Kodu ja ehitus veebruar 2021

TARBEKLAASI-HULLUS EI NÄI TAANDUVAT LUMEKORISTUS – VAEVALINE JA RASKE VÕI KIIRE JA HÕLPUS? KODU 2021: TÄNAVUSED SISUSTUSTRENDID

Kodu ja Ehitus Neljapäev, 25. veebruar 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Unistad oma kodust?

KredExi eluasemelaenu käenduse abil saad osta oma kodu või renoveerida olemasolevat. Käenduse abil on võimalik saada laenu ǞǝɊ şŔëǔŕëŕƐƆĕĕſĶŕīƖīëȀ bſĕĎ0ƶĶ ëćĶīë ƆëëĎ ưĶĶë şŔë ƖŕĶƆƐƖƆĕĎ ĕōōƖǻ

Vaata lisa

kredex.ee

Neljapäev, 25. veebruar 2021

2 Kodu ja Ehitus

Heiko Kruusi

Eestlasi haaranud Tarbeklaasi-hullus ei näi taanduvat KERSTI EERO

kersti.eero@ohtuleht.ee

„Tarbeklaasi buum pole kindlasti üllatuslik,“ ütleb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) direktor Kai Lobjakas.

Ta ei salga, et osta.ee hinnastatistika on teda siiski hämmastanud. „Juba 2016. aastal Tarbeklaasi näitust tehes saime aru, et peale meie on olemas hästi suur kogujate ring. Koostöös kogujatega saime päris mitmeid asju näitusele ja pärast ka omandasime mõne asja.

Näituste eesmärk ongi väljapandut väärtustada. Huvi Tarbeklaasi vastu kasvaski märgatavalt, aga koroona ajal läks kogumine eriti hoogu.“ Kai Lobjakas (pildil) kahtlustab, et need, kellel olid juba kogud olemas, tegid kodus inventuuri ja hakkasid neid realiseerima. Ja kuna inimeste teadlikkus on aina kasvanud, olid ka uued ostjad platsis. „Või kas see alati ongi kogumine, ehk pigem säilitamine – sa tead, mis see on ja hoiad alles,“ tõdeb direktor. „Kuna Tarbeklaasi asjad on meid pidevalt ümbritsenud, on nendega lihtne ka suhestuda ja küllap on paljudel nendega seoses ka isiklikke mälestusi,“ usub ta. Eks seegi aita nende populaarsusele kaasa. Enamik inimesi nõukogude ajal disainereid ei teadnud, pigem suhtuti Tarbeklaasi klaasidesse-vaasidesse kui anonüümsetesse toodetesse. Kui aastatel 1940–1960 töötas Tarbeklaas üleliidulise tootenomenklatuuriga, siis juba 1953. aastal asus ametisse esimene eesti klaasikunstnik. „Nõukogude aegne keskkond oli ka kohustuslik – valikut ei olnud ja sa lihtsalt istusid nende vaaside ja kausside keskel,“ ütleb Lobjakas. Ka inimeste suhe olemasolevatesse asjadesse polnud kõige soojem. Sestap vaatavad paljud näitusel üllatusega, et kas vitriinis on tõesti seesama kauss, mis mul kodus kapis. „Klaas on võluv materjal. Eriti, kui talle natuke valgust peale lasta.“ Külastajate huvi ei üllata direktorit sugugi.

Katkised kausidkannud sobivad nii kaela kui ka kõrva Kellel on kenast kausist alles vaid killud, siis Kalli Sein on hakanud Tarbeklaasi katkistest esemetest ma. Tänutäheks lubab ehteid tegema. e ka ehtekomplekti ta annetajale äpsemalt ideeklaas. anda. Vaata ttäpsemalt io KlaasiPank ee või stuudio üljelt.

Facebooki küljelt.

Õrnad suitsuklaasist haruldused „Riigimuuseumina oleme üsna vaene ja püüame kogujatest käia paar sammu ees. Et saaksime oma valikud enne ära teha, kui hinnad väga kõrgeks lähevad,“ ütleb Lobjakas. Kui mõni aasta tagasi sai haruldasemaid asju ka veebioksjonitelt ostetud, siis praegu on parem nende poole mitte vaadatagi. „Mida varasemast ajast asjad pärinevad, seda vähem on neid alles,“ tõdeb ta ja toob haruldasemate asjadena välja 60ndate aastate suitsuklaasist esemed. „Suitsuklaas on õrn ja tavaliselt on need esemed elus kannatada saanud. Harva leiab selliseid vorme, millel ei ole ühtegi kildu ära. Või siis mõne haruldase too-

Kõrvarõngad 1986. a Tarbeklaasi meisterpuhuja Mihhail Mišalagini kujundatud ja toodetud vaasist Rosita.

ni – muuseumis on väljas kaks õrnalt sinaka suitsuse tooniga tassi.“ Peale kindlate perioodide kogutakse kindlaid sarju või kindla kunstniku töid.

