Poska sõnumid aprill 2014

POSKA SÕNUMID Aprill 2014

Kuidas korraldada suurüritust?

Saage tuttavaks: matemaatikaõpetajad “Õpilaste valikud on muutunud teadlikumaks”

1

UUDIS

Direktor ja õppealajuhataja: „Õpilaste valikud on muutunud teadlikumaks.“ Selleaastased sisseastumiskatsed on möödas, vestlustvoorud toimusid kaks nädalat. Varsti on uued kümnendikud selgunud. Sisseastumiskatsed näitavad aina kasvavat huvi Jaan Poska gümnaasiumi vastu. Katseid analüüsides võib kinnitada, et kooli moto „Määrame ise oma tuleviku!“ tekitab huvi ning aitab leida tõeliselt sihikindlaid ning motiveerituid õppureid.

Kui aastal 2013 kandideeris meie

ku 435 õpilasega. Vestluskomisjonidesse kuulub muide alati ka üks õpilaste esindaja ÕE-st. See muudab JPG katsed teadaolevalt teistest Eesti koolidest erilisemaks, sest mujal ei anta õpilastele nii tähtsas küsimuses nagu uute õpilaste vastuvõtt kuigi suurt sõnaõigust. Nende kolme kombineerimisel leiab meie kool endale parimad, töökaimad „rebased“ , kes võivad septembris kooli tekli pähe suruda.

2013. aasta katsed. kooli kokku 601 õpilast, kellest vastu võeti 160, siis 2014. aastal on kandideerivate õpilaste number kümnekonna õpilase võrra suurem. Kooli kandideeris 614 õpilast, kellest vastu võetakse 170. Nende õpilaste sõelumisprotsess on keeruline ning aeganõudev, sest lisaks akadeemilistele teadmistele hinnatakse ka õpilaste isikuomadusi, mis üritatakse välja selgitada veerandtunnise vestluse jooksul. Sel aastal vesteldakse kok2

Vestlusvoorudes küsitakse õpilastelt palju küsimusi tulevikuplaanide ja isiklike sihtide kohta elus. Üllatusena selgus selleaastases vestlusvoorus , et suurel osa kandideerijatel on oma tuleviku siht silme ees. 9. klassi lõpetajad teavad tihtipeale paremini kui 12. klassi lõpetajad, mida ja kus nad õppida tahavad. Veel enam − nad kandideerivad Poskasse tänu mitmekülgsetele valikainetele, mida saaksid tulevikuõpingutes ära ka-

Heliis Nemsitsveridze Toimetaja: Triinu Palo sutada. See tähendab, et sisseastujad on tutvunud kooli pakutavaga ning ei langeta oma otsuseid uisapäisa. Sisseastujad on teadlikud ka perioodõppe plussidest-miinustest, ning väärtustavad võimalust keskenduda korraga vähematele õppeainetele. See tähendab, et sisseastuja on oma otsustest teadlikum, vastutustundlikum ning täiskasvanulikum kui varem.

Vestlusest õppealajuhataja ja direktoriga selgus, et on arutletud korraldada Tartu linnas gümnaasiumide ühised sisseastumiskatsed Tallinna kesklinna koolides (Tallinna Ingise Kolledž, Gustav Adolfi Gümnaasium, 21.kool, Tallinna Reaalkool) toimuvad need juba mitmendat aastat. Ühiskatsed, kus gümnaasiumisse astujatele ainult ühed katsed ning õpilased jagatakse vastavalt isiklikele eelistustele linna gümnaasiumidesse, vähendaks tunduvalt paberimäärimist ning nii õpetajate kui õpilaste mõttetut ajaraisku, nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks. Kahjuks on selline mõte ainult läbirääkimiste tasandil, kuid potentsiaali oleks sellistel katsetel palju.

Iga aastaga muutuvad JPG katsed aina süsteemsemaks. Rõõm on näha septembris siin õppida tahtjate hulgast hoolega välja valituid, kes pakatavad motivatsioonist ning on veendunud oma võimaluses enda tulevikku Jaan Poska gümnaasiumis ise määrata.

Näiteid ülesannetest

1. Kell on 21:30. Kui suur on kella osutite vaheline nurk?

Variandid: 120, 105, 90, 17 2. Milline järgnevatest ei sobi loetellu …

Variandid: Hiiumaa, Kõrvemaa, Aegna, Abruka, Vormsi 3. Eesti hümni viisi autor on ..

Variandid: Arvo Pärt, Jean Sibelius, Fredrik Pacius, Heino Eller, Gustav Ernesaks 4. Kes on pildil?

Variandid: Villem Reiman, Kristjan Jaak Peterson, Jakob Hurt, Johan Voldemar Jannsen, Otto Wilhelm Masing

REPORTAAŽ

Ball 1920. aastatest 7. märtsi õhtul toimus kaua oodatud 1920. aastate stiilis kevadball „Suurlinna tuledes“, mis peeti õpilastele tuttavas Eesti Üliõpilaste Seltsi majas.

Hoonesse sisse astudes avanes meel-

div vaatepilt – noormehed ülikondades ja frakkides, kikilipsud kaelas, ning neiud uhkete soengute ja aksessuaaridega nii pikkades kui ka lühikestes kleitides. Enne saali uste avamist sai eesruumis suupisteid süüa, vett juua ning kaasõpilaste ja õpetajatega juttu ajada. Kogu õhtu jooksul oli võimalik teha sõprade ning kaaslastega pilti tänu Sandra Siskale ja tema aparaadile. Umbes 19.40 avati uksed saali ning orkes-

ter Popsid pani peo käima. Mängiti tuttavaid rütme, mille järgi saalitäis noori tantsis. Repertuaaris olid rumba, valss ning isegi populaarne „Gangnam Style“. Õhtu algul oli ka võimalus hääletada balli printsi ja

Jürgen Hendrik Voitka ning tantsupõrandal näitasid enda oskusi Edith Piafi pala „Non, je ne regrette rien“ saatel Tähtvere tantsuklubi tantsijad. Peale viimase esinemist loositi kõikide balli printsi ja printsessi hääletajate vahel välja erinevaid kinkekaarte sponsoritelt.

Seejärel kuulutati välja selle aasta balli prints ja printsess, kelleks olid 12.b klassi õpilased Karl Gustav Adamsoo ning Teele Kalamees. Auhinnaks printsile ja printsessile olid piletid Rootsi kruiisile.

Järgnesid hoogsamad palad ning saal oli pungil rahvast. Viimaseks looks oli „Tähtede sõja“ tunnusmeloodia, mille lõppedes tehti orkestrile suur aplaus ning hakati riidesse panema, noormeestel tuli enda kaaslane viisakalt koju saata. Kokkuvõttes oli ball hästi korraldatud ning edukalt läbi viidud. Tore oli näha, et kõik õpilased läksid traditsiooni ja stiiliga kenasti kaasa.

printsessi poolt.

Lisaks toimus mäng. Loosi teel moodustunud 20 paari pidi muusika järgi tantsima ning kui heli vaikis, laskus noormees ühele põlvele ning neiu istus sellele. Kes tegi seda viimasena, langes mängust välja.

Võistluse võitjateks olid Mikk Rebane 12.b klassist ning Pille Markov Fotod: Sandra Siska Toimetas: Ulve Mägi 10.a klassist.

Põhitegevus jätkus pärast toredat Autori juhendaja: Mari Roostik mängu. Laval esines Katrin Ruuse

3

ÕPETAJAD

Saage tuttavaks: matemaatikaõpetajad 1) Nimi: Viia Keeru 2) Sünniaeg: 26.04.1948 3) Elukoht: Tartu linn 4) Lemmikriik: Inglismaa (Eesti kõrval) 5) Lemmikraamat: Hetkel J. Kross „Kallid kaasteelised“ 6) Lemmikloom: Ei oma loomade suhtes eelistust ega ka suurt vaimustust 7) Minu koduloomad: väike valge koer Belle 8) Kõige meeldejäävam sündmus elus: tütre sünd 9) Mõni tsitaat, mis inspireerib: 1) Nimi: Märten Karm 2) Sünniaeg: 10. märts 1988 3) Elukoht: Tartu 4) Lemmikriik: Eesti 5) Lemmikraamat: Väga keeruline on muidugi ühte välja tuua, aga mõned raamatud, mis mulle erinevatel eluhetkedel on meeldinud, on J. R. R. Tolkieni „Sõrmuste isand“, Haruki Murakami „Kafka mererannas“, Hemingway „Ja päike tõuseb“, Ursula K. Le Guini „Pimeduse pahem käsi“ ja muidugi raamat, mida võib alati uuesti lugeda, A. A. Milne’i „Karupoeg Puhh“.

6) Lemmikloom: Koer 7) Minu koduloomad: Mul ei ole koduloomi :( Aga mu õpilased kinkisid mulle jõuluks mänguhiire, see elab küll vahepeal kodus oma elu.

8) Kõige meeldejäävam sündmus elus: Veljo Tormise „Eesti ballaadid“ Peeter Jalaka lavastuses endises kolhoosi heinaküünis (2005. aastal).

Etendus, mis muutis mind.

9) Mõni tsitaat, mis inspireerib: 4

Kui meie hulgas oleks rohkem selliseid, kes head kõhutäit, nalja ja laulu kullakoormast ülemaks peavad, oleks meie maailm praegusest rõõmsam paik. (J. R. R Tolkien “Kääbik”) 10) Millist spordiala harrastan: Ei ole kuigi sportlik. Suvel käin vahel jooksmas ja ujumas.

11) Unistus, mis on jäänud teostamata: Anda soolokontsert klaveril 12) 30 aasta pärast kujutan end ette nii: lõbus ja krutskeid täis hallinev härra, kes vahel õpetab matemaatikat.

13) Film, mis liigutas: Krzysztof Zanussi „Persona non grata“ 14) Muusikapala, mis läks südamesse: Ester Mägi „Bukoolika“ 15) Viimati loetud raamat: Dan Simmons „Endymioni tõus“ 16) Lemmiksöök: Ahjujuustuleib 17) Lõpetage lause: Ma ei ostaks iial endale koju madu. Ma ei tegeleks iial hulljulge ekstreemspordiga.

Suuskadel laviini eest ära sõita? Ei,

Ükski heategu ei jää karistamata 10) Millist spordiala harrastan: suvel ujumine (suplemine), talviti vahel jalutan keppidega 11) Unistus, mis on jäänud teostamata: reis Kanadasse 12) 30 aasta pärast kujutan end ette nii: ikka optimist…

13) Film, mis liigutas: „Eestlanna Pariisis“ 14) Muusikapala, mis läks südamesse: Tanja eurolaul 15) Viimati loetud raamat: “Jaan Poska omas ajas ja kaasajas“ 16) Lemmiksöök: Lõhehautis 17)Lõpetage lause: Ma ei ostaks iial krokodilli. Ma ei tegeleks iial tühiste asjadega. Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis reisiks väga palju. Otsustasin hakata õpetajaks, sest mul oli palju positiivseid eeskujusid.

aitäh. Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis ostaks omale koera. Enne seda muidugi tuleb maja osta. Otsustasin hakata õpetajaks, sest tore on keerulisi asju selgitada. Ja kui juhtub, et mõni enne minu selgitamist ei saanud aru ja pärast sai, siis olen mina talle midagi andnud. Ja andmine on elus oluline.

