TARTU RAHU MAJA Jaan Poska Gümnaasium asub ajaloolise tähtsusega Tartu rahu majas Vanemuise tänaval, kus 2. veebruaril 1920. aastal kirjutati alla Eesti ja Venemaa vahelisele Tartu rahulepingule. Rahutuba asub koolimaja teisel korrusel. Ruum on iga päev kasutusel kooli raamatukogu lugemissaalina ja avatud linnarahvale igal Tartu rahu aastapäeval. Jaan Poska Gümnaasiumi tunnuslause on „Määrame ise oma tuleviku!“, mille Eesti riigi üks rajajatest, Jaan Poska, ütles pärast rahulepingu sõlmimist: „Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust.“
Tartu rahulepingule allakirjutamine (allikas: http://uuseesti.ee/27289)
Jaan Poska Gümnaasium on tegutsenud kolm aastat ja hetkel õpib koolis üle 400 õpilase, kes on valinud humanitaar- ja kunstisuuna, reaal- ja loodushariduse või ühiskonna- ja keskkonnahariduse suuna. Õppetöö toimub perioodõppe vormis, iga seitsmenädalase tsükli lõpus on arvestuste nädal. JPG pakub
õppimise toetamiseks palju erinevaid valikaineid, näiteks riigikaitse, akvaristika, bioloogia praktikum, erinevad võõrkeeled, fotograafia jne. Õpilaste vajaduste, huvide ja võimete realiseerimiseks tehakse koostööd Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tartu Lastekunstikooli, Tartu Kunstikooli ja Tartu teiste gümnaasiumite, kutseharidust pakkuvate koolide ning huvikoolidega. Kuigi Jaan Poska Gümnaasium on tegutsenud üsna lühikest aega, on selle vältel loodud hulk traditsioone. Kooli sünnipäeva tähistatakse 2. veebruaril Tartu rahulepingu allakirjutamise aastapäeval. Traditsiooniks on saanud näiteks e-õppepäevad, „Vaiksemuusikaõhtu“, kevadkontsert, kevadball ning koolipere ühine väljasõit. Õppetöö välisel ajal ollakse samuti väga aktiivsed – koolis tegutsevad koor, mitu rahvatantsuringi, antakse välja kooli ajalehte Poska Sõnumid ning osaletakse erinevates projektides vabatahtlikuna.
Tartu Jaan Poska Gümnaasium Tartu rahu majas, Vanemuise 35 (foto: Lembi Loigu)
2
„POSKA AKADEEMIA“
KONVERENTSI KAVA
9.00–9.45 Saabumine, tervituskohv (Rahutuba) 10.00 Avamine 10.05–10.50 Üldloeng „Geneetiliselt modifitseeritud organismid“ (Ants Kurg) 10.50–12.10 I õpilasseminar 12.10–12.30 Kohvipaus (Rahutuba) 12.30–13.40 II õpilasseminar 13.40–14.30 Lõuna (kooli söökla) 14.30–15.40 III õpilasseminar 15.50–16.35 Töötuba I / Seminar juhendajatele 16.45–17.30 Töötuba II / Seminar juhendajatele Kohvipaus (Rahutuba) 17.40–18.30 Õpilasfirma Kolm Põrsakest teadusteater ja pidulik lõpetamine *Avamine, üldloeng, õpilasseminarid ja lõpetamine toimuvad auditooriumis, töötubade ja juhendajatele mõeldud seminari ruumid on kirjas lk 7-8
3
ESINEJAD Õpilasseminaride superviisorid on Merle Ööpik Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist, Katrin Vaino Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast ning Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava magistrandid Kadri Remmet ja Liina Nagel. I õpilasseminar Ants Liivak „Käku sepikoja arheoloogiliste leidude konserveerimine“ (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) Joosep Tenn „E-õppest ja selle efektiivsusest 11. kl bioloogiatunni näitel” (Tartu Descartes'i Lütseum) Tauri Treial “ESTCube-1 telemeetriaandmete analüüs” (Jõgevamaa Gümnaasium) Kaja Armus “Puuviljade valik Kuressaare kauplustes” (Saaremaa Ühisgümnaasium) Krete Tarkmees “Tõrise küla 1710. aasta katku ajal” (Saaremaa Ühisgümnaasium) Brita Rand “Kuressaare abiturientide suhtumine noorelt pere loomisesse” (Saaremaa Ühisgümnaasium) Irmeli Kokmann “Stressi mõju õpilastele” (Räpina Ühisgümnaasium) II õpilasseminar Polina Kuljova ja Veronika Doduhh „Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetajate ja gümnasistide hoiakud päevitamise suhtes ja nende teadmised päevitamise mõjust tervisele” (Tartu Annelinna Gümnaasium) Veronika Kljonova „Tööhõive võimalused Tartu Annelinna Gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilaste seas 2013. a. suvel” (Tartu Annelinna Gümnaasium) Anna Katt „Arvutil genereeritud ülesannete kasutamine keemiaarvutuste õpetamisel põhikoolis” (Jõgevamaa Gümnaasium) Carolin Pärn „Miina Härma Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus kõrvaklappide mõjust kuulmisele” (Miina Härma Gümnaasium) Mari Pähnapuu „Tänavakunst Võrus” (Parksepa Keskkool) Aigi Mänd „Tuulikud Koeru vallas” (Koeru Keskkool) Beata Nei „Iivo Nei elulugu” (Tartu Kivilinna Gümnaasium) III õpilasseminar Olivia Tund „Laossina küla ja selle ümbruskond” (Räpina Ühisgümnaasium) Jürgen Kirspuu „Kehakeel suhtlemisel“ (Parksepa Keskkool) Siim Sammul, Taavet Kutsar ja Hans Kristjan Aljas „Arvutimängu loomine - praktiline töö” (Hugo Treffneri Gümnaasium) Rando Mändar „Gümnaasiumiõpilaste taskuelektroonika kui ravimresistentsuse geene kandvate bakterite võimalik allikas“ (Tartu Kivilinna Gümnaasium) Kaisa Põhako „Nelja ehtekunstniku looming Eesti uuemas ehtekunstis” (Hugo Treffneri Gümnaasium) Silver Sild „Etnofuturism ja tema mõju eesti kultuuriloos” (Tartu Descartes'i Lütseum) Frederik Taal „Tartu, Kastani 7 ja selle naabruskond 20. sajandil” (Tartu Kivilinna Gümnaasium) 4
