Laps ja Pere mai 2019

&

NUTIMAAILM JA RAAMATURIIUL – KUIDAS LEIDA TASAKAAL?

Laps Pere ÕHTULEHE AJAKIRI

Neljapäev, 16. mai 2019

KINODES 24. MAIST

Jagatud mure on pool muret

2

Rubriik

Neljapäev, 16. mai 2019

Pereelu

3

Neljapäev, 16. mai 2019

Rain Käärsti lapsed (vasakult) Revo, Ruben ja Ruta ei oota argipäeviti, et kokast isa road lauale kannaks – nad saavad köögis suurepäraselt ka omapäi hakkama.. Robin Roots

Kokk ja kolme lapse isa Rain Käärst: „Söögiparadiisi siin majas küll ei ole!“ „Kui oled päev läbi toidu sees olnud, siis tahaks õhtul pigem puhata,“ muigab hinnatud kokk ja grilliguru Rain Käärst. „Siis ongi nii, et issi jõuab töölt koju, annab raha ja ütleb lapsele: mine too pelmeene! Söögiparadiisi siin majas küll ei ole.“ KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

„Pelmeene on ju lihtne teha! Neil on omad retseptid, mida nad teevad ja kuidas, saavad väga hästi hakkama – või käivad vahel vanaema juures söömas,“ naerab Revo (9), Rubeni (12) ja Ruta (13) kokast isa. „Et nad liiguvad palju, siis pole me paanikasse sattunud, kui nad mõnikord söövad neid pelmeene ka kaks korda nädalas.“ Raini abikaasa Kärt tuletab lastele siiski pidevalt meelde, et igas söögikorras peab olema ka vähemalt paar värsket ampsu. „Poisid teevad meil hoolega sporti ja olen neile selgitanud, et kui tahate olla tugevad nagu porgandid, siis peate sööma

ka tugevaid asju – nagu porgandit. Kui tahate olla pehmod, siis võite pehmet saia süüa.“ „Mulle endale meeldivad väga röstitud köögiviljad, aga poisid neid eriti ei söö,“ tõdeb Rain, et eeskujust pole alati abi. „Olen neid tõesti igast asendist proovinud sundida, aga nad eelistavad ikka tooreid.“

„Kui sa tahad olla tugev nagu porgand, siis pead sööma tugevaid asju – nagu porgandit.

Kui tahad pehmo olla, siis võid pehmet saia süüa.“ Kärt Käärsti toitumisnõu oma poegadele

Iga puu all pissida ei tohi

Tallinnast Kakumäelt Kuusallu kolinud perel on plaan uues kodus ka väike aiamaa teha ja ehk kasvuhoonegi püsti panna. „Sest mis see tervislik toit tänapäeval on? Ma ei taha kedagi solvata, aga ökost ja puhtast toidust on saanud rohkem käibefraas,

JÄRGNEB LK 4

4

Pereelu

Neljapäev, 16. mai 2019

ALGUS LK 3

Ruta (13) smuutit tegemas. Tervislik klaasitäis smuutit saab valmis suristatud õige kähku.

Robin Roots

Rubeni (12) lemmiktoit on hapukoorega kurgi-tomatisalat, eriti hea, kui selle juurde kuuluks ka kartulipuder ja hakklihakaste. Tihti on ta ka pitsa tegemise juures isale abiks.

Nõmedad lapsevanemad maaelu plussidest „Me oleme ses suhtes nõmedad lapsevanemad, et meie lapsed peavad ise kooli minema. Ainult väga harva võib kasutada kooli bussi,“ ütleb kolme lapse isa. Koolini on kaks kilomeetrit ja see maa saab lastel kaks korda päevas mööda kergliiklusteed läbitud. Selles, et keegi neid autoga kooli viima ei hakka, lepiti kokku juba Kuusallu kolides.

Kakumäel elades käisid Ruta ja Ruben Mustamäel koolis ja iga päev kulus bussiga kojutulekule poolteist kuni kaks tundi. „Kui me 2005. aastal sinna kolisime, oli liiklus suhteliselt rahulik, aga kümne aastaga läks see väga tihedaks. Hommikul pidid sekundi täpsusega uksest välja minema, et mitte ummikusse jääda,“ tõdeb Rain. Pikapeale hakkas see häirima.

Kuusalus elamise suur pluss ongi Raini sõnul

&

Laps Pere

see, et vanemad ei pea olema oma laste taksojuhid, ehkki Revo mängib jalgpalli, Ruben sõidab ratast, Ruta käib ratsutamas ja kergejõustikus. „Sõbrad muudkui kurdavad, et lastel on üks trenn linna ühes otsas ja teine teises – siin on kõik käe-jala juures.“ Ka 40 kilomeetrit tööle sõita pole mingi probleem. „Paned kiirusehoidiku peale ja saad poole sõiduajast kulutada sellele, et Bluetooth’i abil helistades mõni kiire asi korda ajada või lihtsalt päev läbi mõelda,“ kirjeldab Rain. Kärt ütleb, et peale taksojuhi ametist pääsemise meeldib talle väga ka see, et kui linnas on kõik anonüümne, siis väikeses kogukonnas on tal lapsevanemana silmad igal pool: „Kõik tunnevad ju kõiki, kui midagi kahtlast on, siis ikka keegi märkab – nii saab võimalikud tulekolded juba eos ära kustutada.“

müügiargument,“ tõdeb Rain. „Kui tahan tõeliselt puhast toorainet, siis ei jää mul muud üle, kui kasvatada see ise – aga selle rohenäplusega on mul nagu on,“ lõpetab ta tooni võrra murelikumalt. „Ainuke, mille istutamise üle saan uhke olla, on elupuuhekk. Selle peale ütlesid küll kõik naabrid: oh sa kurat, kuidas sul see nii hästi on õnnestunud!

Muidu kipuvad kastmised-rohimised ikka ära ununema.“ Küll aga mäletab Rain hästi, kui suured ja mahlased olid tomatid tema vanaema kasvuhoones. „Mõtle, sa lähed hommikul, võtad tomati – ja see on tõeliselt maitsekas. Paned soola ja pipart peale – Tallinna pool pandi suhkrut – ja õudselt mõnus oli,“ meenutab Rain ja lisab muigamisi, et kurgidtomatid võiksid kasvuhoones ise toime tulla. Vähemalt kastmise ja paraja temperatuuri eest peaks hoolitsema tehnika.

Kärt ei usu, et Kuusalus kunagi väga aiapidamiseks läheb. Kuu aega tagasi, kui Õhtuleht perel külas käis, laiutas peenramaa asemel naadipõld. „Naati tuleb mühinal – meil on lastega kokku lepitud, kuhu puu alla ei tohi minna,“ naeris Rain. „Kuhu pissile ei tohi minna,“ täpsustas Kärt. „Sinna ei tohi, kus on naat ja kõrvenõges. Nõgesetee on väga hea!“ Kärdil on oma nipp, kuidas kasulikku kraami laste smuuti sisse sokutada: „Kui ma sinna mingit maltsa panen, siis nad ei joo. Aga kui ma ühe rohelise kapsli klaasi valan, siis nad ei saa arugi, et on söönud spirulinat, nisu, orasheina, bambuslehte – kokku üheksat rohelist taime.“

Keskealiste romantikapakett

Vähemalt tänavu kevadel käivad Rain ja Kärt aias müttamise asemel Kaberneemes võrgutamas. „Kalapüügiks ma seda väga ei nimetaks, pigem on see keskealiste romantikapakett,“ naerab Kärt. „Õhtul paned võrgud sisse ja hommikul võtad välja. Autos on külmakast, Rain võtab kalad tööle kaasa ja puhastab ära. Mul on ikka hullult vedanud, et ma endale kokast mehe leidsin!“ Kala armastavad peres kõik. „Lastele meeldib kõige rohkem lest, Ruben on hakanud ka kuumsuitsuforelli näksima. Soolaforelli ja -siiga nemad ei taha, aga kui saame siia, teeme sellest äkist,“ räägib Rain. „Paneme õuna, tšillit, sibulat, natuke tilli ja oliiviõli – teeme suure kausitäie.“ Äkis maitseb ka Rutale. „Aga poisid sööksid seda ainult Fortnite’i ähvardusel,“ naerab isa. „Ma mängin Eipexit,“ täpsustab Ruben kalajuttu kuuldes. Tema lemmiksöök on šašlõkk – „Sealihast, kui isa küpsetab!“ – ja jäätis.

