Nõmme Sõnumid nr 21 (653)

Linnaosavanema Karmo Kuri sõnul toimus sel aas tal pärast advendikontserti ühine küünla süütami ne Nõmme Ema pargis, sest üle mitme aasta on seal linnaosa jõulupuu.

«Lisaks jõulupuu valgustusele leiab jõuluvalgust veel mitmelt poolt Nõmmelt, mis jääb sel aastal linnaosa ehtima kuni 6. jaanuarini. Loodame, et maha sadanud lumi, kaunis jõuluvalgus ja ühised advendiüritused hoiavad jõulumeeleolu terve pü

hadeperioodi vältel,» rääkis linnaosavanem. «Nõm mel on jõulude ootuse ajal toimumas palju üritu si. Külla on oodata jõuluvana, toimub kogukon na jõululaat ning igal advendiaja pühapäeval as tuvad üles erinevad esinejad kontsertidel Rahu kirikus,» lisas ta.

Esimesel advendipühapäeval oli Nõmme Rahu kirikusse armastatud laulja Ott Leplandi kontser dile kogunenud ligi 350 inimest.

Kontserdile järgnes advendiküünla süütamine Nõmme Ema pargis, kus jõulumeeleolu aitasid luua tüdrukutekoor Nõmmelill ja tütarlasteansambel Fio re dirigent Õnne-Ann Roosvee juhatusel. Linnaosa advendiküünla süütasid Karmo Kuri koos Rahu ko guduse õpetaja Ove Sanderiga.

Kõigi linnaosas toimuvate jõuluüritustega saab tutvuda linnaosavalitsuse kodulehel ja Faceboo kis. (NS)

Laste joonistuste näi tus «Minu Nõmme»

30. novembril avati Nõmme Majas aasta alguses korraldatud laste ja noorte joo nistuskonkursi töödest näitus «Minu Nõmme». Konkursile kogunes ligi 300 joonistust, mis jagunesid nelja aastaaja vahel eri kategooriatesse. Kõigis kate gooriates jagati välja kolm esikohta ja mitmeid eripreemiaid. 13 tööst valmis Nõmme linnaosa 2023. aasta kalender. Nõmme laste ja noorte nägemust oma kodukohast saab Nõmme Majja (Valdeku 13) linnaosavalitsuse infosaali vaatama tulla jaanuari esimese nädalani. Infosaal on avatud E kl 8.15–18, T–N kl 8.15–17 ja R kl 8.15–16. (NS)

Rahvarohke esimese advendi kontsert Nõmme Rahu kirikus.

Aeg plaanid üle vaadata

Aasta lõpus on kombeks teha kokkuvõt teid, aga seada paika ka plaanid uueks aastaks. Kuigi järgmise aasta eelarve menetlemine linnavolikogus veel käib ning see võetakse vastu alles mõne nädala pärast, on so biv hetk heita pilk mõnele asjale, mis kavas.

Suurematest Nõmmega seotud plaanidest saab esile tuua investeeringud haridusse. Ka vade kohaselt algavad järgmisel aastal ehitus tööd Männiku ja Männimudila lasteaias. Eelar ve eelnõus on nendeks töödeks planeeritud 13,3 miljonit eurot. Loodame, et kõik hanked õnnes tuvad ja ehitustööd sujuvad tõrgeteta. Elanike seisukohast on väga oluline, et asenduspinnad asuksid kodu läheduses Nõmmel.

Lähiaastatel on kavas renoveerida Nõmme põhikool ning Nõmme gümnaasiumi põhikooli vana hoone. Mõlema kooli projekteerimistööd algavad samuti 2023. aastal ning nendeks on planeeritud kokku 800 000 eurot.

Järgmisel aastal on Tallinn Euroopa roheli ne pealinn, kus fookuses roheline mõtteviis ja keskkonnateemad on rohkem põimunud teis te valdkondadega. Soovime tõsta elanike tead likkust ja näidata, kuidas jätkusuutlik mõtteviis tõstab elukvaliteeti. Selles vallas on meil kavas alustada n-ö rohelise ringiga. Mis see on? Rohe lise ringi visioon on tagada kõikidele nõmme katele vabas õhus ja looduses aktiivse vaba aja veetmise võimalused vähem kui kilomeetrise jalutuskäigu kaugusel koduuksest. Planeeritav roheline ring ei nõua puude langetamist ning mõeldud on see kohalikele elanikele rahulikus tempos kulgemiseks.

Keskkonnavaldkonnast on oluline Trummi tä nava piirkonna looduslähedaste sademevee la henduste rajamine ning suletud Pääsküla prügila hooldus. Pikemas perspektiivis on teatavasti ka vas kunagine prügimägi võtta kasutusele rekrea tiivalana. Täpseid kuupäevi ja aastat ei saa veel välja käia, aga võin kinnitada, et seda plaani pole maha maetud. Kindlasti on olulised ka tööd Pääs küla raba kaitsealal. Ühelt poolt rabaala osaline taastamine, teisalt külastustaristu uuendamine, et loodusväärtused oleks paremini ligipääsetavad.

Oluline on loomulikult ka inimsõbralik linnaruum, millele üha enam tähele panu pöörame. Suurt pilti vaadates on linnavalitsus kokku leppinud kolme uue tram mikoridori rajamise. Nõmme vaates on oluline trammiliin, mis kavandatud piki Pärnu maan teed Tondilt Järveni. Rattasõbrana pean tähtsaks rattataristu arendamist. Nõmme jaoks oleks eel kõige vaja turvalist rattaühendust kesklinnaga, mis paraku on keerukas ja pikk küsimus. Jala käijate ja kergliiklejate turvalisust suuren dab kindlasti rajatud tunnel Laagri jaa ma. Sarnast lahendust vajame ka Pääs küla ja Nõmme raudteejaama juurde. Need on vaid mõned näited, mis meil kavas on. Igatahes ootame eelar ve vastuvõtmise ära, siis saab järk-jär gult konkreetseid plaane ja tegevusi tutvustama hakata.

