Kodu ja Ehitus
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Neljapäev, 27. märts 2014
Toimetaja: Ia Mihkels | Projektijuht: Kaspar Kaljuste » 614 4096 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress
www.ruukkikatus.ee
TELLI KATUSEMEISTRI TASUTA HINDAMISKÜLASTUS 1. hindame sinu katuse seisukorra 2. mõõdistame katuse 3. koostame pakkumise uue Ruukki katuse paigaldamiseks Leia oma piirkonna katusemeister www.ruukkikatus.ee/katusemeister
www.ruukkikatus.ee/katusekeskus
Lamekatuste remont ja soojustus
‡
Neljapäev, 27. märts 2014
Kodu ja Ehitus
Remont
OÜ Lodiko Ehitus, Paneeli 2, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
2
Ремонт и утепление мягкой кровли
t t t t
Grillmajad Aiamajad Saunad Kuurid
Divero Ehitus OÜ Tallinna 58, Kuressaare 93818 mob 523 6664 ehitus@divero.ee www.divero.ee
Talvise soojakao muret aitab leevendada katusealuse väljaehitaminesoojustamine. Lapsedki on selle töö kavandamisel agarad sõna sekka ütlema – kes siis ei tahaks päris oma tuba.
Talv näitas juures kõpi Tänavune talv ei üllatanud küll tohutu lume ega pikalt kimbutava pakasega, aga siiski tasub – nagu igal kevadel – maja keldrist katuseni üle vaadata ja sel talvel ilmnenud vead enne järgmist parandada.
Kõige kiiremad tööd Viga saanud katusekate
≤
ANNA-LIISA METS
ANNA-LIISA.METS@OHTULEHT.EE
Kõike korraga ei jõua, seepärast on mõistlik pärast põhjalikku ülevaatust kirja panna, mis tööd esmajärjekorras ära tuleb teha, millistega kannatab ka pisut oodata, soovitab portaal houselogic.com. Lekkiv katus näiteks tuleks kohe käsile võtta, maapinna külmumise-sulamisega paigast nihkunud sillutisekivide või seinalt kooruva värviga praegu veel kibekiiret pole. Nimekirja koostades ja töid pingeritta seades saab ka iga töö eelarve kokku panna ja nii oma kulutusi plaanida ning remonditöid puhkuseplaanidega klapitada.
Lumerohkel talvel võib katuse kergesti lõhkuda, kui seda lumest vabastada sobimatute tööriistadega. Aga ka siis, kui terve talve jooksul pole keegi jalga katusele tõstnud, võib krõbekülma pakase ja päikeseliste sulailmade vaheldumine kattematerjali sedavõrd mängitada, et see ei pea vastu ja mõraneb või murdub mõnest liitekohast. Ka võib vaid ühe suurema lumesajuga katusele kogunenud paks lumekiht viia sulailmaga alla libisedes kaasa jupikese juba varasemast ajast lahtist katusekatet või murda lahti mõne kehvasti kinnitatud katusetarviku. Vaata üle ^ kas katusealustes ruumides ei ole siseseinad või lagi kusagilt niiskunud – see juhatab kätte varjatud lekkekoha, ^ kas katus on terve, kas selles ei esine (sõltuvalt materjalist) mõra-
Kodu ja Ehitus
Neljapäev, 27. märts 2014
3 PantherMedia / Scanpix
AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee
* 2014. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!
kätte, mis maja tsemist vajab sid ega roosteplekke, ^ kas materjali liitekohad on tihedad ja katusetarvikute kinnitused ei logise. Vaheta/kinnita logisevad kruvid ja paika kohad, kust talv kattematerjali lahti on kangutanud. Kui sa pole päris kindel, et suudad katkise koha ise þigesti parandada, kutsu kohale asjatundja vþi pea vähemalt temaga nþu. Parandamata jäetud vþi kehvasti lapitud pisiviga katusel vþib järgmisel talvel pþhjustada juba kulukat remonti nþudvaid kahjustusi.
Kehvasti soojustatud katusealune Kui katus on vana ja soojustus selle all kasinapoolne, pole ime, kui kodu kßtmine erilist tulemust ei anna. Sama häda vþib aga ilmeda suhteliselt hiljuti ehitatud maja juures, kui ehitaja pole oma tÜÜd korralikult teinud. Pane tähele ^ kas talvel tekkisid katuseräästasse jääpurikad, ^ kas mþni koht katusel sulas pärast lumesadu kiiresti paljaks, ^ kas siseseintel on (eriti laenurkades) veeplekke vþi niiskeid kohti?
Teet Malsroos
Need märgid näitavad, et toasoe pääseb hþlpsalt läbi katuse välja ja mþnest kohast immitseb lumest sooja mþjul sulav vesi ka ruumidesse. Tþhusaim lahendus on vana katuse vahetamine ja katusealuse ning pÜÜningukorruse korralik soojustamine. Ei ole just kþige odavam ettevþtmine, aga tulu on sellest pikaks ajaks ja kßttekulud tþotavad edaspidi olla väiksemad – enam pole vaja ilma soojaks kßtta.
