Nõmme Sõnumid nr 19 (651)

Nõmme Sõnumid

PANE TÄHELE!

ideekonkursi võitja

Nõmme linnaosa vanema Karmo Ku ri sõnul on Projekt Kuubis OÜ sisearhi tektide ideekavand «Kultuurinõlv» väga õnnestunud töö. «See annab alust sise arhitektuuri ideekonkurssidesse julge malt suhtuda ning neid ka tihedamini korraldada. Millises mahus ja millal täp selt võiks ideekavandit «Kultuurinõlv» ellu viima hakata, on praegu keeruli ne välja lubada. Kuid igal juhul on sel lise visiooni olemasolu järgmiste sam mude astumiseks vajalik,» sõnas Kuri. Ideekonkursi žürii otsustas kon sensuslikult anda välja esimese koha preemia ideekavandi «Kultuurinõlv» eest Projekt Kuubis OÜ-le, teise koha preemia ideekavandi «Soleil» eest OÜle Sirkel&Mall ning kolmanda koha vääriliseks hinnati Studio Argus OÜ ideekavandit «cultura». Ideekavandi tega saab lähemalt tutvuda Nõmme linnaosa valitsuse kodulehel. Nõmme kultuurikeskuse direktor Liina Amon rääkis, et võidukavand kandis žürii hinnangul kõige pare mini konkursi eesmärki. «Mul on vä ga hea meel, et saime koostöös Tallin na linnavaraameti ja Eesti sisearhitek tide liiduga korraldatud ideekonkur sile lausa neli pakkumist, mille seast selgus meie maja jaoks kõige paremi ni sobiv lahendus,» sõnas Amon. «Või dukavandit iseloomustavad isikupära sed ja kogu majas kasutatavad detai lid, mis seovad kultuurikeskuse üht seks tervikuks. Seejuures on tundli kult jälgitud hoone ajaloolist atmos

fääri ja arhitektuuri ning sellest inspi ratsiooni ammutades on pakutud nüü disaegses võtmes lahendus, mida loo dame kindlasti realiseerumas näha.»

Nõmme kultuurikeskuse sisear hitektuuri ideekonkursi eesmärgiks oli leida sisekujunduse kontseptsioon, mis kujundaks kultuurikeskuse ruu mid vastavalt nüüdisaja nõuetele ja kultuurikeskuse vajadustele. Ideekon kursi korraldamiseks kaasati Eesti Si searhitektide Liit. Pakkuja ülesanne

oli esitada ruumide visioon, mis sisal dab kolme erineva ruumigrupi ja kes kuse üldise sisearhitektuurse lahen duse kontseptsiooni.

Ideekonkurss toimus tänavu 23. juunist kuni 23. augustini ja võistlu se tähtajaks esitati neli  ideekavandit, mis kõik vastasid kvalifitseerimistingi mustele ning esitati žüriile sisuliseks hindamiseks. Žüriisse kuulusid Oliver Laats Tallinna linnavaraametist, Lii na Amon Nõmme kultuurikeskusest

ning Priit Põldme ja Maarja Valk-Falk Eesti siserhitektide liidust.

Nõmme kultuurikeskuse hoone on ehitatud 1924. aastal arhitekt Ferdi nand Gustav Adoffi projekti järgi ki nomajaks. Praegu on veel pooleli kul tuurikeskuse fassaadi renoveerimine. Kersti Arulaidi ja Ilmar Jakobsoni pro jekti järgi taastatakse maja esialgne välisilme, sealhulgas suure saali ka he akna avamine ja esifassaadi ruu miline vanik. (NS)

Abipakk üksi elava tele pensionäridele

Nõmme linnaosa valitsus jagab üksi elavatele pensionäridele esmava jalike toodetega abipakke. Abipa ki taotleja peab vastama kolmele kriteeriumile:

tema rahvastikuregistri järgne elukoht on Nõmme linnaosa; ta elab rahvastikuregistri järgi üksi;

tema vanaduspension on 654 eurot või vähem.

Abipaki saamiseks palume end registreerida infotelefonil 645 7333. Registreerimisel tuleb öelda oma nimi, aadress ja telefoninumber. Nimekiri soovi avaldanutest koos tatakse 4.–18. novembrini.

Abipakke väljastatakse alates 1. detsembrist Nõmme linnaosa valit suse teenindussaalis (Valdeku 13). Abipaki kättesaamiseks palume esi tada isikut tõendav dokument.

Võimalike arusaamatuste väl timiseks märgime, et tegemist on ühekordse aktsiooniga, mitte iga kuise toetusega. (NS)

Keskkonnaamet ootab Nõmme-Musta mäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalikule arutelule 24. novembril kell 15 Nõmme linnaosa valitsuse aulas (Valdeku 13). Nõmme-Mustamäe maasti kukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu muut mise ettepanekuid oodatakse huvigrup pidelt veel kuni 6. novembrini.

Täpsem info avaliku väljapaneku koh ta ning kaitse-eeskirja eelnõu materja lid on kättesaadavad keskkonnaame ti kodulehel keskkonnateadlikkuse ja avalikustamise menüüpunkti all. (NS)

31. oktoobril kuulutati välja Nõmme kultuurikeskuse sisearhitektuuri ideekonkursi võitja, kelleks osutus Projekt Kuubis OÜ. Võidutöö autorid on Mari-Liis Palts, Katy Seppel ja Loviise Talvaru.

Vasakult Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri, Nõmme kultuurikeskuse direktor Liina Amon ning võidutöö autorid Loviise Talvaru, Katy Seppel ja Mari-Liis Palts.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu

FOTO: ANDRA ROOSA

Nõmme – Voldemari, Lennarti ja Marie linn

November on Nõmme jaoks oluline kuu. 12. novembril möödub 96 aastat sel lest, kui Nõmme sai linnaõigused. Kui gi praegu oleme üks Tallinna linnaosadest, väär tustab linnaosavalitsus siinset ajaloopärandit. Oluline on nii Nõmme rajaja Nikolai von Gleh ni pärand, iseseisva linna periood kui ka hilise mad kihistused.

Kui vaadata vanu arhiividokumente, siis sel gub, et 1920. aastate keskpaigas tegi toonane si seministeerium linnaks muutmise ettepaneku 13 alevile. Ettepaneku said Nõmme, Narva-Jõe suu, Jõhvi, Kunda, Tapa, Türi, Kärdla, Mõisaküla, Sindi, Põltsamaa, Tõrva, Mustvee ja Otepää. Viis nendest – Tapa, Tõrva, Türi, Põltsamaa ja Nõm me – saidki 1926. aastal linna staatuse. 96 aas tat on möödunud ning ajalugu on läinud nii, et iseseisvad linnad pole neist enam ükski. Nõm me kaotas linna staatuse neist esimesena, kui liideti 1940. aastal Tallinnaga. Teised muutusid haldusreformi käigus vallakeskusteks.

Ega me ei tea, milliseks oleks kujunenud Nõm me areng iseseisva linnana. 1930. aastate ajaleh ti sirvides jäävad silma ka arutelud selle üle, kas Nõmme peaks Tallinnaga liituma. Isegi hilisem linnapea Ludvig Ojaveski esines seda toetavate mõtetega. Küll aga tuleb nentida, et 1940. aas tal tehti seda sunniviisiliselt ning see kriibib nii mõnelgi põlisel nõmmekal siiani hinge.

Ajaratast tagasi keerata ei saa, kuid teistlaad ne kujunemislugu eristab tõepoolest Nõmmet teistest Tallinna linnaosadest ning nõmmeka tele on oluline mälestus ajast, kui oldi iseseisev linn. Selle on kenasti kokku võtnud kultuuri ajaloolane Piret Loide, kes mõned aastad tagasi ilmunud mälestuskogumikus märkis, et tead mist kunagisest iseseisvast kodulinnast on hea südames kanda.

«Nõmme tänavad teavad kõneleda sellest, kui das metsaradadest hakkasid kujunema kindla kujulised teed ja väikestest siin-seal mändide all olevatest majakestest moodustus tulevane metsalinn,» kirjutas ta. Omamoodi ongi Nõm me kui linn linnas. Mööda kitsaid tänavaid jalu tades või rattaga sõites on väikelinlik idüll veel praegugi täiesti tajutav. Kevadel ja suvel on ma jad uppunud rohelusse.

Vähem oluline pole ka see, kes on siin elanud. Inimesed annavad kohale näo. Nõmme on olnud elupaigaks paljude le olulistele kultuuri- ja ühiskonnategelastele. On praegugi. Näiteks võib turul kohata nii heli loojaid kui ka kirjanikke, viimasel Rabajooksul nägi rajal president Kersti Kaljulaidi.

«Üks Voldemar, üks Lennart, üks Krist jan, üks Marie, üks Friedebert.» See on rida luuletusest «Nõmme inventuur», mille Prantsuse poeedi Jacques Préver ti luuletuse «Inventuur» eeskujul panid üheksa aastat tagasi kirja Nõmme güm naasiumi õpetajad. Usun, et perekon nanimesid pole vaja juurde panna, nõmmekad teavad niigi, kellest jutt.

Valdeku 13, 11621 Tallinn.

Levi: Express Post facebook.com/nommelinnaosa

Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse mõttes toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

Ajaratast tagasi keerata ei saa, kuid teist laadne kujune mislugu eris tab tõepoolest Nõmmet teis test Tallinna linnaosadest.