Suurematest Nõmmega seo tud plaanidest jäävad silma investeeringud haridusse.

Pensionide baasosatõus ja muudatused aastal 2023

Alates 1. jaanuarist 2023 kehtib vanaduspensioniikka jõudnud inimestele maksuvaba tulu kesk mise pensioni (704 eurot) ulatu ses. Ühtlasi tõuseb pensioni baas osa uuel aastal 20 euro võrra.

Praegu kehtib pensionäridele üldine maksuvaba tulu 500 eurot, mis sissetu leku kasvades hakkab vähenema. Uue muudatusega püsib keskmine vanadus pension Eestis tulumaksuvaba ja tulu maksuvabastus ei vähene enam pensio ni kasvades või juhul, kui pensioniikka jõudnud inimene jätkab tööl käimist. Muudatus mõjutab kõiki vanadus pensionieas olevaid pensionäre ning neid, kes on pensionieas, aga on pen sioni saamise edasi lükanud. See keh tib ka juhul, kui inimene jõuab vana duspensioniikka kalendriaasta jook sul. 2023. aastal jõuavad vanaduspen sioniikka kõik, kes on sündinud en ne 1. juulit 1959.

Pensioni baasosa tõus 1. jaanuaril 2023 tõuseb pensioni baasosa erakorraliselt 20 euro võr ra. Pensioni baasosa tõus aitab pa randada enam kui 321 000 pensio nisaaja toimetulekut. Pensioni baas osa suurus on praegu 255,75 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrd ne. Uuest aastast on baasosa suu rus 275,75 eurot. Samuti tõuseb rahvapensioni määr 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõuseb kõikidel pensionäridel, välja arvatud eripen sioni saajatel.

Vanaduspensionäride

tulumaksuvabastusest

Uuest aastast kehtib kõikidele vana duspensioniealistele (ka neile, kes jõuavad vanaduspensioniikka 2023. aasta jooksul – 64 aastat ja kuus kuud) maksuvaba tulu 704 euro ulatuses. Ühe erisusena näeb muudatus et te, et kui varem sai inimene ise ot sustada, kas ta soovib või ei soovi maksuvaba tulu pensionilt kasuta

da, siis uuest aastast seda valikuvõi malust enam ei ole. See tähendab, et sotsiaalkindlustusamet arvestab esimesena maksuvaba tulu 704 eu ro ulatuses alati inimese pensionilt. Kui pension on väiksem kui 704 eu rot, siis saab üle jäävat maksuvaba tulu kasutada ka muudelt tuludelt.

Mitte vanaduspensioniealis te tulumaksuvabastus tõuseb 654 euroni

Neile, kes ei ole vanaduspensionieas ega jõua sinna 2023. aasta jooksul, jääb kehtima senine maksuvaba tu lu süsteem. Ainuke erinevus on, et 2023. aastast tõuseb maksuvaba tu lu 500 euro pealt 654 euroni.

Mida peavad pensionärid tege ma?

Pensionär, kes saab pensioni ja/või väljamakseid II sambast Kui inimene on vanaduspensionieas ja saab pensioni, ei pea ta midagi te gema. Sotsiaalkindlustusamet arves tab inimese pensionilt automaatselt maksuvaba tulu keskmise vanadus pensioni ulatuses.

Kui inimese pension on madalam keskmisest vanaduspensionist (704 eu rot) ning ta saab tulumaksuga mak sustatavaid väljamakseid II sambast, siis sotsiaalkindlustusamet edastab üle jääva maksuvaba tulu pensioni keskusele. Selleks ei ole vaja eraldi pensionikeskuse poole pöörduda.

Pensionär, kes käib tööl Kui inimese pension on väiksem kui 704 eurot, jääb tal osa maksuvaba tu lu üle, mida saab üle kanda oma töö tasule. Selleks tuleb esitada tööandja le avaldus ja märkida ära ka maksuva ba tulu kasutamata osa summa, mi da tööandja arvestab inimesele välja makseid tehes. Summa õigsuse eest vastutab töötaja.

Vanaduspensioniealine, kes on pensioni edasi lükanud Kui inimene on vanaduspensionieas, ent pensioni edasi lükanud ja käib

NÕMME LINNAOSAKOGU

tööl, saab ta kogu maksuvaba tulu summa ulatuses tööandjale avaldu se teha. Kui ühel hetkel otsustab ini mene jääda pensionile, ent jätkata töö tamist, siis ei tohi unustada oma aval dust tööandja juures muuta. 2023. aastal vanaduspensioniikka jõudvad inimesed Kui inimene jõuab vanaduspensioni ikka 2023. aasta jooksul (nt mais), siis sellisel juhul arvestatakse maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatu ses juba aasta algusest, st 1. jaanuarist. Kui inimene käib tööl, on tal maksu vaba tulu võimalik kasutada ka oma töötasult. Selleks tuleb esitada tööand jale avaldus.

Pensionär, kes saab lisaks pen sionile ka sotsiaalkindlustusametilt kahjuhüvitist

Kui inimese pension on alla 704 eu ro ja ta saab sotsiaalkindlustusame tilt kahjuhüvitist, siis saab ta üle jää vat tulumaksuvaba miinimumi soovi korral kasutada kahjuhüvitiselt. Sel leks tuleb esitada sotsiaalkindlustus ametile avaldus.

