Soidustiil, mai 2013

sõidustiil A m s e r v i

A u t o A j A K i r i

Nr 5.

Kevad 2013

“Moe” looja

Kas hübriidauto aitab tõesti

Tiiu Järviste ja Opel Adam

kütust säästa?

Ylle Rajasaar

milliseid autosid eelistavad naised?

suvisele autoreisile ainult mobiiltelefoniga?

Proovisõit Hyundai Santa Fe

Elustiil

Vitoldas Milius ja tema pöörased reisid

Taas maanteele! Ülle Kaljuste ja rAv4

Guido Kangur

mees nagu džäss

sisukord

Toyota Yaris – kaksikute mõõduvõtt

loe lk 38 Tehnoloogia

Uudised

17

6

49

Värskeimad trendid automaailmast

Kaanelugu

10

Ülle Kaljuste - taas maanteel

17

33

28 33

Milline on sobiv naisteauto

Uus versus vana

24

21

52

58

2013 – maasturite ja krossoverite aasta

45

Elu koosneb vaid seiklustest – Vitoldas Milius 54 Omad liistud ehk mees nagu džäss – Guido Kangur

Kohad Eestis, mida tasub külastada

Kindlustus

60

62

Kindlustuspettused – u 18 miljonit eurot aastas?

Lisavarustus

61

Kevadised pakkumised Amservis

Ajalugu

Trend

36

Toyota Yaris – kaksikute mõõduvõtt Peugeot EcoCup – kui ökonoomselt siis ikkagi saab?

Vaatamisväärsused

58

Toyota Auris – moodsam ja hoogsam

Elustiil

54

38

Opel Adam – “Moe” tootja pilgu läbi.

Ajakirja Mood väljaandja Tiiu Järviste käis väikeautot proovimas Cascada – kõige ilusam Opel Hyundai Santa Fe – pahvak värsket tuuleõhku

Naised ja autod

21

Eksperiment

52

Proovisõit

Suvisele autoreisile – navigatsiooniseadme või nutitelefoniga?

62

66

Väärika perekonna laps – Peugeot 208

Lastele

65

Värvi ise!

Kurioosum

66

Darwini auhind ja autod

Ajakirjas toodud Swedbanki liisingu kuumaksed on arvutatud järgmistel tingimustel:

Täpsemat infot Swedbanki liisingu kohta loe aadressilt www.swedbank.ee/liising.

Küsimuste korral helista liisingutoele telefonil 613 1324 või kirjuta aadressil liising@swedbank.ee.

esimene osamakse 10%; liisingu tähtaeg 60 kuud; näidisintress 6 kuu Euribor +2,6%; jääkväärtus 25%.

Autoliisingut pakub Swedbank Liising AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteeri pangatöötajaga. Autoliisingu krediidi kulukuse määr on 3,96% aastas järgmistel näidistingimustel: vara hind 12 500 €+km, sissemakse 10%, jääkväärtus 25%, lepingu periood 5 aastat, lepingutasu 200 €, intressimäär 6 kuu Euribor+2,6% (01.03.2013 oli 6 kuu Euribor 0,328%).

4

juhtkiri

sõidustiil A m s e r v I

A u t o A j A k I r I

VÄLJAANDJA Amserv Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn TEOSTUS Menu Kirjastus OÜ TOIMETUSE KOLLEEGIUM Mart Mägi, Kaarel Talvoja KUJUNDUS Lauri Lepp TOIMETUSE KONTAKT soidustiil@menuk.ee REKLAAM Siim Kala siim.kala@menuk.ee Tel. 5690 9356 Helina Õunapuu helina.ounapuu@menuk.ee Tel. 516 6996 TRÜKK Kroonpress

Kevad on tulemise aeg I

gal aastal ootame kevadet ja suve. Ja igal aastal jagame ühist rõõmu nende tulemise üle.

Kui muidu mööduvad päevad sõprade keskis halba ilma ning valitsevat pimedust kirudes, siis nüüd on aeg näidata ka meile nii vähe loomuomast rõõmu. Ka minul on rõõm jagada Sinuga nii mõndagi huvitavat, mida kevad on Amservi uut toonud.

Esiteks kutsun ma Sind suurima rõõmuga Amservi esindustesse. Käesoleva kevade hakul oleme varustanud oma esindused uute ning isuäratavate maasikatega. Kohal on uus RAV4 ja Auris Toyotalt, uus Mokka ja Adam Opelilt, uus SantaFe ja head i40 laomudelid Hyundailt.

Lisaks palju pisikesi üllatusi nii Peugeot’ kui Chevrolet’ poolelt. Kevadetunne ja hea tuju on aga selgelt garanteeritud, kui teed väikese proovisõidu Toyota GT86 või Peugeot RCZ’i roolis. Ma ei kahtle, et igaüks, kellel veidike soovi uue (või vähe kasutatud uue) sõiduki järele, leiab Amservi selle kevade laoautode seast endale sobiva. Tule ja küsi proovisõitu!

Teiseks, kevad ei ole kindlasti ainult auto vahetamise ja uue proovimise aeg. Kevad on aeg, kus ka olemasolev auto võib saada uue ilme. See on aeg, mil lisaks endale võiks lubada väikese puhkuse ka oma autole – auto SPAs. Selle kevade kuumimad pakkumised on klaaside toonimine (et kõrvetava päikese käest pääseda), uue navisüsteemi paigaldus (et mitte metsa eksida) ning autokülmiku da hankimine (et Euroopa teedel mitte janusse jääda). d on aeg ava a v e K Lihtsalt uuri, millega Amserv Sind üllatada võib, üdamed. s ja d ju u ning märgi enda kontaktid ka tulevaste üllatuste t a om tarbeks meie kodulehel www.amserv.ee.

Kevad on aeg, mil avada oma tujud ja südamed. Käesoleva ajakirjaga ja kogu Amserviga soovime oma klientidele alati endast parima anda. Ilusat kevadet ja algavat suve kõigile!

Päikest soovides Mart Mägi Amservi tegevdirektor

Ajakirjas Sõidustiil avaldatu on autorikaitse objekt.

5

uudised > Lexus plaanib väikest

krossoverit Lexus on teatanud, et kavatseb lähiajal esitleda oma uut väikemaasturit, mis positsioneerub aste allpool praegust RX-i. Auto aluseks võetakse Toyota RAV4 ja sellest peaks saama konkurent BMW X1-le ja Audi Q3-le.

Auto peamiseks eripäraks on see, et juba algselt planeeritakse see hübriidautoks, kuid sedapuhku saab sellest ilmselt juba laetav hübriid ehk midagi sarnast Toyota Prius Plug-in-iga. Küll aga on selle bensiinimootor senistest süsteemidest oluliselt võimsam, s.o 2,5-liitrine.

Esialgsetel andmetel tuuakse uue krossoveri tootmisküps versioon avalikkuse ette järgmisel kevadel toimuval Genfi autonäitusel, kuid kontseptsiooni saab näha ilmselt juba selle aasta novembris Tokyos.

> Toyota esitles

„kriisivälist“ kontseptsiooni

Toyota esitles uut kontseptsioonautot ME.WE, mida ta ise nimetab anti-crisis car ehk kriisiväline auto. Selle kere koosneb plastikpaneelidest, see on täiselektriline ja kõik neli ratast veavad. Auto on loodud koos kuulsa Prantsuse disaineri Jean-Marie Massaud’ga.

Autot esitletakse kui alternatiivi

6

staatusautodele, mille nii välimuses kui ka sisemuses domineerib täielik minimalism.

Ainus, mis selle interjööris üldse silma torkab, on rooli kohal asetsev ekraan, kust juht näeb kiirust, allesjäänud energiakogust ja navigatsiooniandmeid.

Auto on ehitatud alumiiniumkerele ja kaetud plastikpaneelidega, mille kogukaal

on vaid 14 kg. Auto ise kaalub kokku vaid 750 kg, mis on u 20% kergem tavalisest kõige kergemast väikeautost. Põranda ja esipaneeli tegemiseks on kasutatud ehtsat pambust.

Jõuallika valimisel otsustati keskenduda mitte ühele elektrimootorile, vaid neljale: iga ratta juures on üks, s.t auto on muudetud

> Kollektsionäärid jahivad vanu

Land Cruisereid

nelikveoliseks. Akud asuvad aga seal, kus tavalisel autol asub mootor – kapoti all. Nii suudeti paika sättida raskuskese ning jätta maksimaalne ruum sõitjatele.

Auto pikkus on 3,44 meetrit, see on isegi vähem kui VW up! või Fiat 500. Kuid sisemuses on ruumi vabalt neljale inimesele. Tagumisi istmeid saab liigutada ette ja taha või üldse autost välja võtta. Toyota ei ole kinnitanud, et antud mudel läheks kunagi samal kujul seeriatootmisse, küll aga seda, et tehnoloogia ja disaini mõningad elemendid võivad tulla Toyota tulevastele säästumudelitele.

USA kindlustusfirma Hagerty Insurance usub, et klassikalised maasturid saavad lähitulevikus autokollektsionääride seas kõige suuremateks ihaldusobjektideks.

Agentuur on täheldanud, et klassikaliste vanade maasturite hulk kindlustusvõtjate seas on alates 2008. aastast kasvanud juba 65%. See on umbes kaks kord rohkem turu keskmisest kasvust. Kõige suurema hüppe on teinud aga Toyota Land Cruiser, mille hulk kollektsionääride seas on kasvanud tervelt 202%!

Hagery seostab huvi kasvu klassikaliste maasturite vastu sellega, et kogu maailma autoturg on pööranud oma pilgu just maasturite poole. Kui mingi sort tänapäevaseid autosid muutub ühel hetkel populaarseks, siis endastmõistetavalt teevad sedasama ka nende eelkäijad.

Tõsi on ka see, et vanade autode oksjonitel ei ole maasturid just väga sageli esindatud. Kui nad sinna aga satuvad, võivad nende hinnad kerkida üpriski kõrgele.

Näiteks ühel viimastest üritustest Scottsdale’s Arizonas pandi müüki 11 Toyota Land Cruiserit, mis polnud meie mõistes sugugi nii väga uunikumid.

Kuid ühe 1981. aasta FJ-40 hind keris seal 88 000 dollarini.

> Chevrolet Cruze’i interjöör

parimate seas

Ameerikas valiti taas parima interjööriga autosid, teiste seas pääses esikolmikusse Chevrolet Cruze’i interjöör. Hindamisel arvestasid eksperdid väga erinevaid kriteeriume, nagu nt materjalide kvaliteet, ergonoomika, mugavus, turvalisus, disain. Muu hulgas arvestati ka erinevate seadmete kasutamislihtsust ning ühilduvust mobiilseadmetega.

Nagu arvata võis, võidutsesid kallimad ja luksuslikumad autod: esikoht kuulus linnamaastur Acura RDX-le ja teisele kohale jäi Cadillac XTS. Seda enam väärib tähelepanu, et auhinnaline kolmas koht kuulus tavalisele kompaktautole Chevrolet Cruze.

Lisaks pääsesid esikümnesse ka Hyundai Santa Fe, Kia Forte (Cerato), Lexus GS 450h, Mazda 6, Nissan Pathfinder, Ram 1500 ja Toyota Avalon.

Eksperdid tunnistasid kokkuvõtteks, et autotootjad on viimasel ajal hakanud üha rohkem pöörama tähelepanu autode interjöörile. Eriti torkab see silma Ameerika turul, kus varem ei pööratud sellele kuigi suurt tähelepanu.

7

uudised

maineka red dot-disainiauhinna

> Opel Adam pälvis

37-liikmeline rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii leidis, et Opeli uus väikeauto Adam on disainiauhinna red dot autode ja transpordikategooria võitjaks parim kandidaat.

Ekspertide hinnangul võlub Adam oma kliente ilusa kuju ja trendikusega, mistõttu ongi ilmselt seda tellitud juba üle 30 000 eksemplari. „Adamiga näitame taas kord oma suutelisust pakkuda suurepärast disaini igas sõiduautode kategoorias ja igale maitsele,” ütles Opeli peadisainer Niels Loeb.

Nimelt on uus Adam juba neljas Opeli red dot-disainiauhinna võitnud mudel alates aastast 2009. Eelnevalt on selle ihaldatud auhinna 8

võitnud keskklassi Insignia, Astra Sports Tourer ja kompaktne Astra GTC kupee. See tõestab, et Opel Insignia loodud uue disainisuuna on nii kliendid kui ka eksperdid väga hästi vastu võtnud.

Sel aastal kandideeris red dot-disainiauhinnale 1865 firmat ja disainerit 54-st riigist, kes esitasid žüriile ühtekokku 4662 toodet 19 kategoorias. Opelile antakse auhind ametlikult üle auhinnatseremoonial, mis toimub 1. juulil 2013 Essenis Aalto teatris.

Seda praeguseks ühte kõige olulisemat ja mainekamat disainiauhinda hakati välja andma juba aastal 1955.

> Dubai politsei istutati

superautode rooli

Lamborghini Aventador on paljudele autohuvilistele eestlastele tuttav telesaatest „Eesti kõige-kõige“, kus teda tutvustati kui meie koduvabariigi kõige kallima müügihinnaga autot. Tema hinnasildil ilutseb number 350 000 eurot! Ometi on maailmas riike, kus sedasama autot kasutatakse nagu meil Škoda Octaviat – politseiautona!

Nimelt võttis Dubai politsei äsja tollesama Aventadori kasutusele maanteede patrullautona. Autod on varustatud kogu politsei tööks vajaliku tehnikaga ja emiraadi valitsus leiab, et need autod suudavad efektiivsemalt tagada ohutust sealsetel maanteedel.

Lihtsalt sellist politseivärvides autot nähes ei teki kiiruseületajatel enam

> General Motors investeerib Euroopasse General Motors otsustas investeerida kolme järgmise aasta jooksul oma Saksamaal baseeruvasse Euroopa üksusesse 4 miljardit eurot. Investeeringu tulemusena peaks Opel ajavahemikul 2013–2016 tooma turule 23 uut mudeliversiooni ja 13 uut mootorit.

Loomulikult ei puuduta investeering üksnes Opelit, vaid ka Chevrolet’d, mis kasutab Opeli tehnikat.

Opel teatas seepeale, et investeering puudutab kolme uut mootorisarja ning 13 uut mootorit, mis aitab uuendada oma mootorivalikut 80 protsendi ulatuses. Sama perioodi jooksul toob Opel turule ka viis uut käigukasti. Opel alustab

vähimatki mõtet hakata eest ära kihutama, nagu seal pahatihti on kombeks.

Peegelsiledad laiad sirged teed kõrbeavarustes – kõik edasine sõltub juba üksnes mootorite võimsusest.

Kuid vaevalt oli maailm suutnud oma jahmatusest Aventadori uudisest toibuda, kui Dubaist tulid juba uued teated: politseiameti hoovile saabus uus partii superautosid. Sedapuhku enam mitte Aventadorid, vaid juba Ferrari FF-d.

Sellest, kust sai riik nii palju raha, et osta sellised politseiautod, paraku ei räägita, kuid oletatakse, et see võib olla tulnud just seaduserikkujatelt konfiskeeritud superautode müügist.

4 miljardit eurot

oma mootorivaliku uuendamist kohe, tuues turule uhiuued 1,6-liitrised bensiini- ja diiselmootorid koos teise põlvkonna viie- ja kuuekäiguliste käigukastidega. Lähitulevikus tuleb ka uhiuus kuuekäiguline käigukast ning poolautomaatne käigukast.

Eriti peaks see rõõmustama Adam’i ja Corsa ostjaid, sest lõpuks ometi on ka nende jaoks tulemas uus viieastmeline poolautomaatne käigukast. Opeli praeguse põlvkonna kuuekäiguliste automaatkäigukastide täiustamise järel võetakse ette aga täiesti uus, kaheksakäiguline käigukast.

9

kaanelugu

endiselt Ĺ armikas: Ăœlle kaljuste on endiselt stiilne ja ĹĄarmikas, nagu poleks vahepealseid aastaid olnudki.

10

27 aasTaT Tagasi: 1986. aastal sõitsid Kaie Mihkelson ja Ülle Kaljuste filmis “Keskea rõõmud” eksperimentaaltehasest toodud Tauriaga Tallinnast Lõuna-Eestisse.

Ülle Kaljuste l e e t n a a m s a a t Meie rõõmsameelne kaanestaar Ülle Kaljuste on teinud Eesti teatris ja kinos kümneid ja kümneid erinevaid rolle.

Kuid üks on eriliselt mällu sööbinud: filmis „Keskea rõõmud“, kus Ülle tegi Tauria roolis läbi teekonna Tallinnast LõunaEestisse. Kuidas kulgeb sama teekond 27 aastat hiljem uhiuue Toyota RAV4 roolis?

poole. Tema mäletabki õnneks kõike. Selgub, et too Tauria saadi Zaporožje eksperimentaaltehasest koos auto katsetajaga. Selline Ülle Kaljuste tegelane roolis tolles filmis auto olevat olnud selleks ajaks Nõukogude 1986. aastal tuttuue Zaporožetsiga, mis ei Liidus sisuliselt valmis juba 15 aastat, kuid olnud enam lihtsalt sapikas, vaid ZAZ-1102 rahaliste raskuste tõttu ei suudetud kuidagi Tauria, Tallinnast läbi Tartu Lõuna-Eestisse. tehast käivitada. Alles siis, kui L. I. Brežnev Et külastada imetohter Nigulit. isiklikult asjasse sekkus, Ülle ei tea ise tänasaadi lõpuks Tauria a ri u seni, kust see Tauria a T vabrik Ukrainas tööle. o o t t Selgub, e tookord välja võeti. Sest Too konkreetne je ž ro o p a kui venelaste autoentZ auto oli tol hetkel i d saa t s süklopeediat uurida, on e katsetajaga läbinud s a h taalte Tauria tootmisaastateks eksperimen juba 100 000 km ja ga. ka filmivõtetel istus märgitud 1988–2006, to katsetaja u a s o o k see tähendab, et tema katsetaja kogu aeg tootmine algas alles kaks Tauria tagaistmel. Paras imetegu see kõik aastat pärast filmivõtteid. Pöördun abi tollal kindlasti oli ja Ülle meenutab naerdes saamiseks filmi režissööri Lembit Ulfsaki filmivõtteid, kus ta Tallinnast alates ei tekst: Raivo E. Tamm fotod: SõiduSTiil

11

kaanelugu

12

SiLva Raud: Laulja Silva Rauda kehastanud Ülle Kaljuste oli saanud toona juhiload üsna hiljuti. Sõita oskas ta aga hästi ning oma enesekindlusega pani ta nii mõnegi mehepoja oma tegelaskujusse armuma.

saanud Tartu maanteel ühtegi peatust teha ilma, et kohe meestekari ümber poleks olnud. Mehed tahtsid Ülle sõna otseses mõttes autost välja tõsta, et ka salongi sisse vaadata koos palvetega, et kas nad tohivad ka sinna armatuurlaua alla vaadata?

Sama reis 27 aastat hiljem

Taastame osaliselt tookordse automatka.

Me ei lähe küll Võrumaale imeravitseja Nigulit otsima, aga võtame tuttuue Toyota RAV4 ja kaasa tuleb ka samas filmis mänginud Ülle hea sõbranna Kaie Mihkelson ning esoteerikast palju teadev Helena Merzin. Reisisihiks Tartu Uus Teater, kus õhtul esietendub lavastus „Keskea rõõmud“.

Just tollestsamast filmist ainest saanud arutelu keskea üle. Loomulikult ei tähenda keskiga muud kui rõõme. Nii, nagu iga iga…

Toona filmis keskeale lähenevaid tegelasi kehastanud prouad on nüüdseks juba õrnalt keskikka välja jõudnud ja seega on meie auto rõõme täis – nii keskeast, heast huumorimeelest kui ka mugavast autost tulenevast sõidurõõmust. Ülle on taas roolis ja täna ei taha teda keegi sealt välja tõsta.

Arutleme, et kui seda filmi oleks filmitud täna, kas siis oleks ta tegelane Silva äkki sõitnudki hetkel kuumalt uudse Toyota RAV4-ga? Oli ju meilgi päris raske leida üht vaba linnamaasturit pungil täis proovisõidugraafikute vahelt. Eelmine RAV4 on meil Eestis tänaseks üks laialdasemalt levinud rahvamaastureid ja ka uue mudeli vastu on huvi meeletu, see tähendab, et hetkel valitseb tema osas paras defitsiit. Ka „Keskea rõõmude“ Silva oli üks äge mutt, kes oli taga ajamas vaid selliseid asju ja kaupu, mis olid defitsiitsed. Nii, et mine tea!

Mõistab, miks RAV4 rahvale meeldib

Praegu liikleb Ülle igapäevaselt manuaalkäigukastiga Saabiga, kuid nii, nagu me nägime toona alles paar aastat tagasi load saanud Üllet Tauriaga väga mõnusalt sõitmas, ei ole tal ka täna automaatkäigukastiga RAV4-ga liiklemisega mingeid probleeme. Ka kaasreisijad tunnevad end sama turvaliselt, nagu toona Kaie end Tauria kõrvalistmel tundis. Oma automaatkastile ülemineku ristsed sai Ülle kätte Hispaanias rendiautos, kus ta sai lõpuks selgeks, et vasak jalg oleks parem üldse istumise alla ära keerata. Sedagi korda saavad sõbrannad koos meenutada.

Ka siis oli kaasreisijaks Kaie, kes tagantjärele naerab: „Sa tahtsid mind tookord ära tappa!“ Pisut mõtisklenud, leiab Ülle siiski, et äkki oleks täna filmitavas „Keskea rõõmudes“ RAV4 siiski liiga normaalne auto. Liiga

RooliS NAgu KoduS: Autodega on Ülle Kaljuste sõitnud kogu oma täiskasvanuelu. Nii erinevates rollides kui eraelus. Roolis tunneb ta end vägagi koduselt.

tavaline. Ta saab aru küll, miks see auto mis õhkvedrudega üles kerkib. Või Mini on saanud rahva lemmikuks – siin on kõik Cooper – jälle midagi nii teistsugust! Emotnii mugav ja nii loomulik. Ja inimene võtab sionaalne side autoga tekib tema arvates ikka ainult visuaalselt, muidu jääb ta mugavused väga kiiresti pelgalt tarbeesemeks. vastu ning harjub nendega Oma automa atkastile ruttu. Nagu näiteks Nõukogude ajal ülemineku ri pidid sa olema „keegi“, automaatkäigukast. Tema stsed sai et endale midagi erilist enda auto on valitud Ü ll e kätte Hispaa vähenõudlikult lihtne, et nias lubada. Tänapäeval poleks ülemäära palju ei pea sa enam keegi rendiautos, k us ta sai olema – kõik oleneb elektroonikat, mis võib lõpuks selge üles öelda. Ja kui autos ks, et vasak ainult rahakotist ja kui raha on puuga seljas, on vähe lisalüliteid, ei jalg oleks pa rem üldse võib igaüks endale haju ka tähelepanu mõnda erilist autot teelt. Manuaalkasti aga istumise alla ära keerata. lubada.

Tänapäeva õigustab ta sellega, et siis ei teki võimalust rooli taha autod on Ülle hinnangul magama jääda. Et kogu aeg on käed-jalad tohutult edasi arenenud. Nõukogude ajast pärit põlvkonnale, kes tuleb ajastust, kus tööd täis. mingit arengut ei toimunudki, on see kõik eriti peadpööritav.

Silva sõidaks täna äkki hoopis Aga kui esimesed lääne autod meie uunikumiga? teedele ilmuma hakkasid, siis mäletab Selline filmi-Silva taoline beib aga sõidaks Ülle, et oma kõvadest ja põrutavatest tänases päevas ilmselt millegi vingemaga, Vene autodest sellisesse mugavusse ja leiab Ülle. Või äkki hoopis mõne uunikusujuvusse ümberistumine ajas esimese miga?! Naine on kurb, et tänapäeva autod hooga südame pahaks. Näiteks kui kuskil kõik ühte nägu lähevad. Ka tema Saabivälismaal sõidutati mõne uhke luksusmersu armastus tekkis kunagi sellest, et vanemad Saabid olid täiesti teistsugused. Ja muidugi kõrvalistmel, siis mida mugavam auto, seda rohkem iiveldama ajas. Nõukogude tervis ei selle auto nime naljakas kõla eesti keeles pidanud komfordile vastu! oli ka kõva lisategur. Kuigi tegelikult olevat tema Saab 9-3 ka juba selline pehmekene, liiga nurgad-maha-nuditud auto. Üllel „leivaringi“ autoõpetaja lähevad ikka silmad särama, kui kusagilt Autodega seoses on Üllel siiski ikka head nurga tagant keerab välja mõni uunikum, või mälestused. Suhtub autodesse hästi ja mõni vanem Citroën, selline suur, kandiline, see sõbralik suhe on olnud vastastikune.

