Koolitus juuni 2020

KOOLIDES NAPIB INFORMAATIKAÕPETAJAID. TULEVIKU TARBEKS ON VAJA VARUPLAANI. KANNAPÖÖRE VÕI TOPELTSALTO? ISESEISVUSEKS VALMIS?

„Masinad veel ise ennast ei ehita, projekteeri ega remondi. Minu eriala ei aegu, aga juurde on vaja õppida kogu aeg.“ Rinaldo Anni, Tartu kutsehariduskeskuse mehhatroonika eriala lõpetaja etaja

Koolitus Neljapäev, 18. juuni 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Aldo Ald d Luud

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kristi Kõll • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Neljapäev, 18. juuni 2020

2 Koolitus

Eesti koole kimbutab tõsine informaatikaõpetajate põud KRISTJAN ARRAS

konnaõpetuse või haridustehnoloogia lisaeriala. Mitme kompetentsiga õpetajad on koolides väga oodatud.“

leht@ohtuleht.ee

Üldhariduskoole on Eestis üle poole tuhande, aga kvalifitseeritud informaatikaõpetajaid töötab neis vaid pisut üle viiekümne – puudu on üle 250 informaatikaõpetaja.

Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi direktori, professor Peeter Normaku hinnangul on informaatikaõpetajate suure puuduse üheks põhjuseks kindlasti nii IT-lahenduste üha olulisem roll ühiskonnas kui ka valdkonna ülikiire areng – ka üldhariduskoolide informaatika ainekavad läbinud tõsise uuenduskuuri. „Ühelt poolt on endise nimega arvutiõpetajad pidanud väga kiiresti kaasas käima uute lahenduste ja tehnoloogia arengutega. Teisalt võistlevad koolid Eesti IT-sektori ja sealse palgatasemega, mis ka kõige paremal juhul on kaotatud lahing,“ tõdes instituudi direktor. „Nüüd olemegi olukorras, kus noor põlvkond uute Skype’i, Cleveroni ja Veriffi loojaid ja arendajaid vajab tugevaid juhendajaid ja

Aastane ümberõppe võimalus

Peeter Normak, Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi direktor

Mart Laanpere, TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur

põhja ladujaid, kuid nendest inimestest on puudus.“

saada igal aastal 20 edukat sisseastujat. Koos Tartu ülikooliga saaksime siis pikas perspektiivis Eesti üldhariduskoolidesse järgmise viie aastaga juurde 130–150 kvalifitseeritud arvutiõpetajat,“ avaldas TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere lootust. „On aga selge, et üksnes informaatikatunde andes on õpetajal pigem keeruline koolis täiskoormust saada, siis pakume oma õppes võimalust valida juurde kas matemaatika, ühis-

Viie aastaga 150 õpetajat?

Tallinna ülikoolist saavad tänavu pärast viieaastast pausi taas lõpudiplomi kümme informaatikaõpetajat, aga see on esialgu vaid piisake meres, koolide õpetajate põuda see oluliselt ei leevenda. „Ka sel aastal ootame juunis sisseastujaid informaatika õpetaja magistriõppesse – supertulemus oleks loomulikult

Kaheaastase magistriõppe kõrval pakub Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituut ka üheaastast ümberõpet, mille eesmärk on anda teiste ainete õpetajatele, kellel juba on pedagoogiline haridus, ka informaatikaõpetaja kutse. Mart Laanpere sõnul on see suund loodud tegevõpetajatele, kes soovivad omandada lisakvalifikatsiooni - nii on õpetajal lihtsam tagada endale koolis täiskoormus. Informaatikaõpetaja magistriõpe sobib pigem IT-spetsialistidele, kes on mõelnud õpetaja elukutse peale.

IT-sektori töötajad on Laanpere sõnul õpetajaametisse väga oodatud, sest nad tulevad erasektorist nüüdisaegse töökultuuri ja kompetentsiga, mis selles valdkonnas on Eestis maailmatasemel: „Mis võiks olla veel parem kui see, et digilahendusest räägib õpilastele inimene, kes on ise olnud selle loomise, arendamise või kasutamise juures!“

Informaatikaõpetajad koolides Eestis on 351 põhikooli ja 143 + 21 gümnaasiumi. EHISe andmetel töötab neis haridusasutustes 215 informaatikaõpetajat, neist z 28 informaatikaõpetaja magistrikraadiga, z 21 matemaatika- ja informaatikaõpetaja magistrikraadiga, z 5 informaatikaõpetaja kutsekursuse läbinud muu aine õpetajat (1996–2006).

Aineõpetaja kvalifikatsioon tähendab ainealast ja pedagoogilist ettevalmistust – ainealane bakalaureusekraad ja õpetajakoolituse magistrikraad. Informaatikaõpetajaks saab õppida nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis.

Tartu ülikooli (TÜ) arvutiteaduse instituut, mis on selle nime all eraldiseisva üksusena tegutsenud alates aastast 1993, on üks Tartu ülikooli rahvusvahelisima ja kiiremini kasvava koosseisuga instituut. Tänu ingliskeelsele magistri- ja doktoriõppele on suur osa tudengkonnast välismaalased, ka on arvestatav osa õppe- ja teaduspersonalist rahvusvahelised tipud, kes on pärit rohkem kui kahekümnest erinevast riigist. Info õppimisvõimaluste ja vastuvõtutingimuste kohta: www.cs.ut.ee Tallinna ülikooli (TLÜ) digitehnoloogiate instituut on loodud 2015. aastal, kui ühinesid informaatika instituut, infoteaduste instituut ning matemaatika-loodusteaduste instituudi matemaatika osakond. Instituudil on õppetööks kasutusel tehnoloogialabor, interaktsioonidisaini labor, digimängude labor ja tarkvaralabor, tihedat teadusalast koostööd tehakse TLÜ haridusuuenduse tippkeskusega.

Info õppimisvõimaluste ja vastuvõtutingimuste kohta: www.tlu.ee/dt

REKLAAMTEKST

praktikat oma igapäevase töö raames, kui tema töökoht vastab õppekavale. Õppima minemine on tähtis otsus ja enne nii suurt sammu tuleks läbi mõelda, kuidas ühildada õppimine ja senine elu – töö, pere. Oluline on läbi mõelda ka rahaline pool. Töötukassa toetab juba mitmendat aastat õppimist koolis, kusjuures pole tähtis, kas inimesel on töö või mitte.

Töötukassa toetab kutse- või kõrgkooli astumist

MIS ON SINU PLAAN B? Lõpetasid omal ajal edukalt gümnaasiumi ja ülikooli. Sul on huvitav eriala ja põnev töö. Ühel hommikul ärkad aga üles ja avastad, et su töökoht on kadunud ja su erialaga spetsialiste ei vaja enam keegi.

Kas see oli õudusunenägu või on hoopis reaalsus?

Majandus on pidevas muutuses ja muutub kindlasti ka tulevikus. Selle pärast ei peaks hirmu tundma, vaid tasub mõelda, mis on minu plaan B juhuks, kui samamoodi enam edasi minna ei saa.

Olukord tööturul näitab, et kuigi osa töökohti on hakanud kaduma, siis spetsialiste vajatakse ka edaspidi, kuigi juba teistsuguste oskustega.

Õppima pole kunagi hilja minna Uute oskuste omandamine ja enese täiendamine tagavad selle, et ühel hetkel ei seisa inimene olukorra ees, kus tal polegi eriti tööalaseid valikuid. Õppimist võiks vaadata kui oma väärtuse tõstmist, oma koduga teeme seda, hoides kinnisvara korras ja investeerides sellesse oma aega ja raha.

Samasugust hoolt ja tähelepanu vajavad ka meie oskused ja teadmised. Töö kõrvalt õppima asumine võib tunduda keeruline, kuid tänased õppimisvõimalused on oluliselt paindlikumad kui 20 aastat tagasi.

Koolid on mõistnud, et tänane õppur ei tule otse keskkoolist ja tahab teistsugust õppimisvõimalust.

Näiteks luuakse koolides erinevaid kaugõppe võimalusi, sest töötaval inimesel on päevases õppes õppimine peaaegu välistatud. Õpingute raames tuleb tihti teha praktikat, nii saab tudeng teha

Töötukassa toetab nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib.

Sel aastal on toetatavate erialade valikus üle 100 õppekava enam kui 40 koolis, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles.

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui ka töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust.

