Laps ja Pere mai 2017

&

VALI NOKITSEMIST NÕUDVAD MÄNGUASJAD

Laps Pere ÕHTULEHE AJAKIRI

Neljapäev, 18. mai 2017

Pere tervislik menüü

2

Rubriik

Neljapäev, 18. mai 2017

Õppetunnid

3

Neljapäev, 18. mai 2017

Me kasvame koos lastega KIRJANIK AINO P PERVIK: «Kõik mu lapsed on mulle m midagi õpetanud.»

«Oma vanema poja kkaasabil aasabil olen ma õppinud tundma Jaapani ja idamaade kultuuri. Kui Rein oli veel abiturient ja a tudeng, jagas ta jalutuskäikudel minuga seda, mida oli lugenud. lugenud. Maal olles oll käisime kahekesi kuue kilomeetri kaugusel poes, ta aita aitas as tassida, ja siis ta pidas mulle tee peal loenguid ning soovitas raamatuid.

Mihkel on mulle õpetanud, et rokkmuusika r on täitsa huvitav. Kui ta paras jõnglane e oli, kuulas ta kkohutavalt palju ja kohutavalt valjusti igasuguseid plaate, plaate, mida mina a nii kah kuulsin. Siis viis ta mind rokkfestivalidele, festivalidele e, ka käisin Lond Londonis d koos Mihkliga kuulamas mingis klubis üht rrokkansamblit. okkansamblit. Vä Väga ä huvitav oli.

Pireti kä käest, äest, kes õppis kunstiakadeemias k graafikat, õppisin rohkem tungima kunsti sügavustesse. sü Praegu jagab ta minuga igasuguste e huvitavate kun kunstnike loomingut, mida ta internetist leiab.» le eia ab. b.» ÕH ÕHTULEHT HTU TULE LE EHT T Teet Malsroos

NÄITLEJA PIRET KALDA: «Mida laps edasi, seda targem sa oled.»

«Mu noorimal tütrel Aurora Aleksandral on minuga kahtlemata olnud kergem kui vanimal, Laura-Helenel, keda ma kõige rohkem kasvatasin. Laurale olin palju karmim ema. Temaga sai kõige rohkem maadeldud. See oli üks suur kangutamine, aga mitte kasvatamine.

Kõige raskem oli mul aru saada sellest, et ta ongi teine inimene, ei ole nagu mina. Et ühel väikesel tegelasel on järsku täiesti omad mõtted ja soovid. Sellest siis ka see kasvatamine ja kangutamine.

Ta on aga ka mind palju kasvatanud. Keskmise tütre Amanda Hermiine sündides olin juba leebem ja tolerantsem. Mida laps edasi, seda targem sa oled. Emana olen ma praegu kindlasti parem.» ÕHTULEHT

TELETOIMETAJA HEIDI HANSO: «Eluterve lapsepõlv kulgeb looduse ja loomade keskel.»

ÖKODISAINER JA KUNSTNIK REET AUS: «Lastega sätid oma elu nii, et kõigil oleks hea.»

«Esimese lapse sünd oli planeeritud suur elumuutus.

Tundsin, et nii palju on juba tehtud ja nii palju on kogemusi, et olen küps seda sammu astuma. Ometi polnud ma kõigeks, mis kaasnes, kaugeltki valmis. Muidugi olin kuulnud, et pärast lapse sündi elu muutub ja magada pole aega, ent sellest pole võimalik teoreetiliselt aru saada. Alles siis, kui asi käes, mõistad, et teine inimene määrab nüüd su elu. Olles harjunud elama oma sooviide kkeskselt, vide eskkselt, es ks nagu mina olin, pole se see e elumuutus väga lihtne. Poegade sünd elu enam nii pal palju l ei muutnud: kui mõistad, mida a emaks olek tähendab, siiss laste sünd sinu elukorraldust eriti palju ei elukorrald lõhu. Koh Kohaned, saad aru lastega k koos kasvamise mõnust ja võlust, aga ka keerukus keerukusest.

Sätid oma elu nii, et kõigil oleks hea.

Enne lap lapsi ma kulutasin aega. N Nüüd tean hästi, mida saab teha 15 minutiga. On tähtis min teh teha üht asja korrag sada protraga se senti.

Teed ära ja võtad järgmise.» võ PERE & KODU PE Tiina Kõrtsini

«Kui on loodus ja loomad, polegi lastele rahuloluks palju rohkem vaja. Kõige loovamad mängud ja tegevused tulevad lastel siis, kui ma ei suuna neid midagi tegema ega planeeri nende aega. Alguses nad ütlevad, et neil on igav, siis kaovad kuskile ja lõpuks sisustavad oma aja mingi eriti kihvti mänguga. Arvan, et kui lapse aeg on pidevalt ära sisustatud, võib ta veel enne suureks saamist läbi põleda.

Mõtlen siiski palju sellele, et laste silma- ja suhtlusring ei jääks kitsaks, et neist kasvaksid maailmakodanikud.

Kui mul on vähegi aega ja raha, vean neid igale poole kaasa. Kinno, spaasse, restorani sööma, Umaga käisime koos Türgi reisil. Läbi on vaja käia eri eas sugulastega, ka grupisuhtlus on vajalik.

Loodan südamest, et mu lapsed tunnevad alati, et saavad minuga kõigest rääkida. Nagu mina sain oma emaga.» PERE & KODU Jörgen Norkroos

Vida Press

4

Reis

Neljapäev, 18. mai 2017 Vida Press

Automatk lastega nõuab eeltööd

Mida suurem pere, seda kulukam on ette võtta näiteks lennureise. Automatk on aga üsna soodne ja mugav võimalus – pole vahet, kas reisilisi on üks vähem või rohkem.

LIISA LAANEST leht@ohtuleht.ee

Küll aga tuleb läbi mõelda, millise sõiduvahendiga reis ette võtta – viieliikmelise ja suurema pere puhul tavalise sõiduautoga hästi toime ei tule. Ka tuleb kasuks, kui peres on vähemalt kaks juhtimisõigusega inimest, sest kui vaid üks peab kogu reisi roolis istuma, võib see pikema matka korral üsna kurnav olla.

Autot vali hoolega

Amservi uute autode müügijuht Mikk Trave ütleb, et kui pere on näiteks viieliikmeline ja lühemaid väljasõite ning pikemaid reise võetakse ette

&

Laps Pere

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marge Martjan 614 4045 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

REKLAAMTEKST

Rubriik

5

Neljapäev, 18. mai 2017

ROOTSIS ORIGINA ALSED ABLETID VALMISTATUD T SILMADELE

Blue Berry Modelli pilt

toimib!

Blue Berry tabletid silmadele aitasid Ketil hoida head nägemist. „Need tabletid on suurepärased,” ütleb ta.

„O

len üle 60 aasta vana ja kannan prille juba 10. eluaastast. Kui kontrollisin kolm aastat tagasi nägemist, ei olnud tulemused kiita. Olin lugenud silmade seisundit ja nägemist parandavate Blue Berry™ tablettide kohta.

Kuu aega pärast silmade kontrollimist otsustasin need tabletid järele proovida.”

„Ma ei loobu Blue Berry kasutamisest enam kunagi” „Umbes viie kuu möödudes märkasin, et midagi on muutunud. Blue Berry tabletid sisaldavad mustikaekstrakti, luteiini ning teisi silmadele ja nägemisele olulisi toitaineid. Mitte keegi polnud mulle kunagi öelnud, et silmadel võib toitainetest puudus olla. Olin muutustest üllatunud –

olen juba üle 60, aga minu nägemine on nüüd normaalne. Räägin suurepärasest Blue Berryst kõigile, keda tunnen ning kõik on sellest samamoodi vaimustuses,” rõõmustab Keti.

Millal Blue Berryt kasutada?

Harilikult hakatakse Blue Berry tablette kasutama siis, kui märgatakse muutusi nägemises. Samas võib neid tablette hakata kasutama palju varem, ei pea ootama, millal nägemine halvenema hakkab. Silmadele ja nägemisele mõeldud originaalsete Rootsi tablettide Blue Berry koostises on mustika-, silmarohu-, viinamarjaseemnete ekstrakti ja luteiini. Mustikaekstrakt aitab hoida normaalset nägemist.

Silmarohuekstrakt toetab normaalset nägemist

HEA NÄGEMINE – PAREM ELUKVALITEET Teie silmad töötavad iga päev väga pingeliselt lugemise, sõiduauto juhtimise, arvutiga töötamise või teleri vaatamise tõttu. Pole mingit kahtlust, et silmad ja nägemine on igapäevaelus väga olulised. Seega peab teadma, et vanusega nägemine muutub, kuna silmalihased nõrgenevad ja silmaläätsed jäigastuvad.

Selleks, et säilitada head nägemist võimalikult kauaks, on vaja oma silmade eest hoolt kanda – teha aeg-ajalt silmaharjutusi, vaadata horisonti, aga ka varustada neid vajalike vitamiinide, mineraalide ja taimeekstraktidega. Selliseid bioloogiliselt aktiivseid aineid on mustika- ja silmarohuekstraktis. Mustikaekstrakt aitab hoida normaalset nägemist. Silmarohuekstrakt toetab normaalset nägemist ja võrkkesta funktsiooni. Luteiini leidub silma kollatähnis maakulas, mis vastutab kesknägemise eest, kuid organism luteiini ei tooda ja vanusega selle kogus väheneb.

Võite valida ühe kolmest Blue Berry tootest: vaid taimse koostisega Blue Berry tabletid, taimsed vitamiinidega tabletid Blue Berry Plus Eyevitamin või taimse koostise ja kalarasvaga Blue Berry Omega 3 tabletid.

