Konservatiivide Vaba Sõna, 5-6 (6) / 2017

ISSN 2504-5881

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 5-6(6) / 2017 issuu.com/konservatiividevabasona ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee Martin Helme

„Tallinnas on meil jalg ukse vahel!“

Mart Helme

Isamaa ilu hoieldes Lk 4

Henn Põlluaas

Elar Niglas

Triibulised Eesti üks noorimaid valimisnimekirjad – volikoguliikmeid vajalikud või mitte? tegi isale pika Lk 5 puuga ära

Lk 3

Lk 8

Kadri Vilba

„Inimeste kuulamine on väga tähtis“ Lk 9

Jaan Sööt

„Eestlane tahab olla eestlane“ Lk 10

PIKK SAMM EDASI: Rahvus­konservatiivid esindatud pooltes Eesti omavalitsustes 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste tulemusel on rahvuskonservatiivid nüüd esindatud pooltes haldus­reformijärgsetes omavalitsustes. Eesti Konservatiivse Rahva­erakonna (EKRE) nimekirja poolt sai hääletada 50-s omavalitsuses 79-st, neist 39 puhul osutusid valituks ka EKRE kandidaadid.

E

KRE esimehe Mart Helme sõnul võib valimistulemusega rahul olla – võrreldes eelmiste kohalike valimistega 2013. aastal kasvas erakonna toetajate hulk üle viie korra. „Suurim samm edasi on see, et suutsime paljude maaomavalitsuste kõrval saada esindatuse ka enamikus Eesti linnades. Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi, Valga, Võru, Paide, Türi, Rapla, Rakvere jne on nüüd paigad, kus me poliitika kujundamisel kaasa rääkida saame. Oleme tõusnud kvalitatiivselt uuele tasemele ja ligi 90 volikogudesse pääsenud saadikut saavad nüüd võimaluse oma poliitikuoskused praktikas proovile panna,“ ütleb Helme. „Kindlasti väärib saavutustest enim esiletõstmist tõsiasi, et raskes heitluses õnnestus meil välja võidelda kuueliikmeline fraktsioon Tallinna volikogusse. Meie tulemused on seda tähelepanuväärsemad, et meie vastas olid ju Eesti poliitika raskekahurid: europarlamendi saadikud, ministrid ja riigikogu liikmed. Meie nimekirjades seevastu moodustasid enamuse avalikkuses vähe tuntud inimesed – kandidaadid, kellest alles peavad kujunema poliitikastaarid.“ Helme osutab, et EKRE vastas olid ka raha poolest kordades võimsamad jõud. „Meie valimiskampaania maksis ümmarguselt 200 000 eurot. Suured erakonnad kulutasid oma kampaaniale üle miljoni ehk vähemalt viis korda rohkem. Keskerakonna puhul

Suutsime paljude maaomavalitsuste kõrval saada esindatuse ka enamikus Eesti linnades.“ Mart Helme

lisandus rahale ka Tallinna linnameedia ja Tallinna TV masinavärk.

Sellest hoolimata kujunesid Keskerakonna, IRL-i ja sotside tulemused nelja aasta tagusega võrreldes kehvemaks või jäid neil seatud eesmärgid vähemalt Tallinna puhul täitmata (Reformierakond),“ nendib Helme. „Konkurendid ja pahasoovijad on püüdnud meie saavutusi pisendada ja väitnud, nagu oleksime teinud tagasihoidlikuma tulemuse, kui varem avaldatud reitingud lubasid. Seda juttu ei saa tõsiselt võtta.

Erakondade populaarsusküsitlustes mõõdetakse parteide vahekordi riigikogu valimisi silmas pidades.

Neil ei osale aga valimisliidud, mis sel korral, ja eriti maapiirkondades, kindlasti võtsid ära arvestatava osa muidu meie poolt hääletavate inimeste häältest. Riigikogu valimistel ei osale ka ju mitte kõik alaliselt Eestis elavad inimesed, mis tähendab, et Lasnamäe ja Ida-Virumaa venelaste osakaal kahaneb siis kordades. Nendest faktidest vaikimine on hämmastav ja lõhnab propaganda järele. Mis puutub valimistele eelnenud küsitlustesse Tallinnas, siis siin mahtusime me ilusti prognoositud raamidesse ja tegime isegi parema tulemuse kui näiteks uuringufirma Kantar Emor ennustas.“ Helme on kindel, et tegelikult võib rahvuskonservatiive pidada võitjateks. „Saada armutus konkurentsis 39 esindust volikogudesse, kus neid varem üldse pole olnud, ei ole ju mitte midagi muud kui võit ja saavutus.

Valimisteks liitus meiega hulk uusi ja ka tuntud inimesi, kes kampaania käigus sujuvalt erakonna seniste liikmetega ühinesid ja meie tulemustele tublisti kaasa aitasid,“ tõdes Helme. „Mul ei ole mingit kahtlust, et meie pink pikeneb juba eelseisvateks riigikogu valimisteks ja me võime oma võitluses Eesti kui eestlaste rahvuskodu eest minna lahingusse märksa arvukamate poliitikas vilunud jõududega kui seni.“

Margret Raba ja hobune Priston EKRE valimisüritusel Haapsalus

Foto: Hendri Olev Serman

2

5-6(6)/2017

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Politoloog: EKRE on nende valimiste üks võitjaid

Kõige rahvuskonservatiivsemaks piirkonnaks osutus Raplamaa

Tartu Ülikooli politoloog Alar Kilp peab EKRE-t nendel valimistel selgelt üheks võitjaks: 2013. aasta valimistel olid erakonna tulemused sisuliselt olematud ehk toetusprotsent üle Eesti 1,3, kuid 2017. aastal 6,7.

Alar Kilp rääkis Delfile, et EKRE ei ole moodustatud varasemate edukate erakondade liitmise teel. Kui arvestada, et Rahvaliidu lõpuaegadel saadi kohalikel valimistel hääli umbes ühe protsendi jagu, on see viiekordne valimistulemuse parandamine. „Nüüd, kui EKRE esindajad on „sees“ Tallinnas, Tartus ja Pärnus, saavad erakonna esindajad kohalikes volikogudes ka pildil olla. Nad saavad jõulisemalt kriitikat teha ja oma seisukohti kaitsta. See on EKRE-le väga oluline platvorm, mida enne üldse ei olnud,“ ütles Kilp.

