Cool ABC august 2022

SÜGIS ON MATKAMISEKS KÕIGITI SUUREPÄRANE AEG

Cool ABC ÕHTULEHE AJAKIRI Kolmapäev, 31. august 2022

Viiruste vastu liikumisega värskes õhus

2

Rubriik

REKLAAMTEKST

Kolmapäev, 31. august 2022

Ajuvitamiin letsitiin hoiab mälu ja tugevdab närve, aga mitte ainult...!

Mälu ja närvisüsteemi toetuseks

Tudengite pingeline kooliaasta ja töölkäijate intensiivsed tööpäevad võivad väsitada ning stressi tekitada. Millest otsida abi meelte ja keha erksana hoidmiseks? Üks võimalik abimees on nn ajuvitamiin letsitiin. Hea uudis on see, et letsitiini võib nimetada ka iluvitamiiniks, sest see mõjub soodsalt kehakaalule, nahale ja juustele.

MIS ON LETSITIIN?

Letsitiin on rasvadele sarnane aine ja eluliselt tähtis rakkude koostisosa. Selle toel toimub kõikide elusrakkude kasv, küpsemine ja toimimine. Organismis aitab letsitiin kaasa näiteks vitamiinide A, D, E ja K omastamisele. Samuti täidab letsitiin väga olulist rolli aju ainevahetuses, varustades lihaseid ja närvikudesid hapnikuga ning aidates edastada närviimpulsse.

Hea tervise ja mitmekülgse toitumise korral on letsitiin inimorganismis sünteesitav ehk teisisõnu suudab keha ise piisava letsitiini tootmise tagada. Arvestada tuleb aga sellega, et nii füüsilise kui psüühilise koormuse puhul kasvab organismi vajadus letsitiini järele. Ka tasub teada, et näiteks dieedi pidamine ja vananemine pärsivad organismi võimet end letsitiiniga varustada.

OLULINE AJULE, VERESOONKONNALE JA ILULE

Teadlased on leidnud, et letsitiinil on positiivne mõju ajufunktsioonidele, närvisüsteemile, maksale ja veresoonkonnale. Umbes kolmandik letsitiinist ehk nn ajuvitamiinist paiknebki meie ajus, mistõttu on letsitiinile omistatud mälu halvenemise protsessi aeglustav ja koguni mälu taastav toime. Samuti arvatakse sel olevat seniilsust ning Alzheimeri tõve ennetav mõju.

Letsitiini head omadused ei ole seotud ainult ajutegevuse turgutamisega. Näiteks on uuringute tulemusel selgunud, et sojaletsitiin, mis on eraldatud sojaubadest ja sisaldab palju linoolhapet, aitab normaliseerida vere kolesteroolitaset ja mõjub soodsalt veresoonkonnale üldiselt. Letsitiinil on

oluline roll ka rasvade ainevahetuses.

Kuna letsitiin on tõhus rasvade (sh kolesterooli) siduja ja soodustab nende väljaviimist kehast, vähendab letsitiin halva kolesterooli taset organismis.

Kuna sapikivid koosnevad suures osas just kolesteroolist, aitab letsitiin ka sapikivisid ära hoida.

Samuti säilitab letsitiin loomulikku ilu, sest aitab parandada naha üldseisundit, leevendab aknet ja hoiab naha niiskena. Ühtlasi kaitseb letsitiin juuste väljalangemise eest.

KUIDAS KOMPENSEERIDA LETSITIINI PUUDUJÄÄKI?

Letsitiinipuudusest organismis võivad märku anda krooniline väsimus, keskendumishäired ja kõrgenenud ärrituvus, samuti sapikivid ning halva ehk LDL-kolesterooli (LDL – low-density lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin) taseme tõus.

seda juurde manustada, ostes apteegist vastavaid preparaate. Letsitiin on saadaval erinevate annustena. Samuti leidub seda kombinatsioonis eri vitamiinidega, näiteks B- või E-vitamiiniga, aga ka foolhappega, nagu toidulisandi Doppelherz Letsitiin, mis on sobilik nii õppuritele, pingelise vaimse töö tegijatele kui ka vanematele inimestele, kes kurdavad mälu halvenemise üle. Doppelherz Letsitiini koostises on sojaletsitiin.

Oluline on teada, et letsitiinipreparaatide tõeline mõju ei saabu üleöö, vaid muutuse saavutamine võtab vähemalt ühe kuu. Soovituslik kasutamisaeg on tavaliselt 4–8 kuud ja manustamine peaks kindlasti toimuma kuuridena, mitte pidevalt ja aastaringi.

Üks kapsel sisaldab 500 mg sojaletsitiini, B-rühma vitamiine ja E-vitamiini.

Vitamiinid B1, B3, B6 ja B12 aitavad kaasa närvisüsteemi talitlusele, energiavahetusele ja psühholoogilistele funktsioonidele.

Letsitiin, mida kutsutakse nn ajuvitamiiniks, mängib tähtsat rolli ajurakkude toitumises. Piisavas koguses letsitiini mõjub hästi mälule, keskendumisvõimele ja närvisüsteemile.

Saadaval apteegis.

Tootja: Queisser Pharma, Saksamaa.

Turustaja: Sirowa Tallinn AS

KERSTI HEINLOO REKLAAMTEKST

vanusele

Rubriik7+3

Eveline ja Mina

Kolmapäev, 31. august 2022

Noored ei arene vaakumis Eesti Noorsooteatri uus hooaeg juhib noored otse elu keskele, kutsub kaasa mõtlema ja kaasa elama ning julgustab teatrielus kaasa lööma.

