Cool ABC august 2021

MILITAARNE LÄHENEMINE RIKUB LAPSE SUHTE TOIDUGA

Cool ABC

Millal on õige aeg minna õppima?

ÕHTULEHE AJAKIRI Teisipäev, 31. august 2021

KOOLIKS

Kõik vajaliku leiad Rimist

2

Rubriik

Teisipäev, 31. august 2021

Vaktsineeri!

3

Teisipäev, 31. august 2021

KAITSESÜST – samm tavapärase tudengielu poole IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Selleks, et kõrgkoolid saaksid alustada õppetööd võimalikult tavapäraselt ja meeleolukas tudengielu ei jääks elamata, pakuvad neli ülikooli tudengitele kooliaasta alguses kohapeal vaktsineerimise võimalust.

Kuigi e-õpe oli huvitav kogemus, näitas see, et paljud üliõpilased väsisid üksi veebi teel õppimisest ja nende suur soov oli taas kursusekaaslaste ja õppejõududega näost näkku kohtuda – rääkimata sellest, et tavapärane vilgas tudengielu jäi täiesti soiku.

Et elu saaks hakata tasapisi normaalsuse poole liikuma, annavad ülikoolid oma panuse, pakkudes tudengitele ja ülikooli töötajatele – aga ka lähikonna elanikele – võimalust end kooli juures vaktsineerida. Süstima pääseb (v.a Tallinna Ülikool) ette registreerimata elava järjekorra alusel.

Tallinna Tehnikaülikool

Vaktsineerimisbuss ootab z Täna kl 10–17 peahoone parklas Mustamäel. z 2. septembril kl Eesti10–17 Mereakadeemia sisehoovis (Kopli 101). z Virumaa kolledžis Kohtla-Järvel (Järveküla tee 75) on vaktsineerimine kolledži ruumides 2. septembril kl 10–15.

Tallinna Ülikool

z 2. ja 3. septembril kl 10–17 Mare maja endise kohviku ruumides (1. korrusel infolaua kõrval).

Soovijail tuleb end registreerida (vt tlu.ee), registreerimine lõpeb täna kl 15. Kõigile, kes on end kirja pannud, saadab ülikool hiljemalt 1. septembril lähema info ja kaitsepookimise täpse aja.

Eesti Maaülikool

z 2. ja 9. septembril kl 11-16 Maaülikooli spordihoones.

Tartu Ülikool

z Täna kl 10–15 saab vaktsineerida ülikooli peahoone esimese korruse auditooriumis 140.

Vaktsineerimisbuss ootab z 1.–3. septembrini kl 11–18 kesklinnas von

Bocki maja juures (Pirogovi platsi vastas). z 6.–12. septembrini kl 12–18 Raatuse 22 ühiselamu juures. z täna kl 10 13 Narva kolledži juures (Raekoja plats 2). z 8. septembril kl 10–16 saab end vaktsineerida Pärnu kolledžis (Ringi 35, auditoorium 111).

NB! Teadlane annab nõu

z Täna kl 10–11 on Tartu ülikooli peahoones valmis vaktsiinide ja vaktsineerimise teemal nõu jagama ja küsimustele vastama molekulaarimmunoloogia teadur ning üks sotsiaalmeediaürituse „Küsi teadlastelt kõike koroona kohta“ algatajaid Uku Haljasorg. z 1. ja 2. septembril kl 11–12 vastab von Bocki maja juures seisva vaktsineerimisbussi kõrval vaktsiinidega seotud küsimustele peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona. z Veel täna saab vaktsineerida ka A. Le Coqi spordihoones asuvas Tartu vaktsineerimiskeskuses. Alates septembrist saab seda teha TÜ kliinikumis (Puusepa 8, info: kliinikum.ee). Lehekülje vaktsineeri.ee abil saad kõikjal Eestis leida endale lähima vaktsineerimisvõimaluse.

Kontaktset kooliaas kõigile kooliminejatetat le!

Aldo Luud

Miks vaktsineerida

Pixabay

z väheneb (raskelt) haigestumise tõenäosus, z väheneb eneseisolatsiooni vajalikkus; z saab toimuda kontaktõpe: loengud, seminarid, harjutustunnid, konsultatsioonid, laboritöö; z saab käia muretult raamatukogus ja spordiklubis; z saab reisida; z saavad toimuda kooriproovid, tantsutunnid jm huvitegevus; z saab rebaseid ristida ja muid koosviibimisi pidada; z väheneb haiguspäevade hulk.

4

Persoon

Teisipäev, 31. august 2021

„Mind ei võetud kolm aastat juuksurikooli, sest peeti Annelinna pätiks!“ laseb Alar Kuzmin (38) laia naeru, kui meenutab aega, kui ta tuima järjekindlusega kutsehariduskeskusse püüdles. Ei tahetud teda kuidagiviisi kääride-kammide paradiisi lubada. „Nad olla mõelnud, et see vend tuli siia lolli mängima,“ muigab Alar, kes praeguseks on mänginud end Alar Kuzmini Stuudioga Tartu raeplatsile.

AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee

Takkajärele usub Alar, et muutus oma järjepidevusega kutsehariduskooli rahvale lihtsalt tüütuks. Või jäid sealsed õppejõud lõpuks siiski uskuma, et äkki see kõurikutüüpi tegelane tõepoolest tahabki juuksuriks õppida. „Eks ma lõin oma sarmiga!“ muigab Alar.

Sarm, tõsi küll, hakkas tööle alles kolmandal katsel. Selleks ajaks oli noorukil sõjaväeteenistuski seljataga. Seejärel võtsid asjalood vägeva kiiruse sisse.

Aasta oli 2004, kui kutsehariduskeskuse esmakursuslane Alar tegevjuuksuri karjääriga alustas. „Mul oli koolis juba igav, tahtsin praktikat,“ poetab ta mokaotsast.

Need, kes toona algaja frisööri kammide-kääride meelevalda sattusid, olid imestusest tummad. Kui nooruk juukseid värvis, tegi ta seda nii hoogsalt, et kogu ümbritsev ruum (kaasa arvatud innukas värvija ise) sai lustlikke värviplärtse täis. Kui seesama nooruk kääre klõbistama hakkas, käis lõikus erakordse kärmusega. „Värvi oskab igaüks pähe panna, aga mõtle, ma läksin esimese kursuse tudengina salongi juukseid lõikama!“ lausub ta. „Kohe hakkasin lõikama poisipäid! See lõikus kisub juba meistriklassi poole, seda õpilased tavaliselt lõigata ei julge.“ Kui Alar juuksuriõppega 2005. aastal lõpule jõudis ja diplomi tasku sai, oli tal oma klientuur olemas. Mitte just väike.

Nüüd, 17 aastat hiljem, värv sarnase hooga enam ei lenda, kuid kääridega toimetab kogenud

Cool ABC

TARTU TIPPJUUKSUR ALAR K „Mind ei võetud kolm aastat kooli, sest peeti Annelinn

Kogenud tähtjuuksur võttis ette ja astus Tartu ülikooli kutseõpetaja ametit õppima, et rutiini ja igavust tappa

juuksur senini pöörase kiiruga. Oma salongi Alar Kuzmin Stuudio avas ta 1. augustil 2010. aastal. Kliente, kes sellest Tartu raeplatsil asuvast buduaarist läbi käivad, on 800 ringis. Teiste seas on oma juuksed Alari käe alla usaldanud lauljad Sünne Valtri, Maiken ja Kaire Vilgats, meigikunstnik Kaia Triisa, poliitik Laine Randjärv, saatejuht Kirsti Timmer ja Norra artist Stephen BrandtHansen. Sekka teisigi kuulsaid ja kummalisi. Ent Alar, püsimatu tegelane, pole ikka veel rahul. Nagu kardaks seisva kivina liig ruttu sammalduda.

Polnud vaja kuigi kaua oodata, millal see mees uuesti rokkima asub. Iseasi, kas see oli tema ring-

konnale ootuspärane. Et Alar võtab ette ning viib suvel dokumendid Tartu ülikooli haridusteaduste instituuti – see kõlas esimese hooga rabavalt. Puhta segi läinud, oletasid ühed. On ikka pöörane, pakkusid teised. Alar ei lasknud end ühestki kommentaarist häirida, kihutas eksameile. Ja pääses kutseõpetaja erialale uhkelt sisse.

„Mul hakkas igav!“

„Mul hakkas igav!“ põhjendab ta rahutu Tuhkatriinuna, kust tuli ühtäkki põletav vajadus õppima minna. Mis sest, et nii gümnaasiumiaeg kui ka kutsehariduskeskuses veedetud õppuripõlv olid jäänud mägede taha. „Mõtlesin, et kui juba, siis juba – teeme selle ülikooli ka ära! Kuna ma tahan teha omaenda akadeemiat, on mul vaja kõrgharidust. Just kutseõpe-

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Elis Toomik VÄLJAANDJA: AS Õhtuleht Kirjastus TRÜKIKODA: Kroonpress

taja eriala ehk siis pedagoogikat.