13

kaanelugu Esimene Žiguli pandi kesklinnast pihta

auto Kui Sõber: Ülle Kaljustel on autodega olnud alati meeldiv sõbrasuhe: naeratad talle, naeratab tema vastu.

Ta armastab oma autosid ja nii on ka autod teda hoidnud. Peamine tema jaoks on, et auto oleks korras ega jätaks teda teele. Ja kui kolme kümnendi roolikeeramisajaloo jooksul on ette tulnud ka kriitilisi hetki, on need tekkinud alati juba sihtkohas. Siis on ta alati õnnelikult tänanud oma sõidukit, sest see kriis oleks võinud ju näiteks tund aega varem kusagil metsavahel tekkida…

Autokooli aega saab Ülle samuti vaid läbi nalja ja naeru meenutada – alati palus kuuelapselise pere peast sõiduõpetaja Üllel alustuseks sõita Tallinnas Mustamäele Leiburi tehase poe ette, kust ta ostis perele tulised leiva- ja saiapätsid. Siis pidi Ülle sõitma tema koju, kus ootas teda 20 minutit maja ees. Ilmselt pere lõunatas ja kui mees tagasi tuli, pidi Ülle sõitma aadressile, kus ootas järgmine õpilane. Õnneks on Ülle pärit perest, kus oli auto ja ka tema esimene poiss-sõber oli automees. Õpetas oma kallimagi juhtima. Kõige raskem on tal aga tänaseni säärase „leivaringi autokooli“ tõttu manööverdamisega. Kui eksam kätte jõudis, hakanud teised naisterahvad suisa nutma, sest nad polevat osanud isegi tagurpidikäiku sisse lülitada. Läbikukkunute protsent oli suur ning kuuldavasti sai too suurpere pea lõpuks ka oma ametist lahti.

Suveetendustele sõidab meelsasti oma autoga

Kuid tänaseni on Ülle liigelnud ilma avariideta. Vahest tunneb küll, et mõni päev kohe nagu üldse ei sobi autojuhtimiseks. Teed liikluses mingeid rumalaid vigu, midagi küll ei juhtu, kõik läheb õnneks, aga lihtsalt ei sobi. Ja ei meeldi talle ka näiteks filmivõ14

tetele oma autoga sõita. Ikka oleks tore, kui auto või buss koju järele tuleks. Kunagi, filmi „Regina“ närviliste ja raskete võtete järel, sõitis ta ise oma autoga Märjamaalt Tallinna. Teel oli pikalt remont, asfalt oli ära freesitud ja kruusasel lõigul oli kiiruspiirang 30 km/h. Kuum päike oli suisa seniidis ja ees kaugel liikus vaid üks veoauto – siis tulnud kohutav uni peale ning Ülle olla rooli taga hetkeks mõtisklenud: ma ainult korraks lasen silma looja, ega sellest ju midagi juhtu.

Et see mõte oli tõesti hull, tõestab see, et ta ise virgus selle peale ehmatusega. See hullumeelne hetk meenub talle alati, kui väiksemgi väsimus rooli taga peale kipub ja see aitab tal ka alati virge olla. „Närvilistel perioodidel ei tohiks tegelikult üldse roolis olla,“ leiab Ülle.

Aga samas näiteks suveetendusetele ei taha ta sõita ühiselt bussis, vaid just oma autoga. See annab privaatsuse ja vabaduse.

Eelmisel suvel näiteks Alatskivil suvelavastust ette valmistades sai ta vabadel hetkedel minna avastama selle kandi Eestimaa nurki, kuhu muidu võib-olla ealeski ei satuks.

Läbi aegade on Ülle sõitnud päris paljude erinevate autodega, nii era- kui ka näitlejaelus. Filmis “Vanad armastuskirjad” sõitis ta Valeri Kirsi kogust saadud uunikumiga, Rootsi filmis „Paragon“ roolis ta aga taas sapikat, seda Tauria-eelset seebikarpi ZAZ-968. Mis olnud üks igavene risu. Sellele monteeriti veel kaamera-wagen taha – kaameramees oli siis selles pisikeses käulas, tema pidi üritama sõita nii, et kaamera ei väriseks, ja ise lugema samal ajal ingliskeelset teksti…

Seriaalides on ta saanud ka värskemat autotoodangut proovida. Eks enamasti ikka seoses sellega, milline mark millise seriaali sponsor parasjagu on.

Isiklik autoajalugu algab Üllel aga helerohelise VAZ-2106-ga. See auto varastati kord temalt ära. Tuli Vanalinnastuudiosse proovi, oli kui seestunud. Eino Baskin pani tähele ja küsis korduvalt, kas Ülle on haige.

Kui lõpuks välja tuli, milles asi, lõpetas Baskin hetkega proovi ja helistas kohe toonasele miilitsabossile Hellat Rumvoltile.

Too pani kibekiirelt kõik hammasrattad tööle, et Žiguli ikka üles leitaks. Ja leitigi.

Juba enne, kui Ülle ise koju tagasi jõudis.

Kesklinnas, ilmselt Olümpiast, tulnud seltskond, oli võtnud auto, et sellega öösel linna lähedale koju sõita. Kui Žiguli üles leiti, oli paak tühi, kuid auto ise korras.

Esimene välismaa auto – Opel Frontera

Siis hakkas aina rohkem välismaa autosid meie tänavatele tekkima. Aga pidev ärandamisehirm vaevas ka esimese maasturi – Opel Frontera – perre tulekut. Tuttav kindlustaja küll hoiatas, et toote omale kurja kaela! Üks selline seisis toona Ülle akende all tänaval. „Seda sai siis takseeritud siit ja sealt ja arutatud, et äkki ostaks endale ka?

Nii ilus auto! Aga äkki varastatakse ära?

Väga tihti oli kuulda, et maastureid viiakse Venemaale ja tagasi neid siis enam ei saa,“ meenutab ta.

Hind al 22 520 € Swedbanki liisinguga kuumakse

271 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

mõistab Rav4 edu: Hea asjaga harjub ruttu, teab Ülle Kaljuste toyota Rav4 edu saladust.

Ühel päeval oligi too Opel akende alt lapsele ostetud korvtooli kuhugi panna. kadunud. Ülle arvas kohe, et no ilmselt Maha jätta ka ei saanud ja nii panigi ta selle varastatigi ära ja küll on ikka hea, et endale Ülle kõrval istudes endale… pähe. ei ostnud. „Kui ta aga mõni aeg hiljem sinna Seda autot meenutab ta väga hea tagasi ilmus, oli see selge märk, et tuleb ikka sõnaga ja siiani tilgub süda verd, et ta selle endale ka selline osta,“ meenutab naine. kunagi maha müüs. Kui ta sai teada, kus Isegi proovisõitu ei käinud ta eelnevalt uuel omanikul see auto seisab, käis ta ikka tegemas. Tuttav miilits ja toosama kindlusaeg-ajalt sealt mööda, et veel kord heita taja tulid ostu eskortima, et vargad kallale üks pilk oma heale vanale sõbrale. Ka nüüd, ei tuleks. Sõitis siis otse salongist bensiiRAV4 roolis, tuleb talle kõrge juhikoha tõttu nijaama ja sealt kiiresti maale suvilasse, et oma vana Frontera meelde. vargad autot ei näeks. Seal, kurjusest eemal, Maastur meeldis talle seetõttu, et Ülle peeti siis mitu päeva jutti autoliikusid. nimetab end ise „korilasemutiks“. „Mulle Hiljem linnavahel nägi meeldib mööda metsi traalivaalitada ning ta foori taga seistes talveks seeni ja marju Tuttav miilit s ja toosama korjata.“ Kuid samas tihtilugu kõrvalt suurtest džiipidest kuldkettidega peab ta praegust kindlustaja t ulid ostu kantpäid teda ja tema Saabi tegelikult enda eskortima, e tumehalli maasturit jaoks liiga suureks, sest t vargad uurimas. Varsti hakkas sõidab ta temaga ju kallale ei tule Ülle neile lehvitama, et peamiselt üksi. Nõnda on ks. las siis arutlevad, et äkki tal oma autodereast hea on ta mõne „nende Kolja“ pruut… mälestus ka kolmeLõbusaid seiku meenub Üllele selle ukselisest Ford Focusest, mida ta pole autoga seoses veel. Näiteks kunagi, kui tal siiani maha müüdud. Sellega sõidab nüüd oli käsil suur remont, vedas ta Fronteraga tema poeg. On olnud ka üks BMW, kuid seda igasugu träni. Eestist polnud aga midagi autot saatis ainult ebaõnn. Kord tagurdas eriti saada ning ta käis oma sisekujundajast hoovis seistes talle üks isekallutaja otsa, sõbrannaga Rootsis IKEA’s. Frontera sai kord viskas auto Soome lumistel teedel nii täis laetud, et sõbrannal polnud enam pirueti jne.

Roheline tuli ainult jalakäijatele!

Kõige esimene mälestus autoga seoses on Üllel aga pärit lapsepõlvest, kui ta onu vana Moskvitši tagaistmel sõitis Rakverest Tartusse ja tagasi. See võttis sellise vana, suurte põskedega autoga terve päeva aega. Tartus aga hakkas väike Ülle oma onu liiklema õpetama. Ülle teadis nimelt raudkindlalt, et rohelise tulega tohivad jalakäijad üle tee minna – järelikult autod ei tohi rohelisega sõita. Tema pedantne matemaatikaõpetajast onu raius vastu, et ei, tema tohib ka rohelisega sõita. Aga Ülle jätkas oma joru, autod ei tohi rohelisega sõita! Onu ikka vastu, et tohivad küll, kuni onu hakkas juba päris kurjaks saama ja Üllel tekkis hirm, et äkki tõstetakse ta üldse autost välja.

Autodest välja tõstmise hirmu on tekkinud hiljemgi, kuid päriselt midagi sellist muidugi juhtunud ei ole. Üleüldse mitte midagi halba seoses autodega. Ja küllap saab see nii olema ka tulevikus, sest nagu Ülle mainis, autodega on tal vastastikune sõbrasuhe. Ja küllap saab ta muretult ka sel suvel oma autoga ilusa Eestimaa uusi nurki avastada, kui ta taas mängib MTÜ Kell Kümme suvelavastuses „Suveunistused“ Ohtu mõisas ja Alatskivi lossis.

15

Kampaania kehtib uute liisingulepingute sõlmimiseks kõigile, kes on endale Swedbankis arvelduskonto avanud hiljemalt 01.04.2013. Soodustus ei kehti suurklientidest ettevõtetele, kes ostavad aastas enam kui 5 sõidukit. Autoliisingut pakub Swedbank AS, kindlustust Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu teenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteeri pangatöötajaga. Krediidi kulukuse määr on 3,42% aastas järgmistel näidistingimustel: vara hind 16 000 € koos km-ga, sissemakse 10%, jääkväärtus 25%, lepingu periood 5 aastat, lepingutasu 200 €, intress 6 kuu Euribor + 2,5% aastas (02.04.2013 oli 6 kuu Euribor 0,332%).

proovisõit

AuTo JA Mood: Mõne jaoks täiesti erinevad nähtused, kuid Tiiu Järviste jaoks endastmõistetav kooslus.

Opel Adam

i b ä l u g l i p a j t o o t ” e o “M Millega väikeauto võlub? Ruumikusega? Ei. Dünaamikaga? Harva.

Praktilisusega? Ainult niivõrd, kui asi puudutab manööverdamisvõimet.

Hinnaga? Sageli. Midagi näikse loetelus siiski puudu jäävat… aga mis?

Ajakirja Mood väljaandja Tiiu Järviste käis sellele küsimusele vastust otsimas.

Kasutaks õige ebaharilikke kujundusvõtteid – nii mõtlesid Renault’ inimesed rohkem kui kakskümmend aastat tagasi. Ja lõid Twingo.

Sest ajast on julge kujunduse, värvika materjalivaliku ja isikupärase olekuga väikeautosid nähtud mitmeid. Mini muidugi. Fiat 500. Citroën DS3. Audi A1. Ning nüüd on ka Opel oma stiiliautoga välja tulnud. Autoga noortele, edukatele ja energilistele linnainimestele. Isegi uue mudeli tööpealkiri oli

algul Junior, mis aga esmaesitluseks muutus Adamiks. On see auto siis mõeldud eeskätt moeteadlikele Eevadele?

Auto ja Mood!

Ajakirja Mood väljaandja Tiiu Järviste pole kaugeltki ükskõikne ka autode suhtes.

Eriti trendikate ja stiilsete. „Minu jaoks Ei mingit on Adam nagu suurte

Opelite väike ja armas õde. Tootjafirma on ära tabanud ajahetke, mil turg vajab just ökonoomsust, disaini ja kindlasti ka demokraatlikku hinda,“ arvab Tiiu enne proovisõidule minekut. „Ei mingit retrot, meie vaatame tulevikku,” teatab ka autotootja Opel ise Adami välimusest retrot, rääkides. Tjah, küllap levikku. on pigem asi selles, et

e tu

meie vaatam

17

proovisõit Hind al 10 524 € Swedbanki liisinguga kuumakse

127 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

lInnAsõIduks IdeAAlne: Tiiu Järviste hinnangul on Adam linnaautoks ideaalne: kerge manööverdada ja samas stiilne.

erinevalt Minist ja Fiatist ei ole Rüsselsheimi firmal oma minevikust säärast legendaarset väikeautot võtta. Suure sõjaeelne Kadett, mille pealt venelased esimese mosse maha vehkisid, pole vist enam päris see teema.

Tühjalt kohalt loodud auto on aga igati nunnu. Temast paistab küll veidi Audi A1 ja pisut ka Fiat 500 jooni, kuid see ei tee tulemust halvemaks. Ja õige ehtimine alles algab. Värvipalett on mõnusalt kirju nagu 70. aastatel, musta ja valge mitmesugused segud ei olegi ülekaalus. Nagu võistlejatelgi, saab ka Adamil katuse teist värvi tellida.

Värvinimesid on hinnakirjast üsna lõbus lugeda, olgu näidetena toodud „Sweet Greens”, „Red’n’Roll”, „The Greyfather”, „Saturday White Fever”, „Purple Fiction”, „James Blond” ja „I’ll Be Black”. Kuid jäägu mõni nimi ka teile avastada.

Isikupärane disain seinast seina

Adami välimust saate isikupärastada ka kroomliistukomplekti ning erisuguste velgede abil. Viimaste läbimõõdud on 15–18 tolli. Ning kui erikujulised ja erivärvilised rattad teie arvates veel küllalt omanäolised ei ole, saate rattakodarale lasta kinnitada kerevärvi (või mõnda muud värvi) „lipsu”.

18

sIsemus IgAle mAITsele: Opel Adami sisemust saab valida mistahes stiilis ja mistahes toonis. Antud interjöör on kooskõlas auto välisvärviga.

Mootorikattele ja katusele tellitavad triibud teevad Adami sportlikumaks. Jne, jne.

Eestis müüdud esimene Adam, millega ka Tiiu proovisõitu tegi, on kollane. Nii väljast kui ka seest. Osaliselt muidugi. „Mulle meeldib selle auto juures väga tema disain ja energiline iseloom. Tal on meeldi-

valt avarust esireas, istmed on mugavad, paneelil kellad seieritega, arusaadav nupu­ lahendus, veidi retrolik ja lakooniline,” räägib Tiiu.

Sõitjateruumi saab oma soovi järgi veelgi mitmekülgsemalt kujundada. Aplikatsioon armatuurlaual võib olla kere värvi nagu

Ei miNgit rEtrOt: Opel Adam ei ole ühegi legendi reankarnatsioon, vaid täiesti uus nähtus. Püüdmaks inimesi, kes mõistavad olla stiilsed.

KäEKOtt mAhub sissE: Pakiruum ei ole Adamil just suur, kuid elementaarsed asjad mahutab ära. Nagu näiteks käekoti jms.

antud autol, või kanda ühte paljudest mustritest. Laepolstrile aga võite tellida näiteks rünkpilvedega sinitaeva pildi. Ja kui see veel küllalt isikupärane ei ole, saab laepolstri taha panna põlema 64 valgusdioodi, mis imiteerivad öist taevalaotust. Võimalusi on nii palju, et hinnakirja mõningase uurimise

järel läheb igaühel silme eest kirjuks. Et aga käigukast laseb fooride vahel ka tempokalt kirju saaks hoopis Adam, ja seda maitsekal liikuda. viisil, on Opel ostjatele abiks välja mõelnud Linnast väljas hakkab mootor aga terve hulga kujunduspakette, mis tagavad kaebliku undamisega juhtima tähelepanu vähemasti värvikombinatsioonide jäämise kuuenda käigu vajadusele, aga eks hea maitse piiridesse. ta ju rohkem linnaautoks „Pakiruum ei mahuta mõeldud olegi. „Ainus, , is ld e ga me kuigi palju (170 l), nii mis mind tõesti ehmataMis mulle vä n o o et vähegi arvestatava valt häiris, oli tagurdat u a t e , e on se pagasiga reisimiseks käivituv sireen. iLinkiga. misel ll e t in d tuleb ühe või mõlema Läksin esimese hooga u t a t varus tagaistme seljatugi omadega ikka päris alla lasta,” leiab Tiiu. Ka sassi, mõistmaks, et mis nüüd valesti tagaiste on nagu sellistel autodel ikka. „Ma on? Veel oli tore see, kuidas tal tagaluuk ei hakanud üldse sinna ronimagi. Pigem avaneb. Minu jaoks täitsa üllataval moel – nautisin seda, mida auto mulle rooli taga tuleb vajutada Opeli logole ja luuk avaneb pakkus. Rool, käiguvahetus ja pedaalid elektriliselt.” liiguvad lausa üllatava kergusega. Ja mis Kokkuvõtteks leiab Tiiu, et Opel on mulle väga meeldis, on see, et auto on trenditeadlikele i-põlvkonna inimestele varustatud intelliLinkiga. See on selline loonud igati huvitava toote, mis peaks aja info- ja meelelahutussüsteem, mis integmöödudes üha paremini virtuaalmaailma reerib autosse nutitelefoni, nii Android sobituma. „Linnas sõitmiseks minu arvates kui AppleiOS-i! Selle kaudu on võimalik väga kihvt auto! Sellega eristute kindlasti,” kasutada ka telefonis olevat navigatsioolausub Tiiu Järviste autot tagastades. nirakendust.” Ja kui tahate autos oma telefonist korraliku kvaliteediga muusikat (üle Mida oligi tarvis tõestada.

Bluetooth-liidese) kuulata, saate Adamisse tellida Infinity helisüsteemi.

Eeskätt linnasõiduks

Mootoreid on Adami valikus kaks, mõlemad bensiinitoidulised. Väiksem, 1,2-liitrine, arendab 70 hobujõudu, 1,4-liitrine on aga saadaval 87 või 100 hobujõuga. Automaatkäigukasti esialgu ei pakuta.

Linnas sõidab 3,7 meetri pikkune Adam kenasti, tema pöördediameeter on rahuldav – 10,2 m. Suhteliselt aeglaste ülekannetega 19

Uus

MOKKA

NÄITA END. ILMA VÄLJA NÄITAMATA. Eristu massist.

Kütusekulu linnas 5,4 – 8,4 l/100 km, maanteel 4,0–5,5 l/100 km, kombineeritult 4,5–6,5 l/100 km, kombineeritud CO2 heitmed 120–153 g/km (vastavalt R (EC) No. 715/2007 ja No. 692/2008).

Amserv Tähesaju Tallinn, Tähesaju tee 14

Amserv Sõpruse Tallinn, Sõpruse pst 151

Amserv Pärnu Pärnu, Tallinna mnt 89a

Amserv Paide Paide, Pärnu tn 114

naised ja autod

Mulle paluks ilus, suur, kiire,

. . . e n a n u p , e k i ä v , turvaline

Milline on kõige põhjapanevam küsimus, millega me elus pead vaevame? „Mis on elu mõte?” ei. Olenevalt sellest, kas küsijaks on naine või mees, on see: „Mida ma tahan?” või „Mida naised tahavad?” Ärge itsitage, nii ongi. Olen oma elu jooksul kohanud kümneid, kui mitte sadu inimesi, kes avameelsemal hetkel lõpuks ikka selle küsimuse ära ohkavad. tekst: Ylle RajasaaR fotod: sõidustiil

Vastust... täiesti ühest vastust ei ole. On variandid, nagu näiteks „Ära küsi rumalusi, kas sa siis aru ei saa, mida ma tahan?” või „sinu asi on mulle öelda, mida ma tahan!” või „aga ma ei peagi kogu aeg ühte ja seda­ sama tahtma.” aus ja inimlik ning kokku­

võttes sugugi mitte soost kinni – meil kõigil on hetki, kui me ei tea, mida me tahame. eriti ilmekalt tuleb see välja olukorras, kus tuleb langetada otsus, milline auto valida. sest auto on puhas emotsiooniost. statistika väidab, et aastal 2012 lasi 80% ameerika meestest autoostu otsuse langetada oma õrnemal poolel, suur­ britannias on vastav näitaja umbes kaks

kolmandikku ja need arvud ronivad nüri järjekindlusega ülespoole, sedamööda, kuidas tõuseb naiste haridus­ ja elatus­ tase. seega, oleme olukorras, kus naiste otsustus­ ja ostuvõime kasvab, ning oluline oleks välja uurida, mille põhjal ja mismoodi nad valivad. teisisõnu, oleme tagasi küsimuse „Mida naised tahavad?” ja selle vastusevariantide juures.

21

naised ja autod Korraldasime whatcar.ee sotsiaalmeedialehel lihtsa küsitluse, kus tahtsime välja selgitada, milline on sobiv naisteauto.

Vastusevariandid andsime ette ja lubasime ka juurde lisada. Variandid olid lihtsad: suur/turvaline/punane/nelikveoline/ automaatkastiga/ägeda välimusega jms.

Arvesse läksid üksnes õrnema soo poolt antud vastused.

Mind küsitluse tulemused ei üllatanud – ma olen ju naine, eks. Müügiosakondade siredad noormehed vaatasid vastuste virrvarri nõutult ja ohkasid – sest nii palju, kui oli vastajaid, oli ka vastusevariante.

Kuid mingid jõujooned siiski kujunesid.

Naisteautode TOP

Naisklientide ostetud autode TOP Amservis Perioodil 01.01.2013 – 25.04.2013 naistele müüdud sõidukite TOP10.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Hyundai i20 Toyota Yaris Hyundai ix35 Toyota Auris Chevrolet Aveo Toyota RAV4 Peugeot 208 Opel Astra Hyundai i30 Lexus RX

Kõige olulisem on turvalisus

Mis asi see turvalisus õieti on? Ei, naised ei räägi aktiivsest ja passiivsest turvalisusest, nad ei mõtle turvapuuri konstruktsioonist ega tugevdusraamist, ei loe kokku turvapatju ja NCAP-tähekeste arvu (neid viimaseid antakse tänapäeval peaaegu igale sõidukile, sest standardid on ühtlustunud).

Alati on tore kuulda, kui turvaline ja ohutu kõik on, aga sinna juurde käib siiski mõte iseenda juhtimisoskustest. Kui „turvaline” juht ma olen, kas ma suudan erinevates olukordades toime tulla; ja kui juhtun hätta jääma, siis kas ma saan kellelegi/millelegi loota?

Seega, kui ütleme, et turvalisus on tähtis, siis see tähendab, et vajame autot, millega alati ja soovitavalt õigeks ajaks kohale jõuda. Turvalisus on mugav ja loogiline juhi töökoht, kergelt paigale asetatav turvatool ja reguleeritavad turvavööd, pimedas ja libedaga teel püsimine, ka laste, lähedaste ja lemmikute rõõmus ja rahulik meel.

