2 minute read

Köögijäätmeid tuleb koguda eraldi

Paljudes omavalitsustes on sel aastal toimumas oluline muudatus: inimesed peavad hakkama eraldi koguma kodus tekkivaid biojäätmeid.

Tallinnas rakendub see kohustus juba 1. aprillil.

Advertisement

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee l Võimalusel kogu ämbrisse jäätmeid lahtiselt, ära kasuta kilekotte. Jäätmeid võib ära anda ka paberkotti või paberisse mähituna. l Ära muretse haisu pärast. Näiteks taimsed biojäätmed võivad rahulikult olla toas 3–4 päeva ilma, et mingit haisu tekiks. Kui jäätmete sekka satub liha või kala, võib hais küll kiiremini tekkida, aga see tekiks ka siis, kui visata need jäätmed tavalise prü-

Ehkki paljudes kodudes ja kontorites on biojäätmete eraldi kogumine juba aastaid iseenesestmõistetav, on kindlasti ka neid inimesi, kes seni on kõik jäätmed visanud muretult ühte prügikasti ja viinud selle segaolmejäätmete konteinerisse. Kohustus hakata jälgima, mida kuhu visata, võib neile tunduda tülikas ja keeruline. Igaüks ei pea hakkama ise jalgratast leiutama: Eesti Keskkonnateenuste koostatud juhiseid järgides saab tülikana tunduvast kohustusest peagi argirutiin. l Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud anumat.

On olemas näiteks spetsiaalsed õhufiltriga ämbrid. Ämbri võib ka vooderdada paberkotiga, panna selle põhja natuke köögipaberit või hoopis munakarbi – see püüab kinni väiksema vedelikukoguse ja laguneb pärast koos jäätmetega.

Biolagunevad jäätmed

Biolagunevate jäätmete hulka sobivad: köögi- ja puuviljad (sh koorimisjäägid), liha- ja kalajäätmed, leib, sai jm pagaritooted, kohvi- ja teepuru, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin jm tahked toidujäätmed, aga ka köögipaber, pabersalvrätid, paberfiltrid, toataimed ja lõikelilled.

EI SOBI l Tavalised kilekotid, toidupakendid, metallpakendid, puitpakendid, klaas ja klaaspakendid l Suurtes kogustes vedelad jäätmed (mis võivad transportimisel hakata lekkima või ka konteineri ära lõhkuda) l Suured kondid ja munakoored l Tekstiil ja nahk l Kassiliiv, tuhk, sigaretikonid l Muld ja kivid l Kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid l Küpsetuspaber

Vanad ravimid jm ohtlikud jäätmed l Mähkmed, hügieenisidemed l Tolmuimejakotid l Kunstlilled, küünlad l Lille- ja salatipotid

Biojäätmetest toodetavat biogaasi saab kasutada näiteks sõidukikütusena, kääritusjääki aga põllumajandusväetisena. Eesti Keskkonnateenused gi sekka. Lahendus: ämber tuleb lihtsalt kiiremini biolagunevate jäätmete konteinerisse tühjendada. l Jäätmevedajale biolagunevate jäätmete üleandmiseks kasutatavas konteineris puhtuse hoidmiseks oleks mõistlik varustada konteiner iga kord pärast tühjendamist uue vooderduskotiga. Selle paigaldamise saab tellida vedajalt.

Muidugi võiks biojäätmed ka kompostida, kui selleks aga pole ruumi või jäätmeid tekib rohkem, tuleks ikkagi tellida eraldi biojäätmete konteiner, et väärtuslik kraam ei satuks segaolmejäätmete sekka ega läheks raisku. Kompostimisel on ka miinuseid. Näiteks läheb nii raisku energeetiline ressurss ehk gaas, väiksemas majapidamises võib aga lõpuks tekkida probleeme kompostile kasutusotstarbe leidmisega. Ajuti võib kompostimise käigus tekkida ka hais – sellega tuleb kompostrile kohta valides kindlasti arvestada.

Miks koguda eraldi?

Ühelt poolt kohustab kõiki biojäätmeid eraldi koguma jäätmeseadus, mis ütleb, et kohalikud omavalitsused peavad korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või ringlussevõtu mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks. Teisalt on biojäätmete eraldi kogumine lihtsalt mõistlik, sest biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal: kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab neist ringlusse 100%, kui aga panna biojäätmed segaolmejäätmete kontei- l Kõdunenud pruunid puulehed ja puuoksad, haljastusjäätmed nerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavaid gaase.

Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida annab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autokütusena, ning kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajandusväetisena. Olmeprügist biojäätmete eraldi väljasortimine ja neile taaskasutusturu loomine vähendab prügimäel prügilagaaside teket. Ka saab biojäätmeid välja sortides muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavaks. Praegu on meie segaolmejäätmetes 30% biojäätmeid, seetõttu on segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud.

Köök on paljudes kodudes kõige olulisem koht: seal valmivad kiired argipäevasöögid ja aega nõudvad piduroad, seal peetakse lustlikku mokalaata sõpruskonnaga kokates või tõsiseid neljasilmavestlusi.

Ega siis asjata öelda, et köök on kodu süda.