Laps ja Pere mai 2022

&

KAS TEAD, MIDA SINU LAPS ARVUTIS/TELEFONIS TEEB?

Laps Pere ÕHTULEHE AJAKIRI

Teisipäev, 17. mai 2022

Küpsetama koos lastega!

Pixabay

2

Puhkus

Teisipäev, 17. mai 2022

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Hõissa, laagrisuvi!

Kui oled otsustanud lapse sel suvel laagrisse saata ja koos temaga juba sobiva laagrigi välja valinud, ära unusta, millele veel tuleks enne vahetuse algust tingimata tähelepanu pöörata.

Tänavused tiitlivõitjad TALLINNAS | Kohvik Bopp, Brasserie 11, City Grill House, Clos Resto, Lore Bistroo, OKO Resto, pererestoran Pann & Kook, pererestoran ja -kohvik Claudz, restoran Allee, restoran Nero, Ristorante Flavore, Snoob Resto HARJUMAAL | Kohvik UKAS (Saku), restoran Lucca (Tabasalu) HIIUMAAL | Tuuletorni kohvik Ruudi (Käina), Kõrgessaare sadamakohvik JÄRVAMAAL | Restoran Tikupoiss (Imavere) LÄÄNEMAAL | Hapsal Dietrich (Haapsalu) LÄÄNE- JA IDA-VIRUMAAL | Rohuaia kohvik (Rakvere), Tulivee rannarestoran (Liimala) LÕUNA-EESTIS | Kohvik Johanna (Valga), kohvik Pannukas (Võru), Seto Tsäimaja (Värska), Stedingu kohvik (Võru), Ugandi Resto (Otepää) PÄRNUS | Pagaritöökoda Leivakas, Statka Resto, Villa Ammende Restoran, Vorstid & Vahvlid SAAREMAAL | Restoran Arensburg, kohviklounge Chameleon, GOSPA restoran, Saaremaa Veski (kõik Kuressaares) TARTUS | Cafe Truffe, kohvik Spargel, Vaga Mama VILJANDIMAAL | Kohvik Fellin (Viljandi), Villa Maria Viljandi, Reimani Kohvik (Kolga-Jaani)

&

Laps Pere

KONTROLLI TAUSTA. Kindluse mõttes tuleks ära teha laagri taustakontroll. Laste ohutus on seadusega tagatud vaid nendes laagrites, millel on ametlik tegevusluba. Selle väljastamisel kontrollitakse nii laagri kasvatajate-juhatajate osakutsetunnistuse olemasolu kui ka kõiki muid laagri korralduse ja ohutusega seotud üksikasju. Ka teistes n-ö laagrilaadsetes ettevõtmistes, mida ohtralt pakutakse, võib ohutus olla tagatud, aga selles peavad vanemad ise veenduma.

VALMISTA LAPS ETTE. Kui on selge, kus ja millistes tingimustes laager toimub, siis räägi sellest kõigest üksikasjalikult ka lapsele: tutvusta talle laagri kodukorda ja selgita reegleid. Muidu võib juhtuda, et laps on tõsiselt häiritud kas kümnekohalises toas ööbimisest, suurest ühisest pesuruumist või sellest, et öö tuleb üldse telgis veeta. Eriti tähtis on teha seda siis, kui laps läheb laagrisse esimest korda.

Rääkida tuleks sellestki, et tal võib tekkida koduigatsus – ja et see on täiesti normaalne ning läheb tavaliselt paari päevaga üle.

JAGA KASVATAJALE INFOT. Kui paned lapse laagrisse kirja, lisa kohe ka oluline info tema kohta: allergiad, toidueelistused, hirmud, käitumise iseärasused jm. Ka see, kui laps on viimasel ajal üle elanud traumeeriva sündmuse (mõne pereliikme surm, vanemate lahutus vm) on oluline info.

ANNA AEGA KOHANEDA. Vanemad ei tohiks ka ise ülearu paanitseda ja pidevalt helistada, et küsida, kuidas laps ennast tunneb. Esiteks on laagril oma päevakava, mida kõned võivad häirida, teiseks võib lapsel tekkida tunne, et vanem on kodus temata kurb – ja just see tekitab koduigatsuse. Kui laagrist on antud helistamiseks sobiv aeg, tuleks emal-isal sellest kinni pidada. Laagris töötavad asjakohase ettevalmistusega inimesed, kes aitavad lastel arendada sotsiaalseid oskusi, iseseisvust, algatusvõimet ja loovust – seega pole muretsemiseks põhjust. Allikas: haridus- ja noorteamet

Selgitati välja kõige peresõbralikumad toidukohad Teist aastat järjest jagas Eesti Lasterikaste Perede Liit välja peresõbraliku toidukoha märgiseid, et tunnustada toidukohti, kes pakuvad lastega peredele meeldejäävaid restoranielamusi.

