Finants ja kindlustus september 2015

Finants ja kindlustus

Kolmapäev, 30. september 2015 Finants- ja kindlustusteemalise kommertsväljaande koostas Õhtulehe reklaamiosakond koostöös UAB DK PZU Lietuva Eesti filiaali, Mandatum Life Insurance Baltic SE, IPF Digital Estonia OÜ, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali, SEB eluja pensionikindlustuse, ASi Swedbank, Tallinna Hoiulaenuühistu, ASi Inbank ja ALD Automotive Eesti ASiga.

Väljaandja: AS SL Õhtuleht, Narva mnt 13, Tallinn • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress, Tähe 133, Tartu

2 Finants ja kindlustus

Kolmap채ev, 30. september 2015

Kolmapäev, 30. september 2015

Finants ja kindlustus 3 Vida Press

Rasked haigused 2013. aasta jooksul diagnoositi Eestis  7500 pahaloomulist vähijuhtumit,  ligi 2000 südameinfarkti,  ligi 4000 insulti,  10b000 inimesele määrati püsiv puue.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Taastusravi pärast ränka haigust võib olla pikaajaline ja kulukas, sissetulek aga haiguslehel olles pigem väheneb. Kindlustusest on sel juhul palju abi.

RAHALINE ABI RASKE HAIGUSE KORRAL Arstiteadus areneb uskumatu kiirusega ja üha enam inimesi tuleb võitlusest ränga tõvega võitjana välja. Ravi kestab sageli kaua, selle aja jooksul inimese sissetulekud vähenevad, kulutused võivad aga hoopis suureneda. Kuidas toime tulla?

Igal aastal haigestub Eestis ligi 25b000 inimest rasketesse haigustesse: vähk, insult või infarkt.

Meedias leiavad kajastust pigem liiklus- ja tööõnnetused, tegelikult mõjutab raske haiguse diagnoos hoopis suuremat hulka inimesi.

Meditsiini ülikiire areng on muutnud edukaks paljude raskete haiguste ravi, üha rohkem ränga diagnoosi saanud inimesi terveneb. Paraku on sel kõigel oma hind. Mandatum Life Insurance Baltic SE müügiüksuse juht Naidi Meikop tõdeb, et mida tagasihoidlikumaks muutuvad riiklikud toetused, seda rohkem hakkavad inimesed oma elu kindlustamisele mõtlema.

Ravi toob kaasa lisakulud Kui Põhjamaades ja Kesk-Euroopas on elukindlustus kohati suisa kohustuslik, siis Eestis on surmajuhtumite, õnnetuste ja/või haiguste vastu end vabatahtlikult kindlustanud alla kümne protsendi elanikest. Ühelt poolt on levi-

nud arvamus, nagu oleks elukindlustus luksustoode, teisalt ei olda teadlikud elukindlustuse kui kindlustusliigi eripärast. Me kindlustame küll oma kodud, autod ja kodutehnika, aga enda peale me eriti ei mõtle.

Rasked haigused nõuavad enamasti väga pikaajalist ja kulukat ravi. «Haiguslehel olles vähenevad meie sissetulekud vähemalt 30%, samas suurenevad lisakulutused ravile, sest riiklik ravisüsteem ei suuda kõike vajalikku alati tagada,» nendib Naidi Meikop.

«Eesti riiklik meditsiin annab suurepärast abi kriisiolukorras, kuid hilisemaks raviks ja taastumiseks napib meil paraku ressursse.»

Nii saadetakse näiteks insuldihaige patsient stabiilse seisundi saabudes koju ning ta peab suurel määral ise taastumisega hakkama saama. Mitte keegi ei oska prognoosida, millises tempos taastumine kulgeb ja millal inimene taas tööle saab naasta. Insuldiravi eeldab üldjuhul taastusravi, liikumisja tegevusteraapiat, logopeedi jpm.

Taastusravi järjekorrad on pikad – Haapsalus näiteks kaheksa kuud. Tasulise taastusravi päevahind haiglas on aga suurusjärgus 120 eurot. Samas jäävad haigestunud inimese kohustused panga, eluaseme ja pere ülalpidamise ees endisteks. Sellises olukorras oleks väga vaja rahalist abi. Kuidas seda saada?

Kriitiliste haiguste lisakindlustus Kriitiliste haiguste kindlustus on Eesti turul üsna uus nähtus. Selle alla kuulub Mandatum Life’i lahenduses 18 rasket diagnoosi, näiteks insult, infarkt, pahaloomulised kasvajad, elutähtsa elundi siirdamine, täielik ja püsiv puue jm.

«Enne lepingu sõlmimist tuleb kindlasti tutvuda selle tingimustega ning rääkida nõustajaga, et selgitada välja, millistel juhtudel kindlustuskaitse kehtib,» juhendab Meikop. «Põhimõte seisneb selles, et kui inimest tabab raske haigus, siis valitud kindlustussumma laekub tervikuna tema kontole. Keegi ei hakka enam mõõtma

haige töövõimekust või haiguse tõsidust, väljamakse aluseks on diagnoos.» See on suureks abiks, olgu siis valitud summaks 5000 või 50b000 eurot.

