Kodu ja ehitus märts 2022

VALI KOJU SOBIVAIM PÕRAND. MAJA SAAB EHITADA KA JUPIKAUPA. LÖÖ OMA VANNITUBA LÄIKIMA! KORTERIHINNAD KIPUVAD ÜLE PEA LENDAMA

Kodu ja Ehitus Teisipäev, 29. märts 2022 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Teisipäev, 29. märts 2022

2 Kodu ja Ehitus Vida Press

Põrandamaterjalide head ja vead PUIT + z Naturaalne ja ehe materjal. z Jala all soe ja mugav. z Ilus ja esinduslik lahendus. z Põrandat saab korduvalt lihvida ja viimistleda.

– z Suhteliselt pehme materjal. z Tundlik vee mõjule ja õhuniiskuse kõikumisele. z Kriimud ja praod määrduvad ja koguvad tolmu. z Ei sobi välisuste lähedusse. z Viimistluskiht vajab periooditi taastamist. z Viimistluskihi taastamine on töömahukas.

LAMINAAT + z Klik-ühendusega eriti lihtne paigaldada. z Kvaliteetse materjali korral kestev ja muretu lahendus.

– z Jala all külm, kõva ja klõbisev. z Odavamad katted on tundlikud õhuniiskuse kõikumisele. z Mehaanilisi vigastusi ei saa parandada.

KORK + z Looduslik materjal. z Jala all eriti soe ja mugav. z Klik-ühendusega lihtsalt paigaldatav.

– z Pehme materjal. z Suur mehaaniliste vigastuste oht. z Mehaanilisi vigastusi ei saa parandada.

Puitpõrand vajab korrapärast hooldust KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Koju põrandat valides tasub mõelda ennekõike sellele, kes sel põrandal kõndima hakkavad ja kui palju on tahtmist või jaksu tegelda põranda hooldamisega.

Millega tuleb arvestada, kui esimene eelistus on puitpõrand?

Naturaalne puitpõrand on paljudele meeltmööda ja muidugi mitte põhjuseta: puit on palja jala all mõnusalt soe ja loomulik, see sobib ühtviisi hästi nii maamajja kui ka modernsesse interjööri – kuhu laudpõrand, kuhu parkett.

Kirglikud puidupooldajad kinnitavad, et see sobib kõigisse ruumidesse – lihtsalt sinna, kus põrand rohkem vatti saab, tuleb valida tugevam puit. Siiski tasub igaühel mõelda ennekõike sellele, kas ollakse valmis aeg-ajalt tegelema põranda põhjaliku hooldustöötlusega, mida puitpõrand paratamatult vajab, või eelistatakse võimalikult hõlpsalt puhastatavat pinda.

Iga kriimustus rikub tuju?

Arvestada tasub sellega, et näiteks esikus ei ole puitpõrand ehk kõige otstarbekam lahendus, sest jalgadega sisse toodava liiva ja niiskuse tõttu vajaks põrand seal uuesti lakkimist või õlitamist tõenäoliselt üsna sageli. Ka ei talu puit kuigi hästi vett. Kui kodus on palju suuri toataimi, osa neist suurte pottidega otse põrandal, tuleb jälgida, et ümbrispotid oleksid veekindlast materjalist. Savipotti näiteks ei maksa põrandal hoida, sest savi imab en-

dasse niiskust, pidev niiskus poti all rikub aga põranda.

Kellel on kodus lemmikloomad, peaks nende jooginõude all kindlasti kasutama matti, et kaitsta põrandat vee eest. Kui vesi ikkagi põrandale satub, tuleb see võimalikult kiiresti kuivatada. Ka tuleb korrapäraselt lõigata lemmikute küüsi, sest pikad küüned kriimustavad puitpõrandat. Alati pole lõikamisestki abi: suured koerad ja väga tormakalt ringi tuiskavad kassid võivad ka lõigatud küüntega põrandat kriimustada. Palju sõltub muidugi ka koduomanikust: on neid, kelle jaoks iga kriim lakitud või õlitatud pinnal rikub mitmeks päevaks tuju, aga ka neid, kelle jaoks igapäevaeluga kaasnevad jäljed on enesestmõistetav paratamatus.

Tasub arvestada, et lehtpuidust põrand on tunduvalt tugevam ja vastupidavam kui okaspuidust põrand, ka muudab viimane aja jooksul tooni ning muutub kollakaks. Kui tahetakse säilitada okaspuidu esialgset heledat välimust, tuleks puitu

enne lakkimist/õlitamist töödelda spetsiaalse pleegitava vahendiga, mis aitab tumenemist ja kollakaks tõmbumist ära hoida.

Kas lakkida või õlitada?

