Aastaajad rabas omalooming

2012/13

Aastaajad rabas omalooming

Ala P천hikool

Rabas olla on meil tore, palju taimi on seal ka.

Leidub rabas kanarbikku, hanevitsa, sinikat.

Rabas on veel palju taimi, nagu näiteks... ...ubaleht ja vaevakask.

Grete Ehatäht 5. klass

Jõhvikas roosa söödav on, aga hapu.

Leiad teda soost.

Kätlin Kivit 5. klass

Kristi Vister 8. klass

Sinikas, mahlakas, lääge.

Suhteliselt hea meetaim, mis võib tekitada peavalu.

Vaccinium uliginosum Anty Leppik 5. klass

Kord turbasamblal seisis lind.

Ta suu oli täis jõhvikaid.

Ka sinikad kadusid tema kõhtu ja rabamurakad.

Jaanika Paluste 5. klass

Merit Sillaots 8. klass

Sookask, valgekirjus kasukas elad sa soos, putukad su 端mber kekslevad.

Vaevakask.

Joonas Murnek 6. klass

Kanarbik, sirelililla, roosakas, rabas kasvav meetaim.

Mesi teeb tuju heaks.

Calluna vulgaris Sandra Orav 6. klass

Murakas, kollakas, magus, kasvab kenasti 端ksi.

Mahlakas mari kasvab soos.

Rubus chamaemorus Tauno Visor 6. klass

Kristi Vister 8. klass

Intervjuud rabataimedega Pikalehine huulhein Mis on su süstemaatiline kuuluvus?

Kuulun sugukonda huulheinalised, perekonda huulhein.

Missugune on su eluvorm?

Olen ühekojaline mitmeaastane putuktoiduline rohttaim.

Millal sa õitsed? Õitsen juuli teisel poolel. Õis on valge, kiirjalt sümmeetriline, mõlemasuguline ja avaneb vaid päikesepaistelistel päevadel.

Missugune vili sul on? Ühepesaline sile kupar.

Missugused on sinu lehed?

Piklikud lineaalsed rööproodsed lihtlehed on kuni 5 cm pikad, värvuselt punakasrohelised, suhteliselt jäigad, hoiduvad püsti ja kinnituvad varrele lehest pikema rootsuga.

Kuidas sa putukaid püüad?

Lehe servades asuvad liikumisvõimelised karvad putukate püüdmiseks. Ärrituse korral painduvad need putuka peale ja niimoodi ongi putukas seeditud. Et putukas varem minema ei pääseks, selleks on mu lehe pind kaetud limaga, millesse putukas kinni jääb. Saakloomadeks on peamiselt kahetiivalised.

Kuidas sa paljuned?

Paljunen peamiselt seemnetega, harva lehtedel tekkivatest lisapungadest vegetatiivselt.

Esimesel eluaastal kasvan täielikult turbasambla sees. Levin nii tuule kui vee abil.

Kus sulle kasvada meeldib?

Kasvan eelkõige rabades, aga ka siirdesoodes ja niisketes lodumetsades. Olen lubjapelglik.

Vladislavs Ivanovs 7. klass

Küüvits Kuidas on Teie ladinakeelne nimi?

Andromeda polifolia.

Kuidas Teid veel kutsutakse?

Naistepaju, roosamaria, sassaparilla ja sookael.

Kus Teile meeldib kasvada?

Nii madal- kui ka siirdesoos, samuti rabas, sooja rabametsades. Eelistan läbivooluga kohti.

Mida Te kardate?

Soode kuivendamist, kuna olen harjunud olema niiskes kohas.

Millal Te särate õites?

Eks ikka juunikuu alguses – see on minu jaoks kõige parem aeg õitsemiseks.

Milline on Teie vars?

Vars on pinnases lamav, väheste tõusvate harudega, mis on veel omakorda harunenud. Varreharud on suunatud üles.

Aga milline on Teie leht?

Lehe pikkus on 0,6-4 cm, laius 0,8-8 mm. Lehetipp on teritunud, serv allakäändunud. Lehe ülakülg on sinakasroheline, läikiv, sissesoonduva pearooga, alakülg vahakihi tõttu valge, esiletungiva pearooga.

Milleks saab Teid veel peale naistehaiguste ravimise kasutada?

Parkainesisalduse tõttu saab minust musta värvainet.

Kas Teid võib ka süüa?

Ei, kuna ma olen mürgine ja võin mõnikord inimesi surmata. Lihtsalt ei soovita süüa – vaadake internetist järgi.

Mis sugukonda Te kuulute?

Kuulun kanarbikuliste sugukonda, perekonda küüvits.

Kairi Peetersoo 7. klass

Hanevits

Kuidas on Teie ladinakeelne nimi?

Chamaedaphne calyculata.

Mis on Teie rahvapärased nimetused?

Jooksvarohud, sassaparila, sootubak, suuvitsik.

Kust on Teie nimi pärit?

