Page 1

HARMI PÕHIKOOL

3.3. -4. KLASSI UUDISED SEPTEMBER- OKTOOBER 2008

SISSEJUHATUSE ASEMEL HEA LUGEJA! Sinu ees on Harmi kooli kolmanda ja neljanda klassi ajaleht. Tegelikult meie esimese veerandi ajaleht. Me püüame olla tublid ning iga veerandi lõpus ühe numbri välja anda. Kuidas tekkis selline ajalehe tegemise mõte? Lapsed kirjutavad sageli vahvaid jutukesi küll vihikusse, küll lehele. Kord aga lugesime 4. klassi eesti keele õpikust juttu, mille autoriks on laps. Nii tekkiski mõte kokku panna meie klassi laste juturaamat. Mõeldud, tehtud. Raamat saigi „kaante vahele“. Aga nagu öeldakse - süües kasvab isu… Meil mõtetest puudust ei ole ja nii panimegi pead kokku ja visandasime plaani, kuidas oleks kõige parem klassi ajalehte teha. Kuidas see meil õnnestus, seda saad nüüd ise lugeda. ÕPETAJA MARE

MIS 1. VEERANDIL TEHTUD SAI? JALGRATTAMATK Mina räägin teile meie klassi jalgrattamatkast. Esmaspäeval, 6. oktoobril läksime kooli õppima nagu igal tavalisel koolipäeval. Meil oli kolm tundi järjest. Kolmanda tunni lõpus hakkasime valmistuma jalgrattamatkaks. Kogunesime koolimaja ette ja panime matka reeglid paika. Me sõitsime ja rääkisime sõites juttu. Alguses saime sõita kahes reas, sest tee oli hea. Sõitsime läbi Riidamäelt ja Punamäelt. Sõitsime viiest hästi suurest mäest alla ja


üles, alla ja üles. Kõige suurem mägi oli seal, kus Rõõsal metsa sisse keerasime. Sõitsime metsas ringi ja veel metsa sees oli kaks hästi järsku mäge ja me sõitsime nendest ka alla. Me isegi eksisime metsas ära ühe korra või isegi mitu korda. Aga lõpuks jõudsime ikkagi õigele teele. Sõitsime hästi lagunenud laudtee kõrval. Tegelikult kõndisime ratta kõrval mööda mättaid. Seal laudteel olid kõik lauad mädad. Mõnes kohas läks laudtee üle kraavi ,kus oli üks lauajupp peal. Seal kraavi juures oli laudtee pooleks läinud. Kõik ronisid rattaga üle laudtee.

Katkine laudtee

Parandatud laudtee

Teisel pool laudteed võeti rattaid vastu. Ja lõpuks jõudsime Kaksjärve juurde. Alguses süütasime tule ja hakkasime grillima. Mõned lapsed mängisid peitust ja me peitsime metsas puude taha ja ronisime peitu suurte mägede taha. Jooksime ümber Kaksjärve. Sõitsime poistega suure laudtee peal ,mis oli täitsa korda tehtud ja ,mis oli hästi libe. Nii libe, et seal kui pidurit vajutasid, kukkusid kohe rattaga. Aga see oli lahe! Sõitsime mitu korda korraliku laudtee lõppu. Me hakkasime Kaksjärvedelt ära sõitma kell kolm. Aga tagasi minnes me lõikasime natuke ja siis saime sõita nendest mägedest alla, kus me enne üles tulema pidime. Ja tee peal tuli ette ka kaks hästi suurt porilompi. Koprad olid kraavidele tammid teinud ja vesi oli nüüd sõidutee peal. Me läksime porilompide äärest. Ja siis jõudsimegi lõpuks koju. Me sõitsime kokku 32 kilomeetrit. Matk oli väga lahe!

Järve kaldal

Veetõke

Grillime!

Ilm oli ilus, tuju oli hea ja sõbrad olid head. Matk oli väga lahe! MÄRT


ÕPPEKÄIK ETV –SSE

„Pehmed ja karvased“

„Terevisioon“

Ühel reedel sõitsime pika maa maha, et Tallinna jõuda. Lõpuks jõudsime kohale ja läksime ETV majja. Pidime ukse juures minuteid seisma. Läksime sisse, võtsime joped seljast ära. Läksime natuke maad trepist üles ja seal oli vaateplats, kus räägiti meile igasugu asju. Peale seda läksime „Pehmete ja karvaste“ lindistust vaatama. Laine Jänes ja Kristiina Ojuland tulid Hulludelt Päevadelt kott WC- paberi rulle täis. Naljakas oli! Nüüd läksime „Erisaade“ stuudiosse. Seal kõik laulsid. Läksime „Terevisiooni“ stuudiosse. Seal oli nii tore! Indrek tegi seal uudiseid. Siis läksime ühte ruumi, kus oli väga palju mänguasju, seal oli isegi Buratino vigurivänt. Nüüd läksime ühte väga suurde lattu, kus olid asjad kile sisse pakitud. Läksime ETV muuseumi. Seal oli väga palju vanu telefone. Lõpuks läksime Tommi ja Annika pööningukambrisse.