Aga kui šašlõkivardasse ka köögivilju liha vahele lükkida? „Ei, see ei ole hea!“ on poiss kindel. Küll meeldib talle ka kartulipuder hakklihakastmega ja sinna juurde kurgi-tomatisalat. „Mulle maitseb väga sushi ja ahjus tehtud köögiviljad ja sashimi,“ märgib Ruta. „Mulle maitsevad

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Kerli Vau 550 2861 VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

JÄRGNEB LK 6 OHTULEHT.EE

Kerge ja kaltsiumirikas!

Rubriik

Neljapäev, 16. mai 2019

Uus! Fitlap.ee retsept meie veebis www.epiim.ee/retseptid

5

6

Pereelu

Neljapäev, 16. mai 2019

BBQ Symphony

ALGUS LK 4 nuudlid köögiviljadega. Seal on kapsast, porgandit – peaaegu kõike,“ ütleb Revo.

Ema leiab, et laste erinevad maitse-eelistused elu keeruliseks ei tee. „Õnneks on koduteel mitu kohta, kust sushi’t ja nuudleid saab osta, aga neid ma võtan vahel harva, nii-öelda preemiaks,“ märgib Kärt. Kolme lapse ema põhimõte on, et kui juba perele ise süüa teha, siis võimalikult tervislikult: „Pannkoogitainas näiteks on meil juba aastaid kaerajahuga, sest nisujahu saad sa nagunii igalt poolt, piimaga sama lugu, mistõttu me seda smuuti sisse ei pane.“ Kuni lapsed veel lasteaias käivad, on ema sõnul võimalik jälgida, mida nad söövad. Pärast seda jääb üle vaid oodata, millal mõistus koju tagasi tuleb, et nad hakkaksid taas tervislikumaid valikuid tegema. „Ma võin ju poistele, kui nad võistlustele sõidavad, porgandi ja õuna kotti panna, aga kui nad tagasi tulevad, on seal ikka krõpsupakk,“ tõdeb Kärt ja tunneb heameelt, et tütar on viimasel paaril aastal juba omal algatusel hakanud rohkem juurikaid ja värsket kraami sööma. „Mingis vanuses hakkavad nad ise vaatama, mida suhu pista, aga ilmselt kehtib see tüdrukute puhul siiski rohkem kui poiste kohta.“

Rain Käärst on üks kolmest 2001. aastal sündinud võistkonna BBQ Symphony asutajast, võistkonda kuuluvad ka Allan Kuning ja Vambola Moores. Meestel on kindel plaan osaleda augustis Eesti BBQ meistrivõistlustel Vanamõisas, järgmisel aastal aga minna Kansas City Barbeque Society võistlustele. „Nemad on viimase kümne aastaga kujunenud põhiliseks võistluste korraldajaks.

Eemisel aastal käisime ja saime 40. koha – saja maailma parema hulgas on see ikka väga hea tulemus. Järgmisel korral püüame jõuda 20 parema hulka,“ ütleb Rain.

Krõpsud-kommid ja jäätis?

„Kõige keerulisem on lapsi eemale hoida krõpsudest,“ teab Rain. „Need on neile nagu narkootikum. Aga siin väikses kohas tuleb kõik välja – lähed poodi ja kuuled kohe: su laps käis jälle krõpse ostmas.“ Kärt ütleb aga, et sai ühel hetkel aru: kui püüad lapsi millestki eemale hoida, siis söövad nad seda salaja kümme korda rohkem. Seepärast on neil nüüd nädalas üks junk-päev: „Laps teab, et jess! reedel võin osta jäätise või pool liitrit kokakoolat ja väikese paki krõpsu – ja siis ta ei lähe iga päev poodi.

Mulle tundub, et see tõesti toimib. Aga võistlustel käies süüakse teistega koos muidugi endiselt krõpse.“ Kodus hoiab Kärt see-eest banaanid-õunad kogu aeg käepärast. „Mina püüan hoida seda reeglit, et kõik – välja arvatud paps – söövad köögis,“ lisab Rain. Vales kohas avastatud keelatud kraam konfiskeeritakse ja läheb kõigi vahel jagamisele. Kehvemal juhul kuulub ka hävitamisele.

Pitsarestoran koduköögis

Grillihooaeg kestab Käärstide kodus aasta ringi, ainult külmal ajal asendab barbecue-ahju pitsaahi kööginurgas. „Selles saab tõesti kõike teha,“ kinnitab Rain. Ahi loob õdusa meeleolu ja kui sõbrad külas käivad, istuvad kõik köögis ümber laua – nii saab peremees korraga süüa teha ja ka seltskonnas olla. Ainus probleem on, et selline töökorraldus kipub ülesöömist soodustama.

Pitsa puhul kehtib reegel, et põhi tehakse kaerajahuga. „Ideaalretsepti meil veel välja töötatud pole, aga olen kaerajahule lisanud veidi täisteraspeltajahu,“ ütleb Rain. Pitsateol aitab teda põhiliselt Ruben ja kuigi pitsakastmest on kahel mehel

Raini tehtud lambid ja valamu.

Robin Roots

„Pannkoogitainas näiteks on meil juba aastaid kaerajahuga, sest nisujahu saad sa nagunii igalt poolt.

Piimaga sama lugu, mistõttu me seda smuuti sisse ei pane.“

vahel erinevad arusaamad, on suudetud kompromisse leida. „Ka täidised on tellitavad,“ tunneb pere end ema sõnul kodus köögilaua ümber nagu pitsarestoranis. „Mina näiteks tahan liha asemel seeni.“ Kas ahju on ehitanud mõni kohalik pottsepp? „Jah, mina!“ teatab Rain. Ahju kest on pärit Võrumaalt, aga ülejäänu kuulub rubriiki Koka Katsetused. „Nagu kogu köögi mööbelgi,“ ütleb Kärt. „Koos väga kuldsete kätega töömehega on nad välja mõelnud ja valmis teinud ka puidust lambid ja valamud – kui huvi on, kus sa siis veel kätt harjutad, kui mitte oma kodus!“ Harjutamisvõimalusi jagus ka Kärdile – tema segas uues kodus kokku ja pani seina kõik savikrohvid ja -värvid.

Maja vundamendikraavidki kaevas Rain ise. „Kokk kaevab kulbiga vundamendiauku,“ naersid külamehed väikest ekskavaatorit nähes. Sisekujundusvaldkonda ega ehitussektorisse Rain siiski üle kolida ei plaani. „Meil Allan Kuninguga on hästi hea meeskond ja mõnus on Fork Restot ja catering’i teha. Lampe või mööblit saab meisterdada ka hobi korras.“ Koridoris ootabki juba vana nahkkohver, millest peaks saama teleririiul. Selline, kus saate lõppedes paned kaane klõpsti! kinni. Kui riiul valmis, muretsetakse koju ka teler.

Puidust kandikuid ja serveerimisaluseid on Rain töö juurde juba aastaid ise teinud: „Meil on sõbranna, kes peab Kuusalus puidutööstust. Käin tal aeg-ajalt abiks ja selle eest võin seadmeid kasutada – selline sümbioos toimib siin hästi.“

Lasanje tõi tüli majja „Mina pole klassikaline perenaine, kes tuleb koju ja hakkab lastele süüa tegema – söögitegemine ei ole minu kirg,“ tunnistab Kärt. „Esimene tüligi tuli sellepärast, et mina tahtsin minna jooksma, aga Rain tahtis mulle muljet avaldada ja ütles: teeme lasanjet! Mina mõtlesin, et olgu, teeme lasanje ära ja pärast läheme jooksma. Aga Raini lasanjetegu tähendas seda, et ta tegi ise pastaplaadid ja tomatipasta – kõik-kõik-kõik.

Tema jaoks oli oluline, et ta teeb kõik ise, aga mina ei saanud aru: mis mõttes, mingi pasta tegemisele läheb neli-viis tundi?“ räägib Kärt, kuidas ta esimest korda aru sai, kui erinevad huvid tal selle toreda poisiga on. „Eks me kahekümne aastaga ole neid teineteise teravusi lihvinud,“ naerab Rain.

