KONSERVATIIVSE RAHVAERAKONNA HÄÄLEKANDJA 2/2026
Martin Helme: „EKRE on kindlaim valik“ Lk 2
ISTANBULI LEPE KUI TROOJA HOBUNE Lk 4
Mart Helme: „Anarhia rahvusvahelistes suhetes“ Lk 2
VÄLJAANNE ON POLIITREKLAAM
Sven Sildnik: „Eesti lipp rüvetatul maal“ Lk 9 issuu.com/konservatiividevabasona ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee
OLEME USALDUSVÄÄRNE PARTNER Lk 6
PERSOON: Siim Pohlak Lk 8
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on soovinud hiljutise lipuseaduse muutmisega rõhutada Eesti lipu kui Eesti Vabariigi iseseisvuse, suveräänsuse ja ühtsuse sümboli eristaatust ja erilist väärikust riigi ja ülejäänud avaliku sektori hoonetel ning vältida nende hoonete muutumist päevapoliitiliste ja ideoloogiliste sõnumite võimendamise instrumendiks.
Kuid Riigikogus hääletati see eelnõu aasta alguses maha, Isamaa ja Keskerakond sellel hääletusel ei osalenud. Teised aga hakkasid sinimustvalge lipu kaitsmist absurdsel moel nimetama putinismiks – Eesti 200, Reformierakonna ja SDE poliitikud nägid Eesti lipu toetamise taga suisa Vene salateenistuste salasepitsusi ja Ukraina-vastasust. Nonsenss!
Ainult EKRE toetab rahvuslikku identiteeti
EKRE muudatusettepanek aga toetas just rahvuslikku identiteeti ja
ühiskonna ühtsust, vältides olukordi, kus ideoloogilised lipud võiksid tekitada eksliku mulje riigi positsioonist või põhjustada ühiskonna polariseerumist.
Ka üleriigiline küsitlus näitab, et üle poole eesti rahvast soovib Eesti avalikel hoonetel näha AINULT Eesti lippu. Täpselt sellise eelnõu EKRE Riigikogu saali viiski. Neid inimesi ei esinda Eesti poliitikas keegi peale EKRE.
EKRE esimees Martin Helme ütles, et kui tahame oma riiki ja oma rahvusvärve tagasi, siis peale EKRE ei ole ühtegi parteid, kes selle välja ütleks või selle saavutamiseks poliitilisi algatusi teeks.
„EKRE ongi kõige eestimeelsem erakond. Oleme alati olnud. Sest meil on põhimõtted, väärtused ja ustavus. Oleme ustavad oma rahvale,“ rõhutas Helme, lisades, et on jälle aeg
Eesti lipu heiskamisega tõestada oma rahvusmeelsust.
Eesti lipp tuleb tõsta ausse –mitte peita häbi ja hirmu taha Sinimustvalge ei ole pelgalt kangatükk vardas. See on meie riigi, rahva ja vabaduse sümbol, meie esivanemate võitlus, kannatused ja lootus. Lisaks on Eesti lipu austamine meie põhiseaduslik ja moraalne kohustus.
EKRE ongi kõige eestimeelsem erakond. Oleme alati olnud. Sest meil on põhimõtted, väärtused ja ustavus. Oleme ustavad oma rahvale. On jälle aeg Eesti lipu heiskamisega tõestada oma rahvusmeelsust.“ – Martin Helme, EKRE esimees
Paraku oleme viimastel aastatel näinud, kuidas Eesti lippu tõrjutakse avalikust ruumist. Rahvuslik sümboolika asendatakse niinimetatud neutraalsete väärtustega, rahvuslik uhkus tembeldatakse tagurlikuks ning oma lipu heiskamine kuulutatakse provokatsiooniks. See ei ole juhus, vaid teadlik poliitiline valik, mille eesmärk on lahustada rahvusriiki ja murendada eestlaste eneseteadvust. Eesti lipu seadus ütleb selgelt: Eesti lipp on riigilipp ja rahvuslipp. Seda tuleb kohelda austusega ning kasutada viisil, mis väljendab riigi väärikust. Lippu heisatakse riigipühadel, rahvuslikel tähtpäevadel ning sündmustel, mis on seotud Eesti riikluse ja rahvaga. See ei ole soovitus, vaid kohustus. Ometi näeme kohalikke omavalitsusi ja riigiasutusi, kus sinimustvalge
heiskamine on muutunud formaalsuseks või jäetud sootuks tahaplaanile. Samal ajal riputatakse hoonetele võõraid sümboleid, ideoloogilisi lippe ja moevoolude märke, millel puudub igasugune side Eesti rahvusriigiga.
EKRE seisukoht selles küsimuses on ühene: Eesti lipp peab olema nähtav, austatud ja esikohal. Avalikus ruumis, koolides, riigiasutustes ja omavalitsustes peab sinimustvalge olema kõige kõrgemal ja olulisemal kohal. Ükski ideoloogiline ega võõras sümbol ei tohi seda varjutada.
Eesti on eestlaste rahvusriik ning siinsed reeglid, sümbolid ja väärtused lähtuvad meie ajaloost ja kultuurist. Kes elab Eestis, peab austama Eesti lippu. See on elementaarne.
Sinimustvalge ei ole häbiasi, mida peita. See peab olema auasi. On aeg lõpetada vabandamine ja hakata taas sirge seljaga seisma Eesti eest!
Eesti viimaste aastate valitsused on viinud selleni, et Eesti riik ja eesti rahvas seisavad kuristiku äärel ja meil ei ole sealt enam taganeda kuhugi. Majandus on põhjas, inimeste kindlustunne murtud, kogu riigi juhtimine on muutunud vasakideoloogiliseks platvormiks, mille eest maksavad arveid nii meie pered kui ka ettevõtjad. Lisaks sellele tõusevad hinnad, kaovad töökohad ja tulevik on tume. See on poliitiliste (vale)valikute tulemus.
Maksufestival, hullumeelne energiapoliitika ja ideoloogiline majanduskäsitlus on veel paarkümmend aastat tagasi Euroopa säravaks musternäidiseks olnud Eesti viinud kollapsi äärele, kus on täielikult minetatud konkurentsivõime. Liberaalsed külakurnajad koormavad nii ettevõtteid kui ka peresid järjest uute maksudega, samal ajal kui valitsus ise kulutab raha kahtlastele projektidele, millel puudub mingigi side Eesti rahvuslike huvidega.
Seejuures mõjutavad sõjad, geopoliitilised pinged ja massiline ränne Eestit otseselt ka väljastpoolt. Ometi saab asja veel päästa. Praegu vajab riik tugevat, selge maailmavaatega juhtimist, mitte kõikuvaid koalitsioone, kes juhinduvad Brüsseli käsulaudadest rohkem kui Eesti rahva häälest.
EKRE läheb valimisaastale vastu kindla eesmärgiga: taastada usk Eestisse, usk sellesse, et ka väike rahvusriik saab olla tugev, kui ta seisab oma huvide eest, usk sellesse, et eesti kultuur ja keel ei ole läbiräägitavad. “
Päriselt rahvuskonservatiivse erakonnana ei jookse EKRE kaasa moevoolude ega ideoloogiliste eksperimentidega. Meie poliitika lähtub lihtsast, kuid tugevast põhimõttest: Eesti riik peab teenima eesti rahvast. Majandus peab toetama töökust ja ettevõtlust, mitte karistama ettevõtjaid. Valitsuse otsused peavad sündima Eestis, mitte rahvusvaheliste bürokraatide kabinettides.
EKRE on olnud ainus erakond, kes on järjekindlalt hoiatanud praeguse majandusliku ja väärtuspõhise allakäigu eest. Hoiatused on kahjuks osutunud tõeks.
Kui teised lubasid helget tulevikku maksutõusude ja „rohepöörde“ kaudu, siis EKRE rääkis vajadusest hoida omaenda tootmist, energiajulgeolekut ja majanduslikku iseseisvust.
Nüüd on hakanud EKRE paljukirutud retoorikat ning meie poliitikat üle võtma ka mõni teine end rahvuskonservatiivseks pidav erakond, kuid kordame varemöeldut – EKRE on originaal, teised üritavad olla hädised koopiad.
Oleme jõudnud järjekordse Riigikogu valimiste aastasse. Olukord Eestis ja kogu maailmas on selline, mis teeb tulevased Riigikogu valimised iseäranis oluliseks. See on valik suuna üle. Kas jätkame teed, kus Eesti muutub äärealaks, kalliks ja ebakindlaks elupaigaks, mis iseendagagi toime ei tule, või pöörame EKRE juhtimisel rajale, kus väärtustatakse tööd, peret, rahvuslikku enesemääramist ja majanduslikku mõistlikkust.
EKRE läheb valimisaastale vastu kindla eesmärgiga: taastada usk Eestisse, usk sellesse, et ka väike rahvusriik saab olla tugev, kui ta seisab oma huvide eest, usk sellesse, et eesti kultuur ja keel ei ole läbiräägitavad.
Lahendused ei tule lihtsalt, kuid me lubame ausat poliitikat. Ainult meie räägime asjast otse. Just see eristab EKREt teistest erakondadest, kes valetavad ja vassivad nii, et hakkavad ise ka oma valet uskuma.
Elu on näidanud, et EKREl on alati õigus ja ainus lahendus on EKRE. Seisame koos teiega Eesti ning eesti rahva eest ja juhime koos rahvaga Eesti uuele tõusule. Nüüd on aeg.
Valimisaastale vastu minnes toob Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme välja kolm suuremat valdkonda, mis vajavad väga julget ja otsustavat ümbertegemist –need on majandus, rahvuslus ja sisserände peatamine.
Täiesti selge on, et me kunagi ei hakka ehitama ooperiteatrit Häädemeestele, sest et algne lubadus oli, et rongiga peab saama ooperisse, lubati küll Berliini, aga sinna me selle raudteega kunagi ei jõua.“
Aasta pärast on parlamendivalimised ja juba suve lõpus presidendivalimised. See paneb kogu poliitilisele elule suure närvilisuse ja tõmblemise templi. Samal ajal on maailmapoliitikas nii suured ja kiired muutused, et me isegi ei jõua neid kõiki läbi seedida. Samal ajal hoiab Eestis võimust kümne küünega kinni kamp, kelle toetus rahva hulgas on enneolematult väike ja kelle võime kõige elementaarsemat valitsemisvõimekust näidata on sama väike. EKRE on selle keskel kõige kindlam ja turvalisem poliitiline valik. Valitsus ja teda toetav propagandatööstus ehk peavoolumeedia üritavad maalida rahvale pilti mürinal kasvavast majandusest, „kõigi aegade suurimast“ maksulangetusest ja „kindlates kätes“ riigikaitsest. Tegelikkus on vastupidine – inimesed näevad oma silmaga, et majanduskasvu pole, maksud ja
hinnad on aastaid kestnud maksutõusude järel aegade kõrgeimad ning müüt Reformierakonna kangelaslikust pingutusest riigikaitse edendamisel ajab korraga nutma ja naerma.