Näiteks mingit sarja kogudes saad terve rea eri toonis asju. Kuna paljud Tarbeklaasi vaasid puhuti käsitsi ja kuigi tegijal oli vorm ees, siis kahte päris identset asja käsitööna siiski ei sündinud.

Kõige pikemat aega püsisid tootmises joogiklaasid Mi, (disainer Pilvi Ojamaa).

Toote perfokaardilt on näha, et mahlaklaase tehti 1970.–1990. aastani, konjakiklaasidega lõpetati aasta varem. Seejuures ei lastud end ka Gorbatšovi kuivast seadusest segada – 1985. aastal toodeti 33 000 ja järgmisel 17 000 konjakiklaasi. Lillevaasidest püsis pikalt tootmises näiteks „Krõõt“ (1965–1974). Samas lisandus pidevalt uusi asju – näiteks 1962. aastal juurutati plaanis olnud 20 uue eseme asemel 54 toodet.

Kui viinapits ja brändiklaas leiavad endiselt kasutust, siis nii mõnegi muuseumis näha oleva klaasiga ei oskaks enam midagi peale hakata. Ja kui piklik klaasalus, kus igal vanaema sünnipäeval serveeriti heeringat hapukoorega, ei kipu enamikku eestlasi enam kõnetama, siis jaapanlaste seas on need Lobjakase sõnul sushi alusena väga nõutud.

Direktorit rõõmustab, et muuseumi jõudis osa Tarbeklaasi 90ndate aastate arhiivikogu, kui vabrik lõpetas tegevuse.

Seal on asju, mida enam palju toota ei jõutud. Need pole kõik eksponeeritud, küll aga digiteeritud ja läbi muis.ee või ETDMi fotopanga kättesaadavad.

Nostalgia tekib 30 aastaga

1980ndatel Elve Tautsi kavandatud tuhatoosist Kassikakk valmistatud kaelaehe.

Kaja Hiis-Rinne, ideeklaas.ee

Neil, kes tahaks kodus olevate kausside-vaaside kohta täpsemat infot saada, soovitab Lobjakas otsida välja 2016. aasta näituse puhul koostatud raamatu „Kohalik ilu. Tarbeklaas“. „Kõiki tooteid seal muidugi pole, aga suurem osa küll. Hästi palju on tekkinud ka sotsiaalmeediagruppe, kus käib elav arutelu,“ rõõmustab ta. Olulisemaid vaase-klaase jms näeb praegu ka ETDMi püsinäitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“.

Järvakandi klaasimuuseumi näitusele „Tarbeklaasi klaastooteid Järvakandi klaasimuuseumi kogust aastail 1940–1993“ pääseb talvel vaid etteteatamisel.

Nostalgia pidavat algama umbes 30 aastat vanade esemete järele ja juurte juurde minek on ka üks 2021. aasta sisustustrend, kirjutab veebruarikuu Kodukirjas Malle Pajula. Nii et huvi Tarbeklaasi vastu ei tohiks veel vaibuda.

Hinnad küünivad 500 euroni „Tarbeklaasi toodete eest ollakse nõus maksma pööraseid summasid. Osa vaaside ja haruldasemate värvitoonide eest maksavad kirglikud kollektsionäärid sadu ja enam eurosid;“ ütleb AllePal OÜ turundusjuht Kristiana Põld.

Oksjonikeskkonna osta.ee statistika näitab, et kui mullu jaanuaris otsiti Tarbeklaasi nõusid 1528 korda, siis detsembris sisestati otsinguaknasse sõna „tarbeklaas“ 13 870 korral. Ja kui jaanuaris tehti Tarbeklaasiga ligi 1800 tehingut, siis detsembris jõudis tehingute arv ligi 6000ni. „Seega on huvi aasta jooksul plahvatuslikult kasvanud,“ tõdeb Põld ja lisab, et viimase 30 päeva jooksul on otsingusõna „tarbeklaas“ kasutatud juba üle 26 000 korra.

Tarbeklaasi haruldasemate toodete hinnad on küündinud ligi 500 euroni.

