Nõmme Sõnumid nr 17 (649)

Nõmme Sõnumid

Harku rabas toimub

96. Rabajooks

Pühapäeval, 16. oktoobril toimub 96. korda traditsiooniline Nõmme kogu pere spordiüritus Rabajooks. Tuhanded jooksusõbrad vallutavad Harku raba teed kaks korda aastas

kevadel ja sügisel.

«Üle mitme aasta on rõõm korralda da Rabajooksu nii nagu vanasti,» ütles Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri. «Koroonapiirangute tõttu on viimas tel aastatel Rabajooks kas ära jäänud või osalejate arv tunduvalt vähenenud. Sel sügisel loodame, et spordisõbrad leiavad taas tee Harku rappa, et tore dat pühapäevahommikust jooksutra ditsiooni jätkata. Rabajooksul käiak se kogu perega, sest 6,3-kilomeetrine metsarada on jõukohane pingutus nii lastele kui ka eakatele.»

Esimesed 1000 osavõtjakaardi täit nut ja jooksu lõpetanut saavad tradit sioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal. Lisaks ja gab Nick’s esimesele 1500 lõpetajale valgubatoone. Rabajooksust osavõtt on kõigile tasuta.

Rabajooksu stardipaik on Pääskü las, Harku terviseraja idaparklas (Su vila ja Kalda tänava ristmiku lähedu ses). Start on avatud kell 11–12, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooni liselt tabloolt vaadata, kiipidega aja võttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletak se kell 13. Esimeses ühisstardis starti nute vahel selgitatakse välja kolm pa rimat meest, naist, poissi (sünd 2010. a või hiljem) ja tüdrukut (sünd 2010. a või hiljem). Esikolmikuid autasusta

takse kinkekottidega, mille on välja pannud Rabajooksu koostööpartnerid.

Kohal on ka minipannkookide toi duauto Kooker, mis lubab sportliku le pühapäevale värskete pannkooki dega punkti panna.

Osalejatel tasuks Rabajooksule tul la võimalusel jala, jalgratta või ühis transpordiga, sest parkimisvõimalu sed on piiratud. Jalgrattaga tulijate le on võistluspaigas olemas valvega

parkla. Kohapeal on võimalik vahe tada riideid ja jätta oma asjad hoiule riidehoiubussi.

Autosid ei saa parkida stardi-finiši ala lähedusse. Soovitame parkida au tod Kadaka puiestee ja Õitse tänava vahelisele Kalda tänava lõigule, Tihni ku tänavale või Tähetorni tänava äär sesse kergliiklustee parklasse. Palume autosid metsavööndisse ja haljasala dele mitte parkida!

Rabajooksu korraldab Nõmme linnaosa valitsus. 96. Rabajooksu toe tavad Nick’s, Aura, Mamma, Väetee, Balsnack, Salvest, Bon Vegan, Nõmme Seikluspark, MySnack, kaitseliidu Nõm me malevkond ja naiskodukaitse Nõm me jaoskond, Eesti kergejõustikuliidu kohtunikud ning Kadrioru staadion.

Täpsem info ja jooksu juhend on Rabajooksu koduleheküljel www.raba jooks.ee. (NS)

Ukraina sõjapõgenike abistamiseks mõeldud Nõmme kogumispunkt lõpetas tegevuse

Alates 1. oktoobrist lõpetas Nõmme linnaosa valitsuse keldrikorrusel asuv Ukraina sõjapõgenike abistamiseks mõeldud annetuste kogumis- ja jao tuspunkt oma seitse kuud kestnud tegevuse.

Alates märtsi algusest on Nõmme ela nikud, kümned vabatahtlikud ja Nõm me linnaosa valitsuse töötajad kogu mispunkti töös hoidnud ning abivajajaid esmavajalikuga varustanud. Septemb ri keskel saadeti üks autotäis esmatar bekaupu otse Ukrainasse. Samasugune plaan on kõigi ülejäänud annetustega, mis siin Eestis sõjapõgenike seas kasu tust ei leidnud, kuid mille järele on otse ne vajadus Ukrainas.

Alates 1. oktoobrist on kogumispunkt suletud ning Nõmme linnaosa valitsuses enam annetusi vastu ei võeta. Edaspidi on võimalik annetusi viia taaskasutus poodi Punane Ristik (Kadaka tee 54a). Sealt saavad kõik need Ukraina sõjapõ genikud asju tasuta, kelle abivajadus on Niine 2 asuvas põgenikekeskuses hin natud. Samuti võib annetusi viia Aare te Laeka sorteerimiskeskusesse (Mada la 3) ja Dushka Cosmetics kauplusesse (Kopli 70a), mis tegutseb kogumis- ja jao tuspunktina.

Kõik kogumispunkti alles jäänud ese med toimetatakse Eesti Punasele Risti le või otse Ukrainasse. (NS)

Nõmme tõstab noorte liiklusteadlikkust

Ole sa noor või vana, rattaga on mõnus sõita. Kui heita pilk hommikuti Nõm me koolide juurde, on näha, et ratta hoidjaid on palju ning need on täis. Mõnikord on kaherattaline sõiduvahend kinnitatud lau sa piirdeaia või puu külge.

Teeb rõõmu, et linnaosa noortele meeldib rat taga koolis käia. Suurem osa Nõmme kitsastest tänavatest toimivad jagatud ruumi põhimõttel ning noortel ratturitel tuleb sõita peamiselt sõi duteel. Selleks aga peaks 10–15-aastasel vasta valt seadusele olema jalgratturi juhiluba.

Rattalubade ja -koolituse küsimus tuleks üle linnaliselt lahendada, et huvilised saaksid soovi korral lihtsalt ja mugavalt load oma kooli juures teha. Praegu sõltub see valdavalt aktiivsest klas sijuhatajast või kooli edumeelsest juhtkonnast. Väike võistlusmoment koolide ja klasside vahel, kes on kõige keskkonnasõbralikuma liikumis viisiga, aitaks kindlasti rattakasutusele kaasa.

Et natukenegi noorte liiklusteadlikkust tõs ta, algatas linnaosavalitsus koostöös Nõmme rattaklubiga ettevõtmise, mille raames on sa jal Nõmme kooliõpilasel võimalik soodsamalt jalgrattakoolitus läbida ning luba saada. Pakku sime esialgu seda võimalust munitsipaalkoo lidele. Rahumäe põhikoolis on endal olemas õpetaja, kes rattakoolitustega tegeleb, kuid Ki vimäe põhikoolis, Pääsküla koolis ja Nõmme gümnaasiumis hakkavadki koolitused pihta. Rühmad komplekteerisid koolid huvilistest ise ning leidsid koolipäeva lõpus rattakooli tusteks sobiva aja.

Nii toimub oktoobris ja novembris kord nä dalas kooli juures tund, kus esmalt räägitakse teooriast ning kohe seejärel kinnistatakse se da praktikas. Rattakooli treeneril on ka plaan paari lapsevanema kaasabil ette võtta üks sõi dutund, et näidata, kuidas rattaga ohutult Nõm melt kesklinna pääseb.

Mõni võib nüüd küsida, et miks teha seda sügisel, kui rattahooaeg hak kab lõppema? Arutasime teema rat taklubiga läbi ning sellel on kaks peamist ar gumenti. Kui praegu kursus läbida ja talve ha kul load ära teha, saab kevadel muretult liiklus teadmiste ning uute lubadega hooaega alusta da. Teine põhjus aga on selles, et sel suvel käi vitus programm «Rattaga kooli», mille raames saavad 10–15-aastased jalgratturi juhiloaga noo red linnalt 100 eurot toetust jalgratta ostmiseks. Ehk siis vanemad, kes on lapsele tänavu ratta ostnud, saavad veel toetust taotleda.

Loomulikult on meie rattakultuu ril veel arenguruumi, eriti kui võrrel da põhjamaade linnadega, aga oluline on seda soodustada. Tänavuses linna eelarves oli ette nähtud raha koolide ümbruses turvalisuse tõstmiseks, li saks rajab linn koolide juurde täien davaid rattahoidlaid. Nõmme linna osa rattalubade algatus on üks väi ke samm selles reas.

Loomulikult on meie rattakul tuuril veel aren guruumi, eriti kui võrrelda põhjamaade linnadega, aga oluline on seda soodustada.

Kadaka puiestee viadukti projekti tutvustati virtuaalsel kohtumisel

Tallinna linnal on kavas rekonstruee rida Kadaka puiestee viadukt, et raja da senise viletsas seisus oleva viaduk ti asemel uus, mis loob jalakäijatele, jalgratturitele ja sõidukitele ohutuma liikluskeskkonna.