STENDIETTEKANDED „E-ained kummikommides“ Ilona Kajak (juhendaja Einike Reinvelt) „Eestist väljarännanud ingerisoomlaste eluolu Soomes“ Carmel Pukki (juhendaja Vaike Rootsmaa) „Kaljo Kiisk ja tema lugu“ Gerda-Liis Palmiste (juhendaja Merike Hein) „Metsvindi laulu varieeruvus Saksamaa ja Norra-Rootsi populatsioonide vahel“ Annabel Runnel (juhendaja Lauri Mällo) „Must-kärbsenäpi laulu varieeruvus Saksamaa ja Rootsi populatsioonide vahel“ Piia Paula Hallast (juhendaja Lauri Mällo) „Mälestusi 1992. aasta rahareformist Eestis“ Isebell Helimets (juhendaja Sirje Allik) „Tartu viie veekogu võrdlus bakterite suhtelise hulga (CFU), BHT7 ja peamiste toitainete hulga alusel“ Anett Treier (juhendaja Lauri Mällo) „Õppematerjal astmast“ Joanna Laas ja Kärt Mugra (juhendaja Janika Stets)
Kõik stendiettekandeid tegevad õpilased õpivad Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis.
OSALEVAD KOOLID Hugo Treffneri Gümnaasium Jõgevamaa Gümnaasium Koeru Keskkool Miina Härma Gümnaasium Parksepa Keskkool Räpina Ühisgümnaasium Saaremaa Ühisgümnaasium Tartu Annelinna Gümnaasium Tartu Descartes'i Lütseum Tartu Jaan Poska Gümnaasium Tartu Kivilinna Gümnaasium Tartu Kommertsgümnaasium Viljandi Gümnaasium
5
EDASIÕPPIMISVÕIMALUSED Kogu päeva vältel saab tutvuda edasiõppimisvõimalustega ruumis 210. Kohal on StudyIni ja HTK Karjäärikeskuse nõustajad.
StudyIn Pole veel kindlaid tulevikuplaane paika pannud? Kas oled äkki mõelnud jätkata oma õpinguid hoopis välismaal? Meil on partnerülikoole üle maailma ning aastatepikkune töökogemus! Tule ja uuri kindlasti ka Sina kõiki oma võimalusi lähemalt ning ehk leiad endale sobivaima eriala just rahvusvaheliselt tunnustatud VÄLISÜLIKOOLIST!
HTK Karjäärikeskus Kool saab varsti läbi, aga sa ei tea veel kindlalt, mida teha tahaksid? Nuputad, kuidas leida endale sobivat eriala, tööd, millist karjääri teha? Tahad minna edasi õppima, aga sa ei tea kuhu ja kelleks? Sa kahtled, millist elukutset valida? Sa ei tunne sisseastumistingimusi? Neile ja paljudele teistele küsimustele aitavad vastuseid leida HTK Karjäärikeskuse karjäärinõustajad. Pakume abimaterjale, praktilist nõu ja välknõustamist!
6
TÖÖTUBADE LÜHIKIRJELDUSED 1. Robootika, läbiviija Ramon Rantsus (ruum 306) Tutvume uue LEGO Mindstorms EV3 robotiga ja selle programmeerimisega. Töötoas selgub kas teeme robotitega läbi linnaläbimise või mingi muu põneva ülesande. Parimatele ka auhinnad. 2. Esmaabi, läbiviijad Ruth Pihle ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid (ruum 307) Räägime esmaabi andmisest õnnetuskohal, kannatanu sidumisest ja transportimisest. Kuidas toimida siis, kui on juhtunud rolleriõnnetus – mida tohib ja mida ei tohi kannatanuga teha? 3. Joonestamine, läbiviijad Merike Hein ja Peeter Kukk (arvutiklass 310) Teeme tutvust 3D projekteerimisega. Loome kolmemõõtmelised ruumilised mudelid Solid Edge tarkvaraga ja vaatame, kuidas nendest saab hiljem paberile väljatrükiks sobilikud joonised teha. 4. Draamapedagoogika, läbiviija Helgur Rosental (ruum 319) Õpime mänguliste vahendite ja harjutustega valitsema oma häält, kasutama erinevaid hääleregistreid, tegema koostööd partneri või grupiga, tajuma ja hindama keskkonda ja ümbritsevaid emotsioone, arendame miimikat ja partnerite usaldust improviseerimisel. 5. Öko- ja mahemärgised, läbiviija Eva-Liisa Orula (ruum 309) Mis vahe on ökomärgisel ja mahemärgisel? Miks eelistada öko- ja mahetooteid? Töötoas uurime koos pakenditel olevaid märgiseid ning mida need meile toote kohta ütlevad. Teeme ka väikse maitsmistesti ning arutleme mahetoodete eeliste üle. 6. Paberikunst ja matemaatika, läbiviija Anne Rudanovski (ruum 308) Töötoa eesmärgiks on näidata paberikunsti võimalusterohkust ning standardformaatide (nt A4) taga peituvaid matemaatilisi fenomene, mida loovalt kasutada saab. Väljaspool kontori printerit on A4 koopiapaberi formaadil varuks rida üllatusi ja saladusi, mis ühelt poolt on seotud matemaatika ja teiselt poolt erinevate loovate võimalustega kunsti- ja disainimaailmas. Töötoas avastame neid võimalusi ja eneselegi ootamatult tekivad selles protsessis esteetiliselt nauditavad vormid, vajalikud asjad ja teadmised. Uurime ka, mis "imeloom" on fraktal. 7. Mikrobioloogia, läbiviija Eve Vedler (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Riia 23) Teeme tutvust silmale nähtamatu mikroobidemaailmaga. Igaüks saab teha preparaadi oma hammaste mikrofloorast ja mikroskoobi abil seda vaadelda. Samuti piilume, kes elab jogurti sees.