Hakake oma silmade eest hoolt kandma juba täna!

ja võrkkesta funktsiooni. Viinamarjaseemnete ekstraktis leiduvad polüfenoolid on tuntud oma antioksüdatiivsete omaduste poolest. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis on samuti tähtsad.

Kus saab osta Blue Berryt?

Originaalseid Rootsis valmistatud Blue Berry tablette saate osta apteegist või tootja e-poest www.newnordic.ee.

Kui vajate lisainfot, helistage telefonil 684 3838.

Toidulisand www.newnordic.ee

Online Store

6

Reis

Neljapäev, 18. mai 2017 suhteliselt sageli, tuleb pereautot kindlasti hoolega valida, pidades turvalisuse kõrval vähemalt sama oluliseks ka mugavust.

Hästi sobivad suuremale perele mahtuniversaalid – neis saab Trave sõnul tihti teise istmerea istmeid edasi-tagasi reguleerida, tänu sellele saab jalaruumi juurde. Siis tunnevad reisilised end märksa mugavamalt ja aega röövivad vahepeatusi jalgade sirutamiseks pole vaja nii sageli teha.

Arlin Vooremäe City Motorsist ütleb, et viimasel ajal on vähegi suuremad pered hakanud eelistama seitsmekohalist sõidukit. «Seitse kohta annab rohkem mänguruumi ja need istmed, mis vabaks jäävad, saab hõlpsalt sobitada kas lauaks või lisakäetoeks,» räägib ta. «Ka City Motorsi valikust leiab nii mõnegi mudeli, mis võiks huvi pakkuda just suurematele peredele.»

Kui väga tahta, mahub ka magama

Väga oluline on lastega perele ka see, kui mahukas on auto pakiruum, ütleb Mikk Trave. «Kahe lapse vanemana olen väga hästi kursis, mida tähendab perega reisimine ja soovitan alati pakiruumi mahutavuse kõrval pöörata tähelepanu ka selle kujule. Universaali pagasiruum on sügav, kuid madalam näiteks mahtuniversaali omast ning sõltuvalt kaasavõetavast pagasist ei pruugi üks või teine sobida. Meil on tulnud kaasa võtta kahe lapse vanker, mitu spordikotti, kolmeaastase poisi jooksuratas, aastase tüdruku kaasaskantav võrevoodi, kohvreid ja nii edasi – juba see seab autole päris korralikud nõudmised,» kirjeldab Trave ja soovitabki seepärast autot valima hakates kindlasti läbi mõelda ka see, mida on reisidele kõige sagedamini vaja kaasa võtta.

Paljud automatkajad tahavad hoida reisiga seonduvad kulud võimalikult väikesed ja eelistavad ka autos ööbida. Kas perega on selline asi mõeldav?

«Mahtuniversaali mahuks vajadusel magama küll,» ütleb Mikk Trave. «Toyotal näiteks saab Versos istmed alla klappida nii, et tekib üks suur sile põrand. LC150s jääb väike vaheaste sisse, kuid meie kliendid on lahendanud selle nii, et asetavad alla kas lisatekid või kasutavad õhkmadratsit, mis tasandab vahe. Meie suurimal mahtuniversaalil näiteks saab istmed autost üldse välja tõsta ja siis jääb magamisasemeks juba päris suur ruum, küll aga tekib küsimus, kuhu istmed ööseks panna – näiteks välisreisil pole see ehk kõige mugavam variant,» ütleb Trave. Ükskõik mis marki autot pere eelistab – kui sageli koos reisitakse, tuleks autot ostma minnes kindlasti rääkida sellestki, et vahel võib autos ööbimist vaja minna, ning lasta endale näidata, milliseid võimalusi selleks mingi mudel pakub.

Arlin Vooremäe nendib, et üldjuhul mahub autosse mugavalt magama siiski kaks-kolm inimest, suurema perega läheb see keeruliseks. «Siis oleks ehk mõistlik kaaluda juba väikebussi, kus on märksa avaramad tingimused kui mahtuniversaalides,» ütleb ta.

Reisiks mugav sõiduk ei pea perel muidugi oma õuelt võtta olema – kui kogu pere tuleb sõidukisse mahutada vaid reiside ajaks, on mõistlik sobiv auto rentida.

Vida Press

Varu lastele pika autosõidu ajaks tegevust Õige auto valimise tuhinas ei tasuks aga ära unustada, et sellest üksi ei piisa – pikkadel reisidel on lastel vaja ka tegevust, et loodetud rõõmsast puhkusest ei kujuneks närviline õudusunenägu.

Kahe lapse rännuhimuline ema Kadri Kitsik, kes on perega väga palju reisinud, teab, kui tähtis see on. Tema mõtleb alati enne reisi hoolega läbi, kuidas lastele meelelahutust pakkuda.

Asendamatuks abimeheks on mõistagi kujunenud tahvelarvuti. «Sinna paneme iga kord hunniku lastesaateid ja multikaid, lastelaule ja mänge,» räägib Kadri. Pikad reisid on tema lastele need erandkorrad, kui multikaid saab vaadata täpselt nii palju kui soovi on.

Tahvelarvuti kõrval on reisivarustuses alati raamatud – nii peamiselt piltidega eksemplarid kui ka need, kust kodus harjutud õhtujutte lugema-kuulama.

Tingimata tuleb pere pisematele varuda lemmiknäkse ja piisavalt joogipoolist. Ei maksa jääda lootma sellele, et tee pealt saab vajadusel kõike osta, sest alati pole siis, kui laps hakkab nälga või janu kurtma, võimalik peatust teha. Lapse tühi

kõht võib aga rikkuda terve pere tuju, sest tekkivat tusatuju ei hoia ta kindlasti ainult enda teada.

«Kõige tähtsam ongi läbi mõelda, mis võiks just teie lapsele vajalik olla ja teda lõbustada,» soovitab Kadri. Ta teab, et mõnele lapsele ei paku näiteks multikad kuigi pikalt huvi, seega poleks täislaetud tahvelarvutist sel puhul erilist abi. «Meie lapsed on õnneks väga rahul, kui saavad neid pikalt vaadata.»

Kindlasti on vaja ka mänguasju, aga aegsasti tuleks paika panna piir, kui palju lelusid tohib kaasa pakkida – lastele võib kõik tunduda hädavajalik. Tülide vältimiseks on lihtsam kohe alguses öelda, et kaasa saab võtta näiteks kolm asja.

Kui lapsel on lemmikkaisukas või mõni tekk, millega ta eriti hästi uinub või milleta uinumine on üldse välistatud, ei tohiks seda mingil juhul maha jätta. Kadri ütleb, et selline lemmikese aitab lapsel end reisil turvalisemalt tunda ja võõrastes oludes paremini uinuda. Tema enda vanemal pojal on näiteks just üks väike tekike see kõige olulisem asi, mis kõikjal peab kaasas olema. LIISA LAANEST

Lisavarustus mugavuse nimel Et perereis sujuks võimalikult muretult, tasub mõelda lisavarustuse hankimisele. z Tahvelarvutihoidja. Lapsel on kindlasti parem ja mugavam, kui ta ei pea tahvlit tagaistmel ise käes hoidma, sest vaatamisnurgast sõltuvalt võib lapsel kael kangeks jääda, kaugus silmadest võib olla vale või ta lihtsalt ei jaksa seda nii kaua hoida. z Astmelauad. Kõrgema auto puhul on lapsel nii lihtsam autosse ja sealt välja ronida. z Tarvikute organiseerija. Esiistme seljatoele kinnituv tarvikute organiseerija kaitseb istet mustade jalatsite eest ja igal asjal on autos oma koht. z Nahkistmed. Kõik, kellel on väikelapsed, teavad, et auto istmed ei püsi just väga kaua puhtad. Nahkistmed saab hõlpsalt puhtaks, kangaga nii lihtsalt ei lähe. z Kaitseelemendid. Pagasiruumi kummimatt hoiab pakiruumi puhtamana, uksekäepidemete kaitseteibid ei lase ukselingialust pinda kriimustada. Asju pakiruumi ja sealt välja tõstes on oht vigastada tagastange värvi. Selle ennetamiseks saab paigaldada stangele kaitsepleki/plasti või teibi, mis kaitseb värvi kriimustuste eest. z Transpordilahendusena on hea kasutusele võtta ka katuseraamid koos jalgrattaraami/lumelauahoidja/suusaboksiga. Allikas: Mikk Trave, Amserv

Rubriik

7

Neljapäev, 18. mai 2017

8

Mäng

Neljapäev, 18. mai 2017

Eelista nokitsemist nõudvaid arendavaid mänguasju Kasvatusteadlased soovitavad pakkuda lastele imikueast peale võimalikult palju käelist tegevust, sest peenmotoorika areng on väga oluline – sellega pannakse alus ka hilisemale õpiedule. Lapsele mänguasju valides tasub alati mõelda, kas ja kuidas see tema arengule kaasa aitab.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

«Kui mu esimene laps oli poolteiseaastane, avastasime, et meil on kõikvõimalikke tulede-viledega piiksuvaid, laulvaid ja niisama viisikesi esitavaid mänguasju nii palju, et need ei taha lapse kappidesse-kastidesse äragi mahtuda,» rääkis viieaastase Markuse ja kolmese Robini ema Helin. «Muidugi laps esialgu vaatas neid ja õppis nuppudele vajutama, et tuled ja viled uuesti tööle panna. Midagi muud tal aga nendega teha polnud, ikka vudis

ta peagi minu juurde kööki ja mängis seal pigem suvaliste lusikate-kaussidega – kuni kaotas nende huilgavate asjade vastu üldse huvi.»