«Uue viadukti rajamisel pöörame autode kõrval tähelepanu ka ümbrit sevatele kergliiklusteedele. Koos uue viaduktiga on plaanis ehitada Kalda ja Tähetorni tänava vahelisele lõigule 5,5 meetri laiune kergliiklustee. Kal da tänava ristmikule on kavandatud ülekäigurajad ja tänava alguses on sõi dutee mõlemasse serva võimalik raja da kõnniteed. Kuna Kadaka puiesteel on valdavalt suurimaks lubatud sõidu kiiruseks 40 km/h, siis vähendatak se seda edaspidi ka viadukti piirkon nas Kalda ja Tähetorni tänava vaheli sel lõigul. Kalda tee ja Kadaka puies tee ristmikust saab tulevikus fooririst mik,» ütles Tallinna abilinnapea Vla dimir Svet.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul oli projekti lähteülesande üheks eesmärgiks säilitada võimali kult palju Nõmmele iseloomulikku

looduskeskkonda. «Kergliiklustee ra jatakse ühele poole sõiduteed selleks, et säästa võimalikult palju puid. Tee muldkeha laiendamisel seda teha ei saaks,» rääkis Kuri. «Samast mõttest lähtudes on valitud ka Kadaka puies tee viadukti ja Kitsarööpa kergliiklus teed ühendava mahasõidu asukoht ja lakäijatele ja jalgratturitele. Viadukti lahendusena oli kaalumisel ka toru tunnel. See ei ole aga visuaalselt at raktiivne ning takistaks ka linnaloo made liikumist. Uue viadukti lahen dus on praegusega sarnane, ent ma dalam. Kohaliku kogukonna seisuko hast on positiivne, et eelmisel avali kul arutelul esitatud ettepanekutega on võimaluste piires juba arvestatud,» selgitas linnaosavanem.

Olemasolev Kadaka puiestee via dukt valmis 1970. aastal. Vana viadukt on otstarbekam lammutada ning ra jada selle asemele uus, nüüdisaegse tele normidele vastav viadukt. Uue la henduse peamiseks eeliseks on suhte liselt hooldevaba ja kauakestev konst ruktsioon ning avar ja valgusküllane visuaal. Koos uue viaduktiga on plaa

nis rajada Kalda ja Tähetorni tn vahe lisele lõigule 5,5 m laiune kergliiklus tee sõiduteest ida poole.

Selleks, et saada linlastelt projek tile tagasisidet, toimus tänavu april lis Nõmme linnaosa valitsuses re konstrueerimisprojekti avalik arute lu. Täiendatud projekti ja laekunud tagasisidet arutati kogukonnaga 22. septembri õhtul toimunud virtuaal sel kohtumisel. Arutelus osalesid pro jekteerija ning Tallinna keskkonnaja kommunaalameti esindajad. (NS)

Projekt «Sport kooli» alustab taas

3. oktoobril alustas kaheksandat hooae ga projekt «Sport kooli», mille eesmärk on esimese kooliastme õpilastele erine vate spordialade tutvustamine ja liiku misharjumuste kasvatamine. Sel õppe aastal osaleb projektis 19 Tallinna kooli. Koostöös spordiklubide ja kvali fitseeritud treeneritega tutvustatak se õpilastele läbi liikumistegevuste erinevate spordialade põhitõdesid. Lisaks mängitakse liikumismänge, tutvustatakse erinevaid spordialasid

jpm. Mullusel õppeaastal said õpila sed proovida näiteks võistlustantsu ja tennist, panna end proovile kerge jõustikus, jalgpallis, karates, saaliho kis, maadluses, kick-boxing’us, vehkle mises, korvpallis, käsipallis, võrkpal lis, taekwondo’s, sport-chanbara’s, akro baatikas, võimlemises, judos, suusa tamises, capoeira’s jne.

Projekt «Sport kooli» sai alguse 2016/2017. õppeaastal Tallinna spor di- ja noorsooameti ning Tallinna ha

Ilus Nõmme

TIIT VAPPER

Nõmme linnaosakogu elukesk konnakomisjoni esimees ning haridus-, kultuuri- ja spordi komisjoni liige

Nõmmekad on harjunud pi dama oma linna ilusaks. Tõe poolest, elanikud on oma kodud re montinud, aiad on kaunid ning aed linnaäärne puutumatu loodus kutsub seda nautima.

Kui vaadelda meie ühist ruumi, eel kõige Nõmme keskuses, aga ka mu jal, siis ei ole selle areng käinud ühte sammu erainitsiatiiviga.

Kipume harjuma olemasolevaga, aga kui me ei näe sarnaste väikelin nade toimimist teistes riikides, siis tih tipeale ei oskagi paremat tahta. Isegi neil nõmmekatel, kes diplomaadina on suure osa elust välismaal, elades seal suurlinnades, on raskusi tõmma ta paralleele Nõmmega ja teha häid ettepanekuid meie oma linna aren damiseks. Kindlasti tahame, et Nõm me oleks tõeliselt ilus ka väljaspool koduaedu.

Mul on olnud töine vajadus viibida sageli välismaal, kusjuures ka paljudes väikelinnades. Seda nii Euroopas, Aaf rikas kui ka Põhja- ja Ladina-Ameeri

kas. Nõmme on suuruselt võr reldav nende linnadega, kus elab umbes 40 000 inimest.

Võrdlus ei oleks ots tarbekas Lõuna-Aafri ka või Ladina-Ameerika ga, kus linnakeste arengu mootoriks on suur usukeskus või ookeanirannik hotellide ja resto ranidega.

Kõige rohkem näeme sarnasust nende Euroopa riikide linnade pu hul, mille areng on nagu Nõmmelgi olnud katkestatud okupatsiooniga –Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, endine Ida-Saksamaa jt.

Viibisin hiljuti Dresdeni-läheda ses väikelinnas Radebeulis, kuhu olin sattunud ka 35 aasta eest. Siis oli see kommunismileeris oleva riigi sõjas puruks pommitatud ja kolemajade ga täidetud suurlinna hall ja ilmetu äärelinn.

Nüüd on Radebeul väga kaunis, si ledate munakividest tänavatega jala käijatele, märkamatute parkimisma jadega, lapsi ja turiste meelitava kit sarööpmelise raudteelõiguga ning kul tuurijaamaks kujundatud vana rongi jaamaga õitsev omaette linnake. Suve õhtutel on jaamaesisel vabaõhueten dused ja kontserdid.

ridusameti koostöös. Pilootprojektis osales üle 200 esimese klassi õpilase seitsmest Tallinna koolist, kellele tut vustati ühtekokku 23 spordiala.

Projekti esimene periood kestab kokku kümme nädalat – tänavu 3. ok toobrist kuni 16. detsembrini. Projekt jätkub järgmisel aastal.

Sel õppeaastal osaleb «Sport koo li» projektis kokku 19 Tallinna koo li. Nõmme linnaosa koolidest osaleb projektis Pääsküla kool. (NS)

Kõik Radebeulis kogetu meenutab otseselt Nõmmet – suurus, rongijaam ja raudtee, kenad eramajad. Kuid eri nevusena puudub meil linnakeskuses kaunis jalakäijate tänav, mis võiks kul geda jaamast turuni, ei ole ka kultuu rijaama ega parklaid, kuhu autod näh tamatuks paigutada. Me ei lähe Nõm me keskusesse jalutama, sest seal ei ole ilus, mugav ega huvitav.

Nõmme linnaosakogu elukeskkon nakomisjon on võtnud parkimisprob leemi lahendada, sh on plaan raudtee külgedel paiknevate parklakohtade, mis praegu muutuvad vihmaga pori lompideks, arvu suurendada ja kujun dada need ilusaks. See annaks võima luse jalakäijate ja tänavakaubanduse tee arendamiseks kuni turuparklani, mille mahtu võiks vajadusel suurenda da maa-aluse ruumiga koos uute sis se- ja väljasõitudega.

Hea idee elanikelt liiklusvoo vähen damiseks Nõmme keskuses on mõ te kujundada Pärnu mnt Järvelt raud teeülesõiduni vaid nõmmekatele – tä napäevane tehnoloogia annab selleks võimaluse.

Loodame, et meie aedlinna kes kus muutub nõmmekate heade mõ tete toel samm-sammult kaunimaks, et saaksime öelda: Nõmme on ilus!

KARMO KURI Nõmme linnaosa vanem

Vaata toimunud kohtumist:

Nõmme päästjaid tunnustati aumärkidega

Kaks korda aastas tunnustab päästeamet päästeteenistuse aumärkidega ini mesi, kes on paistnud silma tugeva missioonitunde, hoolivuse ja vaprusega inimeste elu ning vara päästmisel. Tänavu 30. septembril tunnustasid sisemi nister Lauri Läänemets ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu pääste teenistuse aumärgiga 89 inimest.