Rubriik

7

Neljapäev, 16. mai 2019

ERR i JA EESTI AJALOOMUUSEUMI

PEREPÄEVAD “ÜHES TAKTIS” 2.-5. JUULI

Laulupeo ulupeo lupeo peo nädalal peo nädala näädala näd nä d l Maarjamäe aarjamäe rjamäe jamäee lossipargis lossipargis: lossipargi lossipa lossipargi lossi oossipa pargi rgis: Lastej LLastejaama jaama aam tegevusala; evvusala; sala l vabaõhukino; vabaõh vva h otsimismängud Eesti-kujuline ti kujuli ujulline mänguväljak; mänguvälja m gu imismängud lossipargis; ossipargis; avatud aavatu näitused, näitus t s restoran, kohvik, jäätisekäru ja palju muud toredat.

Rohkem infot lastejaam.ee lehel.

8

Rubriik

Neljapäev, 16. mai 2019

AAL

S

A TALLINN

HARJUM

S

A TALLINN

EESTI AJALOOMUUSEUM

EESTI SÕJAMUUSEUM

LASTEMUUSEUM MIIAMILLA

PIRITA TEE 56, TALLINN

Sõjamuuseumis saad hea ülevaate Eesti sõjaajaloost. Kes soovib, võib oma käega katsuda välikahurit, millesarnast kasutati Vabadussõjas, ronida metsavennapunkrisse või istuda tõelises kindrali kabinetis.

Asume Viimsis kindral Laidonerile kuulunud hubases mõisas. Ootame Sind külla!

KÜSI LISA

RÄÄGIB SÕPRUSEST!

Tule Maarjamäele mängima! Lossipargis ootab Eestimaa-kujuline mänguväljak ning lossis hariduslik-mänguline keskkond „Laste Vabariik“, kus peale kõige muu saab ka liutorust alla lasta!

Filmimuuseumis saab omal käel järele proovida, kuidas teha filmi. Restoranis „Maarjamäe“ on olemas ka lastemenüü!

621 7410 või info@esm.ee

K–P 11–18 www.esm.ee

Muuseumi mängulises keskkonnas saab kogeda ja õppida, pea kõiki esemeid võib katsuda. Kes mängudest väsib, saab meisterdada, lugeda ja külastada kohvikut. Tule korralda siin oma sünnipäev, osale laagrites ja perepäevadel või pista näpud mulda muuseumiaias! Sel suvel toimub muuseumis igal reedel aiatund Roheline reede!

AVATUD

AVATUD

E–P 10–18

T–P 10–17

(mai–september)

(juuni–august)

www.ajaloomuuseum.ee

S TALLINNA

EESTI LOODUSMUUSEUM Millised isad on hundid, karud, koprad või ogalikud? Aga millise loomaisa moodi oled sina? Kas taimedel saavad ka olla isad ja emad? Kas tahaksid kuulata, kuidas kõlavad loomalaste hääled? Aga hundikoopasse pugeda? Tule Eesti Loodusmuuseumi näitusele „Isad ja pojad“ avastama isade hoolt ja hooletust looduses! juuni-august

E-P 10–17 N 10–19 www.loodusmuuseum.ee

ALUS HAAPS

ILONI IMEDEMAA

linnamuuseum.ee/miiami

SUVIST

AVASTAM AVASTA

KOOLI 5, HAAPSALU

LAS

Kunstnik Ilon Wiklandi loomingule pühendatud teemakeskuses saab mängida, meisterdada, vaadata filme, nautida teatrietendusi ning kontserte, osaleda haridusprogrammides ja pidada sünnipäevapidusid.

21.–31. juulini saab kogu perega näha suvelavastust „Rasmus, Pontus ja Lontu“.

Piletid kohapeal ja Piletilevis.

www.salm.ee PAIDES

S

A TALLINN

ERRi JA EESTI AJALOOMUUSEUMI

PEREPÄEVAD «ÜHES TAKTIS» Ootame laulupeo nädalal, 2.–5. juulil kõiki lapsi Maarjamäe lossiparki ERRi ja Eesti Ajaloomuuseumi perepäevadele „ÜHES TAKTIS“. Lastejaama alal saab joonistada ning nautida ERRi vabaõhukino. Lossipargis saab hullata Eesti-kujulisel mänguväljakul ning toimuvad vahvad otsimismängud.

Avatud on näitused, kohvik ja jäätisekäru.

www.lastejaam.ee

AJAKESKUS WITTENSTEIN Paide Ordulinnusesse on rajatud Ajakeskus Wittenstein, kus ajamasin viib sind läbi 8 korruse ja 8 ajalooperioodi. Saad tunda ennast piksejumalana, riietuda rüütliks ning kogeda ajastuid läbi maitsemeelte. Pakume põnevaid tegevusi lastele ja täiskasvanutele.

LISAINFO info@wittenstein.ee või +372 5850 2001 AVATUD

E–P 10–18 wittenstein.ee

Rubriik

9

Neljapäev, 16. mai 2019

AAL

RMK ELISTVERE LOOMAPARK

NUKU MUUSEUM TEGEVUST KOGU PERELE! Väljapanekul saab näha lavataguseid asju, mängida näitlejate näidisgarderoobis ja panna lavadel liikuma eri liiki teatrinukke.

Ehita ise lavakujundusi, lahenda mõistatusi ja vaata vanu armsaid nukulavastusi.

Nukuteatrimaailm on täis üllatusi ja teeb igaühe tuju heaks!

AVATUD

RMK Elistvere loomapargis saab näha peamiselt Eesti metsades elavaid loomi võimalikult looduslikus keskkonnas.

Suvisel ajal toimuvaid sündmusi vaata lähemalt loodusegakoos.ee.

INFO TELEFONIL 676 7030, 5346 5030 E-POST elistvere@rmk.ee AVATUD IGA PÄEV mai 10–17 juuni–august 10–20

T–P 10–18

EESTI 6325',Ǘ -$ OLÜMPIAMUUSEUM RÜÜTLI 15, TARTU SPORDIMUUSEUMIS VÕIDAVAD KÕIK! Tule ja pane end proovile meie käed-külge näitusel, kihuta vingel rallisimulaatoril või pea maha üks tuline jalgpallilahing meie miniareenil. Garanteerime, et elamuslikus spordimuuseumis ei pea igavust tundma mitte keegi!

OLEME AVATUD

K–P 11–18

loodusegakoos.ee

riigipühadel suletud täpne info kodulehel

lla/

TARTUS

TARTUM

AS TALLINN

www.spordimuuseum.ee

www.nuku.ee

T

AAL

PÕLVAM

MISRÕÕMU

STELE

EESTIMAAL

EESTI MAANTEEMUUSEUM KAGU-EESTI SUURIM KULTUURITANKLA!

NARVAS

NARVA LINNUS Narva Muuseum kutsub kõiki peresid enam kui 700-aastasesse Narva linnusesse, mille põhjahoovis on 25. maist 1. septembrini avatud käsitööliste ajalookeskus Põhjaõu oma töökodadega ning 51-meetri kõrgusest Pika Hermanni tornist võib imetleda vaadet Narvale ja Ivangorodi kindlusele.

Siin kohtud Ida-Euroopa suurima teeehitusmasinate koguga, rändad mööda Teeaega, lustid liikluslinnas ja vigurivända rajal ning avastad lastemuuseumi saladusi.

Alates 20.07 on avatud muuseumi uus Masinahall kolme elamusliku ekspositsiooniga.

AVATUD

T–P 11–19

Info tel 799 3057

www.maanteemuuseum.ee

INFO TELEFONIL +372 359 9230 E-POST info@narvamuuseum.ee

S PÄRNU

PÄRNU MUUL Tänavu möödub muulide valmimisest 150 aastat! Aasta alguseks valmis suvepealinnas uus muulitee, nüüd saab mugavalt muulile.

Pärnakate seas on see juba üsna populaarne, kuid suvekülalistel seisab avastamisrõõm veel ees. Muulide juubeliaastaks on Rannapargis muuliteemaliste piltidega kiiged, nende autor Helje Vaas (Vaas&Vaas) ammutas inspiratsiooni muulidest.

Tule ja jaluta, vaata ja naudi ja kiigu!

visitparnu.com

AVATUD

E-P 10-18 www.narvamuuseum.ee

JÄRGMINE

LAPS JA PERE ILMUB 14.11

10

Toit

Neljapäev, 16. mai 2019

Uuri hoolega kirju toidupakend Viimasel ajal räägitakse palju suhkrust. Menukad on kasina süsivesikutesisaldusega dieedid ning ka Eesti toidutootjad on suhkrusisaldust vähendanud. Kahjuks ei oska tarbijad endiselt toitumisinfot lugeda.