Tallinna jäätmejaamad läksid üle talvisele tööajale

Alates 1. novembrist töötavad Tallin na jäätmejaamad talvise töögraafiku alusel. Kõik neli jäätmejaama – Pääs külas, Rahumäel, Paljassaares ja Pär namäel – on jätkuvalt avatud seitsmel päeval nädalas, kuid lahtiolekuajad on sügistalvisel perioodil lühemad.

Talvise töögraafiku järgi on Tallin na jäätmejaamad avatud tööpäevi ti kell 14–19 ning nädalavahetustel kell 10–15.

Riigipühadel on jäätmejaamad su letud, eesolevasse talveperioodi jäävad jõulud (24.–26. detsember), uusaasta (1. jaanuar) ja vabariigi aastapäev (24. veebruar).

Rahumäe jäätmejaama prügikonteiner.

Nõmme linnaosas asub kaks jäät mejaama – Pääsküla jäätmejaam aad ressil Raba 40 ja Rahumäe jäätmejaam aadressil Rahumäe tee 5a.

Jäätmejaamu haldab Tallinna Jäät mekeskus. Täpsema info leiab jaa made kodulehelt www.jaatmejaam. ee. (NS)

Detsembrist muutuvad Tallinnas korraldatud jäätmeveo hinnad

Alates 1. detsembrist muudavad et tevõtted kõigis Tallinna korralda tud jäätmeveo piirkondades jäätme veo hinnakirju – kõigis piirkondades tõusevad segaolmejäätmete mahuti te tühjendushinnad, teiste jäätmete mahutite tühjendushinnad jäävad sa maks.

Nõmme, vanalinna ja kesklinna jäätmeveopiirkondades, kus teenust osutab AS Tallinna Jäätmete Taaskasu tuskeskus, kasvavad segaolmejäätme te mahutite tühjendushinnad ligi 6%, samas määras kasvavad segaolmejäät mete mahutite tühjendushinnad ka Eesti Keskkonnateenused ASi teenin duspiirkonnas. Tallinna Jäätmekesku se teeninduspiirkonnas tõusevad se gaolmejäätmete mahutite tühjendus hinnad ligikaudu 15%.

Tallinna abilinnapea Joosep Vimm rõhutab, et hinnamuudatus puudu

tab üksnes segaolmejäätmete mahuti te tühjendamishindu. «Ettevõtted on hinnatõusu põhjuseks toonud kasva nud personali- ja kütusekulud, mis omakorda on tinginud veokulu suure nemise,» selgitas Vimm. «Nõmme, va nalinna, kesklinna, Lasnamäe ja Põh ja-Tallinna jäätmeveo teenusepakku mise lepingud on sõlmitud 2020. aas tal ning selle ajaga on oluliselt tõus nud kütuse hind. Ukraina sõjast ja ko roonapandeemiast tingituna on geo poliitiline ning majanduslik olukord Eestis toonud väga suure inflatsioo ni ning sellist olukorda ei olnud või malik hinnapakkumisel ning kontses sioonilepingute sõlmimisel ette näha ega ennustada. Tallinna Jäätmekesku se teenindavates jäätmeveopiirkon dades on lisaks personali- ja kütuse kulule kahekordistunud ka käitlus hinnad.»

Tallinna Jäätmekeskus on täienda nud enda jäätmemahutite valikut ka 80-liitrise mahutiga jäätmete liigiti ko gumise soodustamiseks. Jäätmemahu tit on võimalik kasutada nii segaol me-, biojäätmete kui ka paberi- ning kartongijäätmete liigiti kogumiseks. Jäätmemahuti sobib väga hästi biojäät mete liigiti kogumiseks.

Biojäätmete kogumismahutit (suu ruses 80 l ja 140 l) on võimalik üksik elamu, paarismaja, ridaelamuboksi ja kahe korteriga hoone elanikul taot leda lingilt taotlen.tallinn.ee/bioko gumismahuti. Lisainfot biojäätmete kogumismahutite kohta leiab: www. tallinn.ee/biojaatmete-kogumisvahen did.

1. detsembrist kehtima hakkavad uued hinnakirjad leiab veebilehelt www.tallinn.ee/et/keskkond/korral datud-jaatmevedu. (NS)

Vastus Gaspar Šabadi artiklile «Mitte minu aia taha!»

MUSTAMÄE ASUNDUSE SELTS

Inimestel on kombeks kaitsta oma harjumuspärast elukeskkonda, eri ti kui just selle pärast ongi piirkonda kodu soetatud või sinna aastakümne teks elama jäädud. Seda ei saa neile pahaks panna ega tohiks neid ka see tõttu halvustada. Just halvustav ja sil distav on väljend «mitte minu aia ta ha». Kes muu kui inimesed ise peak sid oma aiatagust kaitsma? Miks üld se võtab keegi kaugemalt õiguse hin nata, mis kellegi teise aia taha sobib või mitte? Teadlase Mihkel Kanguri sõnul ütleb selle väljendi kasutamine rohkem kasutaja kui adressaadi koh ta (Postimees 30.04.2018).

Pole ju mõeldav, et kõik ideed, mis paberile pannakse, peaksid realiseeru ma põhjendusel, et muidu me takis tame arengut. Esmalt tuleks analüü sida, kas see idee on mõistlik antud tingimustel ja asukohas, mitte lähtu da vaid sellest, millise kinnistu aren daja parasjagu soodsamalt kätte sai.

Mihkel Kanguri hinnangul on ena miku vastasseisude taga sõnumi jõu liselt peale surumine läbi klantspilti de ja kaunite lugude, vastaste kriitili

si argumente kuulamata ja arutama ta. Täpselt nii on ka Tähetorni 50 ka vandatava arendusega, millele on vas tu enamik piirkonna elanikest.

Tähetorni 50 asub eramajade rajoo nis ning kinnistul on hetkel tühi elu maja. Maja ise, muide, arhitekt Erika Nõva looming, kätkeb ajaloolist väär tust, olles üks 1930. aastate lõpus Tä hetorni tänava äärde rajatud Musta mäe asunduse taluhoonetest.

Gaspar Šabad viitab oma artiklis Tähetorni 50 planeeringule kui pel galt kohvikuga teeninduspunktile. See on eksitav: arendaja avaldatud info põhjal on kavandamisel suure mahuline klubihoone ja kontor tema organisatsioonile, kuhu muu seas tu leks ka kohvik, spordipood, varustu se rent ja hooldus.

Kui arendus läbi surutakse, kes ta gab, et projektiga kaasnev ilus jutt ja lubatud teenused realiseeruvad või hiljem püsima jäävad? Kas keegi üld se vastutab, kui «kasulikust arendu sest», mille nimel naabrite elukesk kond ohvriks tuuakse, saab hiljem täielikult kinnine asutus, mis tervi serajale ja Nõmme elanikele mingit teenindust ei paku?

Kui praegu luua pretsedent ja lu bada valimatult arendusi, kuhu iga nes ärimehed soovivad, on tagajärjeks väärtustatud aedlinnamiljöö hääbu mine. Täna Vana-Mustamäel, hom me Pääskülas.

Gaspar Šabadi arvates nurjab koha like vastuseis erahuvi Nõmme arenda mise vastu, sest isiklikud huvid seatak se kõrgemale Nõmme huvidest. Aga kas elanike huvid polegi Nõmme hu vid? Ja arendajate huvid on ju ka kel legi isiklikud huvid!

Pea alati, kui eramajade vahele plaanitakse ärihoonet või korterma ja, on naabruskond sellele vastu. Po le vahet, millisest piirkonnast me rää gime. Äkki see näitab, et tegu ikkagi pole üksikute «hulludega», kes ei soo vi muutusi, vaid et ärihooneid ja kor termaju ei tuleks jõuga suruda kesk konda, kuhu nad erinevatel põhjus tel ei sobi?

Linnaosakogu on kodanike esin duskogu ja peaks seisma eelkõige ko gukonna eest, mitte lähtuma vaid isik likest eelistustest või arendajate huvi dest. Kritiseerimise asemel tulge su helge kohalikega, et koostöös lahen dusi leida.

KARMO KURI Nõmme linnaosa vanem

Sel talvel hooldab Nõmme tänavaid Keskkonnahooldus Eesti OÜ

KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ

Meie prioriteet on tellija soovid ja kogukonna rahulolek. Seatud sihtide ja eesmärkide saavuta miseks on sellel talvel lume- ja libedustõrjeks kaks korda roh kem masinaid – nelja sahatrak tori asemel hooldab Nõmme 140 km kõrvaltänavaid kaheksa sa hatraktorit. Operatiivsemaks muutub ka reageerimisvõime näiteks jäävihma korral, tagades libedustõrje graniitsõelmetega varasemast efektiivsemalt.

Et tagada Nõmme tänavate läbitavus ka libedamal ajal, teeme libedustõr jet peamiselt mehaanilise karestami se teel või graniitkillustikku puista tes. Libedustõrjeks pole lubatud kasu tada kloriide, kuna Nõmme kõrvaltä navatel puudub sademevee äravoolu süsteem. Juhime tähelepanu, et klorii de lisatakse graniitkillustikku vaid vä ga väikestes kogustes ning seda vaid külmumise vältimiseks. Kloriide ka sutatakse libedustõrje tagamiseks Nõmme magistraalteedel – Vabadu se pst-l, Kadaka pst-l, Männiku teel ja Pärnu mnt-l.

