nr 1 (81)
oktoober 2008
A ÕPETAJATE J E T S A IL P Õ ALA KOOLI
E N I L ALA ÕTTEKANDJA
HÄÄLE– JA M
Hea lugeja! Üle pika aja hoiad käes meie kooli lehte. Paaril viimasel aastal on olnud puudus õpilastest, kes oleksid ise aktiivselt huvitatud koolilehe väljaandmisest, seetõttu ka mõningane paus lehe ilmumises. Püüame sel õppeaastal koolilehele taas elu sisse puhuda. Usku ja innustust annab selleks kasvõi asjaolu, et nii mõnegi õpilase kirjatöödes olen täheldanud head (aja)kirjaniku kätt. Käesolev leht on koostatud töödest, mida õpilased on kirjutanud eesti keele ja kirjanduse tundides. Õpilastele, kes ise tahaksid midagi ära teha ja ennast rakendada ka väljaspool õppetundi, teen ettepaneku õpilasomavalitsuse abil moodustada taas koolilehe toimetus, et koolileht nagu kord ja kohus regulaarselt ilmuma hakkaks. Huvi üles näitama on kutsutud kõik, kes sooviksid koolilehte kas kirjutada, sinna joonistada (nt koomikseid) või ristsõnu koostada. Abi oleks ka fotograafist. Jään ettepanekuid ja kaastöid nii õpilastelt kui ka õpetajatelt huviga ootama. Kaunist saabuvat vaheaega soovides, õp Kaidi Kuškis
Selles lehes: koolielu haikud muinasjutud koomiks nuputamist
2
KOOLIELU
foto: õp Kaidi Kuškis
10. septembril külastasid 1.-5. klassi õpilased Võrumaal Urvaste külas asuvat Pokumaad. Õpetajatest olid lisaks siinkirjutajale kaasas õp Kaidi Vister, Raili Vister, Maimu Järv ja Ermiine Põldma. Pokumaa on loodud inspireerituna armastatud kunstniku ja lastekirjaniku Edgar Valteri (1929-2006) “Pokuraamatust”. Pokumaa veel päris valmis ei ole, aga juba praegu saab seal palju põnevat vaadata ja teha. Pokukojas, mis on üsna poku sarnane, saab näha Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale, peategelasi tema raamatutest, fotosid Edgar Valterist ja pokudest eri aastaaegadel. Saab uurida pokude hingeelu ja meisterdada endale kaasa päris oma poku. Padasoomäelt saavad alguse õppe- ja mängurajad. Meie läbisime suure taimede õppe- ja mänguraja, mis jõudis välja endise Hauka talu õunaaiani. Seal sai külakiigel kiikuda ning kuna samal päeval toimus Urvastes ka Võrumaa lastekirjanduse teabepäev, kohtasime Hauka taluõuel muhedat luuletajat Margus Konnulat ehk Contrat, kes lahkesti lubas koos endaga pilti teha. Hoolimata veidi sajusest ilmast, mistõttu ka pokusid endid oli raske üles leida, sest sadu oli neid räsinud, veetsime Pokumaal vahva päeva. Kes pokudest rohkem teada tahab, sellel soovitan läbi lugeda Edgar Valteri “Pokuraamatu”. õp Kaidi Kuškis
KOOLIELU
3 KOOLI SÜNNIPÄEV JA MIHKLILAAT
