Konservatiivide Vaba Sõna, 2 / 2020

ISSN 2504-5881

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 2/2020 issuu.com/konservatiividevabasona Mart Helme

Valitsus peab oluliseks perekonda, kodumaad, rahvust ja keelt Lk 4–5

Jaak Valge

Majanduse jõulisem toetamine võib teha rahva rikkamaks

Raul Siem

Uus rubriik!

ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee Vestlusring

Hasso Uuetoa –

E-valimised peavad olema turvalised ja kontrollitavad

Kolm kordumakippuvat küsimust poliitikule. Vastab Kai Rimmel

Kas maailm on pärast koroonakriisi ohtlikum paik?

Rootsis töötav tipp­ kardioloog vaba­ tahtlikuna Saaremaa kriisi­koldes

Lk 8–9

Lk 11

Lk 12–13

Lk 14–15

Lk 6

Tegime aastaga valitsuses rohkem, kui keegi oodata oskas EKRE on tõestanud, et muutused Eesti poliitikas on võimalikud – mitmed suured valimislubadused on juba esimesel valitsemisaastal ellu viidud, kirjutab EKRE aseesimees MARTIN HELME.

E

nne 2015. aasta Riigikogu valimisi kinnitasid endast väga lugupidavad poliitkommentaatorid, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei pääse parlamenti. Võimatu! Meie näitasime, et see on siiski võimalik. Enne 2019. aasta Riigikogu valimisi kinnitasid peavoolumeedia ja kommentaatorid, et EKRE võib küll teha hea tulemuse, aga ei saa mingil juhul valitsusse. Pole parketikõlblik, ühesõnaga: võimatu! Meie tõestasime, et ka see on võimalik. Pärast valitsusse saamist olid opositsioon ja meedia veendunud, et valitsus laguneb kohe-kohe ja „normaalsus“ taastub. Tänane valitsus lihtsalt ei saa püsima jääda, pole võimalik! Meie tegime ka selle võimalikuks – tähistasime just aastat valitsuses. Ja kui siis valitsus muudkui püsis ja püsis, asuti rääkima, et selle valitsuse ainus eesmärk on võimul olla, midagi ära teha nad nagunii ei suuda. Või isegi kui suudavad, siis pole võimalik, et EKRE ministrid on edukad. Soinistuvad, mõistate.

Poliitika on võimalikkuse kunst Juba Otto von Bismarck ütles, et „poliitika on võimalikkuse kunst“. Tänaseks oleme ära teinud alkoholi-, diisli-, elektri- ja gaasiaktsiisi langetused, alustanud piiri välja ehitamise ning piirivalve taastamisega, teinud ära pensionireformi, pannud kokku (kärbetega!) 2020. aasta eelarve ja 2020. aasta lisaeelarve koos majanduse päästepaketiga. Selle viimase sees on eraldatud 200 miljonit lisaraha maaelule, 200 miljonit lisaraha tervishoiule, 250 miljonit palgatoetust töötajatele ja 1,5 miljardit eurot

EKRE eestvedamisel langetati alkoholi-, diisli-, elektri- ja gaasiaktsiisi, mis jätab inimestele rohkem raha kätte

Kui riiki on 15 aastat sohu juhitud, ei ole võimalik, et kõik saab korda kohe päev pärast seda, kui meie ministrid oma uue töökoha võtmed kätte on saanud.“ Martin Helme

ettevõtluse toetuseks. Lisaks oleme jätkanud visalt võitlust rahapesuga, valmistanud ette maanteede neljarealiseks ehitamise käivitamise ning teinud ära veel terve hulga meie toetajatele olulisi asju. Ja seda kõigest aastaga! Tuleb välja, et on võimalik. Erakonnana oleme saanud selle aasta jooksul väga kõva karastuse ja õppinud väga palju. Kahtlemata oleme küpsenud nii poliitilise

jõuna kui ka inimestena. Oleme saanud selgeks, et nii väga kui me ka ei tahaks, ei ole mõned asjad selles Riigikogu koosseisus võimalikud. Oleme sisuliselt ainus erakond parlamendis, kes soovib tühistada kooseluseaduse või lõpetada kogu täiega Rail Balticu projekti. Nii väga kui me ka ei tahaks, tuleb võimalikkuse piir eesmärkide realiseerimisel ette. Teisest küljest oleme õppinud, et hea kombineerimise korral on siiski teostatav nii mõnigi asi, mida keegi võimalikuks ei pea. Kasvõi II pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Ja kolmas asi, mida ehk märgatakse vähem, on tõdemus, et aeg töötab meie kasuks. Asjade võimalikkus või võimatus ei ole staatiline või fikseeritud, vaid sõltub sellest, kui palju me endale ise võimalusi loome või tekkinud võimalusi ära kasutame.

Vastumeelsed, aga vältimatud kompromissid Aasta tagasi mõistsid meie toetajad ja erakonna juhtorganid selgelt, et me ei saanud koalitsioonilepingusse mitut meile olulist valimislubadust,

aga meelsus oli valitsusse minemist valdavalt toetav. Hoolimata lakkamatust turmtulest ja seilamist läbi mitme keerulise poliitilise kärestiku on erakonna toetus aasta lõikes püsinud. Selle aja jooksul oleme pidanud tegema kompromisse ja toetama ka poliitikaid, mis on meile küll vastumeelsed, kuid meie koalitsioonikaaslastele olulised. Oleme pidanud vastutama tegematajätmiste või halvasti tehtu eest oma valdkondades. Oleme pidanud selgitama oma toetajatele, et meie ideede elluviimine võtab aega. Kui riiki on 15 aastat sohu juhitud, ei ole võimalik, et kõik saab korda kohe päev pärast seda, kui meie ministrid oma uue töökoha võtmed kätte on saanud. Kahtlemata paneb see kõik proovile toetajate kannatlikkuse ning kulutab pikalt kogutud poliitilist kapitali. Samas oleme saanud oma plaane samm-sammult ellu viia ning näidanud, et me oleme võimelised langetama otsuseid ja täitma lubadusi. Ühtlasi oleme selle aasta jooksul suutnud panna enda juhitavad ministeeriumid tööle prae-

Foto: KVs

guse valitsuse poliitika elluviimise nimel. See tähendab, et selja taga on kõige raskem aeg, sisseelamise aeg, enesekehtestamise ning asjade käivitamise aeg. Siit edasi hakkame aina enam nägema juba käivitatud asjade tulemusteni jõudmist.

Jätkame sama jonnakalt Kui jätkame sama jonnakalt, saame järgmisel aastal näha üha rohkemate plaanide teostumist. Ees ootavad suured poliitilised reformid, milleks on rahvaalgatuse põhiseadusesse panemine ja rahvaküsitluse korraldamine traditsioonilise perekonna kaitseklausli saamiseks põhiseadusesse. Samuti on ühele poole saamas lõputud kooskõlastusringid seadusemuudatustele immigratsiooni rangemaks kontrollimiseks. Kui suudame tänase koalitsiooniga järgmiste valimisteni jätkata ning teostada need lubadused, mis me koalitsioonileppesse kirja saime, siis oleme tegelikult teinud ära palju rohkem, kui keegi kunagi võimalikuks pidas. Tegemata jäänud ja võimatuks osutunud asjad võtame ette juba järgmiste valimiste järel!

2

2/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Anti Poolamets: etteheited Ungarile ei ole sisuliselt põhjendatud, vaid tulenevad ideoloogilisest vastumeelsusest rahvuskonservatiivse Ungari valitsuse suhtes Foto: KVS

Anti Poolametsa juhitud EestiUngari parlamendirühm avaldab nördimust Ungari-vastaste ebaõiglaste rünnakute pärast Riigikogu Eesti-Ungari parlamendirühm saatis Ungari parlamendi Eesti sõprusrühmale kirja, milles avaldab toetust Ungari rahvale pandeemiaga võitlemisel ning nördimust Ungari-vastaste ebaõiglaste rünnakute pärast. „Ungari rahva vabadel valimistel tehtud valikud, millega nad on andnud kahekolmandikulise toetuse ühele erakonnale, on praeguses Euroopas pretsedenditu. Seetõttu tähendab Ungari parlamendi otsuste kahtluse alla panek ka Ungari rahva otsustusvõimelisuse kahtluse alla panekut. See meenutab kahetsusväärselt Eesti minevikukogemust, kui Moskvas leiti, et iseseisvust taotlevad „liiduvabariigid“ ei mõista Nõukogude Liidu ühiseid väärtusi. Sellist aega me tagasi ei soovi,“ seisab avalduses. „Euroopa institutsioonid ei tohi väljuda oma pädevuse piirest ning hakata liikmesriike kohtlema oma suva järgi. Liikmesriike tuleb kohelda erapooletult ja ausalt, mis kahjuks ei ole seni kehtinud Ungari puhul. Arusaamatu on Ungari rahva valikute kritiseerimine Euroopa Liidu liikmesriikide poolt, kus kehtivad „vihakõneseadused“, mille abil võib karistada üksnes konservatiivsete vaadete omamise pärast. Ungari on hoidnud range rändepoliitikaga ära terrorismi oma territooriumil.“ Eesti-Ungari parlamendirühma esimees Anti Poolamets juhib tähelepanu, et isegi Euroopa Komisjoni asepresidendi Věra Jourová sõnul pole Ungari vastu võtnud ühtki seadust, mis oleks vastuolus Euroopa õigusega. „Tegemist on veelkordse kinnitusega, et etteheited Ungarile ei ole kuidagi sisuliselt põhjendatud, vaid tulenevad ainult ideoloogilisest vastumeelsusest rahvuskonservatiivse Ungari valitsuse suhtes. Teame, et Ungaris on oluliselt parlamendikesksem eriolukorra sisseviimise protseduur kui paljudes teistes riikides,“ märkis Poolamets. Poolametsa sõnul tuleks pandeemiaga võitlemise ajal ulatada sõpradele ja liitlastele abikäsi. „Kriisiajad peaksid ühiseid katsumusi läbi tegevaid rahvaid ja riike lähendama, mitte lahutama. Meil on hea meel, et Ungari on Eestit toetanud, panustades Balti õhuturbemissiooni ning saatnud siia oma kompanii. Soovime Ungari valitsusele ja parlamendile edu pandeemiaga toimetulekuks ning panustame selleks, et Ungari ja Eesti suhted oleks soojad ja üksteist toetavad.” Ungari parlamendile saadetud kirjale on Riigikogu EestiUngari parlamendirühma nimel alla kirjutanud Anti Poolamets, Urmas Espenberg, Siim Pohlak, Raivo Tamm, Merry Aart, Riho Breivel, Peeter Ernits, Helle-Moonika Helme, Ruuben Kaalep, Tiit Kala, Kert Kingo, Uno Kaskpeit, Leo Kunnas, Paul Puustusmaa, Urmas Reitelmann, Kai Rimmel ja Jaak Valge.

Siseminister Mart Helme: eraldiseisva piirivalve loomisega tagame valmisoleku kriisideks ja valdkonna tervikliku juhtimise

Foto: siseministeerium

Riigikaitse paraneb: siseminister Mart Helme eestvedamisel luuakse eraldiseisev piirivalve Siseminister Mart Helme otsustas luua politsei- ja piirivalveameti (PPA) koosseisu eraldiseisva piirivalve, mis hakkab lisaks seniste piiriülesannete täitmisele tagama valmisolekut kriisiolukordadeks. Piirivalve ülesandeks jääb piiride valvamine, kaitse ja kontroll, ebaseadusliku sisse- ja läbirände tõkestamine, päästetööd merel ja siseveekogudel, lennupäästeotsingud maismaal, merereostuse avastamine ja likvideerimine ning

valdkonna arendamine. Piirivalve alla koondatakse piiriturvalisuse büroo, piirikaitsebüroo, lennusalk, laevastik ja ülesannete täitmiseks vajalik teabehaldus ning regionaalsed piirivalvekordonid ja piiripunktid. „Eraldiseisva piirivalve loomisega tagame valmisoleku kriisideks ja valdkonna tervikliku juhtimise,” ütles Helme. „Ka eriolukord näitas, et piirivalve peab olema eesliinil ja suutma olenemata kriisist täita kõiki

oma ülesandeid.” Siseministri hinnangul on PPA praeguse kriisi ajal partneritega koostöös väga hästi hakkama saanud, kuid tugevdama peab PPA võimekust kriisides iseseisvalt tegutseda. Siseministri sõnul hõlmab piirivalve tugevdamine lisaks iseseisva juhtimisstruktuuri loomisele ka politsei ja piirivalve kriisireservi ehk sisekaitsereservi loomist, täiendavat varustust ja väljaõpet ning idapiiri väljaehitamist.

Poliitikast huvitatud inimesi on rohkem konservatiivsete erakondade toetajate seas Riigikogu erakondadest on poliitikast huvitatud inimeste osakaal kõrgeim konservatiivsete erakondade toetajate seas, selgus AS Turu-uuringute läbiviidud küsitlusest. Inimesi, kes on enda hinnangul poliitikast väga huvitatud või pigem huvitatud, on EKRE toetajate hulgas 77% ja Isamaa toetajate hulgas 78%. Madalam on poliitikast huvitatute osakaal Keskerakonna (67%), Sotsiaaldemokraatide (67%) ja Reformierakonna (68%) valijate seas. Ootuspäraselt on poliitikahuvi madalaim nende hulgas, kel erakondlik eelistus puudub (21%). Turu-uuringute AS viis küsitluse valimisealiste Eesti kodanike hulgas läbi 9.-25. märtsil. Küsitluse tellija oli Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. EKRE Riigikogu fraktsiooni

Konservatiivid peavad oluliseks oma riigi ja rahvuse säilimist Foto: kvS

esimehe Siim Pohlaku sõnul võib uuringutulemuste põhjal öelda, et konservatiivne valija on keskmisest paremini informeeritud ja tunneb püsivalt huvi Eesti riigi käekäigu ning maailmas toimuva vastu.

„Võimalik, et konservatiivide kõrge toetus poliitikast huvitatud inimeste seas on märk sellestki, et konservatism on küpsema ja laiema silmaringiga inimese ilmavaade,“ märkis Pohlak.

www.ekre.ee

EESTI EEST!

Eesti pankade petuskeeme paljastanud Hannes Veskimäe asub tööle Martin Helme meeskonnas Kümme aastat panganduses töötanud ja seejärel pankade petuskeeme paljastanud Hannes Veskimäe liitub rahandusminister Martin Helme meeskonnaga, et tõhustada rahapesu tõkestamist. Tema töö moodustab osa revisjonist, mille käigus vaatab rahandusministeerium üle rahapesu tõkestamist käsitlevad seadused ja eeskirjad. Muuhulgas on eesmärk välja selgitada, miks sulgevad pangad erinevate ettevõtete kontosid ja takistavad nende äritegevust. Veskimäe liitub meeskonnaga, kuhu kuuluvad ka Martin Helme nõunik Kersti Kracht ja teine nõunik, Eesti üks parimaid maksueksperte Lasse Lehis. Ajalehe Eesti Ekspress hinnangul mõjub Veskimäe kaasamine pankadele nagu punane rätik härjale. Nimelt kirjutas Veskimäe 2019. aastal oma pankades töötamise kogemuse põhjal raamatu panganduse pettustest ja küünilisusest.

Hannes Veskimäe töö pankade läbivalgustamisel jätkub rahandusministeeriumis

Pseudonüümi Anti Hegemoon all ilmunud raamatus „Vabariigi vaenlased ehk meenutusi vastupanuvõitlusest Skandinaavia kapitali kolonialismi vastu Eestis aastatel 2006–2018” räägib ta loo raha kummardamisest ning sellest, kuidas ta kaitses Eesti ettevõtjaid Swedbankis pärast 2008. aasta kriisi ning lõi Nordea panka ametiühingu töötajate kaitseks.

Foto: kvS

Raamatusse pani Veskimäe kirja oma kogemused ja mõtted sellest, kuidas võimu teeniv eliit rikastub ning tavaline inimene pahaaimamatult kannatajaks jääb. Vaadake intervjuud Hannes Veskimäega Andres Raidi saates „Serviti“, mida näeb Uute Uudiste portaalist või YouTube’ist.