Sel juhul saan tulevikus oma meistriklassi õpilastele ka tunnistused kätte anda.“ Tõtt öelda alustab Alar akadeemiaga, mis on temanimelise stuudio allüksus, juba sel sügisel. Õppureid on ses meistriklassis neli. Need said välja valitud 14 tahtja hulgast. „Esimene nelik on kui testirühm,“ selgitab ta. „Tahan teha seda, et iga 18aastane gümnaasiumiõpilane, kes ei tea ise ka, mida elult tahab, tuleks minu juurde õppima. Minu akadeemias on vanusepiirang – siia pääsevad inimesed alates 21. eluaastast.

Tahan oma akadeemiasse inimesi, kel on mõistus juba peas.“ Kandidaadid läbisid vestlusvooru ja läbi tuli teha ka käelised katsed: „Vaatasin, kuidas neil ranne liigub ja kuidas nad kääre käes hoiavad.

OHTULEHT.EE

Rubriik

5

Teisipäev, 31. august 2021

Kutseõpetaja eriala Õppekava on praktiline ja paindlik (sessioonidena kaks korda kuus). Eesmärk on valmistada ette kutseõpetajaid, kes on pädevad korraldama õpet oma kutsealal. Õppima on oodatud kõik, kellel on lisaks keskharidusele omandatud mõni eriala ja kellel on soov muuta kutseõpe populaarseks ja atraktiivseks valikuks. Õpetajakutse saad juba pärast bakalaureuseõpet, võimalik on õpinguid jätkata magistriõppes. Allikas: Tartu ülikool

Aldo Luud

KUZMIN: juuksuria pätiks!“

Ja muidugi pidi tulevane õpilane mulle lõppude lõpuks ka inimesena meeldima.“

„Juuksurist teen hea juuksuri mina!“

Kui Alar oma 17 aasta pikkusele karjäärile tagasi vaatab, leiab temagi sealt oma agaruses kogetud valusaid hetki. Iseasi, kas ta neid enam meenutada suudab. „Olen vist nii vanaks saanud, et valusad punktid on unustatud,“ muigab lennuka loomuga mees.

Omaaegsete värviplärtsakate eest sai ta toonastelt salongiomanikelt kõvasti võtta, kuid tühja sellest. „Las need meenutavad mind!“ Küll saab ta veel ka ise oma õppurite pintsleist langenud värviplekke salongi põrandalt maha küürida – karma ju töötab.

Küsimusele, mis teeb ühest juuksurist hea juuksuri, kõlab kärme vastus: „Juuksurist teen

hea juuksuri mina!“ Seda öeldes pole Alari hääles ega ilmes vähimatki ebalust ega kohmetust. „Praegune juuksurite kutseharidus on nii ligadi-logadi,“ põhjendab ta. „Koolis ei seota omavahel teooriat ja praktikat piisavalt – see on kõige suurem viga.

Kui juuksuritudengid õppesalongi lähevad, siis nad kardavad reaalselt klienti! Mina tahan need kaks asja kokku viia: ei mingit nukupeadega harjutamist, kõike tuleb proovida inimeste peal ja kohe. Et õppur ei väriseks, kui saab elusa inimese kätte.“ Muuseas, samas olukorras on Alar ka ise algajana surmahirmu tundnud. Siis, kui sai esimese meestesoengu lõikamise. „Tol korral ma tudisesin,“ tunnistab ta. „Aga muidu tulgu minu pärast ükskõik kes mu tooli – president või superstaar. Ei karda ma kedagi.“ Nippi, kuidas end kliendihirmust vabastada, ei omandanud Alar aga mitte juuksurikoolist, vaid Itaalias koolitusel käies. „Sa pead astuma kliendiga füüsiliselt kontakti: paned talle käed õlale ja lähed talle korra vastu – kohe saad teada, kas on hea klient või on tegu vastiku bitšiga,“ ütleb ta. „Sain selle selgeks kümme aastat pärast juuksurikooli lõpetamist.

Puhtpsühholoogiline nipp, mille järele ma pidin Milanosse sõitma.“ Tema akadeemia rahval nii lihtsa tarkuse järele moemekasse rännata ei tule. Saavad selle Tartuski kätte. Nagu sellegi, et bitšiks osutunud kliendi puhul ei tasu kalleid kääre hirmust maha pillata, vaid tuleb lihtsalt töö ära teha. Võimalikult kiiresti, valutult ja hästi.

EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED* abiturientidele ja põhikooli lõpetajatele eesti keel, inglise keel, matemaatika, füüsika, bioloogia

Cambridge English Advanced (CAE) * Vaata varajase registreerija pakkumist!

HUVIKURSUSED Mina ja loodus fotoring kosmosering teadusring progering mõttemängud loodusring raamaturing jooga prantsuse keel giidiõpe

KEELTEKOOL TÄISKASVANUTELE rootsi keel, inglise keel, prantsuse keel

Vaata lähemalt www.gakk.ee Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 6274065.

Suur-Kloostri 16, Tallinn

TOO OMA LAPS TANTSIMA! VALI LINN: TALLINN, PAIDE, ELVA CRAUSE TANTSUKOOL KUTSUB LAPSI VÕISTLUSTANTSU ETTEVALMISTUSKURSUSELE Oodatud on poisid ja tüdrukud alates 5. eluaastast.

Mängime ja tantsime, lustime ja õpime!

ALUSTAME SEPTEMBRIS TULE ÕPI TANTSIMA!

Registeerimine ja info: tel 510 4464, e-post crause@crause.ee,

crausetantsukool

6

Karjäär

Teisipäev, 31. august 2021

Peole

Õppima

Valikute ette satud õpingute ajal tihti – ole valmis otsuseid langetama!

Võta iga kogemust kui tulusat õppetundi!

Algamas on uus kooliaasta. Tuhanded noored on tänavu teinud ühe oma elutee suurtest otsustest – erialavaliku – ja lähevad elevusega vastu uutele teadmistele ja võimalustele. Palju on aga ka neid, kellel juba kahtlus hinges kripeldab: kas ma tegin ikka õige otsuse? Igal aastal jõuab TalTechi nõustamiskeskusesse kümneid sellise murega noori.

MONIKA SUTROP Karjäärinõustaja, Tallinna Tehnikaülikool

Sobiva erialavaliku tegemine eeldab iseenda, oma soovide ja vajaduste ning töömaailma võimaluste tundmist ja seatud eesmärkide nimel tegutsemist. Muutuvad ju meie teadmised nii iseendast kui ka töömaailmast pidevalt, muutub ka töömaailm, seega on täiesti normaalne, et mõnikord peab tehtud otsuse ümber vaatama, eriala või suunda vahetama.

See pole katastroof ega ajakadu, vaid võimalus oma tulevikuplaanid uuesti ja teadlikumalt ümber vaadata.

Paljud noored ütlevad: ma kaotan ju terve aasta!

Mina vastan tavaliselt: aga sa võidad kogemuse ja eneseteadlikkuse, tunned ennast nüüd pisut paremini, saad täpsemalt läbi mõelda, mida päriselt soovid. On ju hea, et see taipamine tuli nüüd, mitte kolmandal kursusel või hoopis siis, kui juba tööle lähed!

Saad teha põhjalikku eeltööd

Eelkõige tehakse erialavalik huvist lähtudes, kuid pahatihti ei süveneta, millised on selle eriala võimalused, millisteks ametiteks see ette valmistab, milline võib olla igapäevatöö. Huvi on muidugi kõige algus ja alus, kuid sealt tuleb ka edasi mõelda. On palju võimalusi tööturgu uurida: mine tudengivarjuks, käi karjäärinõustamisel, räägi oma vanemate ning nende tuttavate ja töökaaslastega, kes võivad teada mõnd sulle huvipakkuval eriala töötavat inimest, ja mine töövarjuks. Nüüd, enne uue otsuse

Kontrollküsimused neile, kel vaja otsus langetada z Mis on minu põhihuvi, millele ma mõtlen vabal ajal, millist ajakirjandust loen, kas süvenen detailidesse, kas mulle meeldib suur pilt, kas mind huvitab, kuidas asjad on kokku pandud, või tahan hoopis midagi korraldada, algatada, maailma parandada? z Mille alusel ma erialavaliku tegin? Kas sellele eelnes piisav eeltöö eriala ja ametite kohta? Millised on need tööd, mida selle eriala inimesed teevad? z Mis on minu tugevused, kas ma saan neid rakendada valitud eriala raames? z Kas tegin valiku lähtuvalt enese huvidest ja töömaailma uurimisest või lasin end mõjutada vanemate ja sõprade arvamusel, eriala populaarsusel või tasuvusel vms.

langetamist, on võimalik kogu see eeltöö ära teha!