Oodatud kingituste nimekiri

Kui sündis teine laps, tegi Helin sugulastele-sõpradele ettepaneku: tal on olemas vajalike asjade nimekiri, kes tahab midagi kinkida, võiks enne temaga nõu pidada. «Natuke kõhe oli alguses küll selliseid ettekirjutusi tegema hakata, aga vanema poisi tarbetult seisvate mänguasjade virna vaadates sain

Pere lauamänguõhtud Hea võimalus perega koos aega veeta on juurutada koduseid lauamänguõhtuid. Mänge leiab kauplustest tohutus valikus ja igale vanusele – näiteks nelja-aastane suudab reeglid meelde jätta ja mängida. Kui vaja ja mäng seda võimaldab, võib reegleid pisut lihtsustada, et ka pere noorimad saaksid kaasa lüüa.

Vippa

Rubriik

9

Neljapäev, 18. mai 2017

10

Mäng

Neljapäev, 18. mai 2017

Arendavad mänguasjad Igas vanuses vajab laps lelusid, millega mängides ta õpib ja areneb.

1-2 kuud. Voodikarussellid, voodi ja vankri kohale riputatavad kõristid.

3-5 kuud. Mängukaar, aktiivsuskeskus, kõrisevad ja piiksuvad lelud.

6-8 kuud. Mängulaud või matt, millel saab asju katsuda, vajutada, keerata, ja taguda, erineva pinnaga lehekülgedest raamatud, klotsitünn jmt.

9-11 kuud. Lisanduvad kujundite sorteerimise alused, sorteerimismajad jmt.

Aastane laps. Lükatavad ja tõmmatavad mänguloomad, lihtsamad mosaiikmängud, klotsi- või raampusled, rütmipillid, suuremad pehmed ehitusklotsid jmt.

Kaheaastane. Mälul ja loogikal põhinevad mänguasjad (pusled,

Aldo Luud

üksteise sisse käivad mänguasjad, paaride leidmise mängud, voolimissavi, raamatud, legod jmt.

Kolmeaastane. Menukaks muutuvad rollimängud: poemüüja, juuksur, arst, politseinik, jõukohased on juba ka punumisja nöörimismängud (pildil) jm.

4-5aastane. Konstruktorid ja legod, keerulisemad pusled, lauamängud, rollimängud, tööriistad, käsitöö- ja kunstikomplektid jmt.

sellega hakkama,» ütleb Helin. «Ämm algul küll kaebles, et tal on poolteisemeetrine karu juba välja vaadatud, aga leppis siiski ja valis kingituse minu kokku pandud nimekirjast. Nii saimegi katsikulistelt iga päev vaja minevaid beebitarbeid ja just selliseid mänguasju, mida ise lapsele vajalikuks pidasin.»

Sest saati hakkaski nii olema: olgu sünnipäev või jõulud, ikka helistasid sugulased Helinile ja uurisid juba aegsasti, mida lastele kingituseks valida. «Eks seal natuke mängis kaasa ka see, et olin enne teise lapse sündi läinud kasvatusteadust õppima – ju siis leiti, et olen selles vallas asjatundja ja tasub mind tõsiselt võtta,» naerab Helin. «Igatahes mina olen sellise elukorraldusega väga rahul ja uuendan oma nimekirja, sest lapsed ju kasvavad ja ka uusi asju, mida tasub tahta, tuleb aina juurde.

Endalgi on muretu, kunagi ei pea hakkama pead murdma, mida põnnidele kinkida, alati saab nimekirja ette võtta.»

Kui nimekirjas on mõni kallim asi, teevad sugulased tihtilugu kingituse mitme peale.

«Legokomplektid näiteks on ju päris kallid, samas on need minu poiste suurimad lemmikud,» märgib Helin. «Eriti tore on nende juures see, et nii väiksematele mõeldud Duplo klotsid kui ka suuremad nn pärislegod sobivad omavahel kokku ja nii on ehitamiseks lõputult

Mäng

11

Neljapäev, 18. mai 2017 võimalusi. Poistele väga meeldib nende kallal nokitseda, ühtelugu on lastetoa nurgas mõni uus arhitektuuriime, mille nad kahepeale kokku on pannud – Robinist on vanemale vennale aina rohkem asjalikku abi.»

Nokitsemine arendab aju

Vida Press

Koolieelses eas ongi eriti oluline pakkuda lapsele tegevusi, kus tuleb väikseid osi omavahel kokku sobitada ja ühendada, sorteerida või paigutada ümber eri kuju või suurusega esemeid. Sellised tegevused arendavad lapse käelaba- ja sõrmelihaseid ning lihvivad seeläbi silmamõõtu, käteosavust, silma ja käe koostööd jm. Käeline osavus suurendab lapse iseseisvust ja on otseselt seotud tema probleemide lahendamise oskuse ning õpivõimega.

«Juba meie esiemad arendasid oma lapsi, põimides igapäevatoimetustesse just laste käelist tegevust soodustavaid ülesandeid – näiteks pandi lapsed lõnga kerima või herneid sorteerima,» ütleb Aigi Jukk, arendavate pärimustaustaga mänguasjade tootmisele keskendunud ettevõtte Vippa üks eestvedajaid.

«Peenmotoorika ja puutetundlikkus on olulised lapse tähelepanu, mälu, mõtlemise, ruumilise taju, koordinatsiooni, kujutlusvõime ja kõne arengus. Edaspidi aitab peenmotoorika lapsel

Mänguasi, millest laps on tüdinenud, tasub mõneks ajaks kõrvale panna – hiljem on see jälle huvitav.

paremini riietuda, joonistada ja kirjutada. Seepärast oleme pööranud erilist tähelepanu mänguasjadele ja õppemängudele, mis arendavad peent käelist tegevust ja loovat mõtlemist. « Peenmotoorika arendamiseks vajalikke punumis-, nööpimis- ja nöörimismänge saab igaüks lastele ka ise nuputada-valmistada. Näiteks võib meisterdada lihtsa väikese tegelusvaiba, millel saab nööpi läbi nööpaugu pusida, tõmblukku avada-sulgeda või paelte sidumist harjutada, õmblemises osavamad võivad kõik need tegevused siduda mõne riidest õmmeldud looma või nukuga.

Kellel meisterdamiseks aega või oskust napib, peaks poes lelusid valides kogu aeg meeles pidama küsimust: kuidas see lapse arengule kaasa aitab? Kindlasti tuleb silmas pidada ühtviisi nii vaimset kui ka kehalist arengut.

Mänguasi peaks olema ühtaegu nii kasulik kui ka põnev ja huvitav, see peaks andma lapsele võimaluse tööle panna oma kujutlusvõime.

«Lapsed on uskumatult loovad,» tõdeb Helin.

«Markus sai kord kotitäie eri mõõdus puitjublakaid – kord on need tal sõdurid, kord kõrbeloomad, kord laulupeoks üles rivistatud koorid.

Seda asjatamist vaadates on eriti hästi näha, kui vähesega võivad lapsed läbi ajada ja kui hoogsa kaarega võib nende fantaasia mänguhoos lennata.»

REKLAAMTEKST 12 Rubriik Neljapäev, 18. mai 2017

TURVATOOLITEST: MILLINE ON JUST SINU PEREMUDELIT ARVESTADES PARIM AUTO? Korralikust pereautost võib küll mõelda kui vajalikust tarbeesemest, kuid mida rohkem lisandub perre liikmeid ja autos veedetav aeg pikeneb, seda enam saab sellest hädavajalikust tarbeesemest hoopis pere jaoks justkui teine kodu.

Me kõik soovime, et meie kodu oleks turvaline, mugav ja hubane. Täpselt sellised kriteeriumid on enamikul meist ka uut pereautot valides.

Paljud meist on oma autot supermarketite ette parkides vaadanud naaberautost välja ukerdavaid väikelapsi ning juurelnud, kas ehk tuleks endagi auto välja vahetada, sest naabri oma paistab tõepoolest mugavama, ruumikama ja õdusamana.

Testime kuue Kia Eesti esinduses müüdava praegu populaarseima automudeli peal, mis on iga konkreetse auto plussid ja miinused. Eel-

dame oma katsetustes, et peres on kolm või enam last ning kasutame prooviks kahte turvahälli, kahte turvatooli ja turvavööistmeid, millest kõiki saab Kia autodesse paigutada mugava ,62ā [ OLLGHVH DELO $XWRVDORQJL HQGD WXUYDY·· sid on tarvis kasutada vaid turvahällide ja tur-

Kia Optima 2.0 Comfort Pack – mahuka pagasiruumiga sedaan-tüüpi pereauto

Kia Rio LX Plus – väiksemat sorti sõiduauto Täiesti uus Kia Rio on välimuselt kõike muud kui rahulik pereauto. Rikkaliku standardvarustusega EX mudeli tagaistmele mahub kenasti kas kaks turvatooli või turvahälli aga nende kahe tooli vahele istumisalust mahutada pole enam võimalik. Mugava ja turvaliVHPD SDLJDOGXVH MDRNV RQ DXWRO ROHPDV ,VRā [ kinnitused. Lapseistet on võimalik paigaldada ka ette kõrvalistuja toolile sest esimest turvapatja saab välja lülitada. Lisaks on suuremate laste turvalisuse jaoks olemas autos ka tagumiste istmete turvavöö meeldetuletushoiatus.

B-klassi üks mahukaimaid pagasiruume (325 l) mahutab ära ka ühe lapsekäru.

Mootor: 1,4 MPI EX Kütus: bensiin (100 hj) Hind: 14 490 € Käigukast: manuaal Soodushind: 13 990 €

vavööistmete puhul. Katsetame just tagumiste istmete mahutavust, sest nii turvahäll, turvatool kui ka turvavööiste mahuvad kõigi autode kõrvalistmele nagunii. Milline Kia mudel sobib siis erinevate peremudelite ja koosseisude korral kõige paremini?