Novembris toob Tanel Joonas külalisena Ugala teatrist lavale Duncan Macmillani „KÕIK ÄGEDAD ASJAD“. Eestiski ajakohases loos hakkab üks noor inimene üles kirjutama asju, mille nimel tasub elada. Ta loodab sellest abi oma emale, kes ei näe ühtegi võimalust, kuidas eluga edasi minna.

Veebruaris jõuab esietenduseni Günter Grassi „PLEKKTRUMM“ Taavi Tõnissoni lavastajakäe all. Loo peategelane Oskar kõnnib sünnipäevakingiks saadud plekktrummi põristades häirimatult MÊCJ FOEB àNCFS QVILFWBUF LPOnJLUJEF UB LPEVMJOO WBMMVUBUBLTF ta lähedased hukkuvad... Oskar teab, mida tahab, ja teeb, mida vaja, et oma tahtmine saavutada.

noorsooteater.ee

Septembris võetakse vastu uus grupp Eesti Noorsooteatri noortestuudiosse, kus kahe aasta jooksul juhendavad õpilasi Noorsooteatri näitlejad Leino Rei ja Doris Tislar. Doris on ka ise noortestuudio kasvandik, nagu ta kolleegid Mart Müürisepp, Getter Meresmaa ja mitmed teised. Kui oled teatrihuviline 9.11. klassi õpilane või tead mõnda sellist, siis lisainfo on noortestuudio kodulehel noorsooteater.ee/noortestuudio.

Registreerimine kuni 7. septembrini!

PETERSON-SÄRGAVA / PARMAS / TÜRNPU

vanusele

7+ Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest an, Rep , säh põll!

Lisaks neile leiab tee teatrilavale mitu väikelastelavastust.

Jens Sigsgaardi „PALLE ÜKSI MAAILMAS“ avab 4. septembril hooaja ja seob ühtseks tervikuks nukuteatri ja animatsiooni, lavastajateks Karl Sakrits ning teatri video- ja heliosakonna juht Mait Visnapuu. Detsembris esietendub koguperelavastus „UPERPALL“, mille lavastavad Zuga ühendatud tantsijad ning kevadel pöördub Kalju-Karl Kivi väikelaste poole looga valgusest, hingest ja hingevalgusest. Mai lõpus tuuakse igas vanuses noorteni põnevad lavastused kogu maailmast visuaateatrifestivalil Tallinn Treff.

noorsooteater.ee

Maria Peterson lavastab Tennessee Williamsi näidendi „KLAASIST LOOMAAED“, mille lugu hargneb lahti 1937. aastal suure depressiooni ajal ühes vaeses peres. Suvel 2023 võtab Mirko Rajas taas ette klassika ja lavale jõuab „ARMASTAV TAMMSAARE”, mis koondab, sõlmib, põimib ja seob eneses kokku A. H. Tammsaare mõttemänge armastuse teemadel.

4

Matkale!

Kolmapäev, 31. august 2022

Kirglikeks matkajateks võib nimetada ka Heleri Hanko kaht labradori retriiverit, 13aastast Steffi ja 4aastast Finni. Liis Kuuli

MATKAFÄNN HELERI HANKO: Eesti on oma matkaradadega üks rikkamaid riike maailmas Liis Kuuli

„Nii äge, et inimesi tõmbab metsa! Seal käiakse üha rohkem ja aina turvalisemalt end seal tuntakse,“ rõõmustab kirglik matkaja Heleri Hanko, kes usub, et eestlased on alati metsa poole olnud, aga koroonaaeg andis sellele uue tugeva tõuke. „Eesti on oma matkaradadega üks rikkamaid riike maailmas.“ KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

„Parim teraapia minu jaoks ongi üksinda pikalt matkata.“

Cool ABC

„Mul on looduse ja eriti metsaga alati hästi hea kontakt olnud, mul ei ole selle ees hirmu,“ ütleb Heleri, kes matkale läheb üksi. „Tundus, et liiga paljud asjad jäävad mul elus tegemata, kui sõltun sellest, kes ja millal minuga kaasa saab tulla. Kipun ka liiga

palju teiste pärast muretsema,“ räägib Heleri, kuidas temast soolomatkaja sai.

Matkafännideks võib nimetada ka tema kaht labradori retriiverit. 13aastane Steffi on 62 päeva jooksul läbinud koos perenaisega tuhande kilomeetri ringis, 4aastasel Finnil on 30 päevaga kogunenud umbes 400 kilomeetrit. Seda ikka elu, mitte ühe matka jooksul.

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Elis Toomik VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Matkale!

5

Kolmapäev, 31. august 2022

Koerad tassivad oma toitu seljakotis ise. „Koer tohib kanda kuni 20% oma kehakaalust, seega umbes kuus kilo, mis on neile üsna piisav. Raskematel päevadel olen nende pärast muretsenud ja mõne kilo endale võtnud — koer ju ei ütle ka, kui tal raske on,“ naerab Heleri. Enne matka peab koer kindlasti käima tervisekontrollis ja tegema korralikult trenni, et ta oleks valmis oma varustust kandma. Finn ongi juba kuu aega valmistunud sügiseseks Lapimaale minekuks.