Nii nagu kogu Eestis, kogusid ka Raplamaal enim toetust valimisliidud. Erakondade arvestuses aga pälvis Rapla maakonna elanike hulgas enim toetust EKRE – keskmiselt 16,6% antud häältest.

Kehtnas toetas EKRE nimekirja 16,3%, Märjamaal 17,9%, Rapla vallas 17,7% ja Kohilas 12,8% valijatest.

Ka kõigi teiste EKRE nimekirjade võrdluses läks kõige paremini just Raplamaal: kogu maakonna nelja valla peale saadi kokku 14 mandaati.

Aita rahvuskonservatiividel edu saavutada!

Kui jagad rahvuskonservatiivset maailmavaadet, siis palume Sinu abi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tegevuse toetamisel.

Meie riigieelarveline toetus on teiste parlamendierakondade toetusest kordades väiksem. Kartellierakondadele tassivad kolossaalseid summasid ka poliitiliste huvidega ärihaid. Aita muuta meie võitlust võrdsemaks! Oleme väga tänulikud iga summa eest!

Erakonna konto SEB pangas: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE301010002019895003 Erakonna konto LHV pangas: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE677700771001338916 Annetuse tegemisel lisa selgitusse annetaja EES- ja PERENIMI ning kindlasti ka ISIKUKOOD. Seadus ei luba erakondadel ilma nime ja isikukoodita annetusi vastu võtta.

Suur tänu!

EKRE Harju- ja Raplamaa ringkonna esimehe Siim Pohlaku sõnul on Raplamaa alati olnud eestimeelne ja tugeva oma identiteediga piirkond. „Sellest tulenevalt võib arvata, et EKRE konkreetne, oma kultuuri, keelt ja päritolu ning maaelu väärtustav lähenemine on Raplamaa inimestele vastuvõetavam kui suurlinna rahvale ja et talupojatarkus ei ole Raplamaalt veel kuskile kadunud. Head tulemust toetasid ka kohtadel tuntud persoonid ja tugev

Siim Pohlak

kohalik reklaamikampaania,“ rääkis Pohlak.

EKRE esinumber Tartus Indrek Särg edestas kogenud konkurente Üks suuremaid üllatajaid neil valimistel oli EKRE esinumber Tartus, õppejõud ja laevajuht Indrek Särg, kes pälvis paljude ammutuntud poliitikutega kõrvuti kandideerides 1602 tartlase usalduse. Sellega oli Särg kolme enim hääli saanud kandidaadi hulgas.

Särjest eespool olid vaid Tartu linnapea, reformierakondlane Urmas Klaas (4801 häält) ja europarlamendi saadikust sots Marju Lauristin (1888 häält).

Särjest jäi tahapoole hulk tuntud riigikogulasi, ettevõtjaid, arste ja ülikooli õppejõude: riigikogulane ja Tartu volikogu pikaajaline juht Aadu Must, riigikogulane Ants Laaneots, riigikogu endine esimees ja akadeemik Ene Ergma, korvpallur Tanel Tein (kelle arstist isa Toomas Tein jäi Tartu esikolmikust hoopis kaugele taha), ärimees ja

Indrek Särg

IRL-i linnapeakandidaat Aivar Riisalu, õppejõud Mihhail Lotman ning riigikogulane Heljo Pikhof.

EKRE sai Tartus 11,2 protsenti häältest, mis andis volikogus kuus kohta ja võimaldab moodustada oma fraktsiooni.

Peale Särje pääsesid EKRE-st volikokku veel luuletaja, kunstnik ja publitsist Indrek Hirv,

muusik ja õppejõud Indrek Kalda, publitsist Ruuben Kaalep, perearst Eva Loskit ning õpetaja ja Pereraadio saatejuht Kaja Tarto.

Võrdluseks: IRL sai volikokku ainult kolm kohta ning jääb ilma võimalusest moodustada fraktsioon. (Fraktsiooni saab teha alates viiest saadikust.)

Indrek Särje hinnangul mõistsid Tartu valijad, et rahvuslikul tiival on praegu ainult üks tõsiselt võetav erakond. „Ehkki oleme praegu opositsioonis, kavatseb EKRE fraktsioon seista tervemõistuslike lahenduste eest nii kesklinna parkide säilitamisel kui ka linnatranspordi paremaks ja sõitjasõbralikumaks kujundamisel. Ja muidugi valvame, et immigrante ei toodaks kahtlaste skeemidega siia linnarahva kulul elama,“ kinnitas Särg.

EKRE surve kannab vilja: raske kuriteo sooritanud pagulasi tahetakse hakata välja saatma

Erakonnajuhtidest pälvis suurima usalduse Mart Helme

Riigikokku on jõudnud eelnõu, mis vastuvõtmise korral võimaldab tunnistada kehtetuks raske kuriteo sooritanud välismaalase pagulasstaatuse ning saata isik maalt välja.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Jaak Madison avaldab tunnustust, et võimuliit on viimaks tulnud välja ettepanekuga, mille EKRE esitas juba 2015. aasta lõpus. „Juba kaks aastat tagasi selgitasime, et kui välismaalane kuritarvitab talle osutatud usaldust ja sooritab raske kuriteo, siis on see piisav alus pagulasseisundi kehtetuks tunnistamiseks,“ ütleb Madison. „Toona võimuliit meie ettepanekuga ei arvestanud, aga rõõm on tõdeda, et EKRE selgitustöö on andnud tulemust.“ Madisoni sõnul on riigikogus täiesti tavaline praktika, et võimuliit hääletab opositsiooni eelnõud maha ja esitab need mõni aeg hiljem enda omadena. „Aus see ei ole, kuid samas on kiiduväärt, kui võimuliit viib ellu ka opositsiooni ideid. Opositsioon saab sedakaudu valitsemises osaleda,“ märgib Madison. „Küllap sai valitsus aru, et probleem ei ole ainult teoreetiline ja kauge, nagu meil võimupoliitikud sageli väita armastavad. Lasnamäel oma naise süüdanud süürlasest sõjapõgenik mõisteti Eestis kümneks aastaks vangi. Aga praegu ei võimalda seadus põgenikke oma kodumaale vangi saata. Eesti maksumaksja ei peaks pidama kümme aastat üleval siin asüüli saanud, kuid oma naise põlema pannud kriminaali.“

Kui võtta aluseks ringkonnas kogutud häälte protsent, siis saavutas kõigist valimistel kandideerinud erakonnajuhtidest parima tulemuse EKRE esimees Mart Helme.

