17 minute read
Eesti jahimeeste seltsi volinike koosolek
Next Article
- VOLIKOGU Eesti jahimeeste seltsi volinike koosolek
Eesti jahimeeste seltsi (EJS) volinike tänavune koosolek toimus 15. juunil Kose kultuurikeskuses, 212 volinikust osales või oli esindatud 168. Koosoleku avas EJS-i president Margus Puust. Tervitussõnad ütles Kose vallavolikogu esimees Merle Pussak, koosolekut juhatas Toomas Kõuhkna.
Jagati tunnustusi
Margus Puust kuulutas esmalt välja 2021. aasta teo auhinna, mille said seekord kaks projekti: Jahise maakorralduse mooduli ühine väljaarendamine ning rakendamine ja hirvepeibutajate edukas esinemine Euroopa meistrivõistlustel 3. oktoobril Ungaris (vt „Aasta tegu 2021“ lk 17-18).
Jahise maakorraldaja-mooduli väljaarendamise meeskonna nimel võtsid auhinnakuju vastu Tallinna ja Tartu koordinaatorid Karri Urban ning Tõnu Peterson. Hirvepeibutajaid esindas Andres Maripuu.
Traditsiooniliselt antakse volikogul teenekatele jahimeestele üle EJS-i tunnustusavaldused. Vapimärk Metsis anti EJS-i juhatuse liikmetele Margus Puustile, Priit Piilmannile ja Toomas Kõuhknale. Vapimärgid andis üle EJS-i juhatuse kõige kauaaegsem liige Tiit Tammsaar.
Teenetemedali Ilves said Madis Liiväär, Karri Urban, Jaan Bikker, Maido Paat, Hillar Lõppe, Marko Vinni, Asko Osula, Mati Kepp, Margus Ulp, Aigar Jürjens, Erich Valksaar, Kristo Lipp, Enn Mahoni, Ülo Reimo, Martin Hein, Tõnu Peterson, Arvi Laanejõe ning Kuldar Purge.
Teenetemärgi Kobras värsked omanikud on Mati Viilup, Heino Moor, Mait Paasik, Kaspar Roht, Henrik Prehing, Tõnis Teidla, Rein Kriisk, Rain Salk, Alar Süda, Karmo Eesmäe, Urmas Välba, Eino Valma, Eiko Õim, Tarmo Roots, Olev Viht, Rein Tomingas, Ants Sibul, Lauri Väli, Tiit Rammul, Kalle Vaher, Taivo Spitsõn, Tõnu Rüütel, Valdo Hermann, Tarmo Meus, Orvet Holst, Heino Kasesalu, Veljo Jalak, Sulev Heinaru, Jaak Neerut, Andrus Henga.
TEKST EJS FOTOD ANDRA HAMBURG
Tiit Tammsaar (keskel) andis üle EJS-i vapimärgi Metsis Toomas Kõuhknale ja Margus Puustile.
Ülevaade juhatuse tööst
President Margus Puust tegi ülevaate juhatuse tööst 2021. aastal. EJS-ile ei olnud aasta kerge, tuli hakkama saada koroonapandeemiast tingitud eriolukorraga. Osa traditsioonilisi üritusi tuli ära jätta või lükata edasi, sh suvine jahimeeste kokkutulek. Planeeritud ühisjahid siiski peeti ja küttimiskohustused täideti. EJS-i üks põhikirjaline eesmärk on koondada kõiki Eesti jahimehi ühistegevusse. Seisuga 31. detsember 2021 kuulus Eesti jahimeeste seltsi 103 liikmesorganisatsiooni, kes ühendavad 11 445 jahimeest. Kehtiva jahitunnistusega kütte oli 15 351. Aastal 2021 sooritas jahiteooriaeksami ja laskekatse 293 isikut.
EJS-i juhatus kinnitas eelmise aasta teemaks „Jahikoda korda!“, mille eesmärk oli pöörata tähelepanu jahimajade ja esmatöötluskohtade korrastamisele, samuti tihendada ja parandada suhteid nii kohalike maaomanikega kui ka jahiseltsis endas.