Puitpõranda viimistlemiseks on õige mitu võimalust, enamasti valitakse aga õlitamise või lakkimise vahel. Mõlemal viimistlusviisil on omad head ja vead, suures plaanis tasub arvestada sellega, et õlitatud põrand muutub õige hoolduse korral aja jooksul aina ilusamaks ja huvitavamaks, lakitud pind seevastu kipub ajapikku oma värsket välimust kaotama, ehkki õigeid hooldusvahendeid valides saab seda mõnevõrra edasi lükata. Õli imendub puidu sisse ja lihtsalt nii-öelda impregneerib puitu, muutes selle tugevamaks ja kulumisele-määrdumisele vastupidavamaks. Õlitatud põranda kulumiskindlus tagatakse korrapäraste hooldusõlitustega, käidavamates kohtades on võimalik teha kohtparandusi või pöörata neile hooldusõlituse

käigus suuremat tähelepanu. Õige hoolduse korral muutub põrand aja jooksul aina ilusamaks ja vastupidavamaks.

Pärast õlitamist saab puitpindu viimistleda vahatamisega. Vaha täidab puidupooride pealispinna ja moodustab kaitsva kihi mustuse ja vee vastu. Kõige loomulikuma tulemuse annab naturaalne õli, toonitava õlivaha ja valge õliga saab lisada põranda välimusele põneva nüansi, mis muu hulgas aitab muuta ruumi kas soliidsemaks või, vastupidi, hoopis helgemaks ja avaramaks.

Lakk seevastu moodustab puidu pinnale kaitsekihi, mille paksus ja vastupidavus oleneb pealekantud kihtide arvust ja laki kvaliteedist.

Lakitud põrandat on ehk mõnevõrra lihtsam hooldada, aga tuleb arvestada, et muutumatuna ei püsi ka lakitud pind: ajapikku hakkab see käidavamatest kohtadest paratamatult kuluma ja ainult neid kohti erinevalt õlitatud põrandast - uuesti viimistleda ei saa: kui kulumine on juba silmatorkav, tuleb kogu põrand uuesti lihvida ja lakkida.

Sõltumata põranda viimistlusest tasub kriimukeste pelgajail põrandat igapäevaselt säästa: katta toolide-laudade jm mööblitükkide jalad vildist kaitsepadjakestega, mitte kõndida toas liivaste välisjalatsite või tikk-kontsaga kingadega ja mitte lasta koertel-kassidel toas möllata.

Kui siiski tundub, et puitpõrand ei ole mingitel põhjustel vähemalt esialgu kodus otstarbekas, tasub põrandapoes nõu pidada, et valida täpselt soovidele-vajadustele vastav põrandamaterjal.

NATURAALNE LINOLEUM + z Kauakestev naturaalne lahendus. z Suur värvivalik ja head kombineerimisvõimalused. z Eriti lihtne hooldada. z Eriti sobiv allergikutele ja astmaatikutele.

– z Hea tulemus eeldab oskuslikku paigaldust.

LVT + z Kulumiskindel ja lihtsalt hooldatav materjal. z Lihtne paigaldada. z Väga suur valik erinevaid imitatsioone erinevates hinna- ja kulumisklassides. z Niiskus- ja kriimustuskindel. z Vajadusel lihtsalt taastatav, saab asendada üksikuid plaate.

– z Hea tulemus eeldab siledat aluspinda.

PVC + z Soe ja mugav lahendus. z Niiskus- ja kriimustuskindel. z Lihtne paigaldada ja hooldada.

– z Rullmaterjalina vähem esinduslik.

VAIPKATE + z Jala all mõnus ja soe. z Hea helisummutaja. z Lisab ruumile hubasust. z Vähendab lendleva tolmu hulka. z Lihtne paigaldada. z Kiire viis interjööri muuta. z Eriti suur valik värve ja tekstuure. z Nii looduslikud kui ka sünteetilised lahendused.

– z Plekke on raske eemaldada. z Määrdunud vaiba hooldus on aeganõudev. z Kogub tolmu.

KIVI JA KERAAMIKA + z Kulumiskindel ja lihtsalt hooldatav materjal. z Niiskuskindel. z Väga suur värvi- ja mustrivalik. z Kauakestev lahendus.

– z Hea tulemus eeldab oskuslikku paigaldust. z Määrdunud vuukide puhastamine on tülikas. z Libe, kõva ja külm jala all. z Väljavahetamine on äärmiselt töömahukas.

Allikas: Floorin

Teisipäev, 29. märts 2022

Kodu ja Ehitus 3

REKLAAMTEKST

Hoone ehitamisel või renoveerimisel tasub kaaluda ventileeritavat fassaadisüsteem Ventileeritav ehk tuulduv fassaad on süsteem, mille puhul välisseinte voodrimaterjali ja isolatsioonikihi vahele jääb õhkvahe. Välisvoodri taga asuv õhkvahe reguleerib niiskus- ja soojusvahetust konstruktsioonis. Näiteks suvisel ja kõrgema temperatuuriga perioodil tekib välisvoodri taga korstnaefekt, mis surub õhku alt ülespoole, tagades konstruktsioone jahutava ventilatsiooni.