Tasemeõppes osalemise toetust saavad töötukassast need inimesed, kel puudub kutse- või erialane haridus ja kooli lõpetamisest on möödas vähemalt viis aastat.

Toetust makstakse ka neile inimestele, kel on eri- või kutsehariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat.

Toetuse suurus sõltub sellest, kas inimesel on sissetulek. Alates augustist suureneb toetus nii töötavatele kui tööd otsivatele inimestele. Need kellel on sissetulekud saavad senise 130 euro asemel 180 eurot ja sissetulekuta õppijatele makstakse alates augustist 270 eurot.

Kui on huvi toetust saada, siis tuleb avaldus teha enne õppima asumist.

Kõigepealt tuleb aga minna karjäärinõustamisele, kus saab spetsialistiga oma plaane arutada. Karjäärinõustaja aitab vastata küsimustele, miks üldse tasuks õppida ja mida oleks kasulik õppida. Karjäärinõustajalt saab teada, mismoodi toetuse taotlemine käib ja mis on toetuse saamise tingimused.

Karjäärinõustamine võib toimuda ka kodust lahkumata – veebikeskkonnas.

Tutvu Töötukassa võimalustega siin:

www.tootukassa.ee

Neljapäev, 18. juuni 2020

Koolitus 3 Aldo Luud

Tartu ülikooli kingitus lõpetajatele IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tartu ülikoolis ei ole tänavu traditsioonilisi rahvarohkeid lõpuaktusi, need peetakse virtuaalruumis. See-eest tehakse lõpetajatele pühenduskingitus: neil on nüüd Tartu kesklinnas oma puu ja pink. Ehiti ka ülikooli peahoone ja suudlevate tudengite skulptuur raeplatsil.

Pühenduspink Von Bocki maja seinamaali ees pani juba esimeste aktustega aluse uuele traditsioonile: lõpetajad lasevad end seal pildistada. Hetke oma tähtsast päevast laskis jäädvustada ka Angela Aidla, vastne sotsiaalteaduse magister (haridusinnovatsioon).

Tartu raeplatsi suudlevad tudengid said aktustenädala puhul teklid pähe ja lillekimbu kaenlasse.

Ülikooli õnnitlused lõpetajaile püüavad pilku ka peahoone sammaste vahel.

Juba eelmisest nädalast kasvab Tartu kesklinnas Pirogovi platsil ülikooli lõpetajate auks istutatud iluõunapuu, esialgu veel tilluke. Von Bocki maja seinamaali ees saab aga pühenduspingil jalgu puhates meenutada õpinguaastaid ja nautida vaadet.

Märgiline mälestus Et rahvarohkeid kogunemisi pole võimalik korraldada, istutati puu ja avati pink 10. juunil väikeses seltskonnas. Tervituskõne pidasid Tartu ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Lõpetajate

nimel kõneles ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistriõppe lõpetaja Karl Gustav Adamsoo.

Tartu ülikooli rektor Toomas Asser sõnas üritusel, et mälestus ülikooli lõpetamisest on inimese elus üks märgilisemaid ja on kahju, et selle aasta lõpetajad ei saa oma diplomit kätte aulas. „See kevad ei jäta kahtlustki, et peame end järjekindlalt harima, et kohaneda ootamatute oludega. Kõrgharitud, oma teadmisi pidevalt täiendavad ühiskonnaliikmed on kui mastipuu just sellistel keerulistel aegadel nagu praegu,“ ütles rektor oma tervituskõnes.

Lõpuaktuste nädal Sel nädalal peetakse veebis ülikooli lõpuaktusi, mida saab jälgida UTTV vahendusel. Aktustenädala puhul on lõpetajate auks ehitud ka ülikooli peahoone ja Raekoja platsi suudlevate tudengite kujud said pähe tekli. Üliõpilaste pühenduskingituse meeleoluka videona leiab iga lõpetaja sel nädalal oma e-postkastist. Allikas: Tartu ülikool

Valmistu juba täna homseteks väljakutseteks! Õpi uus amet Tallinna Majanduskoolis!

Tallinna Majanduskoolis on võimalik alustada õpinguid 16 erineval kutseõppe õppekaval!

Esita sisseastumisavaldus 1.-17.07 ja omanda asendamatu haridus Tallinna Majanduskoolis!

Tammsaare tee 147, 12915 Tallinn tmk.edu.ee

@majanduskool

info@tmk.edu.ee

@majanduskool

Neljapäev, 18. juuni 2020

4 Koolitus

TULEVIKUKS VALMIS: taga en Paljud koolilõpetajad ootavad pikisilmi lõpuaktust, sest edasised plaanid on ammu kindlalt paigas, teised pole siiani leidnud selget vastust küsimustele, kas ja mida minna edasi õppima, kuidas kiiresti muutuvates oludes teha õige valik. Tegelikult peaksid aga kõik needki, kel eriala ammu omandatud, mõtlema, mida hakkaksid nad peale siis, kui ühel hetkel peaks selguma, et samamoodi kui seni tööelus enam jätkata ei saa.

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

„Eesti majandus on kiiresti muutunud ja muutub ka tulevikus, seetõttu tasub igalühel endalt kindlasti küsida: kas ma olen muutusteks valmis,“ ütleb töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste peaspetsialist Piret Valgma (pildil), jagades juhiseid kõigile neile, kes üha selgemini tajuvad, et oma tuleviku kindlustamiseks on vaja ette valmistada varuplaan.

tundmatut, seda, mida varem pole kogetud.“ Hea uudis on see, et igaüks saab plaani kokkupanekuks asjatundlikku tuge ja abi – töötukassa karjäärinõustajad aitavad igaühel tema taustast lähtuvalt leida vastuse küsimustele, miks üldse tasuks õppima minna ja mida oleks kasulik õppida. „Õppimist võiks vaadata kui võimalust tõsta oma väärtust,“ soovitab Piret Valgma. „Oma kinnisvara väärtust näiteks oleme ju valmis kasvatama, hoides kodu korras ja investeerides sellesse järjekindlalt oma aega ja raha. Samasugust hoolt ja tähelepanu vajavad ka meie oskused ja teadmised.“ Kellel elu juba paigas – eriala omandatud, töökoht olemas ja ehk peregi loodud –, sellele võib õppima asumine esialgu tunduda keeruline. Kindlasti tasub aga

koolide pakutavaid valikuid lähemalt uurida – õpivõimalused on praegu oluliselt paindlikumad kui paarkümmend aastat tagasi, kinnitab Piret Valgma.

Koolid on mõistnud, et sageli ei tule õppur otse keskkoolist ja vajab seetõttu äsjaste gümnasistidega võrreldes hoopis teistsuguseid võimalusi.

Kuidas hakkama saada?

Kui varuplaan on välja töötatud, peab kindlasti arvestama ka sellega, et selle elluviimine tuleb põhjalikult läbi kaaluda, muidu ei pruugi kõik minna väga libedasti. Tuleb üksikasjalikult läbi mõelda, kuidas klapitada õpingutega näiteks töö ja pere, ka vajab ülevaatamist rahaline pool. „Plaane pidades ja eriala valides tasub teada, et töötukassa toetab juba mitmendat aastat

Pidevalt muutuv töömaailm

Kuidas edasi, kui miski peaks muutuma?

Sellega oskab arvestada küllap igaüks, et enam ei saa teha terve elu täpselt ühte ja sama tööd: töömaailm ja majandus muutuvad, tehnoloogia pakub üha uusi võimalusi. „Et ei peaks hirmu tundma selle pärast, mis saab homme, tuleks igaühel selgeks mõelda, mis on minu Bplaan juhuks, kui vanaviisi enam edasi minna ei saa,“ märgib Piret. „Kardetakse ju ikka

Eelmise aasta lõpul korraldas Turu-Uuringute AS uuringu, kus esitas küsimuse: kui kaotaksite oma praegusel erialal töö, kas teil on olemas teine eriala, millel töötada? Jaatavalt vastas 40% küsitletuist.

Teistest oluliselt rohkem olid seda meelt 35–49aastased kõrgharidusega vastajad: ettevõtjad, juhid ja tippspetsialistid, aga ka keskastme spetsialistid, ametnikud ja isikuteenindajad. Nagu enamasti ikka, nii olid ka selles uuringus enesekindlamad mehed: 45% meestest ja 36% naistest ütlesid, et neil on varuplaan olemas. Kui vaadata,

kes tunnistavad kõige rohkem, et ei tea, kuidas edasi minna, kui praegune töö kaob, siis torkavad silma üle 50aastased ning alg- ja põhiharidusega vastajad. Viimastest ütles 19%, et neil on tagavaraplaan.