Ripakil vihmaveerennid ja -torud Talvine kßlmumine-sulamine vþib vihmaveesßsteemile saatuslikuks saada – rennidele kogunev jää ja lumi vþib renniservad alla painuta-
da, ßhenduskohad ja kinnitused ei pruugi raskusele vastu pidada. Purunenud rennist vþi torust hakkab kevadel vihmavesi valguma vundamendile vþi majaseinale – ja head see ei tee. Vaata ßle ^ kas kþik kinnitusklambrid on terved, ^ kas renniservad pole väljapoole vþi kþveraks paindunud, ^ kas rennide-torude liitekohad ei leki. Vihmaveerennide ja -torude seisukorda parandada pole kuigi keeruline, selle tegemata jätmine vþib aga valusasti kätte maksta, kui tuleb hakata parandama vihmaveest rikutud majaseina vþi vundamenti. Kui aga vihmaveesßsteem on väga vana, tasub kaaluda selle nßßdisaegse vastu vahetamist. Tulevale talvele mþeldes vþiks katusele paigaldada lumetþkke – see aitab suurte lumesadude ajal vihmaveerenne säästa, sest katuselt alla libisev lumi ei valgu siis kogu raskusega vihmaveerenni peale. Ka vþib rennidesse paigaldada kßttekaabli, et sulatada sinna kogunevat jääd ja lund. JÄTKUB PÖÖRDEL 
Radooni mþþtmise ja -tþrje ekspert GSM: +372 56 987 330 info@radoonitorjekeskus.ee www.radoonitorjekeskus.ee
Just radooni peetakse HINGAMISTEEDE ja KOPSUVÄHI peamiseks pþhjustajaks maailmas AD: N N O K D L A V S U V }}WHULLVWDGHJD TEGE HVVLRQDDOVHWH P RI SU W DV QQ SL PDD WPLQH GH ‡ UDGRRQL P}} LVVHSllVXNRKWD V QL RR DG U HV WPLQH KRRQHW tmised ‡ UDGRRQL P}} lßhiajalised mþþ ja d ka pi e; in avastam   N WHVHDGPHWH P ‡ NRGXVWH P}} MD SDVVLLYVHWH OGXV DNWLLYVHWH JD DL S MD N   DLJDOGXV ‡ UDGRRQLNLOH P PLGH P  N MD S HH VW V MH }U LW RRQL UDGRRQ G ODKHQGXVL UDG DL HY LQ HU D L M RQ LGHV XOWDWVLR OPH MD W||UXXP R X ‡ SDNXPH NRQV HO V HN LV P YlKHQGD P}}WPLVHNV MD
RAMON – radooni mþþtmine hoones. Hind: al
32 â‚Ź
Radoonimþþtja hind:
216 â‚Ź
(vĂľimalik nii osta kui ka rentida)
MARKUS – radooni mþþtmine enne ehitust maapinnas. Hind: al
130 â‚Ź
Neljapäev, 27. märts 2014
4 « ALGUS PÖÖRDEL
Tööd, millega kannatab veel pisut viivitada
Teet Malsroos
Vee kahjustatud vundament Vundamendi seisukohalt on tähtis, et vihmaveetoru oleks olemas ja õigesti paigaldatud – et vesi jookseks majast eemale. Vundamendi lähedal pinnasesse kogunev vesi võib suurte sadudega sügisel maapinna üle ujutada, külmade saabudes see jäätub, mõjutades ajapikku üha enam vundamenti: see võib mõraneda nii, et vesi pääseb keldrisse. Kui avastad, et kelder on väga niiske, tasub juba varakevadel puhastada vundamendiümbrus lumest ja lasta kevadisel päikesel maapinda soojendada-kuivatada. Vundament ei lagune lõplikult üleöö, aga kuigi pikalt ei maksa selle kordategemisega siiski venitada – mida aeg edasi, seda kulukamaks tõotab töö minna. Remondiks (ja ka keldrisse koguneva niiskuse täpse põhjuse selgitamiseks) tasub palgata spetsialist – või vähemalt järgida temalt saadud juhiseid.
Kooruv värv maja voodrilaudadel Niiskus ja temperatuurikõikumised avaldavad mõju ka värvitud puitvoodriga maja välisvärvile: see hakkab mullitama ja kooruma, jättes puidu üha enam veekahjustuste meelevalda. Kui välistemperatuur on vähemasti mõni päev püsinud +10 kraadi juures, võib pihta hakata lahtise värvi mahavõtmisega, et hiljem maja üle värvida.
Sissesõiduteed ja aiarajad Kui pinnas talvel sügavalt läbi külmub, võib pärast sulamist selguda, et sissesõiduteele ja aia jalutusradadele laotud kivid on paigast nihkunud. Kohe ei juhtu tee-
dega midagi, siiski tasub kohalt nihkunud kivid esimesel võimalusel paika sättida, et vihmavesi ei jõuaks hakata teekivide alla kogunema ja aluspinda minema uhtuda. Kui sel talvel tekkinud pisivead teesillutises parandamata jätta, võib järgmiseks kevadeks juba pool teed kohalt nihkuda.
Päikese- ja soolakahjustusi saanud hekk Hekipõõsad ja -puud, eriti okaspuud, vajavad erilist hoolt varakevadel, kui maapind on lume all veel külmunud, aga ere päike juba halastamatult oksi praeb. Külmunud maapinnast ei saa puud-põõsad veel piisavalt vett kätte ja seetõttu võib päike oksad kollaseks kõrvetada. Selle vältimiseks tuleks maapinna sulamiseni kaitsata okaspuid ja -põõsaid kuuma päikese eest varjukangaga. Ka tänavatelt lume koristamisega hekkide alla kuhjuv soolaga segatud lumi võib hekile liiga teha. Maapinna tahenedes tuleks hekk hoolikalt üle vaadata ja kahjustunud oksad ära lõigata.
Kodu ja Ehitus
Ära küta õueõhku: kontrolli maja soojapidavust! Kas tunnete, nagu puhuks tuul tuppa? Ehkki küttekehad on pidevalt kuumad, on kodus külm? Kas küttearved on seejuures ebamõistlikult suured? Termograafia ehk infrapunakaameraga pildistamine aitab teada saada, kui suur osa toasoojast läheb lihtsalt kaotsi – ja kust kaudu. See on kõige lihtsam ja odavam moodus hindamaks seinte, akende-uste ja liitekohtade soojapidavust. Temperatuurierinevused visualiseeritakse eri värvidega. Infrapunakaameraga pildistades mää-
ratakse kindlaks seinasisesed külmasillad, niiskuskahjustused ja lekked ilma konstruktsioone avamata ja hoone tavakasutust häirimata. Nii saab teha kiire ekspertiisi, mis aitab suure täpsusega määrata külmasilla, leida võimalikke ehitusvigu ja puudusi. Saadud andmeid analüüsides saab leida lahendused soojuskadudest tekkinud jm probleemidele ning kavandada asjakohaseid parandustöid. Ka siis, kui plaanite maja või korteri ostu, tasub enne kont-
bsi.ee
rollida selle soojapidavust ja teha kindlaks muud võimalikud defektid – et ennetada hilisemaid halbu üllatusi. Korralikust firmast teenust tellides saate üldjuhul:
^ termopildid seest ja väljast, ^ spetsiaalse tarkvaraga koostatud raporti, ^ analüüsi, kuidas olukorda parandada. NB! Termograafiat saab kasutada hilissügisest varakevadeni, sest sise- ja välistemperatuuri vahe peab olema vähemalt 20 kraadi (nt toas on sooja 20 kraadi ja õuetemperatuur on nullis). Mida suurem on temperatuuride vahe, seda selgemalt on tulemused pildil eristatavad. Allikas: Imperial Projekt (www.imperialprojekt.ee)
Fassaaditöödel kõige sagedamini ette tulevad vead Talvega võib muutuda nii mõnegi maja välisilme. Tihti võib ka üsna uue maja fassaad hakata pragunema ja murenema, hullemal juhul pudeneb osa välisviimistluskihist maha. See tähendab aga suuremaid küttekulusid. Mis on need kitsaskohad, mis võivad maja välisfassaadile saatuslikuks saada ning millele fassaaditöid tehes või tellides kindlasti tuleks tähelepanu pöörata.
