Landscape Architecture Booklet (Estonian)

MAASTIKUARHITEKTUURI ÕPPETOOL EESTI MAAÜLIKOOL

Tere tulemast Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri õppetooli See brošüür on mõeldud sissejuhatuseks meie õppetooli ja annab aimu meie õppekavast, pakub näiteid õpilastöödest, tutvustab rahvusvahelisi uurimisprojekte ning töötajate ja tudengite tegevusi. Selles väljaandes on uuendatud teavet õppejõudude ja teadurite kohta ning peetud silmas tõsiasja, et pärast esimest väljaannet oleme, nagu kõik teisedki, pidanud toime tulema ja kohanema COVID-19 pandeemiaga. Üleminek veebija hübriidõppele oli keerukas, eriti stuudiopõhiste kujunduskursuste puhul. Koostöös tudengitega oleme aga püsinud oma ülesande kõrgusel ja hoidunud standardeid langeta mast. Piirangute tõttu ei ole toimunud ka rahvusvahelisi reise projektikoosolekutele või konverentsidele, mida brošüüris samuti kajastatakse. Loodame oma rahvusvahelise tegevusega esimesel võimalusel jätkata.

Meie väikesel õppekaval on mitu eelist: kõik tunnevad üksteist, töötajad ja tudengid suhtlevad omavahel sundimatult ning keskkond on rahulik, mida on paljude välisriikide tudengid väga värskendavaks pidanud. Tartu tudengielu on väga rikkalik ja nauditav.

Rahvusvaheliste ja kohalike töötajate ning tudengite tugivõrgustik on tugev ja Eesti kui e-riigi maine on auga välja teenitud. Maastikuarhitektuuri õppetool loodi 1995. aastal ja alates 2009. aastast on seda juhtinud professor Simon Bell. Õppetooli järjest rahvusvahelisem ja transdistsiplinaarsem meeskond on laienenud, oleme arendanud välja rahvusvahelise õppekava ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes teadus- ja õppekoostööprojektides.

Maastikuarhitekti õppeprogramm koosneb kolmeaastasest bakalaureuseõppest, millele järgneb kaheaastane magistriõpe, kus saab valida Eesti turule eripäraste vajaduste järgi kohandatud Eesti õppekava ja rahvusvahelise õppekava vahel (õppetöö rahvusvahelise taustaga õppejõudude kursustel toimub enamasti koos). Lisaks pakume ka doktoriõpet. Bakalaureuseõpe toimub peamiselt eesti keeles (mõne ingliskeelse ainega), samas kui magistriõpe on pooltel kursustel inglise keeles, mõned kursused toimuvad paralleelselt nii eesti kui inglise keeles ja osad kursused on vaid eesti- või ingliskeelsed. Tudengid saavad oma bakalaureuse- ja magistritöid kaitsta nii eesti kui ka inglise keeles.

Töötajaskond on ülimalt rahvusvaheline: õppetooli juhtprofessor Simon Bell on pärit Ühendkuningriigist, aga õppejõude ja teadlasi on ka Eestist (enamus), Saksamaalt, Lätist, Hiinast, Ühendkuningriigist ja Poolast. Peale maastikuarhitektide on meie töötajate seas ka ökoloog, arheoloog, arborist, kunstiajaloolane ning arhitektuuri- ja metsandusvaldkonna taustaga inimesi.

Meie teadustöö on samuti rahvusvaheline, näiteks lõpetasime hiljuti suure Euroopa Liidu rahastatud projekti siniste (vetega seotud) ruumide potentsiaalse mõju kohta inimeste tervisele ja heaolule. Arendasime metoodikaid, viisime läbi pilootuuringuid, korraldasime mahuka käsiraamatu väljaandmist ja juhtisime sellega seotud veebilehtede loomist. Seda projekti tutvustatakse ka siin brošüüris ja avatud juurdepääsuga raamatu saab internetist alla laadida. Maastiku ja inimeste heaoluga seotud küsimused on üks meie konkreetseid tugevusi, aga tegeleme ka teiste valdkondadega.