Nõmmet iseloomustavad kitsad kõrvaltänavad, kus mahub hädavae vu liiklema ka sõiduautoga. Seetõttu on olnud aastast aastasse juhuseid, et tänaval jäävadki koristustööd tegema

ta. See ei ole mitte lepingupartneri te kokkuhoiupoliitika ega sahame he soovimatus tööd teha, vaid ta liht salt ei mahu oma tööd tegema, ilma et oleks oht kahjustada parkivaid au tosid. Johtuvalt sellest palve majaoma nikele – enamasti on kõigil kinnistu tel nii palju ruumi, et parkida autod oma hoovi, võimaldades niimoodi te ha tänaval talviseid teehooldustöid.

Teine muret tekitav koht on tee äärde nn haljastuse kaitseks paigal datud kivid. Haljastuskaitsed muuda vad kitsad kõrvaltänavad veelgi ras kemini hooldatavaks ja lõhuvad ma sinaid. Seetõttu palume paigutada ki vid enne lume tulekut kindlasti vä hemalt 1,5 m kaugusele tee servast. Puuduste kohta saab infot saata ka lepingupartnerile: Keskkonnahooldus

Eesti OÜ telefonil 510 5186 või e-kir ja teel tallinn@keskkonnahooldus.ee. Hooldaja dispetšer vastab kõnedele 24/7.

Lumekoristusega seotud problee midest saab teada anda Nõmme lin naosa valitsuse teeninduse ja teabe talituse telefonil 645 7333 või saa tes meili aadressile nomme@tallin nlv.ee.

Pääsküla rabas toimuvad hooldus- ja remonttööd

24. oktoobrist kuni 31. oktoobrini toi musid Pääsküla raba kaitsealal loodus õpperadade, sildade ning vaateplatvor mide hooldus- ja remonttööd. Alates 2. novembrist kuni kuu lõpuni kest vad hooldustööd, mille käigus tõste takse olemasolevaid pinnasteid üle ujutatud kohtades.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul on vastavalt kaitsekorral duskavale lähema paari aasta jook sul plaanis Pääsküla raba kaitseala külastustaristu terviklik uuendami ne. «Pääsküla raba laudteede, sildade ja veerežiimi taastamistööde ehitus projekti riigihange on praegu pooleli, kuid enne neid suuremahulisi uuen dusi on vaja paekivikillustikuga kae tud pinnasteid tõsta,» rääkis linnaosa vanem. «Põhjuseks on see, et praegu sed pinnasteed on vajunud ning seoses kobraste paisutuste ja sügisvihmade ga ka kohati üle ujutatud. Kuna Pääs küla raba kaitsealal lähtutakse enne kõike looduse huvidest, siis kohandab inimene oma vajadused sel alal loodu se järgi ja koprapaisutustega tuleb ta ristu uuendamisel ja remondil arves tada. Ka käesolevatel hooldustöödel peab arvestama selle ala looduslikku eripäraga. Pinnasteede tõstmisel on oluline kasutada paekivikillustikku, sest see soodustab teedelt hiljem alu selise vee nõrgumist, mis on väga so biv teeservades kasvavatele käpaliste le,» selgitas linnaosavanem.

«Külastustaristu uuendamine on üks oluline tegevus, mis on kirjas ka Pääsküla raba kaitseala kaitsekorral duskavas. Seda tuleb teha nii, et Pääs küla raba kaitseala loodusele oleks

LÜHIDALT

Pääsküla raba kaitsealal on ligi 4 kilomeetri ulatuses loodusõpperada sid, mitmeid puidust sildu ja vaateplat vorme, mis on rajatud aastatel 2007–2009. Oktoobris vahetati välja nii peh kinud kui ka katkised puitsildade piir ded ja laudteede katkised lauad. Laud teid ja puitsildu tõsteti kahel alal, kus laudteed olid üle ujutatud. Nende al la paigaldati ujukid. Samuti utilisee riti soostumist tutvustav vaateplat vorm, mis oli amortiseerunud. Töid tegi KOIK & KO OÜ ning maksumus oli 10 560 eurot.

Novembri hooldustööde eesmär giks on Pääsküla raba kaitseala pin nasteede üle ujutatud ja vajunud koh tades tõstmine nii, et pinnasteed oleks kuiva jalaga ja turvaliselt läbitavad. Pinnast tõstetakse paekivikillustiku ga. Töid teeb Trigent Ehitustehnika OÜ. Tööde kogumaksumus on 31 800 eurot ja lõpptähtaeg 30. november.

Pääsküla raba kaitsekorralduskava eelnõuga saab tutvuda Tallinna linna koduleheküljel www.tallinn.ee/kesk kond või loe sisse QR kood. (NS)

Rattamajad ja -parklad Nõmme ühissõidukipeatustesse

Nõmmele jõudsid esimesed rattama jad, mille näol on tegemist 2022. aas ta kaasava eelarve ühe võiduideega. Tegemist on Karl Pillaku ja Kristi Tohv ri ühendatud ideega, mida nad isegi kir jeldasid kui inimeste valikuvõimaluste suurendamist, kuidas minna kooli, töö le või poodi. «Nõmme linnaosa on aed linn, kus ühissõiduki peatus ei asu kohe kodu ees. Selleks, et muuta ühistrans pordiga liikumist meeldivamaks, peab ka viimane kilomeeter koju mugav ole ma,» ütlesid võiduidee autorid.

Rattamajade asukoht on Pääsküla raudteejaamas ja Pihlaka 12 sisehoovis. Moodulrattamajad on Hakude Ser vice OÜ-le kuuluva tootesarja tooted ning valmivad koostöös Kehtna KEKiga, lukustuse eest vastutab Valnes AS. Kahe rattamaja FORM 20 valmis tamise-paigaldamise maksumus on 15 600 eurot. (NS)

Kalda tänava grill platsile pandi uued istumislauad

Nõmme linnaosa valitsus paigaldas Kal da tänava grillplatsile uued istumislauad.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul alustati Kalda tänava grillplatsi värskendamist juba suvel, kui vaheta ti välja prügikastid. «Maailmakoristus päeval koristasime piirkonda ka kohalike inimestega, kuna Harku rabametsa rõn gasjärve ääres asuv grillplats on elanike seas populaarne. Praeguseks oleme jõud nud ka istumisalade väljavahetamise ja täiendamiseni,» rääkis linnaosavanem.

Kokku paigaldas Nõmme linnaosa valitsus Kalda tänava grillplatsile neli katusega istumislauda. Puitpinnas on töödeldud puidukaitsevahendiga taga maks inventaride ilmastikukindluse.

Istumislauad valmistas ja paigaldas Kodupuit OÜ ning need läksid maksma 9840 eurot. (NS)

24. oktoobril algasid Liiva kalmistu piir deaia ehitustööd. Ligi 715 m pikkune aed rajatakse Viljandi maantee äärde Valde ku tänava ning Kalmistu tee 13 ja 34 kin nistute piiri vahelisele lõigule.

Praegu paiknevad sel alal juurdepää sud kalmistule ja suured maakivid, mis takistavad sõidukite liikumist selleks mit te ette nähtud kohtadesse. Ehkki Viljan di maantee äärde jäävas kalmistuosas on veel osaliselt kasutusele võtmata kvarta leid, on kalmistu rahupaik, kuhu ei peaks suvalistest kohtadest autodega sõitma. Viljandi maantee äärde rajatakse metal list piirdeaed ning väravad kalmistule pääsemiseks, et konkreetsemalt tähis tada kalmistu piirid.

Piirdeaia ehitamise projektdoku mentatsiooni koostas Keskkonnapro jekt OÜ. See koosnes geodeetilise alus plaani koostamisest Aamos Atlas OÜ poolt ja puittaimestiku haljastuslikust hinnangust MARH Stuudiod OÜ poolt. Piirdeaia ehitab Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel Mefab OÜ. Ehitustööde lepinguline maksumus on 207 558 eurot. Ehitustööde tähtaeg on jaanuar 2023.

Ehitustööde ajal võib Viljandi maan tee ääres olla liiklemine häiritud. Palume järgida ajutiste liikluskorraldusvahendi te nõudeid. (NS)

Liiva kalmistu saab uue piirdeaia ja väravad

selle mõju võimalikult minimaalne, sest kaitseala peamine eesmärk on ala looduse hoidmine ja taastami ne. Inimene on sellel kaitsealal loo

duse külaline, mitte vastupidi,» üt les Tallinna keskkonna- ja kommu naalameti kaitsekorralduse peaspet sialist Lauri Klein.

Pääsküla raba laudtee.

FOTO: KRISTIN KARU

FOTO: KRISTIN KARU

Uuendatud masinapark on talihoolduseks valmis.

FOTO: KRISTIN KARU

LÜHIDALT

Nõmme sai uue asumiseltsi

25. septembril asutati mittetulundus ühing Mustamäe Asunduse Selts. Selts loodi, et paremini ja tulemuslikumalt kaasa rääkida endise Mustamäe asun duse piirkonda puudutavates teemades. 1936. aastal hakati endistele Har ku mõisa maadele rajama Mustamäe asundust. Pärast sõda jagati talumaa dele individuaalelamute krundid ja tek kis tänapäevane aedlinn. Praegu jäävad endise Mustamäe asunduse aladele osa Tähetorni tänavast ja Kadaka puiesteest ning terviklikult Moora umbtänav, Moo ra, Nõva, Vesioina, Hoo, Vete, Padu, Raja metsa, Tihniku, Koitmetsa, Veepiisa, Lauka ja Ääre tänav.

