Laps ja Pere november 2019

&

TRENNID JA HUVIRINGID – KUI PALJU ON PARASJAGU?

Laps Pere ÕHTULEHE AJAKIRI

Neljapäev, 14. november 2019

Tervislikud valikud toidulaual

2

Rubriik

Neljapäev, 14. november 2019

Perelugu

3

Neljapäev, 14. november 2019

JUULAMÕISA: kes see hull põllu peale kohviku tegi? „Tore on midagi koos teha, pealegi saab siin lastele töökogemust pakkuda,“ ütleb Kerteni (7), Arturi (13), Klaudia (14) ja Karmeli (17) ema Eneli Kaasik.

Kui pereisa Kalvo on kolm-neli viimast aastat keskendunud mullu kevadel avatud Juulamõisa kohvikule, siis pereema jätkab ka intensiivraviarstina Tartus Maarjamõisa kliinikumis ja jõuab valvesse ka Jõgeva haiglasse.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Kelle peas kohvikumõte sündis? „Sõltub, kelle käest küsida. Mina ütlen, et minu – ja Kalvo ütleb kindlasti, et tema,“ naerab Eneli. „Tõenäoliselt tuli mõte ikkagi perenaiselt,“ pakub Kalvo. „Aga kiita saan ainult iseennast – et olen nii toreda ja tubli naise võtnud.“ „Eks me ikka koos mõtisklesime,“ arvab Eneli. „Kuskilt see mõte tuleb ja siis hakkad nii- ja naapidi edasi arutlema. Kas see on realistlik, kas see pakuks kogu perele midagi? Kuidas ühitada see oma senise eluga?“ Üks tõuge oli kindlasti 20 aastat Tartus Kroonpressis tööl käinud pereisa soov leida töökoht kodule lähemal.

600 kilomeetrit nädalas

„Tahaksime, et see jalajälg, mis meist maha jääb,

oleks natukenegi väiksem,“ vihjab Eneli sellele, et maal elades on sõitmist paratamatult palju. Kalvo on kokku rehkendanud, et kahepeale sõidavad nad nädalas laste trennide ja koolide-lasteaedade vahet niigi 600 km maha: Kerten käib Tartus lasteaias, Artur ja Klaudia õpivad Lähte gümnaasiumis ning Karmeli jätkab õpinguid juba Nõo reaalgümnaasiumis. Kui varem käis abikaasa iga päev 25 km kaugusel tööl, siis nüüd lahutab kodu ja kohvikut vaid kolm kilomeetrit.

Arstiharidusega pereema käib endiselt täiskoormusega tööl ka Tartus: kord kestab valve 12, kord 24 tundi.

Peale selle teeb ta valvetohtri tööd Jõgeval: „Seal ma käin tõesti ainult tuld viimas – et ka maakonnaarsti elu meeles püsiks.“ Pereisa oli trükikoja päevil kindel, et temast ei saa iial mingit müügimeest ega klienditeenindajat, aga nüüd seisab leti taga põhiliselt just tema. „Mina olen rohkem tüüpiline eestlane, kes parema meelega vaataks eemalt ega teeks liiga sageli suud lahti,“ muigab Eneli.

Aldo Luud

Savikrohvseinad on Kalvo enda kätetöö. „Kunagi õnnestus käia savikrohvi koolitusel ja nüüd tundus, et siiagi sobiks see maru hästi. Kõik, kes siin käisid, vaatasid, et oo, nii äge, aga pärast seda, kui perenaine kivid seina kleepis, ei pane enam keegi minu krohvi tähele,“ viitab Kalvo nurgale, kus parasjagu olemas nii kivid kui ka kurja juur Eneli.

Heinarõuk on tõeline atraktsioon – kõigepealt minnakse rõugu alla perega pilti tegema ja alles siis suundutakse sööma.

4

Perelugu

Neljapäev, 14. november 2019

Fotograafi palvel peavad koos vanematega puhkepausi (pildil vasakult) Kerten (7), Klaudia (14), Artur (13) ja Karmeli (17). „Lapsed on meil hästi ajastatud: mõlemad poisid on sündinud 4. mail ja noorem tütar 5. mail,“ naerab ema.

„Abikaasa tabab aga päris hästi ära, milline klient tahab suhtlemist ja milline mitte.“

Kord kondiiter, kord koristaja

Aldo Luud

Kes teab õiget retsepti laste kasvatamiseks? „Selgi sügisel pidin ma vaikselt piiluma ühe lapse joonistusploki kaanelt, et mis klassis ta täpselt käibki. Pagan, ikka läheb meelest ära,“ peab Kalvo end lohakaks lapsevanemaks. Aga juhtunud on hullematki. „Kui suurem poiss läks esimesse klassi ja temaga kooli kaasa läksime, sain muu hulgas teada, kus on tema klassi riidehoid: uksest sisse, otse ja vasakule. Kui siis ükskord oli vaja lapsele suusapüksid riietusruumi järele viia, läksin kooli: uksest sisse, otse ja vasakule. Õhtul küsin pojalt, kas ta sai püksid kätte. „Ei ole näinud,“ ütleb tema. „Kuidas nii,

&

Laps Pere

ma ju viisin esimese klassi riietusruumi,“ imestasin. „Aga ma käin teises klassis!“ Lapsed on tublid, oma kooliasjadega saavad ise hakkama. „Ega ei kujuta ka ette, et peaksime õhtuti veel koos nendega koolitükke tegema,“ tunnistab isa. „Aeg-ajalt ikka mõtiskleme selle üle, kuidas on õige lapsi kasvatada: kui palju peaks neile vabadust andma ja kui palju vajavad nad suunamist, et neist saaksid toredad ja toimetulevad täiskasvanud,“ lisab Eneli. Nemad püüavad jätta pigem vabadust, anda head eeskuju ja olla alati laste jaoks olemas.

Kindlat tööjaotust peres pole, igaüks teeb eeskätt seda, mis tal kõige paremini välja tuleb. „Tehniline pool on jäänud mulle ja administratiivne pool perenaisele, aga saame suurepäraselt üksteist asendada,“ kinnitab Kalvo. Laste tööjaotust dikteerib paljuski vanus, aga rolli mängivad ka isikuomadused. „Kes tahab rohkem suhelda, kes omaette toimetada, keda huvitab kokandus, keda muud teemad. Artur on võtnud oma õlule kringli ja saiakeste küpsetamise, Klaudiale sobib väga hästi teenindamine, Karmeli seevastu on alati valmis nõusid pesema – peaasi, et ei peaks leti taga seisma. Kõige noorem laps teeb hea meelega kõike, aga lühikest aega, siis andke järgmine tegevus,“ tõdeb Eneli, et igal pereliikmel on oma roll. Tõe huvides olgu märgitud, et peale kringlite saab Artur suurepäraselt hakkama ka kundedega. „Meie kokk Anu õpetas poisi välja ja nüüd ta muudkui küpsetab. Tõesti tuleb hästi välja! Ma ise kringlit ei teegi, kookidega läheb õnneks paremini,“ naerab Eneli, kelle lemmik on kahe šokolaadi kook – nii tegemise kui ka söömise mõttes. Kondiitriamet on muidugi kohvikupidamise toredam pool: internetiavarustest leiab piisavalt ideid, mida koos abilistega katsetada, enda käekirja järgi kohandada ja lõpuks pere peal järele proovida. Hoopis sagedamini tuleb aga kehastuda hoopis koristajaks.

Koogijutu jätkuks meenutab Eneli, kuidas ta ei saanud kohviku alguspäevil aru külastajatest, kes pannkooki tellides küsisid: kas te teete seda ise. „Mis mõttes ise? Kuidas siis veel? Siis mu silmi ikka avati, et võid osta sügavkülmutatud pannkoogid ja mikroahjus üles soojendada. Meie majapidamises pole mikroahju olemaski!“ Kalvogi kinnitab, et nad püüavad pakkuda päristoitu – ja kui vähegi võimalik, siis mahetoitu. Kui aga vajalikku koort või kapsast pole lähiümbruse talunikelt võtta, tuleb see kaubandusest hankida. „See, mida sa aias väetiste ja taimekaitsevahenditeta kasvatad, ongi mahe. Aga inimestele tundub sageli, et kui seda silti küljes pole, siis on ikka mingi kahtlane värk.“ Eneli sõnul on maheteemaga vahel ka liiale mindud. Nemad pole mahetiitli jaoks vajalikku tülikat paberimajandust ajama hakanudki, sest on veendunud, et tervet talupojamõistust säilitades saab ka selleta pakkuda tervislikku ja võimalikult puhast toitu.