Meist

Simon Belli karjäär algas metsanduse bakalaureusekraadi omandamisega Walesis asuvas Bangori ülikoolist, kust ta suundus edasi Edinburghi ülikooli, kus omandas magistrikraadi maastikuarhitektuuri valdkonnas. Enne akadeemilisse maailma suundumist töötas ta üle 20 aasta Briti metsanduskomisjonis, kus tema pädevusvaldkonnaks oli metsamaastikud ja nende puhkeotstarbeliseks kujundamine. Ta on töötanud suureskaalaliste metsa- ja puhkemaastike projektide konsultandina USA-s, Kanadas, Venemaal ja paljudes Euroopa riikides. Simoni teadustöö ja projektid tõid ta Baltimaadesse 2000. aastate alguses. Oma doktoritöö uurimuse viis ta läbi Lätis ning sai doktorikraadi Eesti Maaülikoolist. Eestis on ta õpetanud ja teadustööga tegelenud alates 2005. aastast. 2009. aastal sai ta maastikuarhitektuuri osakonna juhatajaks ja professoriks ning 2018. aastal õppetooli juhtprofessoriks. 2011. aastal avati Simoni juhtimisel rahvusvaheline maastikuarhitektuuri õppekava. Ta annab erinevaid planeerimise ja kujunduse, maastiku- ja visuaalse mõju hindamise kursusi ning juhendab arvukalt magistri- ja doktoritöid. Aastatel 2012–2018 oli ta ECLAS-e (Euroopa maastikuarhitektuuri koolide nõukogu) president. Ta oli Euroopa Liidu rahastatud projektide BlueHealth (Horisont 2020) ja MODSCAPES (HERA) põhiuurija. Simon on mitmete erialaraamatute autor.

Mart Külvik on bioloog, maastikuökoloog, looduskaitsja ning elurikkuse ja keskkonnaplaneerimise professor. Ta on töötanud Tartu Linnavalitsuse arhitektuuriosakonnas linnaökoloogina ja keskkonnaminis teeriumis, tegutsenud keskkonnaaktivistina (ELF, Eesti Roheline Liikumine jne) ning halduslikes (Tartu Linnavalitsus, Eesti Kongress) ja akadeemilistes otsustusorganites.

Kadri Maikov on maastikuarhitekt ja tervendavate aedade spetsialist. 2011. aastal avaldas ta keskkonnapsühholoogial põhineva raamatu. Kadri on maastikuarhitektuuri osakonnas töötanud alates 1997. aastast ja lektorina 2000. aastast.

Ta on andnud erialakursusi ja -loenguid nii Soome, Hispaania, Türgi, Portugali kui ka Leedu ülikoolides.

Mari Nõmmela on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo- ja ühiskonnateaduste õpetaja eriala, spetsialiseerudes kustiajaloole. Oma magistri- ja doktoritöö kaitses ta Eesti kunstiajaloo teemal. Mari on avaldanud Eesti kultuuri käsitlevaid raamatuid, teadusartikleid ja kirjutanud peatükke erinevatesse kogumikesse.

Friedrich Kuhlmann on Berliinist pärit maastikuarhitekt. Ta on töötanud erinevates Saksa maastikuarhitektuuri büroodes, õpetanud ja teadustööd teinud Berliini tehnikaülikoolis, Rostocki ülikoolis ja Viini BOKU ülikoolis ning asutanud planeerimis- ja nõustamisbüroosid. Meie õppetoolis on ta õpetanud kujundus ja teooriakursusi ning teadustööd teinud alates 2005. aastast.

Toomas Muru omandas maastikuarhitekti hariduse Norra põllumajandusülikoolis, Wageningeni ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis. Tal on lisaks ka metsandusharidus. Toomas on töötanud planeerija-konsultandina, koolitajana ning alates maastikuarhitektuuri õppekava loomisest olnud maastikuarhitektuuri õppekava arendaja, õppejõud ja metsamaastike uurija Eesti Maaülikoolis. Ta on Eesti Maastikuarhitektide Liidu (EMAL) asutajaliige.

Peeter Vassiljev on ruumilise planeerimise ja maastikuehituse lektor. Tema uurimistöö seostub metsamaastike puhkefunktsioonidega, haljasalade kasutusuuringute ja keskkonnapsühholoogiaga laiemalt.

Peetri huvialadeks on arvutigraafika, 3D-simulatsioonid ja ta haldab ka õppetooli virtuaalse maastikuteatri süsteemi.

Ta on EMÜSi asutajaliige.

Alice Närepil on bakalaureusekraad keskkonnaplaneerimises ja maastikukujunduses (2019) ning ta on lõpetamas magistrantuuri, sh õppinud ka Wageningeni ülikoolis Hollandis. Alice töötab ka Pärnu linnavalituses maastikuarhitekt-planeerijana. Õppetooli assistendina koordineerib ja haldab ta õppetooli tegevusi. Rahvusvaheliselt edendab koostöös IFLA Euroopaga üliõpilasliikumist ja koordineerib Euroopa Maastikuarhitektide Üliõpilaste Organisatsiooni (ELASA).

Gloria Niin on maastikuarhitekt ja maastikuarhitektuuri õpetaja, andes mitmeid kujunduskursusi ja joonistamise ning maastikukarakteri kursusi bakalaureuse astmes. Ta on olnud ka maaülikooli maastikuarhitekt, töötades eri kasutajarühmade tegutsemisvõimalustega ja elurikkuse suurendamisega linnakus. Gloria on suurte kogemustega kogukonna aedade eestvedaja Tartus.