Sotsiaalkindlustusameti maksta vad hüvitised, millelt saab kasutada tulumaksuvabastust, on kahjuhüvi tis ja vanemahüvitis.

Pensionisaaja, kes ei jõua 2023. aastal vanaduspensioniikka 2023. aastal tõuseb üldine maksuva ba tulu 654 euroni. Muus osas jäävad maksuvaba tulu arvestamise reeglid sarnaseks praegusega.

Kui inimene on sotsiaalkindlustus ametilt taotlenud maksuvaba tulu pensionile maksimaalses suuruses (500 eurot), siis arvestatakse tema pen sionile alates 1.01.2023 maksuvaba tu lu kuni 654 eurot. Kui pension jääb alla 654 euro, saab üle jäävat maksu vaba tulu kasutada muudelt tuludelt.

Kui inimene on kasutanud maksu vaba tulu pensionilt kindlas summas, mis on alla 500 euro, jätkab sotsiaal kindlustusamet tema soovitud mak suvaba tulu osa arvestamist pensio nile. (NS)

Nõmme Maja okupatsioonisümbolite üle tuleb korraldada rahvahääletus

VILJA TOOMAST, Nõmme linnaosakogu esimees

Tahan veel kord tõstatada küsimuse Nõukogude oku patsioonisümbolite sobivu se kohta Eesti vabariigis. Loo dan ka, et valitsus toob selle kohase seaduse peagi riigikokku. Olukord on pisut keeruline, sest arva musi on seinast seina. Tekib küsimus, miks ei taheta küsida rahva arvamust. Miks seda kardetakse?

Tahan otseselt rääkida Nõmme Ma jast, kus töötavad nii linnaosavalitsus kui ka linnaosakogu. Alates 1951. aas ta 1. septembrist kuni 2007. aasta 1. septembrini tegutses majas vene õp pekeelega kool. Maja on ehitatud stali nistlikus stiilis koos sinna juurde kuu luva sümboolikaga. Lootsin, et kui ma ja renoveeritakse, kaotatakse sealt ka nõukogudeaegne sümboolika. Minu

jaoks tuli see üllatusena, et see nii siiski ei läinud. Estonia maali lae ja Vene kultuurikeskuse teemat selles artiklis aru tada ei jõua. Aga ka nen de objektide suhtes tekib küsimus, miks kardetakse küsida rahva arvamust. Olen praegu Nõmme linna osakogu esimees ja mitu korda selle teema tõstatanud. Viimati pärast 20. augusti taasiseseisvuspäeva kontserti.

Oma artiklis on linnaosavanem Karmo Kuri samuti tõstatanud kü simuse: kas praegustes uutes oludes peaks Nõmmet valitsema viisnurga või sirbi ja vasara all? Rahvaesindajad oleksid justkui rääkinud. Aga puudub selge tegevusplaan.

Samal ajal tapetakse, piinatakse ja vägistatakse jätkuvalt Ukrainas inime si, kaasa arvatud naisi, lapsi ja eakaid, sama sümboolika all, nimetades se

da kõike pühaks Russki Miri missioo niks. Minus tekitab suurt ebameeldi vust minna sellesse majja, mis just kui irvitaks su üle oma viisnurgaga. Seesama Russki Mir alandas ja vägis tas meie riiki ning rahvast kogu oku patsiooniaja vältel.

Samas tean, et on inimesi, kelle jä tab kogu see teema täiesti külmaks. On spetsialiste, kes räägivad kultuuri kihi säilitamisest ja mitmekesisusest.

Nõmme linnaosa valitsuse näol on tegemist avaliku asutusega ja siin tu leb olla otsusekindel. See maja esin dab Eesti Vabariiki Nõmmel, mitte mingit Russki Miri.

Teen ettepaneku selle küsimuse as jus teha nõmmelaste seas hääletus, kus rahvas saab selgelt öelda kas «ei» või «jah» sellele sümboolikale Nõm me Majal. Loodan, et Nõmme linna osa valitsus asub peatselt seda küsit lust korraldama.

KARMO

Lasteaialapsed kaunistasid Nõmme jõulukuuse

28. novembril ehtisid kümne Nõmme lasteaia lapsed Nõmme jõulukuuse. Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul loob tõelise jõulutunde ise valmistatud jõuluehetega jõulupuu.

«Soovitan kõigil minna uudista ma, milliseid ehteid Nõmme mudi lased kuuse kaunistamiseks valmis tasid. Soe jõulutunne on garanteeri tud ja ehk saate endalegi mõne põne

va idee, mida kodusel jõulupuul kasu tada,» rääkis linnaosavanem.

Linnaosa jõulupuu asub Ema par gis. Ehted valmistasid koos õpetaja ga Kasekese, Raku, Rännaku, Lauliku,

Kuidas alustada investeerimisega?

KRISTJAN LIIVAMÄGI, tehnikaülikooli ja EEK Mainor rahanduse õppejõud

Minu investeerimisteadmisi toetavad kindlasti isiklik kogemus investorina, doktorikraad finantsökonoomikas ja raamatute «Rahaedu põhimõtted» ja «Investeerimisedu põhimõtted» kaas autoriks olemine. Järgnev artikkel põ hineb ettekandel, mille tegin 16. no vembril Nõmme gümnaasiumi güm nasistidele.

Investeerimine ja raha on minu jaoks tööriistad, mis aitavad mul va bastada minu aega ja tegeleda nende tegevustega, mis on minu kirg, hobi ja armastus. Minu jaoks on väga olu lised lähedaste inimestega (perekond, lapsed ja sõbrad) kogetud erilised ko gemused ja raha on vahend, mis aitab minul neid ellu viia.