„Tommi ja Annika juures“

Meil oli väga vahva päev!

ÕNNELA

„Tommi ja Annika juures“


INTERVJUU ÕPETAJAGA Igas ajalehe numbris saab olema ka intervjuu ühe Harmi kooli õpetajaga. Eriti põnevatena tunduvad algklasside õpilastele „suurte õpetajad“: õp. Jelena, õp. Arvo, õp. Sirje ja õp. Tiina, kes muusikatunnist ja laulukoorist lastele ammune tuttav, kuid kes tuleval aastal hakkab õpetama päris uut õppeainet – ajalugu. Esimene õpetaja, keda lapsed intervjueerida soovisid, oli õpetaja Sirje Kautsaar.

Kelleks Te lapsena saada tahtsite? S.K.: Tahtsin saada poemüüjaks. Kuidas Te Harmi kooli tööle sattusite? S.K.: Mind kutsus tööle õpetaja Hans Karu. Mis oli meie kooli nimi siis, kui Te siia tööle tulite? S.K.: Harmi Põhikool. Kas te olete ise siin koolis õppinud? S.K.: Ei ole. Õppisin Kose Keskkoolis. Mis aineid olete siin koolis õpetanud? S.K.: Algklassides kõiki aineid. Hiljem inimeseõpetust ja eesti keelt. Kas teile meeldib oma töö? Miks? S.K.: Jah, meeldib. See töö on loov ja mitte ükski päev ei ole sama, mis eile. Kes oli siis Harmi kooli direktor, kui Te siia tööle tulite? S.K.: Hans Karu. Kas on raske kooli direktor olla? S.K.: On ikka. Vastutus on suur. Mis tööd peab direktor tegema? S.K.: Kooli juhtima. Tegema kõik selleks, et kõik õpilased saaksid siin õppida ja õpetaja sind juhendada. Hästi palju on paberitööd. Kuidas Te oma puhkeaega veedate? S.K.: Ei oska puhata. Puhkuse ajal teen ka tööd. Vahel teen käsitööd. Mis hobid Teil on?


S.K.: Laulmine, käsitöö ja viimasel ajal ka lugemine. Viimati lugesin Kolumbuse merereisist (raamatu pealkiri on tegelikult “Suur mereretk”) Millisena kujutate kooli tulevikus? S.K.: Tahaks, et see maja oleks seest sama ilus nagu saal ja et lapsed oleks sama asjalikud kui praegu. Intervjueerisid ROBERT ja GENDRA

POISTE TÖÖÕPETUS Sel õppeaastal on 4. klassi poisid koos 5. klassi poistega töökojas. Mida seal tehakse? Oi-oi-oi! See on juba päris mehine töö, millega meie poisid hakkama saavad! Ühel päeval oli meie poistel tööõpetuse tund. Hakkasime meisterdama lennukeid. Mõnede arust oli see töö raske, mõnede arust kerge. Lõpuks said kõik oma lennuki valmis. Ja siis hakkas õpetaja Anvar neid hindama. Mõni said hindeks viie, mõned said nelja mõni sai koguni kolme.

4. ja 5. klassi poiste lennukid

Järgmisel nädalal hakkasime tegema helikopteri joonist. Mõnede arust oli tahvli pealt joonist maha teha hirmus raske. Lõpuks hakkasime helikopterit ehitama, mis oli raskem töö, kui lennuki ehitamine. Siis said kõik helikopteri valmis ja jälle hakkas õpetaja meie töid hindama. Ainsana said hinde 5 Kaspar viiendast klassist ja mina. Teised said nelja. Üks poiss sai koguni kolme.


Kui õpetaja lubas need helikopterid koju viia, siis kõik hakkasid oma helikopteritega mängima ja uhkustama, nagu need oleks mingid eesti ja vene helikopterid. Kuigi nad on tavalised puust helikopterid, millel ei ole isegi mootorit peal.