EJS-i tegevjuht Tõnis Korts kandis ette EJS-i 2021. aasta majandusaasta aruande. Sellega oli võimalik tutvuda kahe nädala jooksul enne volinike koosolekut ja esitada küsimusi. Volinikud kinnitasid aruande. Volinikud valisid ka järgnevaks aastaks audiitoriks Aare Olanderi audiitoribüroost Grow Audit OÜ ning kinnitasid 2022. aasta eelarve, mida tutvustatas tegevjuht.
EJS-i liikmemaksu küsimuses võttis sõna juhatuse liige Jaak Volmer, kes tegi põhjendatud ettepaneku tõsta liikmemaksu viie euro võrra. Volmeri sõnul on see ka seltsi julgeoleku küsimus, et seista vastu muutuva aja ootamatutele probleemidele. Volinikud kinnitasid liikmemaksu suurendamise alates 2023. aastast.
Volikogu muutis EJS-i põhikirja punkti 9.2, suurendades juhatuse liikmete maksimaalset arvu 25 inimeseni. Põhjendus: senini kuulus juhatusse 20 liiget, aga on kolm maakonda, kes pole juhatuses esindatud. Sealt on kirjalikult esitatud kandidaadid, kes osalevad juhatuste koosolekutel. Samuti on Pärnumaa jahimeeste liidu juhatus soovinud oma kandidaati juhatusse. Pärnumaa senine esindaja Jaanus Põldmaa jätkab põllumajandustootjate esindajana, ta kuulub Eestimaa talupidajate keskliitu ja on Eesti põllumajanduskaubanduskoja nõukogu liige.
Juhatuse uued liikmed
Järgmise punktina arutatigi uute liikmete valimist EJS-i juhatusse. Margus Puust palus kandidaatidel ennast tutvustada.
Andres Onemari esitas Hiiumaa jahimeeste selts. Ta on jahimees juba 40 aastat. Alustas jahimehena Hiiumaal Putkaste metskonna metsaülemana, kuulub praegu Hiiumaa jahimeeste seltsi Laasi jahtkonda, olles jahtkonna vanem ja ka Hiiumaa jahiseltsi juhatuse esimees. Onemar on ka varem kuulunud EJS-i juhatusse. Ta on töötanud nii riigimetsa majandamise keskuse kui ka keskkonnaameti juhina, aga ikka leidnud aega tegeleda metsa ja jahindusega.
Aigar Jürjensi esitasid kuus Jõgevamaa jahiseltsi. Ta on jahimees alates 2000. aastast. Samast aastast Põltsamaa jahiseltsi liige, olnud 15 aastat Põltsamaa jahiseltsi juhatuse liige ja aseesimees ning Kalana jahtkonna vanem. Aastal 2008 alustas Jürjens oma kinnistule Põltsamaa jahiseltsile lasketiiru rajamist, mis valmis 2009. aasta lõpuks. Ta on Jõgevamaa jahindusnõukogu liige talupidajate liidu poolt ja EJS-i juhatuse IT-komisjoni liige.
Tiit Rammuli esitas Põlva jahiselts (PJS). Tiit hakkas jahil käima aastal 1986, olles ainult 12-aastane, ametlikult sai jahitunnistuse aastal 1992. Aastast 1999 on olnud Põlgaste jahtkonna esimees. Kuulus Põlva jahiseltsi juhatusse aastatel 2006–2009 ja aastast 2013 kuni tänaseni. PJS-i juhatuse esimees 2019. aastast. Jahinduses on Tiit Rammulile kõige südamelähedasemad trofeed ning ta on ka trofeede hindamise ekspert.
Tarmo Lehiste esitasid Pärnumaa jahimeeste liit ja kaheksa jahiseltsi. Ta on isa kõrvalt jahil käinud nii kaua, kui ennast mäletab. Jahimees alates aastast 1988. Tulevase eriala valis ta jahindusest lähtuvalt, lõpetas põllumajandusülikooli metsandusteaduskonna, diplomitöö tegi Pärnu jahindusklubist. Lehiste on Pärnumaa jahimeeste liidu Kaisma jahiseltsi liige ja kuulub ka seltsi juhatusse. Hindab ja toetab väga Eesti omanäolist kogukondlikku jahikorraldust, mis tagab igaühele võimaluse lemmiktegevuseks ja on väikeste maakohtade meestele üks väheseid alles jäänud ühistegevuse vorme. Kodukoha patrioodina hoiab seal toimimas põllumajandusettevõtet ja kuulub ka põllumeeste esindajana Pärnumaa jahindusnõukokku. Teine suur kirg jahi kõrval on Tarmo Lehiste jaoks sport, ta on aastaid tegutsenud Eesti jalgpallimaastikul erinevates rollides.