Teisisõnu hoiab selline süsteem hoonet palaval ajal külmemana ning vähendab energiatarbimist, mis kulub hoone jahutamisele. Talvel ja külmematel kuudel tasakaalustab ventileeritavas fassaadisüsteemis olev õhkvahe konstruktsioonide temperatuuri, vähendades kondenseerumise tõttu tekkiva niiskuse hulka ja soodustades välisseinte ja selle osade loomulikku kuivamist.

vimist ega sambla ja sademete pärast muretsemist. Samuti on tsementkiud-voodrilaud vee-, mädanemis- ja hallituskindel ning vastupidav bakterite ja putukate suhtes. Materjal ei korrodeeru ega paindu, on lõhnatu ning talub ekstreemseid ilmastikuolusid, sealhulgas sademeid, tugevat tuult ja äärmuslikke temperatuurimuutusi.

Kokkuvõtvalt on kiudtsement hea valik koduomanikule, kes soovib pika elueaga hooldusvaba süsteemi!

Voodrilaud CEDRAL – Click & Classic

Tuulduvat fassaadisüsteemi on võimalik katta näiteks voodrilaudadega Kaasaegset ventileeritavat fassaadisüsteemi pakuvad nii puit-, kiudtsement- kui ka PVC-voodrilauad. Kõigi kolme paigaldamine on sisuliselt ühesugune, materjalide kinnitamiseks kasutatakse sarnast tehnoloogiat ja tööjõukulu on ruutmeetri kohta samalaadsed. Hoolduse ja vastupidavuse osas tasub teada, et korduva hoolduse korral võib puitvoodrilaud püsida küll aastaid, kuid meeldiva välimuse säilitamiseks tuleb viimistluskihti puhastada ja uuesti üle värvida iga 2–5 aasta tagant.

Esteetiliselt püsib PVC-voodri viimistlus puitmaterjalist kauem, kuid erinevalt kiudtsemendist ki-

pub see siiski aja jooksul pleekima, väänduma ja külma ilmaga rabedaks ja lõhenemisele vastuvõtlikuks muutuma. Kiudtsemendist voodrilaual säärased kitsaskohad puuduvad ning materjali eelisteks on lihtne paigaldus, praktiliselt olematu hooldusvajadus, pleekimatu värv, ilmastiku- ja tulekindlus ning pikk eluiga.

Mis on kiudtsement ja miks seda eelistada?

Kiudtsement üldisemalt on universaalne materjal, mille koostisosadeks on liiv, vesi, õhk, tsement, tekstiilikiud ja tselluloos. Kiudtsemendist fassaadilaud ei vaja iga paari aasta järel tüütut ja aeganõudvat vär-

Cedral Classic

Kiudtsemendist voodrilaud CEDRAL võimaldab kodule luua ajatult kauni fassaadi, mis sarnaneb välimuselt puitvoodrilauaga, kuid pakub oma omadustega kodu-

omanikule märksa rohkem eeliseid. Välisvoodrilauana kasutamiseks mõeldud CEDRAL on kahtlemata üks parimaid hooldusvabu alternatiive traditsioonilisele puit- või PVC-voodrile.

Spetsiaalsete kinnitusklambritega CEDRAL Click ehk soonega voodrilaudu saab paigaldada hoonele kiiresti ja lihtsalt.

Fassaadile tekivad peened rõhtjooned, mis annavad modernselt soliidse välimuse. Ülekattega Cedral Classic kiudtsemendist voodrilaud on samuti puidu välimusega identne fassaadilaud, mis jätab hoonele traditsiooniliselt autentse viimistluse.

CEDRAL voodrilaudade soetamisel on võimalik valida 30 erineva värvitooni ja 2 pinnaviimistluse vahel.

Tutvu värvinäidistega veebis või telli TASUTA koju aadressilt

bestor.ee/cedral

Cedral Click

Teisipäev, 29. märts 2022

4 Kodu ja Ehitus Avrame

Kodumaja saab ehitad IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Koostöös Massachusettsi tehnikakõrgkooliga täiustatud mudel SOLO.

A-maja uus tulemine Kodu rajada soovijail, kes mõtlevad selle peale, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge, tasub lähemalt uurida A-kujuliste majade võimalusi. Eesti majatootja Avrame võttis selle majatüübi täiustamiseks ette koostöö Massachusettsi tehnikakõrgkooliga.

A-kujuliste majade ajalugu on pikk ja mitmekesine. 20. sajandi alguses kasutati lihtsa lahendusega hõlpsasti ehitatavaid A-kujulisi hooneid nii loomadele mõeldud ehitistena, mis pidid pakkuma vaid varju tuule ja vihma eest, kui ka suvilate ja ajutiste elamutena. Tõeline buum tekkis 1930. aastatel Ameerika Ühendriikides, kus arhitekt Rudolph Schindler taaselustas A-Frame’id aasta läbi elamiseks sobivate majadena.