A. Le Coqi turundusjuht Katrin Vernik (pildil) selgitab, kuidas tõlgendada pakenditel olevat infot.

Eestis müüdavate toiduainete märgistusele kehtivad kindlad nõuded. Pakendil peavad olema kirjas kõik koostisosad, mida toode sisaldab. Loetelu koostatakse koostisosade järgi – suurema osaga koostised eespool. Kui ostja teab täpselt, kuidas pakendiinfo on üles ehitatud, saab ta kokku panna enda vajadustele vastava menüü.

Palju valearusaamu

Enamikul Eestis müüdavate toiduainete pakenditel peab olema info energiasisalduse, rasvade (sh küllastunud rasvhapete), süsivesikute (sh suhkrute), valkude ja soola koguse kohta. Lisaks võib olla kirjas info muude toitainete, nt polüküllastumata rasvhapete, kiudainete, vitamiinide või mineraalainete sisalduse kohta.

Suur osa pakendiinfot tekitab aga tarbijates endiselt segadust. Näiteks on pakendile lisatud süsivesikute ja suhkrute koguse asjus laialt levinud mitu väärarusaama: inimesed ei oska vahet teha süsivesikutel, looduslikel suhkrutel ja lisatud suhkrutel.

Süsivesikud on organismi põhilised energiaallikad, kattes tavaliselt umbes poole organismi energiavajadusest. Süsivesikutest saadav energia pärineb peamiselt suhkrutest ja tärklisest, vähem kiudainetest ja polüoolidest.

Suhkrud saab tinglikult kaheks jagada. Looduslikud suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos ja laktoos. Lisatud suhkrute puhul on tegu tootele valmistamise käigus lisatud n-ö lauasuhkruga, mis võib olla valmistatud suhkruroost, suhkrupeedist või muust sarnasest looduslikust allikast. Oluline on mõista, et lisatud suhkrud on keemiliselt koostiselt ühesugused, hoolimata algallikast või värvu-

Piip ja Tuut lähevad kosja Piip ja Tuut räägivad õitsile minekust ja ehal käimisest, armumisest ja abiellumisest. Koos võetakse ette üks korralik kosjasõit ning elustatakse ennemuistseid pulmakombeid. Kes saab tanu alla ja kes peab kosjahobu mängima, selgub kohapeal. Võib olla pannakse ka kellelegi publiku hulgast silm peale ja päitsed pähe. Uhiuues suvelavastuses mängivad pilli Karoliina Kreintaal ja Natali Poletajev.

Autorid, näitlejad ja lavastajad on Haide Männamäe ja Toomas Tross.

Lavastus on kahes vaatuses ja sobib vaatamiseks peredele. Piletid müügil Piletilevis, Jaanipäevani soodushinnaga.

Piip ja Tuut Teatri suvine tiir üle Eesti: 15.07 kell 19 ARUKÜLA lauluväljak 16.07 kell 19 KASSARI kuursaal KAKU 17.07 kell 19 KURESSAARE lossihoov 18.07 kell 19 PÄRNU ranna kõlakoda 19.07 kell 20 KABLI Päikeseloojangu festival

20.07 kell 11 ÜLENURME Eesti Põllumajandusmuuseum 22.07 kell 19 VÕRU Kandle aed 23.07 kell 19 PALAMUSE laululava 24.07 kell 19 PAIDE Vallimägi 25.07 kell 19 ILLUKA mõisa hoov

25. mail Vanamõisa vabaõhukeskuses

Perefestival „Lasteparadiis“ 25. mail toimub Vanamõisa vabaõhukeskuses perefestival „Lasteparadiis“, mis on suunatud kõikidele peredele aktiivse ja hariva vaba aja sisustamiseks. Perefestival on sündmus, kuhu tulles ei tohiks koju jätta kõige väiksemaid mudilasi ega ka kõige vanemaid pereliikmeid.

Festivali territooriumile on üles ehitatud erinevad võistlus- ja tegevusalad, õpitoad, mänguplatsid, lisaks ka toodete ja teenuste presenteerimise ja eksponeerimise alad. Beebi- ja väikelaste ala on mõeldud pere kõige pisematele. Kohal on ka Mamas’ Heaven beebitelk, et toetada lapsevanemate mugavamat osalemist beebiga väliüritusel.

25. mai 2019 VANAMÕISA VABAÕHUKESKUSES

Terve päeva vältel toimub pealaval meelelahutusprogramm, lisaks suur lastejooks, lasteteater „Sõber“ ja lõbustusatraktsioonid lastele.

Laadal Eesti käsitöö ja disain, avatud magusatänav, messiala ja piknikuala.

Peaesinejad on Lenna Kuurmaa ja Juss Haasma.

www.lasteparadiis.ee

Rohkem infot: www.lasteparadiis.ee

Toit

11

Neljapäev, 16. mai 2019

il

sest. Kuna toidupakendile peab märkima selles sisalduvate suhkrute üldkoguse ning lisatud suhkruid eraldi koguseliselt välja ei tooda, siis võib jääda ekslikult arvamus, et pakendil olev märge „suhkur“ viitab lisatavale suhkrule.

Vähendatud suhkrusisaldus

Jogurtite suhkrusisaldus on erinev ja teave selle kohta pakendilt leitav.

Priit Simson

Paljud Eesti tootjad on hakanud suhkrukogust vähendama. Et sellised tooted poelettidelt üles leida, võib otsida märget „vähendatud suhkrusisaldus“.

Samas tuleks aga meeles pidada, et sellist märget võib kasutada alles siis, kui toode sisaldab vähemalt 30% vähem suhkrut kui teised samalaadsed tooted. Ka sellise tähistuse juures on endiselt oluline uurida, mida toode veel sisaldab: kas tegu on koostisosa enda loomuliku suhkru (nt mahlas leiduv puuviljasuhkur) või lisatud suhkrutega ja kui palju on seal süsivesikuid kokku. Lisatud suhkrute osale annab otsese viite toidu koostisosade loetelu. Mida eespool on suhkur, seda rohkem on seda tootesse lisatud. Kui koostisosade loetelus suhkur puudub, kuid toitumisalase teabe all on see kirjas, on tegemist koostisosa enda loomuliku suhkruga. Suhkruid ei pea kindlasti kartma, kuid teadlikkus sellest, kui palju neid mingites toodetes on, aitab menüüd paremini plaanida ja tasakaalustada.

OHTULEHT.EE

12

Kriisid

Neljapäev, 16. mai 2019

„Kõigepealt tahan julgustada: kui tunnete, et ma, vajate nõu ja abi, ärge jääge omaette norutama, atte pöörduge kindlasti kellegi poole, kellega saate rääkida. Jagatud mure on pool muret,“ kinnitab kunstiterapeut Ethel Espenberg.

KADRI PENJAM leht@ohtuleht.ee

Elus tuleb ette igasuguseid probleeme – aga kõigele saab lahenduse leida. Ei tohi ainult pead liiva alla peita ega abiotsimist häbeneda, rõhutab kunstiterapeut, kelle vastuvõtule Tallinna kesklinna lastepolikliiniku laste ja noorte nõustamiskeskuses jõutakse väga erinevate muredega.

Muresid igas eluetapis

Pere on pidevas muutumises, nii vahelduvad ka lahendust vajavad probleemid. Vastuvõtule pöörduvad noored emad, kes kahtlustavad endal sünnitusjärgset depressiooni – või kipuvad hätta jääma paarisuh-

Jag a on p tud m ool m ure uret

tega, sest väike laps nõuab uab palju energiat ja aega, mille ille varem sai pühendada ada ad partnerile. Mureks võib õib olla lapse jonn või üldse tema käitumine mudilaseeas ja kohanemisraskused kooli minnes. Kui lapsel on eripärasid, vajavad vanemad tuge ja abi, et last toetada ja ka ise lapsevanemana hakkama saada. Teismeliseeas esineb noortel meeleoluhäireid, oskamatust toime tulla uute olukordadega või käitumisraskusi, mis tihtilugu saavad alguse just vanemate probleemidest ja ebakindlast kasvukeskkonnast. „Kui vastuvõtule tullakse, siis tutvume esmalt omavahel ning edaspidine tegevus toimub nii vestlemise,

maalimise-meisterdamise kui mängimise käigus,“ selgitab Espenberg. „Siinkohal kehtib reegel: kui lapsevanem laseb lapsel mängu juhtida, siis on väike inimene igapäevasituatsioonides koostööaltim. See, kuidas laps saab ennast mängu kaudu väljendada, annab ka infot tema igapäevaelu kohta.“ Lihtsate inimkujuliste puuklotsidega mängimine on terapeudile hea võimalus uurida peresuhteid, teha kindaks, kuidas laps ennast ja oma peret näeb.