Volinikud valisid uued liikmed juhatusse ühehäälselt.
Muud küsimused
Tegevjuht Tõnis Korts tutvustas toetusabi Ukrainale ja tegi kokkuvõtte laekunud vahendite kasutamisest. Pikema ettekande põdra küttimisest 2022/2023. jahiaastal tegi volinik ja juhatuse liige Priit Vahtramäe.
Teenetemedali Ilves laureaadid (vasakult) Marko Vinni, Hillar Lõppe, Maido Paat, EJS-i president Margus Puust, Jaan Bikker, Karri Urban, Madis Liiväär.
Foto Ive Kuningas
Hirvepeibutajate kohtunik Jaan Ärmus, võistlejad Andres Maripuu, Innar Uus ja Mait Mägi ning delegatsioonijuht ja treener Endrik Raun.
Hirvepeibutajate hõbe EM-ilt
Eesti jahimeeste hirvepeibutajate võistkond osales 11. juunil Saksamaal Dortmundis hirvepeibutajate Euroopa meistrivõistlustel. Lõpptulemusena tuldi meeskondlikult teisele kohale.
Eelmisel aastal tõi Innar Uus koju esimese koha individuaalarvestuses ja võistkond saavutas 3. koha.
Euroopa 23. meistrivõistlused hirvepeibutamises korraldati Dortmundi kongressikeskuses. Osales 13 võistkonda.
Eesti võistkonna juht Endrik Raun ütles, et võitu kaitsta pole kindlasti lihtne. Eesti poolt hindas tulemusi kohtunikuna Jaan Ärmus. Euroopa kahe meistrivõistluse vahel ei olnud võimalik Eesti meistrivõistlusi korraldada, seega oli võistkonna koosseis sama.
Esimeses voorus tuli puhuda kaks distsipliini: noor otsiv pull ja vana pull karjas. Meie võistkonna kõik kolm liiget said edasi teise vooru, kuhu 39 osaleja seast pääses 18.
Teises voorus tuli puhuda kahe vana pulli duelli. Tulemus selgus pärast võrdsete punktidega võistlejate vooru. Individuaalne esikoht läks Tšehhi peibutajale Jan Bratnikule, kes võitis ühe punktiga Poola esindajat Tomasz Gurzinskit. Kolmas koht kuulus prantslasele Virgile Parpinellile.
Kõik meie võistlejad pääsesid teise vooru, seega tekkis kohe suur lootus jõuda meeskondlikult poodiumile. Eesti jõudis Euroopa hirvepeibutajate kõrgklassis teisele kohale. Esimeseks tulid tšehhid ja kolmandaks Poola peibutajad.
Kaelustatud hirvelehm Aina
Saaremaal möödunud talvel kaelustatud hirvelehm Aina pole poole aastaga kodupiirkonnast eriti palju kaugemale rännanud.
Saaremaal kaelustasid kohalikud jahimehed 13. detsembril Rahtla kandis hinnanguliselt 2,5-aastase hirvelehma, kes sai nime Aina. Kaeluse abil on saarlased saanud pool aastat jälgida hirvelehma liikumist. Selle ajaga on ta vaid korra, 30. detsembril, võtnud ette veidi pikema teekonna Rahtlast Karujärve külla. Ülejäänud liikumine jääb ligi kahe kilomeetri raadiusesse kaelustamiskohast. „Tore uudis on, et kaelustamine ei ole kuidagi häirinud lehma tavaelu ja 16. juunil jäi ta rajakaamerasse koos järglasega,“ märkis Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ive Kuningas.
Uuringu eesmärk on koguda teavet punahirvede liikumise ulatuse, kodupiirkonna suuruse, võimalike sesoonsete rännete ja elupaigakasutuse muutuste kohta. Sealjuures jälgitakse jahipidamisega kaasnevate häiringute mõju kaelustatud isendite liikumisele. Eestis ja teadaolevalt ka lähiümbruses punahirvesid telemeetriliselt jälgitud ei ole ning teadmised punahirvede kodupiirkonna suurusest ja kasutusest on väga puudulikud.
