nr 2 (82)
detsember 2008
A ÕPETAJATE J E T S A IL P Õ ALA KOOLI
E N I L ALA ÕTTEKANDJA
HÄÄLE– JA M
Metshaldjas jõulujutt Elasid kord kaks väikest last, Liisa ja Riina. Liisa oli kaheksa-aastane ja Riina oli kümnene. Olid juba jõulupühad ja Liisal-Riinal tekkis huvi päkapikkude vastu. Nad tahtsid oma silmaga lõpuks päkapikke näha. Nende ema rääkis ikka, et päkapikud elavad lääne pool. Liisa ja Riina hakkasidki minema lääne poole. Nad kõndisid ja kõndisid, kuni jõudsid metsa. Oli juba pime. Äkki märkas Liisa mingit heledat tulukest ja nad lootsid, et see on päkapikk oma laternaga. Kuid see oli hoopis kuri metshaldjas, kes ähvardas lapsi: „Kui te kohe siit ei kao, siis tuleb teil minuga tegemist!” Lapsed jooksid kõigest väest, et tervelt koju jõuda. Kui nad koju jõudsid, rääkisid nad emale oma seiklusest. Ema kallistas neid ja ütles: „Ma olen nii õnnelik, et te jälle koos minuga kodus olete.” Sest ema oli jõudnud juba muretsema hakata, kui tüdrukuid kodus ei olnud. Perekond sai hakata õnnelikult jõule pidama ja lapsed ei läinud enam kunagi üksinda metsa. Kristina Ehatäht
Selles lehes: ❋
jõulujutt
❋
koolielu
❋
fotoreportaaž
❋
luuletused
❋
koomiks
❋
ristsõna
2
KOOLIELU EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUMI KÜLASTAMINE
12. novembril sõitsime pärast 4. tundi Tartusse ja sealt Ülenurme, kus asubki põllumajandusmuuseum. Kavas oli teada saada, kuidas valmib leib. Muuseum koosnes paljudest hoonetest, neist igal oli oma otstarve. Ühes hoones oli muuseum, teises tehti käsitööd, 8. klassi õpilaste arvamusi ekskursioonist kolmandas leiba jne. Õues seisid muuseumi Kerli Saar: territooriumil põllutöömasinad: traktorid, kombainid, viljapeksumasinad jt. Minu arvates oli see väga õpetlik ekskursioon. Huvitav oli näha, millega vanasti töötati ning missuguseid töid tehti. VANASÕNU LEIVA KOHTA Mairo Murnek:
Magades ei leia keegi leiba. Ei ole tööd, ei ole leiba. Omatehtud leib on magus.
Mulle meeldis käik Eesti Põllumajandusmuuseumisse. Seal oli väga tore ning huvitav oli vanu asju vaadata.
Me nägime, kuidas vanasti võid tehti Maria Põldsalu: ning saime ka ise võimasinat vändata. Väga Mulle meeldis see, et sai teada, kuidas vanasti põnev oli leivategu, sest saime labidaga leiba tehti ning samuti kuulsime vanarahva leivad ise ahjust välja tõmmata ning lauale järelküpsema panna. Enne seda nägime tarkusi leivateo kohta. Näiteks mõõdeti veel, kuidas leivatainast tehti – see leivaahju kuumust vanasti nii, et perenaine sõtkumine oli üsna raske töö. Tainas viskas jahu ahju – kui see hakkas sädemeid valmistati leivamõhus, mis oli puust tehtud pilduma, ei olnud ahi veel paras. Seejärel ning püsis kolmel jalal. vihtles perenaine ahju seest veega seni, kuni Muuseumiosas nägime väga paljusid tööriistu ja majapidamistarbeid. Saime ise ahi paras. Vanasti oli leivategu pikk protsess, käsikivi ringi ajada. Käsikivi abil tehti alates vilja jahvatamisest kuni leiva vanasti jahu. Muuseumis nägime ka ühe küpsetamiseni. vanima Eesti tõugu hobuse topist ning rehkenduspulki, millega sai mõõta teravilja kogust. Meile räägiti kuulsast Eesti rukkikasvatajast ja -aretajast krahv Bergist, kellele kuulus Sangaste loss. Tema aretas esimese rukkisordi. Seejärel pidime ära arvama neli teraviljasorti – kõik said sellega hakkama. Heinaküünis saime kootidega viljapeadest teri eemaldada. Vahepeal saime ka mängida täringumängu ning veel saime kõndida karkudega. Karkudega kõndisid vanad eestlased siis, kui põld oli nii pehme, et seal palja jalaga kõndida ei saanud. Lõpuks, kui kõik kuuldud-vaadatud, läksime mõisahoonesse mulgiputru sööma ja sooja teed jooma. Lisaks saime maitsta äsja ahjust võetud värsket leiba, millele määrisime omatehtud võid. Kõhud täis, saime veel kiikuda ning siis algaski meie kojusõit, vahepeatusega Lõunakeskuses. Ekskursioon oli väga tore. Aitäh õpetaja Evelyn Tammele, kes selle organiseeris. Leivaahi; joonistas Maria Põldsalu
