Jäärumetsa jahiseltsi esmakäitlushoone

Airek Kolju ja vastvalminud esmakäitlushoone.

Tõstamaa külje alla keset metsa peidetud vanale Hirti metsavahikohale on Jäärumetsa jahiselts püstitanud esmaklassilise jahiulukite esmakäitlushoone. TEKST JA FOTOD JAANUS VAIKSOO Ulukiliha kvaliteetseks väärindamiseks on loodud kõik tingimused.

Jäärumetsa jahiselts on väike kahe-mehe-selts, mida majandavad Airek Kolju ja Tõnu Rattasepp. Põhitegevus on jahiturismi korraldamine. Seltsil on 10 400 hektarit jahimaid, millest 2400 hektarit on eramaad ja 7000 kuulub RMK-le.

Hiljuti valminud ulukite esmakäitlushoone ehitamise peamine motivaator oli kõige muu kõrval siiski Airek Kolju ulukiroogade valmistamise kirg, mis tuntud paljudele jahimeestele kogu Eestis. Airek rõhutab, et kvaliteetse ja maitsva toidu alus on ulukiliha esmatöötlus ja siin ei luba ta endale mingisugust hinnaalandust.

Metsas kütitud uluk tuleb nahastada, jahutada, säilitada, laagerdada, tükeldada ja pakendada nii, et üheski lihatöötlusetapis ei peaks muretsema selle kvaliteedi pärast. Nii on uues esmakäitlushoones võimalik teha täispesu, s.t kõik pinnad põrandast laeni saab automaatika abiga täielikult pesta ja puhastada.

Paljud jahiseltsid on võtnud plaani esmakäitlushoone rajamise, sest kütitud põdra või sea nülgimine ja tükeldamine metsa all on kadumas minevikku.

Seda arvestades jagab Airek Kolju hea meelega nõu, mida silmas pidada, enne kui ehitus ette võtta. MTÜ Jäärumetsa Jahiseltsi esmakäitlushoone ehitust rahastas PRIA 22,6 protsendi ulatuses, ülejäänud kolmveerand maksumusest jäi peremeeste enda kanda.

Esmakäitlushoone ehitati vanale metsavahikohale, seega oli see loomulikult elamumaa. Ent esmakäitlushoone peab asuma tootmismaal. See toob automaatselt kaasa rangemad nõuded. Hoonel peab olema detailplaneering, mille tegemine võib võtta kolm kuni viis aastat. Päästeteenistus nõuab, et hoonest vähemalt 200 meetri kaugusel peab olema tuletõrje veevõtukoht, mis varustatud omakorda nüüdisaja nõuete kohase veevõtuhüdrandiga. Airek Kolju lasi nõuete täitmiseks rajada krundile suure tiigi, mille kallaste planeerimine seisab sügisel veel ees.

Pärast pikka ja keerukat asjaajamist, aega ja raha nõudvat rabelemist saab Airek hakata lõpuks maitsma ka tehtud töö vilju ja pühendama rohkem aega kokakunsti saladuste avastamisele. See on lõputu teekond, kuid pakub praegu juba kogu Aireku perele rõõmu ja naudingut.

Ent enne, kui hõrgutav ulukiroog lauale jõuab, tuleb Airek Kolju siiski alguse juurde tagasi ja rõhutab: „Maitsva toidu alus on ulukiliha puhas ja kvaliteetne esmatöötlus.“

Alanud põdrajahihooajal tasub kõigil jahimeestel seda meeles pidada.