Schindleri disainid saavutasid tipu arhitektuurilise modernismi tekkel sõjajärgses ühiskonnas: ostujõulised kliendid soovisid endale kodu, mis oleks hõlpsalt püstitatav ja otstarbeka ruumilahendusega. A-Frame täitis need vajadused ja masstootmine jõudis haripunkti, sest hoogu hakkas koguma liikumine, mis suunas mõtlema muu hulgas ka sellele, kuidas vähendada oma ökoloogilist jalajälge.

Tõhus koostöö Ajapikku see liikumine paraku aeglustus, üha rohkem hakati eelistama traditsioonilisi eluasemeid, mistõttu loodetud tarbekauba staatust A-Frame ikkagi ei saavutanud. See-eest võeti nad väga hästi vastu suvekoduna: 20.sajandi teises pooles ehitati neid üsna palju ka Eestis.

Viimasel ajal on endisaegsetest nn Rannapiiga-tüüpi A-kujulistest suvilatest saanud meil tõeline hitt, nende renoveerimiseks ja laiendamiseks jagatakse internetis ohtralt ideid.

Eesti ettelõigatud puitkarkassmajade tootja Avrame tegi koostööd Massachusetts Institute of Technology (MIT) juurtega arhitektuurifirmaga KVA Architects. Koos uuriti ja analüüsiti A-kujuliste ehk A-Frame majade omadusi ja täiustati Avrame väikseimat mudelit, mille nimeks sai SOLO+.

Arutelus MITiga jõuti muu hulgas järeldusele, et SOLO väikemaju on mõistlik müüa n-ö mudeliplaanidena, kus ostja läheb tootenimekirjaga ehitusmaterjalide poodi, seal komplekteeritakse talle kogu materjal, see toimetatakse krundile ja

Ma mõtlen, et teen õiget asja, kui saan ise ehitada soovijaile, kes innustuvad praegustest askeetlikku eluviisi soosivatest elamistrendidest, pakkuda alternatiivi suures majas elamisele ja nii panustada ökoloogilise jalajälje vähenemisele,“ ütleb Avrame asutaja Indrek Kuldkepp. ostja ehitab oma maja ise. SOLO oma väikeste mõõtmetega sobib selleks hästi, ehitamiseks vajaminevad materjalid on lihtsasti kohale toimetatavad konteineris või veokil.

Avrame asutaja Indrek Kuldkepp räägib, et enne MITi panust olid SOLO tüüpi majad väikeste müüginumbritega. „MITi professori Sheila Kennedy ning tudengitega koostööd tehes saime aru, et inimesed tahavad kas suurt mugavat maja või -täiesti vastupidi — just väikest, detailsete plaanidega ja lihtsasti ehitatavat kodu. Selliseid pakub Avrame lausa mitu mudelit. Ma mõtlen, et teen õiget asja, kui saan ise ehitada soovijaile, kes innustuvad praegustest askeetlikku eluviisi soosivatest elamistrendidest (Tiny House, Van Living jt), pakkuda alternatiivi suures majas elamisele ja nii panustada ökoloogilise jalajälje vähenemisele.“

Kõrgema katuse efekt Uuringus pakuti ka välja, kuidas veelgi enam ära kasutada SOLO pinnakasutust. Leiti, et SOLO laiendamine ei too märkimisväärset kasutegurit, kuid katuseharja 0,76 meetri võrra kõrgemale tõstmine loob juurde ohtralt lisavõimalusi. Lisandub ruum teise korruse kasutamiseks, kuhu saab luua magamisaseme või panipaigad.

Avrame on maju välja töötades võtnud arvesse materjaliteaduse arenguid. Kolme tooteseeria — SOLO, DUO ja TRIO — elamispinnalahendused põhinevad A-Frame majade lihtsusel ning on välja töötatud jätkusuutlikkust ja taskukohasust silmas pidades. IA MIHKELS

Ajad on keerulised: ehitamine läheb aina kallimaks, materjale napib ja üha sagedamini kostab soovitusi mitte mingil juhul võtta praegu suurt kodulaenu. Mida siis teha? Väikemajatootjatel on vastus valmis: ehitage maja jupikaupa, alustades sellest, et olemas oleks kõige elementaarsem, mida elamiseks vaja.

Näiteks pakub ehitusettevõte Ösel House oma tootevalikust võimalust panna kõigepealt püsti üks 20-ruutmeetrine moodul. „Pinnaga pole just priisata, aga see-eest on sellises tillukeses kodus olemas kõik eluks vajalik: vannituba, magamisnurk ja elutuba koos köögiga,“ kirjeldab firma tegevjuht Veiko Orgmets.

Liiga vähe ruumi?