Seltsi tegevuse peamised eesmärgid on piirkonna elanike huvide ja põhiväär tuste kaitsmine linnaosa arengu mää ramisel, aedlinna miljöö kaitsmine, elu keskkonna parandamine ning asundu se pärandi säilitamine, väärtustamine ja ajaloo tutvustamine.

Rohkem infot saab e-posti teel: mus tamaeasunduseselts@gmail.com.

Mustamäe Asunduse Selts

Uue erakonna juured on Nõmmel

Eelmisel kuul registreeritud erakond Parempoolsed on ainus aktiivselt tegut sev erakond, mille registriaadress asub Nõmmel. Kuid sellega Parempoolsete tihedad sidemed Nõmmega ei piirdu. Parempoolsete idee algatajatest pea pooled olid nõmmekad ja tänaseks on üle 10% uue erakonna liikmetest pärit Nõmmelt, mis teeb Nõmmest suurima Parempoolsete liikmete arvuga linna osa Tallinnas. Nõmme on ka ainus lin naosa, kus Parempoolsetel on oma esin daja linnaosakogus – Indrek Luberg, kes juhib arengu- ja planeerimiskomisjoni. Ka ainus praegune Parempoolne riigi kogu liige Siim Kiisler on põline nõmme kas. Parempoolsete Nõmme ja Mustamäe osakond on kavas asutada 8. novembril, mis teeb sellest erakonna esimese eral di osakonna Tallinnas. Nõmme liikme te hulgast leiab mitmeid tuntud nime sid nagu Tõnis Kons, Andi Hektor, Ülle Mitt, Kadri Tillemann, Madis Kübar, Ylle Tampere, Tiit Põder, Anders Hedman jpt. Peamine energia uues erakonnas kulub praegu riigikogu valimiste prog rammi koostamisele ning organisatsioo ni ja piirkondade arendamisele. Selgele maailmavaatele tuginedes saab ka era konna valimisprogrammi põhirõhk ole ma majandusel ja ettevõtjate huvide eest seismisel, eestlaste jõukuse suurenda misel ja julgeolekul. Lisaks on nende poliitikas olulised läänelike väärtuste ja inimese põhivabaduste kaitse, tugev kodanikuühiskond, aus ja läbipaistev rii gijuhtimine ning hariduse kvaliteet.

Indrek Luberg Nõmme linnaosakogu

Isadepäev Nõmme klaasi- ja keraamika stuudios

Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio korraldab isadepäeva töötoad, kuhu on oodatud vanem koos lapsega. Töötoad toimuvad kahel päeval – esmaspäeval, 7. novembril ja kolmapäeval, 9. novemb ril kell 18.00-20.00.

Töötoa hind kahele osalejale on 55 eurot, mis sisaldab ühekordset kursust, kõiki materjale, kaht põletust ja osale jate soovile vastavalt tööde glasuuri mist. Registreerimine toimub e-posti aad ressil klaasjasavi@gmail.com ja täienda vat info saab küsida telefonil 503 3851.

Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio asub Nõmme Rahu kiriku õues väikeses kollases majas aadressil Võsu 5. Rohkem infot leiab nende kodulehelt www.klaasjasavi.ee. (NS)

IN MEMORIAM Erna Saar (3.01.1924–5.10.2022)

Selle aasta õpetajate päeval, 5. ok toobril lahkus meie seast pea sajan di vanusena armastatud pianist ja klaveripedagoog Erna Saar. Oma esi mese soolokontserdi andis ta Tartus juba 13aastasena. Tema interpretat sioonid olid omapärased ning erili se mõnuga esitas pianist Schuberti ja Liszti loomingut. Ka tõlgitses pia nist tihti kodumaiseid heliloojaid na gu Mart Saar ja Eduard Tubin. Neid

salvestusi on arvukalt Eesti Raadio fonoteegis.

Erna Saar oli aastatel 1948–1998 pedagoog Tallinna riiklikus konser vatooriumis, Tallinna muusikakesk koolis ja Tallinna muusikakoolis. Te ma õpilased on näiteks Arvo Pärt, Raimo Kangro, Riina Gerretz, Evi Ross, Helena Tulve, Anu Tali, Olari Elts, Mikk Üleoja, Kersti Inno, Tõ nis Kaumann.

Lisaks pühendus Erna vanemas eas oma abikaasa, kunstnik Johan nes Võerahansu loome tutvustami sele.

Saar oli kodukandi patrioot, kes veel üsna hiljuti saatis oma ettepa neku Nõmme tunnuslause konkur sile.

Anderikast pedagoogi Saart jää dakse meenutama tänutundega, sest ta oskas edasi anda oma teadmisi,

Jalutamine hoiab Nõmmet

KÜLLI URB, Nõmme linnaosakogu liige KARIN PAULUS, arhitektuuriteadlane

Hiljuti avati Underi ja Tuglase kirjan duskeskuse muuseumis Väikese Illi mari tn 12 kunstnik Kadri Roosi näi tus. Roosi on saanud nõmmekate seas populaarseks Nõmme kalendri sü damlike illustratsioonidega. Näituse avamise puhul ütles Kadri, et soovib oma piltidega rõhutada, et Nõmme on eelkõige jalakäijate ja ratturite linn.

Arvata on, et paljud noogutavad nõusoleku märgiks. Mõnus on kõn dida Nõmme väikestel tänavatel – saad piiluda aedades õitsevaid lilli, kõrgeid põlispuid, iga maja on omaette vaata misväärsus oma karakteri ja ajaloo ga. Vastutulijatega võid vahetada pil ke, olgu see jalakäija, rattur või auto juht, sest liikumine toimub mõnusalt rahulikus tempos. Jalgsi käies oled va ba soovi korral muutma suunda, vali ma otsetee läbi pargi või metsatuka või istuma hoopis pingile mõtisklema.

Paljudel Nõmme tänavatel ei olegi kõnniteed, tänav on nn jagatud ruum kõigi liiklejate vahel. Kuna kvartalite sees kehtib 30 km piirang, mis võiks olla isegi väiksem, ei tunne ka jalgsi liikujad autodest erilist ohtu. Kohtu des tõmbutakse teeäärtesse ja jätka takse möödudes teed. Sellised jagatud tänavad on muidugi keerulised ratas tooliga liikujatele, lapsevankrit lükka vale või kõndimisraamiga eakamate

le inimeste, ka lastele, kelle nägemis ulatus on piiratud.

Talvel Nõmme tänavatel liikumi ne nõuab kannatlikkust. Lumehanged suruvad jalakäijad tänava keskjoone le lähemale, libedus teeb kõndimise isegi ohtlikuks ja jalakäijad on sunni tud alatasa oma teekonda katkestama, et anda teed tugevamale. Jalakäijad omalt poolt peaksid end igati nähta vaks tegema – helkur ei ole kulukas investeering. Eelmisel talvel suhise sid mitmel korral mööda tõuke- ehk Soome kelgud. Ehk saab neist eelseis va talve moeröögatus siinses liikluses!

Hoopis teine pilt võrreldes sisekvar tali teedega avaneb Nõmmet läbiva te magistraalide piirkonnas. Läbisõi duks kasutatakse tipptunnil üha roh kem Raudtee tänavat, mille atraktiiv sus seetõttu rattaga ja jalgsi liikujale üha väheneb. Saaste, tolm, müra ja oht vihmase ilmaga sahmakas pori riietele saada sunnivad jalakäijat pi gem neid piirkondi vältima.

Nõmme koosneb kaheksast asu mist, paljuski on asumite keskused raudteejaamad, mille ümber on koon dunud poed, kohvikud muud vajali kud teenused. Ka lasteaed ja põhikool võiksid olla meie kodunt 15-minutili se jalutuskäigu kaugusel. See vähen daks oluliselt autoga liikumise vaja dust. Selleks tulebki arendada väl ja asumite keskused. Näiteks ootab välja kujundamist endine muusika keskkooli ja konservatooriumi hoo nete piirkond, mis ongi Nõmme üld planeeringus jäetud kohaliku kogu konna tarbeks. Sinna võiks tulla ea katele pansionaat, lasteaed, mõni kohvik, raamatukogu, sealseid saa le võiks kasutada kontserdi- ja eten duste kohana!

Nõmme jaama ümbruses liigub pä ris palju jalakäijaid hoolimata sellest, et tegemist ei ole jalakäijasõbraliku kohaga. Kultuuriliselt ja majandusli kult on see piirkond kujunenud lin naosa keskuseks, aga kandi potent

kuid mis veel tähtsam – sütitada pal judes armastust muusika vastu. KARIN PAULUS, KÜLLI URB

siaali pole me osanud piisavalt kasu tada. Nõmme jaamast kulgevast Jaa ma tänavast peab saama kuni Nõm me turuni mõnus jalakäijate ala ehk siis omalaadne peatänav, nii nagu se da planeeris kunagi arhitekt Ike Vol kov. Kahjuks näeme siin praegu lin na tasuta parkimisala ja osaliselt kor rastamata tänavaruumi. Jalgsi kõndi des on ala «Nõmme emast» hoolima ta pigem ebameeldiv ja kohati ohtlik. On kõlanud plaan suurendada park lakohtade arvu mõlemal pool raud teed, et parandada sellega jalakäijate olukorda. Liikuvusuuringud on aga näidanud vastupidist: autosõiduga seotud mugavused toovad masinaid juurde, mitte ei paranda elukeskkon na kvaliteeti. Tuleb meeles pidada, et mingil hetkel oleme kõik jalame hed ja seega on jalgsi käimise soodus tamine vägagi rahvalik. Seda enam, et Nõmme on harukordne metslinn. Just mets teeb Nõmme haruldaseks ja väärtuslikuks. Ajalooliselt on hea õhk olnud põhjuseks, miks siia on tuldud suvitama ja kopse ravima. On selge, et ka praegu on looduskaunis ja tervislik keskkond põhjus, miks pal jud pered siia oma kodusid rajavad. Teisalt kipub olema nii, et ebamuga vasse kaugusesse jäävate teenustega kaasneva autostumisega lörtsime ise oma unikaalset miljööd.