Jekaterina Balicka on läti maastikuarhitekt, kes töötab meil teaduri ja õppejõuna. Tal on töökogemus Riia ja Berliini büroodest ning ta on koordineerinud ka linnaruumi rohealade hooldusega tegelenud GreenMani projekti. Ta on hea söödavate metsikute taimede tundja ja tema uuri mistöö suunaks on avaliku linnaruumi de ajutise kasutuse võimalused.

Anna Wilczynska sai maastikuarhitektuuri teadusmagistrikraadi Varssavi loodusteaduste ülikoolist (WULS). Anna on maastikuarhitekt, teadur ja kujundusainete tuutor. Ta õpib WULS’i doktorantuuris ja on Miastodwa kultuuriliidu juhatuse liige. Anna oli meie BlueHealth käsiraamatu illustraator ja korraldab meie Maastikuarhitektuuri Piiride Uurimise (ELB) veebiseminaride sarja.

Martti Veldi n maastikuarheoloog ja lektor, olles spetsialiseerunud kultuurimälestistele maastikus ja GISi kasutamisele maastiku-uuringutes.

Martti tegi kaasa Modscapesi projektis. Praegu on ta ka Eesti Muinsuskaitseameti kartograafianõunik.

Kaja Veddel omandas maastikuarhitektuuri magistrikraadi Eesti Maaülikoolis 2018. aastal ning on end täiendanud Genova ülikoolis Itaalias. Kaja on hetkel lapsehoolduspuhkusel, kuid enne seda vastutas ta õppetooli igapäevaste toimingute eest, õpetas mitmeid kujunduskursusi ja joonistamist bakalaureuse astmes.

Liina Jürisoo on arborist ja lektor, spetsialiseerudes puittaimede kasutamisele ja hooldamisele maastikus. Hiljuti kaitses Liina doktorikraadi metsanduses. Ta on lõpetanud ka Leningradi Põllumajandusinstituudi aianduse eriala, õppinud lisaks maastikukujundust ja arboristikat ning on üle kümne aasta õpetanud erinevates koolides. Ta on Eesti Arboristide Ühingu liige

Joanna Tamar Storie on Suurbritanniast pärit lektor, kes kaitses doktorikraadi Eesti Maaülikoolis teemal „Kui rahust ja vaikusest ei piisa: uurides kogukondade väljakutseid Eesti ja Läti maastikul“. Teda huvitab avalik osalus kohalikes maastikes ja ta annab kohaliku strateegilise planeerimise kursust ja koordineerib ELB veebiseminaride sarja.

Fiona Nevzati on doktorant, omandades arhitektuuri ja disaini magistrikraadi Izmiri majandusülikoolis Türgis ning bakalaureusekraadi Põhja-Makedoonias Skopje Ameerika kolledžis. Ta doktoritöö teema on „Inimese heaolu, mis toetab ökosüsteemi teenuseid mööda linna gradienti (Urban-Rural-Wilderness)“.

Fiona on meie ELB veebiseminaride sarja peamine eestvedaja.

Shimin Huang on Hiinast pärit külalisõpetaja, kes sai Euroopa linnauuringute magistrikraadi Bauhausi ülikoolis Weimaris ning linnauuringute ja maastikuarhitektuuri bakalaureusekraadi Guangzhou ülikoolis Hiinas. Meil osaleb Shimin mitmete kujundusprojektide ja tarkvara kursuste õpetamisel.

Mana Taheri Talesh sai maastikuarhitektuuri magistrikraadi Eesti Maaülikoolis ja arhitektuuri bakalaureusekraadi Azadi ülikoolis Iraanis.

Maastikuarhitektuuri õppetooli spetsialistina on ta toeks välisüliõpilastele, juhendab tudengeid mõnel kujunduskursusel.

Sisukord

1

2

3

Original by Phillips Marler, Parramatta park

Copycat by Ragne Nikkel Programs used: AutoCAD & Photoshop

Bakalaureuseõpe

Magistriõpe

Kursused

Sisukord

4

5

Ekskursioonid

Rahvusvaheline tegevus

6

Teadustöö ja saavutused

1. Bakalaureuseõpe Avalike alade kujundamine

Bakalaureuseõppes liigutakse üldainetest järjest fokuseeritumate ainete juurde, päädides bakalaureusetööga.

Rõhku pannakse eri graafilisi meetodeid kasutavatest kursustest saadud õpiväljunditele.

VIKTORIA ROMASOVA, KERSTIN LAURAND, SIGRID KOOL

Pargiala analüüsides sai selgeks, et see on kahtlane, tühi, linnale ebaiseloomulik kultuurilise sisuta ruum.