Inimesed hakkavad elukindlustuse peale mõtlema peamiselt siis, kui neil tekivad kohustused (nt kodulaen) ja vastutus (nt laste sünd). Just pere ja lähedaste finantsturvalisus on peamine argument, miks elukindlustusleping sõlmida.

«Eriti oluline on see peredes, kus sissetulekud sõltuvad suuresti vaid ühest inimesest,» ütleb Meikop. «Näiteks võib see olla üksinda lapsi kasvatav inimene või perekond, kus lõviosa sissetulekust tuleb kas mehelt või naiselt. Isegi kui inimene ei taha mõelda või-

malike õnnetuste peale, tasub siiski oma peas läbi mängida olukord: mis saab siis, kui...»

Millest sõltub kindlustusmakse?

Igakuiseks kindlustusmakseks võib sõltuvalt tingimustest olla nii paar, paarkümmend kui isegi paarsada eurot, seda mõjutavad nii kindlustussumma kui ka lepinguperiood. Tasub teada, et kindlustus sõlmitakse alati mingi kindla ajavahemiku peale.

«Mõistlik on sõlmida leping võimalikult pikaks ajaks,» soovitab Naidi Meikop.

«Eestlased pole paraku veel harjunud paarikümne aasta peale ette mõtlema, aga mida pikema perioodi peale kindlustus teha,

Leia endale sobiv kindlustuskaitse Näide: 40aastane mees või naine, kelle peres on kaks koolieelikust last ja peamiseks kohustuseks kodulaen – laenujääk 25b000 eurot, maksta veel 15 aastat.

Kui ta teeb elukindlustuse 15 aastaks summale 25b000 eurot, kujuneb tema makseks 14,38 eurot kuus, kui summaks valida 10b000 eurot, on kuumakse 5,75 eurot.

Isegi kui kindlustussumma ei kata kogu laenusummat, tagab see õnnetuse korral paari aasta laenumaksed ja nii on aega otsustada, mida koduga peale hakata. Kui näiteks otsustatakse müüa, pole vaja seda kiirustades teha – kindlustusraha annab võimaluse müügiaega pikendada ja head pakkumist oodata.

Kui inimene lisab elukindlustusele juurde ka kriitiliste haiguste kaitse 5000 euro peale, lisandub iga kuu põhimaksele 5,81 eurot. Lisades veel 10b000 euro suuruse lisakaitse invaliidsuse korral õnnetusjuhtumi tagajärjel, lisandub iga kuu põhimaksele 1,06 eurot.

Summad on arvutatud Mandatum Life’i elukindlustuse kalkulaatori abil, mis on leitav kodulehelt www.mandatumlife.ee. Seal saab igaüks arvutada endale sobiva kindlustuskaitse.

Mandatum Life Insurcance Baltic SE kuulub koos varakindlustusettevõttega If P&C Põhjamaade juhtivasse finantskontserni Sampo plc.

Rohkem infot leiate www.mandatumlife.ee või helistades 681 2300.

seda soodsam see kokkuvõttes tuleb.»

Kindlustussumma arvutamisel peetakse silmas inimese vanust ja tervislikku seisundit lepingu sõlmimise hetkel. Ehk: mida nooremana lepingu sõlmid, seda soodsamad on hinnad.

Kui teed lepingu näiteks 40aastaselt 25 aasta peale, jääb kindlustusmakse samaks kogu perioodi jooksul, sõltumata vanuse lisandumisega kaasnevatest riskidest. Kui teed aga 40aastaselt kindlustuse kümne aasta peale ja 50aastaselt soovid teha uue lepingu, muutub ka elukindlustuse makse. Noorena on inimesed üldjuhul tervemad, vanuse lisandudes kerkib ka elukindlustuse hind. Ühtlasi mõjutavad kindlustusmakset inimese eluviisid ja hobid, haigused, kehakaal ning suitsetamine. Samas ei tohi lepingut sõlmides fakte peita, sest kui need hilisemate väljamaksete korral ilmsiks tulevad, kaotab leping kehtivuse.

Hästi läbi kaalutud kindlustusleping annab rasketel hetkedel puhveraja oma elu ümberkorraldamiseks – selleks võib olla vajadus müüa maha oma kodu, korraldada parim võimalik ravi haiguse korral või lihtsalt võtta aeg maha, et raske periood ilma rahamuredeta üle elada. Elukindlustuslepingu tingimustest sõltuvalt saab teinekord sel moel suisa mitu aastat n-ö juurde võita.

Kolmapäev, 30. september 2015

4 Finants ja kindlustus

Vida Press

KODUKINDLUSTUS LISAB TURVATUNNET Kui suur on tõenäosus, et teie pesumasin võib katki minna ja veeuputus rikub nii teie põranda kui ka alumise naabri lae?