Helme sai Pärnu linnas 2304 häält, ja kuna Pärnus oli valijaid 16 340, siis kogus ta 14,1% valijate toetuse.

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur sai küll rohkem hääli (3597), kuid Mustamäe valimisringkonnas käis valimas ka ligi kaks korda rohkem inimesi (29 693) kui Pärnus. Nõnda jääb Pevkuri toetusprotsent (11,8%) Helmele alla.

Kolmanda tulemuse tegi sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski, kes kogus Tallinna Kesklinnas 1374 häält ehk 5,6% Kesklinna

Mart Helme

ringkonnas valimas käinutest (24 633).

Neljanda koha sai Viljandis kandideerinud IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder, kes kogus 324 häält. Tema valimisringkonnas käis valimas 7396 inimest, mis tähendab, et Seeder kogus 4,4% ringkonnas antud häältest.

Põhja-Tallinnas kandideerinud Roheliste liider Züleyxa Izmailova oli toetusprotsendilt viies, saades 662 häält. PõhjaTallinnas käis valimas 25 722 inimest ja Izmailova kogus 2,6% oma ringkonnas antud häältest.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja Vabaerakonna esimees Artur Talvik neil valimistel ei kandideerinud.

www.ekre.ee

5-6(6)/2017

EESTI EEST!

3

Tallinnas on meil jalg ukse vahel!

Meie erakonnal ja selle eelkäijatel pole kunagi Tallinna volikogus olnud oma fraktsiooni, seega võime öelda, et oleme teinud suure kvaliteedihüppe – nüüd on meil pealinnas platvorm oma valijate huvide eest võitlemiseks, kirjutab EKRE aseesimees ja Tallinna volikogu värske liige MARTIN HELME.

K

onservatiivne Rahva­ erakond läks Tallinnas välja konkreetsete eesmärkidega: muuta Eesti pealinna koolid ja lasteaiad eestikeelseks ning eestimeelseks, lahendada vale poliitika tagajärjel tekkinud ummikud liikluses ning juurida välja korruptsioon. Kõigi nende eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik saata Keskerakond opositsiooni. Ainult nii on võimalik läbi lõigata toiduahelad ja skeemid, mis 12 aasta jooksul omadele on loodud.

Kahjuks leidis Tallinna valija, et neile sobib senine linnavalitsemise jätkamine ning andis Keskerakonnale absoluutse enamuse linnavalitsemise jätkamiseks. See on reaalsus, millega kõigil volikogus esindatud erakondadel tuleb arvestada.

Me saavutasime Tallinnas siiski teise suure eesmärgi: saada linnavolikogus korralik esindatus.

Meie kuueliikmelist fraktsiooni asub juhtima Urmas Reitelmann.

Meie erakonnal ja selle eelkäijatel pole fraktsiooni loomine Tallinnas varem õnnestunud, seega võime öelda, et oleme teinud suure kvaliteedihüppe. Tulemusega võib seda enam rahul olla, et rühkisime väga tõsises vastutuules: pool Tallinna valijaskonnast on mitte-eestlased, eestlaste häälte pärast käib väga

tihe rebimine ning erinevalt näiteks maapiirkondadest või väikelinnadest on Tallinn liberaalsema mentaliteediga, seega on toetuse saamine konservatiivsele sõnumile raskem. Aga nüüd on meil mandaat ja platvorm oma valijate huvide eest võitlemiseks.

Kuidas saavutada opositsioonis olles oma poliitilisi eesmärke ning täita valijale antud lubadusi? Esimene oluline põhimõte: me räägime kõigiga. Me ei mängi välistamismänge ega kuuluta kedagi nii kõlbmatuks, et meil ei sobiks neile isegi oma seisukohti selgitada. Just sel põhjusel võtsime vastu Keskerakonna kutse kohtuda kohe pärast valimisi.

Meie vestluse sisu on üldiselt teada: esitasime Keskerakonnale oma nägemuse sellest, mida meie meelest oleks tingimata vaja muuta, et linn oleks paremini valitsetud ning rahva huvid kaitstud. Rääkisime põhjalikumalt, kui seda võimaldab valimisdebati formaat, mida peaks muutma Tallinna koolides-lasteaedades, kuidas parandada linna liiklust, milliseid konkreetseid samme peaks astuma korruptsiooni välja juurimiseks.

Samast loogikast lähtuvalt oleme pärast valimisi kohtunud ka ülejäänud volikogu jõududega – Reformierakonna, IRL-i ja sotside

Kui opositsioon koostööd teeb, on lootust nii mõnigi asi läbi suruda."

Martin Helme

esindajatega. Kuna Keskerakonna ülekaal volikogus on õhkõrn, on järgnevatel aastatel teerullitaktika kasutamine senisega võrreldes palju raskem. See tähendab, et kui kõik opositsioonijõud oma tegevust koordineerivad ning ühiselt hääletavad, on lootust nii mõnigi asi läbi suruda.

Siit kasvabki välja teine oluline põhimõte: häid asju tuleb toetada sõltumata sellest, kelle poolt nad on välja käidud. Kui me suudame linna valitsemises vältida mõtteviisi, et õiged asjad vale inimese poolt ei kõlba ja valed asjad õige inimese poolt alati sobivad, siis oleme astunud pika sammu oma valimislubaduste realiseerimise suunas, sest meil ainult head ideed ongi!