Valitsuse tegevusega koroonaviiruse tõkestamisel oli rahul ka enamik opositsioonierakondade toetajaid Foto: kvS

2/2020

Urmas Reitelmann: vasakäärmuslik revolutsiooniline sallimatus ei tohi olla ERR-is töötamise alus Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu liige Urmas Reitelmann tegi ETV juhatusele ettepaneku töötada välja täiendavad professionaalsuse nõuded töötajatele ja toimetustele, et tagada teemade tasakaalustatud, professionaalne ja neutraalne käsitlemine. Reitelmann saatis ERR-i juhatusele ja ringhäälingunõukogu liikmetele kirja, milles osutab, et ERR seisab praegu silmitsi tungiva vajadusega esineda vabandustega ja seda juhatuse tasandil. „Jutt on Astrid Kanneli hiljutisest usutlusest Ungari välisministri Peter Szijjartoga, kus väga halba inglise keelt rääkiv Kannel küsitles hõimurahva välisministrit tendentslikult, pahasoovlikult, ette valmistamata ja ebaUrmas Reitelmann leiab, et ERR professionaalselt. Selt- peaks oma programmis vältima alusetuid, skandaalidest ajendatud simees Võšinski stiilis süüdistusi ja sildistamist Foto: KVS usutlustel ei tohiks olla ERR-is kohta ega eetriväljavaateid ning siinkohal on ERR-i juhatusel lausa kohustus vabandada meie hõimurahva ja liitlase ees,“ leiab Reitelmann. „Sel õnnetul usutlusel on aga veel teinegi väga oluline aspekt. Nimelt jäi Kannel küsitletavale oma intellektuaalsetelt võimetelt alla moel, mida ERR ei tohiks mitte mingil juhul endale tulevikus lubada. Vasakäärmuslik revolutsiooniline sallimatus ei saa olla Rahvusringhäälingus töötamise alus ja jagatavad tööülesanded peavad olema tegijaile jõukohased.“ Reitelmann tegi ERR-i juhatusele ettepaneku töötada välja täiendavad professionaalsuse nõuded töötajatele ja toimetustele, vältimaks tulevikus alusetuid, skandaalidest ajendatud süüdistusi ja sildistamist, varjatud tellimustööde täitmist ning tagamaks teemade tasakaalustatud, professionaalne, viisakas ja neutraalne käsitlemine. „Täna oleme kahetsusväärselt jõudnud olukorda, kus ringhäälingu seadusest peavad pigem kinni Kanal2 ja TV3, seaduse järgimisest ERR-is on saanud erand, mitte reegel. Rahvusringhääling on kõigi ühine ringhääling, kelle ainus kapital on usaldusväärsus,“ kirjutab Reitelmann. Riigikogu liige Urmas Reitelmann (EKRE) on töötanud aastatel 1981–1991 Eesti Televisioonis diktori ja saatejuhina, hiljem TV1-s ja TV3-s uudistejuhi ja produtsendina. Ta on olnud Raadio 3 saatejuht ja telekanali Kalev Sport uudistesaate juht. Reitelmann on telesarjade „V.E.R.I.“, „Waba Riik“, „Kired“ ja „Hõbelõvid“ produtsent.

Enamik rahvast toetab valitsuse tegevust koroonakriisi ohjeldamisel Valitsuse tegevusega koroonakriisi lahendamisel on rahul enamik inimestest, seda sõltumata erakondlikust eelistusest, näitab aprillis läbi viidud uuring. Norstat küsitles möödunud kuul Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel tuhandet Eesti kodanikku, mille käigus uuris ka erinevate erakondade valijate rahulolu institutsioonide tegevusega koroonakriisi ajal. Valitsuse tegevusega oli rahul 73% küsitlusele vastanutest. Erakondade toetajate

lõikes olid valitsuse tegevusega kõige rohkem rahul Isamaa valijad – neist andis valitsuse tegevusele positiivse hinnangu 90%. Rahulolu valitsuse tegevusega oli kõrge ka teiste valitsusparteide EKRE (86%) ja Keskerakonna (84%) valijate hulgas. Opositsiooniparteide toetajatest on valitsuse tegevusega rahul 76% Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatest ja 70% Reformierakonna valijatest. Seevastu mobiiliga aknal lehvitama kutsunud president

Kersti Kaljulaiu tegemisi koroonakriisi ajal hindab positiivselt hoopis vähem inimesi - kõigest 45% küsitlusele vastanutest. Märkimisväärne on aga see, et Reformierakonna valijatest oli presidendi tegevusega rahul 75 protsenti, EKRE valijatest ainult 13%. Madal (30%) oli rahulolu presidendi tegevuse osas ka Keskerakonna toetajate seas. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa valijate hulgas oli toetus presidendi tegevusele kõrgem (vastavalt 65% ja 62%).

3

Astrid Kanneli intervjuu Ungari välisministri Peter Szijjartoga saates Välisilm. Foto: ekraanikuva / ERR

4

2/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Mart Helme: Kui Reformierakonna ja sotside valitsused ajasid globalistlikku poliitikat, mille eesmärk oli rahvusriikluse sammsammuline likvideerimine, siis praegune valitsus on võtnud teistsuguse suuna, pidades oluliseks eesti keelt ja kultuuri Foto: KVS

Mart Helme:

Praegune valitsus peab oluliseks perekonda, kodumaad, rahvust ja keelt

„Kui Reformierakonna ajal juhtisid ametnikud riiki tulenevalt eurodirektiividest ja eurokokkulepetest, siis nüüd on poliitiline suunis tõlgendada ja käsitleda kõike Euroopast tulevat Eesti huvides,“ ütleb EKRE esimees ja siseminister MART HELME.

I

ntervjuus Konservatiivide Vaba Sõnale kõneleb Helme, milliseid esimese valitsemisaasta saavutusi peab ta kõige märkimisväärsemateks, miks mõnede valimislubaduste elluviimine võtab aega ning mida riik koroonakriisist õppima peaks. EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus on olnud ametis veidi üle aasta. Mis on muutunud võrreldes eelmiste valitsustega? Erinevus on tohutu. Reformierakonna ja sotside valitsused ajasid globalistlikku ja liberaalset poliitikat, mille eesmärk oli rahvusriikluse

samm-sammuline likvideerimine, väärtuste ja väärtuspõhise käitumise muutmine. Praegune valitsus on võtnud kahe konservatiivse osapoole pingutuse tulemusena teistsuguse suuna – peame oluliseks perekonda, kodumaad, rahvust, keelt. Tõsi, me ei ole kogu liberaalse agenda tagasipööramisega suutnud nii kiiresti edasi liikuda kui tahaksime, aga me ilmselgelt liigume. Meie erakond on tõmmanud pidurit abieluinstitutsiooni lammutamisele ja ümberdefineerimisele. Kultuurisõja rindel on hoopis teine atmosfäär. Aga praktilise poole pealt...

ütleksin, et majandusküsimustes on praegune valitsus käitunud väga pragmaatiliselt. Aktsiiside langetamine oli meie valimislubadus ja see on ellu viidud. Alkoholiaktsiisi langetamine tõi meile enne koroonakriisi Soome turistid tagasi, lõppes ära alkoralli Eesti ja Läti vahel, riigieelarvesse hakkas laekuma oluliselt rohkem raha. Koroonakriisi ajal langetasime majanduse turgutamiseks ka diisli-, elektri- ja gaasiaktsiisi. Selle tulemusel jääb inimestele rohkem raha kätte ja seda saab kasutada mujal. Sotsialistide ja liberaalide ettekujutuses peaks valitsuse ülesanne

olema „lollidelt raha ära võtmine“ ja siis „lollidele jupikaupa tagasi andmine“. Konservatiividel on teistsugune suhtumine. Meie leiame, et inimene on piisavalt arukas ja pragmaatiline, et ise oma rahaga mõistuspäraselt ümber käia. Ja sellepärast jätame me inimesele rohkem raha kätte. Inimene toob oma raha majandusse niikuinii. Ja veel üks oluline detail, mis väljapoole ei paista. Kui Reformierakonna ajal juhtisid ametnikud riiki tulenevalt igasugustest eurodirektiividest, eurokokkulepetest ja euroraha kasutamise reeglitest, siis nüüd on poliitiline suunis tõlgendada ja käsitleda kõike Euroopast tulevat Eesti huvides. Millised valimislubadused on ellu viidud? Tohutu saavutus on endise maa­

eluministri Mart Järviku alustatud ja praeguse ministri Arvo Alleri jätkatud „Maale elama!“ programmi finantseerimine ning kriisi ajal sadade miljonite suunamine maaeluga seotud ettevõtete abistamiseks. Keskkonnaministeeriumis oleme liikunud üha rohkem pragmaatilise ja mitte-ideologiseeritud keskkonnatingimuste parandamise ja looduskaitse poole. Varasem sotsialistlik roheagenda, mida fanfaaride saatel edendati, ei andnud mingit tulemust ei puhta vee, ei puhta õhu ega üleüldse puhtama keskkonna näol. Nüüdne keskkonnaminister Rene Kokk teeb oma tööd rahulikult, pildile trügimata, vastutustundlikult ja tulemuslikult. Väga suur saavutus on see, et hiljuti võttis valitsus vastu otsuse vabastada tulumaksust erametsaomanike

www.ekre.ee

metsamüügist saadud tulu. Siiani oli see tulumaksuga maksustatud ja paljudele metsaomanikele tekitas see peaaegu vältimatu olukorra, kus metsa müüdi koos maaga. Nüüd tasub metsa müüa eraldi ja maa jätta endale. Sinna saab istutada uue metsa, et ka lapsed ja lapselapsed maa omanikena saaksid sellest metsast tulu. Selle muutusega oleme hakanud pidurdama maa sattumist välismaiste ettevõtete kätte. Eestlane peab olema peremees omal maal. Rahandusministeeriumi haldusalast mainisin suure saavutusena aktsiisilangetusi, aga tegelikult on ka koroonakriisi-aegne lisaeelarve väga põhjalike ja Eesti majandusele kasulike otsuste tulemus. IT-ministri haldusalas jätkub töö eesmärgiga likvideerida enne kohalike omavalitsuste valimisi e-valimistega seotud kitsaskohad. Uus väliskaubandus- ja IT-minister Raul Siem jätkab sealt, kust tublit tööd teinud endine minister Kert Kingo sügisel pooleli jäi. Kert viis läbi väga põhjaliku auditi seoses e-valimistega. Vahepeal selle auditiga kahjuks praktiliselt ei tegeletud. Mis puutub siseministeeriumi haldusalasse, siis on hea meel, et õnnestus tõsta politseinike, päästjate ja teiste rindetöötajate palka. Alustatud on üle 40 objekti – päästekomandode, kordonite, politseijaoskondade – remondi- ja ehitustöid. Rindetöötajate töötingimused on oluliselt paranenud või paranemas. Katuse alla on jõudmas sisekaitse reservi loomisega seotud tegevused. Jaanipäevaks on esimesed rühmavõitlejad olemas ja alustavad väljaõppega. Mai teisel nädalal kirjutasime alla kagupiiri füüsilise väljaehitamise esimesele lepingule. Esimesed 23,5 km lähevad ehitusse, ehitatakse välja tara, teenindusteed, lisaks veel droonid, kaamerad, muud alarmsüsteemid. 2023. aastaks tahame olla sealmaal, et kagupiiril on valdavas osas infrastruktuur rajatud ja et selle piirilõigu valvamisel näeksime uut kvaliteeti.

nenud oodatust mõnevõrra aeglasemalt. Esiteks ei suhtu meie koalitsioonipartnerid sellesse erilise entusiasmiga, ehkki koalitsioonilepingus see on ja ignoreerida nad seda ei saa. Teine asi on see, et koroonakriis lõi kaardid täiesti segamini. See võtab ära jõu tegeleda intensiivselt muude teemadega. Aga kindlasti me rahvaalgatuse ja rahvahääletuse küsimustega jätkame. Riigikogus tegelevad nende teemaga aktiivselt Jaak Valge, Leo Kunnas ja Paul Puustusmaa. Tahame kohaliku omavalitsuste valimistel küsida rahva käest, kas abielu peaks olema mehe ja naise vaheline liit ja kas see peaks olema määratletud Eesti põhiseaduses. See on kultuurisõja tingimustes põhimõtteline samm, mille elluviimise nimel me jätkame võitlust. Mis saab Rail Balticust? Koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et kui Euroopa Liidu rahastus jääb alla 81% objekti kogumaksumusest, siis tuleb Rail Balticu projekt peatada. Kui maksumus tuleb üle 81%, siis jätkab EKRE võitlust selle nimel, et Rail Baltic ei tuleks Eestit poolitavale trassile – ja see on Eesti siseasi ega puuduta rahastamist –, vaid rajataks põhiosas praegusele TallinnaPärnu trassile ja Pärnust edasi Riia suunas uuele trassile. Paljud tahavad muutusi nüüd ja kohe. Miks võtavad poliitilised otsused aega? Põhjuseid on palju. Esiteks on meil kolmest osapoolest koosnev koalitsioon, mis tähendab, et enne, kui midagi saab ellu viia, tuleb jõuda kokkuleppele. Ka Isamaa ja Keskerakond ei saa ju kõike, mida nad tahavad, võtame või Keskerakonna kodakondsuse ja venekeelse hariduse teemad. Me ei armasta üksteist, aga saame üksteisega hakkama. Ebakonstruktiivne oleks minna laupkokkupõrkesse. Koalitsioonivalitsuses peame arvestama sellega, et me liigume oma asjadega edasi

Vabastasime erametsaomanike metsamüügi tulumaksust, et pidurdada maa minekut välismaiste ettevõtete kätte. Eestlane peab olema peremees omal maal.“ Mart Helme

Maikuus alustame ka politsei- ja piirivalveametis eraldiseisva struktuuri ja omaette eelarvega piirivalve loomist. Oleme aktiivselt tegelenud ka rändeküsimustega. Kuigi meil pole õnnestunud koalitsioonipartnerite blokeeringutest päris läbi murda, on olemas kõik vajalikud eelnõud, et võtta parema kontrolli alla nii tööränne, õpiränne kui ka igasugune muu ränne. Kaugel on otsedemokraatia seadustamine? Otsedemokraatia pakett on ede-

2/2020

EESTI EEST!

mõnikord kukesammul, aga tähtis on, et me liigume. Kõike soovitut me nagunii ei saa, aga teeme niipalju kui suudame. Viimased kaks kuud on valitsus keskendunud koroonakriisiga võitlemisele. Kuidas sellel rindel läheb? Eks see kriis algas Hiinas juba eelmise aasta lõpukuudel ja siis tundus, et meid see ei puuduta. Igasugu SARS-id ja MERS-id ja muud tõved on Aasias varemgi levinud. Aga kui haigus hakkas Eestile ligemale tulema ning Itaaliast ja

teistest eestlaste seas populaarsetest riikidest said haiguskolded, muutus teema aktuaalseks ka meil. Kui haigus kohale jõudis, puhkes vaidlus põhimõttelisel teemal: kas peaksime kehtestama eriolukorra või reageerima kuidagi teistmoodi? Meie erakond oli see, kes nõudis eriolukorra kehtestamist. Meie valitsuspartnerid ei olnud sellest väga vaimustatud, aga Terviseamet ei saanud ilmselgelt olukorraga hakkama ja püüdis valitsust pikalt veenda, et kõik on kontrolli all ja kõigeks ollakse valmis ning et meil on piisavalt varustust, haiglakohti, meedikuid ja testimisvõimalusi. Järk-järgult selgus, et see kõik on bluff ja valitsusele aetakse puru

mise korral oleks võtta terveid inimesi. Au ja kiitus inimestele, kes sellega toime tulid. Aga kõik see näitas, et meil on vaja piirivalvet. Järgmine kriis Eestis ei pruugi olla meditsiinikriis, vaid hoopis immigratsioonikriis, näiteks põgenetakse idanaabri juurest Eestisse. Või hoopis järjekordne Võru torm, mis toob ulatuslikud elektrikatkestused. Siseministeerium on vajadused ära kaardistanud, tegeleme muuhulgas elektrigeneraatorite hankimisega. Koroonakriis on näidanud, et peame olema valmis toimetulekuks kõikvõimalike kriisidega. Riigi valmisolek peab olema igakülgne.

Langetasime koroonakriisi algusajal kütuse-, elektrija gaasiaktsiisi. See jätab inimestele rohkem raha kätte ja turgutab majandust.“ Mart Helme

silma – pole maske, kaitsevahendeid ega teste. Muide, ka riigisekretär Taimar Peterkop ja õiguskantsler Ülle Madise olid seda meelt, et eriolukorda pole vaja ja kriisi saab juhtida teiste seaduste alusel. Aga pärast pikki ja tuliseid vaidlusi otsustas valitsus eriolukorra kasuks, tehes seda tegelikult viimasel minutil. Vaid seetõttu, et kehtestasime eriolukorra ja karantiini Saaremaal, millest kujunes reformierakondlaste ja Terviseameti vastutustundetu tegevuse tõttu peamine nakkuskolle, oleme saanud haiguse kontrolli alla. Mündi teine pool on majandus. Julgen öelda, et suuresti tänu sellele, et rahandusministeerium on suutnud luua toimiva koostöö nii väliskaubandus- ja IT-ministri kui ka majandusministriga, on õnnestunud valitsuses kiita heaks mitu majandussurutist leevendavat abipaketti. Ettevalmistamisel on veel üks suur abipakett. Majanduskahju täielikult kompenseerida me ei suuda, aga arvan, et Eesti tuleb kriisist välja, muidugi eeldusel, et ka ülemaailmne konjunktuur jätkab paranemist. Mida Eesti riik koroonakriisist õpib? Koroonakriis tõestas muuhulgas seda, et Eestil on vaja piirivalvet. Kui valvasime piiri ja sisepiiri Saaremaaga, siis oli vaja kaasata abipolitseinikke, aga nende kaasamisega oli probleeme, kuni me võtsime vastu otsuse maksta neile tunnitasu. Ka kaitseliitlastega oli probleeme, sest inimesed pidid tegema seda oma töö kõrvalt. Ühel hetkel pidime hakkama rakendama sisekaitseakadeemia kadette, sest inimjõudu polnud piisavalt. Tuleb arvestada, et me peaaegu kahekordistasime patrullide arvu, et inimesed hoiaksid avalikus ruumis omavahelist distantsi. Hoidsime varus ka viitsadat politseinikku, et eesliini töötajate massilise nakatu-

Kuidas muudab kriis Eesti majandust? Mu talvekasvuhoonel läks katuseplaat katki. Läksin Haapsalus ehituspoodi, tahtsin osta ehitusplaati, aga selgus, et sellist seal ei ole. Kirjas oli plaate kaheksa sorti, aga müügil oli ainult kahte. Selgus, et probleem on tarnetes – kaup ei jõua Eestisse. See pole ainult katuseplaatidega nii, ka mitmete teiste kaupade rahvusvahelised tarned on seisma jäänud. Näeme praegu seda, et riigid püüavad orienteeruda seniselt globaalselt, piirideta ja tollideta rahvusvaheliselt kaubanduselt tagasi koduriikidesse. Sellega tegi algust juba Donald Trump, kes kohe võimule saades alustas kaubandussõda Hiinaga, et tuua tootmine tagasi koduriiki. Eesmärgiks ühtlasi see, et koduriigis oleksid tootmisvõimsused, mis suudavad rahuldada siseturuvajadusi, s.t oma riigi elanike varustamist kõige eluks tarvilikuga. Kui mõtleme, mida kõike on Eestis toodetud – alates kilekottidest kuni ehituspaneelideni. Väga palju sellest tootmisest 1990ndatel haihtus, sest see ei tasunud enam ära. Turg Nõukogude Liidu avaruste näol kadus ära, mujalt maailmast tuli odavamat, parema disainiga, paremast materjalist kaupa ja Eesti ei olnud enam konkurentsivõimeline. Praegu tundub, et ülemaailmne kaubandusvõitlus nihkub tagaplaanile ja esiplaanile tuleb see, et riik suudab ise toota, mitte see, et kusagilt mujalt saab sama asja odavamalt. Sest ühel hetkel ei pruugi me seda odavamat enam saada. Ma usun, et rahvusvaheline majanduspraktika pikkamööda siiski taastub, aga riikide valitsused püüavad ilmselt seista rohkem selle eest, et nad kõige elulisemates valdkondades suudaksid olla isevarustavad.