Tunnustuse osaliseks said 12 inimest Nõmme päästekomandost. Elupäästja medali eriklass (antakse alates 4. elu päästmisest)

1. Erik Kokk, Nõmme päästekomando rühmapealik

2. Maksim Melnitšenko, Nõmme päästekomando päästja

Elupäästja I klassi medal (antakse kolmekordsel elupäästmisel)

1. Kaido Kärner, Nõmme päästekomando päästja

Elupäästja II klassi medal (antakse teistkordsel elupäästmisel)

1. Dmitri Grinkov, Nõmme päästekomando päästja

2. Jüri Tombach, Nõmme päästekomando päästja

Elupäästja III klassi medal (antakse esmakordsel elupäästmisel)

1. Andreas Vassel, Nõmme päästekomando päästja

2. Eerik Silberg, Nõmme päästekomando päästja

3. Jan Trakmann, Nõmme päästekomando rühmapealik

4. Silver Sarri, Nõmme päästekomando päästja

5. Toomas Trepp, Nõmme päästekomando päästja

6. Vassili Abramenko, Nõmme päästekomando rühmapealik

7. Andrei Surnin, Nõmme päästekomando meeskonnavanem

Rabajooksu lugu sai kaante vahele

JUKKO NOONI

Kui rühm Eesti Tööstusprojekti me hi 1974. aastal Rabajooksu korralda ma hakkas, ei teadnud nad, et sellest kasvab välja siiani kestev populaarne rahvaspordiüritus. Jooksu ühe algata ja Ants Jakobsoni eestvedamisel ning Nõmme linnaosa valitsuse toel on il munud raamat «Meenutusi Rabajook sust. Tööstusprojekti jooksust Nõm me jooksuni».

Rohke pildimaterjaliga raamat si saldab nii jooksu algatajate, hilisema te korraldajate kui ka osalejate mee nutusi aastatest 1974–2022. Eelkõige on raamat mõeldud meeneks ning Ra bajooksule auhindadeks, seetõttu se da poest osta ei saa. Huvilistel on või malik seda laenutada Nõmme linna osa raamatukogudest või lugeda e-raa matuna rahvusraamatukogu digitaal arhiivist Digar.

«Jooks sündis õnnetähe all, mis on saatnud seda kõik need ligemale 50 aastat,» kirjutab raamatu koostaja Ants Jakobson lõppsõnas. Tõepoolest, kui 1970. aastatel korraldasid spordi võistlusi spordiühingud või teised riik

likud struktuurid, siis Rabajooks oli Eesti Tööstusprojektis töötavate spor dihuviliste algatus, mis leidis toetust ettevõtte juhtkonnas. Hiljem suhtusid ettevõtmisesse heatahtlikult ka Töös tusprojekti järglased ETP Grupp ning Sweco Projekt.

1990. aastate lõpus lisandus korral dajaks Nõmme linnaosa valitsus. Kahe korraldaja vahel olid ülesanded ära ja gatud: võistluse läbi viimise eest vas tutas projekteerimisettevõtte korral dusmeeskond, linnaosavalitsus korras tas stardipaika ja organiseeris sooja tee lõpetajatele.

2014. aastast langes aga kogu kor raldajavastutus linnaosavalitsuse õl gadele, Sweco Projekt jätkas veel neli aastat suurtoetajana, kuid alates 2018. aastast on ka rahastus Nõmme linna osa valitsuse kanda. Rabajooksu päe val lööb korraldamisel kaasa hulga liselt vabatahtlikke, kelle hulgas on

veel neidki, kes 1974. aastal jooksu algatamise juures olid.

Rabajooksu eripära ja võlu seisneb ki selles, et suures plaanis on jäädud samade põhimõtete juurde, mis olid jooksu algatajatel. Kuigi 1995. aastast on selgitatud esimese ühisstardi kolm kiireimat, ei ole Rabajooks jooks või du peale, vaid jooksusõprade kokku tulek, kus joostakse oma lõbuks. Sa muti on jäädud jooksu algatajate ühe peamise põhimõtte juurde – jooks on osavõtutasuta.

«Kodulähedased jooksud on äge dad. Kõik asjad ei pea minema suu reks maratoniks. Ärge seda retrojook su klassikaliseks linnajooksuks teh ke, sest siis ta kaotab ära oma autent suse. Ärge sinna moodsaid kellasid ja vilesid juurde pange,» rääkis neli aas tat tagasi Kuku raadio saates «Saade» majandusekspert ja spordiaktivist Ott Pärna.

Retori Estate’i kinnisvaraarendus toob Pääskülla uue kortermaja

20. septembril said nurgakivi Hessnery Residentsid Tallinnas aadressil Pärnu mnt 453h.

Kinnisvaraarendusega tegelev ette võte Retori sõlmis aprilli alguses lepin gu uue korterelamu rajamiseks, mille ga loodetakse tuua leevendust rendi korterite põuale. «Kinnisvaraturul on selgelt näha inimeste soovi oma elujär ge parandada, seega eelistatakse soe tada korterid just uusarendustesse. Sa muti on tänapäevased kinnisvaraaren dused hoolikalt läbi mõeldud, arvesta des lisaks mõnusale elukeskkonnale ka parkimise, transpordi- ja sportimi se võimaluste, lastele mõeldud tegevus te ja muuga, mis tavapärase elu juur de kuulub,» selgitas Reimo Metsküll.  Hessnery Residentsid on nüüdis aegne üürimaja, kuhu rajatakse 84

saal, koosolekuruum, puhkealad, pa nipaigad ning roheaed koos mesilaga. Hoone on loodud koostöös Karisma ar hitektide bürooga ja ehituse peatöö võtja on Bauest. Kogu projekti koos tööpartner on Swedbank.

«Hessnery Residentside näol on te gemist uue innovaatilise teenusega, mille järele on turul nõudlust. Linna osavalitsusele on oluline, et piirkond areneks ning see toimuks mitmekülg selt, terviklikult ja läbimõeldult,» rää kis nurgakivi tseremoonial Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri.

Hessnery Residentsid valmivad 2023. a aprillis. Retori Estate’i varasemate arenduste hulka kuuluvad Eesti Loto maja, Uusmäe elamurajoon Sakus, kor termaja Ravi 13 ja Waldhofi ärikvartal Pärnus. (NS)

Nõmme kvartalisiseste teede taastus remont on lõpusirgel

Alates 5. oktoobrist alustatakse Nõmme linnaosas kvartalisiseste ehitustöödega Õnne, Kiige, Liiva ja Rohelisel tänaval.

Nõmmel alustati taastusremonttöö dega juba augusti keskpaigas lastesõi me Mõmmik hoovialal, et seal enne uut õppeaastat töödega valmis saada. Praeguseks on lõppenud tööd ka Künka ja Kuival tänaval. Oktoobri ja novembri jooksul tehakse seal veel haljastustöid ning seejärel saame juba talvele vastu minna.

Õnne, Kiige, Liiva ja Rohelise tänava taastusremondiga seoses on tööde piir konnas 5.–21. oktoobrini liiklus häiritud. Tänavatega piirnevatele kinnistutele või maldatakse ligipääs kogu ehitusperioodi jooksul. Tööde käigus uuendatakse sõi du- ja kõnniteede asfaltkate, vahetatak se välja katkised äärekivid ning korras tatakse kaevupäised. Samuti tehakse puude hoolduslõikust ja haljastustöid. Ehitusega kaasneb paratamatult müra ja tolm, mille tekkimist proovib tööde tegija minimeerida.

Palume liiklejatel järgida ajutist liik luskorraldust ja vabandame ebamuga vuste pärast tööde ajal!

Ehitustöid teeb Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel Verston OÜ ja nende maksumus on 263 658 eurot. Tööde lepinguline tähtaeg on oktoober 2022. (NS)

Nõmmel punuti Ukrainasse saatmiseks varjevõrke

27. septembrist kuni 2. oktoobrini kogu nesid vabatahtlikud neljal päeval Nõm me Maja hoovis (Valdeku 13), et Ukrai nasse saatmiseks varjevõrke punuda.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul elavad Nõmmel suure südamega naised, kes on Kristina Reinelleri eest vedamisel juba mitmeid kuid Ukrainasse saatmiseks varjevõrke pununud. «Kokku on punutud varsti pea tuhat ruutmeetrit võrke ning Ukraina poole on teele läinud juba viis saadetist,» rääkis Kuri pärast esimest talgupäeva, kus ta ka ise punu misel abiks oli.