Kia cee’d 1.6 EX Navi – väike sõiduauto pisemale perele Kia cee’d sobib suurepäraselt väiksemale perele igapäevasteks toimetusteks. See mudel ei ole ilmselgelt mõeldud mitmenädalaseks väljasõiduks, kus autosse on tarvis mahutada vanemad, kolm last, koer ja poole elumaja jagu elamist.

Soovitame cee’d-i ühe või kahe lapsega peredele, sest tagaistmele saab kenasti mahutada kaks ükskõik millist istet. Keskmise istme jaoks hakkab ruumist juba nappima. Pagasiruum mahutab kenasti ühe vankri või käru ning ruumi jääb ka keskmise spordikoti jaoks.

Mootor: 1,6 GDI Käigukast: manuaal Kütus: bensiin

Hind: 18 490 € Soodushind: 15 490 €

Sobib samuti nagu eelnevadki mudelid perele, kus tagaistmel peaks istuma maksimaalselt kaks last. Kahe istme vahele küll kolmandat turvaistet ei mahu, aga sellegipoolest on kahel lapsel ruumi rohkem kui kahe eelneva mudeli kasutajatel.

Sobib ideaalselt ka perele, kelle kaks last on mõlemad veel vanuses, kus autoga tuleb transportida ka nende kärusid või vankreid. Mõlemad mahuvad kenasti pagasiruumi ära ning jääb veel lisaruumigi väiksema pagasi jaoks.

Kia Optimat soovitame kindlasti ühe- ja kahelapselistele peredele, kellele meeldib korraldada pikemaid väljasõite ja autoga reisida. Pagasiruum on väga mahukas ning salong avar ja ruumikas.

Mootor: 2.0 MPI MT Käigukast: manuaal

Kütus: bensiin Hind: 27 390 €

Rubriik

13

Neljapäev, 18. mai 2017

Kia Carens CARENS EX 16MY – suur pereauto, kus on kaks lisaistet

Kia Sportage 1.6T GT-Line 7DCT 4WD – sportlikust linnamaasturist pereauto Sobib suurepäraselt suuremale perele, mille kõige väiksem või kõige väiksemad tuleb veel mahutada turvahällidesse või -toolidesse. Suurem saab keskel istuda juba turvavööistmel, mis nõnda palju ruumi ei võta.

Tagaiste mahutab kenasti kahte turvatooli või turvahälli ning nende vahele sobib mugavalt ka üks turvavööiste.

Sportage’i eelis on avar salong. Auto pakub mugavalt ruumi nii lastele, eesistuvatele täiskasvanutele kui ka pagasiruumi paigutatavale lisavarustusele, milleks võivad olla nii kärud, vankrid kui ka pagas.

Mootor: 1,6 T-GDI 4WD (DCT) (177 hj) Käigukast: automaat

Kütus: bensiin Hind: 27 990 €

Kia Niro EX 1,6 GDI A/T (6-DCT) – esimene Kia hübriidauto, mis on mõeldud linnas säästlikuks sõitmiseks Niro on kõrgem kui tavaline sõiduauto, kuid linnamaasturist madalam. Kolme lapse turvatooli jaoks on tagaiste pisut kitsast. Auto on siiski mõeldud perele, kus kaks last mahuvad kenasti toolidesse või hällidesse nii, et keskmine iste jääb tühjaks. Kolm last mahub küll ka nõnda, et pere vanim laps istub esiistmel juhi kõrval.

Pagasiruumi mahub ära üks käru või vanker koos väiksema pagasiga.

Suurema pere ja ühiste väljasõitude jaoks jääb see auto kitsaks. Linnavahel liiklemiseks, kui autos istub turvahällides või toolidest üks-kaks väikelast, on ta aga ideaalne. Keskkonnasäästlikkus ennekõike!

Carensi näol on Kia valmis saanud korraliku suure pereauto, kuhu saab vajadusel mahutada 7 istet, aga kui tagumised istmed alla lasta, siis on tegemist avara 5-kohalise pereautoga, millel lisaks ka ruumikas pagasiruum.

Salongi tagaistmele mahub lahedalt ära kõrvuti kolm ükskõik millise suurusega istet ja nagu mainitud, siis lisaks nende taha veel kaks.

Ideaalne sõiduk 5–7-liikmelisele perele!

Mootor: NU 2,0 GDI AT Kütus: bensiin Käigukast: automaat Hind: 23 490 €

Kia Sorento SORENTO EX Comfort Pack 7-seats – 7 istmega linnamaasturist pereauto Erinevalt Carensist annab Kia Sorento juba korraliku linnmaasturi mõõdu välja. Salong on ruumikas, mugav ehk suisa ideaalne suuremale perele kui 5 liiget või siis 5-liikmelisele perele, kellele meeldib korraldada palju pikemaid väljasõite, mille tarvis on autol suur pagasiruum. Sarnaselt Carensile saab ka siis väiksema pere puhul istmed alla lasta ja auto tagumine osa muuta pagasi panipaigaks.

Sorento sobib suurepäraselt ka peredele, kus on mitu last, kelle tõttu on pidevalt tarvis ka transportida kärusid ja vankreid. Auto avar pagasiruum võimaldab seda kõike väga vabalt.

Samuti mahutab auto kenasti kõiki liiki turvaistmeid üksteise kõrvale. Tagaistmele saab mahutada kas või kolm turvaistet kõrvuti ning nende taha veel kaks.

Meie katsetustest saab lühidalt teha vaid ühe järelduse – Kia on asjatundlikult mõelnud iga võimaliku peremudeli peale, mille liikmete arv on 2 ja 7 vahel. Kui oled väikelapse ema või isa, kellel on tarvis mugavalt autosse mahutada kaks täiskasvanut ja laps, soovitame Kia Rio’t või Kia Optimat. Kui sinu peres kasvab aga mitu last, kes on kõik erinevates vanustes ja erinevate vajadustega, siis miks mitte valida Kia Carens või Kia Sorento! Võid kindel olla, et kogu su pere saab kenasti viidud punktist A punkti B ning igaühel neist on teel olles piisavalt mugav ja hulganisti ruumi. Just nagu ühe pere teises kodus olema peabki!

Selleks aga, et teada, milline mudel ikkagi just sinu perele kõige ideaalsemalt sobib, tuleb autod ise üle vaadata. Kõigi mudelitega saad tutvuda Kia esindustes üle Eesti ja Kia kodulehel aadressil www.kia.ee.

Kodulehe vahendusel saad panna ka kinni aja proovisõiduks ja veenduda ise, milline auto sinu ja sinu laste jaoks sobivaim on.

Kia annab ka kõigile oma sõiduautodele garantii 7 aastaks või 150 000 km läbimiseks. Seejuures on esimesed 36 kuud läbisõidupiiranguta.

1944. aastal asutatud KIA Motors Corporation on Korea kõige vanem autotootja. KIA 8 eri riigis asuvas 13 tehases toodetakse aastas kokku üle 2,1 miljoni sõiduki ning need müüakse ja hooldatakse 172 riiki katva diilerivõrgustiku kaudu. Alates 2006. aasta suvest kuulub Kia-Hyundai Grupp maailma kuue suurima autotootja hulka.

KIA Slovakkia tehas toodab autosid kõikide Euroopa edasimüüjate, sh Eesti, Läti ja Leedu jaoks. Tootmine algas Zilinas 2006. aasta detsembris ning tootmisvõimsuseks on planeeritud kuni 300 000 sõidukit aastas.

Esimese mudelina jõudis 2007. aastal ka Eesti klientideni uus pereauto cee’d ning veidi hiljem linnamaastur Sportage.

Vaata testist pikemalt: www.kia.ee

Mootor: 1,6 GDI Hind: 25 990 € Käigukast: automaat Soodushind: 24 990 € Kütus: hübriid (bensiin)

Mootor: 2,2 CRDI 7 Kütus: diisel seats Hind: 40 990 € Käigukast: automaat

14

Toit

Neljapäev, 18. mai 2017

Pere tervislik toidulaud z Tervislik on süüa päevas 3 põhitoidukorda ja 1-2 vahepala, pikemal või füüsiliselt kurnaval päeval kolm vahepala. z Toidukordade ideaalne vahe on 2,53,5 tundi. z Kõige olulisem toidugrupp on köögija puuviljad ning marjad. Need peaksid moodustama umbes poole päeva toidukogusest. Köögiviljad (v.a kartul ja bataat) võiksid olla iga põhitoidukorra (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök) koostisosaks, puuviljad ja marjad sobivad kõige paremini vahepalaks (1-2 vahepala päevas). z Tärkliserikkad toiduained (täisteraviljad, kartul, bataat) on samuti olulised, kuid neid ei tohiks koguseliselt süüa rohkem eelmise toidugrupi toiduainetest. z Eestlased söövad liiga vähe kaunvilju ja pähkleid-seemneid: kaunviljad peaksid olema menüüs vähemalt 2-3 korda nädalas. Kaunviljad tuleks aga tingimata keeta, ube peaks enne keetmist ka leotama ning pärast keetmist puhta veega loputama, et vähendada antitoitainete (lektiinide) sisaldust, mis põhjustavad seedimisraskusi ja võivad tekitada puhitusi, kui sööja pole nendega harjunud. Pähkleid ja seemneid, päeva peale kokku peotäis või paar, on kõige parem süüa vahepalaks koos puuviljade või marjadega. Kasutada tuleks ka kvaliteetseid taimseid õlisid. z Piim või piimatooted võiksid päevamenüüs olla kuni kahel toidukorral. Eelistada tuleks hapendatud piimatooteid, magustatuid aga üldse vältida. z Loomaliha on tervislik süüa 2-3 toidukorral nädalas, ülejäänud toidukordadel tasuks eelistada kala, mereande, muna ja linnuliha. z Kala võiks menüüs olla vähemalt kaks korda nädalas, veel parem, kui kolm-neli korda. Liha, kala ja mune ostes võiks võimalusel eelistada mahepidamisel kasvatatud töötlemata toorainet. z Suhkrut võib täiskasvanu süüa päevas maksimaalselt 50 grammi, lapsed olenevalt vanusest 10–30 grammi. Kui valid magusat, siis eelista pigem suhkruga maitsestatud tooteid glükoosi-fruktoosisiirupite või sünteesmagusainetega maitsestatutele.