5

Mis need valdkonnad tänases Eestis olla võiksid? Inimesed vajavad kõigepealt süüa ja sooja. Eesti on võimeline end ise varustama toiduga, ehitusmaterjalidega, ka energiakandjatega nagu põlevkivi, põlevkiviõli, mets, puit, puidugraanulid, hake. Eesti on teinud edusamme ka taastuvenergia kandjate osas. Selleks, et Eesti riik teeniks raha, on vaja muidugi vaadata avarama pilguga. Ma riskin nüüd väga ebapopulaarsete mõtete väljaütlemisega, aga peaksime arutama, mida me oma maavaradest veel väärindada saaksime. Kõigepealt on muidugi vaja ühiskonnas selgusele jõuda, kas oleme üldse valmis, 30 aastat pärast fosforiidisõda, selleteemalist arutelu pidama. Kas me peame vajalikuks kaevandada fosforiiti, väärindada kõiki neid haruldasi muldmetalle, sealhulgas uraani, mida meil on Eestis päris palju. Nõukogude ajal olime kaevandamisele selgelt vastu, et vältida toorme väljavedu Nõukogude Liidu avarustesse, keskkonna saastamist ja massiimmigratsiooni liiduvabariikidest. Tänasel päeval saaks tulu meie oma riik. Eesti on maastikukaitsealade poolest väga rikas piirkond ja siin tuleb leida ühiskondlik tasakaalupunkt nii, et keskkond ei kannataks, aga et samal ajal saaksime hoida majandust töös ja pidada üleval meie sotsiaalsüsteemi, mis on riigieelarve kõige kulukam osa; et saaksime maksta pensioneid, anda arstiabi ja haridust ning teha kõiki muid ühiskonna toimimise seisukohast vältimatult vajalikke asju. Aga veelkord, ärge võtke mu juttu nii, et Mart Helme kavatseb homme kopa maasse lüüa. Sellised suured projektid eeldavad ühiskondlikku kokkulepet. Võimalik, et rahvas eelistab vaesemalt läbi ajada ja jätta maavarad puutumata. Kuidas läheb Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal? Koroonakriis on pannud erakonnatöö suurel määral pausile, oleme olnud valitsusliikmetena niivõrd rakkes, et pole olnud aega ja jõudu. Samuti olid liikumis- ja koosolekupiirangud. Uurime parasjagu piirkonna juhtidelt, kas saaksime suve algul korraldada erakonna kongressi, mis oleks pidanud toimuma juba aprillis. Erakonna liikmed peavad saama koos käia, üksteisele silma vaadata ja küünarnukitunnet tunda. Tajuda, et meid on tuhandeid ja tuhandeid üle Eesti ja et me oleme mõttekaaslased ning lükkame Eestit selles suunas, mida meie erakonna programm ette näeb. Püüame erakonna töö kriisi vaibudes uuesti käima lükata nii aktiivselt kui võimalik. Erakonna esimeheks kandideerite? Kui erakonna piirkonnad mind kongressil esimehe kandidaadina üles seavad, siis kandideerin.

6

2/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Kodumaise majanduse jõulisem toetamine võib teha rahva rikkamaks Kui Eesti riik kasutaks kriisist väljumisel rohkem majandusliku rahvusluse elemente, võiks see aidata meie inimestel kiiremini lääneriikide elatustasemeni jõuda, kirjutab majandusajaloolane ja Riigikogu liige JAAK VALGE.

1

990. aastate algul käivitus üks tõsine rahvusvaheline teadusprojekt, mida juhtis silmapaistev rootsieestlasest majandusajaloolane. Osalesin selles ka mina, lisaks üks šveitslane ja üks poolakas, kes olid mõlemad väga tunnustatud teoreetikud. Teadusprojekti eesmärgiks oli majandusliku rahvusluse poliitika analüüs. Teadusrühm pandi kokku ja sai helde rahastuse, sest paljud majandusteadlased ja -ajaloolased eeldasid, et värskelt vabanenud Ida- ja Kesk-Euroopa riigid hakkavad ajama majandusliku rahvusluse poliitikat. Minevikus olid seda poliitikat tarvitanud maad, kes üritasid teha arenguhüpet edukatele riikidele järelejõudmiseks. Need maad ei olnud väga mahajäänud või vaesed, vaid pigem kergelt mahajäänud, nagu näiteks Pätsi-aegne Eesti, II maailmasõja-järgne Lõuna-Korea, Argentina, Taiwan jt. Majanduslik rahvuslus on kaitseiseloomuga poliitika, mille eesmärk on mahajäämusest jagusaamine kodumaise toodangu arendamise kaudu, tuginedes omamaistele eeldustele ja kitsendades mõneks ajaks välisvõistlust. Mõnikord aetakse majanduslik rahvuslus segamini suurriikide majandusliku šovinismiga, mille eesmärgiks on poliitilise mõju laiendamine ja mida varjatakse tihti just avatud majanduse loosungite taha. Projekti tulemusena publitseeriti rida teadusartikleid ja üks monograafia, aga jätkuprojekte ei tulnud ning lootus, et terve uus teadussuund saab tugeva tuule tiibadesse, ei läinud täide. Põhjuseks oli asjaolu, et teadlaskond eeldas valesti – majandusliku rahvusluse majanduspoliitika laiema kasutusele võtmise asemel hakkas üheselt domineerima neoliberalism. Avatud majanduse, tasakaalus eelarve, kindla valuuta, tööjõu liikumise ja välisinvesteeringute ligimeelitamise plusside ja miinuste üle ei arutatud, sest neid peeti üheselt positiivseteks, isegi arutlused alternatiivide üle kujunesid poliitikute seas peaaegu tabuks. Eestist sai postsovetlike riikide seas neoliberalismi lipulaev, näidisriik, keda Lääne suurriigid teistele eeskujuks tõid.

Majanduslik rahvuslus näeb ette, et riik soosib ja kaitseb kodumaisel kapitalil põhinevaid ettevõtteid

Üheselt on aga selge, et eelmise majanduskriisi aegne, Reformierakonna viljeletud majanduspoliitika oli halb, sest Eesti majanduslangus oli Euroopa suurim.“ Jaak Valge

Pole selge, kas neoliberalistlik majanduspoliitika oli Eestile edukas või mitte, ning küllap ongi raske anda mustvalget hinnangut. Küll aga julgen arvata, et selle üheselt positiivseks pidamine ei ole põhjendatud. Ühest küljest on meie majanduskasv olnud tõesti suhteliselt kiire ning oleme praegu oma senises ajaloos kõrgeima keskmise elatustasemega. Ent see pole siiski piisav, vähemalt niikaua, kuni lähiriikide elatustase on endiselt järsult kõrgem. Ning Soome ja Eesti elatustasemete vahe, rääkimata Norrast ja Eestist, on ka pärast peaaegu 30 iseseisvusaastat ikkagi suurem kui 1938. aastal, mil Eesti iseseisvus oli kestnud alla kahekümne aasta, aga Eesti oli rakendanud majandusliku rahvusluse majanduspoliitikat. Rääkimata sellest, et suurem osa Eesti pinnal asuvast tööstusest on praegu välisomandis. Üheselt on aga selge, et eelmise majanduskriisi aegne, Reformierakonna viljeletud majanduspoliitika oli halb, sest Eesti majanduslangus oli Euroopa suurim. Selle tulemuseks oli meie kõige olulisema ressursi – meie inimeste – kaotus jõukamatele välisriikidele, mistõttu jageleme praegu võõrtööjõu küsimusega. On selge, et mudel, mille kohaselt meie tööjõud siirdub nn avatud majanduse tingimustes

mujale ja meile tuleb teistest riikidest odav tööjõud, on rahvusriigi seisukohalt hukutav. Majandusliku rahvusluse poliitika eesmärk on saavutada ausad konkurentsitingimused. Maailma majanduslik areng on ebaühtlane ja ebaõiglane. Edu toob konkureeriv egoism, nagu ütles

Foto: Scanpix

Majandusliku rahvusluse majan­ duspoliitikaga tahetakse välja ravida mahajäämust, mis ei tähenda ainuüksi madalamat keskmist elatustaset ja sissetulekute äärmiselt ebavõrdset jaotust. Majandusliku mahajäämuse üks tunnuseid on desintegreeritud majandus, kus ühe majandusharu kasv ei too kaasa teiste kasvu ja olulisemad majanduse võtmepositsioonid ei ole rahvusliku eliidi kontrolli all. Täpselt nii, nagu on Eestis. Seega on loogiline, et majandusliku rahvusluse poliitika – üritades kaitsta oma maad desintegreeriva mõju eest – on „avatud majanduse” vastandiks. Seda seni, kuni jalule on seatud iseseisev ja konkurentsivõimeline majandus. Tänapäeva majanduslik rahvus-

Odava immigranttööjõu kasutamine pidurdab majanduse uuendamist ning teravdab tulevikus rahvastikuprobleeme.“ Jaak Valge

juba keegi Adam Smith, ehkki ei tohiks unustada, et Smith esindab siiski Suur-Briti mõtet ajast, mil Suurbritannia peaeesmärgiks oli turustamisvõimaluste loomine oma kaupadele, nendele kaupadele, millele maailmas konkurente ei olnud. Mõttekäik edu toovast konkureerivast egoismist on elegantne, kuid seejuures peavad konkurentsitingimused olema ausad, kõigil peavad olema võrdsed võimalused. Kui keegi juba jookseb, aga tema konkurent ei ole veel stardipakulegi asunud, ei ole korrektne öelda, et mõlemate võimalused on võrdsed.

lus ei näe ka võimalust välistööjõu ulatuslikuks kasutamiseks. Majanduslikule rahvuslusele on globalistlik vaade tööjõu liikumisele täiesti vastuvõetamatu. Reformierakonna üks ideolooge Kristen Michal väidab ju põhimõtteliselt õigesti, et lihtsamate tööde tegemine muudab meid vaesemaks, ent ühiskonna kui terviku vaates jätkab ta loogikauperpalliga: „Ja sellepärast on alati vaja lisatööjõudu, kes teeb lihtsamaid asju, kui meie areneme ja teeme palju keerulisemaid, kallimaid ja paremini makstud töid.» (Delfi, 20.04.2020).

Rahvuslikus vaates on ühiskond tervik, mis ka areneb tervikuna ega vaja oma hüvanguks immigrantide diskrimineerimist. Just odava immigranttööjõu kasutamine pidurdab majanduse uuendamist ning teravdab tulevikus rahvastikuprobleeme. Majandusliku rahvusluse kontseptsiooni kohaselt on maailmaturul võrdsetel alustel osalemiseks vaja autodünaamilist, s.t enesele tuginevat rahvuslikku majandust. Praktikas tähendab majanduslik rahvuslus suunda protektsionismile ja ka riigi suuremat rolli. Majandusliku rahvusluse poliitika ei pea tingimata tähendama väliskapitali hulga vähendamist, küll aga väliskapitali mõju vähendamist. Mööngem siiski, et kui laseme end majandusliku rahvusluse loogikast veenda, räägivad sellele tänapäeva Eesti puhul vastu järgmised kaalutlused. Väliskapitali mõju, nagu mainitud, on iseenesest ambivalentne, kuid majanduslik rahvuslus võib peletada eemale ka kasulikke välisinvesteeringuid. Teiseks on liberaalne majanduspoliitika võhiklikku käsitsemist taluv, korrigeerides end suuresti ise, vähemalt ideaalmudeli korral. Kavakindel majanduse arendamine seevastu – koos riigi ulatusliku sekkumisega, efektiivse arengustrateegia ja tõhusa juhtimisega – võib küll tuua edu, ent on ka riskantne. Kriisist väljumisel on siiski asjakohane heita neoliberalistlikud dogmad kõrvale. Kuna olukord on unikaalne, siis pole meil minevikust valmispoliitikat võtta. Vajame iseseisvat julget improviseerimist, mille hulka võib kuuluda ka majandusliku rahvusluse poliitika elemente.

www.ekre.ee

2/2020

EESTI EEST!

7

(:) Tööhirm – kõigi hirmude ema Mingit inimlikku ja inimväärikat tööd ei kujuta ette ei kommunist, sotsialist ega globalist, neile meeldib mugavates kontorites maailmapäästmist jutlustada ja surmaotsustele alla kirjutada, muuhulgas ka rahvaste ja rahvusriikide surmaotsustele, kirjutab (:) kivisildnik.

M

ina olen koolipõlves palju tööd teinud, rasket füüsilist tööd. Olen koos ropusuise naisproletariaadiga asfalti visanud ja maal heina teinud – kõplamist, kraaviäärte niitmist ja kartulivõtmist ei pea ma tõsiseks tööks. Samas mõistan ma nõrkade ja vaimselt piiratud isikute hirmu töö ees, see hirm kisendab vastu tuhandetelt rämpsmeediakontodelt ja vasakpopulistide vaevu loetavatest kirjatöödest. Me oleme peale kasvatanud ja kinni maksnud arvuka kontorirottide ja parasiitide kontingendi ning mitte millekski kõlbava ühe või kaks uut põlvkonda. Ma nimetan neid üleliigseid inimesi nurjunud eluvormideks. Nüüd halavad nurjunud eluvormid sügisel koolinoori vast ehk teoreetiliselt eesootavate põllutööde pärast.