Minu nimi on valitud küüvitsa rahvapäraste nimede hulgast.

Millised on Teie lehed?

Katsudes on nii minu kui ka küüvitsa lehed nahkjad.

Millised on Teie õied? Õiedki on meil küüvitsaga sarnased: valged ja omapärase kelluka või kupu kujuga.

Kuidas Teid küüvitsast eristada?

Minu lehel alumisel küljel võib näha tihedaid roostevärvi plekke, just nagu oleks mõni seenhaigus kallale tulnud. Küüvitsa lehe alakülg on aga täiesti valge.

Mis värvi on Teie seemned ja millal valmivad Teie viljad?

Seemned on pruunid. Viljad valmivad ja varisevad hilissügisel, enamasti murdub taime puudutamisel kogu vili tervikuna.

Kuidas on kaetud nooremad võrsed?

Noored võrsed on kaetud väikeste ümarate värvusetute soomustega, esimesel eluaastal ka madalate tihedate karvadega.

Kus Te olete levinud?

Levinud olen ma laialdaselt kogu põhjapoolkera metsavööndis nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas.

Milleks Teid kasutatakse?

Ei kasutatagi, sest ma olen natuke mürgine.

Kas Te olete rahul minu küsimustega?

Jah, aitäh, et mind küsitlesite.

Kaisa Pinka 7. klass

Sookail Kust on pärit sul see tugev lõhn, mis ajab pea valutama?

See tugev lõhn pärineb mul eeterlikust õlist, mis on üsna mürgine.

Olen kuulnud, et sa oled ka meditsiinis kasulik, aga kuidas?

Mul on bakterivastane toime, mind kasutatakse köha vastu ja hingamisteede haiguste puhul.

Kas sinu mürgisus on kasulik ka?

Ja, näiteks kahjuritega võitlemiseks.

Kui palju tuleb sind tarvitada haiguse puhul?

Mind tuleb tarvitada üsna vähe, kuna ma olen üpris mürgine.

Kuidas inimesed sind ära tunnevad?

Mul on vänge lõhn, mis ajab pea valutama, kui mind liiga palju nuusutada.

Miks sa lõhnad nii tugevalt?

Tugev lõhn tekib eeterlikust õlist, mis mul on kergemini lenduv kui ilmselt ühelgi teisel meie taimel.

Kus sulle meeldib kasvada?

Niisketes metsades, rabamännikutes.

Reimo Saar 7. klass

Merit Sillaots 8. klass

Riba-raba rabake, on nii kena kohake.

Seal kidurad männid ja rohekad mättad.

Seal elavad loomad, taimedki sirguvad. Üpris tore kohake on see rabake.

Jõhvikad, mustikad, murakad Rohekärnkorn ujub älves, on nii magusad. rohutirts hüppab samblal.

Sookail, ussilakk Kitsekene sööb magusaid marju, on nii mürgised. põder näksib kasetohtu.

Leevike laulab kaunisti tsirr-tsirr-tsirr.

Vesi suliseb mööda samblaid, hästi tore on olla seal.

Maarja Brunn 8. klass

Elen Liigus 9. klass

Sood – need on me ökosüsteem, neid võib leida igast Eesti otsast ja kaugemaltki veel.

Olemas on rabad, siirdesood ja madalsood, neis palju vett ning palju laukaid.

Lauka põhi on lõputu, sinna mahub hobuseid ja tanke.

Raba taimestik on mitmekesine, kuigi kask ei kasva seal kõrgeks, ta on rabakask, vaevakask.

Rabast võib leida maitsvaid marju: pohli, jõhvikaid ja sinikaid.

Seal kasvab ka ubaleht ja mudatarn.

Kukemarju leiab rabast samuti.

Kõige tähtsam rabataim on aga turbasammal.

Turvas on raba kõige olulisim saadus, Sellest toota saab palju: sobib kütteks ning väetiseks ka.

Turbasammalt leiab rabast paljudest kohtadest, kasvab see mättal, lohus või tasapinnal.

Eestis on küll arvukalt soid, kuid rohkem on neid me naabritel soomlastel.

Airo Hass 8. klass

Kaisa Pinka 7. klass

Väike põder sammub soos, toitu otsides mõtleb, et rabamurakaist tuleks hea moos.

Järsku märkab – reinuvader seal istub märja mätta peal.

Jookseb rebasele ligi ruttu, et ajada veidi naljajuttu.

Jalutavad mööda laudteed, jutustavad maast ja veest.

Põdra peale lendab parm, kurdab: soos elu ikka karm – lenda aina tund või kaks, ikka jääd kõnhemaks.

Näevad, eemal kõrge mänd ning selle all paras känd.

Istuvad siis lauka äärde ja panevad peale määrde, et ei tuleks sääsed ligi.

Vaikselt samblal istuvad ja jututeemad neil aina ristuvad.

Maria Tamela 8. klass

Maarja Brunn 8. klass

Merit Sillaots 8. klass

Maria Tamela 8. klass