Ehkki viimaste tegelikku mõju inimese organismile päris täpselt veel ei teata, arvatakse toitumisspetsialistide maailmas, et hästi need ei mõju. Mõne kunstliku magusaine kahjulik mõju on mitme uuringuga juba ka tõestatud.

Allikas: Toitumisnõustaja Reelika Õnneleid

Lapse toiduvaliku k Iga pahega on nii, et kõige lihtsam on algust mitte tehagi. Toitumisega on samamoodi: kui lapsest saati süüa tervislikult, on oht õigelt rajalt eksida ja «rämpstoidu» võrku sattuda üsna väike.

LIISA LAANEST leht@ohtuleht.ee

Olgem ausad – eestlased ei ole kuigi eeskujulikud toitujad, sest lapsepõlves juurdunud valed harjumused saadavad meid seni, kuni otsustame neist teadlikult loobuda.

Ülekaalulisi üha rohkem

Oma peres tasuks aga valede harjumuste muutmisega vaeva näha, sest vaid nii on lootust üles kasvatada teadlikumalt toituv põlvkond.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse esi-

mees Reelika Õigemeel ütleb, et tema muretsebki kõige rohkem just laste toitumisharjumuste pärast. «Ülekaaluliste laste arv on viimase kümnendiga kasvanud umbes kaks korda ja paraku ennustatakse sama trendi jätkumist. Seega aastaks 2025 võib olla meil juba ligikaudu kolmandik lapsi ülekaalulised, suur osa lausa rasvunud.

«Panen lapsevanematele südamele: kui näete, et teie laps hakkab kalduma ülekaalu, pöörduge kohe toitumisnõustaja poole,» paneb Õigemeel lapsevanematele südamele. Ülekaalulisust on oluliselt lihtsam ennetada kui tagasi pöörata, pealegi võib ülekaal lapseeas tuua hilisemas elus kaasa tõsiseid terviseprobleeme, näiteks viljatuse ja diabeedi.

Toit

15

Neljapäev, 18. mai 2017 Vida Press

Inimene, kes seda loeb, hakkabki iga päev avokaadot sööma, kuid seejuures ei analüüsi oma senist toitumist ega elustiili. Ta sööb tõenäoliselt edasi liiga palju suhkrurikkaid toitusid ja joob liialt kohvi või karastusjooke – kui ta võtabki avokaado, ei muutu sellest midagi.»

Muudatuste tegemiseks tuleks kogu toidulaud üle vaadata.

Liiga palju maiustusi ja sealiha

Kui tugineda 2014. aasta terviseuuringule, võib järeldada, et eestlaste suurimaks komistuskiviks teel tervisliku toitumise juurde ongi just valed harjumused: liiga palju tarbitakse suhkrurikkaid magusaid toitusid, sealhulgas magustatud piimatooteid, ja jooke ning soolaseid snäkke, liialdatakse sealiha ja sellest valmistatud toodetega, loetleb Õigemeel. «Paratamatult jääb nii vähe ruumi aedviljadele, marjadele ja puuviljadele, mille tarbimine on eestlastel võrreldes teiste Euroopa riikidega kõige väiksem,» ütleb ta. «Keskmiselt sööb eestlane köögivilja kaks kuni neli korda nädalas, kuid neid peaks sööma vähemalt kolm korda päevas.»

Toitumisnõustaja nendib, et muidugi ei saa etteheiteid teha kõigile Eesti peredele, sest aina rohkem on neid, kes hoolega oma toitumist jälgivad. Põhjuseid, miks paljud siiski teadlike toiduvalikutega ei hiilga ja kodus kokkamisele valmistoitu eelistavad,

Vida Press

ujundab kodu Toitumisnõustaja sõnul on eestlaste toidulaud võrreldes paarisaja aasta taguse ajaga ilmselgelt kehvemaks jäänud, sest puhast toitu on vähem ja liiga palju tarbitakse tööstuses ettevalmistatud toitu. Teisest küljest on aga toiduainete mitmekesisus ja kättesaadavus suurenenud, nii et teadlikul toitujal on kõik võimalused seda täisväärtuslikult teha.

Suureks probleemiks peab Õigemeel aga info üleküllust – väga palju on vastuolulisi soovitusi ja nõuandeid stiilis: kümme toiduainet, mida peaksid kindlasti vältima. «Soovitan mitte lasta end liialt mõjutada, vaid alati analüüsida, millisest allikast info pärineb ja kas kõik on ikka päris nii, nagu seda esitatakse,» soovitab nõustaja. «Toitumine on kompleksne, ükski toiduaine üksi ei mõjuta meie keha ega tervist. Meile on võib-olla öeldud, et avokaado on supertervislik ja kui seda süüa iga päev kindel kogus, siis kehakaal langeb justkui võluväel.

Toitumine on kompleksne, ükski toiduaine üksi ei mõjuta meie keha ega tervist.

näeb ta ennekõike kiires elutempos ja kaupluste tohutus valmistoiduvalikus.

«Hea on aga tõdeda, et toidutootjad pööravad järjest enam tähelepanu valmistoitude kvaliteedile: vähendatakse suhkru, soola ja sünteetiliste lisaainete hulka,» ütleb ta. «Kui tõesti pole võimalik ise süüa teha ja tuleb osta valmistoitu, siis tuleks kindlasti lugeda pakendite etikette ja eelistada naturaalsete koostisosadega tooteid, mis ei sisalda sünteeslisaaineid, näiteks maitsetugevdajaid ega säilitusaineid, ning milles on vähem suhkrut ja soola.»

16

Toit

Neljapäev, 18. mai 2017

Ă•iged valikud maast-madalast Selleks, et kasvatada Ăľigete toitumisharjumustega lapsi, tuleb teadlikke valikuid teha juba siis, kui beebi hakkab saama lisatoitu.

Nii mþnigi lapsevanem kipub imikule maitsemaailma tutvustamisega kiirustama ja vþib seeläbi lapsele karuteene osutada: tekivad allergiad ja toiduttalumatused. allumattused d.

Toitumisnþustaja ja koolitaja Triin Muiste ßtleb, et laps vþiks lisatoitu hakata saama alates kuuendast elukuust – selle ajani vþiks pþhitoiduks olla rinnapiim. Nþustaja mÜÜnab, et alati on erandeid ja vahel vþib alustada ka varem – näiteks kui beebi pþhitoit on olnud rinnapiimaasendaja, tehakse lisatoiduga enamasti algust juba enne kuuendat elukuud. Sellised otsused tuleb alati teha lapsest lähtuvalt ning nþu tasuks pidada ka arstiga.

Lisatoiduks on laps Ăźldjuhul valmis siis, kui ta toidust selgelt huvitub, suudab istuda sĂźles sirge

seljaga ja tema keele motoorika on piisav. Lisatoiduga alustamiseks sobivad kÜÜgiviljad: suvikþrvits, kþrvits, lillkapsas, brokoli, porgand.

Ol uli line on ßhe ßhe toiduainega toid iduainega i harjjuttad da esmalt esmalt lt Oluline harjutada seitsme päeva kaupa, hiljem uute toitudega kolm kuni neli päeva, juhendab Muiste. Kui kÜÜgiviljade maitse on juba tuttav,

vĂľib liikuda edasi puuviljade, näiteks Ăľunte ja pirnide, aga ka marjade (nt mustikad) juurde. ÂŤLiha ja kala hakatakse lapsele andma siis, kui ta on juba harjunud lisatoitu saama – need on nimelt Ăźsna raskesti seeditavad,Âť Ăźtleb Muiste. ÂŤMunakollast vĂľib beebi esimest korda sßßa kaheksandal elukuul, munavalget alles esimese eluaasta lĂľpus, sest lĂľ sess muna on väga tugev allergeen ning varem vĂľ Ăľ lapse organismil olla raske sellega vĂľib toime tull tulla.Âť l Muna p pole aga sugugi ainus toiduaine, millesse tuleks ette ettevaatusega e suhtuda. ÂŤĂœlearu vara ei soovitata alu alustada u näiteks lehmapiimaga, mis vĂľib pĂľhjustada pĂľhjustad d allergiat ja talumatust. Liiga varajane andmine ilma kÜÜgiviljadega harjutamata vĂľib liha andm pĂľhjustada pĂľhjusta a kĂľhukinnisust. Samuti ei tohi lapse toit oll olla soolane, magus ega vĂźrtsikas,Âť räägib Muist Muiste.

Kui Ku u midagi läheb valesti ja lapsel tekib toidu vastu u allergiareaktsioon, näiteks pþsed lähevad karedaks, ei ole vaja kohe meelt heita. heva Soovitan Soo o lisatoiduga alustamisel pidada lapse toidupäevikut – siis saab kergesti jaole, milline e toit vþis probleemi tekitada ja selle kohe menßßst välja jätta, juhendab Muiste. Mþni aeg oleks siis h hea pakkuda lapsele taas vaid rinnapiima.