Foto SJS
JAHISTATISTIKA VIRTUAALSEL KAARDIL
Keskkonnaagentuuris kogutav jahistatistika on nüüd kättesaadav ka interaktiivsel kaardil ja graafikul.
Uus lahendus annab paari hiireklõpsuga ülevaate huvipakkuva uluki küttimisest maakondade ja jahipiirkondade kaupa ning samuti aastate suundumused. Kaardile on kantud andmed alates 2011. aastast. Nimekirjast leiab kõik liigid, kes on jahiseaduse ja jahieeskirja kohaselt määratud jahiulukiks või kelle kohta on esitatud jahistatistilisi andmeid.
Statistikat saab vaadata aadressilt keskkonnaportaal.ee.
OHTLIKE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI TÄIENES
Euroopa Liit (EL) lisas looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja 22 uut nime, kelle toomine või levitamine liidus on keelatud.
Nimekirjas on mitmesuguseid liike taimedest sipelgate, kalade ja imetajateni, sh lemmikloomi. Koos uute täiendustega on nimekirjas 88 võõrliiki.
Nimekirja lisandusid 2. augustil 2022 võõrliigina näiteks aksishirv ja siiami kabeorav ning lindudest salubülbül.
ÖÖSIHIK JAHIPIDAMISEL
Eesti jahimeeste seltsi (EJS) hinnangul võiks öösihikut jahipidamisel lubada, kuigi pigem erandina. Eelkõige aitaks see piirata metssigade arvukust. Siseministeerium on nõus ettepanekut arutama.
Siseministeeriumile tehtud ettepanekus, millele on lisaks alla kirjutanud põllumajanduskaubanduskoda, talupidajate keskliit ja riigikogu jahimeeste toetusgrupp, märgitakse, et aeg on küps Eestis öösihiku kasutuselevõtuks, vahendas 15. juunil ERR. „Ühiskond on pannud jahimeestele palju ülesandeid. Eeldatakse panustamist erinevates valdkondades. Aeg on kallis ja suurem efektiivsus ning kvaliteedi paranemine aitaks jahimeestel keerulistes tingimustes edukamalt hakkama saada,“ leidsid ühendused.
Foto Maria Müürsepp Urmas Salmu ja Iris Järg tutvustasid ulukinahku.
Jahimehed tutvustasid ulukinahku
Grillfestil Pärnus tutvustati taas Eesti jahimeeste seltsi tegevust. Seekord keskenduti aasta teemale „Väärtusta jahisaaki!“.
Pallase kooli nahadisaineri erialal lõpetanud Iris Järg esitles avapäeval erineva metoodikaga pargitud ulukinahku. Valikus olid põdra-, hirve- ja metskitsenahad ning neist valmistatud tooted. Eraldi tähelepanu pöörati nahkade kvaliteedile. Iris tutvustas huvilistele metskitsenaha kasutamise võimalusi. Samuti rääkis ta, miks peaks eelistama ulukinahka kunstnahale.
Foto Andra Hamburg
Fotomeenutus eelmise suve noortelaagrist Hiiumaal. Loomanahku tutvustab Peeter Hussar.
NOORTE JAHI- JA LOODUSLAAGER TARTUMAAL
Noorte jahindus- ja looduslaager toimub 26.–28. augustini.
Ka sel suvel korraldatakse noortelaager, mille keskmes on pärand-, loodus- ja jahikultuur. Traditsioon algas 2019. aastal.
Laager toimub Tartumaal Viidike külas Viidike jahilasketiirus ja kolmas päev veedetakse Emajõel.
Tartu jahindusklubile on laagri korraldamisel toeks Eesti jahimeeste selts ja MTÜ Eesti Jahinaised. Senini on laagri eestvedajad olnud Peeter Hussar ja Livia Roomets, kes löövad kaasa ka seekord. Esimest korda liitub jahi- ja looduslaagri korraldamisega kaitseliit.
Laagrisse oodatakse loodus- ja jahihuvilisi 12‒15-aastaseid lapsi.
Osavõtutasu on 100 eurot. See sisaldab laagri särki, toitlustamist, pesemisvõimalusi, transporti laagrist sadamasse ja tagasi, laevasõitu ja vajalikke materjale kohapeal.