Kui olete surmkindel, et teie kodus ühtki ootamatut vahejuhtumit ette ei tule, pole tõesti tarvis kodukindlustust teha.

Enamik inimesi selles siiski sada protsenti veendunud pole: kas endal või tuttavatel on paraku ikka mõni sedasorti äpardus ette tulnud. Kodukindlustus maandab riske ootamatute ja ettenägematute sündmuste korral, mis võivad rikkuda meie kodu ja vara. Hea kindlustusleping vastab kliendi vajadustele ja ootustele.

Pahatihti kipuvad õnnetused ja ootamatused meid tabama just siis, kui selleks kõige vähem valmistunud oleme. Kahjude vältimiseks saab hoolas koduomanik ise palju ära teha: hooldada korrapäraselt küttekoldeid ja korstnaid, puhastada katuseid sinna kuhjunud lumest ja jääst, olla veendunud, et sulavee ajal oleks äravoolutrapid puhtad, äikese ajal elektriseadmed vooluvõrgust lahti ühendatud ning täidetud muud elementaarsed ohutusnõuded, näiteks töökorras suitsuandurite olemasolu eluruumides.

Igal aastal on saanud paljud

tulekahjud hoonetes alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Kõik sellised põlengud on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade korrapärase puhastamise ja hooldamisega.

Küttesüsteemid tuleb kriitilise pilguga üle vaadata: kas kuskilt ei aja suitsu sisse, kas lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates pole pragusid, korsten pole pigitunud, tahmaluugid on kindlalt kinni jms. Elektrisüsteemide korrasoleku kontroll on samuti tähtis, et hoida ära energia tarbimise ülekoormusest tingitud kahjusid.

Kõiki ohte on aga võimatu ette näha ning siis on abi kodukindlustusest.

Juhtum elust enesest: veeavarii Ühel täiesti tavalisel teisipäeval purunes korteriomanikul pesumasina ühendus veetorustikuga – torustikust voolas vesi vannitoa ja koridori põrandale ning imbus ka naabri laest läbi, põhjustades mõlemale korterile suuri veekahjustusi.

Vahetada tuli korteriomaniku vannitoa ja koridori põrand, lisaks remontida naabri vannitoa ripplage ja esikuseinu. Ühtlasi olid kannatada saanud alumise korteri koridoris olnud mööbliesemed. See päev oleks läinud kalliks maksma: remontida purunenud torustik, kõrvaldada veekahjud ja soetada

uus pesumasingi, sest olemasolevat polnud enam mõtet parandada. Kahju oli suur, kokku üle tuhande euro.

Korteriomanik meenutas, et kindlustuslepingu sõlmimise eel oli ta hulk aega kahelnud, kas ikka on mõtet veel ühte igakuist püsiväljaminekut kaela võtta. Siiski tegi ta selle lõpuks ära, kindlustas ka koduse vara ning võttis lisakaitsena juurde vastutuskindlustuse, mis tagab kahjude hüvitamise kolmandatele isikutele juhul, kui neile on kogemata kahjusid tekitatud.

Nüüd oli ta toonase otsusega rohkem kui rahul: uue pesumasina soetamise ja korterite remondi kogukuludest tuli tal endal tasuda vaid sada eurot – omavastutuse osa. Ülejäänuga tegeles kindlustusandja, lahendades nii uue pesumasina kui ka korterite remondiga seotud asjaajamise.

Naabri kahjud hüvitati vastutuskindlustuse alt.

PZU kodukindlustus  Koguriskikindlustus sisaldab kuni nelja aasta vanuse koduse vara ja integreeritud köögitehnika sisemiste elektriliste või mehaaniliste rikete kindlustuskaitset.  Hüvitamisel ei arvestata kindlustatud eseme kulumit ja tekkinud kahju hüvitatakse põhimõttel uus vana vastu.  Peale kindlustatud vara kuuluvad kahju korral hüvitamisele ka kahju ärahoidmise või vähendamise kulud.  Ühtlasi on kindlustatud kindlustusvõtja ja tema pereliikmetega kaasas olev kodune vara kuni 2000 euro väärtuses. See kehtib kogu maailmas.  Omavastutust ei rakendata tulekahju korral, kui kindlustatud ehitis on hävinud rohkem kui 50% ulatuses.  Koos kindlustatud hoonega on samuti kindlustatud selle juurde kuuluvad rajatised ning kuni 20 m² suurused väikehooned, samuti hoone kütmiseks vajalik küttematerjal kuni 10b000 euro väärtuses.  Koos kindlustatud hoone või korteriga on ühtlasi kindlustatud sisseehitatud mööbel ja integreeritud köögitehnika.

