Nõmme kultuurikeskus kutsub mõtisklema looduse maagia ja salapära üle

SIGRIT VAIKSAAR

Nõmme kultuurikeskus

26. mail kell 19 toimub restorani Kius hoovis (Turu plats 4) kontsertetendus «Hingame ühes loodusega», kus astuvad üles Nõmme kultuurikeskuse rahvakultuuriringid.

Kas oled kunagi mõelnud, et meie esivanemad hingasid ühes loodusega?

Kuidas igapäevased toimingud olid seotud aastaringiga ning millist abi osutas loodus inimesele?

«Vanal ajal sõltus inimese elu suurel määral loodusest – toidulaud sai kaetud küll tänu inimese töökusele, kuid kui tormid või põuad rikkusid viljasaagi, siis oli inimene abitu loodusjõudude ees. Seepärast austas inimene loodust ja selle vägevust. Aus- tamise märgiks käidi pühapaikades ohverdusi viimas ja armu palumas,» arutleb kontsertetenduse lavastaja Kadri Aadma.

«Tänapäeva inimene on leiutanud palju tehnilisi vahendeid, mis teevad töötegemise ja igapäevatoimetused kergemaks. See paneb meid vahel unustama, et inimene on vaid osa loodusest, mitte looduse üle valitseja. Kui siis talve hakul sajab maha esimene paks lumi ja me ei saa autodega liikuma või kui keset jaanuari puhuvad tormituuled nii, et pool linna upub, siis tuleb meile jälle meelde, et oleme looduse ees jõuetud. Tänapäeval räägime palju looduse hoidmisest ja päästmisest. Ehk tasuks mõtiskleda, kuidas me oleme jõudnud selleni, et me peame loodust päästma hakkama? Tuhandeid aastaid enne meid on ju olnud loodus see, kes on hoidnud inimesi ja andnud neile eluks vajaliku,» mõtiskleb Aadma.

«Meie kontsert kutsub pealtvaatajaid kaasa mõtlema, kuidas vanadel aegadel inimene ja loodus üheskoos hingasid ja elasid, millised olid inimese ja looduse suhted siis ja millised on need praegu,» sõnab lavastaja.

Kontsertetendusel esinevad noorte naiste koor Kevad, tütarlaste vokaalansambel Fiore, tüdrukutekoor Nõmmelill (juhendaja Õnne-Ann Roosvee), naiskoor Nõmme (juhendaja Helene Roolaid), neidude rahvatantsurühm

Marike ( juhendaja Aire Gruzdev), naisrahvatantsurühm Nõmme Marid (juhendaja Katrin Krause), segarahvatantsurühm Känd ja Käbid (juhendaja Kadri Aadma). Pillilugusid mängib Nõmme pillikoor (juhendaja Küllike Pajula).

Kontsertetendus toimub Nõmme Kevade raames ja on kõigile tasuta!

Nõmme kogukonna- ja õppeaiad kasvatavad kogukonnatunnet ja rohelist mõtteviisi

MARIA DERLÕŠ

Tallinna linnaaianduse projektijuht

Rohelise pealinna aastal on Tallinn veelgi jõulisemalt liikumas visiooni suunas, kus linnaruum ja loodus ei vastandu, vaid on läbi põimunud ning moodustavad mugava ja meeldiva elukeskkonna nii inimeste kui ka linnaelustiku jaoks. Tavapärasemaks on muutunud mõisted nagu rohekatus, vihmapeenar ja lilleniit. Uudse kontseptsioonina on viimastel aastal juurdunud ka linnaaiandus ja kogukonnaaiad.

Linnaaiandus on laias tähenduses tarbe- ja söögitaimede kasvatamine linnakeskkonnas. Linnaaed võib olla kogukonnaaed, kooli õppeaed, köögiviljapeenar koduaias või viljapuuaed pargis. Viimastel aastatel on pealinnas linnakodanike algatusel ning Tallin-

L Hidalt

Ise tehtud kompostrite konkurss

Nõmmel on väga palju tublisid kinnistuomanikke, kes on valinud kõige keskkonnasõbralikuma tee ja kompostivad oma biojäätmeid ning kasutavad saadud komposti oma kinnistul. Mitmed neid on ka kompostri ise valmistanud. Nende tunnustamiseks kuulutab Nõmme linnaosa valitsus välja konkursi kõige ilusamate ise tehtud kompostrite leidmiseks.

Konkursil osalemiseks tee ise valmistatud biojäätmete kompostrist foto ja saada see koos kompostri asukoha aadressiga e-posti aadressil nomme@tallinnlv.ee hiljemalt 25. maiks. Parimate väljakuulutamine ja tänamine toimub 28. mail Roheliste Väravate Tänaval.