1. oktoobril tähistati traditsiooniliselt kooli sünnipäeva. Samal päeval toimus ka majandusringi eestvedamisel Mihklilaat. Alguses olid kolm esimest tundi ning pärast seda algasid lõbusamad tegevused: kooli sünnipäevajooks, klassidevahelised teatevõistlused, ning mängud. foto: õp Arno Alumäe Sünnipäevajooksus, mille pikkuseks sel aastal vastavalt kooli vanusele 89 15. septembril tuletasime tervisepäeva “Reipalt meetrit, võistles igaüks enda eest. koolipinki” raames meelde, kui tähtis on õppimise Teatevõistlustes oli vastupidi: seal pidi kõrval liikumine, mis teeb kehale rõõmu ja aitab rakendama koostöövõimet, millega püsida hea tervise juures. Terves kehas terve vaim! kõik klassid ka kenasti hakkama said. Samasse päeva mahtus veel Mihklilaat, kus müüjateks peamiselt 1.-4. klassi õpilased, aga oli ka ÕPETAJATE PÄEV 3. oktoobril tähistati meie koolis õpetajate päeva. vanemaid kaubitsejaid. Kaup oli väga Nagu tavaks saanud, andsid sel päeval pärisõpetajatele eri-ilmeline, porganditest eheteni. Päeva võis lugeda kordaläinuks, puhkust 9. klassi õpilased. Kõik, kes meile tundi andsid, olid hästi tublid ja said üldiselt oma tööga hakkama. sest kaasaelamist ja -tegemist ning Matemaatikatund oli väga raske uue õpetajaga, kuna head tuju oli palju. Raivo Viitak ja tema seletas meile teemat palju keerukamalt kui õige Urmo Kivit õpetaja. Bioloogiatunnis oli jälle naljakas olla, kuna isegi 7. kl õpilased õpetaja ei teadnud paljusid asju ja käis teiste õpetajate käest küsimas. Teise tunni ajal käisime suures saalis vaatamas, kuidas pärisõpetajatel rütmikatunnis läheb. Õpetaja Leila õpetas neile jumpstyle’i ning nad tantsisid üsna hästi. Kell 11 toimus väike aktus, et õnnitleda õpetajaid ning anda kätte kiituskirjad ja noomitused. Oli neid, kes said käskkirja tunni segamise eest, aga saadi ka kiituskirju. Mairo Murnek ja Rain Viitak said kiita selle eest, et olid õpetajatele abiks olnud. foto: õp Arno Alumäe Siis oli aeg sööma minna, pärast mida võisid õpilased koju minna. Õpetajad jäid koolimajja õpetajate päeva pidama. See oli hästi tore päev ning sellised päevi võiks koolis rohkem olla! Kristel Paju
4
KOOMIKS, NUPUTAMIST
LÜHIDALT 16. oktoobril külastas kooli hõimupäevade raames liivlaste ansambel Livlist. Lisaks laulmisele püüdsid nad veidi õpetada ka liivi keelt, mis sugulaskeelena on eesti keelele üpris sarnane: Kui sinnõn lǟb? (Kuidas sul läheb?) 20. oktoobril oli traditsiooniline ettelugemistund 1.-5. klassi õpilastele. Sel korral lugesid ainult tüdrukud: Jaana ja Leila 9. klassist; Kerli, Egle, Ingela, Maria 8. klassist; Kristel, Laura 7. klassist ning Reelika, Merli ja Laura 6. klassist. Raamatuks oli Helvi Jürissoni “Peegliplika”. Kõikidel lugejatel olid oma tugevad ja nõrgad küljed, diplomi said seekord Maria Põldsalu, Kristel Paju ja Merli Virki.
NUPUTAMIST Mida tähendavad järgmised liivikeelsed sõnad? kehaosad pereliikmed
1) pǟ 2) kaggõl 3) sidām 4) pȯsk 5) kež
6) läpš 7) ǟma 8) sõzār 9) tidār 10)pūoga
OMA VASTUSED toimeta õp Kaidi K kätte.
