Kodu ja ehitus aprill 2019

UHIUUS POP-UP-ASUM. KATUSED PUHTAKS! KODUSTE VÄRVITÖÖDE ABC. AEDA KAVANDADES VAATA TULEVIKKU. VALMISTU SUVISEKS ÕUEELUKS

Kodu ja Ehitus Teisipäev, 30. aprill 2019 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Kaspar Kaljuste, tel 614 4096 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

2 Kodu ja Ehitus

Teisipäev, 30. aprill 2019

Teisipäev, 30. aprill 2019

Kodu ja Ehitus 3

Taluarhitektuuri säilitamise esimesed toetused jagatud

Avatakse urbanistlik pop-up-asum KODA Park Sel suvel avatakse Tallinnas innovatiivne elu- ja äripiirkond, kuhu paigutatakse 20 teisaldatavat KODA nutika lahendusega maja: viis neist on mõeldud majutuseks, ülejäänud ettevõtluseks.

Admiraliteedibasseini põhjakaldal asuva Kodasema moodsa urbanistliku pop-up-asumi

KODA Park arendust hakkab turule vahendama Arco Vara kinnisvarabüroo, mille tegevjuht Elari Tamm näeb selles arenduses võimalust astuda pikk samm klientide poole nende soovide täitmisel. „Meie, kes me puutume iga päev kokku klientide vajadustega, näeme nii nende soovi millegi uuendusliku järele kui ka nende muutunud vajadusi teistsuguste elu- ja äripindade järe-

10

Uued korstnad AASTAT KOGEMUSI Ahjud Pliidid Kaminad Metallist moodulkorstende müük ja paigaldus Tel 5661 8418 www.lasover.ee

le,“ ütles Tamm. „Kodasema mõistab uue ajastu vajadusi.

Ebapraktiliste 800 ruutmeetri suuruste majade aeg on möödas, tänapäeval piisab 25 ruutmeetri suurusest targast ärikodust, mille asukohta saab vajadusel muuta.“ Tamme sõnul on oluline ka asumi terviklik keskkond, kus elupinnad ja kontorid asuvad üksteise lähedal.

Arco Vara kinnisvarabüroo pakub võimalust võtta univer-

saalne KODA maja üürile ning sisustada sinna kodu, kontor, kohvik, pood, büroo või stuudio. Maakler Kristo Soitu sõnul toob KODA Park linnapilti uut lähenemist innovatiivse ja ruumisäästliku pinnakasutuse näol: väike maja kasutab vähem energiat ja jätab väiksema ökoloogilise jalajälje. Uudse asumi plussiks on ka ideaalne asukoht Kadrioru ja Kalamaja vahel.

OHTULEHT.EE

Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetöödeks jagati välja 200 000 eurot: toetust sai 19 eraomanikku.

Eesti väärtusliku taluarhitektuuri toetamise esimeses taotlusvoorus laekus Muinsuskaitseametile tähtajaliselt 144 nõuetekohast taotlust ühtekokku ligi 1,2 miljoni väärtuses. „Taluarhitektuur on oluline osa Eesti kultuuripärandist. On rõõmustav, et Eesti inimesed soovivad korrastada ja jätkuvalt kasutada ajaloolisi talumaju elukohana. Suur huvi ja taotlejate hulk uude taotlusvooru näitab selgesti, et see on olnud omanikele vajalik ja kauaoodatud samm,“ ütles taotlusvooru tulemusi kommenteerides kultuuriminister Indrek Saar. „Tegelik vajadus on ilmselgelt kordades suurem, kuid eriline heameel on, et leidsime täiendava võimaluse jagatavat toetussummat kahekordistada.“ Toetuse eesmärk on aidata kaasa Eesti traditsioonilise maaarhitektuuri ja -maastiku omapära säilimisele. „Taotluste saajatest kujunes väga ilmekas läbilõige Eesti taluarhitektuurist: rehemajadest kuni taluhäärberiteni, nende hulgas ka kaks nimeka arhitekti projekti järgi valminud hoonet,“

ütles Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse ja toetuste spetsialist Kersti Siim. „Taotluste hindamisel oli üheks oluliseks kriteeriumiks, et plaanitavad katusetööd panustaksid Eestile omase ehituspärandi ja -traditsioonide säilimisse.

Selleks on oluline kasutada just algupäraseid materjale. Kõige enam said toetust roo- ja puitkatustega hoonete omanikud, mis on enne 1940. aastat ehitatud talukomplekside eluhoonete puhul põhilised katusekattematerjalid.

Toetuse saajate hulgas on ka üks valtsplekk- ja üks kivikatusega hoone.“ Taotlusi hindas seitsmeliikmeline erialaspetsialistidest koosnev komisjon. Kõik plaanitavad tööd peavad valmima hiljemalt käesoleva aasta lõpuks. Tegu on neljaaastase pilootprojektiga väärtusliku taluarhitektuuri säilimise toetamiseks. Selleks eraldatud vahendid leppis valitsus kokku 2018. aasta riigieelarve strateegia läbirääkimistel.

Toetuse taotlemiseks ei pea hoone olema riikliku kaitse all.

Uue taotlusvooru kuulutab Muinsuskaitseamet välja juba tänavu sügisel. Vooru eeldatav eelarve on 100 000 eurot. OHTULEHT.EE

Teisipäev, 30. aprill 2019

4 Kodu ja Ehitus

Teraskatused Vihmaveesüsteemid Ohutustooted

Pole

midagi paremat halvast ilmast!

ESCO AS / WECKMAN

Aiandi tee 25, 74001 Viimsi Telefon: +372 605 5690 E-post: info@weckman.ee

facebook.com/weckman www.weckman.ee

Kevad on õige ae põhjalik katusepu Pärast pikka talve katust üle vaadates võib majaomanik avastada, et ehkki kõik on korralikult omal kohal ja katus ei leki, näeb see ometi haletsusväärne välja: luitunud, laiguline ja siit-sealt samblasse kasvanud. Kas on aeg katus uue vastu vahetada?

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

„Enne kui katusevahetus – mis on ju suur töö – ette võtta, tasuks proovida, kas ehk oleks abi põhjalikust puhastamisest, soovitab www.majakatus.ee part-

ner Raul Leppik.

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid.

Samblakihi all võib olla korralik materjal „Sammal teeb katuse inetult laiguliseks, nii on majaomanikul naabrite ilusaid uusi katuseid vaadates kerge tekkima mõte: minu oma on vana ka ju juba, paar-kolmkümmend aastat, ehk rohkemgi. Näeb välja kole

ja vana, ju on siis kuskilt ikka katki ka – sammal ju peal, ei näegi, kui hull asi tegelikult on. Ja üldse: mida naabrid minust mõtlevad!“ kirjeldab Raul Leppik muigamisi katusevahetusega kiirustajate võimalikku mõttekäiku. „Nii otsustataksegi: ega ma nii vilets ka ole, vahetan katuse ära, siis on minul sama ilus kui naabritel. Väga sageli on katuse väljavahetamise põhjuseks ilu – mitte see, et katus oleks omadega lootusetult läbi.“ Leppiku sõnul ei tule seda ette sugugi harva, et katusevahetuse asemel selle puhastamise kasuks otsustanu saab lõppkok-

kuvõttes just selle, mida sooviski: ilusa katuse. „Ainus vahe, et puhastades tuleb see ilu kätte kordi odavamalt. Eriti tänuväärne materjal on selle koha pealt eterniit: aastatega võib see minna väga koledaks, pärast pesemist jääb aga tõesti mulje, nagu oleks majal uhiuus katus peal.

