Issuu

Heiskame ühiselt lipu 24. veebruaril! LK 3

Milleks Nõmmele hüppetorn? LK 4

Uus gümnaasium Nõmmel LK 5

Nõmme Sõnumid 11. veebruar 2022 • Nõmme Sõnumid nr 3 (635)

Järgmine number ilmub 25. veebruaril 2022

Üle poole sajandi oodatud Nõmme gümnaasiumi spordihoone on avatud Tallinna Nõmme gümnaasiumi di rektori Riho Uulma sõnul on Nõm me mändide all aastakümneid spordis häid tulemusi saavutatud, ent sama kaua on oodatud ka korralikku spor dihoonet. «Veel kolmteist aastat taga si olid meie imelises aulas nii võimle mistunnid kui ka pidulikud üritused. Pärast remonti kaotati korvpallirõn gad ja saalist sai ilusaim kontserdisaal. Õnneks on linnaosavalitsus leidnud meile ajutisi võimalusi kehalise kas vatuse tundide läbiviimiseks. Tänu ka Sõbra spordihoonele ja Nõmme ten nisekeskusele vastutulelikkuse eest, et meie õpilastel oleks võimalus spor ti teha,» ütles Uulma ja lisas: «Oleme tõesti rõõmsad, et lõpuks ometi on koolil oma spordihoone.» Nõmme linnaosa vanem Lauri Pae veer avaldas lootust, et uus spordihoo ne annab tõuke Eestile tippsportlasi veelgi juurde kasvatada ning pakub iga päev rõõmu kogu kooliperele. «Spor dil, sportimisel ja hea hariduse oman damisel on alati olnud omapärane tei neteist toetav seos. Selle tõiga tõi 20 aastat tagasi välja ka president Len nart Meri, kui ta oma Nõmme güm naasiumis peetud kõnes siinset kooli aega meenutas,» ütles linnaosavanem. «Käesolev õppeaasta on Tallinnas pühendatud koolispordile ja seetõttu on uue spordihoone lisandumine eriti tähendusrikas. Nõmme gümnaasiumi le oli see aga väga oodatud sündmus, sest siiani koolil siseruumides sporti mise tingimusi praktiliselt ei olnud. Nüüd saavad kehalise kasvatuse tun nid toimuda lõpuks oma majas, rää kimata kõigist teistest võimalustest,

FOTO: ALEKSANDR GUZHOV

8. jaanuaril toimus Nõmme kogukonna jaoks märgilise tähtsusega sündmus. Nõmme mändide all 2 avati pidulikult Tallinna Nõmme gümnaasiumi uus multifunktsionaalne spordihoone (Põllu tn 68), kus on tagatud suurepärased sportimisvõimalused nii kooliperele kui ka kõigile nõmmelastele.

Tallinna Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma (vasakult teine) koos õpilastega uue spordihoone linti läbi lõikamas.

mida äsja avatud hoone pakub,» mär kis abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Uues spordihoones on suur spor disaal (21 x 36 x 11 m), kus on võima lik korraldada ka maakonna tasemel võistlusi korvpallis, võrkpallis ja sulg pallis, samuti sobib saal saalijalgpalli, saalihoki ja teiste pallimängude har rastamiseks.

Pallisaali kõrval asuv ala on mõel dud kergejõustiku elementide ja jõu treeninguga tegelemiseks, hoones on jõusaal ja aeroobikasaal. Neist viimast saab teisaldatava seinaga kaheks ja gada, mis annab võimaluse tegeleda samal ajal näiteks rühmatreeningu ja lauatennisega. Treeningusaalide külastajate kasutuses on kuus riie

Neljapäeval, 17. veebruaril kell 18.30 Nõmme Facebooki lehel

LINNAOSAVANEMA LUMEKORISTUSE LIVE

tusruumi ja saun. Maja teisel korru sel asuvad töö- ja nõupidamisruumid õpetajatele. Uus hoone kerkis energiatõhu sus- ja taastuvenergiatehnoloogiliste lahendustega, hoone energiaklass on A ja sisekliima klass II. Spordihoone projekteeris Infra gate Eesti AS, arhitektuuri ja sisear

hitektuuri autor on Raadius Arhitek tid OÜ. Hoone ehitas Nordecon AS ja omanikujärelevalvet tegi P.P. Ehitus järelevalve. Kvartali kõnniteed pro jekteeris Teedeprojekt OÜ ja nende ehituse korraldas Tallinna keskkon na- ja kommunaalamet. Spordihoo ne kogumaksumus on 3,69 miljonit eurot. (NS)

2 Nõmme Sõnumid | 11. veebruar 2022

JUHTKIRI

Talv tõi lume – mure ja rõõmu

äägime ilmast? Igal muul juhul üsna kehv vestluse algus, aga mitte sel tal vel. Lund sajab pidevalt juurde ja näib, et ilmataat tahab pakkuda meile pikka ja lume rohket talve. Lumega kaasnevat rõõmu jagub kõi gile, aga on ka üksjagu probleeme. Ei saa eitada, et talvised teeolud on Nõmmel liiklemise keeruli seks teinud. Me panustame iga päev, et anda tee de ja tänavate hoolduses parim. Oma sahku ja tänavapuhastusmasinaid meil ei ole, mistõttu kasutame sisseostetud teenust. Ha rilikult on meie käsutuses 6 sahka ja 2 tänavapu hastusmasinat, mis töötavad iga päev 6–10 tundi. Käesolev talv on näidanud, et vajame teede hool damiseks kaks korda rohkem masinaid. Terve jaanuari jooksul veeti Nõmme kõrvaltä navatelt välja ligikaudu 12 000 m3 ning magistraa lide äärest peaaegu kolm korda nii palju lund. Et koguseid natukene ette kujutada, siis toon võrd luse ujumisbasseinidega. Olümpianõuetele vas tavate mõõtmetega 50meetrisesse basseini ma hub 2500 m3 vett. Jaanuaris on seega välja veetud ligikaudu 17 olümpiabasseinitäit lund. Veoauto kastideks ümber arvutatult tähendab see, et la dustusplatside ja Nõmme vahet on sõidetud 2100 koormaga. Prognoos näitab, et veebruari kogused jäävad jaanuariga umbes samasse suurusjärku. Kui parasjagu lund ei saja, siis kimbutab talv tei se ja mitte vähem tähtsa probleemiga – libedusega. Heitlik ilm, libedus ja lume rohkus teedel ei helli ta meid. Kõige paremini saaksime libedusest või tu, kui kasutaksime teedel soola või liiva. Ajaloo listel põhjustel puudub Nõmme kõrvaltänavatel sademevee äravoolu süsteem ning seetõttu ei ka suta me oma tänavatel soola. Liiva kasutamisest on Tallinna linn loobunud, sest kevaditi muutub see inimeste hingamisteid kahjustavaks tolmuks. See ga jääb meil libedustõrjeks peamiselt kaks mee todit: mehaaniline karestamine ja graniitkillusti ku puistamine. Kumbki neist ei taga aga kauakest vat efekti ja graniitkillustiku head omadused kao vad näiteks jäävihma korral üsna kiirelt.

uur tänu Nõmme elanikele, kes on väga suure osa tööst ise ära tei nud. Hea on näha, et ikka ja jäl le tõstetakse kitsamatel tänavatel lund enda aeda, et jalakäijatele oleks tagatud ohutud rajad ning vajadusel saaks sõidu tee ääres parkida või vastutuleva sõiduki möödalaskmiseks teeserva tõmmata. Samuti on rõõm näha, et lumekuh jad pakuvad lusti koduaedades. Üha rohkem kerkib inimeste õuedesse toredaid lumeehiti si, mis pakuvad silmailu nii nõmmekatele kui ka teiste le kodanikele. Kuid nagu ütleb vanasõ na: kus viga näed laita, seal tule ja aita – kehvasti hool datud teedest andke jooksvalt märku, sest ainult üheskoos LAURI PAEVEER saame olukorda parandada! Nõmme linnaosa vanem Nõmme Sõnumid Väljaandja: Nõmme linnaosa valitsus Toimetaja: Andra Roosa telefon: 645 7344 e-post: andra.roosa@tallinnlv.ee kodulehekülg: www.tallinn.ee/nommesonumid Valdeku 13, 11621 Tallinn. Levi: Express Post facebook.com/nommelinnaosa Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse mõttes toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

Suur tänu Nõmme elanikele, kes on väga suure osa tööst ise ära teinud.

Legendaarne Nõmme sõõrikukohvik jätkab nõmmelaste rõõmustamist 27. jaanuaril toimunud Tallinna linna volikogu istungil võeti vastu otsus pi kendada Nõmme sõõrikukohviku (Jaa ma 12) üürilepingut viie aasta võrra. Nõmme sõõrikukohvik on Nõmme linnaosa valitsuse pikaajaline üürnik ja alati heaperemehelikult suhtunud linnavarasse. Eelmiste lepinguperioo dide jooksul on sõõrikukohviku oma nikud teinud mahukaid parendusi ja investeerinud hoone renoveerimisse.