Linnaelanikud käivad sealt läbi vaid seoses igapäevakäikudega. Vaba aja veetmiseks kasutatakse seda parki harva. Eelistatakse kohti Vabaduse puiesteest kaugemal.

Oma kujundusega anname inimestele võimaluse astuda välja liikuvast massist ja igapäevarutiinist. Loomulikumas ja vabamas keskkonnas võiksid linnaelanikud hakata linnaruumi ühes neid ümbritseva looduse ja kultuuriga rohkem nautima.

9

Avalike alade kujundamine

1.

Pärnu Loomesadam Matilda Vilgas and Iris Epp Sildnik

Teise kursuse kevadsemestri peamine kujunduskursus käsitleb avaliku ruumi kujundust. See on esimene kord, kui bakalaureusetudengid saavad suureskaalaliste projektidega põhjalikumalt töötada.

Sellel kursusel tutvuvad rühmades töötavad tudengid avaliku ruumi kujunduse põhitõdedega ning rakendavad neid kujundusprojektis, mis hõlmab projektala külastust, süvaanalüüsi ja projektalale uue kujunduskontseptsiooni pakkumist.

11

Linnaruumi kujundamine

1.

Idee seob raudtee mitmekesise keskkonna tervikuks ja pakub võimalust piirkonda mänguliselt avastada. Linnuna tantsiskledes saab maastikku hinnata sellisena, nagu see on. Oluline osa projektist on vihmavee kogumine ja käitlemine, loodusliku taimkatte säilitamine ja putukaliikide tagasi toomine linnaruumi.

13

Detailplaneerimine

1.

Kerstin Laurand

Detailplaneerimise kursusel on teise aasta tudengite ülesandeks ümber kujundada üks elamupiirkond.

Luua tuleb meeldejääv ja terviklik kujunduslahendus, kus arvestatakse elamiskõlblikkuse ja jätku suutlikkuse põhimõtetega ja arvestades paiga vaimuga.

Seejärel täiendatakse kujundust tehnilistes ja juriidilistes aspektides, et see oleks detailplaneeringu nõuetega kooskõlas.

15

Tehnogeenne maastik

1.

Tartust väljas asuval liiva- ja kruusakarjääril on potentsiaali saada ümbruskonna elanike vabaaja veetmise kohaks. Ala läheduses on elumajad ja üsna suur kool. Selle kõrval on järv ja puhkeala, millega karjääriala tulevane kasutus ühendatakse.

Mana Taheri, Maria Da Nazare Reblo, Maziar Bisheban, Khaled Sayed

Väljapakutud tegevuste seas on suvel matkamine, rattasõit, päevitamine ja ujumine ning talvel suusatamine ja uisutamine. Eesmärk on arvestada looduslike taimeliikidega, ala haldus- ja hooldusprogramm koosneks kahest, st taimestiku ja taristu osast. Plaan on pikaajalise vaatega, ulatudes saja aastani.

17

2. Magistriõpe Esitlusgraafika kursus

Kaheaastane magistriprogramm on mõeldud nii meie oma bakalaureuseõppe lõpetanutele kui ka tudengitele, kes on lõpetanud mõne muu ülikooli kas Eestis või välismaal maastikuarhitektuuri või mõnel lähedasel erialal, nagu arhitektuur, aiandus, ökoloogia või geograafia.

by Phillips Marler, Parramatta park Kopeerimisülesanne: valitud arhitektuurilise graafika stiili kohandamine

Ragne Nikkel, Parramatta park

Kui bakalaureuseõppes õpitakse maastikuarhitektuuri aluspõhimõtteid ja töövahendeid, siis teooriat ning erinevate valdkondade sügavamat tundmist ühendav magistriõppe programm annab võimaluse arendada välja oma kitsamad huvialad ja omandada magistritööd kirjutades ka teadustöö tegemise oskus.

Esitluste tegemine on üks oluline osa maastikuarhitekti tööst. Sel kursusel tehakse koostööd mitmesuguse tausta ja eri oskustega tudengitega, et seeläbi isiklikus plaanis areneda.

Töötatakse välja enda tehnikad, püüdes jäljendada oma lemmikuid graafilise disaini näiteid, ja kasutades õpitut seejärel omaenda töö loomisel. Seejuures tutvutakse ka mitmesuguste võimalustega, kuidas oma tööd graafiliselt ja suuliselt esitleda.

19

As Urbanity grows so does the longing for Nature. The highly stressful and artificial city life makes one want to escape to the peaceful and natural rhythms of Nature. Thus, as the Urban grows so does the Urban Nature.

Esitlusgraafika kursus

2.