Kõige rohkem on hinnad tõusnud Tarbeklaasi rasketel värvilistel vaasidel ning kaussidel. „Vähem on räägitud kristalli ja Riia portselanitehase toodangu kasvavast huvist, aga ka need tooted koguvad praegu kiiresti populaarust,“ ütleb Põld.

2020. aasta müügihindade TOP 1. Tiia-Lena Vilde „Allikas“ (pildil) – 460 eurot. 1987 sündinud sarjas on kolm eri mõõdus vaasi ja tuhatoos.

2. Niitdekooriga vaasid – 366 eurot.

Niitdekooriga vaase tegid Ingi Vaher ja Ra A. Raidma brigaad ning Helga Kõrge ja H. Kruuseni briga aastal 1964. gaad 3. Eino Mäelt „Suur Tõll“ (p (pildil) – 300 eurot aa aastast 1980.

4. Tiia-Lena Vilde „Samosta.ee ma – 290 eurot. 1990 sündinud sarjas on 4 eset. mal“ E 5. Eino Mäelt ,,Ale“ – 251eurot. 1970ndatest aastatest.

M 6. Mirjam Maasikas „Pung“ – 230 eurot. Sarjas kolme värvi vaasid, 198 Ülo Josing 1983.

7. Elve Tauts „Kassikakk“ – 224 eurot. 1985.–1986. aastal sündinud sarjas on 4 suuruses vaase ja tuhatoos.

8. Eino Mäelt „Ama“ – 222 eurot aastast 1975.

9. Tiia-Lena Vilde „Sammal“ – 203.50 eurot.

10. Tiia-Lena Vilde „Sammal“ – 203.10 eurot.

11. Tiia-Lena Vilde „Sammal“ – 203 eurot. 1990. aastal sündinud sarjas on 4 eset.

12. Elve Tauts „Kassikakk“ (pildil) – 202 eurot.

13. Pilvi Ojamaa „Märtsikelluke“ – 202 eurot. Kunstniku üks tuntumaid vaase aastast 1982. Allikas: hinnad osta.ee

Kanut

Neljapäev, 25. veebruar 2021

Kodu ja Ehitus 3

Neljapäev, 25. veebruar 2021

4 Kodu ja Ehitus

Aldo Luud

Nutikas ja isiklik vannitoakujundus Facebooki sisekujundusgrupist hakkas hiljuti silma ootamatult tuttavlikult mõjuv vannitoasein: sinna oli laotatud galerii Õhtulehe spordikülgedest.

Interneti vahendusel leiab mujalt maailmast seda sorti siseviimistluslahendusi kuhjaga. Küll on sein tapeeditud noodilehtedega, kus kirjas noorele perele olulise tähendusega laul, küll on tapeediks kasutatud laste joonistusi, lehti ülikooliaegsest konspektist, mõne pereliikme aastakümneid tagasi oma käega tehtud ilmamärkmeid, toiduretsepte vmt.

Muidugi ei saanud juhust kasutamata jätta, et selle foto postitajalt pärida, miks pidas ta vajalikuks just Õhtulehte kasutada.

Selgus, et ka siin oli põhjus täiesti isiklik. „Ma töötan maalrina ja kodu seinad on mul igasuguseid dekoratiivmaalinguid täis joonistatud – seega korterisse sisse astudes on igal pool näha minu käekirja,“ rääkis idee ja teostuse autor Liivika Ilisson. „Mõtlesin, et võiks ka oma elukaaslase oskusi mõnel seinal näidata.“ Kaks aastat tagasi, kui kodus remont parajasti käsil oli, töötas Liivika elukaaslane Jarmo Jagomägi spordireporterina Õhtulehes. „Nii tuligi idee, et lõikan ajalehest välja Jarmo artiklid ja kleebin need seinale.“ Liivika kinnitab, et midagi keerulist sellises seinaviimistluses pole – ja jagab lahkelt ka üksikasjalikku kirjeldust töö käigust.