Suurema perega läheb paarikümnel ruutmeetril ehk keeruliseks, aga näiteks noor pere – ka väikese lapsega – mahub vajaduse korral kenasti ära. Kui on valida, kas maksta üürikorteri eest suur osa oma sissetulekutest või leppida ajutiselt sellega, et kodus tuleb liikudagi üsna läbimõeldult, aga see-eest on kodulaenu tagasimakse senisest igakuisest üürisummast mitu korda väiksem, pole ilmselt vaja pikalt kaaluda, kumma variandi kasuks otsustada.

Liiati on laias ilmas ammu üha rohkem järgijaid võitmas arhitektuurilis-sotsiaalne väikemajade liikumine (Tiny House Movement – ingl k), mis pooldab tagasihoidlikul viisil elamist. Väikemajaks – ehk minimajaks või mikromajaks – peetakse hooneid, kus kõik elamiseks vajalik on mahutatud 10–37-ruutmeetrisele pinnale ja see tilluke hoone võib olla nii statsionaarne nagu tavaelamu või ka ümberpaigaldatav.

Väikemajatootjate välja töötatud majamudelid pakuvad võimalusi nii neile, kes eelistavadki elupaigana tillukest maja (olgu siis põhjuseks keskkonnateadlikkus või soov kulutada elamisele nii vähe kui võimalik), kui ka neile, kes tahavad kodu rajamise kulusid hajutada. Viimast võimalust pakub Ösel House OÜ tootesari Ösel Select, mille puhul saab 20-ruutmeetrisena soetatud kodule hiljem uusi mooduleid juurde lisada ja nii kodu vastavalt vajadustele-võimalustele aina suuremaks kasvatada – soovi korral ka mooduleid üksteise peale tõstes.

Väikemajatootjaid z Greencube z Cube House z NordHomes z Aatomik z Wohom jpt.

Otsisõnaga „väikemaja“ leiab siintooduile lisa.

Maja võib kasvada nii laiusesse...

Tõsta ümber nagu tahad Select moodulite seinad, põrand ja katus on valmistatud eriti tugevatest ja tõhusa soojustusega Panelo paneelidest, mis koosnevad eriti tugevast LVLplaadist, PUR-isolatsioonist ja OSB-plaadist. „Kinniste pooridega PUR-vaht sisestatakse paneelidesse spetsiaalse tehnoloogia abil, tänu millele ei jää soojustusse ega kihtide vahele õhku,“ selgitab Orgmets. „Panelo paneelid on tunduvalt jäigemad

… kui ka kõrgusesse.

ja parema soojapidavusega kui tüüpilised puitkarkasselemendid, mis on soojustatud villaga.“ Statsionaarse vundamendi ehitamine ei ole Select mooduleid paigaldades vajalik, piisab postvundamendist, kinnitab Kütt. Tänu sellele on moodulid vajaduse korral hõlpsalt ümber paigaldatavad. „Moodulite omavahel ühendamise ilmastikukindlus tagatakse sama paigaldusmeetodiga nagu seinaelementide puhul: ühenduskoha keskel on spetsiaalne kokkusurutav tihend, mõlemale poole paigaldatakse montaaživaht ja lisaks teibitakse ühenduskohad montaažiteibiga,“ kirjeldab ta. „Kuna nii moodulid kui ka elemendid kinnitatakse omavahel kruvidega ja ühenduskohad ei ole kokku ehitatud siduva konstruktsiooniga, on vahtu ja tihendit eemaldades võimalik elemendid üksteisest kerge vaevaga eemaldada ja soovi korral hiljem uuesti ühendada.“ Kõik kommunikatsioonid eri moodulite vahel on lihtsalt ja kiirelt ühendatavad ning põrandates on juba kipsivalu sisse paigaldatud põrandaküttetorud – seega on võimalik kasutada kütmiseks ka mugavat õhk-vesi või maakütte soojuspumpa. „Küttelahenduse võib valida aga just niisuguse, nagu koduomanik paremaks või tasku-

Teisipäev, 29. märts 2022

Kodu ja Ehitus 5 Heiko Kruusi

da ka jupikaupa Ösel House

kohasemaks peab. Võimalik on ka puuküttega ahi, kamin või pliit – aga võime pakkuda ka päikeseenergial toimiva lahenduse,“ märgib Orgmets.

Planeerida võid ise Mida väiksem on elamispind, seda olulisem on planeering – mida paremini on kõik läbi mõeldud, seda rohkem pealtnäha väike kodu mahutab ja seda mugavam on seal olla. Küllap on nii mõnigi, kes on kaalunud kõigest ülearusest loobumist ja väikesele pinnale kolimist, sorinud läbi kinnisvaraportaalide pakkumised – ja avastanud, et 10–15-ruutmeetriste väikekorterite eest küsitakse kohati suisa hingehinda, aga planeering pakub nutikate lahenduste kõrval ka täiesti arusaamatuid üllatusi. Näiteks on üsna raske mõista, miks on mõnikord kümneruutmeetrises ristkülikukujulises kodus peetud vajalikuks täita terve üks – ja just pikem – sein köögimööbliga, kui kompaktne miniköök oleks sellisel pinnal märksa otstarbekam ja jätaks ruumi end tillukeseski kodus üsna mugavalt sisse seada. „Anname endale aru, kui oluline on napil pinnal kõige elamiseks vajaliku läbimõeldud paigutus,“ tõdeb Veiko Orgmets. „Seepärast saavad kliendid Select moodulmajade siseplaneeringu – aga ka välisviimistluse – juures oma sõna öelda.“

Äikese eest pakub parimat kaitset

PIKSEKAITSE!