Turvalisus tähendab üksiti ka seda, et kui midagi juhtub, siis on mul käepärast telefoninumber, kust abi küsida. Seda, et auto peab võimaldama klaasist moosipurkide ühes tükis sahvrisse sõidutamise, ei pea vist eraldi rõhutama. See on iseenesestmõistetav.

Auto peab olema ökonoomne

Kütusekulu on tähtis, aga mitte üleliia.

Praktilisemad meist valdavad säästlikke sõiduvõtteid ja kasutavad ökosõidu režiimi masinatel, kus selline võimalus on; seega kütusekulu osas on võimalik ise midagi ära teha ja sealjuures rahustada ka oma rohelist südametunnistust. Ökonoomsuse alla läheb kokkuvõttes kõik see, mis puudutab auto ülalpidamiskulusid, parkimise ja pesulani välja. Kui mitu eurot pean ma iga kuu oma autole kulutama? Kui keegi/miski aitaks mul need arvutused teha, suutes sealjuures jääda objektiivseks, oleksin rõõmus.

22

MeIe TeAMe, MIdA NAIsed TAHAVAd! Automüüja Indrek Raadik on soovid ja võimalused ära kuulanud ning oskab nüüd täpselt sobiva masina soovitada!

Autol peab olema rohkelt mugavusvarustust

anda mahedal mees- või naishäälel, praegu on tihti tunne, et autos elab keegi kriiskava häälega kummitus, kes lubab su partnerile See on nüüd nii üldine soov, umbes nagu kõik ära rääkida, kui sa midagi valesti teed, „mida-iganes”. Lühidalt – kõik oluline peab autohoolduse mehaanikule nagunii... Mulle olema käeulatuses ja lisaks siis vastavalt paluks hääljuhendajaks kas Anne Reemanni igaühele tema soovide kohaselt. Toon või Sergo Varest! mõned näited, otse elust ja suguõdede Emadele, kes iga päev „piimaringe” suust. teevad, palun säärane seadeldis, mis sõidu Hea oleks, kui autosse istudes saaks ajal tagaistmelt kostva lärmi ja nõudtegeleda juhtimisega, mitte ei peaks kogu mised mu kuulmisväljast isoleeriks, nii et aeg mõtlema, et kuhu keerata ja millal. ma saaksin keskenduda Seega, peab olema assistent, kes teab, sõidule, mitte kakofooniale kus kui kiiresti sõita e s s o t u „Emme, ma tahan pissile!”, a võib; juhataks teed i u Hea oleks, k „Ema, ta lõi mind!”, „Ema, ning tuletaks meelde, egeleda mul läks pliiats katki!”. t s k a a s et Stockmannis on s e d istu Andke õhku!

Hullud Päevad, aga mitte juhtimisega, Tõkiskingade asemel sinna ummikusse pole g e a u g või kõrval võiksid auto o mõtet ronida; koeratoitu k s ei peak põhivarustuse hulka saab hoopis odavama kuhu kuuluda kontsata hinnaga kodupoest. mõtlema, et kontsakingad – sellised, Paluks neid soovitusi a ja millal.

keerat

Naiste Maailma aasta autod Naisautoajakirjanikud erinevatest maailma riikidest on valinud 2011. ja 2012. aastal Naiste Maailma aasta auto (Womens Car of The Year). 2013. aasta tulemused tehakse teatavaks septembris toimuval Frankfurdi autonäitusel.

2011. a valimistulemused

> Üldvõit läks jagamisele BMW 5. seeria ja Citroën DS3 vahel > Aasta pereauto – Volvo S60 > Aasta sportauto – Aston Martin Rapide > Aasta säästuauto – Citroën DS3 > Aasta luksusauto – BMW 5. seeria > Aasta loodussõbralikum auto – Audi A1

2012. a valmistulemused

> Üldvõitja – Range Rover Evoque > Aasta pereauto – BMW 3. seeria > Aasta sportauto – Porsche 911 > Aasta säästuauto – Honda Civic > Aasta luksusauto – Range Rover Evoque > Aasta loodussõbralikum auto – Audi A1

muuseas, on juba välja mõeldud, palun installeerige!

Juhi päikesesirmi peegli valgustuse vajalikkus on jõudnud enamiku autotootjate teadvusse, ootame veel seda, et peegel pakuks võimaluse ka detailsemalt zoomida. Ja millal tulevad nupud ja hoovad, mille taha me oma küüsi ei lõhuks? Õigus, disainerid on ju enamasti mehed ja pikad lakitud küüned pole nende seas veel popiks muutunud. Õhtuti sõbrannadega klubisse minnes võiks mugavusvarustuse hulka kuuluda kena ja kaine autojuht. Mingi korraldatud lisateenus müügiesinduse poolt?

Käed-vaba-süsteem tuleks ilmselt installeerida naisjuhile juba autosalongist lahkudes, igal teisel juhul kipub see meelest minema, et sõidu ajal on mobiiltelefoniga rääkimine keelatud. Või siis tõesti hakata mõtlema üldisemalt selle peale, et konstrueerida masina kere raadiolaineid mittelä-

bilaskvana? Kui keegi ei helista, ei ole ju vaja ka rääkida.

Kokkuvõttes on see soovitus müügiosakonnale: keskenduda autot tutvustades rohkem detailidele. Lähtuvalt muidugi ostja soovidest. Kuidas te need teada saate – see on aga üks teine, pikk lugu.

Auto peab olema ägeda disainiga

Naabrinaisel ei tohi olla samasugune!

Naabrimehel ka mitte, kui ta just ei ole Märt Avandi või Johnny Depp. Ma pean selles autos hea välja nägema. Soovitavalt parem, kui tavaliselt. Ka mu partner peab selles autos hea välja nägema. Mis Red Dot? Ma ei ole värvipime. Disainiauhinna võite endale jätta. Auto peab olema äge. Mugav, kiire, ... äge! Punane!

Auto peab olema punane

Võib olla ka sinine, oranž või pärlvalge või must, kuidas meile parasjagu meeldib.

Üldiselt peaks auto olema puhas, seest ja väljast. Teatud juhtudel võib olla ka väike ja punane, ehkki tasuks meelde jätta, et „väike” on nõrkadele. Seega, auto olgu turvaline, ökonoomne, kihvti disainiga ja kas või punane. Peaasi, et rahulolev naeratus me näolt ei lahkuks. Sest auto, see on vabadus!

Seega, kokkuvõtteks – kes ütles, et müügiosakonna töö peab olema kerge?

Lohutage end teadmisega, et igaühel, sealhulgas naisterahval, kes siseneb modernsesse autosalongi, on veel raskem, sest valimine läheb tehnoloogia arenedes järjest keerulisemaks. Püüdke kliendiga lähemalt tuttavaks saada, tema soovid ja unistused ära kuulata ning nende põhjal teha otsus, mida talle tegelikult vaja on. Kui keegi ütleks mulle, mida ma tahan ja mida mul vaja on – siis selle ma võtangi!

23

uus versus vana

Toyota Auris –

moodsam ja hoogsam

24

Kui senine Toyota Auris oli välimuselt üpriski tagasihoidlik, siis uue kohta ei saa seda enam kohe kuidagi öelda. Lisaks välimusele on muutunud ka auto proportsioonid – uus on pikem ja madalam, ehk lisandunud on ka üksjagu sportlikkust.

25

uus versus vana Hind al 14 990 € Swedbanki liisinguga kuumakse

180 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

KÜLJELT Külgvaates tulevad mõlema erinevused kõige paremini esile. Ehkki telgede vahe on autodel sama, on uus Auris 30 mm pikem ja tervelt 55 mm madalam. Voolujoonelisus ja kompaktsem sõitjateruum on samuti visuaalselt hoomatav. tekst: Tõnu Tramm, whatcar.ee fotod: SõiduSTiil

Ülipopulaarsest luukpära Corollast välja kasvanud auris on jõudnud oma teise põlvkonnani. Vaatamata sellele, et auto telgede vahe on jäänud samaks, on ta kogu oma olemuselt märksa hoogsam ja sportlikum. Enam ei ole tegemist pontsaka ja ümaravõitu pereautoga, vaid igati stiilse ja oluliselt köitvamate proportsioonidega kompaktiga. Eriti hästi tulevad muudatused esile just siis, kui kaks autot kõrvuti panna.

Pealegi pole hoogsus üksnes näiline.

Kergelt nõgusa katuse ja integreeritud tagaspoileriga õnnestus vähendada ka õhutakistust. Põhja alla on samal eesmärgil lisatud mitu tasandavat paneeli, nii et aurise õhutakistustegur on vaid 0,277.

Olgu võrdluseks toodud, et maailma ühe väikseima õhutakistusteguriga autol Toyota Priusel on see 0,26, s.t erinevus ei olegi enam väga suur.

Teadupoolest on aga just tuuletakistus üheks olulisemaks osaks kütusekulust, mis uuel mudelil on kahanenud oma poole liitri jagu 100 km kohta. Start-stopp süsteemi lisandumine diiselmootorile on toonud aga selle jõuallika keskmise kulu alla suisa 3,8-liitrini 100 km kohta. loomulikult on ka uuel aurisel olemas hübriidversioon, mille põhiolemus ei ole muutunud.

26

EEST Moodne LED-tulede pakett on tänapäeva autodel saanud juba kohustuslikuks elemendiks. Kitsam tulederiba ja X-kujundi moodustavad õhuvõtuavad esipaneelil ja pampril meenutavad aga juba pisut sugulussidemeid Lexusega.

TAGANT Uuel mudelil on tagaluugi avamise käepide kolinud kõrgemale, mis meie kliimas on pigem positiivne: on väiksem tõenäosus käsi määrida. Numbrimärgi kolimine alla tagumisele põrkerauale tähendab meie tingimustes aga pigem vastupidist.

Hind al 13 990 € Swedbanki liisinguga kuumakse

168 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

Toyota Aurise strateegilised mõõdud Pikkus Laius Kõrgus Telgede vahe Pakiruum

Uus 4275 mm 1760 mm 1460 mm 2600 mm 360 l

Vana 4245 mm 1760 mm 1515 mm 2600 mm 354 l

Mootori ja käigukasti valikud

SEEST Uue Aurise (üleval) retrolik armatuurlauakujundus on omamoodi äge. Samas oli eelmise mudeli esile kerkiv keskkonsool ja mugavalt käeulatuses asuv käiguvalits samuti huvitav. 1,6-liitrise bensiinimootori poolautomaatne käigukast on uuel asendatud variaatorkäigukastiga, seevastu on poolautomaat lisandunud 1,4-liitrise diisli mudelivalikusse.

VANA Mootorid Käigukast Võimsus Kütusekulu 1,33 VVT-i 6 MT 99 hj 5,9 l/100 km 1,6 Valvematic 6 MT 132 hj 6,6 l/100 km 1,6 Valvematic 6 M/M 132 hj 6,3 l/100 km 1,4 D4D 6 MT 90 hj 4,8 l/100 km 1,8 VVT-i Hybrid e-CVT 136 hj 3,8 l/100 km UUS Mootorid Käigukast Võimsus Kütusekulu 1,33 VVT-i 6 MT 99 hj 5,5 l/100 km 1,6 Valvematic 6 MT 132 hj 5,9 l/100 km 1,6 Valvematic 6 M/D S 132 hj 5,7 l/100 km 1,4 D4D 6 MT Start/Stopp 90 hj 3,8 l/100 km 1,4 D4D 6 MT 90 hj 4,2 l/100 km 1,4 D4D 6 MMT 90 hj 4,2 l/100 km 2,0 D4D 6 MT Start/Stopp 124 hj 4,3 l/100 km 1,8 VVT-i Hybrid e-CVT 136 hj 3,7 l/100 km

PAKirUUMiD Uue mudeli (vasakul) pakiruumi topeltpõhi ja tagaistmete seljatugede allakäänamisel allapoole vajuvad istmepadjad aitavad tekitada lihtsa liigutusega sileda kaubaruumi. Uus istmete kokkupakendamise Easy Flat süsteem ongi uue Aurise sisemuses vaat et üks olulisemaid uuendusi.

27

proovisõit

prOpOrtSiOOnid pAigAS: Opel Cascada näeb välja kena ja sihvakas ning tootja ise rõhutab, et tegemist ei ole lahtise Astraga.

Cascada: l e p O m a s u l i e g kõi Pealkirjas esitatud väide kõlab kahtlemata ambitsioonikalt, kuid hetkel tootmises olevatest Opeli mudelitest on Cascada minu silmale kindlasti kõige kaunim vaadata. tekst: Argo Verk, whatcar.ee fotod: Argo Verk, Opel

Loomulikult mõjuvad teatud versioonides mulle sümpaatsena ka Astra, Insignia ja ka pesamuna Adam, kuid Cascada proportsioonide vastu pole neil midagi panna. Opeli tootjate endi sõnul on Cascada neile eriti tähtis, sest näitab, mida firma tegelikult suudab. Eraldi toonitatakse, et Cascada ei ole Astra lahtine versioon, vaid loodi algusest peale kabrioletiks.

Siiski tunduvad nii uustulnuka esiosa, aga eriti armatuurlaud kahtlaselt tuttavad. Ühtlasi võeti veermiku loomisel abiks võimsamate Astra perekonna liikmete autopõhi.

Igatahes nägi Opeli auahne plaan ette preemium-keskklassi avaautodega konkureeriva sõiduki valmistamist, hoides müügihinna 28

kAtuS On pehme: Sedapuhku otsustati pehme katuse kasuks - võtab vähem ruumi ja on kokkuvõttes ka odavam.

seejuures pigem VW, Peugeot või Renault tasemel. Pärast kevadises Monte-Carlos toimunud proovisõitu võib tõdeda, et Opel on ülesandega peaaegu hakkama saanud.

mitu, aga eelkõige sai nii anda disaineritele vabamad käed, et nad saaksid luua ideaalsete proportsioonidega nägusa sõiduki.

Võtab ju pehme katus kokkuvoldituna oluliselt vähem ruumi, mis lisaboonusena Stiilne välimus annab ka suurema pakiruumi. Vähetähtis Planeerides Cascadat, otsustas Opel pole ka kogu süsteemi kaal ning toimikasutada pehmet katust, mise töökindlus. Mõlemad on väidetavalt erinevalt kunagisest Astra esmaklassilised Opeli tootjat Twin Topist, mis, kui vaja, e endi sõnul ega jää milleski alla kattus metallist koorikuga. kallimate Saksa on Cascada neile eriti brändide omadele.

Põhjuseid sääraseks tähtis, sest n teguviisiks oli tegelikult Tugevuse tagamiseks

äitab, mida ult suudab.

firma tegelik

OPELFESTI VINGED PAKKUMISED: Soodustus kuni 8 999 € Head liisingutingimused Astra

hind alates

Insignia

hind alates

Zafira Tourer hind alates

16 135 € 20 865 € 22 017 €

ja soodustus kuni ja soodustus kuni ja soodustus kuni

5 408 € 8 999 € 3 730 €

Kampaania kestab kuni 19.05.2013 Mudelite keskmine kütusekulu 3,5–11,0 l/100 km ja CO2 emissioon 94–258 g/km.

Amserv Tähesaju Tallinn, Tähesaju tee 14

Amserv Sõpruse Tallinn, Sõpruse pst 151

Amserv Pärnu Pärnu, Tallinna mnt 89a

Amserv Paide Paide, Pärnu tn 114

proovisõit kasutatakse magneesiumkomponente ning mitmekihilisus aitab parandada nii sooja­ pidavust kui ka müraisolatsiooni.

Disaineritel õnnestuski kokku joonistada elegantne ning noobel 4­istmeline kabrio­ lett, mis näiteks pikkuse poolest ületab nii Audi A5 kui ka BMW 3. seeria vastavaid versioone. Seetõttu saab masina taga­ istmel ilma jalgu amputeerimata tõepoolest ka täiskasvanu istuda.

Tähtsaimaks saavutuseks võib aga pidada asjaolu, et isegi ülestõstetud katu­ sega säilitab Cascada oma stiilse välimuse ega mõju kohmakana. Praktilisust rõhutab sõltuvalt katuse asendist 280–380 liitrini küündiv pagasiruumi maht, mida saab taga­ istmete seljatugesid alla voltides (lihtne nupuvajutus!) suurendada isegi 750 liitrini.

Opel toonitab, et Cascadaga saab vedada kuni 1,82 m pikkuseid esemeid.

Naudib kiiret sõitu

Kuidas on aga lood juhitavusega? Lahtistel autodel omandab termin „kere jäikus“ hoopis uue tähenduse, kuna puuduvad masinat ülaltpoolt koos hoidvad kaared. et Cascada evib standardis Opeli suure­ Arusaadavalt ei aktsepteeri tänapäevane pärast HiPerStrut esivedrustust, mida automaailm enam „vedelaid“ sõidukeid oleme varasemalt kiitnud nii Insignia kui (esimesena meenub omaaegne Saab 900 ka Astra proovisõitudes. või 9­3) ja õnneks on insenerid Ühtlasi võib juht Flex­ Cascadaga selles osas b a n an t s e s u ik Ride­süsteemi abil valida kõvasti vaeva näinud. jä a Masin t s u 3 erineva sõidurežiimi Materjalivalik t a k et vahel: nupuvajutusega aimu tõsiasi, hõlmab lisaks kõrg­ ulgeda saab muuta nii gaasi­ s i õ tugevale terasele v a d a v a ab pedaali tundlikkust, kõikvõimalikke elemente sa kuni rooliülekannet kui ka Mendelejevi tabelist ka sõidu ajal . /h mootori karakteristikuid ning ponnistuste tule­ m k 0 5 kiiruseni ja vedrustust. Lihtsalt musena võib Cascadaga seletatuna tähendab see, et Sport­asendis kurve võtta, kiirendada ja pidurdada nagu iga sportliku autoga. Masina saab Cascadaga nautida ka kurvilist teed. jäikusest annab aimu tõsiasi, et katust saab avada või sulgeda ka sõidu ajal kuni kiiruseni Uus otsepritse turbomootor Testiautod olid kõik varustatud Opeli 50 km/h. Kogu protseduur võtab aega vaid uusima saavutusega mootoriehituses: 17 sekundit.

1,6­liitrise SIDI (Spark Ignition Direct Juhitavusele mõjub positiivselt ka see, Hind al 22 197 € Swedbanki liisinguga kuumakse

267 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

Injection) turbomootoriga arendab Cascada kütuse otsepritse toel 125 kW ning 260 Nm. Jõuallikas kapoti all on igati sobilik, andes edevale masinale mitte küll just sportautoliku kiirenduse, kuid siiski igati piisava, et sõitu nautida.

Pöörete kerkides muutub ka helitaust kõrva paitavaks, samas tühikäigul ei saa ilma tahhomeetrile pilku heitmata üldse aru, kas mootor töötab või mitte. Tootja sõnul peaks kütusekulu jääma mõistliku 6,3 l juurde 100 km kohta, kuid proovisõit seda näitajat päris ei kinnitanud. Kindlasti nõuab mägiteedel kiirendamine­pidurda­ mine oma, aga kõhutunde järgi prognoo­ siks reaalses elus ehk kuskile 8 liitri kanti ulatuvat kütusekulu. Ülejäänud mootorivalikud koosnevad kahes versioonis 1,4­liitrisest ülelaadimi­ sega ottomootorist (88 või 103 kW) ning 2­liitrisest CDTI diislist, mis arendab 121 kW. Käigukast on alati 6­käiguline, automaat on nii viimatinimetatul kui ka suuremal bensiini­ mootoril. Suvel peaks Cascada valikusse lisanduma ka võimas BiTurbo diisel, mis ühildub vaid manuaalkastiga.

Kaks varustuspaketti

KUrvIdeS pIISavalt jäIK: Ilma katuseta auto puhul on kere jäikus väga oluline, et see kurvides “läbi ei vajuks”. Selle kallal on Opeli insenerid igatahes tublisti vaeva näinud.

30

Varustusest on hetkel teada vaid, et Cascada tuleb kas Cabriolet­ või Cosmo­ versioonis. Tootja kinnitab, et ka baas­ versioonilt ei puudu ükski oluline detail, kuid ilmselgelt leiab Cosmo ostja ennast mõnevõrra mugavamast keskkonnast.

Heaks näiteks on siinkohal kas või elekt­

Nagu ameeriKas: Kangema varustusega mudelil ulatab auto juhile turvöö ise kätte.

ÜhT-TeisT iKKa mahub: Tänu pehmele katusele on pakiruumis kohta ka reisikohvritele ja muule vajalikule.

riline turvavöö „kätteulataja“, ilma milleta peavad eesistujad akrobaadina painduma, et üleüldse ohurihmani küündida.

Lisavarustuse nimekirjast leiab aga soovi korral nii eksklusiivse Nappa nahksisu, ventileeritavad istmed, adaptiivsed esituled, parkimisassistendi, roolisoojenduse jpm.

Testiauto näiteks oli varustatud ülijämeda nahkse sportrooliga, mida tavaliselt kohtab vaid kordades rohkem maksvates sportautodes. Tõsi, läbimõõdult võinuks rooliratas pisut väiksem olla, aga Cascada polegi ju kihutamiseks mõeldud.

Üllatavalt soodne hind

Hinnatase algab keskklassi avaautole mitteomaselt madalalt – veidi üle 22 000 euro eest saate 1,4-liitrise turbo-Cascada, millel 120 hobujõudu ja Cabriolet varustustase.

Proovitud SIDI-mootoriga masin maksab vähemalt 24 500, automaadiga versioon ligi 26 000 eurot. Umbes sama palju tuleb välja käia ka odavaima diiselversiooni eest.

Kahtlemata tõstab täiendav varustus auto hinda, kuid sellegipoolest tundub isegi u 30 000 eurot maksev kaunis ja hästivarustatud kabriolett küllalt hea pakkumisena. Suutes kõrvale jätta asjaolu, et teie uue lahtise kaunitari ninaosal polegi tähest, ringidest või propellerist koosnevat firmamärki, on Opel Cascada tegelikult täitsa hea valik. Konkurentsivõimeline hind ja stiilne disain moodustavad paketi, millest on mõnusa suveauto otsinguil küllalt raske mööda vaadata.

riKKaLiK VarusTus: Lisaraha eest saab autole tellida eksklusiivse Nappa nahksisu, ventileeritavad istmed, parkimisassistendi ja palju muud. Tagaistmele mahuvad ära ka kaks täiskasvanut ning seisupidur töötab elektrooniliselt.

31

Sa soovid, et elaksid kontorist kaugemal.

i40 laomudelid nüüd

-2 500 €!

-2 500 €!

i40 laomudelid nüüd

Uus Hyundai i40. Sinu ootusi ületades.

Kui osa inimesi unistab jalutuskäigust tööle, siis Sina eelistad veeta rohkem aega autos. i40 on muudetud erakordselt ökonoomseks - kütusekulu algab vaid 4,3l / 100 km ja see aitab Sul säästa. i40 suurepärases standardvarustuses on muuhulgas tagurduskaamera ja püsikiirushoidja. Ning väike lisadetail, nagu roolisoojendus, muudab iga päeva päikeseliseks. www.amserv.ee

i40 keskmine kombineeritud kütusekulu 4,3 l /100 km, CO₂ heitmed 113-179 g/km

AMSERV TÄHESAJU, Tähesaju tee 14, Tallinn, tel. 620 0940; AMSERV PÄRNU, Tallinna mnt 89a, Pärnu, tel. 445 5735; AMSERV TURU, Ringtee 32, Tartu, tel. 730 0673; www.amserv.ee

proovisõit

Hyundai Santa Fe

u k h õ e l u u t t e k s r ä v k a v h a p

i-tähtedest pakatavas Hyundai euroopa mudelivalikus mõjub uuel maasturil Santa Fe nime säilimine nagu pahvak värsket tuuleõhku. Ka auto ise mõjub värskelt, mis tahes nurga alt seda ka ei vaataks. tekst: Argo Verk, whatcar.ee fotod: SõiduStiil

Loomulikult on arusaadav, et firmad sätivad oma autode numeratsiooni loogilisse järjekorda, ja iga lapski mõistab, et i40 on suurem kui i30. Sellegipoolest meeldib mulle Santa Fe rohkem kui ix45, mis

tõenäoliselt oleks pidanud uudismudeli tagaluuki ehtima. Väidetavalt olla nimi turul nii tugevasti juurdunud, et Hyundai ei tihanud seda teiste mudelite eeskujul muutma hakata. Ehk siis ainuke i-tähega asi Santa Fe juures on ilmselt midagi Apple’i tootevalikust mõne autosviibija taskus.

tehniliselt peaaegu identsed olema, läheb vähemalt selles autoklassis iludusvõistluse võit pikema nimega „korealasele”. Santa Fe paistab Sorentost iga nurga alt vaadatuna efektsem ja kenam.