Tänavu pälvis Eestis tunnustuse 40 toidukohta, neist kolme – GoSpa restorani Saaremaal, Tulivee rannarestorani Lääne-Virumaal ja Ugandi restorani Otepääl – tunnustati kuldmärgisega. „Usun, et peresõbralikkuse saladus peitub heades inimestes – laia naeratusega saaliteenindajas, andekates kokkades ja töökates ülemustes, kes oskavad pöörata tähelepanu väikestele, aga väga olulistele detailidele,“ ütles juba teist aastat järjest kuldmärgise ehk perede lemmiku tiitliga pärjatud GoSpa restornai vahetusevanem Triinu Kopelmäe.

Peresõbralikud toidukohad selgitati välja perede testkülastuste ja hindamiskomisjoni töö tulemusel. Ühtekokku kandideeris märgisele 62 toidukohta, igaühte neist külastas kaks perekonda, kes hindasid, kui lapse- ja peresõbralik sealne klienditeenindus, menüü ja interjöör on ning kas lastele pakutakse aja veetmiseks tegevusi ja vanematele mugavaid võimalusi näiteks last mähkida. „Lasterikka perega väljas söömine ja nende teenindamine võib olla paras väljakutse. Peale emaisa istub laua taga veel kolm, neli või seitse last, igaühel omad soovid ja vajadused. Suur aitäh, head peresõbralikud toidukohad!“ ütles tänuüritusel Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap (pildil). IA MIHKELS

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marge Martjan VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Rubriik

3

Teisipäev, 17. mai 2022

4

Koos köögis

Teisipäev, 17. mai 2022

„Ma mõtlen töö käigud läbi, et lastel alati kõik õnnestuks.

Panen enne Pauli ja Katjaga küpsetama hakkamist asjad lauale valmis,“ ütleb kondiiter ja kolme lapse ema Olga Kaju. Ta rõhutab, et lastega koos kokates on oluline teha kõik, et laps saaks oma tegemistest rõõmu tunda.

Ema Olgale on tulnud appi küpsetama Paul (3a) ja Katarina (5a).

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Olga mäletab, et esimene kord koos Katarinaga küpsetades lasi ta tütrel lüüa muna tainakaussi ja sinna kukkusid ka koored. „Ma nägin, kui õnnetu oli laps. Sain aru, et algul tuleb lasta munad lüüa ükshaaval eraldi kaussi, muidu võid rikkuda lapse rõõmu.

Lastel on tore ja nende tähelepanu püsib asja juures ainult siis, kui neil kõik õnnestub,“ teab ta. Olga mäletab omastki käest, kui innukalt ta väiksena perepidudeks salateid hakkis. „Kõik kiitsid ja mulle see õudselt meeldis.“ See, et lastega koos küpsetades ja pärast tekkinud läbu koristades kulub umbes kolm korda kauem aega kui üksi tegutsedes, käivat lihtsalt asja juurde.

Igaühel on oma nostalgiamaitse

Lastega koos armastab Olga tihti küpsetada pärmitainast kaneelirulle ja lihapirukaid, vahel aga lähevad ahju küpsised või muffinid. Kui Paul ja Elli aitavad lihtsamaid asju küpsetada, siis Katarina oskab emale ulatada ka keerulisemaid tooraineid, mida parasjagu vaja läheb. Näiteks hiljuti tehti koos kakaošokolaadipomme.

Olga usub, et tema küpsetamiskirg pärineb lapsepõlvest, sest temagi ema tegutses koos lastega. „Ema tegi pärmitainast ilusaid pirukaid, aga meile andis oma tainatüki. Ja alati küpsetas ära, mis iganes me sellest ka tegime. Sageli sai koos emaga ka küpsiseid teha.“ Lapsepõlvelemmikutena mäletab ta kaneelirulle, paar nädalat tagasi tegi ta neid ka Katjaga. Olga arvab, et tegelikult võiks lihtsaid koduseid asju sagedamini teha, aga kuna töö pärast on vaja nii palju magusat teha, siis vabal ajal küpsetab ta vaid laste rõõmuks.