Eterniidiga on seda rõõmu hoopis rohkem kui teiste katetega: keskmiselt on meie eterniitkatused 20-40 aastat vanad, aga mustusekihi ja sambla alt võib tulla välja täiesti korralik materjal. Mõni plaat võib küll vajada vahetamist, aga üldiselt on katus täitsa heas vormis.“ Edasi paneks Leppik puhastamistulemuse alusel pingeritta kivi, bemiidi ja pleki. „Minu isiklik üllatus oli hiljuti aga biJärgneb LK 6

Teisipäev, 30. aprill 2019

Kodu ja Ehitus 5 Vida Press

Vida Press

Bituumenkatuse puhastamine „Bituumenkatus on keerulisem teema, seda ei saa teiste katuste kombel survepesuga puhastada,“ ütleb Clean Investmenti tegevjuht Siim Jõgi. „Tavaliselt harjame käsitsi katuse samblast puhtaks, siis kanname peale samblatõrje, laseme paar nädalat mõjuda ja siis loputame veega – aga mitte tugeva survega – puhtaks. Kui selgub, et sammalt on veel jäänud, siis töötleme need kohad uuesti samblatõrjega – paari kuu jooksul pesevad vihmad tõrjevahendist mõjutatud samblajäägid maha.“ Bituumenkatusel tulekski pilk kogu aeg peal hoida, ütleb Jõgi. Hästi oluline on sammalduma hakkavaid kohti võimalikult kohe tõrjevahendiga töödelda, sest mida rohkem sammalt on, seda keerulisem – ja kliendile kulukam – on katust puhtaks saada.

REKLAAMTEKST

Drymat®Systeme – innovaatiline lähenemine niiskusprobleemidele

g võtta ette uhastus KLAASVAHESEINAD

LOODUSKIVID

hinnad alates

hinnad alates

75 €/m2

10 €/m2

Niiskus hoone müüritises on probleem, mis võib kaasa tuua hoone tõsise kahjustumise või lausa kasutuskõlbmatuks muutumise.

Probleemi võimalikud põhjused on enamasti seotud kas sadevete, konstruktsioonidesisese lekke või pinnases oleva niiskuse tõusmisega müüritisse. Kõige keerulisem on leida lahendust just viimasele, kapillaarniiskuse probleemile.

Elektrofüüsikaline meetod

Kapillaarne imavus

Lihtne ja geniaalne

Kapillaarne imavus on omane kõikidele kasutatavatele müürimaterjalidele (betoon, tellis, looduslik kivi jne).

Mida väiksema läbimõõduga on müürimaterjali poorid, seda kõrgemale niiskus tõuseb. Niiskuse tõus võib ulatuda kuni 2 meetri kõrguseni maapinnast.

Kapillaarne imavus veab pinnasest ühes veega üles ka vees lahustunud soolad, mis vee aurustudes müüritise pinnakihi all kristalliseeruvad ning lõhuvad nii müüri kui murendavad soklit. Need probleemid puudutavad ennekõike vanemaid hooneid, kus hüdroisolatsioon on vananenud, puudulikult teostatud või puudub täielikult.

Võimalikke lahendusi

LAMMI ehitusplokk

HT TÄ

on

D

INU

D ÜN

S

WC KABIINID

Kapillaarse imavuse vähendamiseks või katkestamiseks kasutatakse erinevaid võtteid ja meetodeid: drenaaŽitorustiku paigaldamine, horisontaalse ja/või vertikaalse hüdroisolatsiooni paigaldamine, müürisaagimise- ja injekteerimismeetodid.

Nende kõrval on arvestatava uue meetodina rakendust leidmas elektrofüüsikaline meetod. Meetod seisneb müüritise elektrivälja polaarsuse ümberpööramises. See mõjutab müürimaterjali kapillaarides liikuvate vee molekulide omadusi selliselt, et need hakkavad elektriväljas käituma positiivselt laetud süsteemidena. Kuna maapind on negatiivse laenguga, siis pöördub pinnasest tõusnud niiskus tuldud teed tagasi. Müüritis, sh vundament, seinad, keldrid ja vahelaed kuivavad. Eemalduvad ka vees lahustunud soolad.

Kliendi vaatenurgast on tegemist väga lihtsa lahendusega, mis erinevalt tavapäraselt kasutatavatest meetoditest ei too kaasa mahukaid ehitustöid. Hoonesse paigaldatakse väikeste mõõtmetega sea-

de, mis sõltuvalt mudelist on kas juhtmevaba (va. voolujuhe) või lisanduvad seintesse ja põrandasse paigaldatavad anoodid ja katoodid. Enne seadme paigaldamist viiakse läbi erinevad mõõtmised ja analüüsid, et selgitada välja sellise lähenemisviisi sobivus.

Kuivamisprotsess ise võtab sõltuvalt objektist aega 6–18 kuud. Protsessi jälgimiseks viiakse perioodiliselt läbi täiendavad mõõtmised.

Kui müüritis on kuivanud, jääb seade endiselt töösse, et hoida ära edasine kapillaarniiskuse sissetung.

Seadet saab kasutada kõikides ehitistes. Peamiselt on see kasutuses eramutes, korterelamutes, muinsuskaitsealustes ehitistes ja ajaloolistes hoonetes. Viimase kahe puhul on see iseäranis tervitatav meetod, kuna kuivatamine toimub ilma keemiliste vahenditeta ja hoone staatikat muutmata ehk ehi-

tised säilivad puutumatult.

Headeks näideteks siinkohas on Peterburis asuv Erimtaazi muuseum, kuhu on paigaldatud kokku 180 seadet või ka Lätis asuv Rundale loss, kuhu on vastavad seadmed samuti paigaldatud.

Drymat®Systeme Drymat®Systeme on elektrofüüsikalise müüritise kuivatamise seadmetele spetsialiseerunud juhtiv tootjaettevõte Saksamaal, kelle teadus- ja arendustöö ning tootmine on sertifitseeritud ISO 9001 järgi. Baltikumis on Drymat®Systeme’i ametlikuks esindajaks Drymat Baltic OÜ, kes tegeleb nii seadmete müügi kui paigaldusega.

Täiendavat infot leiab kodulehelt www.drymat.ee

Teisipäev, 30. aprill 2019

6 Kodu ja Ehitus Vida Press

Vida Press

Algus LK 4

tuumensindel – ruberoid,“ ütleb ta. „Selle puhastamiseks kulub kõigi muude materjalidega võrreldes hoopis rohkem vaeva ja aega, aga üllatav, et see säilib siiski väga hästi.“ Kui maja on puude all, tekib mustus katusele kiiremini. Loomulikult tekib samblasele katusele lisaniiskus, rohkem jääd, mis katust lõhub, rohkem lund, mis suure raskusena sarikatele vajub. Igal juhul tekivad konstruktsioonilised probleemid, talvised läbisulamised jmt – neid kõiki annaks katuse korrapärase puhastamisega ennetada.

Pärast pesu võib ka värvida Survepesu on põhiline puhastusviis kivi-, plekk- ja eterniitkatuste puhul. Vanemate majade katuseid tasub pärast põhjalikku puhastamist värvida – nii saab katus täiesti värske ilme. „Värvida saab nii plekk- kui ka kivikatust,“ ütleb Siim Jõgi,

Clean Investmenti (www.katusepesu.ee) tegevjuht. „Vanade vär-

vitud plekk-katuste kõige sagedasem mure on värvi koorumine ja roostetamine, mõnevõrra sigineb sinna ka sammalt. Pärast pesu tuleb lihvida kooruv värv ja roostekohad ning katus üle värvida – siis peaks see kümme-viisteist aastat vähemalt veel ilus püsima.“ Samasuguse efekti annab värvimine Jõgi kinnitusel ka kivikatuste puhul. „Paarikümne aasta vanune – rääkimata veel vanematest – kivikatus on paratamatult luitunud: päike ja muud ilmastikuolud koos kivikatusele hõlpsalt tekkiva samblaga teevad aja jooksul oma töö,“ kirjeldab ta. „Pärast pesu on see puhas pind ikkagi poorne ja sammal hakkab õige kiiresti uuesti vohama. Värvimine aitab seda takistada. On olemas spetsiaalsed kivikatuse värvid ja kui põhjalikult puhastatud katus üle värvida, näeb see esiteks välja nagu uus, teiseks on ka sambla kasvamine takistatud.“ Kivikatused sammalduvadki rohkem: sammal on kivi poori-

Kivikatusel ei tohiks lasta sammalduda – see lõhub katusekatte.