Kahe aastaga on töötukassalt tasemeõppes osalemise toetust saanud umbes 2000 inimest.

Enim asuti toetuse toel õppima hooldustöötajaks, sisetööde elektrikuks ning IT-süsteemide nooremspetsialistiks. Täpsemalt saab toetuse kohta uurida töötukassa kodulehelt või infotelefonilt 15501. Allikas: Eesti Töötukassa

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

õppimist nendel erialadel, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega töötajaid napib,“ räägib Piret Valgma. „Erialad on välja valitud OSKA uuringute põhjal ja see nimekiri täieneb igal aastal.“ Tänavu on valikus üle saja õppekava enam kui 40 koolis, õppida saab terves Eestis nii eesti kui ka vene keeles. Toetatavate erialade ja koolidega saab tutvuda töötukassa kodulehel.

Alates augustist on töötukassa tasemeõppetoetus, mida võivad saada nii need, kes alles alustavad õppimist, kui ka need, kes juba õpivad töötukassa toel, senisest suurem. „Need, kes töötavad või kellel on muud sissetulekud (töötutoetus, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, riigipension ja töövõimetoetus), hakkavad senise 130 euro asemel saama toetust 180 eurot, neile õppijatele aga, kes ei tööta ja kellel pole ka muid sissetulekuid, maksame alates augustist tasemeõppetoetust 270 eurot,“ selgitas töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre. Kui õpingud peaksid mingil põhjusel katkema, siis toetust tagasi maksma ei pea.

Uute oskuste omandamine ja enesetäiendamine tagavad selle, et inimene ei pea ühel hetkel

IT- süsteemide nooremspetsialist 3a Puhastus- ja kodumajandus 3a Kokk 3a Logistiku abi 3a Mootorsõidukitehnik 3a Kivi- ja betoon3a konstruktsioonide ehitaja Ehitusviimistleja 3a Sisetööde elektrik 3a Teedeehitaja 3a Põllumajandustöötaja 3a 6k Hobuhooldaja 3a

KESKHARIDUSE BAASIL Soomustehnika tehnik-mehhaanik Mootorsõidukidiagnostik Veekäitlusoperaator Müügikorraldaja Veokorraldaja-logistik Loomaarsti abiline

1a 1a 2a 2a 1a 1a 6k

Tegevusjuhendaja Puhastusteenindaja-juhendaja

1a 6k

PÕHIHARIDUSE BAASIL Puhastusteenindaja Hooldustöötaja Puhastusteenindaja-juhendaja Laotöötaja Klienditeenindaja kaubanduses Kokk Müürsepp Kalakasvataja Sisetööde elektrik Plaatija Maaler Hobuhooldaja Pottsepp-sell Mootorsõidukitehnik Kaldkatuseehitaja Põllumajandustöötaja — osakutse lüpsja

1a 2a 1a 1a 1a 2a 1a 6k 1a 2a 6k 6k 2a 6k 2a 6k 4k

Põllumajandustöötaja taime-, veise-, küüliku-, lamba- ja kitsekasvataja

www.jkhk.ee 1a

JÄTKUÕPE Puhastustööde juht Laojuht Biogaasijaama operaator Põllumajandustootja taimekasvatus-, veisekasvatus-, linnukasvatus-, lamba/ kitsekasvatus-, hobusekasvatustootja

6k 6k 1a 6k

Sõiduki pindade hooldaja ja rehvitehnik

1a

HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA (HEV) Puhastusteenindaja-abiline Köögiabiline

2a 2a

Esita avaldus: www.sais.ee

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA IT- tugiisik Abikokk Teetöömasinate juht Puhastusteenindaja Puhastusteenindaja eripuhastustöötaja, toateenindaja

Tuleviku kindlustamist kavandades tasub mõelda: mida ma juba oskan ja mida oleks seniste teadmiste-oskuste pinnalt mõistlik juurde õppida. Töötukassal on oma hiljutisest praktikast tuua näiteks massöör, kes leidis keskeas, et aeg on õppida lisaeriala - ja asus õppima meditsiiniõeks.

Tallinna 46, Paide, 525 3736, vastuvott@jkhk.ee

Vastuvõtt on avatud!

KUTSEKESKHARIDUSÕPE

leidma end olukorrast, kus tal polegi eriti tööalaseid valikuid.

Karjääriteel sõltub väga palju inimesest endast: kui palju on ta valmis pingutama selle nimel, et olla kõigiks võimalikeks muutusteks majanduses ja tööelus ette valmistatud. Seepärast on tähtis kasutada enesetäiendamiseks kõiki võimalusi – neid jagub haridusmaastikul praegu kõigile.

Kes ise pole päris kindel, mis suunas oma seniseid teadmisioskusi arvestades edasi liikuda, võiks kõigepealt pidada nõu töötukassa karjäärinõustajaga, et koos plaan paika panna.

1a 1a 6k 1a 1a

NB! Kui kõiki dokumente ei ole kohe käepärast, siis ära muretse – saad need esitada ka hiljem.

UUED TEADMISED JA OSKUSED KESK-EESTI SUURIMAST AMETIKOOLIST!

Neljapäev, 18. juuni 2020

Koolitus 5

dale tööalased valikud

Vida Press

„Sinus elab talent. Too ta kooli!“ Teist nädalat on käimas õpetajate lugusid jutustav reklaamikampaania „Sinus elab talent.

Too ta kooli!“, mis julgustab ja innustab nii eriala valivaid noori kui ka karjäärivahetust kaaluvaid täiskasvanuid otsustama õpetajaameti kasuks. „Abiturientidel on ukse ees gümnaasiumi lõpetamine ja nad seisavad silmitsi edasiõppimise valikutega. Õpetajaamet on täna mitmekülgsem, innovaatilisem, paindlikum ja loomingulisem kui kunagi varem ja võib julgelt väita, et kindlasti on see eriala, mille kasuks võiks üks noor otsustada,“ selgitas Innove peaspetsialist Kadri Ratas.

Kampaania keskmes on videoklipid, milles noored õpetajad jagavad oma personaalseid inspireerivaid lugusid elust enesest. „Oleme võtnud fookusesse meie õpetajate mõtted ja ametis omandatud kogemused. Õpetajad räägivad oma olulisest rollist meie ühiskonnas ja kuidas nad iga päev järjepidevalt killukeste haaval aitavad kujundada Eesti tulevikku,“ rääkis Ratas. „Ja mis seal salata: kõik kampaanias osalevad õpetajad on veendunud, et just õpetaja töö on maailma parim, Seda julgevad nad, käsi südamel, noortele soovitada.“ Tänavu teevad projektis kaasa seitse Eesti õpetajat: Kätlin Kallas, Juhan Kolk, Ilona Säälik, Eerik Säre, Jaak-Albert Metsoja, Reesi Kuslap ja Leesi Peedumäe.

Koostöös ülikoolide ja haridusvaldkonna partneritega on 28. juunini kestva kampaania veebilehel www.õpetaja.eu välja toodud võimalused õpetajaks õppida ja õpetajakogemust saada. Kampaania raames loodud õpetajaametit väärtustav visuaalne identiteet on ühtlasi mõeldud kasutamiseks ka kõigile haridusasutustele. Allikas: Innove

REKLAAMTEKST

Koolitust mõõda kümme korda, vali üks kord Koolitusturult leiab täiskasvanud õppija koolitusi alates kutsekvalifikatsiooni tõstmisest ja lõpetades liivamandala rajamise intensiivkursusega. Kuidas orienteeruda koolituste džunglis?

Kuidas olla kindel pakutava kvaliteedis ja koolitaja usaldusväärsuses? Tundub ju, et kui koolituse teema läheb kokku õppija vajadustega, kuupäev on paigas ja hind vastuvõetav, siis ongi kõik korras, mine ja õpi. Kummati tuleks koolituse valikul palju rohkemale tähelepanu pöörata, alates kasvõi kõige nähtavamast: missugust infot leiab – või ei leia – koolitusfirma kodulehelt.

Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE ja Eesti Töötukassa koostöös on valminud õppematerjal, mis näitab täiskasvanud õppijale samm-sammult, kuidas hinnata pakutava koolituse kvaliteeti. Õppematerjal koosneb õppevideost ja alla laetavast töölehest. Õppematerjalid on tasuta kättesaadavad EPALE kodulehelt bit.ly/koolitustargalt.