Huvipakkuv eriala võiks kokku langeda sinu tugevuste, iseloomu ja võimetega – ennast tuleb tunda! – ning valik tuleks teha oma tugevuste arendamise perspektiivist lähtudes ehk mis see on, mis mul hästi välja tuleb? Selge on ju see, et mis hästi välja tuleb, seda tahad rohkem teha, nii arened selles rohkem, muutud meistriks ja oma ala tipptegijaks.

Süvenemiseks on piisavalt aega

Tihtilugu libisetakse eriala valides pigem pealispinda pidi. Näiteks ütleb noor inimene: mind huvitavad arvutimängud, sellepärast tahangi ITd õppida. See, et sel erialal edukas olla, on vaja detailitäpsust, head rutiinitaluvust, tugevat loogilist mõtlemist jm, ei tule sageli enne otsuse langetamist teemaks.

Tehnikaerialade poole liikuda soovijail tasub teada, et uuringute järgi on hea ruumiline mõtlemine üks neid asju, mis tehnikavaldkonnas edu tõotab. Unustada ei maksa, et tegemist on süvenemist ja järjepidavust vajavate erialadega. Hea on, kui sind huvitab, kuidas asjad toimivad, kui sulle pakub põnevust probleemide lahendamine ja võimalus seoseid luua paneb silma särama ning innustab nuputama.

Õpi iseennast usaldama

Tihti on noored väga mõjutatud avalikust arvamusest ja nii võib juhtuda, et valiku ees seistes kallutab kaalukeelt teadmine, et tehnikainimesi on alati vaja, neist on suur puudus, töö on tasuv, sinust saab spetsialist – sest sellest räägitakse kõikjal.

See ongi tõsi, aga ikkagi tuleb ennekõike iseendalt küsida, kas see võiks olla ka sinu jaoks õige tee. Uuri ennast ja töömaailma, et teha teadlik otsus! Kui kipud ummikusse jooksma, saad abi küsida oma kooli või töötukassa karjäärinõustajailt!

Kui oled iseendas selgusele jõudnud, tead, millised on sinu tugevused, mis suunas tahad areneda ja kuhu välja jõuda, siis on hea küsida ka teiste arvamusi, kuulata sõprade-sugulaste soovitusi ja uurida infoallikaid.

REKLAAMTEKST

Rubriik

7

Teisipäev, 31. august 2021

8

Tervis

Teisipäev, 31. august 2021

Appi, mis putukas?!

MIDA TEHA, KUI AVASTAD: lapsel on täid?

Kui vanemad avastavad lapse peast täid, tuleb kohe alustada ravi, aga kindlasti ka rahulikult ja lapsele arusaadavalt selgitada nii seda, mis on täi, kui ka seda, et neist on üsna lihtne vabaneda – ja nii see tõesti on,“ ütleb proviisor Jaan Jänes.

Vida Press

ANN SALU leht@ohtuleht.ee

Vanast ajast jäänud arvamus, justkui tekiksid täid mustusest, ei pea vähimalgi määral paika, ütleb Jaan Jänes ja kinnitab, et täinakkuse võib saada ka piinlikku puhtust armastav inimene sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest. Ekslik on proviisori sõnul ka arvamus, et täid hüppavad, lendavad või et täisid levitavad koduloomad. „Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt pea-pea kontaktil täitõve haigega, samuti teise inimese mütside, sallide, patsikummide, kammide ja harjade kaudu,“ ütleb ta. Sagedamini esineb täitõbe 3–11aastastel lastel.

Kuidas täinakkust ära tunda?

Proviisor märgib, et see, kui laps on hakanud väga sageli pead kratsima, on esimene tunnus, et tal võivad olla täid. Harilikult elutsevad täid kõrvade ümbruses ja kuklal, laps tunneb neis kohtades sügelust ja aina kratsib. „Kui seda märkate, tasub kohe lapse pea hoolikalt üle vaadata,“ õpetab proviisor. „Vaadake lapse pea üle, täisid näeb palja silmaga. Täiskasvanud täi on umbes seesamiseemne suurune.“ Alguses võib peas olla ainult paar täid, hiljem tekivad ka valged täimunad ehk tingud, mis on peanaha lähedal tugevasti juuksekarvale kleepunud. „Vahel peetakse neid ekslikult kõõmaks, kuid kõõm langeb pead raputades maha, aga tingud on juuksekarva küljes kinni,“ kirjeldab Jänes.

Ravi tuleb alustada kohe

Täinakkuse ilmsiks tulles on äärmiselt oluline alustada kohe ravi. Kui seni kasutati täitõve ravimiseks peamiselt neurotoksilisi ravimeid, mis halvasid täi närvisüsteemi nii, et täi hukkus, siis tänapäeval on kasutusel ohutu dimetikooni sisaldav täivastane vahend NYDA. „NYDA sisaldab kaheastmelist dimetikooni, mis

Tähtis on kohe ravi alustada tungib tänu oma väga heale voolavusele täi ja tingu hingamissüsteemi, tõrjub sealt õhu ja lämmatab nad,“ selgitab proviisor NYDA toimet. „Tähtis on, et täivastane vahend hävitaks täid ja tingud esimese kasutuskorraga. Täide hävitamine pole tänapäevaste vahenditega kuigi keeruline, raskemaks osutub just tingudest jagu saamine – aga kui tingud jäävad ellu, siis umbes nädala pärast arenevad neist juba uued täid ja kõik kordub. Seega: kui vahendi kasutusjuhendis on nõue ravi korrata, siis on oht, et tingud selle ravimi toimel ei hävi.“ Jaan Jänes soovitab jälgida, et ravimi pakendis oleks ka täikamm. Kammiga saab eemaldada juustest surnud täid ja tingud, ka on sellega kammides hea kontrollida, kas pärast ravikuuri on pähe jäänud veel elavaid täisid.

Et täinakkus ei korduks, tuleb ravikuuri ajal ära vahetada voodipesu, eriti padjapüürid, aga ka peakatted ja juuksekummid. Kammid ja juukseharjad tuleb hoolikalt puhastada ja pessu võiks panna kõik riided, mida on kolmel viimasel päeval kantud.

Kui täidega on nakatunud laps, tuleks kõik tema pehmed karvased mänguasjad kilekotti pakkida ja vähemalt kolmeks päevaks ära panna. „Täid ei suuda toiduta elada üle paari päeva ja see on piisav aeg selleks, et neid mänguasjadele ei jääks,“ selgitab Jänes.

Oluline on üle kontrollida kõik nakatunuga kokku puutunud pereliikmed. Kui on põhjust arvata, et täid saadi koolist, lasteaiast või näiteks laagrist, tuleb ka teiste laste vanemaid täinakkusest teavitada, et nad saaksid aegsasti oma lapsed üle vaadata ja nii nakkuse leviku peatada.

z Kontrolli üle kõigi pereliikmete pead, eriti hoolikalt kõrvatagused ja kaelapiirkond. z Kui leiad täi(sid), mine apteeki ja osta täiravim. z Järgi ravimi kasutamisel täpselt kasutusjuhendit. Tõhus ravim hävitab täid ja tingud ühe tunniga. z Teavita täitõvest lähimat suhtlusringi (kool, lasteaed, sõbrad), kellega nakatanu võis kokku puutuda. Nii saad nakkuse levimisele piiri panna. z Pese voodipesu 60kraadises vees ja puhasta juukseharjad. z Täid ei kandu üle koduloomadele, seetõttu ei ole vaja neid koos teiste pereliikmetega ravida. z Nakatanu võib pärast ravimi kasutamist minna jälle kooli, lasteaeda või tööle. Allikas: www.peataid.com

NB! NB Naka Nakatunud lapse peh pehmed mänguas asjad tuleb vähem kolmeks malt p päevaks kilekotti p pakkida – täi ei e toiduta üle ela paari päeva.

Pixabay

Rubriik

9

Teisipäev, 31. august 2021

10

Rubriik

Teisipäev, 31. august 2021

Õues ringi silkamine hoiab silmade tervist Lühinägevus ei pruugi päris alguses endast üldse märku anda: lasteaiaeas ei kurda laps nägemise üle ega oska vanemad midagi kahtlustada, ka kooli minnes näeb ta keskmistest pinkidest muretult tahvlile. Kooliaasta edenedes võib aga juhtuda, et laps hakkab sageli tahvli juures käima, et sinna kirjutatut paremini näha, või avaldab soovi istuda ettepoole – ja siis on õpetaja see, kes esimesena märku annab, et kõik pole nägemisega ehk päris korras.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kodus võiks kahtlusi tekitada see, kui laps kipub näiteks telerile aina lähemale nihkuma, mõnikord kurdab ka väsimus- ja pingetunnet silmades ning peavalu.