*Kõik töötoad kestavad 45 minutit, v.a mikrobioloogia, mis kestab 90 minutit. Kuidas jõuda mikrobioloogia töötuppa? 7
Juhendajatele mõeldud seminar ruumis 109 Esinejad: Indrek Peil (Saaremaa Ühisgümnaasium) – uurimistööde läbiviimise kord Saaremaa Ühisgümnaasiumis, hea teema kriteeriumid, teemade põhiliigid ja juhendaja roll. Elle Reisenbuk (Tartu Descartes’i Lütseum) – Descartes’i Lütseumi kogemus uurimistööde koordineerimisel ja läbiviimisel. Maigi Vija (Tartu Ülikooli eesti keele lektor) – uurimistööde vormistamine ja keeleline korrektsus.
ETTEKANNETE TEESID 8
„Geneetiliselt modifitseeritud organismid“ Ants Kurg (Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi molekulaarse biotehnoloogia professor) Loengus vaatame kõigepealt, mis on DNA, geenid, kromosoomid ja kloonimine. Seejärel tutvume veidi molekulaarbioloogi tööriistadega ning uurime, kuidas saab ühe organismi DNA-d teise tõsta ja milliseid vahendeid ning meetodeid selleks kasutatakse. Täpsemalt käsitleme transgeensete taimede saamist ja nende rolli tänapäeva maailma põllumajanduses, tööstuses kui ka teaduses. Seejuures puudutame ka geneetiliselt modifitseeritud toidu teemat ning geneetiliselt modifitseeritud taimede muid rakendusi.
„Käku sepikoja arheoloogiliste leidude konserveerimine“ Ants Liivak (Tartu Jaan Poska Gümnaasium, juhendaja Sirje Allik) Antud uurimistöö ülesandeks oli uurida erinevate raudesemete konserveerimismeetodeid. Töö näitab peamiselt Käku sepikoja leidudele sobivaid konserveerimismeetodeid ja neid mõjutavaid tegureid. Leiu konserveerimismeetod sõltub leiu olukorrast ja materjalist. Töö annab lühiülevaate Käku sepikojast ja Eesti konserveerimise ajaloost. Töö praktiline osa käsitles Käku sepikoja arheoloogiliste raudesemete konserveerimist. Eesmärgiks oli aeglustada objekti vananemist ning parandada leiu olukorda, mis nõudis praktilist tegevust. Võeti erinevas säilivusastmes leide, et proovida läbi erinevaid konserveerimise meetodeid. Igat leidu konserveeriti vastavalt eseme seisundile, et kindlustada objekti säilimine. Tööprotsess sisaldas järgmisi tegevusi: leiu raua sisalduse ja seisukorra välja uurimine, kloriidide olemasolu testimine, objekti konserveerimine, vajadusel konserveeritud leiu kuivatamine ja selle kaitsekihiga katmine. Praktiline töö näitas, et Käku sepikoja leidudele kõige efektiivsemaks meetodiks oli elektrolüüsimine, kuna elektrolüüsimise käigus eraldusid hästi soolad ning korrosiooni produktid tulid leiu pealt kergesti maha. Elektrolüüsimise heaks alternatiiviks oli põletusmeetod, mis nõudis vähem ressursse ja aega, kuigi soolad ei eraldu selle meetodi käigus paremini kui elektrolüüsis. Leotusmeetod on samuti oluline, sest pärast elektrolüüsi, peab leiud destilleeritud vette ligunema panema. Kokkuvõtteks tuleb konserveerimismeetodeid rakendada vastavalt leiu seisukorrale ning meetodeid võib omavahel kombineerida, et saavutada kõige parem tulemus.
„E-õppest ja selle efektiivsusest 11. kl bioloogiatunni näitel” Joosep Tenn (Tartu Descartes'i Lütseum, juhendaja Tõnis Eelma) Käesolevas uurimistöös uuriti e-õpet, selle olemust ning selle efektiivsust Tartu Descartes'i Lütseumi 11. klassi õpilaste hulgas läbiviidud katse abil. E-õpe on mugav kaasaegne ja õppijakeskne õppemeetod, mille läbiviimiseks kasutatakse mitmesuguseid IT vahendeid. E-õppe head küljed on õpilastele mugav õppetempo, suure infokogumi olemasolu ja hea kättesaadavus ning õpilaste muutumine aktiivsemaks ja iseseisvamaks. Samas on e-õppel halbu külgi, näiteks asjaolu, et materjal, mis internetis on, ei pruugi alati tõene olla ja võimalus, et õppetöö võib õpilaste motivatsiooni puudumisel unarusse jääda. Selleks et võrrelda e-õpet tavaõppega, viidi käesoleva uurimistöö raames läbi katse. Reaalainete õppimisel on TDL-i gümnaasiumiõpilased jaotatud kahte tasemerühma R1 ja R2. Mõlemal rühmal toimus katse käigus kolm bioloogiatundi, millest viimane oli mõeldud õpitu kontrollimiseks. Rühm R1 õppis seente teemat tavatunnis ning bakterite teemat e-tunnis ja rühm R2 vastupidi. Selgus, et seente teema osutus tervikuna õpilastele kergemaks kui bakterite teema, mistõttu ei saa välja tuua kummagi õppemeetodi olulist paremust. Tulemusena võib välja tuua, et R2 tegi kontrolltöös seente teema, 9
mida nad õppisid e-tunnis, bakterite teemast 1,45 korda paremini. Rühm R1 tegi aga seente teema osa 1,27 korda paremini, mis lubab oletada, et e-õpe oli pisut tulemuslikum. Viidi läbi ka küsitlus, mille põhjal selgus, et õpilastele meeldis e-õpe rohkem kui tavaõpe.