Ehk lähitulevikus võiksime olla tar gemad – hoida väärt kanti, soodusta des siin nii uitamist kui ka kodukoha teenuseid ja töökohti.

Koolieelikute 19. kabeturniir «Mõtelda on mõnus»

24. oktoobril toimus 19. koolieelikute kabeturniir Rabarübliku lasteaias. Ka beturniirist võttis osa 13 poissi ja 10 tüdrukut neljast Nõmme lasteaiast ja Nõmme huvikoolist.

Enne turniiri algust tulid kohale ka Heinar Jahu endised õpilased Rabarüb liku lasteaiast, kellest mõned on juba gümnaasiumiõpilased, et motiveerida noori kabetajaid ja õnnitleda oma esi mest treenerit Heinar Jahu saadud elu tööpreemia puhul. Heinar Jahule oli see loomulikult üllatusena mõeldud.

«Ma olen siiralt tänulik igaühele teist. Mul ei oleks seda preemiat, kui ei oleks teid – häid ja tublisid õpilasi,» sõnas Jahu endale omase tagasihoidli kusega. Üllatusest tundsid rõõmu ka teised kohalviibijad. Rabarübliku las teaia õppealajuhata ja üks kabeturnii ri korraldaja Piia Aasmäe sõnas pea le kabeturniiri lõppu, et suurt rõõmu valmistasid Rabarübliku lasteaia vilist

lased. Kohaletulnutest neli jätkas pä rast õnnitlemist oma õhtut kooliee likute kabeturniiril kohtuniku rollis. «See on imeilus näide kabe jätkusuut likkusest, andes kinnitust Nõmme õi gusele olla Eesti kabepealinn,» lisas ta. Kabe on Nõmme koolieelikute seas populaarne ja seda oli ka näha. Laste silmad särasid algusest lõpuni. Ehkki kohale tulnud lapsed olid erinevatest lasteaedadest, oldi omavahel sõbrali kud ja võrdsed mängupartnerid. Aus tati mängu ja austati vastast.

Turniiril mängiti 64-ruudulist ka bet ja paremusjärjestus selgus pois te ning tüdrukute arvestuses eraldi. Poiste paremusjärjestus oli järgmine: Robin Rosar (Kraavikrõll), Jasper Suits (Männiku lasteaed) ja Hans Haabu (Ra barüblik). Tüdrukte arvestus: Hanna Tomingas (Rabarüblik), Loore Puusepp (Männiku lasteaed) ja Kristiina Sullin (Männikulasteaed). (NS)

Heinar Jahu näitamas nippe, kuidas olla vastasest nutikam.

Külli Urb ja Karin Paulus Nõmme keskuses.

FOTO: MAARJA URB

FOTO: ANDRA ROOSA

FOTO: PÄÄSKÜLA NOORTEKESKUS

Pääsküla noortekeskus sai uue seinamaali

PÄÄSKÜLA NOORSOOTÖÖTAJAD

Pääsküla noortekeskuses toimus 7. ja 8. oktoobril MTÜ Mondo korraldatud Ukraina õpilastele mõeldud tänava kunsti töötuba, mille käigus joonistati noortekeskuse välisseinale uus tänava kunsti taies. MTÜ Mondo plaanis esiti teha tänavakunsti festivale Ukrainas Luhanski oblasti koolides, kuid kuna

seda polnud võimalik enam sõja tõt tu läbi viia, siis alternatiivina otsustati pakkuda tänavakunsti töötube Ukrai nast tulnud lastele Eestis. Noortekes kused olid kõige loogilisem partner ja ühendust võeti ka Pääsküla noor tekeskusega.

Töötube viisid läbi kunstnikud tä navakunsti kollektiivist Multistab ja Pääsküla noortekeskuses toimunud

töötoas osales 14 Ukraina 14–18aas tast noort. Töötubade läbiviimist toe tas Eesti rahvusvahelise arengukoos töö keskus ehk ESTDEV.

Tänavakunsti kollektiiv Multistab on olnud nähtav osa Eesti tänavakuns tist alates 2009. aastast, kindlasti on tähelepanelikumad tallinlased märga nud nende teoseid juba varem. Oma kujundustes kasutavad nad nii grafiti

kultuurile iseloomulikku groteski kui ka arhitektuurist inspireeritud geo meetriat ja lihtsust. Pääsküla noorte keskus andis Ukraina noortele võima luse kujundada Multistabi kunstnike juhendamisel üht välisseina ja kollek tiivi esindajad vormistasid noorte loo mingu ümber tervikliku kontseptsioo ni, mis jääb noortekeskuse seina kau nistama aastateks.

Nõmme muusikakool 70

Selle maja lahtistest akendest kostab paljude pillide koosmängu. Saalis har jutab Nõmme muusikakooli sümfoo niaorkester, juba aastast 2003, kok ku 19 aastat. Orkestris mängib 60 noort muusikut – keelpilli-, puhkpil li- ja löökpillimängijat. Nende seas on muusikakooli praegused õpilased ja ka kooli juba lõpetanud vilistlased. Or kestri dirigent oli 11 aastat kollektii vi looja Jüri-Ruut Kangur, nüüd juba üheksandat aastat juhatab orkestrit Riivo Jõgi. Sümfooniaorkester astub alati üles kooli pidulikel üritustel –jõulude ajal kirikus ja kooli lõpuak tustel Estonia kontserdisaalis. Sageli esinetakse koos nimekate Eesti solis tidega ja kooridega.

Orkestri esinemised on viinud neid paljudele tippfestivalidele Saksamaa le, Itaaliasse, Prantsusmaale, Tšehhi, Hollandisse, Lätti, Lõuna-Aafrika Va bariiki, Venemaale, Soome, Norrasse, Rootsi, Horvaatiasse, Montenegrosse, Türki ja Hiinasse. Kokku on orkestril eri koosseisudega olnud 27 kontsert reisi. Ja väga oluline on olnud orkest rile ka Eesti-sisene kontserttegevus. Suurest hulgast selle orkestri endis test mängijatest on saanud elukutse lised muusikud.

Ja teiselgi õhtul kostab Nõmme muusikakoolist orkestrimuusikat –seekord kõlab uhkelt kooli puhkpil liorkester. Et orkester kõlaks täiusli kult ja kõigis kõlavärvides, on vaja, et koos mängiksid flöödid, klarnetid, saksofonid, oboed, fagotid, trompetid, metsasarved, tromboonid, tuubad ja erinevad värvikad löökpillid. Kõiki neid pille õpivad orkestrandid oma erialaklassides ja pillitundides.

Falun Gong

terviseliikumine:

Teated detail planeeringutest

Nõmme linnaosa valitsus avalikus tab Kraavi 47 kinnistu  projektee rimistingimuste eelnõu ja eskiis projekti.

Nõmme üldplaneeringu kohaselt paikneb Kraavi 47 kinnistu ettevõtlus ala, tootmis- ja laondusettevõtete kõr valfunktsiooniga (B+T) alal. Projektee rimistingimuste eesmärk on määrata tingimused Kraavi tn 47 kinnistule ärija laohoone püstitamiseks. Hoone võib kavandada paralleelselt Kraavi tn 47 ja naaberkinnistu Suur-Männiku tn 6 // 10 vaheliste krundi piiridega, kavan dades hoone külgpiirist põhja pool ca 13,6 m kaugusele, ida pool ca 7,2 m kau gusele, Kraavi tn 49 // Suur-Männiku tn 12 kinnistu külgpiirist ca 8,1 m kau gusele, Kraavi tänava poolsest piirist ca 19,9 m kaugusele, lähtudes eskiisi asendiplaanist. Krundi piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks on vajalik naaber kinnistu omaniku kooskõlastus. Taga da tuleb tuleohutus ja naabrusõigused. Kehtestatud Nõmme linnaosa üldpla neeringu kohaselt ettevõtlusalal mää ratakse täisehitusprotsent linnaehitus liku analüüsi alusel. Kraavi tn 47 kinnis tu suurim lubatud täisehitusprotsent võib olla 37% ja kinnistul olevate hoo nete ehitisealune pind seega 1420 m ².

Kohaliku omavalitsuse üksus võib planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alu sel lubada detailplaneeringu koosta mise kohustuse korral detailplanee ringut koostamata püstitada või laien dada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jääva le kinnisasjale ühe hoone ja seda tee nindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobi tub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vasta va ala üldised kasutus- ja ehitustingi mused, sealhulgas projekteerimistingi muste aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus mää ratud muude tingimustega.

Projekteerimistingimuste taotlu se ja selle lisamaterjalide avalik välja panek toimub 4. novembrist kuni 20. novembrini 2022 Nõmme linnaosa valitsuse ruumides, Valdeku tn 13, I korruse fuajees, küsida infoletist.