Piirdutud ei ole ainult siseruumide re konstrueerimisega, vaid soojustatud ja viimistletud on ka hoone fassaadi. Välja on ehitatud uus katus. OÜ September & RSS on kasutanud nimetatud äriruumi alates 1993. aas tast. 23. novembril 2021 esitati taotlus sooviga jätkata Nõmme sõõrikukohvi ku tegevust ning pikendada äriruumi üürilepingut viie aasta võrra.

Kinnistusraamatu andmetel on Jaa ma tänav 12 mitteeluruumi üldpind 360,9 m2. Sellest 62,2 m2 on kasutamis kõlbmatu kelder. Seetõttu on üürile antava ruumi suurus 298,7 m2. Äriruu mi üürileping sõlmitakse viieks aas taks hinnaga 2031,16 eurot kalendri kuus, millele lisanduvad kõik kohus tuslikud riiklikud ja kohalikud mak sud. Äriruumi ei ole lubatud anda all üürile. (NS)

Tallinn alustas restaureerimistoetuse taotluste vastuvõttu Tallinnalt saab taotleda toetust kul tuurimälestiste, vanalinna muinsus kaitseala ja miljööväärtuslike alade hoonete ning planeeringutega mää ratud väärtuslike hoonete restauree rimiseks. Linn toetab nii hoonete konservee rimist, restaureerimist kui ka algsel kujul taastamist. Abilinnapea Madle Lippuse sõnul on toetuse andmise eesmärk hoida ja arendada ajaloolisi linnapiirkondi ja hooneid nüüdisaegse elukeskkonna na. «Põhjus, miks miljööalad ja ehitis mälestised on elukeskkonnana hinna

tud, on sealne eriline ja hubane õhk kond. Olulisel määral loovad seda õhk konda ajalugu väärtustavalt korrasta tud hooned, kus restaureeritud on ak nad ja uksed, traditsiooniliste mater jalide ja värvidega ennistatud fassaa did. Et restaureerimine on sageli uu test lahendustest kallim, siis selle toe tusega saamegi eraomanikele abiks olla,» ütles Lippus. 2022. aastal eraldatakse taotlejatele restaureerimistoetusteks kokku 300 000 eurot. Toetuse maksimaalne suu rus on 25 000 eurot ja toetuse maksi maalne määr kuni 75 protsenti toeta

tava restaureerimistöö maksumusest. Toetust antakse tööde tegemiseks, mil lega ei ole alustatud enne taotluse esi tamist ja mis lõpetatakse hiljemalt tä navu 30. novembriks. Toetuse taotlust saab esitada Tal linna linnaplaneerimise ametile ku ni 10. märtsini Tallinna projekti- ja te gevustoetuste infosüsteemi iseteenin duskeskkonnas aadressil www.mitte tulundus.tallinn.ee/iseteenindus. Täiendav info restaureerimistoe tuse kohta on leitav Tallinna teenus te veebilehel aadressil www.tallinn. ee/Teenus-Restaureerimistoetus. (NS)

Teated detailplaneeringutest Nõmme linnaosa valitsus avalikustab Põdra tn 28 kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisprojekti. Põdra tn 28 kinnistu asub alal, mille ehitusõigus on määratud Tallinna linnavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 417 kehtestatud Põdra tn 40 kinnistu detailplaneeringus. Projekteerimistingimuste taotluse nr 2111002/16258 ja sellele lisatud eskiisi kohaselt soovitakse püstitada kahe korteriga elamu ja täpsustada detailplaneeringus käsitletud liikluskorralduse põhimõtteid: muuta detailplaneeringus määratud kinnistu sissepääsu asukohta Põdra tänavalt Hirve tänavale. Kinnistu uus aadressi ettepanek on Hirve tn 46. Kuna detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle 19 aasta, siis esineb nii õiguslik alus kui ka sisuline vajadus detailplaneeringu täpsustamiseks vastavalt

ehitusseadustiku § 27 lõikele 4. Kavandatud muudatused ei oma olulist linnaruumilist mõju, samuti ei kaasne soovitud muudatustega negatiivset mõju naaberkinnistutele ja nende kasutajatele. Projekteerimistingimuste taotluse ja selle lisamaterjalide avalik väljapanek toimub 21. veebruarist kuni 9. märtsini 2022 Nõmme linnaosa valitsuse ruumides, Valdeku tn 13, I korruse fuajees. PT taotluse ja selle lisamaterjalidega on võimalik tutvuda ka ehitisregistri veebilehe kaudu aadressil https://ehr.ee ja PT taotluse nr 2111002/16258 ning PT eelnõuga Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/ Details/DP009400#tab35 (dokumentide nägemiseks peab ID-kaardiga sisse logima). Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigus-

akt puudutada, on õigus esitada menetlust läbi viivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg on avaliku väljapaneku lõppemise kuupäev. Juhul, kui eelnevas punktis nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata. Menetlusosaline loetakse asja arutamisest avalikul istungil loobunuks, kui haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlusest teatamisel teinud ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (alus haldusmenetluse seaduse § 50 lõige 3). Info tel 645 7300.

11. veebruar 2022 | Nõmme Sõnumid 3

FOTOD: ILJA MATUSIHIS

Tartu rahulepingule pühendatud tänupalvus Nõmme Rahu kirikus

Jüri Ratas, Urmas Paet, Lauri Paeveer, Tiit Terik ja Ove Sander.

Rahu Risti III järgu kavalerid esireas lilledega – Esme Liive, Õie Tarve, Renate Lekko ja Indrek Tiido.

. veebruari õhtul tähistati Nõm2 me Rahu kirikus Tartu rahulepingu sõlmimise 102. aastapäeva. Muusikalisel tänupalvusel võtsid sõna Lauri Paeveer, Jüri Ratas, Urmas Paet, Tiit Terik, Leho Lõhmus ja Ove Sander.

selja ja selge silmavaatega saame üle igast raskusest,» rääkis linnaosavanem ja kaitseliitlane. «Nõmme Rahu kirik on elavaks meenutuseks 102 aastat ta gasi sõlmitud Tartu rahulepingule, mis lõpetas sõjategevuse, kinkis rahvusva helise tunnustuse ja rahu noorele Eesti

Nõmme linnaosa vanem Lauri Paeveer sõnas murelikult, et nagu 102 aastat tagasi, on ka praegu olukord meist ida pool ärev ja muret tekitav. «Nii nagu siis, on ka praegu oluline mitte tun da hirmu ning säilitada tasakaalukus ja kaine mõistus. Ilma hirmuta, sirge

Laikrete pereansambel koos Raimondo Laikrega.

Vabariigile. Tänases rahutus maailmas kutsume kõiki taas kokku, et küünla päeva õhtul Nõmme Rahu kirikus jät kata kõikide aegade rahutegijate tööd ning paluda Jumala õnnistust ja hoid mist Eestimaale ja kogu maailmale,» rääkis EELK usuteaduse instituudi rek

tor ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander enne mälestusteenistust. Nõmmelase Elvi Pirgi ellu kutsutud traditsioonilisel tänupalvusel esines muusikaliste vahepaladega Laikrete perebänd ning orelil Brigitta-Selesti na Petropaulova. (NS)

Heiskame ühiselt lipu 24. veebruaril kl 7.30 Nõmme mäel von Glehni kuju juures! HANNELE TILK

Lipu heiskavad Nõmme Seltside Koostöökoja esindajad ja liputoimkon nad panevad välja kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkond ja Nõm me päästekomando. Avasõnad ütleb Nõmme Rahu koguduse hingekarja ne Ove Sander. Ajaloolise tagasivaate teeb nõmmekas Leho Lõhmus. Tervi tused kogukonnale edastavad linna osavanem ja nõmmekas Lauri Paeveer ning Nõmme ainsa gümnaasiumi di

Nõmme laulu- ja tantsupäeva juhatuse liige

Nagu juba traditsiooniks saanud, heis kame ka seekord vabariigi aastapäeva päikesetõusu ajal kogukonnaga ühiselt Eesti lipu ja peame lühikese hommiku pikniku. Hümni aitavad laulda Nõm me koorilauljad eesotsas Noorte Naiste Kooriga Kevad ja naiskooriga Nõmme.

rektor Riho Uulma. Silmailu ja ela must pakuvad Tantsusarvikute rah vatantsijad. Seejärel on aeg kodust kaasa võe tud võileibade-pirukate ja sooja joogi käes. Sööme ise ning jagame-vaheta me naabritega. Piknikulauda aitavad katta ka Nõmme ettevõtted. Üritusest tehakse ka otseülekanne, mida saab reaalajas jälgida Faceboo kis Nõmme laulu- ja tantsupäeva või

Nõmmekate kogukonna või Nõmme linnaosa lehe kaudu. RIIETUS. Kui ilm vähegi võimal dab, siis toimub lipuheiskamise ajal ka drooni ülelend. Seetõttu palume või malusel valida sinine, must või valge riietus ja mütsid, et saaksime jäädvus tada sinimustvalge õhupildi. Ürituse korraldaja on MTÜ Nõm me Laulu- ja Tantsupäev, keda toetab Nõmme linnaosa valitsus.