Mihkel

Robert

Margus

Märt

Indrek

On ju lahedad helikopterid? Ootan põnevusega, mida me edasi tegema hakkame. MARGUS

PÕNEVAT LAIAST ILMAST SAAREMAA Saaremaa on ilus koht Eestimaal. Saaremaal on väga palju tuuleveskeid, sest Saaremaal on aastaringselt peaaegu kogu aeg väga tugev tuul. Tugev tuul lükkab veskitiivad käima ja veski hakkab siis viljast jahu jahvatama. Enam tuuleveskiga ei jahvatata. Nad pannakse lihtsalt turistide pärast mõnikord käima, kui tuult on. Saaremaa pealinn on Kuressaare. Meilt Kuressaarde on umbes 213 km. Saaremaal on ka Panga pank. See on üks Eesti suurimatest pankadest .Saaremaal on üks väga suur loss. See on Kuressaare Ordulinnuse loss. Seal lossis saab ringi ka vaadata .Saaremaa kaart on toonekure kujuline. Saaremaal mere ääres on palju usse . Nastikuid on seal kõige


rohkem ja rästikuid on seal ka. Rästikud on mürgised ussid. Aga nastikud ei ole mürgised. Nad on hoopis väga vahvad. Ühes väikses sadamas on nastikud koha sisse võtnud ja neid tuleb sinna aina juurde ja juurde. Neid on seal üle saja. Saaremaa lähedal meres on üks tore saar. Nastikud söövad ogalikke. See on üks väike kala kellel on oga seljas. Nastik poegib vette . Nastikud kardavad inimesi ja neid on väga raske kätte saada.

Nastik ogalikku söömas

Aga mulle nastikud meeldivad. Kui ma Saaremaal käin, siis lähen alati oma nastikuid vaatama. HANNA-KRISTIINA

MEIE „UUDISTEANKUR“ INDREK Ühel vahetunnil leidsid lapsed omale uue mängu. Õpetaja lauale olid üles seatud mängumikrofonid, valgustus ning põrandaharjast oli saanud kraana-mikrofon. Laua taga aga istus Indrek ja luges uudiseid. Kusjuures, nagu selgus – need uudised ei olnudki „laest võetud“, vaid Indrek oli teinud ka kodutööd. Eriti paistab Indrekule südamevalu tegevat augustis toimunud sõjaline konflikt Venemaa ja Gruusia vahel. ETV-s oli Indrekul võimalus istuda päris uudistetoimetaja laua taga, vaadata päris kaamerasse ja rääkida päris mikrofoni. Väga uhke tunne oli olnud! Ja nüüd Indreku uudised. Kahju, et hääle ja intonatsiooni puudumise tõttu suurem efekt kaduma läheb! Aga te ju tunnete Indrekut – mõelge hääl ja miimika ise juurde!


„Tere õhtust! Alustame tänaste uudistega! Mardipäev on tulemas. On viimane aeg hakata ettevalmistusi tegema! Koolivaheaeg tuleb 24. oktoobril ja lõpeb 3. novembril. Luulekonkurss oli 14. oktoobril. Siiamaani valitakse võitjat. Pildikompanii tuleb 11. novembril. Siis saab teha sõbrapilti, klassipilti ja igasugust muud pilti.

Ja nüüd lühidalt ilmast: Ilm on vahelduva pilvitusega. Vahel sajab vihma ja vahel paistab päike. Temperatuur on endiselt üle nulli- mis tähendab seda, et soe on. Puhub tuul ja lehed langevad. Need olid tänased uudised. Toimetas INDREK OJAMETS.“

LÜHIDALT KURI KARJAS Kahjuks ei lähe naljalt mööda päeva, kus midagi ei jutuks. Enamasti on need juhtumid naljakad, aga mõnikord ilmub vist Krõll kuskilt välja ja oi, kuidas ta siis organiseerib vempe ja tempe ning ajab lapsed omavahel riidu!


 21.oktoobril toimus koolimaja ees algklasside poiste massikaklus. Ajendiks poiste soovimatus ansambliproovis osaleda. Neljanda klassi poisid püüdsid kolmandikke lauluproovis osalema sundida. Kolmandikud ei olnud nõus „võitluseta“ oma plaanidest loobuma. Kähmlusse sattus ka üks teise klassi poiss, kes oli otsustanud kolmandikele appi minna. Lõpuks ei saanud vist enam keegi aru, keda klohmida, kes süüdi on ja millest asi üldse alguse sai. Poisid, nii see asi küll ei käi! Olge ikka mehised ja näidake, et te pole papist poisid ning oskate ka midagi head ja asjalikku teha. Eestlased on alati laulurahvas olnud, olete teiegi. Noortekeskuses jõuate ka pärast lauluproovi mängida.  21. oktoobril leidis aset veel teinegi inetu intsident. Teise maja kitsas koridoris kunstiõpetuse tundi oodates tuli poistel jälle kaklemise isu peale. Mis seal toimus, seda nägin hiljem mobiili salvestuse kaudu. See oli kole! Kardan, et suur hulk meie poisse on selleks veerandiks oma käitumishinde „auga“ välja teeninud!  Poisid arvavad, et õues puuriitade otsas on see kõige õigem koht matsu mängimiseks.  Prügikonteiner ei ole koht, mille peal ronida! Vaadake ikka, mis kujuga see on ja mõelge natuke, mis siis saab, kui konteiner juhtub ümber kukkuma…  Õues kehalise kasvatuse õpetajat oodates on väga inetu tegu joosta ja püüda siis jalaga jookshoo pealt võimalikult kõrgelt koolimaja seina tabada. Häbi teil olgu, poisid!