Hetk sümpoosioni avamiselt: (paremalt) Margus Puust, Marku Lamp, Yoko Alender ja Tõnis Korts.
Foto Rene Jakobson
AJAKIRJANIKE RAHVUSVAHELINE SÜMPOOSION
Eesti jahimeeste selts korraldas koostöös jahimeeste maailma katusorganisatsiooniga CIC Tallinnas 8. juunil rahvusvahelise ajakirjanike sümpoosioni.
Avakõnes ütles EJS-i president Margus Puust: „Väga oluline on, kuidas me keskkonnainfot edastame ja kuidas see paremini inimesteni jõuaks. See, mis oli inimestele arusaadav eile, ei pruugi seda olla täna. Ka meie jahimeeste ees on aeg-ajalt küsimusi, kuidas oma tegevust selgitada nii, et see oleks arusaadav nendele, kes jahindusest eriti palju ei tea.“
Sümpoosionil räägiti keskkonnateemade kajastamisest, jagati kogemusi suurkiskjatega kooseksisteerimisest Eestis ja tutvustati ulukite majandamist. Samuti räägiti, kuidas hundi maine on ajaga muutunud ja kuidas ta valiti rahvusloomaks. Ühtlasi tutvustati jahimeeste kui looduskaitsjate kontseptsiooni ning räägiti kavast tutvustada seda teles.
Sümpoosioni avasid riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender, keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ja EJS-i president Margus Puust. Eestist esinesid ettekannetega keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna peaspetsialist Peep Männil ja rahvuslooma ümarlaua eestvedaja Helen Arusoo.
Kokku tuli ajakirjanikke nii Eestist kui ka mujalt maailmast, nt Suurbritanniast, Rumeeniast, Tuneesiast, Itaaliast, Indiast, Kolumbiast, Saksamaalt ning Soomest. Edasi sõitis delegatsioon Riiga, kus toimus CIC-i iga-aastane peaassamblee. Teel Riiga külastati Soomaa rahvusparki.
Kohtumine õiguskantsleri büroos
Õiguskantsleri büroos 27. juunil toimunud kohtumisel selgitas Ülle Madise jahipiirkondade kasutusõiguse lubade (KÕL) pikendamist.
Eesti jahimeeste seltsi (EJS) esindasid president Margus Puust, asepresident Toomas Kõuhkna ja juhatuse liige Tiit Tammsaar. Õiguskantsler Ülle Madise selgitused ei ole kooskõlas KÕL-i pikendamise senise tavaga ega nende seisukohtadega, millest on senini juhindunud keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja justiitsministeerium.
EJS ei nõustu õiguskantsleri seisukohaga, et jahiseadust on valesti tõlgendanud nii keskkonnaministeerium, keskkonnaamet kui ka jahimehed. EJS ei nõustu seisukohaga, et seaduse mõte oli lepinguid mitte pikendada.
EJS on seisukohal, et KÕL-i pikendamise protsess peab jätkuma nii, nagu osalised (keskkonnaamet, keskkonnaministeerium, EJS, erametsaliit, RMK, põllumajandus-kaubanduskoda, talupidajate keskliit) 20. juunil kokku leppisid. Selle kohta koostati ka ühine pressiteade. Siis lepiti kokku, kuidas kontrollitakse lepinguid maakondlikes jahindusnõukogudes.
Sellest tulenevalt oodatakse nüüd riigilt selgeid juhiseid, kuidas edasi minna. EJS on olnud riigile ja osalistele konstruktiivne partner, täites nii seadusi kui ka kokkuleppeid.
Avalike raadiokanalite kuulamine
Keskkonnaamet peab avalike raadiokanalite kuulamist jahijärelevalves seaduslikuks.
Õiguskantsler saatis 26. mail keskkonnaametile märgukirja, milles leidis, et keskkonnaamet on käitunud jahimeeste kasutuses olevate avalike raadiokanalite sidet kuulates ebaseaduslikult.