Hinnatud magusameister usub, et igal inimesel on oma nostalgiamaitse. „Sa võid elus süüa mida iganes, aga südame paneb kiiremini põksuma ikka mingi lapsepõlvetoit,“ tõdeb Olga, kelle jaoks on üle kõige ema meekook. „Vanatädi õpetas seda minu emale ja nüüd on see retsept minulgi vihikus kirjas.“ Tema blogist ema meekoogi retsepti pole lootustki leida.

Täiesti teadlikult pole Olga sushi’t tegema õppinud, et vahel oleks põhjust ka välja sööma minna.

Aga sellist kooki või desserti, mille pärast kohvi-

JÄRGNEB lk 6

KÜPSETAMA: tee kõik selleks, et laps saaks oma askeldamisest rõõmu tunda

Koos köögis

5

Teisipäev, 17. mai 2022 Stanislav Moškov

Pehmed Ameerika ka küpsised Need suus sulavad küpsised on iga ga lapse lemmikud: pealt muredad, seest pehmed, isegi natuke nätsked — ja rohkete šokolaaditükkidega.

VAJA LÄHEB: 110 g külma võid, ri75 g valget suhkrut, 75 g rafineerimata roosuhkrut, 1 muna, 230 g jahu, 50 g hakitud metspähklit, 150 g šokolaaditükke, 1 tl küpse-tuspulbrit, 0,5 tl soola.

VALMISTAMINE: Sega kausis jahu, küpsetuspulber ja sool. Teises kausis sega või ja suhkrud ühtlaseks. Lisa vähehaaval muna ja seejärel kuivained.

Viimasena lisa hakitud šokolaad ja pähklid. Jaga saadud tainas 10—12 palliks, suru need natuke lapikumaks ja tõsta vähemalt 2 tunniks külmkappi.

Küpseta 170kraadises pöördõhuga ahjus 12—14 minutit. Valmis küpsised peavad olema hästi pehmed ja alles kergelt pruunistuma. Tõsta jahtuma restile. Allikas: Olga Kaju Olga Kaju, olgainkitchen.com

Pannkoogitort PANNKOOGID: 7 dl piima, 2 muna, 60 g suhkrut, 1 tl soola, 250—300 g jahu, praadimiseks võid.

Sega piim, munad, suhkur ja sool ühtlaseks.

Seejärel lisa jahu. Kuumuta suur pann, lisa või ja seejärel sobiv kogus tainast. Prae koogid mõlemalt poolt kuldpruuniks.

KREEM: 300 g vahukoort, 200 g toorjuustu, 200 g kohupiima, vanilli, 50 g suhkrut.

Vahusta koostisosad tugevaks vahuks.

MARJADŽEMM: 180 g vaarikaid, 20 g suhkrut, 2 g pektiini (või lehtželatiini).

Soojenda vaarikad potis törtsu veega, lisa suhkruga segatud pektiin. Aja keema ja lase 1 minut podiseda. Jahuta.

Kui kasutad želatiini, siis paisuta see külmas vees. Soojenda vaarikad potis törtsu vee ja suhkruga keemiseni. Tõsta pott tulelt ja lisa paisutatud želatiin. Jahuta.

SOOLAKARAMELL: 100 g suhkrut, 100 g vahukoort, 2 g lehtželatiini, 50 g toasooja võid, soolahelbeid.

Karamelli tarvis paisuta želatiin külmas vees.

Pruunista suhkur ja lisa tulikuum vahukoor. Lahusta selles paisunud želatiin ja kui mass on jahtunud 35 kraadini, lisa toasoe või ja soolahelbed.

TORDI KOKKUPANEK | Lao tort 22 cm läbimõõduga silikoonist tordivormi. Selle puudumisel sobib iga tordivorm, aga tavalise tordivormi peaks kindlasti seest kilega vooderdama, et tort hiljem sealt ilusasti välja tuleks.