Valesti paigaldatud vahtplast Fassaadi soojustamisel on vahtplast väga levinud materjal, kuna on võrreldes kivivillaga soodsama hinnaga ja seda on lihtsam paigaldada. Uuemate vahtplastide soojapidavus on pealegi varasematega võrreldes oluliselt paranenud. Siiski on asjatundlikud ehitusmehed fassaade renoveerides tihti täheldanud, et vahtplast on lihtsalt hooletult paigaldatud või ei ole nurgad korralikult kokku seotud. Tagajärjeks on seinte vajumi-
Fassaadi soojustus peab olema tehtud asjatundlikult – muidu tuleb tehtu varsti ümber teha.
ne ja pragude teke, mille kaudu pääseb vihmavesi krohvikihi alla. Seinale võib saatuslikuks saada ka vahtplasti paigaldamine ilma tuulutusvahedeta, mistõttu koguneb niiskus plaadi alla ja niiske sein kaotab osa oma soojapidavusest.
Mattias Tammet
Liigne kiirustamine Buumiaegsete ehitiste üks tüüpvigu on, et ülemäära kiire ehitustempo tõttu ei lastud fassaadi erinevatel materjalikihtidel korralikult ära kuivada. Tagajärjeks on see, et nn märg-märjale-meetodil materjale üksteisele peale kandes ei nakku need omavahel korralikult, põhjustades krohvi või värvi mullitamist ja lahtikoorumist. Sellest omakorda tekivad fassaadis praod, kust tugeva vihmaga pääseb vesi seina sisse.
Valesti peale kantud liimisegu Vahtplasti või villa paigaldamisel on väga tähtis ka liimisegu pealekandmine: segu tuleb kanda üle plaadi pinna ringiratast ja siis veel pätsikujuliselt keskele. See hoiab tulekahju korral ära tule kiire levi-
punduma ning halvimal juhul langeb võrk koos kattekrohviga lihtsalt seinalt maha. Samuti võiks tähelepanu pöörata sellele, et suurema pinna krohvimist või armeerimist ei tehtaks kuuma päikese käes – sein kuivab siis liiga kiiresti ja töö tulemus võib jääda väga ebaühtlane. Soovitus: seda tööd tehes tuleks liikuda päikesega ühes suunas.
Niiskus pääseb seina sisse
ku ja tagab parema soojapidavuse. Kui segu on liiga kuiv, siis vahtplast või vill võib loksuma jääda ning hiljem põhjustada pragusid.
Vead armeerimisvõrgu paigaldamisel Vahel arvatakse, et töö ja materjali kokkuhoiu mõttes piisab, kui suruda võrk vastu vahtplasti ja kanda seejärel segu ainult võrgule. Nii toimides ei teki kleepumist võrgu ja soojustuskihi vahel ning sein võib hakata pragunema või
Niiskus on fassaadi suurim vaenlane, seetõttu võib fassaad kaotada suure osa oma soojapidavusest. Kui vesi pääseb läbi fassaadipragude kivivilla sisse, siis muutub vill piltlikult öeldes niiskeks külmaks svammiks, millest on külma ilmaga seina soojapidamisel vähem kasu kui oleks üldse ilma villata seinast. Seega ei jää tihti muud üle kui läbivettinud kivivill kuiva vastu välja vahetada. Küttekulude vähenemine on fassaadi soojustamisel ja uuendamisel üks otsestest ja praktilisematest tulemustest, sest läbi seinte haihtub ligikaudu 20% kogu elamu energiakaost. Allikas: www.kodukorda.net
Kodu ja Ehitus
Neljapäev, 27. märts 2014
5
Kas õhksoojuspumpa annab timmida veidi säästlikumaks?
Kalev Lilleorg
Õhksoojuspumba paigaldamise järel avastatakse nii mõneski kodus üllatusega, et ehkki sellest loodeti küttekulude kahanemist, on elektriarve hoopis oluliselt suurem. Kas mugavus ongi ainus võit? Õhksoojuspumba kasutamist ja hooldamist puudutavatele küsimustele vastab Kristjan Kalvik firmast Kodukliima Grupp. Õhksoojuspump on vaieldamatult mugav, aga samas ka paras elektriröövel. Kellel õigupoolest on selle paigaldamisest kõige rohkem võita? Kõik sõltub sellest, millist kütteviisi enne soojuspumba paigaldamist kasutati. Kui varem köeti elektriga, siis väheneb elektriarve ikka tuntavalt: küttele kuluv elektri osa väheneb kaks-kolm korda. Kui varem kasutati näiteks õlikütet, siis vähenevad kulutused kütteõlile. Elektriarve kasvab mõnevõrra, kuid kokkuvõttes küttekulud langevad. See, kes kütab näiteks oma metsa puudega, võidab siis peamiselt mugavuses – tuba on soe ka siis, kui ahju pole päev-kaks köetud. Milline oleks sellisel juhul parim temperatuurivalik, mille juures pump tagaks elamises piisava soojuse, aga ei keriks elektriarvet lakke? Üldiselt on nii, et mida madalam on etteantud temperatuur, seda vähem soojuspump elektrit kulutab. Soojuspumbad võimaldavad hoida ruumis temperatuuri vahemikus +18 kuni +30 kraadi. Paljudel mudelitel on peal ka madala temperatuuri hoidmise funktsioon, näiteks +10 kraadi. Seda kasutatakse tavaliselt suvekodudes või hoonetes, kus pikemal ajal keegi ei viibi. Eluruumis on mõistlik hoida temperatuuri 20−22 kraadi juures. Iga kraadi võrra temperatuuri tõstmine kergitab ka elektri kulu. Kas puhumisvõimsus peaks pumbal olema pigem madal või on targem see just põhja keerata? Mida väiksema kiirusega ventilaator töötab, seda vähem õhku käib läbi soojuspumba. Sellisel juhul võib küll saavutada elektri kokkuhoidu, kuid väljapuhutav soe õhk ei pruugi piisavalt levida ja kaugemal asuvad toad jäävad jahedamaks. Võib kasutada automaatseadistust, sel juhul valib seade ise puhumisvõimsuse.
Õhksoojuspumba välisosale parimat asukohta valida polegi nii lihtne: seinal võib müra häirida nii ennast kui ka kortermaja naabreid, maapinnal selleks mõeldud tugiraamil seistes võib seade aga talvel lume alla mattuda.