Tutvu kindlustustingimustega aadressil: www.pzu.ee

Kindlustuslepingut sõlmides tuleks kõigepealt otsustada, milliste riskide vastu soovitakse oma kodu ja vara kaitsta ning millises ulatuses. Paketi saab klient koostöös kindlustusseltsi esindajaga ise kokku panna vastavalt kindlustatava vara iseloomule ja võimalikke riske arvestades. Eestis pakutaksegi üldjuhul paketttooteid peamiste riskide vastu, nagu tuli, torm, vesi, murdvargus ja koguriski kaitse. Lisakaitseid on võimalik juurde osta.

Mida ja kuidas kindlustada Näiteks korterist alguse saanud veeavarii või tulekahju korral võivad kannatada saada naabrite korterid ja neis asuv vara või ühiskasutuses olevad trepikojad, siis on abiks vastutuskindlustus, mis hüvitab kolmandatele isikutele tekitatud kahju.

Kodukindlustuse lepinguga saab kindlustada ka näiteks ajutise

elukoha üürikulu, kui kindlustusvõtja elukoht muutub kindlustusjuhtumi tagajärjel elamiskõlbmatuks ning ta vajab ajutiselt asenduselamispinda.

Korteri kindlustamisel võiks enne kindlustuslepingu sõlmimist teada, kas korteriühistu on teinud juba majakarbile kindlustuslepingu. Kui korteriühistule on tehtud kindlustus, siis piisab ühistu liikmetel vaid oma korteri siseviimistluse ja koduse vara kindlustamisest, sest seda ühistule kuuluva majakarbi kindlustus ei kata. Majakarp, õuerajatised ja muu ühisosa on sellisel juhul aga kaitstud ühistukindlustusega. Kui ühistul kindlustuslepingut ei ole, võiks valida korteriomandi kindlustuse, sest see katab korteriomaniku kaasomandi suurusele vastava hooneosa kahjud.

KAJA PUKK

Kodukindlustuse riskijuht, PZU Kindlustus

Kolmapäev, 30. september 2015

Finants ja kindlustus 5

KAHEKSANDAT MAAILMAIMET OTSIMAS

Teet Malsroos

«Liitintress – Albert Einsteini ütluse põhjal on just see kaheksas maailmaime,» tõdeb Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi.

Tema sõnul on iga inimene võimeline liitintressi enda kasuks tööle panema.

Inimesed võiksid olla oma rahale paremad peremehed, märgib Metsandi: kõike ei peaks kohe ära kulutama, tuleks säästa ja investeerida tuleviku eesmärkide nimel.

Kui palju teab tavainimene investeerimisest?

Teadlikkus suureneb iga aastaga, aga igaüks võiks oma seniseid teadmisi täiendada. Finantsinspektsiooni 2014.baasta uuringu* andmeil on vaid kolmandik Eesti inimestest valmis säästma. Lihtintressi näiteks oskab arvutada 70% inimestest, liitintressi loogika ja arvutustega saab aga hakkama vaid 40% inimestest. Ehk siis: inimene oskab arvutada, kui suur on intressisumma aastase tähtajalise hoiuse eest, kuid ei oska arvutada investeeritava summa kasvu üle pikkade aastate ega ei tea, milline on liitintressi positiivne mõju pikaajalisele investeeringule. Mida pikem investeerimisperiood, seda suurem positiivne mõju lõpptulemusele. Hoiuste intressimäärad on praegu väga madalad, mõelda tasub just investeerimisele.

Millest peaks inimene, kes tahab ühel päeval paremini elada või mõne kena reisi teha, alustama?

Kui eesmärk on olemas, tuleb leida tee, mis selleni viiks. Lihtne lahendus on võtta reisi tarvis laenu ja tasuda hiljem iga kuu laenumakseid. Kes soovib aga tulevikus paremini elada, peab endalt küsima: millistest kulutustest olen täna valmis loobuma, et see summa pigem korrapäraselt investeerida.

Laenu puhul on liitintress lisakulu, investeerimisel töötab see aga inimese kasuks. Paraku kipuvad inimesed mõtlema: ma ei saa nii palju palka, et tegelda säästmise ja investeerimisega. Tasuks siiski tulla panka personaalsele nõustamisele.

Enamik inimesi püüab palgapäevast teiseni hakkama saada – nad ju ei saagi endale investeerimist lubada?

Kas kõik teavad täpselt, kuhu nende raha kulub? Kas oma igakuist eelarvet planeeritakse?

Alustamine ei nõua suuri rahasummasid – ka väikesed summad võivad aja jooksul kasvada märkimisväärseks just liitintressi mõjul: investeeringuga teenitud tulu investeeritakse uuesti ning see hakkab omakorda tulu teenima.

Näiteks investeerides iga kuu 50 eurot aastatootlusega 6%, koguneb kümne aastaga investeerimisportfelli üle 8000 euro. Pikas

perspektiivis on tootlus väga tähtis. 10b000 euro suurune investeering kasvab kümne aastaga 17b908 euroks, kui aastatootlus on 6%, kuid ainult 10b202 euroks praegu kehtiva tähtajalise hoiuse aastatootlusega, mis on 0,2%.