Uus isiklik rekord Portugali rannikult

Aastal 2015 avati RMK esimene Eestit läbiv Oandu—Aegviidu—Ikla matkarada (370 km) ja Heleril tekkis tahtmine see ka ise läbi käia. Selleks kulus täpselt kuu aega. „Ma olin ise kogenematu ja ka sotsiaalmeedias, kus praegu on palju arutelugruppe, ei olnud siis pikamaa-matkade kohta veel kuigi palju praktilist infot. Pidin omal nahal katsetama, kuidas kott õigesti selga käib või kuidas saada aru, et ilm on väga kehvaks minemas. Tegin endale päris palju liiga, sestap pidin ka rohkem puhkepäevi võtma. Aga kuna see oli minu esimene pikk matk, oli vaja ka emotsionaalseid puhkepäevi, et end korraks koguda.“ Seejärel tuli pikkade matkadega küll paus, aga Heleri hakkas avastama ka kaugemaid radu: „Käisin koeraga Poola, Slovakkia, Norra, Rootsi ja Rumeenia mägedes, üksinda Kõrgõzstanis, aga mitte sellistel

„Pole vahet, kas on suvi või sügis või talv. Minu lemmikaeg matkamiseks on sügis, just natuke vihmaste ilmadega.“

pikkadel matkadel, kus oled mitu nädalat järjest rajal.“ Esimese koroonalaine ajal sai Heleri ülipikkade matkadega taas reele: ürituste korraldajana tekkis tal võimalus viia ellu oma järgmine unistus ja võtta ette Eesti kõige pikem, Ähijärve—Peraküla matkarada (820 km). Mullu veebruaris lisandus tema kontole ka Penijõe—Aegviidu—Kauksi (613 km). „Matk oli südatalvel, sumpasin üle 600 kilomeetri, lumi ulatus kohati puusani ja vahel tuli jäävihma.“ Heleri märgib naerdes, et see oli ka 15 viimase aasta kõige kreisim talv Eestis.

Sel kevadel püstitas ta uue rekordi, läbides kahe kuuga piki Portugali rannikut 1026 km. „Aprilli algul läksin, mai lõpus jõudsin koju tagasi. Oli väga äge ja väga valus. Sain rohkelt nutta, aga kindlasti oli see minu elu reis.“

Septembris stardib tundrasse

„Olen kõige pikemate matkadega Eesti risti-rästi läbi käinud ja tunnen, et oleks aeg ka kaugemaid radu katsetada,“ märgib matkafänn, et praegu on tal kindel tahtmine end mugavustsoonist välja tuua.

Ka septembri keskel algav matk Põhja-Rootsi tundrasse on tema jaoks paras eneseületus. „Rada ise ei ole meeletult raske, aga kuna me lähme sinna väljaspool tavapärast matkahooaega, võib ilm matka maru raskeks muuta. Võib tulla nii tormi kui ka lund.“ Heleri kinnitab, et lisaks eneseületusele või-

Metsa on viidud üle 200 näki Ehkki Helerile meeldib üksi matkata, tegutseb ta ka matkajuhina — Näkid Metsa on viinud matkale üle 200 naise.

Kord olid naised oodatud koos kaaslasega, naljaga pooleks nimetati seda paariteraapiaks ehk matkaks Näkid & Nokud, kord oli matk mõeldud emadele ja tütardele. „Seda matka praegu plaanis pole, aga kes soovib tütrega matkale minna ja vajaks natuke tuge, võib meile kirjutada. Me vahel näitame, kuidas raba ületada,“ ütleb Heleri.

>>> Jätkub LK 6

6

Matkale!

Kolmapäev, 31. august 2022

leri: „Nõmmeveski astang Valgejõel, kõrged kaldad, kanjon ja laialehine pangamets on kirjeldamatult ilusad. Arvan, et sealsamas, oma esimese pika matkaraja alguses, ma matka-usku pöördusingi. Sealt edasi tuli Kõrvemaa oma uskumatult ilusate Jussi järvedega — nii ma võlutud olingi.“

<<< Algus LK 5

Matkapealinn Aegviidu

Matkahuvilisele soovitab ta sõita rongiga näiteks Aegviitu. „Ükskõik mis suunas lähed, igal pool algavad suurepärased matkarajad — ega Aegviidut asjata matkapealinnaks nimetata. Alati ei pea ööbima RMK matkaplatsil, meil on palju kohti, kuhu võid oma telgi püsti panna.“ Muidugi ei tohi telkida ja lõket teha ühelgi loodus- või maastikukaitsealal.

Ainult ülivõrdes räägib Heleri ka Peraküla—Ähijärve matkaraja algusest ja nimetab Keibu randa oma lemmikrannaks Eestis. „Perakülast alates flirdib rada kogu aeg metsa vahelt merega.“ Kiitust jagub ka selle matkaraja teisele poolele, mis lõpeb Lõuna-Eesti kuulsate kuplite vahel. „Kusjuures pole vahet, kas on suvi, talv või sügis.

Minu lemmikaeg matkamiseks ongi sügis, just natuke vihmaste ilmadega.“ Siis olevat loodus kõige ilusam.

Turvatunnet aitab luua RMK rakendus

Sel kevadel püstitas Heleri uue rekordi, läbides kahe kuuga piki Portugali rannikut 1026 kilomeetrit. Kristjan Taal maldab üksinda matkamine tal ka päriselt puhata: „Matkates saan ma n-ö kalendri peast ära. Olen aru saanud, et parim teraapia minu jaoks ongi üksinda pikalt looduses matkata.“ Suurepärane peapuhastus ootabki teda ligi 500 km pikkusel Kungsledeni rajal. „Ka saate „Rabaradapidi“ tiim, kes peaks mul vahepeal külas käima, ei pääse mitusada kilomeetrit autoga ligi. Seal pole ka telefonilevi, mul on kaasas pisike satelliitseade, et saaksin abi kutsuda, kui midagi peaks juhtuma,“ räägib Heleri rahulikult.

Esimese pika matka ajal pidas Heleri blogi, aga Ähijärve—Peraküla ja Penijõe—Aegviidu—Kauksi matkast sündis Inspira kanalis saade „Rabaradapidi“. Portugali rannikumatkast valmis saate kolmas hooaeg, mille paar esimest osa jõuab ka peategelane enne tundrasse minekut ära näha.