Lühinägevus on maailmas kasvav terviseprobleem. Maailma Terviseorganisatsiooni prognooside kohaselt on aastaks 2050 maailma inimestest 50% lühinägevad (aastal 2010 oli see protsent 28). Euroopas küünib lühinägevuse levimus juba praegu 40–50 protsendini. Eestis ei ole lühinägevuse levimust seni laiemalt uuritud. Aastatel 2018–2019 ITK silmakliiniku arstide tehtud uuringus esines 123 Tallinna koolilapse seas lühinägevust 31%.

Saada laps sageli õue!

Lühinägevuse riskitegureid on aga uuritud juba pikka aega ning on leitud, et kõige olulisem neist on lapse kasin

õueaeg. Nimelt on päikesevalguse intensiivsus palju kõrgem siseruumide valgustasemest: kui suvel päikesepaistelisel suvepäeval on õues valgustatus kuni 100 000 luksi, siis hästi valgustatud siseruumides vaid umbes 500 luksi. Silm kohaneb valgustaseme muudatustega väga tõhusalt ning seetõttu me ise ei taju, et erinevus on nii suur.

Teine oluline riskitegur, mis soodustab lühinägevuse teket, on rohke lähitöö: arvuti ja nutiseadmete kasutamine, aga ka lugemine-kirjutamine.

Mõnevõrra suurem on lühinägevuse tekke risk ka lastel, kelle vanematel esineb lühinägevus. Siiski seletavad geneetilised tegurid, mida on laialdaselt uuritud, lühinägevuse teket vaid umbes 20% ulatuses.

Et lühinägevus tekib enamasti koolieas, on õppeasutustel võimalik õpilaste õues viibimist soodustades edendada nende silmade tervist: õuevahetunnid, kehalise kasvatuse tundide iga

Rubriik

11

VAATA AGA VAATA!

Teisipäev, 31. august 2021

Silmatabletid lastele ja noorukitele

Uudistoode VisioBalance® Junior laste silmade kaitseks Nüüd apteekidest saadaval maasikamaitselised närimistabletid, mis sisaldavad silmi kaitsvat luteiini ja tseaksantiini.

Oleme igapäevaselt ja üha nooremana pidevas kokkupuutes sinise valgusega, mida tekitavad tehislikud allikad nagu nutitelefonid, tahvelarvutid, kuvarid ja telerite ekraanid ning mitmesugused valgustid. Luteiin ja tseaksantiin lisavad silmas kollatähni pigmentide hulka tekitades sinna silmi kaitsva kaitsekihi.

See kaitsekiht ennetab silmade väsimist ja nägemise halvenemist.

Pixabay

Pixabay

Kui aegu tagasi rikkus prillide saamine tuju, siis tänapäeval kurvastab sageli pigem see lapse sõber, õde või vend, kellele prille ei kirjutatud – valik on nii äge.

Koroonapandeemia on meie laste silmade tervisele karuteene teinud, rääkis Õhtulehele eelmise aasta lõpus Ida-Tallinna keskhaigla silmakliiniku silmaarst Delis Linntam: paljud huviringid on ära jäänud, mis on kahjuks vähendanud ka laste õues viibimist.

Rääkimata sellest, et distantsõppe ajal ei pruugi lapsed omal algatusel üldse õue jõuda: kui sõpradega koos olla nagunii ei saanud, valitigi omavahel suhtlemiseks telefonid-tahvlidarvutid – ja virtuaalsete koolitundide lõppedes jätkus meelelahutus või suhtlus eakaaslastega sealsamas.

ilmaga õues pidamine vm õueaeg.

Abi on ka sellest, kui innustada lapsi seal, kus see on võimalik, jalgsi kooli minema. Mitmes Aasia riigis, kus lühinägevuse probleem on saavutanud lausa pandeemia mõõtmed, on alustatud programmidega, mis suunavad lapsi koolitundide vahel rohkem aega õues veetma – ja on leitud, et neil meetmetel on lühinägevuse ennetamisele positiivne mõju.

Vähem ekraaniaega kasuks

Ekraaniga töötamine aga koormab silmi, sest lähedale vaatamiseks peavad silmaläätse kuju muutvad lihased pingutama. Kui lähitöö (lugemine, arvuti või nutiseadmega töötamine) kestab puhkepausideta pikalt, võib tekkida silmalihaste ülepinge, mis võib põhjustada väsimust ja peavalu. Intensiivne lähitöö lapseeas soodustab lühinägevuse teket.

VISIOBALANS JUNIOR tablette soovitatakse lastele kes kasutavad rohkelt nutitelefoni või õpivad arvutikuvarite taga.

Sobivad ka täiskasvanutele väsinud ja valgustundlikele silmade korral.

Valmistaja: Hankintatukku OY, Soome Esindaja: OÜ Loodustoode, Tel 666 0091

Vähemalt kaks tundi päevas õues olla ja iga kahe tunni lähitöö järel 20 sekundit kaugusse vaadata – soovitatavalt rohelusse – tehtav!

Kahanda lühinägevuse tekke riske!

z Kui palju arvuti taga istuv koolilaps kurdab sageli peavalu, tasub temaga käia silmaarstil – see võib olla märk silmalihaste ülepingest, mida silmaarst saab diagnoosida. z Iga 20 minuti lähitöö järel peaks silmi lõõgastama, vaadates vähemalt kuue meetri kaugusele (nt aknast välja) umbes 20 sekundit. z Lapse töölaud peab olema korralikult valgustatud. z Järgida tasub 2-20-20 reeglit: laps peaks viibima päevas vähemalt kaks tundi õues ja iga 20 minuti lähitöö järel tegema pausi, vaadates vähemalt 20 sekundit kaugusesse. Teine soovitus on: iga tunni lähitöö kohta päevas peaks laps olema tunni õues. Allikas: ITK

3 - 12. a lastele 1 tablett päevas, üle 12. aastastele 2 tabletti päevas

Müügil APTEEKIDES, Mustamäe TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja www.tervis24.ee

12

Tervis

Teisipäev, 31. august 2021

Millal anda lapsele vitamiine Laps peaks kõik kasvavale organismile vajaliku saama tasakaalustatud toidust, siis polekski vajadust võtta toidulisandeid. Lapsevanemad peaksid oma igapäevase toitumiskäitumisega näitama lastele eeskuju ja tagama neile vajalike toitainete kättesaadavuse. Paraku on paljude laste toitumine puudulik või ühekülgne ja toidulisandid vahel siiski vajalikud.

Sügis on käes, ilmad vihmased ja jahedad, lapsed lähevad taas koolilasteaeda – nüüd on aeg süüa värskeid marju ning puu- ja köögivilju. Neis leidub peale seedimisele vajalike kiudainete ka antioksüdantset C-vitamiini, mis on organismile mitmel moel kasulik, muu hulgas tõstab organismi vastupanuvõimet infektsioonidele.

Päevane soovituslik kogus C-vitamiini kuni 14aastastel lastel on 50 mg, külmetushaiguste korral vajadus suureneb. Rohkelt leidub C-vitamiini näi-

teks astelpajus, paprikas, tsitruselistes, mustsõstardes, kibuvitsas, kapsas, brokolis, kaalikas ja tomatis.

Oluline on tarvitada neid värskelt, sest valguse, hapniku ja temperatuuri toimel laguneb C-vitamiin üsna kiiresti.

Tasub teada, et C-vitamiini imendumist mõjutab glükoos. Kuna mõlemad kasutavad rakku sisenemiseks samu retseptoreid, siis suhkrurikka eine järel on sensorid küllastunud ja C-vitamiin rakku ei jõua. Kui laps on kehv sööja või pole talvisel ajal värsket kraami võtta, võib vitamiini juurde anda kvaliteetse toidulisandina, mis ei sisalda tehislikke magus-, värv- ja lõhnaaineid. Immuunsusele olulised vitamiinid on ka A- ja E-vitamiin ning mineraalained tsink, seleen ja kroom.

D-vitamiin

Inimese organismile väga olulist D-vitamiini saab keha nii toiduga kui ka ise ultraviolettkiirguse abil süntee-

sides. Eesti geograafilise asukoha tõttu on meie inimestel sageli D-vitamiini puudus, seepärast soovitataksegi seda lisaks võtta juba alates imikueast.

Toiduainetest on D-vitamiini kõige rohkem enim rasvases kalas, munakollases ja võis.