Pingutus tekitab nurjunud eluvormides paanikat Pedofiilide hirmuteod nurjunud eluvorme ei häiri, seltsimees Epsteini ja Intsu ilged toimingud on unustatud, aga vot kartulipõld, see kartulipõld on tagasilangemine arenenud sotsialismi. Sotsid süüdistavad kartulipõldu sotsialismis – midagi haigemat on raske ette kujutada. Asi ei ole põllus, asi on töös ja tööhirmus; tööhirmul on aga mitmeid psühholoogilisi põhjusi. Nurjunud eluvormid on lodevad ja võimetud, igasugune pingutus, nii füüsiline kui ka vaimne, tekitab neis paanikat – nagu ka reaalne töö, olgu vaimne või füüsiline. Nurjunud eluvorm ei ole võimeline pingutama ei aju ega lihaseid ega sooritama üldse mingit eesmärgipärast tegevust. Mõõduka tasu eest globalistlike usutõdede järgi määgimine on nende võimete piir. Töö käib nurjunud eluvormil lihtsalt üle jõu, ta on nõrk, rumal ning tahtejõuetu. Iga töö, ka kõige lihtsam kartulikangutamine, nõuab teatavat järjekindlust ja elementaarset füüsilist konditsiooni. Seda aga kontoriparasiitidelt ja uutelt põlvkondadelt enam nõuda ei saa. Maailma päästa veel võiks, kliimamuutustega võitleks ka viimase veretilgani, aga kartul jääb neist vakku, see probleem on ülesaamatu. Mõistagi on mitte millekski kõlbavate ja mitte millegagi hakkama saavatele eluvormidele omane

Kaks põlvkonda ludrisid ei saa ühte kartulipõldu menetletud aga üleilmset homoseksualismi on kõik kanged ehitama. Naeruväärne.“ (:) kivisildnik

üüratu kõrkus. Nii nagu sotsialistlik-feministlik poeet ei saa kuidagi jätta kodutut oma nomineeritud teoses mõnitamata, nii peab ka nurjunud eluvorm tootvat tööd halvustama ning tööparadigma pooldajaid laimama ja solvama. Parasiitidel on omad ebaeetilised mõõdupuud. Ajalooliselt on selline suhtumine mõistetav, vasakbandiidid on oma poliitiliste vastaste füüsiliseks hävitamiseks alati kasutanud orjatööd, seda alates GULAG-ist ja punakhmeeride surmaväljadest, millest on tänaseks välja kasvanud vasakideoloogiat mahitavate hargmaiste korporatsioonide mõrvarlik kolmanda maailma ekspluateerimine. Punahiina on siin kõigile inimsusevastastele kurjategijatele jätkuvalt eeskujuks. Mingit inimlikku ja inimväärikat tööd ei kujuta ette ei kommunist, sotsialist ega globalist, neile meeldib mugavates kontorites maailmapäästmist jutlustada ja surmaotsustele alla kirjutada, muuhulgas ka rahvaste ja rahvusriikide surmaotsustele. Laske aga klaviatuuril klõbiseda, seltsimehed ja eidekesed, eesti rahvas on üle elanud hulga impeeriume ja globa-

(:) kivisildnik: Teha midagi mõistlikku ja ühiskonnale kasulikku, võib osutuda valgustavaks ja vabastavaks kogemuseks

listlikke tõmblusi, elame üle ka teie uue maailmakorra. Mulle meenutab kogu see kärarikas uue maailmakorra ehitamine üht eelmise okupatsiooni aegset anekdooti, kus Hiina kommunistidel oli parteikoosoleku kavas kaks päevakorrapunkti: kuuri ehitamine ja kommunismi ehitamine. Kuna naelu ei olnud, siis mindi kohe teise päevakorrapunkti juurde. Midagi ei ole muutunud, kaks põlvkonda ludrisid ei saa ühte kartulipõldu menetletud, aga üleilmset homoseksualismi on kõik kanged ehitama. Naeruväärne. Mu meelest on inimese jaoks kartulile allajäämine alandav, tegemist pole ju Stanisław Lemi ulmejutust tuttavate kosmiliste röövkartulitega. Tehniliselt kujutab see kardetud ja üleriigilist hüsteeriat põhjustav kartulivõtmine endast paarisaja grammise ümarate vormidega objekti maapinnalt üles tõstmist ja õõnsasse transporditarvikusse asetamist. Sisse

Kartulipõllul vereringesse paiskunud mahe-endorfiinid, positiivne enesehinnang ja paranenud füüsiline vorm võivad tuua nii mõnegi sündinud parasiidi või sooroslikus ülikoolis parasiidiks õppinud isiku ellu positiivse pöörde.“ (:) kivisildnik

Pealegi ei saa ma aru, miks ei võiks puuembajate põlvkond vahelduseks kartulivarsi õrnalt rinnale suruda. Ülemaailmselt tuntud kliimateadlane Jaak Leer soovitab kartulivõtmist mõjuva abinõuna võõrtööliste ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja jalgrattaga põllule sõitmist ning käsitsi maaviljelust kui üht planeedi päästmise viisi. Tuleb nõustuda, värske õhk ja mõõdukas füüsiline koormus teevad ka tervisele ainult head. Ma näen kartulikoogutamises ühelt poolt sügavat kummardust

Laske aga klaviatuuril klõbiseda, seltsimehed ja eidekesed, eesti rahvas on üle elanud hulga impeeriume ja globalistlikke tõmblusi, elame üle ka teie uue maailmakorra.“ (:) kivisildnik

lõigata või ennast ära katkestada ei ole võimalik, tegu on oluliselt ohutuma tegevusega kui masturbeerimine, mida vasakõpetlased soovitavad tänapäeval juba neljaaastastele lastele.

Foto: Scanpix

rahureligiooni entusiastide suunas – ramadani ajal ma sobivamat jututeemat ette ei kujutagi. Teiselt poolt näen aga kumamas psühhoteraapilist imeravimit. Nurjunud eluvorm, kes on terve elu üritanud

edutult maailma päästa, homoabiellu astuda või, lasermõõk tagumikus, Trumpi valitsust kukutada, võib ehk elus esimest korda saada vaimse ja füüsilise rahulduse edukast kartulivõtust.

Ulatagem noortele sõbrakäsi! Kartulipõllul vereringesse paiskunud mahe-endorfiinid, positiivne enesehinnang ja paranenud füüsiline vorm võivad tuua nii mõnegi sündinud parasiidi või sooroslikus ülikoolis parasiidiks õppinud isiku ellu positiivse pöörde. Pole võimatu, et tekib ka empaatiavõime ning austus reaalseid väärtusi loovate maainimeste vastu. Füüsiline töö on ülimalt mõistlik ja meeldiv alternatiiv satanistlik-pedofiilsele kontorilebrale. Kindlasti ei saa kartuliväljadel kõigist nurjunud eluvormidest, reeturitest ja parasiitidest korralikke inimesi, aga seda võimalust tuleks neile kõigile pakkuda. Millegi mõistliku ja ühiskonnale kasuliku tegemine võib osutuda valgustavaks ja vabastavaks kogemuseks. Kõige rohkem kahju on äbarikest koolinoortest, just neile tuleb ühiskonnal ulatada sõbrakäsi ja kartulikonks.

8

2/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Uus väliskaubanduse ja IT-minister

Raul Siem:

E-valimised peavad olema turvalised ja kontrollitavad“

Mitmekordse kõrgharidusega RAUL SIEM (46) on tuntud kui tõsine töörügaja, kes oma senistes ametites on aidanud üles ehitada Eestit, kus oleks vähem „ärmatamist“ ja „autorollotamist“ ning rohkem ausust ja reeglitest kinnipidamist. Mis plaanid on tal aga uues ametis? Raul Siem, olete pärit Sauelt, kus lõpetasite ka keskkooli. Milline hobi teid koolipõlves enim köitis? Korvpall on olnud üks mu kirgedest, kuid kahjuks ei jää sellega tegelemiseks viimasel ajal eriti palju aega. Tipptasemel ma korvpalli mänginud ei ole, aga koolide tasandil sai omal ajal päris palju võistlustel osaletud. Mis positsioonil te mängisite? Me suhtusime sellesse loominguliselt, olime universaalid. Keskkoolist läksite edasi riigikaitseakadeemiasse, peale seda õigusinstituuti. Miks just sellised valikud? Tagantjärele keeruline öelda. Aga kui järele mõelda, siis õigus on ju meie ümber alati, ükskõik, mida me igapäevaselt teeme – see on valdkond, mis saadab kõiki ja kõikjal. Tunda reeglistikku, milles inimesed igapäevaselt viibivad, on alati ja kõigile väga vajalik.

ri funktsioon loodi, tegutses vabal turul tõesti erinevaid võlgade sissenõudjaid, kellest mõned kasutasid ka n-ö loomingulisi meetodeid. Avalik sektor sellist asja endale loomulikult lubada ei saa. Meie ees-

Ettevõtlus tervikuna muutub. Meil, nagu ka teistel riikidel, on praegu adra seadmiseks õige aeg.“ Raul Siem

märk oli konkretiseerida tegevust, mis oli maksuameti erinevates allasutustes ühe ülesandena ära märgitud, kuid millega sel ajal tegeleti muu töö kõrvalt. Kogu tegevus tuli fookustada ja konkretiseerida. Sealt saime juba esimesed praktikad ja efektiivsuse näitajad.

Kui näen, aga midagi ette ei võta, siis ei saa ma hiljem kellelegi peale iseenda mingeid etteheiteid teha.“ Raul Siem

Teie töömehetee on olnud mitmekülgne ja huvitav. Pärast ülikooli liikusite rahandusministeeriumi välislaenude osakonda, seejärel leidsite end 1999. aastal maksuametis, kus teie peamiseks tööks oli maksuvõlgade sissenõudmise funktsiooni loomine. Esmapilgul kõlab see päris karmilt. Silme ette tulevad sellised üheksakümnendate aastate inkassofirmade jõulised „kapid“. Jah, see oli üks suuremaid väljakutseid. Tol ajal, kui maksuhaldu-

Võin öelda, et kõik need tänased erinevad võlateatised ja muud automatiseeritud protsessid on alguse saanud selle süsteemi loomisest. Pärast seda olite neli aastat Tallinna Vangla asedirektor. See koht oli selles mõttes huvitav, et just sel ajal oli vanglasüsteem ümberkorraldamisel. Personaliküsimused olid teravalt päevakorral – sooviti minna üle eestikeelsele personalile ja keeleoskus oli üks prioriteetidest. Seetõttu pidime palju inimesi välja vahetama ja meid

RAUL SIEM kummitas suur personali nappus. Ühel hetkel oli Tallinna vanglas 1300-1400 kinnipeetavat ja neid valvas 10-11 inimest. Aga me saime hakkama. Milliseid markantsemaid seiku sellest ajast meenub? Vangla on ikka selline koht, kus on palju huvitavaid inimesi koos ja üldiselt on nad ka väga leidlikud. Ikka toimus mingeid näljastreike ja väiksemaid meelsusavaldusi. Aga nagu ma ütlesin, kinnipeetavad on leidlikud ja kuna neil on ka palju aega, siis on neil oma päevade sisustamiseks hulganisti erinevaid ideid. Keelatud esemete toomise vanglasse saime küll enam-vähem kontrolli alla, aga sellest hoolimata tuli ette olukordi, kus leidsime näiteks seljakotte kandvaid tuvisid. Vangid on ka suhteliselt head juristid. Erinevad kaebused ja kohtukaasuste initsieerimised on üks nende eneseväljenduse vorme. Nad tunnevad

oma õigusi väga hästi ja püüavad oma õiguste eest seista. Sellega tuleb arvestada. Pärast seda töötasite kuus-seitse aastat advokaadibüroos. See aeg oli samuti äärmiselt huvitav. See oli valdkond, mis minu professiooniga ka kõige paremini haakus. Sel perioodil sai tegeletud väga paljude teemade ja juhtumitega. Teil on ka endal õigusbüroo ja isegi idufirma. On. Aga viimasel ajal pole olnud kahjuks aega oma ettevõtte tegevusse panustada ning praegune ametikoht on selle võimaluse sootuks ära võtnud. Olen õigusbüroo tegevuses oma aktiivsuse minetanud. Idufirma on olemas, aga nagu nendega ikka – mingil ajahetkel tekib mingi nägemus toodetest, mis võiksid turule tulla, seejärel neid tooteid testitakse, püütakse leida tarbija jne. Aga ilma rahata loomulikult väga kaugele ei jõua.

44 Sündinud 5. juunil 1973. 44 2019-2020 siseministeeriumi ministri nõunik. 44 2018 OÜ Daan Õigusbüroo juhataja. 44 2011-2018 Advokaadibüroo Hansalaw jurist konsultant. 44 2007-2011 Tallinna Vangla direktori asetäitja julgeoleku ja järelevalve alal. 44 1999-2007 Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade sissenõudmise osakonna juhataja. 44 Lõpetas 1996. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemia ja 2002. aastal Tartu Ülikooli õigusinstituudi õigusteaduse erialal. 44 Valdab eesti, inglise, vene ja soome keelt. 44 Abielus, kolme lapse isa. 44 Kuulub Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda.

www.ekre.ee

2/2020

EESTI EEST!

Kui kaugele te jõudsite? Me saime töötava prototüübi valmis ja suutsime ka mõned müügid teha. Mulle siiski tundub, et see kontseptsioon ei ole praegusel hetkel turul enam nii vastuvõetav ega lenda enam.

Foto: erakogu

Mis idee see täpsemalt oligi? See oli õigusteenuse hankimise platvorm. Idee seisnes selles, et vähendada inimese ajakulu endale vajaliku õigusteenuse osutaja leidmisel ja tagada, et inimene saaks just oma vajadusele vastava õigusteenuse talle vastuvõetava hinnaga. Kuidas jõudsite äratundmisele, et võiksite liituda rahvuskonservatiividega? See oli poliitikamaastikul üsna ebatraditsiooniline algus. Üks hea tuttav, kes on EKRE asutajaliige, kutsus mind erakonna suvepäevadele, et väga tore koht, kui on huvi, siis tule. Mõtlesin, et kuna ma polnud varem poliitikaga seotud üritustel käinud, siis miks mitte. Üks tingimus oli, et sel juhul oleks viisakas olla ka erakonna liige. Ma ei taha siiski öelda, et oleksin läinud näiteks sotsiaaldemokraatide suvepäevale, kui mind sinna kutsutud oleks. Aga kui tõsiselt rääkida, siis ei olnud minu jaoks küsimus mitte suvepäevadel käimises, vaid ikka maailmavaates – just rahvusluse pool, omariiklus ja kõik, mis sellega kaasneb. Oluline on teada, kus on meie juured. Enne seda te poliitikast huvitatud ei olnud? Olen poliitikat jälginud kogu aeg,

poliitika on mind alati kõnetanud. Ja selliste erinevate kokkulangevuste kaudu jõudsingi ise poliitikasse. Te töötasite sel ajal õigusbüroos. Kas erakonnaga liitumise järel muutus ka teiste suhtumises midagi? Ei, absoluutselt mitte. Lõite kaasa kohalikus poliitikas ja olite Rae valla volikogu liige. Praegu, tõsi küll, olete ministriameti tõttu oma volitused volikogus peatanud. Kuidas kohalikud külamehed teie uue ameti vastu on võtnud? Ausalt öeldes on see uus amet nii tihe, et mul ei ole üldse aega puutuda kokku, nagu te väljendasite, kohalike külameestega. Aga küll need ajad ka tulevad. Tööpäevad on pikad, hommikul kaheksast õhtul kella üheksani,

on üsna normaalne ka see, et pead arvestama võimalusega sellisteks pakkumisteks. Ma ei räägi konkreetsest ministriametist, vaid üleüldiselt. Iga sellisel positsioonil olev isik on enda jaoks arvatavasti juba varakult välja mõelnud, et kui selline mõte peaks erakonnal, fraktsioonil või kellel iganes tulema, siis on vastus põhimõtteliselt juba peas olemas. Ei saa öelda, et ma oleks nädal aega kodus mõtelnud; ma ütlesin peaaegu kohe, et olen valmis selle väljakutse vastu võtma. Pärast uudise avalikustamist tundus, et avalikkuse reaktsioon oli pigem positiivne, kuigi seesama ministrikoht on olnud justkui neetud. Üks asi, mida teie kohta mainiti oli see, et võitsite erakonna juhi ja ülemuse Mart Helme usalduse. Kuidas see usaldus võideti?

Kui hakkame pausi pidama, siis maailm sõidab meist lihtsalt mööda.“ Raul Siem

mõnikord ka keskööni. Ega pärast tööpäeva väga palju aega ja energiat suhtlemiseks üle ei jää. Olite siseminister Mart Helme nõunik. Kui ta tegi teile pakkumise hakata väliskaubanduse ja infotehnoloogia ministriks, siis kuidas reageerisite? Eks võttis veidi mõtlema, aga ministri nõuniku tasemel töötades

Sellele küsimusele oskab kindlasti Mart Helme ise täpsemalt vastata. Ent üldjuhul võidetakse usaldust ikkagi sellega, et tehakse head tööd. Arvestades, et mulle ei olnud etteheiteid, siis see ongi usaldus. Nõunikuna paistsite silma kohusetundliku ja initsiatiivika inimesena. Teid kuulatakse. Kindlasti saaks palju rohkem ära teha, ja ka palju põhjalikumalt. Mulle meeldib, kui mingeid protsesse on vaja käima tõmmata ning vedada. Kui näen, aga midagi ette ei võta, siis ei saa ma hiljem kellelegi peale iseenda mingeid etteheiteid teha. Mul on piisavalt palju initsiatiivikust, nii et kui saan õla alla panna, siis tulebki õlg alla panna. Kas oli ka hirmu, kuidas selle kõigega toime tulla? Muidugi oli see minu jaoks uudne olukord. Vaevalt et kellelgi on sellisesse positsiooni sisenedes liiga palju kindlust. Sind visatakse vette ja sa kas ujud või upud. Mis oli esimene asi, millega te oma ministritööd alustasite? Kõigepealt tuli hoolitseda, et ei tekiks tühimikku, mida ministrivahetus alati kaasa võib tuua. Me oleme eriolukorras, kus on olulised rahaküsimused ja see, et kõik toetused jne jõuaksid ettevõtjani. Ei saa tekitada mingit mugavus­ tsooni, ei ole ju nii, et terve majandus ootab, kuni uus minister kohaneb. Kogu tegevus oligi suunatud nii, et kõik meetmed saaksid rakendatud. Kas olete oma ministeeriumi inimestega juba tuttavaks saanud? Maja on suhteliselt tühi, enamik inimesi on piirangute tõttu kodusel tööl. Aga mul on väga suured ootu-

9

sed ja usun, et jõuame teha koos väga palju asju. Olemas on ju professionaalne ja asjalik meeskond. Mis on edasised põhilised tegevusplaanid? Oleme pannud paika rutiini edasiste korraliste kohtumiste osas. Loomulikult on vaja kohtuda allasutustega – pean ju oma väljakut tundma. Samuti kohtumised erinevate erialaliitudega. Edasi hakatakse mind kurssi viima detailsemalt. Teie valdkonda kuuluvad väliskaubandus, IT, lisaks Eesti Post… Väliskaubandus on praegu pausil. Kui me hakkame pausi pidama, siis maailm sõidab meist lihtsalt mööda. Me peame olema valmis selleks perioodiks, mil paus otsa saab. Väliskaubandus on väga selge prioriteet. Mis puudutab Eesti Posti, siis selles osas ma ei ole jõudnud veel detailidesse laskuda. Praegu on väga oluline eksportivate ettevõtete ning Eesti toorainet kohapeal väärindavate ja töökohti loovate ettevõtete toetamine. Eestit on e-riigina alati uhkelt välja toodud. Milline on tegelik seis? Eesti e-riik on väljast võib-olla suurem kui seest. Tundub, et oleme selles valdkonnas kinni ideoloogilise kännu taga ega tea, kuidas edasi minna. See põld on hästi lai. Tahan tekitada selles sektoris rohkem sünergiat. Kohtusite ametisse astudes ka presidendiga, kes on suur Eesti e-riigi reklaamija. Seda rääkis ta ka kohtumisel, et e-riik on talle südamelähedane. Ja ta on Eestit e-riigi kuvandiga välisturgudel müünud. Me peame seda tööd nii või teisiti edasi tegema. Erakonna jaoks on üks oluline valdkond e-valimiste läbipaistvaks ja usaldusväärseks muutmine. E-valimised peavad olema turvalised ja kontrollitavad. See on minu ja meie erakonna väga põhimõtteline seisukoht. See on see töö, mida peame nüüd edasi tegema. Millisena me tuleme välja koroonakriisist, arvestades väliskaubanduse halvatust ja kõike muud? Selle küsimuse üle arutab suurem osa maailmast. Tundub, et endised ajad, mil inimesed tundsid end äärmiselt turvaliselt ja käitusid vabalt ning enesestmõistetavalt, kohe tagasi ei tule. Ettevõtlus tervikuna muutub. Paljud sektorid peavad oma tegevusi ümber vaatama. Meil, nagu ka teistel riikidel, on praegu adra seadmiseks õige aeg. Loodan muidugi, et viiruse levik ja eriolukorrast tulenevad tagajärjed on siiski ajutised. Kindel on see, et üheskoos tegutsedes saame kriisist kiiremini üle. Riik aitab siin mitmesuguste võimalustega.