Erakogu

„Alustuseks värvisin seinad Luja 20 seinavärviga (vannitoale mõeldud niiskuskindel värv) valgeks. Edasi tõmbasin ühe pehme pintsliga (nt Anza) ajalehekülje suuruselt laki seina, siis panin külje paika ja silusin puhta ja kuiva pintsliga ettevaatlikult siledaks. Nii said artiklid ükshaaval paika. Kui viimane oli pandud, lasin seinal täiesti ära kui-

vada, seejärel lakkisin seina lakirulli kasutades veel kaks korda (lakiga Kiva 10) üle, et tugevust lisada. Vastu on sein pidanud juba pea kaks aastat: niiskust talub hästi, ükski nurk pole kuskilt lahti ja puhastada on lihtne. Meie jäime mõlemad tulemusega väga rahule, see sein annab meie vannitoale särtsu juurde.“ IA MIHKELS

Katust puhastades veendu töö ohutuses z Enne katusele minekut tee kindlaks kohad, kus on oht katusest läbi vajuda (nt katuseaknad, korstnate ja luukide ümbrus jm). z Katusele mineja peab tingimata olema kindlalt kinnitatud turvaköiega. Puhastamist ei maksa ette võtta väga tuulise ilmaga. z Ohutum on liikuda katusel, kus on olemas katusesillad ja -redelid, katuseservadesse võiks

paigaldada ajutised piirded. z Räästaalune tänavalõik tuleb katuse puhastamise ajaks piirata ohutuslintidega. z Kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja katuse puhastamiseks sobivad tööriistad, on mõistlik tellida lumekoristustööd ettevõttelt, kellele see on igapäevatöö.

VÄLISUKSED MAJALE

Juta & Kaido OÜ

KORTERI VÄLISUKSED

Suur 89b, 48306 Jõgeva www.jutajakaido.ee

Juta & Kaido OÜ tegeleb välisuste ja puitakende tootmisega 1991. aastast.

Tuginedes kogemustele, on aastate jooksul saavutatud pidev mahu kasv tänu tootmisruumide laiendamisele ja investeeringutele nüüdisaegsetesse seadmetesse.

Meilt saab tellida uksi ja aknaid nii erimõõdus kui ka standardmõõdus.

PUITAKNAD Akende tootevalikus on: • sisse-välja avanevad puitaknad; • üheraamselt väljapoole avanevad miljööväärtuslikud aknad; • MSE Soome tüüpi kaheraamselt sissepoole avanevad aknad.

Tootmine ja müük: tel 508 0061, puit@jutajakaido.ee, www.jutajakaido.ee

Neljapäev, 25. veebruar 2021

Kodu ja Ehitus 5

LUMEKORISTUS – raske ja vaevaline või kiire ja hõlpus? Üle hulga aja on meil tänavu taas olnud talv, mis ka talve nime väärib – jagunud on nii lund kui ka külma. Talverõõmude kõrval toob lumi aga majaomanikele kaasa ka muresid: vaja on kõnniteed ja hoovid lumest puhtaks saada, katused ja räästad lumest ja jääpurikatest puhastada. Kuidas kõige sellega võimalikult hõlpsalt toime tulla?

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Linnatänavatel – eriti äärelinnas – on lumisel talvel huvitav jälgida, kuidas korralikult puhastatud tänavalõigud vahelduvad lumme tallatud kitsukeste radadega. Mis imevahendid need on, mida puhaste tänavalõikude hooldajad kasutavad?

Küsisime seda ühelt majahoidjalt ja ühelt eramuomanikult, kes suudavad enda hooldada olevad kõnniteelõigud ka lumerohkel talvel piinlikult puhtad hoida.

Õue iga paari tunni tagant „Suur hari on mu põhiline imevahend,“ muigas majahoidja, õbluke proua, kelle usinust on juba aastaid kiitnud nii kortermaja rahvas kui ka naabrid. „Tuleb lihtsalt suurema saju ajal iga tunni-paari tagant tänav üle käia, nii päeval kui ka öösel. Tundub tülikas? Aga kui õues on veel

ka korralik külm, siis on maha sadanud lumi imekerge ja seda on lihtne pühkida. Kui jätta öösel sadanud lumi päeval koristamiseks, võib juhtuda, et hommik toob plusskraadid, lumi vettib, inimesed tallavad selle tänavakividele kinni – siis on töö juba hoopis raskem. Märjema lume ja eriti suure sajuga tuleb vahel võtta ka labidas või lumesahk, aga ikka samamoodi – mida sagedamini teed, seda kergem on. Nii ongi lihtsam leppida mõnda aega katkendliku unega – kauaks seda talve ikka.“ Eramuomanik on sama meelt, pole temalgi ühtki saladust avaldada, sest kasutusel on täpselt sama nipp: mida sagedamini puhastad, seda hõlpsamalt läheb. „Ühel talvel käisime perega nädalasel reisil, siis saabus talv ootamatult just meie äraoleku ajal,“ meenutas mees oma halvimat lumekoristuskogemust. „Ei taibanud ka mõne sõbra või sugulasega kokku leppida, et kui nii