Kivikatus vajab korrapärast kontrolli Kaks korda aastas tuleb katus põhjalikult üle vaadata: kevadel pärast lume sulamist ja sügisel pärast lehtede langemist. Sügisel tuleb katuselt ja vihmaveerennidest eemaldada okkad, lehed, oksad ja muu praht. Kevadel tuleb kindlaks teha, kas ja kuivõrd on jää ja lumi või talvised puhastustööd katusele liiga teinud. Kivikatuse puhul tuleks jälgida, kas kõik kivid ja tihendid on oma kohal, ning kontrollida eraldi katuseharja, räästaid, neelusid ja läbiviike.

Katusehari on katuse kõige kaitsetum osa. Kontrolli, kas kõik kivid ja isolatsioon on korralikult paigas. Kui mõni katusekivi on paigast nihkunud või kahjustada saanud, vaata üle ka aluskate ja tihendid, et veenduda nende korrasolekus enne kivi tagasi panemist.

Katuse ääri võivad kahjustada nii tugevad tuuled kui ka külmaga katusele tekkiv jää. Veendu, et kõik ääre- ja harjakivid oleksid korralikult omal kohal ja korrektselt kinnitatud. Äärekivid kinnitatakse kruvidega, harjakivid spetsiaalse harjakiviklambri ja kruviga.

Nurgad, neelud ja vihmaveerennid peavad olema sodist puhtad.

Tuleb jälgida, et praht pole pääsenud katusekivide või tihenditeballa. Vaata üle ka ventilatsiooni läbiviigud: kui need on ummistunud, hakkab kogunema niiskus, mis viib hallituse ja muude tõsiste kahjustuste tekkeni.

Redelid ja käigusillad peavad kindlalt paigal püsima. Kui tekib kahtlus, et kõik pole päris korras, võta kohe ühendust kutselise katusepaigaldajaga, et ta tarvikute turvalisuse üle vaataks.

Enneta kahjustusi. Kui maja ümbritsevad suured puud, hoia neil silm peal, et puud saaksid õigel ajal pügatud. Puuoksad katusel ja kivide vahel on üks levinumaid katuse kahjustuste põhjuseid. Allikas: Monier

des rohkem juurtega kinni ja saab lopsakamalt kasvada, plekkkatusel see nii väga vohada ei saa, aga mingi kirme tekib ikka, eriti põlispuudest ümbritsetud maja põhjapoolsel küljel. Muidugi tuleb ka pärast värvimist katusel pidevalt pilk peal hoida.

Korrapärane katusehooldus aitab suuri ja kulukaid hooldustöid ennetada. „Kindlasti tuleb arvestada sellega, et sammal kipub ikka ja jälle tagasi kasvama, eriti põhjapoolsele katuseosale ja eriti siis,

kui maja on suurtest põlispuudest ümbritsetud,“ hoiatab Siim Jõgi. „Kohe, kui on näha sambla taasteket, tuleks see puhastada, et sammal ei saaks vohama hakata. Mida järsema kaldega katus, seda kauem püsib see puhas: tavaliselt talvel katusele pidama jääv jää ja lumi võtab sulaga alla libisedes kaasa suure osa sammalt, ka pesevad seda sealt maha tugevamad vihmahood. Laugemale katusele jääb sammal hõlpsamalt püsima.“

Kas võtta katusepuhastus ise ette?

Muidugi võib seda teha, kinnitavad nii Raul Leppik kui ka Siim Jõgi – iseasi, kas see ka ära tasub. „Esiteks on firmadel kasutada puhastusvahendid, mis on oluliselt tõhusamad kui need, mida tavakasutaja poest saada võib,“ märgib Leppik. „Olemas on kogu turvavarustus, mille majaomanik peaks soetama, kui ei taha oma elu ja tervist ohtu seada, ja ka aega kulub inimesel, kellele katusepuhastamine pole igapäevatöö, märksa rohkem: seal, kus firma saab hakkama päevaga, läheb majaomanikul endal paar-kolm päeva kindlasti. „ Raul Leppik rõhutab, et kindlasti ei tohiks ise katust puhastama asuja karta kõrgust, tal peaksid olema head va-

PÄIKESEENERGIAL TÖÖTAV VENTILATSIOONI- ja KÜTTEPANEEL Põhjused soetamiseks: • pidevalt kallinev elektrienergia • vajadus vähendada energiakulusid • ruumide puudulik ventilatsioon • hoone halb hüdroisolatsioon • lisakütte vajadus • soov kasutada alternatiivenergiat • soov vabaneda hallitusest niiskuse probleemidest jms.

hendid, et turvaliselt katusel püsida (köied ja redel või tõstuk). Ka tuleb arvestada, et tavalise autopesuks kasutatava survepesuriga mustust lahti ei saa.

Siim Jõgi usub, et vahe on ka tulemuses: „Kui inimene võtab katuse puhastamise ette esimest korda elus, siis juba pärast esimest pesuringi tundub talle, et esialgse olukorraga võrreldes sai katus päris puhtaks – ja nii ta selle jätabki. Kogenud silm märkab aga kohti, kuhu on pisut sammalt alles jäänud ja mis vajavad uuesti tõrjevahendiga töötlemist: kui seda ei tee, on katus kiiresti samasugune kui enne pesu.“

www.ventpanel.eu

Soojendatud õhk

Värske õhk

Ventilatsioonipaneelid sobivad kõige paremini hoonetesse, kus ei ole elektrit või kus ei soovita või ei tohiks jätta lahkudes tarbijaid pinge alla.

Info ja hinnapakkumised: info@ventpanel.eu

Teisipäev, 30. aprill 2019

Kodu ja Ehitus 7

Kvaliteetsete tööriiete tootja!

Küsi pakkumist info@grolls.ee Grolls

Peterburi tee 75, Tallinn

60 70 160

www.grolls.ee

info@grolls.ee

Teisipäev, 30. aprill 2019

8 Kodu ja Ehitus

OGAPLAAT

TEL 671 9201 INFO@EIMUR.EE WWW.EIMUR.EE

KATUSEFERMID TALAD SARIKAD KUNI 25 MEETRIT OTSE TEHASEST!

KOGEMUSED AASTAST 1994

OÜ EIMUR, Pärnu mnt 102, Tallinn

Taltsuta kod lokkavat sa IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Mõnele majaomanikule sammal aias väga meeldib, teine peab sellega aastast aastasse vihast võitlust. Kuidas õnnestuks muru võimalikult väikese vaevaga samblavaba hoida?

Samblatõrjet tuleb teha pidevalt – siis on lootust seda enamvähem vaos hoida. Niipea, kui hooldustöödesse tuleb pikem paus, on näha, kuidas sammal hakkab võimust võtma.

Muru päikesele valla

KASUTA VÕIMALUST SOETADA ENDALE EESTIS KASVATATUD TAIMED! Harju maakond, Nissi vald, Ellamaa, tel 508 2615, 509 8547, info@nurgapuukool.ee Skype: nurgapk

Mida rohkem saab muru päikest, seda lihtsam on samblaga võidelda. Mis tahes aiarajatist ehitama asudes tuleks kõigepealt jälgidas, kuidas päike krundil liigub, ja kavandada ehitis krundi sellesse serva, kus see võimalikult vähe muru päikese eest

varju jätab. Sammal on nobe: suveks-paariks kuivama jäetud küttepuude riida tagant võib peagi leida pehme samblavaiba.

Kui pidevaks samblatõrjeks pole aega või järjekindlust, ei maksa kõige samblasoodsamale varjuküljele muru rajada – see võib väga kergesti käest minna.