Ring ümber Hiiumaa

Kirglik matkafänn rõhutab, et sageli piisab suurepäraseks puhkuseks vaid nädalavahetusest: „Eesti on täis suurepäraseid matkaradasid ja kui tekib soov metsa minna, siis saab RMK rakendusest vaadata, mis lähedale jääb.“ Eelmisel sügisel tegi ta ringi peale Hiiumaale ja

nimetab seda üheks oma elu ilusamaks kogemuseks. „Ma ei tahtnud seal isegi filmida ega sotsiaalmeedia postitusi teha. Tahtsin, et see oleks minu salamatk. Aga kevadel, kui nägin, et päris paljud mu enda sõbrad, kes üritasid ukrainlasi aidata, põlesid läbi, otsustasin oma matka sotsiaalmeedias siiski jagada.“

„Eesti on täis suurepäraseid matkaradasid ja kui tekib soov metsa minna, siis mina teeks RMK äpi lahti ja vaataks, mis lähedale jääb.“ Ümber Hiiumaa viib Heltermaa—Ristna—Sarve matkarada ja tagantjärele Heleri kahetseb, et ei võtnud 234 km pikkuse teekonna nautimiseks rohkem aega, vaid läbis selle üheksa või kümne päevaga. „Täpselt niipalju päevi mul siis oli, aga tulevikus võtaksin sama raja jaoks kindlasti kaks nädalat.“ Heleri teab, et ka meie vestluse ajal (18.08) on paar tema tuttavat just neil rannikuradadel. Üks ilusamaid ja turvalisemaid kohti Eestis matkamiseks on Kõrvemaa, samuti Oandu—Ikla matkaraja algusesse jääv Nõmmeveski kant, ütleb He-

„Sageli inimesed kardavad metsa minna, hirm ära eksida on üks suuremaid muresid,“ teab Heleri.

Sestap soovitab ta algajatel matkajatel eelistada tähistatud radasid. RMK äpist saab alla laadida matkatee lõike, kust saab jälgida, kas oled ikka raja peal, kas seal on matkaonne, lõkkeplatse jm. „Matkaja elu on meil hästi mugavaks tehtud. Mis peaasi: ära võta hirmu metsa kaasa, see hakkab seal kasvama.“ Viimasel ajal räägitakse meil palju karudest ja temagi on matkates kahel korral metsaotti kohanud. „Kui üks matkal kaasas olnud koertest hakkas haukuma, kukkus karu istuli ja pani metsa poole jooksu,“ kirjeldab Heleri. „Teisel korral jooksis karu teisel pool põldu paralleelselt minuga, meie vahel oli mõnisada meetrit. Jälgisin teda, hirmu küll polnud.

Karu näha — see on suur privileeg.“ Muret tasub tunda pigem külakoerte pärast. Heleril on pipragaas alati käeulatuses, kasutada pole seda õnneks seni tulnud. Ka riiete pärast ei tasu tema sõnul ülearu muretseda: „Mets ei vaata, mis sul seljas on.“ Heleri ise eelistab spordirõivaid, sest need kuivavad kiiresti, vahel õnnestub asjad ka lihtsalt kuivaks kõndida.

Toidukordadeks on Heleril seljakotis tavaliselt nuudleid, kodumaiseid Tactical food’i toidupakke, kiirtatrahelbeid jm kiiresti valmivat kraami. Toitu soovitab ta planeerida väikese varuga, et jaksaks raja läbida ka siis, kui ilm peaks takistama edasiliikumist — või satud nii ilusasse kohta, et tahad seal pikemalt peatuda. Et metsas tühje pakendeid ei tekiks, tasub toit kaasa võtta minigripkottides.

Lisaks hambapastale ja -harjale tuleks kaasa võtta puugitõrjevahend ja päikesekaitsekreem — ka sügisel. „Mida väiksem seljakott, seda parem, muidu on lihtne tarbetut träni kaasa pakkida,“ märgib Heleri.

Esimesed matkad annavad kogemuse, mida sa tegelikult metsas vajad.

Rubriik

7

Kolmapäev, 31. august 2022

SOOLATÜÜGASTE

RAVIKOMPLEKT

2 in 1

Jala- ja käte soolatüügastele Alates 4. eluaastast Kliiniliselt tõestatud efektiivsus Saadaval apteekides

SOOLATÜÜKAD? OLE TARK JA TEGUTSE KOHE! Uudne ja efektiivne kombineeritud soolatüügaste ravikomplekt

KRÜOTERAAPIA + GEELRAVI Tõhus soolatüügaste ravi 5 päevaga!

1. päeval: kasutage krüoteraapiat 2., 3., 4. ja 5. päeval: kasutage geelravi Tähelepanu! Tegemist on meditsiiniseadmega. Palun lugeda tähelepanelikult pakendis olevat kasutusjuhendit. Vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga. Levitaja: SIROWA Tallinn AS

8

Matkale!

Kolmapäev, 31. august 2022

Lähed metsa?

Kalurikoja metsaonn Hiiumaal Kõpu poolsaare põhjarannikul. Sobib peatumiskohaks igal aastaajal. Onni kõrval on telkimisala: 5 kaetud lõkkeaset, kuivkäimla, infotahvel. Mõne sammu kaugusel on rand, läheduses Rebastemäe ja Neljateeristi õpperajad. Jüri Pere / RMK

Suvi kestab veel!