Kui ruumid on talvel täiesti maha jahtunud, tasuks enne näiteks ahjud kütta ja alles siis panna soojuspump soovitud temperatuuri hoidma. Kui soovitakse, et soojus leviks kaugemale ja ühtlasemalt, tuleb siiski kasutada suuremaid puhumisvõimsusi. Õhuvool tuleks reguleerida nii, et soe õhk puhutakse kõigepealt alla, põranda suunas. Kui pump on puldist välja lülitatud, aga vooluvõrguga ühendatud, võtab see ikkagi voolu. Kas oleks mõistlik see väljalülitamisel alati ka vooluvõrgust lahti ühendada? See sõltub mudelist ja seadme kasutamissagedusest. Vanemad ja odavamad pumbad võtavad tõepoolest veidi voolu ka siis, kui on puldist välja lülitatud. Päriselt vooluvõrgust lahti ühendada tasub aga siis, kui seadet pikemat aega üldse tööle ei panda. Kui pump siiski iga päev natukegi
töötab, on sellega nagu autoga – allamäge võid küll peaaegu tasuta sõita, aga mäkketõusul kulutad selle võrra rohkem. Mida veel peaks teadma, et õhksoojuspump töötaks kodus võimalikult efektiivselt ja samas rahakotisõbralikult – kas kasutaja saab selleks midagi ära teha? Õhksoojuspumba siseosa tolmufiltrid tuleb hoida puhtad ning üle paari aasta oleks hea teha seadmele hooldust. Hoolduse käigus puhastatakse õhksoojuspumba siseosa soojusvaheti sinna kogunenud tolmust ja mustusest. Pidevalt tuleb jälgida ka seadme välisosa olukorda. Jää või lumega kattunud välisosa ei saa välisõhust piisavalt soojust kätte. Vajadusel tuleb välisosa puhastada, et tagada õhu läbivool. Käredama pakase korral ei pruugi soojuspump enam etteantud pinna kütmisega hakkama saada. Siis tuleb seadet lisaküttega toetada: kütta ka kaminat/ahju või keskküttega juurde kütta. Kui ruumid on talvel täiesti maha jahtunud, siis tasuks need enne ahju või keskküttega soojaks kütta ja alles siis panna soojuspump soovitud temperatuuri hoidma. ≤ ANNA-LIISA METS
‡
Neljapäev, 27. märts 2014
Kodu ja Ehitus Tiina Kõrtsini
Soojustus
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
6
Parimat tulemust on loota, kui vana maja renoveerides saab teha kõik tööd korraga: vahetada katuse, soojustada vundamendi ja seinad ning panna uue välisvoodri.
KODU SOOJAKS: seina vajavad erinevat soojus ILMSELT SOODSAIM PAKKUMINE! UHTNA PUIT OÜ Enamik kortermaju on hädas suurte veekadude ja elanikelt õigeaegselt veeandmete saamisega. Meil on lahendus: Vahetades kõikides korterites vanad veearvestid uute kaugloetavate veearvestite vastu. Nii saab kõik veenäidud kätte üheaegselt ja veekaod vähenevad oluliselt. Amortiseerunud keskküttesüsteemi vahetades on kasulik paigaldada radiaatoritele indviduaalsed kaugloetavad küttekulu mõõdikud. See motiveerib inimesi säästma ja vähendab oluliselt küttearveid. Kaugloetavate veearvestite- ja individuaalse küttekulu mõõdikute müük, paigaldus ja arvestusteenus.
APRILLI LÕPUNI sõlmitud lepingutele 6 kuud arvestusteenust TASUTA.
A
OÜ lf a h al du s
ha l d u s . e e , 6 7 0 03 i nf o@ a l f a Tallinn, 11 , 9 1 a k i l u T
1. Värvitud voodrilaud: kuusk; 18 × 95, 125, 150; al 10,99 €/m2 2. Põrandalaud B: kuusk, mänd; 28 × 95, 120, 145; al 7,98 €/m2 3. Sisevoodrilaud: kuusk, mänd; STV, 16 × 100, 125; al 5,5 €/m2 4. Saunavoodrilaud: lepp, oksavaba; 15 × 65, 87; al 15,97 €/m2 5. Tugevussorteeritud saematerjal: C16, C18 ja C24 6. Terrassilaud: kuusk, mänd, lehis, termotöödeldud, immutatud ja naturaalne; al 5,75 €/m2 7. Servamata laud: kuusk, mänd, tamm, saar, sanglepp; al 5,75 €/m2 8. Kümblustünnid: al 499 € Ostame kokku tammeja saarepakku ning metsakinnistuid üle Eesti. Kogu projekti pakkumine on veelgi soodsam.
Tehke päring ja anname endast parima, et pakkuda parimat hinda.
KOHTUME MESSIL “Eesti ehitab 2014” box C 18
USKUMATU, AGA TÕSI kuniks kaupa jätkub! LOODUSKIVID Sandstone pink
Black slate
19,95
2,95
50% Hind / tk 5,90
Hind / m² 39,90
KAMINAD Marmorist mantelkamin 449,00
Hind 1496,00
GRANIITVALAMUD 49,50
50%
70%
www.vaheseinad.ee
Transport üle Eesti! Tel 528 8224, 516 5192 E-post: uhtnapuit@gmail.com; www.uhtnapuit.ee
Kotzebue 18d, Tallinn 10411 Tel: 503 4533, 641 5444 www.biokaminad.ee
www.MENDALI.ee
Hind 99,00 www.looduskivid.ee www.aurusaun.ee
Kodu ja Ehitus
Neljapäev, 27. märts 2014
7
Villane kampsun kurguni kinni ja lambanahast sussid kui jalga keebitud – see pole just parim viis oma kodus talve üle elada. Kütad ja kütad, aga soe ei taha toas püsida – sest kodu pole korralikult soojustatud.
≤
ILLE GRÜN-OTS LEHT@OHTULEHT.EE
See, kes uut maja ehitab, mõtleb algusest peale ennekõike sellele, kuidas kodu piisavalt soojustatud saaks, et küttekulud oleksid edaspidi võimalikult väikesed. Meelt ei pea aga heitma ka vanemate majade asukad – talv on kodusoojustuse nõrgad kohad küllap hästi välja toonud, asja annab aga parandada.
Krohvialused välisseinad Sellist soojustamisviisi kasutatakse kivi- või betoonseinte puhul: seinale kinnitatakse tugevad soojustusplaadid, mis kaetakse krohviga. «Krohvimistööd ja spetsiaalsete soojustusplaatide paigaldus (ehk soojustuse liitsüsteemide paigaldus) eeldavad alati spetsialisti abi, sest krohvisüsteem peab olema valitud vastavalt ehitus- ja tuleohutusnõuetele, seinatüübile ning kasutatava soojustusmaterjali omadustele,» hoiatab Pihelo. Krohvialuseks soojustuseks võib kasutada vahtpolüstüreenist
ad stust Õhtulehe ajakiri
ning mineraalvillast spetsiaalseid tugevaid fassaadisoojustusplaate. Plaatide kinnitusviis võib sõltuvalt kasutatavast krohvisüsteemist erineda: mõnel juhul kinnitatakse plaadid aluspinnale vaid liimiseguga, kuid lisakinnituseks kasutatakse ka spetsiaalseid tüübleid. Samuti võib erineda soojustusplaatidele kantava armeeringu, krunt- ja krohvisegu tüüp ning paksus. Vahtplast kaetakse tavaliselt polümeersete krohvidega, mineraalvillast soojustusplaatide katteks aga kasutatakse eelkõige mineraalseid krohvisegusid.