„ESTCube-1 telemeetriaandmete analüüs“ Tauri Treial (Jõgevamaa Gümnaasium) Minu esinemine on suunatud kosmoloogiale. Tutvustan Eesti esimest satelliiti ESTCube-1, selle missiooni, eesmärki ning mille poolest satelliit eriline on – uudset päikesepurje süsteemi. Samuti räägin, mida on satelliit siiani saavutanud ning kuidas Eesti esimene satelliit on kosmoses hakkama saanud. Veel teen juttu sellest, mida ESTCube tulevikus loodetavasti saavutab. Plaanis on näidata ka väikest simulatsiooni ESTCube missioonist. Seejärel räägin täpsemalt oma uurimustööst – kuidas ma selleni jõudsin ning kes mind on abistanud. Räägin täpsemalt oma uurimistöö materjalist ning meetoditest. Tutvustan ka oma uurimustöö tulemusi ning seda, millised on tulevikuambitsioonid. Lõpetan ettekande sellega, mida on see uurimistöö mulle andnud ning millised on edasised uurimissuunad.
„Puuviljade valik Kuressaare kauplustes“ Kaja Armus (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merike Kuldsaar) Tegin uurimistöö puuviljade valiku kohta Kuressaare kauplustes. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid puuvilju Kuressaare kauplustes müüakse, kust need tulevad, mida tarbivad Saaremaa Ühisgümnaasiumi 96. lennu õpilased enim ning millest sõltub õpilaste valik. Püstitati hüpoteesid, et küsitletud õpilased on pakutava valikuga rahul, söövad puuvilju regulaarselt ning eelistavad pigem Eesti oma tooteid. Info kogumiseks käisin viies suuremas Kuressaare kaupluses (Rimi, Selver, Maxima, Konsum, Säästumarket). Lisaks viisin läbi küsitluse Saaremaa Ühisgümnaasiumi 96. lennu õpilaste seas ning otsisin lisamaterjali internetist ning raamatutest. Töö käigus sain tõestust, et õpilased on Kuressaare poelettidel pakutavate puuviljadega rahul. 70% vastanutest sööb puuvilju kord või paar nädalas. Õpilased ei huvitu väga puuviljade päritolumaadest ja ainult kolmandik vastanutest eelistab Eesti puuvilju. Õpilaste lemmikus on banaan ning puudust tuntakse ogamelonist, papaiast ja viigimarjadest, mida polnud näha üheski poes. Uurimistööst saab teha järelduse, et õpilased on üldiselt rahul Kuressaare poodides pakutava puuviljavalikuga.
„Tõrise küla 1710. aasta katku ajal“ Krete Tarkmees (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Urmas Kiil) Tegin uurimistöö Tõrise küla 1710. aasta katku aja kohta. Töö eesmärgiks oli koguda võimalikult palju materjali Tõrise küla katku aja kohta ning lisaks veel teada saada, kas külas on säilinud katkuohvrite surnuaed. Info kogumiseks intervjueerisin külainimesi, otsisin informatsiooni riigiarhiivist ning lisaks sellele otsisin materjali ka internetist ja raamatutest. Töö käigus selgus, et Tõrise külas on katkusurnuaed tõesti olemas. Seitsmest intervjueeritavast viis teadsid lausa kirjeldada kohta, kus see täpsemalt asub. Surnud maeti Kabelimäkke – kaevamiseks väga hea pinnas. Surnuaed pole aga mingil moel tähistatud. Hukkunute arv jäi lahtiseks. Tehtud tööst saab järeldada, et külainimesed on katkusurnuaiast üsna teadlikud – üle poole intervjueeritavatest teadsid ka katkusurnuaia asukohta. Samuti on Tõrise küla katkusurnuaiast räägitud põlvest põlve, et mingigi informatsioon säiliks.
„Kuressaare abiturientide suhtumine noorelt pere loomisesse“ Brita Rand (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Mia Rand) 10
Minu uurimistöö üheks eesmärgiks oli teada saada, kuidas suhtuvad Kuressaare noored 19-aastastesse ja noorematesse lapsevanematesse – kas neid mõistetakse ja toetatakse või hoopis põlatakse. Teiseks eesmärgiks oli välja uurida, mida teeksid sellisesse olukorda (nooreks lapsevanemaks olemine) sattudes Saaremaa Ühisgümnaasiumi (SÜG) ja Kuressaare Gümnaasiumi (KG) abituriendid ise. Neile uurimisküsimustele lisaks püstitati hüpotees, et riigipoolne abi noortele peredele pole abiturientide arvates piisav. Uurimus põhines SÜG-i ja KG abiturientide seas läbiviidud ankeetküsitlusel, vestlustel asjassepuutuvate inimestega ning avalike statistiliste andmete analüüsil. Selgus, et abituriendid suhtuvad noortesse lapsevanematesse vägagi positiivselt. Samas leitakse, et lapsi ei tohiks saada, kui ei olda majanduslikult kindlustatud. Vastanutest 87% tunnistas, et neil on alaealisi tuttavaid, kellel on laps. Küsitlus näitas veel, et abiturientide arvates peaks noori vanemaid toetama nii pered kui riik, paraku on riigipoolne toetus väga väike. Lastetoetuse suurusega ollakse hästi kursis. Peamisteks raskusteks peetakse töö ja oma kodu puudumist.