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Raplamaal Mukri maastikukaitsealal mööda Mukri raba kulgev 2,5 km pikkune loodusrada viib mööda rohketest laugastest ja rabajärvedest ning pakub ilusaid vaateid vaatetornist. Kaupo Kikkas / RMK

TÜASK SPORDIKOOL

multisport (1.-4. klass) jalgrattasport (8–19 a) jõutõstmine (14–19 a) kergejõustik (3–19 a) korvpall (6–19 a) lauatennis (8–19 a) poks (8–19 a) sulgpall (7–19 a) sõudmine (11–19 a) tervisetreeningud

Pärast kohati kõrvetavalt kuuma suve on ilmateate järgi otsustades keegi kusagil pidanud vajalikuks aidata kõigil hõlpsamalt kohaneda uue kooliaasta ja üldse asjalikuma-töi-

TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONES ALUSTAVAD KORVPALLITRENNID

Põnnid

2016 ja nooremad

U8 poisid ja tüdrukud sünniaasta 2015

U10 poisid

sünniaasta 2013-2014

U10 tüdrukuid sünniaasta 2013-2014

Treeninggrupid ka Tartu linna ja lähiümbruse koolides

LISAINFO JA ÕPPELEPINGU SÕLMIMINE

sport.ut.ee/liitu

sema elu algusega: septembri algusega saabuvas jaheduses on kõigil lihtsam suvisest muretusest välja lülituda.

Siiski ei maksa unustada, et kalendrisuve lõpuni on veel hea mitu nädalat aega, rääkimata sellest, et looduses on karge ilmagagi ülimõnus ringi ko-

z Tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. z Autoga liikudes võta lõkkepuud või grillsöed ise kaasa — sõltuvalt külastatavusest ei pruugi lõkkepuid alati jaguda. z Põlevat lõket ära jäta valveta. z Pärast söegrilli kasutamist vala söed lõkkeasemele, mitte metsa alla. z Lahkudes kustuta lõke korralikult ja ära jäta prügi maha. RMK lada. Töö- ja koolielu jätab ju siiski piisavalt vaba aega, et nädalavahetustel pere või sõpradega väike metsaretk ette võtta.

Mõnusaid matkaradu Eestis jagub.

Nagu ka kohti, kus väike hingetõmbepaus teha — või miks mitte telk üles lüüa ja suve lõpust viimast võtta.

Aegviidu—Kõrvemaa puhkeala jääb mitme kaitseala territooriumile, seal on metsi, soidrabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Hulk tähistatud matkaradu, telkimisalasid ja lõkkekohti on selle kandi teinud loodushuviliste seas väga populaarseks.

Rando Kall / RMK

Jüri Pere / RMK

Kublitsa lõkkekoht asub Võru linnast 2 km lõuna poole, Kublitsa järve ääres. See on väike metsajärv, millel pole sisse- ega väljavoolu. Mõnus piknikupaik perele. Lubatud on püsti panna kuni kaks neljakohalist telki. Ümberringi on seene- ja marjametsad.

Rando Kall / RMK

Männikjärve raba 7,3 km pikkune õpperada Jõgevamaal algab ja lõppeb Endla maastikukaitsealal Toomal. Rajale ehitatud vaatetornist paistab kogu 210 ha suurune Männikjärve raba.

Fjällräven

Kuus soovitust sügismatkaks Viiruste hooajal on looduses liikumine organismile parim turgutus.

Kuidas sügisesest matkast maksimum võtta, annavad nõu Fjällräveni matkaeksperdid.

KIHID-KIHID-KIHID. Sügisel võib paaritunnise matka sisse mahtuda nii päike, vihm kui ka rahe, seepärast on kihiline riietus oluline. Pikemaks matkaks on hea varuda kolm kihti rõivaid ülespoole vööd (soe pesu, fliis või kampsun, jope) ja kaks kihti allapoole vööd (soe pesu, matkapüksid). Mugavasse seljakotti paki ka müts, kindad ja vihmakeep.

VALI ÕIGE JOPE. Jope peab korraga täitma kahte ülesannet: kaitsma vihma ja tuule eest ning suunama tekkinud higi ja niiskuse väljapoole.

HOOLI JALGADEST. Eesti matkaradadele sobivad hästi kerged veekindlad

matkajalatsid, millel on mugav sisening hea haardevõimega välistald.

Püüa soetada head matkasokid, mille polsterdusega kanna- ja varbaosa aitab vältida hõõrdumist ja ville.

PÕGUS KOHVIPAUS. Võta termosega kaasa kohvi või teed — või valmista see kohapeal. Vaja on vaid tillukest matkapliiti, gaasiballooni, tuletikke ja väikest potti. Kõige vähem jändamist on lahustuva kohvi või teekotiga.

HOIA NIISKUSE EEST. Telefon, akupank jm tehnikavidinad pista kile- või minigripkotti, samuti tikud, mida võiksid hoida erinevates kohtades: üks toos jopetaskus, teine koti küljetaskus, kolmas kotis.

VAJAD JULGESTUST? Kui lähed metsa üksinda ning pelgad metsaelu või kurja külakoera, võta kaasa pipragaas. OHTULEHT.EE

Rubriik

9

Kolmapäev, 31. august 2022

10

Minu äge amet

Kolmapäev, 31. august 2022

Tuhanded roosid, agressorhiired ja Sama sõbralik nagu presidendi roosiaia aednik, kelle hooldada on tuhanded roosid, on ka lossipargi püsielanik orav, kes ei pidanud paljuks külaliste meeleheaks oma ametikorterist väljuda.