Mugav ja pehme

Maanteelgi käitub Santa Fe nagu korralik suur maastur – õõtsub tublisti ja kaldub Võrreldes eelkäijaga tundub uus Santa Fe kurvides küllaltki mehiselt. Kõik viitab palju jõulisema ning suuremana, kuigi auto sellele, et sihiks on seatud eelkõige pikkus on kasvanud vaid väheste sentimugavus. Paraku ei saa auto selle ülesmeetrite võrra. Esiots oma massiivse kuueandega vähemalt Premiumi varustuses nurkse iluvõrega mõjub eriti maskuliinselt 19-tollistel velgedel veeredes just kõige (andku soolise võrdõiguslikkuse aktivistid paremini hakkama ning õhukese profiiliga mulle andeks) ja tagaosa toob tulesid rehv toob maantee ebatasasused üsna arvestamata meelde mehiselt esile. 17-tolliste standardvelBMW X5 kujustuse. gedega on sõidumugavus Võrreldes ee lkäijaga oluliselt parem.

Ja see on kahtlemata tundub uus kompliment!

Santa Fe maastikusõiSanta Fe duomadused Arvestades, et jäid sobiva raja palju jõulisem Hyundai ja Kia sõidukid a ning puudumisel proovimata, kuid kipuvad tihtipeale nagu linnamaasturite puhul s

Mõjub suurena

uuremana.

33

proovisõit Hind al 34 990 € Swedbanki liisinguga kuumakse

420 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

pehMe Ja Mugav: Kurvides kaldub suur maastur küll üksjagu, kuid 17-tollised standardrehvid siluvad tee ebatasasusi eeskujulikult.

üldiselt – vaevalt enamik ostjatest autoga seenemetsast kaugemale minna soovibki.

Normaaloludes jagab Hyundai veojõudu ette-taha automaatselt (100 : 0 kuni 50 : 50), nelikvedu saab ka suhtes 50 : 50 lukustada.

Jõuline mootor

Jõuülekanne teenib vaid kiidusõnu. Ainsa mootorivariandina leiab Santa Fe kapoti alt 2,2-liitrise diisli, mis arendab 145 kW ruuMi Kui paLJu: Tavaolekus mahutab pakiruum 585 l, paari lihtsa liigutusega moodustub ja 421 Nm. Baasmudelil Style töötab see sellest 1680 l suurune kaubaruum. Lisaks leiab mitmeid panipaiku põrand alt. kokku 6-käigulise manuaalkastiga, 7-kohalised või/ja Premiumi varustusega masinad tulevad tehasest alati automaatkastiga, millel samuti kuus astet.

Jõuallikas ei peida oma olemust ega ole kaugeltki hääletu, kuid teeb oma tööd hästi. Nii paigaltkiirendus kui ka möödasõit sujuvad vaevata. Et ka maanteekiirusel püsivad pöörded meeldivalt madalal, võib Santa Fe salongi pidada üsna vaikseks.

Suurtel kiirustel hakkab sisse kostma pisut tuulevihinat, kuid see on juba pisiasjade selle keskosa oma Y-tähe Seitsmekohalise tagumine istmerida on kallal norimine. t kujuga meenutab margi mõeldud eeskätt lastele. Täiskasvanul napib e e t Proovisõidul kulus linnali a v Koostek seal istudes nii pea- kui ka jalaruumi ning sel teisi mudeleid. tänavail kütust ümmarguKoostekvaliteet ja viisil väga kaugele ei sõida. selt 10 liitrit, maanteel sai ja materjalid materjalid on esmaklassi. d masin hakkama 3,5–4 liitrit e silis lised, korralikku külgtuge hyundaile omane sinine taustavalgus on esmaklas väiksema kogusega. Igati pakkuvad nahkistmed (alates Hästivarustatud autole omaselt jagub tublid tulemused mõlemad.

Premiumi tasemest) tunduvad mõnusad ja kõikvõimalikke nuppe kuhjaga nii roolile kui ka näevad kenad välja. Tagapinki saab liigutada armatuurlauale. Suurt puutetundlikku ekraani Mänguline sõitjateruum nii pikisuunal kui ka muuta seljatoe kallet. saab kasutada ka kindaga ja üldjoontes Hyundai sisekujundus on kõike muud kui Viiekohalise pagasiruum mahutab igati asja- on kõik funktsioonid suhteliselt hõlpsasti range saksapärane klassika. Meeldivalt likud 585 liitrit ning reisijate jalaruumiga hoomatavad, kuigi nuppude seast õige leidmänguliselt armatuurlaualt leiab mitmes pole samuti mingit probleemi. mine võib algul üksjagu tähelepanu röövida. värvitoonis ja erineva reljeefiga detaile, 34

Pimedas muutus aga häirivaks mitte niivõrd õige lüliti tabamine, vaid hoopis midagi muud. Santa Fe näidikuplokk särab öösel kenade valgete numbritega ja lisab märgutulede näol siia-sinna rõõmsaid rohelisi, punaseid või kollaseid laike.

See-eest nuppude ning ekraani taustavalgustusena kasutab Hyundai küll igati isikupärast, kuid mitte just kõige silmasõbralikumat sinist värvust.

Kunagi kasutas veidi sarnast sinipunast värvikombinatsiooni Volkswagen, aga nüüdseks on nad sellest loobunud.

Juba siis kuulsin nii mõneltki kasutajalt, et valgustus paistab küll efektne, kuid väsitab silmi ja kisub tähelepanu teelt kõrvale.

Korralik varustus

Varustus on uuel Santa Fel korralik – muu hulgas automaatne kahetsooniline kliimaseade, võtmevaba sisenemis- ja käivitussüsteem, püsikiirushoidik, vihmasensor, lisaks esimestele ka tagaistmete soojendus ja palju muud. Ainus asi, mida tõeliselt igatsema jäin, oli elektriliselt avatav tagaluuk. Eestimaa vihmased ilmad ja porised teed ei luba paraku luuki käsitsi avades puhaste sõrmedega jääda.

Sestap pole ka imestada, et võimsa diiselmootori ja luksusliku varustusega uue Santa Fe hind on auto olemusega vastavuses – alates 34 900 eurost.

Automaatkäigukast lisab maksumusele poolteist, seitsme istmega versioon kaks ja pool tuhat eurot. Hinnakirja tipp saabub 41 990 euro juures, mida on ligikaudu sama palju, kui veel suuremal ja võimsamal Hyundai ix55-l. Ühtlasi hakkab üle 40 000 maksev Santa Fe juba konkureerima preemiumklassi maasturitega, kuid nood ei sisalda antud hinnatasemel ligilähedaseltki kõike seda, mida Hyundai sama raha eest pakub.

Sinine tauStavalguS: Hyundaile omane sinine taustavalgus on küll stiilne, kuid pimeda ajal sõites pisut liiga ere. Sisekujundus tervikuna on aga stiilne ja mänguline.

nagu arvuti: auto kontrollib käivitades üle, kas kõik tehnilised sõlmed on töökorras ja auto on sõiduks valmis.

põnev laHenduS: Kütusenivoo elektrooniline näidik on leidnud koha täpselt kiirusemõõdiku keskel.

Kokkuvõtteks

Oma olemuselt märksa suuremaks, mugavamaks ja luksuslikumaks muutununa on eriti kombinatsioon diisel-automaat igati arvestatav auto meie turul. Mida näitab ka ülisuur ostuhuvi.

Ning kuigi hiljuti pole kõrgema kliirensiga masinaid aasta auto valimistel finaali eriti jõudnud (erandiks Dacia Duster 2011. a), siis uudismudelite hulka arvestades võib sel sügisel säärane asi siiski juhtuda. Kahtlemata on Hyundai Santa Fe sellele kohale üks kandidaate. jõuline ja SääStliK: 2,2-liitrine diiselmootor ja automaatkäigukast on igati sümpaatne koooslus - võimsust jagub piisavalt ja keskmine kütusekulu jääb 6,7 l/100 km.

35

trend

2013

maasturite ja krossoverite aasta

Kõikvõimalikud maasturilaadsed tooted on hõivanud Eestis juba üle 30% turuosast, olles sellega absoluutsed turuliidrid. Sama trend jätkub ka käesoleval aastal. tekst: SõiduStiil fotod: AutotootjAd

läbi aegade on eestlaste seas olnud populaarseim autoklass väike-kesk- ehk kompaktklass. See on alati moodustanud peaaegu kolmandiku kogu autoturust ning veel aastal 2011 oli väike-keskklassi osakaal uute sõiduautode müügis ligi 30%.

Aasta 2012 tõi kaasa aga pöörde: kompaktklassi autode turuosa hakkas järsult kahanema (tervelt 3,4% jagu), samal 36

ajal kui väikeste linnamaasturite osatähtsus kasvas 2,4% võrra. tulemuseks tõsiasi, et veerandi autoturust moodustasid mullu kompaktautod ja krossoverite osa kasvas samuti peaaegu veerandini. täpsemalt 24,1%-ni. Kui lisada siia veel n-ö pärismaasturid ehk M1G klassi autod, moodustavad nad kahe peale kokku juba üle 30% turuosast ehk ligi kolmandiku.

Peamine põhjus, miks just linnamaasturite segment kõige kiiremini kasvab, on selles, et üha rohkem jõuab turule pisemaid

ja taskukohasemaid väikemaastureid. Kui seni toodeti enimostetud linnamaastureid peamiselt kompaktautode baasil, siis uus trend on teha veel pisemaid maastureid väikeautode põhjale: opel Mokka, Chevrolet trax, Peugeot 2008 jne. ja kui autoostjal on valida, kas osta sama raha eest täiesti tavaline kompaktauto või väikeauto baasil ehitatud kõrgema kliirensiga krossover, on Eesti kliima- ja tallinna teeoludes viimase kasuks otsustamine igati mõistetav.

Hind al 16 119 € Swedbanki liisinguga kuumakse

194 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

Opel Mokka

Auto, millele oli Euroopas juba enne tema müügile jõudmist esitatud üle 40 000 tellimuse. Mokka on saadaval nii esi- kui ka nelikveolisena ning on vaatamata väikeauto (baseerub Opel Corsal) geenidele piisavalt suur.

Mokka varustuse loetelust leiab mitmeid auhindu pälvinud süsteeme, millest tuntuimad on kahtlemata biksenoon-adaptiivsed esituled (AFL+), mis kohandavad kiirtevihu tugevust ja ulatust vastavalt sõidutingimustele ja teeoludele.

AFL+ funktsioonide hulka kuuluvad maastikutuled, maanteetuled, linnatuled, jalakäijatuled, udutuled, suurendatud ulatusega kaugtuled, staatilised kurvituled, dünaamilised kurvituled, LED-päevatuled ja kaugtuleregulaator.

Mokka „võtmed kätte“ hind on samuti igati mõistlik. Tavalise 1,6-liitrise bensiinimootori (115 hj), esiveolise ja käsikäigukastiga variandi saab kätte 16 119 euroga ja selle hinna sees on juba olemas konditsioneer, CD-raadio koos roolilt juhtimisega, tempomaat, reisiarvuti, esiakende elektrilised tõstukid, kolm aastat garantiid jms.

Hind al 14 750 € Swedbanki liisinguga kuumakse

178 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

Chevrolet Trax Õige pea on müügile jõudmas ka Opel Mokka sugulane – Chevrolet Trax. Temagi kuulub üha populaarsemate väikeautodel põhinevate krossoverite hulka ja siingi on lähtematerjaliks uus Opel Corsa. Kuigi Traxil ja Mokkal on palju ühiseid osasid, ei kuulu nende hulka ükski kerepaneel. Trax mõjub nurgelisema ja jõulisemana, autonina ehib Chevrolet’ kikilipsukujuline logo suurel kaheosalisel radiaatorivõrel.

Ottomootoreist saab Traxi ostja valida vabalthingava 1,6-liitrise 115-hobujõulise ja 1,4-liitrise 140 hj turbomootori vahel. Neile lisaks on nimekirjas 1,7-liitrine 130 hj diisel. Enamasti veavad Traxidel vaid esirattad, kuid 140 hj versioon on nelikveoline.

ESP kuulub põhivarustusse, nutitelefonidega ühilduv My-Link-infolustisüsteem aga paigaldatakse ainult kõrgema varustusega Traxidele. Õnnetuste ärahoidmise eest hoolitseva aktiivturvalisusvarustuse hulka kuulub StabiliTrak elektrooniline stabiilsuskontrollisüsteem. Analüüsides rooli liikumist tuvastab see soovitud sõidutrajektoori ja lülitab vajaduse korral sisse veojõukontrolli. Pagasiruum mahutab 356 liitrit ja seda saab soovikohaselt suurendada, kui tagaistme seljatugi 60/40 suhtes kokku klappida. Ka kaassõitja istme seljatugi käib tasapinnaliseks kokku.

Kokku võimaldab Chevrolet Trax kasutada kaheksat erinevat istmekombinatsiooni.

Nii nagu teistelegi Chevrolet’ sõidukitele, kehtib ka Traxile garantii kas 5 aastat alates sõiduki esimesest arvelevõtmisest või kuni temaga on läbitud 150 000 km.

Chevrolet Trax jõuab Eestisse suvel. Hind al 14 750€.

Peugeot 2008

Hind al 13 750 € Swedbanki liisinguga kuumakse

166 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

Möödunud aasta Pekingi autonäitusel said külastajad heita esmakordselt pilgu Peugeot’ kontseptautole Urban Crossover. Sügisel Pariisis oli see muutunud juba tootmisküpsemaks, kuid siiski oli tegemist veel prototüübiga, nimeks 2008 Concept. Läks veel pool aastat ja sel kevadel seisis Genfis väljas juba täiesti tootmisküps mudel 2008.

Nagu vihjab auto nimigi, on see krossover välja kasvanud väikeautost 208.

Sealt pärineb ka mootorivalik, muu hulgas kolmesilindriline ottomootor. Uue põlvkonna mootoritega auto võib tõeliselt uhkust tunda oma väga madala kütusekuluga, mis algab 3,8 l/100 km. Et „linnalikkust” veelgi rõhutada, tuleb 2008 müügile ainult esiveolisena. Väga korralikust maastikuvõimekusest seetõttu mõtet rääkida ei ole, kuid auto jõulisem välimus ning pisut kõrgem kliirens ja isteasend on just see, mida tänapäeva autoostjad ihkavad.

Kuid küsimus ei ole siiski mitte üksnes välimuses. Uus 2008 on varustatud uudse Grip Control nime kandva süsteemiga, mille abil saab juht seadistada auto veojõukontrolli vastavalt maastiku omapärale. Kokku on neli erinevat asendit: lumisele teele, karmimale maastikule, liivasele pinnasele ja asend, mis lülitab kogu stabiilsuskontrolli välja.

Uus 2008 jõuab meie müügisaalidesse mai teises pooles. Hind al 13 750€ 37

eksperiment

toon toonis: Väikese punase Yarise toredat disaini saab rõhutada sobiva rõivavalikuga. Moeteadlik sõbratar Eneli teab seda hästi.

Toyota Yaris

e t u k i s k ka

Kas ja kui palju annab kütusesäästu hübriidmootor? Kas sääst tekib ka siis, kui elektrimootoriga on ühendatud suurema töömahuga jõuallikas? Teleprodutsent Ylle Rajasaar võrdles kahte Toyota Yarist: 1,33-liitrist tavalist ja 1,5-liitrist hübriidjõuallikaga. tekst: Ylle RajasaaR fotod: sõidusTiil

enda arvates olen täiesti tavaline pereema: kahe (kohati kolme, sest üks on suur ja õpib ülikoolis) lapsega, kes elab linna lähedal ning peab iga päev oma sõite jagama töö-kooli-kaupluse-kultuuriasutuste-kodu 38

vahel. sõidud jagunevad enam-vähem pooleks linna ja maantee vahel. sestap olen vägagi huvitatud, et leiaksin masina, mis oleks ühtaegu nii mugav kui ka (keskkonna) säästlik. ja rahakotisõbralik. ega võtaks liiga palju ruumi. ja no välimus peaks olema tipptopp, ja siinkohal ei räägi ma ainult punasest värvist, mis mõnel juhul tõepoolest aitab

leevendada disainerite apsakaid. Tagatipuks olen hakanud hindama automaatkasti pakutavaid mugavusi.

Müügiosakond kuulab mu soovid ära ja pakub omalt poolt võimaluse proovida uut Toyota Yarist. aga mitte lihtsalt uut ja mitte ainult ühte, vaid sobivaima väljaselgitamiseks võrrelda kaksikuid: 1,5-liitrist

t t õ v u d õ õ m hübriidmootoriga varustatud ja 1,33-liitrist bensiinimootoriga mudelit. Esimene liigub märksa käbedamalt kui teine, kuid kütusekulult pidavat olema üsna sarnased.

Mugavusvarustuski on mõlemal ühesugune, kui välja arvata bensiinika hääljuhtija (You are over the spee limit!) ning hübriidi püsikiirusehoidja.

Testin autode sõidumugavust ja kütusekulu eraldi linnasõidul ja kombineeritud maanteesõidul, eeldades, et minusuguseid, linnalähedasi, on sadu tuhandeid, kes iga päev sarnase skeemi järgi kulgevad. Siinkohal annan esimese soovituse: planeerige oma sõite nii, et võimaluse korral ei sõida te autos üksinda. Nimelt veetakse tipptundidel äärelinnadest Tallinna kesklinna igal tööpäeval ligi pool miljonit tühja autoistet! Üsna jabur, eks!

Annan kohe ka teise soovituse: kui

Proovisõitu tehes pole vaja seis ta kahe jalaga gaasip edaalil, et saada iga hin na eest pihta kõikide le Tallinna tänavaauku dele.

hakkate endale autot valima, siis proovisõitu tehes pole vaja seista kahe jalaga gaasipedaalil, et saada iga hinna eest pihta kõikidele Tallinna tänavaaukudele, ega üritada kõiki autos olevaid nuppe ja detaile küljest ära väänata või lahti loksutada – see ei anna mingit ülevaadet auto tegelikust võimekusest. Soovitan proovisõidu teha seal, kus edaspidi autot kõige enam tarvitate.

Esimene pilk müügi- ja autosalongi

Mis on eduka müügiosakonna saladus?

Oskus salongi astunud inimesega suhelda.

Naisterahvast, eriti minusugust, piredat ja tööpäevast tüdinenud ning eelseisvale

„piimaringile” mõtlevat mimmi, tuleb kohelda erakordselt hellalt, et mitte öelda siidkinnastes.

Ja nad saavad sellega hakkama.

Automüüja Tauri, kes mind autoni juhatab, ei lakka rääkimast, kui palju on Yarises selle raha eest tõelist autot. Tõsi, sisse istudes rabab metalse iluliistu läige ning punase mulineega hoolega tepitud käigukangi otsaserv. Must ja punane, kombinatsioonis läikivate nüansside ja kristallselge LCD-ga – nii ilus! Või siis must ja sinine hübriidi puhul – ka täitsa kena!

Iste on normaalmõõdus inimese jaoks mugav, juhi tööasend igapidi reguleeritav, näidikud ja nupud kenasti käeulatuses.

39

eksperiment Hind al 15 291 € Swedbanki liisinguga kuumakse

184 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

sõidaB ja säästaB: Yaris-hübriidiga just liiga tihti tanklasse asja ei ole ja auto lippab ise üpriski mõnuga. Elagu elekter!

Telefoni, joogitopsi, prillid, käekoti, poekoti ja kaks eri vanuses last mahutab autosse kenasti ära. Ise ma tagaistmele istuma väga ei kippunud, aga minu ülesanne oligi olla turvaline ema, kes „väga ilusa punase autoga” pesakonna sihtkohta sõidutab.

1,33-liitrine bensiinimootor, 73 kW/98 hj – sõidame!

Väljas on paar külmakraadi, päike ja sulailm.

Paigalt minek on vaikne ja sujuv. Auto-

maatkast toimetab oma tööd rahulikult, aga mitte liiga tuimalt. Tallinna auklikel tänavatel näitab rool üles piisavat täpsust ja auto kerge kere vastab mu rapsimisele suhtelise rahuga – ei mingit liigset rappumist, kuni mul õnnestub šassiid säästa löökkraatritest. See ei ole tegelikult üldse tore, autost on kahju ja närvid on viimseni rullis. Tahaksin soovitada, ärge sõitke Tallinnas autoga, kasutage jalgu ja ühistransporti. Õnnetused laadis „kukkusin

auku” garantii alla ei lähe ja nende tagajärjed pruugivad olla etteaimamatud ning ilmneda alles järgmistes hooldustes.

Maanteesõidul hakkab salongi kostma mootorimüra ja möödasõidul tekkiv külgtuul kõigutab masinat tugevasti. Ka hakkavad teekonarused end tunda andma – Yarise vedrustus on pigem jäik, sportlik. Pisut on munakoores istumise tunne. Vähendan kiiruse lubatu piiridesse ja olemine läheb kohe paremaks.

Hind al 10 665 € Swedbanki liisinguga kuumakse

128 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

pigEm lihtsalt ilus: Bensiinimootoriga Yaris on mõeldud pigem trenditeadliku omaniku aksessuaariks kui kihutamiseks.

41

eksperiment

Igale oma, aga mulle s

Käe-jaLa juureS: Salongis on eesistujatel piisavalt jalaruumi ning kogu vajalik mugavusvarustus käeulatuses. Ka huulepulgale leidub koht.

Kangem varuStuS: Lisaks särtsakale hübriidmootorile sai mustas Yarises nautida ka kahetsoonilise kliimaseadme rõõme.

Siit minu neljas soovitus: valige sõites kiirus, millega end turvaliselt tunnete.

Maanteel tuleb roolist kahe käega kinni hoida! Automaatkast loob selleks suure­ pärase võimaluse. Ehkki Toyota annab oma autodele turvalisuse garantii ja Euro NCAP kiidab takka, ei kaitse ükski turvaelement ega ­tähekene juhi rumalate otsuste eest.

1,5-liitrine bensiinihübriid, 75 kw/100 hj – sõidame!

Mulle meeldib see hääl, kui elektrimootoriga auto paigalt võtab. Nagu väike trollibuss – „zirrrrrrr...”. Ei saa salata, mulle meeldib ka võtmeta käivitamine. Vajutad piduripedaali alla, start­nupu sisse, käik ka ja – läksime!

Hübriidajam võiks eriti rõõmustada kesk­ konnateadlikku, aga isiklikust mugavusest loobuda mitte tahtvat inimest – Yaris on odavaim ja väiksem „tandemauto”, kus juhil on võimalus valida, kas töötab vaid bensiini­ mootor, hübriidajam või mõlemad kombinee­ rituna. Mina rõhusin keskkonnateadlikkusele ja ECO­nupule, mis tähendas, et Yarise aju mõtles minu eest ja valis oludesse sobi­ vaima jõuallika.

Hybrid Synergy Drive’i tööpõhimõte on lihtne – väikestel kiirustel (linnas) on 42

kojameeste kang lükata tööasendisse. tõhusam elektrimootor, pikematel distant­ No, võimalik, et mantel seljas, polegi vaja sidel bensiiniajam. Põhimõtteliselt on autos ringi trööbeldada. Igal juhul töötavad hübriidautol peal elektrigeneraator, mille kojamehed samal ajal, kui ma nuppu näpin, abil kasutatakse regenereeritud pidurdus­ ja see on... piinlik. Sest väljas paistab päike energiat nii elektrimootori käitamiseks kui ja on imekaunis kevadilm. ka aku laadimiseks. Kui koolis füüsikatund Lõpuks saan kütuse­ vahele jäi, võib navile kuvada liikuva pildi kulu näidu jooksma, valin sellest, mis mootor rive’i navi pealt 5­minutilise parasjagu töötab. Kord d Synergy D ri b y H bensiinimootor, kord teen n lihtne intervallrežiimi, o e t õ im h õ mõned arvutused ja elektrikas, kord laeb p töö l e t s saan kokkuvõtteks niisama akut. Suhteliselt ru ii k – väikestel tulemuse, mis mind äge multikas reaalajas! husam õ t n o põhimõtteliselt vägagi Siit minu kuues soovitus: ) s a n in (l l e t imetlege liikuvat pilti, aga rõõmustab. a m e ik p r, tehke seda kõrvalistmelt!