1) Nimi: Jane Jostov 2) Sünniaeg: 10.01.1978 3) Elukoht: Tartu linn 4) Lemmikriik: Eesti 5) Lemmikraamat: Jane Austen “Uhkus ja eelarvamus” 6) Lemmikloom: koer 7) Minu koduloomad: ei ole 8) Kõige meeldejäävam sündmus elus: Metallica kontsert Tallinnas 9) Mõni tsitaat, mis inspireerib: Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp. /Platon/ 10) Millist spordiala harrastan: käin spordiklubis erinevates rühmatreeningutes (peamiselt aeroobika), sest üksi ei viitsiks rassida 11) Unistus, mis on jäänud teostamata: see on saladus, sest äkki jääb-

1) Nimi: Piret Toomeste 2) Sünniaeg: 16.07.1960 3) Elukoht: Elva linn 4) Lemmikriik: Turistina Austria ja Šveits, sest seal on mäed ja muinasjutulised väikelinnad

ÕPETAJAD

ki teostamata lõbus ja tundus, et see on töö, mida 12) 30 aasta pärast kujutan end tahaks teha. ette nii: lemmikvanaemana kaneelirulle küpsetamas 13) Film, mis liigutas: “Pärsia prints: Ajaliiv” 14) Muusikapala, mis läks südamesse: Smokie “Living Next Door to Alice” 15) Viimati loetud raamat: Matemaatika õhtuõpik 16) Lemmiksöök: kukeseenepirukas, Napoleoni kook 17) Lõpetage lause: Ma ei ostaks iial lillat või roosat autot. Ma ei tegeleks iial varastamisega. Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis reisiks ümber maailma. Otsustasin hakata õpetajaks, sest praktikal oli väga 5) Lemmikraamat: Meeldivad kriminullid 6) Lemmikloom: Kõikide loomade pojad on nunnud. Suurtest loomadest meeldivad mulle kaslased 7) Minu koduloomad: Maakodus on meil alati saksa lambakoerad olnud 8) Kõige meeldejääv sündmus elus: Sellele küsimusele ei saagi üheselt vastata, sest igal eluperioodil on erinevad tähtsad sündmusd: keskkooli lõpetamine, abiellumine, ülikooli lõpetamine, laste sündimine, laste koolide lõpetamised, tütretütarde sündimine. Loodan, et selliseid rõõmsaid ja meeldejäävaid sündmusi tuleb veelgi.

9) Mõni tsitaat, mis inspireerib: Tark ei torma 10) Millist spordiala harrastan: Suviti muru niitmine, meeldib ka ujuda 11) Unistus, mis on jäänud teosta-

mata: Saada lauljaks 12) 30 aasta pärast kujutan end ette nii: Neid aastaid on siis küll väga palju. Loodan, et olen iseendaga hakkamasaav rahulik vanaproua 13) Film, mis liigutas: Esmakordsel vaatamisel kinos Titanic 14) Muusikapala, mis läks südamesse: Kõik sõltub meeleolust 15) Viimati loetud raamat: Matemaatika õhtuõpik 16) Lemmiksöök: Šnitsel ja ahvatlevad koogid 17) Lõpetage lause: Ma ei ostaks iial mootorratast. Ma ei tegeleks iial maratonijooksuga ja langevarjuhüpetega. Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis käiksin tööl seltskonna pärast edasi (võimalusel väiksema koormusega) ja reisiksin. Otsustasin hakata õpetajaks, sest tundsin, kui palju oli minust abi klassikaaslastel ja õpetaja oli sel ajal väga lugupeetud elukutse.

5

INTERVJUU

Kuidas korraldada suurüritust?

Lauri Kepler Mida sinu jaoks tähendab kuulumine õpilasesindusse? Õpilasesindusse kuulumine on minu jaoks väga austusväärne. Õpilaste esindamine tekitab tähtsa tunde küll ja mulle see meeldib. ÕE-sse kuulumine tähendabki minu jaoks esindada võimalikult hästi kooliõpilaste huve ja osaleda aktiivselt koolielus.

Mis oli sinu jaoks ÕE puhul kõige suurem saavutus ning raskus sel aastal?

Sellel aastal on minu jaoks kõige suurem saavutus kui ka raskus kooli kevadball. Saavutus on sellepärast, kuna esimest korda sain peakorraldajana hakkama nii suure ürituse korraldamisega, ja minu meelest õnnestus see mul hästi. Samuti sain sellega kaasa väga suured kogemused, mille järgi teine kord tegutseda või kedagi aidata. Raskus oli kooliball sellepärast, kuna korraldamisega tekib alati probleeme ja suuremaid kohustusi, millega on vaja tegeleda ka hiliste tundideni, kui teised õpilased on juba kodus.

Saavutuseks võib pidada ka kooli juhtkonnaga erinevate probleemide ja ettepanekute arutamisi, sest sellel aastal küsitakse õpilasesinduse seisukohti, ettepanekuid ja arvamusi rohkem kui seda tehti eelmisel aastal.

6

Kuidas näeb välja suurürituse organiseerimine? Millest peaks alustama?

Suurürituse korraldamisel on minu jaoks kolm peamist aspekti: idee, meeskond, tahe. Alustama peab alati ideest. Kui on olemas originaalne idee ja nägemus üritusest, siis see tuleb kirja panna. Seejärel peab olema meeskond, sest suurüritust ei saa kahjuks või õnneks üksi korraldada, sest muidu võib lihtsalt peast hulluks minna, sest tegemisi ja ülesandeid on nii palju. Järgmisena peab meeskonnaga maha istuma ja korraldama ajurünnaku, sest mitu pead on ikka mitu pead.

Meeskonna puhul on oluline see, et ülesanded saaksid jaotatud võrdselt.

Enne tuleb loomulikult tunda oma meeskonda, sest inimesed on tugevad erinevates valdkondades ning mõnele sobib näiteks sponsorite otsimine ja koostöö partneritega läbirääkimised rohkem, kui näiteks sündmuse reklaamimine. Mõnele jälle vastupidi. Kui ülesanded on ning tegutsemise ajakava ja plaan on paigas, siis on vaja ainult tahet ning meeskonna vaimu ning pihtahakkamist! Suurürituse organiseerimisel on hea panna ennast külastaja rolli: tekitada oma peas küsimus, kui ma oleks külaline, kuidas ma tahan, et mul oleks sellel üritusel hea. Kui selle küsimuse järgi tegutseda, siis peab lõpptulemus tulema positiivne!

korraldamisel suuremad kulutused.

Väga oluline etapp on eelarve planeerimine, mille järgi planeerida oma kulutused. See hõlmab ka toetajate ning sponsorite leidmist. Et see oleks ikkagi suurüritus, siis selle jaoks on vaja ka inimesi, kes sellest osa võtaks. Järgmine oluline punkt ongi sündmuse reklaamimine ning selle „promomine” kõikvõimalikes kohtades. Oluline on positiivne mõtteviis ning pealehakkamine.

Mis oli kõige raskem balli korraldamise juures?

Kõige raskem balli korraldamise juures on sponsorite ja toetajate leidmine, sest kui eelarve suur, siis annab kõike korraldada.

Mitu tundi ettevalmistusaega kulus balli korraldamiseks ning mitu inimest oli töösse kaasatud?

Tundides ei saa kahjuks seda kahjuks öelda, sest mõttetöö toimus tegelikult kogu aeg. Ütleme nii, et ettevalmistusaeg oli pool aastat. Mida suurem on üritus, seda pikem peab olema ka ettevalmistusaeg. Töösse oli haaratud umbes 15, kellest põhituumiku moodustas umbes 7 inimest.

Kas n-ö tulevastele põlvedele tahate midagi soovitada, mida kindlasti võiks arvesse võtta suurürituse organiseerimisel?

Kuna minul on veel üks aasta õpiMillised etapid peavad suurüritu- lasesinduses tegutseda, siis kindlasti se organiseerimisel olema kindlas- saan jooksvalt praeguseid kümnenti läbitud? dikke aidata. Ma tahan soovitada Kindlasti peab olema ürituse säilitada positiivset mõtlemist ja taajurünnak, et saada võimalikult pal- het midagi teha! ju mõtteid ja ideid. Seejärel meeskonna leidmine, ülesannete jaota- Kas üldjoontes olete tulemusega mine. Loomulikult on suurürituse rahul ja mida oleks võinud teisiti

teha? Üldjoontes oleme tulemusega rahul, sest ball meeldis ka enamustele. Teisiti oleks võinud teha mitmeid asju.

Alati saab midagi teist moodi teha, aga nende pärast me ei muretse, sest kõik asjad tulevad kogemustega ning järgmine aasta on meil neid ‘’olekseid’’ võimalik parandada.

Teele Kalamees

INTERVJUU

tu tulebki kõik mustvalgel paberile kes millise ülesande eest vastutab. panna, et ükski pisiasi kahe silma Muidu võib möödarääkimiste tõttu vahele ei jääks. tahtmatult tekkida olukord, kus keegi jääb mõne ülesande peale üksi või Millised etapid peavad suurüritu- jääb mõni muu oluline asi märkase korraldamiselolema kindlasti mata. Samas on minu kolmeaastane läbitud? ballikorraldamise kogemus näidaSuuremad etapid on sponsorite ot- nud, et kõike ei saa sajaprotsendilisimine, ürituse raamistiku paika pa- selt ette planeerida, tuleb valmis olla nemine, esinejate leidmine. Siis juba üllatusteks ja asjasse loovalt suhtukujunduse planeerimine, toitlustuse da. Enamik tekkivaid probleeme on arutamine jne. lahendatavad.

Mis oli kõige raskem balli korraldamise juures?

Kõige raskem oli alustada ehk jõuda kokkuleppele, mis on selleaastase balli teema ja kuidas kavatseme seda läbi viia. Keeruline on ka see hetk, kui enne balli tuleb teha kokkuvõte, mis on olemas, mis veel puudu ja kuidas balli päeval kõik toimima panna. Raske on muidugi ka eelarveline pool, et kulud ja tulud oleksid tasakaalus.

Mida tähendab sinu jaoks kuulumine õpilasesindusse?

Minu jaoks tähendab kuulumine ÕE-sse eelkõige seda, mida kajastab ka nimi: õpilaste esindamist, meie hääle ja arvamuse kuuldavaks tegemist ning õpilaste ideede esitamist Mitu tundi ettevalmistusaega kukooli juhtkonnale. lus balli korraldamiseks ning mitu Mis oli sinu jaoks ÕE puhul kõige inimest oli töösse kaasatud? suurem saavutus ning raskus sel Täpset aega on väga raske öelda, aga umbkaudu kümneid tunde, sest aastal?

Minu jaoks kõige suurem ÕE saavu- alustasime balli korraldamisega juba tus sel aastal oli balli korraldamine, sügise lõpus. Kuigi ametlikult on ÕE sest see oli väga pikk ja ajamahukas liikmeid ligi 30, siis aktiivselt osaprotsess, mille tulemusega jäin väga les korraldamiseks 10-15 inimest. rahule. Ühtlasi oli see ilmselt ka Jooksvate suurte otsuste tegemise meie kõige keerulisem ettevõtmine. juures oli inimesi ehk veelgi vähem, aga see on ka loomulik, sest mida Kuidas näeb välja suurürituse or- rohkem on inimesi, seda kauem läganiseerimine? Millest peaks alus- heb aega, et mida konkreetset ära teha. Kedagi kõrvale ei jäeta, aga tama?

Alustama peaks ajurünnakust: mida alati kujuneb välja mingi grupp inija kuidas teha. Ka esialgu täiesti ja- mesi, kes on enim nõus ürituse korburatest ideedest võib areneda mi- raldamisse panustama. dagi väga lahedat. Kui suuremad asjad on paigas, tuleb liikuda järjest Kas n-ö tulevastele põlvedele tahaväiksemate valdkondade juurde: te midagi soovitada, mida kindlaskas/milline on ürituse teema, kus ti võiks arvesse võtta suurürituse pidada. Tegemist vajavate asjade ni- organiseerimisel? mekiri on üsna lõputu ning seetõt- Kindlasti eelnevalt läbi rääkida, et

Kas üldjoontes olete tulemusega rahul ja mida oleks võinud teisiti teha? Üldjoontes olen kindlasti rahul, sest tagasiside oli positiivne ning nautisin ka ise üritust väga. Meie ise (korraldajad) oleks võinud pisut täpsemalt omavahel ülesandeid jaotada, et asi oleks olnud veegi sujuvam, aga kuna meie väiksed apsakad minu arvates ürituses ei kajastunud, siis olen meie tööga siiski rahul.

Martin Sõgel Mida tähendab sinu jaoks kuulumine õpilasesindusse?

Olen äärmiselt õnnelik, et mulle on antud selline vastutus ning töökoht.

Mulle meeldib mõte, et saan kaasa rääkida kooli arengusse puudutavatesse küsimustesse ning korraldada − loodetavasti õpilastele meelepäraseid − üritusi. Mulle meeldib olla koolis rohkem kui on ette nähtud.

Kool=elu!

Mis oli sinu jaoks ÕE puhul kõige suurem saavutus ning raskus sel aastal?

