Kolmapäev, 30. november 2016
8 Koolitus
VIDA PRESS
Praegu, karjäärimesside kõrghooajal, küsib ilmselt nii mõnigi õpihuviline endalt, kas minna kõrgkooli või eelistada pigem kutsekooli. Üht õiget vastust sellele küsimusele pole - kumbki valik pole tupiktee. Aina rohkem on inimesi, kellele elukestev õpe näib olevat enesestmõistetav, märgib Tallinna Majanduskooli turundusspetsialist Riinu Raasuke: nad käivad läbi mitmeid koole, et saada oma erialal võimalikult mitmekülgseid teadmisi ja oskusi, tõhustada nii oma ettevalmistuse praktilist kui ka teoreetilist alust. Tõusvaks trendiks kõrgkooliõpingud lõpetanud täiskasvanute seas paistavad olevat kutsekoolid, mis pakuvad lisaks akadeemilisele haridusele ka praktilist käed-külge-õpet.
Kutsekoolist kõrgkooli – ja vastupidi
Magistrikraadiga kutsekooli «Tallinna Majanduskoolis näiteks on õpilase keskmine vanus pisut üle 26 eluaasta ning tervelt kolmandik õppuritest on meie kooli tulnud pärast kõrgkooli lõpetamist sooviga saada ülikoolis omandatud teoreetilistele teadmistele lisa,» räägib Raasuke. «Selles vanuses taas õppima asujad teevad seda enamasti töö kõrvalt, sageli on neil juba ka pere ja lapsed. Seda kõike on ka arvesse võetud: õppekavad on paindlikud ja neil, kellele päevane õppevorm ei sobi, on võimalik õppida kas õhtuti või sessioonõppes.» Tavatu pole seegi, kui ametikoolis alustab õpinguid mõni oluliselt soliidsemas eas inimene, kel kõrgkooli lõpetamisest juba aastaid möödas, ka osalevad täiskasvanud innukalt kutsekoolide pakutavatel lühematel koolituskursustel - ikka sooviga saada ajakohast täienduskoolitust ja praktilisi oskusi. Majanduskooli õpilane Mailiis Anton õpib esimesel kursusel kutsekoolis sessioonõppes turundust, enne seda tegi ta
Õppisid ametikoolis sekretäriks, aga mõtled ühtelugu, et suudaksid enamat? Kõik teed on lahti , mine ja õpi! Kindlasti on sekretäritööstki midagi kasulikku tulevikku kaasa võtta. URMAS LAURI
Kutsekool on hea võimalus saada kätte erialatunnetus ja proovida tööd praktika korras. Triin Laasi, Tallinna majanduskooli direktor
Tartu Ülikoolis läbi bakalaureuse- ja magistriõpingud. «Majanduskooli õppima ajendas mind soov ennast arendada ja olla pädev mitmes valdkonnas, et saaksin teha tööpõllul mitmekesisemaid valikuid,» põhjendas Anton. «Põhjus, miks valisin just Tallinna Majanduskooli, oli lihtne – see oli ainukene kool, mis pakkus tasuta õppekohti sessioonõppe vormis.» Pärast esimest kolme kutsekoolikuud tõdeb Mailiis, et erinevusi on kahe kooli vahel palju. «Esiteks algab kutsekoolis õpe kohe erialaste ainetega, ülikoolis sai alguses üldiste taustainetega sisse elada - mõnes mõttes tundus ülikoolis algusetempo rahulikum. Erialaainete läbimiseks on aga jällegi rohkem motivatsiooni kui üldainete pusimiseks,» kõneles Mailiis. «Kohati tundub, et kutsekoolis on
õpe intensiivsem, kuna lisaks aineid lõpetavatele eksamitele on vahepeal palju mahukaid koduja rühmatöid. Samas tunnen, et just need praktilised tööd annavad oskusi edaspidises ametis paremini toime tulla.»
Kutsekoolist Tartu Ülikooli Tiiu Vilbrant lõpetas eelmisel suvel juristiabi eriala ning astus kohe Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. «Julguse jätkata õpinguid õigusvaldkonnas ülikoolis andis mulle just Tallinna Majanduskooli kogemus,» kinnitab Tiiu. Tudeng selgitab, et kaks kogemust täiendavad teineteist: «Tänu sellele, et majanduskoolist värske kogemus seljataga, on mul ülikoolis palju kergem. Seda nii teadmiste kui ka õpiharjumuse osas.»