peaks juhtuma, siis hoiaks ta ka meie aiataguse puhta. Nädalaga oli siin tulnud lund, oli külma, siis sulas, siis jälle külmetas. Kui meie tagasi jõudsime, oli parajasti korralik pakane – ja seda kinni tallatud jäätunud kihti raiusin ma küll nädal otsa. Ei olnud lumest erilist rõõmu!“ Mõlemad harjakeerutajad kinnitavad ka, et puhtal tänaval on libedustki lihtsam tõrjuda. „Kui all on jää, peale on sadanud värske lumi ja siis viskad sinna graanuleid, jäävad need lumekihi sisse ja võivad jala all koos lumega moodustada kihi, mis jää peal ikkagi libiseb,“ on majahoidja kogenud. Aga üldiselt eelistavad mõlemad libeduse tõrjel graanuleid liivale, nimetades esimeste üheks suureks plussiks seda, et kevadel saab need kokku pühkida ja tuleval talvel uuesti kasutada.

Passi aega katuse puhastamiseks Katuselt keegi iga paari tunni tagant lund alla lükkama ei hakka, küll aga tasub olukorral silm peal hoida ja mitte lasta lumekihil liiga paksuks kasvada, soovitavad katusepuhastusfirmad: kui külmakraadidega kaalub värskelt sadanud lume kuup-

Jörgen Norkroos

Tõhus libedusetõrje z Liiv aitab libeduse vastu hästi, miinus on, et kevadel tänavad tolmavad ja vajavad lisapuhastust, ka kantakse liiva jalatsitega trepikotta. z Graniidisõelmed on võitnud libeduse tõrjujate poolehoiu: terad ei tekita pori ega tolmu, kevadel saab need kokku pühkida ja mitmel talvel kasutada. z Soola ja keemilisi jääsulatajaid ei maksa kasutada poorsetel materjalidel (tellis, sillutisekivi, paekivi jm), sest need kahjustavad pinda.

meeter umbes sada kilo, siis pikalt katusel seisnud märg lumi võib kaaluda neli korda rohkem.

Tuleb jälgida lumekihi paksust, aga ka pikka ilmateadet, et valida õige aeg katuse puhastamiseks või töö tellimiseks: sulailmade ja pakase vaheldudes lumekiht katusel kord sulab, siis jälle külmub ja sellisest jäätu-

nud kihist on päris raske vabaneda.

Katuselt – eriti viilkatuselt – lund eemaldades tuleb mõelda nii töö tegija kui ka möödakäijate turvalisusele. Viimaste ohutuse tagamiseks tuleb räästaalune piirata lindi ja hoiatussildiga.

Kui majaomanik ise katuse puhastamise ette võtab, tasub

töö käik ja vajalikud turvameetmed hoolikalt läbi mõelda. Alati aga polegi ehk vaja katusele minna: väiksema maja madalalt katuselt õnnestub lumi pikasabalise lumeroobi ja lumelabida abil alla tõmmata.

Kui siiski on vaja katusele ronida, peab enne tööga alustamist olema selge, kuidas end ohutusköiega tõhusalt turvata.

Arvestada tuleb ka sellega, mis materjalist on katus: kui kivikatusel võib üsna muretult kõndida, siis plekk-katusel oleks mõistlik astuda vaid roovi kohale kinnitatud profiili põhjale, õpetavad kutselised katusepuhastajad.

Lund tuleb ettevaatlikult lükata ülevalt alla, et mitte vigastada katusekatte ühenduskohti.

Jälgida tuleb ka räästarenne: kui sinna on kogunenud jää, võib katuselt vallanduv raske lumi halvemal juhul renni räästa küljest lahti murda.

Vana maja puhul võib tekkida õigustatud kahtlus, kas katus lumerookija raskust üldse välja suudab kannatada. Siis on igal juhul kindlam tellida tõstuk ja töömehed – üsna tülikas oleks hakata keset talve katust parandama.

Eestis haigestub aastas radooni põhjustatud kopsuvähki rohkem inimesi kui hukkub liikluses!

20

A A S TAT GARANTIID

Külmad talved on tagasi!

Põrandad on külmad?

Veetorud külmuvad lõhki?

Trepid ja kõnniteed on libedad?

Autoga ei pääse garaaži?

Jääpurikad ähvardavad nii inimesi kui autosid?

Majade fassaadid jäätuvad?