Asjadega aega ei korva

SUPERNOVA - HEA TUJU KESKUS Kui sulle meeldivad muusika, sport, tants ja mängud, siis Supernova on suurepärane koht Tallinnas, kus pidada oma sünnipäeva, klassiõhtut või lihtsalt mängimas käia.

Meil on tantsuruum (Just Dance Unlimited) ja bändiruum, XBOX ONE konsoolid, Playstation VR üle 80 erineva mänguga! Kui sul käisid ka praegu elevusest peast läbi mõtted „Oh!” ja „Vau!”, siis broneeri sünnipäev kohe või uuri lisaks www.supernova.ee.

„Mida kindlasti tahan vanematele südamele panna: ei ole vaja koormata lapsi hunniku mänguasjadega – oluline on hoopis koosolemine ja koostegemine,“ rõhutab terapeut.

Koju mänguasju soetades tasub iga lelu juures mõelda, kuidas see last arendab ning kui kaua saab seda kasutada. Laps peaks saama mängimise käigus nii kuulata kui ka arutleda, reaalse elu olukordi mängus läbi teha. Kui tekivad probleemid, tasub alati kõigepealt mõelda, kuivõrd võivad lapse sümptomid olla pereprobleemide väljundid. Asjade rohkus ei korva kuidagi lapsega koos veedetud aega. Lapse areng ei jää tavaliselt asjade vähesuse taha – vähem asju pigem ergutab loovust ja eriti hea on arenguks looduslik keskkond.

Sageli on vastuvõtule tuleku põhjuseks vanemate mure: kas minu laps areneb eakohaselt? Kas olen teinud kõik nii nagu peaks ja võiks? „Siinkohal rahustan vanemaid, et ka üleorganiseerimine ei ole alati hea – laske lapsel lihtsalt olla ja oma

fantaasiat kasutada. Alati ei pea tema aega liiga tihedalt ära täitma. Iseolemise aeg turvalises keskkonnas ei tee lapsele kindlasti kahju,“ lisab kunstiterapeut.

Turvaline rutiin teeb head

Ka raamatute puhul ei ole terapeudi sõnul kuigi oluline, et see oleks uhiuus ja läikiv, pigem vastupidi: väikelapsed tahavad sageli ikka ja jälle kuulata lugusid oma lemmikraamatust, ehkki see võib neil suures osas juba peas olla. Lapsele on oluline lugemisega kaasnev turvaline rutiin, see tunne, mida ta kogeb juttu kuulates, vanema(te)ga koos olles ja kogemusi jagades. „Lapsele olulistes küsimustes tasub jäägitult kohal olla – siis jäävad ka paljud mured olemata,“ rõhutab terapeut ja märgib, et tema abi vajadus on iga pere puhul erinev. „On probleeme, millest saame koos üle mõne korraga, aga käiakse ka pikka aega, analüütilises psühhoteraapias koguni aastaid. Ja vahel tullakse ka lihtsate küsimustega, et saada südamerahu. Igal juhul pole ükski mure liiga väike – aitame ja toetame, millega oskame, igas olukorras. Lapse kasvatamine on suur rõõm, aga toob paratamatult kaasa hulga küsimusi ja abi otsimine ei ole kohe kindlasti nõrkus või häbiasi.

Aegsasti tegutsedes õnnestub vahel ära hoida hoopis suuremad probleemid.“

Rubriik

Hammas vajab hoolitsust

13

Neljapäev, 16. mai 2019

TI B A A RS A S M A H T TA KÜL A S LT KO RD A A S A VÄHE M

OO RR A L J O K U N JA T VE T T PUHAS

S Ö Ö GI KO JÄTA 3 RDAD E VAH EL TUNDI PA U S I E TO T E RV I I T U S L I KU

LT

2 KO R D A PE SE HAMBAID IT JÄR JE S T UT PÄE VA S, 2 MIN

Vaata veel nõuandeid: WWW.SUUKOOL.EE

Rubriik ÄRA KRATSI SÄÄSEPUNNI!

14

Neljapäev, 16. mai 2019

XARASAN SÄÄSEHAMMUSTUSJÄRGSED PLAASTRID LASTELE Annavad koheselt tõhusa leevenduse sügelustundele hammustuskohal Aitavad vältida kratsimist Toime kuni 8 tundi Ammoniaagi ja alkoholivabad Lõbusate loomapiltidega plaastrid on looduslike koostisosadega

Saadaval apteekides ja Coop suuremates kauplustes!

Lapsel põlved lõhki? Siis on Enne nutiajastut oli see „Põlved lõhki? Suvi käes!“ lastega peredes esimene lohutus, kui võsuke marraskil põlvedega tuppa ilmus. Ajad on teised, aga suvi tuleb ikkagi – ja kui suur soe võib mõnel aastal tulemata jäädagi, siis kriimustused, putukahammustused, muhud, põletused-nihestused ja muud väiksemad vigastused on peagi platsis.

Mõnes peres võib muidugi juhtuda, et lapsel on terve suve põlved terved ja kui üldse midagi ravida tuleb, siis pöidlavalu – aga igaks juhuks tasub siiski endiste aegade vaimus ravimikott valmis panna: ikka võib loota, et ilus ilm ahvatleb lapsed telefonide-arvutite kütkeist päikese kätte, metsa või mereranda.

Kindlasti läheb vabaõhuelus vaja plaastreid, päikesekaitsekreemi ja midagi, millega leevendada võimalikku päikesepõletust.

octenisept® nahalahus ( oktenidiindivesinikkloriid / fenoksüetanool )

soodustab haavade paranemist ei kipita ei sisalda etüülalkoholi sobib kasutamiseks igas vanuses Värvitu nahalahus nahale ja limaskestadele sobib suurepäraselt kriimustuste ja pindmiste haavade DQWLVHSWLOLVHNV UDYLNV MD GHVLQƩWVHHULPLVHNV Octenisept (oktenidiindivesinikkloriid/fenoksüetanool) nahalahus on käsimüügiravim.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Näidustus: Lühiajaline antiseptika enne diagnostilisi ja kirurgilisi protseduure anogenitaalse piirkonna (sh tupp, häbemepiirkond ja sugutipea) limaskestadel ja piirnevatel kudedel ning samuti enne põie kateteriseerimist. Sobib ka korduvaks kasutamiseks. Väikeste pindmiste haavade antiseptika I@ LHSSDJHQTQFHKHRSD OQNSRDCTTQHCD DDKMD M@G@ CDRHMƥSRDDQHLHMD Ravimit võib kasutada kõigil vanuserühmadel.

Kui päike teeb liiga

Suvel tuleb kasutada päikesekreem kaitsefaktoriga vähemalt SPF15, lastel SPF30 (seda võiksid täiskasvanud kasutada näonaha kaitsmiseks).

Need kaks

kuuluvad kokku

hooldab, parandab. { KiireKaitseb, ja valutu lahendus haavadele! } kaitseb haava infektsiooni eest

Kriimustused-marrastused on vabaõhuelus kerged tulema, vähegi pikemal jalgsiretkel tuleb arvestada ka villide tekkimise võimalusega. Plaastreid tasub varuda enam-vähem igaks elujuhtumiks – seda enam, et valikut on. Neil, kes seni on apteegist alati vaid kõige tavalisemate plaastrite karbiga lahkunud, tasub end võimalustega kurssi viia: on antibakteriaalseid ja veekindlaid plaastreid, villide jaoks geel- ja spetsiaalseid villiplaastreid, villide ennetamiseks ka villipulk. Väikelastele on õnnetuse korral suureks abiks piltidega plaastrid, mis tähelepanu valult kõrvale juhivad.

toim 2 min ib utiga !

{

Kui aga päike on nahale liiga teinud, unustage naha tulitamisele leevendust otsides iganenud soovitused määrida nahka hapukoore või rasvase kreemiga, hoiatavad arstid ja apteekrid. Ka ei sobi selleks pantenool, (beebi)õli, vaseliin jmt sedasorti vahendid – kõik need pigem takistavad kuumuse alanemist ja soodustavad nahakahjustuse süvenemist. Ka viinaga määrimine teeb pigem halba, sest alkohol kuivatab juba niigi niiskust kaotanud nahka.