Located in the heart of Tartu, Estonia, the project site is surrounded by some of the city’s most busy roads, Eden Shopping Centre and Tartu’s Open-Air Market. In this area the only reminder of Nature is the Emajõgi, while all the rest are constant reminders of the hectic rhythm of Urbanity. This proposal not only creates a new green recreation area for locals, but also attempts to make visitors aware of Nature’s rhythms through concept of Ecological Succession.

Linnastumine ja loodustumine Maria da Nazaré Rebelo

Linnastumise kasvades kasvab ka igatsus looduse järele. Pingeline ja tehislik linnaelu tekitab tahtmise põgeneda looduse rahumeelsete ja loomulike rütmide juurde. Seega: linnastumise kasvades peab kasvama ka linnaloodus. Tartu südames asuva piirkonna ümber on linna kõige elavama liiklusega tänavad, Eedeni kaubanduskeskus ja Tartu avaturg.

Selles piirkonnas tuletab loodust meelde vaid sujuvalt looklev Emajõgi, sellal kui kõik muu liigub pidevalt linnalikus närvilises elurütmis. Selle projektiga luuakse kohalikele uus roheline puhkeala ja püütakse ka ökoloogilise järjepidevuse abil ala külastajaid endale looduse rütme teadvustama panna.

How Nature Grows Phase 1

Phase 2

»

Phase 3

»

Phase 4

»

2.

Emajõkke Khaled Mohamed

Esitlusgraafika kursus

Laiad puidust platvormid pakuvad lähedast kokkupuudet jõega igal aastaajal.

Tasku vari Razeen Malik Nazar See paindlik arhitektuurne avatud ruum ühendub jõevooluga ning kutsub inimesi sisse tulema ja aega veetma.

Läbi mikroelupaikade Flore Gangnon Anne kanali lõpus hargnevad teed loodusesse ja tekitavad sellega ülemineku linnaliku ja maalise keskkonna vahele. Vee-elule lähemale pääsemiseks viivad platvormid üle vee. Jälgida saab hooldatuse taseme muutumist – muruplatsist looduslike niitudeni.

Puhkealade planeerimine ja projekteerimine

2.

Where Where is is Kus on „Pesa“?

Lison Epifanie

THE NEST?

Tänu suure tee lähedusele on ala mitmeti ligipääsetav (bussiga, autoga). Erinevate elupaikade kooseksisteerimine pakub võimaluse looduslikku elurikkust suurendada ja kaitsta. „Pesa“ mängib sügise ja kevade dihhotoomiaga ja kujutab endast pikka rada läbi erinevate maastike. Korraga on võimalik elurikkust jälgida, mõista ja selle kohta õppida, sõita kanuuga või jalutada... ja avastada Emajõe varjatud soppe!

LCA LCA Units Units

Habitats Habitats Map//Project Map//Project area area

This Thissite siteisisaccessible accessibleby byseverals severalsways ways(Bus, (Bus, cars) cars)due duetotothe theproximity proximityofofthe themain mainroad. road.

Different Different habitats habitats are are presents presents and and offer offer the theopportunity opportunitytotoincrease increaseand andprotect protectthe the biodiversity. biodiversity. ‘The ‘The Nest’ Nest’ plays plays with with duality duality between betweenAutumn/Spring, Autumn/Spring,

thus thuscreated createdaalong longpath paththrough throughmany manykinds kinds ofoflandscapes. landscapes.

Observing, Observing,understanding understandingand andlearning learningabout about biodiversity biodiversityand andininthe thesame sametime timedo doactivities activities asascanoeing, canoeing,walking... walking...and anddiscover discoverhidden hidden part partofofEmajogi!

Emajogi!

BUS BUS

BUS BUSCAR CAR

Project Project map map

Kus on „Pesa“?

Map of the first stop, parking area: Bus, Cars A’

A

1rst Canoe Spot

//

2nd Canoe Spot

Coupe AA’

B’ B

04.0

1) Birds Observatory 6.50 1.6

56.2

06.2

6.1

2.50

01.4

00.4

00.2

4.00

05.2

0051.0

0051.0

2.00

00.1

4.00

Bus Station, Snack hut and Observatory have the same ‘shape’ and symbolize different references spots. What’s you can do under these structures?

Have snack, find bins and toilets and some material

56.2

06.2

5.0

8.00

00.4

00.4

Twigs of Wood// The nest 00.8

1.0000

00.8

0000.1

05.1

04.0

2) Bus Station

1.50

04.4

4.00

04.3

05.1

00.01

00.1

05.6 6.1

05.2

0051.0

0051.0

00.2

00.5

5.3

00.8

0000.1

05.1

5.8

54.0

00.4

04.4

01.4

03.3 00.3 00.2

04.2

04.3

2.40

05.6 04.2

Coupe BB’ 3) Snack hut

4.10

stockage.