Vilbrant tõdeb, et sai Tallinna Majanduskoolist kaasa väga tugeva õigusalase alghariduse. «See on mulle ülikoolis andnud palju eeliseid teiste kursusekaaslaste ees,» ütleb ta ja julgustab kõiki õpihuvilisi kutseharidust proovima. «Igal juhul tasub enne ülikooli astumist teha läbida kutseõpe,» kinnitab ta. «Eriti mõistlik on ametikoolist alustada neil, kes on otsustanud elukestva õppe kasuks ja valinud oma elus uue eriala ning uue haridustee.» Majanduskooli kõigilt erialadelt leiab lõpetajaid, kes suunduvad edasi kõrgkooli. «Teeme tõsist tööd, et meie lõpetajatele oleksid edasiõppimiseks valikud avatud,» ütles Tallinna Majanduskooli direktor Triin Laasi. «Kutsekool on hea võimalus saada kätte erialatunnetus ja proo-
vida tööd praktika korras. Kui eriala sobib ja seda soovitakse minna edasi õppima, on kõrgkooli suundumine juba lihtsam.» Nimelt saab osa õpitud ainetest VÕTA-süsteemis kenasti üle kanda - see tähendab, et uuesti täiesti nullist alustama ei pea. Ka on õppuril siis varasemast olemas praktiline kogemus, mis aitab kõrgkoolis kaasa teooria mõistmisele. «Aina rohkem on noori spetsialiste, kes otsustavad end proovile panna erinevates õppeasutustes, eri õppetasemetel ning erinevatel õppekavadel, et avardada arusaama iseendast ja leida sobivaim eriala,» rääkis Laasi. Lõppkokkuvõttes saadakse haridus, mis annab mitmekülgse kompetentsipagasi ja paindlikkuse ning seeläbi ka olulise eelise tööturul. KRISTJAN ARRAS
REKLAAMTEKST
Tutvusin kogu aeg millegi täiesti uuega! Proovi sina ka! Kas sa oled kunagi mõelnud, mis oleks, kui sulle oleks antud teine võimalus? Võimalus selleks, et valida teine tee? Teha teine otsus? VeniVidiVici oli minu teine võimalus. 2015. aasta kevadel lõpetasin Kohtla-Järve põhikooli, tegin sisseastumiskatsed Tallinna 32. keskkooli ning sain 10d klassi teatrisuunda. Paraku aga ei lähe elus kõik alati nii nagu plaanitud, seega gümnaasiumipõlve alustasin siiski oma kodukoolis Ida-Virumaal. Olles teadlik VeniVidiVici õpilasvahetusprogrammist, otsustasin, et see väljakutse on justkui minule loodud ning kandideerisin vahetusõpilaseks Tallinna 32. keskkooli. Tallinnas mul vahetusperet ei olnud, sest elasin hiljuti pealinna kolinud õe juures. Siiski ei vajunud minust mööda esimese koolipäeva eelne ärevus. Üritasin jääda realistlikuks ning jätta ootused kõrgele seadmata, et hiljem oma illusioonide idüllis mitte pettuda. Tollel esmaspäeval liikusin esimest korda kooli trammiga, jälgides peatusest koolini õpilaste voolu. Esimene päev, uued näod, uudishimu ja adrenaliin voolamas mööda sooni.
Huumorit pakkus tõdemus, et keegi aineõpetajatest ega klassikaaslastest otseselt ei olnudki kursis minu tulekuga, seega nii mõnigi kord püüdsin küsimärgiga pilke. See aga ei mõjutanud mind eriti, sest klassis leidus ka neid, kellega esimesest päevast tekkis side. 10d võttis mind vastu nagu mitme aasta eest kadunud õde – soojalt ja avasüli. Terve esimese nädala olin tutvumas millegi totaalselt uuega. Teistsugune mentaliteet, vabam koolikord, erinev lähenemine õppimisele, hommikused „pudruvahetunnid“, kooli traditsioonid, talendikas ja aktiivne koolipere – need ja paljud teised aspektid innustasid mind. Õppetööd hinnates pugesid eriti südamesse laialdased valikained, prantsuse keele õppimine ning muusika ja näitlemiskunsti tunnid, mil klassikaaslased lasid valla oma isikupära ja andekuse.
VeniVidiVici õpilasvahetus on programm, mille eesmärk on anda 7.–12. klassi õpilastele võimalus nädal või kaks õppida mõnes teises Eesti koolis. VeniVidiVici õpilasvahetuse programmis on osalenud viie õppeaasta jooksul üle 400 õpilase ning liitunud on koole igast Eesti maakonnast. Noortel on olnud võimalus nende aastate jooksul külastada nii linna- kui ka maakoole, õppida eesti ja vene õppekeelega koolides, avastada mandri- ja saartekoole, tutvuda väikeste ja suurte koolikeskkondadega. Nii mõnedki noored on õpilasvahetuses osalenud mitu korda.
Teist nädalat alustasin juba tuttavas koolis, OMA klassi seltsis. Mind liigutas klassikaaslaste palve esineda koos nendega emakeelepäeva aktusel. Tundsin siis erilist ühtekuuluvust. Jätkuvalt olin vaimustuses igast veedetud päevast ning läbi elatud vingetest juhtumitest. Alatiseks jääb meelde ka toreda klassiõe ütlus: „Aga Diana, sa jäädki nüüd siia ju. Keegi ei taha sind vanasse kooli enam tagasi, sa oled meie klassiõde.“ Diana Kohtla-Järvelt
Osale Eesti-siseses õpilasvahetuses ja muuda oma elu põnevamaks!
OMA KLASSIGA: Dianale sai uus klass kahe nädalaga nii koduseks, et lahkuda oli raske.
Lisainfo: vvvopilasvahetus.ee