Varjevõrkude punumise talguid kor raldas MTÜ Nõmme Oma Kunstiklubi. Nõmme linnaosa valitsus pakkus osa lejatele kohapeal sooja suppi. (NS)

stuudiokorterit. Logistiliselt väga hea asukoht võimaldab kiireid ühis transpordiühendusi Tallinna kesk

linnaga või alustada liikumist möö da Via Balticat. Tänapäevaselt sisus tatud korteritele lisaks on majas jõu

FOTO: JUKKO NOONI

FOTO: RAGNAR

ANDRA ROOSA

Vasakult: Andrei Surnin, Priit Jõgisoo, Jan Trakmann, Erik Kokk, Andreas Vassel, Jüri Tombach, Toomas Trepp, Kaido Kärner ja Vassili Abramenko.

FOTO: JUKKO NOONI

Hessnery residentside ehitus Pärnu maantee 453h kinnistul.

AJALUGU

Mitu kõrtsi oli Nõmmel?

TÕNU RAID Eesti kartograaf

Nõmmel asuvad kõrtsid on ajaloosõp radele pikka aega väga palju huvi pak kunud. Nende kohta on esitatud mit mesuguseid seisukohti, peamiseks kü simuseks on olnud, kas Nõmmel oli üks või kaks kõrtsi ja kus need asusid. Asjas selguse saamiseks lisan siia säili nud kaartide põhjal koostatud ülevaa te. Kaardid olid valmistamise ajal doku mendi väärtusega ja nende õigsuse kin nitamiseks kannavad omaaegsete kõr gete riigiametnike ning väljaõppinud maamõõtjate allkirju. Käesolev ülevaa de pole kindlasti lõplik, kuid mingit sel gust peaks asjasse tooma küll.

Vanim viide Nõmmel asuvale kõrt sile on Johan Holmbergi 1689. aastal koostatud Tallinna linnale kuuluva te maade kaardil (EAA.1.2.III-2). Mäge devahe kõrts asus tookord väljaspool Tallinna linnale kuuluvaid maid, otse Keila kihelkonna maade serval, kau gus linnamüürist oli ligilähedaselt 8 kilomeetrit. Pärast Põhjasõda ja kat kusid ei ole meil pikka aega mingeid andmeid Nõmme ega tema kõrtside kohta.

1781. aastal anti Peterburis välja va litsuse käsk, milles kohustati omava litsusi reguleerima linnade ja kreiside (maakondade) vahelisi piire. Kõigil 18. sajandi lõpul koostatud kaartidel on Nõmmel näidatud üks kõrtsihoone. 1795. aastast on teada Jälgimäe mõi sa ainukese kõrtsmikuna Kivikõrtsi Peeter (Stein Krüger Peter), kuid pole kindlalt teada, kas see kõrts asus Nõm mel (Juhan Kreemi viide). 1798 gravee ritud ja 1803 ilmunud krahv Mellini atlase jaoks koostatud Tallinna (Reve li) lehel on küll Nõmme nimi, kuid po le märgitud ühtki kõrtsi.

Vene sõjaväetopograafide välitöö de tulemusena valmis 1803. aastal Reveli kubermangu kaart. Selle atla se Tallinna lähiümbrust ja leppemär ke selgitaval lehel on märgitud Nõm me nimi, siinne põllundus ja üks kõrt sihoone teeristis (kaart: rida 2, leht 1). Nüüd ilmub Nõmme kõrts 93 aastat pärast Rootsi aja lõppu uuesti kaardi le, kuid täiesti teises asukohas, Mäge devahe kõrtsist 450–460 m edelasse. Kaardile on ilmunud teederist praegu

Nõmme

Weike

se Nõmme keskuse piires. Kõrts asub teede ristis, mille kaudu pääseb Sut lema ja Raudalu kõrtside suunas, tä napäeval kannab see metsatee Valde ku tänava nime.

Esimest korda ilmub kaardile teine kõrts alles 1823. aastal, mil kuberman gu maamõõtja C. Faehlmann lõpetas Jälgimäe mõisale kuuluvate maade mõõdistamise. Kaardi välitööde mus

tandil (EAA.854.4.813), mõõdus 100 fa denit = 2 tolli (100 sülda = 2 tolli), on Nõmme teeristile musta tušiga teh tud märkus Weike Nõmme K(õrts) ja Suur Nõmme K(õrts). Seega on sel ajal ilmunud Nõmme teeristile teine teisel pool teed kaks kõrtsihoonet.

Tallinna linnarhiivis (TLA) on säi linud üsna detailne Jälgimäe mõisa maade jagamise kaart (TLA 149.4.205).

Tõenäoliselt on see on mingi versioon kubermangu maamõõtja C. Faehlman ni poolt koostatud Jälgimäe mõisale kuuluvate maade mõõdistusest 1820–23. Sellel kaardil näeme, et Nõmmel on olnud tol ajal kaks kõrtsi. Lõuna poolne kõrts on suurem ja põhjapool ne väiksem, kuid neile kuuluvate maa de pinna järgi tundub, et põhjapoolne kõrts on varasem, sest maad on talle eraldatud rohkem.

25. novembril 1832 teatas Eestimaa tsiviilkuberner Otto Wilhelm von Es sen, et Pärnu postitee tuleb rajada Tal linna rae esitatud kava alusel läbi Nõm me. Ehitatav tee pidanuks kulgema ko halike inimeste poolt kasutatavaid ole masolevaid teejälgi pidi. See fakt kinni tab, et mitmed teeharud Ülemiste jär ve läänekaldal olid olemas juba üsna varakult ning miski ei takistanud lin nakodanike ja kohaliku maarahva lii kumist Tallinnast Pääskülani ja Pääs külast Tallinna kõige lühemat teed pi di läbi hästi läbitavate männimetsade.

Koolitüdruk korraldas heategevusliku koertenäituse

11. septembri hommikupoolikul kogu nes Valdeku 13 ja 15 vahelisele korvpal liplatsile 60 koera, kellest 16 olid koha likud Nõmme koerad.

Koertenäituse Match Show korralda ja Grete Astrid Grahe sõnul oli tema kor raldatud ürituse pluss see, et osaleda või sid ka segaverelised koerad. «Koertenäi tus oli korraldatud vabas vormis ja hin nati pigem koostööd. Noorimad osalejad olid mõnekuused kutsikad, kuid vanim lausa 17-aastane koer,» rääkis Grete Ast rid Grahe. 60 osalenust 16 olid kutsikad, 10 veteranid, 14 olid väikesed ja 20 suu red koerad.

Niisuguse koertenäituse idee tekkis Grete Astrid Grahel ise sarnasel üritusel koeraomanikuna osaledes. Ideest said

teod ja nii korraldaski Gustav Adolfi güm naasiumi 11. klassi tüdruk iseseisvalt hea tegevusliku koertenäituse.

«Koht, kus näitus korraldada, oli mul kohe mõtetes olemas. Õnneks toetas mi nu ideed ka Nõmme linnaosa vanem ning seejärel jäi üle avaliku ürituse loa taot lemine,» rääkis Grete Astrid. «Lisaks va jas üritus kohtunikku, sponsoreid ja au hindu. Kõik üritusel välja jagatud rosetid sain ma näiteks annetusena. Pidin neile ainult Nõmme Match Show kleebised val mistama,» lisas ta.

Nõmme koertenäituse kohtunikuks sai kohalik koerasõber ja groomer Anne li Kurval.

Koertenäitusel kogutud raha annetati Loomapäästegrupp MTÜ-le. (NS)

Ka sellel kaardil on Nõmmele märgi tud kaks kõrtsihoonet.