1.50

0.5

8.00 10.00

00.4

00.4

Puhkealade planeerimine ja projekteerimine

2.

Where is

THE NEST?

KOKKUPUUTEPUNKTIDE LÄBIMINE muutlik rada mööda jõekallast, metsi ja niite Clotilde Senepin

CA Units

Habitats Map//Project area

is site is accessible by severals ways (Bus, rs) due to the proximity of the main road. fferent habitats are presents and offer e opportunity to increase and protect the odiversity. ‘The Nest’ plays with duality tween Autumn/Spring,

roject map

thus created a long path through many kinds of landscapes.

Observing, understanding and learning about biodiversity and in the same time do activities as canoeing, walking... and discover hidden part of Emajogi!

BUS

BUS CAR

Projekti eesmärk on tugevdada jõeäärseid looduslikke elupaiku, et tekitada rohkem kokkupuutepunkte elurikkuse ja põllumajanduse vahel. Metsa on tihendatud ning taastatud lamminiit on rajatud varem kuivendatud alale. Peale piirkonna ökoloogilistele väärtustele tähelepanu tõmbamise tekitab projekt seose ka kohaliku toidutootmisega. Tartust jalutuskäigu kaugusel on võimalik näha vilja kasvatamist ja saagikoristust, ümbritsetuna elurikkusest. See rada läbib erinevaid kesk- ja õhkkondi, mis pakuvad mitmesuguseid kasutusvõimalusi ja lihtsaid liikumis- ja puhkamisviise.

SECTION AA’/ the horizontal relation of the wet meadow to the agriculture land

1.70

3.20

fruit and flower country hedge (berry bushes to feed birds and pollinators, also habitat for wildlife) Coppicing every 7 years

agriculture land (micro-topography)

PLATFORM 1 / emerged in the forest, lay and look at the canopy

1.70

mineral, stabilized and permeable path

ligned Alnus glutinosa and Fraxinus Excelsior

wet meadow (former drained terrain) with rich biodiversity. mowing 1/year after reproduction period, around october, leaving a refuge area intact (25% of the total surface)

SECTION CC’/ in the wetland

SECTION BB’/ at the edge of the forest

2.70 elevated wooden path (local production)

agriculture land

2.70

2.50

2.50

mineral, stabilized and permeable path

ditch with high herbs mowing 2/year

shrubland copicing every 5 years

wet high meadow

densified mixed forest

SECTION DD’/ from the private property to the river, ligned apple trees

PATH TYPOLOGIES / scale 1:100

PLATFORM 2 / through the open wet meadow, look at the horizon and observe the fauna

private yard

4.50

3.20

high flower meadow and ligned varieties of Apple trees

mineral, stabilized and permeable path

SECTION EE’/ the dense birch forest as a transition from the private property

private yard

0

2

2.70

7.00

3.20

ditch

densely planted birch trees

mineral, stabilized and permeable path

5

10

Where is Kadunud matkarada

Puhkealade planeerimine ja projekteerimine

2.

Kaisa Kuusik

THE NEST?

Alale jääb nii segametsa kui ka soist piirkonda. Tänu kuivendussüsteemile püsib mets üleujutuste ajal kuivana. Sel alal elab palju erinevaid loomaliike, mistõttu on see piirkond müra ja rahvastatuse suhtes eriti tundlik. Seda arvestades on ala mõeldud inimestele, kellele meeldib loodust vaadelda ja seda avastada.

CA Units

Habitats Map//Project area

is site is accessible by severals ways (Bus, rs) due to the proximity of the main road. fferent habitats are presents and offer e opportunity to increase and protect the odiversity. ‘The Nest’ plays with duality tween Autumn/Spring,

roject map

thus created a long path through many kinds of landscapes.

Observing, understanding and learning about biodiversity and in the same time do activities as canoeing, walking... and discover hidden part of Emajogi!

BUS

BUS CAR

ntic’s Glimpse Apertures

2.

Where is

portant feature today, and since history, orama over the magnificent valley of ce are confronted with an awe-inspiring y with forest landscape and picturesque which was decided by the river. It offers ss and view the rich ecological ideals mantic narratives that characterize Estoime, though, the relationship between been lost both visually and physically.

Maastikuarhitektuurne ehitusprojekt

ation and weak road conplace will look like a giant ll be everywhere, and the And with the new develousing, the place is going he primary importance n and enhancement of nnections between the and vice versa.

11,050

THE NEST?

CA Units Activity Zones

Habitats Map//Project area

is site is accessible by severals ways (Bus, rs) due to the proximity of the main road. fferent habitats are presents and offer e opportunity to increase and protect the odiversity. ‘The Nest’ plays with duality tween Autumn/Spring,

entali) 1908

al Archive

thus created a long path through many kinds of landscapes.