Kas see kõik päris elus ka toimib, selgub mõistagi aja jooksul.

Arvestades seda, milline poliitiline mädasoo Tallinn on, seda,

Mustamäe valimisringkonnas kandideerinud Martin Helme pälvis 2452 inimese usalduse

kui labaselt ostetakse ja müüakse inimeste lojaalsust ning hääli, ja seda, kui piiri peal on Keskerakonna võim, ei ole välistatud, et linna poliitiline kultuur muutub senisest jõledamaks. Kui läheb nii, siis on

Foto: EKRE

meil igatahes olemas esireakoht selle kõige nägemiseks ning avalikustamiseks, on olemas inimesed, kes igapäevaselt Tallinna halvale valitsemisele alternatiivi pakuvad.

Anname tuld!

Riigikogu liikmetest ekrelased hakkavad volikogudes tööle Neil valimistel kandideeris kohalike omavalitsuste volikogudesse peibutuspartidena ports europarlamendiliikmeid, ministreid ja riigikogulasi, kes tegelikult volikogus tööle ei hakka. EKRE seas peibutusparte ei ole – kõik rahva usalduse pälvinud EKRE parlamendisaadikud on valmis kohalikes volikogudes töötama.

T Riigikogu saadik Jaak Madison valiti Viljandi linnas paremuselt teise tulemusega (456 häält) volikokku Foto: tiina kõrtsini

allinna volikokku valitud riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et ei kiida peibutuspartide kasutamist heaks. „Kui kandidaat saab valijate usalduse, siis on aus, kui ta seal ka tööle hakkab,“ märkis ta.

EKRE riigikogusaadikutest

Kui kandidaat saab valijate usalduse, siis on aus, kui ta seal ka tööle hakkab.

hakkab Viljandi volikogus tööle Jaak Madison, Pärnu volikogus Mart Helme, Saue volikogus Henn Põlluaas, Valga volikogus Uno Kaskpeit, Jõgeva volikogus Raivo Põldaru ja Tallinna volikogus Martin Helme.

4

5-6(6)/2017

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Isamaa ilu hoieldes

Meie, eestlased, peame nagu üks mees tõusma oma põhiseaduse kui meie rahvusliku iseolemise ja suveräänsuse alusdokumendi kaitsele, kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees MART HELME.

P

oliitika ei lõpe kunagi.

Kui ka ühed valimised jäävad selja taha, on silmapiiril juba ootamas järgmised. Ja kui isegi valimisi mõne aasta vältel tulemas ei ole, toimib poliitika ikka edasi.

Sest me elame ühiskonnas; ja mida keerulisema struktuuriga, mida liigendunum on ühiskond, seda rohkem on vaja leida selle sujuvaks toimimiseks tasakaalupunkte. Nende otsimine, nende saavutamiseks erinevate huvigruppide toetuse leidmine ning osapoolte vahelise kokkuleppe sõlmimine ongi poliitika.

Inimkonna ajaloos on poliitika – nagu ka ühiskond – läbi teinud pika arengu. Kuigi konkurentide füüsiline kõrvaldamine pole poliitika arsenalist täielikult kadunud, ei peeta seda tsiviliseeritud ühiskondades siiski enam kohaseks.

Kui tänapaeval mõni valitsus käituks oma poliitilise oponendiga nii, nagu Karl XII talle palju meelehärmi valmistanud Johann Reinhold von Patkuliga, kes farsina sarnaneva kohtuprotsessi käigus surma mõistetuna algul rattale tõmmati, seejärel poodi ning lõpuks ka dekaputeeriti, mõistaks ühiskond niisuguse barbaarse teo täiesti ühemõtteliselt hukka ning pööraks julmale valitsejale resoluutselt selja.

Ajad muutuvad ja kombed koos aegadega.

Ometi – küsimus sellest, kuivõrd on muutunud oma olemuselt poliitika kui niisugune, jääb.

Tänapäeval teame kõik, et elame demokraatias. Eelkõige tähendab see meie jaoks sõnavabadust ja valimisi. Need kaks pidepunkti kinnitaksid justnagu, et meil kõigil on võrdsed õigused enda ühiskondlikuks teostamiseks ja et meie häälte abil leitakse ühis-

konnas stabiilse arengu tagamiseks vajalikud tasakaalupunktid.

On see kõik aga tõesti nii?

Vaadates kasvõi äsjaseid valimisi Eestis, võib öelda, et üha suurem hulk inimesi ei usu enam, et nende osalemine poliitilises protsessis ette antud kujul midagi muudab.

Kui valima tuleb kõigest pool valimisõiguslikest kodanikest, tähendab see, et ülejäänud pool ei näe osalemisel mõtet. On see teadlik boikott? Vaevalt. Pigem tüdimus, ükskõiksus, usu kaotus. Pool ühiskonnast on teadlikult või intuitiivselt taibanud, et tegelikult on nad kõigi kõlavate demokraatiajuttude peale vaatamata demokraatia nimelises näitemängus pigem publikuks kui osatäitjateks. Ka publikut võib mõne lavastuse puhul ju kaasata. Ja demokraatias, eriti meie aja liberaalses demokraatias, ongi lavastajad ette näinud publiku kaasamise ühes stseenis, kus publiku osaks on langetada valik, kes neile lavastaja poolt ette pandud kangelastest rohkem meeldib – vasakpoolne, parempoolne või keskmine. Valik tehtud, istuvad inimesed tagasi oma kohtadele ja jätkavad passiivset osalust demokraatiaks tituleeritud etenduses.

Viimastel aastatel on publik aga, nagu juba täheldatud, etendusel kõigest hoolimata hõredaks jäänud. Ja see on sundinud lavastajaid publiku ergutamiseks uusi loomingulisi võtteid kasutama. Nii on välja käidud kogukondade kaasamise idee, vürtsitatud lavastust massistseenidega jääkeldris ning instseneeritud mitmesuguseid hartasid ja allkirjakampaaniaid.