Orkestri dirigendid on olnud Ago Lend, Harry Illak, Ülo-Mati Sõro, Vi go Uusmäe. Ja nüüd juba 11 aastat on orkestri dirigendid Mart Kivi ja Aigar Kostabi. Pea 30 aastat on Nõm me muusikakooli puhkpilliorkester osa võtnud Eesti puhkpilliorkestrite võistumängimistest ja neile on antud hõbediplomeid, kulddiplomeid ning grand prix’sid. Ringreisid on viinud noori puhkpillimängijaid Saksamaa le, Soome ja Lätti.

Puhkpilliorkestril on ka üks väik sem, aga pea sama pika traditsiooniga kaaslane – Nõmme Brass. Varasema teks dirigentideks on olnud Ülo-Mati Sõro ja Ago Lend. Tolleaegsest Brassist sai kümme aastat hiljem praegu uh kelt mängiv Brass „Tärkamine“, mil le dirigent on Aigar Kostabi.

Väga populaarsed pillid muusika kooli tulijate seas on viiul ja kitarr. Nüüdseks on keelpilliosakonnas kooli lõpetanud üle 250 viiuli- ja tšellomän

gija. Ja loomulikult esineb meie kooli esinduskontsertidel ikka alati kauni kõlaline keelpilliorkester. Üle 20 aasta juhatas orkestrit selle looja Peep Tõld sepp, pärast teda võttis dirigendikepi üle Villem Peäske.

Kitarri õppimise võimalused ja tra ditsioonid on mõneti nooremad – sel le pilli õpetamist koolis alustati 1980. aastatel ja tol ajal oli kitarr alles ko gumas populaarsust ja huvilisi. Nüüd aga võib öelda, et kitarr on üks popu laarsemaid pille noorte hulgas, igal ke vadel on rohkesti huvilisi ja sisseastu jaid. Kitarriorkestril on samuti olnud palju toredaid esinemisi ja kontsert reis Itaaliasse, Gironasse.

Kõige rohkem pilliõppijaid on aga kooli algusaastatest praeguseni olnud klaveriosakonnas. Klaver on Euroopa kunstipaikades olnud aukohal juba 200 aastat. Ja ka Eestis ja ka Nõmmel on klaverimängu oskamise vastu ol nud suur huvi. See pill on lavadel uh

Üks helisev maja on Nõmme keskel, seal elavad viiul ja klaver ja flööt ja trompet ja metsasarv – terve orkester teeb kõikides tubades tublisti tööd.

Tundes suure kunsti poole tõmmet, muusikata elada ei saa.

Saame kokku majas keset Nõmmet –Sina, mina, meie muusika!

ke soolopillina, aga ka tähtsaks part neriks ja saatjaks teistele instrumen tidele ja lauljatele.

Pea pooled meie kooli õpilased on klaveriõpilased. Ja ka orkestripille õp pivad noored saavad lisaks oma inst rumendile õppida vähendatud mahus klaverit kui muusikaõppe aluspilli.

Instrumentide täiuslikku paketti kuulub kindlasti ka akordion. Akor dionit on saanud meie koolis õppida kooli asutamisest saadik – ehk siis ju ba 70 aastat!

PT taotluse nr 2211002/05241 ning ameti koostatud PT eelnõuga on või malik tutvuda Tallinna vanas projek teerimistingimuste ja ehitusprojektide registris veebiaadressil: http://ehitus. tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName= Menetlus&MLiik=PT& MID=170103 PT menetluste nr PT247890 või Kraavi tn 47 aadressi alt (dokumentide nägemi seks peab ID-kaardiga sisse logima).

1. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus esitada menetlust läbi viivale haldusor ganile eelnõu või taotluse kohta ettepa nekuid ja vastuväiteid. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg on ava liku väljapaneku lõppemise kuupäev.

2. Juhul, kui eelnevas punktis nime tatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldus organ asja arutada ilma avalikku istun git läbi viimata.

Menetlusosaline loetakse asja aruta misest avalikul istungil loobunuks, kui haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlusest teatamisel teinud ettepa neku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja menetlusosali ne ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suh tes vastuväiteid (alus haldusmenetluse seaduse § 50 lõige 3). Info tel 645 7300.

Eesti Raamatu suur Jõulumüük

koolkonna

Algõpe, harjutamine. Igas vanuses inimestele.

Teisipäeviti kl.18.00 Nõmme Gümnaasiumi spordihoones. Tel. 51-31-440

ANNE KRUUP

muusikakooli õppejuht

FOTO: NÕMME MUUSIKAKOOL

Nõmme muusikakooli orkester.

Nõmme kultuurikeskus 4.11 kl 19 Tammsaare teatri etendus «Orkaan võilil ledes», tragikoomiline detektiivlugu. Pilet eelmüügist 18/13; kohapeal 20/15.- Piletid Fienta.ee ja tund enne etendust kohapeal sularahas.

5.11 kl 15 Horre Zeiger BigBandi sünnipäevakontsert «Muinaslugu muusikas». Orkestrijuht Toomas Tutt. Solistid Annely Martensoo, Marii Väljataga, Astra Põ der. Pilet eelmüügist 7.-; samal päeval 10.- Müügil kul tuurikeskuses ja Fienta.ee.

6.11 kl 18 pärimuslik õhtu «Hingekuu videvikuaeg». Loome üheskoos õdusa olemise vanade laulude, pil lilugude ja jalakeerutustega. Kaasa löövad Veerise kandlering, Undikutsikad, Jaaniõied, Piibarid, Nõmme Pillikoor ning Känd ja Käbid. Pilet 5.-, lapsed kuni 12a tasuta. Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

11.11 kl 19 isadepäeva kontsert «Õhtu isaga». Esi nevad tüdrukutekoor Nõmmelill, Nõmme noormees tekoor, Revalia poistekoor, vokaalansambel Fiore, kä sikellastuudio KellaRing. Konferansjee Merike Vä rik, Von Glehni teater. Pilet 5.-, lapsed kuni 12a tasuta. Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

12.11 kl 14 Nõmme linnaõiguste 96. aastapäeva kontsertaktus. Esinevad Ivo Linna ja Antti Kammiste. Tunnusauhinna «Nõmme aasta tegu» või «Nõmme aasta tegija» üleandmine. Tasuta.

12.11 kl 20 Swing Ten – Tallinn Swing Dance Society 10. sünnipäevapidu. Muusikat mängib The Schwings Band (Leedu). Pilet 35.- Müügil tsds.ee ning tund enne algust kohapeal sularahas.

13.11 kl 18 ansambel ALMA «Tuuled teavad». Leila Miller (laul), Meelis Punder (kitarr), Are Jaama (kitarr), Ants Õnnis (bass). Pilet eelmüügist 15/10.- Samal päe val kõigile 15.- Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

19.11 kl 19 Vabariigi Pillimeeste tuur: Juhan Uppin ja Martin Arak. Pilet eelmüügist 10.-; samal päeval 12.-, laps kuni 12a tasuta. Müügil kultuurikeskuses ja Pile tilevi.ee.

Fuajees 14.10–8.11 Kuno Todesoni maalide näitus. Tasuta.

Kultuurikeskus on avatud E-N 15–21, P 12–16 või vastavalt ürituste ja huvitegevuse toimumisele.

Nõmme muuseum

Nõmme muuseumist on valminud virtuaalnäitus, vaata www.nommemuuseum.ee.

Nõmme muuseum on avatud vastavalt eelnevale kok kuleppele. Külastamiseks saab aja kokku leppida e-kir ja teel post@nommekultuur.ee. Sissepääs 2.-, õpila sed/üliõpilased/pensionärid 1.-, perepilet 3.- Müügil ka Fienta.ee.

Nõmme muuseumi hubaseid ruume saab üürida erine vateks üritusteks: koosolekud, kontserdid, seminarid või tähtpäevad. Jaama 18.

Valdeku päevakeskuses

Igal reedel kl 10 kepikõnnitreeningud treener René Meimeriga. Treeningud toimuvad iga ilmaga. Kogune mine Nõmme turul Glehni kuju juures. Õpetatakse õi get kõndimistehnikat, trenni lõpus on venitusharjutu sed keppidega. Kuutasu 5.-

15.11 kl 18  «Kokkame koos sõpradega» juhendaja Pille Enden. Vajalik eelregistreerimine. Kohtade arv on piiratud.

23.11 juuksur 16.11 pediküür Registreerimine telefonil 672 3125.

Pääsküla päevakeskus

8. 11 kell 11–12.30 alustab lauluklubi «Laulame koos», juhendaja Elviira Maasalu 18.11 kl 14 loeng «Ufodest – tõsiselt!» – Igor Volke 15. ja 29.11 pediküür Registreerimine telefonil 677 8011. Päevakeskuste info www.nomme.ee Valdeku 13

Pääsküla noortekeskus

Avatud: E-R 12-18 Skate-park avatud: E-R 12-18 (etteregistreerimisega); L 12-18 (17+ noortele, ettere gistreerimisega, v.a iga kuu viimane laupäev)

Rännaku pst 1

Valdeku noortekeskus

Avatud: E-R 12-18 Valdeku 13

Täpsem info noortekeskuste kohta kodulehel www.nomme.ee või Facebookist.

Rahumäe mängujaam

Mängujaam ootab mängima kõiki lapsi koos vanema tega.