Valitsus räägib valesid
Inimesed mõistavad, et see, mis praegu toimub, ei saa jätkuda.“
Valitsus räägib tuima näoga ilmseid läbinähtavaid valesid, näiteks et Eestis on elekter odavam kui Soomes või et venekeelsete hulk riigis on rekordmadal. Loomulikult naeravad terve mõistusega inimesed sellise jampsi välja ning valitsus teab seda. Et klammerduda oma võimu ja rahvalt röövitava raha külge, hoitakse meil endiselt käigus e-valimisi ning surutakse läbi tsensuuriseadusi ehk „vihakõne keelustamist“. Eesti on justkui viimase vindini pinges ooteseisundis, teadmata, mida
teha või kuidas olla. Inimesed mõistavad, et see, mis praegu toimub, ei saa jätkuda. Nad mõistavad, et muutused tulevad nagunii. Aga et liberaalne propaganda on aastaid inimestele pähe tagunud, et ükskõik kui halb on, ükskõik kui väga muutust tahetakse, EKREt toetada ei tohi, siis suunatakse inimesed taas võltslahenduste juurde! Ärge minge liimile! EKRE-vastane retoorika on aegade jooksul muutunud. Oli aeg kunagi kümme aastat tagasi, kui meid süüdistati russofoobias. Noh, et liiga rahvuslikud ja ei oska hinnata seda, et Eesti ei ole ainult eestlaste riik, siin on ka palju muukeelseid, ja üleüldse, head (majandus)suhted naabritega on ka olulised. Mäletate, kuidas Urmas Paet käis Moskvas piirilepingut sõlmimas, Kersti Kaljulaid Kremlis Putiniga kohvitas või Paet ja Mihkelson nõudsid kiiremas korras viisavabadust Venemaaga. Siis oli EKRE paha, venelased head. Aga ehtorwellilikus maneeris keerati
jutt mõni aasta hiljem pea peale. EKREt süüdistasid kremlimeelsuses inimesed, kes äsja olid ise olnud varjamatult kremlimeelsed. Liberaalidest said üleöö kõige vihasemad venevastased. Kahjuks mitte eestimeelsed, sinimustvalge asemel võeti enda lipuks sinikollane.
Liberaalne leer on läbi kukkunud
Meie, ekrekad oleme eesti rahvuslased, suveränistid ja vaatame igat probleemi ning küsimust Eesti huvidest lähtuvalt. See liberaale ei kõiguta, nende peamine modus operandi on valetada, laimata, sildistada. Kui keegi ei võta enam nende valesid ja silte tõsiselt, keegi ei usu enam hüsteerilisi röögatusi, et EKRE vaenab arste või solvab meie sõjaväelasi, siis alati jääb umbmäärane etteheide sobimatust retoorikast.
Mitte sellisest, nagu on näiteks Jürgen Ligil või Margus Tsahknal või Juku-Kallel või Kaja Kallasel. Näiteid nad tuua ei oska, aga midagi selle EKRE retoorikaga ikkagi on valesti, seda nad teavad.
Tõde on see, et Eestis on tänane liberaalne leer kõiges hävitavalt ja häbiväärselt läbi kukkunud ning selle tagajärjel kannatab suur osa rahvast viletust. Sinna leeri tuleb tingimata arvestada lisaks Reformierakonnale ja Eesti 200-le sotsid, kes osalesid igas maksutõusus ja on kaassüüdlased meie tänases kõrges elektri hinnas.
Kurb tõsiasi on seegi, et meedia esitletav peamine alternatiiv – Isamaa ja Keskerakond – ei muuda põhimõttelist kurssi, vaid teevad arglikke katseid kosmeetilisteks parandusteks. Näeme seda praegu Tallinnas või Tartus kohalikul tasemel. Just sellepärast teevad meedia ja süvariik meeleheitlikke pingutusi EKRE laimamiseks, lõhkumiseks, meie algatuste ja plaanide mahavaikimiseks, et valija, kes saab väga hästi aru, et nii edasi ei saa, mitte mingil juhul ei pöörduks ainsa poliitilise jõu poole Eestis, kes tahab ja suudab tuua tegeliku muutuse. Muutusi vajame me aga väga! Valimistele vastu minnes toon ma välja kolm suurt valdkonda, mis vajavad väga julget ja otsustavat ümbertegemist.
Pöörame majanduse kasvule Esiteks loomulikult majandus. Eestis on palgad ja pensionid küll kasvanud, kuid viimased viis aastat on palgakasv olnud väiksem kui hinnatõus ehk inflatsioon. See tähendab, et inimesed on tegelikult vaesemad, kui nad olid siis, kui EKRE viimati valitsuses oli.
Kui tahetakse uuesti rikkamaks saada, on lahendus lihtne: EKRE tuleb uuesti võimule tuua! Palgad hakkavad (inflatsioonist kiiremini) kasvama, kui majandus kiiresti kasvab. See saab võimalikuks ainult juhul, kui toome elektri hinna otsustavalt alla.
Põlevkivijaamad tuleb uuesti täistuuridel käima panna, et elektrit oleks turul üle nõudluse, see lööb hinna alla. CO2 maks tuleb lõpetada, rohepöörde vale on kokku kukkunud ja koos sellega rohemajanduse ulm. Eesti peab lahkuma tänaselt elektribörsilt, mis teenib ainult spekulante, ja kehtestama mõistliku hinnastamise süsteemi.
Subsiidiumid tuulikutele ja päikeseparkidele tuleb täielikult lõpetada: saagu turutingimustes hakkama. Võrgu stabiliseerimiskulusid ei pea kandma tarbija, vaid see kulu tuleb viia nende elektritootjate hinnakomponendiks, kes võrku destabiliseerivad.
olukorra ümber, kui jätkub tänane ametlik agressiivne riiklik propaganda LGBTQ ideoloogia juurutamiseks.
Äärmuslik ja väärastunud ideoloogia tuleb otsustavalt kõrvale lükata ning riiklikult tuleb asuda ellu rakendama hoopis „saagu kaks miljonit eestlast!“ programmi. Selle osaks on homo- ja transideoloogia asendamine traditsioonilist, paljulapselist perekonda toetava ja edendava maailmapildiga, selle arendamine lasteaiast doktoriõppeni, ajakirjandusest kohaliku omavalitsuseni, riigiasutustest MTÜdeni.
E-valimiste võltsingu tulemusel tõsteti võimule Eesti hävitajad. Meie ülesanne on jätkuvalt päästa Eesti. Päästa meie rahvus välja suremisest, välja vahetamisest, vaesusest, väärastamistest, võõrastest lippudest ja lõputust korruptsioonist.“
Riiklikke makse ja lõive põlevkivielektri tootmisel tuleb vähendada või need üldse kaotada. Samuti peame otsustavalt vähendama võrgu- ja liitumistasusid. Seda tehes saame oma majandusele ja inimestele elektri hinna, mis on samas suurusjärgus nagu enne energiakriisi. Koos sellega saame tööstuse tagasituleku, konkurentsivõimelise ekspordi, kõrgepalgalised töökohad ning korralikud maksutulud. See pole raketiteadus.
Meie kaitseme rahvusriiki
Teiseks tuleb otsustavalt kaitsta eestlust ja Eestit kui rahvusriiki. Just selle tõttu tõi EKRE parlamenti eelnõu, mis nägi ette, et avalikel hoonetel lehviks alati ainult Eesti lipp. Mitte vikerkaarelipud, mitte Ukraina või mõne muu riigi oma. Meie enda sinimustvalge. Peame oma lipu üle uhked olema ja seda kõrgel lehvimas hoidma. Rahvusriik eeldab aga rahvast! Meil on liberaalide perepoliitika tulemusel (ära võetud lastetoetused, ära võetud abikaasade ja laste maksusoodustused, ära võetud huviringitoetused, ära võetud koduse ema tervisekindlustus, juurde pandud automaks) katastroofiline sündimuse langus. Tänase sündimuse jätkudes on kahe põlvkonna ehk poole sajandi pärast eestlasi vähem kui pool miljonit. See tähendab meie lõppu riigi ja rahvana. Meil on rahvana mõni aasta, et vabalangus peatada ning kasvuks pöörata. See omakorda tähendab, et kogu ühiskond peab seadma pere loomise, laste saamise ning kasvatamise keskseks eesmärgiks nii rahaliselt kui kultuuriliselt.
Just seetõttu peame tühistama pervopakti ehk Istanbuli konventsiooni, just selle pärast saatma laiali võrdõigusvoliniku kontori, võtma ära rahastuse LGBT-ühingutelt ja inimõiguste keskustelt ning andma selle raha pereväärtusi edendavatele ja propageerivatele kodanikualgatustele.
EKRE on siin võitluses ainus, kellele saab loota. Liberaalid-sotsialistid võitlevad mõistlikkust ja normaalsust tagasi toova tegevuskava vastu viimse veretilgani. Nagu nägime Istanbuli konventsiooni denonsseerimise hääletusel Riigikogus, siis Isamaa ja Keskerakond kultuurisõjas rivvi ei astu. Loodame vähemalt, et nad meid takistama ei hakka.
Eestlane ei pea andma ruumi sissetulijatele Ja kolmandaks. Rahvusriigi kaitsmine tähendab ka radikaalset muutust migratsioonipoliitikas.
Kordame: ainus sisseränne, mida Eesti vajab, on eestlaste tagasiränne! Praegune valitsus toob riiki piiramatus koguses odavtööjõudu eelkõige venekeelsetest piirkondadest endise Nõukogude Liidu aladelt. Valitsuse plaan korraga venestab jõuliselt Eestit ja teeb meie töötajaid vaesemaks. See poliitika tuleb pöörata täpselt vastupidiseks.