Näiteks poole aasta jagu kartulit tuleb oma salvest, teine pool ostetakse lähipiirkonnast juurde. „Püüame „Jõgeva kollast“ elus hoida, see on pudrukartuliks suurepärane. Pannikartuliks tahame hakata kasutama kodumaist „Teelet“,“ ütleb Eneli.

Seegi sort on sündinud endises Jõgeva sordiaretusjaamas (nüüd Eesti Taimekasvatuse Instituut).

Kõigi asjadega ise tegelda ei jõua, näiteks leivad küpsetab kohvikule pereettevõte Mõisapreili Pagar.

Aga Juulamõisa peolaudade hitt – ahjusoe kringel – küpseb alati kohviku köögis.

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marge Martjan VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Rubriik

5

Neljapäev, 14. november 2019

Hammaste tulekuga seotud valu ja ebamugavuse kiireks leevendamiseks

KAITSEB VALU EEST RAHUSTAB ÄRRITUNUD KUDESID

CE 0373

Geel

Anaftin on meditsiiniseade. Enne kasutamist lugege hoolikalt kasutusjuhendit, vajaduse korral konsulteerige arsti või apteekriga. Täiendav informatsioon: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 29, Tallinn.

EE-ANA-05-2019-V01-print (07.2019)

6

Perelugu

Neljapäev, 14. november 2019

Aldo Luud

„Tegelikult olid mul laevalgustusega teised plaanid, aga need eeldasid rahalisi väljaminekuid. Siis mõtlesimegi kahepeale välja need vaese mehe katuseaknad. Algul oli aken kinni, aga nii jäi ruum ikka natuke pimedaks, tegime siis lahti. Kui aga inimesed üles vaatavad ja lillepotti näevad, siis istuvad igaks juhuks teise koha peale,“ naerab Kalvo.

Suure osa Juulamõisa kundedest moodustavad lastega pered, kes käivad Elistvere loomapargis, Vudila mängumaal ja Jääaja keskuses. Tänu sellele on suved üsna toimekad, talvel võiks rahvast rohkem liikuda. On siiski ka neid, kes kohviku pärast kohale sõidavadki. „Kõigepealt tullakse vaatama, kes see hull põllu peale kohviku on teinud.

Siis kutsutakse ka sõbrad uudistama. Ja mõne kuu pärast tullakse vaatama: kas nad endiselt seal tegutsevad? Oleme omamoodi turismiatraktsioon,“ naerab Eneli. „Nädalas tuleb mul päris mitu korda selgitada, miks me siin oleme ja kas inimesi ikka käib,“ kinnitab Kalvo. „Linnas ei otsi keegi sööma minnes omanikku üles ega uuri, miks ta kohviku tegi.“ Kalvo ja Eneli on ühte meelt: head asjad peaksid olema käeulatuses, aga mitte kogu aeg silma all. „Olgu kesklinnakohvik kui tore tahes, ajapikku kulub ta ikkagi ära. Aga kes korra kuus siia jõuab, see naudib ka loodust.“ Sestap püüavad nad hoida lillemuru, arendada liigirikkust ja võimalikult palju kasvatada-kasutada ravim- ja maitsetaimi. „Terrassi kõrval kasvava ürdiaia kohta on naljavennad öelnud, et vegan saab juba seal kõhu täis,“ muigab Kalvo.

Tema sõnul on Juulamõisas kitsevaatega kohvik – üks väheseid, kui mitte ainuke. „Metskitsed jalu-

Punamütsike Unt / Agur / Hindpere

Muusikaline lastelavastus kammersaalis 15. november – 15. detsember 2019 Lavastaja: Auri Jürna Muusikajuht: Elmo Tiisvald Helilooja: Hans Hindpere Kunstnik: Illimar Vihmar Tekst: Mati Unt, Rein Agur Estonia teatri kassa avatud T–P 11–19, info 683 1210, estonia@opera.ee. Piletid 18/12 € müügil ka Piletimaailmas.

tavad sageli põllul, akna all istudes võib juhtuda, et neid on näha. Aeg-ajalt vaatab ka mõni naabri lammas aknast sisse.“ Lastele plaanib pererahvas pakkuda vanamoodsat meelelahutust. „Praegu on väljas heinarõuk ja keksupõrand, ka jooksuruumi jagub. Mõte on teha põhupallidest labürint, kus saab mängida ja ronida, räägib Eneli. „Ka kohvikus sees on meil vana aja mängud, mida paljudes kodudes enam pole. Näiteks Alatskivi puiduaidast ostetud juustumäng meeldib lastele väga.“

Hea meeskonnata kaugele ei jõua

Toitlustusharidust Enelil ega Kalvol pole. „Selle tarkuse tõi siia majja kokk Anu,“ tunnustab Eneli. „Ka on meil abiks kaks klienditeenindajat, Maarika ja Marge. Lastel oli alguses entusiasmi ehk rohkemgi, aga nad on tublid, meelsasti tulevad appi.

Hea meeskonnata kaugele ei jõua.“ Kuigi perefirmas ei viili naljalt keegi, kipuvad tööpäevad pikale venima ja televiisorist on saanud pigem sisekujunduselement. „Kui me ükskord kella üheteistkümne ajal koju jõuame, siis paneme järelvaatamisest „Aktuaalse kaamera“ peale ja saame kiirkorras teada, mis maailmas toimunud on. Õhtul jookseme koju magama ja hommikul jookseme jälle edasi,“ tõdeb pereisa rahuloleva muigega, et igavuse üle ei tohiks nende peres küll keegi kurta.

ESIETENDUS 15. NOVEMBRIL 2019

Hea asi ei pea olema kogu aeg silma all

opera.ee

Rubriik

7

Neljapäev, 14. november 2019

Aldo Luud

„Lapstööjõudu võib kasutada, aga tuleb ka õiglaselt tasustada,“ arvab hinnatud kringli- ja kuklimeister Artur. Erinevalt emast pole ta päris kindel, et just nii see neil ka käib.

Keraamik Erika Aasa on kohvikule teinud ruunimärkidega nõud. Kohapeal saad väikesest raamatust ka märkide tähendust uurida.

Väikeettevõtja vaevad (Voore)maal „Kui sa kogu seda seaduste rägastikku ja reglementide hunnikut ette teaksid, kaoks igasugune tahtmine midagi teha,“ ütleb Eneli. „Kui keegi praegu ütleks, et alustage otsast, siis ütleks küll: aitäh, ei soovi,“ on Kalvo sama meelt. „Aga sa ei tea, hakkad oma natuke rumala entusiasmiga otsast tegema. Igal ametkonnal on omad arusaamad, nad ei suuda omavahel kokku leppida ja sina oled siis nende vahel lükata-tõugata,“ räägib Eneli.

Ta toob näiteks tuletõrje veevõtukoha. „Üks amet ütleb, et see peab olema maanteest nii kaugel, teine ütleb, et nii kaugel olla ei tohi. Üks ütleb, et sügavus peab olema niisugune, teine, et naasugune – ja kolmas ütleb, et maastikukaitsealal ei tohi üldse midagi kaevata.“ Määruseid, millest väikeettevõtja peab juhinduma, on nii toitlustuskui ka ehitusvaldkonnas väga palju. Kuigi pere on püüdnud end reguleerivate dokumentidega igati kurssi viia, on ikka vahel tekkinud mõni aps. „Näiteks kivimüüri ehitades arvasime, et piiripostist sissepoole on meie maa ja võime sinna oma müüri laduda. Pärast aga selgus, et müür peab jääma teekaitsevööndist kindlasse kaugusesse, kusjuures eri teedel on need vööndid ise laiusega. Seda müüri sai maanteeametiga igatpidi menetletud, õnneks ei pidanud kivihaaval ümber laduma,“ ohkab Eneli.