Avatud: E-N kl 11–19 ja R kl 10–17 Pärnu mnt 288b, tel 615 7157.

Von Glehni teater

5.11 kl 19 draama «Tähed hommikutaevas». Lavas taja Margus Prangel. Laval VGT näitlejad.

12.11 kl 18 segakoori Raudam kontsert. Etendus «Raudami vaim». Kohapeal ja otseülekan ne www.VGTv.ee. Lisaks tähistame Von Glehni teat ri 7. sünnipäeva.

20.11 kl 11 lasteetendus «Hiired pööningul».

Autor Andrus Kivirähk. Lavastaja Kairi Vilu. Laval VGT näitlejad.

23.11 kl 19 noortelavastus «Piirideta piirid» (Salme teater)

25.11 kl 19 komöödia «Päikesepoisid» (Salme teater)

26.11 kl 15 koguperelavastus «Salapärane loom» (Salme teater)

27.11 kl 11 lasteetendus «Hiired pööningul». Autor Andrus Kivirähk. Lavastaja Kairi Vilu. Laval VGT näit lejad.

29.11 kl 19 noortelavastus «Piirideta piirid» (Salme teater)

30.11 kl 19 noortelavastus «Piirideta piirid» (Salme teater)

VGT IMPROTEATRI KURSUSED (veel on vabu kohti): Improteatri kursused täiskasvanutele neljapäeviti kl 18.30-20.00 (juhendaja Rednar Annus). Registreeri mine kairi@vgt.ee

Info ja broneerimine: www.vgt.ee, 667 5675, kairi@vgt.ee.

VGT kassa avatud esmaspäeviti kl 12-18 Jälgi meid ka VGT Facebookis ja Instagramis. Etendused ja kontserdid veebis: www.VGTv.ee

Nõmme Rahu kogudus

Jumalateenistused igal pühapäeval kl 10.30. Juma lateenistustest on võimalik osa saada ka Pereraadio vahendusel pühapäeviti kl 17 sagedusel 89,6 MHz. Koguduse kantselei Võsu 5 avatud E kl 9.30-14, K kl 14-18 ja P tund enne ja pärast jumalateenistust. Võsu 5, tel 5621 0737; nomme.rahu@eelk.ee; www.nommerahu.ee.

Nõmme baptisti kogudus

6.11 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Veikko Võsu 13.11 kl 11 jumalateenistus, jutlustab  Marius Kuller 20.11 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Urmas Roosi maa

20.11 kl 18 tervikliku tervenemise teenistus

Püsiteated: P kl 11 laste pühapäevakool; T kl 6.30 meeste hommik; K kl 10.30 väärikate hommik; N kl 7 naiste hommik; L kell 18 noorte õhtu; Teenistuste otseülekanded ja järelevaatamine www.nbk.ee.

Palvesoovid saada palvesoov@nbk.ee. Puuvilja 4, lisainfo nbk@nbk.ee

ERAKUULUTUSED

Teenused Pakume terviklikku lahen dust korterite renoveerimi sel. Koostame Teie korte rist projekti ning teeme per sonaalse ja detailse hinna pakkumise, mis on tasuta, kui valite meid tööde teos tajaks. Meie meeskond on professionaalne, lahendus tele orienteeritud ja koge mustega. Võta julgelt ühen dust, kui soovid enda kodu täielikult ja murevabalt re noveerida. E-post ralenou@ outlook.com, tel 529 4010, Rando.

LAMMUTUSTÖÖD – hoone te ja rajatiste täielik või osa line lammutamine käsit si ja rasketehnikaga. Kiire ja usaldusväärne töö spetsia listidelt! Lammutusprojek tist utiliseerimiseni, järele valve tagatud. Võta ühen dust ja küsi pakkumist! Tel 5805 0505, www.lammu tusspets.ee.

Vana kraami äravedu kor teritest, ka mööbli demon taaž. 1-toaline korter 200.-, 2-toaline 300.- Keldrid, ga raažid, majad, suvilad kok kuleppel. Tel 5606 9595.

Õunamahla pressimine tel lija materjalist, 0.4 senti/1 liiter mahla. Asume Laag ris. Tel 508 0077, helistada peale kella 18.

Nõmmehaldjad tulevad ap pi: puude langetamine, leh tede ja okste vedu, mu ru niitmine, hekkide püga mine, aedade koristus, vih maveerennide puhastus, piirdeaiad. Tel 5569 8908, haldjad@nommehaldjad.ee. Vannitubade remont. Bo ilerite pistikute paigaldus. Ummistuste kõrvaldamine. Soodsalt. Tel 5850 8713.

Koristan ja tühjendan teie garaažid, kuurid, pööningud ja keldrid! Korterite tühjen damine. Kuulutus ei aegu! Tel 5695 7913.

Teen ehitus- ja remondi töid otse omanikule. Tel 502 4883.

Plaatimistööd, vannitubade renoveerimine, krohvimis tööd. Tel 5421 0528.

Tänavakivide ja äärekivi de paigaldamine. Tel 5458 5022, e-post valeri987@ hot.ee.

Hekkide pügamine soodsalt ja hoolsalt, vajadusel okste äravedu. Tel 5302 8158.

Ehitusmehed teevad järg misi töid: puukuuride, ga raažide, aedade, saunade ehitus, katuste vahetus ja montaaž, vundamendid ja puitkarkassist majad. Võt med kätte. Tel 523 6803, ehitusmehedharjumaal@ gmail.com.

Kujundan aedasid! Oman Räpina aianduskooli diplo mit. Konsultatsioon koha le tulemisega Nõmmel 50.Viljapuude hoolduslõikus jm tööd 15.-/tund. Tel 554 4644.

Elektrik, santehnik, katuste värvimine ja kruntimine. Tel 501 1413.

Tegelen akende ja uste re guleerimise-hoolduse ja re mondiga. Mehhanismide, ti hendite, klaaspakettide, lin kide ja silikooni vahetus. Tel 5561 3632, erki@aknad.net.

Muru niitmine, trimmerda mine, hekilõikus, okste ära vedu, heina purustami ne, kruntide korrastus. Tel 5897 7133.

EHITUSPUUSEPP / üldehi tuse ja remondi lahendami ne. Terrassid, grillmajad või kogu elamise värskendami ne nii seest kui ka väljast. Kurda muret tel 5594 9781, Andre.

Kutselise korstnapühki ja teenused, küttekehade parandus. Tel 5198 0980, www.tulituli.ee.

Korstnapühkimine. Kütte seadmete remont. Tel 5692 1395.

Vihmaveerennide puhas tus (kasutan turvaköisi). Tel 5390 3811.

Abistan majapidamistöö del, viin ära lehekotid, pe sumasinad, boilerid jne. Tel 527 1445.

Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenust ko duaedades, ühistute ja äri ühingute ümbruses. Helista ja küsi lisa. Tel 5399 3595.

Korstnapühkimine (nõue tekohane akt), ummistus te likvideerimine, küttekol lete (sh korstnad) ehitus ja remont. Teen töid ka näda lavahetustel. Tel 5372 4993 või e-post korstnapyhki ja1@gmail.com.

Teeme ehitus-remondi- ja santehnilisi töid. Tel 5561 8926.

Tänavakivide ja ääreki vide paigaldus. Tel 5458 5022 või e-post valeri987@ hot.ee.

Eri tüüpi korstnate ehitus ja remont. Pottsepatööd. Olemas kutsetunnistus. Tel 5456 8987, Ain ja 5374 0601, Toomas.

Vanaraua ja kodumasina te tasuta äravedu: plekk, torud, pesumasinad, plii did, vannid, boilerid, kat lad, akud, mootorid, kaablid, autoosad. Külmkapid, tele rid alates 10–15.- Tel 5550 5017.

Aedade ja väravate paigal dus. Aia- ja väravatarvikute valmistamine ja müük, väi keehitus, transportteenus väikeveokiga. Kogemust eelmisest sajandist. Asun Nõmmel, tel 501 4165.

Pensionärist ehitaja-re monditööline teeb erinevaid väiksemaid remonditöid. Tel 5646 5843.

Teen hoonesiseseid ja -väli seid vee- ja kanalisatsiooni töid. Probleemid vee surve ga – helista! Olemas 15-aas tane kogemus, Andro. Tel 5196 5962.

Teen vanad slaidid ja fil mirullid failideks. Ühe fai li hind 10 senti. Huvi korral helista 5398 5111.

Arborist II: mootorsaetööd eramutele ja teistele objek tidele, ohtlike puude lange tamine, samuti puude ku jundamine ja okste lõikami ne. Tel 5561 4664, Ivo.

Väljaõppinud puulangeta jad lõikavad parima hinna ga ohtlikke puid ja teevad puude hoolduslõikust. Puu de üldseisundi hindamine ja konsultatsioon tasuta. Tel 513 3458, www.ohtlikpuu. ee, info@ohtlikpuu.ee.

Kogenud puuhooldajad tee vad ohtlike puude raiet ja puude hoolduslõikust. Teos tame puude tervisliku sei sundi hindamist. Soodsad hinnad. Tel 522 0321, www. arbormen.ee.

Elektritööd soodsate hinda dega kogenud elektrikult. Likvideerin ka pisirikkeid. Tel 5660 9403.

Fassaadide ja katuse puhas tamine ning värvimine. Tel 5698 3903, www.paint sol.eu.

Kivikorstnate ehitamine. Tel 518 8889.