Hea, kui apteegist on valmis varutud põletusvastane esmaabigeel, mis jahutab nahka ning vähendab valu ja turset. Kui midagi muud käepärast pole, võib päikesest põlenud nahka loputada jaheda (u 18 °C) veega või jahutada külmas vees niisutatud rätikuga, mis vahetatakse välja kohe, kui see on nahal soojaks muutunud.

Raske päikesepõletuse korral

octenisept® haavageel

Jahutab meeldivalt ja kaitseb haava infektsiooni eest!

}

soodustab haava paranemisprotsessi tekitab kaitsekihi mikroorganismide eest varustab haava optimaalselt niiskusega niiske haavakeskkond kergendab plaastrivahetust, hoiab haava niiskena ja aitab ära hoida armistumist valutu pealekandmisel leevendab sügelust ja päikesepõletust Haava paranemist soodustav geel õrnaks valuvabaks pindmiste ja lõikehaavade raviks ja kergete põletushaavade leevendamiseks.

Toimib kõige paremini õhukese kihina pärast Octenisept (oktenidiindivesinikkloriid/ fenoksüetanool) nahalahuse pealekandmist.

Octenisept haavageel kuulub meditsiiniseadmete tootegruppi.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Vajadusel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Schülke & Mayr GmbH, Saksamaa Müügiloa hoidja: AS Surgitech, Pärnu mnt 148, 11317 Tallinn, Tel. +372 646 0660, E-post: surgitech@surgitech.ee

b ita ! tek ekihi ts kai

Tervis

15

Neljapäev, 16. mai 2019

suvi käes!

Paki kindlasti kaasa Suvise ravimitevaru soetamise asjus tasub alati pidada nõu perearsti või apteekritega. v iks peale plaastrite ja päikesekait võ Üht-teist võiks päikesekaitte veel kaasas olla. sevahendite Valu ja palavik. s, Kraadiklaas, atsetamoolisiirup lastele paratsetamoolisiirup või -küünlad ja ibuprofeeni sisaldav siirup. Paki kaasa kraadiklaas.

Allergia. Täiskasvanutele tabletid, lastele pigem siirup.

Haavaravi. Antiseptiline vedelik puhastamiseks (lastele pihustatav), haavaplaastrid ja sidemed (nt isekleepuvad) või veekindel haavaliim.

Seedimine. Kõhulahtisuse puhuks söetabletid, mda peab varuks olema suurem kogus, sest ägeda kõhulahtisusega tuleb korraga võtta 8–10 tabletti. Lastele võib anda nii söetablette kui ka lahustatud Smecta pulbrit. Kõhukinnisuse vastu nt Microlax.

Traumad. Külmageel/aerosool või ühekordne külmakott (aktiveerub, kui seda mudida) ning valu- ja põletikuvastane geel/kreem.

tasub pärast esmaabivahendite kasutamist käia arsti või õe vastuvõtul, kergematel juhtudel tuleb jahutamise järel kasutada päevitusjärgseid apteegisarja tooteid või aaloed ning kreemitada järgnevatel päevadel nahka tõhusalt niisutavate kreemidega.

IA MIHKELS

Vida Press

Kõrgelt hinnatud dekspantenooliga nahahooldussari Šveitsist, kuhu kuuluvad kaitsev salv, niisutav kreem, jahutav losjoon ja õrn puhastussprei.

Põnev ajakiri 7–12 aastastele Minu Maailma tellimusega KINGITUSEKS* 1 ilmunud ajakiri!

Hind alates

2.60€

*Sooduskood SEIKLUS

Vivocini tooted sobivad kasutamiseks erinevate nahaprobleemide puhul, nagu näiteks: kuiv, ketendav ja ärritunud nahk; kuivad jalatallad; katkised huuled ja suunurgad; mähkmelööve;

Iga kuu uus seiklus!

tätoveerimine; püsimeik; laserravi; jms.

marrastused ja kriimustused; Vivocini tooted ei sisalda mineraalõlisid, lõhnaineid, värvaineid, alkoholi ega parabeene. Kõik tooted on välja töötatud ja toodetud Šveitsis, et tagada kõrgeim kvaliteet ja ohutus kõigile.

Müügikohad: BENU Apteegid Surgitechi e-pood (epood.surgitech.ee) Loverte e-pood (loverte.com)

Tellimine: www.minumaa.ee, tel. 6464065

Robin Roots

16

Valikud

Neljapäev, 16. mai 2019

Nutimaailm ja raamaturiiul – kuidas leida tasakaal Et lapse areng oleks mitmekülgne ja meelistegevuste hulka jaguks nii raamatutarkusi kui ka nutimaailma põnevust, tasub lapsevanemal jälgida, kui palju aega veedab laps ühe või teise seltsis ja kuidas oleks võimalik tema arengut parimal moel toetada.

KADRI PENJAM leht@ohtuleht.ee

KAS IGAST POISIKESEST SIRGUB MEES? Läheduse jõud headeks meesteks kasvamisel ja kuidas talle sellel teel toeks olla.

NÜÜD SAADAVAL! Rahva Raamatu, Apollo ja Raamatukodu poodides

Laste raamatuhuvi äratamises on suur roll just vanematel, kinnitab Eesti lastekirjanduse keskuse lugejateeninduse juhataja Anne Kõrge.

Juba paariaastasele lapsele tasub raamatute maailma tutvustada.

Avasta raamatukogu

Esmalt kummutab Anne Kõrge kohe väite, mis justkui takistavat lastele raamatumaailma tutvustada: raamatud on kallid. „Ei pea ju kõiki koju ostma, saab käia raamatukogus nendega tutvumas ja lasta juba paari-kolmeaastasel lapsel valida endale meelepärane raamat koju laenutamiseks,“ ütleb ta. „Olgu see siis printsesside või Hirmsa Henry seiklustega, hiljem koomiks või mõni muu vanemale ehk esimesel pilgul ebaatraktiivne raamat – peamine on, et lapses tekiks soov raamatuid vaadata, piltide üle arutleda ja hiljem juba ka lugema hakata.“ Kõrge sõnul on kõige keerulisem, kui tullakse ja palutakse soovitada midagi head – midagi, mis just sellele lapsele sobiks: „Tegelikult on mõistlik lasta lapsel endal valida ja otsustada. Loomulikult võiks ja peaks raamat midagi lapsele ka õpe-

tama, kuid eelkõige võiks säilida lugemisrõõm.“ Kui tullakse perega, tahavad vanemad tavaliselt tutvustada lastele oma lapsepõlvest tuttavaid raamatuid: näiteks Sipsikut või Naksitralle, rääkimata Lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist. „Samas ei tea paljud, et igal aastal valitakse uute lasteraamatute seast välja selle aasta parimad – nendega tasub kindlasti tutvuda nii lastel kui ka vanematel,“ ütleb Anne Kõrge – see on hea võimalus hoida end pidevalt kursis värskema kodumaise lastekirjandusega.

Igal koju toodud raamatul võiks olla kindel roll: kas on see siis mõeldud lapsele omapäi sirvimiseks, vanematega koos maailmaasjade üle arutlemiseks või loevad ema-isa sealt õhtuti unejuttu ette. „Peamine on, et raamat ei muutuks lapsele kohustuseks. Las ta tutvustab ise vanemale raamatut, selgitab, mis talle selle juures eriti meeldib – saab emotsioone ja tajub toetust oma valikutele,“ soovitab Kõrge.

Kuhu kaob lugemise rõõm?

Väikelaste soov raamatuid sirvida on enamasti seotud sellega, kui palju on lapsevanem lapse raamatuhuvi toitnud. Omalt poolt teevad tänuväärset tööd ka lasteaia- ja algklassiõpetajad. „Hiljem, nii 5.-6. klassis, tekib miskipärast aga tagasilöök, lugemishuvi väheneb,“ teab Kõrge. „Ehk on põhjus selles, et raaJÄRGNEB LK 19

Rubriik

17

Neljapäev, 16. mai 2019

18

Rubriik

Neljapäev, 16. mai 2019

Las laps loeb

Lugu muhedast kollikesest, kelle kollitamisoskus kahtluse alla seatakse.

Ilmub 20.05

Kui teie rüblikule meeldib rohkem vembutada kui õppida, tutvustage talle neid lõbusaid kolle.