Apteegid pakuvad D-vitamiini nii kapsli, tilga, sprei, tableti kui närimistabletina. Tabletti peaks paremaks imendumiseks võtma koos toiduga.

B-rühma vitamiinid sportlikele lastele

Suur koolikoormus ja sportimine tähendab kehale vitamiinide ja mineraalainete mõttes lisakulu. B-rühma vitamiinid saadakse normaalse toitumise korral kätte teraviljadest, seemnetest, pähklitest, rohelistest köögi-

C-vitamiini on ohtralt astelpajumarjades, neid sobib poetada näiteks hommikusmuutidesse.

viljadest, piimatoodetest, pärmist ja munast. B1- ja B2-vitamiin osalevad süsivesikute ja rasvade, B6-vitamiin ka valkude ainevahetuses, mistõttu need on olulised eelkõige sportlikele lastele.

Toidu suhtes väga valivatele lastele võib kindluse mõttes teha aegajalt multivitamiini kuure. Komplekspreparaatidesse on vitamiinid valitud omavahel sobivates osakaaludes, arvestades kasvava organismi vajadusi.

Kui laps tarvitab mitu preparaati korraga, tuleks nende koostis üle vaadata ja vitamiinide-mineraalainete kattuvused välistada. Allikas: Virtuaalkliinik

REKLAAMTEKST

Rubriik

13

Teisipäev, 31. august 2021

PARIM HOOLITSUS SINU NAHALE!

Abicare ACNE® 30ml UUS!

Abicare ACNE aitab!

Uus kuusevaiguga vistrikukreem. Looduslikest koostisosadest valmistatud niisutav ja nahka uuendav kreem ärritunud ja vistrikulisele nahale. Kreem ei blokeeri poore ja laseb nahal hingata.

AbiCare Acne sisaldab antimikroobseid ja rahustavaid koostisosi kuusevaigust, E-vitamiinist ja pehmendavatest vetikatest.

Saadaval ilma retseptita BENU apteekides ja Südameapteekides, www.apteekonline.ee

Abilar 10% haavasalv kuusevaiguga Kasutatakse haavade, kriimustuste, marrastuste, nahapragude ja nahalõhede (suunurgad, näpuotsad, kannad), põletuste, põletikuliste haavade (lamatised, jala- ja diabeetilised haavandid), putukahammustuste ravimisel kodus.

Professionaalseks kasutamiseks: • nakatunud ja nakatumata, ägedate ja krooniliste haavade puhul, • diabeetiliste haavade, jalahaavandite, • keeruliste kirurgiliste haavade, • põletushaavade ja abstsesside puhul.

On leitud, et AbiCare® ACNE kreem vähendab aknebakterite kasvu in vitro. Uuringute kohaselt saavutab AbiCare vistrike arvu statistiliselt olulise vähenemise.

E-vitamiin toimib tugeva antioksüdandina, hoides ära vabade radikaalide kahjuliku mõju nahale. Chondrus Crispus merevetikad sisaldavad ohtralt fenoole ja rasvhappeid. Merevetikad aitavad nahal säilitada looduslikku hüdrolipiidide kaitsekihti ning ühtlasi pehmendavad nahka.

Samuti suurendab AbiCare® ACNE naharakkude valkude sünteesi in vitro, mis soodustab naha uuenemist.

Abicin 30% vaigulakk küüneseelene Kasutatakse lokaalseks seenhaiguste ja paronühhia (küünevalli infektsioon) raviks. Abicin 30% vaiguakk sobib tina pedis (sportlase jala) ravimisel. Lihtne küünele kanda lakipintsliga, lakk kuivab 5-10 minuti jooksul. Kasutatakse vaid kaks korda nädalas.

Tooted on saadaval Apotheka ja BENU apteekides

Saadaval Apotheka, BENU ja Südameapteekides

Lisainfo: info@axmer.ee,

www.axmer.ee

14

Sport

Teisipäev, 31. august 2021

Hiljemalt siis, kui laps on jõudnud kooliikka, hakatakse talle muude huviringide kõrvale otsima ka trenni, kus korrapäraselt käia, et jaks tarkusekoormale vastu peaks.

Kuidas aga leida see õige?

KUIDAS LEIDA SOBIV TRENN

IA MIHKELS

Pere tervislik eluviis innustab liikuma

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Mõte on hea, sest lapsed on nii palju ninapidi ekraanide küljes kinni, et ainult kooli kehalise kasvatuse tundidega seda kössitamist kindlasti ei korva. Tõepoolest on aga tähtis ka see, et spordiala, millega laps tegelema hakkab, talle endale meeldiks – ainult siis läheb ta trenni innu ja vaimustusega.

z Laps võiks iga päev vähemalt osa kooliteest aktiivselt liikuda: jalgsi, rattaga, tõukerattaga vm. z Võtke perega ette metsaretki ja matkapäevi, talvel käige suusatamas, nädalavahetuseti basseinis ujumas. Vanemate eeskuju on lastele suurim innustaja. z Tooge igapäevaellu tagasi hoovisport, näiteks pange koduõuele püsti jalgpallivärav või leidke sobiv koht korvpallirõngale. Aeg-ajalt lööge ka ise kaasa, nii läheb laste ind ainult suuremaks. z Mõnel nädalavahetusel laske lastel sõbrad külla kutsuda ja õpetage neile oma lapsepõlvemänge, mädamunast keerukuju ja tagumise paarini. Allikas: TÜ liikumislabor, lapsevanemad

Tippsport pole eesmärk

Muudugi on tore, kui läheb nii, et laps leiab kohe õige spordiala, tegeleb sellega aina innukamalt, tulemused aina paranevad – ja jõuabki lõpuks sel alal tippu.

Aga kas on tingimata vaja juba enne esimest trenni selline eesmärk seada? Igaühest ei pea saama olümpiavõitjat ega isegi noorteklassi meistrit – enamikule lastest peaks trenniskäimine olema lihtsalt osa tervislikust elustiilist, mis tagab hea füüsilise vormi.

Eluks vajalikud oskused

Sport õpetab palju muudki, mis võib sekunditestsentimeetritest märksa olulisem olla: meeskonnatööd, distsipliini, töökust, oskust suhelda, eesmärke seada ja nende saavutamise nimel ennast ületada, oskust kaotusega toime tulla jpm. Kõik see jääb – ja kulub ära ka siis, kui inimene hilisemas elus peaks spordist üldse eemalduma. Pealegi on füüsiline aktiivsus ja vaimne tervis otseses seoses – uuringud on näidanud, et füüsiliselt aktiivsete laste rahulolu iseendaga on suurem ja nad on enesekindlamad.

dagi niisugust, mis arendab üldist füüsilist võimakust, koordinatsiooni, vastupidavust jm: akrobaatika, tantsutrennid, lastejooga, orienteerumine vm. Mõnel alal on ka variant, et isa või ema – või mõlemad – teevad esialgu trenni lapsega koos. Ühise harrastuse käigus õpib vanem ka objektiivsemalt oma lapse võimeid hindama ja saab aimu sellest, kuhupoole huvid kalduvad.

Kas ta on loomult meeskonnamängija või pigem omaette toimetaja, kas ta on hea vastupidavusega või eelistab pigem end lühiajaliseks pingutuseks kokku võtta – kõik see aitab edaspidi valikuid teha.

Proovige üheskoos!

Kui seitsmeaastaselt küsida, millisesse trenni ta minna tahab, võib jõnglane tõsiselt kimbatusse sattuda: jta teab alg-, võrk- ja korvpalli, ujumist, ehk ka mõnd spordiala, milles eestlased on parajasti maailmas edukad on olnud. Siin peaksid emad-isad pea tööle panema. Päris esimeseks trenniks võiks valida mi-

Lase lapsel valida

Pixabay

„Kaks kuud käis korvpallis, pool aastat tennises, mõne nädala proovis ujumist, nüüd tahab minna kergejõustikutrenni,“ kurdab ema ja küsib nõu: kas peaks ehk sellise trennist teise lendlemise ära keelama, kui sügisel alustasid, siis vähemalt kevadeni käid ära ja punkt. „Minule korrati kodus alati, et pooleli midagi ei jäeta, kui kord alustasid, siis teed lõpuni – ja minust kasvas tõesti väga kohusetundlik inimene!“ Ehk on kohusetunde arendamiseks siiski muid võimalusi kui sundida last tegelema millegagi, mis talle üldse ei meeldi, ainult sellepärast, et tal jätkus tahtmist proovida. Et ta katsetamas käib, näitab ju, et sport teda siiski huvitab – ja ehk on viies, seitsmes või üheksas trenn, kuhu ta satub, just see, mis köidab.