Tuulutatavad välisseinad Tuulutatavaid ehk ventileeritavaid välisseinu kasutatakse peamiselt puit- ja metallsõrestikhoonete puhul, kui seinad viimistletakse fassaadikatteplaatide või -voodriga (näiteks puitlaudis vms). Fassaadikatte ja soojustuskihtide vahel asetseb tuuletõkkekiht, fassaadikatte ja tuuletõkkekihi vahel on tuulutusvahe. Selline lahendus kõlbab ka vanemate hoonete renoveerimisel ja lisasoojustamisel. Sõrestiku postide vahed täidetakse kergema mineraalvillast soojustusega. Soojustatud sõrestiksein kaetakse väljast tuuletõkkeplaatidega, seejärel kinnitatakse tuuletõkkekihile distantsliistud tuulutusvahe tagamiseks. Distantsliistudele kinnitatakse fassaadikattematerjal. Vanemate majade puitsõrestikseinte täiteks on enamasti kasutatud saepuru või nõukogudeaegset mineraalvatti. TuuletõkJÄTKUB PÖÖRDEL »
‡‡‡‡‡‡‡‡
sisustus ilmub 24. aprillil.
Info ja reklaami tellimine: kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee, tel 614 4096
ARU GRUPP Valgem ja soojem kodu... Akna ja ukse müük ning tootmine telefon +372 329 5650 aken @ arugrupp.ee
Treppide müük ja tootmine Telefon +372 32 95 718 trepp @ arugrupp.ee
WWW.ARUGRUPP.EE
Uue põlvkonna katuseaknad Roto Designo Designo katuseakende omadused: uudne disain ja väliste katteplekkide värv (hall-metallik) aitab aknal hästi sulanduda kõiki tüüpi katusekattematerjalide ja materjalide toonidega tehases eelpaigaldatud paigaldusvinklid tehases eelpaigaldatud soojustusplokk ja aurutõkkekile paigaldusjärgne raami reguleerimise võimalus FixAlfa OÜ gsm 5055283 LCPGM"ƂZCNHC GG
YY TQVQ GG
Neljapäev, 27. märts 2014
8 « ALGUS PÖÖRDEL kekihiks on kasutatud välisvoodri all ehituspappi, halvemal juhul aga ruberoidi või kilet, mis Pihelo sõnul on võrreldav olukorraga «kapuuts silmil, kilekott peas», sest madala niiskusläbilaskvusega materjalid piirde välimistes kihtides ei lase veeauru konstruktsioonidest piisaval hulgal välja, tekib kondensaat ning hallituse ja niiskuskahjustuste risk on väga suur. «Sellistel juhtudel on hallituse ja niiskuskahjustuste tekkeks kõige tavalisem koht välispiirde niiskustihedates väliskihtides, samuti puit- ja kivipindade omavaheline kokkupuutepiirkond, vundamendile toetuv palk, post või sõrestikuvöö,» selgitab asjatundja. «Kivi kogub endasse niiskust ning annab selle edasi puidule. Urbse ja niiske tellise vastu puutuvad puitosad saavad enamasti niiskusest tugevasti kahjustatud. Selliste kahjustustega puitosad tuleb võimalusel asendada või töödelda antiseptiliste puidukaitsevahenditega. Puit- ja kiviosad tuleb teineteisest eraldada hüdroisolatsioonikihiga.» Soojus ja niiskus liiguvad välispiiretes soojemalt pinnalt külmema poole, seega koos soojaleketega satub välisseintesse hulk niiskust veeauruna, kui välispiirete ruumipoolses küljes ei ole aurutõket. Mineraalvillade tootjad soovitavad aurutõkkekihi kasutamist, kuid vanema puitehitise renoveerimisel on sada protsenti niiskuskindla aurutõkkekihi saavutamine ebareaalne – olemasolevad vaheseinad, talad jm
Tõhusam soojustus lubab kütte pealt säästa ^ Korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh akna ruutmeetri kohta. ^ Välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh seina ruutmeetri kohta. ^ Katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh katuse ruutmeetri kohta. ^ Väga efektiivne võimalus soojust säästa on kasutada kolmekordsete klaasidega aknaid. ^ Maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20%. ^ Soojustamist võib alustada väga lihtsate võtetega, nagu akende tihendamine ja katkiste klaaside ning irvakil uste vahetamine. Nii saab säästa 5−7% soojust. ^ Kallimad tööd on maja välisseinte, katuse, trepikoja ja soklikorruse soojapidavamaks muutmine, küttesüsteemi tasakaalustamine ja torude soojustamine ning olemasoleva soojussõlme nüüdisajastamine. Allikas: www.kokkuhoid.energia.ee
Mari Luud
Akende vahetamine on üks esimesi asju, millest loodetakse abi soojakadude kahandamisel. PantherMedia / Scanpix
Ruberoid või kile on tuuletõkkekihina halb valik, sest need ei lase veeauru piisaval hulgal välja ning hallituse ja niiskuskahjustuste risk on väga suur. ei võimalda kõigis kohtades korrektselt aurutõket paigaldada. Seetõttu tuleb hoonete lisasoojustamisel välispiirete niiskustehniline režiim hoolega läbi arvutada, et vältida hilisemaid kahjustusi.
Vana saepuru võib seina vahele alles jätta Seinte lisasoojustamisel võib jätta vana saepurutäidise alles, kui sellel ei ole ilmseid niiskuskahjustusi ega puidumädaniku kol-
deid. Saepuru hea omadus peale suhteliselt efektiivse soojapidavuse on ka võime siduda suurel hulgal niiskust. Mineraalvill seda ei suuda – see ei ima ega seo niiskust, veeaurust tekkinud kondensaat tilgub villast läbi ja valgub alla. Saepuru annab temperatuuri tõustes ja õhu liikumise toimel niiskuse endast välja ja kuivab. Asi toimib muidugi ainult siis, kui välisvoodri ja tuuletõkkekihi vahel on piisav tuulutus ning soo-
Vanade majade soojustamisel on väga tähtis, et tegija täpselt teaks, miks ja mida ta mingi seina puhul teeb.