Esimesest neljast pannkoogist tee tordivormi sisse pesa, nii et pool pannkooki oleks sees ja pool üle ääre. Ülejäänud pannkoogid lao kihiti vormi sisse vaheldumisi soolakaramelli, marjamoosi ja kreemiga. Natuke kreemi või soolakaramelli jäta alles, et järgmisel päeval marjad sellega tordile kinnitada. Kui kõik pannkoogid on vormis, keera ka üle ääre olevad pannkoogid nende peale, kata vorm kilega ja tõsta järgmise hommikuni külma. Enne serveerimist keera vorm tordialusele ja eemalda tordivorm. Kaunista meelepäraste marjadega, kinnitades need soolakaramelliga tordile. Allikas: Olga Kaju, olgainkitchen.com

6

Koos köögis

Teisipäev, 17. mai 2022

Pärmitainasse sobib üks,, pitsatainasse teine jahu hu

ov

ošk

vM

isla

n Sta

Nisujahu puhul on oluline jälgida selle gluteenisisaldust, mis on indikaatoriks sellele, kuidas jahu täpsemalt käitub. Gluteenisisaldust jahus näitab pakendil toodud tabelis valgu kogus, sest gluteen on kleepvalk. See moodustab elastse võrgu, mis püüab endasse gaasimullikesi ja hoiab komponente koos ning aitab toodetel ahjus kerkida. Niisiis sõltuvad jahu küpsetusoma-dused ning saadava toote ruumala ja poorsus gluteeni kogusest ja omadustest.

Peale 80 desserdi ja Nisujahusid klassifitseeritakse tuhaolulisema kondiitritoosuse alusel, ent valides jahu kondiitritoote retsepti leiab raadete tegemiseks, on heaks orientiiriks matust mitmesuguseid hoopis valgusisaldus: nippe, näpunäiteid ja Tugev jahu – 12–13% valku – sellises sammhaaval õpetusi, jahus on tihke ja veniv gluteen, mis püüab endasse palju õhumullikesi. Sobib hästi et koogid ja desserdid saiatoodetele ja keedutainale. õnnestuksid.

Nõrk jahu – 10–11% valku – sobib hästi rabedate toodete tegemiseks, nagu küpsised ja tartletid.

Peenjahu ehk püül (Itaalia 00 jahu) – 7–10% valku – sobib makarontoodetele ja pitsale. Allikas: Olga Kaju “Kondiitrikunst sinu köögis“, Varrak

kusse minna, perel pole. „Ma arvan, et kodudes tehakse juba palju paremaid asju kui kohvikutes pakutakse. Ja puhtamast toorainest, kui see kurgulakke jääv margariin.“

Väikelapse emal on hea teha viiekihilist desserti

Kõige rohkem meeldib talle teha minidesserte. „Arvatakse, et ühes desserdis võiks olla umbes viis erinevat tekstuuri, kreemjas, krõbe jne. Selle tegemine on pikk protsess, aga kindla kujuga dessert jääb hästi korrektne,“ tõdeb Olga, et kuna ta on pisut pedant, siis see talle meeldibki.

Olga arvates sobivad efektsete dessertide retseptid suurepäraselt just väikelaste emadele. „Kui lapsed annavad sulle iga päev ainult pool tundi aega, siis teedki iga päev natuke. Kui ma teen desserte reedeks, siis ma alustan esmaspäeval. Valin retsepti, hangin tooraine ja teisipäeval hakkan esimesi elemente tegema. Ühel päeval teen laste kõrvalt valmis biskviidi, teisel päeval mõne kreemi jne. Natuke planeerimist ja logistikat ning nädala lõpuks tuleb dessert kokku. Kui võtta retsept ette ja tegema hakata, tundub see üüratult pikk, aga niimoodi elementide haaval tehes pole retsept üldse raske.“ Kuigi see, kuidas veest ja pulbrist tehakse kõigest vabasid desserte, on juba täielik teadus, piisab pilkupüüdva desserdi jaoks Olga sõnul vaid jahust, suhkrust, munast ja piimatoodetest. „Ilusaid asju saab ka väga lihtsalt teha,“ kinnitab ta.

Makroonihuvi kestab juba seitsmendat aastat

Olga põhjalikum huvi toidu ja eeskätt toiduvalmistamise baasteadmiste vastu tärkas üheksa aastat tagasi. Kui ta peale iseõppimise oli end täiendanud ka mitme meisterkondiitri käe all, tekkis tahtmine oma kogunenud teadmisi teistelegi jagada. 2015. aastal tegigi ta tuttavatele oma kodus paar koolitust. Et näha, kuidas üks või teine tooraine käitub ja kui palju inimestel mingit asja tehes aega läheb, valmistati makroone ja trühvleid. „Kui ma alustasin, siis sageli inimestel polnudki vajalikke töövahendeid. Terve elu on ju olnud klaasid, topsid ja lusikas – olgu see siis kuhjaga või mitte.“ Seitsme aastaga on olukord tema sõnul palju paranenud ja nüüd kasutavad juba kõik hea meelega kaalu.