Et tuua testimisse elektrimooto jam. väikest põnevust, ia n ii s n Igal muul juhul ei pruugi e b l e distantsid kutsusin pildista­ see olla sada protsenti turvaline. misele kaasa autofännist sõbratari, Eneli Areni. Andsin talle eesõiguse, valida, Näen pisut vaeva, et kütusekulu millise autoga ta Nõmmele pildistama reaalselt silme ette, s.t armatuurlauale manada, sest kuna tegu on elektrigeneraa­ sõita soovib ­ ja ta valis punase! Seega, toriga, mis ei vaja lisalaadimist, on minu kui tõepoolest, punane ja kaunid naised autokasutaja jaoks ikkagi oluline, kui mitu ­ need käivad kokku nagu vahukoor ja maasikad! Või siis nagu punane trendikas liitrit bensiini sajale kulub. Sellega seoses mantel ja sobiv aksessuaar auto näol. ilmneb ka probleem, et ulatuda parema käega sõrmitsema tibatillukest nuppu, mis vahetab näitude kuvamise meetodit, tuleb

e siiski palun see hübriid!

Mind rõõmustas hübriidi salongis

Testsõitude tulemus: 26,9 km kombineeritud linn+maantee; 23 km linnasõit Kokkuvõtteks – arvutame sõidukilomeetri hinna!

Letihinnas on kahel sõsaral umbes viiendiku jagu vahet, aga letihinnast täpsema ülevaate annab konkreetne liisingupakkumine koos kõikide kindlustuste ja hooldustega. Seega, minu seitsmes soovitus: mitte kiirustada ostuotsust langetama üksnes kerevärvi ja letihinna põhjal!

Teeme ühe üldistava arvutuse, võttes aluseks 5-aastase tüüpliisingu koos kõikide kindlustustega ja hoolduskuludega ning keskmiseks läbisõiduks aastas 20 000 km. Siiski, minu viimane soovitus on: võtke pakkumised, võrrelge neid, analüüsige oma sõitude iseloomu ja arvutage selle põhjal tegelik ligilähedane sõidukilomeetri hind! Minu arvutuses on 60% linnasõitude osakaal ning 40% kombineeritud maanteesõitu. Hübriidajami puhul on suurenenud linnasõitude osakaal sõidukilomeetri hinda vähendav, bensiinimootoril kasvatav tegur!

Saame tulemuseks:

> Yarise bensiinimootoriga sõidukilomeetri hind ligikaudu 0,20 eurosenti, > Yarise hübriidi sõidukilomeetri hind ligikaudu 0,25 eurosenti

> kahetsooniline kliimaseade > mugav ja loogiline puutetundlik navi > valgustusega peegel päikesesirmis > naginate puudumine auklikel tänavatel > suhteline ruumikus väikese välismuljega võrreldes

Ma oleksin tahtnud salongi

> rohkem ja suuremaid panipaiku > võimsamat helisüsteemi > rohkem jalaruumi tagumisel istmel

Sõiduomaduste pluss

> selge ja toimiv tahavaatekaamera > hea manööverdusvõime > linnasõidul üldiselt mugav > (keskkonna)säästlik

Hinnavahe on üsna väike ja see väheneks veelgi ootamatute asjaolude arvelt, mida on hetkel veel keeruline prognoosida: piduriklotsid ja -kettad on hübriidil ette nähtud kestma 100 000 km, sest elektrimootor pidurdab laadides ise väga jõuliselt; tal puuduvad mitmed olulised kuluosad, nagu sidur ja starter, ülekanderihmasid on vähem ning bensiinimootor saab samuti tänu elektrilisele assistendile oluliselt vähem vatti.

Seega – rõhudes keskkonnateadlikkusele ja litsudes ECO-nuppu, oleks minu valik hübriid.

Punane, muidugi! Ja tegelikult võiks rohke lisavarustuse ja vidinate asemel olla natuke rohkem isolatsioonimaterjale ja tagumise istme juures jalaruumi. Aga et Yaris ei ole mõeldud maanteelaevaks, vaid pisemat sorti sõidukiks punktide A ja B vahel, mis asuvad linnas ja linnast umbes 50 kilomeetri raadiuses, siis las see jääda; saame kenasti hakkama. Ja need nõelaga pistetud iluniidid on ikka ülimalt ägedad.

43

Amservi kasutatud autod: >> >> >> >> >>

Toyota Land Cruiser 120

Opel GT

08/2007 188 000km hübriid automaat

02/2007 341 960 km diisel automaat

09/2008 7 461 km bensiin manuaal

18 500 €

17 900 €

Hind:

15 652 €

Hind:

4 900 €

Hind:

9 999 €

Tasume 10% sissemakse Sinu eest!

Lexus RX400h

Soodushind:

Hind:

Üle 500 auto Baltikumis Tehniliselt kontrollitud Lisagarantii soetamise võimalus Ostame vana sõiduki tagasi Võimalus tellida Euroopast

Hind:

19 900 €

Soodushind:

18 900 €

Hind:

22 999 €

Soodushind:

15 999 €

Lexus RX300

Opel Insignia

Peugeot Partner Tepee Outdoor

06/2005 213 000 km bensiin automaat

07/2011 21 830 km bensiin manuaal

09/2010 64 207 km diisel manuaal

Soodushind:

15 900 €

Hind:

16 500 €

Soodushind:

15 700 €

Hind:

18 000 €

Soodushind:

12 900 €

Peugeot 308

Toyota Corolla

Peugeot 407 ST Comfort

04/2010 26 038 km bensiin manuaal

12/2009 79 240 km bensiin manuaal

07/2004 124 164 km bensiin manuaal

Soodushind:

10 900 €

Hind:

11 100 €

Soodushind:

10 400 €

Hind:

4 900 €

Soodushind:

3 600 €

Chrysler Sebring

Opel Astra

Mazda 3

02/2005 203 900 km bensiin automaat

05/2008 117 000 km bensiin manuaal

02/2007 113 000 km bensiin manuaal

Soodushind:

3 900 €

Hind:

6 900 €

Soodushind:

6 500 €

Hind:

7 900 €

Soodushind:

6 900 €

Mercedes-Benz B 180

Toyota Auris

Hyundai Santa FE

10/2008 247 750 km diisel automaat

01/2010 75 145 km bensiin manuaal

06/2007 113 935 km bensiin automaat

Soodushind:

8 500 €

Hind:

10 900 €

Soodushind:

9 600 €

Tutvu teiste kampaania-autodega meie kodulehel: www.amserv.ee/kasutatud-autod

Hind:

12 500 €

Soodushind:

9 999 €

Vitoldas Milius

elustiil

Elu koosneb Sõita 24 päevaga ihuüksi läbi kõik endised nõukogude Liidu vabariigid, 11 päevaga Lissabonist Vladivostokki ja pääseda 320 km tagurpidisõiduga guinnessi rekorditeraamatusse, selleks peab olema ikka üksjagu hull. Heas mõttes muidugi. tekst: Tõnu Tramm, whatcar.ee fotod: Erakogu

Leedu auto Bildi peatoimetaja Vitoldas milius (46) on mees, kellele helistades ei tea mitte kunagi, millises maailmanurgas ta parasjagu asub. Ja olgu selleks Lõunaameerika, Venemaa, India või Läti, ikka jaksab ta teha sealjuures ka oma põhitööd: kirjutada autodest ja toimetada ajakirja.

Tänapäevased kommunikatsiooniseadmed lubavad kõike. mida arvab mehe ringirän-

RONGIGA VÕIDU: Viimati sõitis Milius Vorkutast Moskvasse, et selgitada, kas autoga saab rutem kohale kui rongiga.

t s e t s u seikl damisest Vitoldase ooperilauljast abikaasa gilda? „ma olen sellega harjunud,” lausub naine stoilise rahuga. „See on nii olnud peaaegu kõik meie veerandsada abieluaastat.”

Meeldib sõita

1990ndate alguses, kui Leedust sai taas iseseisev riik, alustas Vitoldas tööd, millega tegeleb tänapäevani suur osa leedulastest: Saksamaalt autode toomise ja müümisega. Saanud sellest väikese algkapitali, ostis ta bussi ning hakkas pakkuma teenust neile, kes tahtsid ise Saksamaale autot ostma sõita.

Et tagasitee tühja ei läheks, haakis ta bussile sappa autohaagise ja tõi iga kord ka ise ühe auto ära. Graafik oli tihe, roolis istus ta kogu aeg ise. „mulle polnud mingi probleem sõita ühe jutiga Vilniusest Saksamaale või vastupidi. Pigem ma nautisin seda. mulle meeldib sõita,”

lausub Vitoldas, kes ostis juurde veel ühe bussi, siis juba treilerveoki, siis teisegi jne.

Endal polnud aega enam kogu aeg roolis olla, ettevõte vajas korraldamist, aga kord kuus ikka tegi ta ühe otsa ka ise.

Vilniuse tehnikaülikooli autoeriala lõpetanud miliuse jõudmine autoajakirjandusse oli üsna loogiline asjade jätk.

Huvi autode vastu oli suur ning ta hakkas tegema kaastööd erinevatele autoajakirjadele, toimetas autokuulutuste lehes autorubriiki, kuni talle tehti pakkumine hakata äsja avatud Leedu auto Bildi peatoimetajaks.

Seal lahvataski taas tema vahepeal tuha all hõõgunud reisihimu heleda leegiga põlema. „Üks asi on käia autoajakirjanikuna maailma erinevates kohtades autosid testimas, kuid huvi pikemate reiside vastu tärkas mul siis, kui ma sõitsin auto Bildi korraldatud PariisiPekingi maratonil mercedestega ühe etapi 45

elustiil Kasahstanist Hiinasse. See oli nii äge, et mul tekkis tahtmine lisaks Kasahstanile näha oma silmaga, kuidas elatakse pärast NL-i lagunemist ka ülejäänud endistes liiduvabariikides,” meenutab Milius, kes asus otsustavalt valmistama ette ringreisi ümber endise Nõukogude Liidu.

Et asi oleks n-ö aus, ostis ta reisiks ühe igati kobeda VAZ 2109, mille läbisõit oli vaid 73 000 km ja mis oli toodetud samal aastal, mil langes Berliini müür – 1989.

Lasi auto põhjalikult korda teha ja 15. aprillil 2009 asuski ta teele. Täiesti ihuüksi, eesmärgiga sõita umbes kuu ajaga läbi kõik 15 endise liiduvabariigi pealinna.

Paraku tabas teda ebaõnn juba esimesel päeval, vaid 30 km kaugusel kodust, Valgevene piiril. „Lasin kõik viisad vormistada ühes ja samas turismiagentuuris ning sain sealt kaasa sellise pataka dokumente, et ei mina osanud vaadata, kas on ikka kõik vajalik olemas või mitte? Valgevene piiril selguski, et mingi paber oli puudu ja mulle ei antud sissesõiduluba. Aga kuna tagasipöördumine olnuks halb enne, otsustasin ma reisi jätkata ning Poola kaudu ringi sõita. Valgevenes jäigi mul toona ainsana käimata, ehk kokku sain mitte 15, vaid 14 endist liiduvabariiki. Aga Minskis olen ma käinud korduvalt. Nii enne kui pärast seda reisi.”

Auto pidas reisi kenasti vastu, vaid korra tuli välja vahetada veepump. Tadžikistani ja Kõrgõstani piiril pidi ta ühe öö veetma ka maa-aluses trellitatud ruumis, nagu Afgaani sõjavang. Probleem oli selles, et ta sõitis Tadžikistanist välja, kuid jõudnud Kõrgõstani piirile selgus, et see punkt on ainult kohalikele elanikele ja välismaalased sealt läbi ei saa. Saadeti tagasi. Aga tagasi

EX-SOVIET UNION: 2009. aastal sõitis Vitoldas Milius “null-üheksaga” ringi peale tervele endisele Nõukogude Liidule. Vaid Valgevene jäi puuduva paberi tõttu “võtmata”.

ka ei võetud, sest ühekordne Tadžikistani viisa oli juba kehtivuse kaotanud. Nii ei jäänudki tal üle muud, kui panna hommikul mängu kõik oma diplomaatilised oskused.

Kõrgõstani piirivalvuritele kingituseks antud hõbedaselt läikiv auto armatuurlaua päikesekate ja 20 Ameerika dollarit avasid maaaluse kinnispidamiskoha luugi ja Milius pääses riiki sisse.

Vitoldase eesmärgiks oli käia iga riigi pealinnas, külastada muu hulgas sealset postkontorit ja lasta lüüa spetsiaalsesse reisiraamatusse sisse sama kuupäevaga kohalik postitempel.

Et saaks hiljem tõestada, et ta tõepoolest on kõik riigid läbi sõitnud. „Kusjuures mitte üheski riigis ei tekkinud mul templi saamisega probleeme, isegi Eesti kevadpealinnas Türil mitte, kuid Lätist ma seda ei saanudki.

Ei aidanud ka kohale saabunud Läti kolleegi Ilmarsi selgitused, postitöötaja keeldus kategooriliselt templi löömisest,” muigab Vitoldas.

Algselt kuu aja pikkuseks plaanitud reis sai läbi juba 24 päeva hiljem, 9. mail 2009. Nüüd plaanib mees sama reisi uuesti ja seda juba suurema seltskonnaga. „Täpne plaan ei ole veel paigas, aga mõte on osta ja korda teha üks või isegi mitu RAF-bussi ning teha sama reis läbi juba suurema seltskonnaga,” räägib mees, kes on tänaseks koos oma sõpradega Venemaalt asutanud ekstreemturismifirma Travel2Life.

Üksinda Lissabonist Vladivostokki

Järgmine ekstreemne ettevõtmine oli Vitoldasel täpselt aasta hiljem, kui mees startis 15. aprillil 2010 Portugalist, MandriEuroopa läänepoolseimast punktist Cabo da Rocast enam kui 15 000 km pikkusele reisile Vladivostokki. Lisaks elamuste saamisele oli mehe plaan pääseda selle sõiduga ka Guinnessi rekorditeraamatusse.

Kuid nagu hiljem selgus: maailmarekord küll sündis, kuid raamatusse ei pääsenud.

Dakari ralli ja Hiina autoesitlus

DAKAR: Dakari rallil vedas Vitoldas ajakirjanikke ja VIP-e ning aitas võistelnud leedulast Benediktas Vanagast.

46

Lisaks oma ekstreemreisidele jagub Miliust ka erinevatele muudele üritustele. Nii näiteks tegi ta tänavu Lõuna-Ameerikas Toyota Land Cruiserist saateautoga kaasa terve Dakari ralli: startides Peruu pealinnast Limast ja lõpetades kaks nädalat hiljem Tšiili pealinnas Santiagos. Vedas ajakirjanikke ja VIP-e ning aitas Leedu sportlast Benediktas Vanagast, kes sõitis Läti päritolu Oscar ralliautoga.

Vahetult enne seda naasis ta aga pikemalt sõidult mööda Euroopat, Venemaad ja Kasahstani, kus ta aitas korraldada VW China proovisõite uue VW Santanaga. Sõit algas Saksamaalt, läbis Lõuna-Euroopa, Baltimaad, Venemaa, Kasahstani ja suundus sealt edasi Hiinasse, lõpp-peatusega Shanghais. Erinevatel etappidel osalesid erinevad Hiina ajakirjanikud ja sealsed VW müüjad, Miliuse ülesandeks oli korraldada neile marsruut Baltimaades, Venemaal ja Kasahstanis. Kogu ettevõtmine kestis tema jaoks mitu kuud.

MOSKVA: Eelmise aasta lõpus aitas Milius hiinlastel korraldada uue VW Santana proovisõitu läbi Venemaa.

11 PÄEVA JA 16 TUNDI: Esmane eesmärk oli sõita Lissabonist Vladivostokki vähema kui 15 päevaga. See sai aga ületatud tervelt kolme päeva jagu.

Põhjusel, et ta tegi selle sõidu üksinda ja puudusid tunnistajad.

Igatahes sõitis ta Dacia Sandero Stepwayga terve Euraasia mandri ihuüksinda läbi 11 päeva ja 16 tunniga, kilomeetreid kogus ühtekokku 15 200. See teeb keskmiseks kilometraažiks päevas ligi 1300 km ja Venemaa kohati olematutel teedel on sellist tulemust saada äärmiselt keeruline või suisa võimatu. „Selleks pidin ma Euroopa osas sõitma headel teedel n-ö kilomeetreid ette ja neid kogunes seal ikka stabiilselt üle 2000 päevas,” meenutab Vitoldas, kes sai endale reisi ajal lubada vaid mõne peatuse hotellis, kus end pesta ja mõned tunnid magada. Suurema osa uneajast tukastas ta aga lihtsalt tee ääres autos. „Eks see minu jaoks rohkem iseenda võimete proovilepanek oli,” ütleb mees ja möönab, et ega teist samasugust „hullu” ikka naljalt lähiümbrusest ei leia vist tõesti.

Loomulikult eeldavad sellised sõidud ka

head füüsilist vormi ja Milius tunnistab, et enne seda sõitu hakkas ta tõsisemalt harrastama erinevaid vastupidavusalasid: jooksu-, suusa- ja rattamaratone, alates kohalikest Leedu omadest kuni Tartu maratoni ja Vasaloppetini välja. Lisaks võttis mees enese proovilepaneku mõttes mõne aasta eest vastu otsuse, et aasta otsa ei tarbi ta tilkagi alkoholi. Isegi õlut mitte.

Eriline napsimees pole ta kunagi olnud, aga väikese õlle pärast sauna või paar pokaali veini pidulikumal puhul ikka võtab. Ja ta pidas oma lubadusest kinni. Lihtsalt, et kontrollida oma tahtejõudu.

Guinnessi rekord siiski tuli

2011. aastal võttis Milius ette uue katse pääseda rekorditeraamatusse. Õppinud oma vigadest, alustas ta seekord teekonda kahe sõbra, Audrius Sutkuse ja Aidas Bubinasega. Eesmärgiks oli sõita kiireima ajaga Mandri-Euroopa põhjapoolseimast punktist Nordkapist lõunapoolseimasse punkti

„Kopeikaga” Gruusiasse Vastutasuks Himaalaja reisile kutsus Vitoldas Milius möödunud aasta oktoobris India kolleege vastukülaskäigule Euroopasse. Sedapuhku sõitis Euroopasse India Auto Bildi peatoimetaja Yogendra Pratap. Et pakkuda talle midagi põnevat, otsustas Milius osta 1974. aastal toodetud VAZ 2101, ehk rahvakeeli „kopeika” ning sõita sellega koos kolleegiga 4300 km Vilniusest Tbilisi, Gruusia pealinna. Kuna Žiguli oli väga heas korras, sõitnud eelmise ja ainsa omaniku käes vaid 90 000 km, kulges teekond läbi Poola, ISEGI TV oN koHAL: Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi ilma ühegi Hindu ja “kopeika” tõrketa. Auto aga jäigi Gruusiasse, kust Milius plaanib sellega saabumine Tbilisi oli järgmisel aastal edasi sõita – Sotši olümpiamängudele. sündmus omaette.

Mahindraga maailma kõrgeimal teel 5. juulil 2010 startis Milius koos Auto Bild India fototoimetaja Suresh Narayananiga Delhist, et läbida Himaalaja mäestikus asuv Khardung La mäekuru, mida peetakse maailma kõrgeimaks autoga läbitavaks mäekuruks. Suurim kõrgus merepinnast on 5602 meetrit. Autoks oli kohalik maastur Mahindra Scorpio. See oli juba selline kõrgus, mis eeldas aklimatiseerumispause ning nagu Vitoldas meenutab, siis mitte tema enda, vaid kohaliku kolleegi pärast. „Huvitaval kombel polnud minul häda midagi, aga kolleeg Sureshil oli pilt kohati täitsa taskus.

Ja külm oli tal ka. Kui tema oli harjunud juulikuise Delhi temperatuuriga +45 kraadi, siis üles jõudes oli seal vaid 5 kraadi sooja.”

Erinevad ökosõidud Autoajakirjanikuna käib Milius igal aastal loomulikult ka Genfi autonäitusel, aga harva lendab ta sinna lennukiga. Ikka autoga.

Ja katsetab samal ajal uusi tehnoloogiaid, et teada saada, kui väikese kütusekuluga on võimalik ühe või teise autoga sõita. Lisaks tegi ta 2011. aastal koos Audrius Sutkusega ökosõidutuuri ümber Läänemere, kasutamata sealjuures kordagi praami. Teekond läbis Lätit, Eestit, Venemaad, Kesk-Soomet, Põhja- ja Lõuna-Rootsit, Taanit, Saksamaad ja Poolat. Autoks Hyundai ix20, millega starditi Vilniusest kolmapäeva, 6. juuli varahommikul, ja ringiga tagasi Vilniuses oldi juba sama nädala laupäeva õhtuks ehk 9. juulil.

Seljataga ühtekokku 5109 km.

47

elustiil Tarifasse Hispaanias. Kahe punkti vaheline kaugus on 5950 km ja meestel õnnestus see Hyundai i40-ga läbida 52 tunni ja 20 minutiga. Ehk keskmiselt sõideti ööpäevas 2700 km. Teadaolevalt ei ole keegi teine nii kiiresti seda vahemaad läbinud ning see ettevõtmine sai Guinnessi rekordina ka registreeritud.

Aasta hiljem tegi Vitoldas veel teisegi Guinnessi rekordi: sõitis tunnistajate valvsate pilkude all ööl vastu 21. juulit 2012 Palanga lähedal asuval 2,9 km pikkusel ringil väikeautoga VW up! tagurpidi 103 ringi ehk ühtekokku 308 km. Selleks kulus tal kokku 8 tundi ja 50 minutit, keskmiseks kiiruseks 35 km/h. Teadaolevalt ei ole keegi teine maailmas järjest nii pikka vahemaad tagurpidi sõites läbinud. Vähemalt ametlikult mitte.

KeS KedA? Mullusel Vorkuta reisil pidid leedukad venelaste enda autosid mülkast välja sikutama. Lõpuks pidid nad ka ise alla vanduma ning koju tagasi pöörduma.

Vorkutast rongiga võidu Moskvasse

Miliuse viimane „hullumeelsus” toimus tänavu aprilli algul, kui ta startis Range Rover Evoque’ga Venemaalt Vorkutast koos Moskva rongiga, et välja selgitada, kumb jõuab varem Moskvasse, kas auto või rong. „Asja tegi ekstreemseks tõsiasi, et ametlikult ei lähe Vorkutasse ühtegi autoteed.

Ainult talvel on seal Gazpromi rajatud talitee ehk zimnik. Kui see lund täis tuiskab, pole mitte kelleltki küsida, miks on tee puhastamata? Kohe küsitakse vastu: aga kus on tee? Seekord meil vedas. Ilm oli ilus, –16 kraadi külma ja ehkki Evoque on kõike muud kui tõsiseltvõetav maastikuauto, ei tekkinud meil mingeid probleeme ning olime Moskvas neli tundi enne rongi saabumist,” räägib Milius, kes aasta tagasi pidigi samas kandis ilmataadi riugaste tõttu reisi pooleli jätma.

Nimelt võtsid nad läinud aastal koos sõbra Audriusega Toyota Hiluxil ette teekonna Vorkutasse, kuid kohale nad ei jõudnudki. Ilm läks ootamatult soojaks ja veest rajatud zimnik hakkas ära sulama.

Tuli tagasi keerata. “Aga nüüd on see koht võetud ja süda rahul,” ütleb Milius muiates.

Selle lausega ta aga enam ei peta. Ei mind ega ka iseennast. Näen juba ta silmist, et mehe peas liiguvad järgmised hullumeelsed reisimõtted...