Kirjas nõudis õiguskantsler, et see tuleb kohe lõpetada ning selgitust. Õigusliku analüüsi ajaks peatas keskkonnaamet raadiosidekanalite kasutamise. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra on veendunud, et järelevalve käigus avalikke raadiosidekanaleid kasutades on keskkonnaamet käitunud seaduslikult: „Jahinduse järelevalve eesmärk on hoida head jahikultuuri, sealhulgas tagada ohutusnõuete täitmine ning kaitsta Eesti loodusväärtusi. Meie õiguslik analüüs näitab, et oleme seda teinud seaduslikult ja selle muutmiseks põhjust ei ole.“
Keskkonnaamet selgitas vastuses õiguskantslerile, et raadiosidekanaleid kuulatakse üksnes selleks, et aru saada, kas tähelepanu alla võetud piirkonnas parasjagu toimub jaht või mitte. Samamoodi on jahi toimumist võimalik tuvastada püssipauke ja hõikeid kuulatades, pinnasteedel rehvijälgi uurides või binokleid kasutades. Kõik need meetodid sisaldavad avalikus ruumis igaühele kättesaadava info kasutamist ja on tavapärase järelevalvetöö osa. „Jääb arusaamatuks, kuidas saab ette heita salajase jälitustegevusena seda, kui kuulame igaühele kättesaadavaid avalikke raadiokanaleid. Seejuures raadiost kostvate sõnumite sisu ei salvestata ega töödelda, rääkijaid ei identifitseerita ja veelgi enam: kanali kasutamiseks on nii pädeva riigiasutuse kui ka jahimeeste seltsi luba ning kasutajatele on teada, et keskkonnaameti järelevalve kuulab kanalit. Samadel põhjustel ei saa avaliku raadioside passiivset kuulamist käsitleda erimeetmena korrakaitseseaduse tähenduses,“ selgitas Rainer Vakra.
Õiguskantsleri käsitlus viitas, nagu võiksid keskkonnaameti töötajad jahimeeste seltsi raadiosidekanalit kasutades tegeleda jälitustegevusega või rikkuda sõnumisaladust. Keskkonnaamet sellise hinnanguga ei nõustu. Et küsimus ei jääks õhku rippuma, pöördutakse seisukoha saamiseks kriminaalõiguse parimate asjatundjate poole prokuratuuris.
Anna allkiri Euroopa jahinduse toetuseks!
FACE algatas kampaania „Sign for Hunting“, et kutsuda Euroopa poliitikakujundajaid tegutsema koos jahimeestega looduskaitse ja jahinduse nimel.
Allkirja õiglasema jahinduse toetamiseks saab anda lehel www.signforhunting.com. Peagi saab lehte vaadata ka eesti keeles.
Allkirju kogutakse, sest Euroopas on kerkinud probleeme. Järjest enam tuleb Brüsselist otsuseid, mis on liiga karmid, pole arvestatud kõigi osalistega või pole need piisavalt tõendus- ega teaduspõhised. Kampaania eesmärk on näidata, et jahipidamine on looduskaitse osa ja aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust.
Kampaania üheksa põhilise nõudmisega soovitakse muuta jahindust ja looduskaitset õiglasemaks. 1. Soovime bioloogiliselt mitmekesist Euroopat. 2. Soovime, et looduspoliitika stimuleeriks jahimeeste looduskaitsetööd, sealhulgas ka kaitsealadel. 3. Soovime, et Euroopa Liidu looduse taastamise uus seadus
annaks tulemusi ökosüsteemides ja väikeulukite elupaikades, eriti märgaladel ja põllumaadel. 4. Soovime objektiivsemat ja tõenduspõhisemat jahinduse käsitlust, sealhulgas ka piirkondlikule jahipidamisele. 5. Soovime suurkiskjate populatsiooni täpseid hinnanguid, mis põhinevad sobivatel kriteeriumidel ja menetlust nende loetellu kandmise muutmiseks loodusdirektiivi alusel. 6. Soovime, et jahimehi tunnustataks looduskaitsjatena. 7. Soovime, et jahipidamist mõjutavad seadused ja otsused oleksid õiglased ja tooksid selget kasu ning järgitaks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. 8. Soovime, et meie kultuuripärandit austataks. See on mitmekesise Euroopa tuleviku ja üksikisikute elu rikastamisel eluliselt tähtis. 9. Soovime, et jahipidamise teema viidaks rahvusvahelisele tasandile, sest Euroopa Liidul on tugev globaalne mõju.
