Nõmme Sõnumid nr 20 (652)

Nõmme Sõnumid

Nõmme linnaosa tunnustusauhinna pälvis tänavu Püha Johannese kool

12. novembril Nõmmele linnaõiguste andmise 96. aastapäeva kontsertaktusel kuulutati välja tänavune linnaosa tunnustusauhinna saaja. Selle aasta laureaat on Püha Johannese kool, kes sai auhinna Nõmme haridusmaastiku vaimsuse tõstmise ning rikastamise eest.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul on 2022. aasta Nõmme haridus elu ajaloos erakordne, sest uusi kooli maju väga sageli ei ehitata, veel har vem juhtub seda, et uksed avab erainit siatiivil loodud haridustempel. «Seni erinevates kohtades tegutsenud ning mõned korrad ka kolima pidanud Pü ha Johannese kool jõudis päris oma koju Nõmme mändide alla. Inimesed, kelle eestvedamisel on kümmekond aastat tagasi sündinud ideest välja kas vamas gümnaasium, väärivad tunnus tust,» rääkis Kuri auhinda üle andes.

«See tunnustus on liigutav ja tekitab tunde, et Nõmme on meid omaks võt nud, oleme teretulnud ja vajalikud,» sõnas Püha Johannese Kooli direktor

Liivika Simmul pärast tunnustusau hinna saamist.

Nõmme linnaosa valitsus on tun nustusauhindu välja andnud juba 2000. aastate algusest. Tunnustusau hinna pälvib inimene või organisat sioon, kes on Nõmme arengule kaa sa aidanud või mõnel muul moel oma teoga silma paistnud.

Tänavuse Nõmme tunnustusau hinna saaja valis välja viieliikmeline komisjon, kuhu kuulusid linnaosava nem Karmo Kuri, linnaosakogu liige Kris Leinatamm, Nõmme Aktiivsete Noorte juht Nora Õispuu, Nõmme laulu- ja tantsupäeva juht ja kogukon naaktivist Tiit Kruusalu ning eelmise aasta laureaat Tiina Karema.

Komisjon tunnustas kõiki ettepa nekute taga olevaid Nõmme inimesi ja organisatsioone, tõstes esile 17-aas tase Grete Astrid Grahe kui silmapaist va Nõmme noore, kes korraldas ise seisvalt heategevusliku koertenäitu se. Kogu ürituse tulu annetati MTÜ Loomapäästegrupile.

Grete Astrid Grahe joonistus hak kab kaunistama ka Nõmme 2023. aas ta kalendrit.

Püha Johannese kool tegutseb aas tast 2013 ja seal õpib praegu 464 õpi last. Püha Johannese kool on ühe asu tusena tegutsev koolieelne lasteasu tus, põhikool ja gümnaasium. Lisaks üldharidusele tegutsevad seal ka huvi hariduskool, pikapäevarühm, eelkool,

koduõppeosakond ja Tervikliku Hari duse Fond. Kool baseerub õigeusu ki riku traditsioonil. Seni on tegemist ol nud rändkooliga, mis liigub õpilaste arvu suurenedes suuremale rendipin nale. 2019. aastal omandas kool aga maatüki Kivimäe mändide all. 2020. aastal korraldati ideekonkurss kooli maja arhitektuurilise kuju leidmiseks. Konkursile laekunud arvukate tööde hulgast valis žürii võitjaks SKAD Ar hitektid lahenduse. 2021. aasta keva del alustas Merko ehitamist ning uu de koolimajja koliti 2022. aasta sep tembris.

Püha Johannese kooli kohta leiab rohkem infot nende kodulehelt: www.pjk.ee. (NS)

Nõmme uisupark avab hooaja juba 20. novembril 20. novembril algab Nõmme gümnaa siumi uisupargis juba viies hooaeg. Kui varasematel aastatel on Nõmmel uisu hooajad alanud peamiselt detsembris, siis sel ja järgnevatel aastatel üritame endast anda kõik, et oleksime valmis orienteerivalt novembri keskpaigas. Miks? Viimaste hooaegade statistika, ja mitte ainult Nõmme uisupargi kasu tuse põhjal, näitab, et kasutajad ja püsi kunded ootavad tegelikult väga uisuhoo aja algust. Statistiliselt on novembrikuu keskpaik ja lõpp päeva kohta keskmiselt suurema kasutusega kui näiteks veeb ruari lõpp ja märtsikuu algus. Ei tohi mui dugi unustada, et sõltume ilmast ja sel lest lähtuvalt peame olema ka paindlikud nii väljaku avamise kui ka hooaja lõpe tamise suhtes.

Oktoobri lõpus avasime ka broneeri missüsteemi Tallinna koolidele ja hea meel on tõdeda, et paarkümmend päe va enne hooaja algust oli registreerunud juba üle 2000 õpilase Nõmme uisupar ki. Kõige populaarsemad kuud Nõmmel on praegu jaanuar, veebruar ja detsem ber. Tuletame meelde, et kooligruppide le on neile eraldatud aegadel pilet tasu ta. Hea uudis on ka see, et seenioridele (vanuses 65+) on samuti pilet esmas päeval, kolmapäeval ja reedel vahemi kus 10–17 tasuta. Viimastel hooaegadel on rohkem olnud ka hooajapasside ost mist. Oleme siingi loonud erinevaid või malusi neile (sh peredele), kes soovivad uisuhooajast maksimumi võtta. Tutvu võimalustega www.uisupark.ee.

Kindlasti jätkame populaarsete laste hommikutega, nii et hoidke ennast meie tegevuste ja ajakavaga kursis.

Selleks, et saaksime oma tööd pari mal võimalikul viisil teha, on vaja enda ümber häid partnereid. Nõmme uisu pargi tiim tänab aastatepikkuse koos töö eest Nõmme gümnaasiumi koolipe ret, Nõmme linnaosa valitsust, Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit ning Kadrioru Parki. Kuid mis kasu on sel lest, kui sul on uisupark, aga pole külas tajaid? Meie südamlik tänu kuulub kõi gile vanadele ja tulevastele klientidele, kelle jaoks me seda tööd igal aastal tee me. Uisupargi külastuste kasv igal hoo ajal annab meile lootust uskuda, et aja me koos oma partneritega õiget asja.

Soovime teile rõõmsat ja särtsakat uut uisuhooaega ning ilusat aasta lõppu!

Fred Randver, Nõmme Uisupark

Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul tunnustusauhinda vastu võtmas.

FOTO: UISUPARK

Eeskujulik kodanik arvestab naabritega ja hoolib ümbruskonnast

Eestis on varsti pea veerand sajandit tähista tud 26. novembril kodanikupäeva. Võib-ol la paneb see tähtpäev nii mõnegi esmapil gul õlgu kehtima, aga kui korraks võtta hetk ja mõelda, siis tublid kodanikud on laiemalt võttes riigi, aga kitsamalt oma väikese kogukonna alus talad. Ühed kodanikuühiskonna kolmest kompo nendist.

Usun, et mõistet «kodanikuühiskond» on paljud kuulnud. Vabaühenduste liidu portaal Hea Koda nik võtab selle hästi kokku: «Tugevaks kodaniku ühiskonnaks on vaja suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sekto rit ehk teisisõnu – kodanikke.»

Inimesed sageli ei hooma, missugune vägi neis peitub. Tubliks kodanikuks olemine algab tegeli kult väikestest asjadest. Kas või arusaamisest, et kodu ei lõpe korteriukse või aiaväravaga, et arves tatakse naabritega ja hoolitakse ümbritsevast. Aga kui nõmmekas osutub veel ka sädeinimeseks, kes innustab teisigi ja kutsub tegutsema? Ühistegevu ses avastatakse, et nii on võimalik isegi mägesid paigast liigutada.

Nõmmel ei pea näiteid kaua otsima. Kogukon na initsiatiivil on toimunud erinevaid ettevõtmisi, alates piirkondlikest talgupäevadest ja lõpetades suurte üritustega, mis toovad uudistajaid ja küla lisi meie mõnusatele kitsastele tänavatele kauge maltki. Viimastest tooksin kindlasti välja Nõmme laulu- ja tantsupäeva traditsiooni taastamise, ko gukonnapeo «Roheliste väravate tänav» ja Sõbra tänava sügislaada ning hoovimüügipäevad.

Tore kodanikualgatuslik ettevõtmine oli 12. no vembril Kurni tänava elanikel. Tänava 95. sünni päeva puhul korraldati jalutuskäik põhimõttel «kurnikalt kurnikale». Eesmärk oli tutvuda naab ritega, elavdada kogukonda ja jagada üksteisega oma tänava, sealsete majade ja elanike lugusid. Usun, et see on midagi sellist, mida tasuks mu jalgi proovida.

Kuigi vahepeal oli pool sajandit sunnitud katkestusi, on Nõmmel olnud aktiivne seltsielu väga pikalt. Heites pilgu ajaluk ku, siis vanim selts – Nõmme Heakorra Selts – loo di 1908. aastal. Nagu on märkinud ajaloolane Leho Lõhmus, oli tol ajal tegemist omamoodi parlamen diga, mis koondas kohalikke mõjukaid inimesi.

Heakorra seltsi kõrvale on viimase 30 aasta jook sul tekkinud teisigi ühendusi, kellega linnaosava litsusel on olnud hea koostöö. Isegi nendel puh kudel, kui mõnes küsimuses ollakse esialgu eri arvamusel, teeme konstruktiivset koostööd. Ees märk on meil ju üks – et Nõmme oleks Nõmme.