Hinnatud kondiiter usub, et pagarit temast ei saakski, sest silma järgi on hoopis keerulisem küpsetada. Tehes aga kõike grammi täpsusega, tundes toorainet ja teades töövõtteid, õnnestuvad asjad alati. Aga kui sa ei mõtle või ei tea, miks mõni töövõte või kirjutamata reegel on oluline, lihtsustad retsepti või jätad ära mõne olulise koostisosa, siis asi ei õnnestu.

Olga ei salga, et enamik vigu on temalgi omal nahal järele proovitud. „Mittekerkivad biskviidid, vesised kreemid, mittehanguvad tarretised – ükski neist ebaõnnestumistest ei ole mulle võõras.“ Et teised samu vigu tegema ei peaks, koondas ta oma kogemused eelmisel aastal ka raamatusse „Kondiitrikunst sinu köögis“.

Kuna huvi koolituste vastu ajapikku kasvas, on koolitamisest saanud Olga põhitöö. Veel enne suvepuhkust seisab tal ees makroonikoolitus Pärnus ja Kuressaares. „Olen neid koolitusi teinud seitse aastat ja makroon on endiselt kõige nõutum,“ kinnitab ta – ei ole vähimatki märki, et eestimaalaste makroonihuvi võiks vaibuda.

Rubriik

7

Teisipäev, 17. mai 2022

8

Rubriik

Teisipäev, 17. mai 2022

Rubriik

9

Teisipäev, 17. mai 2022

10

Digiilm

Teisipäev, 17. mai 2022

Kas tead, mida laps arvutis/telefonis teeb?

Selleks, et lapse telefoni- ja arvutikasutusest oleks mingigi ülevaade, tuleb vanematel ennastki kursis hoida digimaailma arengu ja sellega, millised võimalused ja riskid võivad interneti ja nutiseadmete kasutamisega kaasneda – teisiti pole võimalik last juhendada ega vajadusel aidata.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Ka siis, kui vanemad on täiesti arvutikauged inimesed, kes nutiseadmeid võimalusel väldivad, ei peaks nad lapse arvutikasutusse suhtuma kui nüüdisajaga kaasas käivasse paratamatusse, millega võib võsukese täiesti omapäi jätta.

Tingimata tuleb kohe, kui laps saab nutiseadme, leppida temaga kokku interneti ja nutiseadmete kasutamise reeglid ning jälgida nende täitmist. Reeglid tuleks koostada lapse vanuse järgi ja ajakohastada neid sedamööda, kuidas laps kasvab ning tema teadmised-oskused suurenevad.

Enamasti saab laps esimesed nutiseadmed kooliteed alustades.

Internetis on palju lapsele eakohaseid ja harivaid veebi-

lehti, mis pakuvad võimalusi õppimiseks ja mängimiseks. Täpsustage, milliseid neist võiks laps külastada, tundke huvi tema tegemiste vastu internetis ja tegutsege temaga koos: külastage koos veebilehti ja sotsiaalvõrgustikke, mängige mänge, mis talle meeldivad ja rääkige nii sellest, miks talle mingi keskkond või tegevus võrgus meeldib, kui ka sellest, millised ohud digitaalmaailmas varitsevad – näiteks kiusamisest internetikeskkonnas, mis võib lastelt võtta kooliskäi-

Küberkiusu tõkestamiseks z Blokeeri kiusaja suhtluskanalites. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (Facebook, Instagram, jutukad jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, siis blokeeri nende saatja. z Jäädvusta halvustava sisuga teated, et neid saaks vajaduse korral tõenditena kasutada: kopeeri eraldi dokumendiks konto andmed (kasutajanimi, loomise aeg/sisenemise aeg), konto juures olnud info (telefoninumber jms) ning konto juures olevad materjalid (tekstid, fotod, kuulutused jne). z Teavita portaalipidajat kiusaja tegevusest. z Enim levinud on sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles halvustavat, ebaõiget, tihti ka ebatsensuurset informatsiooni või võetakse üle kiusatava konto. Mõlemal juhul salvesta materjalid ja teavita konto ebaseaduslikust kasutamisest kindlasti politseid.