Avastage koos piraadipoisiga, miks hambasse auk tekib ja kuidas seda ära hoida.

Lasteluuleraamat Eestimaast ja eesti rahvakultuurist.

Laste teejuht loomade puuksumaailma.

Uskumatud tõestisündinud lood vapratest loomadest ja lindudest.

Maailma parim koodimurdja William Wenton leiab sel korral maailmalõpugeneraatori.

Seikluslik lugu väikesest Jakobist ja rääkivatest koertest, kes päästavad koos Maskačka.

Tõestisündinud lood hämmastavatest poistest, kes muutsid maailma draakoneid tapmata.

Telli raamatud www.helios.ee või leia lähimast raamatupoest

Valikud

19

Neljapäev, 16. mai 2019

ALGUS LK 16

Andres Teiss

noorte nutiseadmete-digilahendustega seotud tegevused oleksid tasakaalus kõigi muude igapäevategemistega: õppimine, trennid, huviringid jm. „Lapsevanematel on lihtne laste nutimaailmas viibimisel silma peal hoida ja tagada, et laste tegevused telefonides-tahvlites oleksid eakohased ega kannaks vaid meelelahutuslikku aspekti,“ ütleb Haljand. „Saab jälgida, millistel lehekülgedel lapsed käivad või mida seal teevad, vajadusel seada internetikasutusele piiranguid.“

telerivaatamise ajaga – kui kokkulepetest peetakse kinni, on kõik rahul,“ lisab ta.

Lapse mõistliku nutiseadmete kasutamise eeldus on, et vanemad hoiavad end uute võimalustega kursis.

Eestis on loodud ka äppe, mis aitavad nii vanematel kui ka lastel nutimaa-

ilmas tegutseda. Hea näitena nimetab Haljand Numro nutirakendust, mis pakub lapsevanematele võimalust piirata ja kontrollida lapse nutiseadme kasutust ning muuta seal veedetud aeg mänguliselt harivaks ja arendavaks. „Telial on näiteks turvalahendus Telia SAFE, mis täidab mitut eri funktsiooni,“ märgib erakliendiüksuse juht. „Äpi üks võimalusi on positsioneerimine, mis võimaldab kindlaks teha oma pereliikmete – eeskätt siis laste – asukoha. See on oluline just vanemate südamerahu huvides: nii on täpselt teada, kas laps on õigeks ajaks kooli, trenni või huviringi jõudnud. Ka saavad lapsevanemad selle lahenduse abil ise määrata, milliseid äppe lapsed oma nutiseadmes kasutavad või kui kaua nad üldse saavad internetis aega veeta.“ Lapsele nutiseadmeid soetades tasub vanematel endale teenusepakkuja juures täpselt selgeks teha, millised on võimalused tagada, et lapse muud huvid ei jääks nutiseadme tõttu tagaplaanile.

FOTO: Ilmar Roosmaa

matud seostuvad põhikoolis eelkõige kohustusliku kirjandusega ning ära kaob vabatahtliku lugemise rõõm?

Tõsi on see, et põhikooliealistel tüdrukutel on raamatute valik märksa kirevam, neil on lugeda nii elulisi noorteraamatuid, kus sisuks sõprus ja suhted, kui ka fantaasiakirjandust.

Poisid on aga selles vanuses kohati justkui vaeslapse rolli jäetud, ehkki detektiivijutud – näiteks Astrid Lindgreni meisterdetektiivi lood – on jätkuvalt üks enam loetuid, ka leidub sobivat ulmekirjandust.“ Nutimaailm: hariv ja põnev On lapsevanemaid, kes igal võimalusel lapsele telefoni või tahvli pihku pistavad, ja neid, kes püüavad võsukeste tutvust nutiseadmetega lükata nii kaugele kui vähegi võimalik. Telia Eesti erakliendiüksuse juhi Holger Haljandi sõnul annab asju korraldada ka nii, et nutimaailmal oleks lapsele ennekõike arendav mõju. „On üsna loomulik, et nutitelefonid ja tahvelarvutid on laste silmis atraktiivsed: nende kasutamine on lapsele põnevust pakkuv avastusretk,“ tõdeb Haljand. „Need ei pea aga jääma lastele pelgalt meelelahutuseks – oskusliku juhendamise korral on need abiks ka õppimisel ning aitavad kaasa lapse arengule. Üsna tavaline on, et oma esimese isikliku telefoni ja/või tahvelarvuti saab laps kooliteed alustades, aga väga oluline on, et vanemad õpetaksid lapsi mõistlikult nutimaailmas tegutsema.“ Algusest peale tuleks omavahel kokku leppida nutiseadmete kasutamise reeglid. Neid kehtestades peaksid emad-isad jälgima, et laste ja

Äpid ja turvalahendused

Haljand rõhutab, et kindlasti on oluline, et nutiseadmete kasutamine ei hakkaks häirima lapse spordiharrastust, huvitegevust, õpinguid või suhtlemist sõpradega. „Näiteks on paljudes peredes kokku lepitud lapse nutiseadme kasutamise aeg sarnaselt

Lastekirjanduse keskus

Mati Hiis

Eesti lastekirjanduse keskusest Tallinnas (Pikk 73) saab nii raamatuid laenutada kui ka huvitavalt aega veeta: on iganädalased mudilastunnid, kus vanem ja laps saavad üheskoos juhendaja käe all lugeda ja meisterdada, on perehommikud ja -päevad, kus olenevalt teemast on kohal kirjanikud-kunstnikud, kes räägivad oma raamatutest ja vastavad küsimustele, korraldatakse uute raamatute esitlusi ja iga-aastast hea lugeja päeva, kuhu kutsutakse tublisid lugejaid. Siin saab suhelda, tutvuda raamatutega ja mõnusalt aega veeta. Kel soovi, saab lastekirjanduse keskuses lugeda koos lugemiskoeraga või pidada sünnipäeva.

Kes ammu pole sattunud kodulähedasse raamatukokku, sel tasub kindlasti ka sinna sisse astuda: raamatukogu pole ammu enam koht, kus käiakse vaid raamatuid laenutamas – pigem on need omamoodi kultuurikeskused.

Tule koos perega ja veeda üks kaunis suvepäev

Vembu-Tembumaal!

Vembu-Tembumaa on Eesti vanim ja suurim kogu pere park, mis asub Tallinna lähedal Kurtnas. Tegevust jätkub terveks päevaks lastest vanavanemateni. Vembu-Tembumaa pakub aktiivsemaid olelusviise alates veeliumägedest ning lõpetades ronimisradadega.

Seega tuleb riietuda vastavalt ilmale ja kindlasti sportlikult.

AVATUD IGA PÄEV JA IGA ILMAGA

1.06–31.08.2019 KELL 11–19 Tutvu lähemalt www.vembu-tembumaa.ee

20

Rubriik

Neljapäev, 16. mai 2019

-30%

10

Fisher-Price lemmikmänguasja

Eestikeelne kutsupoiss Venekeelne kutsupoiss

Eestikeelne kutsutüdruk Venekeelne kutsutüdruk

Eestikeelne lauluraamat Venekeelne lauluraamat

Eestikeelne küpsisetünn Venekeelne küpsisetünn

Eestikeelne õunake

Unemõmmi karussell

Liblikatega klotsid

Värviline ladumistorn

Muusikaline nutitelefon

Tegevuskuubik

Pakkumine kehtib 2019 maikuu lõpuni kauplustes XS Mänguasjad, Karupoeg Puhh, Juku Mänguasjakeskus, Tallinna ja Tartu Kaubamaja.

Lapse areng

21

Neljapäev, 16. mai 2019

Iga ema-isa tahab, et tema võsuke oleks tragi ja tubli ning saaks elus hästi hakkama.

Kuidas oma last arendada, mismoodi aru saada, millised oskused millal turgutamist vajavad?

KADRI PENJAM leht@ohtuleht.ee

Nessa tegevus- ja teraapiatoa tegevusterapeut Britta Frank (pildil) on juba üle kümne aasta aidanud kaasa laste arengule ja õpetanud-toetanud nende vanemaid. Tegevusterapeudi juures käivad nii noored emad koos beebidega kui ka mudilased ja algklassilapsedki, kes vajavad abi mõne osaoskuse omandamisel.

