MAJAMÜÜGILT TULUMAKS – KAS ALATI? KUI HAKKAD ISE OMA VANNITUBA REMONTIMA. IITTALA TOETAB TAASKASUTUST. VALGUST – IKKA ROHKEM!
Kodu ja Ehitus Teisipäev, 27. oktoober 2020 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
Kuhu voolab vihmavesi sinu katuselt? Teet Malsroos
KRISTJAN ARRAS
Näpunäiteid paigalduseks
leht@ohtuleht.ee
z Renni materjal ei tohi olla liiga õhuke, paksem püsib paremini vormis. z Liitekohtades peavad olema ülekatted õiget pidi ja veetihedad. Mida vähem liitekohti, seda parem. z Katusekate võiks olla renni kohal nii, et 2/3 rennist jääks avatuks. z Madalamatel kalletel tuleb kasutada räästaplekki, mis
Mida lubab ilmateade? Ikka vihma ja vihma ja veel vihma, vahele mõni külmakraadidega öö – piisavalt põhjust, et vaadata lähipäevil üle kõik vihmaveerennid ja -torud. Suurte puude läheduses on vihmaveesüsteemi puhastamine eriti oluline, sest lehesodi koguneb rennidesse üpris kiiresti ja võib nii seal kui ka allavoolutorudes põhjustada ummistusi, mis esimeste külmadega jäätudes võivad hakata rennide-torude liitekohti lõhkuma. Mõni aeg tagasi soovitati ummistuste ennetamiseks katta rennid võrguga, et sodi neisse ei pääseks. Sellel pole siiski suurt mõtet: elu näitab, et siis koguneb sodi võrgu peale, vihmavesi ei jõuagi rennidesse ja süsteem ei saa oma ülesannet täita.
Liitekoht tähendab lekkeohtu Kontrollida tuleb rennide liitekohtade hermeetilisust, torude jätkukohti ja neetide jm kinnitusvahendite seisukorda. Kui
kelt puhastatud? Ehk on allajooksutorusid liiga vähe?
Kui kahtled, küsi meistritelt
needitud liitekohad ei pea vett, tuleb needid lahti puurida, jätkukoht hoolikalt silikoonida ja kinnitada suuremate neetidega. Ka tuleb jälgida, et renniotstes poleks läbijookse ja tihendada need vajadusel silikooniga. Kui kunagi hakatakse vihmaveerenne vahetama, tuleks need tellida täpselt vajalikus
pikkuses, et neid poleks vaja jätkata: iga liitekoht tähendab võimalikku leket, mis võib rikkuda maja seina. Vihmaveesüsteemi üle vaadates tasub mõelda ka natuke tagasi: kas suurte sadude ajal voolab vesi üle renniääre ja nõrgub alla mööda majaseina hoolimata sellest, et rennid on värs-
Üldiselt soovitatakse, et sileda ja lihtsa katuse puhul võiks 100 ruutmeetri katusepinna kohta olla vähemalt üks allajooks, keerukamal hoonel (kelpkatus, hulgaliselt väljaehitusi jm) rohkem. Väga veerohketes sõlmedes, näiteks neelukohtades, tuleks kasutada lehtreid ja mõistlik oleks samasse kohta teha ka allajooks, et vesi voolaks ära ka paduvihma ajal. Tähtis on, et koormus jaguneks allajooksude vahel ühtlaselt, aga ka see, et rennid ja torud mõjuksid loo-
tagab paanide otstest tagasivoolava vee langemise renni, mitte selle taha. z Renni kinnituste samm võiks olla 60–70 cm (suurim lubatud samm on 80 cm), et lumi ja jää ei saaks renni kõveraks painutada. z Vesi peab maapinnale jõudes voolama majast eemale, see ei tohi pritsida vastu seina. Allikad: Toode, Ruukki, Skyproff
mulikult ega rikuks maja välimust. Oluline on jälgida renni kinnituste tihedust ja sedagi, et kalle oleks täpselt paras. Üldine põhimõte on, et kalle olgu nii suur kui vajalik ja nii väike kui võimalik: väga suure kaldega renn, mis kindlasti toimiks hästi, näeb inetu välja, ülearu väikese kalde korral võib vesi renni koguneda. Nii allavoolutorude arvu kui ka kõikvõimalike paigaldusküsimuste asjus tasub kahtluse korral alati nõu küsida asjatundjailt. Selle kohta, kuidas on õige vihmaveesüsteeme paigaldada, leiab Internetist katusefirmade üksikasjalikke juhendeid ja õppevideoid.
Luksuskorterite müük läheb hästi Korteriturul üldiselt on tehingute hulk küll pisut vähenenud, aga kindlat tüüpi kinnisvara ostetakse endise hooga, ütleb 1Partner Arenduse juht Erkki Ääremaa. Kevadise kriisi mõju ei ole olnud nii pikaajaline ja sügav, kui kardeti, uutel kinnisvaraarendustel on endiselt ostjaid – luksuskorterite müük on selgelt kasvanud,“ ütles Ääremaa. „Hästi läheb just erilistel ja väga heas kohas asuvatel projektidel, neid inimene lihtsalt tahab.“ Tema sõnul pole raha äkki otsa saanud: laenamine on soodne ning riik pumpab majandusse suures koguses raha peale. „Telliskivi tänaval sai tänavu valmis uus kolmekorruseline elamu ja kuu aega hiljem olid kõik korterid omaniku leidnud,“ toob Ääremaa näite. „Kalamaja on ikka kuum piirkond, aga mida lähemal Telliskivi loomelinnakule, seda suurem on huvi. Samas – põlluarenduste puhul on hind endiselt peamine müügiargument.“ 1Partner pani koroonakriisi algul nurgakivi Majaka asumis kerkivale 11 hoonega arendusele, töös on ka projekt Pelgurannas. IA MIHKELS