10

2/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

President

Arnold Rüütel

Arnold Rüütel:

Kriisist jagusaamine teeb meid tugevamaks

Koroonakriis tuletab meile meelde, kui tähtis on ühele riigile võimekus sulgeda ohu korral kiiresti piirid ja toita oma rahvas väljastpoolt tuleva abi kadumisel ise ära, ütleb EKRE auesimees ARNOLD RÜÜTEL, kes oli Eesti Vabariigi president aastatel 2001-2006. Mis mõtteid teis maailma tabanud viirusepuhang tekitab? Kõigepealt sügav kaastunne kõigile, kes selle koroonapandeemia käigus on kaotanud lähedase inimese. Ma ei kahtle selles, et taolised rünnakud tabavad inimkonda ka tulevikus. Viirused muutuvad elujõulisemaks. Nende rünnakute tõrjumine nõuab teadlastelt tõsiseid pingutusi ravimite väljatöötamiseks. Antud juhul tuleb tunnustada neid teadlasi, kes suutsid võtta nii lühikese ajaga koroona tõrjeks katsetusele mitmed ravimid. Koroonakriis tuletas meile veel kord meelde neid põhimõtteid, mida tuleb ikka silmas pidada. Need on meie riigi võimekus sulgeda ohu korral kiiresti piirid. Meie võimekus oma rahvas väljastpoolt tuleva abi kadumisel ise ära toita. Ja meie võimekus vähendada ääremaastumist. Igast kriisist jagusaamine teeb meid tugevamaks. Eesti ühiskond on viimasel ajal polariseerunud. Kuidas selleni jõuti ja kuidas seda parandada? Sellele küsimusele vastates tuleb vaadata ajalukku ja võtta arvesse kõike, mis on toimunud alates taasiseseisvumisest kuni praeguse ajani. Inimeste hinge on jäänud vaevama teatav ajalooline taak, mis tekitab tänini umbusaldust valitsusringkondade vastu. Näiteks rublatähtede müük ja selle eest saamata jäänud raha, praakrelvade ost Iisraelist ja Vene sõjaväepensionäride Eestisse jäämist puudutanud 1994. aasta juulilepped. Meie tolle aja noorema põlvkonna esindajatest moodustatud valitsuse põhimõte­

oli, et raha otsustab kõik. Nõukogudeaegsed ettevõtted müüdi välismaalastele ja tehingutelt võeti vahendustasu. Eespool nimetatud tegudest on ühiskonda talletunud pinged ja tekkinud polarisatsioon. Ühiskonnale ei ole nimetatud väärtegusid heastatud. Ainus võimalus olukorda parandada on tulevikus niisuguseid tegusid vältida. Mis on teie hinnangul meie suurimad probleemid praegu? Esiteks kasvav sotsiaalne lõhe jõukate ja vähem jõukate vahel. Ligi viiendik meie inimesi elab suhtelises vaesuses. Teiseks madal sündimus, mis ei võimalda rahvastiku taastootmist ning fakt, et ligi 100 000 inimest on kolinud paremaid majandustingimusi otsides välismaale. Kolmandaks nimetaksin ülemäärast linnastumist, mis on kahjustanud maaelu. Maal on tekkinud sotsiaalmajanduslik olukord, mis ei ole soosinud ühistuliste ettevõtete tekkimist. Maailma enam arenenud riikides on ühistute liikmeid ligi veerand elanikkonnast. Eestis on inimesed maapiirkondade tõmbekeskustest lahkunud, seal ei ole loodud väikeettevõtteid, mis oleksid võinud tegutseda ühistulistel alustel. Kui palju peaksime immigratsiooni piirama, et oma rahvas ei jääks vähemusse? Kõiki rahvaid tuleb austada, kuid massilisi rändeid ühest maailma piirkonnast teise pole õige toetada. Rahvaid tuleb aidata nende kodu-

www.ekre.ee

44 Sündinud 10. mail 1928 Saaremaal. 44 Õppinud Jäneda põllu­ majandustehnikumis ja Eesti Põllumajanduse Akadeemias agro­noomia erialal. 44 Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks. 44 Aastatel 1995-2001 Riigikogu liige. 44 Aastatel 2001-2006 Eesti vabariigi president. 44 Aastast 2012 EKRE auesimees.

Arnold Rüütel püüdis presidendina pooli mitte valida ja päevapoliitikasse mitte sekkuda

maal ja seda ka materiaalselt, näiteks toiduainetega, millel on pikk säilivusaeg. Oleks vale tuua Eestisse massiliselt võõrtööjõudu. Meie rahvuslik struktuur on niigi juba muutunud. Enne sõda oli Tartu rahulepingu järgsetes piirides mitte-eestlastest elanikke 12%. Ajal, mil me iseseisvuse taastasime, oli mitte-eestlasi aga ligi 33%. Tookord, Tiit Vähi valitsuse ajal, moodustasime me remigratsioonifondi, millest aitasime neid, kes soovisid oma kodumaale tagasi kolida. Vähearenenud riikide kodanikele tuleks võimaldada hariduse omandamine meie ülikoolides, aga tingimusel, et nad pöörduvad kodumaale tagasi ja kasutavad meil omandatud teadmisi ja kogemusi oma riigis. Kuidas peab Eesti käituma oma suure naabri Venemaaga? Eestlased on oma territooriumil põlisrahvas ja me oleme siin elanud aastatuhandeid. Naabritega tuleb muidugi suhelda. Boris Jeltsiniga suutsime me paljus kokku leppida. Jeltsin oli ka see, kes tegi ettepaneku Balti riikide liikmelisuse taastamiseks ÜRO-s. Eesti peab Venemaaga suheldes lähtuma Euroopa Liidu seisukohtadest. Ukraina küsimuses näiteks sellest, et täidetaks Minski läbirääkimiste otsuseid. Aeg-ajalt tõstatub teema Vabariigi Presidendi institutsiooni vajalikkusest ja otstarbekusest Eestis. Milline on teie vaade sellele küsimusele? Presidendi institutsioon on kahtlemata riigile vajalik. Riiki tuleb vaadelda püramiidina, mille aluse moodustab rahvas ja kohalikud omavalitsused, neist ülalpool on ühiskondlikud organisatsioonid ja riiklikud struktuurid kuni valitsuse ja parlamendini välja. Presidendi institutsioon peab

ühendama seda püramiidi ja jälgima, et see oleks tasakaalus. Milline peaks olema presidendi roll Eesti-suguses väikeriigis? Oluline on, et rahvastikupüramiid oleks jälgitav ja suunatav ning võimustruktuuride vahelised pinged maandatud. Minu ajal oli tegev presidendi akadeemiline nõukogu, kuhu kuulusid Teaduste Akadeemia president ja umbes viieteistkümne valdkonna tippteadlased, samuti ühiskondlike organisatsioonide esindajad. Sellel foorumil sai tõstatada riigile olulisi küsimusi ning edastada need hiljem valitsusele ja Riigikogule.

Massilisi rändeid ühest maailma piir­konnast teise pole õige toetada.“ Arnold Rüütel

Kui palju peaks president sekkuma päevapoliitikasse ja nii-öelda pooli valima? Mina püüdsin presidendina pooli mitte valida. Kui tegutsesin, siis üksnes juba nimetatud akadeemilise nõukogu ja ühiskondlike organisatsioonide kaudu. Kellegi päevapoliitikasse ma ei sekkunud ja püüdsin alati hoiduda ühe või teise poliitiku väljaütlemiste kommenteerimisest. Kuidas peaks Eestis presidenti valima, kas rahvahääletusel või senisel moel? Vastavalt kehtiva põhiseaduse 5. peatüki § 79 kohaselt valib presidendi kas Riigikogu või valimiskogu. Seda sätet tuleks muuta, sest Riigikogu ei sobi presidendi vali-

Foto: KVS.

jaks. Seal toimub pidev erakondade debatt ja üksteist püütakse maha teha. Kellele otsustusõigus anda, on aga väga tõsine küsimus. Õigem oleks presidendi üldrahvalik valimine. Tähtis on aga see, et valimisõigus oleks vaid põhiseaduse järgi kodakondsust omavatel inimestel. Milline võiks Eesti välja näha kümne aasta pärast? Eesti peaks suutma täita kaasaja nõudeid, nagu näiteks süsinikuheite vähendamine ja looduskeskkonna puhtana säilitamine. Praegu on Eestis heal järjel infotehnoloogia, põllumajandustootlikkuse näitajad ja ka üldise tööviljakuse tase. Lahendada tuleks aga keskkonnasäästlik energiatootmise probleem. Milline on teie kui EKRE auesimehe hinnangul EKRE roll tänasel poliitilisel maastikul? Ma leian, et EKRE on püüdnud Eestis esinevaid probleeme lahendada ja teeb seda ka edaspidi, igat sammu väga hoolikalt kaaludes. Millega te tänasel päeval tegelete? Varasematel aastatel osalesin mitmesugustel rahvusvahelistel konverentsidel ning pidasin seal ka ettekandeid. Nimetada võiks Marmara Grupi Fondi majandusfoorumit Istanbulis, Kultuuridiplomaatia Instituudi üritusi Berliinis ning Crans Montana Foorumit, mida on korraldatud maailma eri paigus. Praegu ma enam pikki reise ette ei võta, kuid tegutsen Eestis toimuvatel rahvusvahelistel konverentsidel ja välissaatkondade korraldatud teiste riikide rahvuspühade tähistamisel. Samuti nendes ühiskondlikes organisatsioonides, mille loomise juures olen ise olnud. Nimetada võiks Eesti Looduskaitse Seltsi, B. G. Forseliuse Seltsi, Eesti Rukki Seltsi, Eesti Väikesaarte Kogu.

3 www.ekre.ee

2/2020

EESTI EEST!

kordumakippuvat küsimust

11

Kai Rimmel,

Riigikogu majanduskomisjoni liige (EKRE)

on rubriik, kus poliitikud vastavad neile sageli esitatavatele küsimustele

Miks EKRE ei taha praegu kärpida avaliku sektori palkasid?

Aeg-ajalt kostab ideid, et riik peaks langetama avaliku sektori palkasid. Avalik sektor – see on lisaks riigiametnikele ka õpetajad, politseinikud, päästjad, sõjaväelased, muuseumitöötajad, raamatukogutöötajad. Mitusada tuhat inimest. Riigieelarve kulude kokkutõmbamine on küll vältimatu, aga palgakärbe peaks kõigist kärpevõimalustest olema kõige viimane. Eestis olid koroonaviiruse ohjeldamiseks kehtestatud piirangud leebed, võrreldes mitme Lõuna-Euroopa riigiga, kus kodust välja Nimelt on rahvuskonservatiivid tohtis minna ainult erandjuhtudel veendunud, et kui praegu asuda palkasid kärpima, teeb see majandusele kasu asemel kahju. ReformierakonKas valitsuse poolt EKRE ministrite na palgakärpepoliitika 2008. aasta nõudmisel koroonaviiruse tõkestamiseks majanduskriisi ajal süvendas, mitte kehtestatud meetmed olid liiga karmid? ei leevendanud majanduslangust. Kui praegu võetaks kuulda oraKõige selle juures on märkimisvaparteid ja mindaks riigiteenisPigem vastupidi. Eesti reageeris tujate palkade kallale või tõstetaks koroonaviirusele kiiresti ja seetõttu väärne, kui vähe läheb Rootsi riigi makse, siis teeksime sama vea, ei olnud vaja kasutada nii drastilisi suur surmade arv korda opositsioomida Eesti valitsus tegi kümmemeetmeid nagu Itaalias ja Hispaa- nis istuvale Reformierakonnale. Nii Kaja Kallas, Jürgen Ligi kui ka kond aastat tagasi. Riiklike palkanias, rääkimata Hiinast. de kokkutõmbamine kahandaks Euroopa hakkab tasapisi ava- Valdo Randpere on viimased kaks maksu­laekumisi mitmesaja miljoni nema, aga mitmes Euroopa riigis ei kuud tegelenud peamiselt avalikkueuro võrra ja süvendaks maksulanolnud inimestel pikka aega lubatud se veenmisega selles, et Eesti valitgust mitme protsendipunkti võrra. käia ei väljas jalutamas, jooksmas sus on üle reageerinud ja eeskuju EKRE leiab, et riigi eelarvepoega jalgrattaga sõitmas. Kodust tuleks võtta liberaalsest Rootsist, liitika peab olema kontratsükliline. lubati lahkuda ainult hädavajalike kes hoiab inimkaotustele vaatamaSee tähendab, et majandusraskuste ostude tegemiseks, koeraga jaluta- ta majandust käimas. Majanduse ja ajal ei tohi langust palkade vähenmiseks või meditsiinilise eriolukor- inimelude kaalukausile panemine on minu jaoks sügavalt ebaeetiline. damisega süvendada – eelarvera puhul. Nagu kõlas üks hiljutine kärpeid on parem teha majanduse Ka õiguskantsler Ülle Madise kasvufaasis. Kasvufaasis on tööpuuütles ETV intervjuusaates „Esimene Facebooki kommentaar: „Olgu Jumal tänatud, et Reformierakond duse asemel tööjõupuudus ja koonstuudio“ eriolukorda kommenteedatud inimestel on lihtsam uut tööd rides, et tegelikult me elame Ees- praegu võimul ei ole.“ Reformieraleida. Headel aegadel on kärpimine tis väga palju paremini kui paljud konna juhtimisel loetaks Eestis survalutum. inimesed teistes Euroopa riikides. nuid mitte kümnete, vaid sadadega Nii ongi praegune valitsus Madise märkis, et kui lõunaeuroop- ning, arvestades Reformierakonotsustanud, et koroonakriisis aidalastele näidataks videot, kuidas na majanduspoliitikat, ootaks ees takse ettevõtteid ning langetatakse Eestis inimesed 2 + 2 reeglist kinni praegusest oluliselt rängem majanmajanduskeskkonna ettevõtjasõbpidades jalutamas, jooksmas või duslangus. ralikumaks muutmiseks makse. rattaga sõitmas käivad, siis nad ei Loomulikult ei pääse 2021. aasta jõuaks ära imestada, milline paraeelarve kärbetest, aga selleks ei diis Eesti on. minda palkade kallale, vaid Koroonaviiruse leviku kontrolli tehakse riigieelarve revisjon, alla saamiseks kehtestas eriolukorra milles lõpetatakse mõttetud 16 Euroopa Liidu riiki, 11 riiki kehvõi väheefektiivsed kulutused. testasid piirangud. Haigestumise Teisisõnu, vaadatakse hoolija suremuse statistikat analüüsides kalt üle, mille peale rahva raha on näha, et neil riikidel, kes asukulutatakse. Muu hulgas tuleb sid tegelema viiruse tõkestamise ja riigieelarvest välja kaevata niimahasurumisega, on läinud parenimetatud puukfirmad, MTÜ-d mini. Liberaalse ehk nn süütu pealtja sihtasutused, mis on seotud vaataja hoiaku valinud Rootsis on Avaliku sektori palkade kärpimine varem võimul olnud erakondade inimkaotused kordades suuremad süvendaks majanduslangust juhtfiguuridega. kui naaberriikides. Foto: KVS

Miks EKRE ei taha Eestisse odavat võõrtööjõudu? Odava tööjõu sisseränne paneb Eesti madala palga lõksu, ei soodusta innovatsiooni, tehnoloogilist arengut ega meie oma inimeste tagasipöördumist välismaalt. See muudab Eesti mahajäänud ja vaeseks võõrrahvastikuga täidetud riigiks. Võõrtööjõud kisub palgataseme alla ja eestlased jätkavad kodumaalt lahkumist, mis on rahvusriigi jaoks väga ohtlik tendents – sisuliselt tähendab see rahvastiku väljavahetamist. Meil on juba praegu kolmandik elanikkonnast välispäritolu isikud, kes toodi Eestisse nõukogude ajal, kusjuures samuti töörände raames. Meie arvates peab riik looma kõik tingimused selleks, et Eesti inimeste palgad tõuseksid ja väljaränne peatuks. Inimesi, kes võiksid Eestisse naasta, on üle saja tuhande. Kui ettevõtja rajab oma äritegevuse vaesematest riikidest juurde voolavale „orjatööjõule“, mille tagajärjel eestlane peab suurema palga lootuses maalt linna kolima või välismaale põgenema, siis pole see riigi seisukohast jätkusuutlik. Inimene peaks saama oma kodus elada ja seejuures ka elamisväärset palka saama. Odava tööjõu soosijate jutt sel-

lest, et eestlane ei tule enam põllutööle, ei vasta tõele. Taolisi väiteid esitavad peamiselt suurtöösturid odava tööjõu kasutamise õigustamiseks. Tegelikkuses on paljud põllutöö tegijaid sedasama tööd tegema läinud välismaale, s.t nad ei ole nõus rügama orjapalga eest. Maaeluminister Arvo Aller on väga õigesti küsinud: miks peab eestlane korjama maasikaid Soomes, kui ta võiks seda teha omas kodus? Läinud kuul selgus, et koroonakriisi tõttu tööta-tegevuseta jäänud inimeste huvi maale tööle minemise vastu on märgatavalt kasvanud, välistööjõu kadumise üle kaevanud talunikud lausa imestavad, et maatöökohtadele on tekkinud konkurss. Kui aga kurdetakse, et pole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, siis tuleb muuta täiskasvanute ümberõpet Eestis. Kui pole keevitajaid, siis tuleb hakata keevitajaid koolitama. Selge on see, et riik peab ettevõtlust soodustama ja seda püüab valitsus ka teha. Aga samas ei ole riigi ülesanne ettevõttele välismaist odavtööjõudu ette kanda. Riik peab esmajoones hoolitsema oma inimeste tööhõive eest. Eestlane peab saama tööd ja leiba omal maal.