Observing, understanding and learning about biodiversity and in the same time do activities as canoeing, walking... and discover hidden part of Emajogi!

BUS

BUS CAR

Aleksander Vari 1901-1983

roject map

Sub-Urban Forest

Protected Forest Connections

Path to the Beach

A Romantic Glimpse Through Apertures Masooma Abbas

Beach

The Mounds

The Entrance

Exsisting

Skybridge

Ilma sekkumata näeksHighground see kasvavaforest rahvastiku, aga kehva teedeühendusega piirkond Highground Park Park välja nagu hiiglaslik jalgpalliväljak. Kõikjal oleks inimesed ja liiklus ei sujuks. Kvissentali linnajao uusarendusi arvestades läheb siin asustus üha tihedamaks. Kujunduse pea6m eesmärk on taastada ja tugevdada füüsilisi ja vaimseid sidemeid sisemise ja välimise GL vahel.

Emajõgi on piirkonna tähtsaim maastikuelement ja aegade jooksul on see pakkunud avarat vaadet imelisele orule. Ruumi külastajad saavad ahhetama paneva vaatepildi osaliseks, mida täiustavad metsamaastik ja kaunid majad, mille asukoha üle on otsustanud jõgi. See on koht, kus saab olla tunnistajaks rikkalikele ökoloogilistele ideaalidele ning ikka ja alati Eesti maastikke iseloomustavatele romantilistele narratiividele. Aja jooksul on aga uusarenduste vaheline side katkenud nii visuaalselt kui ka füüsiliselt.

SECTION XX’ A: WINDOW

The landscape window is situated on a higher mounds that opens out into the general landscape in a picturesque way. A spot to allow a pause before leaving the area.

Silent retreat

‘Awarness’

Restorative Space

Sub-Path

Restorative space

Window

‘Enclosure’ o

‘Change in Levels’

4

The new path will take the visitor through the cultivated path of the reeds and eventually to the opening that leads to the beach, providing a mystery feature for the scene. The reed landscape is unique to the region and has been improved by planting a few native reed species and an allium.

Z

Z’

6

X

Calamagostis x Acutiflora

Calamagrostis brachytricha

4

Calamagrostis Canadensis

o

Sanguisorba

‘The Path to the Beach’

10

2

Open seating space

C Access road

Open Area

X’ Mounds

Riverside seating

6 Open area

o

Mound seating

3

SECTION ZZ’

‘Mystery’

PHASING OF PATHWAY

5

‘The Wind Down’

Y

The exsisting pathway has ditches and offsetting are reed fields.

A pathway will run over the ditchesC: and SILENT will be formed as a perforated cover.

A RETREAT

B

A narrow path leads into the river edge, a place to pause, to listen in, a retreat and hear the sounds of nature New plantation seedling will be planted.

4

1

The area when the plantations are matured, bringing the place to life.

o

4

The partnership revolves around the notion of introducing some vertical height to the flat forest landscape. The walkway starts at the highest point of the house, with an entrance gate that looks like a circular magnifying portal, looking into the protected forest floor.

Architecture deals with the notion of an artificially encouraged foray above the forest floor, an elevated view, and then a meandering down the forest, which is otherwise impossible to see in such a way that there is no relationship at all.

‘Exploration’

7

40

m

Open seating space

Mounds

Y’ 4

2

GL

3

‘Sub-Urban Forest’

The pathways designed as spiderweb that causes some surprise and confusion. Hikers can rest and orientate themselves. o

6m

Lodjakoda SECTION weaves togetherYY’ landscape typologies: from an upland play mound area to a lowland riverscape. I envisioned as a gateway to the natural world; one that highlights creative discovery in all seasons. Diversity, discovery and imagination are emphasized in the vision of this design, offering visitors fertile ground for the expansion of the mind and body.

B: RESTORATIVE SPACE

5

‘Sen Natu

7

Maiaks saamine Pöial-Liisi lugu räägib pöidlapikkusest tüdrukust, kes on sündinud mooniõiest. Ühel ööl röövib ta aga kärnkonn, kes tahab ta oma pojale mehele panna. Pöial-Liisi põgeneb kärnkonna ja ta poja juurest ning triivib vesiroosi lehel, kuni maipõrnikas

Maastikuarhitektuurne ehitusprojekt

2.

ta kätte saab. Ta püüab end loodusjõudude vastu kaitsta, aga talve saabudes on tal kitsas käes. Lõpuks leiab ta ulualuse vana põldhiire juures, kelle majapidamise eest ta tänulikult hoolitsema asub. Talve möödudes tahab põldhiir Pöial-Liisi mutile mehele panna, aga Pöial-Liisile on mõte sellise olendiga abiellumisest vastuvõetamatu – mutt veedab ju kõik oma päevad maa all ega näe kunagi taevast või päikest.

