Päevakorral on jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamine

Hea läbisaamine maaomanike ja jahimeeste vahel tagab kõigile edu.

TÕNIS KORTS

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

ANDRA HAMBURG

Vastavalt jahiseadusele väljastatakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba 10 aastaks. Umbes 330 väljastatud loast enamiku kehtivus lõpeb 1. juuniga 2023. Jahiseaduse § 18 lõike 1 järgi ei pea jahindusorganisatsioonid, kellel luba juba on, esitama taotlust uueks loaks, vaid seadus võimaldab soovi korral loa pikendamist.

Loa pikendamise eeldused

Selleks on vaja täita kolm vormilist ja kolm sisulist eeldust (sulgudes on ära toodud jahiseaduse vastav säte).

Vormiliselt on vaja: • Esitada jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale (keskkonnaamet) taotluse kasutusõiguse pikendamiseks. (§ 18 lg 1) • Esitada taotlus kuus kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist. (§ 18 lg 1) • Saada ja lisada taotlusele tööpiirkonna jahindusnõukogu seisukoha koos heakskiiduga. (§ 18 lg 1 ja 2 p 2). Jahindusnõukokku tasub taotlus esitada piisava ajavaruga, hiljemalt 12 kuud enne loa kehtivuse lõppu.

Sisuliselt on vaja, et taotleja: • On täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud nõuded (seire, jahiseaduse nõuded, teadusuuringute nõuded). (§ 18 lg 2 p 3) • On kinnistu omanik või omab vähemalt ühe kinnisasja maaomanikuga lepingut samas jahipiirkonnas jahindustegevuse korraldamiseks tema kinnisasjal (EJSi soovitus: mida rohkem kokkuleppeid, seda parem). (§ 14 lg 5) • Ei oma karistust jahiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumise eest. (§ 20 lg 2 p 7)

Maakonna jahindusnõukogu heakskiit on seaduse järgi loa saamise üks eeldusi. Sisuliselt on seadus nõukogule andnud õiguse öelda ka „ei”, mis välistab taotleja edasised võimalused keskkonnaametis luba pikendada. Seega peab jahindusnõukogu otsus esmase haldusotsusena tuginema faktidele ja olema põhjendatud. Nõukogu kannab oma otsuse eest vastutust ja heakskiidu mittesaamine on vaidlustatav.

Palju arutamist

Eesti jahimeeste selts (EJS) ja maaomanike esindusorganisatsioonid on mitu korda kohtunud, et arutada lubade pikendamist. Kohtutud on ka keskkonnaministri ja keskkonnaametiga. Jahimeestel ja maaomanikel on olnud erinevaid seisukohti, aga ühes ollakse ühte meelt: läbisaamine jahimeeste ja maaomanike vahel peab olema laitmatu. On hea, kui selle tõestuseks on sõlmitud leping kas siis maa jahinduslikuks kasutamiseks, kahjude ennetamiseks (põllumajandustootjatega) või on maaomanikult saadud kirjalik nõusolek. (Lepingute ja nõusoleku vormid on saadaval seltsi kodulehel www.ejs.ee.)

Lubade pikendamist korraldab keskkonnaamet, kellel selles protsessis on oma vastutus. Et kindlustada suure hulga lubade pikendamist, otsustas amet muuta jahindusnõukogude töökorda, mis on kinnitatud ameti peadirektori käskkirjaga. Eelnevalt tehti vastav analüüs. Praegu kehtiv töökord näeb kõigis jahindusnõukogu otsustes ette konsensuse saavutamist. Keskkonnaameti analüüsi põhjal on selles liiga suur subjek-