„Stressi mõju õpilastele“ Irmeli Kokmann (Räpina Ühisgümnaasium) • • • • • • • •
Vanematel õpilastel ja eelkõige tüdrukutel esineb stressi sagedamini. Poistel on oma stressitaset raskem hinnata. Enim esinenud stressisümptomid olid väsimus, närvilisus, peavalu ja kurbus. Õpilastel enim esinevad tervisehäired on peavalu, sagedased külmetushaigused, allergiad ja lihaspinged. Õpilaste suurimateks stressifaktoriteks on kool, õpetajad ja õppimine. Õpilaste hinnang stressi mõjust õppeedukusele oli üsna neutraalne. Erinevad vanusegrupid reageerivad stressile erinevalt ning maandavad seda samuti erinevalt. Kolmest erinevast stressiga toimetulekuviisist kasutavad õpilased enim emotsioonile suunatud toimetulekuviisi (48%).
„Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpetajate ja gümnasistide hoiakud päevitamise suhtes ja nende teadmised päevitamise mõjust tervisele” Veronika Doduhh ja Polina Kuljova (Tartu Annelinna gümnaasium) Päevitamisesse ja päevitunud nahka on erinevatel aegadel suhtutud erinevalt. Suhtumine sellesse ei ole muutunud ainult ajas. Erinevad allikad üritavad meid üheaegselt veenda nii päevitamise tervislikkuses kui ka selle ohtlikkuses. Uurimistöö autorid tutvusid erinevate seisukohtadega, et leida vastuseid küsimusele, mis on päevitamine ja kuidas seda ohutult teha? Saadud informatsiooni põhjal koostati küsimustik, milles uuriti, kuidas hindavad päevitamist Tartu Annelinna Gümnaasiumi gümnasistid ning õpetajad ja kas nad oskavad õigesti tõlgendada päevitamise kohta käivat teavet? Kuna erinevate infoallikatega töötades kujunes seisukoht, et suhtumine päevitamisse ja teadmised päevitamise kohta võiksid olla mõjutatud ajast, soost ja nahatüübist, siis püstitati uurimusele järgmised hüpoteesid: •
Õpilaste suhtumine päevitamisse ja päevitunud nahka erineb õpetajate omast. 11
•
Õpetajate päevitamisega seotud käitumismudelid erinevad õpilaste omadest.
•
Naised hindavad kõrgemalt päevitamist ja päevitunud nahka kui mehed.
•
Naised on päevitamisega kaasnevatest riskidest rohkem informeeritud kui mehed.
•
Inimese suhtumine päevitamisse ja tema teadlikkus sellest on seotud tema nahatüübiga.
Uurimuses osales 120 isikut. Uurimistöö käigus leidsid esimesed kolm hüpoteesi kinnituse, kaks viimast mitte. Uurimusest saadud info põhjal on töö autoritel plaanis korraldada TAG-is infotund, et täiendada õpilaste ja õpetajate teadmisi uuritud valdkonnas.
„Tööhõive võimalused Tartu Annelinna Gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilaste seas 2013. a suvel“ Veronika Kljonova (Tartu Annelinna Gümnaasium, juhendaja Jelena Bitova) Uurimistöö eesmärkideks olid: •
uurida tööhõive võimalusi suvisel perioodil;
•
selgitada välja tööle asumise põhjused;
•
uurida 2013. a suvel töötanud Tartu Annelinna Gümnaasiumi (TAG) 10.–12.kl. õpilaste arvu;
•
tutvuda teismeliste töötamisega seotud seadusandlusega.
Uurimistöö meetoditeks olid: a) 15.–18.aasta vanuses olevate noorte tööhõive võimaluste monitooring; b) anketeerimine internetis. Tööhõive monitooringu käigus selgus, et tööd võib leida internetiportaalidest, ajalehtedest, noorte keskustest, õpilasmalevatest, vabatahtlike teenistusest, tuttavate kaudu. Uurimistöö esimeses osas on kirjeldatud kõiki neid võimalusi. Anketeerimisest võttis osa 191 TAG-i õpilast 10.–12. klassist. Uurimistöös oli esitatud 10 hüpoteesi, mida tuli autoril tõestada/ümber lükata uurimise käigus. Uurimistöö eesmärgid, mis olid püstitatud, said täidetud. Antud teema võiks leida arendust, näiteks võrreldes noorte töötamist suvisel perioodil Tartu erinevates koolides või Tartu koolis ja mõne teise linna koolis.
„Arvutil genereeritud ülesannete kasutamine keemiaarvutuste õpetamisel põhikoolis“ Anna Katt (Jõgevamaa Gümnaasium) Jõgeva Põhikoolis on kasutusel veebipõhine keemia arvutusülesannete lahendamise süsteem, mis genereerib igale õpilasele erinevate lähteandemetega, kuid sama lahenduskäiguga ülesanded. Antud töö eesmärgiks oli võrrelda moolarvutuste alaseid õpitulemusi, mis saavutatakse tavapärasel ülesannete lahendamisel ja arvutil genereeritud ülesannete kasutamisel õppeprotsessis. Valimisse kuulus 12
kaks üheksandat klassi Jõgeva Põhikoolist ja kaks Tallinna Reaalkoolist kokku 108 õpilasega. Kummastki koolist õppis üks klass tavameetodil ja üks klass arvutil genereeritud ülesandeid kasutades. Tavameetodi korral lahendasid õpilased koduseid ülesandeid töövihikus, teise klassi õpilased aga veebipõhises keskkonnas. Kõigis klassides viidi läbi eeltest ja järeltest. Vahepeal käsitleti uue osana moolarvutusi reaktsioonivõrrandite põhjal ja harjutati ülesandeid viie kuni kuue tunni jooksul. Kahel erineval õpetamismeetodil saadud tulemuste võrdluseks kasutati statistilisi teste (Kruskal-Wallise test ja märgitest). Tulemustest selgus, et mõlema kooli klassidel, kes lahendasid koduseid ülesandeid arvutusülesannete lahendamise keskkonnas, olid järeltestis paremad tulemused kui neil, kes õppisid tavameetodil (p<0,05). Pärast teema läbimist vastasid õpilastele lühiküsimustikule, kust selgus, et suuremale osale õpilastele meeldib arvuti kasutamine õppetöös ja kasutatud süsteem paneb neid ülesandeid iseseisvalt harjutama. Arvutusülesannete lahendamise keskkonna kasutamine võiks olla üks alternatiivsetest võimalustest keemiaarvutuste käsitlemiseks.