DEVI küttekaablid: kindel kvaliteet aastakümneteks!

Deviflex™ küttekaablitel ja Devimat™ küttemattidel on garantiiaeg 20 a, teistel DEVI toodetel 2 a. Saadaval hästivarustatud ehitusmaterjalide ja elektritarvikute kauplustes.

Info telefonil 659 3300 või klienditeenindus.ee@danfoss.com, www.devi.ee

Mõõtmised on akrediteeritud ISO:17025:2107

Neljapäev, 25. veebruar 2021

6 Kodu ja Ehitus Vida Press

KODU 2021: loodusvär materjalid, pehmed vo Vida Press

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Töölaua valgustus tuleb eriti hoolikalt läbi mõelda ja kindlasti eelistada valgustit, mille asendit on lihtne muuta – et valgus langeks just sinna, kuhu vaja.

Viis soovitust koju valgustite valimiseks Valgusel on ruumis väga oluline roll, seda eriti meie kliimas, kus pimedat aega on palju – oskuslikult valgustatud kodu mõjub hubaselt, seal on mõnus olla. Valgustite valimine on paljudele aga üks suur peavalu. Kuidas leida see üks ja õige?

Kodu ehitades või põhjalikku remonti ette võttes tasub valgustuslahendus tellida sisearhitektilt, kes oskab ette arvestada ka selliste asjadega, mille koduomanik avastab pahatihti alles siis, kui on mõnda aega oma vastses korteris või majas elanud.

Neil aga, kes lihtsalt soovivad kodus mõne valgusti välja vahetada või juurde soetada, tasub meelde jätta, millele valgustit valides oleks kindlasti vaja mõelda.

PILGUPÜÜDJA VÕI VALGUSTAJA? Mõistagi on efektne valgusti ruumis pilgupüüdja, mis lisab sisekujundusele olulise nüansi, aga see peaks täitma ka oma põhiülesannet, olgu see siis toa üldvalguse tagamine, mõne eseme või ruumiosa välja valgustamine, töötamiseks sobiva valgustugevuse tagamine vm.

SOE VALGUS PAREM KUI KÜLM. Eluruumi sobib soe valgus üldjuhul paremini. Valguse soojust mõõdetakse kelvinites ja mida väiksem on number, seda soojem on valgus. Eluruumis võiks valguse soojus jääda vahemikku 2700–3000 kelvinit. Kodukontoris tasub arvestada sellega, et töötegemiseks sobib ka kõrge-

ma numbriga külmem valgus – see aitab detaile paremini välja valgustada.

VALGUSVOO TUGEVUS ERINEV. Valgusvoo tugevus on väga oluline kabinetis või lastetoas laua taga töötajale/õppijale, aga piisava tugevusega valgust vajab ka köögi tööpind. Magamistoas piisab mahedamast valgusest, seal võib valgustugevus ruutmeetri kohta olla 150 luumenit, elutoas võiks see olla 200 luumeni kandis, köögis aga vähemalt 200–250 luumenit ruutmeetri kohta. Alati võib valida ka tugevama valgusvooga valgusti, näiteks puslesid on mugav kokku panna valgusti all, mille voo tugevus on 300–400 luumenit.

VALI REGULEERITAV VALGUS. Tugev valgus võib kergesti hakata silmi väsitama. Kui valida reguleeritava valgusvooga valgusti, saab tööd teha tugevama valgusega, muuks ajaks aga keerata selle maha mõnusa meeleoluvalguseni. Läbipaistvas valgustis oleks mõistlik kasutada mattklaasiga lampe, halogeenidele võiks eelistada leedlampe, mis hoiavad kokku elektrit ja samas säästavad silmi.

MÕTLE OHUTUSELE. Valgustid ei tohi olla ruumis takistuseks ega ohuks, need tuleb paigutada nii, et nad ei takistaks liikumist ega tekitaks näiteks lastele või koduloomadele ohtlikke olukordi. Kindlasti tuleb enne valgustite paigaldamist alati veenduda, et need ei sega uste, kappide või sahtlite avamist. Allikas: K-Rauta

Alanud aastal teevad sisekujunduses ilma naturaalsed materjalid ja maalähedased värvitoonid. K-rauta sisekujundaja Aleksandra Tšufarina tutvustab peamisi tänavusi sisustustrende.