Olen veendunud, et nii nagu mõjutab kodukoht seal elavaid inimesi, annavad ka inimesed sellele paigale oma näo. Nõmme on vaieldamatult vä ga omanäoline piirkond, kelle kodanikele on identiteet tähtis. See on ju ammu tea da fakt, et kui nõmmeka käest küsitak se, kus ta elab, on pea alati vastuseks, et Nõmmel, mitte Tallinnas.

Olgu sellega, kuidas on, aga üks on kin del – tublid kodanikud ja ühtehoidvad kogukonnad on nii Nõmme kui ka Tal linna jaoks väärtus. Head saabuvat ko danikupäeva!

Tubliks koda nikuks olemine algab tegelikult väikestest asja dest.

21. novembrist algab graniitsõelmete jagamine

Nõmme linnaosa valitsus jagab korte riühistutele ja eramajade omanikele talviseks libeduse tõrjeks tasuta gra niitsõelmeid. Sõelmed on pakenda tud 25-kilostesse kottidesse ja need tuuakse soovijatele kohale kahe nä dalal jooksul.

Linnaosavalitsus tuletab meelde, et tuhka või kloriide lume- ja libedus tõrjeks kõnni- või pargiteel ei kasuta ta. Libeduse tõrjeks kasutatava puis tematerjali tera läbimõõt peab olema 2–6 mm. Vastavate Tallinna linna hea

korraeeskirjade nõuete eesmärk on li bedustõrjevahendite jääkreostuse ja lendlevate peenosakeste vähendami ne välisõhus.

Selleks, et heitlikeks ilmadeks ja libedusetõrjeks varakult valmis olla, palume täita registreerimisvorm või malikult varakult.

Graniitsõelmeid saab tellida ala tes 21. novembrist e-posti teel valde ku@tallinnlv.ee, telefonil 645 7333 või Nõmme linnaosa valitsuse kodulehel olevalt tellimisankeedilt. (NS)

Tallinna õppeaasta alguse toetust saab taotleda veel novembri lõpuni

Tallinna linn maksab tänavu õppe aasta alguses lisaks esimesse klassi mineva lapse 320-eurosele toetusele ka kõigile põhikooli-, gümnaasiumija kutsehariduse õpilastele kooliaas ta alguseks 50-eurost toetust. Taotlu si koolitoetuse taotlemiseks saab esi tada veel kuni 30. novembrini.

E-taotluse koolitoetuse saamiseks saab esitada Tallinna iseteenindus keskkonnas taotlen.tallinn.ee/kooli toetus 30. novembrini. Kõik esimest korda kooli minejad saavad toetust

320 eurot ja toetus makstakse väl ja ühes osas. Sel aastal on kõikide le koolilastele alates teisest klassist mõeldud universaaltoetus ehk 50 eu rot kooliaasta alguseks. Seda toetust saab õpilane kuni 19-aastaseks saami seni, kui ta alustab ja jätkab põhi- või keskhariduse omandamist või kut seõppe tasemeõpet ning tema vähe malt ühe vanema rahvastikuregist risse kantud elukoht on Tallinna linn katkematult vähemalt toetuse maks mise kalendriaasta 1. jaanuarist. Taot

luse võib esitada vanem, kelle elu koht rahvastikuregistris on sama toe tuse saamise õigust omava lapsega. Taotlus tuleb esitada üks kord esma sel taotlemisel ja järgnevatel aastatel toimub maksmine automaatselt, kui toetuse saamise tingimused on jät kuvalt täidetud. Taotlus tuleb esita da iga õppuri kohta, kellele toetust soovitakse. Alates 18. eluaastast ehk täisealine õppur peab taotluse esita ma ise seoses lapsevanema esindus õiguse lõppemisega. (NS)

Korraline hindamine ei mõjuta 2023. aasta maamaksu

21 aasta järel toimus taas maade kor raline hindamine, mis annab ka Tal linna maaomanikele objektiivse ja aja kohase info maa turupõhise väärtu se kohta. 2022. aasta hindamise tu lemusi hakatakse maksustamisel ka sutama alles 2024. aastast ning maa maks ei saa ka siis tõusta rohkem kui 10% aastas.

Tallinna abilinnapea Tanel Kiik tõ des, et viimasest maa korralisest hin damisest on möödas terve inimpõlv ja selle aja jooksul on maa väärtus oluliselt tõusnud. «Lisaks turuhinna ajakohastamisele on seekordsel hin damisel kohandatud ka hindamistu lemuste rakendamist maaüksustele. Nimelt kui eelmistel korralistel hin damistel moodustati hinnatsoonid, mille alusel tuli igale katastriüksu sele maa maksustamishind eraldi välja arvutada, siis seekord arvutati maa väärtus kohe igale maaüksuse le,» rääkis Kiik.

Maa korralise hindamisega määra ti üheaegselt kõikidele Eesti maaük sustele ligikaudne turupõhine väär tus ehk maa maksustamishind. Hin damise viis läbi maa-amet koos kut seliste kinnisvarahindajatega. Hinna ti ainult maad, mitte ehitisi ega kasva vat metsa. Tulemused arvutati andme kogude andmetele tuginedes ja hinda mismudeleid kasutades. Maa uus väär tus arvutati toimunud tehinguhindade võrdlemisel ja kohandamisel hinnata va maa omadustega ning on alates 31. oktoobrist maa-ameti veebilehel kõigi le huvilistele kättesaadav. Maaomanik ei pea tegema muud, kui üle kontrol lima oma maa andmete õigsuse and mekogudes. Võimaliku andmevea pu hul tuleb tagasisidet anda maa-ametile. Korralise hindamise tulemused on aluseks ka maa maksustamisel, kuid 2022. aasta hindamise tulemusi haka takse maksustamisel kasutama alates 2024. aastast. «See tähendab, et 2023.

aastal arvutatakse maamaks seniste maksustamishindade alusel ning uued maksustamishinnad veel maamaksu ei mõjuta,» selgitas Kiik. «Tallinna lin na jaoks on oluline, et maamaks oleks ka edasistel aastatel inimestele jõu kohane. Maamaksu hüppelise kas vu vältimiseks on seadusega langeta tud maksimaalseid maamaksumää rasid kuni viis korda. Lisaks on sea tud piirang, et maamaks ei saa tõus ta rohkem kui 10% aastas. Samuti jää vad kehtima koduomaniku soodustu sed ning ka edaspidi on Tallinna kodu omanikud kuni 1500 m² ulatuses maa maksust vabastatud.»

Tallinna linn kinnitab uued maa maksumäärad hiljemalt 1. juuliks 2023.

Rohkem infot 2022. aasta maa korralise hindamise kohta on leitav maa-ameti kodulehel ning maa hin damise tulemustega saab tutvuda: mi nu.kataster.ee. (NS)

KARMO KURI Nõmme linnaosa vanem

Nõmmelased saavad taas osaleda kaasava eelarve hääletamisel

Järgmisel nädalal, 21. novembril lä heb linnaosades rahvahääletusele 114 Tallinna 2023. aasta kaasava eelarve ideed, millest kõige rohkem ehk 18 tulevad hääletusele Nõmme linna osas. Ideedega saab juba praegu tut vuda www.tallinn.ee/kaasaveelarve.

Kõigi esitatud ideedega saab tutvu da ja lemmikute eest oma hääle an da alates järgmisest esmaspäevast, 21. novembrist kuni 4. detsembrini lehe küljel kaasaveelarve.tallinn.ee. Sel leks, et hääletusel oleks kaalu ja jõu du ning idee realiseeruks, peab hää letusel osalenute arv täitma lävendi, milleks on Kristiines, Nõmmel ja Pi rital 500 hääletajat ning Haaberstis, Kesklinnas, Mustamäel ja Põhja-Tal linnas vähemalt 1000 inimest. Lasna mäel on selleks lävendiks 1500.

Hääletusel saab osaleda iga vähe malt 14-aastane Tallinna elanik ja hääletada kahe endale meelepära se idee poolt oma linnaosas. Igaüks saab osaleda hääletusel selles linna

LISAINFO

Koerte jalutusväljak Nõmme turu juur de Avalikud tualetid Nõmme suuremate le haljasaladele, sh turu juurde

Pihlaka 12 ümbrus kohalike pargialaks

Rajame Pääskülla pumptrack’i

Koerte jalutusväljak Trummi tänava piirkonda

Särje tänava mänguväljak kogupere väljakuks

Oravamäe mänguväljaku uuendami ne ning laiendamine

Välijõusaal Liiva rongijaama juurde

Madalseiklusrada Jannseni puiestikku

Hommiku ja Särje tänava metsatukk rekreatiivalaks

osas, kus on tema elukoht rahvasti kuregistri järgi.

Igas linnaosas enim hääli saanud projekt saab rahastuse linna 2023. aasta eelarvest ja läheb järgmise aas

Nõmme ajalugu tutvustavad infotahv lid

Välijõusaal Vääna tänava parkla juur de Pääsküla noortekeskuse juurde rula park

Mänguväljaku rajamine Raba tänava piirkonda

Lilleniidualad raudteeäärsetele alade le

Muusikaaed noortele Nõmme turu par gialale ning Vabaduse parki Kohalike park Vana-Mustamäe ja Tor ni tänava vahelisele alale

ta jooksul elluviimisele. Kaasava eel arvega viiakse igas linnaosas ellu vä hemalt üks projekt aastas, mille lin naosa elanikud on ise välja pakkunud ja valinud.

Kaasava eelarve projektide läbivii miseks on 2023. aastal planeeritud üks miljon eurot. Täpse kaasava eelarve kogusumma kinnitab Tallinna linna volikogu 2023. aasta eelarve vastuvõt misel. Kogusummast kolm neljandik ku jaotatakse linnaosade vahel võrd selt ning ühe neljandiku jaotamisel võetakse arvesse linnaosa elanike ar vu jooksva aasta 1. juulil.