Seega: investeerides võiksime teenida umbes 7700 eurot lisaraha, mille eest saaks endale juba üht-teist lubada.

Lühiajaliste eesmärkide nimel tuleks säästa (hoiused), pikaajaliste eesmärkide nimel pigem investeerida (fondiosakud, aktsiad, võlakirjad).

Kui väikestest summadest võib alustada?

Alustada võib ka 30 või 50 eurost. Oluline on igakuisest investeerimisplaanist kinni pidada. Ka siis, kui turud vahepeal langevad, ei tohi paanikasse minna, sest regulaarselt investeerides saab kasu turulangustestki. Seda just seetõttu, et madalama hinnaga saab osta suurema koguse fondiosakuid, kõrge hinnaga ostetakse koguseliselt vähem.

Näiteks: turud on kuue kuuga langenud 50%. Kui inimene on iga kuu ostnud fondiosakuid kindla summa eest, siis langes tema investeeringu väärtus vaid 30%. Kui fondiosaku hind jõuab aasta lõpuks alguspunktist 10% kõrgema-

le, siis iga kuu investeeritud summade tootlus on tegelikult hoopis 45%. Selle põhjuseks on just langusperioodil ostetud suurem kogus fondiosakuid. Korrapärane investeerimine hajutab riski ajas, vähendades turule sisenemise ajastuse mõju.

Kas säästmine ja investeerimine on sama asi?

Kõige lihtsam on seda mõista, kui jaotada eesmärgid erinevatesse rühmadesse:  tagavarareserv – säästmine;  unistused ja pikaajalised sihid – investeerimine.  pensioniiga – investeerimine.

Tagavarareservi kasvatamiseks võiks kasutada kogumishoiust, et hoida see raha eraldi igapäevaselt kasutatavast arvelduskontost. Viimasel olev raha kulub kergesti impulssostudele: üks jäätis, tahvel šokolaadi, mahla... Kui kõik need kuu peale kokku lüüa, võibki summa tulla 30–50 eurot. Selle võiks ju pigem investeerida.

Alustada tasuks just regulaarsete investeeringutega fondiosakutesse, sest nii saab igaüks juba väikeste summadega lubada endale globaalselt hajutatud investeerimisportfelli. Võttes arvesse tulumaksumaksusoodustust, oleks mõistlik alustada pensioni kolmanda samba fondidega ja siis edasi liikuda muude fondiosakutega. Nordea pakub nii pensionifonde kui ka globaalselt hajutatud fondiportfelle, millesse saab investeerida lihtsa püsimaksega.

Igaüks suudab säästa  Sea pikaajalised eesmärgid.  Hinda oma pere eelarvet: kus saaks midagi muuta.  Tule panka nõustamisele. Ole väga avatud, ainult nii saad koos nõustajaga leida parima lahenduse.  Kui investeerimisplaan on kokku lepitud, tuleks kindlalt selle juures püsida, kuni eesmärgid on täidetud.

Tavaline inimene mõtleb: aga ma tahtsin ju šokolaadi!

Lugesin just ühest uuringust, et vaesemad inimesed on säästvamad, nad on harjunud rohkem oma oste planeerima, nad teavad, et peavad koguma tagavara. Palga kasvuga kasvavad teatavasti ka soovid. Osa oma praeguseid soovoste võiks lükata tulevikku – siis saaks hiljem veel suuremaid oste teha. Tuleb seada selged eesmärgid, teha kindel plaan ja ennast distsiplineerida.

Ahvatlusi on ümberringi palju, mina soovitaksin aga kõigil mõelda: kas seda ostu on ikka vaja teha, mis kasu ma sellest saan? Ehk tasub ost edasi lükata või üldse sellest loobuda?

Kui sageli tuleb inimene, raha näpus, panka – tehke sellega midagi?

See ei ole igapäevane, inimesed tavaliselt ei mõtle oma finantstervisele. Suur osa vabast rahast hoitakse lihtsalt arvelduskontol, kus see ei teeni praktiliselt mingit tulu. Iga kaotatud aasta võib aga tähendada juba päris suurt summat. Kui investeerida 50 eurot kuus (igapäevane sääst 1,67 eurot) viieprotsendilise aastatoot-

lusega, siis kolme aasta pärast oleks koos juba üle 2000 euro, kümne aastaga 7800 ja 20 aasta pärast üle 20b000 euro. Tavalisel arvelduskontol seistes oleks kümne aasta pärast veidi üle 6000 euro – 1800 eurot on ikka suur vahe!

Millest siis ikkagi alustada?

Peaks vaatama, kuhu raha kulub: tuleb teha pere-eelarve ja vaadata, kust oleks võimalik see 50 eurot kuus vähem kulutada.

Kui see koht leitud, võiks mõelda, kas võiks investeeritav summa suuremgi olla? 100 eurot kuus?