KAOTATUD / LEITUD Meil kipuvad vahel asjad ära kaduma. Kummaline on see, et õpetaja laual hakkab üks sahtel varandust täis saama. Kusjuures mitte keegi ei tunnista leitud asju omaks! Omaniku leidmisel oleks väga suureks abiks koolitarvete nimedega varustamine. Aitäh lastele ja nende vanematele, kes on kõik koolitarbed nimedega varustanud!  Kadunud on Martini MÜTS  Kadunud on Hanna-Kristiina SPORDITOSSUD PESEMISVAHENDID JA VAHETUSSÄRK ON KEHALISE KASVATUSE TUNNIKS SAMA VAJALIKUD, VAJALIKUD, KUI SPORDIJALATSID NING DRESSID! SELLE NÕUDE TÄITMINE KÄIB ÕPILASE HOOLSUSE ALLA!


PALJU ÕNNE 1. VEERANDI SÜNNIPÄEVALASTELE !

MARJE ROBERT

MARTEN

GERRYN

KASPAR ÕP.ÕNNE

ÕP. MARE STIINA MARTIN JANELIS

AJAVIIDET OTSI NUMBREID JA VÄRVE! T

W

E

L

V

E

S

Y

F

L

B

S

H

O

L

G

O

M

E

E

O

I

L

E

I

R

E

R

T

V

I

L

U

L

A

V

R

A

V

E

W

F

G

L

R

A

C

E

T

N

E

E

O

O

H

O

T

C

K

N

E

G

N

N

L

U

T

W

E

T

S

T

E

E

O

U

K

R

E

X

E

E

I

E

N

I

N

E

T

E

E

N

N

N

X

E

B

L

U

E

W

T

H

R

E

E

T

N

G

R

E

Y

E

O

F

I

V

E

E

B

S

I

X

S

N

W

H

I

T

E

E

R

P

I

N

K

T

W

O

N

E

L

N

O

N

I

N

E

Y

W

S

E

V

E

N

W

P

A

F

I

F

T

E

E

N

S

T

N

R

E

D

R

E

I

G

H

T

E

E

N


Otsi ristsõnast 1,2,3,4,5,6,7,8,9,10,11,12,13,14,15,16,17,18,19,20 Otsi ristsõnast White, black, grey, blue, green, lilac, red, pink, yellow, orange,brown

LEIA MEIE KLASSI ÕPILASTE EESNIMED A

N

I

I

T

S

I

R

K

A

N

N

A

H

O

E

R

I

N

D

R

E

K

R

M

L

D

Q

Q

G

N

E

O

J

O

Q

T

D

P

I

T

E

P

B

R

I

R

Y

B

G

D

N

R

G

H

E

R

N

B

I

T

G

Y

K

E

E

I

I

G

K

W

Q

M

N

V

R

X

H

I

G

R

L

A

T

E

L

A

Z

P

Õ

A

N

I

B

O

R

T

H

K

L

R

C

R

T

C

M

Y

S

H

I

W

P

R

R

G

H

C

F

G

E

T

X

P

S

C

L

P

O

U

M

Ä

R

T

J

F

R

G

Y

B

X

Q

T

S

T

I

X

M

I

O

R

GENDRA KAIDO MIHKEL ROBIN ÕNNELA

JÄRGMINE

HANNAKRISTIINA MARGUS MÄRT SIRLI

INDREK MARTIN ROBERT VIRGO

„3.„3. - 4. KLASSI UUDISED“ NUMBER ILMUB II VEERANDI LÕPUS!

Peatoimetaja Mare Kivistik Toimetajad

Robert Schaffrik, Gendra Melts, Margus Õis, Märt Vahemäe, Indrek Ojamets, Õnnela Schaffrik, Hanna-Kristiina Karu

3.-4. klassi uudised  

Meie klassi esimene ajakiri, mis kajastab I veerandil toimunut.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you