LÜHIDALT

FOTO:

Linnaelu edendamiseks esitasid lin lased kaasava eelarve ideekorjega kok ku 414 ideed, millest hääletusele kva lifitseerusid 114 ettepanekut. Ideede teostatavust hindas ekspertkomisjon. Esitatud ideede hulgast sõeluti välja need, mis on juba mõne teise rahas tusallika toel kavas, mida pole võimalik ellu viia 2023. aasta jooksul või pole kaa sava eelarve rahalistes piirides. Samu ti jäid hääletuselt kõrvale ideed, mis ei vasta Tallinna üldistele arengueesmär kidele või pole investeeringuobjektid.

Nõmmelane Nadezda Savchenko tähistas 101. sünnipäeva

7. novembril tähistas oma 101. sünni päeva nõmmelane Nadezda Savchen ko. Eakat sünnipäevalast käis õnnitle mas Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri.

Täpsem info kaasava eelarve vee bilehel kaasaveelarve.tallinn.ee. (NS)

Novembris avati Nõmmel kaks uut mälestuspinki

11. novembril avati Pääsküla jaama lä hedusse jääval haljasalal näitleja Endel Simmermanni mälestuspink.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul oli Endel Simmermanni mälestuspingi avamise eestvedaja Nõmme noormees Siim Juhkam. «Ku na Simmermann elas perioodi oma elust ka Pääskülas, toetas linnaosa valitsus algatust paigaldada armas tatud näitlejale tema sünniaastapäe va eel nimeline pink,» rääkis linna osavanem.

Endel Simmermanni poeg Aivar Simmermann meenutas oma Pääs külas elanud isa humoorikalt kui saja sammu meest. «Isal oli oluline iga päev vähemalt sada sammu teha – Pääsküla raamatukoguni ja tagasi. Mõnikord ei viitsinud ta korralikult riidesse panna ja tõmbas hommikumantli peale jo pe. Minu märkuse peale, et pane ikka korralikult riidesse, mida inimesed si nust muidu arvavad, sain talle omase tabava vastuse: «Need, kes mind tun nevad, teavad, et mul on kapis ka smo king. Nendel aga, kes mind ei tea, on

ükskõik, kuidas ma riides olen,»» rää kis poeg pingi avamisel.

Endel Simmermanni mälestuspink avati Pääsküla jaama lähedal Viisi 31 asuval haljasalal. Pingi avamisest võt sid osa pereliikmed ja endised kollee gid.

Endel Simmermann (1924–2007) oli Eesti näitleja. Ta alustas oma koo liteed Paide algkoolis ja lõpetas 1944. aastal Tallinnas raudteekooli. Simmer mann töötas enamikus Eesti teatrites: Narva teater (Paides), Endla, Rakvere Teater, Vanemuine, Eesti Draamatea

Teeme Tähetorni tänava kergliiklustee parkla juurde mitmekülgse välijõusaali FOTO: JUKKO NOONI

ter ja Estonia. Üheks tema viimaseks tuntuimaks rolliks oli 15 aastat män gitud Pipi Pikksuka isa roll. Lisaks töö le teatris dubleeris ta animatsioonfil me, mängis kuuldemängudes ja fil mides, millest nimekaimad on «Noor pensionär», «Siin me oleme!», «Igihal jas vaatemäng», «Tema majesteet ko mödiant», «Meie Uduvere», «Bande», «Arabella, mereröövli tütar» ja «Sur ma hinda küsi surnutelt».

5. novembril avati Arved Haugile tema 100. sünniaastapäevaks mäles tuspink, mille avamise ettepanek tuli

siinselt elanikult Maie Parrikult. Mä lestuspink avati Nõmmel Ravila par gis, kus on pingid veel mitmetel muu sikaga seotud inimestele nagu Arne Oit, Alo Mattiisen ja Jüri Aarma. Arved-Valentin Haug oli eesti heli looja ja laulja. Ta õppis 1947–1952 Tal linna muusikakoolis klarnetit ja laulu. Alates 1945. aastast mängis Haug mit metes orkestrites ning laulis Eesti Raa dio segakooris. 1960. kuni 1964. aas tani laulis ta Eesti Raadio meeskvar tetis koos Uno Loobi, Kalju Terasmaa ja Eri Klasiga. Aastatel 1961 kuni 1986 töötas ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonna toimetajana, olles ansambli Laine, orkestri Vana Toomas ja ansambli Erfia juht. Arved Haug kir jutas muusikat estraadietendustele ja lõi üle 400 laulu, neist paljud on läbi aastate olnud populaarsed: «Hõissa, pulmad!», «Kui kõnnib mannekeen», «Rannapiiga», «Mere muusika», «Saa dan oma varju», «Rahu hällilaul», «Ko du», «Ööbiku valss», «Lõbus korstna pühkija», «Lõpp poissmeheelule!» ja «Laev lahkub hommikul». (NS)

Mida tuleks teada tellimuslõksudest ja tarbija kodus sõlmitavatest müügilepingutest?

TIINA-MARY METSIK, Tallinna Strateegiakeskus

Kas oled vajutanud internetis surfates tasuta prooviperioodidele või muude le eripakkumistele kiirelt OK või EN TER ning avastanud hiljem e-postkas tist arve tellitud teenuse eest? Või oled soetanud enda kodus toimunud toote esitluse käigus hirmkalli tolmuimeja ja hiljem kahetsed seda?

Esimesel juhul on tegemist veebi keskkondades levinud klassikalise tel limuslõksuga, millesse sattumist tu leks vältida. Teisel juhul on tegemist väljaspool kaupleja äriruume sõlmi tud lepinguga, mille puhul võib täba rast olukorrast päästa eelkõige tead mine 14-päevasest taganemisõigusest.

Tasuta prooviperioodidega tuleb ol la ettevaatlik, kuna sageli järgneb selle le automaatne tasuline liitumine. Ku na tasuta pakkumiste puhul tüüplepin

gu tingimustele üldjuhul tähelepanu ei pöörata, võib jääda märkamatuks ka automaatselt tekkinud lepinguline seotus. Mida selles olukorras teha? Üks nes kasutajakonto või äpi kustutami ne kahjuks liitumislepingut ei lõpeta.

Juhul, kui kauba kätte saamisest ei ole veel möödunud 14 päeva, võib tarbija taganeda sidevahendi abil või väljaspool kaupleja äriruume sõlmi tud lepingust põhjust esitamata. Ühe selt mõistetav taganemisavaldus tu leks saata kauplejale kirjalikult ja jät ta endale sellest koopia.

Kui 14-päevane taganemisperiood on möödas, on võimalik lõpetada le ping kooskõlas selle tingimuste ja kaupleja juhistega. Pärast lepingu kor rektset lõpetamist tuleks veenduda, et ka kasutajakontod on kustunud, või need ise kustutada. Tallinna Stratee giakeskuse linna ettevõtlusteenistuse tarbijakaitse osakonna juhtivspetsialis

ti Marit Mäepere sõnul võib vaatama ta lepingu lõpetamisele säilida kohus tus tasuda juba tarbitud teenuste eest. Lisaks veebikeskkonnas oleva tele müügiedendustele on levinud tootetutvustused tarbija kodus, mil lele järgneb müügimehe ladus ja en tusiastlik kõne toote imelistest oma dustest. Suurest ärevusest tehakse kii re ja läbi mõtlemata otsus ning alles müügimehe lahkudes saabub arusaa mine, et äsja soetatud hirmkalli tol muimeja järele puudub tegelik vaja dus. Lepingu sõlmimisel tarbija ko dus, töökohas, ühissõidukis, tänaval või vabaajaüritusel on tegemist väl jaspool kaupleja äriruume sõlmitava lepinguga ning taolistes olukordades on õnneks abi võlaõigusseadusest tu lenevast lepingust taganemise õigu sest. Nimelt on tarbijal õigus tagane da väljaspool kaupleja äriruume sõl mitud lepingust põhjust avaldamata

14 päeva jooksul alates kauba kätte saamisest või teenuse töövõtulepin gu sõlmimisest. Lepingust taganemi seks tuleb esitada kauplejale 14 päe va jooksul üheselt mõistetav tagane misavaldus ning tagastada ostetud asi avalduse esitamisele järgneva 14 päe va jooksul.

Olge internetis surfates ettevaatli kud ning pöörake ka tasuta eripakku miste ja prooviperioodide puhul tä helepanu kaupleja tüüplepingu tin gimustele. Nõustudes toote esitluse ga enda kodus, säilitage kaine meel ning kasutage spontaanset otsust ka hetsedes 14-päevast taganemisõigust.

Nõu saamiseks pöördu julgesti Tal linna Strateegiakeskuse linna ettevõt lusteenistuse tarbijakaitse osakonna poole telefonil 640 4232, e-posti aad ressil tarbijainfo@tallinnlv.ee või Tal linna tarbijakaitse infopunkti Vabadu se väljak 7 I korrusel.

«Vahel pean ikka arsti juures ka käi ma, kuid sellest ei ole lugu,» kirjeldas sünnipäevaline rõõmsameelselt oma enesetunnet. «Tulge ikka tuleval aas tal jälle külla,» lisas ta.

Linnaosavanema sõnul on sel aastal õnnitletud seitset Nõmme elanikku, kel vanust rohkem kui sada aastat. «Täna ne külaskäik ja tähtpäevalise õnnitlemi ne jättis jälle väga hea tunde, sest tege mist oli äärmiselt elurõõmsa ja vitaalse prouaga,» rääkis Kuri.