Sander Aria ja Martin Järv
KOOLIELU
3
HANDO RUNNEL – 70 26. novembri luulehommikul tähistasime kõik koos tuntud luuletaja Hando Runneli 70. sünnipäeva. Pärast traditsioonilist ühislaulu „Raamat“ kõlas heliplaadilt Hando Runneli „Pääsulaul“, mida esitasid Toomas Uibo (lauluna) ning Salme Reek (luuletusena). Seejärel rääkis raamatukogujuhataja Maimu Järv kirjaniku eluloost. Hando Runneli luulekogudest „Miks ja miks“, „Mere ääres metsa taga“, „Mõtelda on mõnus“ ja „Taadi tütar“ tegid ülevaate 6. klassi õpilased Laura Sillaots, Reelika Viitak, Kristel Aria ning 4. klassi õpilane Maria Tamela. Katkendi „Juturaamatust“ esitas Renita Ämarik. 2.–6. klassi õpilased esitasid foto: õp Kädi Agu tuntumaid ja armastatumaid Hando Runneli loodud luuletusi: „Riiukuked“, „Konksulugu“, „Mõtelda on mõnus“, „Ma tunnen väikest Urmast“, „Rahalaul“ jt. Õpetaja Ene Vilipuu juhatamisel laulsid mudilaskoor, 6. klassi õpilased ja algklasside tüdrukud laule, mille sõnade autoriks loomulikult Hando Runnel . Meel eolukai d la ul e kuulasime ka heliplaadilt. Neist kõige tuttavam oli kindlasti lustakas „Nutikas lutikas“ Heli Kiitusekirja üle rõõmustavad Läätse esituses. Maarja, Kairi, Maria ja Birgit Hando Runneli nii humoorikate kui ka lüüriliste luuletuste peamine tunnus on nende lauldavus. Seetõttu ongi paljud tema luuletused viisistatud. Kõige tuntumad on kindlasti Vello Toomemetsa loodud „Jaanipäev“ ning „Kaua sa kannatad kurbade naeru“ – neid laulsime sünnipäevapeol ühiselt. Luulehommiku üllatusesinejaks oli õpetaja Kädi Agu, kes esitas luuletuse „Tahaks laulda“. Seejärel tänas raamatukogujuhataja kõiki esinejaid kiitusekirjaga. Samuti said kiita meie õpetajad, kes olid peolauale koogid küpsetanud. Nendega maiustades üritus sünnipäevale kohaselt lõppeski. Raivo Viitak ja Laura Renke 7. klassi õpilased
4
KOOLIELU Ilusa lõpuga lugu
1. detsembril esitas lasteteater Mäng Ala rahvamajas „Ilusa lõpuga loo“. Selles loos räägiti kahest printsist, kes mõlemad tahtsid omale naiseks printsessi. Printsessi südame võitmiseks pidid printsid oma võimed proovile panema. Alustuseks otsustasid nad serenaadi laulda. Kuid printsessi see ei köitnud. Seejärel otsustasid nad, et toovad seitsme maa ja mere tagant suure teemantiga sõrmuse. Nad asusid teele. Teel kohtasid nad võlurit, kes hoiatas neid nõia eest. Ta andis printsidele võlumandariini ja võlusuupilli. Kes võlumandariini sõi, hakkas kõiki selle omaniku soove täitma. See, kellele võlusuupilli puhuti, jäi magama, aga kui öeldi: „Jäigi magama!