Järgmine kord ilmuvad kaks kõrtsi hoonet kaardile 1844, mil valmis Eesti maa kubermangu maamõõtja Johann Heinrich Schmidti Eestimaa kuber mangu Generaalkaart (ca 1:262500). Sama maamõõtja alustas 1862 Tallin na sarase kaardi koostamist ühevers tases mõõtkavas, mis valmis 1865. aas tal (TLÜAR, Gk-2246). Nõmmel, Pärnu maanteel asuva seitsmenda verstapos ti märgist 150–200 meetrit edasi lää ne suunas on märgitud kaks kõrtsi hoonet. Suurem on märgitud lõuna poole Pärnu maanteest (umbes prae guse Nõmme Selveri poe kohale) ja sellele on lisatud Kr(ug) Nomme zu Jelgimeggi. Väiksem hoone on ilma lisamärkusteta asetatud Vana-Pärnu maantee põhjapoolsele küljele, tee va hetusse lähedusse, praeguse Nõmme rahvamaja ja turu vahelisse piirkonda. 1881. aastal valmis Tallinna linna maamõõtja Friedrich Johann Euric hi detailne linnaplaan «Plan von den Strassen und Publiken Plätzen der Gouv[ernement] Stadt Reval» (plaan asub TLA-s) ja rida suuremõõtkavali si kõrgusjoontega plaane väljaspool linnamüüre asuvatest linnaosadest (Folio I-XIX). Aastail 1880–1882 lisan dus sellele seeriale seitse suures for maadis lehte linnasarase kaugematest osadest. Selle väga suure linnamaade plaani viiendal lehel on Jälgimäe mõi sa maadele märgitud ka kahe Nõm me kõrtsi asukoht aastal 1882. Sellest ajast algavad ka kohalike ajaloohuvi liste suulised ja kirjalikud mälestused. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kahesa ja aasta kestel, 1689–1882 on praegu se Nõmme keskuses eri asukohtades asunud koguni kolm kõrtsihoonet, millest räägivad kaardid. Paldiskist Tallinna viiv raudtee rajati 1870. Esi mene ajutine raudteepeatus «7. vers tal» rajati 1872 suvehooajaks. Esime se maatüki müümine Nõmmel toi mus 1873, krunt asus Pärnu maan tee 7. verstaposti ja raudteeülesõidu kõrval. Seal sõnas Nikolai von Glehn oma kuulsa lause «Seie saagu lenn». Kohalike ajaloohuviliste suuliste ja kir jalike mälestuste alusel teame, et al gas ka uute arvukate kõrtside tekkimi ne Nõmmel erinevates asukohtades.

LÜHIDALT

Jätkuvad Nõmme kultuurikeskuse fassaadi soojustus­ ja krohvimistööd

Nõmme kultuurikeskuse fassaadi reno veerimistööd algasid eelmise aasta juuli lõpus. Krohvi ja vana soojustuse eemal damise järel selgus, et suur hulk viilka tusega majaosa kandvatest puitkonst ruktsioonidest on niiskuskahjustustega, mida nii suures ulatuses polnud võima lik ette näha. Talastiku väljavahetami ne, plommimine ja kaasnevad lisatööd kergitasid hanke mahtu lubatud piirini. Seetõttu hoone konserveeriti talveks ning kevadel kuulutati välja uus hange.

Kevadine hange lõpetati lepingut sõl mimata, sest laekus ainult üks pakkumi ne planeeritust oluliselt kõrgema maksu musega. Suvel korraldati järgmine hange väiksemas mahus – ainult soojustus- ja krohvimistööd. Väiksemas mahus han kest jäid välja projektijärgne valgustus, ruumiline vanik esifassaadile, reklaam kiri ja varikatused. Need tööd lükkuvad tulevikku, kui selleks uut raha eralda takse.

Mida tuleks teada elektri ostmisest?

TIINA-MARY METSIK

Tallinna strateegiakeskus

Elektrienergiaga varustamiseks on tar bijal sõlmitud kaks lepingut — elekt rimüüjaga elektrienergia ostmiseks ja võrguettevõtjaga võrguteenuste kasu tamiseks. Kortermajas saavad korte riomanikud osta elektrit otselepingu ga, valides ise elektrimüüja ja -pake ti, või korteriühistu kaudu. Kui elektri ostjaks on korteriühistu, valib elektri müüja ja -paketi korteriomanike üld koosolek häälteenamuse alusel. Tead liku valiku tegemiseks on võimalik tutvuda erinevate pakettide pakku mistega elektrimüüjate ja võrguet tevõtjate veebilehekülgedel. Suurim võrguettevõtja on Eestis Elektrilevi.

Elektripaketid jagunevad börsi- ja fikseeritud hinnaga pakettideks. Li saks pakuvad elektrimüüjad kesk konnasõbralikke rohelise energiaga pakette, mille puhul on elekter too detud taastuvatest energiaallikatest.

Börsipakett sobib tarbijatele, kes soovivad oma elektritarbimist ja ku lusid juhtida. Eesti Energia AS paku tava elektripaketi Muutuv hind sõl tub iga tunni jooksul tarbitud elekt rikogusest ja samal tunnil kehtivast börsihinnast. Kasutades tunnipõhist börsipaketti, on tarbijal võimalik oma tarbimist reguleerida ja suunata koor mus odavamatele tundidele. Börsihind kujuneb elektribörsil, milleks Põhja maades ja Balti riikides on Nord Pool.

Fikseeritud hinnaga elektripakett sobib hästi tarbijatele, kellel ei ole või malust ega soovi oma elektritarbimist ja börsihinna muutusi jälgida ning kes eelistavad elektriarvete osas stabiilsust ja prognoositavust. Eesti Energia AS pakutava elektripaketi Kindel fikseeri tud hinnaga lepingud jagunevad täht aegseteks ja tähtajatuteks. 2022. aas

tal lisandus uus 5-aastane pakett Kin del Pluss.

Nagu kõigi lepingute puhul, tu leb ka enne elektrienergia ostmi se või võrguteenuste kasutamise lepingu sõlmimist tutvuda müü ja pakutavate tingimustega ja te ha nii paketi kui tähtaja suhtes teadlik valik!

Näiteks Eesti Energia AS pakuta vat 5-aastast paketti Kindel Pluss va lides peab tarbija arvestama, et lepin gu ennetähtaegsel lõpetamisel tuleb üldjuhul tasuda kopsakat leppetrah vi. Erandi moodustab lepingu enne tähtaegne lõpetamine universaaltee nusele üleminekuks, mille puhul ku ni 30.09.2023 leppetrahvi ei nõuta.

Alates 1.10.2022 on riigiettevõttel Eesti Energia AS seadusest tulenev ko hustus müüa elektrit kodutarbijate le ja kõigile elektri edasimüüjatele ka universaalteenusena. Universaaltee nusega võivad vabatahtlikult liituda kõik eratarbijad ja korteriühistud. Uni versaalteenusega esmakordselt liitu des ei pea tarbija kuni 30. septembri ni 2023 tähtaegset lepingut ennetäht aegselt lõpetades leppetrahvi maks ma. Kui 1. oktoobril 2022 kehtivast lepingust tulenev hind on universaal teenuse hinnast kallim, pakub elekt rimüüja tarbijale automaatset üle minekut universaalteenusele, teavi tades tarbijat sellest kirjalikult ette. Universaalteenusele üleviimise teade saadetakse tarbijatele oktoobri esime sel poolel, aga tarbijatel on võimalik sellest loobuda. Soovist universaaltee nusele üleminekust loobuda peab tar bija teavitama müüjat hiljemalt kaks päeva enne lepingu muudatuse jõustu mist. Kui mõni teine elektrimüüja pa kub universaalteenust odavamalt, on tarbijal võimalik elektrimüüjat vahe tada, teatades lepingu lõpetamisest 14

päeva ette. Eesti Energia AS pakub ala tes 1. oktoobrist 2022 universaaltee nust hinnaga 19,24 senti/ kWh. Uni versaalteenuse vahetamise soovist mõ ne teise paketi vastu peab tarbija tea vitama elektrimüüjat 7 päeva ette.

Elektrihinna tõusu mõjude lee vendamiseks kodutarbijatele kom penseerib riik 1. oktoobrist 2022 ku ni 31. märtsini 2023 kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast kuni 50 eurot megavatt-tunni (5 sen ti kilovatt-tunni) kohta, kui see ületab 80 eurot megavatt-tunni (8 senti kilo vatt-tunni) kohta ja proportsionaal se osa käibemaksust. Meede on au tomaatne, s.t müüja vähendab kodu tarbijate arvetel ise elektri ühikuhin da. Esimene kompensatsiooniga arve jõuab tarbijateni novembris 2022 ning viimane aprillis 2023. Kompensatsioo ni abil vähenevad keskmise elektritar bija kulutused elektrile umbes 21%.

Elektrimüüjate pakutavaid elekt rihindu on võimalik võrrelda veebi lehtedel www.elektrihind.ee ja www. energiaturg.ee.