Tingimused kompostrile: igast küljest kinnine kast, mis on kahjurite, loomade (sh näriliste) ja lindude eest kaitstud ning mõeldud aastaringseks köögija sööklajäätmete ning aia- ja haljastujäätmete kohtkompostimiseks. Konkursile on oodatud osalema kõik Nõmme linnaosa elanikud, sh korteriühistud. Osaleja annab foto saatmisega nõusoleku fotode kasutamiseks Tallinna linna avalikes kommunikatsioonikanalites. Kompostri asukoha aadressi avalikus kommunikatsioonis ei avaldata. (NS)

Rahumäe jäätmejaam suletakse ajutiselt na toetusel loodud 30 kogukonnaaeda ja ligi 130 õppeaeda, kus kasvatatakse ja hoolitsetakse koos selle eest, et jõudu koguks porgand ja till, aga ka roheline mõtteviis ja kogukonnatunne.

Linnaaiandus avaldab positiivset mõju nii aiapidajatele endale kui ka linnale tervikuna. Linnaaianduse kaudu saab vahetult näidata, kuidas ja millise vaevaga tuleb lauale toit ning milline on taimekasvuga seotud loodusring. Samuti on teada, et aias toimetamine parandab füüsilist ja vaimset tervist. Keskkonnahariduslikel, aiandusteraapia või muudel eesmärkidel kasutavad linnaaiandust oma tegevustes väga erinevad Tallinna asutused. Nii on Nõmme linnaosas õppeaedu rajanud näiteks Nõmme põhikool, Lehola ja Rännaku lasteaed, Pääsküla noortekeskus ja Nõmmel asuvad Tallinna lastekodu üksused.

Lisaks on Nõmmel leidnud viljaka pinnase kaks kogukonnaaeda. Just Nõmmel asub Tallinna kõige pikema ajalooga kogukonnaaed – 2011. aastal Möldre Tee seltsi poolt rajatud Möldre Kolmnurk aadressil Möldre tee 16. Siin on aed olnud ennekõike kui elanike kohtumise ja ajaveetmise paik. Praegu otsib aed uusi huvilisi ja rohenäppe oma tegevusega ühinema.

Nõmme teine kogukonnaaed sai loodud üsna hiljuti – 2021. aastast tegutseb Pääsküla aed Liipri tänava mänguväljaku kõrval samanimelise MTÜ eestvedamisel. Vaatamata tagasihoidlikule olemusele ühendab aed erineva taustaga elanikke, kellel ei ole oma hoovis aiapidamise võimalusi, aga kes sellegipoolest soovivad näpud mullaseks saada. Sellisel viisil tugevdab kogukonnaaed piirkon-

Tallinn rajab üle linna 14 lilleniitu

MAARJA PAKATS

Rohelise pealinna büroo

Tallinn rajab Euroopa rohelise pealinna aastal üle linna 14 lilleniitu, et rikastada linnaruumi, tõsta liigirikkust ning vähendada soojussaare efekti.

Niidud rajatakse kõikidesse linnaosadesse ning on osa linna elurikkuse projektist, mis kutsub inimesi üles ise oma kodukoha lähedale lilleniite rajama.

Olukorda, kus liigi- ja elurikkuse kadu on oluliselt alandanud linnakeskkonna kvaliteeti, on võimalik parandada, tuues ökoloogiliselt kõrge väärtusega alad linna tagasi. Linn rajab lilleniidud reeglina liigivaese rohttaimestiku ja kõrge hooldusintensiivsusega aladele. Nõmmel rajatakse 2900 m² suurune lilleniit raudteeäärsele haljasriba aadressil Vabaduse pst 178. Kokku rajatakse 3,5 hektarit kodumaiste taimedega niite.

Niitude rajamise eesmärk on nii loodusliku ja liigirikka ilu lisamine linnapilti kui ka soojussaare efekti leevendamine ja sademevee vastuvõtmisvõime suurendamine.

«Niidud on üheaastaste taimede peenardega võrreldes märksa keskkonnasäästlikumad ja jätkusuutlikumad. Lisaks on need ilusad, rikastavad linnaruumi ning on ka toidulauaks linnas elavatele putukatele, lindudele ja väikeloomadele. Alustame niitude rajamisega rohelise pealinna aastal, kuid loodame, et suudame iga aastaga lilleniitude hulka kasvatada,» lausus abilinnapea Vladimir Svet. Projektis kasutatud niiduseemnete segud on valitud lähtuvalt iga asukoha kasvutingimustest. Segud koosnevad ainult kodumaiste looduslike niidutaimede liigiti kogutud seemnetest. Dekoratiivsuse suurendamiseks rajamisaastal sisaldab segu üheaastaste liikide seemneid.