Kui paista paistab, et probleem ei kao vþi sßveneb, siis tuleks kindla kindlasti a arsti poole pÜÜrduda. Kahtlus Kahtlusalune toiduaine tuleks esialgu menßßst välja lßlita lßlitada a nädalaks ja siis uuesti katsetada – kui probleem tagasi tuleb, vþiks pidada juba pikema vahe. Mingil M juhul pole mþistlik allergiat tekitanud d toiduainega vahet pidamata jätkata lootuses, tus s et kßll laps harjub, hoiatab Muiste – nii vþib allergia vþi talumatus kujuneda n eluaegseks. LIISA LAANEST Vida Press

Kutse lastevanematjaeleme!a!

Hea Tallinna lapsevanem – isa das tulla toime raske tÜÜ ja Kas olete mþnikord mþelnud, kui H" VHHMXXUHV DHJD NRGXOH MD SHUHO Q}XGOLNX W||JUDDÀNXJD QLQJ OHLGD

Kutsume teid osalema Tallinna Ăźlikooli uuringus:

MINU AEG, SINU AEG, MEIE AEG, LEIBKONDADE AJAKASUTUS - VALIK VÕI PARATAMATUS? Soovime teiega arutleda järgmistel teemadel:

• Kuidas plaanite oma aega ja tegevusi, kui kasvatate väikelapsi ja teie tÜÜaeg ei ole paindlik vþi on ebatßßpiline (tÜÜtate range JUDDÀNX DOXVHO ||VLWL QlGDODYDKHWXVWHO YPV Y}L WHLH VLVVHWulekud on piiratud? • Kuidas þnnestub teil piiratud oludes oma aega pere, tÜÜ ja muude WRLPHWXVWH YDKHO MDJDGD QLQJ PLOOLVHG RQ WHLH S}KLYlOMDNXWVHG" • Millised on teie vþimalused koos pere ja lastega aega veeta?

Mida tavaliselt ette vĂľtate?

Soovime juttu ajada perekondadega, kus nii isa kui ka ema tÜÜtavad MD NXV NDVYDE YlKHPDOW  NV 3-6aastane laps.

2OHPH YlJD KXYLWDWXG nii isade kui ka emade kogemustest ja DUYDPXVWHVW ,QWHUYMXXG YLLPH OlEL WHLOH VRELYDO DMDO MD NRKDV 7lQXWlKHNV SDQXVH HHVW NLQJLPH WHLOH MD WHLH ODSVHOH 30 euro väärtuses mänguasjapoe KINKEKAARTE.

niisamuti uuringust osa vĂľtta, Kui tunnete kedagi, kes vĂľiks sellest vĂľimalusest teada! siis palun andke talle julgelt

VĂľtke Ăźhendust:

hOLNRROL 5DKYXV Pille Ubakivi-Hadachi, 7DOOLQQD NXV 5$6,

YDKHOLVWH 6RWVLDDOXXULQJXWH .HV 5383 0687 E-post ubakivi@tlu.ee Telefon

Kodu

17

Neljapäev, 18. mai 2017

Koduotsinguid tasub alustada arupidamisest laenuhalduri – kui ostmiseks vajatakse laenu – ja kinnisvaramaakleriga.

Millist kodu eelistavad noored pered?

Vida Press

Ühel heal päeval saab seni üürikodust teise rännanud noortel sellest elust küllalt ja unistus päris oma kodust hakkab tasapisi võtma kindla plaani kuju.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

«Väga selgelt on praeguste noorte perede eelistus osta korter uues majas või uus elamu – muidugi eeldusel, et neil on selleks võimalus,» ütleb kogenud kinnisvaramaakler, LVM Kinnisvara juha-

REKLAAMTEKST

Teatrilaager “Omatehtud teater” tuleb taas!

T

eoteatri lastelaager on pikk tore traditsioon, mille esimesed kasvandikud on juba noorteks naisteks-meesteks sirgunud.

Laager toimub ikka ja jälle, sest paljudel lastel, kelle ema-isa tööl peavad käima ja kellel maavanaemasid-isasid pole, on koolivaheajal igav.

Teoteater ootab sel suvel laagrirõõmudest osa saama lausa kuue vahetuse jagu teatrihuvilisi.

Viie päevaga õpitakse selgeks üks lõbus näitemäng ja viimasel laagripäeval etendatakse see lapsevanematele ja sõpradele.

Teatrilaagris pole põhirõhk ainult teatril. Harjutatakse suhtlemist, improvisatsiooni, käiakse ekskursioonidel, mängitakse ja meisterdatakse ning ollakse ilusa ilmaga võimalikult palju värskes õhus.

Lavastus valmib kogu meeskonna koostöös – lapsed on näitlejad, kunstni-

kud, grimeerijad ja trükiste kujundajad.

Need , kel lavaedevust pole, saavad ennast proovile panna helimeistri või valgustajana.

Teatrimängu ja personaalse lähenemise kaudu püütakse kujundada laste väärtushinnanguid, õpetatakse loovalt mõtlema, meeskonnana töötama ja üksteisega arvestama.

Laagris pööratakse suurt tähelepanu ka enda järelt koristamisele ja headele kommetele.

Ja otse loomulikult leitakse uusi sõpru ning kohtutakse eelmistest laagritest armsaks saanud kaaslastega.

See, et iga päev nalja saab, on ka kindel mis kindel!

Laagrihommik algab kell 10 ja vanemad on lastele järele oodatud kell 17.30.

Iga päev saab süüa sooja lõunat ja enne kojuminekut ka väikese õhtuoote. Juur-

ja puuviljad on laagripäeval näksimiseks saadaval. Koos süüakse isegi seda, mille puhul kodus nina krimpsutatakse. Mõni aasta tagasi tõi üks ema lastele mahlaseid rabarberivarsi. Laagrijuhid näitasid, kuidas rabarberit koorida, suhkrusse torgata ja suhu pista. Paljud lapsed polnud seda kunagi nii söönud ja see maitses hästi!

Piret Viisimaa Teoteatri juht www.teoteater.ee

Laagrilised võiksid olla vanuses 7-12 aastat.

Teokoda ootab pisikesi tigusid tegema suuri tegusid!

18 1 8

Rubriik R ubriik

Neljapäev, N Nelj Ne elj ljap apäe äevv, 1 18.

8. m mai ai 2 ai 2017 017 01 7

tuse liige Ingmar Saksing. «Tänased noored pered on vanemad kui varem: kahekümnendate eluaastate alguses lastega peresid kinnisvaraturul sama hästi kui pole, oma kodu ostmiseni jõutakse pigem kolmekümnendate hakul. Noored on üsna targad ostjad ja oskavad hästi arvutada. Kui paaril lapsi veel ei ole, mõlemad käivad tööl ja teenivad Eesti keskmist palka, siis saavad nad endale lubada korraliku uue kinnisvara soetamist.»

Võimalustest pealinnas

Tallinnas on elanikkond viimasel kümnel aastal kasvanud 4000 elaniku võrra aastas. «Ka suurimad skeptikud on pidanud tõdema, et asi pole ammu enam paljuräägitud tasuta ühistranspordi mõjus, vaid tegemist on süsteemse sündmustejadaga, mis tuhanded inimesed Tallinna ja selle lähiümbrusesse elama toob,» ütleb Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Soomann. «Olulisim on see, et Tallinnas on teiste kohtadega võrreldes märksa rohkem võimalusi leida endale meelepärane töö ja teenida selle eest väärilist tasu, ka on pealinnas kõik suurlinna elanikule iseenesestmõistetavad hüved ja teenused, koolidest-lasteaedadest alustades ning kinode, teatrite ja treeningusaalidega lõpetades – kõik see, mida noored lastega pered koduotsinguil oluliseks peavad.»

Noorte esimene eelistus on üldjuhul küll nüüdisaegne elupind, kuid nende ostuvõimalus sõltub enamasti pangast. Paraku on suure siserände tõttu Tallinnas pruugitud korterite hinnatase küündimas juba väga lähedale märksa energiatõhusamate uusarenduste elamispindadele. Seetõttu on märkimisväärselt kasvanud nõudlus linnalähedaste eramute, ümberehituskõlblike suvemajade ja elamumaade järele, mis aga omakorda on ka nende hindu tõstnud.

Põlluküladest taas Tartusse

Alusta pangast

Uue korteri ostmist kavandades z mine panka ja selgita välja pere laenuvõimalused, z võta ühendust maakleriga, kes aitab õigeid küsimusi küsides soove täpsustada.

Täpse ülevaatega oma võimalustest ja soovidest on oluliselt lihtsam korteriotsinguid alustada.

Allikas: Arco Vara

«Tartu kandis oli veel mõne aasta eest noortel peredel suur huvi soetada linnalähedasse nn põllukülla oma maja,» ütleb Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarmo Tamme. «Nüüd on lastega perede selge eelistus pigem suuremad korterid Tartus. Põhjuseks ennekõike see, et lastega, eriti kui nad on veel selles eas, et omapäi ringi ei liigu, on linnas koolide-trennide-ringidega oluliselt lihtsam.»

See, milline kodu valitakse, peaks sõltuma ennekõike võimalustest. Maakleri kogemus ütleb, et tihtilugu alustatakse siiski valest otsast: vaadatakse uusarenduste kortereid, pika sõelumise peale valitakse üks välja, minnakse panka – ja siis selgub, et reaalsus unistust ei toeta ja uue korteri ostmiseks vajalikus summas nad laenu ei saa. Alles siis hakatakse vaatama järelturukortereid. «Üha olulisemaks peavad koduotsijad ka infrastruktuuri – et lasteaed, kool, perearst, pood, bussipeatus ja kõik muu vajalik oleks võimalikult lähedal,» märgib Tamme. «Uuritakse korteri ülalpidamiskulusid ja maja üldist seisukorda, ka järelturukorterite puhul eelistatakse remonti vajavatele renoveeritud elamist.»