7

REPORTAAŽ

Kõige suurem saavutus oli balli kor- rahul ja mida oleks võinud teisiti raldamine. Raskusi polnud. Oleme teha? ÕE-s tugevad.

Nagu ma juba eelnevalt mainisin siis, „lõppude kokkude võtteks“ läks Kuidas näeb välja suurürituse or- kõik hästi! ganiseerimine? Millest peaks alustama?

Toimetaja: Triinu Palo Te ei taha teada!

Tuleb mõelda küsimustele: Kellele?

Miks? Kuidas?

Poska Akadeemia

Toimetaja: Triinu Palo Millised etapid peavad suurüritu- Märten Karm, Lembi Loigu se organiseerimisel olema kindlasSündis uus õpilaskonverents – Pos- Lisaks õpilasettekannetele said osati läbitud? ka akadeemia lejad kuulata Tartu ülikooli profesTuleb leida kõikidele küsimustele raJaan Poska gümnaasiumis toimus sori Ants Kure ettekannet geneetilihuldavad küsimused. Ja ma ei mõtle reedel, 28. märtsil esimest aas- selt modifitseeritud organismidest, ainult eelmist kolme küsimust. tat üle-eestiline õpilaskonverents osa võtta seitmest erinevast praktiPoska akadeemia. Tegemist oli lisest töötoast, näiteks harjutada esMis oli kõige raskem balli korralgümnaasiumiõpilastele suunatud maabi andmist, tutvuda robotitega, damise juures? konverentsiga, kus õpilased tutvus- projekteerida 3D-mudeleid, teha Tiku ja tule kasutamine külaliste tasid oma uurimistööde tulemusi. preparaate mikroobidest jpm, ning kutsumisel. Lõpuks hakkasid lausa Ligi 100 osalejat täitsid Jaan Poska tutvuda erinevate karjäärivõimatikud otsa saama ja viimanegi leek gümnaasiumi auditooriumi pil- lustega. Õpetajad said vahetada kokustuma, kuid kõik läks ikkagi hästi geni. Ettekande tegi 23 õpilast 13 gemusi uurimistööde juhendamise ja leidsime need inimesed üles. Looerinevast koolist Tartust, Räpinast, alal. Õhtu lõpetas efektne teadusdan, et neile väga meeldis. Lisaks veel hirm musta stsenaariumi ees, et rahast võib puudu jääda. Lõpuks kõik läks ikkagi hästi.

Mitu tundi ettevalmistusaega kulus balli korraldamiseks ning mitu inimest oli töösse kaasatud?

Oi, olime juba simunapäevast saadik pead tööle pannud. Kuni naistepäevani, kui ball toimus. Kohapeal ehitasime saali mõne tunni. Töösse oli haaratud oma kaks tosinat iniJõgevamaalt, Viljandist, Parksepalt, mest.

Koerust ja Saaremaalt. Näiteks sai kuulda, millist mõju avaldab stress Kas n-ö tulevastele põlvedele tahaõpilastele, kui palju baktereid on te midagi soovitada, mida suurüõpilaste taskutelefonidel, milline on rituse organiseerimisel kindlasti etnofuturismi mõju eesti kultuurivõiks arvesse võtta? loos, kuidas käib arvutimängu looKoguge aega ning närvi! Lisaks tehmine, millist tänavakunsti leidub ke trenni, kuna jooksmist on palju!

Võrus jpm.

Ja kui juba trenni teete, siis toituge Ettekandeid kuulas ja kommenteeka tervislikult! ris Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlastest koosnev komisjon.

Kas üldjoontes olete tulemusega 8

teater Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilasfirma esituses.

Osalejad olid pika päeva lõpuks rahulolevad. Paljude jaoks oli see esimene kord tutvustada oma tööd nii suure auditooriumi ees ja väga eripalgelised ettekanded tekitasid inspiratsiooni. Poska akadeemia korraldajad plaanivad konverentsist teha iga-aastase sündmuse.

Foto: Lauri Mällo

PERSOON

Minu kaks pöörast ja ebareaalset aastat Uus-Meremaal Minu nimi on Eva-Maria ning kuni 10nda klassini õppisin ma täiesti tavalises Eesti koolis. Pärast 10. klassi otsustasin kandideerida vahetusõpilaseks Uus-Meremaale.

Sinna sattusin ma läbi YFU (Youth For Understanding) organisatsiooni. Pärast kuut erinevat lendu ja 48 tundi lennukites ja lennujaamades elamist jõudsin ma 2012. aasta juuli lõpus külma, pimedasse ja vihmasesse Uus-Meremaale (juunist augustini on Uus-Meremaal ju talvekuud). Kuigi esimesed paar nädalat oli raske kohaneda ja ilm oli üpris masendav Eesti suveilmade kõrval, siis vähem kui paari kuuga olin ma ülepeakaela sellesse väiksesse saareriiki armunud.

Kooli pidin minema poole aasta pealt ehk siis sain päris pikalt olla see uus blond eksootilise aktsendiga tüdruk kaugelt Põhjamaalt.

Uus-Meremaal on gümnaasium ehk high school 9.–13. klassini, kuigi seal pigem kutsutakse neid aastateks – year 9, year 10, year 11 jne.

Gümnaasiumit alustatakse seega 13-aastaselt. Esimesed kolm aastat on Junioritel (y 9–y 11) ette nähtud mõned riiklikud õppeained, nagu teadus, inglise keel, matemaatika, kehaline kasvatus ning lisaks neile mõned valikained. See-eest 12. ja 13. klassi Senioritel (gümnaasiumi lõpuklassi õpilastel – toim.) on võimalus valida ise kõik oma õppeained. Iga kooliaasta lõpus on eksamid ainult õpilase valitud või siis

Eva-Maria Vakmann

ettenähtud õppeainetes, kõigil on Igasugused mittenaturaalsed juukenamasti viis kuni kaheksa erinevat sevärvid, nagu sinine, punane või ainet. roheline polnud lubatud, samamoodi polnud lubatud ka ehted Viimase klassi õpilastel on ka neli ning piercingud (iluaugustamine – korda nädalas n-ö õppimise periood. toim.). Koolivorm pidi alati puhas See on loomulikult ette nähtud õp- ning korrektne olema. Igasuguste pimiseks või kodutööde/järeltööde reeglite eiramise eest võis sattuda tegemiseks. Kuigi enamasti, eriti pahandustesse, kuid samas olenes aasta alguses, ollakse sel perioodil palju ka õpetajast, kelle silma all iga päev lihtsalt niisama, lobisetakse või minnakse kuskile sööma. Õppimisperiood on ainult üks abiturentide eelistest, lisaks sellele on neil luba lahkuda kooliterritooriumilt millal iganes. Neil lubatakse olla ka ühisruumis, kus on diivanid, lauad, muusikakeskus ja väike kööginurk.

Umbes 90% Uus-Meremaa koolides on ette nähtud koolivorm, nii riigikui ka erakoolides.

Minu koolivormiks oli must kooli reegleid rikkudes parajasti satuti. embleemiga seelik/püksid, helesini- Koolilõunaid kui selliseid ei eksisne/valge särk, üle pea tõmmatav tu- teerinud – kõik võtavad kas oma mesinine kardigan või pintsak ning võileiva või muu lõunasöögi kodust madalad mustad kingad. Valge särgi kaasa või siis maksavad kolmekordkandmine on jällegi üks abiturenti- set hinda kooli puhvetis. de privileegidest, et koolis rohkem silma paista ning noorematele ees- Kokkuvõttes võiks öelda, et mina kujuks olla. isiklikult eelistan Uus-Meremaa koolisüsteemi Eesti omale ning pean seda rohkem humaanseks ja õpilasesõbralikuks. Uus-Meremaale gümnaasiumi lõpetama jääda oli minu jaoks parim otsus. Seal veedetud aeg on vaieldamatult olnud minu elu kaks parimat aastat ning ma ei vahetaks seda aega mitte millegi vastu!

Toimetaja: Mai Perillus Pildid: yfu.ee 9

VILISTLANE

Vilistlane Agneta Jürisoo 12. klassi alguses oli mul miljon mõtet peas, mida võiks kooli lõpetades edasi õppima minna.

Mõtlesin saada kas arhitektiks, hambaarstiks, kriminalistiks või isegi õpetajaks. Minu jaoks ei tulnud kõne allagi võtta aasta vabaks, sest arvasin, et see ei tuleks mulle kasuks ning raiskaksin nii lihtsalt aega. Ühel hetkel jõudis meie klassi info organisatsioonist Study In, mis pakub võimalust välismaal kõrgharidust omandada. Üsna paljud otsustasid selle tee ette võtta, kaasaarvatud mina. Mõte välismaal õppimisest tundus utoopiliselt vinge, olles ühtlasi võimalus saada kodust välja ning näha maailma. Uurisin ja puurisin pakutavaid kursuseid ning erinevaid koole ning lõpuks valisin erialaks kriminalistika. Oleksin parema meelega tahtnud sinna hoopis meditsiinialale õppima minna, aga kuna selleks õpitakse Inglismaal gümnaasiumiastmes reaalaineid süvitsi, siis ei olnud see minu jaoks kahjuks võimalik. Mõtlesin, et pole lugu, võin ju ka kriminalistikat õppida.

Inglismaale õppima minekuks oli tarvis täita lõputu hulk pabereid: laenutaotlused, motivatsioonikiri, oodatavad lõpetamise tulemused, lõplikud tulemused jne. Kui kool leiab, et taotleja on piisavalt motiveeritud sinna õppima minekuks, saadetakse talle conditional offer (tingimuslik pakkumine – toim.), milles on ära toodud, missuguste hinnete ja eksamitulemuste põhjal taotlejat kooli vastu võetakse. Kui need kriteeriumid saavad täidetud, 10

saadetakse unconditional offer, mis tähistabki kooli sisse saamist. Minul läks suhteliselt kergelt: keskmiAgneta Jürisoo ne hinne pidi olema 4,0, eksamite keskmine 70% ning IELTS testi ehk inglise keele testi tulemuseks 6,5.

Pere, kelle juures elasin, oli mulle vestluse käigus maininud, et BourKuna 12. klass on väga kiire ning se- nemouthist läheb otselend Dubligane aeg, mõistus on viimse piirini nisse ning parasjagu jälle ringi uidapingul, siis ununeb kergesti põhi- tes ja meeleheitlikult oma olukorrast mõte, et ülikooli pole mõtet minna väljapääsu otsides jõudsin otsusele lihtsalt selleks, et saada paberit. Just minna Iirimaale. Peale viiendat päesee paanika ning teadmatus tulevi- va Inglismaal maandusingi Dublinis ku ees viib paljusid niiviisi ülikooli. ning sealt võtsin ette teekonna väiMina tegelesin kogu aasta paberite kesesse linna nimega Wexford, kus kordaajamisega ning valmistasin elab mu õde oma tütrega. Kaks näend ette Inglismaale õppima mine- dalat hiljem alustasin tööd väikeses kuks, samas oli endal ikka mingisugune okas hinges, et otsus pole ikka päris õige. Mõtlesin, et kõik laabub, kui olen sinna kohale jõudnud.

13. septembril 2013. aastal asusin kodust teele ning jõudsin samal öösel Inglimaale Bournemouthi, kus pidin uue nädala alguses kooli alustama. Olin leidnud toa ühe pere juures ning tundus, et ehk lähevadki asjad ise rööpasse. Arvasin, et esimesed paar kuud saan ära elatud nende säästudega, mida olin kogunud, aga võta näpust – sealne elu on kordi kallim ning ootamatult tahtis ka pere suuremat üüri, kui oli alguses kokku lepitud. Jalutasin kaks päeva Bournemouthis ringi, mõeldes, mis ma edasi teen. Viimaks jõudsin otsusele, et kriminalistika õppimine polnud ikkagi see, mida tahtsin. Jah, on küll vinge eriala, mida õppida, midagi hoopis teistsugust, aga lõpuks läksingi sinna seetõttu, et kõik teised leidsid, et see on lahe ja huvitav.

pubis ning teadsin, et olen teinud õigema valiku. Alles siis taipasin, et vaba aasta ongi see, mida vajasin, sest kogu suve töötasin ilma puhkuseta selleks, et sügisel taas kooli minna.