Mina olen enda jaoks lihtsustatult lahti mõtestanud investeerimise prot sessi alljärgnevalt:

1. Mis on sinu MIKS? Miks sa soo vid investeerimisega tegeleda? Minu isiklik MIKS: mina soovin olla finantsiliselt sõltumatu, et ise otsus

tada, milliseid tegevusi ma teen ning kellega koos ma oma elu elan. Minu jaoks on investeerimine ja raha töö

riistad, mis aitavad mul vabastada mi nu aega ja tegeleda nende tegevuste ga, mis on minu kirg, hobi ja armas tus. Raha on minu jaoks vahend, mis aitab minul kogeda lähedaste inimes tega (perekond, lapsed ja sõbrad) eri lisi ja meeldejäävaid emotsioone. See on minu jaoks väga suur väärtus ja minu «MIKS».

2. Kui «MIKS» on paigas, siis on võimalik seada eesmärgid. Minu üheks eesmärgiks investeerimi sega alustamisel oli rahaline vabadus. Selle eesmärgi saavutamiseks arvuta sin välja investeerimisportfelli suuru se, mille puhul passiivne tulu intres sidest, dividendidest ja üürist ületab minu elukvaliteedile vastavad kulud. Jaotasin selle eesmärgi alameesmär kideks ning hakkasin igakuiselt väi keste eesmärkide nimel tööd tegema ning säästma.

3. Eesmärgi saavutamiseks koos tasin eelarve ja hakkasin jälgima igakuiseid sissetulekuid ja kulu tusi.

Idee on lihtne: soovides elada tulevi kus rahaliselt vabana, elan täna natu

Männimudila, Nõmmekannikese, Ra barübliku, Kraavikrõlli ja Männiku las teaia ning Mõmmiku lastesõime lap sed. Kohapeal käis oma ehteid ise kuu se külge riputamas ligi 200 last. (NS)

Tallinna spordihommik Nõmme taliujumiskeskuses

Spordihommik tõi Nõmme spor dikeskusesse oodatust palju roh kem inimesi. Hommiku jooksul käis ligikaudu 100 inimest ujumas, kellest üle poole olid esmasuple jad. See näitab, et taliujumine on eestlaste seas iga aastaga järjest po pulaarsem ja tegemist on juba ar vestatava spordialaga.

Tallinna Vanasadamas toimub kord aastas ainulaadne rahvusva heline taliujujate festival. Ujumis võistluse jaoks harjutamiseks on Nõmme spordikeskuse välibassein ideaalne koht. Taliujumiskeskuse plussid on hea asukoht, võimalus basseinis enda soovitud distantsi ujuda ning pärast ujumist saab minna sauna.

Iceswim Festival on üritus, kus kohtuvad nii tippujujad kui ka har rastajad. Festival liidab kokku kõik taliujumise kogukonnad üle Eesti ja toob Tallinnasse ligikaudu 300 taliujujat üle maailma. Festivalil võisteldakse taliujumise maailma karika etapi ja Eesti meistrivõist luste medalitele.

ke alla oma võimete ja suunan sääste tud raha investeeringutesse. Me jälgi me iga kuu pere eelarvet ning hoiame kulud tuludest madalamad. Üle jääva raha investeerime regulaarselt erine vatesse varaklassidesse, mis toob mei le passiivset tulu ja kasvatab meie ra halist jõukust.

4. Investeerin säästud regulaar selt ja hajutatult vastavalt enda riskitaluvusele erinevatesse va raklassidesse (kinnisvara, aktsiad, võlakirjad ja laenud), mis toovad mulle soovitud passiivset tulu.

5. Olen järjepidev ja hoian dist sipliini.

Kui mul on rasked ja keerulised ajad, siis tulen tagasi enda «MIKSI» juur de ja küsin, et kas see vaev on seda väärt. Kui vastus on «jah», siis jätkan tegutsemist teadmisega, MIKS ma se da teen.

Tehes neid tegevusi järjepidevalt, on rahaline edu paratamatu ning on vaid aja küsimus, millal sa saavutad rahalise vabaduse. Minul läks rahali se vabaduse saavutamiseks aega um bes seitse aastat.

Festivali eesmärk on populari seerida läbi taliujumise tervislikke eluviise ning arendada ujumisos kusi. Üheskoos selgitame välja ka aktiivseima taliujumise kogukon na Eestis. Arvestust peame nii uju tud distantsi arvestuses iga päeva lõpus infot uuendades kui ka sta tistika huvides, kui palju erinevaid ujujaid nädala jooksul oma panu se annavad. Endale sobiva distantsi pikkuse saab valida ujuja ise, oluli ne on ujuda vähemalt 25 m korra ga ehk üks basseini pikkus.

Reede, 2. detsembril õhtul toi mub kogukondade meetrite finaal! Kuigi eelregistreerimine on lõppe nud, on võimalik registreerida ka kohapeal.

Osalema on oodatud kõik, ke da sport ja liikumine kõnetab ning kes soovivad saada osa sportlikust talvisest nädalavahetusest ja tun da jäise merevee ergutavat mõju.

Rohkem infot: www.iceswim.ee.

Parimat soovides Riina Aitai Facebooki lehe Taliujumine Nõmmel ja kogukonna eestvedaja

Kristjan Liivamägi.

FOTO: ANDRA ROOSA

LÜHIDALT

Hannes Walterile mõteldes

LEHO LÕHMUS, sõber ja kaasvõitleja

Mis on NAN?