Eestlane võiks maasikaid korjata Eestis, mitte Soomes

Foto: Scanpix

12

2/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

VESTLUSRING

Kas maailm on pärast koroonakriisi ohtlikum paik? Kümned tuhanded hukkunud, langev majandus, Venemaa sõjaväe transpordilennukid ja autokolonnid NATO liikme Itaalia pinnal, Euroopa Liidu tegevusetus… Kuidas mõjutab koroonakriis meie elu ja julgeolekut ning mida me kriisist õpime? Arutlevad Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed Leo Kunnas, Alar Laneman ja Riigikogu väliskomisjoni liige Anti Poolamets. Koroonakriisi kohta on öeldud, et maailm on sõjas. Kas see on sõda? Leo Kunnas: See kriis ei ole päris sõjaolukord, aga kriis võib sinnamaani minna. Sellel on potentsiaali areneda julgeolekukriisiks ja selleks peab valmis olema. Edasi võib julgeolekukriis areneda ka sõjaks. Alar Laneman: Pandeemia vastu võitlemisest rääkides võib sellist võrdlust isegi kasutada, see võimaldab paremini kavandada oma tegevusi. Vastane on viiruse näol olemas, üllatus ja ootamatuse aspekt ka, tegevust haiguse vastu kirjeldatakse tihti võitlusena. Sarnaselt sõjale tabas ka pandeemia tervet ühiskonda ning muutis elukorraldust. Leo Kunnas: Jah, inimesed surevad, aga surevad vanemad inimesed. Sõjas surevad ikkagi peamiselt nooremad. Tänapäeval kasutatakse mõisteid kriis ja sõda natuke kergekäeliselt. Kui inimesed ei saa omavahel läbi, siis on suhtekriis, on majanduskriis, iga asi on sõda – kaubandussõda, majandussõda… Siin on ikkagi vahe sees – meil on küll eriolukord, aga see ei ole sõjaseisukord. Meil on tervisekriis ja sellele järgneb majanduskriis. Kui majanduskriis muutub liiga sügavaks, siis on olemas oht, et see läheb üle julgeolekukriisiks. Kas Euroopa Liit ja NATO reageerisid adekvaatselt? Alar Laneman: Euroopa Liit oli tühi koht, kasutu. Aeglane reaktsioon hakkas tekkima alles kriisi haripunktis. Leo Kunnas: Jah, Euroopa Liit oli kriisi algfaasis nõrk ja rahvusriigid ise olid sunnitud tegutsema oma elanikkonna kaitseks, keegi teine seda ei teinud. Euroopa Liit magas alguse maha, kuid saab nüüd reageerida eskaleeruvale majanduskriisile. Eks ole siis näha, mida EL ära teeb, eriti pidades silmas Itaaliat ja Hispaaniat, kes on Euroopas kõige raskemas seisus. Edasine sõltub otsustest, mida ei tee mitte ainult

need riigid ise, vaid ka Euroopa institutsioonid. Anti Poolamets: Siit tulebki välja, et suurim oht Euroopa Liidu püsimisele tuleb mitte väljast, vaid seestpoolt. Need on föderalistid, kes nõuavad üha rohkem võimu tsentraliseerimist. Kruvide pingule keeramisega peletasid nad Suurbritannia Euroopa Liidust eemale. Ka praeguse kriisi lainel nõuavad nad ei midagi muud kui veelgi rohkem võimu Brüsselile. Samas on koroonakriisi tõttu saanud tagasilöögi piiride taastamine. „Vaba liikumine“ ehk täpsemalt öeldes riigipiiride kontrollimatus on ammu pankrotis. Selle tõestuseks oli pagulaskriis, kui illegaalsete immigrantide massid jalutasid Kreeka piirilt Stockhol-

Kremli propaganda ei jäta ühtki võimalust kasutamata: märtsi lõpus saatis Putin Põhja-Itaaliasse lennukitega materiaalset abi, mida Vene lippudega varustatud veoautodega demonstratiivselt laiali veeti Foto: Scanpix

mini ning terrorismist sai „uus normaalsus“. See tõestas, et Euroopa ei kontrolli või ei taha kontrollida, mis tema territooriumil toimub.

Euroopa Liit oli tühi koht. Kasutu ja aeglane reaktsioon hakkas tekkima alles kriisi haripunktis.“ Alar Laneman

Mäletame, et Euroopa Komisjoni juht nõudis põikpäiselt piiride lahti hoidmist. „Koroona welcome“, just nagu „refugees welcome“. See on dogmatism, mis seab ohtu inimeste elud. Leo Kunnas: Mis NATO-sse puutub, siis see kriis iseenesest ei mõjuta NATO-t palju, NATO ei ole pidanud reageerima, NATO transpordilennukeid on kasutatud pigem abistamiseks. Ent kuna käes on majanduskriis, siis on paljud riigid sunnitud vähendama kaitsekulutusi ja kui see läheb tagasiteed, siis on olukord üsna ettearvamatu. Iseseisvat kaitsevõimet on alati vaja. Just sellest kriisist peab õppima ja parandama oma tegematajätmised. Kuidas mõjutab koroonakriis tulevasi riikidevahelisi suhteid? Leo Kunnas: Kui kriis peaks edasi arenema, muutuvad riikide omavahelised jõuvahekorrad ning loomulikult tekib kiusatus seda muutumist ära kasutada. Anti Poolamets: Riikidevahelistes suhetes võtab praegu tuure üles süüdlaste otsimine. Rahvusvahelisi suhteid see mõistagi sõbralikumaks ei muuda. USA näitab näpuga Hiinale, Itaalia on Euroopa Liidus põhjalikult pettunud. Põhjaja Lõuna-Euroopa on tülis ühiste võlakirjade loomise pärast, mis sisult tähendaks lõunapoolsete EL-i liikmesriikide võlgade laadimist põhjapoolsete turjale. Me näeme siin lõhesid, mis tulevad kaugest

ajaloost. Martin Lutheri ajast pärit lõhed on selgelt nähtavad. Euroopa Liidu finantsjulgeolek on väga ebakindel. Rahandusest tulenevad riskid võivad kiiresti jõuda kõva julgeoleku valdkonda. Alar Laneman: Praeguse seisuga suureneb riikide iseseisva otsustamise tahe ja võime. Riigid on näinud, et tõsisema häda puhul ja kiiresti arenevas hädaolukorras tuleb ennekõike loota oma jõududele ja vahenditele ning need jõud peavad riigis olemas olema. Liiga pikad ja riikide mõjualast kaugele jäävad eluliste funktsioonide tarneahelad vaadatakse üle ning mis vähegi võimalik tuuakse riikide otsustusprotsessile lähemale. Leo Kunnas: Praegu me näeme selgelt, et Hiina positsioon tugevneb, Hiinal on õnnestunud suruda see viirus maha drastiliste meetoditega, riigi majandus hakkab juba taastuma ning elavnema, erinevalt teistest riikidest, kus suurte piirangute tõttu majandus väga palju kannatab. Hiina on praegu moraalselt ja propagandaalaselt tugev, ta on positsioonis, kus saab anda teistele abi. Kuigi viirus on saanud alguse Hiinast, on Hiinal nüüd võimalus näidata end abistava riigina. Anti Poolamets: Just! Rahvusvahelises plaanis on julgeolekupoliitiliselt ootamas ees suured muutused, eriti seoses Hiinaga. Trump tuli USA-s võimule loosungiga „America First“. See tähendas ka riigi majandushuvide kaitsmist

www.ekre.ee

hoopis teise kvaliteediga. Juba siis algas Hiinast välja tõmbumine ja USA tööstuse kaitsmine. Nüüd on USA-s Hiinast tagasitõmbumise osas, eriti strateegiliste majandusharude puhul, tugev konsensus. Hiina tohutu majanduskasvu taga olid ju paljuski Lääneriigid ja USA, sest globalistide majandusmudeli puhul kanditakse töökohad kõige odavama tööjõuga piirkondadesse. Seega sai Hiina kompartei igal aastal triljonite dollarite väärtuses kingitusi konkurentidelt, kelle juures samal ajal majandus nõrgenes ja töötajad lendasid tänavale. Trumpi administratsioon on öelnud, et Hiina varastab neilt aastas intellektuaalset omandit 600 miljardi dollari eest. Lääs on lasknud sellel siiani sündida, jättes oma turu kaitseta. Lääs on seega ise Hiina kommunistliku partei ambitsioonide, muuhulgas sõjaliste taotluste ämmaemand. Tänu Donald Trumpi poliitikale kärbitakse Hiina tiibu, nende kasv saab olema aeglasem, ent pürgimine teiselt kohalt maailma esimajanduseks jätkub. Hiina sõjaline ja majanduslik aktiivsus, eriti kolmanda maailma riikides, ei vaibu. Eesti peaks võtma midagi ette kroonilise negatiivse kaubavahetuse bilansi osas Hiinaga. Võiksime oma ostuharjumused üle vaadata ning näiliselt odava Hiina kauba asemel eelistada eestimaist. Senikaua, kui ostame sealt sadade miljonite eest rohkem kui müüme, oleme tervikuna vaesemad. Kui suurt ohtu kujutab endast Venemaa? Leo Kunnas: Tõenäoliselt meil sisemisi rahutusi ei tule, kuid Venemaa võib neid initsieerida. See on siseriiklik oht.

13

Leo Kunnas: tervikuna on valitsus hästi hakkama saanud

Tõenäoliselt meil sisemisi rahutusi ei tule, kuid Venemaa võib neid initsieerida. See on siseriiklik oht.“ Leo Kunnas

Alar Laneman: Vene Föderatsioon ei ole muutnud oma välispoliitikat ega retoorikat, kõik on nagu enne, vaid selle vahega, et hetkel on pandeemia hõivamas nende ressursse ja tähelepanu. Anti Poolamets: Venemaa majanduslikud reservid kahanevad olematu naftahinna ja tervisekriisi tõttu tohutu kiirusega, ent see ei pane neid loobuma imperialistikest plaanidest. Ukrainas hoiavad nad vallutatud aladest kümne küü-

nega kinni. Meie jaoks jääb idasuunal olukord samaks ning seetõttu ei tasu kaitsekulusid ka kriisiajal koomale tõmmata. Praegust kriisi võib käsitleda julgeolekualase suurõppusena, mis peaks panema inimesi mõtlema. Just sellisena hakkab olukord arenema siis, kui tekib erakorraline seisukord näiteks mõne piirkonna eraldamiskatsel välisriigi õhutusel või kui tekib sõjaseisukord. Kas koroonaviiruse puhul võib olla tegu kontrolli alt pääsenud biorelvaga? Leo Kunnas: Biorelva osas pole mingeid kindlaid tõestatud fakte. Ma oleks selles suhtes pigem skeptiline. See meenutab kaheksakümnendaid aastaid, kui nõukogude propaganda väitis, et HIV-viirus on USA kätetöö. Kui me tahame selliseid tõsiseid süüdistasi esitada, siis tuleks vaadata fakte, aga neid ei ole. Alar Laneman: Kas see on relv või mitte, selgub ennekõike kahest asjaolust – mida ütlevad teadlased ja milline oli võimaliku looja sõjalise operatsiooni eesmärk. Bioloogiline relv ei peagi olema alati ülikiirelt letaalne, näiteks kui eesmärgiks on halvata vastase ühiskonna toimimine ja tekitada talle majanduslikku kahju.

Maamaja ostmine, varude soetamine ning käte mullaseks tegemine läheb moodi. Ja see on hea.“ Anti Poolamets

2/2020

EESTI EEST!

Mida me kriisist õppima peaksime? Anti Poolamets: On aeg elanikkonnakaitse jõuliseks ülesehitamiseks, sest avalikkus mõistab palju paremini selle hädavajalikkust. Kui riigis on maas elekter, side ning kütust ei saa kusagilt, poodide juures tegutsevad marodöörid ning vastase diversiooniüksused hoolitsevad kaose tekitamise eest, siis peab meil olema igapäevase elu jätkamiseks võimas tugevusvaru. Kriisilaod peavad

Jälgides nakatanute arvude dünaamikat erinevates riikides, võib täheldada, et ainsa strateegiana töötab viiruse tõkestamine ja mahasurumine. Kõige edukamad on olnud riigid, kes valisid selle strateegia juba viirusetõrje algfaasis ning kes on sellest ka järjekindlalt kinni pidanud, näiteks Taiwan ja Lõuna-Korea. Need riigid pääsevad lõppkokkuvõttes tõenäoliselt ka väiksema majandusliku kahjuga. Seevastu nn üleelamisstrateegia, kus otsustavaid viirusetõrje meetmeid ei rakendata ja loodetakse karjaimmuunsuse saavutamisele, toob kaasa suured inimkaotused. Rootsi kaotused on juba praegu kordades suuremad kui naaberriikides. Edaspidi see vahe aina kasvab ning Rootsist on kujunemas suur probleem kogu Läänemere regioonile. Kuni Rootsi jätkab üleelamisstrateegia järgimist, ei ole võimalik Rootsiga mingit laevaliiklust avada. Oht viiruse levikule oleks väga suur. Samas kukkusime ka meie läbi kriisi esimeses faasis kuni eriolukorra väljakuulutamiseni 12. märtsil, mil tekkiva kriisi lahendamise eest vastutas Terviseamet. Vastutavad ametiisikud kas alahindasid Hiinast ja hiljem Itaaliast tulevat luureinformatsiooni (mis oli kättesaadav avalikest allikatest ja reaalajas juba jaanuari lõpust alates) või ei saanud sellest lihtsalt aru. Seetõttu valisime alguses ka vale strateegia, milleks oli üleelamisstrateegia. See, et nõnda talitasid alguses paljud riigid (ka USA ja Suurbritannia, Itaaliast ja Hispaaniast rääkimata) on väike lohutus. Kuna strateegia oli vale, ei teinud me kriisi alguses ka mingit tõsisemat katset viiruse riigisisese leviku ärahoidmiseks. Lisaks anti ühiskonnale ekslik sõnum, et tegu on gripiviiruse laadse kergekujulise viirusega, mistõttu olukorra tõsidus ei jõudnud suurema osa Eesti elanikkonnani. Ka ei suutnud me jaanuari lõpust kuni märtsi keskpaigani täiendada vajalikke varusid ega tervishoiusüsteemi või tõsta olulisel määral kogu ühiskonna kriisilahendamise valmisolekut. Kriisi algfaasis toimunud läbikukkumise tagajärjel oli valitsus sunnitud kuulutama 12. märtsil välja eriolukorra ning rakendama karme piiranguid kogu ühiskonnale. Sellega jõudis ka kriisilahendamine kvalitatiivselt uude faasi. Kuigi eriolukorra väljakuulutamine viibis umbes nädala võrra, õnnestus suurem kahju ära hoida. Tervikuna on valitsus selles faasis hästi hakkama saanud ning suutnud olulisemad probleemid lahendada. Käimasoleva faasi ainus tõsisem viga seisneb selles, et ei suudetud tõkestada viiruse levikut vanadekodudesse. See kivi lendab aga paraku taas Terviseameti kapsaaeda. Ka logistikajuhi ja ravijuhi määramine tähendab ju sisuliselt seda, et teised on pidanud Tervisemeti ülesanded üle võtma.