Seda, et maal ettevõtlust ei soosita, on nad korduvalt kogenud. „Näiteks linnas ühisveevärgi teenuseid kasutades maksavad su veeanalüüsid kümme korda vähem kui maal äsja oma rahaga ehitatud puurkaevu puhul,“ toob Kalvo näite. „Kõik veeproovid on võetud, need on korras, aga igal aastal pead 500–1000 euro eest neid uuesti võtma ja oma kulul tõestama, et endiselt on kõik korras. On see ikka mõistusepärane? Enne valimisi on suured loosungid, et toetame ettevõtlust, eriti maal – kuidas see toetamine käib?“ Kalvo ütleb, et toetavat suhtumist pole ta tajunud, lihtsalt ei keelata ka tegutseda. „Ja kui sul on midagi juba tehtud, kuidas sa siis ikka pooleli jätad!“ lisab Eneli.

PREP - Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programm PREPpaarisuhtekoolitus

PREPüksikisikute koolitus „Minu suhe on minu kätes“

Hea suhte jaoks on olulised suhte neli turvalisuse nurgakivi.

Need on turvatunne, intiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku.

Kõik nurgakivid põhinevad n-ö kahepoolsusel – nii mees kui ka naine peavad võtma vastutuse selle eest, mida nad ütlevad ja teevad, mõlemad peavad suutma end turvaliselt tunda ja mõlemal peab olema usk ühisesse tulevikku teineteisega!

PREP-suhtekoolitused on uuringutel baseeruvad teadus- ja tõenduspõhine koolitusprogramm, mis toetavad sind, et olla parem partner ja lapsevanem.

OOTAME SIND PAARISUHET JA VANEMLUST TOETAVALE KOOLITUSELE! TULE KOOS PARTNERIGA! PREP-paarisuhtekoolitus aitab paaridel saavutada tasakaalu ja lähedust. Koolitusel aidatakse paaridel jõuda sügavama, tervema ja elujõulisema suhteni pikas perspektiivis. Parandades paarisuhte kvaliteeti, parandatakse ka oma laste elukvaliteeti ja ennetatakse vaimse tervise riske.

Panustades oma suhte parendamisse, omandades paremaid konfliktilahendusoskusi, lihvides suhtlemisoskusi ja tugevdades pereväärtusi, võimaldatakse nii endile kui ka oma lastele harmoonilisemat keskkonda, mis on aluseks edukamale ja turvalisemale tulevikule. Luues paremad suhted kooseluks kõikide pereliikmete vahel, loome ka parema ühiskonna.

Osalejate tagasisidet: „Koolituse juures meeldib, et seda saab kasutada, vahendada reaalselt oma paarisuhtes, mille abil saab muuta oma suhte kvaliteeti. Aitas vaadata palju iseendasse ja näha oma vigu, ebaõnnestumisi meie suhtes, mida muuta, parandada.“ „Ideaalne koolitus! Meeldiv, et oma muresid ja probleeme ei tohtinud teistele kõvasti rääkida.“ „Tulles arvasin, et midagi uut ei õpi, olen või tean palju heast suhtest. Lõpptulemusena avastasin väga palju, millele keskenduda, et pere oleks tugevam ja suhe õnnelikum.“

TULE ÜKSI VÕI KOOS PARTNERIGA! „Minu suhe on minu kätes“ on oskustepõhine interaktiivne koolitusprogramm üksikisikutele. See annab konkreetseid oskuseid ja uusi vaatenurki sügavamat rahulolu pakkuva ning emotsionaalselt rikastava lähisuhteni jõudmiseks.

Programm toetab osalejat iseenda paremal mõistmisel, teadliku armastuse mõtestamisel ning saadud oskuste ja kogemuste baasil isiklikke otsuste ja valikute tegemisel. „Minu suhe on minu kätes“ hõlmab nii üksikisikut kui kogu gruppi toetades käsitletavate teemade kohaldamist isikliku eluga.

Osalejate tagasisidet: “Ma sooviksin, et ma oleksin seda kõike teadnud enne oma suhtega alustamist!” „Super koolitus, minu arust peakski selle võtma koos PREP-paarisuhtekoolitusega.

Kokku teevad need kaks meeletu koguse teadmisi ja oskusi, et oma paarisuhet edendada.“ „Ma ei tulnud koolitusele probleemiga vaid sooviga areneda. Aitäh, see on saavutatud.“ „Kindlasti soovitan teistele. Hea kogemus!“ „Kursus võiks jätkuda.“

Lisainfo ja registreerumine koolitustele: www.prep.ee/kalender

8

Rubriik

Neljapäev, 14. november 2019

FESTIVAL

LASTE JA NOORTE MUUSIKAFESTIVAL 17.–18. november 2019 Kultuurikatel Kontserdid, etendused, töötoad, installatsioonid – see ei ole ainult kuulamine ja vaatamine, kõikjal saab ka ise kaasa teha.

Lapsed teatrisse!

Mõni ema-isa arvab, et kolmeaastane on veel liiga väike, et temaga teatrisse minna, teises peres on laps selles vanuses juba õige mitu etendust ära vaadanud. Kõik sõltubki lapsest: kas ja kui kaua suudab ta keskenduda, paigal püsida. Alustada saab aga juba beebieas ooperiteatri beebikontsertidel.

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Tule festivalile koos pere, sõprade või klassiga ja saa osa muusikast vabas õhkkonnas! www.concert.ee/bigbangtallinn www.bigbangfestival.eu Co-funded by the Creative Europe Programme of the European Union

„Väikelaste tung meie beebikontsertidele ei taha lõppeda, tulijaid on õnneks palju,“ ütleb rahvusooperi Estonia noortetöö juht Tuuli Potik. Ooper-Kvarteti muusikud ei pane pahaks, kui pisikesed inimesed – oodatud on lapsed beebieast kolmanda eluaastani – tahavad oma käega katsuda pilli, kust helisid kostab. „Meie muusikud pigem rõõmustavad, kui näevad, et lapsed ja lapsevanemad kontserdile kaasa elavad.“ Beebikontserdil esitatakse klassikalise muusika pärleid, mis sobivad hästi nii beebile esimese kontserdielamuse saamiseks kui ka lapsevanematele nautimiseks. „Vahetame kava vähemalt kaks korda aastas,“ räägib Tuuli. „Jõuludeks on erikava: detsembris on kaheksa jõulumuusikale pühendatud kontserti.“

Teater

9

Neljapäev, 14. november 2019 Martin Ahven

Nukuteatris saavad lapsed pärast etendust nukkudega ka lähitutvust teha.

Stanislav Moškov

Beebikontsertidel istub publik mugavalt tegelustekil ja keegi ei keela muusika saatel ringi tatsuda-käputada.

Muinasjutunäitus „Elas kord …“ Tartus

Muinasjutu imemetsas kohtub tuttav maailm äraarvamatuga. Siin tuleb kohaneda teistsuguse aja ja seadustega. Muinasjutt on midagi ajatut, see voolab omasoodu. Kangelane, kes asub teele, võib kohtuda rääkivate loomade-lindude või ootamatute abistajatega, tema kätte võib sattuda mõni imeese või läbib ta pööraselt lühikese ajaga meeletu maa.

Teinekord kõnnib ta aga oma õnne järel nii kannatlikult, et kulutab lausa seitse paari saapaid läbi.

Eesti Rahva Muuseumis on tulekul näitus, kus külastajad astuvad mööda muinasjutukangelaste radu. Jutuvestmisseadused ja õpetussõnad, loomade ja lindude keel, kratid, kangelased, rahapada, allmaailm, katsumused, lahendused. Õnnelik või õnnetu lõpp? Ning kõik, mis jääb muinasjutus ridade vahele.

Täiskasvanud külastajale pakub näitus äratundmisrõõmu, teadmisi muinasjuttude muutumisest ajas ja kohas ning mõtteid õhtujuttudeks. Noortele on see võimalus kohtuda muinasjututegelastega, avastada fantaasiamaailmu – ja muidugi palju uusi huvitavaid muinasjutte. Kavas on ka giidiprogrammid.