SIIM RANDLA

roosiaia roosi ja kogu territoorium: ta koristab oksi, hooldab Presidendimuru ja teid, talvel roogib lund. lossi aednik Orav on uudishimulik ja Tema päevad pole ühesupeab kõigi terase silmaga. Elukoht gused, ei ole nii, et ta igal aiaasukatega Weizenbergi 39 aiaala. „Nii aastal ühel ja samal ajal toime tulema lähedale pole ta tavaliselt tulniidab või väetab — Eve teeb nudki,“ üllatab orava ootamatu oma kava järgi just seda, mida suhtlusvalmidus presidendilossi parajasti kõige rohkem vaja. Vabas aednikku Eve Silma, kes talle tavaõhus olemine annab energia tagasi, liselt pähkleid on poetanud ja küllap sel kinnitab ta: „Võid olla õhtuks väsinud, moel usaldust kasvatanud. Teinud mõned sageli oledki, aga hommikul tuled hea tiirud ümber külaliste ja neid pingsalt meelega jälle tööle, vaatad, kui torejälginud, kaob riiklik orav puuvõrasse. dasti siin kõik õitseb ja mis kuidas kasPuud on lossipargis vanad ja väärtusvama on läinud.“ likud, nende seas haruldane Kaukaasia „Lusitaania tigu olen näinud, aga vältiibpähklipuu. jaspool aeda, Kadrioru pargis. Õnneks „Alustan tööd varakult,“ räägib aednik roosiaias ta veel ei tegutse,“ on Eve Eve, kelle hoole all on rohkem kui 1500 rahul. „Lihtsamaid kahjureid roosidel siim.randla@ohtuleht.ee

ikka on, lehetäid ja ripslased näiteks.“ Tõsisemad tegijad on Eve sõnul roosirooste ja närilised. „Närilisi on mul siin olnud, ikka tõsiselt kahjustavad roose.

Kusjuures tegutsevad ka talvisel ajal.

Tulevad mügrid, vesirotid, hiired pargist. Armastavad ka liiliaid ja tulpe. Igal aastal pean neid peenraid uuendama,“ kirjeldab aednik sissetungijate käpakirja. „Kogu aeg on peenras rotimürk.

Söövad, aga ikka tulevad jälle.“ Mis on aga presidendi lemmikroos?

Loendamatutest sortidest on ühte raske välja tuua. „Presidendile meeldib kogu aed,“ usub Eve. „Olen õnnelik, et ta väärtustab seda ajaloolist aeda, käib aias vabadel hetkedel nii varahommikul, päeval kui ka hilisõhtul. Ta ikka naudib aias olemise aega. See on tore.“

„Närbunud roosiõied tuleb ära lõigata, siis taim kosub ja uus õitsemine kestab hilissügiseni,“ on aedniku üks paljudest näpunäidetest.

„Nii lähedale pole ta tavaliselt tulnudki,“ on aednik Eve Silm üllatunud orava ootamatust suhtlemisvalmidusest.

Remo Tõnismäe

Minu äge amet

11

Kolmapäev, 31. august 2022

sõbralik orav

Rooste sõi Pätsi roosi 1937. aastal Saksamaal aretatud roosisorti ´Staatspräsident Päts´ tabas roosirooste ja vanem põlvkond roose hävis – aednik Eve Silma sõnul võtavad vanemad sordid kergesti uuemaid haigusi külge. Kuna 1938./1939. aastal istutatud roosisordilt polnud uusi silmi võtta, tuli neid Saksamaal rooside geenipangas paljundada, kasvatada ja siis siia tuua. Uued taimed istutas Silm 2019. aastal ja need ei ole tänaseni hävinud.

Kuidas presidendi kantselei töötajad parte püüdsid Kevadel pesitses presidendilossi aias pardipere. Kui perekond lõpuks purskkaevu sisse kolis, tuli nad sealt siiski mujale toimetada, sest purskkaevu vees on ka kemikaale.

Aktsioonil osales ka kantselei töötajaid, kes parte kahvaga püüdsid ja Kadrioru parki aitasid. Siiani on aga veevõtukraani kapis linavästriku pesa.

HEA ETTEVALMISTUS TAGAB EDU! EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele Eesti keel Matemaatika Inglise keel Bioloogia

MUDILASTE VÕIMLEMINE al. 3a TANTSULINE VÕIMLEMINE RÜHMVÕIMLEMINE ILUVÕIMLEMINE AKROVÕIMLEMINE DAAMIDE VÕIMLEMINE

HUVIRINGID KEELTEKOOL TÄISKASVANUTELE

Vaata lähemalt www.gakk.ee Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 6274065 Suur-Kloostri 16, Tallinn

Igale lapsele jõukohane treening!

12

Huvitav leid

Kolmapäev, 31. august 2022

Keda tasub oma lillepotti elama kutsuda?

Röövlest (üleval) õgib ripslase tühjaks. Koppert.ee

„Ripslaste kõrval on varasemad kogemused kilptäi, lehetäide ja villtäidega täitsa naljanumber,“ teab uhke taimekogu omanik Helen ValkVaravin. Temal õnnestus kahjurite levik kontrolli alla saada tänu biotõrjele.

Rubriik

13

VAATA AGA VAATA!

Kolmapäev, 31. august 2022

Silmatabletid lastele ja noorukitele

Uudistoode VisioBalance® Junior laste silmade kaitseks Taimekogu hoidmiseks on üks võimalus kasutada biotõrjet. Erakogu

Nüüd apteekidest saadaval maasikamaitselised närimistabletid, mis sisaldavad silmi kaitsvat luteiini ja tseaksantiini.

INKARI LINDVE

Oleme igapäevaselt ja üha nooremana pidevas kokkupuutes sinise valgusega, mida tekitavad tehislikud allikad nagu nutitelefonid, tahvelarvutid, kuvarid ja telerite ekraanid ning mitmesugused valgustid. Luteiin ja tseaksantiin lisavad silmas kollatähni pigmentide hulka tekitades sinna silmi kaitsva kaitsekihi.