Kindlasti soovitan kõikidele abiturientidele võtta endale aega puhata, olgu see siis suvi või lausa vaba aasta.

Hetke seisuga olen ise veel Iirimaal, naudin elu ja „võtan vabalt“. Olen saanud siin natuke ringi vaadata, kohtuda huvitavate isiksustega ning tunnen, et see aasta on mind päris palju kasvatanud. Praeguseks olen täiesti kindel, mida soovin ning olen väga rahul oma otsustega. Ühtlasi valmistun tasapisi ka Tartu Ülikooli hambaarsti erialale sisseastumiseks.

ees, siis jää sellele kindlaks, aga kui tunned, et otsus pole päris õige, võta endale aega otsustamiseks. Alati ei saagi kohe õige teeots kätte sattuda, mistõttu tuleb riskida ning vahel ka eksida. Lõpuks saabub ikka see, mis tulema peab. Kindlasti tasub kuulata varasemate lõpetajate kogemusi ning erinevaid nõuandeid, aga otsuseid tee vaid iseendast lähtudes, sest ainult Sina pead elama nende tuleKui Sul on juba kindel siht silme mustega, mitte sõbranna või kaasla-

ARVUSTUS

ne. Kuigi ma ise välismaale ülikooli ei läinud, soovitan kindlasti huvitundjatel selle kohta uurida, sest välismaa ülikoolis õppimine võib osutuda mõne jaoks õigeks valikuks.

Edu teile eksamitel ning häid valikuid! :) Toimetaja: Mai Perillus Foto: Agneta blogi

“Enesetapja” - arvustus Järjekordne NO99 etendus, Tiit Ojasoo silmade läbi - 20. sajandi vene tragifarss “Enesetapja”. Peategelane, paljudel inimestel kindlasti samastatav, on raskes olukorras.

Pinged on tema jaoks üle pea kasvanud. Ta ei suuda enam toime tulla ning enesetapp näib olevat lahendus. Lähedastel on mehe “hullusehoogu” raske tolereerida. Tema aga ei näe enam mõtet: läbipõrumine elus, kibestus, viha, käegalöömine, pere ja ühiskonna surve, saavutamata unistused on ta kriitilise piirini viinud.

ühiskonna varjukülgi, üritades vaatajale mõista anda, mis on valesti ning mida peaks muutma.

Kuna varasemad NO- (teatri) lavastused on tavaliselt sügavat muljet avaldanud, olid ootused loomulikult suured. Esmamuljeks oli kahjuks kerge pettumus. Sisuline pool oli esimese vaatuse jooksul liiga segane, pikk ning aeglane, vajaka jäi kaasahaaravusest. Lavastuse jälgimise muutsid ka raskemaks sügavad filosoofilised ideed, mis nähtust peegeldusid - mõned selgemad, mõned rohkem peidetud, kuid olemas “Enesetapja”, nagu paljud teisedki nad olid. Aktiivne kaasamõtlemine NO99 lavastused, näitab publikule on kindlasti möödapääsmatu. Esimese vaatuse teist poolt, eriti lõppu oli siiski huvitavam jälgida ja lihtsam kaasa mõelda.

Taoline tempokus oli rohkem või vähem kestev terve teise vaatuse, mis

Kristjan Tammi oli ka lühem. Sisuline osa, etenduse siht, oli selleks ajaks arusaadavam, mistõttu oli lihtsam ja põnevam sündmustele kaasa elada.

Lavastus ise polnud ehk minu lemmikvalik taolise sisu avamiseks.

Kindlasti huvitav, julge ja originaalne, kuid kohati kõigi ideede edasikandmiseks võibolla sobimatu tööriista valik. Siiski oli kasutatud palju huvitavaid lavalisi võtteid ning äramainimist väärib ka muusikaline kujundus.

Sisseelamist raskendas huumori suur osakaal. Selgelt oli aru saada, et kõik mis oli, oli taotluslik, aga kohati tundus, et mõni nali oleks võinud olla olemata.

Kõlama jäänud lõppidee oli mõtlemapanev, kuid üleüldine idee väljund oleks võinud stilistilises mõttes olla lahendatud teise nurga alt.

Toimetaja: Triinu Palo Foto: no99.ee 11

ARVAMUS

Reisimine õppetöö ajal Wanderlust ehk rännuhimu

vaheaegadele? Neid põhjendusi on mitmeid. Esiteks, üldiselt ei lange perekonna puhkuseajad vaheaegadega kokku, vaheaegadel on reisiHeliis Nemsitsveridze mine kallim ning populaarseimad Kõigile meeldib reisida. Kes viskab sihtkohad ülerahvastatud. Lisaks ei selga seljakoti ning kõnnib mööda kisu pikal suvevaheajal lõunamaiavastamata radu, kes peesitab hea meelega rannaliival. Maailmas ringi rändamine avardab maailmapilti ning õpetab oma kodumaa elu hindama. Fakt on see, et noores eas on reisimine kõige lihtsam, sest puuduvad perekonna või töökohaga seotud kohustused. Ainus, mis meie rändamisele ette jääb, on kool.

Jaan Poska gümnaasium on üldiselt õpilaste reisimisele väga vastutulelik. Nõueteks välismaale sõitmiseks on allkirjade kogumine aineõpetajatelt ning klassijuhtajalt, individuaalse õppekava kokkuleppimine, õppealajuhatajalt nõusoleku saamine. Õppetööst puudumise avaldus tuleb täita piisava ajavaruga. Kõlab lihtsalt. Tegelikkus on aga pisut teine.

Mitte sugugi kõik õpetajad ei suhtu positiivselt õpilaste reisimistesse – perioodõppes on üks periood ju niigi lühike ning kui sellest nädal või rohkem puududa, mis siis hinnetest saab? Õpilaste puudumine tähendab õpetajatele ka lisakoormust järeltööde või konsultatsioonide suhtes – see kõik on arusaadav, kuid siiski põhjustab tihtipeale õpilastes pahameelt. Reisimine on seotud vastutustundega, mis õpilasel peab olemas olema. Järeleõppimine pole võimatu, kui selleks on olemas tahe ning kohusetunne.

Siiski tekib tihti õpetajaskonnal küsimus, et miks ei planeerita reise 12

Sigrid Egiptuse päikese all sesse troopikasse, pigem tahetakse põgeneda Egiptimaa päikese alla talvel. Samuti ei järgi ka erinevad spordiüritused või projektid koolide vaheaegasid.

siis saab veeta aega sõpradega.

Sigrid Sepp 11.a klassist ütleb, et reisimine vaheaegadel pole tema jaoks välistatud, üritadeski pigem enda aega nõnda planeerida, kuid seni pole see õnnestunud. Kuupäevad lihtsalt ei sobi. Sigrid ütleb: „Kooliasjadega jõuab hästi järele, ikka peab pingutama, aga kui tahtmist on, saab kõigega hakkama.“ Mõlemad õpilased ütlevad, et reisimine on vajalik maailmas toimuva paremaks mõi st m i s ek s .

Kui võimalus on käia ja avastada, siis tuleb sellest kindlasti kinni haarata. Vahel on vaja minna ära, et lasta rutiinist lahti ning leida uut hingamist.

Usun, et kool ei peaks saama enesearenduse ja –leidmise või silmaringi laiendamise takistuseks. Maailmas rändamine just aga seda ongi. Reisimise puhul on tegu õppimisega väljaspool klassiruumi, sest saab rohkem teada erinevate religioonid, toitude ja inimeste kohta – kõik see rikastab meid kordades enam kui nädalajagu bioloogiatunde. Olgu tegu siis puhkusereisiga suusaradadele Alpidesse, eksootilisema reisiga Vietnami või õppereisiga Louvre’i.

Kui on võimalus riigipiiri taha vaadata, siis tasub minna. Meeles tasub aga pidada, et kõik hea tuleb hoida tasakaalus koolikohustustega.

Küsisin mõnelt hiljaaegu reisil viibinud õpilaselt arvamust reisimise kohta kooliajal. Sale-Liis Teesalu 10.e klassist reisib spordi tõttu palju. Nimelt kuulub neiu naiste sulgpalli riiklikusse naiskonda. Viimati viibis ta Türgis, Ankaras võistlustel, enne seda Šveitsis. Üleüldse reisib ta palju oma spordiala tõttu, mistõttu ei ole tal võimalik oma reisiaegu ise valida. Sale-Liis ütleb, et kooliasjadega on ta siiani alati järjele saanud. Tema kogemused õpetajatega on pigem positiivsed seni, kuni oled kooliasjadega järje peal ja tööd on tähtaegadeks esitatud. Vastupidiselt üldsusele leiab Sale-Liis, et vaheae- Toimetaja: Mai Perillus gadel on toredam kodus olla, sest

ARVAMUS

Reisimine õppetöö ajal Toimetaja: Stella Sägi Antud teemal lugu kirjutama ajendas mind eelmisel aastal kuuldu.

Nimelt olevat õpilased arvamust avaldanud, et aineõpetaja ning eriti klassijuhataja ei tohiks õppetöö ajal reisida. Olnud just tagasi saabunud kahenädalaselt reisilt, tundsin end otseselt vastutavana sellise arvamusavalduse eest. Esimene emotsioon oligi mõte, et olin käitunud täiesti süüdimatult ning see on viimane kord, mil aasta keskel kusagile reisin. Hiljem adusin, et reisimine on ju mu elu ja kirg ning ma ei saaks sellest mitte mingil juhul loobuda...

Uurisin õpetajate arvamust ning tihti ei suhtuta õppetöö ajal õpilaste reisimisse kuigi hästi, seda eriti siis, kui tundub, et enda kohustused jäetakse teistele täitmiseks. Igal medalil on aga kaks poolt ning tegelikkuses on õpetajad väga toetavad ning üldjuhul lubavad õpilasi reisile, kui lubatu saab tehtud ja vajalik õpitud.

Kui usaldust rikutakse (näiteks ei õpita materjali järgi), siis on seda väga raske tagasi võita ning pettasaanute nördimus kandub ka teistele n-ö „minejatele“ üle.

Miks üldse peaks reisima õppetöö ajal? Vastus on lihtne: vaheaegadel

Tulevane koolivorm?

on reisipakettide hinnad sageli mitmekordsed ning tihtipeale seavad ka kliimaolud piirangud. Vahel leiab perekond „viimase hetke reisipakkumiste“ seas endale sobiliku hinna, selleks et üldse saaks reisile minna.

Võib ju samuti küsida, milleks üldse reisida? Mark Twain on öelnud, et reisimine võib saada saatuslikuks eelarvamustele, kitsarinnulisusele ja piiratud maailmapildile. See on üks mu lemmiktsitaate, sest just reisimine on avardanud mu maailmapilti ning sallivust. Hämmastav on näha lootust või meeleheidet, mis ühendab kõiki inimesi maailmas.

Meil kõigil on oma unistused ning ideed, millega hommikuti voodist tõuseme. Kindlasti on need erinevad olenevalt asukohast. Kui näha inimesi, kes rabavad tööd, et pere saaks söönuks, sealjuures tihtipeale igast sekundist rõõmu tundes, mida pakub lihtsalt olemas olemine, siis leian end mõttelt – kui väiklased on inimesed, nukrutsedes lihtsalt seetõttu, et õues sajab vihma.

Milline ületamatu tunne on istuda rannal ja jälgida geograafiatunnis õpitud tõusu ja mõõna, mis kaotab veepiiri täielikult ning järgmisel het-

Janika Stets kel meenutada aastatetagust katastroofi, mil tsunami tagajärjel kaotas oma elu suur hulk inimesi ja teada, et see kõik võib iga hetk korduda.

Väärtuslik õppetund on tundma saada rahvusi just nende kultuuris viibides. Näha, et itaallased ongi kirglikud söögitegijad ning prantslased võivadki keelduda inglise keelt rääkimast, kui nende emakeelt ei tunta. Mõista, et keelebarjäär on vaid mõiste ning päris elus saab sellest takistusest kergesti üle. Seda ainult õpiku kaudu ei tunneta.