Näitus, mille idee ja eesmärk on anda ülevaade jutuvestmistest läbi ajaloo, pärimusühiskonnast kirjakultuurini, avatakse ERMi vahetuvate näituste saalis 8. veebruaril 2020. OHTULEHT.EE

Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY 37. hooaeg

Lavastaja KADRI PALDRA Lavaline liikumine ULRIKA TOLBERG

ESIETENDUS 26.11 kl 11 SAKALA KESKUSES

MEHIS PIHLA

27.11 PÕLTSAMAA kultuurikeskus kl 11 29.11 HAAPSALU kultuurikeskus kl 11 03.12 RANNU rahvamaja kl 11 04.12 JÕGEVA kultuurikeskus kl 11 05.12 KEILA kultuurikeskus kl 11 09.12 RAPLA kultuurikeskus kl 11 10.12 MÄRJAMAA rahvamaja kl 11 11.12 ELVA kultuurikeskus kl 11 12.12 VÄNDRA kultuurimaja kl 11

16.12 VALGA kultuurikeskus kl 11 13.01 VÕRU kultuurimaja Kannel kl 11 16.01 KURESSAARE Linnateater kl 11 ja 13 22.01 TAPA kultuurikoda kl 11 29.01 PÕLVA kultuurikeskus kl 11 13.02 PÄRNU kontserdimaja kl 11 05.03 Teater VANEMUINE kl 11

Mängukava täieneb!

Lastelavastus jõulumaaga Detsembri etenduste pile hinnas on etendus, seiklemine jõulumaal ja kingitus.

Etendus sobib vaatamiseks alates 6. eluaastast.

Suur maskide tegemise üleskutse. Loe lähemalt kodulehelt!

lastereky

Piletid Piletimaailmast ja kohapeal. Info telefonil 514 0046, www.reky.ee

10

Teater

Neljapäev, 14. november 2019

Augustis alanud beebikontsertide sari lõpeb maikuus. „Paneme kavva ka lisakontserte ja alati, kui käime teatriga väljas, püüame ka beebikontserdid kaasa võtta – sel hooajal Tartusse, Haapsallu, Viljandisse ja Rakverre,“ ütleb Tuuli. „Nõudlus on nii suur, et muusikud, kelle põhitöö on Estonia orkestris, kulutavad beebikontsertidele peaaegu kogu oma vaba aja.“ Beebikontserdil ei pea toolidel paigal istuma: põrandale on laotatud Estonia meistrite tehtud ülisuur teatriteemaline tegelustekk, millel vanemad saavad pikutada ja lapsed mängida. „See on ikka kontsert kogu perele,“ kinnitab Tuuli. „Sageli on see perele esimene kord lapsega pisut pidulikumalt välja minna. Vahel võetakse kaasa ka vanavanemad – see on küll beebikontsert, aga oodatud on loomulikult terve pere.“

Teatri jaoks liiga väike?

Järgmine samm laste teatriteel on mõistagi nukuteater. Kui vanalt sinna minna? NUKU lavastaja ja näitleja Helle Laas, kes on eluaeg lastele teatrit teinud, näeks heal meelel, et sõltumata vanusest on põngerjad esimeseks nukuteatrisse tulekuks ette valmistatud: on räägitud, mis on nukuteater, on kodus nukkudega teatri kombel mängitud, on selgitatud, et etenduse alguses läheb saal pimedaks ja selles pole midagi õudset. „Mina arvan, et esimest korda võiks laps teatrisse tulle kaheaastasena, aga tegelikult oleneb kõik ikkagi lapsest: nii palju on neid, kes ei püsi pudeliski paigal ja tahavad kogu aeg liikuda, ka teatrisaalis – neile ei pruugi etenduse jälgimine väga väikesena veel jõukohane olla. Samas tulevad meie etendustele ka poolteiseaastased lapsed ja on väga vaprad – kõik sõltub ikkagi lapsest. Aga ettevalmistus kulub kõigile ära, sest kõik, mida laps teatris näeb, on ju täiesti teistsugune maailm.“

Varu teatriskäiguks aega

„Väga oluline on, et esimest korda lapsega teatrisse minekut ei jäetaks viimasele minutile,“ ütleb Helle. „Et tuled, kiirustad, hingeldad – see ajab ju lapse sassi, eks ole, mitte ainult esimesel korral, aga esimesel korral eriti. Tuleks rahulikult tulla pisut varem, et jääks aega enne etendust majas

Ooperi ja balletiga sinasõbraks

Rauno Volmar

Rahvusooperi Estonia haridusprojekt „Ka ooper kõlab tuttavalt“ on mõeldud põhikoolija gümnaasiumigruppidele ning selle eesmärk on tutvustada ooperit nii publiku kui ka lava poolelt.

Projekt on üles ehitatud mängulises võistlusformaadis ning erinevate teemade juurde kuuluvad nii ilmestavad näited kui ka mõtlemapanevad küsimused.

Videote, heliklippide ja piltide abil uuritakse koos päris ooperilauljatega, mis eristab ooperilaulu poplaulust ja arutletakse, miks peaks ooper tänapäeval noori kõnetama – aga räägitakse ka sellest, kuidas ooperiteatris käituda.

Nagu igal võistlusel selgub ka siin võitja!

Projekt „Kuidas mõista balletti“ on mõeldud gruppidele, kes tulevad esimest korda elus balletti vaatama. Ühe tunni vältel keskendutakse küsimustele mis on ballett, milline on kõneks oleva balleti ajalooline taust ja kuidas seda mõista, mida tuleks balletti vaadates üldse jälgida? Jutuks tuleb balleti esteetika, kostüümid, dekoratsioonid jm, aga räägitakse ka sellest, milline on Eesti Rahvusballeti tantsija elu.

Haridusprojekte on rahvusooperil teisigi, üksikasjalikku infot nende kohta leiab teatri kodulehelt. Eelmisel hooajal osales rahvusooperi Estonia haridusprojektides üle 13 000 lapse ja noore. Allikas: www.opera.ee

ringi vaadata, kohvikus istuda ja mängutoas mängida. Paraku on seda viimase-minuti-rapsimist kõik nukuteatri näitlejad kõrvalt näinud. Kui aga laps on närvis, siis kandub see kergesti edasi ka teistele lastele ning tagatipuks näitlejatelegi.“ Helle, kes on ridamisi lavale toonud siiani repertuaaris püsivaid väikelastelavastusi („Tsuhh, tsuhh, tsuhh...“, „Vurrkann“, „Metsakülad“, „Kodud“ ja „Pesamunad“), teab, millest kõneleb. Üldistusi ei kipu ta tegema, poetab üksnes, et lastevägi, kes on tema etendustel käinud, koosneb väga erinevatest lastest ja etendustki võtab iga laps omamoodi: „Me ju ei tea kunagi, mida laps etenduses näeb ja millise pildi ta enda jaoks kokku paneb – see kõik oleneb ju tema elukogemusest. Vanemad näevad ehk näitlejatega ühesugust pilti, aga seda, mida loeb etendusest välja väike laps, meie ju ei tea. Kord kostab saalist terve etenduse jooksul mõni üksik naeruturtsatus, teise saalitäiega rõkkab sama tüki ajal terve saal.“

Nukku, pilti ja liikumist

Väikelastetükid rõõmustavad pere pisemaid ikka ja jälle. „Üks ema rääkis kord pärast „Tsuhh, tsuhh, tsuhhi...“ etendust, et käis seda vaatamas oma esimese lapsega, siis teise lapsega – ja nüüd oli kohal kolmandaga. See on ju vahva, kui kõik ühe pere eri vanuses lapsed on oma „Tsuhh, tsuhh, tsuhhi...“ ära näinud. Igaüks omal ajal.“ Helle tõdeb, et oma menukate väikelastetükkide loomisega alustas ta üsna hilja. Kui aastal 2005 jõudis lavale „Ise, ise ka!“, mis pajatas traksinööbiga pükstes põrsast, kes mängib nukuteatrit ja läheb siis täitsa ise rändama, said saalid hoobilt puupüsti täis. Sestap tulid ka uued lavalood. „Sel ajal ei olnud väikelastele suurt midagi tehtud, ei meil ega teistes teatrites,“ ütleb Helle. „Kui tehtigi, siis väga tekstipõhiseid lugusid, aga väikelapsed tahavad rohkem nukku, pilti ja liikumist. Pisikesed lapsed ei oska ise veel rääkidagi, aga natuke sõna ja häälitsusi etenduses ikka on, päris tumma tükki ju ei tee. Palju on neid lapsi, kes käivad mitu-mitu korda ühte ja sama tükki vaatamas. Oletan, et võibolla nad leiavad mingi oma mängu sealt etendusest – ja iga kord on see natuke teistsugune, sest iga kord saab laps, kes vahepeal on pisut suuremaks saanud, etendusest midagi uut.“

Festival Big Bang Tallinnas Üks suuremaid Euroopa lastemuusikafestivale, mida korraldatakse 13 Euroopa linnas, jõuab 17.–18. novembril esimest korda Tallinna.