Maalähedased värvitoonid Värviinspiratsiooni ammutatakse alanud aastal loodusest: piimjasvalge, lavendlililla, puhas hall, metsaroheline, mullakarva pruun, liivatooni beež, pehme aprikoosiroosa. Ka erksad aktsenttoonid on laenatud looduskeskkonnast, näiteks terrakotapunane, sidrunikollane, laimiroheline. Aktsenttoone võiks kasutada tagasihoidlikult, väikestel pindadel või detailide esiletoomiseks.

Naturaalsed materjalid 2021. aasta kõige populaarsem materjal on puit. Lisaks mööblile leiab puitelemente ka valgustites ja sisustusaksessuaarides, puitlahendusi kasutatakse nii põrandal, seintel kui ka laes. Puidu kõrval on menukas ka metall, eriti must või grafiithall. Kivipinnadki on moes, aga pigem reljeefsed ja tavatu väljanägemisega, mitte klassikalised.

Naha uus tulemine Tekstiilid peaksid sel aastal olema naturaalset päritolu. Nagu eelmisel aastal, nii on ka tänavu moes samet ja siid, aga ka puuvill, linane, kanepikangas ja teised orgaanilised materjalid.

Täiesti uue tulemise on teinud nahk. Eriti trendikas on pruuni värvi nahk, seda nii suurtel kui ka väikestel pindadel.

Pehmed vormid Teravus on selleks korraks kõrvale jäetud, moes on ümarus, ovaalsus ja vormide pehmus.

Ovaalseid vorme näeb alanud aastal mitte ainult esemetes, vaid ka näiteks tapeedimustris.

Peale pehmuse on moes ebatavalised ja ootamatud vormid –

sellised, millega me pole harjunud.

Struktuursed pinnad Värvitud seinad ei pea olema siledad ega üheplaanilised, pigem võiks luua erinevaid kompositsioone. Struktuurseid seinapindu, näiteks dekoratiivkrohvi, ebatasast naturaalkivi ja

töötlemata puitu soosis mood juba möödunud aastal, sama stiil jätkub ka tänavu, aga astutud on samm edasi: ebatasase pinnaga mängitakse ka näiteks mööbli ja valgustite juures.

Eri stiilide sobitamine Stiilide segamine ja eri lahenduste kombineerimine on moes,

see annab kodu sisustajatele võrdlemisi vabad käed. Samas ei tohi kombineerimist segi ajada eklektikaga: stiilid peavad omavahel sobima. Vormid ja tekstuurid võiksid korduda, värvid harmoneeruda ja tervik peaks looma mõistetava seose, mitte kaootilise õhkkonna. Küll aga võib kokku panna esemeid eri ajas-

Toetus maaperede elu parandamiseks

Rägavere tee 40A, Rakvere, Lääne-Virumaa 44312 Tel 527 0047, 5563 4175, +358 46946 0529 teslersauna@gmail.com

1. veebruarist on avatud hajaasustuse programmi taotlusvoor, millest maal elavad pered saavad abi taotleda veevärgi, kanalisatsiooni, juurdepääsuteede või autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks.

Hajaasustuse programmiga, mida veavad Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) ja rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsustega, soovitakse tagada maaperedele head elutingimused. „Meile on oluline, et elu maal püsiks ja me saaksime maaperede elukvaliteedi tõstmist toetada nii palju kui võimalik,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Toetusmeede on varasematel aastatel olnud väga populaarne.

Näiteks mullu aitasime rahastada

ligi poolteist tuhat projekti, kuid taotlusi esitati tuhande võrra enamgi,“ rääkis Aab programmi senisest käekäigust.

RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alveri sõnul tuleb taotlejatel tähele panna toetuse taotlemise põhitingimusi: „Et saada programmist toetust, peab taotleja olema toetatavasse majapidamisse hiljemalt selle aasta 1. jaanuari seisuga sisse kirjutatud ja see peab olema ka tema alaline elukoht.“ Hajaasustuse programmi toetusvahenditest panustab ühe kolmandiku riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisik ise.

Tänavu toetab riik programmi juba kolme miljoni euroga, taotleja omafinantseering peab moodus-

tama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest.

Mullu heaks kiidetud projekte toetas riik 2,1 miljoni euroga, omavalitsused panustasid 2,3 miljonit eurot, toetuse saajate omafinantseering oli 2,5 miljonit eurot. Selle raha eest rajatakse 694 veesüsteemi, 647 kanalisatsioonisüsteemi, 85 juurdepääsuteed ja üks autonoomne elektrisüsteem.

Taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, kes on valmis programmi rahastamises ja rakendamises vabatahtlikult osalema.