Tähtis on, et kui inimene jääb pensionile, ei tekiks elustandardis suurt langust. Nüüd peaks juba kõigile selge olema, et riiklik pension ei võimalda pensionieas normaalset äraelamist. Tuleb koostada pikaajaline plaan enda tuleviku kindlustamiseks.

Järgmine käik peaks olema panka investeerimisnõustaja juurde. Pank hindab kliendi riskivalmidust ja vastavalt sellele ning investeerimise eesmärgile otsustatakse, milline oleks sobilik investeerimisstrateegia.

Mis saab edasi?

Kui nõustamisel lepiti kokku igakuine investeeritav summa, näiteks 50 eurot, sobiv strateegia ja sinna kuuluvad tooted, tuleks jääda kindlalt oma plaani juurde ja investeerida iga kuu 50 eurot, kui võimalused suurenevad, siis rohkem. Nii tasub teha näiteks 20 aastat järjest. Korra aastas tuleks käia ka pangas uuel nõustamisel, et oma portfell üle vaadata ja arutada, kas eesmärgid on samad või on vaja muutusi.

Kui ootamatult tekib vajadus suurema summa järele – kas inimene saab siis osa oma portfellist maha müüa?

Fondiosakud saab igal hetkel, kui vajadus tekib, realiseerida, hiljemalt kolmandaks pangapäevaks on raha laekunud. Arvestada tuleb vaid sellega, et müügihetk ei pruugi olla turgude tipus.

Kui vanalt võiks investeerimist alustada?

Vanusepiirangut ei ole, mida nooremalt alustada, seda paremad võimalused inimesel tulevikus on.

Aeg on investori parim sõber. Ajalooline kogemus näitab, et pikas perspektiivis suureneb oluliselt positiivse tootluse tõenäosus.

Seega võib juba lapsele hakata kapitali koguma.

VESTA REEST

Mood

* Finantskirjaoskuse ja finantsteenuste teadlikkuse uuring Eesti elanike hulgas: teadmised, oskused, käitumine ja hoiakud isiklike rahaasjade korraldamisel. Saar Poll 2012

Kolmapäev, 30. september 2015

6 Finants ja kindlustus

Mis on krediidikonto?  Mobiiline krediiditeenus: mobiilirakenduse kaudu saab raha kiiresti oma kontole kanda.  Raha saab välja võtta osade kaupa või korraga suurema summana.  Krediidikonto limiit on 3000 eurot ning madalat intressi tuleb tasuda vaid kasutatud krediidilt, mitte valitud maksimaalse limiidi pealt.  Credit24 krediidikonto taotlemine ja registreerimine on tasuta ning mingeid kulusid kliendile sellega ei kaasne.

Sageli ei ole inimestel piisavalt sääste mõne olulise väljamineku tarvis, olgu selleks siis pesumasinaost või mõni ootamatu remonditöö.

KREDIIDITEENUSTE TULEVIK ON NUTITELEFONIDES Tänu nutitelefonide laiale levikule on paljud igapäevased tegevused muutunud. Inimesed soovivad rahaasjades samuti mugavust ja kiirust – asju eelistatakse ajada nutitelefonis.

2007. aastal tutvustas Steve Jobs esimest iPhone’i sõnadega: «Iga natukese aja tagant tutvustatakse revolutsioonilist toodet, mis muudab kõike.» Loomulikult oli nutitelefon tootena varem juba olemas, kuid iPhone näitas ette suuna, mida järgivad tänapäevased nutitelefonid.

Areng esimese sellise telefoni tutvustamisest tänaseni on olnud peadpööritav. Paljud igapäevategevused on seetõttu muutunud, alustades takso kasutamisest kuni tundmatul aadressil elavale tuttavale küllaminekuni.

Nutiseadmete võidukäiku ilmestab seegi, et 45% Eesti elanikkonnast kasutab mobiilset internetti ja võrreldes eelmise aastaga on kasutajaskond suurenenud 84b000 inimese võrra. Swedbanki klientide makseharjumuste uuringu järgi kasutab 2015.baastal iga kuu maksete sooritamiseks panga mobiilirakendust ligi 90b000 inimest ning mobiili vahendusel sooritatakse kuus ligi 245b000 makset – võrreldes aasta varase-

maga on mobiilsete maksete arv kasvanud 62%.

Tuleviku põlvkond Uute, tulevikku vaatavate ja harjumusi muutvate suundade puhul ei saa rääkimata jätta Y-generatsioonist, kelleks peetakse 1980.baastast kuni 2000.baastate alguseni sündinud inimesi. Seda põlvkonda ise-

loomustab nii muretus tuleviku suhtes kui ka see, et nad kasvasid üles arvuti ja mobiiltelefoniga. Millenniumlased, nagu Y-generatsiooni kutsutakse, soovivad teha, näha ja kogeda maailma teistmoodi kui nende vanemad. See on ka loogiline, sest nendel on olnud tehnoloogia, teadmised ja nende kasutamise harjumus juba väiksest peale ole-

mas. Seega ei ole üllatav, et TransferWise’i idee – suurpankade varjatud lisatasudest vabaks saamine – meeldib just Y-generatsioonile.