Kaheks päevaks saab Kultuurikatlast laste ja noorte peastaap!

Kontserdid, etendused, töötoad ja installatsioonid – need ei ole ainult kuulamiseks-vaatamiseks, kõiges saab ka ise kaasa teha. Festival on eelkõige mõeldud 5–13aastastele, aga ka kõigile teistele, kes soovivad avastada muusikamaailma mängulises võtmes ja saada vabas õhkkonnas kõigest osa. Kavas on

hulk töötubasid. Näiteks juhatavad Laura Põldvere (pildil) ja Kusti Lemba lapsed maailma, kus saavad kokku popmuusika, džäss, elektroonika ja improvisatsioon, Silver Sepp näitab, kuidas teha muusikat naelapilli, suuskade, kohvitopside, kanalisatsioonitorude jpm abil, on interaktiivne töötuba tehisintellektiga, on installatsioon „Robotiorkester“, kus iga laps saab olla dirigent, hulk kontserte, kust ei puudu ka üllatused – ja palju muud põnevat. Vaata festivali kava: www.bigbangfestival.eu OHTULEHT.EE

Rubriik

11

Neljapäev, 14. november 2019

12

Rubriik

Neljapäev, 14. november 2019

L

AA HARJUM

S TALLINNA

S TALLINNA

ÖÖJÕULUMAA 21.12 kell 16–20

Jõuluvana Koda, Sepikoda, Meisterdamise Koda, Tulemandala Koda, Indiaani Püstkoda, Lemmikloomade Koda, Saani- või vankrisõit.

Valgusfestivali Tuleteateri etendus „Pööripäeva müsteerium”, kell 18 Eleryni jõulukontsert.

1.–20.12 saab Vanamõisa Jõulumaal korraldada oma ettevõtte jõulupidu või külastada lasteaia- või klassigrupiga.

Lisainfo ja broneerimine kodulehel.

Vanamõisa Jõulumaa

EESTI LOODUSMUUSEUM

LASTEMUUSEUM MIIAMILLA

Millised isad on hundid, karud, koprad või ogalikud? Aga millise loomaisa moodi oled sina? Kas taimedel saavad ka olla isad ja emad? Kas tahaksid kuulata, kuidas kõlavad loomalaste hääled? Aga hundikoopasse pugeda? Tule Eesti Loodusmuuseumi näitusele „Isad ja pojad“ avastama isade hoolt ja hooletust looduses!

Põnevusest ja sõprusest pakatavas lastemuuseumis rullub lahti tõeline laste võlumaa.

Mängides saad sõbraks loovuse ja loodusega, iseenda ja teistega, täiskasvanud oma sisemise lapsega. Talvel on vahva tähetornis taevatarkusi avastada, jõuluvanale kirja kirjutada ja ehk ka aiamaale lumememm kasvatada!

T–P 10–17 N 10–19 E suletud

www.jõulumaa.ee

LOE LISA

www.linnamuuseum.ee

www.loodusmuuseum.ee

TALVIST

S TALLINNA S TALLINNA

EESTI TERVISHOIU MUUSEUM

"VAPRUSE VÄRINAD"

AVASTAM

Tule meile külla ja saad teada, millest inimene koosneb ning mis meie sees on, kust me pärit oleme. Kuidas me sünnime, elame ja sureme?

Mida teha, et elada pikemalt, tervemalt ja rõõmsamalt? Meil on 3 korrust, 15 tuba, huvitavad näitused, videoekraanid, luukered ja palju mänge, mida saad ise proovida.

Kohtumiseni Tallinna vanalinnas Laial tänaval!

julgusest, hulljulgusest ja tõelisest vaprusest NUKU teatri väike lugu suurest vaprusest on ühtaegu lõbus ja mõtlemapanev, lasterealistlik ja veidikene muinasjutuline.

Jõuluajal sobib lavastus tervele pere koos olemiseks ja koos mõtlemiseks, kõigile, kel vanust üle viie aasta.

LAST

T–P 10–18 K 10–19

Teatripiletiga on soodsam sissepääs ka NUKU muuseumi.

www.tervishoiumuuseum.ee www.nuku.ee

T

TARTUS

TEADUSKESKUS AHHAA

80$$/ ,'$Ǘ9,5

NARVA LINNUS

Tahad end üllatada? Teaduskeskus AHHAA pakub nii teadust, põnevaid tegevusi, seiklusi kui ka mõnusat ajaviidet kõigile. Näitused on üles ehitatud “käed-külge”meetodil, mis tähendab, et kõike saab ise tunnetada ja proovida. Planetaarium, töötuba laboris, põnevad tehnikaseadmed või lõbus teadusteater.

Jõulude eel külasta kindlasti ka meie teaduspoodi!

Narva Muuseum kutsub 9. detsembrist 12. jaanuarini Narva linnuse kogupere jõuluprogrammi „Jõulud linnuses 2019: linnuse saladused", mis pakub mängulusti, meisterdamist, muusikat, maitseelamusi ja vanaaegset õhkkonda.

9.–23.12 ettetellimisega gruppidele.

27.12–12.01 avatud kõigile.

n äge!

TELLIMINE info@narvamuuseum.ee või telefonil 359 9230

www.narvamuuseum.ee

AHHAAs o

E–N, P 10–19 R–L 10–20 www.ahhaa.ee

Rubriik

Neljapäev, 14. november 2019

AL HARJUMA

MAAL

JÕGEVA

L

AA TARTUM

EESTI SÕJAMUUSEUM

PALAMUSE MUUSEUM

RMK ELISTVERE LOOMAPARK

Sõjamuuseum asub Viimsi mõisas, mis kuulus Vabadussõjas Eesti vägesid juhatanud Johan Laidonerile. Siit leiab nii kindrali kabineti ja aurahad kui metsavennapunkri ja suurtükid. Lapsed, kes näituste vaatamisest väsinud, saavad möllata mängustaabis.

Ootame Sind külla!

Palamusel asub ainus Eesti kihelkonnakoolielu tutvustav muuseum. Siin õppis ka kirjanik Oskar Luts, kes kirjutas oma koolipõlve mälestust raamatu „Kevade“.

Muuseumi peamajas saab tutvuda läbi Tootsi jutustuste mida õpiti ja mida tehti vabal ajal. Vana koolimaja on sisustatud nii nagu see Oskar Lutsu õppimise ajal olla võis. Tule kogu perega!

RMK Elistvere loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas. Talvel ei sega puude lehed loomade vaatlemist, seega on parim aeg näiteks ilveste jälgimiseks.

Talvisel ajal toimuvaid sündmusi vaata lähemalt loodusegakoos.ee ja RMK Elistvere loomapark INFO TELEFONIL 676 7030 ja 5346 5030

K–P 11–18 www.esm.ee

E–P 10–18

November–jaanuar on loomapark iga päev avatud 10–15

www.palamusemuuseum.ee

elistvere@rmk.ee

T

TARTUS

MISRÕÕMU

TARTU ÜLIKOOLI LOODUSMUUSEUM

TELE

TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Baltimaade vanim järjest tegutsenud botaanikaaed, kus leiab üle 8000 liigi ja sordi maailma taimeriigist. Botaanikaaias tunned end hästi nii suvel kui talvel, sest erinevaid taimi saab avastada nii õuealal kui kasvuhoonetes. Saad teada, mis on ühe või teise taime nimi ja kus ta kasvab.

Meil saad pidada ka sünnipäeva või korraldada õpperetki loodusesse koos TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia juhendajatega.

TARTUS

EESTI RAHVA MUUSEUM

FOT

O: AA

TR

KA

www.erm.ee

tel 737 6180

VO

KAI

NE

O:

T–P 10–18

TULE ÜKSI VÕI MITMEKESI – igav meie juures ei hakka!

tel 737 6076

FOT

Tartu linna serval Raadil on üks pikk-pikk maja, mis paistab kõrgelt nagu lennurada. See on Eesti Rahva Muuseum ehk ERM. ERMis on kaks suurt püsinäitust: üks räägib Eestimaal elanud inimestest, teine meie sugulasrahvastest, soome-ugrilastest. Soome-ugri näitusel on ka kalad ja karu, ent hoopis teistsugused kui loomaias. Eesti püsinäitusel on klaasist põrandaga ruum, inimese luukere, hiiglama raske, 10 tonni kaaluv eksponaat ja veel palju muudki.