Koolitust saab muidugi valida ka ilma õppevideot vaatamata ja töölehte täitmata. Aga siis on suurem tõenäosus, et ostate kehva kauba.

Tarbijad on vajanud kaitset näiteks murega, kus ettevõtja lubas koolitust läbi viia kahe-kolme kuu jooksul peale arve maksmist, kuid lükkas pidevalt koolituse aega edasi. Et tarbijal oli koolitust vaja, valis ta teise firma, ent esialgne viivitas raha tagastamisega. Või koolitaja ei täida lubatud õppekava ning mõtleb välja järjest uusi asju, mida õppijad peavad koolituse lõpetamiseks ja tunnistuse saamiseks tegema, kuid millest varasemalt pole üldse juttu olnud. On ka juhtunud, et reklaamitakse üht koolitajat, aga õppijate ees on hiljem hoopis keegi teine.

Õppematerjalid on tasuta kättesaadavad EPALE kodulehelt bit.ly/koolitustargalt

Uuest õppevideost “Vali koolitus targalt!” saab teada, kuidas hinnata koolituse vastavust õppija eesmärkidele, kontrollida koolitaja kogemust ja pädevust, analüüsida enda reaalseid võimalusi koolituse läbimiseks täies mahus; selgitatakse, miks pöörata tähelepanu koolituse toimumise kohale, ajale, teooria ja praktika mahule ning muidugi maksumusele. Õppevideo vaatamisel ja huvipakkuvale koolitusele mõeldes saab märkmeid teha töölehele.

Küsimustele saab vastata kas “jah” või “ei”.

On ju mõistetav, et kui ei ole selged koolituse eesmärgid; need ei kattu õppija eesmärkidega; õppijal ei ole näiteks vajalikku keeleoskust koolituse alustamiseks või pole teada, kuidas toimub koolituse eest tasumine, siis ei maksa valikut teha. Õppevideos saab subtiitrid valida eesti, inglise ja vene keeles. Tööleht on valikus samuti kolmes keeles.

Koolitus on vahend eesmärkide täitmiseks. Õppijal (tarbijal) on õigus saada koolitusteenuse kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks.

Võta viis minutit aega ning tutvu ja kasuta õppematerjali „Vali koolitus targalt!“ EPALE kodulehelt.

Viis minutit on väike investeering kindlustamaks, et viis tundi, päeva, nädalat või kuud kestnud koolituse kohta saaks hiljem öelda: „12 punkti!“

Neljapäev, 18. juuni 2020

6 Koolitus

Sügisestele eksamitele saab end kirja panna Avatud on registreerimine sügisel peetavatele lisaeksamitele.

Eksamite Infosüsteemis (https://eis.ekk.edu.ee) võivad ennast kuni 17. juulini 2020 lisaeksamitele kirja panna nii tänavu kevadel kui ka varasematel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud.

Ministeeriumitele, koolijuhtide ja õpetajate ühendustele kooskõlastamiseks saadetud ministri määruse eelnõu alusel toimuvad 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamid 2020/2021. õppeaasta esimesel poolaastal järgmiselt: z inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 26. septembril, z inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 26. septembrist kuni 2. oktoobrini, z eesti keel (kirjalik) – 10. oktoobril, z B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 11. oktoobril, z B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 11. kuni 13. oktoobrini, z matemaatika (kirjalik) – 17.boktoobril.

Lisainfo: info@innove.ee

Kannapööre tööelus?

Või suisa topeltsalto?

Allikas: Innove

KAIRE METS

leht@ohtuleht.ee

Kannapöördeid tuleb inimestel tööelus ikka ette, vastse mehhatrooniku Rinaldo Anni lugu räägib aga lausa saltodest karjääriteel. Muutusi ei tasu karta, vaid need tuleb enda kasuks tööle panna, on tema moto. Praeguses kiiresti muutuvas ajas kõlab see väga asjakohaselt.

Võrumaa Kutsehariduskeskus ootab teid tähistama oma

100. JUUBELIT 20. juuni 2020 Üritus algab kell 10 suure pauguga ja kestab igaühe südames veel aastaid.

www.vkhk.ee | tel 785 0800 | vkhk@vkhk.ee

Neljapäev, 18. juuni 2020

Koolitus 7 Aldo Luud

Rinaldost võinuks saada kutseline muusik – nii nagu enamikust tema koolikaaslastest Tallinna muusikakeskkoolis. „Kümnendas klassis sai mul aga viiulimängust isu täis ja kool jäi pooleli. Mul oli musikaalne pere ja vanemad ei tahtnud sellest midagi kuulda, aga mulle tundus, et keemia ja füüsika on hoopis ägedamad asjad, millega end siduda,“ räägib ta.

Tehnoloogiat tuleb kõikjal aina juurde Nii astuski noormees hoopis ülikooli keemiat õppima ning tegi õpingute kõrvalt erialast tööd ühe ettevõtte kvaliteedilaboris ja maaülikooli taimefüsioloogia laboris ning vedas aastaid AHHAA keemiateatrit. „No olgem ausad, ülikooli lõpudiplomini ma siiski ei jõudnud, sest lõputöö jäi kirjutamata – töö osutus sel ajal diplomist olulisemaks,“ tunnistab Rinaldo. Ta tõdeb, et ülikoolist saadud teadmised ja oskused on tal ju ikka olemas, ehkki neid kinnitavat paberit pole. Samamoodi on lood muusikaga: sellestki pole Rinaldo loobunud, vaid mängib trombooni puhkpilliorkestris Popsid.

Töö laboris või teadusteatris on kahtlemata huvitav, aga se„Mehhatroonika on eriala, mis ei aegu, aga kus kogu aeg on vaja juurde õppida, sest tehnoloogia aina uueneb,“ ütleb Rinaldo Anni – kohe-kohe paberitega mehhatroonik. „Mulle õppida meeldib. Tahaksin pikemas perspektiivis hakata tegema selliseid seadmeid, mida varem tehtud ei ole.“

da tehes paitsba silma, kui kiiresti ümberringi kõik aina tehnoloogilisemaks muutub. „Isegi laboris pole niisama katseklaase, vaid on mõõteseadmed ja automaatika, mis tähendab sensoreid ja kontrollereid,“ kirjeldab Rinaldo. „Kõike seda on vaja pidevalt hooldada, remontida, ümber ehitada, seadistada ja täiustada. Mind on tehnika alati köitnud ja nii hakkasingi otsima võimalusi, kuidas saada sellist kvalifikatsiooni.“ Korraga oli Rinaldol otsus küps: tuleb minna Tartu kutsehariduskeskusse mehhatroonikat õppima. „Kutsehariduse eelis on, et õppekava on lühike ja keskendub praktilistele oskustele – et lõpptulemusena suudaks mehhatroonika eriala lõpetaja komponentidest seadme valmis ehitada,“ põhjendab ta. „Otsust aitas teha ka töötukassa „Tööta ja õpi“ meede, mis toetab stipendiumiga neid täiskasvanuid, kes otsustavad tasemeõppes ümber õppida – täiskasvanud inimesele on selline toetus väga oluline, sest vaja on jätta oma töö ja pühenduda vaid õppimisele.“ Lõpuks oli Rinaldole oluline ka see, et mehhatroonikat saab õppida kodulinnas Tartus – talle ei oleks teise linna sõitmine sobinud.

Kutseõppe pluss – praktika suur osa Nüüd on kaks õppeaastat Tartu kutsehariduskeskuses möödunud ning tehnika, elektroonika, automaatika, pneumaatika, programmeerimine, metallitöö ja mitu muud oskust

omandatud. „Mehhatroonika on väga lai valdkond, mis sisaldab tohutult palju praktilisi oskusi – alates kas või väga vajalikust jooniste lugemise oskusest,“ ütleb Rinaldo. „Meie kursusel on päris küps seltskond. Inimesed teavad, miks nad on siia tulnud ja see on aidanud luua tõsist suhtmist õppetööse. Kõik tahavad õpingutest maksimuni võtta, mitte vaid linnukese pärast kohal käia. Õpime ju iseendale ja ikka selleks, et tööle minnes omandatud oskusi rakendada.“ Kutsekooli eeliseks on praktika suur osa, tänu sellele saab kohe õpingute algusest peale üksikasjaliku ettekujutuse ka tulevasest tööelust. Rinaldo on valinud oma praktikakohtadeks enamasti ettevõtteid, kus tuleksid kasuks ka tema varasemad keemiateadmised. Näiteks plastist survevaludetaile tootev Talent Plastics on hea näide, kuidas keemia ja mehhatroonika kokku saavad. Mullu sai Rinaldo Talent Plastics Tartust ka stipendiumi – tehnikavaldkonnas tegutsevad ettevõtted on aktiivsed oma stipendiume asutama ning võimalike tulevaste kolleegide õpinguid toetama.