TeeVeSi: Vorkutasse viiv talitee ehk zimnik hakkas sulama just siis, kui Milius ja Sutkus seda läbida üritasid.

AASTA hiLjeM: Milius ei jätnud aga jonni ning aasta hiljem sai Vorkutas ikkagi ära käidud.

GuiNNeSS 1: Koos kahe kaaslasega sõideti Nordkapist Tarifasse 52 tunni ja 20 minutiga: Guinnessi rekord sai vormistatud!

48

opTMiSTid: Algas aga kõik optimistlikult ning kumbki ei osanud eeldada, et eesmärk jääb täitmata.

GuiNNeSS 2: 308 km tagurpidisõitu tõstis Miliuse teistkordseks Guinnessi rekordi omanikuks.

tehnoloogia

Suvisele autoreisile

a g i n o f e l e t i t u n i õ v naviga

nutitelefonide navigatsioonitarkvara areneb iga päevaga ning üha enam tõuseb päevakorda küsimus: kas üldse ongi enam mõtet navigatsiooniseadet osta?

Pealegi, kui telefoniga on reisi ajal rohkem vaja rääkida kui seda vaadata, võib naviseadmena kasutada ka tahvelarvutit.

n-ö online’is, läbi andmesideteenuse. Eesti piires navigeerides pole see probleem, küll aga välismaal, kus andmesideteenus on Üheks viimase aja suurimaks uudiseks nutikallis. telefonide navigeerimisrakenduste seas on Tõsi, Google maps’i kaardid talletuvad kahtlemata Google maps navigatori käiviteatud mahus ka seadme mällu. See tumine Eestis ja teistes Balti riikides. Eks tähendab, et kui vahepeal õnnestub kusagil ole ju Google’i kaardid ühed täiuslikumad wifi võrku pääseda ja ümbruskonna kaardid kogu maailmas ja kui selle baasil saab ka alla laadida, siis toimivad need hiljem ka navigeerida nii, et menüü ja hääljuhtimine ilma andmesideta. kuid seda mitte väga on emakeeles, siis mida enamat vaja laias ulatuses ja pikemal olekski. Lisaks annab reisil sellega siiski s`i suurim arvestada ei saa. Üks p a see ka infot liiklustim le g o o G heduse kohta ning on , et tema võimalus muidugi on: sealjuures täiesti tasuta! häda on see nendes riikides, kus d a v e s k njah, niivõrd kuivõrd, o viibitakse pikemalt, jo kaardid sest Google maps’i tasub osta eraldi i , läb suurim häda on see, et interneti SIm-kaart. n-ö online`s . tema kaardid jooksevad Selleks on vaja aga sideteenuse Tekst: Tõnu Tramm, whatcar.ee Fotod: Tõnu Tramm, TarkvaraTooTjad

andme see kallis. välismaal on

49

tehnoloogia teist seadet, milleks sobivad kõige paremini SIM-kaardi pesaga tahvelarvutid (soovitatavalt Androidi platvormil, kuna iPadile sobivaid micro-SIM andmesidekaarte pole telefonipoodides veel eriti saada). Lisaks Google Maps’iga navigeerimisele võimaldab

see tekitada reisi ajal autosse ka wifi võrgu, mida saavad kasutada teisedki reisikaaslased. See levib vabalt ka teise autosse, kui sõidetakse mitme masinaga teineteise järel.

Probleeme ei ole ka Nokia telefonidega.

Nokia Drive sisaldab korralikke Navteqi kaarte,

mida kasutab ka enamik autotootjatest oma navigatsiooniseadmetes ja mis on allalaetavad offline-kaardid. Siinkohal tasub arvestada sellega, et kaardid on päris mahukad ja seadmesse tasub nende hoiustamiseks osta kindlasti eraldi micro-SD mälukaart.

Tasulised navigatsioonitarkvarad Nii Androidi kui ka Apple’i platvormile sobivaid navigeerimistarkvarasid on saadaval üsna mitu.

Korralikud tarkvarad aga maksavad. Tõsi, oluliselt vähem, kui osta eraldi navigatsiooniseade.

Sygic

Üks enim allalaetud navitarkvarasid maailmas on pärit Slovakkiast. Küllap on selleks mitmeid põhjusi: esiteks on ta Google Plays kirjas kui tasuta vabavara, kuid tegelikkuses toimib see tasuta vaid nädal aega. Edasi tuleb hakata maksma. Kuid rakendus ise on tõesti hea ning väga paljud jõuavad selle ajaga temaga juba ära harjuda. Kusjuures lisanduv summa pole ka ülemäära suur: kõikide Euroopa kaartidega 39,99 eurot. iTune App Store’is küsitakse selle eest veel vähem: 34 eurot ehk 44,99 dollarit. Tarkvara kasutab TomTom’iga analoogseid Tele Atlase kaarte, olemas on ka eestikeelne hääljuhtimine. Hinna ja kvaliteedi suhtelt üks paremaid kaardirakendusi koos rohkete lisavõimaluste ja tasuta kaardiuuendustega.

iGO Primo

Ungarist pärit iGO MyWay oli alles hiljuti Androidi platvormile vabalt saadaval, kuid pärast uut iGO Primo versiooni turuletoomist toodetakse seda Androidile vaid B2B mudelina. Ehk otse erinevate mobiil- ja navigatsiooniseadmete tootjatele, Google Playst seda enam alla laadida ei saa. Küll aga on see vabalt saadaval iTune App Store’ist iOS’ile ja maksab see vähem kui TomTom ja Garmin: Euroopa versiooni eest tuleb välja käia 57 eurot ehk 74,99 dollarit. See programm on ka eestikeelse menüü ning eestikeelse hääljuhtimisega.

TomTom

Nii Google Plays kui ka iTune App Store’is on saadaval tuntud TomTomi navigeerimistarkvara TomTom Europa.

Androidile maksab see 69,99 eurot, iOS-süsteemile 76 eurot ehk 99,99 dollarit.

Tegemist on korralike Tele Atlase kaartide ja korraliku graafikaga, nagu TomTomile kohane. Ka eestikeelne hääljuhtimine on täiesti olemas.

50

Route 66

Route 66 on Šveitsi päritolu tarkvaratootja, mis on suutnud lisaks eestikeelsele hääljuhendamisele keerata eestikeelseks ka kogu ülejäänud menüü. Õige pea tullakse välja ka iOS’i tarkvaraga, kuid esialgu on see saadaval vaid Androidile. Google Play tituleerib selle sarnaselt Sygic’iga tasuta vabavaraks, kuid tegelikkuses on siingi tegemist vaid tasuta prooviperioodiga. See kestab aga mitte enam ainult nädala, vaid tervelt 30 päeva ja selle ajaga saab juba reisil ära käia. Pealegi, veel mõne aja eest ei läinud programm pärast seda ka täielikult lukku, vaid töötas edasi.

Tõsi, ilma hääljuhtimiseta. Route 66 kasutab Navteqi kaarte, nagu ka Garmini Navigon ja Nokia Drive. Tarkvaral on huvitav „follow me” ehk „sõida mu järel”-funktsioon, mis läbi telefonikaamera kuvab ekraanile reaalse eesoleva tee ning kujutletava eessõitva auto. Juhil ei jää muud üle, kui ainult tema sabas püsida. Eluaegne litsents koos 104 maailma kaardiga maksab pärast prooviaja lõppemist 49 eurot.

Navigon

Ka Garminil on oma navigeerimistarkvara nutitelefonile. Nimelt omandas Garmin GPS-seadmete tarkvaratootja Navigon ja tema navigeerimisrakenduse nimi on nüüd Navigon Europe. Android platvormile maksab see 59,95 eurot, iOS’ile 76 eurot ehk taas 99,99 dollarit. Navigon kasutab samuti Navteqi kaarte, nagu ka Nokia Drive.

Navfree

Saab ka täiesti tasuta Üha enam on hakanud tekkima ka täiesti tasuta mobiiltelefonide navigatsioonirakendusi. Nende sündimise aluseks ja teisalt ka ainsaks miinuseks on tõsiasi, et need baseeruvad OpenStreetMap (OSM) kaartidel, mis on vabatahtlike entusiastide koostatud.

Mõnes kohas võib see olla isegi plussiks, eriti suuremates linnades, kuid väikestes maakohtades võib kaart olla veel üpriski hõre või ebatäpne. Kuid reisil olles juhatab ta soovitud sihtpunkti nii või teisiti, sest vaevalt keegi võtab reisisihiks tundmatu Poola küla keset paksu Poola metsa.

Isegi eksootilisemates riikides on OSM täitsa toimiv.

Näiteks Hiinas töötas see üllatavalt eeskujulikult. Sellistesse kohtadesse reisides pole ammugi mõtet eraldi kaarti ostma hakata, mistõttu on OpenStreetMap üks vägagi teretulnud nähtus.

MapFactor Navigator

Hiljuti pani Tšehhi päritolu MapFactor Google Play’sse Androidi omanikele tasuta allalaadimiseks oma MapFactor Navigatori beeta-versiooni. Väidetavalt esitletakse peatselt sama asja ka iPhone’i omanikele. See rakendus on ehk pisut parema graafikaga ja ka inglisekeelne hääljuhatus on veidi selgem kui Navfree rakendusel.

Kaarte saab alla laadida täiesti tasuta ja piiramatult ning hetkel tundub see olevat üks asjalikumaid ja sümpaatsemaid tasuta navigatsioonitarkvarasid.

Kui Androidi omanikud on juba mõnda aega saanud nautida tasuta OSM-kaardirakendusi, siis iOS-süsteemile tegi selle ühena esimestest Londonis baseeruv ettevõte Navmii, nimetades rakenduse Navfree’ks. Nüüd on sama tarkvara tasuta saadaval ka Androidile ning see sisaldab pea kõiki Euroopa kaarte, kaasa arvatud Eesti ja teiste Balti riikide omad. Suhteliselt tagasihoidlike lisavõimalustega rakendus on siiski piisavalt hea graafikaga ning juhatab edukalt sihtkohta kohale. Tallinnas sõites tekkis küll olukordi, kus ta käskis keerata sinna, kuhu tegelikult keerata ei tohtinud, aga seda juhtub ka paremates peredes. Pealegi suudab ta kiiresti ümber arvutada ja uue teekonna välja pakkuda. Küll aga jätab tugevalt soovida tema häälkäskluste kvaliteet.

Waze

Rohkem sotsiaalvõrgustik kui tõsine navigeerimisrakendus. Erineb teistest peamiselt selle poolest, et üsna lihtsalt on võimalik jagada oma kommuunis mitmesugust liiklusinfot, olgu selleks maantee ääres seisev politseinik, soodne kütusehind vms.

Info jagamine on lihtne, piisab kommuuni sisse logida, vajutada vastavale ikoonile ja kaardile ilmub teemakohane vidin. Pikemal reisil teejuhatajana kasutamiseks pole see rakendus aga just kõige parem, ehkki OSMkaardid on tal olemas kogu Euroopa kohta.

OsmAnd

Androidile mõeldud navirakendus OsmAnd’i kolm viimast tähte ei tähenda mitte lühendit Androidist, vaid hoopis lühendit sõnadest Automated Navigation Directions.

See rakendus on tasuta täiesti tarbitav, kuid siiski mõningate piirangutega. Näiteks on limiteeritud allalaetavate kaartide arv.

Piirangute kaotamine pole aga üldse kallis: makstes 5,99 eurot OsmAnd+ eest, kaovad ka piirangud. Pigem võib selle rakenduse miinuseks tuua suhteliselt keerulise ja ebaloogilise menüü.

Kas päris navigatsiooniseade on ajalugu?

Täna võib küll veel öelda, et keskmisele kasutajale on korralik navigatsiooniseade reisil olles siiski parem lahendus. Et saada sama kvaliteetset rakendust nutitelefonist, peab olema päris korralik ja kallis telefon.

Odavamate telefonidega võrreldes on originaalseade veel kindlasti etem, seda kas või GPS-signaali parema vastuvõtja ja suurema ekraani tõttu. Lisaks on tavaseadmel kaasas korralik kinnitus ja laadija, mida telefonile

peab eraldi juurde ostma. Lisaks ei sõltu tema töö sellest, kui keegi sisse helistab jne.

Teisalt on ühe ja ainsa seadme kaasaskandmine mugavam, eriti kui reisil olles on vaja linnades ringi jalutada ja otsida erinevaid vaatamisväärsusi või söögikohti.

Tahvelarvuti kasutamise plussideks naviseadmena on aga võimalus lisada sihtpunktis kohalik SIM-kaart ja tekitada wifi kohtvõrk ka teistele reisikaaslastele.

Miinuseks aga tülikas kaasaskandmine ning autos sobiva kinnituse leidmine.

Igatahes tundub, et navigatsiooniseadmete tootjad on hakanud ka ise aru saama, et eraldi seadmete aeg hakkab tasapisi mööda saama ning aktiivset arendustegevust nendele enam ei tehta. Seade kui nähtus muutub tulevikus teisejärguliseks, pigem rõhutakse tarkvarale ja eraldi müüdavatele lisarakendustele.

51

eksperiment

p u C o c E t o e g Peu kui ökonoomselt siis ikkagi saab?

Peugeot maaletooja kW Bruun Baltic korraldas märtsi algul ökosõiduvõistluse Peugeot EcoCup teekonnal Genfi ja tagasi. Kokku osales võistluses kaks meeskonda Eestist ja kaks Lätist, kogetu resümeerib portaali whatcar.ee kaasautor Argo Verk.

Tekst ja fotod: ARgo VERk, whatcar.ee

Esimese hooga tundus idee korraldada ökosõiduvõistlus Tallinnast Genfi parajalt hullumeelse ideena. on ju sellise teekonna pikkuseks sõltuvalt marsruudist ligikaudu 2600–2800 km. Vähe sellest – autod peavad hiljem ka tagasi Tallinna jõudma, mistõttu kogu sõidu distantsiks tuleb umbes 5500 km! kuid samas, miks ka mitte? Lennukiga reisimise kasuks räägib kahtlemata kiire saabumine sihtpunkti, aga eelised ei puudu ka autoga liiklemisel. Eelkõige akna tagant mööda vuhisevad maastikud ja kohad, mille olemasolust pole lennureisijatel aimugi.

Et üritusele rahvusvahelist mõõdet lisada, nägi võistluse formaat ette kokku nelja ekipaaži – kaks autot nii Eestist kui ka Lätist. Igas masinas istus kaks ajakirjanikku (Eestist peale autori veel Väino Laisaar, Toomas Vabamäe ning Allan Muuk).

Lätlased alustasid teekonda oma riigi pealinnast, mis nagu hiljem selgus, osutus tulemuste seisukohast küllaltki otsustavaks. kuna tegemist oli ökosõiduga, olid võistlusautodeks võrdsed (tuliuued) Peugeot 508 SW-d, millel 1,6-liitrine e-Hdi diiselmootor, robotiseeritud käigukast ja Start-stopp süsteem. Tehase andmetel peaks säärane auto saama maanteel hakkama 4,1 l kütusega 100 km. kõik võistlejad startisid kindla eesmärgiga see tulemus üle lüüa.

Start!

Ökonoomset sõitu soodustavateks asjaoludeks on kahtlemata nii kuiv teekate, tuule52

uSkumaTu: Pärast esimest tankimist näitas kompuuter sõiduulatuseks 2000 km.

Poolas, kokku üle 1300 km. Tee peal vaikne ilm (taganttuult soovida oleks ehk juba liiga palju) kui ka vähene liiklus. Viimase kummitasid ökosõitjaid peale lumetormi ka kõva küljetuul ja veokite kolonnid. Tagantjätagamiseks asusime teele pühapäeva, 3. rele tarkusena tuleb öelda, et sõitma oleks märtsi varahommikul. Paraku tundus ilmataat olevat vist lätlane, sest ööl vastu starti pidanud kiirusega u 70 km/h, säästes selle vallutas Eesti korralik lumetorm. Mööda arvelt ilmselt oma pool liitrit 100 km kohta.

Reisi ajal tundus see aga julma karistusena.

Pärnu maanteed linnast välja suundudes Lasime spidomeetri järgi enam-vähem terve polnud igatahes näha ühtki sõidujälge, tee 90–95 km/h, nagu kuulekad kodanikud rääkimata teehooldusmasinatest! muiste. Arvasime paarilise Väinoga, et see Riiga jõudes selgus, et sealne ilm püsis peaks andma autost ikka õige ülevaate. mõne kraadi võrra soojem ja asfalt oli vaid Igatahes saabusime ööbimiskohta kella vihmamärg. Arusaadavalt mõjutas kliimamuutus ka 8 paiku õhtul ning Hommikusö osaliselt tänu kiirteel kütusekulu, kuid tol hetkel ögilauas selgus, et ük veokite tuulevarjus tundsime rõõmu vaid s lätlaste sõitmisele võisime paranenud teeoludest. ekipaaž suut is vahemaa raporteerida enda arust suurepärasest Tallinn–Poznan Riiast Pozna nisse läbida 4,1-liitrisest keskmisest Võistluse esimesel keskmise kü päeval kulges teekond kütusekulust. Muuseas, tusekuluga kuigi tuulevarjus kulgeTallinnast Poznanisse

3,2 liitrit 10

0 km peale!

mine mõjub ökonoomsusele kahtlemata positiivselt, ei soovitaks ma üldiselt sellist teguviisi. Ühest küljest suureneb tagant otsasõidu oht, teisalt lendab suurte veokite rataste alt aeg-ajalt liiva ja kivikesi. Samuti ei tea iial, mida eesolev juht teha võib, kogu sõit on pingeline ja väsitav.

Hind al 19 200 € Swedbanki liisinguga kuumakse

231 €

Loe liisingutingimuste kohta lk 4

Poznan–Genf

Hommikusöögilauas selguski pommuudis! Üks lätlaste ekipaaž suutis vahemaa Riiast Poznanisse läbida keskmise kütusekuluga 3,2 l 100 km! Sellise näitaja väärtuse mõistmiseks tuleb aru saada, et tegemist ei ole mingi 3-silindrilise väikeautoga. Peugeot 508 SW on mahukas universaalkerega peresõiduk! Uskumatu!

Olles sisuliselt põrmustatud (meie tulemus jäigi päeva kehvimaks), tundus meie meeskonnal igasugune võiduvõimalus kadunud olevat. Nii saigi plaanid ringi tehtud ja otsustatud läbida viimane jupp Poolat ning Saksamaa ja Šveits oluliselt asisemas tempos.

Muutunud konkurentsiolukorras tundus märksa mõistlikum seada uueks eesmärgiks normaalsel kellaajal kohalejõudmine, et pärast korralikku ööund olla järgmisel hommikul valmis autonäitusel ringitatsamiseks.

Plaan töötas. Läbisime kogu teise sõidupäeva kiirusega 120 km/h, mis Saksa Autobahn’il võis ju tunduda veidi aeglanegi, kuid vahemaa sihtpunkti kahanes kiiresti.

On selge, et sellise tempo juures enam erilisest ökonoomsusest rääkida ei saa, ja nii lootsime salamisi, et ehk näeme Genfis teekonnaarvestil näitu u 4,5 l / 100 km.

Tegelikult läks aga palju paremini – pärast 14-tunnist sõidupäeva ja kokkuvõttes 2749 km läbimist leidsime ennast kella 10 paiku õhtul hotelli ees imetlemas numbrit 4,2! Seega suurenes keskmine kütusekulu 120 km/h sõites vaid 0,1 liitri võrra! Arvestama peab sedagi, et Saksamaa keskosa pole kaugeltki lausik ja kohati koosnes tee pikkade kilomeetrite vältel vaid tõusudest ning laskumistest.

Teades aga eelmise päeva tulemusi, ei hellitanud me mingeid lootusi ja pugesime ülejäänud saabujaid ära ootamata põhku.

Nagu hommikul selgus – õigesti tegime, sest parima tulemuse saavutanud lätlased saabusid alles poole kolme paiku öösel.

Nende lõpptulemuseks jäi 3,3 l / 100 km.

Palju ei jäänud oma 0,2 l kehvema näiduga maha ka parimad eestlased Toomas ja Allan.

Nemadki jõudsid hotelli vaevalt mõni tund enne meie ärkamist. Kuid see-eest said teise päeva staarideks just nemad, sest erinevalt ülejäänud seltskonnast suutsid nad Saksa kiirteedel oma tulemust 0,3 l jagu parandada! Olid nad ju esimese päeva lõpetanud 3,8 l kütusekuluga.

läbi luME: Vahetult enne starti maha sadanud lumi tegi ökonoomse sõidu üsna keeruliseks.

KonKurEndid: Korra õnnestus teel olles konkurendid – Eesti ajakirjanikud – ka ühise õhtusöögilaua taha saada.

Taas TEElE: Varahommikul Poznanist startides oli ilm ilus ning kõigil näod naerul.

TiPPKiirus: Tasasel maal rauges mootori jaks 195 km/h juures, kuid allamäge õnnestus üle 200 km/h kätte saada.

VahEPEaTus: Võistlejatel õnnestus kokku saada vaid hommikuti hotellides, teel olles valis igaüks oma strateegia.

Tagasitee

Kojusõit möödus oluliselt tempokamalt.

Nüüd uurisime, kui palju Peugeot kütusetorudest diislit läbi mahub, kui gaasipedaaliga sihtotstarbeliselt ringi käia. Kihutasime Saksamaal suurema osa ajast kiirusega 170–180 km/h. Tippkiiruseks fikseeris GPS 211 km/h, mille saavutasime küll allamäge lõigul. Tasasel maal vaibus mootori ramm kusagil 190–195 km/h juures. Seegi on tegelikult masina suurust ja vaid 114 hj arvestades igati väärikas tulemus. Ülejäänud riigid läbisime enam-vähem legaalse kiirusega: Poola kiirteel 140–150 km/h ja edasi juba meilegi tuttava 90–100 km/h. Üldises plaanis suutis öko-Peugeot meid aga tõepoolest üllatada. Nimelt saavutasime tagasiteel keskmiseks vaid 6 liitrit ja kogu u 5700 km teekonna jooksul täpselt 5 liitrit sajale. Seda 94 km/h ulatuva keskmise kiiruse juures. Arvestades sissesõitmata mootorit, algul keerulisi ilmaolusid ja tagasitee liikumiskiirust sai Peugeot oma ülesandega suurepäraselt hakkama!

Mõned nõuanded

Mida õppisin reisist? Eelkõige seda, et juhi sõidustiilist, situatsioonide ettenägemise oskusest ja ka ilmast sõltub väga palju.

Viimase peale inimese hammas ei hakka, aga esimest kahte saab treenida. Tasub ennast jälgida ning uskuge – tulemused on mõne aja pärast rahakotis tunda.

Lisaks kontrollige enne reisile minekut kindlasti üle rehvirõhud ja eemaldage mittevajalikud katuseraamid. Lühematel sõitudel on see tegevus kahtlemata ebamugav, kuid pikemal reisil võite vastasel korral arvestada vähemalt 0,5–1-liitrise lisakütusekuluga.

Võimaluse korral vältige piduripedaali kasutamist. Mootoriga pidurdades tänapäeva masinad kütust ei tarvita. Kui on aga tarvis seisma jääda, tuleb appi Start/stopp süsteem, mis näiteks foori taga rohelist tuld oodates mootori seiskab. Uuesti liikuma hakates kiirendage aga jõuliselt soovitud kiiruseni.

Loomulikult annab iga lisakilogramm oma panuse kütuse raiskamisse, samas kõlaks tobedalt soovitus võtta reisile kaasa nii vähe asju kui võimalik. Uskuge, 10 kg lisapagasit ei mõjuta lõpptulemust kaugeltki samas suurusjärgus kui ettenägelik sõidustiil, mille abil väldite tarbetuid pidurdusi-kiirendamisi. Sest just sinna on eelkõige koer maetud. Lisaks sõidukiirusele loomulikult. Kui ikka eesmärgiks Saksamaal proovida, palju teie neljarattaline sõber „välja võtab”, siis ei tasu pärast tanklas joriseda, et kütus on kallis.

53

elustiil

Omad liistud ehk mees nagu džäss –

Guido Kangur

HINGELÄHEDANE Guido Kanguri armastus džässi vastu on pannud ta korraldama erinevaid kontserte üle Eesti.