Väljasuremisohus kõred on valinud Männiku oma püsielupaigaks FOTO: KADRI PAOMEES

RAINER VAKRA

nõmmekas, keskkonnaameti peadirektor

Ümbritseva keskkonna parendami ne algab väikeste asjade märkamisest oma hoovis ja koduümbruses. Tihti aga puudub meil piisav info või teadmine ühe või teise olulise as ja kohta. Kas sina näiteks teadsid, et kõred ehk juttselg-kärnkonnad on va linud üheks oma püsielupaigaks just meie puhta ja rohelise Nõmme? Kõred on Eestis väljasuremisohus liik, kelle kaitseks keskkonnaamet plaanib moodustada kolm uut püsielu paika, millest üks asub Saku-Männiku krossiraja juures. Ühtlasi tuleb kõrede püsielupaiga piire loomakeste pare maks kaitsmiseks muuta ka Eesti ühe suurima kõrepopulatsiooniga Männi ku liivakarjääris Nõmmel. Eestis on te gelikult kõik kahepaiksed ehk konnad

Kõre.

ja vesilikud looduskaitse all. Kõred on arvatud Eestis aga koguni kõige ran gema kaitse alla ehk I kaitsekategoo

riasse ja looduskaitseseaduse järgi tu leb hoolitseda selle eest, et kõik kõre teadaolevad elupaigad saaksid säilida ja kõrede arvukus suureneks. Eestis on säilinud vaid 15 kõre eraldi paik nevat asurkonda, enamik neist asub endistele luite- ja liivikualadele raja tud liivakarjäärides. Suur osa kõre elupaigast Männiku liivakarjääris on praeguseks juba kah juks veekoguks kaevandatud. Ehkki kõre populatsioon asub seal piiratud alal, on see ikkagi praegu üks suuri maid asurkondi Eestis. Männikul asuv elupaik on maanteega piiratud. Selle kõrvale on kavandatud ka Rail Balti cu trass, mis omakorda suurendab ühe elupaigaosa eraldumist. Seega on eri ti oluline püsielupaiga praeguseid la hustükke omavahel paremini siduda ja laiendada neid mõnel pool piisavalt suures ulatuses, et kõrede populat sioon saaks seal ka tulevikus toimida.

Eelmisel aastal taastati kavandata vas Saku-Männiku krossiraja püsielu paigas kolm kõre sigimisveekogu. Krossirajal on siiski kavas ka edaspi di lubada rahvaürituste korraldamist ja inimestele seal viibimisele piiran guid ei tule. Lisaks, nii nagu Männiku püsielupaigas juba praegu, on kavas ka krossirajal ja kõigil püsielupaika de teedel lubada sõidukitega sõitmist aasta ringi. Aga tähelepanelik tuleb ol la sellegipoolest. Kõre püsielupaikade maa-ala kuu lub piiranguvööndisse. See tähendab, et ka uuendusraied ja teatud tingimus tel kaevandamine on lubatud. Männi ku liivakarjääri jäävas püsielupaigas tohiks seega ka edaspidi keskkonna ameti nõusolekul kaevandada peal pool põhjavee piiri olevat liivavaru. Lubatud ei ole kaevandamine 50 m raadiuses kõre sigimisveekogudest, sa muti ei tohi madalaid veekogusid ja

ammendatud karjääriosasid pinnase ga täita. Kui aga kõrede asustatud elu paigas sobivat maismaad pidevalt vä hendada, siis ühel hetkel ei tule prae gused asurkonnad enam kahjuks toi me ja hääbuvad. Õnneks näitavad viimatised kõre seiretulemused, et senised loodus kaitselised pingutused hakkavad vil ja kandma ja populatsioon taastuma. Lisaks esinduslikule kõrepopulatsioo nile hõlmab kavandatav Saku-Männi ku ja kaitsealune Männiku püsielu paik ka II kaitsekategooriasse arvatud kivisisaliku elupaiku. Seepärast peame oleme eriliselt tähelepanelikud, et oma mõtlema tu tegevusega kogemata väiksema tele liiga ei teeks. Tegelikult on see ju ainult rõõmustav, et sellised erili sed liigid on oma lemmikelupaigaks valinud just meie armsa puhta ja ro helise Nõmme.

4 Nõmme Sõnumid | 11. veebruar 2022

Milleks Nõmmele hüppetorn? FOTO: TARMO LAUSING

LAURI PAEVEER

Nõmme linnaosa vanem

öödunud aasta lõpus toimunud M Tallinna kaasava eelarve hääletusel lahvatas meil Nõmmel keskmist mõõtu skandaal: nimelt sai kõige rohkem hääli suusahüppetorni K50 hüppemäe renoveerimine, kuid kohe pärast konkursi lõppu selgus, et antud 100 000 eurost jagub pelgalt projekti koostamiseks, mitte mäe enda kordategemiseks. Inimesed olid nördinud ja pahased ning väljendasid seda häälekalt. Ometi pole kedagi petetud – selle kena algatusega on nõmmekad Vana-Mustamäe hüppetorni kenasti orbiidile viinud ning ühise pingutusega saame nüüd sellega edasi liikuda. Kaks sõna ajaloost

Esimesed suusahüpperajatised ker kisid Mustamäe nõlvale juba 1930. aastatel, kui toimusid esimesed Ees ti talimängud ning nende raames ka meistrivõistlused suusahüppes. Ühel hetkel hakkas puidust suusahüp petorn lagunema ning enne uue ehi tamist see õhiti. Vanema torni puitu kasutati Nõmmel küttematerjalina. Peet Samarütli projekti alusel loodi vana puidust suusahüppetorni aseme le uus silikaatkividest ja tänaseni säi linud suusahüppetorn. Suusahüppe mäe avavõistlus toimus 1961. aastal. Hüppemägede kompleksi rajati hiljem ka K25, K18 ja K10 tramplii nid, mis võimaldasid ette valmistada eri vanuseklasside suusahüppajaid ja kahevõistlejaid. Sellel hüppemäel on harjutanud teiste seas Allar Levandi, Peep Heinloo, vennad Pikkorid ja Jens Salumäe. Sobiva lumekatte olemasolul sai nõlva talvisel ajal kasutada mäesuu satamise harrastamiseks. Alates 2008.

Nõmme linnaosa vanem Lauri Paeveer (keskel) ning Nõmme lumepargi töötajad Ain ja Mikk.

aasta talvest tegutseb trampliini jala mil Nõmme lumepark. Viimastel aastatel on spordikesku se eestvõttel korda tehtud noorsport lastele hädavajalikud hüppemäed, re monditud on ka maandumisnõlv. Vaatamata talispordi populaarsuse le Nõmmel ei ole linn siiski seni suut nud olemasolevat kompleksi nüüdis ajastada. Suusahüppemäe avavõistlu sel 1960. aastate alguses ei osanud pro jekti autor Peet Samarütel ega ka ükski teine eestvedaja ette näha, millises sei sus on nende looming 60 aastat hiljem. Talvesport jäägu talvepealinna?

2008. aastal valmis Otepääl ligi 70 mil jonit krooni maksnud FISi tunnustu

se ja litsentsiga K90 hüppemägi, kus saab treeninguid ja võistlusi korralda da aasta ringi. Kompleksi kuuluvad ke raamilise jäärenniga varustatud lasku misnõlv, kohtunike ja treenerite tor nid, linttõstuk, tagatorni lift, võistle jate ooteruum, moodulmajade komp leks suuskade ettevalmistamiseks ja 34 meetri kõrgune vaateplatvorm. Sel list uhket lahendust vaadates tekib ta hes-tahtmata küsimus: milleks meie väikesesse Eestisse veel teine sama laadne kompleks? Tõepoolest – meil on võimalus käia talispordirõõme nautimas Lõuna-Ees tis ning mingil määral ka Ida-Viru maal. Kuid Nõmme näol on tegemist kasutamata potentsiaaliga – me saak sime siiagi tuua nii talispordiharras

tajaid kui ka tippsportlasi. Arenenud kompleksina oleks Nõmmel võimalus olla hüppelauaks nii talispordialade järelkasvule kui ka kvaliteetseks har rastuse kohaks linlastele. Nõmme talispordi visioon