Nüüd on valijate asi koonduda ainsa tõelise konservatiivse ja eestimeelse jõu taha.“
Tõrvikurongkäigul kõlab rahvuslik muusika
24. veebruaril toimub Tallinnas traditsiooniline Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud tõrvikurongkäik. Kogunemine algab kell 18 Vabaduse väljakul ning rongkäik stardib kell 19 pärast Eesti hümni ühislaulmist ja EKRE esimehe Martin Helme kõnet. Esinevad Sandra Nurmsalu ja EKRE segakoor.
Tõrvikuid jagatakse Vabaduse väljakul kahest punktist alates kell 18, kohale võib tulla ka oma tõrvikuga. Korraldajad paluvad kaasa võtta Eesti lipud ning jätta koju poliitilised plakatid ja ohtlikud esemed.
Võimalusel võtta kaasa seadmed (bluetooth-kõlarid), kust saab rongkäigus kuulata ja kaasa laulda rahvusliku muusikat lingil
HTTP://EESTI.TOP
Tõrvikurongkäigu korraldaja Siim Pohlaku sõnul on tegu kogupereüritusega. „Eesti püsib seni, kuni eestlased hoiavad kokku ja seisavad oma rahva ja riigi eest,“ ütles ta.
EKRE on suurima kasvuga erakond Eestis
Eesti erakondadest on kõige rohkem oma liikmete arvu kasvatanud EKRE: kokku liitus eelmisel aastal ligi 1000 inimest, lahkujaid oli umbes poole vähem. Sellega kasvatas EKRE oma liikmeskonda teistest erakondadest oluliselt rohkem, samal ajal kui enamiku erakondade liikmeskond hoopis vähenes.
Praegu on EKREl ligi 9300 liiget, millega ollakse teisel kohal Keskerakonna järel, kelle liikmeskond kahaneb. EKRE ambitsioon on tõusta suurima liikmeskonnaga erakonnaks Eestis.
Alanud aasta alguseks oli end erakondlikult määratlenud Eestis kokku natuke üle 49 000 inimese. Veel kuus aastat tagasi kuulus Eesti erakondadesse 57 000 inimest.
„Paljud meile tulnutest olid kandidaadid sügisestel valimistel. Ma ütleksin, et kõik uued tulijad on pigem aktiivsed,“ ütles EKRE esimees Martin Helme.
EKRE teeb Helsingi Põlissoomlastega koostööd
EKRE Tallinna ringkondade ja Helsingi Põlissoomlaste vahel on allkirjastatud hea tahte koostööleping, millega tugevdatakse silda kahe sugulasrahva konservatiivide vahel. Seda võib pidada tiheda koostöö ja kogemustevahetuse alguseks.
Allkirjastatavas lepingus lubatakse teineteise igakülgseks abistamiseks hoida suhtlust, kajastada teineteise olulisi tegemisi oma erakonna meedias ja soovi korral võõrustada teineteise liikmeid erakonna üritustel. Korraldatakse regulaarseid kohtumisi ning vahetatakse tööalaseid kogemusi.
Peame tingimata muutma noortel peredel oma kodu saamine lihtsamaks ja odavamaks, peame toetama rahaga laste kasvatamist, peame tagama kodulähedase kooli ja lasteaia, taskukohase huviringi. Aga selle kõrval tuleb mõista, et kõige olulisemad on ikkagi kultuur ja identiteet, hoiakud, mis toetavad pere loomist, idealiseerivad emadust ja isadust.
Just sellepärast peab EKRE kultuurisõja võitlusi. Pole lootustki, et me pööraksime oma demograafilise
2023. aasta valimistel ütles EKRE, et meil tuleb päästa Eesti. Täna teame, et e-valimiste võltsingu tulemusel tõsteti võimule hoopis Eesti hävitajad. Meie ülesanne on jätkuvalt päästa Eesti. Päästa meie rahvus välja suremisest, välja vahetamisest, vaesusest, väärastamistest, võõrastest lippudest ja lõputust korruptsioonist.
Me oleme tipp-poliitikas olnud kaua. Oleme üle elanud kõik tormid, tagasilöögid ja reetmised ning neist tugevamana läbi tulnud.
Meie teame, mida Eesti jaoks teha tuleb, ja meie teame, kuidas seda teha. Meil on olemas inimesed, kes tahavad ja oskavad. Nüüd on valijate asi koonduda ainsa tõelise konservatiivse ja eestimeelse jõu taha.
Aeg on tõsta EKRE võimule! Asume tööle!
EKRE juures tegutseb noorterühmitus Pöördepunkt Eesti
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga on viimase aasta jooksul liitunud rekordarv alla 25aastaseid noori, keda kõnetavad erakonna rahvuslik hoiak ning konservatiivsete väärtuste eest seismine. Nüüdseks on erakonna juurde loodud konservatiivne noorterühmitus Pöördepunkt Eesti. Nimi on inspireeritud USAs noortele suunatud poliitilisest organisatsioonist Pöördepunkt USA, mille karismaatiline juht Charlie Kirk vasakäärmuslase poolt mõrvati. Ühtlasi kinnitab nimevalik konservatiivsete noorte veendumust, et Eesti riik ja ühiskond peavad tegema põhimõttelise kursimuutuse ning pöörduma globalismi ja ärkleva äärmusideoloogia teelt ning naasma rahvuslike väärtuste ja traditsioonilise perekeskse poliitika juurde.
Noorterühmitust veavad Johannes Niine ja Maribel Vikat
2017. aastal EKRE vastuseisust hoolimata ratifitseeritud Istanbuli konventsioon avas ukse „sugude paljususe“ moodsale hullusele, kirjutab Riigikogu EKRE fraktsiooni liige, ajaloolane ja jurist Anti Poolamets.
Konventsiooni abil toodi naiste kaitse ettekäände all salakaubana sisse sotsiaalse soo mõiste, anti uus juriidiline tööriist kolmandast maailmast Euroopasse suunduvale massiimmigratsioonile ning konventsiooni näpunäidete järgi tuleb välja juurida traditsioonilised soorollid, sealhulgas emaroll, mis paljude vasakpoolsete arvates on ajast ja arust. Konventsioonis käsitletakse mitmeid islami tavadega seotud naistevastaseid praktikaid nagu sundabielu ning naiste suguelundite moonutamine. Miks see üldse Euroopa Nõukogu konventsiooni teema peaks olema, kui islamiriigid konventsioonis ei osale? Eks ikka Euroopa pidurdamatu islamiseerumise tõttu. Ometi on ka Eesti karistusseadustik teemasid nagu kehaline puutumatus ning enesestmõistetavus, et abielu on vaba tahte avaldus, juba käsitlenud. Vaatamata Istanbuli konventsioonile on sundabielud ja naiste suguelundite moonutamine (eriti Soomes somaali rahvusrühmas)
Euroopas pigem laienemas. Islamikogukonna kiire kasvu tõttu tuuakse Põhjamaadesse üdini võõrad kõrberahvaste kombed. Ei maksa unustada, et massiimmigratsiooni õhutavad just needsamad, kes suure suuga naiste õigustest räägivad.
Läti parlament tõmbas pidurit
Läti parlament ilmutas möödunud aasta lõpul südikust ja tühistas Istanbuli konventsioonis osalemise just ühiskonda mürgitava sugude
paljususe propageerimise tõttu. Läti eeskuju andis Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale innustust taotleda sedasama.
Lätis tõusid sealsed LGBTIQ aktivistid tagajalgadele, korraldasid meeleavaldusi, saatsid välismaale kaebusi ja hõikusid ähvardusi.
Konventsioonist väljumise protseduurile pani käe ette Läti president, kes avaliku homoseksuaalina on alati LGBT propagandat kaitsmas. Seetõttu jäi konventsioonist lõplik väljaastumine järgmisi valimisi ootama. Istanbuli konventsiooni ei ole ratifitseerinud Leedu, Tšehhi, Bulgaaria, Ungari ja Slovakkia. Nagu näha, ei poolda konventsiooni just need Euroopa riigid, kes seisvad kõige innukamalt massiimmigratsiooni vastu.
Eesti seadused kaitsevad naisi, kuid sisuline töö on puudulik
Eestis on küllalt õigusakte, mis tagavad naiste kaitsmise vägivalla eest. Ometi on puudu naiste kaitsmisel tegelikku tööd, mitte kõlavaid loosungeid.
Ükski Istanbuli konventsiooni õõnes loosung ei hoidnud ära, et hullunud mees, kes oli varem korduvalt oma elukaaslast pussitanud, sõitis Tartu lähistel tahtlikult surnuks iseennast ja talle tundmatu liikleja. Kui naise pussitajat ei panda pärast kuritööd vangi, siis on tegu õiguskaitseorganite läbikukkumisega tegelikul naiste kaitsmisel vägivalla eest.
Miks vähendati Kristen Michali valitsuse ajal oluliselt naiste varjupaikade rahastust? EKRE saadikurühm on suunanud naiste varjupaikadele regionaalsetest investeeringutest suuri summasid, et katta alarahastusest tekkinud lünki. EKRE aitas välja võidelda peretoetuste jõulise kasvatamise, mille Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 esimese asjana 2023. aastal tühis-
levitamise riiklikul tasemel. Riik tunnistab ainult kahte sugu, teatas Trump inauguratsioonikõnes.
Eestis jätkub kõik vanaviisi, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas teatas otse Riigikogu kõnetoolist, et sotsiaalsete sugude olemasolu suhtes valitseb teaduslik konsensus.
Istanbuli konventsioon juurutab sotsiaalsete sugude ebateadust, mis on radikaalse sooideoloogia ja transsoolisuse ideoloogia keskne postulaat.
Kahjuks pugesid end justkui ka konservatiivseteks erakondadeks pidavad Isamaa ja Keskerakond peitu, kui EKRE vajas Riigikogu saalis hääli soohulluse peatamiseks.
kümnetest sadadeni, töökamate radikaalide fantaasia leiab, et sugude arv on lõputu.
Otsene tagajärg Istanbuli konventsiooni sisseviimisele ongi sugude paljususe tungimine kooli. Inimeseõpetuse tundides pestakse laste ajusid. Kaheksanda klassi inimeseõpetuse töövihikus peavad lapsed teadma, milline on bioloogiline sugu ja mida kujutab endast sotsiaalne sugu.
tasid. Perede ja laste toetamine on olnud EKRE prioriteet läbi aastate – see on viis, kuidas naiste, laste ja perede turvalisust tõsta. Naised ja emad vajavad riigi erilist tähelepanu mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.