Martin Ahven

Beebi kiire areng

„Noored lapsevanemad jõuavad minu juurde vahel juba kolme kuu vanuse beebiga – ka nii varases eas saab lapse loomulikku arengut teatud tegevustega toetada,“ kinnitab tegevusterapeut. „Esimesel eluaastal areneb koordinatsioon, käe ja silmade koostöö, haaramisfunktsioon, aga ka kujundi-, värvi- ja ruumitaju ning põhjuse-tagajärje seose leidmise võime. Mida aeg edasi, seda olulisemaks saavad tunnetuslikud elemendid ja materjalid. Oluline on, et lapsel oleks huvi tegevuste vastu ja et ta ümbrus oleks turvaline.“ Mänguasju soetades tasub alati olla eakohasest sammuke ees, näiteks värvilised klotsid võiksid aegsasti käepärast olla. Esimese raamatu võib lapsele ise meisterdada: panna ühele alusele eri tekstuuriga materjale (pehmeid, karvaseid, libedaid, karedaid jmt), et laps saaks neid katsuda ja tunnetada – tunnetuslikud elemendid saavad iga kuuga olulisemaks.

Esimesel-teisel eluaastal tuleks lapsele hästi palju pakkuda käelist tegevust – läbi selle areneb kõnekeskus. Samal ajal on tormiline ka lapse füüsiline areng. „Ruumitaju arendamiseks tuleks selles vanuses lapsega tegelda mitte laua taga, vaid kükitada, kummardada, põlvitada,“ juhendab terapeut. „Üha olulisemaks saavad lastele nii-öelda pärisasjad: näiteks võiks talle kätte anda mõne köögitarviku, millega ta saaks kolistada, sahistada, valada, kuulata tekkivaid helisid, katsuda käsna karedust, ka võtmed, peegli, päikeseprillid, akuta ning nuppudele vajutamise võimalusega mobiiltelefoni – kõik need pakuvad alati suurt huvi.

Jälgida tuleb kõne arengut

Kindlasti tuleks jälgida, kas lapse kõne areneb eakohaselt. Tempo pole küll kõigil lastel ühesugune, aga kui on märgata mahajäämust keskmisest, tasub kohe asjatundjaga nõu pidada, mitte oodata abi otsimisega eelkoolieani.

Tavaliselt võiks poolteiseaastase lapse sõnavaras olla kümmekond sõna, kaheaastasel vähe-

Tähtis on lapsega tegelda malt paarkümmend. Hiljemalt teise ja kolmanda eluaasta vahel hakkab laps moodustama paarisõnalisi ja kolmeaastasena juba 3-4sõnalisi lauseid ning väljendama emotsioone, tavaliselt on tema kõne siis juba ka võõrale arusaadav. „Kui lapse kõne pole eakohaselt arenenud, tekivad tihtipeale probleemid lasteaias – näiteks allumatus, teiste segamine,“ teab terapeut. „Seda kõike seetõttu, et laps ei oska end väljendada ega suuda teistega samas rütmis töötada. Sel juhul vajab ta tasandusrühma, kus spetsialistid pakuvad talle individuaalset tuge.“ Kolmeaastase lapsega võib juba laua taga tegutseda. „Taas on teretulnud erinevad materjalid: liivapaber, nahk, vaip, kunstmuru, sünteetika – eri suurused, materjalid, kõvadused. Lõikamine, värvimine, kleepimine – kõik see arendab last. Täiskasvanu peaks alati tegevusi kommenteerima, nii hakkab laps aina paremini mõistma talle antavate ülesannete sisu, süveneb omavaheline suhtlemine, läbi mängulise tegevuse areneb kõne, ruumitaju ja kehatunnetus.

JÄRGNEB LK 22

22

Lapse areng

Neljapäev, 16. mai 2019

Karin Kaljuläte / Maaleht

ALGUS LK 21 3.–5. eluaastani võiks igapäevaste tegevuste hulka kuuluda lõikamine, kleepimine, värvimine, puslede kokkupanek, aga ka tähtede-numbrite õppimine, ajataju arendamine ja kella tundmaõppimine. Kõigiti tuleks toetada suhtlemist ja emotsioonide väljendamist, väga oluline on koos tegutsemine.

Tere, kool!

6-7aastaste lastega jõutakse tegevusterapeudi juurde ennekõike selleks, et saada hinnang lapse koolivalmidusele ja vajaduse korral harjutada kooliks vajalikke oskusi.

Kui kooliküpsusega on probleeme, saab pöörduda ka Rajaleidjasse, kus vajadusel tehakse rehabilitatsiooniplaan. Tegevusterapeudi juures käiakse vajaduse korral – näiteks lugemis- ja kirjutamisoskuse süvendamiskes – edasi ka algklassides. Pärast lapse ja tegevusterapeudi iga kohtumist saab lapsevanem tagasisidet: antakse ülevaade, kuidas lapsel on läinud, ja mida tuleks kodus järgmiseks korraks teha, sest heade tulemuste saavutamiseks on kindlasti vaja tegevusterapeudi ja kodu koostööd.

Laps tegutseb iseseisvalt

Beebieas on mõistetav, et vanemad algatavad tegevusi ja püüavad äratada lapse huvi mänguasjade vastu. Mis vanusest alates peaks aga laps suutma mingile tegevusele keskenduda – ja kui kauaks? Või peab lapsevanem kogu aeg lapsega tegelema ja temaga mängima? „Kogemus on näidanud, et poolteiseaastane laps on võimeline keskenduma ühele tegevusele 2 minutit, kolmeaastane laps aga 3 minutit. 1. klassis käiv koolilaps on üldjuhul suuteline omapäi ülesandega süvenenult tegelema umbes 7 minutit,“ selgitab Britta Frank. Edasi kipub tähelepanu juba hajuma.

Alati tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas sisustada lapse tuba nii, et kõik sisustuses – temperatuur, värvid, meeleolud jm – toetaks lapse arengut. „Näiteks ei ole kunagi hea, kui ruumis on

liiga palju asju. Et lapsel huvi säiliks, tasub asju vahetada: panna osa mänguasju mõneks ajaks peitu.

Kui need uuesti välja tuua, on need jälle põnevad ja mängima innustavad. „Mäng on väga oluline, läbi selle areneb laps kõige paremini,“ tõdeb tegevusterapeut. Alati pole aga vaja mänguasjadele palju kulutada: lihtsateks arendavateks mängudeks saab kasutada kõike, mis parajasti käepärast. Näiteks rühmitamiseks sobivad eri suuruses purgikaaned, nööbid või muud esemed, mille seast laps peab otsima välja paarid või vastandid, sortima neid hunnikutesse värvi või kuju järgi jmt. Või vannivahuse veega täidetud kaussi visatud klaaskuulid, mis lapsel tuleb vahu seest üles leida: laps peab vahtu puhuma (areneb oraalmotoorika) ja kuulikesi ükshaaval veest korjama (areneb peenmotoorika).

Head materjalid kõikvõimalikeks mängudeks-meisterdamisteks on makaronid, topsid ja papptaldrikud, jäätisepulgad, liiv, sammal, lehed, käbid, tammetõrud jm. Ka saab vanadest ajakirjadest lõigata pilte, teha neist puslesid või luua piltide põhjal jutukesi.

Hästi palju arendavaid lelusid saab lapsele ise meisterdada,“ pakub Britta Frank. „Suurepärane mänguasi on näiteks tegevussein: plaat, millele on kinnitatud magnetid, lukud, haagid, võtmed ja riivid, mida laps saab avada-sulgeda. Mida väiksem laps, seda lihtsam peaks see olema, vanuse lisandudes saab seina keerulisemaks muuta. Tasub nuputada!“

TÄIUSLIK VALIK EESTI ÖKOKÜPSISEID Pagar Võtaks pagarikoda küpsetab küpsiseid, mis sobivad nii ise maiustamiseks, kohvipausideks, kooli- ja lasteaiapeole kui ka ilusaks kingituseks.

Suur valik Eesti parimaid maheküpsiseid valmib vaid öko sertifikaadiga toorainest, see tähendab, et kogu toodang on puhas keemiast ja lisaainetest.

Valikus on viis erinevat suus sulavat küpsisesorti, mis panevad igal maiasmokal silmad särama.

Müügikohad: pagarikoja pood Tallinnas (Vana-Lõuna 17), kõik Biomarketid, suuremad Selverid, Solarise toidupood, Viimsi ja Pärnu Delice, Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailm, Rimide “Talu toidab” osakonnad ja mahepoed

Rubriik

23

Neljapäev, 16. mai 2019

24

Rubriik

Neljapäev, 16. mai 2019