Toetuse andmise tingimused ja kohalike omavalitsuste kontaktisikute nimekiri on kirjas RTK kodulehel. Toetusetaotlusi saab esitada 1. aprillini. Allikas: RTK

Neljapäev, 25. veebruar 2021

Kodu ja Ehitus 7

vid, naturaalsed rmid

Suured mustrid

tutest ning sobitada tänapäeva tehnoloogiat retrovõi kantrihõnguga.

Praktiline minimalism Minimalismis pole olemuslikult midagi uut, see on trendikas juba aastaid, aga moekas minimalism on praktiline ja loob mugavust.

Hinnas on tark kodu, sealhulgas tark mööbel, tark valgustus, tark kodutehnika, targad köögisüsteemid. Mida vähem ülearuseid liigutusi peab kodus tegema, seda parem, sest koju tullakse puhkama.

Tagasi juurte juurde Juurte juurde tagasipöördumine on moes kõikjal maailmas.

Eestis võiks see olla talupojaromantika koos käsitöö ja keraamikaga, aga valiku võib teha ka mõnest hoopis kaugemast piirkonnast. Näiteks võib sisustada kodu prantslaslikult ja kasutada pastelseid lavendlitoone – või skandinaavialikult, tuues sisustusse põhjapõdrad ja loomanahad. Julgemad võivad juuri otsida ka Aafrikast või LõunaAmeerikast, peaasi on valitud stiilile kindlaks jääda ja ruume mitte üle kuhjata.

Kui alles hiljuti oli moes tagasi hoidlik väikesemustriline ta peet, siis nüüd on suured motiivid tagasi. Eriti trendikad on lopsakate taimelehtede ja okstega seinakatted.

Avatud või suletud planeering?

Avatud planeering on oma populaarsust tasapisi kaotanud, see trend jätkub ka tänavu. Siiski ei asuta kohe ehitama kapitaalseid vaheseinu, pigem leitakse kesktee kahe võimaluse vahel. Suurt avatud ruumi püütakse jagada eri otstarbega aladeks kergete vaheseinte, suurte kahe poolega klaasuste, riiulite ja taimedega. Nii luuakse eraldi köögi- ja söögitoa osa, samuti piiritletakse televiisori ja diivanite-tugitoolidega elutoaosa. Allikas: homesandgardens.com

Roheplahvatus Maalähedane aasta tõstab esile rohelise värvi: moes on selle värvi eri toonid alates pehmest pastelsest rohelisest kuni sügava metsaroheliseni. Taimi ei saa kodus kunagi olla liiga palju.

Moes on potililled, lõikelilled suurtes vaasides, aga ka roheseinad ja -laed, kuigi need nõuavad tõsist hoolt. Rohelust võib ruumi tuua ka samblast sisustuselementide ja maitseainepeenardega köögi aknalaual.

TrepiAbi – pakume erinevaid trepilahendusi vastavalt tellija soovile Meie nägemuse kohaselt peab trepp olema ilmekas, ohutu ja vastupidav. Lähtuvalt sellest ideoloogiast, panustame igasse valmivasse treppi osa oma kogemusest ja teadmistest. Arvestame iga kliendi soove ja maja sisekujunduse eripära. Meilt enimtellitud puittrepp on: avatud, põskpuude vahel asetsevate astmetega, peitsitud või õlitatud astmetega. Piireteks on treitud vahepulgad ja sõrmsoonega käsipuu.

Trepi planeerimisel soovitame kombineerida erinevaid materjale. Lisaks puidule on võimalik veel kasutada klaasi ja metalli, mis muudavad lõpptulemuse omanäoliseks ja ainulaadseks. Trepi valgustusel on samuti suur roll. Kohtvalgustitega saab tuua esile trepi olemasolu ning samas tõsta ka selle ohutust. Kaabeldust on soovitav ette planeerida juba enne trepi paigaldust.

Meie tootevalik koosneb sisetingimustesse mõeldud täispuit treppidest. Erilahendustena pakume puit-metalltala, keerd- ja välitingimustesse mõeldud treppe. Trepi omanäoliseks muutmisel pakume laias variatsioonis erinevad piirete- ja viimistlusvõimalusi.

Neljapäev, 25. veebruar 2021

8 Kodu ja Ehitus

www.profiriided.ee

Et Sul oleks ikka soe!

KÕIK

TALVEKAUBAD

–25%

KAUPLUSED TALLINN: Kadaka tee 3/2 Peterburi tee 44 TARTU: Turu 34 PÄRNU: Suur-Jõe 63