Istanbuli konventsioon seadustab sotsiaalse soo Kui vasakäärmuslike sotsiaalteadlaste jahmatavalt rumal väide sotsiaalsete sugude olemasolust on leidnud globalistlike niiditõmbajate survel tee rahvusvahelistesse konventsioonidesse, on kuri karjas. USAs peatas Trumpi administratsioon radikaalse sooideoloogia
Konventsiooni artikkel 3 ei määratle sugupoolt bioloogilise kategooriana, vaid sotsiaalselt konstrueeritud rollide, käitumiste ja omaduste kogumina. See tähendab, et konventsiooniga liituvad riigid peaksid omaks võtma sotsiaalse soo mõiste. Sooline identiteet tähistab radikaalide arvamuse järgi tunnetuslikku sugu ehk seda, kuidas keegi ise endale soo välja mõelda suudab. Nad jutlustavad meie lastele, et inimese sooline identiteet ei pruugi kattuda sooga, millega ta sündis.
Mida peavad lapsed mõtlema, kui kaheksanda klassi õpilastele räägitakse sotsiaalsete sugude kohta näiteks nii: vulasooline, soovoolav on inimene, kelle sooidentiteet võib ajas muutuda, liikuda erinevate sooidentiteetide vahel või nende üleselt. Asooline inimene olevat selline, kes identifitseerib end sootuna, kes ei taju endal ühtegi tunnetuslikku sugu. Moodsate jaantatikate poolt leiutatud sugude arv kõigub
Seega võib „tänapäevase“ Eesti haridussüsteemi järgi mõni inimene sugu muuta nii palju, kui heaks arvab, ning selleks on riik loonud juriidilised tingimused. Kui „vulasooline“ mees otsustab naiste varjupaikadesse või riietusruumidesse tungida, naisatleedina esinedes naistelt medaleid varastada, siis täna on see võimalikuks tehtud. Üks õnnetu isa kurtis, kuidas tema teismeline tütar otsustas end poisina identifitseerida, soovides ka vastavaid protseduure läbi viima hakata. Ahastuses isa tunnistas, et varem ta sooideloogia pärast ei muretsenud, ent nüüd tunneb, et võib ainult EKREle loota. PISA testide järgi on Eestis ühed maailma kõige targemad lapsed. Nad tuletavad kunagi praegust häbiväärset olukorda meelde ja küsivad, miks õpetajad, koolijuhid, teadlased ja poliitikud neid lolluste leviku eest ei kaitsnud. Olen kuulnud, kuidas lapsed inimeseõpetuse õpetaja välja naeravad. Kuidas sundkorras rumaluste levitamine õpetajaameti autoriteedile mõjub? Iga vastutustundliku kodaniku kohus on peatada lastevaenulik ebateadus ning visata see kooliprogrammidest jäädavalt välja.
„Vägivallavastasest leppest“ sai ideoloogiline
Istanbuli konventsiooni on aastaid esitletud kui dokumenti, millele „keegi ei saa vastu olla“, sest tegemist oleks justkui pelgalt naistevastase vägivalla ennetamisega. See narratiiv on aga olnud teadlikult eksitav, sest tegelikkuses ei käi vaidlus vägivalla üle – sest vägivalla vastu on Eestis olnud alati omad seadused –, vaid selle üle, kas Eesti rahvusriik loovutab tõesti oma õiguse määratleda perekonda, sugu ja ühiskonnakorralduse aluseid.
EKRE on algusest peale olnud vastu, et vägivalla ettekäändel imporditakse Eestisse sotsiaalkonstruktsionistlik sooteooria, millel puuduvad teaduslik konsensus, rahva mandaat ja ka põhiseaduslik alus.
Istanbuli konventsioon ei piirdu kriminaalõigusega, vaid läheb palju sügavamale – haridusse, kasvatamisse, keelekasutusse ja väärtuskasvatusse. Konventsiooni keskne mõiste on
„sotsiaalne sugu“, mida ei määratleta bioloogilise reaalsuse, vaid ideoloogilise konstruktsioonina.
Kui see perversne konventsioon eeldab, et riik peab muutma õppekavasid, koolitama ametnikke ideoloogiliselt määratletud sooteooria alusel, jälgima ja mõjutama keelekasutust, looma järelevalvemehhanisme, mis seisavad väljaspool Eesti demokraatlikku kontrolli, siis see ei ole enam vägivalla ennetamine. See on maailmavaate kehtestamine rahvusriigi arvelt. EKRE algatas läinud aasta oktoobris avaliku allkirjade kogumise, et nõuda Eesti väljaastumist Istanbuli konventsioonist.
EKRE hinnangul on see äärmusideoloogia tööriist, mis surub peale ebanormaalseid soo- ja väärtuskäsitlusi.
EKRE osalusel moodustatud valitsus ütles 2021. aastal Istanbuli konventsioonile selge „ei“ ja konventsiooni ei ratifitseeri-
tud. See oli hetk, mil rahvusriik kaitses end ideoloogilise surve eest.
Pärast selle valitsuse kukutamist tegid liberaalid asja ikka ära. Nüüd tõi EKRE teema taas Riigikokku ettepanekuga leppest Läti eeskujul välja astuda, kuid isegi EKRE tollased valitsuspartnerid Isamaa ja Keskerakond hakkasid jalga väristama ega tulnud hääletama.
Rahvusvaheliste suhete realismi – või kui soovite, siis ka neorealismi – koolkond ütleb, et ainus, mis on rahvusvahelistes suhetes püsiv, on see, et need on anarhilised. See tähendab, et mistahes mustrid või tasakaalud on ajutised, kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees, ajaloolane ja geopoliitika asjatundja Mart Helme
Sellesama koolkonna teoreetikud – kes tuginevad ühtlasi ajaloolisele kogemusele – ütlevad ka, et mistahes suhete muutumise ja uute mustrite tekkimise peamine komponent on jõud. Selle seisukoha lühikokkuvõte on, et tugevad teevad, mida tahavad, ja nõrgad teevad, mida peavad.
Tasakaalude muutumises
Realistide vastased – ja koolkondi, kes sellele teooriale vastanduvad, on palju – väidavad omalt poolt, et globaliseerumise, sõjalise purustusjõu tohutu kasvu, rahvusvahelise majanduse põimumise, üksteist toetavate rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse ja terve hulga üksikute, ka kõige võimsamate riikide iseseisvat otsustusõigust piiravate rahvusvaheliste lepingute tulemusena pole alasti reaalpoliitika ehk – nagu seda teise sõnaga nimetatakse – jõupoliitika tänapäeval enam mõeldav.
Tõepoolest, kui ma käesoleva sajandi nullindatel ülikoolis rahvusvaheliste suhete teooriatest loenguid pidasin, tunduski, et jõupoliitika seesugusel kujul, nagu selle juba 17. sajandil defineeris realistliku koolkonna esiisa Thomas Hobbes, ei pea enam paika.
Aga elu teeb oma korrektiivid. See, mis 20. sajandi algul tundus paika loksunud pax americanana ehk USA juhitud kollektiivse lääne diktaadina ülejäänud maailma suhtes, osutus pettekujutelmaks. Selgus, et rahvusvaheliste suhete põhikomponendid on nagu suure supi koostisosad endiselt riiulil. Oli vaja lihtsalt kokka, kes need riiulilt patta viskaks.
Tegelikult oli (on) neid kokkasid rohkem kui üks. Ent selle mõistmiseks loeme üles ka need komponendid, millest praegu tulele pandud suppi keedetakse.
Rahvusvaheliste suhete põhiteemad on tegelikult alati olnud ühed ja samad. Nendeks on sõda ja rahu, imperialism ja natsionalism, rikkus ja vaesus, riikide sünd ja lagunemine, usundid ja poliitika, demograafia ja rassiküsimused, kaubandus ja tooraine, keskkonnaküsimused, rahvusvaheliste lepingute ja organisatsioonide mõju ja autoriteet ning kõige vundamendi ja refräänina ikka uuesti ja uuesti riik ja julgeolek, riik ja julgeolek.
Rahvusvaheliste suhete põhiteemad on tegelikult alati olnud ühed ja samad. Need on sõda ja rahu, imperialism ja natsionalism, rikkus ja vaesus, riikide sünd ja lagunemine, usundid ja poliitika, demograafia ja rassiküsimused, kaubandus ja tooraine jne.“
tunud küsitavaks, kuna barbarid on juba lastud müüride vahele.
Praegu, 21. sajandi teise veerandi alguses olemegi olukorras, kus nende komponentide senised tasakaalud on järsult muutunud.
Kollektiivne lääs on mandunud Kollektiivne lääs ei ole enam ei majanduslikult, demograafiliselt ega militaarselt kõigist teistest sedavõrd üle, et saaks oma senist diktaadipoliitikat jätkata. Sealjuures on kolmanda maailma demograafiline tõus, massimigratsioon ja lääne enda kultuurilise identiteedi nõrgenemine viinud olukorrani, kus, nagu üks realismi teoreetikuid on teatud irooniaga öelnud, lääne kindluse hoidmine barbarite vastu on muu-
Kuni barbarid (kasutame siinkohal seda sõna üldistava termini, mitte hinnanguna) moodustasid vaese talupoegade massi, keda sai kasutada odava tööjõuna nende kodumaa rikkuste kasutusele võtmiseks lääne heaoluühiskonna edendamiseks, püsis vana, Teise maailmasõja tulemusena paika pandud maailmakord. 21. sajandi esimesed kümnendid muutsid olukorda aga drastiliselt, sest ühtäkki selgus, et vaesed ei olegi enam nii vaesed ja peale selle on paljud neist üles ehitanud väga tugevad ning ka sõjaliselt võimsad ühiskonnad, kelle kõrval mitu senist suurriiki kahvatuvad.
Kui paneme kõrvuti tuumariik
Suurbritannia ja tuumariik Hiina, pole kellelgi kahtlust, et Soomest vaid pisut suurema territooriumi ning alla 70 miljoni elanikuga Ing-
lismaa ei kannata võrdlust välja ei demograafilises, majanduslikus, territoriaalses ega sõjalises plaanis. Ka moodsate majandusharude nagu elektroonika, IT ja tehisaru vallas on Hiina eranditult kõigist Euroopa riikidest pikalt ees.