Ära kasta liiga tihti Varakevadel ja sügisel, kui sammal hoogsalt lokkama lööb, ei maksa muru kuigi palju kasta. Krundil, mis niigi on niiskemat sort, tasub sageli muru õhutada-kobestada ja teha pinnasesse sooni, et liigne vesi neid pidi minema juhtida.

Kui kasutad muru kastmiseks vihmutit, siis kasta pigem õhtul või pilvise ilmaga – päikeselisel päeval hommikupoolikul kastes aurustub enamik veest päeva jooksul.

Õhuta, kitku või riisu Enne reha haaramist tasub kasutada samblaeemaldiga muruväetist – paari päevaga

muutub sammal pruuniks, siis on seda üsna hõlpus murust välja riisuda. Selleks võib kasutada tavalist murureha, aga ilmselt läheb töö hõlpsamalt ja tõhusamalt spetsiaalse õhutusrehaga.

Kui krunt on suur ja käsitsi riisuda raske, tasub muruniidukile lisada tera, mis muru niites ka sammalt välja kraabib. Kes keemiat kasutada ei taha, peab rõhuma sambla väljakitkumisele. Õhutada tuleks enne ja pärast kasvuaega: kevadel ja sügisel. Õhutamisest tugevam samblatõrjeviis on kobestamine: kui pealmine murupind, kus kasvabki sammal, ei taastu see endisel kasvukohal nii kiiresti.

Külva muru juurde Nendel aladel, kus sammal kipub eriti kergesti võimust võtma, on muru enamasti üsna hädine. Külva uuesti muruseemet, et parandada muru seisukorda ja ennetada sambla pealekasvu.

Sobivaim on mõni varjumuru sort – kastehein, nurmikas, aruhein vm – või valmissegu. Kata seemned õhukese mulla- või liivakihiga, et need saaksid niiskuses areneda.

Istuta varjutaimi Muru võib maja varjulisemal küljel kiduraks jääda, on aga hulk

Teisipäev, 30. aprill 2019

Kodu ja Ehitus 9 Helin Loik / Naisteleht

Kui tahad samblast aias vabaneda, tuleb seda tõrjudes olla järjekindel, teisiti on head tulemust võimatu saavutada.

Pane tähele!

Aedniku ja perenaise abivahendid

Soola ei soovitata samblatõrjeks kasutada, sest sool koguneb kergesti mulda ja kahjustab seda. Koduaias ei maksa pereliikmete tervise huvides kasutada samblamürke, vältima peaks ka soola, mis kahjustab mulda. Nipiraamatust näiteks on üles tähendatud sellised ise kokku segatavad tõrjevahendid.

Flora Rohelised seebid Taimehooldus- ja puhastusvahend

VEDEL ROHELINE SEEP (kaaliumseep), värvaineteta 500 ml kasutamisvalmis ja 1 kg kontsentraat

Aldo Luud

duaias mmalt

z SOODAVESI Kõige lihtsam on segada kokku pakitäis soodat seitsme liitri veega ja segu seejärel samblale pritsida. Tee seda varakevadel või hilissügisel. Sooda ei lase samblal edasi areneda. z NÕUDEPESUVESI Nõudepesuvahend on samuti hea samblaeemaldaja. Selleks lahusta neljas liitris vees 100 ml nõudepesuvahendit ja nirista see samblale. z RAUDSULFAADILAHUS Kolmas variant on segada nelja liitri veega 100 g raudsulfaati. Seda müüakse Majatohtris ja Värvikeskuses. Pritsi saadud segu samblale. Ole ettevaatlik, sest raudsulfaat jätab riietele, betoonile, puidule jm poorsetele pindadale pruunid jäljed. Allikas: Nipiraamat

Kasutatakse aia-, köögivilja-, dekoratiivja toataimede, viljapuude, marjapõõsaste, kasvuhoones ja avamaal kasvatatavate juurviljade hooldamisel.

Valmissegu sobib erinevate pindade puhastamiseks, kontsentraat sobib nii taime hoolduseks kui ka kõigi kangaliikide pesemiseks.

• Bioloogiliselt kergesti lagunev • Ei ole kahjulik inimesele ega ümbritsevale keskkonnale • Ei jää taimedesse ega puuviljadesse

OOTAME TEID Flora Kaubanduse müügikeskuses Laki 5 Tallinnas, E-N 8.30–16.30, R 8.30–15.30, info 6599 442, info@flora.ee, www.flo.ee

Unistad oma majast?

Ehitame Sulle maja 5 kuuga!

Kevadel tellides - projekteerimine ja ehitusluba TASUTA ja KINGITUSEKS kaunis väliterrass!

Sven Arbet

Miks mitte samblaaed?

61

Tuleb ette, et pereliikmete unistused ja soovid aiakujunduse asjus on täiesti erinevad. Kui krunt on piisavalt suur, et oma aiaosa jaguks nii lillelembile kui ka varjuaia huvilisele, ning sammaldunud kive ja vanu puid või kände on mõnes krundinurgas palju, tasub kogu krundil samblaga võitlusse asumise asemel kaaluda hoopis mõtet rajada ühte aiaossa samblaaed. Mujal maailmas on need ammu väga populaarsed, Eestis veel mitte nii väga, ehkki neid on (pildil Signe Vilbergi ja Hellat Lauri aed).

Kel asja vastu huvi, võib esimese tutvuse samblaaia võimaluste ja võluga teha Tartu Ülikooli botaanikaaias, kus samblaaeda hakati rajama kaheksa aastat tagasi.

Praeguseks kasvab seal üle saja liigi kodumaiseid samblaid – ja see on neist vaid väike osa. Sammaltaimede maailm on mitmekesine ja nende roll ökosüsteemides oluline, koduaias annavad nad ohtralt võimalusi kujundada omapärane õdus ja rahulik aianurk.

taimi, millele sellised kasvuolud on kõigiti sobivad: sõnajalad, hostad, helmikpöörised, ö sed, astilast bed, sõnajalad jmt. Need suudavad sambla levikut tsüüdavad bla vaos hoida.

Teed-rajad puhtaks taks Sammal levib vib kii kiiresiresti kõikjale – ka a aia aiaateede ja -radadee plaa plaa-divahed sammaldumaldu uvad. Kui see eii meeldi, tasub kõnniteekiekivide puhastamimiseks soetada pika

varrega samblanuga ja terashari. Et samblal pole suuri juuri, eemaldub ee a dub see kividelt v d kergesti, kui neid terasharjaga teras hõõruda. Samblanuga Sam on abiks kivivahede kiv puhastamisel. See töö hasta läheb hõlpsaläh malt, kui valad eelmisel päeval plaattide vahele keeva vett (eelk dusel, et lähedal du pole taimi, mida keev vesi saaks kah kahjustada). Järg-

misel päeval saab surnud sambla kergesti eemaldada, kasutades tugevate harjastega harja.

Loo ebasoodsad olud Varjulise krundiosa teede-radade plaadivahed on samblale täiuslik kasvukoht.

Sambla vohamist saab seal mõnevõrra takistada, kui täita plaadivahed igal kevadel pärast puhastamist, kasutades vaheldumisi liiva ja sõelmeid. See tagab pinnavee parema äravoolu, nii tekivad aga sambla kasvuks sobimatud olud.

Tule tutvu näidismajaga! Tel: 6 229 221, 50 61 409 TELLI MAJA EHITUS JA PROJEKTEERIMINE:

www.majad.ee

Teisipäev, 30. aprill 2019

10 Kodu ja Ehitus Kuumtsingitud terasest karkass <ǀĂůŝƚĞĞƚŶĞ ŬŝŚƚƉůĂƐƟŬ͕ ŬĂƌĂƐƚĂƚƵĚ ŬůĂĂƐ Kasvuhoonete tootmine ja paigaldus Eritellimuste teostamine <ŝŚƚƉůĂƐƟŬƵ ŵƺƺŬ

SU LMAK JÄREIMALUS! VÕ

Seinad näivad väs HAARA VÄRVIRU IA MIHKELS

Vallatud värvitriibud

Seinte värvimine on üks kiiremaid viise anda kodule uus ilme. Kuidas sellega võimalikult valutult hakkama saada, juhendab firma Viimistlusekspert juhataja Triin Türk (pildil). Kui need nõuanded aluseks võtta, ei tohiks küll miski untsu minna.