Kokkuvõtvalt võib väita, et õpetajad pooldavad reisimist kui enesearendamise võimalust. Siiski jääb kõlama mõttekäik, et nii õpetajad kui ka õpilased võiksid püüda sättida oma reisid vaheaegadele. Kui tekib siiski vajadus reisida õppetöö ajast, siis tuleks leppida varakult kokku võimalused oma võlgnevuste likvideerimiseks või ka mõned asjad ette teha ning alati oma lubadusi täita, et õpetajatel või kolleegidel lisatööd ei tekiks.

miseks osaks on jakk, mille alla saab valida igaüks omale sobiva riietuseseme. Teksakanga sinine värv sobib hästi ka meie kooli teklitega.

Laura Viia disainitud koolivormikavandid.

Valisin kangaks teksariide, sest see on mugav. Poistele on püksid ja pintsak, mille alla sobib nii triiksärk kui ka tavaline T-särk. Tüdrukud saavad valida seeliku ja pükste vahel. Üle- http://lauraviia.blogspot.com/ 13

UURIMISTÖÖ

„Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi perioodõppe plussid ja miinused 11. klasside arvates” Keskkoolis veedab õpilane oma elust kolm aastat, mis on täis intensiivset õppimist ja tuleviku planeerimist.

Selleks, et tulemused oleks head, on õpilasel vaja korrapärast, õpilasõbralikku õppekorraldust, mis soodustaks saavutama kõrgkoolide väärilisi õpitulemusi.

seid koolipäevi, et õpilastel, kes ei ela Tartus, oleks võimalik paremini nädalavahetuseks koju sõita. Lisaks sooviti, et valikaineid ei oleks alati viimasel tunnil ning et koolipäev algaks varem, samuti loodeti muudatusi söögivahetundide toimumisaegades.

Tartu Jaan Poska gümnaasiumis kui noores koolis, toimub pidevalt muudatusi õppekorralduses, et leida kõige parem viis õpetamiseks. Olles valinud neljast põhilisest õppekorraldusest perioodõppe, tähendab see, et iga kursus ja ajaplaneerimine peab olema süstemaatiline tervik.

Mõelnud ise pidevalt, missugused muudatused oleksid vajalikud ning mis mitte, tekkis huvi, mida teised õpilased arvavad kooli õppekorraldusest. Seetõttu palusin ma 2015. aasta lennu õpilastel oma arvamust avaldada, võttes aluseks perioodõppega seotud aspektid. Õpilaste vastused olid väga erinevad, seetõttu oli võimalik üldisemaid järeldusi teha vaid sarnaste arvamuste põhjal.

Vastanud on pigem rahul ka materjalide jaotusega erinevates ainetes kursuse või kursuste vältel. Probleemina mainiti materjali läbivõtmise kiirust. Sellega seoses leidsid õpilased, et alguses võetakse materjal läbi väga aeglaselt ning seetõttu jäävad viimased teemad liiga kursuse lõppu, mistõttu läbitakse need väga kiirelt ning pealiskaudselt läbi või jäetaksegi läbi võtmata. Muudatusena ootavad õpilased õpetajatelt vastava kursuse täpsemat ajakava, et teada, kuidas nad kavatsevad plaanipäraselt jõuda õpetada kogu materjali kursuse või kursuste vältel.

Neli perioodi väldanud 75-minutilised tunnid on õpilasetele meelepärased. Selle kohta ei esitanud vastanud ühtegi vastuväidet ega muudatusettepanekut.

Vastanud õpilased mainisid pigem positiivsena koolipäevade pikkust. Muudatustena sooviti lühemaid reede14

Kui igas teises Eesti keskkoolis on traditsioonilised neli vaheaega, siis meie koolis on neile lisatud veel üks, lisavaheaeg, ning ka pikem jõuluvaheaeg. Vastanute arvamuste alusel ollakse üldiselt rahul vaheaegade korraldusega, leides, et pikem jõuluvaheaeg ja kevadine lisavaheaeg on väga meeldivad. Probleemsena nähti kevadise lisapuhkuse aega ning pakuti selle paigutamist neljanda

Anette Sutt Juhendaja: Inga Vendelin Toimetaja: Triinu Palo perioodi lõppu, et iga perioodi järel oleks vaheaeg.

Igal kontseptsioonil on võimalik leida negatiivseid külgi nagu igalühel meist on oma halvemaid külgi. Nii leidsid ka õpilased siiski kontraste kooli õppekorralduses. Igal perioodil õpime me vähemalt viit erinevat ainet korraga ja peaksime ideeliselt kulutama nende peale võrdselt palju aega, kuid kõik ained pole mahu poolest niivõrd kerged kui teised.

Vahepeal juhtub nii, et kõik suuremahulised ained on ühte perioodi pandud ning ka vastupidi. Negatiivse aspektina tõid õpilased välja perioodõppes ainete paigutuse perioodides mahu järgi, kus probleemiks toodi välja reaal- või humanitaarainete sattumine korraga ühte perioodi. Lahenduseks pakuti nii humanitaar- kui ka reaalainete tasakaalustatud jaotust ühes perioodis.

Veel toodi probleemina välja mitme keele korraga õppimine ning suur ajaline vahe ühe aine kursuste vahel, mistõttu on raske kinnistada uut materjali, kuna näiteks grammatika kipub segamini minema või on raske luua loogilisi seoseid.

Meie kooli omaduseks on kasutada korraga protsesshindamist ehk “jooksvaid hindeid” ning mahukaid arvestusi. Kooli õppekavas pole määratletud, et kaks hindamissüs-

teemi peaksid omavahel tasakaalus olema, vaid nii on lihtsalt välja kujunenud justkui suuline eeskiri. Õppurid pole päris rahul jooksvate hinnete ning arvestustööde hinnete tasakaaluga. Peamise probleemina toodi välja õpetajate vähene huvi õpilaste arvamuse suhtes, kas peaks tegema kursusel arvestusliku või jooksva hindamise. Õpilased pigem soovivad jooksvat hindamist. Tehti ka muudatusettepanek: igas aines, kus on mitu kursust, võiksid pooled kursused olla jooksva hindamisega ning pooled sellised, et kursusehinne kujuneks kas ainult arvestustöö alusel või jooksva hindamise kombineerimisel arvestusliku hindega.

Lisaks leiavad vastanud õpilased, et tavatunde ei tohiks arvestusnädalal toimuda, sel juhul saaks paremini arvestustele keskenduda.

Praegused 11. klassi õpilased on oma nahal kogenud palju muudatusi, ning neil paluti mulluse ja hetkel käimasoleva õppeaasta suhtelisi erinevusi välja tuua. Vastajad märkisid enamasti erinevust ainult tundide pikkustes ning vaheaegade paiknemises. Probleemidena leiti, et 10. klassis olid paremad järelevastamise tingimused ning praegune õppekorraldus on eelnevaga võrreldes segasem ning seega hetkel pigem halvem.

Kokkuvõtva järeldusena tuli esile, et JPG perioodõppe süsteemis on vastanute arvates peaaegu võrdselt nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Õpilastel on põhjendatud ettepanekuid muudatusteks ning lootus, et nendega tulevikus ka arvestatakse.

UURIMISTÖÖ

Vene keele õppimise motivatsioon JPG õpilaste seas Uurimistöö eesmärgiks oli saada põhjalikumat teavet vene keelt puudutava õpimotivatsiooni kohta Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste hulgas; uurida lähemalt motivatsiooni langetavaid tegureid ning välja pakkuda õppimist, õpihimu ja ainetundide efektiivsust tõstvaid võtteid.

Eesmärkide saavutamiseks töötati välja küsimustik, mis saadeti neljale klassile, kokku 131 õpilasele. Küsimustikule vastas 47 õpilast.

Küsimustiku põhjal võib väita, et peamiselt raskendab vene keele õppimist sõnavara ning selle omandamine, mis omakorda langetab ka õpimotivatsiooni.

Küsimustikust selgus tõsiasi, et õpilaste sisemine motivatsioon hääbub kiiresti aine raskuse ning mitterahuldavate hinnete tõttu, mistõttu domineerib õpilastes pigem välimine motivatsioon.

Samuti andis küsimustik võimaluse õpilastel välja pakkuda vene keele tunde efektiivsemaks muutvaid õppimisvõtteid. Vastanutest 66% leidis, et tunde saaks efektiivsemaks muuta, kui rohkem suhelda vene keeles päevakajalistel teemadel. Lisaks küsiti õpilaste arvamust õppemeetodi kohta, mis hõlmaks endas venekeelsete filmide vaatamist ilma subtiitriteta. Õpilased kartsid, et filmides räägitakse liiga kiiresti ning seetõttu oleks arusaamine kohati raskendatud, mistõttu kaoks motivatsioon filmi vaadata. Avaldati arvamust, et vaadataval filmil peaksid olema vähemalt venekeelsed subtiitrid. Paljud õpilased leidsid, et õppe-

meetod töötaks sõnavara ning häälduse parandamise osas, kuna nende sõnul on näiteks inglise keele oskust niimoodi arendatud. Vastuste põhjal on näha, et eestlaste ajalooline taust vene keele õpimotivatsiooni mõjutajana on uurimistöö autori arvates väiksem ning 49% õpilastest ei osanud esitatud küsimuse osas seisukohta võtta.

Ligi 80% õpilastest hindas enda vene keele oskust kesiseks või isegi puudulikuks, mis näitab, et õpilased pole vene keelt kuue õpitud aasta jooksul väga palju omandanud.

Saadud tulemuste põhjal on võimalik järeldada, et vene keele õppimine on õpilaste jaoks väga keeruline ning aeganõudev.

Keele omandamise tegi raskeks õpilaste vastuseid analüüsides sõnavara omandamine. Nimelt pole keelt võimalik palju praktiseerida, mistõttu on tunnis õpitu kerge ununema.

Samuti ei näe vastajad vene keele õppimisel kasu, sest tulevikus planeeritakse minna välismaale elama ning töötama.

Hannes Uppin Juhendaja: Janika Stets Toimetaja: Mai Perillus 15

REPORTAAŽ

JPG Kevadkontsert 3. aprillil toimus Tartu ülikooli aulas traditsiooniline Jaan Poska gümnaasiumi kevadkontsert.

Selleaastase kontserdi nimi oli „Puudutus“, mis tulenes tänavuse laulu- ja tantsupeo „Aja puudutus.

Puudutuse aeg“ teemast. Esitatigi peamiselt suvel Tallinnas ettekandmisele tulevat repertuaari. Esinejate hulgas olid nii segakoor kui ka mitmed vokaalansamblid, instrumentaal- ja vokaalsolistid ning rahvatantsijad, etlejad ja draamaring.

kontserdi õnnestumiseks palju tööd!

Kontsert sujus enam-vähem plaaMirjam Savisto nipäraselt ning vaatamata paarile pisikesele viperusele oli siiski väga edukas ja kuulajad lahkusid ülikooli minule väga meeldis poisteansambli esinemine; peahoonest rahulolevatena.

jäi hästi meelde J. Tätte katkendi esitlus, kuna see oli väga hästi kirjuEriti meeldisid rahvatantsijad, oli tatud ning esitaja valik oli hea; näha, et nad olid hingega asja juuainuke miinus oli kontserdi pikkus, res; kuna seljataga oli pikk koolipäev meeldis, et oli väga erinevaid artiste, ning juba enne kontserti olid kõik veidi väsinud; Kui kontsert hakkas alles kell kuus, kes mängisid erinevaid pille; siis proovid käisid juba tunde vakontsert oli tore ja väga ilus, aga narem. Kõik esinejad tahtsid ju enne tore oli näha, et publikut oli palju; tukene liiga pikk; publiku ette astumist ka lavaproovi teha. Samal ajal, kui ühed laval oma kontsert venis natukene pikale ja väeriti meeldisid rahvatantsijad ja etteastet harjutasid, tegelesid teised sitas; draamaringi esitlused; tagaruumis oma lõbuks klaverimängimise või matemaatikaüle- etteastetest meeldisidki eriti pilliMaarja-Johanna Mägi esitles katsannetega. Kõik esinejad olid teinud mängijad; kendit väga meisterlikult;

Õpilaste arvamusi:

mulle meeldisid rahvatantsijad ja Gustavi etteaste, samuti oli koomiline draamaring; mulle meeldisid rahvatantsijad ja poistetrio; meeldis enam-vähem kõik, aga veidikene pikk oli; näiteringi paar esinemist olid ägedad, paar tükki jätsid tuimaks.