«Õiterikkad ja mitmekesised lilleniidud on linna elurikkusele väga olulised, sest pakuvad täisväärtuslikku elupaika tolmeldajatele ning paljudele teistele selgrootutele ja suurematele loomadele,» lausus Tallinna kesk- konna- ja kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal. Uustal lisas, et lilleniitude asukohad on valitud selle järgi, et need suurendaksid konkreetsete rohealade ja rohekoridoride elurikkust. «Ühtlasi loodame, et aja jooksul panevad need taimed külvilappidelt plehku ja levivad ka iseseisvalt nendel rohealadel laiali,» lõpetas Uustal. Linnaniidud on olulised mikrokliima mõjutajad – niitmata rohurinne alandab temperatuuri tõhusamalt kui niidetud muru ning niidud säilitavad dekoratiivsuse ka pikema kuumalaine vältel. Samuti võtavad niidud paremini vastu sademevett. Lisaks on niitude üks positiivne külg hoolduskoormuse vähenemine – pideva niitmise asemel vajab lilleniit niitmist vaid kord hooaja jooksul. Lisaks loovad õitsvad niidud inimestele meeldivama elukeskkonna.

Elurikkuse hoidmiseks vähendab linn ka linna haljastuses niitmise intensiivsust ning on viinud linnamaadel pestitsiidide kasutamise miinimu- na sotsiaalseid sidemeid ja levib heanaaberlik suhtumine.

Tallinna kogemus näitab, et linnakeskkonnas saab edukalt kasvatada erinevaid söödavaid taimi. Kogukonnaaedu leidub igas linnaosas – nii Lasnamäe kortermajade vahel, kesklinna rohealadel kui ka Põhja-Tallinna hoovides. Enamasti on tegemist kõrgpeenardega, mis lubavad luua aeda ka kivisele või väheviljakale kohale. Leidub nii väiksemaid – paarikümne peenraga – kui ka suuremaid linnaaedu, mis koondavad üle saja aiandushuvilise. Kogukonnaaia loomisel on heast mullast olulisem elanike koostöövalmidus ja tahe anda oma panus rohelisema elukeskkonna nimel.

Tallinna linnaaiandusest ja kogukonnaaia loomise võimalustest saab rohkem teada kodulehelt www.tallinn.ee/linnaaiandus.

Alates 22. maist suletakse Rahumäe jäätmejaam hädavajalike ehitustööde tõttu. Kliendid suunatakse sellel ajal eelkõige Paljassaare jäätmejaama, kuid klientide vastuvõtmiseks on valmis ka teised jaamad.

Rahumäe jäätmejaama kuupikkuse ajutise sulgemise põhjus on sissesõidutee ääres olev tugimüür, mis vajab põhjalikku remonti. Viltu vajanud tugimüür ehitatakse ümber ja sissesõidutee muutub külastajatele ohutuks. Ehitustööd müüri lammutamiseks algavad juba varem ja töid tehakse hommikuti enne jaama avamist. Uue tugimüüri ladumine eeldab aga juurdepääsutee sulgemist, mistõttu ei pääse jaamale sellel ajal ligi. Lisainfot saab Tallinna jäätmekeskuse veebilehelt ja telefonilt 616 4000. (NS)

Linnaosavalitsus aitab eakaid taotluste esitamisel mini. Lisaks ei kehti juba mitmendat aastat nõue, et linnas ei tohi muru kasvada kõrgemaks kui 15 cm ning vajab seepärast kevadel ja suvel sisuliselt igakuist hooldust.

Raja ka enda väike lilleniit!

Aiaomanikke ja korteriühistuid julgustame proovima rajada väiksem lilleniit või elurikka haljastusega lillepeenar ka oma kodu juurde. Selleks tuleb pinnas ette valmistada, muru n-ö koorida, ja valida taimed vastavalt sellele, kas tegemist on päikeserikka, poolvarjulise või varjulise kohaga. Seda soovitame valida elurikka haljastuse kataloogi abil: haljastus.tallinn.ee.

Lilleniitude rajamisel on oluline arvestada, et niidutaimede areng on kahel esimesel aastal aeglane. Alles kolmandal külvijärgsel aastal saame lilleniidu õisi, värve, liblikaid ja putukasuminat täies hiilguses nautida. Seni tuleb olla kannatlik. Samuti on oluline lilleniidu külvijärgne rohimine.

Istutame linna elurikkaks!