Kui värvitud sein tahab värskendamist, siis on kõige lihtsam võte see, kui maalite seinale triipe, õpetab pikka aega värviteemadega tegelnud disainer Eve-Lii Sandre.

Kui aluspind on matt, siis võiksid jumet anda eri laiusega või peened üksteisest samal kaugusel asuvad triibud. Need võivad olla eri tooni või varjunditega, ka võib kõrvutada tuhmimaid metalliläikelistega.

Triipude tegemiseks tuleb soetada kvaliteetne õhuke maalriteip (nt Tesa) – siis läheb see täppistöö lihtsalt, sest värv ei valgu ääre alla ja nii pole muret, et triibuservad võiksid ebaühtlased jääda.

Tuppa värvi valides pidage meeles ka seda, et poolmatid värvid ei võta mustust nii hästi külge kui täismatid analoogid. See tuleb kasuks just heledate toonide puhul. Ka pestavad matid värvid siiski määrduvad poolmatiga võrreldes kiiresti. va vä ärv rvii ka kasu suks su ks o Läikiva värvi kasuks otsustades teadke, et siledat seina võõbates võivad töövahendi jäljed d värvi kuivades ilmsiks tulla, seda just tumedate või erksate to o toonide puhul – kindlam on eelistada täismatti värvi. Meelde Mee e tasub jätta, et tumedamalt värvipinnalt ei tor rka k ka sõr r torka sõrmejäljed nii hästi silma kui heledalt.

S Se ina sel m Seina moel värskendades tasub meelt lahutada erksamate vä ä värvilahendustega.

Kombineerige värviringilt vastande e oranži ja sinise, lilla ja kollase, punase vastandeid: ja rohelise jne e Sellisel juhul pidage meeles – valitud jne. vastandid ei to o tohiks olla võrdse intensiivsusega. Kui punane on valitud d hästi erk, siis võiks naabriks või täienduseks olla pi i pigem mahe oliiviroheline või hallikasroheline. Alli Allikas: Sadolin

ia.mihkels@ohtuleht.ee

KASVUHOONED PÕHJAMAISESSE KLIIMASSE! info@aiakauplus.ee

Telefon +372 53 246 646

z Enne värvimisega alustamist kontrolli värvitav pind üle. Pahtelda ära seinas olevad täkked.

Lase pahtlil kuivada, kuivad i da, lihvi ja pühi lihvimistolm. tolm. Kui värvita värvitav av pind ei vaja pahteldamist, pahteldamisst, siis sii iiss puhasta sein n siiski tolmust. t.

Värv ei nakku ku tolmusele ja rasvasele pinnale. nnale. z Kui eeltöö on tehtu tehtud, ud, siis alusta värvirulli rulli hooldamiho ooldamisega. Lõika rulli karv äärtest 45° nurga ga alla, et rull ei hakkaks äärtest est värvi välja pritsima, ja loputa kraani all üle le – nii saad rulli seest est kätte lahtised karvakesed. Suru rulli karv käterätikutikuga kuivemaks: aks: niiskesse rulli imendub värvv paremini ja ühtlahtlasemalt. z Paigalda teip eip laeserva: suru uru see kinni aiinult altpoolt, lt,

Se Seinavärvimiseks e vajalik va a z Suurem ja väiksem rull z Rulli käepidemed väiksema ja suurema ru u jaoks rulli z Värvivann rulli laiuse järgi z Maalriteip (võiks olla roosa) z Teleskoopvars zK Käärid zR e Redel

st värvitava pinna servast. Nii on vähem võimalust, et värv satub teibi alla. z Sega värv pulga või akutrelli otsa paigaldatud vispliga korralikult läbi. Värvipigment on muudest koostisosadest raskem ja kui värvipurk seisab, vajub pigment põhja. z Vala värv värvivanni. Enne valamist võib värvivanni pista väiksema prügikoti sisse, nii on hiljem vähem pesemist. z Paigalda rullidele külge varred. Kõigepealt värvi väiksemat rulli kasutades rulli laiuselt ära nurgad ning põranda- ja laeääred. z Võta suurem rull ja alusta seina värvimist. Värvi täis rulliga alusta seina keskelt, sealt liigu üles ja siis alla. Alt liigu lõpuni üles (teibiservani) välja, siis ülevalt alla põrandaservani. Korda mõned korrad sama: rulliga lõpuni üles ja siis lõpuni alla – siis jaotub värv seinal ühtlaselt. z Võta värvi juurde ja jätka samamoodi. Jälgi, et viimane rullitõmme jääks alati ühes suunas: ülevalt alla. Niimoodi toimides jääb rulli muster ühes suunas ja valgus murdub seinapinnal ühtlaselt – sein ei jää triibuline. z Jälgi, et sa ei värviks n.-ö tühja rulliga (värvi sama hästi kui pole enam). Sellest saab aru, kui rull seinas ei „pladise“. z Värvimistöö lõpus pese rullid korralikult puhtaks ja kuivata.

Hea rull maksab küll palju, kuid õigesti hooldades saab seda korduvalt kasutada.

Laura Strandberg / Nipiraamat

ENERGIASÄÄSTULAHENDUSED ÜLE EESTI

ARE TREPID OÜ

Suur-Sõjamäe põik 9 telefon 5667 5496 aretrepid@aretrepid.ee

TREPPIDE VALMISTAMINE

Metalltrepid, puittrepid Vali sobiv trepp meilt!

HOONETE EHITUSJA REKONSTRUEERIMISPROJEKTID ENERGIAAUDITID, TERMOGRAAFIA, -MÄRGISED HOONETE JA -ARVUTUSED ÕHTUTIHENDUSTE KONTROLL

www.termopilt.ee · tel 601 6500 · info@termopilt.ee

Teisipäev, 30. aprill 2019

Kodu ja Ehitus 11 PantherMedia/Scanpix

TOODETUD EESTIS!

inud?

LL!

Metallist muru- ja peenraäärised Gardenfix OÜ Tähe 131c Tartu 51013 info@gardenfix.ee Tel 504 1665

www.gardenfix.ee

...aga koristamiseks napib aega...

2 km HIND 29,50 €/m +

+372 58 331 090 info@cleaningladies.ee

Koristusteenused

U ST

AT

M

A A ST

15 KO GE

Teisipäev, 30. aprill 2019

12 Kodu ja Ehitus

Sven Arbet

Vihma peavad toim ka suu

Enne paigaldustööga alustamist tasub kõik hoolikalt läbi mõelda, et jõuda toimiva lahenduseni.

PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE

• välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

plaadid • tuletõkkeplaadid

Teisipäev, 30. aprill 2019

Kodu ja Ehitus 13

aveetorud me tulema ure sajuga KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Vihmaveerennide ja -torude paigaldamine pole just raketiteadus, aga üht-teist on siingi vaja teada – veerenni ja torude paiknemine tuleb iga maja puhul eraldi läbi mõelda, et veekoormus jaguneks süsteemi osade vahel võimalikult ühtlaselt.

Kes oma kodu juures võimalikult palju töid ise tahab ära teha, võtab ilmselt ette ka vihmaveerennide ja -torude paigaldamise – midagi ülesaamatult keerulist selles tõepoolest pole, küll aga tasuks vigade vältimiseks pidada nõu vihmaveesüsteemide tootjate või kutselistelt paigaldajatega, rõhutavad katusefirma Toode asjatundjad, jagades üldisi nõuandeid, millega tasuks arvestada.

Kui palju vihmaveetorusid?

Vihmaveesüsteem koosneb räästasse paigaldatud horisontaalrennidest ja allatuleku moodustavatest torudest-põlvedest.