Sellel kriisil on potentsiaali areneda julgeolekukriisiks ja selleks peab valmis olema.“ Leo Kunnas

olema täis, tuhanded inimesed kriisidele reageerimiseks välja koolitatud. Pärast koroonakriisi võib meid oodata järgmine tormipuhang, sest mõjud alles kanduvad maailmamajandusse ning eurotsoon ei pruugi selliseid pingeid tõrgeteta üle elada. Itaalia või Kreeka lahkumine põhjustaks ahelreaktsiooni. Peame

olema valmis finantsvapustusteks. Mul on hea meel, et maailmas ringi tiirlevad teise samba rahad hakkavad koju tagasi tulema ning Eesti majandust turgutama. Kui saaks nad vaid enne tilgatumaks kuivamist kiiremini koju. President on selle protsessi pidurdamisega teinud suure karuteene. Need, kes raha välja võtavad, võiksid selle paigutada nii, et tulevasteks kriisideks oleks suurem tugevusvaru. Maamaja ostmine, varude soetamine ning käte mullaseks tegemine läheb moodi. Ja see on hea. Alar Laneman: Siseminister on alustanud sisekaitsereservi loomist. Sõjalise juhi esimene ülesanne on alati omada reserve, olgu need siis talle antud või loob ta need ise jõudude ümberkorraldamisega. Leo Kunnas: Seda ei saa välistada, et segastel aegadel kasutatakse olukorda ära, peame olema selleks valmis nii sise- kui ka välisriiklikult.

14

2/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Vabatahtlikult appi: tippkardioloog Rootsist Saaremaa kriisikoldes Rootsis südamearstina töötav HASSO UUETOA tõttas pandeemia puhkedes Kuressaare haiglasse vabatahtlikult appi. Doktor arvestas tõigaga, et see võib kujutada ohtu tema tervisele ja võib-olla ka elule. Kuidas tal läinud on? Hasso Uuetoa, millised on viimased arengud Saaremaal? Olukord Saaremaal ja ka kogu riigis on tänu rakendatud meetmetele ilusasti kontrolli alla saadud. Haigestunute arv väheneb, haiglaravi vajavate inimeste arv väheneb. Kardetud haigete tulva ei tekkinud ja Eesti meditsiinisüsteem on haigete vooluga kenasti toime tulnud. Meetmete leevendamine kindlasti suurendab uuesti haigestumist, kuid sellest ei tuleks ära ehmuda. Peamine on, et inimesed järgiksid hügieeni- ja sotsiaalse distantseerumise reegleid. Tagantjärele tarkusena võib ka öelda, et võib-olla poleks nii rangeid meetmeid igal pool vaja olnudki. Mida te arvate auditist, mille Haigekassa Kuressaare haiglas kõige kiiremal ajal korraldas? Auditi mõte ei ole ju tegelikult halb, aga halb on ajastus ning inetu on see, kuidas see välja kuulutati: 20. aprillil olevat Haigekassa teinud otsuse. Kuressaare haigla juhtkonda informeeriti sellest alles 22. aprilli õhtul. 23. aprillil teatati haigla personalile, et 24. aprillil on vaja esitada Haigekassale kõikide Kuressaare haiglas olnud Covid-19 patsientide isikukoodid. Oleks olnud nagu audit põlevas majas, milles ei saa inimesi viisakalt ja õigeaegselt informeerida ega kõikidele vastuvõetavalt asju ajada. Hiljem selgus, et tegemist polnud mitte Haigekassa auditiga, vaid Haigekassa, Terviseameti ja Kriisistaabiga ühisauditiga… Siiani jääb arusaamatuks auditi eesmärk. Mida vastata Terviseametile, kes kritiseeris Kuressaare haigla ravimeetodeid? Halenaljakas on see, et audit puudutab ka märtsis hospitaliseeritud patsiente ja et nende ravi hinnatakse 9. aprillil välja antud „Covid-19 ravijuhiste“ alusel. Meie teadmised sellest viirusest täienevad iga päevaga. Ma olen enam kui kindel, et märtsis ei ravitud kõiki haigeid nii, nagu nõuab aprilli keskel välja antud ravijuhis. Kas selle eest hakatakse meid karistama? Praeguseks on ravijuhis aegunud, seal ei ole sees ravivõtteid, mille

efektiivsus on viimase kolme-nelja nädala jooksul kinnitust leidnud ja mida me rakendame ka praeguses ravis. Ravijuhistest näpuga järge vedades selgub, et uusi teadmisi kasutades teeme me justkui midagi valesti. Kas me peame tõesti ootama kliinilisest tööst võõrdunud bürokraadist ametniku heakskiitu uutele ravimeetoditele? Pealegi, mitte ükski ravijuhis ei oma Eestis seaduslikku jõudu, see on informatiivne kondikava, millele võiksid põhineda rakendatavad ravimeetodid. Igal haiglal on õigus välja anda oma ravijuhis ja seaduses ei ole reguleeritud, kuidas käituda olukorras, kui ravijuhistes on vasturääkivusi. Mina oma peaga eelistaksin kasutada uuemat ravijuhist. Mind üllatavad ka mõnede inimeste süüdistused Kuressaare haigla juhtide vastu. Hanno Luukas kirjutab Facebookis Kriisistaabi lehel: „Süüdlasi tuleb ühiskonnal otsida aga Kuressaare haiglast. Kuressaare haigla ei osanud kasutada enesekaitsevahendeid ning lubas majasisest nakatumist. Kuressaare haigla kasutas meelevaldseid ravimeid, millel puudusid Ravimiameti soovitused. Kas selle või mille tõttu on Kuressaare haiglas surnud koroonaviirusse 18 inimest.“ Meditsiinitöötajate nakatumine ja suremine on suur probleem olnud Hiinas, Itaalias, Hispaanias, New Yorgis. Ka Kuressaare haigla mitmed töötajad on saanud nakkuse, üks 53-aastane hooldaja kahjuks ka suri. Aga haigla üksi ei saanudki olla valmis selleks haiguspuhanguks. Ma pean saladuskatte all tunnistama, et me ei ole valmis ka

Tippkardioloog Hasso Uuetoa jagab end tavaolukorras Göteborgi ülikoolihaigla ja Eesti kliinikute vahel, kriisi ajal läks ta appi Kuressaare Haigla arstidele, sest seal tunti tõsist puudust tervishoiutöötajatest. 44 Uuetoa on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (1993), internatuuri Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Tallina erinevates haiglates (1995) ning kardioloogia residentuuri Tartu ja Tallinna erinevates haiglates ning Helsingi Ülikooli haigla invasiivkardioloogia osakonnas (2001). 44 Ta kuulub Eesti ja Euroopa Kardioloogide Seltsi, on Eesti Hüpertensiooni Ühingu ning Euroopa Rütmihäirete Assotsiatsioon liige.

Hasso Uuetoa

Foto: erakogu

tavate spetsialistide poolt koostatud plaanidele ja juhistele, alates sellest, kuidas „haigus“ ära tunda, millal kuulutada välja isolatsioon ja kuidas täpselt selles olukorras käituda, mis vahendeid kasutada, kust neid vahendeid Eesti Vabariigis saada jne. Seega, tsiviilkaitsestaap peaks meil olema töös ka rahuajal ning mõtlema võimalikele ohtudele. Terviseametil oleksid pidanud olema sellised kaustad valmis iga haigla jaoks ja need oleks tulnud edastada haiglatele õigeaegselt koos mitte kopitama läinud kaitsevarustusega. Süüdistada haiglat, et see „lubas majasisest nakatumist“ on idiootsus! Keegi ei ole seda lubanud,

Kas me peame tõesti ootama kliinilisest tööst võõrdunud bürokraadist ametniku heakskiitu uutele ravimeetoditele?“ Hasso Uuetoa

tuumareostuseks, siberi katku puhanguks ega sariini rünnakuks. Ja need ei tohikski olla asjad, mis sõltuvad haiglajuhi või mingi ametniku suvast, vaid peaksid tuginema detailselt läbimõeldud ning vas-

aga peaarst ei saa käia maske ninale sidumas ei haiglas ega linnatänavatel, ei saa käia hooldajate käsi pesemas jne. Samas on teada, et mitmed haiglatöötajad said oma nakkuse nendelt samadelt üritustelt, kust ka

Oleme valmis selleks, et karantiinimeetmete leevenemisel ning juhul, kui rahvas maskikandmise soovitust tõsiselt ei võta võib haigete hulk uuesti suurenema hakata.“ Hasso Uuetoa

teised saarlased. Milles siin haiglat või juhtkonda süüdistada? Kahjuks pidin ka mina esitama kaebuse ühe töötaja kohta, kes keeldus haiglase olekuga koju jäämast ja võttis hommikuti tööle tulles rivis püsimiseks paratsetamooli. Muidugi selgus, et selle inimese Covid-test oli positiivne ja ta töötas meiega mitu päeva koos, enne kui see info minu kõrvu jõudis. Aga mina küll ei oska süüdistada selles juhtkonda, kes on selgelt öelnud, et end vähegi haiglasena tundes tuleb jääda koju. Ma pole kordagi pidanud olema olukorras, kus mul pole olnud võimalik kasutada adekvaatset kaitseriietust. Ma ei ole siin haiglas küll päris kriisi algusest peale, seega ei saa ma kinnitada, et see on kogu aeg nii olnud, aga ma pole kuulnud, et kaitseriietus oleks algusest peale puudunud. Tõsi – selliseid skafand­reid ja FFP3 respiraatoreid ega visiire ei ole kusagil varem

tagavaraks olnud, aga ka selles ei saa süüdistada haigla juhtkonda. Ressursid ei ole lõputud, haigla kulutab oma raha inimeste ravimise peale. Kui haigla oleks ostnud endale aasta jagu kaitsevarustust, mis ei säili ju igavesti, siis oleksime kindlasti olnud haiguspuhanguks paremini valmis, aga see oleks tulnud millegi arvelt. Meil käisid mitu korda nädalas haiglas ametnikud ja muutsid näiteks seda, millise liftiga Covid haige pidi sõitma ja millisega ta sõita ei tohtinud. Igal hommikul me jälle vaidlesime, millist teekonda siis peab kasutama, millist mitte, sest ööpäeva jooksul olid arusaamad jälle muutunud. Algul soovitati kloorilahuste kasutamist, siis jälle öeldi, et kaitseprillide steriliseerimiseks neid kasutada ei tohi. Kaitseprillid seisavad nüüd papist neerukaussides ja igaühel on omad prillid, mida ta siis vahetuse lõpus piirituselapiga

www.ekre.ee

nühib. Mina ei usu, et prillid nüüd steriilsemad on. Muide, minu prillid veedavad pärast kasutamist ikka tunnikese kloorivannis. Malaariaravim… Kuressaare haiglas ei ole kasutatud meelevaldseid ravimeid, nagu Hanno Luukas meile ette heidab. Kõik kasutatud ravimid on olnud Eestis lubatud ja on seda siiani. Väga imelik asi ongi toimunud

2/2020

EESTI EEST!

hüdroksüklorokviiniga ehk malaariaravimina tuntud Plaqueniliga. Seda on Eestis kasutatud profülaktilise ravimina malaariaohtlikesse piirkondadesse sõitmisel ja samuti mitmete haiguste raviskeemides, näiteks luupuse ja reumatoidartriidi raviskeemis. Seda ravi on Eestis kasutatud ka ambulatoorsel ravil olnud haigetel. Covid-19 infektsiooni tulekuga karmistas aga Ravimiamet

ravimi kasutamise reegleid – ravimit tohib anda ainult viis päeva ja ainult haigla ravil olles! Teised hai-

ged võivad seda samades annustes kasutada kodus olles, meie saame omi haigeid ravida vaid viis päeva,

Ma pean saladuskatte all tunnistama, et me ei ole valmis ka tuumareostuseks, siberi katku puhanguks ega sariini rünnakuks. “ Hasso Uuetoa

kusjuures optimaalne oleks vähemalt kümme päeva, aga patsient peab sel juhul olema haiglaravil. Samas kontrollib Haigekassa audit ega patsiente pole põhjendamatult kaua haiglas hoitud. Hoiti küll – Ravimiameti korraldusel, mitte meie otsusel! Kas ka luupusehaiged peavad tulevikus ravi saama vaid haiglas olles või pole need haiged Ravimiameti arvates üle loetud ja nendele ohtlikud kõrvaltoimed ei laiene? Kokkuvõttes taheti sealt ju haigeid mandrile tuua ja mõned toodigi, mis tekitas haiglapersonalis arusaamatust ja nördimust. Kuressaare haiglat justkui ei usaldatud… Need küsimused saab kokku võtta ühe ühisnimetaja alla – Kuressaare haigla juhtidele ärategemine. Millised on Kuressaare haiglas viimased meeleolud? Üldiselt me jätkame oma tööd oma parimate oskuste ja teadmiste kohaselt. Loodame, et soojem ilm toob veelgi leevendust ja suurt tagasilööki ei tule. Oleme valmis ka selleks, et karantiinimeetmete leevenemisel

15

ning juhul, kui rahvas maskikandmise soovitust tõsiselt ei võta võib haigete hulk uuesti suurenema hakata. Mul on heameel, et meditsiinitöötajate palgad on tõusnud ja seda mitte viirusega seoses, vaid planeeritult. Hooldaja saab nüüd tunnis viis eurot, millest lähevad maha maksud. Need on need hooldajad, kes patsiente pesevad, potile aitavad, toidavad. Õnneks on valitsus lubanud eriolukorra ajaks tõsta vähemalt Covid-osakondades töötavate inimeste palka. See oleks väga oluline kõigile, kes on töötanud raskel ajal mitme inimese eest. Tundub, et kriis hakkab vaibuma. Mida praegu inimestele soovitada? Mul on isiklik palve: meditsiiniasjadest mitte arusaavad inimesed võiksid kirjutada oma mõttevälgatusi pigem kuhugi pehmele paberile, et siis, kui mõte üle läheb, saaks paberi keskkonnateadlikult ära kasutada. Palun ärge avaldage neid mõttevälgatusi sotsiaalmeedia lehekülgedel. Ei ole patt olla tegeliku olukorraga mitte kursis, aga kui teisi süüdistatakse asjades, millest süüdistajad ise midagi ei taipa, siis on see frustreeriv. Kui kauaks Kuressaarde jääte? Minu töö siin jätkub mai keskpaigani. Loodame, et kui ambulatoorne arstiabi muutub lubatuks, siis saan siin veidi aega aidata ka teisi patsiente, sest täiskohaga kardioloogi praegu Saaremaal ei ole. Rootsis jätkan tööd siis, kui normaalne olukord taastub.

Hasso Uuetoa: „Äkki oskame ka pärast kriisi tegutseda sõbralikult ja teha koostööd edasi“ Hasso Uuetoa juhib tähelepanu sellele, et tegelikult tuli hätta sattunud Kuressaare haiglasse lisaks temale appi veel hulk inimesi ning see tõstab moraali. „Äkki oskame ka pärast kriisi tegutseda sõbralikult ja teha koostööd edasi,“ märkis Hasso Uuetoa, lisades, et Eesti pole pahatihti oma spetsialiste hoida osanud. Tema sõnul pole tänu piirangutele kõige mustem stsenaarium Saaremaal tõeks saanud, kuid ta on mures Rootsi lähenemise pärast. „Kõik epideemiad on võidetud ikka tänu sellele, et on kehtestatud ranged piirangud.“ Rääkides maskidest lausus Uuetoa, et erinevad uuringud, millega ta on tutvunud, kõnelevad maskide kasuks. „Minu meelest on arusaamatu, et terviseametnikud ja mõned perearstid räägivad siiani maskidest kui mingitest mõttetutest vahenditest.“ Kui on räägitud, et koroonaviirus tabab eeskätt kroonilisi haigeid, näiteks diabeetikuid, kõrgvererõhutõvega ja kopsuhaigustega inimesi, samuti astmaatikuid, siis mõnel puhul on täheldatud, et probleeme tekib hoopis liiga tugeva immuunsussüsteemiga inimeste puhul. Kuna konkreetset viiruseravi ei ole veel välja mõeldud, siis tehakse doktori sõnul eeskätt organismi toetavat ravi, mille hulka kuulub ka C-vitamiini süstimine. Tavaolukorras ta siiski ei soovita C-vitamiiniga üle pingutada – mitmekülgne korralik toitumine annab vajalikud ained kätte. Tema sõnul on Covid-19 puhul tegu ka meditsiinitöötajatele uudse haigusega ning kõik alles õpivad, seetõttu on ka muutuvaid juhiseid ja segadust olnud palju. Dr. Hasso Uuetoa Kuressaare haiglas koroonaviiruse infektsiooniga haigeid ravimas

Foto: KVS

16

2/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

RAAMATUSOOVITUS

www.ekre.ee

Meie, eestlased Oskar Loorits Ilmamaa, 2020

Eesti Vabadussõja ajalugu I-II Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg jt Varrak, 2020 Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teatakse ning tuntakse. Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on

meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul pandud kirja hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Pärast Eesti Vabariigi taastamist on Vabadussõjast avaldatud hulk teaduslikke töid, milles sisalduvat infot kildhaaval kokku korjata on jõukohane vaid

spetsialistile. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele. „Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Teos on kirjutatud ajaloolist tõde silmas pidades ja selle poole püüeldes. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