Nõmme Aktiivsed Noored ehk lühidalt NAN on Nõmmel tegutsev noorte osalus kogu. Meie osaluskogu koondab aktiiv seid noori, kes soovivad oma kodukoha noorte elu meeldivamaks muuta, kor raldades erinevaid üritusi ja edastades noorte häält linnaosavalitsusele.

Meie eestvedamisel on toimunud juba kaks teemakohtumist. 6. oktoobril jagas oma mõtteid rahatarkusest Lauri Pae veer ja 1. detsembril rääkis vaimsest ter visest Kristel Aaslaid.

Selleks, et meie tegevust veelgi elav dada, korraldasime koostöös Nõmme linnaosa valitsusega Nõmme Aktiivse te Noorte meeskonnakoolituse päeva, kus tutvustati coaching ’ut ning seati ühiselt meie osaluskogule eesmärke. Arutasime meeskonnavaimu olulisust ja selle saavutamise võimalusi. Rääki sime oma unistuste Nõmme Aktiivse te Noorte osaluskogust ning pidasime plaani, kuidas selleni jõuda saab.

Jälgi meie tegevust Instagramis: @nommeaktiivsednoored.

Nõmme Aktiivsed Noored

Selle aasta detsembri alguses oleks ol nud ajaloolase ja Nõmme patrioodi Hannes Walteri 70. sünnipäev. Para ku peame temast rääkima minevikus ja mälestama teda sünniaastapäeval.

Hannes sündis 3. detsembril 1952 Nõmmel, aastatel 1960–1971 õppis ta Nõmme gümnaasiumis, mis sel ajal kandis ajutiselt nime Tallinna 10. keskkool. Juba õpilasena tundis ta hu vi ajaloo, eriti sõjaajaloo vastu. Han nesele oli omane tolleaegsete noorte opositsioonivaim, ta oli vaimustatud Vabadussõjast ja sõjasangaritest ning kogus juba koolipoisina materjali sel le Eesti ajaloo tähtsündmuse kohta.

Pärast keskkooli lõpetamist ei saa nud elutee valikul kahtlusi olla. Ta õp pis Tartu Ülikoolis kaugõppetudengi na ajalugu ja leidis töökoha ajaloo ins tituudis, esialgu kunstiajaloo sektoris. Osalemise eest kollektiivse töö «Eesti kunsti ajalugu» koostamise eest päl vis ta Kristjan Raua preemia. Peale üli kooli lõpetamist cum laude tegeles ta Vabadussõja probleemistikuga, kuigi tookordseid olusid arvestades nähtuna

vastaspoole s.o Punaarmee juhtkonna vaatevinklist. Kuid peagi märgati noo re energilise mehe mitmekülgseid või meid mujalgi ning aastail 1989–1992 töötas ta ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaali juhatajana. 1992. aastast oli ta aga riigiametites riigikantseleis ning seejärel kaitseministeeriumi süstee mis ministri asetäitja, kantsleri ja nõu nikuna.

Pingelise administratiivse tegevu se kõrval jõudis Hannes teha tunnus tusväärset teaduslikku tööd. 2000. aas tal omandas ta Tallinna pedagoogika ülikoolis filosoofiadoktori kraadi, tee maks Eesti Vabariigi ordenid ja teene temärgid. Ta on avaldanud militaar temaatikat ja Eesti sõjaajalugu käsit levaid uurimusi ja artikleid nii kodukui ka välismaal, lisaks filmistsenaa riumid, tele- ja raadiosaated. Mitme riigi asjatundjad on eriti kõrgelt hin nanud tema 1998. aastal ilmunud kau nist raamatut «Eesti teenetemärgid». 1987. aastal oli Hannes Eesti Muin suskaitse Seltsi asutajate hulgas, koos sõprade-kaasvõitlejatega selle allorga nisatsiooni Nõmme abikomitee loomi se initsiaator. Abikomitee järglasena taastati järgmisel 1988. aastal Nikolai

von Glehni asutatud

ra Selts. Ta juhtis ka korduvalt seltsi selle esimehena. Samal aastal oli ta ka Eesti Akadeemilise

üks asutajaid ning 1993. aastal aluse panija Eesti Sõjahaudade Hoolde Lii dule. Aastast 1999 kuni surmani oli ta liidu president, andes väärika panu se langenud Eesti sõjameeste mäles tuse jäädvustamisel. 1994. aastal oli ta kaitseliidu Toompea malevkonna taastajate hulgas.

1. märtsil 2001 taastati Eesti sõja muuseum ja Hannes Walter sai kon kursi korras selle direktoriks. Töö uuel ametikohal katkestas tema varajane ja ootamatu surm 26. novembril 2004. Tema viimseks puhkepaigaks sai Ra humäe kalmistu.

Mustamäe asundus – eraldiseisvast külast Nõmme koosseisu

22. Winter Cup

3.

Eesti sportlased on absoluutne maa ilma paremik. Näiteks on meie praegu ne tõusev täht Nõmme huvikooli õpila ne Matthias Männikov (pildil), kes saa vutas selle aasta Euroopa meistrivõist lustel neljanda koha. Aga meile tullak se teistest riikidest külla ka sel põhju sel, et vahetada kogemusi ning saada väärt infot.

Oma asukoha poolest on Eesti olnud kohtumispaigaks ida ja lääne sportlaste vahel, kuid ilmselgelt praegu see enam kahjuks ei tööta. Siiski on nüüd võistlu sele tulemas rohkem külalisi, kui neid oli suvisel Euroopa karikavõistluste etapil. Kindlasti on siin oma osa ka meie jõulu turu lummusel ning võimalusel nauti da reede õhtul Estonia teatris etendust. Oma osavõtust on teada andnud külali sed Šveitsist, Rootsist, Lätist ja Leedust ning viimasel hetkel on meil pooleli ka dialoog ühe Poola ja ühe Ungari sportla sega võimaliku osalemise asjus.