Aga kui seda õiget ei õnnestugi leida, pole ka katki midagi. Peaasi, et laps leiaks ise piisavalt põhjust ja võimalusi liikuda ja värskes õhus viibida: soovitavalt tund iga arvutis või telefonis veedetud tunni kohta.

Rubriik

15

Teisipäev, 31. august 2021

16

Sisustus

Teisipäev, 31. august 2021

10 soovitust vastse koolilapse toa uuendamiseks Lasteaialapse tuba on eelkõige mängumaa. Kui laps läheb aga kooli, tuleb mängumaa kõrvale luua ka praktiline ja lapsesõbralik õppimisala. K-rauta sisekujundaja Getrin Ruut annab kümme soovitust, kuidas kooliteed alustava lapse tuba ümber kujundada.

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Igale tegevusele oma pind

Iga tuba on suuruse ning akende ja uste paigutuse järgi omamoodi. Seega tasub esmalt analüüsida, kuidas tuba aladeks jagada, sest kooliminejalt ei tohiks mänguruumi ära võtta. Kindlasti peavad olema une-, mängu- ja õpitsoon, võimalusel ka mugav lebola, kus saab raamatut lugeda või lauamänge mängida. Kõigeks selleks ei paista tavaliselt ruumi jätkuvat, seega tuleb kasutada nutikaid lahendusi ning mõnikord ka mööbel ise valmis ehitada või lasta seda teha meistrimehel, sest standardsed lahendused ei tööta.

Neutraalne taustasüsteem

Koolilapse tuba võiks olla neutraalsetes pastelsetes värvitoonides, et keskendumist mitte häirida.

Meelepäraseid erksaid toone ja toredaid elemente saab laps ise detailidena lisada, aga üldmulje võiks olla rahulik.

leks palju ruumi. Kui toas elab mitu last, võib valida magamiseks nari. Kui toas on vaid üks elanik, siis võib soetada voodi, mille alla jääb kas koolilapse kirjutuslaud või lapsemõõtu walk-in garderoob. Voodeid ei pea paigutama tingimata seina äärde, mõnel juhul on lihtsam koolilauale ruumi teha, kui magamisasemed on toaseinaga risti. Võib ehitada ka seinasektsiooni, mille sees on nii voodi, kirjutuslaud, sahtlid, riiulid või eraldi lugemispesa.

Ise lapse tuppa mööblit ehitades on vineer kõige praktilisem ehitusmaterjal.

Hea une tagab pimendav kardin

Lastetoa akende ees võiks olla magamise ajal pimendav ruloo või kardin, sest koolilaps peab öösel korralikult välja puhkama.

Segaduse ennetamine

Lahtisi riiuleid ja avatud garderoobi võiks lastetoas vältida, sest neid kiputakse asjadega üle kuhjama ja tuba tundub kogu aeg olevat segamini ja

laps ei leia asju vajadusel kiirelt üles. Asjade hoiustamiseks võiks olla kas suur kummut, mille sahtlid on praktiliste karpidega jagatud, või riidekapp, mis on piisavalt sügav, et mahutada palju esemeid.

Praktiline magnet- ja tahvlisein

Soovi korral võib ühe seina või ka näiteks ukse värvida üle magnet- ja tahvlivärviga, nii saab kaksühes-pinna, millele saab kriitidega ise pilte joonistada või magnetiga fotosid-sedeleid kinnitada.

Mänguasjade organiseerimine

Kooliminevat last ei tohi sundida mänguasjadest loobuma, küll aga võib sõlmida kokkuleppeid, et iga uue eseme soetamisega loobutakse mõnest olemasolevast. Mänguasjade hoiustamiseks võiks ühe suure mänguasjakasti asemel olla mitu väikest, nii on lihtsam korda hoida. Kastid või korvid võivad olla puidust, punutud või tekstiilist, et luua hubasust.

Peidetud kohtades, näiteks kapis võiks kasutada läbipaistvast plastkaste, nii on nende sisust hea ülevaade.

Kirjutuslaud akna juurde

Kirjutuslaud tuleb paigutada võimalikult valgusküllasesse kohta, hea, kui valgus langeb lauale kõrvalt: kui laps on paremakäeline, siis soovitatavalt vasakult – ja vastupidi.

Ergonoomiline laud ja tool

Õppivale lapsele on tähtis, et tema toas oleks korralik – soovitatavalt sahtlitega – kirjutuslaud.

Lauda ja tooli võiks minna poodi valima lapsega koos, et veenduda, kas tal on ikka mugav laua taga istuda ja sahtlitest asju võtta. Lauaplaat peaks olema parajalt lai, et mahutaks kõike vajalikku: arvutit, vihikuid, raamatuid ja kirjatarbeid, seal peab saama ka joonistada ja käsitööd teha. Laua külge võib ise paigaldada nagid kooli- ja trennikoti tarbeks, nii püsib tuba paremini korras.

Õppimist soosiv kunstvalgus

Hoolimata sellest, kui valges kohas on laud ja kui hea on toa üldvalgus, peab õppija laual olema ka kohtvalgusti. Lampe võiks lastetoas olla mitu – öiseks ajaks mahedam öölamp, mänguajaks piisavalt valgust pakkuv üldvalgusti. Kui toas elab rohkem lapsi, võiks igaühel olla oma voodi juures tagasihoidliku valgusega lamp, mis põlema pannes teisi lapsi üles ei ärata.

Kui hakkad koolimineja tuba uuendama, räägi talle kõigepealt sellest plaanist, anna pisut aega mõelda ja kuula ta soovid siis ära – vahel võivad lapsed oma ideedega üllatada.

Magamisruum ei pea olema suur

Mõnikord arvatakse, et magamise ala peab olema toas kõige suurem, aga tegelikult ei vaja lapsed selPixabay

Rubriik

17

KULLOS ALUSTAB UUT ÕPPEAASTAT POOLSADA HUVIRINGI

Teisipäev, 31. august 2021

Eesti suurimal ja vanimal huvikoolil, Tallinna huvikeskusel Kullo täitus kevadel 85. tegevusaasta. Uut juubelihõngulist õppeaastat alustatakse poolesaja huviringiga, kus huvialast tegevust leiab endale üle 2000 õpilase.

Kullo huviringide valikust leiavad endale meelepärast tegevust kõik huvilised – tehnikast teatri ja kunstini välja. Tehnikaringid pakuvad huvi eelkõige poistele, ent sinna on väga oodatud ka tüdrukud.

Tehnikahuvilistel on võimalus kaasa lüüa lennu- ja laevamodellismi, makettide ja mudelite meisterdamise, robotiehituse ja puutöö ringis.

Kunstihuvilised võivad valida 12 kunstiringi vahel: tegeleda saab foto-video, disaini, graafika, joonistamise, maalimise, meisterdamise, õmblemise, moekunsti, keraamika ja skulptuuriga.

Pillimängust innustujad saavad kaasa lüüa Sõlekese instrumentaalansamblis, folkstuudios Piibar ja džemberingis.

Lauluharrastajad on oodatud mudilaste muusikaringidesse, pop-jazz-lauluringi, laulustuudiosse Helisev Hääl ja Sinilill, vene lastekoori Raduga ja kooristuudiosse Ellerhein.

Uusi tantsijaid võtavad vastu tantsuansambel Sõleke ja KT Stuudio, mis on ühed suuremad kollektiivid Kullos. Loodushuvilised on oodatud loodusringidesse. Jätkuvalt tegutseb mõttemängude ring, kust on välja kasvanud mitmed rendžu maailmameistrid.

Eelkooliealistele on huviringide valik samuti lai – laulust-tantsust meisterdamise ja voolimiseni. Kullo populaarsemaid mudilaste ringe on eelkool, mis pakub mitmekülgset arengut rohkem kui 250 lapsele.

Kullos on õppetöö korraldatud peamiselt õhtuti ja nädalavahetustel, ent on avatud ka hommikused rühmad. Viimased on mõeldud põhiliselt mudilastele, kuid tantsuhuvilistele on hommikune rühm ka KT Stuudios. Mitme ringi õppetöö viiakse läbi nii eesti kui ka vene keeles ning mõnes on võimalik saada juhatust ka inglise keeles. Lisaks lastele ja noortele on täiskasvanutelgi võimalik osaleda mõnede huviringide töös: kunstikursus, keraamika, graafika, foto-video, jt.

PROOVITUNNID Selleks, et Kullo ringide seast leida endale õige, on kõik huvilised septembris oodatud Kullosse proovitundidesse.

Proovitundides saab tutvuda huviringide tööga ja pärast seda langetada oma valik. Kui külastaja otsustab proovitunni põhjal, et see huviring pole talle see päris õige, siis ei pea ta osaletud tunni eest tasu maksma.