Kodu ja Ehitus
justatud piirde väliskihid on piisava veeauru läbilaskvusega, mis tagab piiretest eralduva niiskuse eemaldumise. Seinte täidiseks kasutatud saepuru võib olla aja jooksul kokku vajunud, jättes seinte ülaosad praktiliselt soojustuseta. Mõnel juhul saab sõrestikuposte katva laudise osaliselt alles jätta, eemaldades vaid osa laudadest nii, et tühimiku saaks täita mineraalvillaga. Seejärel tuleks paigaldada seinale väljapoole lisaroovitis ning lisasoojustuse kiht nii, et kogu seina soojustuse kogupaksuseks oleks vähemalt 200 mm. Kui osaliselt jääb seintesse saepurutäidis alles, siis võiks lisasoojustuse kogupaksus olla vähemalt 150 mm. Vajadusel võib lisasoojustuse roovitise paigaldada ka puitsõrestikseina ruumidepoolsele pinnale. Sel juhul on soovitatav õhutõke, aurutõkkekile või -foolium paigaldada olemasolevale seinale enne lisaroovitiste (näiteks prussid 50 x 50 mm või kipsplaadi teraskarkassi postid) ja lisasoojustuskihi paigaldust, sest siis jääb pistikupesade, kaablite jms paigaldamisel aurutõkkekiht terviklikuks. Tuuletõkkeplaat olgu alati asetatud tihedalt vastu soojustust. Levinuim on pressitud puitkiud-tuuletõkkeplaat paksusega 12 või 25 mm, laiusega 1200 ja pikkusega 2700–3000 mm, mis on immutatud niiskust ja hallitust tõrjuvate vahenditega. Et tegemist on puidul põhinevast toormest valmistatud plaatidega, on paigaldusel oluline jälgida, et plaat saaks vajadusel paisuda,
Kodu ja Ehitus
Neljapäev, 27. märts 2014
seejuures tuulepidavusele mõju avaldamata. Sestap pannakse plaadid seintele teineteisest vähemalt 4–5 mm kaugusele ning vuugid täidetakse elastse tihendi või ehitusmastiksiga. Vertikaalvuugid ja välisnurgad tihendatakse samuti ning kaetakse distantsliistudega, mis on samas aluseks fassaadi välisvoodri kinnitusele. Distantsliistude ja seega ka tuulutusvahe minimaalne paksus on 25 mm.
Tuulutusvahe õige lahendus väga oluline! Tuulutatavate sõrestikseinte ehituse juures on väga oluline tuulutusvahe õige lahendus. Kui fassaad kaetakse horisontaallaudisega, siis tuuletõkkeplaatide ja fassaadikatte vahel on distantsliistud paigaldatud vertikaalselt nii, et loomulik õhu liikumine ei oleks takistatud. Kui sein soovitakse katta püstlaudisega, kus lauad on kahes kihis vaheliti, siis on distantsliistud paigaldatud seinale horisontaalselt nii, et ühe liistu pikkus oleks 1,2–1,5 m ja kahe kõrvuti asetseva liistu vahele jääb õhu liikumiseks vahe 0,3–0,5 m. Iga järgnev horisontaalne distantsliistude rida on eelnevast nihutatud ehk need paigaldatakse seinale maleruudustiku taoliselt. Tuulutusvahe on alati nii alt kui ka seina ülaosas tuulekasti juures välisõhu juurdepääsuks avatud. Tuulekasti kattelaudis võiks olla valmistatud servatud laudadest ja kinnitatud 10–15 mm vahedega, et õhu liikumine ei oleks takistatud.
9
Tähtsad asjad köögis PantherMedia / Scanpix
Tähtis on alati loomulikult see, mida parajasti vaja – ja mis just siis on niikuinii otsas/purunenud/ununenud. Aga kui vaadata suuremas plaanis, siis: mis peaks köögis ilmtingimata olema, et toidutegu sujuks? PIISAVALT TÖÖPINDA. Kes pole selles olukorras olnud, ei oska ettegi kujutada, kui ebamugav on perele süüa teha, kui koorimiseks-lõikamiseks-hakkimiseks-kloppimiseks on vaid kitsuke kapipealne või väike lauanurk. Ime siis, kui pole erilist indu kööki toitu vaaritama tõtata. TÕHUS ÕHUPUHASTI. Tihtilugu juhtub, et suurte kulutuste keerises tekib soov kuskilt pisutki säästa – ja säästmisekohaks valitakse õhupuhasti. See võib olla ränk viga, eriti elamises, kus on avatud köök. Kui kodu on täis hõrku koogilõhna, pole ju hullu, aga vahel keedetakse supikonte või hautatakse kapsast – see lõhnabukett ei pruugi üle terve maja levides ol-
Las masin peseb! Ühe Ameerikas tehtud uuringu järgi kulutab keskmine neljaliikmeline pere nõusid käsitsi pestes sellele tegevusele aastas umbes nädala. Selle ajaga oleks ju huvitavamatki teha.
la just kõige meeldivam. Seega: õhupuhasti ja ventilatsioon olgu korralik. KOMBINEERITUD PLIIT. Kuni pole proovinud, ei oska ka hinnata. Pliidiplaat, millel on nii gaasipõletid kui ka elektrilised keedualad, avardab kodukoka mängumaad tublisti, võimaluse korral tasub tavaline elektri- või gaasipliit selle vastu välja vahetada. NÕUDEPESUMASIN. Ohtrasõnalist vastuseisu ilmutavad need, kellel nõudepesumasinat pole. Kui see kord olemas, on raske mõista, kuidas varem üldse selleta hakkama saadi. Kui on keegi, kelle kodus see masin kasutust ei leia, siis ehk üksik inimene, kelle ainus pesemist vajav toidunõu on kohvitass – aga isegi temal käivad vahel külalised! Täismõõdus masinate kõrval on olemas ka väiksemaid. KÕRGEMALE TÕSTETUD KÜPSETUSAHI. Säästab selga ja pakub mugavust – ahjus valmivat toitu saab jälgida ning plaate ja küpsetusanumaid sisse-välja tõsta ilma ülemäära küürutamata. Uut kööki kavandades tasub seda paigutust kaaluda. VÄIKE TREPPJÄRI. Kui köögisein on kõrgustpidi maksimaalselt ära kasutatud ja köögikappide rivi küünib lae alla, siis kasinama kasvuga inimestel om laealustelt riiulitelt üsna
võimatu midagi kätte saada. Nii pole tegelikult vahet, kas need kapid seal on või pole – nende sisu kipub nagunii ununema. Kõik muutub aga kohe, kui majapidamisse soetada väike treppjäri. Kaks astet – ja kõik on ka kõrgeimalt riiulilt hetkega kättesaadav. SUUR JA TUGEV LÕIKELAUD. Pole mõtet tassida koju kahtlase väärtusega plastlauakesi – õige lõikelaud on täispuidust, toekas ja tugev. Miski ei pudene naljalt üle ääre, laud ei libise esimese hooletu puute peale põrandale. Haki ja naudi! KORRALIK KOKANUGA. Lõikelauast üksi on siiski vähe, et lõikumist-hakkimist-tükeldamist nautida, ära kulub ka korralik nuga. Mõistlik oleks soetada see kutselistele kokkadele mõeldud tarvikute seast – kui juba, siis juba. Nüri noaga toore liha kallal nüsimine on taas üks asi, mis mängu ilu rikub. MALMIST AHJUPOTT. Parim variant, kui olemas on ka puuküttega ahi – natuke harjutamist ja tulevad niisugused ahjuroad, et isegi ämm tunnustaks te kokakunsti. Asja ajab aga ära ka tavaline elektri- või ka gaasiahi, viimasel tuleb lihtsalt rohkem silma peal hoida, kui puudub pikem kogemus gaasiahjuga. Allikas: Hobikokkade netifoorumid meil ja mujal
modernne ja klassikaline klinkertellis eksterjöör ja interjöör
Parim kivipood Tallinnas Aitab krohvist, osta kvaliteetsed Feldhaus Klinker savitellised
i Parim kvaliteet i Suurim valik i Parim hind i Kauakestev i Omanäoline
Artelli 16/18 Tallinn tel 5648 0002 info@graniitkivi.ee www.graniitkivi.ee

‥
Vannituba
‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥
10
Neljapäev, 27. märts 2014
Kodu ja Ehitus
Unistuste vannituba – igaßhel isemoodi Inimeste unistused ja soovid erinevad – ka siis, kui need puudutavad vannituba. Kel seni pesemisvþimalused kehvad, oleks þnnelik ka kitsukese duťinurga ßle, kellel vann enesestmþistetav, unistab luksuslikust koduspaast.