See kaitsekiht ennetab silmade väsimist ja nägemise halvenemist.

Helen, kes kinnitab, et on hobikasvataja, mitte taimekasvatuse ekspert, hooldab aukartustäratavat toataimede kogu, millest oma lemmikuteks nimetab haruldasemaid monsteraid ja filodendroneid.

Toataimede armastus sai aluspesudisainerina töötava Heleni sõnul alguse sellest, et ta tahtis ateljeele rõõmsamat ilmet anda. Omanimelise pesubrändi alt teeb Helen käsitööna siidist pesu. Et viimastel aastatel kolis kogu müük internetti, loobus meister aga kesklinna ateljeest ja kolis koos lillepottidega kodukontorisse.

mutukad: Kopperti firma toodetava biotõrje Thripex-plus nime all müüdavad röövlestad Neoseiulus (Amblyseius) Cucumeris. Ämblikulaadsete mutukate spetsiifika on pidada jahti ripslase vastsetele, kui neid pole, siis kõlbab ka kedriklest.

Saadetis otse tootjalt

Biotõrje röövlesti soetab Helen Horticomist. „Nad müüvad suuri koguseid korraga, seepärast oleme toataimede grupis teinud ühistellimuse,“ soovitab Helen sama teistelegi huvilistele. Elusorganisme poeriiulil pikalt hoida ei saaks, kui Horticomist tellida, siis tuleb saadetis Saksamaalt otse tootjalt.

Paberkotikesed, mille sees on eri arenguastmes röövlestad väikese Uurimusele eelnes šokk söögitagavaraga, tuleb kohe taimeHuvi biotõrje vastu algas dele riputada, siis ronivad aga kergest šokist. Tairöövlestad pakil olevast mekollektsioon augukesest toataimele ja alustavad kasvas alguses oluliselt kiiremini ripslastele jahti. kui teadmised Helenil kulub taimekollektsiooni kahjuritest.

Poolteist aastat hooldusel biotõrtagasi avastas ta jele umbes 30 aga kodust iga eurot iga kuue nätaimefänni õudusdala tagant. unenäo — ripslased.

Röövlestad tasub Need on visad kahjurid, Heleni sõnul majja tuua, kelle vastsed võivad Iga uus taim kui taimekollektsioon on tuleks kodus taimed õige kähku nahka suur ja väär tuslik. alguses panna „Ripslased on visad, panna. karantiini Heleni sõnul liigub nende kõrval on vara– mõneks taimegruppides hoiatasemad kogemused kilptäi, ajaks näiteks vaid lugusid, kuidas kahlehetäi ja villtäiga täitsa taimevabasse naljanumber,“ tõdeb ta. juri, kes teeb toataimetuppa. Ühe tähtsa tarkusedega kiiresti puhta töö, võib koju tuua näiteks Helen Valk-Varavin tera toob Helen veel välja: koos banaanidega või iga uus taim tuleks esiisegi jope varrukal. Naine tunnistab, algu panna teistest eraldi karantiini, et tundis juba hirmu, et peab oma näiteks taimevabasse tuppa. Mitu armsad taimed ahju ajama, siis aga nädalat tuleb jälgida ja luubiga uukuulis biotõrjest, hakkas kohe asja rida, ega kedagi ole taimega poest uurima ja tõi peagi koju õige erilised kaasa toodud.

VISIOBALANS JUNIOR tablette soovitatakse lastele kes kasutavad rohkelt nutitelefoni või õpivad arvutikuvarite taga.

Sobivad ka täiskasvanutele väsinud ja valgustundlikele silmade korral.

Valmistaja: Hankintatukku OY, Soome Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091

inkari.lindve@ohtuleht.ee

3 - 12. a lastele 1 tablett päevas, üle 12. aastastele 2 tabletti päevas

Müügil APTEEKIDES, Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee

14

Tervis

Kolmapäev, 31. august 2022

Suvise energiaga sügisele vastu Kooli algus tähendab taas suuremat koormust, sellest tekkivat stressi ja paratamatult kimbutama kippuvaid viirushaigusi. Kuidas säilitada suvel kogutud energiat võimalikult kaua?

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Apteekrid tõdevad, et sügise lähenedes hakkavad üha paremini kaubaks minema kalaõlipreparaadid, milles sisalduvad oomega-3 rasvhapped mõjuvad soodsalt närvisüsteemile ning aitavad tõsta keskendumis- ja tähelepanuvõimet, samuti multivitamiinid.

Taset tasub kontrollida

Ehkki suvi on tänavu olnud ilus, napib meie kliimavööndis siiski päikeselist aega. Seetõttu võivad paljud inimesed vajada toidulisandeid ja vitamiine, eriti D-vitamiini, et tunda end

terve ja energilisena. Sügisel tasub mõõta D-vitamiini taset organismis. „Kui see on teada, saab hakata tarvitama täpselt vajalikus annuses Dvitamiini, see aitab ennetada D-vitamiini vaegusest tingitud väsimust ja immuunsuse langust,“ juhendab proviisor Margot Lehari. Kindasti tuleb Dvitamiini taset kontrollida, kui laps hakkab käima trennides, sest suur koormus toob kaasa suurema vitamiinide vajaduse. Vitamiinide-toidulisandite vajalikkusest tuleks rääkida ka perearstiga.

Puhkus aitab paraneda

Viirushaigust põdejale tuleb esimese asjana anda rahu ja puhkust.

Kontrolli lapse nägemist!

Nägemiskontrollis peaks lapsega käima: z 3. eluaastal, z 6–7aastaselt koolieelses nägemiskontrollis, z koolieas kord 1–2 aasta jooksul.