Toimetaja: Triinu Palo Foto: Janika Stets

16

Elust kunstikoolis

PERSOON

mõistsin, et alati tasub proovida. punktid antakse aga kompositsiooTegelikult on imeline kui on antud niülesannete, pildistamise, essee ja võimalus õppida, paljudel seda või- lõpuks vestluse eest. malust ei ole. Juurde õppida on alati!

Olen Hanna, ning olen fotograafiKõige tähtsam on tunda ennast katna töötanud juba umbes viis aasKui teistes ülikoolides tuleb sisseas- sete ajal hästi ja olla see kes sa oled. tat. Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õpin fotograafia eriala alles esimesel kursusel. Kunstikooli proovisin kahel aastal. Esimesel aasta põrusin korralikult, teisel aastal tundsin ennast juba üpris enesekindlalt ning tänu sellele ongi mul praegu rõõm õppida suurepärases keskkonnas.

Hanna Odras

Otsus seda eriala õppima minna tuli peale pikka kaalutlemist. Ühest küljest ma teadsin, et fotograafia on eriala, mida hea tahtejõu korral saab ise õppida. Mingil hetkel ma sain aru, et juba ainuüksi katsete tegemine oleks mulle hea proovilepanek.

Esimesel ja isegi teisel aastal katseid tehes ei olnud ma tegelikult veel päris kindel, kas sisse saades sinna üldse õppima lähen. Alles hiljem

tumiseks teha SAIS-is mõned klikid ning halvimal juhul ka sisseastumiseksam, siis meie koolis on sisseastumine natuke pikem protsess. Katsed kestavad päris mitu pikka päeva ja konkurents on tihe, kuid sellest ei tasu lasta end heidutada. Nendest päevadest tuleb võtta parim ja mis kõige tähtsam – anda parim!

Nelja töömahuka päeva jooksul saab nii maalida, joonistada, pildistada, lõigata, kleepida, kirjutada ning kui hästi läheb siis kõige lõpus tutvuda maailma kõige ägedama komisjoniga, kellest suure tõenäosusega saavad sinu õppejõud. Üldained nagu maalimine ja joonistamine võivad ehk algul ära ehmatada, eriti hirmsad olid need minu kui täieliku kunstivõhiku jaoks. Palju tähtsamad

Kõik, mis sinus vähegi peidus on, lase endast välja, sest lõppude lõpuks ei loe kui hästi sa joonistad või maalid, vaid see kas sinus on peidus SEE. Need on head ideed, lai silmaring ning kogu sinu eriline maailmatunnetus ja kõik huvitav mis sinus peidus on. Kui suurt pildistamiskogemust ei ole, siis ei tasu üldse muretseda, õppima ju sinna tullaksegi. Katsetel ei pea isegi enda kaamerat kaasas olema. Sisseastumisel ei ole kõige tähtsam mitte su kogemus, vaid just loovus.

Esimesel aastal katsetele minnes polnud mul aimugi, mida teha või kuidas käituda. Ega teisel aastal polnud oluliselt kergem. Natuke võttis pinget maha see, et olin käinud joonistamise ettevalmistuskursustel (esimese aasta punktid olid 3/10, 17

PERSOON

teisel aastal 8/10). Seal olles ma sain aru, et ega kaotada polegi ju midagi. Panin enda lemmiklaulud käima, tundsin end mõnusalt, tegin asju nii nagu oskasin ja üritasin endast anda 110% Ja andsingi! Üks suur plus on see, et katsetele tulles ei pea mitte keegi muretsema enda tehnika pärast. Kaamera antakse alati kohapeal, ja kõigil on võrdsed võimalused. Ka õppima asudes ei olnud meie kursusel paljudel enda kaamerat või oli lihtsalt

kodus mõni vanem aparaat seismas.

Isegi see ei ole mingi takistus, sest meil on koolis oma väike ladu, mis täis suurepärast tehnikat. Kõik fototudengid saavad endale sealt nii objektiive kui kaameraid broneerida. Muidugi on hea, kui midagi on ka endal kodus olemas, kuid tehnika soetamisega ei ole vaja kiirustada. Esimesel aastal saavad kõik tuttavaks filmile pildistamisega ja enda fotode laboris ilmutamisega.

See on kogemus, mille peaks kätte saama iga fotograaf. Loomulikult ei

saa mainimata jätta ka hiiglaslikku stuudiot, kuhu juba teisel õppeaastal kõik pildistama lubatakse!

Tavapärast koolipäeva kirjeldada on vist kõige raskem! Tihti alustame kell 10.15 ja lõpetame kuue paiku.

Kord ilmutame laboris pilte, kord uneleme hommikustes joonistamistundides ja teine kord lõpetame sessihommikul kell 5 tugevamate kursakaaslastega värvusõpetust tehes.

Loenguid on üsna vähe, ja kõik on väga praktiline. Iga päev on täis inspiratsiooni ja endasuguste pöörastega koos olemist! Pidevalt valmib midagi imelist, mis oled omaenda kätega valmis teinud ja ühel hetkel ei saa nagu arugi, et kuidas kõik nii kiiresti arenenud oleme. Kui selleks on õige keskkond, maailma kõige toetavamad ja inspireerivamad inimesed, siis lihtsalt ei saa ju vastupidi minna.

Toimetaja: Triinu Palo Hanna blogi: hannaodras.com Fotod: Hanna Odras

Vilistlane Mari Potter Ülikooli on alati aega minna Gümnaasiumi lõputunnistust vastu võttes, et taibanud päriselt, millise vabaduse see annab. Kõigist kohustustest esimest korda prii – ja ausalt, nii klišee, kui see ka on, maailm on suur ja lai ning avastamiseks valla.

Reisida olen alati tahtnud, kuid see on tundunud pigem kauge unistusena. Äkki ükskord kunagi… Tegelikkuses on kõik rohkem pealehakkamise ja julguse taga. Otsus, et nüüd lähengi ära, tuli minul praktiliselt üleöö ja vähem kui kuu enne, kui oleksin pidanud ülikooli astuma.

18

Õigupoolest ma ei oskagi täpselt öelda, miks läksin. Kõige ausam vastus oleks vist, et lihtsalt haakisin end klassiõe Maarikaga kaasa. Teatud kõhklus jäi minul sisse kuni ärasõiduni – kuigi meil oli järgnevaks kuuks elukoht äraminemise hetkel olemas, tundus siiski hullumeelne lahkuda kindla teadmiseta, millal tagasi tuleme ja kuhu edasi suundume. Hiljem, ümbritsetuna teistest reisijatest, tundus see nii tavalisena – kõik elasid ju nii.

Idülliline elu Prantsusmaal

Mari Potter Esimeseks sihtpunktiks oli Prantsusmaa põhjarannikul asuv imearmas küla, mis oma nukumajade, luuderohtu kasvanud aedade ja salakäikudega sobiks pigem vanaema voodi kohal rippuvale maalile või Woody Alleni filmi kui minu reaalsusesse. Elasime ühes 18. sajandi villas, kus hetkel tegutseb Bed&Breakfasttüüpi võõrastemaja. Elu seal

oli vaikne ja rahulik, täiesti nagu puhkus. Ülepäevaseks said piknikud kohaliku Brie juustu ning värskete croissantidega. Prantsusmaal ringi reisides sai ära nähtud nii mõnigi vaatamisväärsus ja ajalooline linn. Ning kuigi ma nautisin sealse elu iga hetke (võib-olla mitte üht väga ekstreemset kaklust nõgeste ja põldmarjadega), tuli siiski ühel hetkel edasi liikuda. Järgmiseks sihtriigiks sai Hispaania ja Hispaaniasse me jäimegi.

San Sebastiani segasummasuvila „Mul on igav!“ vingusin ühel päeval kaastöötajale. „Teeme tekikindluse?“ Sellele järgneva tunni veetsid viis vanuse poolest täiskasvanud inimest mööblit ümber tõstes ja selle vahele tekke sobitades. Vaimustus oli suur – töötame ju hostelis, tekidefitsiiti ei tule, me saame nii suure kindluse!

Tagasi mõeldes üsna tüüpiline päev San Sebastianis.

WC-d ja dušid paar päeva koristamata. Personalijuhti, kes seda kaost kontrollima peaks, võib leida igalt poolt mujalt, kui tööpostilt.

PERSOON

sattusimegi. Hostelisse sisse astudes hämmastas kontrast eelmisega.

Läksin kraani juurde ja keerasin selle lahti – ning tõesti, olemas on soe vesi! Puhtad ruumid, toimivad süsKuigi mitte standardjuhtum, on teemid ning vaid korra pidin viisee siiski hea kokkuvõte sealsest masel hetkel kellegi voodit tegema töökultuurist. Elutempo on hoopis jooksma. teine. Enne kümmet hommikul on Veendusime, et Barcelona on linn, tänavad tühjad. Kiiret pole kellelgi mis kunagi ei maga, täielik kultuukunagi, tööle minnakse rahulikult, ride meka ja pakkudes igaühele kohale jõutakse alati hilinemisega. midagi, olgu selleks siis vapustavad Tegeletakse siis veidi oma ülesan- linnavaated, arhitektuur, kunst, toit, kõikvõimalikud butiigid-poed või ööelu. Gaudi, Miró, Picasso ja nendega kaasaskäivad linnalegendid said osaks igapäevasest elust. Eelkõige just arhitektuurist peetakse Barcelonas väga lugu. Kesklinnas on väidetavalt vaid üks kole maja, (kus irooniliselt koolitatakse ka arhitekte), ning suurte plakatitega kinni kaetud.

Igaüks peaks reisima Kuid peamine põhjus, miks soovitaksin kõigil ühel eluhetkel veidi reisimiseks aega vabaks võtta, on inimesed, kes su teele satuvad. Pole tähtis, kus sa oled, mida teed või milline on su ümbrus. Sind ümbritsevad inimesed loovad su maailma. Ka kõige ekstreemsemad tingimused ja nadimad situatsioonid ei tundu kuigi hullud, kui oled ümbritsetud inspireerivatest inimestest.

Järjest lihtsamaks saab täielike võõrastega vabalt suhtlemine ja end igas uues kohas kohe koduselt tundmine. Olukorrad, mis kunagi tundusid võõrad ja isegi imelikud, saavad igapäevaseks.

Võin üsna kindlalt väita, et reisimine pole üks tegevustest, mida kunagi kahetseksid ning unistusi tuleks täita kohe, mitte edasi lükata mõttega, et ükskord kunagi…

netega ja üsna pea jõuab kätte kahe-kolmetunnine siesta.

Oma ookeani, palmide, liivarandade ja surfaritega on San Sebastian täielik paradiisilinn. See on maailma toidupealinn, millel on rohkem Michelini tärniga (kõrgeim kulinaarne tunnustus) restorane inimese kohta, kui ükskõik millisel teisel linnal planeedil. Ja tõesti − kordagi seal veedetud kuude jooksul ei saanud ma halba toitu.

Kuigi San Sebastianist sai täiesti Kaootilisus on sõna, mis ehk kõige teine kodulinn, siis ühel hetkel tuli paremini iseloomustab meie San leppida teadmisega, et päevad on Sebastiani hostelielu. Töötajad on muutunud rutiinseks ning linn on täiesti ebakompetentsed, hispaa- end meie jaoks ammendanud. nia keelt ei räägi, süsteeme ei tunne, linnast midagi ei tea ning ka ise Linn, kust leiab kõike vaid mõned päevad tagasi saabu- Barcelona oli alati Maarika unis- Toimetaja: Triinu Palo nud. Voodid on pahatihti tegemata, tus, ilmselt sellepärast sinna lõpuks Foto: erakogu

19

ÕPETAJAD

Saage tuttavaks: inglise keele õpetajad 1) Nimi: Inga Jufkin 2) Sünniaeg: 18.07.1955 3) Elukoht: Tartu. Mõnus paik elamiseks.

4) Lemmikriik: Eesti ja Inglismaa.

Norra ja Austria meeldivad ka.

5) Lemmikraamat: lemmikuid on palju. Lugesin lapsepõlves Astrid Lindgreni raamatuid nii palju kordi, et mõned neist olid lausa peas.

Lemmikkirjanikud on Tuglas, Gailit, Artur Alliksaar, Oscar Wilde jt.