Foto Shutterstock Soomest leiti morsk
Soomes Kotka linnas leiti 19. juulil kohaliku elaniku hoovist esimene riigis teadaolev morsk.
Kotka elanik Jukka Hovila nägi morska hommikul kell seitse. Sündmuskohale saabusid päästetöötajad ja politseinikud, kes ala piirasid, kirjutas 19. juulil Ilta Sanomat. Kogu päeva veetis morsk Kotka elaniku hoovis ja selle ümbruses. Kohal käisid nii päästeamet, politsei kui ka loomaarstid, kes tegid kindlaks, et morsk on väga näljane.
Õhtul kell 20 tuimastasid loomaarstid morsa ülevaatuseks ja transportimiseks. Eksperdid otsustasid viia ta Korkeasaari metsloomade haiglasse. Kahjuks oli reis liiga ränk ja morsk suri teel. Tema rasvakiht oli nii õhuke, et ta ei oleks vees enam hakkama saanud.
- VÄLISUUDISED Uhke näitus Leedus
Leedus Jurbarka rajoonis Raudone lossis avati 16. juulil Leedu jahi- ja kalameeste seltsi korraldatud vabariiklik jahitrofeede näitus „Raudone 2022“ .
Näitus purustab Leedu kõigi aegade rekordeid. Eksponaatide koguarv on suurem kui eales varem – 2000. Suur osa trofeedest mõõdeti üle ja hinnati 2. ja 3. juulil. Osa väärtuslikest trofeedest oli mõõdetud juba varem. Leedukad on suutnud rakendada ellu kõigi hooajal kütitud jahitrofeede aastaringse kohustusliku mõõtmise süsteemi.
Näituse veebikataloogi pole veel avaldatud, seega ei saa nimetada lõplikke numbreid. Esindatud trofeeliikide koguarv jäi kümne kanti. Kõik külalistele avatud lossitoad täideti punahirvesarvedega, mida kogunes umbes 700. Umbes 800 metskitsesarve suudeti paigutada väga nupukalt ühte ruumi. Üsna Eesti tasemele vastav ja meie eelmise hindamisperioodi kogusega sarnane paistis põdrasarvede valik.
Põnevust ja silmailu pakub meile ikka veel eksootilisena tunduv kabehirv. Näpuotsaga jagus ruumi teistelegi trofeeliikidele. Tagaruumis oli näha hundikoljude ilus kollektsioon, mida külastajad paraku näha ei saa. Leedus tohib küll hunti lasta ja koguda materjali populatsiooni uurimiseks, kuid rahvale näidata saab seda ainult muuseumis ja loomaaias. Seadusega on keelatud eksponeerida suurkiskjate koljusid või nahkasid kommertsliku kallakuga üritustel.
Lisaks rekordsuurusele on näitus ka rahvusvahelise kaaluga. Avamispäeva eelõhtuks kogunes Raudone imposantsesse lossi Leedu, Läti ja Eesti trofee-ekspertide kolmeliikmeline rahvusvaheline komisjon, kelle ülesanne oli üle mõõta ja kinnitada näituse hindamiskomisjoni valitud CIC grand prix’ kandidaatide hindamistulemus. Samuti kontrollis rahvusvaheline komisjon üle Leedu jahimehe hirvesarvede mõõtmistulemuse ja allkirjastas lõpliku hindamisprotokolli, mis esitatakse CIC-i kuldmedali taotlemiseks.
Pidulik avamine
Näituse avatseremoonia pidulikkus ja ootama kogunenud jahimeeste ning huviliste arv oli muljetavaldav. Leedu jahimehed näivad tõepoolest mõistvat, milline ainulaadne loodusrikkus on usaldatud nende kasutada. Külastajaid tervitasid Leedu keskkonnaminister Simonas Gentvilas, seimi liikmed, vahepalasid esitas jahisarveorkester. Autasustati parimaid.
Tegevust jätkus kogu perele. Toimusid hirvepeibutamise meistrivõistlused, muusikat tegi muusikakollektiiv El Fuego, näidati jahikulle ja Leedu rahvuskoeri, Leedu hagijaid. Oma tegemisi tutvustasid taksidermistid, metsamehed, turismiinfotöötajad ja käsitöömeistrid. Lastele pakuti meelelahutust. Aukartustäratava Nemunase jõe kõrgel kaldavallil trooniv Raudone loss ja sinna mahutatud Leedu jahimeeste uhkus on seda väärt, et puhkusereisil teha kõrvalepõige Leedu Poola-poolsesse serva.