Meie ettevõtmise kõige suurem vaen lane on lumetuisk; loodame, et seekord ilmataat meid soosib ning saame mõnu sa kerge pakasega talveilma. Maitse asi – kellele enne jõule metsavaikuses uisud-suusad ja kellele kõrbenud kas toorõli lõhnaga segatud mootorimüra.

Lembit Vaher

Nõmme linnaosa loodeservas asub igast küljest metsaga piiritletud ela mukvartal, mida läbib Tähetorni tä nav. Kvartal moodustaks justkui oma ette küla. Ajas tagasi minnes saame gi teada, et eraldiseisev küla, algupä raselt asundus, too piirkond vanasti oligi.

Eesti esimesel iseseisvumisperioo dil oli levinud asunduskülade raja mine. Tuntuim neist on Pillapalu asundus. 1930. aastate keskel hak kas Asundusamet rajama asundust Harku valda Nõmme külje alla. Seal oli algselt mets, mida läbis Säde tä nav, mida tänapäeval tunneme Tähe torni tänavana. Eesti esimene nais arhitekt Erika Nõva sai ülesandeks projekteerida sinna 10 talu ja kaks karusloomakasvatust. Üks suur maa lapp asunduse keskel jäi Harku viima sele mõisnikule – von Harpele. Uue elamupiirkonna nimeks sai Musta mäe asundus. Talude nimed olid Nõ va, Nurme, Leho, Mati, Liiviku, Ilve se, Koitmetsa, Oru, Metsa, Aasa ja hil jem rajatud Männi. Karusloomakas vatused olid Ilumäe ja Salu. Von Har pe maa kandis Moora nime.

Asunikud olid väga erinevate taus tade ja ametitega, rahaliste võimalus te ning tulevikumõtetega. Kõige tun tum talusaaja tol hetkel oli kahekord ne olümpiamedalist maadluses Ago Neo. Kuigi algselt oli kavandatud asun dusse kõik hooned uuendusliku Mus tamäe koosehituse tüüpprojekti alu sel (kokku liidetud elu- ja loomapida misruumid), läksid sellega kaasa vaid neli maasaajat. Teised soovisid erila

hendust. Von Harpel olid oma maa ga teised plaanid. Tema endale hoo neid ei rajanud, vaid hakkas oma kin nistul välja rentima vakamaasuurusi maatükke.

See oli lühike asunduse tekkelugu.

1941. aastal sügisel elas Mustamäe asunduses 56 inimest. Üldjuhul ela ti maainimese elu – hariti peenraid, peeti hobuseid, lehmi ja teisi loomi. Sõja ajal liikusid asundusest läbi nii Saksa kui ka Nõukogude väed. Viima seid kardeti, sest neil oli kombeks var gil käia ja elanikke relvaga ähvardada. Osas taluhoonetes asusid velskripunk tid ja väike haigla. Osa taluomanikke

põgenesid Rootsi, jättes oma majad tühjaks. Tallinna pommitamise hir mus saabus taludesse peavarju saa miseks võõrast rahvast. Pärast sõda said tühjaksjäänud talud uued elani kud ning igasse taluhoonesse moodus tati 2–4 korterit.

1950. aastatel tükeldati endised talumaad u 160 individuaalkinnis tuks. Valmisid uued, valdavalt sili kaatkividest eluhooned. Osa uusasu kaid hakkas algul pidama lehma, kit se või muid loomi. Samuti oli tähtsal kohal peenramaade ja viljapuuaeda de rajamine. Linnas käimiseks kasu tati Liiva–Vääna raudteeliinil sõitvat

rongi. Küla kõrval liivikul oli Musta mäe raudteepeatus, kus peatus vedur kolme vaguniga.

Kuigi Mustamäe küla liideti 1958. aastal Tallinnaga, on see endiselt jää nud metsadega piiritletud eraldiseis vaks asumiks. Seal kulgevad Tähetor ni, Vesioina, Nõva, Moora, Moora umb-, Hoo, Vete, Padu, Rajametsa, Tihniku, Koitmetsa, Veepiisa, Lauka ja Ääre tä nav.

Tänini Tähetorni tänaval jalutades võib silmata mõnd taluhoonet, mis on kui maamärgid asunduse aegadest.

MTÜ MUSTAMÄE

Nõva Nurme

Leho Mati Liiviku Ilvese Moora Koitmetsa

Oru

Metsa Aasa

Männi Salu Ilumäe

Nõmme Heakor

Sõjaajaloo Seltsi

Hannes Walter evis mitmeid kait seministeeriumi, kaitsejõudude ning nii Eesti kui ka Soome organisatsioo nide teenetemärke, sh Soome Lõvi or deni komandöristiga.

Hannes Walter.

FOTO: EESTI SÕJAHAUDADE HOOLDE LIIDU (ESHL) ARHIIV

Erika Nõva joonistatud Mustamäe asunduse plaan.

ALLIKAS:

detsembril kell 9 toimub Tallinna Nõm me huvikooli kiirusautomudelite ring rajal 22. Winter Cup. Võistlused said alguse Rootsist ning on hiljem roteeri nud Rootsi, Saksamaa, Poola, Ukraina ja Eesti vahel.

Rõõmsad jõulud Nõmme Rahu kirikus

JOOSEP SANG

17. detsembril kell 19 kõlavad Nõmme Rahu kirikus mandolii nid ja lauluhääled. Jõulurõõmu ja jõulurahu jagab 7-liikmeline ansambel Beati Mandolini, kes esitab itaalia muusikat (peami selt Sitsiiliast), aga põimib oma kavadesse ka klassikat ja eesti heliloojate teoseid. Ansamblil on värskelt välja tulnud album «Rõõmsad jõulud igal pool», kus kõlavad tuntud ja ka vähem esi tatud jõululaulud eesti, itaalia ja inglise keeles.