Piksekaitse ja maanduse täislahendused Piksekaitse kontroll ja hooldus Piksekaitse ning maanduse tarvikud

Lisainfo: Tel. 5622 9291 Rein@piksekaitse.ee

www.piksekaitse.ee

Päikesepaneel aitab vähendada nii jalajälge kui ka elektriarvet Tänavu veebruaris sai Elektrilevi 1001 elektritootjalt liitumistaotluse – 700 taotlust rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kõige populaarsem on endiselt liitumine mikrotootja ehk kuni 15 kW võimsusega päikeseelektrijaamaga. „Väiketootjate liitumiste arv on tõusujoones, meile tuleb igal nädalal üle 200 liitumistaotluse,“ ütles Elektrilevi juht Mihkel Härm. „See näitab, et inimesed on tunnetanud päikeseenergia otsest mõju elektriarvetele ning ka keskkonnateadlikkus on järjest kasvanud. Suur edasiminek on kindlasti ka energiasalvestite kasutuselevõtt ja nende üha taskukohasemaks muutuv hind.“ Hiljutisel päikeseparkide arendajatele suunatud infopäeval sai Elektrilevi infot, et suur on huvi rakenduse vastu, mis võimaldaks lihtsalt välja arvutada nii vabad võimsused kui ka ligikaudse liitumise hinna piirkonnas. „Praegu saame öelda, et selline rakendus on juba arendamisel,“ ütles Härm. „Tulevikus hakkavad huvilised saama esmast infot liitumise hinna ja vaba võimsuse kohta oluliselt kiiremini ja automaatselt.“ Viimase kolme aastaga on päikeseelektrijaama-

de tootmisvõimsus kasvanud Elektrilevi võrgus üle üheksa korra – 41 MW-lt 385 MW-le.

Veebruaris esitatud 1001 liitumistaotlust jagunesid järgmiselt: z üle 15 kW elektritootjad: 340 taotlust ja koguvõimsus 226,7 MW; z kuni 15 kW ehk mikrotootjad: 661 taotlust ja koguvõimsus 7,7 MW. Elektritootja liitumislepinguid sõlmiti veebruarikuus 253. Sealhulgas: z üle 15 kW elektritootjad: 62 lepingut ja koguvõimsus 49,5 MW; z kuni 15 kW ehk mikrotootjad: 191 lepingut ja koguvõimsus 2,1 MW. Veebruarikuus valmis võrguühendus kokku 244belektritootjale: z üle 15 kW elektritootjad 57, koguvõimsus 6,5 MW; z kuni 15 kW ehk mikrotootjad 187, koguvõimsus 1,9 MW. Üksikasjalik info Elektrilevi tootjaliitumise kohta väiketootjatele (maksimumvõimsusega alla 500bkW) on leitav: elektrilevi.ee/vaiketootjale Allikas: Elektrilevi

TrepiAbi – pakume erinevaid trepilahendusi vastavalt tellija soovile Meie nägemuse kohaselt peab trepp olema ilmekas, ohutu ja vastupidav. Lähtuvalt sellest ideoloogiast, panustame igasse valmivasse treppi osa oma kogemusest ja teadmistest. Arvestame iga kliendi soove ja maja sisekujunduse eripära. Meilt enimtellitud puittrepp on: avatud, põskpuude vahel asetsevate astmetega, peitsitud või õlitatud astmetega. Piireteks on treitud vahepulgad ja sõrmsoonega käsipuu.

Trepi planeerimisel soovitame kombineerida erinevaid materjale. Lisaks puidule on võimalik veel kasutada klaasi ja metalli, mis muudavad lõpptulemuse omanäoliseks ja ainulaadseks. Trepi valgustusel on samuti suur roll. Kohtvalgustitega saab tuua esile trepi olemasolu ning samas tõsta ka selle ohutust. Kaabeldust on soovitav ette planeerida juba enne trepi paigaldust.

Meie tootevalik koosneb sisetingimustesse mõeldud täispuit treppidest. Erilahendustena pakume puit-metalltala, keerd- ja välitingimustesse mõeldud treppe. Trepi omanäoliseks muutmisel pakume laias variatsioonis erinevad piirete- ja viimistlusvõimalusi.

Teisipäev, 29. märts 2022

6 Kodu ja Ehitus

Löö oma vannituba läikima!