Koos linnosavalitsusega oli Nadezda Savchenkot õnnitlema tulnud ka tema poeg perega. (NS)

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik arutelu

Neljapäeval, 24. novembril kell 15 ootab keskkonnaamet kõiki Nõmme-Musta mäe maastikukaitseala kaitse-eeskir ja eelnõu avalikule arutelule Nõmme linnaosa valitsuse aulasse (Valdeku 13). Praegu kehtiv kaitse-eeskiri võeti vastu enne looduskaitseseaduse keh testamist. Uus eeskiri peab jõustuma enne 2023. aasta 1. maid. Pärast kait sekorra muudatuste kinnitamist paneb keskkonnaamet kokku uue kaitsekorral duskava.

Täpsem info avaliku väljapaneku koh ta ning kaitse-eeskirja eelnõu materja lid on kättesaadavad keskkonnaame ti kodulehel keskkonnateadlikkuse ja avalikustamise menüüpunkti all. (NS)

Nõmmel alustas koos käimist vanemlusgrupp

Nõmme vanemlusgrupp käib koos ala tes 2. novembrist kuuel järjestikusel kol mapäeva õhtul.

8- kuni 15-aastaste laste vanemate vanemluskoolituse peamised teemad on: perekond lapse elukeskkonnana; lapse vajadused ja vanema vajadu sed;

vanemlikud stiilid ja nende mõju lap se arengule; õdede ja vendade suhted; lapse arenguetapid ja võimalused lap se arengu toetamiseks; teismeea väljakutsed; piiride seadmine, vanema tugi koo lilapsele;

tunded, tugevate tunnetega toime tulek;

kriisid, vaimse tervise riskid, riskikäi tumine;

vanemlus – väljakutsed ja võimalu sed.

Vanemlusgruppi viib läbi eripedagoog ja pereterapeut Lii Lilleoja. Tegemist on grupiga, kus eeldatakse osalemist kõigil kuuel korral – inimesi poole pealt juurde ei võeta ja eraldi teemade kaupa osaleda ei saa. Osalemine on vanematele tasuta.

Lisainfo: kati.valma@talllinnlv.ee, 645 7382. (NS)

Nõmme linnaosa kaasava eelarve ideed

Endel Simmermanni mälestuspingi avamine Pääskülas.

LÜHIDALT

Üks isemoodi kont sert Nõmme kultuuri keskuses

27. novembril kell 18 on muusikahuvili sed oodatud kontserdile, mille peakan gelaseks on pisike pill nimega ukulele. Lavale astub koondorkester 50 muusi kust ja kõlab kava «Elu nagu filmis!». Nagu pealkirigi ütleb, saab kuulda tun tud meloodiaid mängu- ja multifilmidest, nii Eestist kui ka kaugemalt.

Aina enam poolehoidu koguv keel pill ukulele on pärit Havai saartelt, kuid olnud pikka aega populaarne pea kogu maailmas. Ukulelet on kuulsa tes Hollywoodi filmides hoidnud käes nii Marilyn Monroe kui ka Elvis Pres ley, sellel pillil on oma esimesed noo did lapseeas mänginud kõikide aegade kuulsaim elektrikitarrist Jimi Hendrix ja lausa kolm ansambli The Beatles liiget: John Lennon, Paul McCartney ja Geor ge Harrison.

Viimase kümmekonna aasta jooksul on ukulele teinud võidukäiku ka Eestis. Seda kinnitavad kasvõi kollektiivid, kes Nõmme kultuurikeskuses publiku ette astuvad. 20-liikmeline Eesti Ukule leorkester on tegutsenud juba kahek sa aastat ja andnud selle aja jooksul üle 60 kontserdi. Laval on ka kaheaastane Viimsi Ukuleleorkester ja suur seltskond noori ukulelemängijaid Tallinnast. Muu sikud algklassiõpilastest kuni pensionä rideni kinnitavad, et lustlik ja päikese lise iseloomuga ukulele sobib igat laadi lugude esitamiseks.

Kui tahate teada, kuidas kõlavad suu re ukuleleorkestri esituses lemmiklau lud «Viimsest reliikviast» ja «Nukitsa mehest» või hoopis meloodiad filmidest «Kariibi mere piraadid» ja «Mees ja nai ne», tasub tulla 27. novembril kaema ja kuulama. Kontsert on tasuta.

Joosep Sang

Kirikuõpetaja ja usuteadlane Voldemar Ilja – 100

LEHO LÕHMUS

13. novembril möödus 100 aas tat Voldemar Ilja sünnist. Mehe sünnist, kes oli aastaid seotud Nõmme Rahu kogudusega.

Voldemar Ilja sündis 13. novembril 1922 Vastseliina vallas Tsiistre külas. Lõpetas seal algkooli, Petseri tööstus keskkooli keraamika osakonna ning alustas õpinguid Petseri gümnaasiu mi humanitaarharus. Sõda katkestas rahuliku elu ja õpingud. 1943. aastal tuli kutse Saksa sõjaväkke ja ta läks metsa, astus «rohelisse leegioni». Met sa jäi ta ka uuel Nõukogude okupat siooni ajal, kuni ta 1953 aastal haaran gu käigus tabati. Järgnesid vintsutused Eesti vanglates ning Arhangelski met satöölaagris – § 58-10 ning kümneks aastaks vangilaagrisse. Ilja aga kaebas edasi ning novembris 1954 ta vabasta ti. Stalin oli surnud ja esimesed mär gid tärkavast sulast juba ilmnenud. 1955. aastal asus ta õppima Tallin na usuteaduse instituuti. Metsas vee detud aega polnud ta raisku lasknud,

vaid pühendunud enda täiendamise le nii usuteaduse kui ka keelte alal. Õpingud lõpetas Ilja alles 1962. aas tal, kuid juba 1956 ordineeriti ta abi õpetajaks ning ta asus tööle Petseri Peetri koguduse hingekarjasena. Aas tatel 1967–1978 teenis Ilja Võnnu Ja kobi kogudust ning asus siis õpetaja na Nõmme Rahu koguduse ette. Nõm

Tšellariton. Üks mees. Kolm pilli

ANDRA ROOSA

27. novembril kell 19.30 toimub Ees ti ainukese ühes isikus tšellist-orga nist-baritonilaulja, artistinimega Tšel lariton, suur muusikaõhtu Fotogra fiskas (Telliskivi 60a). Tšellaritoni nime taga peidab end Marten Mei baum, kes elab Nõmmel, on lõpeta nud Nõmme muusikakooli ja Nõm mel asunud Tallinna muusikakesk kooli. Küsisin Martenilt mõned kü simused, et teda Nõmme inimeste le pisut tutvustada.

Millest sai Sinu muusikutee al guse?

Naeruklubi Pääskülas

19. novembril kell 11–13 toimub naeruklu bi esimene kokkusaamine Pääsküla päe vakeskuses (Viisi tn 29). Naeruklubi hak kab koos käima laupäeviti ning on kõigile eelnevalt registreerunutele tasuta.

Naeruklubi eesmärk on anda soovija tele oskused ja teadmised, kuidas igaüks saab loomulikul viisil läbi naermise suu rendada elurõõmu, parandada oma ter vist ja meeleolu. Naer arendab ka huu morimeelt, loovust ja enesekindlust.

Naeruklubis ehk naerutrennis toimub sinu naerukorstna lõõride puhastamine ja elurõõmu õpetus naerujooga abil!

Naerutreener Vello Tamm toob välja naeru kolm positiivset omadust: naerda on palju otstarbekam kui nut ta;

naerust tekib 15 kortsu, murest 64; üks minut naeru võrdub 10 minuti kõndimisega trenažööril.

Naeru positiivseid omadusi kinnitab ka psühholoog Toivo Niiberg. «15 minutit naeru lisab su elule kolm päeva, aga üks kõva vihastamine võtab sinu elust kaks nädalat vähemaks,» räägib ta ja soovi tab stressi vältimiseks vihastamise ase mel hoopis imestada, naerda. Naer aitab kindlasti õnnelikum olemisele ja elurõõ mule kaasa!

Pääsküla päevakeskuses toimuva le naerutreeningule saab registreerida e-postil info@naeramekoos.ee või tele fonil 526 8017. (NS)

Alustasin tšelloõpinguid viieaastaselt Nõmme muusikakoolis Lembi Met sa juhendamisel. 2017. aasta kevadel lõpetasin Tallinna muusikakeskkoo li Mart Laasi tšelloklassis, mille järel astusin Manchesteris asuvasse Põh ja-Inglise kuninglikku muusikakol

mel oli ta kuni pensionile jäämiseni 1999. aastal. Need olid murrangulised aastad, tema tööd Nõmmel ilmestavad mitmed uue ärkamisaja sündmused. 12. novembril 1988 õnnistas ta kirikus Nõmme linna lipu, 14. juunil 1991 aga Pääsküla küüditatute mälestusmärgi. Ta oli ka üks Tartu rahu aastapäeva tä histamise initsiaatoreid Nõmme Ra

hu kirikus. See ja küüditamise aasta päeva tähistamise traditsioon on jät kunud tänapäevani.

Kõrvuti koguduste teenimisega te gi Ilja suurt ja tänuväärset tööd kiriku ajaloo uurimisel ja jäädvustamisel. Te ma eriline huvi oli vennastekogudus te (hernhuutluse) ajalugu. 1967. aastal kaitses ta usuteaduse instituudis ma gistri töö teemal «Reformatsiooni et tevalmistavad liikumised XIV sajandi Böömimaal» ja 1995. aastal Helsingi ülikoolis doktoritöö teemal «Vennas tekoguduse (hernhuutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti), 1730–1743». Oma uurimuste tulemusena avaldas ta kokku kuus raamatut vennasteko guduste ajaloost.