Tule lusti ja õpi tundma eestlaste ja teiste rahvaste elu!

2017. a kõige külastajasõbralikuma muuseumi auhinna pälvinud muuseum. Saad vaadata lõviga tõtt, uudistada, kuidas näeb välja orangutani selg või kuulata, mis häält teeb metsvint. Külastusega saad uusi teadmisi ja kinnistada koolis õpitut. Tegemist on Eesti vanima muuseumiga, mis sai alguse 1802. aastal rajatud ülikooli loodusloo kabinetist – loodusmuuseumisse on peidetud üle 200 aasta põnevaid lugusid, ajalugu ning teadust.

TULE UUDISTAMA KOOS PEREGA!

TARTUS

EESTIMAAL

IN

MÄE

13

OTS

JÄRGMINE

LAPS JA PERE ILMUB MAIS 2020

14

Lapse areng

Neljapäev, 14. november 2019

Lihtsad lelud arendavad loovust Lapse areng ei jää kindlasti asjade vähesuse taha, kinnitavad terapeudid ja lasteaiakasvatajad – kui asju on vähem, siis see pigem ergutab loovust. Eriti hea on lapse arenguks looduslik keskkond – metsa või mereranda pole tarvis mänguasju kaasa võtta, neid leiab loodusest küllaga.

KADRI PENJAM leht@ohtuleht.ee

Mäng on lapsele oluline, see annab talle võimaluse õppida tundma iseennast ja inimesi enda ümber, saada aimu, kuidas asjad siin ilmas käivad. Lapsevanema ülesanne on ennekõike luua keskkond, mis kutsub mängima ja avastama, mitte hakata kohe juhendama, kuidas midagi teha. Mänguasju valides tuleks eelistada neid, millega saab midagi teha, mida on võimalik mitmel otstarbel kasutada.

Vaba mänguga loovaks

Waldorfi lasteaia Meelespea õpetajad Liina Lagle ja Laivi Raamat-Boeke kinnitavad, et mäng on lapse tähtsaim töö, lapse arengut tuleb läbi loodusega

kooskõlas elamise ja ise kogemise mängus kõigiti toetada. Rühmatoas hakkavad kohe silma pastelsetes toonides kangad, mitut mõõtu puidust mänguasjad ja nukud – palju erinevaid nukke. Et lapsed parajasti magavad, on õpetajatel mahti mängasjade teemal pisut pikemalt selgitusi jagada. „Lapse arengus on kolm erinevat mängufaasi: sünnist kolmanda eluaastani on matkimise faas, 3. kuni 5. eluaastani fantaasia faas ning vanuses 5–7 saabub aeg, kus kujutlusvõime areneb hoogsalt ja laps on valmis ka oma mängu planeerima,“ selgitab Liina Lagle. Õpetajate sõnul püütakse Waldorfi lasteaias last mängimisel toetada eelkõige talle loovat keskkonda pakkudes. Loominguliste võimete arendamine on oluline ja lihtsad mänguasjad annavad igale lapsele võimaluse ise mõelda ja mängida ning ette kujutada. „Vabalt mängivad lapsed kasvavad paindliku mõt-

Reisikorraldaja aastast 1996 Tartu, Ülikooli 12 tel 742 0339, 631 3645, 522 6257 pere@kiirtee.ee, www.perereisid.ee

Viimast korda! Roheneemesaared - stressivabad Aafrika Kanaarid 23.02 – 2.03.2020 al 1890 € Dubai kultuuri- ja puhkusereis 23.02 – 2.03.2020 al 980 € Andaluusia kuldne ring koos väikese seiklusega 19.05 – 23.05.2020 al 730 €

lemisega loovateks inimesteks, kes oskavad ja armastavad õppida,“ ütleb õpetaja. Lapsed õpivad eeskuju ja tegude, mitte sõnade järgi, märgib Laivi Raamat-Boeke: kõike tuleks teha koos: koristada, mängida, teha süüa, meisterdada. Kasvatus peab kindlasti lähtuma arengust. Iga lapsevanem teab hästi, kui erinevad võivad olla lapsed isegi ühes peres, rääkimata siis lasteaiarühmast. Sellega tuleb arvestada. „Usume, et inimene on õnnelik siis, kui ta teab, kes ta on ja mida elus teha soovib. Selleks on lapsena vaja võimalust uurida ja avastada, leida kontakt enda ja ümbritseva maailmaga,“ tõdeb õpetaja.

Mängus nagu päriselus

Nukkudel on oluline roll lapse arengus: mäng nukkudega kätkeb endas ka sotsiaalseid suhteid ja meeskonnatööd, matkitakse pereelu, hoolitsetakse nuku eest jne. Nukud võib vabalt ka ise teha. „Esimene nukk võiks olla suure peaga rätinukk,“ kirjeldab õpetaja Liina. „Edasi tuleb nukk, kellel on vaid pea ja keha, ja alles siis käte ja jalgadega nukk.

Waldorfi nukkude ilme on kujundatud minimalistlikult kolme täpiga – silmad ja suu – et ergutada lapse fantaasiat.“

UUS! iZi Go Modular X1 i-size

Disneyland ja Pariis 15.06 – 17.06.2020 al 620 €

5-punkti rihmad Hingav materjal Lisakülgkaitse SIP+ Mugav päikesevari Uuenduslik konstruktsioon Pehme ja toetav beebisisu Sobilik enamik kärudele Suur värvivalik

Taanimaa ja Legoland 7.07 – 12.07.2020 al 365 €

Tule tutvuma:

Islandi suur ringreis 8.06 – 14.06.2020 al 1570 € Barcelona - Montserrat mäed ja puhkus Costa Brava randadel 15.06 – 20.06.2020 al 730 €

Pipimaa ja safaripark 26.07 – 30.07.2020 al 280 €

Tellimisel korraldame grupireise, kooliekskursioone ja koolitusreise

Innovatiivne disain ja kasutusmugavus

TALLINNAS: 4kids OÜ, Tammsaare tee 47 TARTUS: Babyshop OÜ, Riia 142 PÄRNUS: 4kids OÜ, Suur- Jõe 63 Besafe infotelefon +372 53 090 441

www.besafe-eesti.ee

BeSafe turvahällide hinnad alates

139 €

Lapse areng

15

Neljapäev, 14. november 2019

Tee mänguasju ise z Anna lapsele puupulk, lusikas, hernekaun, õun vm ja innusta teda kujutlema seda mõneks tegelaseks ümbritsevast elust. Mängige koos maha väikeseid olupilte. z Kaheaastasele õmble mänguasi, mis laseb nööpe läbi nööpaugu panna, pandlaga rihma kinnitada, paelu siduda jm.

Selline lelu leiab kasutust õige pikka aega. z Kolmesele soeta käärid ja lase tal alguses lihtsalt paberit lõikuda, edasi juba pilte või kujundeid välja lõigata. z Pusle asemel saab kasutada vanu postkaarte: vali selge pildiga kaart, uurige seda koos lapsega, siis lõika kaart tükkideks ja lase tükid kokku sobitada.

Kui ülesanne on juba liiga lihtsaks muutunud, võib tükid väiksemaks lõigata.

Kalev Lilleorg

Plastiliin pakub loominguks lõputult võimalusi. Väikelapsele plastiliini kätte andes oleks mõistlik lasta tal endal seda avastada, mitte hakata õpetama, kuidas midagi teha. Varem või hiljem meisterdab laps nagunii midagi valmis.

Arendavad

MÄNGUD ja stiilsed puidust

MÄNGUASJAD beebidest koolieani Sooduskood: OHTULEHT annab kõigist normaalhinnaga toodetest 15% hinnasoodustust Kupong kehtib kuni 31.12.2019

16

Hobid

Neljapäev, 14. november 2019

mida tema päriselt teha tahaks. Vanema roll on toetada last tema teel, mitte suunata teda iga hinna eest teele, mis endal omal ajal ehk käimata jäi.