Pääsuke viib Pöial-Liisi päikeselisele lilleaasale, kus ta kohtub pisikese lillehaldjate printsiga, kes on täpselt temapikkune, ja nad abielluvad.

Kui Pöial-Liisi oli pärast mitmete takistuste ületamist oma õnne leidnud, võttis ta nimeks Maia.

Brigitta Nommik

3. Kursused Mudeldamine

Mudeldamist kasutatakse ideede esitlemiseks juhul, kui kolmemõõtmeline esitus annab rohkem teavet kui joonised ning kui mudeldamisprotsess aitab tudengil paremini mõista modelleeritavat ala ja sealseid objekte. Vasakul näete, kuidas esimese aasta bakalaureusetudengid kasutavad mudeleid, et mõista kolmemõõtmelisust, maastikku, samakõrgusjooni, seda, kuidas kujunduselemendid maapinna kaldega arvestama peavad jne.

Näited kõige vasakul ja all on mõeldud selleks, et mõista 20. sajandi alguse ajaloolisi taluõuemaastikke. Need on vanade fotode ja kaartide järgi tehtud rekonstruktsioonid, mille tegemiseks on tudengid läbi viinud ajaloolise uurimuse ja mõõtkava leidmiseks saadud andmeid tõlgendanud. Mudelit tehes katsetatakse ka erinevaid materjale, mille tekstuur ja värv muudavad mudeli kas realistlikuks või abstraktseks.

35

4. Ekskursioonid

EKUSKURSIOON TEHNOGEENSETESSE MAASTIKESSE Tehnogeensete maastike kursuse raames osalete ekskursioonidel liiva-kruusakarjääridesse ja Eesti põlevkivikarjääride maastikele. Kaevandamise tagajärjel tekkinud hiiglaslike mägede ja orgudega maastikke on väga keeruline taastada või taimkattega täita. Looduse jõust inimtegevuse tõttu muutunud alade täielikuks tagasi võitmiseks ei piisa.

EKSKURSIOON PUHKEALADELE Puhkealade planeerimise ja projekteerimise kursuse raames korraldatakse sügisel ekskursioon kaunitesse Lõuna-Eesti metsadesse, mida haldab Riigi Metsamajandamise Keskus. Saate vaadata järveäärseid puhkealasid, kõndida laudteedel ja ühekorraga nii leitud lahendusi katsetada kui ka vajaduse korral paremaid ideid välja pakkuda.

37

5. Rahvusvaheline tegevus Õppemess Soomes

Seal tutvustasid töötajad ja tudengid meie õppekava.

GUANGZHOU DESIGN WEEK 9.–12. detsembril 2021 oli maastikuarhitektuuri õppetool ühena Euroopa haridusasutustest kutsutud osalema Guangzhou Design Week’il. Õppetool võttis näitusest aktiivselt osa ja tutvustas hiljutise teadustöö, sh BlueHealthi projekti tulemusi, ning tutvustas teisi õppetöö saavutusi. https://mp.weixin.qq.com/s/Mkn0B_dzB0Wlg9bM-cz7Rw

45

JAAPAN 2017. aastal said kaks tudengit rahastuse ühelt Jaapani ettevõttelt, et Jaapanit külastada, sealse kultuuri ja Jaapani aedadega tutvuda.

ARMEENIA Friedrich Kuhlmann on käinud Armeenias, andnud loenguid ja viinud läbi intensiivkursusi maastikuarhitektuuri teooriast Jerevani riiklikus arhitektuuriülikoolis.

6. Teadustöö ja saavutused

BlueHealth oli üleeuroopaline teadusprojekt, milles uuriti seoseid linna siniste (veega seotud) ruumide, kliima ja rahvatervise vahel. See arendas valdkonnaülest lähenemisviisi, et uurida, kuidas saaks sinitaristu arendamisega kaasa aidata inimeste heaolule.

Kuni 2020. aasta detsembrini rahastati seda projekti Euroopa Liidu programmist Horisont 2020. Loodame edaspidigi kohaliku tasandi kujundus-, planeerimis- ja haldusüksusi ning teisi huvilisi kursis hoida teabega hea kvaliteedi ja kättesaadavate siniste ruu mide kohta.

43

Maastikuarhitektuuri õppetool / Chair of Landscape Architecture Põllumajandus- ja keskkonnainstituut / Institute of Agricultural and Environmental Sciences Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 56/3, 51006 Tartu Tel: (+372) 731-3139 E-mail: maastikuarhitektuur@emu.ee 2021-22

Progra