Allikas: Politsei- ja piirivalveamet

mise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni.

Märka küberkiusamist

Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõim ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide ülesriputamine ja moonutamine – need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad.

Kiusamisest annavad märku korduvalt saabuvad ähvardavad või õelad e-kirjad, tekstisõnumid, teated jmt, aga ka isikliku info väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine vastu tema tahtmist; kodulehtede ja suhtluskeskkondade loomine kaaslase üle naermiseks, tema alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks, samuti enese kellegi teisena eksponeerimine (murtakse sisse tema elektroonilisse kirjakasti, esinetakse vale nime all, saates ebaõige ja laimava sisuga e-kirju ja sõnumeid jm). Tavaliselt on kiusajaid/ ähvardajaid mitu.

Lapsele tuleks aegsasti rääkida, et kui ta ise või mõni tema sõber peaks sattuma sellise kiusamise ohvriks, tuleb sellest kindlasti rääkida, et siis koos arutada, mida edasi teha. Juhtunust tuleks teavitada ka kooli – rääkida klassijuhatajale, kooli psühholoogile, sotsiaaltöötajale, direktorile.

Abi saamiseks tasub pöörduda ka internetikeskkonna haldaja poole. Kui ise ei tea, millest alustada, saab nõu ja abi lasteabitelefonile 116 111 helistades, vestlusega liitudes või kirja saates: www. lasteabi.ee/meist/saada-kiri/

Vida Press

Rubriik

11

Teisipäev, 17. mai 2022

LASTEEKRAAN.EE PALJU PÕNEVAT IGAKS PÄEVAKS

MULTIKAD FILMID

AUDIORAAMATUD

MÄNGUD

SINU PARIM KAASLANE VEEBIS!

12

Mäng

Teisipäev, 17. mai 2022

Mänguasju soetades tasub olla valiv Käelise tegevuse ja seeläbi peenmotoorika arendamine on beebieast saati ülioluline, rõhutavad kasvatusteadlased – sellega pannakse alus ka hilisemale õpiedule. Seepärast tasub põnnile mänguasju valides alati mõelda, kas ja kuidas see tema arengule kaasa aitab.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Mänguasi peaks olema ühtaegu nii kasulik kui ka põnev ja huvitav, see peaks andma lapsele võimaluse tööle panna oma kujutlusvõime.

Nokitsemine arendab aju

Peenmotoorika ja puutetundlikkuse arendamine mõjub soodsalt lapse tähelepanu, mälu, kõne, mõtlemise, ruumilise taju, koordinatsiooni ja kujutlusvõime arengule. Seepärast tuleb väikelapsele pakkuda võimalikult

Vanematega koos mängimine arendab lapse sõnavara, õpetab mõtteid ja tundeid sõnades väljendama.

palju tegevusi, kus on vaja väikseid osi omavahel kokku sobitada ja ühendada, sorteerida või paigutada ümber eri kuju või suurusega esemeid jm. Sellised tegevused arendavad lapse käelaba- ja sõrmelihaseid ning lihvivad seeläbi silmamõõtu, käteosavust, silma ja käe koostööd jm ning on vajalikud juba sellest ajast alates, kui beebi haarama õpib.

Käeline osavus suurendab lapse iseseisvust ja on otseselt seotud tema edaspidise probleemide lahendamise oskuse ning õpivõimega, aitab paremini riietuda, joonistadakirjutada jpm. Selle arendamiseks sobivaid mänguasju ei ole vaja tingimata poest otsida, neid saab üsna hõlpsalt ise meisterdada: kas üksikute riidelapikestena, kus ühel saab nööpi läbi nööpaugu pusida, teisel paelu sõlmida ja kolmandal tõmblukku kinni-lahti sikutada – või uhke tegelusvaibana, kus on valida mitu arendavat tegevust.

Küllap on kõik emad-isad kogenud, kui kiiresti laps paljude sünnipäeva- või jõulukingiks toodud kirevate plastlelude vastu huvi kaotab – ja kui innukalt suudetakse näiteks suvel rannas mängida suvaliste oksaraagude,

käbide, kõrkjajuppide või kivikestega. Kui fantaasia lendab, sobib kõik kõigeks. Mänguasju valides tasubki mõelda sellele, kas ja kuivõrd saab laps selle juures oma loovust rakendada. Kui vaja, saab sõpradele-sugulastelegi oma eelistustest teada anda.