Beati Mandolini tähendab tõlkes «õnd sad mandoliinid». Nime taga on an sambli juht ja ellukutsuja Ants Õnnis, kes igapäevaselt istub ERSO kontra bassitoolil, aga on olnud ka näiteks ansambli Kontor üks juhtfiguure. An sambli vokaalsolist ja löökpillimän gija on tema poeg Anto Õnnis, kes kuulub Hortus Musicuse ja Vox Cla mantise ridadesse ning mängib Esto nia teatri orkestris. Ülejäänud Beati

Mandolini liikmed on Tõnu Raadik (viiul, mandoliin), Are Jaama (kitarr, mandoliin), Teet Veskus (kitarr, laul), Joosep Sang (mandoliin, laul) ja Endel Valkenklau (bassmandoliin, laul). An sambel on andnud arvukalt kontserte

üle Eesti ning avaldanud kolm plaati, neist värskeim valminud just alanud jõuluaega silmas pidades.

Beati Mandolini palades kõlise vad-helisevad laul, neli mandoliini, kaks kitarri, viiul, ukulele, suupillid ja

Püha Johannese kooli meeleolukas jõululaat kostitab muusika ja töötubadega

KARMEN KAUKVER, Püha Johannese kool

Kutsume kõiki osa saama Püha Johannese koo li heategevuslikust kogu pere jõululaadast, mis toimub 3. detsembril kell 11–14 Püha Johanne se koolimajas, Kivimäe 25.

Meeleoluka jõulukommete jututoa ja lauluga kostitab külalisi vanaisa Ivo Linna. Lisaks sööda va-joodavaga ja isetehtuga kauplemisele ootavad külastajaid oksjon, õnneloos ja toredad töötoad:

maitseainete töötuba, jõulupärja valmistamise töötuba, jõulukaartide töötuba, voolimise töötuba, lauatenniseturniir, lapse ja lapsevanema kolmevõistlus.

Töötubade osalustasu annetusena. Koolilt tuleb jõululaadal müüki Püha Johan nese kooli värskelt valminud 2023. aasta seinaka lender. Seda saab ka ette tellida PJK veebipoest, hind on 12 eurot.

Laadal kogutud tulu läheb toolide soetami seks aatriumisse, kus võõrustame ka koolis toi muvate sündmuste (sh kontsertide) külalisi. Oks

joni tulu läheb puutööklassi sisustuse täienda miseks.

Palume arvestada, et kooli juures parkimis võimalused puuduvad ja majas sees kanname vahetusjalanõusid.

Jõululaada info ja küsimused huvikooli ju hilt Karinilt, karin.sarv@pjk.ee.

Kui jõululaadale ei jõua, tasub siiski sel sü gisel uksed avanud Püha Johannese koolima ja ümbrusse uudistama tulla, kuna akendele, vaatega väljapoole, on paigutatud Püha Johan nese kooli õpilaste ja Püha Johannese huvikoo li kunstiringi õpilaste tööd.

Ootame kõiki põnevuse ja sooja südamega!

löökpillid. Kuulaja, kes seab sammud Nõmme Rahu kirikusse, saab osa eht sast jõulumeeleolust, mille loovad ae gumatud klassikapalad, kodused ees tikeelsed laulud ja autorilooming Tõ nu Raadiku sulest.

Teated detailplaneeringutest

Nõmme linnaosa valitsus avalikustab Ravila tn 19 kin nistu projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisprojekti. Nõmme üldplaneeringu kohaselt paikneb Ravila tn 19 kinnis tu väikeelamute juhtotstarbega alal, kuhu võib kavandada väike elamuid (kuni 6 korterit) ning lähipiirkonda teenindavaid vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaid, kaubandus-, teenindus- ja lastehoiuettevõtteid ja -asutusi, mängu- ja spordiväljakuid jms. Projekteerimistingimuste eesmärk on määrata tingimused Ravila tn 19 kinnistul asuva üksikelamu laiendamiseks. Ravila tn 19 kinnistu üksikelamut võib laiendada lõuna poole ca 7,3 m, ca 12,3 m ida poole, Ravila tn 19 ida poolsest kinnistu piirist max 18,6 m, läänepoolsest krundi piirist min 11,2 m kaugusele. Kogu kinnistu suurim lubatud hoonetealune pindala 2060 m² suuru sel kinnistul võib olla kuni 285 m² võrrelduna proportsionaalselt Ravila tn 19 krundi suurust ümbritsevate kruntide suurusega ning hoonestusega. Olemasoleva elamu laiendamine (ehitisealu ne pindala 222 m²) arvestab ümbritsevat hoonestust.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib planeerimisseaduse § 125 lõike 5 alusel lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse kor ral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada pro jekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jää vale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujune nud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimuste ga.

Projekteerimistingimuste taotluse ja selle lisamaterjalide avalik väljapanek toimub 2. detsembrist kuni 18. detsembrini 2022 Nmme linnaosavalitsuse ruumides Valdeku tn 13, I korru se fuajees, küsida infoletist.

PT taotluse nr 2211002/11318 ning ameti koostatud PT eel nõuga on võimalik tutvuda Tallinna vanas projekteerimistingi muste ja ehitusprojektide registris veebiaadressil http://ehitus.tallinn.ee/tpr/Start.aspx?PageName=Menet lus&MLiik=PT&MID=17018 PT menetluste nr PT247930 või Ravi la tn 19 aadressi alt (dokumentide nägemiseks peab ID-kaardi ga sisse logima).

1. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus esitada menetlust läbi viivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks on avaliku väljapaneku lõppemise kuupäev.

2.Juhul, kui eelnevas punktis nimetatud tähtaja jooksul ette panekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja aru tada ilma avalikku istungit läbi viimata.

Menetlusosaline loetakse asja arutamisest avalikul istungil loobunuks, kui haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlu sest teatamisel teinud ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vas tuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (alus haldusmenetluse seaduse § 50 lõige 3). Info tel 645 7300.

KLEER TALI

Koolialustajate kabeturniir

19. novembril toimus Nõmme kultuuri keskuses traditsiooniline koolialustaja te kabeturniir.

Sel korral selgitati poiste ja tüdruku te seas välja esikolmikud üheksa võist leja seast.

FOTO:

Poiste arvestuses tuli esikohale Kaa ren Johannes Aarma (Tallinna toomkool). Talle järgnesid Jasper Miller (Pääsküla kool) ja Joel Erik Rist (Nõmme gümnaa sium). Tüdrukute seas jagasid esikolmi ku kohti Pääsküla kooli õpilased – Mia Säde (esimene), Marta Kriisa (teine) ja Elizabet Lauk (kolmas).

Koolialustajate kabeturniiri korral dasid Nõmme kultuurikeskus, Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme kabeklu bi. (NS)

Nõmme linnaosas ootab 20 last Inglipuu kingitust

Ka sel aastal kogus Maxima koostöös Nõmme linnaosas sotsiaaltöötajatega ning Eesti Lasterikaste Perede Liidu ga kokku just nende laste jõulusoovid, kelle peredel puuduvad tänavu võima lused lapsele soovitud jõulukingituse tegemiseks.

Iga hooliv eestimaalane saab haka ta ingliks, tehes Inglipuul olevale lapse le soovitud kingituse ajavahemikus 22. november – 11. detsember. Kingikampaa nias osalemiseks tuleb valida Maxima kaupluses Inglipuult üks inglike lap se nime ja sooviga, kelle jõuluunistust tahad täita ja osta talle kingitus. Kingi tuse saab üle anda pakkimata kujul kas poe infoletti või kassasse, kust Maxima selle juba õigeaegselt lapseni toimetab.

Nõmme Inglipuu asub Maxima X kaupluses aadressil Pärnu mnt 390B. Teiste Inglipuude täpsed asukohad on leitavad veebilehel www.maxima.ee/ inglipuu. (NS)

Teated

detailplaneeringutest

Nõmme linnaosa valitsus ja Mustamäe linnaosa valitsus korraldavad avaliku arutelu Mäepealse tn 9 ja 2a detailpla neeringule.

Detailplaneering algatati Tallinna linnavalitsuse 19.03.2008 korraldu sega nr 472 k ja võeti vastu Tallinna linnavalitsuse 30.06.2017 korraldu sega nr 1076-k.

Detailplaneeringu ala hõlmab kahte linnaosa: Nõmme ja Musta mäe linnaosa.

Detailplaneering võeti vastu ees märgiga kavandada planeeritud ala le kolm kuni 8-korruselist korterela mut, üks 2-korruseline korterelamu, üks 2-korruseline lasteaiahoone, ala jaam ja pargiala ning parkla. Detail planeeringu vastuvõtmisel kavan dati planeeritud ala krundile posit sioon 3 munitsipaallasteaed ja krun di sihtotstarbeks ühiskondlike ehitis te maa. Detailplaneering on Musta mäe linnaosa üldplaneeringut muu tev lasteaia krundi osas.

Detailplaneeringuga sai tutvu da alates 3. oktoobrist 2022 kuni 6. novembrini 2022.

Avalik arutelu toimub neljapäeval, 15. detsembril 2022 kell 16 Musta mäe kultuurikeskuses Kaja IV kor ruse saalis.

Lisainfo telefonil 645 7300 ja 645 7528.

Ansambel Beati Mandolini.

Muu Kimbud, pärjad, seaded, kal muhooldus – Suzi Lilled OÜ, Rahumäe tee 23. Avatud E-R kell 10-15, L-P kokku leppel. Tel 5553 0531. Meilt on võimalik tellida lillekim pe, -seadeid, pärgi erineva teks sündmusteks, tähtpäe vadeks (pulmad, jõulud, ma tused, jne). Ka on võimalik tellida pesubetoonist haua piirdeid ja -vaase.

Võtame tööle uude õmb lustehasesse õmblejaid, overlok – naiste kerged rõi vad. Asukoht Keila. Helis ta 5331 0767 või saada CV morrisan777@gmail.com.

Vajatakse tugiisikut 3-aas tasele poisile Rabarübliku lasteaeda. Tööaeg E-R 9-13. Info tel 526 8880.

Keskealine lasteta abielu paar soovib osta majaosa või väikest maja Nõmmel. Tel 554 4644.

Underi ja Tuglase muuseum Rahumäel (Väikese Illimari 12, Tallinn) otsib majahoid jat. Tööülesanded: kõnni teede korrastamine, hoone ümbruse korrashoid, riigi lipu heiskamine ja langeta mine. Tasu kokkuleppel. Li sainfo muuseum@utkk.ee, 672 2847.

KOGENUD HINGETERAPEUDI VASTUVÕTT TÄHETORNIS

Stress, depressioon, lein, paanika, trauma, sõltuvus, hirm jne.

Pereteraapia, viharavi. Vajadusel KODEERIMINE.

Kõigele on lahendus. Info ja broneerime tel 5690 1996 ksaar.noustamine@gmail.com