Mehhatroonikuid on hädasti vaja Tööstuses ja tootmisettevõtetes on tehnikat valdavaid inimesi vaja. „Meie erialal on nii, et osa lõpetajaid läheb pingioperaatoriteks, aga mehhatroonika on palju laiem ala ja mind huvitab just automaatika – probleemide lahendamine, seadmete ehitamine, seadista-

Kursuse listi tuleb pidevalt tööpakkumisi. Nii mõnelgi meie kursuse õppurist on töökoht juba olemas, nad ootavad vaid aega, kui kool lõpetatud.“ mine,“ selgitab Rinaldo. „Ettevõtetes on selliseid spetsialiste hädasti tarvis nii praegu kui ka paarikümne aasta pärast, sest tehnika areneb pidevalt. Masinad veel ise ennast ei ehita, ei projekteeri ega remondi. See eriala ei aegu, aga juurde õppida on vaja kogu aeg, sest tehnoloogia aina uueneb. Tahaksin pikemas perspektiivis hakata tegema selliseid seadmeid, mida varem tehtud ei ole.“ Seda, et mehhatroonikutele tööd jätkub, teab Rinaldo omast käest. „Kursuse listi tuleb pidevalt tööpakkumisi. Nii mõnelgi meie kursuse õppurist on töökoht juba olemas, nad ootavad vaid aega, kui kool lõpetatud.

Meil on grupis 12 inimest ja neist ei pea küll keegi tööturule ootama jääma,“ on Rinaldo kindel.

Ta ise pole veel kellegagi töökoha asjus kätt löönud. „Tahan veel pisut ringi vaadata, sest eelistan töötada seal, kus endal õnnestuks võimalikult palju õppida ja edasi areneda,“ selgitab ta, miks kindel valik veel tehtud pole. Kas vastne mehhatroonik on teinud oma tööelus kannapöörde või lausa topeltsalto, seda ei julge ta veel öelda. Küll aga on ta kindel, et uues ametis ootab teda huvitav töö ja karjäärivõimalused.

KÕIK SU SÕBRAD ÕPIVAD JUBA

TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS TÄIDA VASTUVÕTUAVALDUS MEIE VEEBIS WWW.TPTLIVE.EE/SISSEASTUJALE JA TULE SÜGISEST OMADE SEKKA!

Pärnu mnt. 57 Tallinn tel 610 3601 info@tptlive.ee Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

DOKUMENTE VÕTAME VASTU PÕHIKOOLI BAASIL - KUNI 10. JUULINI KESKKOOLI BAASIL PÄEVAÕPPESSE - KUNI 18. AUGUSTINI KESKKOOLI BAASIL SESSIOONIÕPPESSE - KUNI 25. SEPTEMBRINI

IT-süsteemid • Automaatika • Sisetööde elektrik • Telekommunikatsioon Teleoperaator • Fotograafia • Tarkvaraarendaja • Trükitehnoloogia • Elektroonika Multimeedia spetsialist (veebiarendaja) • Visuaalmeedia spetsialist

Neljapäev, 18. juuni 2020

8 Koolitus

Tasuta digiõpikud lihtsustatud õppeks

Haapsalu kutsehariduskeskuses on teiste täiskasvanutele mõeldud erialade kõrval avatud vastuvõtt ka ehitusplekksepa erialale – head oskustöölised on tööturul alati hinnas.

Innove eestvedamisel ja Eesti õpetajate kaasabil saavad selleks sügiseks valmis esimesed digiõpikud lastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel või vajavad muul põhjusel kergemat õppevara. Valmimisel on: z matemaatika 2. ja 4. klassile, z loodusõpetus 5., 8. ja 9. klassile, z inimeseõpetus 1., 2., 3., 4., 5. ning 8. ja 9. klassile.

Iga ainepõhine õpik on terveks õppeaastaks mõeldud tekstide, ülesannete, illustreerivate piltide ja õpetlike videote kogumik.

Võrreldes tavaõppekavale loodud materjalidega, on nendes õpikutes kergem teemakäsitlus, lihtsam keelekasutus, jõukohasemad ülesanded, selgem ülesehitus ja suurem kiri. Et õpikud on digitaalsed, omandab laps tänu neile ka arvuti ja nutiseadme kasutamise oskusi.

Uued õpikud sobivad lastele, kes õpivad riikliku põhikooli lihtsustatud õppekava tasemel, aga ka õpilastele, kellele on rakendatud individuaalne õppekava (IÕK), muukeelsetele õpilastele, samuti kasutamiseks riikliku põhikooli õppekava järgi õppijate õppe diferentseerimisel. Õpikud luuakse Opiq platvormile, nii saab õpetaja neid tavaõppekava põhjal loodud materjalidega kombineerida vastavalt iga õpilase tasemele ja vajadusele. Aadressil ekoolikott.ee on õpikud alates sellest sügisest kõigile tasuta kättesaadavad. Allikas: Innove

IGAÜHELE MIDAGI: ametikoolidest leiab igal aastal uusi erialasid KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Nii nagu igal aastal, on ka tänavu ametikoolides teada-tuntud erialade kõrval ka hulk uusi. Koolide kodulehekülgi tasuks eriala valijail hoolega uurida – tõenäoliselt pole äsja avatud eriala õppima asudes lähiajal tööpuudust karta.

Tehnikahuvilistes äratab tõenäoliselt huvi soomustehnika tehnik-mehhaaniku eriala Järvamaa kutsehariduskeskuses.

Soomukite hooldust ja remonti õpetatakse koostöös Eesti Kaitseväega, praktikabaasiks on Tapa Scoutspataljoni uus ja kaasaegnes remondiüksus. Õppima oodatakse keskharidusega noo-

ri, tulevikus on võimalus leida töö kaitseväe remondibaasis.

Samas koolis avatakse taas mootorsõidukidiagnostiku aastane sessioonõpe, sama eriala saab õppida ka Rakvere ametikoolis. Oodatud on need, kellel on juba olemas tehniline baasharidus või siis keskharidus ja töökogemus autode hoolduse ja remondi erialal.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskus reageerib kiiresti tööandjate vajadustele: Viru Keemia Grupi ja Eesti Energia soovitusi järgides avatakse taastuvenergia tehnoloogia eriala, koostöös G4S turvafirmaga töötati aga välja turvasüsteemide tehniku õppekava. Mõlema eriala lõpetajaid ootavad tööandjad pikisilmi. Ka saab Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses nüüd

Neljapäev, 18. juuni 2020

Koolitus 9

HKHK

õppida kinnisvarahalduriks – selle eriala lõpetamine annab võimaluse töötada kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes, pakkudes klientidele (korteriühistud, ärihooned, eramud) kinnisvara korrashoiuteenust.

Toitlustus ja teenindusvaldkond Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses avatakse uus toitlustusteenindaja eriala. Tartu kutsehariduskeskuses (TKHK) pakutakse juba eriala omandanud pagaritele-kondiitritele võimalust 5. taseme kutseõppeks (vanempagar ja -kondiiter), mis muu hulgas sisaldab tootearenduses ja -disaini ning toidufotograafia õpinguid, aga ka teadmisi-oskusi teiste juhendamiseks. Õppima asumise eelduseks on varasem erialane haridus või töökogemus. Kellel seda pole, võib alustada kondiitriõpinguid nullist Pärnumaa kutsehariduskeskuses, kus see on üks tänavustest uutest erialadest.

Võru kutsehariduskeskuses saab kutsekeskharidusena õppida majutusteeninduse ja maaturismi erialal, viimast eriala saab põhihariduse baasil õppida ka Rakvere ametikoolis. Kolme aasta jooksul õpitakse sündmuste korraldamist, toitlustamist ja turistide vaba aja sisustamist. Eriala lõpetanu võib maaturismi ettevõttes või majutusasutuses, töötada sündmuste korraldajana või luua oma ettevõtte.