Kingituste nimekiri

„Mina tegin omal ajal, kui noorem poiss sündis, sugulastele-sõpradele ettepaneku: mul on olemas vajalike asjade nimekiri, kes tahab katsikule tulles midagi kinkida, võiks sealt sobiva valida,“ meenutab kahe teismelise poja ema Helin laste põnnipõlve. „Natuke kõhe oli alguses küll selliseid ettekirjutusi tegema hakata, aga sain hakkama – ma tõesti ei tahtnud kõiki neid asju, mis poes küll pilku püüavad, aga millega lapsel pole suurt midagi peale hakata. Ämm algul küll kaebles, et tal on poolteisemeetrine karu juba välja vaadatud, aga leppis siiski. Nii saimegi katsikulistelt just selliseid mänguasju, mida ise vajalikuks pidasin. Sest saati hakkaski nii olema: olgu sünnipäev või jõulud, ikka helistasid sugulased juba aegsasti ja uurisid, mida

Vida Press

Mäng

13

Teisipäev, 17. mai 2022

lastele kinkida. Vast mängis natuke kaasa seegi, et olin enne teise lapse sündi läinud kasvatusteadust õppima – ju siis leiti, et olen asjatundja ja tasub mind tõsiselt võtta.

Mina olin igatahes sellise elukorraldusega väga rahul, soovitan kõigile!“

Pere lauamänguõhtud

Kui lapsed vähegi suuremad, tasub päevakorda võtta lauamängud. Nende olulisust on raske üle hinnata: lauamängud aitavad lastel möödaminnes omandada hulga vajalikke sotsiaalseid oskusi reeglite järgimisest kuni kaotusega toimetulekuni, lisaks arendavad need strateegilist mõtlemist, panevad proovile tähelepanu- ja keskendumisvõime, õpetavad kannatlikkust, teistega arvestamist jpm.

Samal ajal on kodused lauamänguõhtud perele suurepärane ühine ajaviide. Mänge leiab kauplustest tohutus valikus ja igale vanusele. Kui vaja ja mäng seda võimaldab, võib reegleid pisut lihtsustada, et ka pere noorimad saaksid kaasa lüüa.

MÄNGI LAPSEGA KOOS! Mängus õpivad nii lapsed kui ka vanemad. Laps saab panna proovile oma oskused ja teadmised, ema-isa arendavad vanemlikke oskusi.

Vida Press

14

Tervis

Teisipäev, 17. mai 2022

Unsplash

Mitut mõõtu plaastrid võiksid suvel kogu aeg käepärast olla — neid ikka kulub.

Vaata aegsasti üle oma suveapteek!

Suvel veedetakse üha enam aega matkadel ja maakodudes-suvilates, kust lähima apteegini võib olla väga palju maad. Seetõttu on praegu just paras aeg üle kontrollida, kas ja mida tuleks koduapteeki tingimata juurde soetada. z Ka lühematele väljasõitudele minnes, rääkimata pikast suvepuhkusest, tuleb läbi mõelda, kas olemas on piisav varu iga päev kasutatavaid retseptiravimeid ja muid rohtusid, mida sageli vaja läheb. Kui peres on allergik, et tohi unustada allergiaravimeid, ka valuvaigisti/palavikualandaja võiks igaks juhuks ravimikotis olemas olla. z Hõõrdunud jalg, rakkus käsi, marraskil põlv või veritsev haav — suvel ikka juhtub. Seega tasub kaasa võtta haavahooldustooteid, näiteks antiseptiline lahus haavade puhastamiseks ning mitmes suuruses plaastreid ja sidemeid. Käepärast võiks olla ka jahutava toimega põletusevastane geel. z Kõhuhädade leevendamiseks tasub kaasa võtta söetablette, neist on abi nii kõhulahtisuse kui ka toidumürgistuse korral. Kõhukinnisuse korral tasub süüa värskeid marju ja puuvilju ning juua palju vett — sellest sageli piisab. Kui mõnel pereliikmel on seedimisega sageli probleeme, tasub perearsti või apteekriga nõu pidada, kas ja mida oleks veel mõistlik kaasa võtta. z Sääskede, kihulaste ja parmude hammustus tekitab kipitust, punetust ja paistetust. Sügelevaid kohti ei tohiks kratsida, sest nahka vigastades on oht viia haavakestesse nakkus, millest võib tekkida nahapõletik. Turset ja sügelust vähendab külm kompress, külmageel või kreemid, mis sisaldavad nt teepuuõli, aaloed, eukalüpti või piparmündiõli, tugeva ärrituse korral on abi allergiaravimitest. Kui keegi perest on putukahammustuste suhtes väga tundlik, tasub apteekrilt nõu küsida, mida just valida. z Kindlasti peab suvepuhkusel kaasas olema ka piisava kaitsefaktoriga päikesekaitsekreem. Ei maksa unustada, et pärast ujumas käimist tuleb nahka uuesti kreemitada. Kui see siiski meelest läheb ja tulemuseks on tõsine päikesepõletus, ei maksa seda ravima hakata hapukoore, viinakompressi või muude vanade rahvameditsiini nippidega, mis paraku võivad kasu asemel kahju teha. Kasutada võib põletuste raviks mõeldud jahutavat geeli.