„Miina Härma Gümnaasiumi õpilaste teadlikkus kõrvaklappide mõjust kuulmisele” Carolin Pärn (Miina Härma Gümnaasium, juhendaja Ülle Irdt) Tänapäeval kasutatakse väga palju kõrvaklappe, kuid paljud inimesed ei ole teadlikud nende kahjulikust mõjust kuulmisele. Tugev müra kahjustab meie kuulmist. Mürakahjustus on tugeva heli tagajärjel tekkinud kuulmislangus, mida võib põhjustada ka kõrvaklappidest valju muusika kuulamine. Üldiselt jaotatakse kõrvaklapid 4 erinevasse kategooriasse: circumaural, supra-aural, nööpkõrvaklapid ja nuppkõrvaklapid. Kõrvaklappidest pole soovitatav kuulata muusikat päevas üle 1,5 tunni ning mitte üle 80 dB. Detsibell on müra mõõtühik ning 80 dB võrdub müraga liiklusmagistraalil. Mürarikastes kohtades kasutavad inimesed kõrvaklappe sageli suurel tugevusel. Miina Härma Gümnaasiumi 7.–9. klasside õpilaste hulgas läbi viidud küsitluse tulemusena selgus, et enamik õpilastest kasutab kõrvaklappe nii koolis kui ka koolivälisel ajal. Küsitlus näitas, et 61% õpilastest on teadlikud kõrvaklappide mõjust kuulmisele. Isegi kui ollakse teadlikud kahjulikust mõjust, siis tegelikkus näitab, et kõrvaklappide kasutamine on noorte seas väga populaarne.
„Tänavakunst Võrus“ Mari Pähnapuu (Parksepa Keskkool) Järjest enam kajastatakse meedias tänavakunsti. Tänavakunst on kunstivorm, kus kunstnik kannab oma joonistused kergesti eemaldatavate kunstivahenditega tänavatele, kõnniteedele või linnaväljakutele. Algseid tänavakunstnike kutsuti /madonnarideks/, selline nimi tulenes sellest, et väga tihti kujutasid nad oma joonistustel pühakut Madonnat. Grafiti on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel avalikus ruumis. Tihti tehakse grafiti protesti ja ühiskonnakriitilisuse väljendamiseks. Vahel on see ka lihtsalt sodimine. Keith Haring oli 1980. aastatel New Yorgi tänavakultuuris tegija ja sotsiaalne aktivist. Hetkel on salapärane Banksy kõige tuntum kunstnik, kes šablooni abil kannab kujutise seinale. Võru linna kolmele kortermajale tehti 2013. a Navitrolla pildid. Teostaja oli kunstnik Sänk, kes alustas tänavakunstiga 1997. aastal. Praegu tegeleb Sänk peamiselt grafiti, 3D- ja graafilise disainiga.
„Tuulikud Koeru vallas“ Aigi Mänd (Koeru Keskkool, juhendaja Siret Pärtel) •
Uurisin nelja säilinud tuulikut Koeru vallas (hollandi tüüpi). 13
•
Uurimistöö käigus sain andmeid uuritavate tuulikute ajaloo kohta ning kirjeldasin tuulikute hetkeseisu aastal 2014.
•
Tööd tehes selgus, et tuulikute kohta leidub väga vähe kirjalikku informatsiooni ning seetõttu tugineb suurem osa tööst intervjuudele. Inimesed, keda intervjueeriti, olid väga vastutulelikud ja mõistvad.
•
Seoses tööga käisin uuritavaid tuulikuid pildistamas. Tehtud piltidest ning inimestelt saadud vanadest fotodest valmis pildikogumiku, mis on osa pärandi säilitamisest.
•
Töö käigus selgus, et Koerus vallas asunud tuulikutega on olnud seotud tuntud graafik Eduard Wiiralt ja astronoomia populariseerija ning kirjamees Roopi Hallimäe.
•
Töö käik oli huvitav, sest puudusid eelnevad teadmised teema kohta.
•
Käesolev töö aitab kindlasti tutvustada inimestele tuulikute ajalugu.
•
Tööd on võimalik laiendada uurides ka teisi Koeru vallas asunud tuulikuid, mis ei ole tänaseks säilinud.
„Laossina küla ja selle ümbruskond” Olivia Tund (Räpina Ühisgümnaasium) Laossina on Mikitamäe lähedal paiknev Setomaa küla, kus on elanud ja töötanud minu esivanemad. Uurisin Laossina küla ja mõisa ajalugu, samuti hooneid ja külarahva kombeid. Esimesed tõendid küla olemasolust pärinevad 15. sajandist, külas paiknev Lüütja mõis rajati 1750. aastal. Tüüpilised seto taluhooned paiknesid kinnise siseõu ümber; ehitusmaterjalina kasutati puitu, pilliroogu, kivi ja savi. Igas elumajas oli pühasenurk, kus paiknes suur pühaserätikutega ümbritsetud ikoon. Mõisa maad olid suhteliselt kehvad ja seetõttu oli palju erinevaid tegevusvaldkondi: teravilja-, köögivilja-, marja-, õunaja linakasvatus, samuti kalapüük. Praegune omanik Kalmer Kütisaar kavatseb mõisa abihoonesse hotelli avada. Muinsuskaitse all oleva surnuaia olulisemad objektid on 15. sajandist pärinevad kolm kiviristi ja mõisaproua Elisabeth Vassiljevi graniidist mälestussammas. Surnuaia ääres paikneb õigeusu külakabel tsässon, mis tänapäevalgi aktiivselt kasutust leiab. Seto kultuuris on kinnastel mitu ülesannet: kindad ei kaitse käsi mitte ainult külma eest, vaid ka vaenulike inimeste ja halbade jõudude eest. Laossina rahva jaoks on tänapäevani olulised traditsioonilised tähtpäevad nagu lihavõtted, suvistepüha, jaanipäev, talisepüha, iljapäev ja väikomaarjapäev.