Selle juures pole siiski olnud vähimalgi määral eesmärgiks massistseenide muutmine juhitamatuks häppeningiks, vaid publikule illusiooni sisendamine, nagu oleksid

Demokraatlikus ühiskonnas on rahvas hakanud üha selgemalt mõistma, et kusagil on mingi muundur, mis nende mistahes poliitilised valikud halastamatult ära nullib.“ Mart Helme

nad etendusse tõeliste osalistena kaasatud ja avaldaksid näidendi kulgemisele reaalset mõju, mitte ei istuks kõrvalseisjatena oma toolidel. Mõnda aega taoline illusioon isegi toimib.

Ent – poliitika ei lõpe kunagi. Ja nii on ka demokraatlikus ühiskonnas publik (= rahvas) hakanud üha selgemalt mõistma, et kusagil on mingi muundur, mis nende mistahes poliitilised valikud halastama-

Foto: Scanpix

tult ära nullib. Tsüklist tsüklisse kogeb valija, et ükskõik, kelle poolt ta ka ei valiks, tulemus on sama.

See on tekitanud protesti ja protest on toonud lavale tõepoolest isehakanud ning käsikirja ja lavastaja tahet eiravad trupid ning üksiküritajad. Ameerikas on niisuguseks Donald Trump, Ungaris Victor Orban, Saksamaal Alternative für Deutschland, Eestis Konservatiivne Rahvaerakond – kui mainida vaid mõningaid. Kõigi nende tõus on saanud võimalikuks tänu sellele, et traditsioonilist poliitikateatrit on tabanud kriis, mille põhjus seisneb selles, et kuitahes erineva ideoloogilise kostüümi taha varjuvad näitlejad mängivad tegelikult ikka ühte ja sama rolli, esindades demokraatliku ühiskonna tegeliku omaniku ehk suurkapitali huve.

Sisuliselt on nad ühe ja sama partei omavahel võistlevad fraktsioonid.

Neil näitlejatel on, kui tsiteerida Noam Chomskyt, „demokraatia olemusest selge arusaam: see on ühiskonnakord, kus eriklass (meie kirjelduses näitlejad) koolitatakse teenima isandaid, ühiskonna omanikke. Ülejäänud rahvale tuleb organiseerumine ära keelata, sest muidu on tulemuseks suur segadus“.

Ja segadus ongi saabunud. Sest näitejuhi korraldusi mitte täitvad metsikud trupid ei ole nõus ühiskondi sajandeid koos hoidnud ning üksikisikute väärikust taganud institutsioonide ning moraalinormide naeruvääristamise ja marginaliseerimisega. Traditsiooniline perekond, mehelikkus ja naiselikkus, heteroseksuaalsus kui ühiskondliku järjepidevuse nurgakivi, rahvuslik identiteet, rahvusriiklus, rahvuslikud traditsioonid, patriotism, usk ja kirik kui moraalsed pidepunktid, lojaalsus oma kogukonnale – kõike seda on liberaalne demokraatia ründama ning lammutama asunud.

Ent iga surve sünnitab vastusurve. Kuigi arvestatav osa ühiskonnast on ära lollitatud sisutühjade sõna-

kõlksudega „euroopalikust väärtusruumist“, „õigusriigist“ ja „liberaalsetest väärtustest“ (paluks siinkohal definitsiooni: on need homoabielud, rasside segamine, rahvusriikide hävitamine, perekonna ja kiriku tasalülitamine?), leidub inimeste hulgas alati ürgse vaistuga indiviide, kes tajudes ohtu oma vabadusele, sõltumatusele ja väärikusele erksalt jalule tõusevad ning instinktiivselt võitlema asuvad. Pikkamööda mobiliseerivad nad kogu propagandast uimastatud ühiskonna ja viivad stagneerunud süsteemi kvalitatiivselt uuele tasemele.

Siin Eestis ei taha liberaalset totalitarismi vastustavad jõud ju tegelikult mitte midagi muud kui seda, et võim järgiks meie põhiseadust ja seisaks Eesti kui eestlaste rahvuskodu säilimise eest, mitte ei kummardaks võõraid võime ja võõraid tõdesid. Tegelikult läheb just siit ka veelahe Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja teiste erakondade vahelt.

Meie seisame Eesti Vabariigi põhiseaduse eest, teised käsitlevad seda juba pigem ajaloolise dokumendina, mida vastavalt poliitilisele vajadusele saab loominguliselt tõlgendada. Meenutagem siinkohal vaid Riigikohtu otsuseid Euroopa Stabiilsusmehhanismis osalemise, Eesti-Vene piirilepingu ja VEB-fondi kontekstis.

Meie põhiseadus kirjutati rahvusriiklust garanteeriva dokumendina post-nõukogude šoki tingimustes. Nüüd, liberaalse demokraatia moraalselt (kooseluseadus, sooneutraalsus, homopropaganda) ja füüsiliselt (Euroopat tabanud massiimmigratsioon ja terrorilaine) traumeeriva kogemuse taustal omandab see rahvusliku iseolemise ja suveräänsuse kvintessents uuesti äratava tähenduse.

Meie, eestlased, peame nagu üks mees tõusma oma põhiseaduse kui meie rahvusliku iseolemise ja suveräänsuse alusdokumendi kaitsele.

Isamaa ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes – pane tähele!

www.ekre.ee

5-6(6)/2017

EESTI EEST!

5

Triibulised valimisnimekirjad – vajalikud või mitte?

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab igati naiste suuremat osalemist poliitikas, kuid seda ei tohi saavutada naisi alandades ega repressiivmeetodeid kasutades, kirjutab EKRE aseesimees HENN PÕLLUAAS.

A

astate jooksul on teatud ringkondade poolt korduvalt kõlanud ettepanek, et võrdsuse nimel ja naiste diskrimineerimise lõpetamiseks tuleks esinduskogude valimisel kehtestada nn triibuliste nimekirjade nõue: mehi ja naisi olgu ühepalju ning nad olgu paigutatud vaheldumisi. Teisisõnu tuleks kehtestada kohustuslikud sookvoodid. Kuid kas meil ikka tõesti tõrjutakse naisi poliitikas?