Hea meelega loen reisikirju, raamatuid kunstnike eludest („Goya“, „Mees Vincist“, „Elujanu“ jne), Eestimaa mõisatest ja vanast Tartust.

6) Lemmikloom: kass, aga kõik teised loomad on ka armsad.

7) Minu koduloomad: kollakas-roosakas kiisu Roosi (Rosalie Rosemarie Rosalinde).

8) Kõige meeldejäävam sündmus elus: võibolla see, kui saabusin esimest korda unistuste riiki Inglismaale. Siiani mäletan õhus erilist kevadlillede ja vabaduse lõhna. Samuti on olnud kümneid elamuste-

20

rohkeid kontsertreise ülikooli kooriga maailma eri paikadesse ning matku sõprade ja perega Gruusia mägedesse ja mujale.

9) Mõni tsitaat/ütlus, mis inspireerib: Leia igas päevas midagi ilusat.

10) Millist spordiala harrastan: mulle meeldib väga ujuda, ka sukelduda. Lemmikjärv on Vanamõisa järv Tõrvas.

11) Unistus, mis on jäänud teostamata: siiani on jäänud unistuseks Šotimaaga põhjalikumalt tutvuda.

12) 30 aasta pärast kujutan end ette nii: Aega on, saan kõik lemmikraamatud üle lugeda.

13) Film, mis liigutas: Dead Poets´ Society, Rainman 14) Muusikapala, mis läks südamesse: neid on väga palju. Lemmikheliloojad on Benjamin Britten, Gershwin, Ernesaks, Pärt, Tormis.

15) Viimati loetud raamat: loen praegu kunagise kursusekaaslase, praegu Rootsis elava Aama ElweOja kirjutatud triloogiat „Kuhu ma lähen, mu järv?“

16) Lemmiksöök: kukeseenekaste värskete kartulitega.

17) Lõpetage lause: Ma ei ostaks iial suitsu. Haisugi ei salli. Viimati ajas mind naerma minu koori dirigent Lauri Breede ja koorikaaslased. Kooriproovis saab alati palju nalja.Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis ostaksin majakese kuskil looduskaunis paigas veekogu ääres.

Reisiksin. Otsustasin hakata õpetajaks, sest minu vanaisa oli õpetaja ja ema oli õpetaja. Juba siis, kui olin väike tüdruk, oleksin hea meelega kõik ema laual olevad kontrolltööd ära parandanud. Saladuskatte all võin öelda, et mõnikord ta lubas ka.

1) Nimi: Annika Rego 2) Sünniaeg: 20.juuli 3) Elukoht: Tartu 4) Lemmikriik: Iirimaa 5) Lemmikloom: kass 6) Minu koduloomad: Karu, Hunt ja Tiku (Tiiger).

7) Kõige meeldejäävam sündmus elus: Neid on olnud palju aga üks viimaseid on olnud üks tants väga kalli inimesega.

8) Mõni tsitaat, mis inspireerib: Ikka edasi, ikka edasi, ei sammukestki tagasi (tigu, tammetõru lugudest)

9) Millist spordiala harrastan: Esimese poole oma elust tegelesin võistlustantsuga. Kui saaks, küll siis tantsiks veel.

10) Unistus, mis on jäänud teostamata: Üks unistus on aga see ei kuulu avaldamisele.

11) 30 aasta pärast kujutan end ette nii: Loodan, et olen veel üsna kõbus ja kobe mutike ja sõbrannadega ravimeid ja nende mõju ei aruta.

12) Film, mis liigutas: Intouchables 13) Muusikapala, mis läks südamesse: All of Me – John Legend, Lindsey Stirling

PERSOON

Kuum tantsupaar teeb Põhjamaades ilma Martin Prost, 10.d klassi õpilane, ja tema tantsupartner võitsid 2013. aastal Põhjamaade võistlustantsu meistrivõistlustel esimese koha ning 2012. aastal maailmameistrivõistlustel viienda koha. Martin oli nõus rääkima lähemalt oma kogemustest ja tulevikuplaanidest.

Kunas ja miks Sa alustasid võistlustantsuga?

Alustasin nelja-aastaselt, sest ema tahtis. Ta ütles, et ma võiks minna, sest see on nii ilus spordiala. Alustasin tantsuklubis Tango, käin seal siiani.

Mis oli su esimene suurem saavutus, mille üle Sa uhke olid?

Kõige suurem saavutus oli võib-olla maailmameistrivõistlustel viies koht. See oli märtsis aastal 2012. See andis mulle motivatsiooni ja indu tantsuga edasi tegelemiseks.

Kas võistlustantsuga tegelemine on kuidagi mõjutanud Su era- või koolielu? Kuidas?

14) Viimati loetud raamat: Vadim Zeland ’Transurfing – reaalsuse juhtimine’ 15) Lemmiksöök: kreeka salat 16) Lõpetage lause: Ma ei paneks iial selga midagi pruuni. Ma ei ostaks iial.. kui väga vaja, võin kõike osta. Ma ei tegeleks iial sumomaadlusega. Viimati ajas mind naerma kindlasi mõni kild, mis mu lapsed ütlesid. Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis ostaksin maja, läheksin perega reisima. Otsustasin hakata õpetajaks, sest elu näitas, et see on just see, mida ma tahan teha.

Koolielu natuke. Olen mõnikord koolist puudunud, sest olen käinud trennis ja välismaal võistlustel ning siis on raske õppimisega. Tänu sellele olen aga koolis populaarsemaks saanud.

Kui tihti Sul treeningud on?

Iga päev, mõnikord kaks-kolm korda päevas, kui võistlused kohe-kohe tulemas. Kui kaks korda, siis on umbes neljast viieni ja siis õhtul umbes kella kaheksa paiku.

Eelmisel aastal septembris võitsid koos enda tantsupartneriga Põhjamaade meistrivõistlustel esimese koha.

Kes Su partner oli?

Partner oli mu õde. Ta pole olnud algusest peale. Alguses oli partneriks Sabrina Karev. Õde on olnud

Jürgen Hendrik Voitka Toimetaja: Ulve Mägi Foto: Veiko Ratas tantsupartner umbes seitse aastat.

Kas Põhjamaade meistrivõistluste esimest kohta oli oodata või tuli see täieliku üllatusena?

Nii ja naa. Ma arvasin, et võin tulla esimeseks, aga samas ei olnud ma kindel. See oli eneseületus.

Kas on plaan saada tulevikus veel suuremaid saavutusi?

Suurem plaan on olümpiamängudele saada, kui need varsti tulevad (võib-olla). Järgmisel aastal on Eesti meistrivõistlused. Seal tahan saada esimese kahe hulka, siis saan maailmameistrivõistlustele ning ehk tuleb esimene koht.

Sa oled ka päris hea ujuja, kas see on selline oskus, mis tuli tantsimisega kaasa, või käid kuskil trennis?

Kui ma väike olin, siis ma käisin 4 – 5 aastat Arenas ujumas. Siis jätsin aasta vahele ja käisin siis jälle Auras umbes 3–4 aastat. Olen ka tennisega tegelenud: kaks aastat. Ja jalgpallis käisin ühe päeva. Ujumas käin praegugi kaks korda nädalas. Arena koduklubi võistlustel olen käinud, aga üleriigilistel võistlustel mitte.

21

ABITURIENDID

Tuult tiibadesse, kallid abituriendid!

12. a Olete lõbusad, särasilmsed, vahel mulle tabamatu huumorimeelega.

Kui vaja, siis taibukad ja kiire mõtlemisega. Kui saaksime veel aasta koos töötada, oleksite teie tõeline REAALKLASS ja mina teie tänulik juhendaja.

-Viia Keeru

rahu viktoriini. Soovin kogu klassile midagi saavutada või kuhugi jõuda. edu!

SITKUST ja JÕUDU! -Reet Kandimaa -Reemo Voltri 12.a klassi iseloomustavad äärmine tõsidus ja lapselik mängulust – muidugi on need vastandid, aga vastandite ühtsus on teatavasti maailma arenemise alus. 12.a klassile tunde andes oleks ka ise vahel tahtnud liivakasti veerele istuda ja mänguautoga põrra-põrra teha, et siis jälle täiskasvanulikult liiv jalgelt pühkida ja mõnda raamatukokku surmtõsiselt filosoofiat uurima tõtata.

Lapsepõlve jätku (aga mitte väga kauaks) ja elurõõmu!

-Ulve Mägi

Mulle meeldib, et olete ühtehoidev, piisavalt motiveeritud, kelle üle võib uhkust tunda ja kindel olla, et saate tulevikus hästi hakkama. Olete osanud mind üllatada ja sõnatuks teha nende ilusate mälestustega, mis on hetkel minu klassis.

Aitäh, et olete nii mõistlikud ja küpsed noored inimesed.

-Annika Rego Minu 12b – olete saanud kindlasti suuremaks ja iseteadlikumaks selle Teil jätkus piisavalt tahet, et kõik va- 3 aastaga. Nii mõnigi teist on oma jalik õigel ajal valmis oleks. Heade aega siin koolis üritanud maksihinnete rida päevikus räägib enda maalselt ära kasutada enda kasuks, eest. Peale selle oli mul meeldiv kuid seda ei saa öelda kõigi kohta võimalus nelja õpilast teie seas uu- kahjuks. Mõni leidis kooli ukse suhrimustöös juhendada. Olite tublid teliselt harva üles mõni teist aga oli ja väljusite sellest katsumusest väga alati ja igalpool ettevõtmiste esirinheade tulemustega. Soovin kõigile nas. Kas klassijuhataja teid piisavalt edu eksamitel! tagant sorkis? Vaatenurga küsimus.

-Vaike Rootsmaa Kas täiskasvanud inimeses peaks olema juba endal ka mingi vastutusAjalootundides oli 12.a klass üsna tunne jms. Kindlasti ei ole ma nii vaikne ja vaoshoitud, samas olid kättesaadav olnud viimase 1,5 aastat õpilaste tehtud tööd tihtipeale väga kui alguses, aga siiski loodetavasti huvitavad ja süvitsi minevad. Mis- olen suutnud teile toeks ja abiks olla kipärast tuli just sellest reaalklassist kui olete seda vajanud. Olete teepalju õpilasi kaasa minu üleskutse- lahkmel – kes kuhu mida. Valikute te ja ettepanekutega: Kert ja Kris- paljusus sõltub paljuski sellest kuitel esindasid kooli viktoriinidel ja das oma aega Poskas veetsite. ajaloo olümpiaadidel; Kirke, Innar, Klassina olite - olete toredad – Karmen ja Rain kirjutasid ajaloo- minu klass ju ikkagi, kuid natuke teemalised uurimustööd; Madli ja suuremat aktiivsust peate kindlasti Kristi korraldasid 2013. aastal Tartu edasises elus üles näitama kui tahate

12. b

22

12.b klass on kahte harusse kasvav puu: üks haru kannab imelisi vilju, teine kiratseb, kuigi kasvukoht on üks ja aednikki sama. Aga aastad pole vennad ja jonnakaski haru lööb ehk kunagi õitsele, seni aednik loodab ja ootab ja jälle loodab ja tema südant soojendab teadmine, et saagist, mida kannab viljakas haru, on talle rohkem kui küllalt.

Jõudu õitseda ja vilju kanda!

-Ulve Mägi

12. c On inimesi, kelle sisemine sära valgustab kõiki ja kõike enda ümber.

12.c klassis on selliseid inimesi küllaga. Olen tänulik, et mul oli võimalus sellest särast osa saada ja seda nautida, veel tänulikum selle eest, et 12.c klass ei lasknud mul unustada, kui hea on olla õpetaja.

Sügava kummardusega, -Ulve Mägi Minu vene keele rühm oli äärmiselt armas ning eriline. Klass, kus puuduti vahel „natukene palju“, aga asjad olid alati kõik tehtud. Tööle läheneti originaalselt ning see tegi tuju alati heaks. Ka reedesed tunnid kell 15.00. Klass on täis põnevaid isiksusi suure algustähega. Ajasid mind nutma ka kord. Kui vene keel nende jaoks läbi sai, siis kinkisid mulle palju kommi, seega leppisime ära :D. See oli minu jaoks väga armas – aitäh! Ma loodan teid kindlasti tulevikus kohata ning nagu DAGÖ laulis: „Vahel linnas näeme…vestlemagi jääme!“. Edu eksamitel, mu ilusad

inimesed!