„Kehakeel suhtlemisel“ Jürgen Kirspuu (Parksepa Keskkool, juhendaja Heli Maaslieb) Kehakeel suhtelemises on meie igapäevane kaaslane. Kuidas me seda aga kasutame? Kas te olete püüdnud teist inimest enda kasuks pöörata kasutades selleks teadlikult oma kehakeelt? Mida meile ütlevad liigutused ja miimika, kui vestleme kaaslastega? Kas on võimalik läbi kehakeele näha sügavamale, kui seda ütlevad sõnad? Uurimistöös on kasutatud kahte erinevat meetodit, jälgitud inimesi enda kõrval ja tänaval. Millised on siis tulemused?
„Arvutimängu loomine - praktiline töö” Taavet Kutsar, Siim Sammul ja Hans Kristjan Aljas (Hugo Treffneri Gümnaasium) 14
Käesoleva praktilise töö pealkiri oli ,,Arvutimängu loomine’’ ja eesmärgiks oli tutvuda tänapäevase mängutööstusega ning seda ka praktikas proovida, luues ise 3D käigupõhine strateegiamäng arvutile. See andis võimaluse arendada oskusi mitmetes valdkondades: programmeerimises, disainimises, digitaalkunstis, modelleerimises, animeerimises ja muusika komponeerimises. Kuna töö oli mahukas, olid ülesanded jaotatud vastavalt iga tiimiliikme oskustele ja võimalustele: Taaveti ülesanneteks olid kasutajaliidese kujundamine, tegelaste ja mängumaailma kontseptsioonide joonistamine ja 3D-mudelite värvimine Hans Kristjan tegeles muusika ja heliefektide komponeerimisega, tegelaste modelleerimise ja animeerimisega ning ka mängumaailma tasemete loomisega Siimu ülesanneteks olid mängu funktsionaalsuse, kasutajaliidese ja AI programmeerimine ning projektihaldus. Töö tulemusena sai omandatud praktilised ja süvendatud teadmised mänguloome vallas ja end kurssi viidud ka sellega, mis toimub mängutööstuse telgitagustes. Analüüsitud tagasiside annab põhjust arvata, et valminud mäng omab piisavat atraktiivsust ning potentsiaali ka teatava kasutajatebaasi väljakujunemiseks. Töö inspireeris ja motiveeris ka edaspidi taolise mahukusega projektide kallal töötama. Praktilise töö puhul avanes suurepärane võimalus oma hobid ühendades midagi reaalselt põnevat ja praktilist valmis teha.
„Gümnaasiumiõpilaste taskuelektroonika kui ravimresistentsuse geene kandvate bakterite võimalik allikas“ Rando Mändar (Tartu Kivilinna Gümnaasium, juhendajad Siiri Kõljalg, Tiina Sõber ja Helgi Muoni) Baktereid leidub keskkonnas nii pinnases, veekogudes kui ka õhus, samuti mitmesugustel tehispindadel. Nende elutegevuse toimel lagundatakse taime- ja loomajäänused ning sünteesitakse uute organismide kasvamiseks vajalikke toitaineid. Bakterid asustavad tihedalt ka inimese nahka ja limaskesti ning tagavad meile kaitse nii väliste mikroobide kui ka meie oma mikrofloora tasakaalu häirete eest. Samas võivad mõned bakterid põhjustada ka infektsioonhaigusi, mida on vajalik ravida antibiootikumidega. Bakteritel on võime oma geneetilist informatsiooni kergesti vahetada ning muuhulgas võivad ühelt bakterilt teisele üle kanduda ka antibiootikumresistentsuse eest vastutavad geenid. Tulemuseks on ravile allumatute bakterite laialdane levik, mis on viimastel kümnenditel muutunud tõsiseks probleemiks. Taskuelektroonika on tihedas kontaktis kätega, millel on omakorda arvukaid keskkonnakontakte, kuid neid puhastatakse küllalt harva. Taskuelektroonika bakteriaalset saastumist on uuritud peamiselt seoses meditsiiniasutustega, kuid pole teada, kuivõrd saastunud on kooliõpilaste mobiiltelefonid ja kas need võiksid aidata kaasa resistentsusgeenide levikule. Uurimistöö eesmärgiks oli kaardistada gümnaasiumiõpilaste taskutelefonidel leiduvate bakterite spektrit ja hulka, sealhulgas ravile allumatuse geene kandvate bakterite esinemist, et aidata kindlaks teha nende levikuteid keskkonnas ja igapäevaste tarbeesemete kaudu. Uuriti ühe Tartu gümnaasiumi 11. klassi õpilaste taskutelefone (n=33). Igalt telefonilt võeti kaks proovi: esiküljelt võeti proov vatitampooniga, tagakülg suruti vastu Petri tassis olevat veriagarsöödet. Petri tasse inkubeeriti 37°C juures 48 h, seejärel loendati kolooniate arv, kirjeldati kolooniate tüüpe ning samastati kolm domineerivat mikroobi mass-spektroskoopilisel meetodil seadmega MALDI Biotyper. Tampooniga võetud proovidest eraldati DNA komplektiga QIAamp DNA Mini Kit. Saadud DNA lahusest määrati bakterite üldhulk (geenikoopiate arv bakteritele ainuomase 16S geenipiirkonna abil), kahe reostuse indikaatorbakteri (Escherichia coli ja Enterococcus faecalis) osakaal üldhulgast ning resistentsusgeenid 15