Uuendus rahaasjades Paljud igapäevased tegevused on küll tänu nutitelefonide laiale levikule teistsugused kui varem, kuid finantssektor on seni suutnud suurematest muutustest pääseda. Ilmselt see nii siiski ei jää. Praegu tahavad inimesed rahaasjades samuti mugavust ja kiirust ning asju soovitakse ajada nutitelefonis.

Klassikaliste pangateenuste mobiilne alternatiiv on Credit24 krediidikonto – uudne viis rahaasjade haldamiseks. Krediidikontoga saab limiidi piires võtta kasutusse krediiti. Nii saab igaüks, kes vajab näiteks erakorraliselt suuremat summat raha, võtta krediidikontolt raha, kas täissummas või osadena.

Krediidikonto limiit on 3000 eurot ning madalat intressi tuleb tasuda vaid kasutatud krediidi eest.

Kuidas krediidikontot teha?

Kasutusele võetud laenusumma 150 € puhul on 24-kuulise lepingu korral intress 3,99% kuus ja krediidikulukuse määr 1000€ Krediiidikonto puhul 65,4%.

Krediidikonto registreerimine on tehtud kliendile lihtsaks ja mugavaks. Credit24 kodulehel tuleb iseteeninduses ära täita ühekordne taotlus ja seejärel valida sobiv krediidilimiit. Väikseim limiit on 250 eurot, suurim 3000. Pärast

taotluse täitmist ja limiidi valimist hinnatakse inimese finantsvõimekust soovitud limiidi piires tagasimakseid teha. Positiivset otsuse järel saab hakata krediidikontolt väljamakseid tegema.

Soovitud summas väljamaksed kantakse inimese tavapärasele pangakontole. Samuti saab valida, millises summas ning kui tihti väljamakseid tehakse, piiranguid selles ei ole.

Toimib lihtsalt ja loogiliselt Seni, kuni krediidikontolt ei ole kasutaja raha välja kandnud, ei kaasne ka mingeid tasusid. Valitud limiidi ulatuses saab kasutada kas kogu summat korraga või osade kaupa. Intressi tuleb hakata maksma alles siis, kui raha on kasutusele võetud ehk inimese pangakontole kantud. See on suur erinevus väikelaenust, mille puhul tuleb tagasi maksta kogu laenatud summa olenemata sellest, kui palju sellest inimene planeeritud kulutusele ära kasutas.

Krediidikontolt välja võetud summa tagasimakse toimub igakuiste kuumaksetena ning kasutatud summa tagastatakse sel moel 24 kuu jooksul, olenevalt valitud limiidist. Alati võib ka rohkem tagasi maksta, et intressidelt säästa.

Inimestele on tähtis paindlikkus Credit24 statistika järgi on kõige sagedasem laenuvõtmise põhjus suurte ostude rahastamine. Sageli ei ole inimestel piisavalt sääste, et teha mõni oluline ost, olgu selleks siis näiteks uus pesumasin või külmkapp. Krediidikonto võimaldab soetada täpselt sellise kodumasina, mis oma omadustelt ja hinnaklassilt kõige paremini sobib.

Ei tasu unustada, et mistahes kodumasina juures on tähtis, et selle võimekus ja energiakulu oleksid optimaalsed. Suurpere vajab paratamatult suurema mahutavusega pesumasinat kui poissmees, valik tulebki teha enda vajaduste järgi.

Mõtle üks samm ette Enne krediidikonto kasutamist mõtle läbi oma võimalused ja kohustused. Millised on järgmiste kuude tegevused ja väljaminekud, kas on näha midagi, mis võib laenu tagasimaksmist raskendada?

Kahtluse puhul tuleb nõu pidada teenuseosutajaga ja küsida täpsemalt teenusega kaasnevate tingimuste kohta– nemad teevad seda tööd iga päev ja oskavad tähelepanu pöörata ka aspektidele, mis võivad laenuvõtjal endal märkamata jääda.

RASMUS TIPP

Credit24 Eesti juht

Kolmapäev, 30. september 2015

Finants ja kindlustus

7

ELUKINDLUSTUS – KELLELE, MIKS JA KUI KALLIS Lähedaste heaolu ja toimetulek on meile kõigile oluline. Meil on ettekujutus, milline on nende tulevik, kuidas nad majanduslikult hakkama saavad ja kuidas me neid vajaduse korral toetame.

Paraku ei pruugi ühel hetkel meid enam nende jaoks olemas olla. Seega peaks ootamatute olukordadega toimetulekuks olema ka plaan B. Enda ja lähedaste rahaliste kohustuste eest vastutamine on üks viis näidata, et me hoolime. Õnnetuse tõttu võib sissetulek oluliselt väheneda, eriti kui see õnnetus juhtub pere peamise sissetuleku toojaga. Seega peaksid oma elu kindlustama kõik, kellest sõltub lähedaste toimetulek.