Voldemar Ilja ustavat teenimist tun nustati 1997. aastal kirikuõpetaja kuld ristiga, 2001 aastal autasustati teda Val getähe teenetemärgi III klassiga ning 2007 EELK teeneteristi II klassiga.

Voldemar Ilja suri 16. detsembril 2010 ja on maetud Nõmme-Rahu kal mistule. Samal kalmistul puhkab ka Nõmme Rahu koguduse esimene õpe taja Anton Eilart.

Tšellariton ühendab tšellisti, barito nilauljat ja organisti ning on alterna tiiv minu kodanikunimele.

Kuidas esitada üksinda teoseid, mis mõeldud kolmele ja enama le esitajale?

Abiks tuleb, kui helilooja ise on selles eeskuju andnud. Mõnel juhul on asi lihtne – vormid orkestrifaktuuri kla veripartiiks ja edasi tšellopartiiks. Kui aga jooksevad paralleelselt tšellohääl, vokaal ja lisaks veel bass pedaalides, siis on vaja lihtsalt väga palju harju tada. Mul oli õnneks terve suvi vaba. Teatud takte Bruhnsi kantaadist har jutasin nädal otsa!

Mis Sind enim inspireerib? See, et elu on lühike, aga õppida pal ju. Ning rahulikud inimesed!

Mis Sinu elus veel muusika kõr val olulist rolli mängib?

Tallinna Koolitervishoiu meeskonda lisandusid vaimse tervise õed

Tallinna Koolitervishoiu ridades töö tab alanud õppeaastast kolm vaimse tervise õde, kelle ülesanne on anda nõu ja abi õpilastele ning vajadusel olla vaimse tasakaalu tugi ka kooli õdedele endile.

Vaimse tervise õde Ragne Läheb kinnitas, et kooliõed saavad tema ja ta kolleegide poole pöörduda telefo ni või e-kirja teel. «Kui aga mõne õpi lase olukord nõuab, läheme kooli ko hale. Meie saame nähtu põhjal anda soovitused, millist abi talle pakkuda,» ütles ta.

Praegu käivad vaimse tervise õed Tallinna koolide olukorraga tutvumas. «Mõnes koolis on juba praegu väga häs ti – laste jaoks on olemas HEV-koordi naator, koolipsühholoog, sotsiaalpeda goog, kes saavad koostöös kooliõega õpilaste vaimsel heaolul tõhusamalt silma peal hoida,» ütles Läheb.

Tervisekontrollis nüüd ka vaimse tervise teemad Tutvumise kõrval võtavad vaimse ter vise õed osa ka koolilaste tervisekont rollidest, kus õpilased vastavad psüh hosotsiaalsele küsimustikule. Õpilas te tervise hindamisel oli seni tähele panu pööratud enamasti füüsilisele tervisele.

Koroonaajal kerkisid selgemalt esi le vaimse tervise mured. Sellega seoses hakkas Tallinna Koolitervishoid otsi ma võimalusi, kuidas paremini mär gata ja toetada õpilasi, kes just selles vallas abi vajavad. Nii valmis küsimus tik koos vastustest tuleneva tegevusju hisega, mille valmimisse andsid oma panuse ka vaimse tervise õed.

«Õpilased ei vasta küsimustele oma ette ja kirjalikult, tegu on sisuliselt vestlusega lapse ja kooliõe vahel. Lä bivaatuse juhendist tulenevate klassi

fikaatorite põhjal on kooliõel võimalik välja selgitada õpilase eluviisi, emot sionaalsete tunnete ning sotsiaalsete suhete tugevad ja nõrgad küljed,» üt les Ragne Läheb.

Tema sõnul on küsimustik päris hea indikaator, mis näitab kätte abi vajavad lapsed. «Vahel on vaja ainult ühte-kahte kohtumist vaimse tervise õe või koolipsühholoogi juures, aga välja võib kooruda ka raskem seisund. Siis tuleb vajadusel konsulteerida ars tiga,» tõdeb Läheb, kelle sõnul ei pa ne vaimse tervise õde diagnoosi ega määra ravi.

Raske aeg süvendab probleemi

Viimased aastad on probleemi süven danud. «Kõigepealt tuli COVID, mille esimese laine ajal oli veel palju tead matust ja hirmu, haigestumised kul gesid raskelt. Sel aastal algas Ukrainas

Jalgrattasõit, sõbrad ja kogudus.

Mida võib publik esimesel adven dil Fotografiskas kuulda? Heliloojatest on esindatud Eben, Tele mann, Mozart, Bruhns. Jõulumeeleolu loovad publiku lemmikjõululaulu tee male improviseeritud orelivariatsioo nid. Õhtu teises pooles liitub puhkpil liorkester Toomas Vavilovi juhatusel ning kõlab kaasahaarav ja virtuoosne Fr. Gulda tšellokontsert.

Publiku lemmikjõululaulu hääle tus toimub ürituse Facebooki lehel:

sõda, majandus on languses, hinnad jälle tõusuteel – pole ime, et vaimse tasakaalu hoidmine valmistab rasku si ja seda meile kõigile,» rääkis Läheb. Lisaks on lastel veel omaenda mured. «Kas nad on piisavalt head? Kas vane mad on nendega rahul? Kas nad suu davad täita neile pandud ootusi?» loet les vaimse tervise õde mõned levinu mad mõtted.

Ragne Läheb ütles lähiplaane tut vustades, et Tallinna Koolitervishoiu kolm vaimse tervise õde jätkavad pea linna koolide külastusi.

«Esimese poolaasta möödudes saab selgeks, kuidas on koolidel läinud psühhosotsiaalsete küsimustike täit misega, kas midagi vajaks muutmist või täiendamist. Uurime õdedelt ta gasisidet. Ja muidugi oleme kogu aeg kooliõdede jaoks olemas,» kinnitas Lä heb. (NS)

ledžisse (RNCM) professor Nicholas Jonesi tšelloklassi.

Mida tähendeb tšellariton?

Nõmme lipu õnnistamine 12. novembril 1988 Voldemar Ilja poolt.

FOTO: LEHO LÕHMUSE ERAKOGU

Tšellariton – Marten Meibaum.

FOTO: VELLO TAMM

Tallinna Kivimäe põhikool 90

Armas kool kõrgete puude var jus, siginat-saginat täis suur ja nüüd juba kaks väikest maja ning kõigi meelispaik – rohelusse mat tuv kooliõu.

Rõõmsameelsed ja tegusad õpilased, abivalmid ja heatahtlikud vanemad, kohusetundlikud ja sõbralikud õpe

tajad ning vilistlased, kes meid unus tanud pole – koolipere, kel üheskoos palju meenutada ja rõõm tuleviku plaane teha. Paljude praeguste õpilas te vanemad ja vanavanemad on siin õppinud, rääkimata õdedest-venda dest. Siin on õppinud mitmed meie õpetajad ja ka õpetajate lapsed.

Kivimäe kool – omanäoline  ja vää rikas kool teiste koolide seas.

Kooli kokkutulek toimus 3. sep tembril. Traditsiooniline ja alati oo

Lapsed ja köögiviljad katusel

ENE URMAN, Tallinna Pääsküla kooli õpetaja

Pääsküla kooli loodushuvilised õpila sed on kasvatanud kooli katuseaias mitmeid aiasaadusi: kapsast, porgan dit, kaalikat, naerist, kartulit, tomatit, lilli, maitsetaimi ja lina.

Alustasime kõige tuttavama ja iga päevasemaga – kartuliga. Võrdlesime eri sortide värvi ja saagikust. Pärast keetmist saime ülevaate kartuli mu redusest ning sortide maitseomadus test. Selgus, et kartulid võib olla väga gi erinevad ning pead teadma, milli

datud sündmus, mis seekord tõi kok ku üle 500 endise õpilase ja õpetaja. Kohtumisrõõm oli suur, meenutada palju, mälestused kustumatud… Ühte kuuluvus ja sõnadega seletamatu  oma kooli tunne on omaette väärtus. Tun ne, mis saadab meid kogu elu.  Kivimäe algkool asutati 1932. aas ta sügisel, kuid õpinguid alustati Hiiu algkooli ruumides. Tolleaegse Nõm me linna arhitekti Friedrich Wendac hi projekteeritud koolihoone anti Ki

vimäe algkoolile üle sama aasta 15. novembril.

«Mööda Pärnu maanteed sammus pidulik rongkäik Hiiult Kivimäele. Rongkäigu ees oli orkester, siis Kivi mäe algkool ja järel teda saatev Hiiu algkool». (Väljavõte kooli kroonika raamatust.)

See päev on meie kooli aastapäev. Soovin meile kõigile ja meie ainu laadsele 90-aastasele koolile pikka iga ja õnne!

ne sort sobib pudruks, milline ahju kartuliks, kartulikrõpsude valmista miseks või salati sisse hakkimiseks.

Järgmine huvipakkuv köögivili oli tundmatuks osutunud naeris, mida võrdlesime kaalikaga. Maitsmisel ja gunesid hääled pooleks – oli nii nae ri kui kaalika eelistajaid.

Palju põnevust tõid peedid ja por gandid oma kuju ja värvivariatsioo nide poolest. Kõige rohkem silmailu pakkusid eri toonides triibulised pee did, aga vahvad olid ka täiesti ümmar gused oranžid porgandid kõrvuti val gete, kollaste ja lillade piklike porgan

ditega. Sealt ka kooliaia eelmise aas ta väljapanek sügisnäitusel «Kas por gand võib olla ümmargune?».

Avastamisrõõmu on pakkunud nuija lehtkapsas. Innuka kokkamise tule musena kooli õppeköögis valmis sa lat riivitud nuikapsast, munast, majo neesist – küll maitses hästi! Ahjus val misid lehtkapsakrõpsud, mis siiani on õpilaste poolt tunnistatud konkurent sitult kõige mõnusamaks suupisteks.