Vida Press

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Mida sagedamini kevadpäike akendest sisse voogab, seda suuremaks kasvab soov koristada — eredas valgusvihus ei anna seinaäärsetest tolmurullidest kuidagi mööda vaadata, ka plekilised klaasipinnad-peeglid ja sõrmejälgedest kirjud kapiuksed häirivad kevadel rohkem kui ühelgi muul aastaajal.

Vannitoas käib iga pereliige mitu korda päevas, nii vajab see mõistagi ka rohkem hoolt kui teised ruumid kodus. Elementaarsed hooldusvõtted tasub kõigile sisse harjutada: et igaüks, kes pesemas käib, tõmbab pärast kummikaabitsaga dušinurga klaasid puhtaks, peeglilt pühib veenired see, kes need tekitab, valamusse ei jäta keegi hambapastaplekke jmt. Aeg-ajalt tuleb aga ikkagi võtta vannitoas ette põhjalik suurpuhastus, märgib K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets, jagades nippe, mille abil töö kiiresti ja tulemuslikult tehtud saab.

KERAAMILISED PLAADID. Keraamilised plaadid saab vee- ja seebipritsmetest ning mustusest kõige lihtsam puhtaks kas spetsiaalselt selleks mõeldud kodukeemia või nõrga söögiäädika lahusega. Kui kodus on aurupuhasti, siis pole enamasti kodukeemiat kasutada tarviski. Kui pinnad on mingil põhjusel rasvased, tasub puhastada nõudepesuvahendi ja svammiga.

VUUGIVAHED. Kõige tõhusamalt saab määrdunud vuugivahed puhtaks ja uuesti valgeks söögisooda ja äädikalahuse seguga. Kanna see vuugile näiteks vana hambaharjaga, lase mõni minut mõjuda ja loputada puhtaks.

DUŠIKABIIN. Pärast iga kasutamist tuleks kabiin kuuma veega üle loputada. Pikema aja vältel kogunenud setete puhastamiseks võib kasutada klaasipuhastusvahendit – kanda see klaasseintele, jätta mõneks minutiks mõjuma ja seejärel pehme mikrokiudlapiga puhastada ja kui-

vatada. Kui pinnale jääb seebiplekke, võib neid eemaldada nõudepesuvahendi ja svammiga, kui aga katlakivi, saab selle eemaldada kerge äädikalahusega.

VANN. Iga kasutuskorra järel tuleb vanni puhastada spetsiaalse vahendi ja pehme svammiga. Kui tegu on akrüül- või emailvanniga, tuleb vältida vanni kriimustamist ehk mitte kasutada karedat käsna, kuigi see võib olla svammist efektiivsem. Vahendi võiks jätta mõneks minutiks mõjuma ja seejärel loputada hoolikalt kuuma veega. Kui veepritsmed kipuvad jätma vanni seintele setteid, tuleks vann pärast

pesemist ka pehme lapiga kuivatada.

OTSIKUD. Segisti- ja dušiotsikutega pole mõnel pool pole, sõltuvalt veest, katlakiviga erilist muret, aga kui on, siis võivad otsikud ummistuda uskumatu kiirusega. Lihtne on neid puhtaks saada, kui mässida otsik tihedalt äädikalahusesse kastetud froteerätiku sisse, lasta pool tundi mõjuda ja seejärel loputada.

HALLITUS. Hallituse ennetamiseks on oluline kasutada duši all või vannis käies ja pärast seda ventilatsiooni väljatõmmet, ka võiks dušikabiini uksed pärast pesuskäiku lahti jätta. Kui vaatama-

ta sellele avastad, et silikoonitud pinnad hallitavad, tuleb hallitusega silikoon välja lõigata ja uus paigaldada. Spetsiaalsed hallitust tõrjuvad kemikaalid on pigem ennetava toimega, juba tekkinud hallitust enamasti silikooni pealt maha pesta ei õnnestu.

WC-POTT. Tualetipotti tuleks puhastada iga päev, et see ei muutuks ebameeldivaks bakteripesaks. Puhastada on lihtsam, kui lisad sobivat puhastusvahendit loputuskasti või kasutad spetsiaalseid loputuskapsleid või -tablette. Korrapäraste põhjalike küürimiskordade ajal ei maksa unustada, et puhastamist va-

javad kõik muudki pinnad, alates prill-lauast ja lõpetades loputuskasti nupuga. Selleks on mugav kasutada ühekordseid niiskeid puhastuslappe või lappi, mis ongi mõeldud ainult selleks otstarbeks ja mida muid pindu puhastades ei kasutata.

POTIHARI. Tualettpoti hari saab kõvasti vatti ja võib seetõttu üsna sageli vajada väljavahetamist.

Harja hoidikusse tasub lisada pisut puhastusvahendit, kord nädalas pesta hoidik korralikult kuuma vee ja desinfitseeriva kemikaaliga puhtaks. ÄRAVOOL. Äravoolukohtadesse kipub kogunema juuksekar-

vu ja mustust. Aeg-ajalt tuleks need lahti võtta, mustus eemaldada, kõik detailid pesta ja desinfitseerida. Kergematest ummistustest saab jagu torupuhastusvahendi abil, aeg-ajalt võib äravoolu puistata söögisoodat, valada sortsu äädikat, lasta veidi seista ja loputada siis kuuma veega.