Neil haavad paranend, meil tiigri -Janika Stets süda sees, mul kõik on õed ja vennad, kes siin Toredad, teotahtelised, asjalikud klassi sees, noored. Ühised reisid, mälestused, mul terve klass kus kolm suunda rõõmud ja mured. Olete karastu- sees, nud uue kooli loomise käigus, vastu mul ainsaks vaenlaseks on loopidanud pidevatele muudatustele. dud paralleel Alati viisakas Stefan, mõnusalt ra- sest, et: olen c klassist ja ma’i karhulik Lauri, tegus Lisette, särasilm- da kedagi! ne Remo, kelmika muigega Karl-Einar, asjalik Merili, kive ja kände pidi Mul juba sünnist saati c. tiigri süda käiv Kevin, naerumasin Triin, alati sees, abivalmis Mihkel, elu õppiv Mikk, mul kõik on õed ja vennad, kes seal südamlik Laura ja unine Kati, muu- klassi sees, sikust Jakob, sportlik Maris, lahen- mul ema hein, kes enne sägi järel dusi otsiv Marily, vaikne Kerttu ja käis, salapärane Käthlyn, isepäine Sander mul terve klass on erinevaid täis ja võrukeelne Isebell ja loomulikult ise: olen c klassist ja ma’i karda Hannes – teeb alati tuju heaks. Kal- kedagi! listan teid kõiki – jääte mu südames- ise olen c klassist ja ma ei karda se! kedagi -Liina Sauk Sest et olen c klassist, ma ei karda kedagi.

Mul juba sünnist saati c. tiigri süda -Merike Hein sees, mul kõik on õed ja vennad, kes seal Uus elu algab Teie jaoks iga sekund. klassi sees, Mingem hea tujuga sellele vastu. mul ema hein, kes enne sägi järel Seiske elus kindlalt nagu kalju käis, meres. mul terve klass on erinevaid täis Rõõmsat teed Teile m i n u esiise: olen c klassist ja ma’i karda ke- mene klass dagi!

-Merike Hein Kord õpetaja laulis mulle ühte viit ja direktor mõned sõnad lausus nii: “Sul ainsaks vaenlaseks on loodud paralleel!” kuid ma ei suutnud uskuda neid sõnu siis sest, et: olen c klassist ja ma’i karda kedagi!

ABITURIENDID

Gustav

Ruth

12. d

Ärevus, pinge, eksamid, nõutus, lootus, ootus, rõõm ja kurbus üheaegselt – need on emotsioonid, mis omased kevadele ja kaheteistkümnendikele.

12.d klass on kokkuhoidev, sõbralik ja teineteist toetav. Mind Ja kord siis seisidki mu vastas a, b, köidab see, et õpilased suudad ja e: vad jääda positiivseteks ka rasma julgelt otsa vaatasin, ei jooksnud ketes olukordades. Kaasõpilastes eest ja õpetajates nähakse pigem häid sest, et: olen c klassist ja ma’i karda külgi. Võin öelda, et minu õpilased kedagi! on inimlikud.

-Taimi Oidjärv

Sten

Teele

23

NÕUANNE Kui mõtlen 12.d klassile, tuleb meelde eesti vanasõna „Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad“. Meil oli palju lahkarvamusi, kuid lõpuks jäi ikka peale kõik-on-korras-tunne. Probleemide lahendamise valmidus, võime kaasa tunda ja andestada, võime näha õpetajas tavalist elusat inimest ja isegi sõpra – need on omadused, mis tegid 12.d klassi mulle südamelähedaseks.

Julgelt edasi, Kentuki noormehed ja neiud!

-Ulve Mägi

12. e 12.e on romantiliste kangelaste klass. Mis iseloomustab romantilist kangelast? Kirjandusteadlase Juri Lotmani määratluse järgi on romantilisel kangelasel kolm tun-

karud. Esialgu tundusid meie tunnid justkui tõrksa taltsutamine, aga harjudes kiindusin teie rühma väga ning töörütm oli samuti mõnus – mõned ootamatud uksepaugud sinna vahele ;). Tundi tulin alati mõnusa tundega – hea oli olla.

Teadsin alati, kelle poole pöörduda, kui vajasin midagi kindlat. Olgu selleks siis Gerda-Liisi peen iroonia, Meeri lõbusus või Taanieli miskusmiksmaolen kommentaari. Mul on igaühega seotud tunne oma n-ö arhiivis siiani, olete unustamatud. Ma loodan, et püüate kinni kõik oma unistused, millest vene keeles kirjutasite. Muide, teie koduseid töid oli alati huvitav lugeda. Igatsesin meie tunde ka sel aastal, olen kindel, et -Ulve Mägi see oli mõlemapoolne :D. Soovin seda ühte asja, mida on eluks vaja – Minu rühma iseloomustades ei saa olge alati õnnelikud!

-Janika Stets kuidagi peast ühte sõna – müranust: individualism, mässumeelsus ja vastuoluline suhtumine rahvasse (loe: kaasinimestesse). Muidugi tuleks neid omadusi tänapäevakastmes segada, et need sobituksid täiel määral, kuid tuum jääb samaks. Kui kellelgi on asja vastu sügavam huvi, võib uurida Juri Lotmani kirjutatud õpikut „Vene kirjandus IX klassile“, mis ilmus 1986. aastal, kuid pole tänaseni aegunud.

PS Maailmakirjandus on loonud hulgi romantilisi kangelasi (meenutagem Goethe Fausti või Puškini Jevgeni Oneginit), kes on pidanud oma arusaamu maailmast muutma – elu õpetab.

Hea 12.e klass, valutut eluõppust!

Keele õppimise kunst Toimetaja: Mai Perillus

Uue võõrkeele õppimine on alati hea mõte! Tavaliselt see protsess seostub meil raskete õpikutega, pikkade reeglitega ja pideva pähetuupimisega. Tegelikult võib võõrkeele õppimine hoopis teisiti välja näha, kui teil on tahe ja kannatlikkus. Alljärgnevalt on esitatud mõned soovitused keele õppimiseks.

1. Ära oota endalt väga palju — vigade tegemine on loomulik ja paratamatu, eriti alguses.

2. On väga kasulik suhelda inimestega, kelle emakeeleks on sinu õpitav keel. Õnneks tänapäevased tehnilised vahendid ning interneti lai levik võimaldavad tutvuda ja suhelda inimestega üle kogu maailma.

3. Võõrkeele kuulamiseks pakuvad hea võimaluse raadio ja televisioon.

24

Nende abil võid õppida, kuidas keelt õigesti rääkida. Ära muretse, kui sa ei saa aru, millest räägitakse. Tähtis on kuulata hääldamist, kõnelisi intonatsioone ja keele foneetilist süsteemi.

4. Proovi oma mõtteid võõrkeelde tõlkida. Kui näiteks mõtled, et peaks poes käima, siis mõtle õpitavas keeles, mida on poest vaja osta. Kui sa ei oska mõnda sõna või lauset võõrkeeles öelda, siis tõlgi see sõnastiku abil ära ning nii omandadki uusi sõnu. Nii või teisiti peaks aga sinu eesmärgiks olema õppida selles uues keeles mõtlema.

5. Kasuta interaktiivseid arvutiprogramme. Mõned neist võimaldavad sul lindistada enda häält ja võrrelda oma hääldust nende inimeste hääldusega, kellele õpitav keel on ema-

Viktoria Goršanova keel.

6. Valmista sõnakaarte, kus ühel pool on emakeelne sõna ja teisel pool on võõrkeelne sõna. Kandke kaarte kaasas ja kasutage neid sõnade õppimiseks vabadel hetkedel.

Vaadake emakeelset sõna ja püüdke meenutada sõna võõrkeeles, seejärel kontrollige pöördelt. Võite jagada sõnad gruppidesse: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad; rahvused ja riigid; nädalapäevad, kuud, aastaajad jne.

7. Keele õppimisel arvesta alati oma õppimisstiiliga. Kui oled visuaalne õppija, on väga tähtis, et uued sõ-

nad oleksid kirjapandult kogu aeg silmade ees. Samuti võiksid paluda võõrkeele õpetajal uusi sõnu tahvlie kirjutada. Kui oled auditiivne õppija, siis sobivad sulle kõige paremini igasugused audio -ja videoõppe programmid. Auditiivse õppijana peaksid paluma õpetajal võõrsõna paar korda hääldada, mille järel peaksid proovima sõna kas või sosistades hääldada.

Ja viimane, aga tundub, et kõige olulisem soovitus: usu endasse ja oma jõusse.

LÕPETUSEKS

Juhtkiri

Kuidas sünnib ajaleht?

Ajalehe ilmumine on teekond: pikk ja vahel raske, inspireeriv ja köitev, vahel nukker ning mõnikord naljakas. Alustanud selle aasta sügisel ajalehega tegelemist, olin indu täis.

Mõtlesin helesiniselt unistades sellest, kuidas mu kabineti uksest murrab sisse suur rahvamass, käes arvamuslood ning hinges palav soov midagi ära teha.

Möödus nädalaid. Ma olin üksi.

Mitte kedagi ei tulnud. Ehk ei oska mind keegi üles leida? Tõesti. Selles vist ongi asi! Mõeldud-tehtud. Kirjutasin kogu koolile kirja ning kaks neiut tulidki mu ukse taha. Hiljem küll lisandus inimesi, aga minu õppetund ja väljakutse seisnes selles, et luua meeskond ja panna see tööle.

Nüüd on kevad ja mu unistus on taas helesinine. Ma olen saanud targemaks. Mul ei ole suur meeskond; põhikohaga Mirjam ja põhikohaga Heliis, kes on algusest peale olemas Toimetajad: Janika Stets, Heliis olnud. Lisaks kaasautorid ja toetajad. Ma ise pean küll lahkuma, aga Nemsitsveridze, Mirjam Savisto ma võin kindel olla, et ajaleht on Keeletoimetajad: Mai Perillus, Ulve heades kätes ka minu juhendamiseMägi, Triinu Palo, Stella Sägi.

Toimetus:

Kaasautorid: Jürgen Hendrik Voitka, Agneta Jürisoo, Kristjan Tammi, Viktoria Goršanova, Lauri Kepler, Teele Kalamees, Martin Sõgel, Laura Viia, Anette Sutt, Hannes Uppin, Hanna Odras, Mari Potter, Piret Oja, Märten Karm, Lembi Loigu, Eva-Maria Vakmann, Viia Keeru, Jane Jostov, Piret Toomeste, Inga Jufkin, Annika Rego, Reet Kandimaa, Vaike Rootsmaa, Ulve Mägi, Reemo Voltri, Liina Sauk, Taimi Oidjärv, Merike Hein.

ta, sest meeskond on see, mis toetab ka siis, kui juhtkirja kirjutada viimasel õhtul.

Kuidas üldse sünnib üks ajalehenumber? Esialgu on vaja paika panna teemad. Selleks korraldatakse ajurünnak ning siis jagatakse ülesanded. Mõne aja pärast lähevad ülesanded sassi, mistõttu korraldatakse uus koosolek. Hiljem selgub, et määratud tähtaegadest kinni ei peeta ning protsess venib oodatust kolm korda pikemaks: midagi jääb tulemata ja on vaja asendada, enne seda veel paluda eesti keele õpetajal toimetada. Küljendaja öösiti ei maga, sest ikka on mõni punkt üle või puudu. Kui ajaleht aga ilmub, on kogu töö ja vaev kui meelest pühitud.

Ma sooviksin veel, et ajaleht oleks oluline ja kõik alati ootaksid selle ilmumist ning tuleksid ise meie uksele koputama, sest kool on täis andekaid inimesi, kel on palju öelda.

Tekitage dialooge ja diskussioone.

Uskuge mind – teie häält võetakse kuulda ja sageli läheb kirjutatu inimestele korda. Kirjasõna on jääv, muu hääbub. Kirjutage end ajalukku!

-Janika Stets

Tartu Ülikooli Üliõpilasteater kutsub vaatama: Voltaire’i “Candide” Etendused toimuvad Genialistide Klubis, kell 19.00

Küljendaja: Mirjam Savisto 25

26