“, siis ärkas magaja üles. Lõpuks saigi prints Sebastian omale teemantsõrmuse, sest nõid oli teise printsi konnaks võlunud. Tänu meie kooli Paulile ja prints Sebastianile sai ta aga jälle tavaliseks inimeseks. Sebastian sai printsessi endale, aga ta avastas, et talle ei meeldigi printsess. Siis sai teine prints sõrmuse omale ja lool oligi õnnelik lõpp. Mulle meeldis näidendis see, et ka publiku seast võeti inimesi mängu. Etendus oleks võinud pikem olla, sest see oli nii vahva. Näitlejad oskasid väga hästi kitarri ja pasunat mängida ning nalja teha. Näitlejateks olid ainult kaks meest, aga nad said looga ilusasti hakkama. Lydia Koidula – 165 Gustav Ernesaks - 100 10. detsembril tähistasime luuletaja Lydia Koidula 165. ning helilooja Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäeva. Kuna samal päeval oli ka 80. aastate teemaline stiilipäev, siis peeti üritus nõukoguliku kultuurhommiku vormis, mida juhtis Kadri Agu. Alustuseks laulsime kõik koos laulu „Meil aiaäärne tänavas“. Seejärel rääkis õpetaja Kaidi meile Koidula elust ning Jaana tema loomingust. Lisaks esitasid Leila, Kerli, Reelika ja Renita luuletusi Koidula sulest: „Eessõna“, „Kõik muutnud“, „Külm on seal õues kõik maailm“ ja „Tamme ladva vahelt vaatab“. Koidula teema lõpetuseks kuulasime plaadilt Ruja esituses laulu „Eesti muld ja Eesti süda“. Gustav Ernesaksa teema juhatas sisse neljas klass, kes esitas loo „Kolm kihulast“, millega kaasnes ka väikene näitemäng. Plaadilt kuulasime laule „Näärisokk“ ja „Ema süda“. Õpetaja Ene jutustas meile Ernesaksa huvitavast eluloost. Seejärel kuulasime plaadilt ühte ja sama lugu – „Hakkame mehed minema“ – erinevates esitustes; kõigepealt laulis RAM ja seejärel Metsatöll. Üritus lõppes ühislauluga „Mu isamaa on minu arm“, mis eredalt iseloomustab mõlema suurkuju isamaa-armastust. Silver Murnek 9. klassi õpilane
KOOLIELU
5
FOTOREPORTAAŽ STIILIPÄEV: kaheksakümnendad Pildistas õp Kädi Agu
ks
Jaana Mar
Leila
Muru
Reeli
ka V ii
R, aura L , i , adr arten S, K M a , r a l u a ei ad: L Jaana, L m e s l a, stii eelik test R a , i m l se Ker Stiil stel, i r K , . Endi arko M ja Jane
Kadri A
gu
tak
6
OMALOOMING LUULETUSI Teistmoodi jõulud Kui lumi oleks kollane, siis taevas poleks sinine ja jõuluvana oleks must ning päkapikud kasepuust. Kui kuused oleks punased, siis lõvid oleks jänesed. Astrit Böning 4. klassi õpilane
Jõuluvana abimehed Möödas suvi, maas on lumi. Jõuluvana tee on pikk, teda aitab päkapikk: kingitusi jagada. Lastel mitte magada! Jõuluvana sõbraks põdrad, need on heade laste sõbrad. Päkapikud pakke teevad ja need pärast koju toovad. Maria Tamela 4. klassi õpilane
Jõuluvana Jõulud metsas Igal jõuluõhtul metsas säravad ja helgivad tähed kõrgel taevas. Helgivad kuuskedel, säravad metsateedel. Kuugi paistab, nägu naerul, metsarahva meeleheaks. Jõuluõhtu vaikses rahus võib nüüd lumes mööduda. Merit Sillaots 4. klassi õpilane
Jõuluvana, vana mees, kõnnib paksu lume sees. Korstnast alla ennast seab, kuuse alla kinke veab. Tauno Visor 2. klassi õpilane
KOOMIKS
7
8
NUPUTAMIST
RISTSÕNA
KÕRVALE: 2. Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? 3. Öösel tühja tuult täis, päeval liiga liha täis? 6. Üks uks, viis tuba? 9. Õues mäena, toas veena? 10. Vihma kardab, külma ei karda? 12. Pooleaastane poisikene, kale kasukas seljas? ALLA: 1. Pea tal pikk ja peenikene, jalg on lai ja lühikene? 4. Soomemaal raiutakse puid, laastud lendavad siiamaale? 5. Mees ehitab kirveta silla? 7. Suvel seisab, talvel töötab? 8. Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees? Vastuseks kirjuta, mitu A tähte on ristsõna vastustes kokku?
10. Mees alasti, särk põues? 11. Mees nurgas, süli mune täis?
OMA VASTUSED toimeta õp Kaidi K kätte.
Toredat, lumerikast ja rõõmuküllast saabuvat jõuluvaheaega! Ala Põhikool Helme vald 68507 Valgamaa kool@ala.edu.ee
Töid võib saata meilitsi: kaidik@ala.edu.ee