TEKSTIILID. Vaibad ning vanni- ja dušikardinad on vannitoas aktiivses kasutuses, neid võiks iga paari nädala tagant pesumasinas pesta. Kui tekstiilid on juba väga väsinud moega, saab neid välja vahetades korraga muuta ka vannitoa üldilmet.

Uute korterite hinnad kipuvad koduotsijail üle pea lendama Eelmine aasta lõppes märkimisväärse aktiivsusega kinnisvaraturul, perede rahaseisu toetasid kiire hoiuste kasv, pensionisambast välja võetud säästud ja energiakulude kompensatsioon.

Mis suunas liigub kinnisvaraturg lähitulevikus, analüüsib Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Tallinna korterite hinnakasv kiirenes mullu IV kvartalis aastases võrdluses 15 protsendini. Pealinna elanike netopalga kasv ulatus samal ajal seitsme protsendini. Eluasemelaenude intressimäärad olid aastatagusega võrreldes madalamad, kuid hinnakasv ületas netopalga kasvu ning korterite taskukohasus aasta lõpus halvenes. Kuna suur osa tehingutest

uute korteritega tehakse eelnevate kokkulepete põhjal, mis jõuavad statistikasse hoone valmimisel, ei peegeldu uusarenduste hinnakasv statistikas veel täiel määral.

Järelturukorterite hind kiirenes neljandas kvartalis 22 protsendini aastases võrdluses ning esialgsetel andmetel oli hinnakasv jaanuaris 21% ja veebruaris 26%, võrreldes sama ajaga aasta tagasi. Ühe ruutmeetri eest tuli pealinna elanikul eelmisel aastal välja käia 1,7kordne netopalk, aasta varem oli vastav suhe 1,6. 2007. aastal oli see tunduvalt kõrgem – 2,2.

Uusarendusi aina vähem Uusarenduste hinnad jõudsid eelmisel aastal tasemeni, kus

need ei olnud Swedbanki taskukohasuse indeksi* arvestuse järgi enam kuigi kättesaadavad. See tähendab, et leibkonnal tuleb uusarenduse puhul leppida väiksema elupinnaga, koguda suuremat omafinantseeringut või valida korter hoopis järelturult.

Eelmise aasta kokkuvõttes oli tehingute arv pealinnas 20% kõrgem, võrreldes aasta varasemaga ning 10% kõrgem kui 2019. aastal.

Pakkumine pole aga suutnud nõudlusega sammu pidada: neljandas kvartalis jätkas uusarendustes müügis olevate korterite arv juba eelmise aasta alguses alanud langust, jõudes tasemeni, mida viimati nägime seitse aastat tagasi. Aastail 2017–2019 oli uusarendustes müügil keskmiselt

3100 korterit, eelmisel aastal aga 2200 korterit (viimases kvartalis veidi üle 1700).

Sõda Ukrainas süvendab ehitusmaterjalide tarneraskusi, see võib lähiajal tuua raskusi uute projektide käivitamisel, mistõttu pakkumisi ei pruugi lisanduda varem oodatud mahus ja ajal. Ehitusettevõtteid pitsitav tööjõupuudus jääb sel aastal tõenäoliselt püsima ja see hoiab ehitushinda kõrgel.

Intressid väikesed, aga kindlust napib Perede finantsseisu toetavad esialgu pensioni teisest sambast välja võetud raha, suur hoiuste maht ja energiakulude hüvitamine. Tööjõupuudus ja alampalga

tõus hoiavad palgakasvu kiire, vaatamata sellele ületab tarbijahindade inflatsioon tänavu palgakasvu ja inimeste ostujõud langeb. Ehkki inimeste kindlustunne võib lähiajal saada löögi, jääb nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatus kinnisvaraturul tõenäoliselt veel mõneks ajaks püsima. Koos kõrgemate ehitushindadega veab see korterite hinnakasvu.

Swedbanki hinnangul ületab korterite hinnakasv lähiajal palgakasvu, mistõttu taskukohasus jätkab halvenemist. Eluasemelaenude intressimäärad jäävad sel aastal madalaks.

Samas on Venemaa-Ukraina sõja taustal veel vara rääkida, millises suunas mõjud hakkavad kin-

nisvaraturul domineerima. Kui mõju tarbijate kindlustundele võib jääda lühiajaliseks, võivad korterite taskukohasuse langus ning halvenev majanduskasvu väljavaade hakata nõudlust tagasi hoidma, mis omakorda hinnasurveid kinnisvaraturul leevendab.

IA MIHKELS *Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m² suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Teisipäev, 29. märts 2022

Kodu ja Ehitus 7

8 Kodu ja Ehitus

Teisipäev, 29. märts 2022