54

Guido Kangur pole mitte ainult näitleja, vaid ka aktiivne džässmuusika austaja ning ürituste korraldaja: Teatri Puhveti džässiõhtud, Sõru Jazz, kontserdid Ida-Virumaal jne. Kõigest sellest Guido Kanguri hea tuttava ja lavakaaslase Raivo E. Tamme pilgu läbi. tekst: RAIVo E. TAmm fotod: SõIduSTIIl, SVEN TuPITS/FoToGEEN

Öeldakse igasuguseid asju. Mõistu ja targu.

Ka seda, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Mina olen näitleja. Tihti küsitakse minult, kas ma ei ole mõelnud teatris ka lavastamise peale? Ma tõesti ei ole mõelnud.

Olen õppinud näitlejaks ja arvan, et see on see minu liist, mille juurde pean jääma.

Mulle väga meeldib üks minu teatrikooli näitlejameisterlikkuse õppejõududest, Aarne Üksküla, kes pole ka teatris minu teada midagi lavastanud. Ta on ainult näitleja. Üks mu teine hea kolleeg ja sama hea lavapartner on Guido Kangur. Tema ka ei ole minu mäletamist mööda kunagi midagi lavastanud. Tema on ka näitlejaks õppinud ja nende liistude juurde jäänud. Kuid ühed liistud on Guidol veel…

AmsErv toEtAb

Etendus- ja kontsertasutusi: > Rahvusooper Estonia > Eesti Draamateater > Teater Vanemuine > Sõru Jazz > Tuletorni Kontsert Noori talente: > Tartu Tudengipäevad Sporti ja aktiivset eluviisi: > Amservi Rattatiim > Amserv Sailing Team > Eesti Tennise liit > Merits Motosport

Energiat jääb üle

Olen ise tantsinud ja näinud teisi teatrikolleege teatripidudel pöörast tantsu vihtumas. Need on sellised n-ö teistsugused tantsud. Kuigi esietendusel on endast kõik antud, on pärast veel jõudu ka tantsupõrandal end veel kord välja elada.

See on aktsepteeritav. Selliste pööraste poognate peale ei öelda, et näitlejad võiksid ikka oma liistude juurde jääda. See tants ei ole peosaali tants, see on kui etenduse jätk. Ka Guido teised tegevused on justkui tants pärast esietendust. Mis sest, et oled väsinud, energiat tantsu vihtumiseks on ikka.

Guido on olnud näitlejana Eesti publikule tuntud alates 1980. aastast, kui ta teatrikooli lõpetas. Oli kümme aastat Noorsooteatris, alates 1990-ndast töötab Draamateatris, kuid külalisena on mänginud vist küll pea kõikides Eesti teatrites. Minul õnnestus hullata temaga koos Von Krahli Teatri algusaastate vigureid täis projektides ja küll see oli lõbus.

Käisime ka välismaal päris palju. Guidole meeldib metropolides alati käia džässisalongides. Talle on sealt jäänud hinge kriipima, et miks meil Eestis ei võiks olla selliseid salonge? Mujal maailmas on need parajad urkad, ei peagi olema midagi erilist, aga muusika on fantastiline ja kõik muu pole enam oluline.

Kunagi tegid mõned Guido sõbrad ettepaneku hakata Tallinna vanalinnas koos restorani või kõrtsi pidama. Guido ei tundnud, et see „tema liistud” oleks.

Aga midagi jäi meelde mõlkuma – need välismaised salongid, need eestimaised ettepanekud…

Sealt sai alguse see idu, millest kasvasid välja Guido korraldatud esmaspäevased Jazzsalongi õhtud Tallinnas Teatri väljakul asuvas Teatri Puhvetis. Korraldab ta seal neid koos abikaasa Pillega. Nad ei ole kunagi tahtnud hakata mingiteks muusikaprodutsentideks, neid on Eestis küllalt.

Aga Guidole meeldib džäss ja ta arvab, et nüüdseks meeldib see juba sama palju kui talle ka abikaasa Pillele. Õhtu valik võis tunduda riskantne – esmaspäev? Pidutsetakse ju ikka nädala lõpus. Aga esmaspäev on näitlejale ainus vaba päev. Ja siis toimubki see džässiõhtu – kas energia ülejäägist korraldatud või hoopis ainsal vabal õhtul väsimusest 55

elustiil lõõgastumiseks ja kokkukutsututele ilusa muusikaga ilusaks nädala alustuseks.

Et pakkuda teistelegi seda, mis endale nii väga meeldib ja rõõmu valmistab. Vaat see on tema „omad liistud”.

oma kodukandis Rannapungerjal midagi korraldada. Seal oli Guidol juba päris naljakas olnud esimesel korral Peipsi kaldal toimuma hakkavat pealt vaadata – publikut hakkas tulema ja tulema ning rahvast aina tuli ja tuli ja tuli! Ühest teise Idee on toiminud – pakkuda inimestele Kui asi toimima hakkas ja inimestele muusikat, mis Guidole endale nii väga meeldis, mida neile pakuti, tuli idee teha meeldib. Loodusfotograafina on ta valinud esimese Teatri Puhveti Jazzsalongi hooaja looduskaunid kohad. Rannapungerjal on lõpetuseks sealsetest esinejatest ja parima- lava ehitatud nii, et kui lavalt pilk kõrvale test paladest kokkuvõte Hiiumaal. Nii sündis heita, näed Peipsit, paate loksumas, Sõru Jazz. inimesi ka paatides kontserti kuulamas.

Uurin Guido käest, et kas lihtsate salonSama ka Sõrus. Kui on juunis ilusat ilma, on giõhtute pealt kahepäevasele festivalile korraldatud kontserte ka üleminek mingeid paadikuurist väljas, vabas el õhus, otse sadamas. Ja v u s l e hirme ei tekitanud? s n o il Sõru Jazz Üks esineja ühel kohti leitakse juurde. iviijad uusi b ä L l. e t is esmaspäeval – see Näiteks toimuvad sellel a n rõhk n o kõlab ju lihtsalt –, suvel kontserdid ka d ja hoid ja meeleolu aga nüüd kõik kusagil Emmaste kirikus. jad kaugel saarel, koos ja Sõru Jazzil on sel ateatri näitle n in L korraga? Siin on ju vaja suvel rõhk naistel. t nn ja Pire Läbiviijad a m e e R juba mingeid finantse ja ja meeleolu e n n A e hoidjad on Linnaid rt e s mina näitlejana ei teagi, t n o k Guido mida kõike veel. Kas oleks Kalda. teatri näitlejad Anne alati püüd Reemann ja Piret i g n olnud võimalik ka ebaõno s u s li ri e nestuda?

Kalda. Guido kontsiduda.

Jah, loomulikult oleks, sertide erilisus ongi neid teatriga on Guido kindel. Ka rahvast alati püüd neid teatriga siduda. poleks pruukinud tulla kuulama-vaatama.

Lisaks teistele naissolistidele laulab teisel Ja sellise asja korraldamiseks tuli päris päeval Von Krahli näitlejanna Mari Pokinen. palju uste taga koputamas käia. Eks algul Eelnevatel aastatel on esinejate hulgas oligi ka sellist suhtumist, et mis džäss, sina olnud Draamatetari meesnäitlejate kitarritee ikka oma teatrit, jää ikka oma liistude ansambel koos Weekend Guitar Trioga. Ka juurde! Guido on oma muheda olekuga neile Tuletorni kontserte on seotud teatriga. lubanud, et küll ta ikka teatrit ka teeb. Aga Samas on esinema palutud ka kohalikke, nii nüüd on selline festival ka veel. Sponsoreid pasunamehi kui ka rahvatantsijaid. Eduard ja toetajaid on leidunud ja ettevõtmisi pole Toman on esinenud oma ansambliga ja mitte üksnes rahaliselt toetatud. Näiteks oleks olnud abiks ka Peipsi-äärsete kohalike ühe toetaja, Amservi rahvas, on tihedalt venelaste jaoks vene keeles konfereeka Sõru Jazzil ja hiljem juurde sündinud rima, kuid seda polnudki vaja – kohalikud Tuletorni kontserte Ida-Virumaal nautimas venelased olid väga rõõmsad nähes oma käinud. küla prouasid esinemas ja said ka teistest Pärast Sõrut tekkis Guidol mõte ka esinejatest tõlkimata väga hästi aru.

Sel aastal on Tuletorni kontserdil nii džässi kui ka rocki ning teatripoolelt Jan Uuspõllu monoetendus. Aga nii nagu Guido on lubanud mõnele oma muusikafestivalide toetajale ka oma liistude juurde jääda ja ikka teatrit teha, siis seda ta ka teeb. Suvel osaleb ta oma kursusevenna Madis Kalmeti lavastuses Tapa raudteejaamas. Samuti aitab ta korraldada RMK perepäevana kunagise Mati Undi lavastuse „Helene, Marion ja Feliks” taasesitust. Praegu aga käivad proovid oma teatrikooli õppejõu Merle Karusoo käe all Draamateatris. See on John Hodge’i fantaasia „Kollaborandid“, kus Guido kehastub Staliniks. Ja Hendrik Toompere juunior on Bulgakov. Viimane peab etenduses kirjutama Stalini 60-ndaks juubeliks näidendi ning fantaasias hakkavad Stalin ja Bulgakov Kremli all kohtuma. Stalin hakkab ise endast näidendit kirjutama, Bulgakovi aga paneb ta seniks oma tööd, riigijuhtimist, tegema.

Seda, mida ja kui palju kurja Stalin tegi, teame me kõik. Guido on aga kodust eeltööd tehes üllatunud asjaolust, kui moes oli Stalini ajal džässmuusika! Stalini jünger ja Kremli aparatšik Kaganovitš on öelnud, et „džäss on hea tuju looja ja meie ulja noorsoo muusikaline innustaja”. Oli lausa selline ukaas, et igas raudteejaamas peaks olema oma džäss­ orkester! See Guidole meeldiks, kui midagi sellist praegu ka Eestis oleks. Tore oleks, kui meie Estonian Dream Bigband, meie esinduslik džässorkester, riigi palgal oleks, nii nagu see meie naaberriikides on.

Loomulikult öeldakse, et sellise asja jaoks pole meie riigis piisavalt raha, aga Guido on veendunud, et raha kindlasti leiaks, kui seda mõistlikumalt jagataks. Nõukogude Liidus sai džässmuusika põlualuseks alles hiljem. Stalini­aegsetel pidudel lõhuti džässi järgi tantsida, mis iseenesest on päris keeruline. Küllap nägi see välja umbes nii, nagu eesti näitlejad teatripidudel poognaid tõmbavad.

Möödunud aastal esinesid Sõrus Tape That koos Draamateatri näitlejatest kitarristidega ning Weekend Guitar Trio.

56

Osa piletitulust heategevuseks

SUVEL SÕRRU Kõiki, kel vähegi džässmuusika vastu huvi, ootab Guido Kangur 15.–16. juunil Sõru sadamasse!

> Amservi klientidele kehtib Sõru­Jazzi­ja­Tuletorni­ kontserti­kahe­päeva­ piletitele­soodushind­18€­ (tavahind­20€/25€). > Soodustus­kehtib­vaid­ Piletilevist ostmisel koos sooduskoodiga „amserv18“ > Korraga saab osta 4 kahepäevapiletit

Guido jälgib oma kontserte korraldades hoolega, et kava ei kattuks teiste suviste džässi­festivalidega.­Lugupidamisest­teiste­ vastu.­Ja­haigete­laste­vastu­lugupidamisest­ teeb Guido ka head – juba teist aastat läheb osake­piletitulust­Tallinna­Lastehaigla­Toetusfondile.­Selline­heategevus­on­kasvanud­välja­ juba eelmistest aastatest, kui Guido on olnud patroon­suulaelõhedega­sündinud­laste­uuringute­toetuseks­korraldatud­heategevusüritusel­ ja aidanud ka suhkruhaigete laste toetuseks raha­koguda.

Kontserdid­arenevad.­Organisatoorne­töö­ käib­aasta­ringi,­juba­on­kavas­2014.­aasta­ suve­planeerimine­ja­häid­džässmuusikuid­on­ Eestis­nii­palju.

Küsin,­kas­tal­on­ka­meeskond­või­ainult­ tema­ja­ta­tragi­kaasa­Pille?­Jah,­kontserdid­ arenevad­ja­ka­Guido­enda­nõudmised­ kogu­asja­vastu­kasvavad.­Nüüd­on­neil­ juba omanäoline ja äratuntav akvarellistiilis kujundus,­flaierid­ja­plakatid­ja­oma­kodulehekülg.­Mingit­konkurssi­ta­tiimi­leidmiseks­pole­ korraldanud,­kuid­mõttekaaslased­on­iseenesest­liitunud.­ Paljud­on­aidanud.­Nagu­näiteks­Janek­ Mäggi,­kes­on­pressiteateid­kirjutanud­ning­ aastaid­spetsiaalselt­Sõru­Jazzi­jaoks­luuletusi­ loonud.­Suureks­abiks­ja­rõõmuks­on­olnud­sel­ aastal Hedvig Hanson, kelle sulest on tulnud muusikuid tutvustavad tekstid nende kodulehele.­Samas­jääb­aga­formaat­ikka­endiseks­–­ see­on­lähedus.­Publik­saab­olla­heale­muusikale­nii­lähedal,­et­võib­muusikule­lausa­silma­ vaadata.­Täpselt­nagu­New­Yorgi­ülikitsastes­ džässiurgastes.­Ja­ruumi­on­meil­siin­palju,­tulla­ võib­oma­telgiga,­autoga,­mootorratta,­jalgratta­ või­paadiga.

See­on­lahe,­mida­Guido­teeb!­Kontserdid­ ühest­Eesti­otsast­teise­kui­üks­esietendusest­ üle­jäänud­energiaga­tantsupoogen­teatripeol.­ Guido­ise­on­nagu­džäss­–­hea­tuju­looja­ja­ meie­ulja­noorsoo­muusikaline­innustaja!­

Samuti Oleg Pissarenko ja Ain Agan ning Lembit Saarsalu ja Mai Jõgi.

57

Vaatamisväärsused

a d a t s a l Kohad, mida tasub kü Suvistesse autoreisiplaanidesse võib vabalt mahutada mõne huvitava mõisatuuri, käia otsimas uusi ja põnevaid söögikohti või miks ka mitte, külastada omalaadseid kohti, mille olemasolust pole paljudel aimugi. tekst: SÕIDUSTIIL, fotod: MenU KIrjaSTUS, KaLeV LILLeorg/aUToLehT, ScanpIx

eestis on üksjagu huvitavaid inimesi, kes tegelevad asjadega, mis mõne jaoks tunduvad üsna pöörastena. Kes ehitab puudest Eiffeli torni koopia, kes rajab kodumaja keldrisse külakino, kes püstitab eesti ema monumendi, kes päästab vana nõukogudeaegset tehnikat. nende fanaatiliste inimeste kätetööd saavad kõik eestlased oma ihusilmaga kaeda. Miks mitte suvise ringreisi ajal?

Järva-Jaani vanatehnika varjupaik

järva-jaani üks tuntumaid inimesi Tuve Kärner (60) otse pakatab tegutsemisihast, mis nakatab ja veab kaasa teisigi. eriti mis puudutab ajaloo talletamist. järva-jaani muuseumide keti loomine algas just Tuve Kärneri huvist ja hobist kodupaiga ajaloo vastu. 1999. aastal nägi ilmavalgust tuletõrjemuuseum, millega tähistati sajandi täitumist järva-jaani priitahtlike pritsimeeste tegevusest. järgmisel aastal rajati muuseumi fondihoidla-näitusesaal, 2004. aastal vanatehnika varjupaik ja aastal 2006 valmis kinomuuseum. autohuvilisi köidab kahtlemata just vanatehnika varjupaik. Tänaseks on seal juba 358 eksponaati. esialgu hakkas Tuve koguma autosid oma pere kartulimaale. nüüd on ta aga vallalt maad juurde saanud, kokku on seda nüüd 2,1 hektarit. Kuid ikka on kitsas. 90 protsenti tehnikast on varjupaik saanud annetustena, ülejäänu on enda ostetud. Tehnikat üritab Tuve ka tasapisi taastada ja taas sõidukorda seada. Mees on abikaasa Silvale lubanud, et kui ta saab kätte nõukogude suurima auto, 40 tonni kaaluva Belazi, siis lõpetab ta kogumise.

58

Eiffeli torni koopia

hiiumaale reigi küla põhjatippu Kootsaare poolsaarele püstitas kohalik mees jaan Alliksoo (52) 2008. aastal Eiffeli torni koopia, mille kõrgus on 31,4 meetrit. Kuulsa torni üks kümnele vähendatud koopia on näha igaühele, kes sõidab mööda Kõrgessaare maanteed. Väikese Eiffeli rajamiseks oma koduõuele kulus Jaanil töö kõrvalt kaks aastat, millest ehitustööd oli kolm kuud.

Tornist kujunes turistide meeliskoht, mida käiakse vaatamas rohkemgi kui Kõpu tuletorni. paljudele ametnikele ja arhitektidele aga jaani ehitis ei meeldinud. Viidati ehitusloa puudumisele ja rajatise ohtlikkusele. nõuti torni lammutamist. See aga lisas kaotatud armastuse mälestusmärgile aina populaarsust ja külastajaid üha voorib. nende paremaks võõrustamiseks tegi jaan alliksoo isegi sõiduteed oluliselt laiemaks ja kõrgemaks ning rajas ka suurema parkimisplatsi, kus bussid mahuvad paremini ümber keerama.

Kilplala

Emumäe puhkeala

Emumägi on Põhja­Eesti kõrgeim tipp, absoluutkõrgusega 166 meetrit üle merepinna.

Mägi asub Rakke vallas, Pandivere kõrgustiku lõunaserval, kuus kilomeetrit Rakvere­ Jõgeva maanteest. Emumäele on rajatud vaatetorn, kuid mitte ainult. Lääne­Virumaa Rakke valla keskkonnatöötaja Hando Kuntro, kes tähistab tänavu juulis oma 50. juubelit, pälvis 2007. aastal Lääne­Virumaa aasta teo auhinna just Emumäe puhkeala kujunda­ mise ja väljaehitamise eest.

Hando Kuntro kätetööna on kerkinud Emumäele mitu vägagi originaalset ehitist. Kändu­ dest onni nimetab autor ise hellitavalt Emu memmeks. Päikesetõusu maja sobib kasutada seltskondliku öömajana. Nagu ka kahest osast koosnevat koobasonni, mis sarnaneb metsavendade punkriga ja kus külm ei näpista isegi pakaselisel talvepäeval. Mäenõlva veeres asub iidne Mursi kalmistu, mille kordategemise algatas samuti Hando. Väravas asub nüüd suur rist, et siseneja astuks vana kalmistu territooriumile puhaste mõtetega.

Kilplaste lugusid mäletavad paljud multifilmi või Friedrich Reinhold Kreutzwaldi lugude järgi, kuid Järvamaal Kareda vallas, Müüsleri mõisapargis, on nüüd päris Kilplala. Sest juba Kreutzwald kirjutas, et kilplaste tõug on väga vana ning nende elukohaks märkis kirjamees Uppakallo või Ubakalu küla, mis asus praeguse Peetri kihelkonna maadel Järvamaal Mäeküla ja Koeru vahel. Just seal, kus asub täna Müüsleri. Kilplala eestveda­ jaks on Helena Siiroja, kes peab põhikohaga Kareda raamatukogu juhataja ametit.

Kui Helena hakkas 2004. aastal Kilplalat rajama, siis ei teadnud ta isegi täpselt, kuhu ta välja jõuab. Teises maailmasõjas hävinud Müüsleri mõisast olid maha jäänud varemed ja räämas park. Külarahva toel hakati korrastama 3,2 hektari suurust parki, suviste kokkusaamiste kohta. Lastele meeldisid kilplaste lood ja korraga oli uudistajaid tavapärasest rohkem. Täna asub mõisapargis Kilplaste Koda, mille suurt saali saab kasutada nii meelelahutusüritusteks kui ka koolitusruumidena. Sest kilplaste tarkust tasub teistelgi õppida. Peahoones on veel mängude­ ja käsitöötuba, köök ja meenete müügipunkt. Ümberkaudse rahva poolt valmistatud kaup lubab arvata, et kilplaste mõttemaailm on piiritu. Nagu näiteks kambaga kaanimise kruus, kilplase tark kott jpm.

Eesti Ema monument

Võrumaal Rõuges avati kolm aastat tagasi muljetavaldav monument, mis kannab nime Eesti Ema. Monument on tehtud Udmurtiast toodud kivist, see on 3,6 meetrit kõrge ning kaalub ligikaudu kuus tonni. Monumendi valmimise eestvedajaks on Hans Sissas, kel täitus tänavu märtsis juba 80 eluaastat. Ideest kuni avamiseni kulus mehel ei rohkem ega vähem kui kuus aastat, kolm kuud ja kaheksa päeva. 17. aprill 2001. aastal oli päev, mil Hans tutvustas oma ideed esmakordselt avalikult Kadrioru lossis president Lennart Meri vastuvõtul. President kuulutas selle kohe õigeks ettevõtmiseks ja soovis edu kõigile, kes teevad väärika rahva­ algatusliku mõtte ükskord teoks.

18. märtsil 2004. aastal tehti monumendi heaks esimene annetus. Monumendi üldmak­ sumuseks kujunes 17 251 50 krooni, selle heaks annetas raha üle 5000 isiku. Asuko­ haks valitud mäenõlva kinkis Austraalia eestlanna Ella Brauer Rõuge vallavalitsusele, kes kingitud krundi korrastas. „Siit Eestimaa lõunaservalt, Haanja kõrgustiku jätkult, ligikaudu 300 meetri kõrguselt merepinnast, Rõuge ürgoru nõlvalt, mitme tee ristilt, kus Eestimaa sügavaim (38 m) Rõuge Suurjärv näitab meile end täies hiilguses ja ilus, haarab ema pilk kogu väikest Eestimaad. Valvab meid kõiki, kes me siin elame,” on Hans Sissas ise öelnud selle idee kokkuvõtteks.

Tutvustused pärinevad raamatust „Heade mõtete tegijad.“ 59

kindlustus

Kindlustuspettused – u 18 miljonit eurot aastas?

Paljud meist on ise või seltskonnas arutlenud selle üle, miks kindlustusmaksed nii suured on. Kuid kindlasti olete kunagi kedagi kuulnud rääkimas ka sellest, et keegi on saanud kindlustusseltsilt suurema hüvitise, kui oleks pidanud?

pAne tähele: Kas leiad fotolt kindlustuspettusele viitava asjaolu?

Vastus – foto tegija käes on klaasipurustamise haamer, millega väidetav kivitäke tegelikult tehti.

tekst: INDREK PETTER foto: SwEDbaNK P&C INSuRaNCE

Kindlustusmakse sõltub mitmest tegurist ning üheks oluliseks on ka kahjusuhe, mida mõjutab otseselt kindlustushüvitisteks välja makstud summa. Erinevate hinnangute järgi moodustavad kindlustuspettused 5–10 % kahjuhüvitiste väljamaksetest, teatud uuringute järgi võib see ka suurem olla.

Ausad maksavad kinni pettused

Konkreetselt seda mõõta on keeruline ning kõikidesse numbritesse peab suhtuma teatud reservatsiooniga. 2012. aastal hüvitasid kindlustusseltsid Eestis sõidukikahjusid u 180 miljoni euro eest ning kui lähtuda sellest, et 10% võis kuluda pettuste hüvitamiseks, siis kujuneb summa küllaltki suureks – u 18 miljonit eurot. Seega võib väita, et kaudselt makstakse ausate kindlustusvõtjate poolt kinni ka ebaausate klientide tegevus.

Kindlustuspettusi on mitmesuguseid, kuid laias laastus julgen need jagada kaheks – ette kavatsetud ja läbimõeldud pettused ning olukorrad, kus juba toimunud kahjujuhtumi puhul proovitakse kahju suurust näidata suuremana.