IA MIHKELS

„Mul on veel nii palju teha, ma ei saa magama minna!“ on vale lähenemine — pärast põgusat laua taga tukkumist ei ole õppimine nagunii kuigi tulemuslik.

Kolm sammu mälu tippvormi timmimiseks Õppuritel on käsil pingeline aeg, sest kooliaasta lõpp tähendab lõputuid kontrolltöid ja eksameid-arvestusi – ning tohutut kogust materjali, mida on vaja meelde jätta. Kuidas tagada, et mälu sel vastutusrikkal ajal streikima ei hakkaks?

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Mälu saab toita ja turgutada nii looduslike vahenditega kui ka apteegis müüdavate toidulisanditega, kinnitavad Apotheka apteekrid ja jagavad juhiseid, mida teha selleks, et mälu püsiks tippvormis.

Piisavalt uneaega

Parim, mida oma mälu ja tervise heaks üldse ise teha saab, on magada korralikult – mitte ainult pingelistel aegadel, vaid alati. Piisav uneaeg turgutab mälu, vähendab stressi ja väsimust. Magamise ajal töötleb aju omandatud infot ja talletab selle – nii on oluliselt lihtsam õpitut meenutada. Unepuuduse all kannatades makstakse lõivu loovuse pealt, väheneb

ka probleemide lahendamise ja kriitilistele olukordadele reageerimise võime. Oluline on pidevalt magada vähemalt kaheksa tundi päevas.

Tervislik toit

Aju vajab tõrgeteta toimimiseks ohtralt erinevaid toitaineid, seetõttu on toitumisel mälu toetamise juures oluline roll. Uuringud näitavad, et tervislik toit – rohkelt aed- ja puuvilju, piisavalt rasvast kala – aitab vähendada mäluhäirete riski. Mõttetööd ergutavad ja väsimust ennetavad B-rühma vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes ja leht-, aed-, kaun-ja juurviljades. Väga tähtis on tasakaalustatud toitumine: hommikusööki ei tohi vahele jätta, tuleb süüa vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju päevas ning tarbida vähem soolaseid ja rasvaseid sööke.

Tuge ja abi apteegist

Tavalisest suurem väsimus ja keskendumishäired võivad märku anda ka letsitiinipuudusest – seda peetakse ajuvitamiiniks, mis toidab närvirakke ning soodustab mälu tööd ja keskendumisvõimet. Väsimuse vastu võib abi olla magneesiumist, ka soodustab ajutööd ja keskendumisvõimet ginko biloba. Mälu turgutamiseks leiab apteegist terve hulga spetsiaalseid mälupreparaate, aga enne toidulisandi ostmist tuleks kindlasti apteekriga nõu pidada. Alla 14aastastele mälutugevdajaid ei soovitata.

Rubriik

15

Teisipäev, 17. mai 2022

Kiireim leevendus põletusele

www.põletus.ee

Müügil apteekides

pe eata ab põle emisp protsesssi jah hutab põlletu ust ja leevvenda ab va alu aittab vältida a haavva saa astum mist võ õib kassuta ada a kõ õigi põ õletusse asttmete e puh hul sä äilita ab niisskett ha aavvake eskko onda kliiniliste e tesstid deg ga tõesstatullt ohu utu silmad dele ja masskessta nää ärm metele ning ei põ õhjussta lim ahaärriitusst eg ga alle ergiilisi re eaktsioone na

16

Rubriik

Teisipäev, 17. mai 2022