Sarnase võrdluse võime tuua ka teise Euroopa suurriigi Prantsusmaa ja India vahel.
Ent mis siin rääkida taolistest tõepoolest hiiglastest nagu Hiina ja India, kui isegi suhteliselt väikesed Türgi ja Vietnam on elanike arvu, majanduse arengu ja sõjalise võimsuse poolest (kui tuumarelv välja arvata) kõigist Euroopa nn suurriikidest mööda läinud.
See kõik toob meid tagasi artikli alguse juurde, kus väitsin, et rahvusvahelised suhted on anarhilised, mis tähendab, et need on pidevas ja raskesti ennustatavas muutumises. Anarhia püüdleb samas vältima-
tult korra poole, sest nagu sedastas juba Thomas Hobbes, kui valitseks anarhia, oleks elu räpane, elajalik ja lühike. Seda ei soovi aga keegi. Kui maailmas valitseva korra vundamendi moodustavad riigid – ja pole ette näha, et see muutuks – ning riikide põhimure on julgeolek, on enesestmõistetav ja ratsionaalne, et muutunud oludes asutakse otsima uusi tasakaalumehhanisme.
Just seda teeb praegu ka Ameerika president Donald Trumpi juhtimisel. Meie huvides siin Eestis on teda tema püüdlustes toetada, sest meie huvides on, et uus maailmakord tekkiks uute jõukeskuste vaheliste kokkulepete, mitte vägivalla tulemusena.
Sest peame endale väga kainelt ja ratsionaalselt aru andma, muu hulgas Ukraina näitel: kui sõnad (diplomaatia) ei saa hakkama, järgneb sõda.
Möödunud aasta kohalike omavalitsuste valimised olid EKRE jaoks tähenduslikud. Need näitasid, et oleme kinnistunud üle-eestiliseks, erakondade seas ühe parima võrgustikuga poliitiliseks jõuks, mida ei suuda kõigutada vaenulikud infooperatsioonid ega muud rünnakud, kirjutab Riigikogu liige, EKRE volikogu ja Vinni vallavolikogu esimees Evelin Poolamets.
Parem tulemus kui
nelja aasta eest
Seadsime üles nimekirjad 74 omavalitsuses 78st ning läksime valimistele muljetavaldava 1221 kandidaadiga. See ei olnud lihtne. Nimekirjade koostamine nõudis nii ringkondade kui ka osakondade juhtidelt pingutust. Tõime ühise lipu alla hulga aktiivseid motiveeritud inimesi ning tulemus räägib enda eest.
Täna oleme esindatud 64 omavalitsuses ning meil on kokku 164 volikogu kohta. Osaleme võimuliitudes 26 omavalitsuses, mida on üheksa rohkem kui neli aastat tagasi. Erakondade võrdluses on see tulemus paremuselt teine. See näitab, et meid ei nähta ainult tugeva opositsioonijõu, vaid ka usaldusväärse koostööpartnerina, kelle sõna maksab. Praegu on EKREl üle Eesti viis volikogu esimehe kohta, kümme volikogu aseesimehe kohta, kolm abilinnapea kohta ning hulk komisjonide esimeeste ja valitsuste liikmete positsioone.
Väärib esiletõstmist, et EKRE osalusega koalitsioonilepingutes on tuuleparkide suhtes kriitiline või selgelt vastanduv seisukoht. Tuuleparkidevastane tegevus tõi poliitikasse rohkesti uusi ja aktiivseid inimesi – kogukondade eestvedajaid, noori ning neid, kes varem olid poliitikast eemale hoidnud. Kogukondlik vastuseis tuuleparkide sundplaneerimisele sai neil valimistel selge ja tugeva poliitilise mandaadi.
EKRE toetas kogukondi rahvakohtumiste korraldamise, teadmiste jagamise ja kodanikualgatuste toetamisega. Loodame, et edaspidi leiavad paljud tänased kogukondade eestvedajad oma koha just EKRE ridades, sest oleme ainus erakond, kes seisab resoluutselt hiigeltuuleparkidega kaasneva looduse rüüstamise ja kalli juhuelektri vastu, maaelu edendamise ning Eesti inimeste ja kogukondade huvide eest.
Tuuleparkidevastane tegevus tõi poliitikasse rohkesti uusi ja aktiivseid inimesi.“
Liikmeskond kasvab rohkem kui teistel
Edukaid valimistulemusi toetab ka liikmeskonna areng. EKRE on ainus erakond, kelle liikmeskond
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli viimatistel kohalike omavalitsuste valimistel väljas koguni 74 omavalitsuses, et oma programmi ellu viia. Neist veerandsajas jõuti ka koalitsiooni kohalikku võimu teostama ja saadi olulisi võtmerolle või oldi kaalukeeleks. Eestis on kokku 78 omavalitsust.
� Harjumaal Kose vallas on Siim Pohlak volikogu aseesimees, revisjonikomisjoni aseesimees.
� Raplamaal Kohila vallas on Martin Merilaine volikogu liige, samuti külade ja turvakomisjoni esimees.
� Raplamaal Kehtna vallas on Mait Järvik volikogu aseesimees, eelarve- ja majanduskomisjoni esimees.
� Tartumaal Elva vallas on Aivar Õun volikogu aseesimees ja Meelis Kask abivallavanem.
� Tartumaal Luunja vallas on Feliks Teder vallavalitsuse liige.
� Jõgevamaal Jõgeva vallas on Enn Kivi vallavolikogu teine aseesimees ja Kalle Kabrits vallavalitsuse liige.
� Jõgevamaal Põltsamaa vallas on Hendrik Kulu vallavalitsuse liige.
on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Samal ajal on Reformierakond, Keskerakond, SDE ja Eesti 200 kaotanud sadu liikmeid. Vaatamata poolteist aastat tagasi toimunud lahkumistele on uute liikmete vool seejärel jõuliselt kasvanud: ainuüksi tänavu on meiega liitunud 978 inimest. Seda on rohkem kui mõnes erakonnas liikmeid kokku. Paljud lõid edukalt kaasa ka KOV valimistel.
EKRE kasv ning tihe ülemaaline võrgustik loovad tugeva lähtekoha
� Põlva maakonnas Põlva vallas on Indrek Käo vallavolikogu esimees ja Aivar Roop vallavalitsuse liige.
� Valga maakonnas Tõrva vallas on Merry Aart vallavalitsuse liige.
� Võru maakonnas Antsla vallas on Kenno Roots vallavolikogu aseesimees, samuti arengu-, planeerimis- ja vallavarakomisjoni esimees.
� Pärnumaal Lääneranna vallas on Meelis Malk vallavolikogu aseesimees, samuti keskkonna- ja maaelu komisjoni esimees, Eda Männilaan vallavalitsuse liige.
� Pärnu linnas on Valmar Veste abilinnapea, Robert Kiviselg abilinnapea, Edgar Maier Paikuse osavalla juht, Janika Lillemets majanduskomisjoni esimees, Simo Lopsik piirkondliku arengukomisjoni esimees.
� Pärnumaal Saarde vallas on Margus Kukk volikogu esimees, Anne Mändmets vallavalitsuse liige.
� Pärnumaal Tori vallas on Mihkel Kalamees sotsiaaltöö ja lastekaitse komisjoni esimees, Ants Ojasoo keskkonnakomisjoni esimees.
� Järvamaal Paide linnas on Priit Põder linnavolikogu esimees, Tarmo Hints linnavalitsuse liige.
järgmiseks sammuks. Riigikogu valimised toimuvad aasta pärast. Meie eesmärk on viia EKRE sõnum igasse Eesti nurka ning panna kokku ühtehoidev ja töökas kandidaatide nimekiri.
EKRE teab, mida teha, et elekter oleks taas taskukohane ja toetaks ettevõtlust. Selleks tuleb rohepöördele pidurit tõmmata. Teame, kuidas maksupoliitika abil hinnatõusu pidurdada ja panna majandus kasvama. Meil on selged lahendused rändepoliitikas ning kindel siht hoi-
da haridus ja kultuur väärtuspõhisena.
Oluliseks peame ka õigusruumi korrastamist. Eesti inimesed ja ettevõtted ei pea elama pideva regulatsioonide laviini all. Meie eesmärk on tühistada seadused ja nõuded, mis on teinud Eesti elu põhjendamatult keeruliseks ning ettevõtluse ebakindlaks. Meil on olemas meeskond, selge siht ja tahe vastutada. Sellelt tugevalt vundamendilt läheme vastu ka Riigikogu valimistele.
� Viljandimaal Mulgi vallas on Enn Sarv volikogu aseesimees, Hans Neppo eelarve ja majanduskomisjoni esimees, Annika Veidenberg ja Veiko Kuusik vallavalitsuse liikmed.
� Viljandimaal Viljandi vallas on Urmet Elmaste volikogu aseesimees, Ülo Tuvi kogukonnakogu esimees, Tuuli Tolmov sotsiaalkomisjoni esimees, Kalev Pehme ja Kristel Silmann vallavalitsuse liikmed.
� Viljandi linnas on Silvia Takkel abilinnapea, Triin Elmaste linnavalitsuse liige, Kaido Kivisild volikogu aseesimees.
� Saaremaal Saaremaa vallas on Kristjan Moora volikogu esimees ja Aare Rüütel sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees.
� Läänemaal Lääne-Nigula vallas on Hardi Rehkalt volikogu aseesimees, samuti sotsiaal- ja turvalisuse komisjoni esimees.
� Lääne-Virumaal Tapa vallas on Valdo Helmelaid abivallavanem, Ardo Jaago vallavalitsuse liige ning Rainer Randver ettevõtlus- ja majanduskomisjoni esimees.
� Lääne-Virumaal Vinni vallas on Evelin Poolamets vallavolikogu esimees, samuti eelarve-, arengu- ja õiguskomisjoni esimees ja Martin Valtin vallavalitsuse liige.
� Ida-Virumaal Jõhvi vallas on Arvo Aller volikogu maaelukomisjoni esimees.
Pärnus sõlmitud koalitsioonilepe näitab, et EKRE osalus ei piirdu üksnes poliitilise tasakaalu hoidmisega, vaid toob linnajuhtimisse selge fookuse perede, laste ja hariduse toetamisele.