Oskar Loorits (1900– 1961) kuulus eesti rahvateadlaste avaramas mõttes hiilgavasse plejaadi, kes valmis või oli valmimas pöördelistel aegadel 1939–1944, kuid kelle pillutas saatus halastamatult

laia maailma. Käesoleva publitsistliku varjundiga kogumiku „Meie,

101 Eesti kindlust ja kaitserajatist Jaan Tamm Varrak, 2020 Ülevaade Eesti pinnal viie tuhande aasta jooksul kasutatud kaitserajatistest. Kuna viimaseid on ehitatud enamasti ikka oma pere, kodu ja vara kaitseks, siis ongi pea kaks viiendiku raamatu mahust seotud meie rahva iseolemise ehk muinasajal

rajatud linnustega, mida minimaalselt täiendab ülevaade kindlusehitistest Eesti Vabariigi kirdepii-

Eesti kõrtsid Hanno Talving Tänapäev, 2019

Eesti ajalugu Neil Taylor Rahva Raamat AS, 2020 Inglismaa, USA ja Kanada ajalooraamatute riiulil

Härraskirikust rahvakirikuks Riho Saard Argo kirjastus, 2020 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tekkis sadakond

seisab kõrvuti maailma suurriikide ajalooga uhkelt ka Eesti ajalugu käsitlev teos: „Estonia: a Modern History“ (2018), autoriks inglane Neil Taylor. Nüüd on ka eestlastel võimalik tutvuda värskema välismaise vaatega meie ajaloole. Neil Taylor: „Viimane Eesti ajalugu, mis Suurbritannias avaldati, pärineb John Hampden Jacksoni sulest. Selle esmatrükk ilmus 1941. aastal, teine trükk 1948. Ta kirjutas seal „Vene okupatsioonist, mille

aastat tagasi koos iseseisva Eestiga, kuid selle eellugu on palju pikem. Tänapäeval kipume juba unustama, milline oli usu ja kiriku roll rahva elus ja kultuuriloos saja või kahesaja aasta eest ning et eesti koguduste ja eesti soost pastorite püüdlused ja võitlus endi ja oma tõenägemuse koha eest päikese all moodustasid väga olulise osa eestlaste rahvuslikust liikumisest, enda kehtestamisest oma kodumaal. See raamat käsitleb eesti rahvusest pastorkonna kujunemist ja meie luteri kiriku

lõppu ei oska keegi ennustada“, ning kirjeldas detailselt eestlaste tollast rasket olukorda. Jackson elas kuni aastani 1966, kuid rohkem ta Eestist ei kirjutanud, vahest ka seetõttu, et tema arust polnud midagi uut öelda, kuna Nõukogude süsteem üritas end seal üha otsusekindlamalt kehtestada. Kuni aastani 1960 puudus välismaalastel võimalus Eestisse reisida ning ka edaspidi lubati neid harva Tallinnast kaugemale.“

arengut sakste kontrolli all olnud härraskirikust vabaks rahvakirikuks. Teos on oluline panus Eesti kirikuajaloo uurimisse ning aitab ühtlasi paremini mõista tsaariaja lõpukümnendite olusid ja vaimset atmosfääri. Teoloogiadoktor Riho Saard (1961) on EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo professor ning Helsingi ülikooli ja Ida-Soome ülikooli kirikuajaloo dotsent, mitme Euroopa, Eesti ja globaalkristluse ajaloost kõneleva monograafia autor.

Käesolevas raamatus on juttu maakõrtsidest, mida mainitakse juba 15. sajandil. Kõrts oli talurahva jaoks eelkõige oluline kohtumispaik: siin kuuldi uudiseid, sõlmiti tehinguid, palgati sulaseid-teeni-

jaid. Alates 19. sajandi keskpaigast kujunesid maakõrtsid laatade

George Soros. Euroopa sihikul Andreas von Rétyi Reval-Buch, 2020 Mõned peavad George Sorost kaasaja suurimaks filantroobiks, kes annetab heategevuseks miljardeid. Teised peavad teda endiselt hoolimatuks spekulandiks, kes investeerib vaid oma kasumi huvides, kes üli-

rikka eraisikuna avaldab poliitikale lubamatul

Teadus ja vaimne praktika Rupert Sheldrake Postimees Kirjastus, 2020 Biokeemik Rupert Sheldrake (1942) väidab, et religiooni ja teaduse vastandamine on iganenud kaksikjaotus. Kõikidel religioonidel on oma vaimsed harjutused ja alates 20. sajandi lõ-

pust on üha suurem hulk teadlasi hakanud nende vastu huvi tundma.

eestlased” esimene osa „Maagilisest mõtteviisist” koondab peamiselt Eestis ilmunud rahvaluulekäsitlusi. Teine artikliring „Meie, pagulased” vahendab aastail 1946–1957 paguluses valminut-ilmunut eestluse algupära ja ajaloo teemal, ühtlasi ka Looritsa isepäiseid vaateid tuntud eesti autoritele.

ril ning Alutagusel, aga ka kaitseväe kasarmust Rakveres ning Mereväe Ekipaažist Tallinnas. Valitud mälestiste hulgas on terve hulk selliseid – eriti muinas- ja keskaega käsitlevas osas –, mida on uuritud minimaalselt või pole seda üldse tehtud, mistõttu iga järgnev arheoloogiline kaevamine või müüripindade avamine võib raamatus esitatut oluliselt täiendada või lausa muuta.

keskpunktideks, samuti avati just kõrtsides esimesed maarahva kauplused. Lisaks täitsid mitmed kõrtsid postijaamade ülesannet. Tänaseks ei ole endiste kõrtsihoonete käsi kuigi hästi käinud. Selles raamatus on põlistatud mälestus rohkem kui 220 kõrtsihoonest, millest enamik on paraku hävinenud.

viisil ülisuurt mõju, kes on globalistliku ideoloogia peamise rahastajana juba hävitanud terved rahvamajandused ning kutsunud esile revolutsioone, kes teeb koostööd mõjuvõimsate organisatsioonide ja luureteenistustega nagu LKA ning juhib maailma hukatuse suunas. Kuidas tegutseb Soros ja mis plaanid on tal Euroopaga?

Arvukad uuringud on näidanud, et nimetatud tegevused avaldavad positiivset mõju, mis väljendub paremas füüsilises ja vaimses tervises, väiksemas vastuvõtlikkuses depressioonile ja pikenevas elueas. Autor on veendunud, et nendest harjutustest võidavad ka ilmalikus ühiskonnas üles kasvanud inimesed.

www.ekre.ee

„ lauamäng start

1

2

15

14

13

16

17

31 32 47 48

2 7 10 12 14 18 22 24

30

2/2020

EESTI EEST!

“ a n o o r ko 4

5

6

7

11

10

9

8

18

19

20

21

22

23

29

28

27

26

25

3 12

33

34

35

46

45

44

49

50

51

36 43 52

37

40

53

54

55

61

60

59

58

64

65

66

67

68

69

30 35 38 43 47

Satud Pirita rannas Lasnamäe venelastega grillipeole ega pea kinni 2+2 reeglitest, politsei teeb sulle trahvi – astu 2 sammu tagasi. Kohtud juhuslikult Kaja Kallasega, kes hakkab sulle väljumisstrateegiast rääkima – jäta 1 vise vahele. Hakkad kodukontoris maske valmistama ja sind koondatakse seetõttu põhitöökohalt – astu 4 sammu tagasi. Asutad kullerteenuse firma ning hakkad toitu kodudesse viima – astu 4 sammu edasi. Jääd lugema Valdo Randpere lugu Rootsi „ükskõikse pealtvaataja strateegia“ eelistest – jäta 2 viset vahele. Lähed Viru rappa ning kohtud seal rahvamassidega – jäta 1 vise vahele.

39

41

62

26

38

24

42

63

Sõidad bussiga Riiast Tallinna – astu 3 sammu edasi. Saad teada, et bussis oli nakatunu – astu 2 sammu tagasi. Lähed Saaremaale võrkpalli vaatama ja jääd seal üheks päevaks mullifestivalile – jäta 2 viset vahele. Teed Tenerifel selfie ühes Corona õlle ja Marko Mihkelsoniga – jäta 1 vise vahele. Lendad Bergamosse suusareisile, sest pileteid antakse poolmuidu – astu 2 sammu edasi. Sa ei saa enam Bergamost tagasi – jäta 3 viset vahele. Ostad kokku makarone, konserve ja tualettpaberit – astu 2 sammu tagasi. Lehvitad aknal mobiiltelefoniga – jäta 2 viset vahele.

17

51 57 62 66 69

57 70

56 finiš

Võtad pere ja loomad kaasa ning sõidad maale, kus on palju ruumi ja värsket õhku – astu 5 sammu edasi. Hanno Pevkur kutsub sind koos sõpradega õue võrkpalli mängima – astu 4 sammu tagasi. Lähed Lõuna-Eestisse Tiit Niilo juurde lehmi lüpsma – astu 2 sammu edasi. Läbid drive-in testimise ja saad negatiivse diagnoosi – sõida mängu lõppu, oled võitnud! Satud Tartu ühiselamus välismaalastega pummeldama ja sind jäetakse karantiini – jäta 2 viset vahele.

2/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

mälumäng

ANEKDOODID

1. Mitu kõnet peeti 5. märtsil 1940 aset leidnud Anton Hansen Tammsaare matustel? a) 0 b) 1 c) 2

Jürgen Ligi kukub jõkke ja hakkab appi hüüdma. Tuleb joostes talunik ning tirib ta veest välja. Ligi lausub: „Et sa mu päästsid, täidan su iga soovi. Tahad ehk Reformierakonda astuda?" „Ei." „Või siis kohta valimisnimekirja esikümnes?" „Ei." „Aga mida siis?" „Ärge palun kellelegi rääkige, et mina teid päästsin..."

2. Sipsiku nimi inglise keeles on Raggie, Mardi nimi Mark. Mis nime kannab aga ingliskeelses tõlkes Anu? a) Annie b) Martha c) Ruby 3. Rakvere Teatril on olnud 80 tegutsemisaasta vältel kokku 17 peanäitejuhti. Kes neist on olnud ametis kõige kauem – 21 aastat? a) Üllar Saaremäe b) Raivo Trass c) Ilmar Tammur

„Miks peame meie kodus istuma, kui valitsuse ja Riigikogu liikmed saavad vabalt ilma piiranguteta ringi liikuda?“ „Nendest pole kellelgi lihtsalt kahju.“

Kaja Kallas ostis laupäeval turult karbitäie tibupoegi, et asutada oma kanafarm. Järgmisel laupäeval on Kallas turul tagasi ja ostab samalt müüjalt jälle karbitäie tibupoegi. „Mis siis eelmiste tibudega juhtus, et uued tibud ostate ?" küsib müüja. „Untsu läksid," vastab Kallas, „ei tea, kas istutasin liiga sügavale või kastsin üle!"

4. Milline neist liblikatest on Eesti rahvusliblikas? Talle anti see austav nimetus 2017. aastal. a) Päevakoer b) Pääsusaba c) Lapsuliblikas

„Kas kuulsid, et kogu valitsus pisteti vangi?" „Kuidas? Millal?" „Eesti Päevaleht kirjutas, et valitsus otsib väljapääsu kinniste uste taga!"

Riigikogu kandidaat sai valimistel ainult kolm häält. Kodus teeb naine skandaali: „Mis? Sul on armuke!"

Üks maamees teisele. „Ma ei saa aidata!" Teine vastu: „Aga mina jälle laudata!"

Koroonakriisi ajal ei käinud minu naine ei ostlemas ega baarides lõbutsemas, ka sõbrannad ega ämm pole külla tulnud. On põhjust valitsust tänada!

“Isa, miks kukk kireb?“ küsib väike poiss. „Ta kireb siis, kui keegi valetab.“ „Aga ta kireb isegi kell kolm öösel?!“ „Sel ajal trükitakse hommikused aja­ lehed!“

„Kuidas te suhtute tänapäeva valitsusse?“ „Nagu oma naisesse!“ „Kuidas nii?“ „Väga lihtsalt. Natuke kardan, natuke riidlen, natuke kiidan, natuke armastan, aga ikka tahan teist!“

Rasked ajad sünnitavad tugevaid poliitikuid, tugevad poliitikud loovad head ajad, head ajad sünnitavad nõrku poliitikuid, nõrgad poliitikud loovad rasked ajad.

www.ekre.ee

Autor: Erki Evestus

SOTSIALISM - Teil on kaks lehma. Ühe müüte ära teise annate naabrile. KOMMUNISM - Teil on kaks lehma. Valitsus võõrandab mõlemad lehmad ja piima määrab naabrile. FAŠISM - Teil on kaks lehma. Te annate valitsusele piima tasuta ning valitsus müüb selle piima teile tagasi. KAPITALISM - Teil on kaks lehma. Te lüpsate mõlemat lehma aga piima valate maha, et tõsta piima hinda. ANARHIA - Lehmad annavad teile peksa ja lüpsavad üksteist. SADISM - Teil on kaks lehma. Te lasete mõlemad lehmad maha ja pärast uputate end piimasse. BÜROKRAATIA - Teil on kaks lehma.

Nende registreerimiseks täidate 17 ankeeti kolmes eksemplaris ja teil pole aega lehmi lüpsta. ÜRO - Teil on kaks lehma. Prantsusmaa ei luba teie lehmi lüpsta, USA ja Inglismaa ei luba lehmadel lüpsta teid, UusMeremaa on aga erapooletu. IDEALISM - Teil on kaks lehma. Te abiellute ja teie väljavalitu lüpsab teie lehmi. REALISM - Teil on kaks lehma. Te abiellute, kuid lehmi lüpsate ise. LIBERALISM - Teil on kaks lehma. Te kas lüpsate lehmi või lüpsavad lehmad teid. TERVE MÕISTUS - Teil on kaks lehma. Te müüte ühe lehma ja müügist saadud raha eest ostate kanad.

koostaja Eino Vaher

6. Milline neist on üks 2019. aastast tegutsev ansambel? a) Kultas b) Wiiralt c) Lapin 7. Kes on kirjutanud üsna lustliku biograafia „Minu esimene elu“ (2020)? a) Olav Osolin b) Mart Sander c) Allan Roosileht 8. Kuidas nimetatakse Simple Sessioni raames toimuvat BMX-võistlust naistele? a) Girl Session b) Ladies Session c) Sister Session 9. Milline ettevõte kasutab välisturgudel kaubamärki Elenger? a) Eesti Energia b) Eesti Telekom c) Eesti Gaas

malenurk LAHENDUS: Lahendus: 20. sajandi üks suuremaid kirjanikke Vladimir Nabokov oli suur malesõber. Ta mängis malet oma naisegagi, kirjutas maletaja keerukast psüühikast rääkiva raamatu „Lužini kaitse” ja koostas lisaks 18 heatasemelist maleülesannet. Sihile viib 1. Lh1-h7! Elementaarne! Kui vastase kuningas on viimasel real, on tihti hea lõigata ta ära just eelviimaselt. Variandid 1. … a3-a2 2. Lh7-b1! (sidumise tõttu lippu lüüa ei saa). Ka8-a7 3. Va1:a2X ja 1. … Ka8-b8 2. Va1:a2 Kb8-c8 3. Va2-a8X.

5. Mis nime kannab Naiskodukaitse teenetemärk? a) Liiliarist b) Tulbirist c) Iiriserist

ÜLESANNE:

Vladimir Nabokov, 1951. Matt kolme käiguga

10. Millise sõja ajal sai tuntuks eestlasest talupoeg Ronga Tehvan? a) Liivi sõja b) Põhjasõja c) Krimmi sõja 11. Kui pikk on Eestis voolav Pede jõgi? a) 4 km b) 8 km c) 12 km 12. Kes oli 2019. aastal Eesti jalgpallimeistriks tulnud FC Flora peatreener? a) Jürgen Henn b) Norbert Hurt c) Martin Reim

Vastused 1b; 2c; 3a; 4b; 5a; 6b; 7a; 8c; 9c; 10b; 11a; 12a

18

www.ekre.ee

Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus on „…vabavisetes on Aller parem“. EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Marje V. Peipsiääre vallast, Kristjan K. Tallinnast, Sirje A. Pärnust, Maido K. Iisakust, Epp K. Tallinnast. Palju õnne! Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 30. juuniks 2020 aadressile ajaleht@ekre.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149. Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi. Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!

2/2020

EESTI EEST!

Ristsõna vastus: ______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi ­_________________________________________________ Telefon _____________________________________________ Aadress _____________________________________________

19

www.uueduudised.ee

UUDISED ANALÜÜSID KOMMENTAARID INTERVJUUD

RÄÄGIME ASJAST

Mart Helme ja Martin Helme

TV JA TASKUHÄÄLING Uued Uudised on uudiste- ja arvamusportaal, mis kajastab ja mõtestab meie ümber toimuvat läbi rahvuskonservatiivse vaatevinkli. Portaal peab oluliseks püsiväärtusi nagu perekond, religioon, põlisrahvaste õigused ja kultuuri kestvus.

POOLKUU IGOR GRÄZINIGA

Andres Raid ja Igor Gräzin

Kõik Uute Uudiste artiklid ja saated on tasuta!

KRIISIKABINET saatejuht Anti Poolamets

„Poolkuu Igor Gräziniga„

SERVITI

saatejuht Andres Raid

Andres Raid, Igor Gräzin

KÜLAST KÜLLA saatejuht Aarne Mäe

SI VIS PACEM saatejuht Erik Boltowski

Hakka meie sõbraks või jälgijaks: www.facebook.com/uueduudised