Majale renne-torusid valima ja paigaldama asudes tuleb mõelda sellele, et veekoormus jaguneks süsteemi osade vahel võimalikult ühtlaselt ning rennid ja torud asetseksid maja välimuse seisukohalt võimalikult loomulikult. Kui palju vihmaveetorusid vaja on, sõltub hoone katuse pindalast ja geomeetriast.

Milline allavoolutorude arv on majale piisav, on üks neid asju, mida kindluse mõttes tasuks tootjailt-paigaldajailt üle küsida, sest maja tervise seisukohalt on väga oluline, et vesi voolaks ära ka suurima vihmasaju ajal.

Internetist on hõlpsalt leitavad ka vihmaveesüsteemide paigaldusjuhendid (Ruukki, Toode, Lindab jt) koos videotega Üldine soovitus on, et sileda ja lihtsama katuse korral võiks 100 m² kohta olla üks allajooks, keerukuma katuse (kelpkatused, hulk väljaehitisi) korral peaks neid olema tihedamalt. Torud peaksid paiknema võrdsete vahedega.

Väga veerohketes sõlmedes (nt neelukohad) tuleks kasutada lehtreid ja hea oleks ehitada sellesse kohta ka allajooks - siis on lootust, et süsteem tuleb vee ärajuhtimisega toime ka väga suure saju ajal.

Kas ümar või kandiline?

Vihmaveesüsteemide visuaalne erinevus seisneb peamiselt nende kujus: on nii ümaraid kui ka kandilisi torusid. Paigalduses

keerukuses või vee voolamises nende kahe vahel erinevusi ei ole. Siin-seal on küll väidetud, justkui voolaks ümaras rennis vesi paremini, sest selle põhjas pole teravaid nurki, kuhu sodi saaks koguneda, aga tegelikult pole kummagi rennikuju puhul hooldamisest pääsu.

Valikut tehes otsustab asja vaid majaomaniku isiklik maitse ka sobivus hoonega. Üldiselt leitakse, et vanemale majale sobivad paremini ümarad vihmaveetorud.

Valdavalt toodetakse rennetorusid 0,5–0,6 mm paksusest tsingitud terasplekist. Mida paksem on materjal, seda vormipüsivamad on tooted. Õhemast materjalist rennide puhul on oht, et need venivad lumekoormuse all välja. Seda ei tohiks juhtuda, kui rennikinnitid on paigaldatud tootja juhendite kohaselt.

Torude puhul materjali paksus nii oluline ei ole, need peavad kandma vaid enda raskust. Torustike maapinnalähedasemat osa saab kaitsta vandaalide eest, kui paigaldada sinna paari millimeetri paksusest terasest turvatorud. Kindlasti võiks neid kasutada ühiskasutuses hoonetel ja kortermajadel. Hea, kui räästarennid saab tellida parajas pikkuses, et vältida jätkamisi.

Vihmaveesüsteem peaks olema korrosiooni eest kaitsva kihiga kaetud nii renni seest kui ka väljast. Sisekaitsekiht on välimisest isegi olulisem, sest vee põhirünnak toimub ju ikka rennide ja torude sees. Eesti turul pakutakse nii polüuretaankihi kui ka plastiga kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on valida ohtralt, nende seast leiab sobiva igasuguse katusekatte juurde.

Hooldus on väga oluline Renne-torusid on vaja kogunenud sodist korrapäraselt puhastada, et ennetada ennetada ummistusi. Kontrollida tuleb rennide liitekohtade hermeetilisust ja torude jätkukohti, neetide jm kinnitusvahendite seisukorda. Kui needitud liitekohad ei pea vett, tuleb needid lahti puurida, jätkukoht korrektselt silikoonida ja kinnitada suuremate neetidega. Ka tuleb jälgida, et renniotstes poleks läbijookse ja tihendada need vajadusel silikooniga.

Hoolduse lihtsustamiseks on mõnel pool soovitatud katta rennid võrguga, et sodi sinna ei pääseks. Sellel pole siiski suurt mõtet: elu näitab, et siis koguneb sodi võrgu peale, mistõttu vesi ei jõuagi rennidesse ja vihmaveesüsteem ei saa oma ülesannet täita.

Sven Arbet

Nõuandeid paigaldamiseks z Vihmaveesüsteemi kalle olgu piisav vee voolamiseks: vesi ei tohi koguneda renni põhja. Üldine põhimõte on, et kalle olgu nii suur kui vajalik ja nii väike kui võimalik: väga suure kaldega renn, mis kindlasti toimiks hästi, on inetu vaadata. z Kasutage räästaplekki, eriti madalakaldelistel katustel, kus vesi katusekatte äärest «tagasi murrab» ja seeläbi mõne aastaga tuulekasti laua pöördumatult rikub. z Jälgige, et renni välisserv ei jää lume langemise teele ette. Juhul kui katusele koguneb hang, mis sulades vallandab laviini, siis ei päästa ükski rennikinnitus vihmaveesüsteemi kui see on lume langemise teel ees. Seetõttu võiks renni välisserv olla kõrgeimas punktis 15–20 mm katuskatte mõttelisest pikendusest allpool.

Kui seda pole võimalik tagada (katuse kalle on väga järsk), tuleb kasutada lumetõkkeid. z Katusekate võiks olla renni kohal nii, et 2/3

KAMINAD AHJUD VÄLIKAMINAD KORSTNAD

rennist jääks avatuks. z Renni kinnituste samm olgu pigem tihedam, kui hõredam. Maksimaalne lubatud samm on 800mm, soovituslik 600–700mm. Liiga suure sammu korral painutab renni kogunev lumi ja jää renni kahe kinnituse vahelt ajapikku välja ja renn kõverdub. z Liitekohtades peavad olema ülekatted õiget pidi ja veetihedad. Kasutada tuleks tooteid, mis tagavad vähima arvu erinevaid liitekohti. z Allatulekute arv peab tagama vee äravoolu ka suurema vihmahoo korral. z Vesi peab maapinnale jõudes suubuma äravoolukanalisse, see ei tohiks pritsida vastu majaseina. z Vihmaveesüsteemi tuleb korrapäraselt kontrollida ja vajadusel hooldada. Kindlasti tuleks see üle vaadata kaks korda aastas: kevadel pärast lume sulamist ja sügisel pärast lehtede langemist. Allikad: Toode, Ruukki, Evari Ehitus

Koltsi Kaminad OÜ Pärnu mnt. 499, Laagri Avatud E-R 10.00-18.00 Tel. 614 0295 info@koltsikaminad.ee

Teisipäev, 30. aprill 2019

14 Kodu ja Ehitus Vida Press

Uue maja ümber kohe mõelda kaug

Aeda tasub kindlasti kavandada õdusaid omaetteolemise-nurki. Kohta tuleks neile valida põhimõtte järgi: olulisem kui see, mis selja taga, on silmale avanev- vaade.

KADRI PENJAM

leht@ohtuleht.ee

Sellele, et majaümbruse haljastus rõõmustaks silma ja aiatööd ei hõivaks hiljem kogu vaba aega, tasub mõelda juba siis, kui maja alles projekteeritakse – ja soovitatavalt asjatundja abiga, ütleb AB Artes Terrae maastikuarhitekt Sulev Nurme. „Taimede kasvamine võtab paratamatult aega, seepärast on mõistlik vähemalt puudele-põõsastele mõelda juba maja projekteerimise faasis,“ tõdeb maastikuarhitekt. „Selge on see, et kui krundil paikneb varasemast mõni puu, ei tasu seda uisapäisa maha võtma hakata – igal aial on oma lugu ning aja väärtusel oma jõud.“

Milline on sinu koduaia lugu?

Nagu öeldud, võiks krundiomanik juba maja projekteerimise ajal mõelda näiteks sellele, kas oma tulevases aias soovitakse näha ka suuri puid või suuremaid põõsaid – ja kui soovitakse, siis kus täpselt ja kui palju?