Pärnu uue linnavalitsuse puhul on märgata, et mitu otsust, mis puudutavad otseselt linnaelanike igapäevaelu, kannavad just EKRE programmilist käekirja – konkreetseid samme, mitte üldsõnalisi lubadusi.
EKRE vastutab linnavalitsuses mitme olulise valdkonna eest.
Valmar Veste täidab abilinnapea rolli majanduse ja arengu valdkonnas, kus tema fookuses on linna majanduslik konkurentsivõime,
ettevõtluskeskkond ja arenguküsimused.
Robert Kiviselg juhib planeerimise valdkonda, vastutades linna ruumilise arengu ja maakasutuse eest –valdkonnad, mis määravad, milline Pärnu tulevikus välja näeb.
Lisaks täidab Edgar Maier Paikuse osavallajuhi ametikohta, olles otseses kontaktis kohalike kogukondade igapäevaste murede ja vajadustega. Üks silmapaistvamaid muudatusi koalitsioonileppes on sünnitoetuse tõstmine 500 eurolt 1000 euroni. See otsus annab selge sõnumi: Pärnu linn väärtustab peresid ning soovib olla neile toeks just siis, kui seda kõige enam vajatakse. Sama loogikat järgib ka ranitsatoetuse tõus 150 eurolt 200 euroni. Need ei ole suure-
Eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel oli EKRE ainuke erakond Ida-Virumaal, kes pani välja kandidaadid kõigis sealsetes omavalitsustes. Ida-Virumaa on EKRE jaoks alati oluline olnud ja kandidaatide ülesseadmine kinnitab Ida-Virumaa tähtsust erakonnale.
Oluline on olla nähtav ja teadvustada EKRE kohalolekut Ida-Virumaal praegusel keerulisel ajal.
Valimistulemuste põhjal said EKRE kandidaadid volikogudesse Jõhvi vallas ja Alutaguse vallas.
Jõhvi vallas on EKRE koalitsioonis koos nelja partneriga. EKRE programmist on koa-
litsioonilepingus juhuenergia tootmise (päikesepargid ja tuulepargid) ülevaatamine ja inimeste elukeskkonna parandamine. Lisaks fikseeriti maamaksu arvestamine, et maa maksustamismäära ei tõsteta. Jõhvi vallas on volikogu maaelukomisjoni esimees Arvo Aller (pildil) ja vallavalitsuse liige Rein Merirand.
sõnalised loosungid, vaid praktilised otsused, mille mõju tunnevad lapsevanemad igapäevaelus.
Koalitsioonileppes on eraldi rõhutatud põhimõtet, et igal Pärnu lapsel peab olema võimalus osaleda huvitegevuses – olgu see sport, muusika või kunst. Linn toetab huvitegevust kehtestatud piirmäära ulatuses, et majanduslikud põhjused ei saaks takistuseks lapse ande arendamisel.
See lähenemine peegeldab EKRE seisukohta, et laste areng ei toimu ainult koolitunnis ning omavalitsusel on siin oluline roll võimaluste loomisel.
Olulise sammuna on koalitsioonileppes kinnitatud ka toetus eraüldhariduskoolidele. See aitab hoida Pärnu haridusmaastiku mitmekesi-
sena ning annab peredele reaalse valikuvõimaluse oma lapse haridustee kujundamisel.
EKRE osalemine Pärnu linnavalitsuses on näide sellest, kuidas erakonna programmilised seisukohad on jõudnud koalitsioonileppesse ja sealt edasi praktiliste otsusteni.
Peretoetuste kasv, huviringide kättesaadavus ja hariduslik valikuvabadus ei ole pelgalt poliitilised märksõnad, vaid sammud, millel on reaalne positiivne mõju pärnakate igapäevaelule. Just see teeb EKRE rolli Pärnu linnavalitsuses sisuliseks ja nähtavaks.
Kohalike omavalitsuse valimistel läks Paides hästi –EKRE on valitsuses ning oleme saavutanud heade läbirääkimiste tulemusena volikogu esimehe ja valitsuse liikme ametikoha.
Paides on 23-liikmeline Paide linnavolikogu, kus koalitsiooni moodustavad kümme Isamaa, kolm
EKRE ja üks Keskerakonna nimekirja liige ning opositsiooni jäid neli SDE, kolm valmisliidu „Südames Paide“ ja kaks Reformierakonna nimekirja liiget.
EKREst nimetati valitsuse liikmeks Tarmo Hints, kelle ülesandeks on tegeleda sotsiaalvaldkonnaga ning tänu sellele ametikohale saime volikokku neljanda häältearvuga kogenud kohaliku poliitiku Mart Miksoni.
Volikogu esimeheks valiti EKRE Paide osakonna esimees Priit Põder. Olen kindel, et uus 14–liikmeline koalitsioon peab vastu neli aastat ning koostöö on olnud juba esimesest päevast väga konstruktiivne ja sõbralik.
Oleme nendel valmistel saadud kolme kohaga volikogus saavutanud parima, sest meie inimesed on ka kõigis nõukogudes ja komisjonides. Koalitsioonileppe täitmine Paides on juba alanud ja üks esimesi muu-
Kohalikel valimistel õnnestus Põlva vallas pärast väga edukat kampaaniat EKREl saavutada valimisliidu värvidesse peitunud Reformierakonna ja teiseks tulnud Isamaa järel paremuselt kolmas tulemus. Kokkuvõttes saadi viis mandaati. Kuni kaks esimeseks tulnud poliitilist jõudu plaani pidasid, esitas EKRE ettepaneku ülejäänud kolmele nimekirjale, kellega alustati kohe koalitsiooniläbirääkimisi.
Koalitsioonileping allkirjastati EKRE, Valimisliidu Võit, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna vahel, mille tulemusena asus volikogu esimehena tööle EKRE esinumber Indrek Käo. Vallavalitsuse liikmena asus EKRE-st tööle Aivar Roop. EKRE sai lisaks kahe juhtiva komisjoni esimehe kohad – majanduskomisjoni asus juhtima Tõnu Lõbu ja sotsiaalkomisjoni Tunne Piiper. Mitu EKRE liiget alustas tööd valla allasutuste nõukogudes. Lisaks
esindab Indrek Käo valda Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogus ja üldkoosolekul, samuti Põlva Omavalitsuste Liidu üldkoosolekul.
„Koalitsioonilepingu koostamine oli põhjalik protsess ja arvestades, et eelnevalt võimul olnud koalitsioon oli valla juhtinud väga keerulisse rahalisse seisu, tuli teha palju kompromisse. Siiski said leppesse EKRE jaoks olulised teemad, mis on avatud ja läbipaistev juhtimine, vallale olulistes küsimustes rah-
datusi oli EKRE initsiatiivil sünnitoetuse suurendamine 500 eurolt 1000 euroni, mis hakkab kehtima juba tänavu aprillist. Järgmistel aastatel soovime seda toetust veel suurendada. Üks EKRE valimisprogrammi osa oli ka Tarbja jalg- ja jalgrattatee rajamine. Paide linna eelarve on heas seisus, 2026. aasta eelarve esialgne maht on 23,9 miljonit eurot. Jätkuvalt kogume juba neljandat aastat raha Vabadussõja mälestusmärgi rajamiseks Paidesse. Jälgime hoolega EKRE Paide valimisprogrammi ja koalitsioonilepet, et meie plaanid leiaksid eelarves rahastust. Olen rahul, sest oleme volikogusse, nõukogudesse ja komisjonidesse saanud tublid inimesed, kes oma arvamust juba ütlemata ei jäta. Teeme ennast tugevaks ja näitame Paide inimestele, et EKRE on parim valik ka Riigikogusse!
vahääletuse sisseviimine, laste ja noorte perede toetamine, sünnitoetuse tõstmine 500 eurolt tuhandeni ja veel palju muud,“ kõneles Käo. „Samuti ranitsatoetuse tõstmine, huvihariduse rahastamise suurendamine ja selle kättesaadavuse parandamine. Koole ja lasteaedu ei suleta, küll alustatakse valla erinevate allasutuste reformiga ja turutõrgete kaotamisega.“
Leppe läbiv punkt on tema sõnul see, et laenurahaga tegevuskulusid ei kaeta ja euroraha kasutuselevõtu aluseks on siiski valla vajadused, mitte kõrgemalt poolt peale surutud ideoloogilised tellimused.
„Loomulikult on leping oluliselt sisukam ja EKRE jaoks olulisi teemasid on seal teisigi,“ lisas Käo.
Poliitik ja ettevõtja Siim Pohlak otsustas riigis valitsevas keerulises majandusolukorras müüa TRE Raadio, et lõpetada see peatükk ettevõtluses korrektselt. Tema senine töö poliitikas Eesti inimeste heaks jätkub ning fookus on ka tulevikus Riigikogu tööl ja EKRE poliitilisel tegevusel.
Siim, mis viis selleni, et TRE Raadio tuli maha müüa?
Põhjuseks oli pikalt riigis kestnud keeruline majandusolukord. TRE Raadio kliendid olid suuresti Eesti väikeettevõtjad, kes said koroonaajal alanud kriisides kõige valusamalt pihta. Tuli tunnistada, et tulud ei kata enam püsikulusid, ning teha raske, kuid vastutustundlik otsus lõpetada.
Aastaid otsisin lahendusi ja hoidsin eetrit töös, sest sõltumatut ja kohalikku raadiot oli Eestile vaja, kuid üha enam suurte meediamajade keskseks suundunud raadioturul muutus see järjest keerulisemaks. Kui tekkis konkreetne ostuhuviline, otsustasin müügi kasuks, et lõpetada see etapp korrektselt ja täita oma kohustused.
Populaarne vestlusaade „Räägime asjast“ jätkub, kuid osaliselt teistes kanalites.
Saade „Räägime asjast“ ei kao. Küll aga lõpeb selle edastamine FM-eetris TRE Raadio senistel sagedustel. Saade jätkub Ring FMi ja Ruut FMi eetris ning veebikanalites, sealhulgas Uutes Uudistes.
Kuidas TRE Raadio alguse sai?