Börsihinna jälgimiseks uuri, milli seid võimalusi (mobiiliäpp, börsihin na teavitus jne) pakub Sinu elektri müüja ja kas nii börsihind kui ka tar bimisandmed on samas kohas nähta vad. Börsihinda on võimalik jälgida ja kasutada soovitusi tarbimise suunami seks odavamatele tundidele veebileh tedel www.elektrihind.ee/borsihind/ ja www.elektrikell.ee/ Jooksva tunni elektrihind (käibe maksuta) on nähtav ka Eleringi veebi lehel www.elering.ee. Kui jälgida bör sihindu otse Nord Pool Spoti äpist või www.nordpoolgroup.com, tuleb arves tada, et sealne aeg on Eestist tunni võr ra erinev ja hinnad esitatud käibemak suta. Eleringi ja Nord Pooli veebilehel toodud hinnad on megavatt-tundides

LISAINFO

Soovitused kulude vähendamiseks koduses majapidamises

Hooldage elektriseadmeid

Kasutage energiasäästlikke lahen dusi

Kasutage pesumasinat ajal, mil elektrihind on soodsam

Kasutage valgustites leedlampe

Kustutage ruumist lahkudes tuli

Valige elektrikütteseadmete kasu tamisel endale minimaalselt sobiv temperatuur Tarvitage põrandakütet mõistlikult

Kasutage kodumasinaid ökonoom selt

Vahetage vajadusel ja võimalusel kodumasinad energiasäästlikuma te vastu, jälgides ostuotsuse tege misel energiamärgistust Ärge jätke arvutit vm elektriseadet, mida ei kasutata, ooterežiimis ühen datuna elektrivõrku

ja tuleb teisendada kilovatt-tundideks (1MWh = 1000 kWh).

Praegune elektrihinna tõus ei ole seotud võrgutasudega. Kuna aga võrgutasu suurus sõltub tar bimisest, tasub olla ka veendu nud, et olemasolev võrgupakett on kõige sobivam ja soodsam. Võr gupakettide kohta uuri infot oma võr guettevõtjalt. Võrguettevõtja Elektri levi iseteeninduses www.elektrilevi.ee on võimalik võrrelda, missugune võr gupakett on lähtuvalt tarbija varase matest tarbimisandmetest soodsaim.

Küsimustega on võimalik pöör duda Tallinna strateegiakeskuse linna ettevõtlusteenistuse tarbi jakaitse osakonna poole tel 640 4232, e-posti aadressil tarbijain fo@tallinnlv.ee või Tallinna tar bijakaitse infopunkti Vabaduse väljak 7 I korrusel.

Suvisele hankele ei esitatud ühtegi pakkumist, seetõttu sai jätkata hanke menetlust väljakuulutamiseta läbirääki mistega hankemenetlusega. Parima pak kumise tegi Estlander Grupp, ehitustöö de maksumus on 148 000 eurot. Fassaa di soojustus- ja krohvimistööd kestavad kuni kolm kuud.

Osa fassaaditöödele kuluvast eelar ves on eelmisest aastast üle kantud, see ga on vaja jätkata töid sellel aastal ning mitte lükata edasi järgmisse kevadesse. Nõmme kultuurikeskuse fassaadi reno veerimistööde hanke kuulutas välja Tal linna linnavaraamet.

Nõmme kultuurikeskuse hoone on ehitatud 1924. aastal arhitekt Ferdi nand Gustav Adoffi projekti järgi kino majaks. Septembris alustas Nõmme kul tuurikeskus 77. hooaega. (NS)

Nõmme sotsiaalmaja sai uue aia

Tänavu oma 23. tegevusaastat tähista nud Nõmme sotsiaalmaja sai septemb ri lõpus uue piirdeaia. Töid tegi Aiakoda OÜ. Nõmme sotsiaalmaja asub aadressil Pihlaka 12, samas hoones asub ka Män niku raamatukogu.

Nõmme linnaosa valitsus korraldab koostöös erinevate ettevõtetega kam paaniat «Nõmme piirdeaiad korda». Kampaania kestab 31. detsembrini ja selle kohta leiab rohkem infot Nõmme linnaosa valitsuse kodulehelt www.tal linn.ee/nomme. (NS)

Nõmme kultuurikeskus

14.10 kl 21 Nõmme kultuurikeskus 77: Siim Aim la Funk Band feat. Sofia Rubina-Hunter. DJ Ehte (Am bassador of Funk). Pilet 10.- müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

16.10 kl 19 Vana Baskini teatri etendus «Aabitsa kukk». Pilet 21.-, sooduspilet 19.- Müügil Piletilevi.ee ja Piletimaailm.ee.

21.10 kl 19 Anna Kaneelina ja Erki Pärnoja. Pilet 17.-, eelmüügist 12.- Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee. 22.10 kl 19 Horre Zeiger BigBandi tantsuõhtu «Ole me hoos!». Orkestrijuht Toomas Tutt. Solistid An nely Martensoo, Marii Väljataga, Astra Põder. Pilet 10.müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

28.10 kl 19 Jazz Nõmmel: See pole see Trio. Jana Kütt, Tobias Tammearu, Robert Rebane. Pilet 10.-, soodus pilet 8.- müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee. 30.10 kl 18 Kinoõhtu «Kalev» (Eesti, 2022). Pilet 5.-, sooduspilet 4.- müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee. Fuajees 23.09–12.10 Kaja Hiiemaa maalide näitus. Tasuta.

Kultuurikeskus on avatud E–N 15–21, P 12–16 või vastavalt ürituste ja huvitegevuse toimumisele.

Nõmme muuseum Nõmme muuseumist on valminud virtuaalnäitus, vaata www.nommemuuseum.ee.

Nõmme muuseum on avatud vastavalt eelnevale kokku leppele. Külastamiseks saab aja kokku leppida e-kirja teel post@nommekultuur.ee. Sissepääs 2.-, õpilased/üliõpila sed/pensionärid 1.-, perepilet 3.- Müügil ka Fienta.ee. Nõmme muuseumi hubaseid ruume saab üürida erine vateks üritusteks: koosolekud, kontserdid, seminarid või tähtpäevad.

Jaama 18.

Nõmme vaba aja keskus 12.10 juuksur Registreerimine telefonil 672 3125. 7.10 kl 14 Igor Volke loeng «Poliitilised, looduslikud ja kultuurilised anomaaliad» Pääsküla päevakeskuses 21.10 kl 12  loengusari «Teadmisjanu». Priit Hõbe mägi  «Kuidas sünnivad uudised ja milline on nende mõju meie igapäevaelule?» Nõmme Maja aulas Täpsem info www.nomme.ee Valdeku 13

Pääsküla noortekeskus

Avatud: E-R 12-18

Skate-park avatud: E-R 12-18 (eelregistreerimisega); L 12-18 (17+ noortele, etteregistreerimisega, v.a iga kuu viimane laupäev) Rännaku pst 1

Valdeku noortekeskus Avatud: E-R 12-18 Valdeku 13

Täpsem info noortekeskuste kohta kodulehel www.nomme.ee või Facebookist.

Rahumäe mängujaam Mängujaam ootab mängima kõiki lapsi koos vanema tega.

Avatud: E-N kl 11–19 ja R kl 10–17 Pärnu mnt 288b, tel 615 7157

Von Glehni teater

22.10 kl 19 draama «Tähed hommikutaevas». Esi etendus. Lavastaja Margus Prangel. Laval VGT näitlejad. 26.10 kl 19 krimikomöödia «Õhtust, Léon». Osades Margus Prangel ja Eduard Salmistu. 29.10 kl 15 koguperelavastus «Salapärane loom». Salme teater.

30.10 kl 11 lasteteater Trumm «Kauge külaline». 5.11 kl 19 draama «Tähed hommikutaevas». Lavas taja Margus Prangel. Laval VGT näitlejad. 20. ja 27.11 kl 11 lasteetendus «Hiired pööningul». Au tor Andrus Kivirähk. Lavastaja Kairi Vilu. Laval VGT näit lejad.

VGT IMPROTEATRI KURSUSED (veel on vabu kohti): Improteatri kursused täiskasvanutele esmaspäeviti kl 18.30-20.00 (juhendaja Kairi Vilu) või neljapäe viti kl 18.30-20.00 (juhendaja Rednar Annus). Registreerimine kairi@vgt.ee Info ja broneerimine: www.vgt.ee, 667 5675, kairi@vgt.ee.

VGT kassa avatud esmaspäeviti kl 12-18 Jälgi meid ka VGT Facebookis ja Instagramis. Etendused ja kontserdid veebis: www.VGTv.ee

Nõmme Rahu kogudus

Jumalateenistused igal pühapäeval kl 10.30. Juma lateenistustest on võimalik osa saada ka Pereraadio vahendusel pühapäeviti kl 17 sagedusel 89,6 MHz.

Koguduse kantselei Võsu 5 avatud E kl 9.30-14, K kl 14-18 ja P tund enne ja pärast jumalateenistust. Võsu 5, tel 5621 0737; nomme.rahu@eelk.ee; www.nommerahu.ee.