Keskhariduse baasil saab Rakvere ametikoolis kahe aastaga õppida turismikorraldajaks

Pärnus oodatakse keskhariduse baasil õppima spaateenindajaks (õppekava valikõpingud toetavad ka massööriõpet) või tegevusjuhendajaks. Viimase eriala lõpetanud töötavad tavaliselt tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustes, kus nende tööks on juhendada ja toetada psüühilise erivajadusega inimesi igapäevategevusi, et tagada nende maksimaalne iseseisvus ja elukvaliteet.

Õpivõimalusi täiskasvanuile Pärnusse tegevusjuhendajaks õppima on oodatud ka inimesed, kes juba töötavad sotsiaalvaldkonnas või on äsja otsustanud eriala vahetada ja asuvad õppima töötukassa soovitusel, aga ka need, kes hooldavad kodus erivajadusega inimest ja vajavad täiendavaid teadmisi. Teretulnud on ka need õppijad, kes on läbinud täiendkoolituse ja soovivad nüüd põhjalikumaid teadmisi.

Haapsalu kutsehariduskeskus pakub täiskasvanud õppijatele võimalust omandada kutse IT-tehniku erialal, uuenduskuuri on läbi populaarne loodusgiidi eriala, vastuvõtt on avatud ehitusplekksepa ja bürootöötaja õppesse – viimasel erialal õpetatav kulub ära igas ametis, kus on vaja arvutiga töötada ja klientidega suhelda.

Puidu- ja pottsepatööd Võru kutsehariduskeskuse üks uusi erialasid on pottseppsell – see on haridusnõudeta 3. taseme õppekava, õppima saa-

vad asuda kõik, keda pottsepatöö huvitab. Pottsepp-sell töötab kutselise pottsepa juhendamisel: aitab ehitada ahjusid ja pliite, paigaldada kaminaid ja korstnaid. Mittestatsionaarne õpe kestab aasta, usinad pottsepasellid saavad pärast kaheaastast töökogemust sooritada kutseeksami ning asuda iseseisvalt pottsepana tööle.

Puittoodete konstrueerijatehnoloogi 5.taseme jätkuõppe kava on uus võimalus neile, kes tahavad värskendada oma teadmisi ja sooritada kutseeksami.

Eriala lõpetanu kavandab ja koostab toote tehnilise dokumentatsiooni, töötab välja tootmiseks vajaliku tehnoloogia ja valmistab ette tootmisprotsessi (ei tegele ehitiste kandekonstruktsioonidega).

Neile, kes vajavad rohkem aega Kutsevaliku õppekava on Haapsalu ja Võru kutseõppekeskustes uus võimalus neile, kes ei oska kuidagi otsustada, milline eriala võiks olla sobivaim ja jõukohaseim. Õppekava annab õppurile võimaluse aasta jooksul õpetatavate erialadega lähemalt tutvuda, ennast paremini tundma õppida, harjutada suhtlemist ja treenida õpioskusi. Kui on vaja, aidatakse noor järjele ka üldharidusteadmistes.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses on lihtsustatud õppekava järgi võimalik õppida köögiabiliseks, sellele erialale oodatakse ennekõike hariduslike erivajadustega õpilasi.

Meri hoiab hoolsaid, toidab tegusaid!

PÕHIERIALAD

VAHITÜÜRIMEES* ja VAHIMEHAANIK* y põhihariduse baasil 4 aastat y keskkooli baasil töökohases õppes 2,5 aastat

SISEVEELAEVA LAEVAJUHT* y õpe Eesti Merekooli Tartu filiaalis KOOLITAME

VANEMMADRUSEID ja LAEVAMOTORISTE ELEKTRIKU KUTSET OMAVATEL VÕIMALUS OMANDADA LISAKS

LAEVAELEKTRIKU kutse

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT y 25.06-10.07.2020 ja 10.-21.08.2020 töökohapõhistel õpilastel kuni 1.12.2020 y E-N kell 9.00-15.00 ja R 9.00-14.00 y Tallinnas, Kopli tn 101 hoovimaja II korrusel tuba 23 y Dokumente saab esitada ka SAIS süsteemi kaudu.

LISAINFO KOOLI KODULEHELT

MEREKOOL.EE/VASTUVOTT

* Riigi poolt tasuta vormiriietus ja toitlustamine

TULE ÕPI MEREMEHEKS!

Uued IT-erialad ametikoolides TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Mullu avatud IT-akadeemia programm laieneb. Tarkvaraarendaja erialale lisaks saab sügisest õppida ka IT-süsteemide spetsialistiks. Kõikjal, kus on arvutivõrkudel põhinevaid süsteeme, on vaja ka spetsialiste süsteemi haldamiseks ja hooldamiseks. IT-akadeemia 4-aastane õpe ootab põhiharidusega kandidaate, erialad ühendavad kutseoskuste ja üldainete õppe, pärast riigieksamite sooritamist saab jätkata õpinguid kõrgkoolis või minna tööle.

Keskhariduse baasil saab õppida aastaga õppida kasutajatoe tehnikuks, kes pakub arvutikasutajaile tuge keeruliste IT-lahenduste ja teenuste kasutamisel ning suudab arvutiasjadest rääkida tavakasutajale arusaadavas keeles. Eelnev IT-haridus ei ole nõutav, kuid selles maailmas orienteerumine tuleb kasuks.

Võrgutehniku igapäevatööks on arvutivõrkude haldus, võrgu monitoorimine, katkestuste ennetamine ja kõikvõimalike kõrvalekallete õigeaegne märkamine ja registreerimine jmt. Õppima asujal peab olema keskharidus, õpe kestab aasta.

IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ka selles koolis käivitus mullu IT-akadeemia pilootprojekt, õppida saab tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialisti erialal. Erialad sobivad põhikoolilõpetajatele, kes soovivad omandada lisaks keskharidusele ka IT oskusi ning plaanivad hiljem õpinguid ülikoolis jätkata. Õppeaeg on 4 aastat.

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IT turvaspetsialisti eriala õppida soovijal peab olema IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala või vastavad kompetentsid ja keskharidus. 5. taseme õppekava läbimine võimaldab asuda tööle nii IKT valdkonda kui teistesse valdkondadesse, milles töötamine nõuab küberturbe alaseid teadmisi ja oskusi.

Edasi saab õppida Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) küberturbe tehnoloogia erialal ja Tartu Ülikoolis.

VÕRUMAA KUTSEHARISUSKESKUS Kasutajatoe tehnik. Õppeaeg on mittestatsionaarses õppes üks aasta, õppima on oodatud keskharidusega noored, aga ka inimesed, kelle tööks on hoolitseda ettevõttes selle eest, et arvutid töötaksid, printerid oleksid korras ja arvuti tavakasutajad saaksid vastuse ja lahenduse kõigile arvutitööga seotud probleemidele telefoni, e-kirja või virtuaalnõustamise teel.

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IT-turvaspetsialisti 5. taseme kutseõppe jätkuõppele võetakse Pärnus vastu esimest korda. Õppekava lõpetanu võib töötada iseseisvalt või olla IT infoturbe meeskonna liige, viies ellu asutuse IKT turvapoliitikat. Ta suudab pakkuda välja ja rakendada vajalikke turvalisuse kontrollmehhanisme, tagada IKT turvalise toimimise toetades ja informeerides kaastöötajaid. Õppima asumise eelduseks on keskhariduse olemasolu.

Neljapäev, 18. juuni 2020

10 Koolitus

Oskus kiiresti kohaneda aitab vastsel tudengil uutes oludes hakkama saada KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Ehkki tänavused koolilõpuaktused erinevad oluliselt tavapärastest, on need peagi peetud ja äsjased koolilapsed asutavad haridusteel uusi sihte püüdma. Kõrgkooli minek tähendab enamasti kodust, harjumuspärasest keskkonnast ja senistest sõpradest lahkumist. Kuidas uutes oludes kiiresti kohaneda ja iseseisva eluga võimalikult valutult hakkama saada? z Kui oled õppima läinud linna, kuhu seni pole eriti sattunud, tasub aegsasti selle kohta infot koguda. Suurepärane, kui on võtta keegi, kes samas linnas õppinud või sama kooli lõpetanud – tema oskab olulisimad kohad kätte juhatada. Kohale jõudes võta kampa mõni vastne kursusekaaslane ja tehke üheskoos tutvust linna, õppehoonete ning õpilaskodudega, et esimestel tihedatel loengupäevadel mitte lootusetult ära eksida.