Lapsele on oluline tunda eduelamust. Vanem saab aidata lapsel valida jõukohaseid huvitegevusi, arvestades lapse oskusi ja üldist eakohast arengut. Üle jõu käivas huviringis võib lapsel eduelamus saamata jääda, selle tulemusel võib aga langeda nii lapse motivatsioon kui ka enesehinnang.

Millele lapsel aega jagub

Robootikaga saab tegelema hakata juba lasteaias – esialgu robotitega mängides. Heiko Kruusi

Kui palju trennehuviringe on parasjagu?

Mõnes huviringis või trennis hakkavad lapsed käima juba enne kooli, algklassides on paljudel aga iga päev pärast kooli veel mitu kohustust ootamas. Kas kõik on ikka lastele jõukohane?

IA MIHKELS

Aldo Luud

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Paari nädala eest sattusin bussipeatusse koos kolme algklassitirtsuga. Koolipäev oli neil just lõppenud, kohe-kohe algamas tantsutrenn, bussi oodates jagati üksteisele oma edasist päevakava: kahte tüdrukut ootas pärast tantsutundi ees veel muusikakool ja õhtul ühte laulu- ja teist kunstiring. „Päriselt, midagi muud sul pole?“ kostis mõlema häälest justkui väike kadedusenoot, kui kolmas teatas, et tema läheb pärast tantsutrenni koju.

Kolm trenni-ringi päevas – kas seda seitsme-kaheksa-aastaselt pärast kooli pisut palju pole?

Selgitusi jagab LIINE TOMING, Innove Rajaleidja psühholoog.

Seda, et juba esimese klassi lapse on vanemad pannud kirja vähemalt ühte, aga mõnikord ka mitmesse huviringi või trenni päevas, tuleb ette üsna sageli – tahetakse, et lapse päev oleks tegus ja arendav. Kindlasti tuleks aga kuulata ka lapse arvamust, arvestada valikuid tehes ennekõike tema soovide ja huvialadega – siis on ka tal endal motivatsiooni ja tahtmist.

Vahel soovivad vanemad väga, et laps hakkaks tegelema alaga, mis vanemat ennast alati on huvitanud. Olulisem on siiski see, millised on lapse huvid,

Teet Malsroos

Enne otsustamist tuleks vanematel koos lapsega läbi vaadata, milliseid võimalusi on, millistes huviringides või trennides laps ise käia tahaks, millistes ta vanemate hinnangul tõesti käia võiks (kas ring on talle jõukohane ja vanematele taskukohane).

Tähtis on leida ka ajaline tasakaal kooli, huviringide ja vaba vaja vahel. Kui lapsel on peale kooli liiga palju teisi kohustusi ja liiga vähe vaba aega, tekib väsimus, ta ei suuda enam kõiki kohustusi täita või täidab mõnda neist vastumeelselt.

Enne ja pärast iga huviringi algust peaks lapsel olema vaba aega: ta ei peaks jooksma koolist otse huviringi või ühest huviringist otse järgmisse. Tõsi, huviringid arendavad last, aga ülekoormus võib tema füüsilisele ja vaimsele tervisele just vastupidi mõjuda. Laps ei pruugi ise tajuda, kui palju on liiga palju – tema koormust peaks reguleerima vanem.

Vahel tuleb ka loobuda

Lapse otsuseid ja arvamust mõjutavad kodune kasvatus ja keskkond. Kui vanem ütleb, et ainult viis korda nädalas raskes trennis käies saad sa heaks sportlaseks ja see on väga tähtis, siis mõtleb ja ütleb nii ka laps. Ka siis, kui see koormus käib talle tegelikult üle jõu.

Rauno Volmar On oluline, et vanemad oskaksid näha märke, mis näitavad, et kohustuste koorem on lapsele liiga suur. Väsimuse ja ülekoormuse esimesed märgid avalduvad sageli just koolis: võib langeda õpiedukus, laps võib olla päeval unine ja väsinud, ei suuda tunnis kaasa mõelda, tekivad puudumised koolist või huviringidest.

Vanema ülesanne on lapsele selgitada, et tema tähtsaim kohustus on kool. Vahel võivad huviringid ja hobid olla lapsele põnevamad, ta võib soovida nendele rohkem aega kulutada, kuid lapsevanem peaks jälgima, et põhifookus oleks koolis käimine ja õppimine.

Kui vanem näeb, et lapse igapäevakoormus on suur ja vaba aega napib, siis tuleks mõnest huviringist loobuda. Ei maksa karta, et koormuse vähendamine pärsib lapse arengut – ülekoormus võib teha palju suuremat kahju.

Ema-isa peaksid oma last kuulama ja võimaldama mitmekülgset arenengut, kuid jälgima, et kohustused ei kasvaks lapsel üle pea, et ta oleks rõõmus ja tunneks end kõigis oma tegevustes hästi.

Rubriik

17

Neljapäev, 14. november 2019

18

Toit

Neljapäev, 14. november 2019

Viis tõhusat hommikusööki Valed hommikusöögivalikud panevad energiataseme kõikuma, tekitavad näljatunnet ja võivad olla nii laste kui ka täiskasvanute ülekaalu põhjuseks. Päeva alustades tuleks valida eine, mis tagab pikaks ajaks täiskõhutunde – siis ei teki tunni-paari pärast vajadust haarata kaloririkka snäki järele.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

„Korralik hommikueine aitab ära hoida näljasööstud enne lõunasööki, luues nii hea vundamendi tervislikuks eluviisiks,“ ütleb Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuva Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuht Tiiu Endrikson. Tema sõnul on eestlased küll hommikusöögirahvas, kuid kahjuks kiputakse õhtusöögiks veel suuremaid portse võtma. „Püüame toitva hommikueine tähtsust rõhutada juba mitmendat aastat. Me korraldame septembris hommikusöögikampaaniaid nii koolipuhvetites kui ka lõunarestoranides, et näidata: teadlike hommikuste valikute korral säilib täiskõhutunne lõunani ja ebatervislikke snäkke pole vaja,“ ütles Endrikson.

Ta jagas ka hommikutoitude nimekirja, milles on end nii tervislikkuse kui ka toiteväärtuse poolest tõestanud toiduained.

Muna

Muna on hommikusöökide kroonimata kuningas.

Selle valmistamiseks on nii palju mooduseid, et igaühel meist on oma lemmikretsept: munapuder, praemuna, omlett, keedumuna või hoopis kogelmogel. Kuidas sulle ka meeldiks seda valmistada – toitainete poolest on muna suurepärane valik, sisaldades keskmiselt 70 kaalugrammi kohta ligi 6 g proteiini ja palju kasulikke vitamiine. Pea meeles: peaaegu kõik väärtuslikud toitained on munakollases, munavalge sisaldab vaid valku.

Puder

Puder ei kuulu just kõigi lemmikute hulka, kuid peab möönma, et juba väike kausike hommikuputru hoiab lõunani kõhu täis. See on tulvil süsivesikuid, mis annavad päevaks vajaliku kiire energialaengu.

Eelistada tasub täisteraputrusid, milles leidub roh-

kelt kiudaineid – need tagavad korrapärase seedimise ega lase näljatundel tekkida. Kuidas puder ahvatlevaks muuta? Salarelvaks on mitmesugused meelepärased seemned ja marjad. Puder on eriti toitev, kui lisada sellele kuivatatud puuvilju ja pähklivõid – head rasvad on ajule hädavajalik kütus.

Puuviljad

Koduaia õunu-pirne ei peaks vaid mahlaks-moosiks tegema: värsked puuviljad on suurepärane viis premeerida keha pärast pikka ööund ja valmistada see ette eelseisvaks päevaks. Peale kiudainete sisaldavad puuviljad ohtralt pektiini – looduslikku tarretavat ainet, mis aitab vähendada kolesteroolitaset ning jätab pikaks ajaks täiskõhutunde. Värsked puuviljad või nendest tehtud smuuti on hea hommikueinevõimalus kõigile neile, kel kohe pärast ärkamist erilist isu pole.