Nõmme baptisti kogudus 9.10 kl 11 koguduse 129. aastapäeva jumalateenis tus, jutlustab Vaido Palmik 16.10 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Avo Tutsu 16.10 kl 18 tervikliku tervenemise teenistus 23.10 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Külvi Maisov 22.09-8.12 kl 18.30-20.30 kristlikke põhitõdesid tutvustav Alfa kursus

Püsiteated: P kl 11 laste pühapäevakool; T kl 6.30 meeste hommik; K kl 11 väärikate hommik; N kl 7 naiste hommik; L kell 18 noorte õhtu;

Teenistuste otseülekanded ja järelvaatamine www.nbk.ee

Palvesoovid saada palvesoov@nbk.ee Puuvilja 4, lisainfo nbk@nbk.ee

Südamlik kaastunne Kristel Ausingule kalli ema EVE-MARIKA AUSINGU kaotuse puhul.

Kolleegid Nõmme Linnaosa Valitsusest

Teenused Vana kraami äravedu kor teritest, ka mööbli demon taaž. 1-toaline korter 200.-, 2-toaline 300.- Keldrid, ga raažid, majad, suvilad kok kuleppel. Tel 5606 9595.

Õunamahla pressimine tel lija materjalist, 0.4 senti/1 liiter mahla. Asume Laag ris. Tel 508 0077, helistada peale kella 18.

Nõmmehaldjad tulevad ap pi: puude langetamine, leh tede ja okste vedu, mu ru niitmine, hekkide püga mine, aedade koristus, vih maveerennide puhastus, piirdeaiad. Tel 5569 8908, haldjad@nommehaldjad.ee.

Vannitubade remont. Bo ilerite pistikute paigaldus. Ummistuste kõrvaldamine. Soodsalt. Tel 5850 8713.

Bituumenkatuste remont SBS-rullmaterjaliga. Pleki tööd. Tel 5819 7445.

Soodne ja kvaliteetne maal ritöö, tapetseerimine, la minaat- ja puitparketi ning liistude paigaldus vilunud meistrilt. Tel 5624 1861, Martin.

Koristan ja tühjendan teie garaažid, kuurid, pööningud ja keldrid! Korterite tühjen damine. Kuulutus ei aegu! Tel 5695 7913.

Teen ehitus- ja remondi töid otse omanikule. Tel 502 4883.

Plaatimistööd, vannitubade renoveerimine, krohvimis tööd. Tel 5421 0528.

Tänavakivide ja äärekivide paigaldamine. Tel 5458 5022, e-post valeri987@hot.ee.

Hekkide pügamine soodsalt ja hoolsalt, vajadusel okste äravedu. Tel 5302 8158.

Ehitusmehed teevad järgmi si töid: katuste, aedade ja fas saadide survepesu ja värvimi ne, puukuuride, garaažide, ae dade ehitus, saunade ehitus, katuste vahetus ja montaaž, vundamendid ja puitkarkas sist majad. Võtmed kätte. Tel 523 6803, ehitusmehed harjumaal@gmail.com.

EHITUSPUUSEPP / üldehitu se ja remondi lahendamine. Terrassid, grillmajad või ko gu elamise värskendamine nii seest kui kaväljast. Kurda muret tel 5594 9781, Andre.

Kutselise korstnapühki ja teenused, küttekehade parandus. Tel 5198 0980, www.tulituli.ee.

Hoonete renoveerimine, juurdeehitused, pööningu te väljaehitamine, muinsus kaitsetööd, fassaadide, ka tuste, vundamentide soojus tamine ja renoveerimine. Tel 5307 2076, e-post info@vii mistlusehitus.ee.

Korstnapühkimine. Kütte seadmete remont. Tel 5692 1395.

Viljapuude lõikus ja vihma veerennide puhastus. Tel 5390 3811.

Abistan majapidamistöö del, viin ära lehekotid, pe sumasinad, boilerid jne. Tel 527 1445.

Pakun muruniitmise ja trim merdamise teenust koduae dades, ühistute ja äriühingu te ümbruses. Helista ja küsi lisa. Tel 5399 3595.

Korstnapühkimine (nõuete kohane akt), ummistuste lik videerimine, küttekollete (sh korstnad) ehitus ja remont. Teen töid ka nädalavahetus tel. Tel 5372 4993 või e-post korstnapyhkija1@gmail.com.

Teeme ehitus-remondi- ja santehnilisi töid. Tel 5561 8926.

Tänavakivide ja äärekivide paigaldus. Tel 5458 5022 või e-post valeri987@hot.ee. Eri tüüpi korstnate ehitus ja remont. Pottsepatööd. Ole mas kutsetunnistus. Tel 5456 8987, Ain ja 5374 0601, Toomas.

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu: plekk, torud, pesumasinad, pliidid, van nid, boilerid, katlad, akud, mootorid, kaablid, autoosad. Külmkapid, telerid alates 10–15.- Tel 5550 5017.

Kevadine viljapuude hool dus- ja noorenduslõikus. Tel 5551 8638.

Kogenud puuhooldajad tee vad ohtlike puude raiet ja puude hoolduslõikust. Hinda me puude tervislikku seisun dit. Soodsad hinnad. Tel 522 0321, www. arbormen.ee.

Elektritööd soodsate hinda dega kogenud elektrikult. Likvideerin ka pisirikkeid. Tel 5660 9403.

Fassaadide ja katuse puhas tamine ning värvimine. Tel 5698 3903, www.paintsol.eu.

Kivikorstnate ehitamine. Tel 518 8889.

Korstnapühkimine. Kütte seadmete remont ja hooldus. Töödele garantii ja akt. Tel 5692 1396.

Kogenud mehed paigaldavad tänava- ja äärekive ning tee vad lammutustöid. Hinnad mõistlikud, kvaliteet hea. Tel 5616 4364.

Pottsepatööd. Uute kütte kehade ehitus ja vanade re mont. 13-aastane töökoge mus ja kutsetunnistus. Tel 5690 3327.

Litsentseeritud korstnapüh kija ja pottsepa teenused.

Ventilatsioonisüsteemide puhastus. Küttekollete ehi tus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. Tel 5690 0686, korsten.korda@ gmail.com.

Pakume haudade hooldus töid: liiva vahetus, liivaga katmine ja ääriste puhastus. Kujundame ja istutame lilli. Tel 506 8325.

Parandan kõiki õmblusmasi naid. Tulen Tallinna ja Har jumaa piires kohale. Garantii. Tel 516 8180, Hillar.

Soovite värskendada akna raamide-uste värvi? Töö kii re ja korrektne. Vajadusel ju hatan värvitud akende näi disteni Nõmmel. Palun võt ke ühendust. Tel 551 5710, nõmmekas Tiit.

Teen ehitustöid (üldehitus): sisetööd, katusetööd (ki vi-, plekk- ja lamekatused). Korstnapitside parandus ja ladumine. Lisaks ka pleki tööd. Tel 5199 8917.

Küttepuud. Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pik kusega 30–60 cm. Kojuve du. Tel 522 7345, e-post ma rek406@gmail.com. Pak kuda ka kuivad küttepuude tootmisjäägid võrkkotis (pik kusega 10–28 cm). Tellimusi võtame vastu iga päev.

Müüa Küttepuud 30 cm, 40 l, võrk lepp, kask  kohaleveoga.  Tel 527 0884.

Müüa  toored ja kuivad lõhu tud küttepuud kohaletoomi sega, kütteklotsid 40 l võrk kottides.

Kvaliteetsed küttepuud koos transpordiga. Pakkuda eri mõõtu ja sortimenti. Puud koormasse laotud, täpne ko gus! Helista tel 504 9838 või 525 9433, Võtikmetsa OÜ.

Ost Ostan nõusid, vaase, keraa milisi kujusid, klaasi ja kris talli, jõuluehteid, loodusmaa le, graafikat, eesti muusika ga vinüüle, kassette, CD-sid. Tel 5552 5584.

Ostan tootjate Lomo, Okta va ja Kinap mikrofone. Info ja hinnasoov edastada e-pos tile velkus@live.com või tel 5461 1177.

Huvitavad vanad autod. Ford, BMW, Opel, Mercedes, Volkswagen, Lada. Võib olla kaua seisnud ja remonti va jav. Helista ja lepime hinnas kokku. Tel 5345 8662.

OÜ ESTEST PR ostab metsaja põllumaad. Tel 504 5215, 5145215, info@est-land.ee.

Ostan vanu raamatuid, post kaarte, fotosid, maale, graa fikat, münte, paberraha, mööblit, nõusid, merevai gust ehteid, märke jne. Tel 5829 9810.

Ostan erinevat kunsti, õli maali, akvarelli, graafikat ja Eesti keraamikat. Raha kohe kätte. Tel 5353 8982.