Sellised alad nagu kahevõistlus, suusa hüpped ja mäesport ei ole praegu ega saa ka tulevikus olema massiline rah vasport. Tegemist on pühendumist ja korralikku tehnikabaasi nõudvate tali olümpiaaladega. Suusaspordi profes sionaalid räägivad, et olümpiale jõud miseks ei tohi käest lasta parimat aega vaimse ja füüsilise vundamendi ladu miseks – selleks on «näidisaastad» 7.– 15. eluaastani. Sel perioodil mängivad eriti olulist rolli treeningute mitme

külgsus, perekonna toetus, sõpruskon na ja iidolite olemasolu. Vähem täh tis ei ole muidugi ka treeningupaiga infrastruktuur. Suusaliidu sõnul on praegu talis porditrennid laste seas populaarsed. Treenima tullakse rõõmuga ning gru pid on valdavalt täis. Paberil tundub Nõmme suusahüppekeskus suure pärane koht noorsportlaste kasvuks. Meil on seal justkui olemas erineva suurusega trampliinid ja mäespordi nõlvad. Päris elus on aga asi hoopis teistpidi. Osaliselt on treeninguteks hädavajalikke remonttöid tehtud, kuid ümbrus vananeb ja laguneb – loodus ning ajahammas teevad oma töö. Praegu ei ole hüppemäe puhul te gemist just eriti perspektiivika tree ningupaigaga lastele, noortele ega treeneritele, rääkimata publikust! Ees ti suusaliidule on pakutud korraldada võistlust FIS Youth Cup, millest võtab osa 150 noorsportlast, kuid selle kor raldamine on jäänud olemasolevate ebasobivate tingimuste taha. Koostöös Eesti suusaliiduga maa ilmatasemel spordisündmuste too mine Tallinnasse võiks olla üks osa Nõmme keskuse infrastruktuurist. Suusahüppemägede kompleksi re konstrueerimine ei elavda mitte ai nult sporti, vaid ka kohalikku ettevõt lust. Nõmmele veel ühe kvaliteetse lisategevuse loomine suurendab si se- ja välisturismi, mis loob võima luse toitlustus- ja majutusettevõtete arenguks. Sedasi võiks Nõmme kes kuse arendamise üheks visiooniks olla suusahüpetega maailmakaardi le jõudmine. Selleks, et kirjeldatud mõtteid rea liseerida, on vaja ühendada erandi tult kõik jõud. Nõmme aktivistide ja spordikeskuse, Tallinna linnavalitsu se, suusaliidu, olümpiakomitee ning Eesti riigi ühisel pingutusel võiks see saada meie reaalsuseks.

Uus elu – Nõmme oma Ulve ja Külli FOTO: KAADER FILMIST

VERONIKA KIVISILLA

Eesti luuletaja ja filmivaataja

Jaak Kilmi värske «Eesti lugude» sar jas valminud film «Uus elu» on sõna otseses mõttes lähifilm. Nimelt seadis Nõmmel elav Kilmi seekord eesmär gi, et tegevus peab jääma kodust kilo meetri raadiusse. Filmi peategelased on Nõmme südames asuv Ulve õmb lustöökoda ja tema kolm töötajat: Ul ve, Külli ja Arnold. Lähielu on moes, ja see on ometigi üks tervislik ja jätku suutlik mood – süüa lähitoitu, reisida rohkem kodumaal, mõelda igal sam mul võimaluse korral oma ökoloogi lisele jalajäljele. Jaak Kilmi on oma ar vukas filmide rivis varemgi tegelenud jätkusuutlikkuse teemaga. 2015. aastal valminud «Moest väljas» tegeleb arula geda tarbimise ja kiirmoe teemaga. Kil mi on mitmel korral rõhutanud, et ta hab elada maailmas, kus igal rõivatü kil oleks oma lugu. Esilinastuse eel sõ na võttes kommenteeris režissöör ka oma riietust, mis kinnitas küll, et taas kasutus on talle südameasi. Ulve õmblusteenuste maja teab iga nõmmekas. Üks Nõmme sümboleid,

Ulve õmblusteenus.

ja mida aeg edasi, seda märkimisväär sem nähtus. Koht, kus aeg justkui sei saks ja töö kvaliteet on ikka kindel ning muutumatu. Jaak Kilmi doku mentaalfilm on lihtne ega aja taga suuri sümboleid. Näeme õmblustee nuste vana väikest puumaja nelja aas taaja jooksul ja samal ajal üle tänava toimuvaid lammutus- ning ehitustöid. Aastaajad vahetuvad, elu muutub kii resti, kõik me ümber uueneb tormili se kiirusega, aga Ulve õmblusäris on kõik vanaviisi: interjöör muutumatu,

vanad masinad töökorras ja prouade näpud nobedad ning töö esmaklassili ne. Ulve ja Külli jutustavad seal ka oma loo. Ulve on tasasem, Külli aga üsnagi teatraalne karakter, kes saalitäie kino pulblikut mitu korda oma ütlemiste ga naerma ajas. Ta proovib ühes stsee nis kübaraid ja kurdab, et praegu po le nendega suurt midagi teha, kuna aeg ja mood on hoopis teine kui te ma noorusajal, mil ikka ilusti riietu ti. Külli kekutab erinevate kübarate ga peegli ees ja nendib ühe puhul, et

LISAINFO Jaak Kilmi on ise öelnud: Oma vana jaki või teksad olen ma ikka toonud Ulvele parandada. Ulve õmblusteenused on olnud – vähemalt minu jaoks – jätkusuutliku tarbimise oaas neile, kel pole südant visata ära oma vanu rõivaid mingi tühipalja augu pärast. Recycling, upcycling, sustainable fashion – need on moodsa aja võlusõnad, mis võtavad maha kiirtarbimise hoogu ja väärtustavad taaskasutust. Aga samas, vanu rõivaid on siin paesel maal parandatud sadu aastaid, ilma sellest suuremat numbrit tegemata. «Uus elu» jõuab teleekraanile 22. veebruari õhtul kell 21.30 (ETV2).

«sellega võiks minna kasvõi sõbran na matusele. Või kohvikusse». Vahe peal käib äris kundesid, ka Kilmi ise astub ühe ja teise esemega läbi. Ilm selt on ka nende jaoks, kellele õmb lusäri ja prouadki tuttavad, üllatav, et tagaruumis toimetab veel härra nime ga Arnold, kes kõneleb enamasti vene

keeles. Näha on, et tegemist on tõeli se meistriga. Stiilne on suvine stseen, kus Arnold töötab, seljas võrkmaika. Kilmi dokumentaalfilmi sõnum on lihtne: püsivus on oluline. Vana asi võib saada uue elu. Otsekui selle kinnitami seks kõlavad filmis vanad rahvalaulud ja näeb kaadreid rahvarõivaid kandva test tantsijatest. Jaak Kilmi räägib õmb lusäri kliendina filmis oma tütrest, kes tahab vanu riideid kanda ning neid en dale sobivaks ümber õmmelda. Võib julgelt kinnitada, et see ongi noorte seas väga in, ja see annab ju lootust küll! Käisin esilinastusel oma lastega ning tütar läks pärast filmi prouasid tänama ja selgitas, et seljas olev hall villane palitu on samuti nende juures paranduses käinud, voodrivahetuses. Külli vastas särtsakalt: «Väga tore kuul da! Kui jälle lõhki, ärge muretsege! Too ge meile, küll me korda teeme!» Filmi lõpus on õmblusäri vapper kolmik tagaaias koogilaua katnud ja vurtsujoogi pudeligi avanud. Loode takse, et neid ootavad selles majas ik ka veel head ajad ees. Seda küllap loodab ühiselt ka ko gu Nõmme!

11. veebruar 2022 | Nõmme Sõnumid 5

FOTO: JUKKO NOONI

SA TALLINNA KOOLITERVISHOID

alve taandumist pole paista T ning suusatamise-kelgutamise kõrval harrastavad eestimaalased veel üht trendikaks tõusnud tegevust – talisuplust. Täiskasvanute kõrval ronivad külma vette ka lapsed. Kas talisuplus on lastele ohutu ja mida peaks kindlasti silmas pidama, selgitab SA Tallinna Koolitervishoid kooliõde Kätlin Laas.

«Talisupluse populaarsus on viimas tel aastatel hüppeliselt tõusnud,» tõ deb Tallinna tööstushariduskeskuse ja EBS gümnaasiumi kooliõde Kätlin Laas, kelle sõnul on külma vee kasu likku mõju kirjeldanud 400 aastat eKr juba arstiteaduse rajaja Hippokrates. See veendumus on ajaproovile vastu pidanud. Ka tänapäevane meditsiin tunnis tab, et kerge suplus külmas vees sti muleerib keha kohanemisprotsesse ja mõjub hästi immuunsüsteemile, vähendades ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse nakatumist. Kooli õde Kätlin Laasi selgituse kohaselt on külm vesi organismile lühiajaline fü sioloogiline stress, mis valmistab im muunsüsteemi ette võitluseks infekt sioonidega. «Nii ongi karastunud orga nism viirustele vastupidavam.» Tervele inimesele toob tervist lisaks

Kooliõe sõnul on talisuplemisel palju kasulikke mõjusid. «Külmas vees vii bimine parandab rasvade ja suhkru ainevahetust, seetõttu õnnestub pal judel taliujumise harrastajatel edu kalt ka kehakaalu langetada. Hom mikune külmas vees sulistamine er gutab, õhtune lõdvestab ning toob ra huliku une. Talisuplus mõjub hästi vaimsele tervisele, aitab võidelda depressioo niga. Samuti on leitud, et regulaar ne talisuplus toob leevendust sellis te tõbede puhul nagu reuma, artriit, psoriaas, astma,» loetleb Kätlin Laas.

Talisupleja Nõmme Spordikeskuse välibasseinis.