Turu-uurijate küsitlus näitas: üldjuhul peavad nii naised kui ka mehed õigeks, et naiste suurem osalemine poliitikas aitaks kaasa eri spektrite paremale esindatusele. Statistika ja senised (nii riigikogu kui ka kohalike omavalitsuste) valimistulemused aga osutavad, et olukorras, kus meil on naisvalijaid rohkem kui mehi, on ka naissoost valijad eelistanud meeskandidaate enam kui naiskandidaate. Kas see on diskrimineerimine?

Olen osalenud poliitikas rohkem kui kümme aastat ja võin kinnitada, et ma ei ole kordagi kokku puutunud sellega, et keegi tark, intelligentne ja pädev, poliitikas osaleda ja ühiskonnaelu edendada soovija oleks lükatud tagasi põhjusel, et ta on naine. Vastupidi, naiskandidaate võetakse ükskõik millise erakonna või valimisliidu nimekirjadesse väga hea meelega, kuid naiste kaasamine nimekirjadesse on nende väiksema poliitikahuvi tõttu kahjuks küllaltki raske.

Ja lõppude lõpuks valivad inimesed ikka neid, kes neile poliitikutena sümpatiseerivad ja keda nad usaldavad. Mitte mehi või naisi.

Ei ole ka alust väita, et naised teeksid võimul olles oluliselt teistsugust poliitikat ainuüksi sellepärast, et nad on naised. Sookvoodid tähendavad sisuliselt valijate ehk rahva otsuse, otsustusvõime ja otsustusõiguse kahtluse alla seadmist. Sookvootide kehtestamine on äärmuslik nõue, mis läheb otseselt vastuollu soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ja Eestis kehtivate seadusaktidega, mis sätestavad üheselt, et mitte kedagi ei tohi tema soo tõttu eelistada.

Nagu arvata võibki, seisavad kohustuslike sookvootide ja niinimetatud triibuliste nimekirjade taga sotsid. Alles kevadel esitasid

Olen osalenud poliitikas rohkem kui kümme aastat ja võin kinnitada, et ma ei ole kordagi kokku puutunud sellega, et keegi tark, intelligentne ja pädev, poliitikas osaleda ja ühiskonnaelu edendada soovija oleks lükatud tagasi põhjusel, et ta on naine.“ Henn Põlluaas

nad juba mitmendat korda vastava eelnõu riigikogule ja see lükati taas tagasi. Kvoodipoliitika pealesurumisega ei lähe vasakliberaalidel nii lihtsalt kui kooseluseadusega, sest selle vastu on ka paremliberaalid.

Suundumus, et riik kirjutab ette, kuidas erakonnad või äriühingud oma siseasju ajavad ning kes võivad või peavad kandideerima, on ohtlik ja ebademokraatlik.

Kui nõustume, et pole vahet, mis soost isik mõnda tööd teeb – peaasi, et ta teeb seda hästi ning volikogude ja riigikogu puhul rahva mandaadiga –, siis kuidas saab nõuda, et mingit tööd peab tegema võrdne arv mehi ja naisi? Ja kui naised ikkagi ei taha

poliitikas olla, mida me siis teeme?

Kas sunnime jõuga, et täita „triibulisi“ ettekirjutusi ja rahuldada vildakat arusaama võrdsusest?

Sundkvoodid tekitaksid olukorra, kus inimeste valik – mida kehtiv riigikogu valimissüsteem ülekanduvate häälte tõttu niigi moonutab –, vastaks veelgi vähem valijate eelistustele ja ootustele. On äärmiselt lühinägelik panna kvootide abil võimu teostama kedagi, kel puudub tegelik huvi, kes ei pruugi olla selleks pädev ja kelle ainus õigustus võimul olemiseks on mingi põhjendamatult kehtestatud norm.

Peamine argument inimeste valikul peab olema tahe, kompetentsus ja kogemus, mitte sugu.

Sotsid eiravad lihtsat tõsiasja: sooline võrdõiguslikkus tähendab seda, et me ei eelista ühtki inimest üksnes tema soo pärast. Sookvoodid ja triibulised nimekirjad on selle põhimõttega rängalt vastuolus.

Enamik inimesi – nii naised kui ka mehed – peab kohustuslike sookvootide sisseseadmist alandavaks. Me ei näe ju mingit põhjust suhtuda naistesse patroneerivalt, justkui ei oleks nad meestega võrdväärsed ega suudaks ise edasi jõuda ja karjääri teha. Sookvoodid oleksid lausa riiklik tõdemus, et naised ei ole meestega võrdsed, vaid vajavad juhtivatele kohtadele pääsemiseks otsest seaduse tuge ja eeliseid. Kas sotsid ongi just sellisel seisukohal? Mulle tundub suisa, et oma agenda elluviimise nimel on sotside üheks eesmärgiks naiste ja meeste omavahel tülli ajamine.

Kui seadusandlikul tasandil hakatakse teostama sunduslikku

kvoodipoliitikat, siis tähendab see ühiskonna jaoks selget taganemist demokraatlikest printsiipidest. Tundes sotside strateegilisi eesmärke ja taktikat, võime olla kindlad, et asi ei piirdu sookvootidega. See on alles algus. Sotsid ja vasakpoolsed äärmusfeministid ei taotle mitte naiste ja meeste tõeliselt võrdseid võimalusi, vaid lõpptulemust, mis peab olema neile igal sobival viisil n-ö poliitiliselt korrektne. Järgmiseks näeme kindlasti homokvootide, puudekvootide, vähemusrahvuste, immigrantide ja kes teab mis kvootide pealesurumist.

Huvitav, mis saab sookvootidest siis, kui teostub sotside soovitud võimalus hakata iga poole aasta tagant sugu muutma? Sugu olevat ju vaid „sotsiaalne konstruktsioon“.

Kas see tõmbab sookvoodi küsimusele kriipsu peale? Või hakatakse nimekirjadesse nõudma habemega „naisi“ ja „mehi“, kellel püksis „sotsiaalne konstruktsioon puudub“?