Kuidas jääb viljapuude-põõsas-

Käsitsi valmistatud ja kasutamise mugavuse järgi disainitud Meie tooted aitavad kokku hoida väärtusliku aega, energiat, pääsemist seljavaludest ja muuta mugavamaks meie elu!

Idee sai alguse küttepuude tüütust ja raskest tuppa toomisest – nägime seda juba oma vanemate pealt. Kuna küttepuid tuleb vedada kogu kütteperioodil, siis nõuab see ka suurt ajakulu.

Tänapäeval on elus tähtsal kohal aeg, mugavus ja kvaliteet. Soovime seda oma toodetega pakkuda kõigile praegustele ja tulevastele klientidele.

Küttepuude käru hoiab kokku aega, sellega on mugav puid tuppa tuua ja puude hoidmisel – kuivamisel toas enne ahju kütmist tekib uus küttepuude kvaliteet, mis väljendub nende kütteväärtuse suurenemises ja lõpptulemusena soojemas toas.

Küttepuude käru hoiab kokku aega, sellega on mugav puid tuppa tuua ja hoiustada. Kuivamisel toas, enne ahju kütmist tekib uus küttepuude kvaliteet, mis väljendub nende kütteväärtuse suurenemises ja

KÜTTEPUUDE HOIDJA

lõpptulemusena soojemas toas.

VÄIKE KÜTTEPUUDE KÄRU

AIA- JA VEOKÄRU

135 € 149 €

TAMME SPOONIGA KÜTTEPUUDE KÄRU

225 €

SUUR KÜTTEPUUDE KÄRU

info@puudtuppa.ee

holzou

www.puudtuppa.ee

99 € 119 €

Teisipäev, 30. aprill 2019

Kodu ja Ehitus 15

aeda luues tasub gemale tulevikule Kui krunt on suur, miks ei võiks osa sellest lilleniiduna silma rõõmustada – moonid pole mõistagi ainud võimalus. Martin Ahven

Loodusega käsikäes „Mida soovitan: passiivsemad aiaomanikud võiksid eelistada lopsakaid ja ise hakkamasaavaid taimi ning taimestusviise, mida ei pea eriti lõikama-väetama ehk pidevalt hooldama,“ ütleb Sulev Nurme. „Ideaalne näide on lilleniit, mille rajamine nõuab küll kohati pisut hoolt ja püsivust, kuid see-eest jääb ära igalaupäevane kohustuslik muruniitmine. Samuti lopsakatest taimedest mitmerindeline raamistus, mis saab asendada staatiliselt pöetud hekki – võimalusi on palju. Kindlasti soovitan kõigil aiaomanikel kasutada krundil neid taimi, võtteid ja lahendusi, mis toovad aeda mesilasi ja linde, loovad kohti konnadele ja teistele elusolenditele, kellelt intensiivne põllumajandus ja raie kipuvad elupaiku ära võtma, kuid kelle olemasoluta poleks õitsvaid lilli ja võimutseksid kahjurid. Inimesel on mõistlik elada loodusega jätkuvalt käsikäes.“

tega? Või on soovi näha oma aias hoopis elavtara ehk hekki? Siinkohal tasub aega võtta, rahulikult krundil ringi vaadata ja mõelda, kas olemasolevast haljastu-

sest – kui seda on – annaks midagi ka tulevases aias ära kasutada. „Lähtuvalt sellest, milline võiks aed omaniku kujutluses

välja näha, saab hakata mõtlema istutusmaterjali peale. Kui ei ole plaanis kogu krunti ehitustööde käigus tõsta või hoopis maapinda koorida, saab osa haljastust, mis ei jää ehitustöödele ette, istutada ära juba enne maja ehitamist. Kindlasti peaks säästvalt suhtuma senisesse haljastusse: olemasolevad puud, isegi kui tegu on näiteks vanade viljapuude või leppade ja pajudega, võivad sobivas kohas olla just nendeks elementideks, mis loovad aiale esimese koduse miljöö. Ja midagi ei ole teha: 40-aastase puu kasvamine on võtnud aega 40 aastat – kui selline on juba olemas, olgugi, et mitte võib-olla päris uue pererahva lemmikliigist – ja kui puu maha raiuda, siis uue samasuguse saab alles järgmise 40 aastaga. Seega peaks iga ümberkorraldus aias olema tõsiselt läbi mõeldud. Ka olemasolevat rohumaad ei maksaks kergekäeliselt ilma suure vajaduseta kohe ümber kaevata – oskusliku tegutsemisega võib sellest üsna kerge vaevaga saada korraliku muru või lilleaasa. Mis seejuures veel oluline: niiviisi tegutJärgneb LK 16

REKLAAMTEKST

OÜ Tootsi Aiand kasvatab aastast 2000 suvililli, püsililli, lilleampleid, amplitaimi ja roose.

A

ianditöö on huvitav ja mitmekesine, samas ka väga töömahukas ja kindlasti ei jätku siin kaheksatunnisest tööpäevast, et hea tulemus saada. Hiljem taimede valmides õiteilu ja meie klientide rahulolu korvab kogu vaeva.

Alati pöörame tähelepanu taimede ja toodete kvaliteedile. Head kvaliteedi saamiseks on meil kasutusel oma kasvatusprogramm, mis hõlmab temperatuuri, väetuse ja kastmise kontrolli.

Alati pakume laias valikus amplitaimi, et inimesed saaksid ise kombineerida ning valmistada omanäolise ja oma maitsele vastavates värvikombinatsioonides lilleampli. Arvestama peab alati, kuhu te soovite oma taimed istutada – kas päikese kätte või varju. Meil on sobivaid taimi mõlemale poole.

Valikus on vähemalt 40 eri värvitoonides aed-puispetuunia ja ripp-petuunia sorti. Lisaks nendele on lilleamplisse sobivad kaksikkannused, nemeesiad, ruse, ripp-pelargoon, lobeelia, raudürt, sanvitaalia, südajas suutera.

Amplit ise tehes ja kombineerides tasuks mõelda, et jõulise kasvuga taim ei läheks kokku väikesekasvulise taimega, sest suurekasvuline taim lämmatab väiksema. Taimi valides oma amplisse otsige ikka nooremaid ja mitte täisõites kasvujõulisi taimi – saate kiirema ja jõulise tulemuse.

Taimed juurduvad kiiremini ja õiteilu ei tule kaua oodata. Kindlasti lisage amplisse püsiväetist ja veegeeli. Väetamine on kindlasti oluline. Tootsi aiand soovitab väetada iga kastmiskorraga vaatamata sellele, et olete pannud püsiväetise. Kõik me tahame süüa ja väetis on toit taimedele.

Kes aga ise ei viitsi jännata ampli tegemisega, siis on meil pakkuda sel aastal ka valmis seguampleid kookoskorvides. Samas on valikus ka tavapärased aed-puispetuunia segu-, petuunia-, lobeelia-, raudürdi-, begoonia-, portulakiamplid.

Meil on ka saadaval 50 sorti roose. Roosid on meil talvekindlad ja kvaliteetsed.

Rooside sortimendi ja kirjelduse leiate meie kodulehelt.

Püsililli on meil valikus palju. Esile tõstaks ikka ja jälle helmikpööriseid, mida saab kindlasti kasutada ka suvililleistutustes nii konteineritesse kui ka peenrasse, et anda aktsenti juurde olemasolevatele taimedele.

Kindlasti külastage meie kodulehte www. tootsiaiand.eu. Sealt leiate informatsiooni kogu meie lillevaliku kohta ja ka mõningaid soovitusi.

Meie taimed on saadaval meie müügipunktides Pärnus kaubamajaka ja Espaki vahel, Viljandis Espaki juures, Haapsalus Rannarootsi keskuse juures ja Viimsis Kaluri teel Grossi poe ja Fertilitase kliiniku vahel.