Kindlustada saab mitmesuguste riskide vastu Igaühe elu ja tajutavad riskid on erinevad, mistõttu tuleks valida kindlustuskaitseid oma vajaduste järgi. Elukindlustuse hüvitis makstakse välja kindlustatu surma korral. Kindlustussummat määrates

peab arvestama, kui palju rahalisi kohustusi jääks lähedaste kanda või kui suur summa tagaks perele õnnetuse-eelse toimetuleku. Hüvitis peaks katma umbes kolme aasta püsikulud.

Lisaks saab end kindlustada õnnetusjuhtumi ja kriitiliste haiguste vastu. Isegi jala väljaväänamine võib tähendada mitut nädalat tööst eemalolekut, raskema trauma ravi kestab paar kuud või veel kauem. Pikemaajalisel haiguslehel viibija kuusissetulek võib väheneda kuni kolmandiku võrra.

Sellise vahe katmiseks ei ole aga paljudel peredel sääste.

Hüvitamine

ELUKINDLUSTUS

Surmajuhtumi korral makstakse kogu kindlustussumma välja lepingus märgitud inimes(t)ele.

ÕNNETUSJUHTUMI LISAKINDLUSTUS

Taskukohasem, kui arvatakse Elukindlustuse hind oleneb peamiselt vanusest, kindlustusperioodi pikkusest, riskist ehk tervislikust seisundist, ametist, hobidest ja soovitud kindlustussummadest.

Näiteks kui 1985. aastal sündinud Toomas soovib 20 aastaks 10b000 € kindlustussummaga elukindlustuslepingut, siis SEBs on tema kindlustusmakse 3,80 € kuus. Kriitiliste haiguste lisakindlustus summas 5000 € lisab kuumaksele 4,80 €, õnnetusjuhtumi tõttu haiguslehele jäädes 15 € suuruse päevaraha valimisel li-

Kindlustus

sandub kuumakse 4,50 € ja 20b000 € invaliidsuskaitse maksab kuus 2,80 €. Sellises suuruses kaitsetega on elukindlustuse kuumakse kokku 15,90 €.

Kasulik on teada, et mida nooremalt oma elu kindlustada, seda soodsam on makse. Seejuures kehtib kokkulepitud makse lepingu lõpuni. Seega ei ole elukindlustus ainult rikaste privileeg, nagu vahel arvatakse. Pigem on tegu mõistliku lahendusega neile, kellel ei ole pii-

savalt sääste, et tagada pere majanduslik heaolu ka sissetuleku ootamatu vähenemise korral.

Elukindlustust pakub AS SEB elu- ja pensionikindlustus. Soovitame enne lepingu sõlmimist hoolikalt tutvuda tingimustega SEB kodulehel www. seb.ee ning vajaduse korral pidada nõu ASi SEB Pank või ASi SEB eluja pensionikindlustuse töötajaga.

– ajutise töövõimetuse kaitse

Kui kindlustatu jääb õnnetusjuhtumi tõttu vähemalt 14 päevaks haiguslehele, makstakse lepingus määratud päevaraha alates esimesest haiguspäevast. Päevaraha suurus on 7–35 €.

– invaliidsuskaitse

Õnnetusjuhtumist põhjustatud püsiva vigastuse korral makstakse kindlustatule kokkulepitud hüvitis, mille suurus oleneb vigastuse raskusest.

– surmakaitse

KRIITILISTE HAIGUSTE LISAKINDLUSTUS

Õnnetusjuhtumist põhjustatud surma korral makstakse lisahüvitis välja lepingus märgitud inimes(t)ele.

Selliste haiguste korral nagu infarkt, insult, pahaloomuline kasvaja, neerupuudulikkus jms, makstakse kindlustatule välja ühekordne hüvitis.

TRIIN MESSIMAS

SEB elu- ja pensionikindlustuse müügi- ja turundusvaldkonna juht

Elukindlustust pakub AS SEB elu- ja pensionikindlustus. Soovitame enne lepingu sõlmimist hoolikalt tutvuda tingimustega SEB kodulehel www.seb.ee ning vajaduse korral pidada nõu SEB või SEB elu- ja pensionikindlustuse töötajaga.

8 Finants ja kindlustus

Hoiuseintress

3% Kõik. Üks number ütleb rohkem kui tuhat sõna.

Meie eesmärk ei ole jutustada lugusid.

Meie eesmärk on kasvatada Sinu raha.

Meie tähtajalise hoiuse intress on pankade omadest parim.

Sõlmi leping www.inbank.ee

Tegemist on finantsteenusega. Enne teenuse kasutamist tutvu tingimustega ning vajaduse korral konsulteeri asjatundjaga.

Pakkumine on piiratud. Kampaania täpsemad tingimused www.inbank.ee.

Kolmapäev, 30. september 2015