Sookvootidest edasi oleks vaid väike samm selleni, et hakatakse määrama, kes ja millised poliitilised jõud tohivad üldse olla parlamendis esindatud. Selliseid vihjeid on juba kuulda olnud.

Tegelik võrdsus tähendab, et naine ja mees saavad ennast perekonnas, ühiskonnas ja tööl teostada täpselt nii, nagu nad ise soovivad ja paremaks peavad. Sotside pahameelele vaatamata leidub küll ja veel selliseid „mahajäänud ja tagurlike“ vaadetega inimesi, kes seavad vabatahtlikult pere või laste huvid kõrgemale ega nõustu, nagu oleks naiseks ja emaks olemise tähtsustamine seksistlik, ahistav ja diskrimineeriv ning traditsioonilised pereväärtused 19. sajandi

relikt. Paraku kipuvad asjad käima nii, et naiste arvamust ei küsitagi, sest küsijad teavad ise paremini, mis naistele etem on.

Eesti avalikkus kohustuslike sookvootide sisseseadmist ei toeta. Ühiskonnauuringute Instituudi 2017. aasta alguses tehtud uuringu põhjal pooldas sookvoote ainult 24 protsenti Eesti kodanikest – samas kui tervelt 76 protsenti neid ei poolda. Toetati küll naiste ligipääsu mõningast soodustamist juhtivatele ametikohtadele, ent 45 protsenti nõustus väitega, et üldiselt sobivad mehed poliitikas ja ettevõtluses liidrirolli paremini kui naised.

Eesti poliitikas on alati olnud, on praegu ja on ka tulevikus väga asjalikke ja tublisid naisi. Eesti praegune president on naine, kes valiti oma ametipostile ülekaalukalt „kitsarinnaliste keskealiste heteromeeste“ häältega. (Konkreetse isiku ametisse sobivus jäägu mõne muu arutelu raamidesse.)

Et naistele ühiskonna- ja majanduselu korraldamisel suuremat osakaalu anda, on olemas palju muid võimalusi, kui sunniviisiliste sookvootide kehtestamine. Paraku on sotside silmis tõhusad vaid vulgaarsed ja repressiivsed meetodid, mis tekitavad vastuseisu suuremas osas ühiskonnas, ka naistes. Lihtne tõde: palju paremini, kui kõikvõimalikud repressiivsed sundkvoodid mõjub see, kui me inimesi motiveerime ja julgustame.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab igati naiste rohkemat osalemist poliitikas, kuid seda ei tohi saavutada naisi alandades ega repressiivmeetodeid kasutades. Muide, kolmandik Tallinnas ja Tartus äsja volikokku valitud EKRE saadikutest on naised.

6

5-6(6)/2017

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

KOV 2017 VALIM Nemad pääsesid Eesti Konservatiivse Avaldame mandaadi saanud isikute nimed ja toetusprotsendi EKRE nimekirjale omavalitsuste kaupa.

HARJUMAA

PÄRNUMAA

Tallinn 7%

Pärnu 15,4%

TA Harku KEILA Lääne-Harju Saue KÄRDLA

Vormsi

Hiiumaa Martin Helme Helle-Moonika Kersti Kracht Helme

Mart Helme

Aare Arva

HAAPSALU

Wesse Allik

Edmond Penu

Argo Luude

Harku vald 11% Saue 9,5%

Jaanus Härms Riho Saksus

Viimsi 10,5%

Helle Kullerkupp

Lääneranna vald 12,3%

PÄRNU

PÄRNU

Häädemeeste vald 6,9%

KURESSAARE

Kihnu

Hää mee

RAPLAMAA Meelis Malk

Signe Tetsmann

Henn Saar

Rapla 17.7%

Ruhnu

Tori vald Saarde vald 7,7% 8,2% Hannes Võrno Madis Saretok Maido Pajo

Kuusalu 9,3%

Rene Kokk

Margus Jaanson

Kalle Kilter

Anne Kalf

Kalev Tulits

Saku vald 5,7%

Mihkel Kalamees

Ülle Kiviste

Margus Kukk

Märjamaa 17.9% Sulev Valdmaa

Mairika Rajaväli

Hasso Uuetoa

Rae vald 8,9%

LÄÄNEMAA

Raul Siem

Haapsalu 7.1%

Meelis Rosenfeld

SAAREMAA

Margus Vaher Sander Saaliste

Ülo Olm

Kohila 12.8%

Toomas Vallimäe

Rein Kolon

Priidu Rõõmus

Muhu 7.4%

Saaremaa vald 6.6%

Lääne-Nigula 11,2%

Kehtna 16.3%

Daniel Mereäär

Mart Saarso

Hardi Rehkalt Elvo Leppmaa Ülle Heinleht

Mart Järvik

Jaen Teär

Põ

Lääneranna

Saaremaa

Siimo Lopsik

Henn Põlluaas Tõnu Urva

Jõelähtme 11,2%

Märjam

Heldur Paulson

Muhu

Urmas Reitelmann

Lääne-Nigula

Rait Verrev

Marko Matson

Jaanus Lehtsaar

www.ekre.ee

5-6(6)/2017

EESTI EEST!

7

MISTULEMUSED Rahvaerakonna nimekirjas volikokku LOKSA Haljala

Viimsi ALLINN MAARDU Kuusalu Jõelähtme Rae Raasiku Anija Saku Kiili Kohila

ViruKOHTLA- SILLAMÄE Nigula JÄRVE NARVA Toila Rakvere NarvaJõhvi Kadrina RAKVERELüganuse Jõesuu Tapa VäikeMaarja