Näitus jääb avatuks 3. novembrini ja lossi uksed on lahti iga päev kella kaheksast Esmaspäevast neljapäevani on loss avatud kella 18-ni, reedest pühapäevani kella 20-ni.
Foto Anne Reitel Leedu Raudone lossis pandi välja silmapaistev trofeenäitus.
HUNDITEEMALINE OOPER
Saksamaal Schwerinis etendus jaanipäeval Helena Tulve ooper
„Wölfe“ („Hundid“).
Ooperi tekstides on ka tükike Eestit. Nimelt uuriti ooperi tarbeks rahvuslooma ümarlaual sõnastatud ideid hundi ja inimese suhetest. Libretosse on kirjutatud Eesti hundiloits.
Ooperi üldisem sisu on inimese ja looduse kooseksisteerimine ning inimese sisemise muutumise teekond. Hunt on arhetüüpne tegelane sügavamas mõttes ehk meie sisemise metsikuse metafoor. Kokkupuuted huntidega tekitavad inimestes vastakaid tundeid ja reaktsioone, näiteks hirme, mis pärinevad aegade hämarusest, aga ka imetlust. Ooperi tegelased moodustavad omamoodi karja, kus kehtivad oma seadused, lainetavad konfliktid ja leppimised. Balti riikide jahindust tutvustasid (vasakult) Feliksas Miliutis (Leedu), Linda Dombrovska (Läti) ja Andres Lillemäe (Eesti).
CIC-I AASTAKONVERENTS LÄTIS
Riias toimus 10. ja 11. juunil jahimeeste maailma katusorganisatsiooni CIC aastakonverents, kus arutati jahinduse ja kommunikatsiooni üle.
Konverentsi avas Läti põllumajandusminister Kaspars Gerhards. Ta pidas väga vajalikuks tõhusat kommunikatsiooni, mis on edu võti nii ulukite majandamisel kui ka poliitika ja õigusaktide kujundamisel. „Jahindus on traditsioonidel põhinev hobi, kuid ühtlasi üks põhilisi tööriistu ulukite haldamisel. See on metsloomade populatsiooni reguleerimise ja bioloogilise mitmekesisuse edendamise tööriist. Peame suurendama teadlikkust jahipidamise kohta ja kui vaja, igal pool rääkima ka jahimeeste rollist,“ märkis Gerhards.
Läti jahimeeste seltsi esindaja Linda Dombrovska tutvustas Lätit kui keerulise ajalooga maad, kus nüüd valitseb demokraatia. Rikkaliku elusloodusega Lätis saab pidada jahti aasta läbi.
Feliksas Miliutis andis ülevaate Leedu jahindusest. Ulukite majandamine kuulub seal riigile. Miinimumjahipiirkond on 1000 hektarit. Üldiselt pole jahimeeste ja maaomanike vahel probleeme. Iga kolmas maaomanik on ka jahimees. Jahimehed peavad Leedus kompenseerima ulukikahjud nagu Eestiski.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe rääkis, mis olukorras on meie jahindus ja tutvustas kolme suurt projekti: võitlus sigade Aafrika katkuga, „Ulukid teel“ ja „Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“. Samuti rääkis ta meie kommunikatsiooniprojektidest.
Diskussioonid olid järgmistel teemadel: kommunikatsioonivahendite kasutamine 21. sajandil ning koostöö ja strateegia metsloomade majandamisel ning kaitsmisel.
Eesti esindus koosseisus Margus Puust, Tõnis Korts, Andres Lillemäe ja Andra Hamburg osales järgmisel päeval Põhjamaade töörühmas.
Maailma parimad kummikud KÄSITÖÖNA VALMISTATUD KVALITEETSED !
Iga ilmaga!
88-441 FINNWALD 89 €
• Naelte (libisemistõkke) kinnitamise võimalus • Klassikalised kummikud, mida jahimehed ja kalurid eelistavad • Sääre küljel kergesti lukustatava klambriga reguleerimisrihm • Materjal talub –40 °C • Lai sääreosa • Lai liist • Värv: oliiviroheline
88-15731209 KOLI 119 €