Soovitused ohutuks suplemiseks

Tõsi, on ka seisundeid, mille pu hul tervishoiutöötajad talisuplust ei soovita. «Ettevaatlikud peaksid olema rasedad, eakad, raskeid haigusi põde vad inimesed. Vastunäidustatud on ta lisuplus ka mädaste põletike, südame haiguste ja neerude kroonilise puudu likkuse korral,» juhib kooliõde Kätlin tähelepanu. Ta soovitab neil, kes oma tervises kindel pole, talisupluse asjus perearstiga nõu pidada. Üha enam levib trend, et jääauku ronitakse koos kogu perega. «Talisup lus sobib ka lastele,» kinnitab kooli õde. Küll aga soovitab ta pere väikse mate puhul alustada veega harjuta mist järk-järgult. «Laste veega harjutamist tasuks alustada suvel. Väiksemad lapsed viia süles vette, et nad turvaliselt vee ga harjuks, hiljem saavad nad haka ta ise vette kõndima.» Kui vanalt ta lisuplusega üldse alustada, on Kätli ni sõnul keeruline öelda. «Väikelap sed ei oska ise hinnata, millal on tem peratuur nende jaoks liiga külm, see ga tuleb olla nende karastamisel ette vaatlik. Lihtsam on suuremate lastega, kes oskavad juba ise tagasisidet anda ja oma enesetunnet jälgida.»

Ka juba vanematele suplejatele on koo liõel mitu soovitust. «Kui keegi tahaks alustada praegu, siis ma soovitaks ooda ta sügiseni ja siis hakata keha järk-jär gult karastama. Kõige sobivam on alus tada veetemperatuuril 15 kraadi, las tes kehal järk-järgult harjuda tempe ratuuri langusega,» soovitab ta. Kuid ka kogenumatel jäises vees kümblejatel soovitab tervishoiutöö taja võtta kasutusele ettevaatusabi nõud. «Supluskoht olgu turvaline ja seal ei tohiks vesi üle pea ulatuda. Kui eesmärk on karastamine, siis ei tasu vees olla järjest rohkem kui 2 minutit. Vette ei tohi kunagi minna üksi: när vide ja lihaste jahtumine võib halvata ka kogenud ujujaid,» manitseb ta. Su keldumist palub kooliõde pigem väl tida, sest külmaga tekkiv refleks võib panna õhku ahmima ja nii põhjusta da vee sattumise kopsudesse. Külma vette minnes tekib tunne, nagu hing jääks kinni. Kätlin Laas ra hustab, et tegelikult hingamine ei peatu, tegemist on lihtsalt külmašo ki reaktsiooniga. «Sellise tunde tekki misel tuleks rahulikult ja sügavalt hin

gata, et ebamugavusest üle saada.» Ta lisab veel, et kui vahetult pärast söö mist pole hea ujuma minna, siis sa ma reegel kehtib talisuplemise koh ta. Pärast suplust võiks aga tunnike se-paar rahulikult võtta, mitte kohe trenni minna või füüsilist koormust pakkuva tööga tegeleda. Kui suplus ise võiks toimuda või malikult napis rõivastuses, sest mär jad riided keha vastas suurendavad sel le piirkonna kiiremat jahtumist, siis pead ja käsi-jalgu on mõistlik külma eest kaitsta. «Vastavalt soovile võib ta lisupluse juures kasutada talvemütsi või neopreenist mütsi, samuti neopree nist kindaid ning jalanõusid. Viimased on sobilikud kindlasti ka lastele, kelle nahk on õrnem ning jalad ja käed tund likumad ja külmakartlikumad,» selgi tab kooliõde. Veest väljudest tuleb end tema sõnul esimese asjana kuivatada, riided vahetada ja panna kindad kät te. «Oluline on, et keha ei jahtuks pä rast veest välja tulekut maha, sest nii võib külmetuda. Pärast suplust alusta keha soojendamisega seestpoolt, sel leks sobib hästi kuum jook,» soovitab Kätlin Laas. Ka sooja duši alla minek aitab kehatemperatuuri ühtlustada, kuid kohe jääaugust tuleku järel kuu ma vee ja sauna poolt Laas ei ole. «Nii sugune järsk temperatuurimuutus so bib ainult täiesti tervetele inimestele ja see on organismile suur stress, ehk ki on ka neid, kes usuvad, et leiliruu mist jääauku hüppamine toob tervise.» On ka teisi võimalusi kui jääauk

Kooliõde Kätlin Laas pole ise talisup lust proovinud, kuid ka temal on oma karastusviis. «Mina ja mu seitsmeaas tane laps harrastame paljajalu lumel käimist. Alustasime mõnest sammust ja siis järk-järgult kasvatasime sam mude arvu. Nüüd teeme umbes 20 sammu lumel ja siis ruttu tuppa soo ja. Hõõrume jalad rätiga kuivaks ja mi na panen soojad sokid, aga tütar hoiab oma jalgu veidi aega pleedi sees ja on peagi valmis jälle tegutsema,» jagab kooliõde oma pere kogemusi.

2023. aasta Nõmme kalendri joonistuskonkurss „Minu Nõmme“ Igal aastal valmib Nõmme linnaosa valitsuse poolt kalender, mis jõuab kõigi nõmmelasteni. On valminud väga vahvaid ja südamlikke kalendreid. Sel korral oleme otsustanud koostada 2023. aasta kalendri Nõmme laste ja noorte piltidest. Konkursi kirjeldus Ootame igas vanuses Nõmme lastelt ja noortelt joonistusi, mis on seotud Nõmmega. Eri aastaaegade esindatuse jaoks oleme loonud neli konkursi kategooriat: talv, kevad, suvi ja sügis. Kõigis kategooriates jagame välja kolm esikohta ja mitmeid eripreemiaid. Võidutöödest pannakse kokku Nõmme 2023 kalender! Konkursi reeglid Konkurss algab 9. veebruaril ning lõpeb 14. märtsil. Joonistused peavad olema esitatud horisontaalselt A3 või A4 suurusele paberile. Joonistusel peab olema autori nimi, vanus ja kool. Võidutööd valib välja komisjon, kuhu kuuluvad: linnaosavanem, kogukonnaaktivist, kunstiõpetaja, linnaosakogu liige ja linnaosavalitsuse esindaja. Pildid tuleb esitada hiljemalt 14. märtsiks Nõmme Majja (Valdeku 13) või Pääsküla noortekeskusesse ( Rännaku pst 1). Asutuste lahtiolekuaegadega saab tutvuda kodulehel. Sügiseks valmib näitus kõikidest konkursil osalenud joonistustest. Lisainfo saamiseks kirjutada liis.ivaste@tallinnlv.ee või helistada 5303 5036. Laske loovusel lennata! FOTO: HEINAR JAHU

Talisuplus suurtele ja väikestele

LÜHIDALT

Uus gümnaasium Nõmmel FOTO: OLEG SHVAIKOVSKY

MARIA JUURMAA

Püha Johannese kool

Kivimäele on kerkimas Püha Johan nese kooli uus koolimaja. 1. septemb ril avanevad koolimaja uksed esimest korda ka gümnaasiumiastmele, ku hu oodatakse õpilasi teistestki kooli dest. Uude gümnaasiumi on teretul nud Nõmme noored, aga ka kauge malt tulijad. Gümnaasiumis on neli nüüdisaegset ja rakenduslikku õppe suunda: sõna ja kultuur, loodus ja ini mene, kuju ja disain, andmeanalüüs ja infotehnoloogia. Kooli kümnendasse klassi oodatakse avaldusi 1. märtsini. Seni põhikoolina, pealegi rändkoo lina tegutsenud koolile on uus kooli maja ja gümnaasiumiaste kui kingi tus, sest ühtlasi tähistab kool tänavu ka oma kümnendat sünnipäeva. Küm ne aasta jooksul on kool kasvanud li

Püha Johannese kool.

gi 400 õpilasega põhikooliks, mis on oma kanda haridusmaastikul kinni tanud kristlikel väärtustel põhineva uuendusliku ja õpilaskeskse koolina. Püha Johannese kooli eesmärk on nii põhi- kui ka gümnaasiumiastmes toe tada tervikliku noore kujunemist: in tellektuaalsete, füüsiliste, psühholoo giliste, sotsiaalsete ja vaimsete võime

te ja omaduste arengut. Terviklikkus väljendub suhtumises, ainete sisus ja seostes, õpilase-õpetaja mentorsuhe tes, pedagoogilstes meetodites ning õppekavavälistes võimalustes. Gümnaasiumiosa juhib Oleg Shvai kovsky, kes on pika staažiga IT- ja te lekomivaldkonna, sh Nortali endine tippjuht. Shvaikovsky on selgitanud, et gümnaasiumi suunad on välja ku junenud ka noorte endiga nõu pida des, mis samuti väljendab õpilaskesk set suhtumist. Gümnaasiumi tüvi on riiklik õppekava, millele lisandub õpi lase enda valitud nüüdisaegne ja ra kenduslik suund: sõna ja kultuur, loo dus ja inimene, kuju ja disain või and meanalüüs ja infotehnoloogia. Õppe kavas on ka õppija ja kooli valikained, mis on eripalgelised ja silmaringi avar davad. Akadeemiline kursuste süsteem lihtsustab üleminekut ülikooli. Õppe

meetodid, sh mentorprogramm, toe tavad individuaalset lähenemist. Koo li juurde on loodud arvukaid võimalu si, et soodustada õpilase arengut läh tuvalt tema huvidest ja eesmärkidest. Kogupäevakooli võimaluste hulka kuulub näiteks Püha Johannese huvi hariduskool, mille ringidesse, pilliõp pesse ja täiskasvanute kursustele on sügisest kõik huvilised samuti ooda tud. Kool toetab noortealgatuste läbi viimist, alates noorte meediatiimist kuni ettevõtlikkuse projektideni. Koo li juures tegutseb Tervikliku Hariduse Fond, mis tegeleb haridusuuenduste ga, et panustada õppijate, kooli ja Eesti haridusmaastiku pidevasse arengusse. Püha Johannese kooli gümnaasiu mi 10. klassi õppesuundadesse on 64 kohta. 10. klassi oodatakse avaldusi 10. märtsini kooli kodulehe kaudu: https://pjk.ee/ee/guemnaasium.