Kui selgub, et hammas uuele linnakorterile siiski peale ei hakka, vaadatakse uusarendusi linna lä-

Lastega perele parim valik

Loetavaim lasteajakiri epõlv Õnnelik laps Maailm! u ajakirjaga Min

«Suurematest linnadest on Pärnu laste kasvatamiseks ja perega elamiseks parim valik,» on LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing veendunud. «Pärnus on valge liivarand, rohelised pargid, linn on suhteliselt turvaline ja kompaktne. Olemas on kõik, mis eluks vaja: koolid, lasteaiad, korralik haigla, kaubakeskused, meelelahutusasutused, spaad, veekeskused. Pärnust Tallinna lennujaama, kontserdile või teatrisse on poolteist tundi autosõitu – arvestades Tallinna liiklustihedust, kulub seal südalinnast Harjumaal paiknevatesse uuselurajoonidesse jõudmiseks tihti sama palju või pisut rohkemgi aega.

M

minu

maailm Rubriik

Neljapäev, 18. mai 2017

Tellimine: www.minumaa.ee tel. 6464 065

Saunamõnu igal pool!

TELKSAUNADE MÜÜK JA RENT +372506 1595 info@mobispa.eu www.mobispa.eu

histel. «Tartust väljaspool võib korteri uues majas leida ennekõike Tartu ja Ülenurme vallas, mis sisuliselt on juba Tartu eeslinnad,» kirjeldab Tamme.

«Kes väga hinnast sõltub, see leiab 10–15 kilomeetrit linnast väljas juba oluliselt soodsama hinnaga elamisi, aga sageli osutub sobimatuks sealne lünklik infrastruktuur – elukeskkond mõjutab noorte perede valikut nii linnas kui ka kaugemal.»

Pärnuski linn esimene valik

«Noore pere eelistus Pärnus on sarnane üldise noore pere eelistusega Eestis: uus korter või maja, kui võimalused on kasinamad, siis ka täielikult renoveeritud järelturukorter,» ütleb Ingmar Saksing.

«Seejuures eelistatakse parimat võimalikku energiaklassi. Vähem on neid noori peresid, kes ostavad remonti vajava elamu või korteri, et see renoveerida või ümber ehitada. Neidki, kes on valmis ostma elamumaad ja ehitama maja, on kasinatest finantseerimisvõimalustest tulenevalt vähe.»

Elukohta valides on Pärnu kandi noorte perede esimene eelistus Pärnu linn – seda tulenevalt lasteaedade, koolide ja üldisest tööle-koju liikumissuundadest. «Teine selge eelistus on lähivaldades – Paikuse, Audru ja Sauga, osaliselt ka Tahkuranna – paiknevad uuselamupiirkonnad, mis on tõesti Pärnule väga lähedal, kuni viis kilomeetrit,» räägib Saksing. «Need piirkonnad on väga tihedalt seotud Pärnu linnaga, kodu ja linna vahel saab igapäevaselt liikuda linnaliinibussidega ja alates sügisest on üldse suuremalt jaolt tegemist ühe omavalitsusega.»

19

VAATA LIHA! Rakvere lihameistrid astuvad väärikalt vastu algavale grillihooajale ja esitlevad uhkusega kahte väga erilist meistriteost. Tomahook-steik on valmistatud erilõikusega seavälisfileest, millele on iseloomulik pikk kondiots. Tomahooki meenutav läbikasvanud lihalõik on rikkalikult mahlane ja maitsekas. BBQ-marinaadis seasisefilee on tõeline lihasõprade maiuspala. Küpseb kuumal grillil imeliselt pehmeks ja mahlaseks hõrgutiseks. Mõeldud nautimiseks!

#grilliveesti

20

Kodumasin

Neljapäev, 18. mai 2017

Remondimees: «Kahe-kolmes saada väga hea, aga ka väg «Inimesed, kes õmblemisest midagi ei tea, arvavad, et kui keerata peitepisteprogramm peale ja anda õmblusmasinale seelik kätte, siis ta teeb ääre ära,» muigab Marevik OÜ juhataja ja omanik Valdo Sööt.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Kuigi õmblusmasin on tema sõnul saja aastaga küll pisut mugavamaks ja ergonoomilisemaks muutunud, on mehaanilise õmblusmasina töö põhimõte ikka sama: nõel liigub alla, haarab kaasa alumise niidi ja teeb ühendussõlme kanga keskele.

Enam-vähem sama palju kui mehaanilisi õmblusmasinaid, ostetakse tema sõnul nüüd juba ka kompuutermasinaid.

«Kui mehaanilisel masinal on üks mootor ja see ajab ringi kogu süsteemi, siis kompuutermasinal on eri töölõikude jaoks – näiteks söötja liigutamiseks, peavõlli liigutamiseks, poolimiseks jne – eri mootorid.

Kõigi nende tööd juhib pisike protsessor,» kirjeldab Valdo Sööt ja märgib, et kompuuter juhib ainult mootorite tööd, õmblusmasinat juhib ikka inimene.

See, kui palju on protsessori peale laetud programme ehk piltlikult öeldes kui palju on mälupulga peal faile, ei vähenda meistri sõnul masina töökindlust ega tõsta ka oluliselt tootmiskulusid. Küll aga kergitab hinda see, kui head on mootorid, kui hea on kasutatud plast ja metall, kui kvaliteetne on viimistlus.

«Kui teil on 200–300 eurot, siis selle eest võib saada väga hea masina, aga ka väga kehva masina.

See pole kaubamärkides kinni, remondiinimesena olen

Seletav sõnaraamat algajaile Mida rohkem kõlavaid müügilubadusi, seda parem masin paistab. Õhtuleht kogus kokku sagedasemad õmblusmasinate reklaamides kasutatud terminid ja palus neid selgitada Marevik OÜ juhataja Valdo Söödil.

Kahe nõelaga õmblus, topeltnõela õmblus. Et nõela kinnituskoht on üks, oleks ehk täpsem öelda kaksiknõelaga õmblus. See on olemas kõikidel masinatel, mis teevad siksakki. Kasutatakse näiteks T-särgi õmbluse imiteerimiseks, kus on ühel pool kaks pa-

ralleelset õmblust ja teisel pool siksakilaadne õmblus.

Niidilõikaja, automaatlõikur. Kui vanasti läks vaja kääre või oli presstalla juures väike sälk, kus sai niidi ära katkestada, siis nüüd on lõikurid pandud käepärasematesse kohtadesse. Need on olemas kõigil masinatel, aga enamikul kompuutermasinaist on niidilõikus elektrooniline. Kui tahame kanga kätte saada, tuleb vaid vajutada nuppu ja niidid ongi läbi lõigatud.

Nõela asendi positsioneerimine. Joonõmbluse puhul tähendab see, et piste laiust muutes liigub nõel sammhaaval vasakult paremale. Kui piste laius on näiteks 7 mm ja masin laseb piste laiust 0,5 mm kaupa muuta, siis on sel masinal 14 nõelapositsiooni. On ka selliseid masinaid, kus piste laiust saab muuta 0,1 mm kaupa. Siksakki või muud õmblust tehes läheb see vastava millimeetri võrra laiemaks või kitsamaks.

Nõelasilma niidistaja, automaatne nõela niidistamine. Niidistaja on olemas enamikul masinaist. Niidistajaid on kolme tüüpi. Ühel juhul niidis-

tate teatud kohani, lasete niidi lahti, vajutate nuppu ja mootor veab niidi nõelasilmast läbi. Teisel juhul tuleb nupuvajutuse asemel vajutada kangikest ja see käivitab mehaanilise süsteemi, mis veab niidi läbi nõelasilma.

Kolmandal juhul tuleb niidiots võtta näppude vahele, asetada niidi keskosa

Kodumasin

21

Neljapäev, 18. mai 2017

aja euro eest võib a kehva masina.»

«Paljudel firmadel on õmblusmasina hinna sees kõvasti kaubamärki, aga mõnel on ühtteist muud ka,» ütleb Valdo Sööt. «Enne ostmist tasub eeltööd teha ja nõu küsida.»

Alar Truu

märganud, et igal tootjal on nii häid kui ka halbu masinaid. Hind pole seejuures alati näitaja: ka halb masin võib maksta mitusada eurot,» räägib Valdo. «Kriitikat kannatava kompuutermasina hinnad algavad 350 eurost, täitsa korraliku mehaanilise masina võib saada 150 euro eest. Küll aga ei garanteeri 150 eurot head masinat.»

Kindlasti proovi poes ka õmmelda

Enne ostmist tuleks proovida viit-kuut masinat, et näha, kas need õmblevad ikka sujuvalt ega tee põrgulärmi. Igal inimesel on õmblusmasinale omad ootused, aga odavamate masinate vahel valides soovitab Valdo Sööt pöörata tingimata tähelepanu kahele asjale: et üht-teist saaks ka käsitsi reguleerida ning et masin teeks ka overlokki (mitte segi ajada siksakõmblusega!).

«Paljudel odavamatel masinatel on peal kindlad programmid ja näiteks joonõmbluse pikkust te reguleerida ei saa. Diletandile on see ehk ideaalne, ta keerab programmi peale ja õmbleb, aga mõne materjaliga võib tulemus jääda halb. Nüüdisaegsed materjalid on üsna kapriissed, seepärast on tähtis, et masinal saaks reguleerida nii piste pikkust kui ka laiust, hea oleks, kui ka pressjala survet,» juhendab Valdo.