8. maist võivad kõik nõmmelased, kes vajavad abi enda kompostrist foto tegemisel ja taotluse esitamisel, ühendust võtta Nõmme linnaosa infotelefonil 645 7333 või saata e-kiri nomme@tallinnlv. ee. E-kirja märkida aadress, kus komposter asub, ja telefoninumber, millele saab helistada, et täpne foto tegemise aeg kokku leppida. Munitsipaalpolitsei ameti Nõmme piirkonna tugipunkti inspektorid tulevad kohale ja aitavad foto tegemisel ning linnaosavalitsuse töötajad taotluse iseteenindusse sisestamisel. Alates 1. juunist on Tallinna kõigis linnaosades kohustuslik biojäätmete tekkekohal kogumine ja mahutiga jäätmevedajale üle andmine. Üksikelamutes, paarismajades, kuni kahe korteriga elamutes ja üksikelamuna registreeritud ridaelamutes on linnaosavalitsuse nõusolekul lubatud toidujäätmete kompostimine kinnises kompostris. Ühise õuealaga paarismaja ja kuni kahe ridaelamuboksi või kuni kahe kõrvuti asetseva üksikelamu kinnistul on lubatud kasutada kompostrit ühiselt. Toidujäätmete kompostimiseks sobib nii ise ehitatud kui ka poest soetatud igast küljest kinnine näriliste ja lindude eest kaitstud aasta ringi kasutatav kompostikast. Taotlus nõusoleku saamiseks koos fotoga kompostrist tuleb esitada jäätmevaldajate registri iseteeninduses https://evald.ee/tallinn/ app/jaatmekaitlus/. (NS)

L Hidalt

Valminud on Nõmme tunneli supergraafikateos

Ehitajate tee all asuvas Nõmme tunnelis valmis Helena Hanni ja Vahur Agari mullu detsembris alustatud supergraafiline teos.

Linnaosavanema Karmo Kuri sõnul ilmestab see loodusest inspireeritud teos nii Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kui ka seda ümbritsevat keskkonda suurepäraselt. «Linnaosavalitsusse on juba tulnud mitmeid kiidusõnu, et valminud töö on ületanud ootuseid. Usun, et kohalikel elanikel oli põnev tervet protsessi jälgida, nüüd on võimalik tervikpilti nautida kõigil huvilistel,» kutsus linnaosavanem valminud teost vaatama.

«Kogu maalimise protsess toimus etappide kaupa, jättes mulje, et töö oleks justkui kogu aeg valmis, kuid samas arenes iga päevaga. Tegelikult dikteeris meie tegevust enamjaolt siiski ilm. Liiga külm või niiske ilm lükkasid töid edasi, sest sellest sõltus supergraafika kvaliteet,» kirjeldasid autorid loomeprotsessi.

Ehitajate tee all asuva Nõmme tunneli kogupikkus on ligikaudu 40 meetrit ning läbimõõt ligi 6 meetrit. Töö valmis kahes etapis. Esimeses etapis loodi graafika tunneli külgosadele (kuni 2 meetri kõrguseni) ja teises etapis lõpetati töö laeosas. Supergraafika autorid on Helena Hanni ja Vahur Agar MTÜ-st Kunstiühendus Colorees. Tööde maksumus on 16 700 eurot.

Harku metsa nimetu järv saab nimeks

Rõngasjärv

Tallinna nimekomisjon leidis aprilli keskel toimunud koosolekul, et toetab Harku metsa nimetule järvele kohanime määramist. Nime määramisel võeti arvesse Nõmme linnaosa valitsuse edastatud nimepakkumisi, mis tulid Nõmme elanike poolt jaanuaris toimunud nimekonkursilt. Tallinna linnavalitsuse nimekomisjon otsustas toetada kohanime Rõngasjärv, mis on juba elanike seas käibel ja sai ka enim hääli rahvahääletusel.

Nimekonkursile laekus 118 erinevat pakkumist. Kolm kõige populaarsemat olid Rõngasjärv, Antsoni (rõngas)järv ja Sõõrikujärv.

Harku metsa kaitsealal asuv tehisjärv asub Nõmme linnaosa ja Harku valla piiril. Järve veepeegli pindala on 1,3 ha ja selle keskel oleva saare pindala 0,6 ha. (NS)

Bussiootekodade uuendustööd

Tallinna transpordiamet uuendab kaheksa Nõmme linnaosas asuva bussipeatuse ootekodasid. Uued ootekojad paigaldatakse Kurni peatusesse Pärnu maanteel (suunaga linna), Liiva kalmistu peatusesse (mõlemal suunal), Raku peatusesse Viljandi maanteel (suunaga linna), Salve peatusesse Pärnu maanteel (linnast väljuv suund), Vääna peatusesse Tähetorni tänaval (linnast väljuv suund) ja Turbasambla peatusesse Möldre teel (mõlemal suunal).

Tööde valmimise tähtaeg on 31. mai. Nimetatud bussipeatustesse paigaldas Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet aasta lõpus ka uued ooteplatvormid. (NS)