Kolmesele tasuks põhjalik silmakontroll teha ka siis, kui silmadega pole olnud mingeid muresid – seda, et laps ei näe hästi, ei pruugi selles vanuses veel keegi märgata. Peres, kus on prillikandjaid või pärilikke silmahaigusi, tasub lapse nägemisele pöörata suuremat tähelepanu: jälgida tema hakkamasaamist kodus, lasteaias ja koolis ning viia ta korrapäraselt silmakontrolli.

Allikas: Nägemisuuringud

Kindlasti ei tohi nakatunu minna kooli või tööle. Ohtralt tuleks juua pärnaõie-, kibuvitsa- või nurmenukuteed ja loputada nina meresoola lahusega. „Abi võib olla ka paarinädalasest piimhappebakterite kuurist, sobivad näiteks sellised segud, mis on mõeldud spetsiaalselt immuunsuse toetamiseks ja kuhu on lisatud tsinki,„ juhendab Benu apteegi proviisor.

Liikumine on vajalik

Kehv rüht on nutiseadmete ajastul paljude laste probleem. Rühivigu märgates on mõistlik valida lapsele mõni trenn, mis treenib rohkem kõhu- ja seljalihaseid. Et koolikott on sageli päris raske, tasub vähemalt põhikoolis eelistada seljakotti, mis jaotab raskuse võrdselt mõlemale õlale.

Unustada ei tohiks värskes õhus liikumist ja tervislikku toitu, tingimata tuleb ka jälgida, et päevakavas oleks piisavalt unetunde.

Allikad: Benu, Apotheka, Südameapteek

Abilar10% 20g Koolilapse haavahooldus kuusevaigusalviga on lihtne ja tõhus y Kui kass on kriimustanud, siis määri kuusevaigusalvi otse kriimule.

Bug Bite Relief pliiats 15ml Koolilapse matk looduses koos (putukahammustuse järgse) putukapliiatsiga Soovitame panna lapsele kotti või taskusse pisikese ja lihtsalt kasutatava pliiatsi: y kui putukas on hammustanud, siis keera pliiatsikork lahti ja puuduta rulli otsikuga kuppu nahal – see koht rahuneb ja sügeleb vähem. y kui taim on kõrvetanud või tekitab punetust, siis rulli pliiatsiga punetaval nahal, ära käega hõõru – punetus rahuneb ja kipitab vähem.

y Kui oled saanud pinnu, siis võta see välja ja määri vaigusalvi nahale. Kui pindu ise kätte ei saa, siis määri salv peale ja oota, kuni saabub abi. y Kui oled põlve marraskile kukkunud, siis pese põlv jooksva vee all ja kuivata, seejärel kata kogu marrastus salviga. y Kui jalal on vill, siis määri seda mitu päeva järjest hommikul ja õhtul vaigusalviga. y Kui ninaalune on nohu tõttu punane ja kipitab, siis määri ööseks ninaalust salviga. y Kui oled pannkooki tehes näppu kõrvetanud, siis jahuta sõrme külma vee all, kuivata õrnalt ja kata kuusevaigusalviga.

Lisainfo: info@axmer.ee, www.axmer.ee

Tooted on saadaval apteekides üle Eesti!

Tervis

15

Kolmapäev, 31. august 2022

Kõik-kõik on uus septembrikuus Laste tervise huvides tuleks otsida hobisid-harrastusi, mis viiksid neid värskesse õhku liikuma. Pexels

Mõnus ja muretu suvi viis ühelt aiapeolt või grilliõhtult teisele — see aga tõi nii mõnegi lisakilo.

Nüüd ongi paljud otsustanud, et septembris algab uus elu: trenn, trenn ja veel kord trenn.

Millegagi ei maksa siiski liiale minna, hoiatab personaaltreener Erik Orgu ja annab neile, kel varasemast olulist trennikogemust pole, mõned soovitused.

MÕTLE, MIDA SÖÖD. Toitumine määrab inimese vormi ja energiataset palju rohkem kui trenn. Aega ja tahtejõudu nõuavad mõlemad, nii toitumise korrastamine kui ka trennis käimine, aga et tervislik toitumine on tähtsam, suuna oma innukus alguses sinna — kui hakata korraga kahte jänest taga ajama, võivad lõpuks mõlemad käest lipsata.

ALUSTA RAHULIKULT. Tee alguses vaid pool sellest, mis plaanis oli. Mõtlesid joosta 3 km — jookse 1,5 km. Tahtsid neli korda nädalas trennis käia — käi alguses kaks

korda. Intensiivsust või sagedust tõsta nädala-kahe tagant — nii lased kehal harjuda.

KASUTA ABI. Kui endal teadmisi suurt pole, kasuta kindlasti personaaltreeneri abi või liitu väikese treeningurühmaga, et omandada põhitarkused õigeks, tõhusaks ja turvaliseks treenimiseks. Valesti treenides võid endale viga teha.

PARASJAGU KOORMUST. Treening tuleks valida vastavalt eesmärgile. Kui tahad mõne kilo alla võtta, pole vaja viis korda nädalas trennis higistada — piisab, kui teed kaks-kolm keskmise tempoga trenni nädalas.

ANNA PUHKUST. Kui tunned, et oled üle pingutanud, võta 3—5 päeva puhkust. Teadvusta endale, mida tegid valesti, ja pea seda meeles, et mitte sama viga korrata. Jäta iga trenni lõpus 10% energiat üle, sest siis on alati jaksu tagasi tulla. Igas trennis ei pea endast 100% andma — kuula oma keha! OHTULEHT.EE

16

Rubriik

Kolmapäev, 31. august 2022