≤
ANNA-LIISA METS ANNA-LIISA.METS@OHTULEHT.EE
Netifoorumeid ja blogisid lugedes leiab Ăźsna palju huvitavaid mĂľt-
teid, soove – ja ka pilte teoks tehtud unistustest. Miks ise jalgratast leiutada, kui saab leida eeskuju ja seda oma ideede ja soovidega klapitada. Ennekþike tuleb aga igasuguse pesuruumi ehitamisel mþelda sellele, et tÜÜ saaks ehitustehniliselt þigesti tehtud – ßhest valesti ehitatud vannitoast immitsev niiskus vþib näiteks vanas puitmajas rikkuda nii korteri kui ka teha suurt kahju kogu majale.
Mis on kĂľige olulisem?
Mida rohkem on vannitoas seinale kinnitatud sisustust, seda hĂľlpsam on koristada.
Kutselised ehitajad kinnitavad kui ßhest suust: enne kui hakkate mþtlema, mis värvi plaadid seina panna vþi kuhu sobitada kaunis kßßnlaalus, tuleb pþhjalikult
läbi kaaluda kþik tehnilised vþimalused: kus on sobivaim vee- ja kanalisatsioonißhendus, kuhu saab paigaldada ventilatsiooni, kust vedada elektri. Nende näitajate alusel tuleks kavandada just selle vannitoa otstarbekaim ruumiplaneering. Kindlasti ei maksa seda tÜÜd usaldada esimesele tÜÜotsimiskuulutustest leitud ehitusmehele: vannitoa ehitamine pole just kþige odavam lþbu ja ka selle ehitamisel tehtud vigade parandamine on oluliselt kulukam kui näiteks kehvasti värvitud seina ßlevþþpamine – rääkimata ohust, et kahju saab kogu maja. Seepärast valige kas mainekas ja kogemustega firma, kes vþtab tehtud tÜÜ eest ka vastutuse, vþi leidke tÜÜmees, keda teavad soovitada sþbrad-sugulased. Muidugi pole vþimatu ise see tÜÜ ette vþtta, aga kindlasti tuleks siis kþik ßksipulgi järele uurida: mis järjekorras tÜid teha ja milliseid materjale kasutada. Tingimata peavad need kþik, alates plaadisegust ja lþpetades värviga, olema niiskuskindlad, nii seintel kui ka pþrandal tuleb ilm-
Koduaias
tingimata kasutada niiskustþket ehk hßdroisolatsiooni. Kui vannituba on piisavalt ruumikas, on selle sisustamisel rohkem valikuvþimalusi. Hea oleks valida seinale kinnitatavad kapid-riiulid, WC-pottegi on seinakinnitusega. Nii pole karta mÜÜbli niiskuskahjustusi ja ka koristada on oluliselt hþlpsam – ja koristada tasuks vannituba sageli. Esiteks läheb see tÜÜ siis kiiremini, teiseks ei saa ruumi tekkida halba lþhna ega varjatud veeleket, mis vþib seda pþhjustada – tihedalt koristades hakkaks see kohe silma. Vähegi suurema elamise korrashoidmiseks on mþistlik teha koristusplaan: esmaspäeval esik, teisipäeval vannituba, kolmapäeval magamistuba jne. Nii kulub koristamisele iga päev vaid pisut aega, aga kþik on kogu aeg puhas. Ka valgustusel on vannitoas tähtis roll: ehkki vannis on mþnus lesida hoopis kßßnlavalgel, vþib hommikuti peegli ees ära kuluda täisvalgus. Seepärast olgu valgusteid pigem rohkem – et vajadusel oleks vþimalus olemas.
Suur peegel lisab vannitoale avarust, kuid arvestada tuleb sagedasema puhastamisega – plekiline peegel ei kaunista ßhtki ruumi.
Ehitusel
laadurid \PP[Tc^^\X]T \ĂŁĂŁZ YP W^^[Sdb Cd[T ! BPdT 7PaYd\PP www.sami.ee Linnahoolduses
LumetÜÜdel
~ CĂ&#x153;bcTYĂ&#x153;dS Zd]X # ZV ~ BĂ&#x153;XSdZXXadb Zd]X !$ Z\ W ~ CĂ&#x153;bcTZĂ&#x153;aVdb Zd]X ! ' \ ~ <Pbb P[PcTb $( ZV ~ ;PX eP[XZ cĂ?Ă?ePWT]STXS ~ ?P[Yd \dST[TXS
PinnasetÜÜdel
Ehitusel
TULE TUTVUMA TbX]SdbTb eĂ&#x153;X ! $ # \TbbX[ Eesti ehitab 2014
FarmitÜÜdel
Kodu ja Ehitus
Neljapäev, 27. märts 2014
11
Kui lastega perel on üks vannituba, peaks kraanikausse seal olema vähemalt kaks – hulk hommikusi tülisid jääks olemata.
Vann otse magamistoas – hea võimalus kasutada ära ka katusealust pinda.
Miks tavapäraselt, kui saab ka lustiga!
Unistajad soovitavad ^ Kahe sissepääsuga vannituba – et sinna pääseks nii koridorist/esikust kui ka otse magamistoast – superlahendus! ^ Plaan on osta suurem remontivajav korter ja teha ühest senisest toast – või ka köögist – vannituba. Miks? Sest aken lihtsalt peab minu vannitoas olema! ^ Oma majas ja lastega perel peaks vannitubasid kindlasti olema rohkem kui üks. Eriti hea, kui lastetubade juures oleks oma vannituba ja vanematel oma – pole kunagi muret, et šampoonipudelid on tilgatumaks tühjendatud või parfüüm vannivette pihustatud. ^ Ei mingit mustapesukorvi! Kraanikausi-alustesse kappidesse saab mahutada ka sügavad sahtlid musta pesu jaoks – kõik näeb kogu aeg šikk välja. PantherMedia / Scanpix, Pinterest.com
TEL. 671 9201 INFO@EIMUR.EE WWW.EIMUR.EE
KATUSEFERMID MAJAELEMENDID ELEMENTMAJAD OTSE TEHASEST!