OÜ Lodiko Ehitus, L. Koidula 38, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee

Lamekatuste ja fassaadide

remont ja soojustus

Ремонт и утепление мягкой кровли и фасадов

Teisipäev, 30. aprill 2019

16 Kodu ja Ehitus

Vida Press

Noore aia ja lemmiklooma kokkusobitamine võtab aega Kas siis, kui maja ümber soovitakse rajada iluaeda, ei tule koera perrevõtmisest loobuda: lemmikut järjepidevalt õpetades ja väikeseid nippe kasutades õnnestub nad suhteliselt valutult kokku klapitada. z Kui perel pole seni lemmiklooma olnud, see võetakse alles majja kolides, siis tuleb sobivat tõugu eriti hoolikalt valida. Oleks ju looma suhtes ülekohtune, kui toote koju urukoera ja hakkate siis temaga pahandama selle eest, et ta igal võimalusel käike kraapida üritab – see on urukoera tõuomane tegevus, oleks pigem veider, kui ta seda ei teeks. Mõni pääsetee on ka sel juhul: ehk rajada koerale kusagile aianurka ala, kus tal ongi lubatud kaevata – kui olla järjekindxel, siis ehk õpib ta ajapikku selgeks, et kaevata võib ainult seal. z Kui elavaloomulisi koeri-kasse on kodus rohkem kui üks, mõelge järele: kas tasub hakata lillepeenraid või murusse rajatavaid istutusalasid lavandama? Ehk kasutada lilleilu aeda toomiseks hoopis suuri aiavaase või lillekaste, kuhu võib istutada nii mägimänni vm väiksema okaspuuvormi kui ka suvelilli. z Valige aeda okaspuude asemel lehtpuud ja -põõsad, need peavad jalatõstmisele hulga paremini vastu. Ka on lehtpõõsad tavaliselt okaspuudest

Vida Press

tublisti odavamad ja kahju välja läinud taime pärast ei ole nii suur. z Noor koer ei küsi, kui palju maksis vastselt mulda pandud ilu- või viljapuu, mille kallal tema otsustas hambaid teritada, vaid vaatab süütute silmadega vastu: mis ma nüüd siis halvasti tegin? z Kutsikaohtu koerte eest tasub puid kaitsta sügavalt maasse löödud postidele kinnitatud kaitsevõrguga. Ajaga kasvab puu tugevamaks ja saab koer taargemaks, siis võib kaitsevõrgust loobuda. z Lillepeenra või ilupõõsaste ette, kus lemmiku arvates on sobiv pissimiskoht, võib panna maasse z „kasvama“ kunstpõõsa või puu. Sinna võib pista veel elupuuoksi, siis peaks see olema loomale vastuvõetav pissipuu.

Aeg-ajalt tuleb seda voolikuga pestaalt voolikuga pesta. z Istutage okaspuude ümber võimalikult pikkade piikjate okastega põõsaid, (nt Thunbergi kukerpuu, millel on

Algus LK 14

kümneid eri kõrguse, värvi ja vormiga sorte). Sellest okkapadrikust eelistavad loomad pärast esimest valusat kogemust loodetavasti eemale hoida. z Kui istutate oma aega aktiniidia, on kassid platsis ka juhul, kui teil endal üldse kassi pole: see taim tõmbab eriliselt kasse ligi. z Uuri järele, kes on su naabrid ja kas neilgi on mõni lemmikloom – või plaan neljajalgne sõber soetada. Teisel pool aeda toimuv huvitab oma krundi piire valvavat koera ja nii tekib aia äärde kiiresti koera jooksurada. Sellega tasub ette arvestada, eriti siis, kui soov on sinna hekk rajada – piirdeaia ja heki vahele tasub siis jätta umbes poolemeetrine vahe. Jooksuraja võib katta killustiku või karedate plaatidega, muidu tekitavad nobedad jalad sinna märjal ajal porimülka ja tuppa tulevat koera annab kasida. z Tarbeaias kasvatatavat kraami kaitseb kraapimise-kaevamise-tallamise eest üsna hästi 50-60 cm kõrguse servaga kõrgpeenar, mida pealegi on endal mugav rohida, või püramiidpeenrad. Sama lahendus sobib ka iluaeda, kus kõrgemad istutusalad saab ümbritseda suurte maakivide, klombitud paekividega vm loodusliku materjaliga, mis maja juurde sobib. IA MIHKELS

tel 5621 6509, info@eestimurud.ee

Biodom pelletikatel LIHTNE PAIGALDUS – automaatne seadistus esmakordsel käivitamisel ÖKONOOMNE – väike graanulikulu igasugustes kasutustingimustes Põlemisprotsessi AUTOMAATNE REGULEERIMINE

www.küttesalong.ee

558 6786, kyttesalong@gmail.com

(+372) 880 1108

www.biodom.ee

sedes säästetakse nii raha kui ka loodust,“ tõdeb maastikuarhitekt.

Läbimõeldud aed algab aiaplaanist Maastikuarhitekti sõnul tuleks enne aiarajamistöödega alustamist kindlasti paika panna aiaplaan. „Aiaplaani tehes on mõistlik arvesse võtta üsna mitmeid aspekte, kuid olulisim on see, et inimene vaataks enda sisse ja mõtleks, milline on tema unistuste aed, see Eeden, mida ta oma vaimusilmas näeb.

Naabritelt ei pea mõõtu võtma, arvestama peab ehk ainult sellega, kuidas naaberkruntidel toimuv mõjutab oma krundi olustikku. Oma aeda planeerides peaks mõtlema ennekõike sellele, et aiapidamine ei muutuks igalaupäevaseks hooldusorjuseks või muruniitmise nuhtluseks,“ rõhutab Sulev Nurme. „Aed peaks olema see koht, kuhu saab minna ja lõõgastuda, kas siis aeda korrastades või seal kohvi juues – kellele mis rõõmu pakub.“ Selleks tuleb aga kõigepeal läbi mõelda aiaruumid, sarnaselt tubade paigutusega hoones: milleks missugust aiaala tahetakse kasutada. Kus pargib auto, kus seisavad kaminapuud, kus oleks mõnus päevitada, kus lugeda, kus grillida. „Kogu komplekti peaks vaatama nii mikrokliima kui ka naabrite kontekstis – auto või kaminapuud ei pea peesitama pärastlõunases päikesepaistes,

Lapsed, loomad, vanavanemad – kõigi pereliikmete huvidele ja vajadustele tuleks aeda rajades mõelda.

küll aga võivad need seista kohas, mida vaatavad möödakäijad või näevad naabrid, samas kui näiteks väliköök võiks olla privaatne,“ tõdeb Nurme, lisades, et samuti võiks selgeks teha, millised on aia funktsioonid: mida peab seal tingimata teha saama ja millist haljastust või rajatisi selleks vajatakse.

Läbi tuleb mõelda oma soovid, vajadused ja võimalused – kui palju soovitakse investeerida raha ja aega aia ehitamisse ja edasisse aiapidamisse, kuidas võiks loodav aed toetada igapäevast elu-olu: näiteks tõkestada tuult või varjata ebasobivaid vaateid.

Kui visioon paigas, tasub asuda tegutsema. „Aia kujundami-

sel peaks alustama mahukaid mullatöid vajavate tegevustega: raietööd, torustike ja kaablite paigaldamine, teede rajamine, veesilmade ehitamine ja muu, mille käigus on vaja pinnast kaevata ja liigutada. Seejärel on aeg istutada puud, siis põõsad ja püsikud ning lõpetuseks muru,“ selgitab Nurme. „Juurde võib taimi muidugi istutada pidevalt.“ Kes ise visiooni paika ei saa või tuleb mõne aiaosa kujundamisel ideedest puudu, sel tasub abi saamiseks pöörduda maastikuarhitekti poole. Maastikuarhitekt saab aidata aiaruumi optimaalse lahenduse välja töötamisel, võttes arvesse kohalikust ruumikontekstist, mil-