Tublid Nõmme vene kabetajad 6. veebruaril toimusid Malemajas Eesti mikrokadettide (sünniaasta 2014 ja hiljem) meistrivõistlused vene kabes. Eesti meistriks tuli Nõmme huvikooli õpilane Erik Kapletski. Pronksmedali teenis Polina Puumann ja neljas koht kuulus Elen Jörsile. Kõik lapsed õpivad Pääsküla koolis. (NS)

6 Nõmme Sõnumid | 11. veebruar 2022

VABA AEG

ERAKUULUTUSED

Nõmme kultuurikeskus 12.02 kl 19 kontsert-milongaõhtu TANGO. Laval Erkki Otsman (laul), Allan Jakobi (akordion), Andranik Kechek (klaver), Tanel Liiberg (kontrabass). Pilet 13.90 müügil Piletilevis ja 1 h enne algust kohapeal.

Von Glehni teater

Teenused

13.02 kl 11 «Karukoopa lood» Lasteteater Sõber.

19.02 kl 19 Kadri Voorand & Mihkel Mälgand. Pilet eelmüügist 17 ja samal päeval 22 €, müügil Fienta.ee ja 1 h enne algust kohapeal.

27.02 kl 11 «Nõiatüdruk Mirell peab Eesti sünnipäe-

Alpinist eemaldab katustelt lume ja jää (ka viilkatused). Plusskraadidega vihmaveerennide puhastus. Tel 5390 3811.

FUAJEES 2.02–2.03 koopiamaalide näitus «Koopiad ja originaalid». Kumu kunstimuuseumi kursuselt, juhendaja Malle-Reet Heidelberg. Tasuta

Ehatäht.

18.02 kl 19 IMPROETENDUS. Laval VGT improtrupp kIMP ROose. va». Lasteteater Rõõmulill. 4.03 kl 19 IMPROETENDUS. Laval VGT improtrupp Info ja broneerimine: www.vgt.ee, 667 5675, kairi@vgt.ee. VGT kassa avatud esmaspäeviti kell 12–18.

Nõmme muuseum Nõmme muuseum tähistab oma 20. sünnipäeva, tule ja osale: 28.02 kl 18 loeng: Maire Toom «Kristjan Raud». Sissepääs muuseumipiletiga.

Jälgi meid ka VGT Facebookis ja Instagramis. Etendused ja kontserdid veebis: www.VGTv.ee Nõmme Rahu kogudus

1.03 kl 18 loeng: Leho Lõhmus «Nõmme omavalitsus». Sissepääs muuseumipiletiga.

Jumalateenistused igal pühapäeval kl 10.30. Ju-

2.03 kl 18 loeng: Urmas Arike «Nõmme arhitektuur». Sissepääs muuseumipiletiga.

dio vahendusel pühapäeviti kl 17 sagedusel 89,6

3.03 kl 18 loeng: Piret Loide «Nõmme hariduselu kujunemisest». Sissepääs muuseumipiletiga.

Koguduse kantselei Võsu 5 avatud E kl 9.30–14, K kl

4.03 kl 19 muusika- ja jutuõhtu: Piret Päär ja Kulno Malva. Pilet 8 eurot, müügil Fienta.ee ja 30 min enne algust.

malateenistustest on võimalik osa saada ka PereraaMHz. 14–18 ja P tund enne ja pärast jumalateenistust. Võsu 5, tel 5621 0737; nomme.rahu@eelk.ee; www.nommerahu.ee.

5.03 kl 12–15 muuseumi vaba külastamine. Sissepääs muuseumipiletiga.

Nõmme baptisti kogudus

Nõmme muuseumist on valminud virtuaalnäitus, vaata www.nommemuuseum.ee.

13.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Timo Lillep

6.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Aldo Vinkel

Nõmme muuseum on avatud vastavalt eelnevale kokkuleppele. Külastamiseks saab aja kokku leppida e-kirja teel post@nommekultuur.ee. Sissepääs 2 eurot, õpilased/üliõpilased/pensionärid 1 euro, perepilet 3 eurot. Müügil Fienta.ee.

13.02 kl 18 tervikliku tervenemise teenistus «Vaba-

Nõmme muuseumi hubaseid ruume saab üürida erinevateks üritusteks: koosolekud, kontserdid, seminarid või tähtpäevad.

www.nbk.ee. Palvesoovid saada palvesoov@nbk.ee.

Jaama 18.

N kl 7; noorte õhtu L kl 18.

Nõmme vaba aja keskus 18. veebruar kell 14 VABARIIGI AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE Nõmme Maja aulas. Esinevad Tõnis Sarap ja Kaur Pennert.

Puuvilja 4, nbk@nbk.ee, www.nbk.ee.

16. 02 Juuksur 23.02 Pediküür Rahumäe mängujaam Mängujaam ootab mängima kõiki lapsi koos vanematega. Avatud: E–N kl 11–19 ja R kl 10–17 Pärnu mnt 288b, tel 615 7157

nemine hirmudest» 20.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Veikko Võsu Teenistuste otseülekanded ja järelevaatamine Laste pühapäevakool P kl 11; meeste hommik T kl 6.30; väärikate hommik K kl 11; naiste hommik

PÕHJA-EESTI KÜTTEPUU OÜ • Küttepuud lahtiselt • Küttepuud konteinerites • Kaminapuud kottides Kohale toomine Tallinnas ja 30km Tallinna piirist tasuta. Kõik pikkused ja puuliigid. Tel: 5333 4347; 501 9454 www.tulepuu.ee

ANTIKVARIAAT Ostan vanemaid ja uuemaid raamatuid ning trükiseid. Huvi pakuvad ka vanad postkaardid, fotod, rinnamärgid, tarbeesemed ja kunst jne. Võtke julgesti ühendust, teeme alati parima võimaliku pakkumise! Tel 517 1882

Riiete, vaipade ja pehme mööbli keemiline puhastus. Transport tasuta. Tel 5591 7562, 551 6821

Aedade ja väravate paigaldus. Aia- ja väravatarvikute valmistamine ja müük, väikeehitus, transportteenus väikeveokiga. Kogemust eelmisest sajandist. Asun Nõmmel, tel 501 4165. Puidust treppide, uste ja akende valmistamine. Tel 5698 6348. Teen suuremaid ja väiksemaid remonditöid. Tel 502 4883. Soodne maalritöö, tapeetimine ja laminaat- ning puitparketi paigaldus. Tel 5624 1861, Martin. Pensionärist ehitaja-remonditööline teeb erinevaid väiksemaid remonditöid. Tel 5646 5843. Teen hoonesiseseid ja -väliseid vee- ja kanalisatsioonitöid. Probleemid vee survega – helista! Olemas 15-aastane kogemus. Tel 5196 5962, Andro. Teen vanad slaidid ja filmirullid failideks. Ühe faili hind 10 senti. Huvi korral helista 5398 5111. Arborist II: mootorsaetööd eramutele ja teistele objektidele, ohtlike puude langetamine, samuti puude kujundamine ja okste lõikamine. Tel 5561 4664, Ivo. Väljaõppinud puulangetajad lõikavad parima hinnaga ohtlikke puid ja teevad puude hoolduslõikust. Puude üldseisundi hindamine ja konsultatsioon tasuta. Tel 513 3458, www.ohtlikpuu. ee, info@ohtlikpuu.ee. Kogenud puuhooldajad teevad ohtlike puude raiet ja puude hoolduslõikust. Hindame puude tervislikku seisundit. Soodsad hinnad. Tel 522 0321, www. arbormen.ee.