^ Vihmadušs! See suure-suure dušiotsikuga. Pesemine peab mõnus olema! ^ Pesumasin ja kuivati lähevad kapiuste taha, ainult sel kombel saab ruumist jätta luksusliku mulje. ^ Millal kadusid vannitubadest bideed? Miks seda ebamõistlikuks ja mittevajalikuks peetakse? Oma koju soetan selle kindlasti. ^ Üks vannituba peaks olema magamistoa kõrval – ja see peaks olema siis tõeline kodune spaa. ^ Ükskord saan endale kindlasti kodu, kus vann on otse magamistoas – paremat lahendust on raske välja mõelda. ^ Kui on üks vannituba, siis peaks seal olema mitu kraanikaussi. Kaks vähemalt, lastega peres isegi kolm – pooled hommikused pinged jääksid ära. Allikas: veebifoorumid ja blogid
Taaskasutajatel on vannitoaski avar mängumaa.
Imatra Elekter AS ŽŶ ĞůĞŬƚƌŝĞŶĞƌŐŝĂ ŵƺƺŐŝĞƩĞǀƁƚĞ͕ ŬĞƐ ƉĂŬƵď ŽŵĂ ŬůŝĞŶƟĚĞůĞ ůŝŚƚƐĂƚ͕ ŬůŝĞŶĚŝƐƁďƌĂůŝŬŬƵ͕ ŬĞƐŬŬŽŶŶĂƐƁďƌĂůŝŬŬƵ ŶŝŶŐ ĞĨĞŬƟŝǀƐĞƚ ĞůĞŬƚƌŝĞŶĞƌŐŝĂ ŵƺƺŐŝ ƚĞĞŶƵƐƚ͘ /ŵĂƚƌĂ ůĞŬƚĞƌ ^ ŬƵƵůƵď ^ŽŽŵĞ ĞŶĞƌŐŝĂŬŽŶƚƐĞƌŶŝůĞ /ŵĂƚƌĂ ^ĞƵĚƵŶ ^ćŚŬƂ Kz͕ ŵŝůůĞ ĂũĂůƵŐƵ ƵůĂƚƵď ũƵďĂ ĂĂƐƚĂƐƐĞ ϭϵϮϴ͘ ǀĂƚƵĚ ĞůĞŬƚƌŝƚƵƌƵ ŬŽŐĞŵƵƐĞĚ ŽŶ ĞƩĞǀƁƩĞů ũƵďĂ ĂĂƐƚĂƐƚ ϭϵϵϴ͘ DĞŝůĞ ŽŶ ŽůƵůŝŶĞ ŬĂƐƵƚĂĚĂ ƌĞƐƐƵƌƐƐĞ ǀƁŝŵĂůŝŬƵůƚ ĞĨĞŬƟŝǀƐĞůƚ͕ ŚŽŽůŝĚĂ ŝŶŝŵĞƐƚĞƐƚ ŶŝŶŐ ƚĞŐƵƚƐĞĚĂ ƉĂƌĞŵĂũĂ ƉƵŚƚĂŵĂ ĞůƵŬĞƐŬŬŽŶŶĂ ŶŝŵĞů͘
MAKSIMAALNE KASU NORD POOL SPOT BÖRSI HINNAST ůĞŬƚƌŝƉĂŬĞƟ d WE puhul sõltub Teie elektrienergia hind Nord Pool Spot elektribörsi hinnast. Selline hinnastamine tagab tarbijale avatud turu kõige täpsema hinna, kuna elektrienergia hind on otseses sõltuǀƵƐĞƐ ĞůĞŬƚƌŝďƂƌƐŝ ŚŝŶŶĂŐĂ͘ ϮϬϭϯ͘ ĂĂƐƚĂů Žůŝ ďƂƌƐŝ ŚŝŶŶĂƐƚ ƐƁůƚƵǀ ƉĂŬĞƩ͕ tarbijatele kõige soodsam.
MAKSIMAALNE KINDLUS TULEVIKU SUHTES Wm^/s ƉĂŬĞƟ ƉƵŚƵů ŽŶ dĞŝĞ ĞůĞŬƚƌŝĞŶĞƌŐŝĂ ŚŝŶĚ ĮŬƐĞĞƌŝƚƵĚ ũĂ ŵƵƵƚƵͲ matu kogu müügiperioodi ulatuses. Pakutavad müügiperioodid on 6 ũĂ ϭϮ ŬƵƵĚ͘ ^ĞĚĂ ƉĂŬĞƫ ǀĂůŝĚĞƐ͕ Ğŝ ƐƁůƚƵ dĞŝĞ ĞůĞŬƚƌŝĂƌǀĞ ĞůĞŬƚƌŝďƂƌƐŝ hindadest ning Teil on võimalik lihtsamini enda kulutusi planeerida.
KESKKONNASÕBRALIK ELEKTRIENERGIA Tarbijatele, kes soovivad keskkonnasõbralikku elektrienergiat, soovitame meie rohelist valikut. Rohelise valiku korral garanteerime, et ostame Teie tarbitud elektrienergia koguse ulatuses taastuvatest energiaallikatest pärinevat elektrienergiat.
TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!
OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn
Sõlmi enda uus elektrileping juba täna! Meie kasutajasõbralik iseteenindus asub www.imatraelekter.ee Lisainfo telefonil 606 1840 või e-post elekter@imatraelekter.ee
Neljapäev, 27. märts 2014
12
J
H
MAJA
I
MAJA
G
MAJA
F
MAJA
E
Kristiine / KESKLINN
D
MAJA
MAJA
Sõjak
MAJA
C
A
MAJA
ooli tä
Tond
Kodu ja Ehitus
B
MAJA
MAJA
nav Marsi t
i tän
änav
TE R E
TE N N
IS E K
E S KU
S
av Järve / MUSTAMÄE
Vahetult kesklinna läheduses asub kunagisel Tallinna raehärra Dunte suvemõisa territooriumil vaikne paigake, millest on kuulnud kõik, aga oma silmaga näinud vähesed. See on ajaloolise Tondi linnaosa keskpunkt – praegusel hetkel põlispuudega pikitud 12 hektari suurune maalapp, mis on oodanud oma aega. Ja see aeg on kätte jõudnud – Tondi linnaosas algab uus elu.
Otsides uut elamist, tahaksid, et see oleks kesklinnale lähedal. Et oleks ilus vaade ja et oleks rohelust ja avarust. Et kaubanduskeskus oleks jalutuskäigu kaugusel, korralik kool ja lasteaed sealsamas. Et kommunaalkulud oleksid madalad ja et oleks suur panipaik. Et maja kõrvalt läheks hommikujooksu rada ja lähedal oleks ujula. Et tenniseväljak oleks üle tee ja rattaga saaks tööl käia. Et naabrid oleksid normaalsed . . . Ah jaa, et oleks mõistliku hinnaga!
www.tondilinna.ee
MÜÜGIINFO LAAM KINNISVARA OÜ
Ahti Silk GSM 5561 6332 ahti.silk@laam.ee
Evelin Lang GSM 509 7371 evelin.lang@laam.ee
Projekti arendab