Proovitunnid ei laiene individuaalõppele. Mõne huviringi puhul (eelkool, KT Stuudio, laulustuudio Sinilill, tantsuansambel Sõleke jt) on vajalik eelregistreerimine.

TÄPSEM INFO Kullo kodulehel www.kullo.ee või telefonil 646 6105.

18

Haridus

Teisipäev, 31. august 2021

Jäid kõrgkooli ukse taha?

Muidugi teeb see meele mustaks, kui kõik ei lähe nii nagu plaanitud, aga masendusse ulpima jääda ka ei maksa – elu läheb ju edasi.

Viimane aeg on otsustada, mida järgmise võimaluseni jäänud ajaga ette võtta.

ALUSTA HOOPIS KUTSEKOOLIST. Ehk tasub plaanidesse teha väikesed parandused ja alustada unistuste erialal tippu pürgimist hoopis kutsekoolist. Nii mõneski ametikoolis on sügisel lisavastuvõtt – kas polnud mõnele erialale loodetud arvu sisseastujaid või on osa vastu võetud õpilaskandidaatidest oma kohast loobunud. Ehk klapib mõni pakutavatest õpivõimalustest selle valdkonnaga, milles oled kavatsenud oma karjääri üles ehitada. Sel juhul tasub avanenud võimalust kindlasti kasutada, sest nii mõnelgi erialal nähakse kõrgkoolis sama valdkonna kutseharidust suure plussina: otse gümnaasiumist tulija saab näiteks tehnikaerialadel kõrgkoolist valdavalt teoreetilisi teadmisi, ametikoolist saadud praktiline haridus on sellega võrreldes oluline eelis. Seda, kas ja millistes koolides ning erialadel on lisavastuvõtt, tasub uurida koolide kodulehtedelt. Ja ole valmis selleks, et ametikool võib üllatada – ikka positiivse poole pealt!

OOTA ÄRA TALVINE VASTUVÕTT. Paljud kutse- ja ka kõrgkoolid korraldavad jaanuarikuus talvise vastuvõtu. Hoia huvipakkuvate erialadega kooli kodulehel silm peal ja jälgi asjakohast infot.

Muidugi ei pea jääma vaguralt uudiseid ootama – võid juba praegu ise koolidega ühendust võtta ja uurida, kas ja millistel erialadel võiks olla talvist vastuvõttu oodata, millised on sisseastumise tingimused jmt.

KASUTA AVATUD ÕPPE VÕIMALUSI. Uuri järele, milliseid eneseharimise võimalusi pakuks sulle kõrgkoolide avatud õpe – või kui oled oma erialavalikus surmkindel ja tahad kindlasti järgmisel aastal uuesti samasse kooli sisse astuda, võid täiendusõppena hakata läbima tasemeõppe aineid. Nii saad ennast ette valmistada järgmiseks sisseastumiseks, õpingute kõrvalt võid aga soovi korral ka tööl käia – täiendusõpe on paindlik ja arvestab just täiskasvanutega, kes tulevad õppima töö ja/või pere kõrvalt.

Kui tuleval aastal kooli sisse saad, võid läbitud ained üle kanda ja selle võrra on esimesel täiskohaga tudengiaastal koormus märksa väiksem.

Avatud õppe kohta leiad teavet iga kõrgkooli kodulehelt. IA MIHKELS Vida Press

Haridus

19

Teisipäev, 31. august 2021

Kas panna laps eelkooli?

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Aasta pärast kooli minevate laste vanemad seisavad kohe-kohe küsimuse ees, kas panna laps enne esimesse klassi minekut aastaks eelkooli või mitte. Audentese lastekooli juhataja Karin Pae toob välja viis põhjust, miks tasub otsustada eelkoolis õppimise kasuks.

AITAB KOHANEDA KOOLIELUGA Lapse valmidus kooliminekuks kujuneb sammhaaval ning sellega kaasnevad muutused tema füüsilises, vaimses ja sotsiaalses arengus. Eelkool annab lasteaiarutiiniga harjunud põnnile võimaluse koolieluga tasapisi kohaneda, mõista, et koolis vaheldub tund vahetunniga, et tunnis tegeldakse vaid õppetööga, puhkamiseks ja sõpradega mängimiseks on aga vahetund.

ARENDAB VAJALIKKE OSKUSI Eelkooli ülesanne on last igakülgselt arendada ja õpetada. Õppetöö sisaldab lugema, kirjutama ja arvutama õppimist, aga ka sotsiaalsete oskuste arendamist.

Numbrite ja tähtede tundmise kõrval muutuvad kooliminekuks valmistudes üha olulisemaks ka näi-

teks kuulamis- ja vaatlusoskus, suhtlemisjulgus, käeline osavus, eneseväljendus, jagamisoskus, toimetulek mitmesuguste emotsioonidega jpm.

TEKITAB KOOLIRÕÕMU Eelkoolieas on mäng salavõti uute teadmiste ja oskuste juurde. Mäng kinnistab omandatu paremini, tekitades uudishimu ja koolirõõmu. Eakohane õppetöö asjatundlike õpetajate juhendamisel toetab eelkoolis lapse igakülgset loomulikku arengut.

ANNAB VANEMALE KINDLUST Eelkool annab lapsevanemale kindlustunnet ja tagasisidet, kas tema laps on valmis kooliteed alustama. Pelgalt lugemis- ja arvutamisoskusest koolis hakkama saamiseks ei piisa. Tähtis on lapse terviklik areng, õpihuvi ja soov lahendada ka neid ülesandeid, mis nõuavad pingutamist.

KODUSELE LAPSELE ERITI OLULINE Eelkool kulub koolieluga kohanemiseks ära ka lasteaialastele, eriti oluline on see aga lapsele, kes ei käi lasteaias või on oma loomult raskemini kohanev – neile on eelkool väga hea võimalus rahulikus tempos kooliminekuks valmistuda. Mõtestatud ja mitmekülgne õppetegevus enne esimesse klassi astumist annab vajalikud teadmised ja oskused ning sellest tuleneva – ja kooliminejale nii vajaliku – enesekindluse.

20

Toit

Teisipäev, 31. august 2021

MERLE LIIVAK: „Lastel võiks „Meie lastel algab koolipäev Püha Johannese koolis kell üheksa, mitte kaheksa,“ ohkab ajakirja EMA peatoimetaja ja ETV2 saatesarja „Magus molekul“ saatejuht Merle Liivak teatava kergendusega. Kolme lapse emana teab ta, et isegi kui oled juba kell kuus üleval, läheb hommikuti kiireks.

KERSTI EERO kersti.eero@ohtuleht.ee

Peale Johanni (10) ja Lumi (8) läheb sel sügisel kooli ka pere pesamuna Kõu. „Kuigi meie noorim laps on alles kuueaastane, teeb ta pere pikkade kaalumiste tulemusel kooliga proovi. Ta lihtsalt on selline varaküps,“ tõdeb Merle naerdes, et ilmselt on tegu kolmanda lapse sündroomiga.

Hommikusöök karbikesega kaasa

„Kooli ajal on laste koormus ju tohutu suur, peale tundide on kõikvõimalikud huviringid, muusikakoolid jne. Me nõuame ja ootame oma lastelt nii palju, aga see tähendab ka seda, et me peame lapsevanematena väga kindlalt jälgima, et nad saaksid piisavalt

und, et neil oleks toetav toit ja nad viibiksid piisavalt värskes õhus.“ Ema usub, et lapsele on kõik kolm võrdselt olulised.

Selleks, et päeva algus õnnestuks ja enne kodust väljumist ka süüa jõuaks, peab laps õhtul õigel ajal magama minema.