Suur vahe on seegi, kas masin lubab teha kolmes laiuses siksakki või saab seda laiust sujuvalt millimeetri kaupa reguleerida. Mugavuse mõttes võiks olemas olla ka nõelasilma niidistaja. «Õmblusmasina overlokõmblus pigem imiteerib overlokmasina õmblust, sest viimane teeb seda nelja, tavaline õmblusmasin aga kahe niidiga. Ka kogu söötmissüsteem ehk see, kuidas kangast juhitakse, on neil erinev,» selgitab meistrimees. Päriselt ei suuda parimgi õmblusmasin overlokmasinat asendada. Õmblusmasin teeb kanga serva siksakõmbluse, sellest vasakule jääb kolmekordne joonõmblus. Õhukese

kindlasse kohta – ja see tõmbab aasa läbi nõelasilma, jääb vaid niidiots järele tõmmata (pildil).

Poolimine siduri lahutusega. Minu teada pole kunagi alumisele poolile niiti poolides terve masin kaasa vändanud! Vähemalt sada viimast aastat on poolimine ikka n-ö siduri lahutusega käinud.

Presstalla surve regulaator, kahetasandiline presstalla pedaal. Tõenäoliselt on tegemist ühe ja sama asjaga, viimane viitab vist lihtsalt halvale tõlkele. Enne kui selle eest raha

välja käite, uurige müüjalt, mis sellest ka kasu on.

Tagasiõmbluse kang. Tagurpidi keegi tavaliselt ei õmble, silmas on peetud edasi-tagasi kinnituse tegemist õmbluse algusesse ja lõppu. Ka nõeludes on vaja edasi-tagasi õmmelda. Kang on olemas kõigil masinatel.

Söötja eemaldamise nupp, söötja alla laskmise nupp. Peaks olema kõigil masinatel. On masinad, millel tuleb vajutada nuppu, söötja kukub alla ja see pind, millel kangas jookseb, jääb sile – ehk siis kanga vedu ei

kleidi jaoks kipub see liiga tugev olema, dressipükse võib aga vabalt niimoodi kokku õmmelda. Hea overlokmasina saab Valdo sõnul kätte 300–-400 euroga.

Õige tald hõlbustab luku õmblemist

Ka neid, kes õmmelda ei armasta, sunnib elu mõnikord lukku vahetama. Seda on märksa mugavam teha, kui masinal saab muuta piste laiust ehk nõela asendit vasakult paremale. Ka on luku õmblemiseks eraldi tald. «See on luku traktoriosa poolt avatud, samas teine pool survestab kangast ja lukku,» selgitab Valdo. Valdavalt on selline tald masinaga kaasas, aga selle saab 6–10 euro eest ka juurde osta.

«Sama tootja masinatel on enamik presstaldu ristkasutatavad, vahel ka teatavad varuosad – ja tootjaid on oluliselt vähem kui kaubamärke,» märgib meister. Õmblusmasinat valides on varuosadele mõtlemisest olulisem teha endale selgeks, kes annaks nõu või teeks garantiiremonti, kui peaksite oma masinaga hätta jääma. «Internetipoodides on 14päevane tagastusõigus, aga see kehtib ainult siis, kui te ei ole masinat kasutanud,» tõdeb Valdo. Paraku tekivad probleemid alles õmmeldes.

Masin võiks vastu pidada paarkümmend aastat

Müüjalt tasuks küsida sedagi, kaua õmblusmasin vastu peaks pidama. Valdo Söödi kui remondiinimese hinnangul võiks korralik õmblusmasin teenida omanikku vähemalt paarkümmend aastat. Selle aja sees peaks masinat muidugi ka hooldama.

«Tänapäevast masinat ei tasu ise lahti võtta, ka ei maksa hakata usinasti kõigisse aukudesse, mis masina korpuses olemas, õli tilgutama – need augud ei ole seal kindlasti selle jaoks,» hoiatab ta.

Kes õmbleb nädalas korra, võiks aasta-poolteise tagant masina ka hooldusesse viia. Kui aga suhkrut või soola peaks masinasse sattuma, tuleb kohe abi otsida: «Suhkur ja sool hakkavad kiiresti sulama ning kohe ka metalliga reageerima.» Kui õmmeldakse köögis ja peres on väikesed lapsed, pole suhkrusadu sugugi haruldane.

«See pole kaugeltki müüja ahnus, et üks masin maksab mitu korda rohkem kui teine – midagi seal selle hinna eest tavaliselt ikka on ka,» ütleb meistrimees.

toimu. Teistel masinatel kaetakse söötja vajaduse korral (näiteks vabatikandit tehes või nööpi ette õmmeldes) spetsiaalse plaadiga kinni.

kast all, oli torujaid asju suhteliselt keeruline õmmelda, siis osa alusest on kergesti eemaldatav, nii et tekib varrukapukk.

Talla kiirvahetus. Vanasti tuli presstalla vahetuseks võtta kruvikeeraja, vana tald lahti keerata ja uus alla panna. Nüüd peaks see käima kõigil masinatel kiirkinnitusega ehk seal on nn haakija. Aga ka kõige moodsamatel mudelitel tuleb see ikka ise külge haakida.

4etapiline nööpauk. Neljaetapilise nööpaugu korral tehakse ots-külgots-külg eraldi, täisautomaatne ehk üheetapiline nööpauk sünnib ühe operatsiooniga.

Vabavars. Seegi on olemas kõigil õmblusmasinatel, v.a paar erimasinat.

Kui masinaga, millel oli neljakandiline

Poolautomaatses režiimis ilma kangast pööramata. Mõttetu täpsustus, tänapäevastel masinatel jääb kangas mõlemat nööpauku tehes samasse asendisse. KERSTI EERO

Vida Press

22

Digiilm

Neljapäev, 18. mai 2017

Kas tead, mida laps internetis teeb?

Oskus digimaailmas hakkama saada on tänapäeval hädavajalik ja eeldab õppimist. Et aga oma lapsi õpetada, tuleb vanematel ennastki digimaailma arengutega kursis hoida.

Kui lapse arvutis veedetud aeg kipub üha pikemaks venima ja tikub muutuma probleemiks, siis ei maksa unustada, et eeskuju kasvatab rohkem kui õpetussõnad, juhendab portaal Targalt Internetis: laps jäljendab vanemate käitumist, seega tasub jälgida, kuidas ja kui sageli ise internetis olete, mida seal teete ja millist eeskuju annate.

Leppige lapsega kokku interneti ja nutiseadmete kasutamise reeglid ning jälgige nende täitmist. Kui ostate või annate lapsele kasutada uue nutiseadme, siis leppige kohe kokku selle kasutamise üksikasjad. Kokkulepitud reeglid tuleks koostada lapse vanuse järgi ja ajakohastada neid lapse kasvades, tema oskuste ja teadmiste suurenedes.

Reeglid aegsasti paika

Teisalt: kui vanemad on täiesti arvutikauged inimesed ja väldivad nutiseadmeid, ei peaks nad lapse arvutikasutusse suhtuma kui paratamatusse, mis nüüdisajaga kaasas käib. Selleks, et oma last aidata ja juhendada, tuleb ennastki digimaailma arengutega kursis hoida ja harida end selles, millised võimalused ja riskid interneti ja nutiseadmete kasutamisega võivad kaasneda.

Abi interneti asjus z www.targaltinternetis.ee z Tasuta lasteabitelefon 116 111 z Veebileht www.lasteabi.ee z Veebikonstaablid: www.politsei.ee/et/nouanded z Pidage alati meeles, et arvuti ega nutivahend ei asenda lapsevanemat!

Tuvastage veebilehed, mida soovite, et teie laps külastaks.

Internetis on palju lapsele eakohaseid ja harivaid veebilehti, mis pakuvad võimalusi õppimiseks ja mängimiseks. Kindlasti tundke huvi lapse tegemiste vastu internetis ja tegutsege digitaalmaailmaski temaga koos: külastage koos veebilehti ja sotsiaalvõrgustikke, mängige mänge, mis talle meeldivad ja rääkige sellest, miks talle mingi keskkond või tegevus võrgus meeldib.

Austa lapse privaatsust

Ka tasub sotsiaalmeedias pädev olla. Tunne huvi, milliseid rakendusi (äppe) ja teenuseid teie laps, aga ka teised pereliikmed ja sõbrad-sugulased kasutavad. Võib juhtuda, et nii mõnegi veebikeskkonna või rakenduse proovimisel hakkate paremini mõistma nii sotsiaalmeediat kui ka põhjust, miks teie laps seda naudib.

Kui laps on juba selles vanuses, kus ta ise sotsiaalmeedias tegutseb, tasub temaga sealgi seotud olla, aga kindlasti tuleks

sel juhul austada tema privaatsust. Arutage lapsega, millisel viisil sooviks tema teie ja teiste pereliikmetega sotsiaalmeedias seotud olla ja millist infot, sealhulgas fotosid ja videoid lapsel endast ja oma pereliikmetest on mõistlik seal jagada. Muidugi arvestage ka fotode ja videote üleslaadimisel lapse huvidega, ilmtingimata küsige aga luba teismeliselt, kui tahate midagi temaga seotut internetti üles riputada.

Alati proovige enne mõista, kui hakkate hukka mõistma.

Lapsel peab olema teadmine, et ükskõik, mis ka juhtuks – oma lähedastele saab ta kõigest rääkida. Kui teil ei ole kohe kõiki vastuseid, saate need välja selgitada – kohti, kust leida kasulikku infot interneti ja nutivahendite kasutamise kohta, on sealsamas internetis üsna palju.

Igal juhul kandke hoolt selle eest, et laps usaldaks teid ja püüaks oma muredele ja küsimustele vastuseid leida ennekõike teie abiga.

KRISTJAN ARRAS

Rubriik

23

Neljapäev, 18. mai 2017

24

Rubriik

Neljapäev, 18. mai 2017