Selle aasta katuseaia porgandisaa gist viisime suure osa loomaaeda, kus see võeti rõõmuga vastu ning lubati viia loomalastele.

Ettevõtlikkus algab juba lapsepõlves – lasteaias!

KARMEN KALJULA, Männimudila lasteaia liikumisõpetaja

27. oktoobrist kuni 4. novembrini pi das Tallinna lasteaed Männimudila ju ba teist aastat järjest ettevõtliku lapse nädalat. Tegus ning erinevaid elamusi täis nädal sai alguse hiljuti toimunud kostüüminädalast, kus juhatati sisse mitmed teemad, mis seotud ettevõt likkusega: ametid, keskkonna- ja loo dusteadmised, etikett ja viisakus, loo vus ning muudki.

27. oktoobril alanud filmi loomi se päevadel said lapsed end proovile panna näitlejaametis, et kandideeri da filmirolli. Järjestikustel päevadel toimus lavastamine, proovid ja võt ted. Osatäitjaks oli kogu Männimu dila lastepere. Seiklusfilmi «Võluloo

LÜHIDALT

Oleme kooliõpilastega palju e-sigaretti dest ja nende kahjulikkusest rääkinud ning noored on tunnistanud, et tege mist on nende jaoks väga atraktiivse te ja populaarsete toodetega. Miks? Sest esialgu peale vaadates paistab see vär viline ja hästi lõhnav pulk nende jaoks ohutu.

Kurb tõsiasi on aga see, et süvene des e-sigareti vedeliku koostisesse, leiab sealt mitmeid kemikaale, mida rõõmsalt kopsudesse tõmmatakse, hoomamata teo tagajärgi.

Noorte ning tegelikult ka täiskas vanute seas on levinud väärarusaam, et e-sigareti tarvitamine on ohutum kui tavasigareti suitsetamine. Tegeli kult reageerib inimese organism e-si garetile üsna sarnaselt kui tavalisele sigaretile. E-sigareti tarbimisel hinga takse sisse ühendeid, mis tekitavad stressi ning põhjustavad vähki. E-si garetis on neid ühendeid tavasigare tiga võrreldes küll vähem, kuid täies ti piisavalt, et erinevaid haigusi esi le kutsuda.

Seaduse järgi on e-sigarettide oma mine, müük ja tarvitamine alaealiste seas keelatud, sest tegemist on tuba katootega, mis kahjustab noore inime se tervist. Loomulikult on keelatud ka alaealistele tubakatoodete müümine, kuid kahjuks on e-sigarettide kättesaa davus noortele tänapäeval üsna liht saks tehtud ning huvilistele on teada sotsiaalmeediakanalite kontod, kes ala ealistele tubakatooteid müüvad. Üldi selt hoitakse neid kontosid kiivalt enda teada, kuid mõned kontod on ka polit sei jälgimise all.

Kutsume üles lapsevanemaid ning noortega tegelevaid inimesi veelgi roh kem lastega e-sigarettidest ning nende kahjulikkusest rääkima. Aeg, mille inves teerime noortesse – õpilaste teadmiste laiendamisele, mõttekohtade tekitamise le ja preventsioonile –, on kõige paremi ni kulutatud aeg ja see tuleb meile topelt tagasi heade emotsioonide, teadlikkuse ja turvalisema ühiskonna näol.

Karita Kohver, piirkonnapolitseinik

Kaevurõngastest hambaproteesideni

Pealkirjas olevate sõnadega võib kok ku võtta Kurni tänava loo selle algu sest lõpuni.

12. novembril tähistasid Kurni tänava elanikud ühise jalutuskäiguga kodutäna va 95. aastapäeva. Nagu paljud teisedki Nõmme tänavad, sai ka Kurni tänav oma nime 8. novembril aastal 1927.

made kool ja kadunud nõiakatel» esi linastus toimus 10. novembril isade päeva hoovikinona.

Kostüüminädalal aktuaalne ol nud ametite teema kulmineerus HELP-päevaga. Sireenide ja vilkuva te tuledega saabus meie õuele kiir abibrigaad koos abivalmis Charlotta ema Kariinaga.

Unistuste päev poistele – istuda kiirabiauto roolis, uurida, kuidas töö tab sireen ja vilguvad tuled ning kui das töötavad erinevad aparaadid kiir abiautos. Emotsioonid keesid ka kõi ge väiksematel, kes keeldusid lahku mast oma mänguväljakule enne, kui «viiu-viiu-auto» ära sõidab.

Meie tegemistel saab silma peal hoi da Facebookis – www.facebook.com/ lasteaedmannimudila.

Väärika tähtpäeva tähistamiseks tegid kurnikad ühise avastusretke möö da kodutänavat, kus elanikud ise rääki sid lugusid oma majast, elust selles majas ja elanikest läbi aegade. Nii selguski, et Kurni tänaval on omal ajal saanud abi nii hambavaludega hädalised kui ka kaevu rõngaste vajajad.

Kas teadsite, et Kurni tänava lastel on olnud nii mäed kui ka orud? Kust saab Kurni tänava parimat vett? Milline Kurni tänava maja sai ainsana teises maailma sõjas pommitabamuse? Mitu kõrgushüp perekordit on püstitanud kurnikad? Vas tused saate muidugi Kurni tänava elani kelt, keda laupäevasel kogunemisel oli koos pea kuuskümmend inimest.

Kogukondlik üritus värskendas vanu tutvusi ja lõi palju uusi suhteid inimeste ga, kellele oma tänaval nüüd «tere» öel da. Tegu oli esimese Kurni tänava elani ke ühisettevõtmisega, millest kujunes üle ootuste soe ja südamlik kohtumine ning millest sai esimene seeme kurnika te kogukonna edasiseks kasvuks.

Triinu Aron

E-sigaret – kas see vär viline ja hästi lõhnav seade on nii ohutu, kui arvatakse?

FOTO: KARMEN KALJULA

MAIE SEPP, Tallinna Kivimäe põhikooli direktor

Pääsküla kooli katuseaed.

Seiklusfilmi «Võluloomade kool ja kadunud nõiakatel» näitlejad.

Nõmme kultuurikeskus

19.11 kl 11 Koolialustajate kabeturniir. Tasuta. Re gistreeri osalemine post@nommekultuur.ee.

19.11 kl 19 Vabariigi Pillimeeste tuur: Juhan Uppin ja Martin Arak. Pilet eelmüügist 10.-; samal päeval 12.-, laps kuni 12 a tasuta. Müügil kultuurikeskuses ja Pile tilevi.ee.

20.11 kl 18 Sõpruskontsert «Elame veel!» Esine vad naiskoor Nõmme ja Põhja-Eesti Pimedate Ühin gu puhkpilliorkester. Pilet 3.-, lapsed kuni 12 a tasuta. Müügil kultuurikeskuses.

25.11 kl 21 DJ Tõnu Kõrvits. Pilet kahele 20.-, üksik pilet 15.- Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

27.11 kl 18 Kontsert «Elu nagu filmis!» Esinevad Ees ti Ukuleleorkester, Viimsi Ukuleleorkester, Tallinna Noorte Ukuleleorkester. Tasuta.

2.12 kl 19 Kontsert – Naised Köögis, «Soojuse hoidmi se aeg». Pilet 22.-, soodus 20.-, toimumispäeval 24.Müügil Piletilevi.ee.

3.12 kl 12 Saara Pius & Band perekontsert «Pidu loo mariigis». Pilet lastele 7.-, suurtele 12.-, alla 3 a tasuta. Müügil kultuurikeskuses ja Fienta.ee.

7.12 kl 10 Kogupereetendus «Piip ja Tuut Piparköö gis». Välja müüdud. Lavastuse autorid, lavastajad ja näitlejad Haide Männamäe ja Toomas Tross. 11.12 kl 19 Vana Baskini teatri lavastus «Lumeroos». Täispilet 24.-, sooduspilet 22.- Piletid müügil Piletile vi.ee.

18.12 kl 16 Advendikontsert Nõmme Rahu kirikus. Esinevad kultuurikeskuse koorid. Tasuta.

18.12 kl 18 Advendikontsert «Rõõmsad jõulud tuppa lase tulla». Horre Zeiger BigBand. Pilet eelmüügist 7.-; samal päeval 10.-

26.12 kl 16 Teise jõulupüha kontsert «Värvi mu maa ilm» . Käsikellade ansambel Campanelli. Tasuta. 1.01.2022 kl 17 Uusaastakontsert: Anett. Pilet eel müügist 20.-, samal päeval 25.- Müügil kultuurikesku ses ja Fienta.ee.

Fuajees 14.11–30.11.22 German Langi kunstinäitus «Olemise kontrastid». Tasuta. Kultuurikeskus on ava tud E-N 15-12, P 12-16 või vastavalt ürituste ja huvite gevuse toimumisele.

Nõmme muuseum

Nõmme muuseumist on valminud virtuaalnäitus, vaa ta www.nommemuuseum.ee.

Nõmme muuseum on avatud vastavalt eelnevale kok kuleppele. Külastamiseks saab aja kokku leppida e-kir ja teel post@nommekultuur.ee. Sissepääs 2 eurot, õpi lased/üliõpilased/pensionärid 1 euro, perepilet 3 eurot. Müügil ka Fienta.ee.

Nõmme muuseumi hubaseid ruume saab üürida erine vateks üritusteks: koosolekud, kontserdid, seminarid või tähtpäevad. Jaama 18.