KOOMIKS Wimbergi luuletuse “Siniste patsidega tüdruk ja karu” põhjal joonistanud Merli Virki
Ala Põhikool Helme vald 68507 Valgamaa kool@ala.edu.ee
Töid võib saata meilitsi: kaidik@ala.edu.ee
ALALISE lisaleht
OMALOOMING
6. klassi
HAIKUD
õunapuu õitseb ilmad muutuvad külmaks lehed langevad Merli Virki *** päike sillerdab ja taevaski naeratab lapsed suplevad Reelika Viitak *** lumeroos aknal ilm on kõik valge ja külm ning jääs vesigi Laura Sillaots *** õunad valmis puul lehed langevad puult on metsas seened ju Kristel Aria
taevas sinine on ilu hiline ja päike kenake Tarmo Ranne *** metsas on marju puudel lehti ei ole haned lendavad Elvis Kaiv *** vesi suliseb väiksel kõrvalteel kraavis see kõik oli jää Mauri Kabanen *** lehed langevad hakkab külmaks minema ilm talv tulekul Jaan Erdfeldt lumi on valge ja kelgul on nii hea hoog valge on lumi Paul Järlov
Illustratsioon: Tarmo Ranne
ALALISE lisaleht
OMALOOMING
Kolm hiirt Elasid kord kolm hiirt, vennakesed Peep, Peeter ja Peterson. Nad elasid saunakorstnas ja olid väga Eesti juustu maiad. Ükskord läksid nad juustu otsima. Nad käisid järve ääres ja kohtasid kurja krokodilli, kes neid taga ajama hakkas. Lõpuks sai ta nad kätte, kuid ei söönudki krokodill hiiri ära – ta oli neid taga ajanud ainult lõbu pärast. Hiired olid krokodillile väga tänulikud ja neist said sõbrad. Hiired kutsusid ka krokodilli endaga kaasa. Äkki tuli keeristorm ja krokodill lendas kaugele lõunamaale. Hiired olid kurvad, et sõbraga nii läks, aga mis parata. Peetril läks kõht tühjaks ja siis nad läksid jälle Eesti juustu otsima. Nad kõmpisid ja kõmpisid, kuni kohtasid lõpuks kahte elevanti, kes mängisid juustukeraga palli. Hiired olid kurjad, et elevandid juustuga mängisid ja siis tekkis Peebul mõte, et ta ronib elevandi jalga mööda üles ja võtab juustu ära. Peep saigi juustu kätte ja nad hakkasid kolmekesi seda sööma, kui ilmusid neli kassi. Õnneks olid vennad õppinud tai-chid ja kung-fud ning nad tegid kassidele tuule alla. Hiired sõid oma juustu lõpuni ja hakkasid koju minema, kui järsku leidsid tee pealt ühe hiigeljuustukera – see oleks nende 18 aasta söök. Vennad ei jõudnud juustukera liigutada, aga Petersonil tuli mõte: ta käskis vendadel oodata, kuni ise korraks ära käib. Kui ta tagasi tuli, sõitis ta juba kraanaga ja nad viisid juustu oma saunakorstnasse. Kui nad ennast lõhki pole söönud, siis elavad nad siiamaani õnnelikult. Urmas Kivit 7. kl õpilane Hirmus hai Elas kord Anni, kes läks kööki, pani tule põlema ja nägi, kuidas ta vend Tommi rääkis hiirtega, kes olid juustu sees peidus. Tommi kutsus Anni enda juurde ja oli väga ehmunud. Anni küsis mõtlikult: „Miks sa nii ehmunud oled?” Vend selle peale: „Hiired rääkisid mulle, miks nad on juustu sees peidus, aga mitte ei söö juustu.” Hiired võtsid julguse kokku ja rääkisid sama loo Annile. Esimene hiir hakkas rääkima: „Me kõik kardame sellepärast, et mulle rääkisid jänesed, et neile oli rääkinud kass, et kuskil siinkandis on suur hai, kellel on hiigelsuured hambad!” Hiireke hakkas ainult sellest jutust uuesti kartma ja puges vendade selja taha. Siis hakkas rääkima teine hiir: „Kass oli roninud puu otsa, et hai teda kätte ei saaks ja jänesed läksid künka taha peitu hai eest.” Nii hakkas ka teine hiir värisema ja puges vendade juurde. Tuli kolmas hiir ja rääkis, et siis nad olid mõelnud, et oleks kaval minna juustu sisse peitu, kuna jänesed oli öelnud, et haid ei söö juustu. Anni hakkas naerma ja ütles hiirtele, et hai on veeloom, kes ei tule veest välja, kuna ta ei saaks siis hingata. Hiirekesed said juustu seest välja tulla ja edasi elada oma elu lõpuni, ilma et oleksid pidanud haid kartma. Laura Renke 7. kl õpilane