kolme antimikroobse ravimi suhtes (tetratsükliin, erütromütsiin, sulfoonamiid) qPCR meetodil termotsükleri Rotor-Gene Q abil. Kultiveeritavate bakterite hulk oli uuritud telefonidel suhteliselt suur – keskmine kolooniate arv cm2 kohta oli 12.8. Tüüpilistest nahabakteritest suurem osa olid mikrokokid ja korünebakterid. Rothia dentocariosa ja Neisseria flavescens pärinevad tõenäoliselt suu mikrofloorast, Bacillus sp., Acinetobacter lwoffii ja Pseudomonas luteola aga väliskeskkonnast. Tüdrukute ja poiste vahel suuri erinevusi ei olnud. Puutetundlike telefonide pinnal oli mõnevõrra rohkem baktereid kui nuppudega telefonide pinnal. Ühelt telefonilt saadud DNA lahuse ühes mikroliitris oli bakteritele ainuomaseid geenikoopiaid keskmiselt 16 000, sealhulgas E. coli osakaal oli keskmiselt 8% ja E. faecalis’e osakaal 2%. Nende kahe bakteri hulgad olid omavahel väga heas korrelatsioonis (R=0.674, p<0.001). Ravimresistentuse geene nendes proovides ei leidunud. Kooliõpilaste telefonide pind on suhteliselt saastunud, muuhulgas fekaalse päritoluga reostusbakteritega. Samas on resistentsusgeenide puudumine keskkonnaohutuse seisukohalt positiivne tulemus.
„Nelja ehtekunstniku looming Eesti uuemas ehtekunstis” Kaisa Põhako (Hugo Treffneri Gümnaasium) Minu uurimistöö teemaks on "Nelja ehtekunstniku looming eesti uuemas ehtekunstis". Ma valisin sellise teema, sest viimasel ajal on aina rohkem hakatud tähelepanu pöörama eesti uuemale ehtekunstile, samuti on teemavalik põhjendatav minu isikliku huviga disaini vastu. Nagu ka pealkiri ütleb, põhineb mu töö nelja ehtekunstniku Ede Kurreli, Leili Kuldkepi, Kristiina Lauritsa, Tanel Veenre loomingul. Samuti olen uurinud eesti ehtekunsti ajalugu kiviajast uusajani ning Kadri Mälgu ümber koondunud ehtekunstnike rühmitust õhuLoss, sest Kristiina Laurits ja Tanel Veenre kuuluvad sellesse rühmitusse ning samuti on Kadri Mälk olnud nende õpetaja. Allikatena olen kasutanud erinevaid moe- ja ehtekunsti raamatuid, ajalehtede ja ajakirjade artikleid ning tegin intervjuu ka Kristiina Lauritsaga. Mu töö eesmärgiks oli uurida valitud ehtekunstnike loomingut ja saadud tulemuste põhjal analüüsida viimase 80 aasta eesti ehtekunsti arengut ja mõjutajaid. Samuti sai sellise uurimise põhjal välja tuua peamised erinevused noorema ja vanema ehtekunstnike põlvkonna esindajate loomingus. Analüüsides kogutud informatsiooni, leidsin, et viimase 80 aasta jooksul on ehtekunsti suuresti mõjutanud mood ja ajastu. Noorema ja vanem ehtekunstnike põlvkonna loomingut võrreldes torkab kohe silma muutus materjalides ja nende kasutamises - noorema põlvkonna kunstnikud kasutavad oma loomingus näiliselt igapäevaseid ja tavalisi objekte. Kõik töös käsitletud kunstnikud on loonud autoriehteid ja pole üldse või on väga vähest aega olnud seotud laiadele massidele ehete tootmisega. Veel üks üsna suur erinevus vanema ja noorema põlvkonna kunstnike loomingus on see, et ehte kantavus pole enam esikohal. Tänapäeval pole ehe enam lihtsalt asi, mis kandjat kaunistab, vaid ehte kaudu tahetakse jutustada lugusid.
„Etnofuturism ja tema mõju eesti kultuuriloos“ Silver Sild (Tartu Descartes’i Lütseum, juhendaja Jüri Jekimov) Käesolevas uurimistöös on käsitletud etnofuturismi, Eestis ja Venemaa uurali rahvaste aladel viljeletud kultuurivoolu, ning selle mõju eesti kultuuriloole. Teemavalik on tingitud töö autori sügavast huvist kultuuri, ajaloo ja uurali rahvaste vastu. Märkimisväärseks oli ka asjaolu, et etnofuturismi teemat on Eestis vähe uuritud. 16
Autor soovis oma tööga täpsemalt teada saada, kui palju ja kui sügavalt on etnofuturistlikud ideaalid taasiseseisvunud Eestis mõju andnud. Uurija arvas, et see mõju oli tugev ning tõi uusi ja uusvanu mõjutusi. Vastuse leidmiseks uurimistöö küsimustele luges autor läbi paljud artiklid, luulekogud ja ilukirjandusteosed, mis kas tehtud etnofuturistide poolt või mis seda teemat käsitlesid. Uurimisel selgus, et uurija hüpotees osutus ebaõigeks. Etnofuturism oli marginaalne nähtus, mis ei suutnud end, vähemalt Eestis mitte, korralikult populariseeruda. See-eest levisid aga selle ideed vägagi edukalt ja said osaks eestlaste rahvuslikust eneseteadvusest.
17
TOETAJAD
18
MTĂœ Eesti Mikrobioloogide Ăœhendus
19