Valdeku päevakeskuses

2.12 kl 12 «Eneseabi ootamatu terviserikke puhul» psühholoog Toomas Piik, Nõmme Maja aulas 23.11 Juuksur 30.11 Pediküür Registreerimine 672 3125 Valdeku 13

Pääsküla päevakeskuses 18.11 kl 14 Loeng «Ufodest tõsiselt» – Igor Volke Pediküür 29.11 Registreerimine 677 8011 Viisi 29

Pääsküla noortekeskus

Noortekeskus on avatud: E–N kl 13–19; R kl 12–18 Siseskatepark on avatud: E–N kl 13–18.45; R kl 12–17.45 Rännaku pst 1

Valdeku noortekeskus

Noortekeskus on avatud: E–R kl 13–19

Valdeku 13 Täpsem info noortekeskuste kohta kodulehel www.nomme.ee või Facebookist.

Rahumäe mängujaam

Mängujaam ootab mängima kõiki lapsi koos vanema tega.

Avatud: E-N kl 11–19 ja R kl 10–17 Pärnu mnt 288b, tel 615 7157

Von Glehni teater

20.11 kl 11 Lasteetendus «Hiired pööningul». Autor Andrus Kivirähk. Lavastaja Kairi Vilu. Laval VGT näit lejad. Välja müüdud!

23.11 kl 19 Noortelavastus «Piirideta piirid» (Salme Teater)

25.11 kl 19 Komöödia «Päikesepoisid» (Salme Teater)

26.11 kl 15 Koguperelavastus «Salapärane loom» (Salme Teater)

27.11 kl 11 Lasteetendus «Hiired pööningul». Autor Andrus Kivirähk. Lavastaja Kairi Vilu. Laval VGT näit lejad.

29.11, 30.11, 2.12 kl 19 Noortelavastus «Piirideta piirid» (Salme teater)

9.12 ja 10.12 kl 19, 11.12 kl 11 Lasteetendus «Hii red pööningul». Autor Andrus Kivirähk. Lavastaja Kai ri Vilu. Laval VGT näitlejad.

14.12 ja 28.12 kl 19 Draama «Tähed hommikutae vas». Lavastaja Margus Prangel. Osades VGT näitlejad.

VGT IMPROTEATRI KURSUSED (veel on vabu kohti): Improteatri kursused täiskasvanutele neljapäeviti kl 18.30-20.00 (juhendaja Rednar Annus). Registreeri mine kairi@vgt.ee

Info ja broneerimine: www.vgt.ee, 667 5675, kairi@vgt.ee.

VGT kassa avatud esmaspäeviti kl 12-18.

Jälgi meid ka VGT Facebookis ja Instagramis. Etendused ja kontserdid veebis: www.VGTv.ee.

Nõmme Rahu kogudus

Jumalateenistused igal pühapäeval kl 10.30. Juma lateenistustest on võimalik osa saada ka Pereraadio vahendusel pühapäeviti kl 17 sagedusel 89,6 MHz. Koguduse kantselei Võsu 5 avatud E 9.30-14, K 1418 ja P tund enne ja pärast jumalateenistust. Võsu 5, tel 5621 0737; nomme.rahu@eelk.ee; www.nommerahu.ee.

Nõmme baptisti kogudus 20.11 kl 11.00 Jumalateenistus, jutlustab Urmas Roosimaa 20.11 kl 18.00 Tervikliku tervenemise teenistus 27.11 kl 11.00 1. Advendi jumalateenistus, jutlustab Siret Sepper 4.12 kl 11.00 2. Advendi jumalateenistus, jutlustab Veikko Võsu

Püsiteated: P kl 11 laste pühapäevakool; T kl 6.30 meeste hommik; K kl 10.30 väärikate hommik; N kl 7 naiste hommik; L kell 18 noorte õhtu; Teenistuste otseülekanded ja järelevaatamine www.nbk.ee

Palvesoovid saada palvesoov@nbk.ee Puuvilja 4, lisainfo nbk@nbk.ee

KOGENUD HINGETERAPEUDI

TÄHETORNIS

ERAKUULUTUSED

Teenused Pakume terviklikku lahen dust korterite renoveerimi sel. Koostame Teie korte rist projekti ning teeme per sonaalse ja detailse hinna pakkumise, mis on tasuta, kui valite meid tööde tegi jaks. Meie meeskond on pro fessionaalne, lahenduste le orienteeritud ja kogemus tega. Võta julgelt ühendust kui soovid enda kodu täie likult ja murevabalt reno veerida. E-post ralenou@ outlook.com , tel 529 4010, Rando.

Korstnapühkimine. Küt teseadmete hooldus ja re monttööd. Töödele garantii ja akt. Tel 5692 1395.

Bituumenkatuste remont SBS-rullmaterjaliga. Pleki tööd.Tel 5819 7445.

Teen ehitustöid (üldehitus): sisetööd, katusetööd (ki vi-, plekk- ja lamekatused). Korstnapitside parandus ja ladumine. Lisaks ka pleki tööd. Tel 5199 8917.

LAMMUTUSTÖÖD: hoone te ja rajatiste täielik või osa line lammutamine käsit si ja rasketehnikaga. Kiire ja usaldusväärne töö spetsia listidelt! Lammutusprojek tist utiliseerimiseni, järele valve tagatud. Võta ühen dust ja küsi pakkumist! Tel 5805 0505, www.lammu tusspets.ee.

Vana kraami äravedu kor teritest, ka mööbli demon taaž. 1-toaline korter 200.-, 2-toaline 300.- Keldrid, ga raažid, majad, suvilad kok kuleppel. Tel 5606 9595.

Nõmmehaldjad tulevad ap pi: puude langetamine, leh tede ja okste vedu, mu ru niitmine, hekkide püga mine, aedade koristus, vih maveerennide puhastus, piirdeaiad. Tel 5569 8908, haldjad@nommehaldjad.ee.

Vannitubade remont. Bo ilerite pistikute paigaldus. Ummistuste kõrvaldamine. Soodsalt. Tel 5850 8713.

Pottsepatöö. 15-aastane töökogemus ja kutsetunnis tus. Tel 5609 2759, Vahur.

Koristan ja tühjendan teie garaažid, kuurid, pööningud ja keldrid! Korterite tühjen damine. Kuulutus ei aegu! Tel 5695 7913.

Teen ehitus- ja remondi töid otse omanikule. Tel 502 4883.

Plaatimistööd, vannitubade renoveerimine, krohvimis tööd. Tel 5421 0528.

Tänavakivide ja äärekivi de paigaldamine. Tel 5458 5022, e-post valeri987@ hot.ee.

Hekkide pügamine soodsalt ja hoolsalt, vajadusel okste äravedu. Tel 5302 8158.

Ehitusmehed teevad järg misi töid: , puukuuride, ga raažide, aedade ehitus, sau nade ehitus, katuste vahe tus ja montaaž, vundamen did ja puitkarkassist majad. Võtmed kätte. Tel 523 6803, ehitusmehedharjumaal@ gmail.com.

Kujundan aedu! Oman Rä pina aianduskooli diplo mit. Konsultatsioon koha le tulemisega Nõmmel 50.Viljapuude hoolduslõikus jm tööd 15.- tund. Tel 554 4644.

Elektrik, santehnik, katuste värvimine ja kruntimine. Tel 501 1413.

Tegelen akende ja uste re guleerimise-hoolduse ja re mondiga. Mehhanismide, ti hendite, klaaspakettide, lin kide ja silikooni vahetus. Tel 5561 3632, erki@aknad.net.

EHITUSPUUSEPP / üldehi tuse ja remondi lahendami ne. Terrassid, grillmajad või kogu elamise värskendami ne nii seest kui ka väljast. Kurda muret tel 5594 9781, Andre.

Kutselise korstnapühki ja teenused, küttekehade parandus. Tel 5198 0980, www.tulituli.ee.

Korstnapühkimine. Kütte seadmete remont. Tel 5692 1395.

Vihmaveerennide puhas tus (kasutan turvaköisi). Tel 5390 3811.

Abistan majapidamistöö del, viin ära lehekotid, pe sumasinad, boilerid jne. Tel 527 1445.

Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenust ko duaedades, ühistute ja äri ühingute ümbruses. Helista ja küsi lisa. Tel 5399 3595.

Korstnapühkimine (nõue tekohane akt), ummistus te likvideerimine, küttekol lete (sh korstnad) ehitus ja remont. Teen töid ka näda lavahetustel. Tel 5372 4993 või e-post korstnapyhki ja1@gmail.com.

Teeme ehitus-, remondi- ja santehnilisi töid. Tel 5561 8926.

Tänavakivide ja ääreki vide paigaldus. Tel 5458 5022 või e-post valeri987@ hot.ee.

Eri tüüpi korstnate ehitus ja remont. Pottsepatööd. Olemas kutsetunnistus. Tel 5456 8987, Ain ja 5374 0601, Toomas.

Vanaraua ja kodumasina te tasuta äravedu: plekk, torud, pesumasinad, plii did, vannid, boilerid, kat lad, akud, mootorid, kaablid, autoosad. Külmkapid, tele rid alates 10–15.- Tel 5550 5017.

Aedade ja väravate paigal dus. Aia- ja väravatarvikute valmistamine ja müük, väi keehitus, transportteenus väikeveokiga. Kogemust eelmisest sajandist. Asun Nõmmel, tel 501 4165.

Pensionärist ehitaja-re monditööline teeb erinevaid väiksemaid remonditöid. Tel 5646 5843.

Teen hoonesiseseid ja -väli seid vee- ja kanalisatsiooni töid. Probleemid vee surve ga – helista! Olemas 15-aas tane kogemus, Andro. Tel 5196 5962.

Teen vanad slaidid ja fil mirullid failideks. Ühe fai li hind 10 senti. Huvi korral helista 5398 5111.