Lisapluss on seegi, et linna peal tiirutades saab ka kursusekaaslastega lähemalt tutvuda. z Ole suhtlemiseks valmis! Ei

Vida Press

Hoia rahaasjad korras!

Kui leiad, et pead tingimata kooli kõrvalt töötama, püüa leida erialast või sellele lähedast tööd – siis on sellest õpinguteski kasu.

maksa jääda ootama, kas ehk keegi tuleb sinuga rääkima: võta ise jutuots üles nendega, kellega satud avaaktusel lähestikku, loengus kõrvuti või õppehoone kohvikus ühte lauda. Tervita inimesi või vähemalt nae-

rata neile, kellega juhtud ühte auditooriumi või kellest ühiselamus möödud. Loo suhteid ja vasta sõbralikult, kui sind kõnetatakse. z Kui sa polegi särav suhtleja, püüa oma loomupärane tagasihoidlikkus unustada ja panna end uutesse olukordadesse, kus on võimalik kohtuda inimestega, kellega sul on ühised huvid ja sarnane maailmavaade. Vali tegevus (sportimine, vabatahtlik töö, huviring, mõni selts vms), millest sa oled siiralt huvitatud – ühiste huvide pinnalt on lihtne leida enda suhtlusringi sobivaid kaaslasi. z Kui kõrgkool kuulutab välja kohtumise tuutoritega, osale kindlasti! Tuutorid – vanema kursuse tudengid, kes oskavad igas olukorras toeks olla – aitavad vastsel tudengil ülikoolieluga kohaneda, nemad juhendavad, kuidas vajalikku infot leida, selgitavad õppekorralduse põhitõdesid ja õpingute plaanimise võimalusi jmt. Ehkki tuutor ei paku karjäärinõustamist, psühholoogilist nõusta-

mist ega psühhoteraapiat, saab tema poole pöörduda nii õpinguid puudutavate kui ka isiklike küsimustega. Nii nagu kutselised nõustajad, ei tee ka tuutor verivärske tudengi eest ära tema töid ega otsuseid, kuid ta on hea kuulaja, oskab nõustada oma kogemuste pinnalt ja suunab abiotsija vajadusel õige inimese juurde. z Ülikooli õpitempo võib üllatada.

Asju ei korrata üle, järgmises loengus eeldab õppejõud, et oled varem käsitletud materjali juba omandanud. Kanna hoolt selle eest, et püsiksid järje peal: keegi ei kontrolli, kui palju sa õpid, mistõttu viilida on väga lihtne, see aga maksab sessi ajal, kui mitte varem kindlasti kätte. z Mõtle läbi, mida tahad oma ülikooliõpingutega saavutada ja kui palju pead selleks tööd tegema. Kui keegi tahab lorutada, on see tema valik, sellest ei pea laskma end mõjutada. Samuti ära lase end heidutada nendest, kes lasevad välja paista, et kõik tuleb imelihtsalt kätte – ees-

Paljud noored puutuvad alles iseseisvat elu alustades kokku eelarve koostamise vajadusega: esimest korda elus tuleb hakata hoolikalt läbi mõtlema kulutusi toidule, arvestada elektri-, vee- ja üüriarvetega, et kuu lõpuks oma rahaasjades ots otsaga kokku tulla.

KOOSTA EELARVE. Pane kokku lihtne, kuid arusaadav ülevaade oma rahaasjadest, sest nii tead täpselt, millised on sinu igakuised sissetulekud ja väljaminekud. Oluline on, et koostaksid eelarve kirjalikult või kasutaksid selle jaoks mõnda mugavat telefonirakendust, nii on tulud-kulud silma all. Kui korraldad rahaasju vaid oma peas, võib tekkida palju segadust.

VALMISTU KRIISIKS. Statistika näitab, et iga kolmas inimene ei saa ootamatuste korral üle kuu aja ilma püsiva sissetulekuta hakkama.

Tulevik on igaühe enda kätes, seega pane iga kuu alguses vähemalt 10% oma sissetulekust eraldi säästukontole.

KAARDILE LIMIIDID! Lisa internetipangas oma kaardile päevalimiidid – nii kasvatad enesedistsipliini ja saad kindel olla, et oled kuu lõpus rahaasjadega ree peal. Kui aga pead iga kuu lõpus siiski säästukonto kallale minema, siis jaga oma nädalaraha kaheksaga.

Nii oled iga nädala lõpus hoidnud kokku ühe päeva taskuraha, mille saad nädala lõpus säästukontole kanda. Säästude kogumine ja endale seatud eelarve järgimine on sama oluline kui hommikune hambapesu!

TARBI TARGALT! Kavanda suuremad ostud ette ja osta allahindluste ajal. Koosta nädalamenüü, käi poes ostunimekirjaga ja pea sellest kinni. Hoia silma peal sõidukuludel – taksorakendused on mugavad ja kiired, kuid röövivad märkamatult suure osa sinu kuueelarvest. Allikad: olerohkem.ee, LHV märgipärane töö ja vaev tasub ennast alati ära. z Plaani oma aega! Tähtis on hoida tasakaalu seltsielu ja harrastuste ning õpingute vahel, mingil juhul ei tohiks esimesed hakata õppetööd segama. Ära üle pinguta, ära täida oma päevi liialt paljude tegevustega, pea meeles, et aega peab jääma ka puhkamiseks. z Tingimata osale raamatukogu infotunnis – pole ilmselt kõrgkooli, mis seda ei korralda. Eriti vajalik on see siis, kui sa pole seni olnud kuigi tihe raamatukogus käia, aga ka siis, kui oled lihtsalt aeg-ajalt raamatuid laenutanud ja tagasi viinud, kuuled infotunnis tõenäoliselt palju selliseid asju, millest sul seni aimugi polnud. Infotunnis tutvustatakse raamatukogu andmebaase, teemaväravaid ja süsteeme, mis kõik õpinguid oluliselt lihtsustada võivad. Kui miski jääb arusaamatuks, siis küsi esimesel võimalusel. Kõrgkoolis

ei ole klassijuhatajat, kes oma õpilasi tagant torgiks, eeldatakse, et tudeng teab: tema ülesanne on kursuse materjal endale selgeks teha ja aru saada, mida tuleb õppida. Kui aru ei saa, küsi kindlasti kohe – kaastudengitelt, tuutorilt, õppejõult – ja tee asi endale selgeks. z Ära õpi ülikoolis ainult selleks, et saada kätte kõrgharidust kinnitav paber või vanemad nõuavad kõrghariduse omandamist. Õppida tuleb seda, mis tõepoolest meeldib ja millega tahad tegelda ka pärast kõrgkooli lõpetamist. Kui tunned, et õpid lootusetult vale eriala, võta kohe midagi ette, et see sobivama vastu vahetada. Ei juhtu midagi, kui vahepeal hoopis mõnda aega töötad – nii kaotad vaid aasta. Kui avastad alles lõputööd kirjutama asudes, et oled õppinud midagi, mis sind tegelikult üldse ei huvita, oled mõttetult raisku lasknud mitu head aastat.

Tartu ülikool jätkab tõusu maailma ülikoolide pingereas Eelmisel nädalal avalikustatud mainekas maailma ülikoolide pingereas QS World University Rankings on Tartu ülikool tõusnud kõigi aegade kõrgeimale, 285. kohale. Eelmise aastaga võrreldes on tulemus paranenud 16 koha võrra. Alates 2014. aastast on Tartu ülikool tõusnud pingereas 176 kohta.

Edetabelit koostav rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) kasutab ülikoolide paremusjärjestusse seadmisel kuut näitajat: ülikooli maine akadeemiliste liidrite ja tööandjate seas (vastavalt 40% ja 10% koondhindest), akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv (20%), teaduspublikatsioonide mõjukus ehk viidete arv akadee-

milise töötaja kohta (20%) ning välisüliõpilaste ja -töötajate osakaal (kumbki 5% koondhindest).

Iga uus tõus eelmisest raskem QSi edetabeli värskes väljaandes on Tartu ülikool parandanud oma kohta kuuest kategooriast neljas. Eriti märkimisväärselt on paranenud ülikooli maine akadeemilises ringkonnas – selle näitaja järgi on tõus möödunud aastaga võrreldes 28 kohta (355. kohalt 327. kohale).

Juba kolmandat aastat järjest parandab ülikool oma tulemust välistöötajate ja -üliõpilaste osa arvestuses – selle poolest on tõus eelmise aastaga võrreldes vastavalt 6 ja 27 kohta. Paranenud on

ka akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarvu näitaja (tõus 130. kohalt 122. kohale), mida QS kasutab õppekvaliteedi kaudse indikaatorina.

Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil ütles, et ülikool on edetabelikoha stabiilse paranemisega väga rahul. „Ülikooli järgmise perioodi arengukava juhtmõte on liikuda maailma saja parema ülikooli poole.

Praegu edeneme ülikoolide rahvusvahelistes võrdlustes keskmiselt 20 koha võrra aastas, aga tajume hästi, kuidas iga järgmine tõus on eelmisest raskem. Sellise kasvutempo hoidmine näitab, et oleme saavutanud suurepärase rahvusvahelise nähtavuse, tegemata samal ajal järeleandmisi

rahvusülikooli mitmekülgse rolli täitmisel – eestikeelse teaduse, kõrghariduse ja kultuuri arendamisel ning oma riigile ja ühiskonnale valitsemiseks tõenduspõhise toe pakkumisel,“ sõnas Vassil.

Mullune esikolmik püsib Edetabeli koostamisel võttis QS arvesse 1604 ülikooli, kellest reastati 1002. Võrreldes eelmise aastaga, pole ülikoolide esikolmik muutunud – esikoht kuulub Massachusettsi tehnoloogiaülikoolile, järgnevad Stanfordi ja Harvardi ülikool.

Täieliku edetabeliga saab tutvuda QS World University Rankingsi kodulehel. Metoodika kohta võib lähemalt lugeda QSi kodulehelt. IA MIHKELS

Neljapäev, 18. juuni 2020

Koolitus 11

MEISTRITE KOOL

„Tahan homme olla IT-maailmas uuenduste looja. Selleks on vaja õppida oma ala parimatelt.”

ASTU EDASI!

ELIISE VISK Noorem tarkvaraarendaja eriala tudeng

TEHNIKAKOOL

IT-KOOL

EHITUSKOOL

TOIDUKOOL

KESK KHA ARID DUSE BAA ASIL KUTSEÕP PE

KESKHARIDUSE BAA ASIL KUTSEÕPE E

KESKHA ARIDUSE E BAASIL KUTSEÕPE

KESKHARIDUSE BA A ASIL KUTS SEÕPE

MEHHATROONIK (ka töökohapõhine õpe) SISETÖÖDE ELEKTRIK (ka töökohapõhine õpe) MOOTORSÕIDUKITEHNIK AUTOMAALER CNC METALLILÕIKEPINGI OPERAATOR* (sessioonõpe) TURVASÜSTEEMIDE TEHNIK (töökohapõhine õpe), Tallinnas ja Tartus

2a 2a 2a 1a 6k 6k 1a

PÕH HIHA ARID DUSE BAA ASIL KUT TSEK KESK KHAR RIDUS S MEHHATROONIK SISETÖÖDE ELEKTRIK MOOTORSÕIDUKITEHNIK AUTOPLEKKSEPP-KOMPLEKTEERIJA AUTOMAALER KEEVITUS- JA METALLITÖÖD

IT-SÜSTEEMIDE NOOREMSPETSIALIST (sessioonõpe) NOOREM TARKVARAARENDAJA KASUTAJAKOGEMUSE DISAINI NOOREMSPETSIALIST UUS! KASUTAJATOE TEHNIK (sessioonõpe) UUS! VÕRGUTEHNIK (sessioonõpe) SÜSTEEMIADMINISTRAATOR* (töökohapõhine õpe)

2a 2a

IT-AKADE EEMIA! IT-SÜSTEEMIDE SPETSIALIST IT-AKADE EEMIA! TARKVARAARENDAJA

1a 1a 1a

TISLER KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS (üldehitus) EHITUSVIIMISTLUS

4a

1a

4a

1a 1a

TASULINE! RAAMATUPIDAJA (sessioonõpe) SEKRETÄR (sessioonõpe) ÄRIKORRALDUSE SPETSIALIST (sessioonõpe) E-KAUBANDUSE SPETSIALIST (sessioonõpe) MÜÜGIESINDAJA (sessioonõpe) MÜÜGIKORRALDAJA (sessioonõpe) LOGISTIKA NOOREMSPETSIALIST (sessioonõpe) UUS! LAOJUHT* (sessioonõpe)

2a 2a 1a 6k 6k 6k

2a 1a 2a 1a 1a 6k 2a 1a 6k 6k

PÕHIHARIDU USE BAASIL KUTSEKESKH HARIDUS BÜROOTÖÖ LAOTÖÖTAJA

3a 3a

3a

7361 863 või 7361 859

2a 1a 6k 1a

3a

HARIDUSNÕ ÕUDETA KUT TSEÕ ÕPE ÕMBLEJA (sessioonõpe)

sisseastumine@khk.ee

1a 2a 1a 1a 6k 6k

KOKK TOITLUSTUSTEENINDUS PAGARI-JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA

3a 3a 3a

1a 1a 6k

HARIDU USNÕUDET TA KUTSEÕP PE

PÕHIHARID DUS SE BAAS SIL KUTSEKESK KHA ARIDUS S KERGETE RÕIVASTE RÄTSEP

2a 1a 6k

PÕHIHA ARIDUSE BA A ASIL KUTSEKESKHARID DUS

PAGAR LIHAMEISTER (sessioonõpe) KELNER (töökohapõhine õpe)

KESKHARID DUS SE BAAS SIL KUT TSEÕPE E JUUKSUR SPAATEENINDAJA RÄTSEP-STILIST * (sessioonõpe)

KOKK KOKK (töökohapõhine õpe) TOITLUSTUSKORRALDUS (VANEMKOKK)*, (sessioonõpe) PAGARI-JA KONDIITRITOODETE TEHNOLOOGIA (sessioonõpe) PAGAR (sessioonõpe) KONDIITER UUS! VANEMPAGAR* (mittestatsionaarne sessioonõpe) UUS! VANEMKONDIITER* (mittestatsionaarne sessioonõpe)

PÕHIHA ARIDUSE BA A ASIL KUTSEÕ ÕPE

ILUKOOL

KESKHARIDU USE BAASIL KUTSEÕPE

1a 1a 1a

PÕ ÕHIHA ARIDUS SE BAAS SIL KUTSEKESKHA ARIDUS S

Tartu KHK Nõuandja

3a 3a

ÄRIKOOL

KESKHA ARIDUS SE BAAS SIL KUT TSEÕPE E

UUS! MAJUTUSTEENINDUS (maaturism)

3a

KÜTTE- JA JAHUTUSSÜSTEEMIDE LUKKSEPP 1a (sessioonõpe) PLAATIJA (sessioonõpe) 6k

PUIDUPINGIOPERAATOR (HEV õppijale) POTTSEPP-SELL (sessioonõpe)

TURISMIKOOL MAJUTUSKORRALDUS (sessioonõpe) TURISMIKORRALDAJA (sessioonõpe) AKTIIVTEGEVUSTE INSTRUKTOR (sessioonõpe) GIID* (sessioonõpe) VASTUVÕTU- JA MAJAPIDAMISTÖÖDE KORRALDUS * (sessioonõpe)

PÕHIHARIDUSE E BAASIL KUTSEKE ESKH HAR RIDUS

HARIDUSNÕU UDETA KU UTSEÕ ÕPE

HAR RIDU USN NÕUDE ETA KU UTSEÕPE TREIAL KOOSTELUKKSEPP REHVITEHNIK-AUTOHOOLDAJA

6k 1a

PÕHIHARIDUSE E BAASIL KUTSEÕPE

PÕH HIHA ARID DUSE BAA ASIL KUTS SEÕP PE KEEVITAJA (sessioonõpe)

2a

2a

PÕHIHA ARIDUSE BAA ASIL KUTSEKESKH HARIDUS S 3a 3a 3a 3a 3a 3a

TISLER (sessioonõpe) CNC PUIDUTÖÖTLEMISKESKUSE OPERAATOR (sessioonõpe) MAALER

6k

ABIKOKK ABIPAGAR (HEV õppijatele) * jätkuõpe, nõutav eelnev erialane haridus või töökogemus

tt kuni E-vastuvõ TINI. 2. AUGUS koolis Vastuvõtt B-113) (Kopli 1, IST 15. JUUN LINI - 31. JUU

khk.ee

1a 1a 6k

12 Koolitus

Neljapäev, 18. juuni 2020

2020/2021 õppeaastal võetakse vastu õpilasi järgmistel erialadel