Suvegraafiku järgi saabus nende peres öörahu kell 11, aga nüüd on hakatud seda aega vaikselt ettepoole nihutama. „Et lapsed hommikul üheksaks puhanult kooli jõuaksid, peaks ideaalis tuled pool kümme kustutama, aga tegelikult oleme pool kümme alustanud õhtujutu lugemist ja kell kümme on tuled maas. Me küll alati pürime sinnapoole, aga ikka on mingid jõnksud sees,“ ütleb Merle. Lapsevanemana peab märkama kõigi pereliikmete vajadusi ja pidevalt

Toit

21

Teisipäev, 31. august 2021

olla toiduga eluterve suhe.“ Laura Nestor / Stockmann

„Militaarne lähenemine rikub ära lapse suhte toiduga – oma aja on ära elanud reegel, et laua tagant enne ära ei saa, kui taldrik tühi.“

nende vahel ka laveerima. Näiteks kui seni arvati, et täiskasvanud inimene vajab kaheksa tundi ööund, siis uuem info ütleb, et paljud inimesed peaksid magama üheksa tundi, vahel rohkemgi. „Meie kõige suurema unevajadusega laps hommikuti ei söögi. Kui ta ärkab, siis ta tükk aega ei soovi süüa. Tuleneb see siis tema isiksuse tüübist või keha tüübist – ta on selline vibalik – aga mingil hetkel käis selline klõps. Ma proovisin küll teda alguses keelitada, aga sain aru, et sellel lihtsalt ei ole mõtet. Militaarne lähenemine rikub ära lapse suhte toiduga – oma aja on ära elanud reegel, et laua tagant enne ära ei saa, kui taldrik tühi. Tihti lähebki poeg kodust välja, ilma et oleks midagi söönud, küll aga kindlasti joonud,“ ütleb Merle. Sestap paneb ta pojale kooli karbikesega midagi kaasa. „Muidugi võib alati unistada omatehtud muffinitest, müslibatoonidest ja karaskilõikudest, mida kaasa pista, aga reaalsus on see, et kõige sagedamini teen ma ikkagi võileiva, eelistades head leiba või sepikut. Juuretiseleivast tehtud võileib ei ole lihtsalt üks suvaline võileib, vaid see on toitev eine, mis toetab kasvavat organismi,“ rõhutab Merle, et võileib ja võileib võivad olla väga erinevad. Teine-

Kolme lapse ema Merle Liivak

kord on ta kaasa pannud ka kurgi, õuna või mõne muu puu- ja köögivilja. „Tomatid on tavaliselt tagasi tulnud, vahel on ka võileib tagasi tulnud, aga ma olen andnud endast kõik, et kui lapsel peaks kõht tühjaks minema, siis on tal see amps olemas. Koolis saavad nad kaks korda päevas süüa, nii et kõik riskid peaksid maandatud olema,“ naerab Merle. Kindlasti läheb hommikul koos võileivakarbiga lapse koolikotti ka väike veepudel.

Mõni aeg tagasi, kui lastel tekkis pudruväsimus, olid hommikuti väga hinnas toortatraga banaanimarjasmuutid, aga kooli kaasa ta neid ei pannud. „Mulle tundub, et smuuti kaotab üpris kiiresti oma värskuse, ka õunalõigud lähevad kiiresti pruuniks,“ ütleb ta.

Ühine õhtusöök kui suur emotsionaalne väärtus

„Lastel võiks olla eluterve suhe toiduga,“ tõdeb Merle. Sestap pole ta ka eriti trikitamisusku. Kui keegi näiteks brokolit ei armasta, siis püreesupi või piruka sisse seda salaja ta ei sokuta. „Üks laps ei armasta tomatit, teine ei salli kurki

Lisainfo • www.piruett.ee tel 646 3659 e-post piruett@piruett.ee Võtame juurde lapsi 6–9 a hommikune rühm kesklinnas 3–4 a mudilased 5–6 a tüdrukud 7–9 a tüdrukud 9–12 a tüdrukud TUNNIPLAAN MEIE KODULEHEL Daamidele pakume tervisevõimlemist ILU ja RÜHMVÕIMLEMISE ning AKROBAATIKA rühmad ootavad samuti uusi liikmeid!

Meie treeningud toimuvad: KESKLINN, PÜÜNSI, JÜRI, SAKU, PÄÄSKÜLA, HAABERSTI, MUSTAMÄE, LASNAMÄE

KÜSI LISA!

22

Toit

Teisipäev, 31. august 2021

Peagi jõuab ETV2 ekraanile 5–10-aastastele lastele ja nende vanematele mõeldud telesaate „Magus molekul“ kolmas hooaeg. „Saates kasutatud retsepte ja teaduskatseid võiksid lapsed koos oma vanemate õdede-vendade või isade-emadega ka kodus järele teha,“ arvab Merle Liivak. Pildil koos teise saatejuhi Aigar Vaigu ja nende abilise Oliveriga. Kairit Leibold / ERR ja seda võiks ka aktseptida. Meiegi laste toidueelistused on väga erinevad, aga mida suuremaks nad saavad, seda rohkem energiat vajavad. Portsud lähevad suuremaks, ka avatus erinevatele maitsetele suureneb. Kui kaks suuremat last söövad juba kõike hea meelega, siis kõige pisemal on väga spetsiifilised ja üldsegi mitte pailapse soovid.“ Ema usub, et kõige hullem oleks sellest draamat teha. „Näiteks vihkab ta tilli. Piisab pisikesestki kribust kusagil kartuli vahel, et laps sirge seljaga laua äärest lahkuks. Ma olen valmis talle vastu tulema ja tilli ära võtma, aga järgmine kord pakun uuesti. Ja kindlasti püüan mitte kõva häälega kinnitada, mida üks või teine laps ei söö,“ räägib Merle ja lõpetab samal ajal hummuse kokkusuristamise. „Kui meie kümneaastasel lapsel tekib hummuseisu, siis ta teeb selle valmis, sest on mööda minnes ja köögis abiks olles näinud, kuidas see käib,“ naerab Merle. See on üks neid hetki, kui võib endale tunnustavalt õlale patsutada. „Alati, kui lapsed toidutegemise vastu vähegi huvi on tundnud, olen püüdnud neid kaasata ja vahel kutsunud endale ka appi. Laste kaasamisest ei tohiks saada aga kinnisidee, eriti pärast väsitavat koolipäeva,“ arvab Merle. Rõõm toidust ja söömisest peaks olema lihtsalt üks loomulik pereelu osa. „Kui valmistoodang ei saabu kusagilt nurga tagant, vaid lapsed näevad, kuidas käib hakkimine ja kui nad saavad mööda minnes tükikese toorest porgandit või kapsast suhu pista, siis seegi toetab nende teadlikkust ja huvi toidu vastu.

Muidugi on ka neid hetki, kui külmikust tuleb pooltoode haarata või valmistoit koju tellida, sest kellegi jõuvarud pole lõputud,“ tõdeb ta.

rohkem tekib neid momente, kus täis kõht ja rahulolev inimene on olulisemad, kui see, et ma ikkagi mahekartuli täna kuskilt kätte saaks.“

Turvatunne on olulisemgi kui toitained

Lumi ja ta vennad avastasid sel suvel enda jaoks vahvliteo. Erakogu Kuigi me soovime oma lastele võimalikult puhast ja tasakaalustatud toitu pakkuda, tuletab Merle meelde, et toit pole üksnes olulised toitained, vaid sellel on ka hästi suur emotsionaalne ja ühendav väärtus. Sestap on neil kombeks õhtuti perega ühise söögilaua äärde koguneda.

Mis võimalikult puhast toitu puudutab, siis arvab Merle, et beebieas jõuab seda päris hästi jälgida, aga hiljem käib pidevalt üks laveerimine võimaluste ja eesmärkide vahel. „Kohalik talutoit ja võimalusel orgaaniline toit toetavad meid kõige paremini ja neid süües on nii suured kui ka väiksed terved, aga olles juba laste koolielu ja tööde rattas, siis üha

Merle on õnnelik, et Püha Johannese koolis juurutatakse algklasside laste vanemates arusaama, et väike kaasa pandud toidupakike tähendab lapsele ka kodust saadud turvatunnet ja armastust.

Ta tunnistab, et poleks selle peale tulnudki, et toidupalake aitab lapsel tunda end hoituna. „Võib-olla esimeses klassis ma oleksin küll võileiva talle kaasa pannud, aga kui see võileib oleks mõnikord tervelt tagasi tulnud, siis vist alla andnud. Aga nüüd olen ma selles vaimus neid võileibu ka teinud ja puuvilju juurde valinud. See hommikune rituaal annab ka lapsevanemana mulle parema tunde, kui ma saadan lapse kool nii, et tal on turvakarbike kaasas. Suuremad lapsed söövad kaasapandud toitu vahel alles pärast tunde, kui enne trenni on pikem vahe,“ räägib Merle ja soovitab meeles pidada, et toidu valmistamise juures on kõige tähtsam armastus. Eks sama räägi ka maailma tuntumad kokad. „Pidevalt avaldatakse uudiseid, miks üks või teine toitaine on vältimatult vajalik, aga võib-olla hoituse- ja turvatunne on isegi olulisemad,“ arutleb Merle. „Muidugi tuleb jälgida, et toit oleks mitmekülgne. Aga kui toidu tervislikkusest rääkida, siis pole alati vahet, kas kokkamisele on kulunud 15 minutit või kaks tundi. Lapsele on toitainetest tähtsamadki armastus ja võimalus koos süüa,“ usub kolme lapse ema Merle Liivak, et kui laps on stressis, siis organism ei saagi toitaineid kätte.

Rubriik

23

Teisipäev, 31. august 2021

24

Rubriik

Teisipäev, 31. august 2021

SOODSAIM KOOLIASJADE OSTUKORV Kaup kätte 1 tunniga

Tõmba äpp