Arborist II: mootorsaetööd eramutele ja teistele objek tidele, ohtlike puude lange tamine, samuti puude ku jundamine ja okste lõikami ne. Tel 5561 4664, Ivo.

Väljaõppinud puulangeta jad lõikavad parima hinna ga ohtlikke puid ja teevad puude hoolduslõikust. Puu de üldseisundi hindamine ja konsultatsioon tasuta. Tel 513 3458, www.ohtlikpuu. ee, info@ohtlikpuu.ee.

Kogenud puuhooldajad tee vad ohtlike puude raiet ja puude hoolduslõikust. Hin dame puude tervislikku sei sundit. Soodsad hinnad. Tel 522 0321, www. arbor men.ee.

Elektritööd soodsate hinda dega kogenud elektrikult. Likvideerin ka pisirikkeid. Tel 5660 9403.

Fassaadide ja katuse puhas tamine ning värvimine. Tel 5698 3903, www.paint sol.eu.

Kivikorstnate ehitamine. Tel 518 8889.

Korstnapühkimine. Kütte seadmete remont ja hool dus. Töödele garantii ja akt. Tel 5692 1396.

Kogenud mehed paigal davad tänava- ja ääreki ve ning teostavad lammu tustöid. Hinnad mõistli kud, kvaliteet hea. Tel 5616 4364.

Pottsepatööd. Uute kütte kehade ehitus ja vanade re mont. 13-aastane töökoge mus ja kutsetunnistus. Tel 5690 3327.

Litsentseeritud korstna pühkija ja pottsepa teenu sed. Ventilatsioonisüstee mide puhastus. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine pääs teameti ja kindlustusselt side jaoks. Tel 5690 0686, korsten.korda@gmail.com.

Pakume haudade hooldus töid: liiva vahetus, liivaga katmine ja ääriste puhas tus. Kujundame ja istutame lilli. Tel 506 8325.

Parandan kõiki õmblusma sinaid. Tulen Tallinna ja Harjumaa piires kohale. Ga rantii. Tel 516 8180, Hillar.

Soovite värskendada ak naraamide-uste värvi? Töö kiire ja korrektne. Vajadu sel juhatan värvitud aken de näidisteni Nõmmel. Pa lun võtke ühendust. Tel 551 5710, nõmmekas Tiit.

Üldehitus, katused, fas saadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, mehitus@ gmail.com.

Nõmme juuksur, Pärnu mnt 303, Võsu bussipeatuses pakub tavalist maniküüri/ geellakiga 20/28, pediküü ri/geellakiga 28/35, kulmu de/ripsmete värvimine 10.Tel 655 5327. Rohkem infot Facebookis Nõmme Juuksur ja Ilustuudio.

Aitan kalmuplatside hoolda misel, soodne hind ja hoolas töö! Tel 5332 2399.

Küttepuud Müüa kuivi küttepuid. Lah tiselt koormasse riitadena laotud ja ka võrkkotis koos transpordiga.Tel 504 9838, Võtikmetsa OÜ.

Küttepuud. Müüa too red-kuivad küttepuud: se galehtpuu, sanglepp. Võr gus 40 l kuiv lepp/kask, võr gus halujäägid (5-25 cm) 4.20. Tel 504 2707.

Müüa toored küttepuud. Ko gus alates 7 ruumi, trans port hinnas. Tel 5551 8498.

Küttepuud. Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pik kusega 30-60 cm. Kojuve du. Tel 522 7345. e-post ma rek406@gmail.com. Pak kuda ka kuivad küttepuu de tootmisjäägid võrkko tis (pikkusega 10-28 cm). Tellimusi võtame vastu iga päev.

Müüa küttepuud 30 cm, 40 l, võrk, lepp, kask,  kohale veoga.  Tel 527 0884.

Müüa lõhutud kuivad ja too red küttepuud kohaletoo misega. Uus! Kuivad küt tepuud 50 l võrkkotis 30 cm (lepp, sanglepp, kask, saar). Info ja tellimine kodu lehelt www.pakhalupuu. ee või tel 509 9598, e-post pakhalupuu@gmail.com.

Kuivad halupuud 30; 40; 50 cm võrkkotis. Puitbrikett 10 kg/pakk. Kõdusõnnik 30 kg/ kott. Kviitung. Ladu Nõm mel. Tammaru Farm. Tel 523 8852.

Ost Ostan nõukaaegse lille- või meremaali. Tel 5677 0569.

Ostan tootjate Lomo, Okta va ja Kinap mikrofone. In fo ja hinnasoov edastada e-postile velkus@live.com või tel 5461 1177.

Ostan kasutatud raamatuid, märke, postkaarte ja he liplaate. Tel 517 1882.

Ostan nõusid, vaase, keraa milisi kujusid, klaasi ja kris talli, jõuluehteid, loodus maale, graafikat, eesti muu sikaga vinüüle, kassette, CD-sid. Tel 5552 5584.

Ostan igas seisukorras ga raaži. Tel 5451 1053.

Huvitavad vanad autod. Ford, BMW, Opel, Mercedes, Volkswagen, Lada. Võib olla kaua seisnud ja remonti va jav. Helista ja lepime hinnas kokku. Tel 5345 8662.

Ostan vanu raamatuid, postkaarte, fotosid, maa le, graafikat, münte, paber raha, mööblit, nõusid, me revaigust ehteid, märke jne. Tel 5829 9810.

Ostan erinevat kunsti, õli maali, akvarelli, graafikat ja Eesti keraamikat. Raha ko he kätte. Tel 5353 8982.

Ostan vanu raamatuid, vi nüülplaate, märke, mängu asju. Pakkuda võib ka muid vanemaid tarbeesemeid (nõud, mööbel, tööriistad). Tel 504 0999, Urmas.

Ostan kasutult seisma jää nud või kiirmüügihinna ga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt kasu tult seisvaid. Koha peal kii re vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan seisevau to@gmail.com või 5618 8671. Järgi tulen puksiiri ga ja tasun sularahas. Vor mistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks www.sei sevauto.ee.

Ostan Tarbeklaasi, «Seik lusjutte maalt ja merelt», Eesti kunsti (Peil, Ohakas, Wiiralt, Soans, Kangilaski, Lind jne). Tel 555 255 84.

VABA AEG

Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu ega teenuse kvaliteedi eest.

Lotta Taaskasutuspood os tab vanu ja nõukaaegseid nõusid, vaase, suveniire, Tarbeklaasi. Tel 5553 1511, info@avira.ee.

Ostame absoluutselt igas seisus autosid. Kustutame ARK-ist litsentsi alusel. Tal linn ja lähiümbrus. Tel 5823 8310.

Ostan valikuliselt vanaaeg seid fotoaparaate ja kaame raid. Kuulutus ei aegu. Tel 5665 6400, Elina.

Ostan Tarbeklaasi, servii se, linoollõikeid, maale, va nu münte, hõbe- ja kuldese meid. Tel 5835 0104.

Koguja ostab: vanavara, kunsti, raamatuid, post kaarte, autasusid, münte, paberraha. Küsige nõu! Ra ha kohe. Kuulutus ei aegu. Helistage tel 5595 5996, iga päev kell 11-21.

Ostan tänapäevaseid ka sutatud raamatuid. Tel 514 0618, Andres.

OÜ ESTEST PR ostab metsaja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Ostan vanaaegseid jalgrat taid, sääreväristajaid, nen de raame ja muid osi. Ostan Vene autode, tsiklite osi. Tel 510 2349.

Ostan vanaaegseid jalgrat taid, võrre, tsikleid, nende raame, varuosi ja seondu vat, Saksa militaari, Vene autode uusi varuosi ja muud vanavara. Tel 529 3445.

Müük

Müüa korralikku toidukar tulit Tallinnasse ja lähiümb rusesse kohale toomisega 15.- 30 kg kott. Alates 60 kg kohaletoomine tasuta. Sor did Princess (salati), Secura (muredam), Laura. Tel 524 6035, www.kartulid.ee.

Müüa loomasõnnikut, mul da, killustikku, liiva ja täi tepinnast. Tel 5697 1079, e-post taluaed@hot.ee. Mesinik müüb mett Nõm mel koju toomisega alates 5 kg. Mesi Raplamaa metsast ja niidult. Hind alates 7.-/kg. Tel 520 9709.

Muu

Sarmikas Saksa dogi kutsi kas Poirot otsib mugavat ko du lahke pererahvaga , kelle ellu rõõmu tuua.  Helistada 5804 1189, Katrin.

Perekond Ukrainast vajab kiiresti üüripinda. Nõus paa ri toa ja köögiga. Nõus abis tama igasuguste töödega. Paku ja küsi üürihinda ise. Tel 554 4644, vabataht lik Liivi.

Võtame tööle uude õmb lustehasesse õmblejaid: overlok – naiste kerged rõi vad. Asukoht Keila. Helis ta 5331 0767 või saada CV: morrisan777@gmail.com.

Teen energeetilist korrasta mist – emotsionaalsed prob leemid, ärevus, stress. elu senergia@gmail.com.

Hei! Värske meespensio när soovib üürida pikemaks ajaks soodsa/väikese (oma ette?!) elamispinna Tallin nas, rajoonis Pääsküla-Val deku-Rahumäe-Mustamäe. Tel 5624 5247.

Kimbud, pärjad, seaded, kal muhooldus – Suzi Lilled OÜ, Rahumäe tee 23. Avatud E-R kell 10-15, L-P kokku leppel. Tel 5553 0531. Meilt on võimalik tellida lillekim pe, -seadeid, pärgi erineva teks sündmusteks, tähtpäe vadeks (pulmad, jõulud, ma tused, jne). Ka on võimalik tellida pesubetoonist haua piirdeid ja -vaase.