Ostan vanu raamatuid, vi nüülplaate, märke, mängu asju. Pakkuda võib ka muid vanemaid tarbeesemeid (nõud, mööbel, tööriistad). Tel 504 0999, Urmas.

Tallinna Lasteaed Kaseke Ootab oma sõbralikku meeskonda abivalmis ja rõõmsat ÕPETAJA ABI

(koormus 1,0), kes tunneb endas soovi toimetada rõõmsate laste ja abivalmis kolleegide keskel olulise meeskonnamängijana.

Tööle asumine esimesel võimalusel.

palume saata e-posti aadressile: direktor@kaseke.edu.ee.

Lisainfo tel. 679 6812, 5307 7942, 5344 3876.

Katuste kõrgsurvepesu ja värvimine (plekk, kivi, eter niit). Tänavakivide puhas tus. Tel 5624 1509, Andres.

Kujundan aedu! Oman Rä pina aianduskooli diplomit. Konsultatsioon kohaletu lemisega Nõmmel 50 eu rot. Viljapuude hoolduslõi kus jm tööd 15.-/tund. Tel 554 4644.

Elektrik, santehnik, katuste värvimine ja kruntimine. Tel 501 1413.

Olen sulle abiks niitmis-, trimmerdamis-, haljas tus- ja majapidamistöödel. Hinnad on kokkuleppel ja mõistlikud. Helista ja leia me su murele lahenduse. Tel 529 4010, Rando. Tasuta puupakkude ärave du. Tel 5347 6867.

Aedade ja väravate paigal dus. Aia- ja väravatarvikute valmistamine ja müük, väi keehitus, transportteenus väikeveokiga. Kogemust eel misest sajandist. Asun Nõm mel, tel 501 4165.

Pensionärist ehitaja-remon ditööline teeb erinevaid väik semaid remonditöid. Tel 5646 5843.

Teen hoonesiseseid ja -väli seid vee- ja kanalisatsiooni töid. Probleemid vee surve ga – helista! Olemas 15-aas tane kogemus, Andro. Tel 5196 5962.

Teen vanad slaidid ja filmi rullid failideks. Ühe faili hind 10 senti. Huvi korral helista 5398 5111.

Üldehitus, katused, fassaa did ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, mehitus@gmail.com.

Viime tasuta ära vanametalli ja puidu. Tel 5662 1344.

Nõmme juuksur, Pärnu mnt 303, Võsu bussipeatuses pa kub tavalist maniküüri/geella kiga 20/28.-, pediküüri/geella kiga 28/35.-, kulmude/ripsme te värvimine 10.- Tel 655 5327.

Rohkem infot Facebookis: Nõmme Juuksur ja Ilustuudio.

Aitan kalmuplatside hoolda misel, soodne hind ja hoolas töö! Tel 5332 2399.

Küttepuud

Ostan kasutult seisma jää nud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, avariili si, riketega, arvelt maas, va nu ja lihtsalt kasutult seis vaid. Kohapeal kiire vormis tamine ja tehing. Pakkumi si ootan seisevauto@gmail. com või 5618 8671. Järele tu len puksiiriga ja tasun sula rahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks www.seisevauto.ee.

Ostan puukastiga raadioid, vanu kirjutusmasinaid, grammofone, heliplaate. Tel 5893 8528.

Riiete, vaipade ja pehme mööbli keemiline puhastus.

tasuta.

Tegelen akende ja uste re guleerimise-hoolduse ja re mondiga. Mehhanismide, ti hendite, klaaspakettide, lin kide ja silikooni vahetus. Tel 5561 3632, erki@aknad.net.

Muru niitmine, trimmerda mine, hekilõikus, okste ära vedu , heina purustami ne, kruntide korrastus. Tel 5897 7133.

Arborist II: mootorsaetööd eramutele ja teistele objekti dele, ohtlike puude langeta mine, samuti puude kujun damine ja okste lõikamine. Tel 5561 4664, Ivo.

Väljaõppinud puulangeta jad lõikavad parima hinna ga ohtlikke puid ja teevad puude hoolduslõikust. Puu de üldseisundi hindamine ja konsultatsioon tasuta. Tel 513 3458, www.ohtlikpuu. ee, info@ohtlikpuu.ee.

Müüa lõhutud kuivad ja too red küttepuud kohaletoomi sega. Uus! Kuivad küttepuud 50l võrkkotis 30cm.(lepp, sanglepp, kask, saar). Info ja tellimine kodulehelt www. pakhalupuu.ee või tel 509 9598, e-post pakhalupuu@ gmail.com.

Kuivad halupuud 30; 40; 50 cm võrkkotis. Puitbrikett 10 kg/pakk. Kõdusõnnik 30 kg/ kott. Kviitung. Ladu Nõmmel. Tammaru Farm. Tel 523 8852.

Müüa toored küttepuud. Ko gus alates 7 ruumi, transport hinnas. Tel 5551 8498.

Ostan Tarbeklaasi, «Seiklus jutte maalt ja merelt», Eesti kunsti (Peil, Ohakas, Wiiralt, Soans, Kangilaski, Lind jne). Tel 555 255 84.

Ostame vanarauda alates 200 kg. Tel 5347 6867.

Ostan Eesti-aegse raamatu kapi. Tel 5893 8528.

Lotta Taaskasutuspood os tab vanu ja nõukaaegseid nõusid, vaase, suveniire, Tar beklaasi. Tel 5553 1511, in fo@avira.ee.

Ostame absoluutselt igas sei sus autosid. Kustutame ARKist litsentsi alusel. Tallinn ja lähiümbrus. Tel 5823 8310.

Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu ega teenuse kvaliteedi eest.

Ostan valikuliselt vanaaeg seid fotoaparaate ja kaame raid. Kuulutus ei aegu. Tel 5665 6400, Elina.

Ostan igas seisukorras ga raaži. Tel 5451 1053.

Ostan Tarbeklaasi, servii se, linoollõikeid, maale, va nu münte, hõbe- ja kuldese meid. Tel 5835 0104.

Koguja ostab: vanavara, kunsti, raamatuid, postkaar te, autasusid, münte, paber raha. Küsige nõu! Raha ko he. Kuulutus ei aegu. Helis tage tel 5595 5996, iga päev kell 11-21.

Ostan tänapäevaseid ka sutatud raamatuid. Tel 514 0618, Andres.

Ostan vanaaegseid jalgrat taid, sääreväristajaid, nen de raame ja muid osi. Ostan Vene autode, tsiklite osi. Tel 510 2349.

Ostan vanaaegseid jalgrat taid, võrre, tsikleid, nende raame, varuosi ja seonduvat, Saksa militaari, Vene autode uusi varuosi ja muud vana vara. Tel 529 3445.

Müük

Müüa korralikku toidukartu lit Tallinnasse ja lähiümbru sesse kohaletoomisega 15./30 kg kott. Alates 60 kg ko hale toomine tasuta. Sordid Princess (salati), Secura (mu redam), Laura. Tel 524 6035, www.kartulid.ee.

Müüa loomasõnnikut, mul da, killustikku, liiva ja täi tepinnast. Tel 5697 1079, e-post taluaed@hot.ee.

Müüa hobusesõnnikut 5.-/ kott. Tel 5347 6867.

Mesinik müüb mett Nõm mel kojutoomisega alates 5 kg. Mesi Raplamaa metsast ja niidult. Hind alates 7 €/kg. Tel 520 9709.

Muu Müüa 2-toaline remonti va jav korter. Lasnamäel. Tel 507 4756.

Perekond Ukrainast vajab kiiresti üüripinda. Nõus paa ri toa ja köögiga. Nõus abista ma igasuguste töödega. Pa ku ja küsi üürihinda ise. Tel 554 4644, vabatahtlik Liivi.

Võtame tööle uude õmblus tehasesse õmblejaid, overlok – naiste kerged rõivad. Asu koht Keila. Helista 5331 0767 või saada CV: morrisan777@ gmail.com.

Teen energeetilist korrasta mist – emotsionaalsed prob leemid, ärevus, stress. eluse nergia@gmail.com.

Hei! Värske meespensio när soovib üürida pikemaks ajaks soodsa/väikese (oma ette?!) elamispinna Tallin nas, rajoonis Pääsküla-Val deku-Rahumäe-Mustamäe. Tel 5624 5247.

Kimbud, pärjad, seaded, kal muhooldus – Suzi Lilled OÜ, Rahumäe tee 23. Avatud E-R kell 10-15, L-P kokkuleppel. Tel 5553 0531. Meilt on või malik tellida lillekimpe, -sea deid, pärgi erinevateks sünd musteks, tähtpäevadeks (pulmad, jõulud, matused, jne). Ka on võimalik tellida pesubetoonist hauapiirdeid ja -vaase.