Liikluskindlustuses on sagedased õnnetuse kuupäeva muutmine (õnnetuse hetkel puudus põhjustajal kehtiv kindlustuspoliis) ning juba kahjustatud sõidukiga õnnetuse lavastamine. Kogenud kindlustustöötaja suudab üldjuhul esitada mõlemale osapoolele kindlaid küsimusi, millele vastamisel hätta jäädakse ning tekivad olulised vastuolud, mis viivad pettuse avastamiseni.

60

Veoki ajas kraavi ikkagi juht ise

Siinkohal võib näite tuua hiljutisest juhtumist, kus libeduse tõttu sõitis veok kraavi. Kuna kahjustused olid ulatuslikud ning veokil puudus kaskokindlustus, esitati kindlustusseltsile sündmuse kohta seletus, mille kohaselt kaldus veokile vastu liikunud sõiduk vastassuunavööndisse ning veok sõitis selle tõttu kraavi. Kindlustusseltsi uurijal ning kahjukäsitlejal õnnestus suhteliselt kerge vaevaga välja selgitada, et tegelikult oli teelt väljasõidu põhjuseks veokijuhi enda tegevus ning teise sõiduki vastassuunavööndisse kaldumine oli lihtsalt väljamõeldis.

Kaskokindlustuse juhtumite puhul on sagedasemad pettused kahju suuremana näitamine, kindlustamiseelsete vigastuste eest hüvitise taotlemine ning ka tahtlikult tekitatud kahjud. Samuti deklareeritakse, et erinevad vigastused tekkisid kõik ühe sündmuse käigus. Põhjuseks on kliendi soov pääseda mitme omavastutuse maksmisest.

Kahjukäsitlejaid pole lihtne petta

Kindlustusseltside uurijad ja kahjukäsitlejad teevad iga päev jõupingutusi, et pettusi avastada. Kõiki juhtumeid loomulikult süvitsi ei uurita, kuid üldjuhul eristuvad kahtlased juhtumid teistest teatud parameetrite järgi, mille kahjukäsitleja ära tunneb.

Lisaks tavapärastele menetlustoimingutele on pettuste avastamisel vahel abi

ka aina arenevast tehnoloogiast. Enamiku sõidukite elektroonikaseadmed salvestavad pidevalt erinevat infot. Näiteks sõiduki süütevõtmele. Seoses sellega meenub üks lavastatud sõidukivargus, kus kliendi väidete kohaselt parkis ta reedel sõiduki maja juurde ning esmaspäeval avastas varguse. Väidetavalt oli kindlustusele üle antud süütevõti pidevalt kliendi järelevalve all. Võtmele salvestunud infot analüüsides aga selgus, et seda oli viimati kasutatud kolm tundi enne selle üleandmist.

Karistuseks kuni viieks aastaks vanglasse

Swedbank P&C Insurance aSis oleme võtnud tegutsemise algusest positsiooni, et usaldame enda kliente, sest petturite osakaal on ikkagi väike ja me ei ole pidanud oma otsust kahetsema. Loomulikult, kui meie töötajate poolt on pettus avastatud, siis esitame avalduse politseile kriminaalasja algatamiseks.

Karistused sellise teo eest on füüsilise isiku puhul kuni viieaastane vabadusekaotus ning juriidilise isiku puhul rahaline karistus. Kuigi on juhtumeid, kus kriminaalmenetluse käigus ei jõuta erinevatel põhjustel süüdimõistva kohtuotsuseni, küll aga peab kelmuse toimepanija arvestama asjaoluga, et teda võib ees oodata pikk ja kulukas tsiviilprotsess, kust tavaliselt hüvitist loota ei ole.

lisavarustus

Kevadised pakkumised

Amservis

Osta täna, maksa homme!

Meil saad nii kaupade kui teenuste eest tasuda ka osade kaupa. Nii muudad suure ühekordse kulu igakuiseks väikeseks kuluks.

Vaata lähemalt amserv.ee/jarelmaks

Hind

60€ Sõiduauto pesupakett

85€

Kliimaseade suveks korda!

Tavahind 97€

Kõikidele automarkidele mõeldud kliimaseadme kontrollis sisaldub:

Kaubiku/ maasturi pesupakett

> gaasi ning kogunenud niiskuse väljaimemine süsteemist > aine koguse kontroll > lekketest > vajadusel aine lisamine max 0,5kg

111€

Tavahind 123€

Löö oma auto läikima!

Spetsiaalsed kevadised pesupaketid: > põhjalik leotuspesu > salongi tolmuimejaga puhastamine > kere kaitsevaha ja klaasitaastusvaha

Kõik salongiõhufiltrid -20%

Et Su auto sillad oleksid sillas!

Kõikide automarkide ja -mudelite sildade seadenurkade diagnostika ja reguleerimine Broneeri aeg www.amserv.ee

Pakkumised kehtivad kuni 30.06.2013.

Sõiduauto soodushind

50€

Tavahind 60€

Kaubiku/ maasturi soodushind

60€

Kõik kojamehed

-20%

Tavahind 70€

61

ajalugu

1927 – Peugeot 201

1938 – Peugeot 202

1948 – Peugeot 203

1965 – Peugeot 204

Väärika perekonna laps Meilgi populaarse Peugeot 208 sugupuud uurides selgub, et tegu on sõiduautoga, mille kujunemisele on olulisel määral kaasa aidanud tema väärikad eelkäijad.

PEUGEOT 203 Aastatel 1949–1955 oli Peugeot 203 ainus sõiduauto Peugeot’ mudelivalikus.

tekst: TARMO RIISENBERG, auto24.ee fotod: PEUGEOT

Peugeot 208 juuri otsides tuleb minna aega, kui Peugeot võttis esmakordselt kasutusele oma tänapäevani püsiva kolmekohalise numeratsiooniskeemi, s.o aastasse 1929. Nimelt olid kõik enne seda aastat toodetud Peugeot’ eksemplarid kandnud lihtsalt mingit järjekorranumbrit (näiteks Type 190), hüüdnime (näiteks Peugeot Bebe) või määratleti neid hoopis jõuallika võimsusklassi järgi (Peugeot 5hp).

Seega pole mõtet imestada, et nimede osas valitses üks suur segadus, mis Peugeot’ sõiduautode tuntusele just kasuks ei tulnud.

Nii võetigi 1929. aastal vastu otsus, et edaspidi kannavad kõik Peugeot’ mudelid kolmekohalist mudelinime, milles keskmine number on alati null. Tulemuseks oli terve rida meile praeguseni südamelähedasi mudelitähiseid, mille põhjal on kohe võimalik kindlaks teha, millise sõidukiga on tegu.

Esimene uue numeratsiooniga auto oligi Peugeot 201, mida hakati tootma 1929. aastal Peugeot Souchaux’ koostetehases, sealsamas, kus praegu asub Peugeot’ tehasemuuseum.

Juba toona tasus ära see, et 201 oli lihtne ja töökindel sõiduk: just sellised masinad olid hinnatud suure börsikrahhi järel, mil liigne efektsus või probleemid 62

PEUGEOT 201: Esimene, lihtne ja töökindel ehk just see, mida tol ajal vajati.

1983 – Peugeot 205

1998 – Peugeot 206

töökindlusega tähendasid tootjale surmaotsust. 201 oli ka esimene sõiduauto maailmas, mis sai endale sõltumatu esivedrustuse.

Peugeot suutis ennast aga majandustormide keerises kindlalt pinnal hoida.

Seejuures täiustati 201 pidevalt: jõuallika võimsus kasvas algselt 23 hobujõult peagi 35 hobujõuni. Sõiduauto baasil toodeti aastatel 1931 kuni 1933 ka 1676 kommertssõidukit, millel oli näiteks lihtne kast või siis erinevaid kaubaruumide lahendusi. Kokku valmis kaheksa aasta jooksul 142 309 Peugeot 201, see oli aga toonaste Peugeot’ mudelite seas parim tulemus.

Veel ühe olulise sammu, seekord disaini osas, tegi Peugeot järgmise 2. seeria

2006 – Peugeot 207

autoga. 1938. aastal, ajal, mil Euroopa elas II maailmasõja puhkemise ohus, debüteeris voolujooneline Peugeot 202. Juba toona, rohkem kui 75 aastat tagasi, pingutati selle nimel, et viia autode kerekuju võimalikult aerodünaamiliseks.

Maksimaalse voolavuse saavutamiseks kasutas Peugeot oma mudelitel 202 ja 302 aga nutikat trikki: esituled peideti radiaatorivõre taha. Nii polnud autot disainides vaja arvestada kohmakate tulekorpustega.

Jõuallikate osas valitses ajastule kohaselt nappus: üks 1133 cm3 töömahuga bensiinimootor, millel võimsust 30 hobujõudu. Sellest piisas, et tagada 202 maksimaalkiiruseks 100 kilomeetrit tunnis.

Seejuures oli tegu päris kerge autoga: Peugeot 202 kaalus vaid 890 kilo.

Kerevariante oli esialgu kolm: neljaukseline sedaan, kaheukseline kabriolett ning kergeveok fourgonette. Oluline samm tulevikku tehti aga 1947. aastal, kui tootmisse läks (küll puidust kerega) universaal. Kahe aasta vältel toodeti sellised sõidukeid 3015.

Tagantjärele on Peugeot 202 tootmisarvuks fikseeritud 104 126 eksemplari, pisut vähem kui eelkäijaks olnud Peugeot 201-l.

Peamiseks tagasimineku põhjuseks oli II maailmasõda, mis tõmbas auto tootmisele kolmeks aastaks pidurit. Taas pääses Peugeot 202 konveierile alles pärast II maailmasõja lõppu, 1945. aastal, ning püsis tootmises 1949. aastani.

Tõrviku võttis 202 käest oodatult üle uudismudel: 1948. aastal esitletud Peugeot 203. Sellel autol oli juba päris pikk elutee, tervelt 12 aastat. Ka tootmisarvud annavad aimu soodsa Peugeot’ populaarsusest:

2012 – Peugeot 208

aastatega toodeti erinevaid 203 variante kokku 685 628 eksemplari. Seejuures oli aastatel 1949 kuni 1955 tegu üldse ainsa sõiduautoga Peugeot toonases mudelivalikus.

Tegu oli ühtlasi esimese Peugeot’ga, mis sai endale kandevkere. Disainilt oli 203 aga selgelt tuntav edasiarendus nii mudelist 202 kui ka välismaistest eeskujudest, näiteks Põhja-Ameerikast pärit sõiduautost Chevrolet Fleetline fastback.

Eriti populaarseks tegid 203 aga erinevad kerevariandid. Eksisteerisid nii kohustuslik sedaan kui ka universaal, 2- ja 4-ukselised kabrioletid ning ka 2-ukseline kupee. Samuti tegi oma etteaste 203 mudelivalikus tänaste mahtuniversaalide eelkäija, kolme istmerida ja kuut kohta pakkuv Peugeot 203 Familiale.

Peugeot 203 läheb ajalukku ka sellega, et tegu oli esimese Peugeot’ mudeliga, mida toodeti väljaspool kodumaad (Austraalias). Prantslased Andre Mercier ja Charles de Cortanze sõitsid 1953. aastal 17 päevaga iseseisvalt Kaplinnast Pariisi, läbides kokku 15 000 kilomeetrit. Mis võiks ühe auto vastupidavusest veel rohkem rääkida? Viimane Peugeot 203 lahkus Souchaux’s tehasekonveierilt 25. veebruaril 1960.

Järgnev jutt ajab kenasti alanud mudelirivi sassi, sest päris õiget asendajat sellele autole kohe ei tekkinudki. Selle asemel sai juba 1955. aastast tootmises olnud Peugeot 403 endale soodsa 47-hobujõulise mootoriga versiooni. See sõiduk sai endale nimeks 403 Berline de Luxe ning see püsis seeriatootmises 1966. aastani.

63

ajalugu Uuesti võis numbriga 2 algavat mudelit Peugeot’ esindustes kohata 1965. aastal, kui ilmavalgust nägi Battista Pininfarina disainitud Peugeot 204. Taas lõi uus Peugeot rekordeid, aastatel 1969 kuni 1971 oli tegu Prantsusmaa enimmüüdud sõiduautoga. Kokku valmistati neid aga 1 604 296 eksemplari.

Peugeot 204 oli juba auto, mis kuulutas ette täiesti uut ajastut: nimelt sai ta endale esirattaveo. See võimaldas pakkuda kompaktsetest välismõõtudest hoolimata (pikkust oli autol 3990 millimeetrit) päris ruumikat salongi.

Kerevariantide valik oli Peugeot’ mudelitele kohaselt rikkalik: sedaan, universaal, kupee, kabriolett ning kaubik. 204 oli ka esimene Peugeot 2. seeria mudel, mis sai uhkustada diiselmootori olemasoluga jõuallikate valikus: 1968. aastast pakuti valitud versioonidele 1,3-liitrist diiselmootorit.

Kokku toodeti diiselmootoriga Peugeot’d 204 150 000 eksemplari. Märkimist väärib ka fakt, et 204 oli esimene Peugeot, mille esirattad said ketaspidurid.

Kui Peugeot 204 tootmine 1976. aastal lõppes, tekkis taas mõnevõrra segane olukord, kus otsest järeltulijat talle ei tulnudki. Osaliselt asusid tühja kohta täitma suuremaid jõuallikaid omav Peugeot 304 ning täiesti uut turusektorit 1972. aastal hõivama asunud Peugeot 104.

Tänapäeva seisukohast on 304 oluline sõiduk ehk selle poolest, et tegu on ühe esimese näitega nn moodulitel põhinevast mudeliarendusest. Nimelt võeti kere kõige olulisem, keskmine osa, üle mudelilt 204, nina ja pagasiruum loodi aga nullist.

Tulemuseks oli märkimisväärne kokkuhoid arenduskuludes.

Peugeot 304 suutis tootmises püsida 11 aastat, kuni 1980. aastani, kui automaailmas valitsesid juba täiesti uued tuuled.

Hoopis rohkem tähelepanu väärib aga esimene 1969. aastal müügile jõudnud 1. seeria Peugeot: mudel 104, mis tõi Peugeot’ kerevariantide hulka moodsa termini „luukpära“. Tegu oli ühtlasi 70-ndate aastate ühe kõige edukama väikeautoga Euroopas, mida toodeti kokku 1 624 992 eksemplari. Tootmises püsis Peugeot 104 kuni 1988. aastani. Vähe on autosid, mille eluiga annab mõõta 19 aastaga.

Tähtis on ka fakti, et pärast seda, kui Peugeot omandas Citroëni, kasutati Peugeot 104 veermikku ka Citroëni väikeautodel LN ja LNA, samuti leidsid 104 komponendid kasutamist sellistel autodel nagu Citroën Visa ja Talbot Samba. Peugeot 104 mootoriruumis testiti ka sellist praegu olulist komponenti nagu elektrimootor, 64

PEUGEOT 205: Legendaarse 205 kabriolett ja GTI versioonid on popid siiani.

PEUGEOT 206: 206 kogus eelkõige tuntust maailma ralliradadelt.

PEUGEOT 208: Uuel Peugeot 208-l on kohe-kohe müügile jõudmas GTi versioon.

kuid seeriatootmisse elektriline sõiduk ei jõudnud.

Täiesti uuele tasemele jõuti Peugeot’ väikeautodega aastal 1983, kui oma etteaste tegi elav legend – Peugeot 205. Tema edust räägib enim üks number: 16 aastaga toodeti 205 kokku 5,3 miljonit eksemplari!

Ja seda mitte ainult Prantsusmaal, vaid 205 valmis ka Hispaanias, Inglismaal, Indoneesias, Taiwanil ja Tšiilis.

Mis veelgi olulisem: tegu oli autoga, mis viis Peugeot’lt konservatiivse disainiga autode looja maine ja tõstis ta kiiresti autodisaini kõige kuumemate nimede hulka.

Peugeot 205 edu ralliradadel aitas tema nime ja sõnumit edastada ka mujal, mitte ainult kodusel Prantsusmaal.

Kere oli Peugeot 205 äärmiselt tagasihoidlik, pakkudes vaid kolme varianti (kolme-

ja viieukseline luukpära ning kabriolett), jõuallikate valik oli aga rikkalikum kui kunagi varem. Autole pakuti seitset erinevat mootorit, mille töömaht jäi 954 ja 1905 cm3 vahele.

Peugeot 205-st rääkides ei saa kuidagi mööda minna tema sportlikest versioonidest. Esiteks loomulikult Peugeot 205 GTI, mis suutis Volkswagen Golf GTI ja Ford Escort RS-i tõrjuda kuumade luukpärade kuningatroonilt. Suisa superautoks kippus aga Peugeot 205 Turbo 16, ainuke nelikveoline mudel Peugeot 205 versioonide seas. Selle autoga suutis Peugeot kahel aastal järjest võtta autoralli MM-tiitli nii tootjate kui ka pilootide seas (Timo Salonen ja Juha Kankkunen). Peugeot 205 esines edukalt ka Dakari kõrberallil, seda pärast B-rühma superautode keelamist rallimaailmas.

Sellist edu on raske korrata, kuid 1998. aastal debüteerinud Peugeot 206 on seda suutnud. Praegu on aasta 2013, kuid Peugeot 206 on mõnel turul jätkuvalt müügis. Rohkem kui 6,8 miljoni toodetud autoga on Peugeot 206 ettevõtte ajaloos enim toodetud auto.

Pisike Peugeot läheb kirja sõidukina, mis pälvis 2001. aastal esimesena Eesti aasta auto tiitli. Toona ei valinud aasta autot veel mitte ajakirjanikud, vaid hoopis ajakirja Tehnikamaailm lugejad rahvahääletusel.

Peugeot 206 järel nägi 2006. aastal ilmavalgust Peugeot 207 ning eelmisel aastal oli meil põhjust rõõmustada Peugeot 208 debüüdi üle.

Mis saab aga edasi? Kindel on see, et kui praegu tootmises oleva Peugeot 208 aeg läbi saab, ei tule tema asemele mitte mudel 209, vaid mudelitähis 208 elab edasi juba uues keres ja uute jõuallikatega. Küll ei saa välistada, et Peugeot 301 eeskujul ei näe ilmavalgust näiteks Peugeot 201. See on aga juba ühe teise loo teema.

! e s i i Värv

lastele Lase oma fantaasial lennata ja disaini just selline auto, nagu Sulle endale kõige rohkem meeldib!

Eelmises numbris ilmunud ristsõnamõistatuse auhinna, auto käed-vabad komplekti, võitis Sirley Kodasma. Palju õnne!

Võitjaga võetakse ühendust

65

kurioosum

d n i h u a i n i w r Da ja autod 1995. aastast antakse enam või vähem ametlikult välja Darwini auhinda „neile, kes kangelaslikult ohverdavad end inimkonna genofondi puhastamise nimel”. Äraseletatult – preemia saab see, kes kõige totramal viisil põhjustab oma surma või mingil muul viisil teeb oma järglaste saamise võimatuks.

Põhjalikult saab aunimetuse kandidaatidest ja auhinna võitnutest lugeda lehel www.darwinawards.com. Meie aga valisime avaldamiseks mõned lood, kus auhinnakandidaat on kasutanud autot oma eesmärgi saavutamiseks või on auto muul moel protsessis osalenud.

Kuum autopesu

Brasiilia, 2003. Manoeli tööülesannete hulka kuulus kütuseveokite paakide puhastamine. Seestpoolt. Ta oli seda tööd juba kaks kuud ilma vahejuhtumiteta teinud.

Tol päeval hakkas 35-aastane brasiillane järjekordset kütusepaaki veega täitma.

See on tavaline võte ohtlike bensiiniaurude paagist väljatõrjumiseks. Tunni pärast tuli Manoel tagasi ja soovis teada, kas paak on juba piisavalt vett täis. Kuid ta ei näinud hästi, sest paagis oli pagana pime.

Laskmata raskustel end võita (kuid unustades, mispärast ta käesolevat tööd üldse tegi), süütas Manoel tulemasina, et olukorrale pisut valgust heita. See lihtne katse näitas kohe, et vett ei olnud ohutuse tagamiseks piisavalt. Bensiiniaurude plahvatus paiskas mehe nii kõrgele, et ta maandus saja meetri kaugusel parklas.

Manoel sai tõsiseid põletushaavu, tugeva põrutuse ja koljumurru, mis põhjustasid tema surma veel enne päästeteenistuste saabumist.

66

Päästke mu Cayenne!

Itaalia, 2008. Gerhard istus koos oma uhke Porsche Cayenne’iga pikas foorisabas. Kuid enne foori ristus tee veel raudteega. Gerhard ei suutnud ära oodata, millal järjekord piisavalt kaugele edasi liigub ning sõitis rööbastele. Murphy seaduse tundjad muidugi taipasid juba, et just samal ajal ilmus nähtavale lähenev rong.

Tõkkepuud langesid alla, jättes Gerhardi ja Cayenne’i lõksu. Pealtnägijate sõnul läks Gerhardil olukorrast arusaamiseks natuke aega. Seejärel hüppas juht aga Cayenne’ist välja ja pistis jooksu. Ning ei kuhugi mujale kui lähenevale rongile vastu, vehkides kätega ja karjudes – ta üritas ju oma kallist Porschet päästa!

Teatud mõttes see tal õnnestuski. Sest Cayenne’i vigastused ei olnud sugugi nii suured kui omanikul endal, kelle rong 30 meetri kaugusele paiskas. Elustamine ei andnud tulemusi.

Gangsteri käteosavus

Darwini õpikunäide

Brasiilia, 2010. Kuhu pargiksite teie oma auto, kui kähkuka soov tuleb?

Noorel Brasiilia paaril tekkis suur isu teineteise järele just siis, kui nad sõitsid mööda Via Dutrat – üht Brasiilia kõige elavama liiklusega maanteed. Kell kuus hommikul, tihedas udus. Et loodus nõudis oma, peatasid noored auto.

Parklas? Ei, Tanklas? Ei. Teepeenral?

Ei. Eraldusribal? Ei. PAREMPOOLSEL SÕIDURAJAL! Mistõttu ei läinudki kaua aega, kuni üks veoauto „teetõkke” koos selles olijatega teelt pühkis. Ja just sel ajal, kui seesolijad agaralt uue elu loomisega ametis olid. Mõlemad said kohapeal surma.

Nad on väärt Darwini topeltauhinda.

Kaks inimest teevad koos täiesti vale otsuse – ja looduslik valik sekkub täpselt õigel hetkel. See oli Darwini preemia kandidaatide õpikunäide.

Brasiilia, aasta teadmata.

Autotäis gangstereid põgenes politseinike eest. Mõninga tagaajamise järel algas tulevahetus, kuid politsei püsis pättidel kindlalt kannul. Siis otsustas üks gangster politseiauto pihta käsigranaadi visata. Ta võttis granaadi kätte, tõmbas splindi välja ja viskas kindlakäeliselt politseinike suunas – splindi! Ilmselt oli tagaajamise erutuses mehel pea pisut sassi ajanud.

Granaat muidugi lõhkes, tappes kavalpeast viskaja ja vigastades ülejäänud jõuku.

Juhtumi itaallasest pealtnägija lisab, et ta mäletab väga hästi politseinike, telediktorite ja rahva ohjeldamatuid naerupahvakuid.

Tahan rahu

USA, 1999. Üks mees suri liikuva auto katuselt kukkumisel saadud vigastustesse.

Jõulueelsel nädalavahetusel koju sõites läks ta oma kallimaga tülli. Ilmselt selleks, et natuke rahulikumasse õhkkonda jõuda, otsustas mees autost katuseluugi kaudu lahkuda. Kuid ta ei pööranud piisavat tähelepanu asjaolule, et auto sõitis kiirteel nr 88 kiirusega 65 miili tunnis ja väljas oli tormine talveilm. Niisiis kukkus ta autolt alla, ja ehkki ta viidi kähku haiglasse, suri ta järgmisel päeval saadud vigastustesse. Ah jaa, naine sai karistada purjuspäi autojuhtimise eest.

Alati kindel seljatagune!

K체si kasko- ja liikluskindlustuse pakkumist telefonil 1513 v천i saada sooviavaldus internetipangast.

Loe auto ning ka kodu ja reisi kindlustamise kohta l채hemalt aadressilt www.swedbank.ee/kindlustus.

Kindlustusteenuseid pakub Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu kindlustustingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteeri kindlustusspetsialistiga telefonil 1513.