Katuste süvapesu ja värvimine, akende pesu, veerennide puhastus, fassaadide pesu ja värvimine. Tel 5638 8994, kpe.kpe@mail.ee. Korstnapühkimine. Kütteseadmete remont ja hooldus. Töödele garantii ja akt. Tel 5692 1396. Teen vihmaveesüsteemide ja katuse turvatarvikute (redelid, käigusillad ja lumetõkked) paigaldust, hooldust ja remonti. Küsi pakkumist tel 521 1875 või kirjuta katusepleku@gmail.com. Pakun triikimisteenust. Tel 524 2387. Kliimaseadmete müük, hooldus ja remont: autokliima, soojuspumbad, konditsioneerid, külmkambrid, külmaseadmed jne. MTR tegevusluba number FKKL/328693. Tel 5858 5829, Freoonipunkt OÜ. Kogenud mehed paigaldavad tänava- ja äärekive ning Teevad lammutustöid. Hinnad mõistlikud, kvaliteet hea. Tel 5616 4364. Pottsepatööd. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 13-aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Tel 5690 3327. Koristan ja tühjendan teie garaažid, kuurid, pööningud ja keldrid! Korterite tühjendamine. Kuulutus ei aegu! Tel 5695 7913. Korterite, vannitubade remont. Boilerite, pistikute paigaldus. Ummistuste kõrvaldamine, lamekatuste remont kattega SBS. Kõik elektri-torutööd. Tel 5850 8713. Elektrik ja santehnik. Tel 501 1413. Abistan majapidamistöödel. Tel 527 1445.

Hekkide pügamine soodsalt ja korralikult, vajadusel okste äravedu. Tel 5302 8158.

Litsentseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ventilatsioonisüsteemide puhastus. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. Tel 5690 0686, korsten.korda@gmail.com.

Ehitusmehed teevad järgmisi töid: aedade, kuuride, terrasside, väliköökide ehitus, katuste ja fassaadide survepesu, uute katuste ehitus, vanade renoveerimine. Sobivad kõik puutööd. Tel 523 6803, Silvar.

Nõmmehaldjad tulevad appi: puude langetamine, lehtede ja okste vedu, muru niitmine, hekkide pügamine, aedade koristus, vihmaveerennide puhastus, piirdeaiad. Tel 5569 8908, haldjad@nommehaldjad.ee.

Elektritööd soodsate hindadega kogenud elektrikult. Likvideerin ka pisirikkeid. Tel 5660 9403.

Pakume haudade hooldustöid: liiva vahetus, liivaga katmine ja ääriste puhastus. Kujundame, istutame lilli. Tel 506 8325.

Plekk-katuste remont ja väiksemad plekitööd. Valmistan ja paigaldan korstnamütse, korstna- ja aknaplekke jne. Tel 521 1875 või katusepleku@gmail.com.

Pakun muruniitmise ja trimmerdamise teenust koduaedades, ühistute ja äriühingute ümbruses. Helista ja küsi lisa tel 5399 3595.

Fassaadide ja katuste puhastamine ning värvimine. Tel 5698 3903, www.paintsol.eu.

Parandan kõiki õmblusmasinaid. Tulen Tallinna ja Harjumaa piires kohale. Garantii. Tel 516 8180, Hillar.

Bituumenkatuste remont SBS-rullmaterjaliga. Plekitööd. Tel 5819 7445.

Piirdeaedade ehitamine sügavimmutatud puidust. Maksumus aiale kõrgusega 1200 mm, lipivahega 50 mm alates 40 eurot. Konsultatsioonid kohapeal! Tel 5678 8609.

Kivikorstnate ehitamine. Tel 518 8889. Korstnapühkimine (nõuetekohane akt), ummistuste likvideerimine, küttekollete (sh korstnad) ehitus ja remont. Teen töid ka nädalavahetustel. Tel 5372 4993, korstnapyhkija1@ gmail.com.

Soovite värskendada aknaraamide-uste värvi? Töö kiire ja korrektne. Vajadusel juhatan värvitud akende näidisteni Nõmmel. Palun võtke ühendust. Tel 551 5710, nõmmekas Tiit.

Tasuta puupakkude äravedu. Tel 5347 6867. Teostan ehitustöid (üldehitus): sisetööd, katusetööd (kivi-, plekk- ja lamekatused). Korstnapitside parandus ja ladumine. Lisaks ka plekitööd. Tel 5199 8917. Tänava- ja äärekivide paigaldamine. Tel 5458 5022, valeri987@hot.ee. Kasutuna seisvate raamatute äravedu. Tel 5395 8295. Valmistan, parandan, paigaldan vari-, valts-, plekk-katuseid, vihmaveesüsteeme, katuse turvatooteid ja teen igasuguseid muid plekksepatöid. Tel 5685 8222. Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu: plekk, torud, pesumasinad, pliidid, vannid, boilerid, katlad, akud, mootorid, kaablid, autoosad. Külmkapid, telerid alates 10– 15.- Tel 5550 5017. Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476, mehitus@ gmail.com. Väljaõppinud puulangetajad lõikavad parima hinnaga ohtlikke puid ja teevad puude hoolduslõikust. Puude üldseisundi hindamine ja konsultatsioon tasuta. Tel 513 3458, www.ohtlikpuu. ee, info@ohtlikpuu.ee. Viime tasuta ära vanametalli ja puidu. Tel 5662 1344. Lugupeetud pensionär! Telli juuksur koju. Tel 5645 2420. Nõmme juuksur, Pärnu mnt 303, Võsu bussipeatuses pakub tavalist maniküüri/geellakiga 20/28.-, pediküüri/geellakiga 28/35.-, kulmude/ripsmete värvimine 10.- Tel 655 5327. Rohkem infot Facebookis Nõmme Juuksur ja Ilustuudio. Aitan kalmuplatside hooldamisel, soodne hind ja hoolas töö! Tel 5332 2399 Pakun tööd bussijuhile. Töö ei ole igapäevane, sobib pensionärile. Töö algus ja lõpp Vana-Pääsküla. Nõutav kutsetunnistus. Tel 5341 1029.

Küttepuud Müüa toored ja kuivad lõhutud küttepuud kohaletoomisega, lepp, sanglepp, kask, metsakuiv okaspuu. Kuivad segalehtpuud võrkkottides 40 l (5–25 cm) hind 2.50/kott. Hinnad ja tellimine kodulehel www. pakhalupuu.ee või tel 509 9598. Küttepuud. Müüa toored-kuivad küttepuud: segalehtpuu, sanglepp. Võrgus kuiv lepp 40 l 3,30 eur, võrgus halujäägid (5–25 cm) 2.10. Tel 504 2707. KUIVAD HALUPUUD 30; 40; 50 cm võrkkotis. PUITBRIKETT 10/kg pakk. KÕDUSÕNNIK 30 kg kott. Kviitung. Ladu Nõmmel. Tammaru Farm. Tel 523 8852. Lõhutud küttepuude müük. Lepp alates 43.-, kask alates 50.-/ruum. Laotud koorem, vedu alates 10 ruumist tasuta. Tel 5398 8677. Kvaliteetsed küttepuud koos transpordiga. Pakkuda erinevat mõõtu ja sortimenti. Puud koormasse laotud, täpne kogus! Helista tel 504 9838 või 525 9433, Võtikmetsa OÜ.

Müüa küttepuud 30 cm, 40 l võrk, lepp 3.-, kask 3.50, kohaleveoga. Tel 527 0884. Müüa saetud ja lõhutud küttepuud pikkusega 30– 60 cm. Kojuvedu. Tellimusi võtame vastu iga päev. Tel 522 7345, marek406@ gmail.com. Müüa küttepuud. Lepp alates 40.-, segapuu alates 40.-, must lepp alates 41.ja kuiv puu alates 52.- Tel 5666 0431.

Ost/müük OSTAN vanavara: kohvreid, tööriistu, raamatuid, mööblit, lauanõusid, hõbelusikaid, mänguasju, kunsti, lampe, tarbeesemeid, raudvoodeid, uksi, aknaraame jne. Raha kohe. Tel 5198 3307. Ostan vanu raamatuid, vinüülplaate, märke, mänguasju. Pakkuda võib ka muid vanemaid tarbeesemeid (nõud, mööbel, tööriistad). Tel 504 0999, Urmas. Koguja ostab: vanavara, kunsti, raamatuid, postkaarte, autasusid, münte, paberraha. Küsige nõu! Raha kohe. Kuulutus ei aegu. Helistage tel 5595 5996, iga päev kell 11–21. Ostan vanu raamatuid, maale, graafikat, münte, postkaarte, paberraha, mööblit, nõusid, märke jne. Tel 5829 9810. Ostan lillelisi serviise, maale lilledest või merest, kristallist esemeid, Eesti muusikaga kassette ja CD-sid. Tel 5552 5584. Ostan Tarbeklaasi, serviise, maale, vanavara jne. Maksan hästi. Tel 5835 0104. Ostame avatavasse nostalgiakohvikusse lauanõusid, serviise, napsu-morsiklaase, morsikanne, karahvine ja lillevaase. Tel 5859 9737. Ostan tänapäevaseid kasutatud raamatuid. Tel 514 0618, Andres. Eesti suurim antikvariaat Raamatukoi Harju tn 1 ostab raamatuid, kunsti, vanu tarbeesemeid jm vanavara. Konsultatsioon ja kojukutsed tel 511 5525, info@raamatukoi.ee. Pakun head hinda vanade müntide, paberrahade, Eesti vanemate postkaartide eest. Pakkuda võib märke, autasusid, kunsti, raamatuid. Kuulutus ei aegu, raha kohe. Tel 5595 5996. Võtame sügisoksjonile klassikalist Eesti kunsti. Vajadusel ostame kunstiteosed kohe välja. Vernissage kunstigalerii, Olevimägi 16, Tallinn, tel 654 4940, www.vernissage.ee, info@vernissage.ee. Estest PR OÜ ostab metsaja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee. Ostame vanarauda teie kodust alates 300 kg, väiksemad kogused viime tasuta ära. Tel 5347 6867. Ostame absoluutselt igas seisus autosid. Kustutame ARKist litsentsi alusel. Tallinn ja lähiümbrus. Tel 5823 8310. Ostan kasutuseta jäänud seisva sõiduki. Ei pea olema sõidukorras. Võib olla arvelt maas. Kiire tehing ja vormistamine. Tel 5365 4085, skampus@online.ee.

Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu ega teenuse kvaliteedi eest.

11. veebruar 2022 | Nõmme Sõnumid 7

Ostan puukastiga raadioid, vanu kirjutusmasinaid, grammofone, heliplaate. Tel 5893 8528. Ostan seisma jäänud sõidukeid. Ka avariilisi, riketega, arvelt maas või lihtsalt kasutult seisvaid. Kohapeal kiire vormistamine ja tehing. Pakkumisi ootan tel 5618 8671 või seisevauto@ gmail.com. Ostan vanaaegseid jalgrattaid, sääreväristajaid, nende raame ja muid osi. Ostan Vene autode, tsiklite osi. Tel 510 2349. Ostan vanaaegseid jalgrattaid, võrre, tsikleid, nende raame, varuosi ja seonduvat, Saksa militaari, Vene autode uusi varuosi ja muud vanavara. Tel 529 3445. Ostan vanavara, mööblit, maale, nõusid, vaase, raamatuid, hõbeesemeid, münte, ordeneid, märke, postkaarte ja palju muud. Raha kohe kätte. Tel 5353 8982. Ostan Nõmmel, Mustamäel või Tallinnas garaažiboksi. Võib vajada korrastamist. Kõik pakkumised on teretulnud! Tel 5621 4956. Müüa suur kahetoaline korter 66.7 m2 Nõmme kesklinna piiril Juurdeveo tänaval. Korteris on saun. Korter on 1. korrusel. Korter maapinnast 2,5 m kõrgusel. Korteri ümber terrass 100 m2. Parkimiskoht hoovis. Hind 215 000. Tel 5342 0475. Korteris köögimööbel. Kodumaine kartul, köögivili ja mesi kojutoomisega. Tellimine ja lisainfo Tel 5865 2190. Mesinik müüb mett Nõmmel koju toomisega alates 5 kilogrammist. Mesi Raplamaa metsast ja niidult. Hind alates 7 eur/kg. Tel 520 9709. Müüa korralikku toidukartulit Tallinnasse kohaletoomisega 15 € 30 kg kott. Alates 60 kg kohaletoomine tasuta. Sordid Princess, Laura, Secura (muredam). Tel 524 6035 või www.kartulid.ee. Ehitusoutlet Harjumaal Kose alevikus pakub immutatud poste, puitu (terrassilaud, Siberi lehis, höövelmaterjal), soojustust (villa ja Kingspan PIR-i), aiakaupu (varjualuseid, lehtlaid, kuure, aiamööblit jpm). Pakume ka transporti. Lisainfo tel 5656 0096 ja www.ehitusoutlet.ee.

Ostan kokku autosid. Sobivad igas seisukorras. Autode arvelt kustutamine. Järele tulemine puksiiriga. Tel 5345 1955, autosober@ gmail.com. REHVIVAHETUS HIIUL! Pärnu mnt 388f (sissesõit Salve tänavast). Samuti müügil suur valik uusi ja vähekasutatud rehve ja velgi. Kogu laoseis fotodega www.rehvid-est.ee. Avatud E-R 9.30-18 L 10-16 Rehvid-Est OÜ. Tel 5664 1897.

Muu Soovin osta maja, majaosa või suuremat korterit Tallinnas või selle lähiümbruses. Oleme pojaga (11a) oma esimest päris kodu soetamas. Meile sobiks hästi ka selline variant, kus kodu senine omanik võib soovi korral sisse elama jääda ja me oleme valmis tema eest ka hoolt kandma. Tel 553 2443, Tiina. Psühholoogiamagister Tiina Kilkson teeb kodubüroos karjäärinõustamist ja psühholoogilist nõustamist. Nõustamine nii kirjalikult, kodubüroos Rahumäel kui ka Zoomis. Teenus on tasuline. Broneeri aeg tiina.kilkson@mail.ee või 5862 6877. Otsin käsikirja sisestajat arvutisse. Ootan pakkumisi. Tel 5650 1747 või rein@rannatalu.ee. Klienditeenindaja saab tööd PROTTENi esinduskaupluses Ülemiste kaubanduskeskuses. CV saata: protten@protten.ee. Soovin osta 1–3toalist korterit Nõmme, Kesklinna piirkonnas, ideaalis aiaga majas. Võib vajada suuremat remonti. Oma finantseeringuga, panga heakskiitu ei vaja. Helista 554 6867, vajadusel helistan tagasi. Kimbud, pärjad, seaded, kalmuhooldus – Suzi Lilled OÜ, Rahumäe tee 23. Avatud E-R kell 10-15, L-P kokkuleppel. Tel 5553 0531. Meilt on võimalik tellida lillekimpe, -seadeid, pärgi erinevateks sündmusteks, tähtpäevadeks (pulmad, jõulud, matused, jne). Ka on võimalik tellida pesubetoonist hauapiirdeid ja -vaase. Üksik kuuekümnendates meesterahvas üürib pikemaks ajaks soodsa väikese elamispinna Tallinnas, rajoonis – Pääsküla, Valdeku, Rahumäe, Mustamäe. Tel 5624 5247. Pakkuge!

2022

☞ Eramu ehitus ja remont ☞ Siseviimistlustööd ☞ Fassaaditööd ☞ Katuste ehitus ☞ Santehnilised tööd ☞ Elektritööd ☞ Aedade ja piirete ehitustööd ☞ Tänavakivide paigaldus Info ja kontakt: Tel. + 372 60 40000 Mob. + 372 555 30 422 WWW.TAVIBERGEHITUS.EE

SOOVID MÜÜA, OSTA VÕI ÜÜRILE ANDA OMA KINNISVARA? Tee koostööd parimaga Nõmmel UUS MAA AASTA MAAKLER 2021 Suhtlen:

MAIA KARRO

maia.karro@uusmaa.ee

+372 518 8883

Nõmme V supäev laulu- ja tant 4. juunil

Meie t e saab gemisi Faceb jälgida Nõmmooki lehel ja tan e laulutsupä ev

4. juunil 2022 toimub taaskord Nõmme laulu- ja tantsupäev. Sellega seoses palume Sinu abi – kui Sul on kodus seisma jäänud pildiraame, mida Sa enam ei vaja, siis meil oleks nende üle väga hea meel. Ootame erinevas suuruses ja välimuses terveid pildiraame (ka ilma klaasita) – nii saab teoks üks tore fotonäitus Nõmmest läbi aegade. Kui raamil on asjakohane pilt juba sees, tuleb see ainult kasuks. Pildiraamid saab tuua 24. veebruaril lipuheiskamise hommikul Von Glehni kuju juurde Nõmme laulu- ja tantsupäeva telki. Enne ja peale seda Nõmme Kultuurikeskuse valvelauda. Kultuurikeskus on avatud: E–N 15–21, R 17–20, L–P 10–15 Lisainfot saab e-posti aadressil nommelaulupaev@gmail.com

8 Nõmme Sõnumid | 11. veebruar 2022

MINU TÖÖ ON TAGADA SINULE PARIM TEHING!

UNUSTA ELEKTRIARVE! Moodulahju paigaldus loetud päevadega.

KUI PLAANID KINNISVARAGA TEHINGUID VÕID MIND USALDADA!

PILLE SILD

Külasta ka e-poodi: pood.magaziin.ee

Vajadusel LHV järelmaks.

Tel. 5015653

ehtivad mised k

Pakku

KUTSELINE KINNISVARAMAAKLER

52 98 909

pille.sild@uusmaa.ee

kuni k 022 või .2 3 .0 2 0 –

n . Pildid o a jätkub

aup

Pildiraamid

022

03.02.2

rivad.

illustree

Martsipanisüdamed 110 g 2,70 € püsikliendile

2

püsikliendile

-20%

*Valik erineb kaupluste lõikes

Vannitoamatid meetriga

-41%

2

*Kauplustes laiem valik *Valik erineb kaupluste lõikes

-25%

Hinnad alates 3,38 €/jm

Laste soojad kummikud Grizzly

-43% VEO- ja KOLIMISTEENUS

Kerged ja vettpidavast EVA materjalist

18

19 Viljandi mnt 41b • Tähesaju tee 25 /magaziin

/kauplusmagaziin