Tšiiaseemnepuding

See trendikas puding ei ole pelgalt moeröögatus,

vaid üks toekamaid hommikusöögivalikuid, mille saab hõlpsalt juba õhtul järgmiseks päevaks ette valmistada. Supertoit õlisalvei seeme sisaldab kaltsiumit, fosforit, proteiini ja magneesiumit, mis kõik on vajalikud luude kasvamiseks, aga see on hea valik ka kõigile kaalujälgijatele, sest need seemned sisaldavad väga vähe kaloreid. Pudingu valmistamisel saab valida endale meelepärase piima nii loomsete kui ka taimsete piimade seast, nii on see toitev vitamiinirikas hommikusöök hea ka allergikutele ja taimetoitlastele.

Võileib

See siin kandis üks levinum hommikusöök võib olla kiire ja ebatervislik amps, kuid õigete koostisainete puhul on see täisväärtuslik söögikord, mis täidab kõhu lõunani. Mitte kõik leivad ei ole ühesuguse toiteväärtusega, seepärast tasub poeletilt valida täistera- või rukkileiva, mis aitavad kaasa seedimisele ning annavad palju energiat. Rasvaste ja soolaste võileivamäärete asemel saab kasutada kreemjat avokaadot või kikerhernestest valmistatud hummust. Võileib saab olla justkui väike taldrik, millele laotakse salatileht, värske tomat ja kurk jm, mis on toitev, tervislik ja kasulik.

Rubriik

19

Neljapäev, 14. november 2019

RETSEPT

GRILLJUUSTUPEEKONI BURGER

Retsept saadaval www.epiim.ee/retseptid /EPiimJuust

epiimjuust

Parima tulemuse saavutad kas grillil või pannil.

Juust sobib tarbimiseks ka ilma küpsetamiseta.

20

Rubriik

Neljapäev, 14. november 2019

Head valikud pere toidulaual Menüü peaks olema võimalikult mitmekesine – see pole kellelegi uudis. On aga toiduaineid, mis võiksid köögikapis ja külmikus pidevalt käepärast olla: neist saab nii vitamiine kui ka muid organismile vajalikke aineid.

KRISTJAN ARRAS leht@ohtuleht.ee

Tsingiga külmetuse vastu!

Parim tsink imemistabletis.

Toitumisnõustaja Laura Kivisoo on oma kodulehel (www.tervisegeen.ee), kust huviline leiab palju kasulikke nõuandeid tervislikuks toitumiseks, loetlenud muu hulgas ka toiduaineid, mis teevad tervisele head ja mida saab kokkamisel lisada paljudele roogadele.

ROHELISED TAIMED. Spinat, rukola, Rooma salat, lehtsalat, murulauk, petersell, kevadel ka naadi- ja võilillelehed, nurmenukulehed, jänesekapsas, karulauk, nõges jmt – neid võiks iga päev lisada smuutidesse, teha pestoks ja süüa salatina. Rohelises kraamis on vitamiine ja mineraalaineid, karotenoide, klorofülli ja antioksüdante, mis aitavad kaasa heale vereringele.

KÜLMPRESSI OLIIVIÕLI. Kvaliteetne õli on hea oomega-rasvhapete allikas, sisaldab rohkelt E-vitamiini (ka A-, D- ja K-vitamiini) ning antioksüdante, mis annab tõhusa toime südamehaiguste ennetamisel. Lisa värsketele salatitele, küpsetistesse jm.

SEEMNED. Tšiia-, lina- ja kanepiseemned ning Kreeka pähklid on head oomega-3 rasvhapete allikad ning toetavad südameveresoonkonda. Sobivad smuutidesse, salatitesse, küpsetistesse ja ka pudru peale.

Tsinkatsetaadist vabaneb imedes enim tsingiioone tagades tõhusa kaitse kurgus.

Tsink aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

1 imemistablett sisaldab: 50 mg tsinkatsetaati, milles on 15 mg tsinki

Söömisharjumused kujunevad kodus, seepärast tasub lapsi maast madalast harjutada tervisliku toiduga.

Rubriik 21 Keemiavabad vitamiinid sinu lapsele Neljapäev, 14. november 2019

TÄISTERATOOTED. Täisteratoodetes on ohtralt kiudaineid, millel on soodne mõju kolesterooli ja veresuhkru tasemele Veel mõni aeg tagasi öeldi, et suviti on ning soolestiku tööle. Täisterameilgi päikest piisavalt, nii et kevadest rukkileivas on magneesiumit, sügiseni pole vaja D-vitamiini võtta. fosforit ja kaaliumit ning BPraeguseks on uuringud tõestanud, et grupi vitamiine. Et tegemist on paljud meist peaksid seda siiski tegema siiski süsivesikutega, tuleb täisaasta läbi. Igaühel tasuks teada, kuidas teratooteid tarbida mõõdukalt: tema organismis D-vitamiiniga lood on – näiteks hommikueineks piisab selle saab lihtsalt kindlaks teha vere200grammisest kausitäiest proovi abil. Kui selgub, et lisa on vaja, täistera-kaerahelbepudrust. leiab D-vitamiini preparaate apteegist KAUNVILJAD. Ohtralt minetablettide, närimistablettide, kapslite, raalaineid ja vitamiine, rohke tilkade ja spreidena. Toidulaual on head kiudainete sisaldus aitab hoida D-vitamiini allikad näiteks rasvane kala, korras veresuhkru, ennetada munakollane ja maks.Allikas: Apotheka nii magusaisu ja tekitada täiskõhutunnet. Kaunviljad on väga head valguallikad, neid tasub kombineerida täisteraviljadega.

MARJAD. Marjad, mida on lihtne sügavkülmas säilitada, sisaldavad palju mineraalaineid, vitamiine ja antioksüdante. Peotäis marju võiks käia näiteks hommikupudru juurde.

IDANDID JA VÕRSED. Idandites leidub ohtralt väärtuslikke vitamiine, mineraalaineid, ensüüme ja mikroelemente. Idandid ja võrsed sisaldavad rohkem toitaineid kui ükski teine looduslik toit.

Idandamiseks sobivad hästi toortatar, läätsed, kikerherned, lutsern ja munguba. Vürtsikamaid maitseid saab brokoli-, sinepi-, kressi- ja rediseseemnetest.

KOOKOSÕLI. Kergesti seeditav, see ei ladestu rasvkudedes ega sisalda kolesterooli. Ka on kookosõlil antibakteriaalne mõju.

HIMAALAJA SOOL. See miljoneid aasta tagasi Himaalaja mäestikus moodustunud kaljusool on looduslikult puhas ja rafineerimata, selles leidub kuni 84 organismile olulist keemilist elementi ning hulgaliselt mineraalaianeid.

TOORKAKAO. Toorkakaos on säilinud paljud olulised vitamiinid ja mineraalained, see sisaldab rohkelt antioksüdante, magneesiumi, rauda, kroomi, tsinki, väävlit ja vaske, kuumutamata kujul ka palju E- ja C-vitamiini.

Tasub mõõdukalt lisada smuutidesse, magustoitudesse ja pudru hulka.

Omega-3 Junior Tutti-frutti maitselised ja karukeste kujulised Omega-3 rasvhappeid sisaldavad närimispadjakesed.

Omega-3 rasvhapped on hädavajalikud lapse aju ja närvisüsteemi arengule.

VITATABS Multi Junior

Maasikamaitselised ja maasikakujulised padjakesed sisaldavad kaheksat hoolikalt valitud vitamiini, mis on vajalikud lapse arengule.

Tooted ei sisalda kunstlikke värvi-, lõhna- ega säilitusaineid.

MÜÜGIL APTEEKIDES, SELVERITES, Vida Press

TERVISEPOES Rabaküla 4/2,Tallinn ja www.tervis24.ee

Valmistaja: Hankintatukku OY, Karkkila, Soome

VITATABS

Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091

D-vitamiini napib?

22

Rubriik

Neljapäev, 14. november 2019

Rubriik

23

Neljapäev, 14. november 2019

24

Rubriik

Neljapäev, 14. november 2019

PIDUDEKS VALMIS!

Paavli Kaltsuka lastepoes suur valik ilusaid ja väga heade hindadega lasteriideid igaks elujuhtumiks.

KÕIGE ÄGEDAM LASTEPOOD Rohkelt kvaliteetkaupa Paavli 6, esimene korrus E-L 10-19, P 10-18

PAAVLI KALTSUKA SUUR POOD Palju väga häid riideid Inglismaalt Paavli 6, teine korrus. 1000 m2, suurim kaltsukas. E-L 10-19; P 10-18