TRE Raadio sündis soovist luua inimestele lähedane, kohaliku suunitlusega raadio – heas mõttes maarahva raadio, mitte Tallinna-keskne projekt. Alustasime 2009. aastal Raplas ühe sagedusega ning 15 aastaga ehitasin sellest üleriigilise raadiovõrgu. Just seetõttu oli minu jaoks oluline see peatükk lõpetada väärikalt, mitte pankroti või sundmenetlusega.
Mis saab raadiojaamade müügi järel sinule kuuluva TRE Kontserdid kaubamärgi all muusika- ja kultuuritegevustest? Muusika- ja kultuuritegevused jätkuvad. Olen viimase 25 aasta jooksul TRE meeskonnaga korraldanud üle tuhande kontserdi, peo ja muu sündmuse. Igapäevase töö teeb ära kogenud meeskond, mina annan suuna, tegelen artistidega ning löön võimalusel ka kontserdipäeval korralduses kaasa. Et üritused toimuvad nädalavahetustel, ei sega see Riigikogu tööd.
Jätkuvalt vean eest ka rahvusliku suunitlusega üritusi – näiteks 24. veebruari tõrvikurongkäiku korraldamist Vabaduse väljakul ja 20. augusti tähistamist Kosel, mis on kasvanud üheks Eesti suurimaks taasiseseisvumispäeva ürituseks. Sellised sündmused aitavad tugevdada ühtsustunnet ja hoida rahvuslikku identiteeti elavana.
Palun meenuta, kuidas Sa üldse muusika- ja meelelahutusärisse jõudsid?
Olen olnud organiseerija ja eestvedaja nii kaua, kui ennast mäletan. Juba 1990. aastate lõpus, kooliajal sai elustatud kooliraadio ning selle juurde kuulus ka koolidiskode korraldamine. Sealt kasvas huvi sündmuste ja kontsertide korraldamise vastu. Kuna mul on alati olnud ambitsiooni oma ettevõtmisi laiendada, siis sai liigutud koolist edasi kultuurimajadesse ja lauluväljakutele.
Huvitav fakt: 2007–2012 tegutsesime TREga ka Lätis ja tegime kokku enam kui 50 kontserti ja pidu. 25 aastat organiseerimistegevust ja
sellega seotud liikumine ning suhtlemine on andnud väga hea pildi Eesti eri piirkondadest ning õpetanud vastutust, koostööd ja tööd inimestega, oskusi, mis on väärtuslikud ka poliitikas.
Mis tõmbas sind meelelahutusest siiski poliitikasse ja EKRE juurde? Poliitikat jälgisin juba aastaid enne EKREga liitumist. Ettevõtjana üle Eesti liikudes nägin oma silmaga, kuidas riik muutub järjest Tallinna-kesksemaks ja kuidas paljud otsused ei arvesta inimeste vajadustega. Sellest huvist lähtuvalt asusin ülikoolis õppima haldusja ärikorraldust, et paremini mõista, kuidas riik toimib.
Mind oli varem kutsutud liituma ühe suure peavooluerakonnaga, kuid see ei sobinud minu maailmavaatega. Ma ei ole kunagi soovinud olla karjääripoliitik. Aga võimalusi Eesti elu paremaks muutmiseks otsisin ning 2014. aasta sügisel liitusingi EKREga. See oli aeg, mil erakonna toetus oli alles 2%, aga otsustavaks said EKRE rahvuslik sisu ja põhimõttekindlus ning selged seisukohad. See oli teadlik ja väärtuspõhine valik ning EKRE on olnud ainus erakond, kuhu olen kuulunud.
oli aastaid edasi lükatud ning enne võimuvahetust kuulus vald Eesti kõige kehvemas rahalises seisus olevate omavalitsuste hulka. EKRE eestvedamisel tuli kiiresti teha otsuseid, mida varem oli välditud. Juhtimine korrastati ning lõpetati tegevused, mis ei olnud valla ega kohalike inimeste huvides. Näiteks peatati vallaülene tuuleparkide eriplaneering ning vallale võeti tagasi katlamajad, mis olid varem ebasoodsate lepingutega ära antud. Need otsused ei olnud mugavad ega konfliktivabad, kuid vastutuse võtmisel peab julgema otsustada.
toetusi, ei luba Kose valla territooriumile tuuleparke, viime olulistes küsimustes läbi rahvaküsitlusi ning pärast valimisi oli Kose vald üks väheseid omavalitsusi Eestis, kus vallajuhtide palku ei tõstetud sentigi. Oleme hoidnud joont, et mida lubame, selle teeme ära.
Erakonnaga liitumisel said otsustavaks EKRE rahvuslik sisu ja põhimõttekindlus ning selged seisukohad. See oli teadlik ja väärtuspõhine valik. “
Sul on raadio müügi järel nüüd rohkem vaba aega, mida sellega peale hakkad? Jah, vaba aega on edaspidi kindlasti rohkem. Raadioga seotud probleemid hakkasid viimastel aastatel nõudma ebaproportsionaalselt palju tähelepanu. Nüüd, kui see etapp läbi saab, on fookus selgem ja veel rohkem võimalusi panustada EKRE poliitilisse ja organisatoorsesse töösse. Samuti rõõmustavad kindlasti mu pere ja lapsed – isa on nüüd rohkem kodus näha.
Kuulud oma kodukandis Kosel ka vallavolikokku. Kuidas Kose vallal läheb, EKRE on seal teist aastat võimul?
Kose valla võtsime üle väga raskes seisus – rahandus oli käest ära ja juhtimine killustunud. Probleeme
Tänaseks on Kose valla stabiilsus taastatud. Meie laiapõhjaline koalitsioon hõlmab ligikaudu kaks kolmandikku volikogu koosseisust. Nelja aasta tööplaanis on palju EKRE jaoks olulisi samme. Muuhulgas suurendame pere- ja laste-
Kuidas saite kokku oma lauljannast abikaasa Renatega ja jõudsite lõpuks pulmadeni, mis sai justkui avalikkuse suureks ootuseks? Tutvusime abikaasaga muusika kaudu. Olime juba aastaid tuttavad ja koos töötanud, enne kui meie suhtlus kasvas tasapisi millekski sügavamaks. Pulmadeni jõudsime täpselt õigel ajal ja ikka enda pärast, mitte avalikkuse ootuste tõttu. Abielu registreerisime ja pulmapeo pidasime väiksemas ringis 2025. aasta juuli lõpus –see oli meie jaoks väga ilus ja eriline päev.
Elame masendavas olukorras, kus sinimustvalge lehvib sõna otseses mõttes prügimäel, nii võib öelda ilma poeetilise vihjeta briti proletaarse kirjanduse klassikale.
Iive, majandus, energeetika, põhiseaduslik kord ja kaitsevõime on varemetes. Valitsev bande, kelle toetus on ehk 10%, harrastab enesehävituslikku poliitikat, mis nende välismaistele isandatele kindlasti kangesti meeldib.
Kasulikud ja head asjad on lõhutud: rüvetatakse perekonda, moraali, valimisi, kultuuri ja keelt, isegi uus õigekeelsussõnaraamat on kohitsetud kontorikeele nätske porukas. Majandusest pole pärast kliimasurmasekti haiglaste vaadete valitsevaks poliitikaks muutmist enam midagi rääkida. Firmad sulgevad uksi, inimesed ägavad viletsuses.
Usaldada ei saa enam kedagi, isegi mitte arste ja teadlasi, kes vaipsüs-
timise raames sooritasid inimsusevastase kuriteo, selles olen ma veendunud, ja valgetes kitlites pätte paljastavaid uuringuid tuleb iga päevaga. Keegi ei ole meile vist rohkem valetanud kui arstid ja niinimetatud julgeolekueksperdid.
Süvariigi masuurikatest läbiimbunud jõustruktuurid ja riigiametid on hullemad kui prügimägi, see on haisev mudamülgas. Aukohal meie prügimäeks muudetud kodumaal on õigusriigi jäänused. Puudub võimude lahusus, puudub sõltumatu kohtuvõim, prokuratuurist rääkimata. Kui on vaja poliitilisi vastaseid represseerida, siis seda ka tehakse.
Valu saavad nii konservatiivid kui libakonservatiivid, paljud ei tee niikuinii vahet, seega tuleb virutada kõigile, ka neile, kes ainult välimuse järgi inimest meenutavad. Kõik see solgiauk kokku on globalistide-satanistide van-
3 VÕIMALUST aidata kaasa rahvuskonservatiivide edule
Astu EKRE liikmeks!
EKRE on suuruselt teine erakond Eestis. Liitu EKREga ja teeme koos Eesti paremaks!
Erakonnaga liitumise avalduse saab esitada elektrooniliselt veebilehel www.ekre.ee/liitu või võta ühendust EKRE piirkonnajuhiga.
Erakonna liikmemaksu suurus on 18 eurot aastas.
JUHISED JA ANKEET:
denõu. Ükski õudus ja lollus, olgu laste kohitsemine või kriminaalne sõjaõhutamine, ei ole algust saanud Eestist.
Meie liberaalid ja muud uuskommunistid ei ole suured isemõtlejad, kogu kurjus ja lollus on importkaup, tont teab millistes okultistide ja pedofiilide mõttekodades valmis vaaritatud vaimne mürk. Ja kange mürk, nagu näeme. Eestist ei ole enam palju järele jäänud. Immigratsioonivaimustus, homoiharus, feministlik laamedamine ja kliimapettus on teinud puhta nurga.
“
Loodetavasti Kaja Kallase eidelik sekeldamine ja tuhm tähelend eurokontoris – Eesti kõigi aegede kõige suurem ja kõige häbistavam mainekampaania – teeb meile nii palju kahju, et eestlased visatakse globalistide kambast välja – häbi on selliste pooletoobiste pärast. Lai maailm ilmselgelt arvab, et Kaja ei ole meie kõige võimekam isik ja tema kaasmaalased on veel hullemad töllakad.