Korstnapühkimine. Kütte seadmete remont ja hool dus. Töödele garantii ja akt. Tel 5692 1396.

Kogenud mehed paigal davad tänava- ja äärekive ning teevad lammutustöid. Hinnad mõistlikud, kvali teet hea. Tel 5616 4364.

Pottsepatööd. Uute kütte kehade ehitus ja vanade re mont. 13-aastane töökoge mus ja kutsetunnistus. Tel 5690 3327.

Litsentseeritud korstna pühkija ja pottsepa teenu sed. Ventilatsioonisüstee mide puhastus. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine pääs teameti ja kindlustusselt side jaoks. Tel 5690 0686, korsten.korda@gmail.com.

Pakume haudade hooldus töid: liiva vahetus, liiva ga katmine ja ääriste pu hastus. Teostame kujun dust ja lillede istutamist. Tel 506 8325.

Parandan kõiki õmblusma sinaid. Tulen Tallinna ja Harjumaa piires kohale. Ga rantii. Tel 516 8180, Hillar.

Soovite värskendada ak naraamide-uste värvi? Töö kiire ja korrektne. Vajadu sel juhatan värvitud aken de näidisteni Nõmmel. Pa lun võtke ühendust. Tel 551 5710, nõmmekas Tiit.

Teen ehitustöid (üldehitus): sisetööd, katusetööd (ki vi-, plekk- ja lamekatused). Korstnapitside parandus ja ladumine. Lisaks ka pleki tööd. Tel 5199 8917.

Üldehitus, katused, fas saadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, mehitus@ gmail.com.

Nõmme juuksur, Pärnu mnt 303, Võsu bussipeatuses pakub tavalist maniküü ri / geellakiga 20/28.-, pe diküüri/geellakiga 28/35.-, kulmude/ripsmete värvimi ne 10.- Tel 655 5327. Roh kem infot Facebookis: Nõm me Juuksur ja Ilustuudio.

Aitan kalmuplatside hoolda misel, soodne hind ja hoolas töö! Tel 5332 2399.

Küttepuud Müüa kuivi küttepuid. Lah tiselt koormasse riitadena laotud ja ka võrkkotis koos transpordiga. Tel 504 9838, Võtikmetsa OÜ.

Küttepuud. Müüa too red-kuivad küttepuud: se galehtpuu, sanglepp. Võr gus 40 l kuiv lepp/kask, võr gus halujäägid (5–25 cm) 4.20. Tel 504 2707.

Müüa toored küttepuud. Ko gus alates 7 ruumi, trans port hinnas. Tel 5551 8498.

Küttepuud. Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pikku sega 30–60 cm. Kojuvedu. Tel 522 7345, e-post ma rek406@gmail.com. Pak

kuda ka kuivad küttepuu de tootmisjäägid võrkko tis (pikkusega 10–28 cm). Tellimusi võtame vastu iga päev.

Müüa Küttepuud 30 cm, 40 l, võrk lepp, kask kohaleveo ga. Tel 527 0884.

Müüa lõhutud kuivad ja too red küttepuud kohale too misega. Uus! Kuivad küt tepuud 50 l võrkkotis 30 cm (lepp, sanglepp, kask, saar). Info ja tellimine kodu lehelt www.pakhalupuu. ee või tel 509 9598, e-post pakhalupuu@gmail.com.

Kuivad halupuud 30; 40; 50 cm võrkkotis. Puitbrikett 10 kg/pakk. Kõdusõnnik 30 kg/ kott. Kviitung. Ladu Nõm mel. Tammaru Farm. Tel 523 8852.

Ost Ostan kasutatud raamatuid, märke, postkaarte ja he liplaate. Tel 517 1882.

Ostan nõusid, vaase, keraa milisi kujusid, klaasi ja kris talli, jõuluehteid, loodus maale, graafikat, eesti muu sikaga vinüüle, kassette, CD-sid. Tel 5552 5584.

Ostan igas seisukorras ga raaži. Tel 5451 1053.

Huvitavad vanad autod. Ford, BMW, Opel, Mercedes, Volkswagen, Lada. Võib olla kaua seisnud ja remonti va jav. Helista ja lepime hinnas kokku. Tel 5345 8662.

OÜ ESTEST PR ostab metsaja põllumaad. Tel 504 5215, 5145215, info@est-land.ee.

Ostan vanu raamatuid, postkaarte, fotosid, maa le, graafikat, münte, paber raha, mööblit, nõusid, me revaigust ehteid, märke jne. Tel 5829 9810.

Ostan erinevat kunsti, õli maali, akvarelli, graafikat ja Eesti keraamikat. Raha ko he kätte. Tel 5353 8982.

Ostan vanu raamatuid, vi nüülplaate, märke, mängu asju. Pakkuda võib ka muid vanemaid tarbeesemeid (nõud, mööbel, tööriistad). Tel 504 0999, Urmas.

Ostan kasutult seisma jää nud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, ava riilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasutult seisvaid. Kohapeal kiire vor mistamine ja tehing. Pak kumisi ootan seisevauto@ gmail.com või 5618 8671. Järele tulen puksiiriga ja ta sun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaa ta lisaks www.seisevau to.ee.

Ostan Tarbeklaasi, «Seik lusjutte maalt ja merelt», Eesti kunsti (Peil, Ohakas, Wiiralt, Soans, Kangilaski, Lind jne). Tel 555 255 84.

Lotta Taaskasutuspood os tab vanu ja nõukaaegseid nõusid, vaase, suveniire, Tarbeklaasi. Tel 5553 1511, info@avira.ee.

Ostame absoluutselt igas seisus autosid. Kustutame ARK-ist litsentsi alusel. Tal linn ja lähiümbrus. Tel 5823 8310.

Ostan valikuliselt vanaaeg seid fotoaparaate ja kaame raid. Kuulutus ei aegu. Tel 5665 6400, Elina.

Ostan Tarbeklaasi, servii se, linoollõikeid, maale, va nu münte, hõbe- ja kuldese meid. Tel 5835 0104.

Koguja ostab: vanavara, kunsti, raamatuid, post kaarte, autasusid, münte, paberraha. Küsige nõu! Ra ha kohe. Kuulutus ei aegu. Helistage tel 5595 5996, iga päev kell 11-21.

Ostan tänapäevaseid ka sutatud raamatuid. Tel 514 0618, Andres.

Ostan vanaaegseid jalgrat taid, sääreväristajaid, nen de raame ja muid osi. Ostan Vene autode, tsiklite osi. Tel 510 2349.

Ostan vanaaegseid jalgrat taid, võrre, tsikleid, nende raame, varuosi ja seondu vat, Saksa militaari, Vene autode uusi varuosi ja muud vanavara. Tel 529 3445.

Müük Müüa korralikku toidukar tulit Tallinnasse ja lähiümb rusesse kohale toomisega 15.- 30 kg kott. Alates 60 kg kohale toomine tasuta. Sor did Princess (salati), Secura (muredam), Laura. Tel 524 6035, www.kartulid.ee.

Müüa loomasõnnikut, mul da, killustikku, liiva ja täi tepinnast. Tel 5697 1079, e-post taluaed@hot.ee.

Mesinik müüb mett Nõm mel koju toomisega alates 5 kg. Mesi Raplamaa metsast ja niidult. Hind alates 7.-/kg. Tel 520 9709.

Muu

Müüa 2-toaline remonti va jav korter. Lasnamäel. Tel 507 4756.

Perekond Ukrainast vajab kiiresti üüripinda. Nõus paari toa ja köögiga. Nõus abista ma igasuguste töödega. Pa ku ja küsi üürihinda ise. Tel 554 4644, vabatahtlik Liivi. Võtame tööle uude õmb lustehasesse õmblejaid, overlok – naiste kerged rõi vad. Asukoht Keila. Helis ta 5331 0767 või saada CV: morrisan777@gmail.com.

Teen energeetilist korrasta mist – emotsionaalsed prob leemid, ärevus, stress. elu senergia@gmail.com.

Hei! Värske meespensio när soovib üürida pikemaks ajaks soodsa/väikese(oma ette?!) elamispinna Tallin nas, rajoonis Pääsküla-Val deku-Rahumäe-Mustamäe. Tel 5624 5247.

Kimbud, pärjad, seaded, kal muhooldus – Suzi Lilled OÜ, Rahumäe tee 23. Avatud E-R kell 10-15, L-P kokku leppel. Tel 5553 0531. Meilt on võimalik tellida lillekim pe, -seadeid, pärgi erineva teks sündmusteks, tähtpäe vadeks (pulmad, jõulud, ma tused, jne). Ka on võimalik tellida pesubetoonist haua piirdeid ja -vaase.

NELJAPÄEV

KONTSERT ETENDUS "VAATA MA ÕPPISIN LENDAMA!

Kell 18 15 kogunemine koolimaja taga, rongkäik ja jooks

Vilistlaste 10 liikmelisel võistkonnal palume registreeruda elve didvig@nommepk tln edu ee

TEISIPÄEV

SPORDIHOMMIK Kell 11 00 korvpalli viskevõistlus Kell 12 00 võrkpalli turniir Vilistlased vs õpilased vs õpetajad“

Segavõistkonnas peab

Palume registreeruda hiljemalt 01

KOLMAPÄEV

VILISTLASTE KÜLALISTUNNID Tunni eesmärk on tutvustada praegustele õpilastele oma elukutset Palume registreeruda marge tamkivi@nommepk

REEDE

KONTSERT ETENDUS VAATA,