Kasulikud ja head asjad on lõhutud: rüvetatakse perekonda, moraali, valimisi, kultuuri ja keelt, isegi uus õigekeelsussõnaraamat on kohitsetud kontorikeele nätske porukas.“
Ja mis on meil üldse kõigi ninatarkade välismaa degenerantidega asja? Selge, et nad annavad suurtele ülemustele priskeid pistiseid ja oma käsilastele mõnusaid äriotsi ja korruptsioonivõimalusi. Häädemeeste megaraudtee on puhas rahapesuots, täpselt nagu tuulemöldrite miljonid ja maski, testi ja süsti hiigelkasumid. Ei erine ka suure suuga taevani kiidetud kaitsetööstus hiiglaslikust skeemist – sõjandusse
maetakse raha kosmilistes kogustes. Aga kus on kaitsevõime, kus relvad? Vastust teab vaid tuul. Lapilistes pidžaamades vargad muidugi ka. Kahetsusväärsel kombel on kaitseministeeriumist kadunud 700 miljonit, aga keegi ei taha sellest rääkida, kongi toppimisest ei ole juttugi, asi on piinlik, vägagi häbiväärne ja arengute valguses võib viia sõjalise katastroofini. Jälle ei midagi uut, Euroopa kaitsevõime ongi selline, tegevuspõhine. Tegevuseks on mõistagi pesuehtne korruptsioon. Vanglad seisavad muidugi tühjalt, kommunistidest naistekaitsjad lasevad naisepussitajal vabalt ringi lipata ja toovad meie vanglasse Rootsi musulmanidest pasatskeid. Nägin ise, kuidas üks rumal tädi põhjendas immigrantidest pättide Eestisse toomist kaitsevõime suurendamisega.
Võimalik, et see on meie ajaloo kõige suurem ja jultunud vale. Ja on ka väga tõenäoline, et keegi seda jama ikkagi usub, inimesed loevad kommunistide lehti ja vaatavad kommunistide telejaamu, tahes tahtmata jääb midagi külge. Ärge lugege kommuniste, hoidke inimvaenulikust propagandast eemale. Piisab sellest, et jätiseid ja solki on kõikjal meie ümber, endale pähe pole mõtet rämpsmarksismi, -feminismi ja -globalismi koguda, lõpuks oled kliimahull valmis. Kurb on meie lugu, kõik on ära rikutud, kõik on pekki keeratud, saastalademed kasvavad üle pea. Ja enamus päid on ka mädad.
Valgustavalt mõjus äsjane lipusõda Viljandi palakate valguses, kus ligi pooled inimesed tahtsid avalikus ruumis näha Ukraina lippu, Eesti lipp on neile krantsidele suva. Riigikogus saadeti sinimustvalge samuti pikalt, EKRE eelnõu ametiasutustele ainult Eesti lippude heiskamisest ei läinud läbi, ka isamaalased ei neelanud Eesti lippu alla, liiga kange kraam, teadagi.
Sellised puupead, sellised põhulõuad. Selle peale ütlen, et siin on Eesti ja siin lehvib ainult Eesti lipp. Slaavi vennatapusõdade entusiastid võivad heisata kullast peldikupoti või kanda eebenipuust prilllauda kaelas – vaba maa, ise teavad. Niikuinii on kõik prügimägi, närukaelad on kõik ära solkinud, aga lippu neile ikkagi ei anna. Ei anna.
Sven Sildnik, Sisepaguluses 27.01.2026
Toeta erakonda, siis saame riigi korda!
Oleme väga tänulikud iga toetussumma eest.
ERAKONNA KONTO SEB PANGAS: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE301010002019895003
ERAKONNA KONTO LHV PANGAS: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE677700771001338916
Annetuse tegemisel lisa selgitusse annetaja EES- ja PEREKONNANIMI ning kindlasti ka ISIKUKOOD. Seadus ei luba erakondadel ilma nime ja isikukoodita annetusi vastu võtta.
Aita levitada infot!
Aitad meie ühisele edule kaasa, kui jagad erakonna postitusi ja rahvuskonservatiivse veebiportaali Uued Uudised artikleid sotsiaalmeedias.
www.ekre.ee uueduudised.ee
@rahvapartei @rahvuspartei @UuedUudisedTV @uueduudised
Trükisõna (erakonna ajaleht, voldikud) levitamiseks võta ühendust oma kodukandi ringkonnaga, mille juhtide kontaktid leiad erakonna kodulehe www.ekre.ee kontaktide lehelt. @erakondekre
MEELELAHUTUS
1. Millises Eesti paigas asub inimskulptuur Konstantin Pätsist?
See avati 23. veebruaril 2020.
a) Toilas
b) Tahkurannas
c) Pärnus
2. Millisel spordialal esindas Eestit 2026. aasta Milano-Cortina taliolümpiamängudel Kaimar Vagul?
a) kahevõistlus
b) lumelauakross
c) suusahüpped
3. Penikoorem oli nii pikk maa, mida suutis koer ilma puhkamata vedada. Kui pikk on penikoorem kilomeetrites?
a) 1,067 km
b) 5,000 km
c) 7,467 km
4. Millise valdkonna ettevõte on OÜ Suva?
a) toidunduse
b) tekstiili
c) metalli
5. Algselt oli olemas Laiarööpmeline Soomusrong nr.1. Kelle nime kandis rong alates 27. aprillist 1919?
a) Kapten Irv
b) Kapten Parts
c) Kapten Paulus
6. Millisesse imetajate seltsi kuuluvad nahkhiirlased, keda elab Eestis 14 liiki?
a) kukrulised
b) toruhambulised
c) käsitiivalised
7. Mis riigis toimus Prantsusmaa juhitud džihadistidevastane operatsioon Barkhane, kus osales ka 95 Eesti sõjaväelast?
a) Mali
b) Kesk-Aafrika Vabariik
c) Komoorid
8. Kes valiti esimese mehena Eestis aasta korvpalluriks?
See juhtus 1995. aastal.
a) Tiit Sokk
b) Aivar Kuusmaa
c) Margus Metstak
9. Millist ministriametit pidas 17. jaanuaril 79-aastasena surnud Jaan Leetsar aastatel 1992–1994?
a) põllumajanduse
b) hariduse
c) kultuuri
10. Milline ainus elusolend oli 1992–2010 kehtinud Eesti krooni pangatähe tagaküljel?
a) räim
b) hunt
c) suitsupääsuke
Hiina kalendri järgi algas 17. veebruaril tulihobuse aasta. Just-just, koos Temu ja Tik-Tokiga on meiemaalased omaks võtnud ka hiina kalendri. Konservatiivide Vaba Sõna horoskoobiosakond ennustab, mis sel perutaval punasel hobusel tänavu plaanis on.
Karikatuur: Erki Evestus
Euroopa Liidu kõrge esindaja Kaja Kallas läheb kõigiga tülli ja hakkab jooma.
Peaminister Kristen Michal annab välja eneseabiõpiku „Loll on raske olla ikka“.
Tervisekassa kolib raha kokkuhoiu mõttes pilvelõhkujast linnahalli.
Välisminister Margus Tsahkna läheb vikerkaarelipuga Narva jõe poolsaarele, et lüüa kõik rohelised mehikesed sellega maha. Paraku viivad marslased ta kosmosesse.
Marek Reinaas kandideerib Indrek Tarandi kõrval Eesti Vabariigi presidendiks.
Enda arvates Riigikogu korda teinud Lauri Hussar ajab parlamendis toad jälle sassi, mistõttu teda enam spiikriks tagasi ei valita ja ta hakkab majakavahiks.
Jürgen Ligi läheb konservide liigtarbimisest paksuks.
Valitsus kehtestab kõigi asjade maksu, millest kogunenud raha läheb igale poole.
Hendrik Johannes Terras läheb Belgiasse wirtschafti õppima, aga valatakse kohalike protesteerijate poolt sitaga üle, kuigi ta on lapsena näinud, kuidas lehma lüpstakse.
Ukraina korruptsiooni hakkab uurima vastav komisjon, mida asub juhtima kogenud Johanna Maria Lehtme.
Keskerakond nimetatakse ümber Porto Franco nimeliseks parteiks.
Haridusminister Kristina Kallas loeb ette emakeele riigieksami kirjandi teema – selleks on „Meil on sitaks raha“.
Eurolaulul esineb ainsa riigina Eesti, kes saab teise koha. Esikoht jäetakse välja andmata.
Liisa Pakostal läheb sugude kokku lugemine totaalselt sassi ning ta korraldab üleriikliku korduslugemise.
ERRi nõukogu hakkavad juhtima Piller ja Haber. Rein Veidemann sunnitakse karistuseks uuesti toimetama ajakirja Vikerkaar.
Rail Baltica ehitus lõpetatakse Häädemeeste lähistel. Sealt edasi viiakse huvilised Berliini ooperisse RAF-bussidega.
Peaministri büroo võtab nõunikuks kuulsa striimeri IShowSpeed’i.
Jevgeni Ossinovski hakkab Tallinna all-linnapeaks.
Poliitikas läbikukkunud Peeter Pärtel Pere paneb müüki oma kastiratta.
Aasta koka konkursi võidavad kahasse Isamaa ja Keskerakond Tallinna haldusalas eeskujuliku toiduahela kokkupanemise eest.
EKRE on ainuke erakond Eestis, kel on oma laulukoor. Viimati astus koor üles uue kavaga EKRE talvepeol Pärnu kontserdimajas koos Sandra Nurmsaluga.
Sandra Nurmsalu esitas talle Eurovisioonilgi edu toonud laulu „Rändajad“ ning ühe kauni pala Eestimaast.
Tuntud lauljatar ühines EKREga läinud aastal ning valiti mullustel kohalike omavalitsuste valimistel Märjamaa volikokku.
EKRE segakoor asutati 2018. aasta septembris. 2022. aastal, mil erakond sai õhu puhtamaks, läbis puhastuskuuri ka koor. Uuenenud koosseisu jäi aateline, sõbralik, lojaalne, muusikat ning musitseerimist armastav seltskond.
Praegu kuulub koori koosseisu 23 lauljat. Koori dirigendid on Õnne-Ann Roosvee ja Karin Taukar. EKRE segakoor on alati kohal, kui toimuvad erakonna üritused, nagu
näiteks erakonna kongress, tõrvikurongkäik, avatud uste päev Riigikogus. Kohal ollakse ka iga-aastasel Vaba Rahva Laulul.
EKRE segakoor kuulub Eesti Segakooride Liitu, mille korraldatud kontsertidest osa võetakse. Enamasti toimuvad kooriproovid Tallinnas, kuid lauljaid on mitmelt poolt Eestist. Kooriga on alati oodatud liituma uued lauljad. Huvilistel palume võtta ühendust Made Varuliga.
Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 5. märtsiks 2026 aadressile info@uueduudised.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149.
Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi.
Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!
Ristsõna vastus
Minu lemmikartikkel selles lehes
Nimi
Telefon