Rapla PAIDE

RAPLA

Kehtna

maa

Jõgeva

Türi

U

Raivo Põldaru Enn Kivi

Põltsamaa 8.8%

Elva Viljandi

Helle Lemberg

Rakvere 10.4%

TARTU Luunja

VILJANDI

Kastre Olev Teder

Nõo Kambja

Eve Miljand

Põlva

Mulgi

ädeeste

Leo Bergström

Peipsiääre

Tartu

Põhja-Sakala

Saarde

Jõgeva vald 6.3%

JÕGEVA

Põltsamaa

PÄRNU

JÕGEVAMAA

Haljala Rakvere vald 8.6% 5.5%

Mustvee

Järva

PAIDE

õhja-Pärnumaa Tori

Alutaguse

Vinni

Kose

LÄÄNE– VIRUMAA

Tõrva

Otepää

Kanepi

VÕRU Antsla

PÕLVA

Räpina

Anti Poolamets

Setomaa

Marti Kuusik

Vinni Vald 10.4%

Võru

Tartumaa Tartu 11.2%

VALGA

Valga

Rõuge

Evelin Poolamets

JÄRVAMAA

Johannes Nirgi

Indrek Särg

Indrek Hirv

Indrek Kalda

Eva Loskit

Ruuben Kaalep

Kaja Tarto

PÕLVAMAA

Järva vald 14.4%

Põlva 9.3%

Kambja vald 5.6% Andres Teppan Ahti Karon

Paide 9.7%

Arvo Imsi

Indrek Käo

Kalju Paalman

Türi 8.5%

Räpina 14.3% Toivo Suuroja

Andres Põllu

Priit Põder

Elar Niglas

Heli Koit

Tiit Kala

Vladimir Kondratjev

Meelis Konsap

VILJANDIMAA

VALGAMAA

Viljandi linn 9.5% Viljandi vald 8.2%

Valga vald 5.3%

Rõuge vald 6.9%

Võru linn 7.6%

Uno Kaskpeit

Kalmar Luisk

Rein Peedumäe

Jaak Madison Rein Suurkask

Ülo Tuvi

Valmar Haava

VÕRUMAA

8

5-6(6)/2017

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Eesti üks noorimaid volikoguliikmeid tegi isale pika puuga ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Türi osakonna juht, Tartu Ülikoolis riigiteadusi õppiv ELAR NIGLAS (19) kogus Türi vallas kohalikel valimistel 162 häält. See oli valla paremuselt kolmas tulemus, Niglast edestasid vaid kaks kogenud vallavanemat.

E

lar on sündinud ja veetnud kogu oma elu Järvamaal, Väätsa vallas, mis haldusreformis ühines suure Türi vallaga. Ta on lõpetanud Väätsa põhikooli ja Türi ühisgümnaasiumi ning jätkab õpinguid Tartu ülikoolis Johan Skytte poliitikauuringute instituudis riigiteaduste õppekaval. Elar on juba varajasest lapsepõlvest olnud noorkotkas, täisealiseks saades astus ta Kaitseliidu Järva maleva Türi üksikkompanii liikmeks.

Varem on ta olnud tegev peamiselt haridus- ja noorsoopoliitikas kohaliku noortevolikogu asutaja ja juhina.

Elari isa, kolonelleitnant Arvi Niglas kandideeris Türi vallas sotside nimekirjas, sai kahekohalise arvu hääli ega pääsenud kohalikku volikokku.

Paljud küsivad, kuidas vastandliku ilmavaatega erakondades kandideerivad isa ja poeg koduseinte vahel läbi saavad. Elar siin suurt probleemi ei näe. „Isaga eri nimekirjas kandideerimine on tulnud pigem kasuks.

See on toonud meid rohkem ühise laua taha arutama teemadel, milles oleme eriarvamusel. Usun, et oleme mõlemad teineteiselt palju õppinud ja õpime edaspidigi. See on hea näide, kuidas ühiskond tegelikult peaks toimima, st vaatamata eriarvamustele liikuma koos

Paljud noored pagevad maalt linnadesse, sest neil puudub tugev side kodukohaga.

Mina olen otsustanud jääda, et luua paik, kus tulevikus kasvatada suureks ka oma lapsed.“ Elar Niglas

konsensuslikult parema tuleviku poole. Vastus küsimusele, miks mina Sotsiaaldemokraatliku Erakonda ei astunud, on lihtne: see erakond ei esinda väärtusi, mida mina endas kannan,“ ütleb Elar.

Miks just EKRE? „Otsuse erakonnaga liituda tegin eelmise aasta lõpus ja reaalsuseks sai see selle aasta alguses. Otsuse tegemine ei olnud sugugi keeruline. EKRE on põhimõttekindel ja julgelt patriootlik erakond – kõik, kelle jaoks on oluline Eesti rahvuslike väärtuste ja huvide kaitse, liituvad meie-

Elar Niglas on varem olnud tegev haridus- ja noorsoopoliitikas kohaliku noortevolikogu asutaja ja juhina Foto: erakogu

ga,“ usub Elar, lisades, et EKRE seisab rahvusriikluse ja selle kaudu eestluse püsimise eest. „Nüüd on minulgi võimalus aidata kaasa sellele, et Eesti riik, eestlased ja meie kultuur eksistee-

Raadiosaade

"Räägime asjast" Eetris Mart ja Martin Helme, kes räägivad Eesti asjadest nii, nagu need on!

Tulised teemad, huvitavad intervjuud ja saatekülalised.

Igal pühapäeval algusega kell 11 Kordus samal päeval kell 21 Saate järelkuulamine internetis: www.mixcloud.com/raadiosaade

Ring FM Tallinn 105,8 Tartu 104,7 Pärnu 93,9 Lõuna-Eesti 101,7 www.ringfilm.ee

Tre Raadio

Rapla 91,3 Pärnu 92,7 Kesk-Eesti 101,0 www.treraadio.ee

riks ka sajandite möödudes. Kõige südamelähedasemad väärtused, mida oluliseks pean, on lapsed, pere ja kodu. Minu elus on olulisel kohal põlvest põlve edasi antavad traditsioonid, väärtused ja teadmised, sest just läbi nende tekib tugev side kodukohaga, identiteet ja tahe panustada kodukoha arengusse. Paljud noored pagevad maalt linnadesse, sest neil puudub tugev side kodukohaga. Mina olen otsustanud jääda, et luua paik, kus tulevikus kasvatada suureks ka oma lapsed,“ kinnitab Elar.

EKRE programm on Eesti noorima parteiorganisatsiooni juhi hinnangul tunduvalt laiahaardelisem kui paljud arvavad. Seda tuleb silmas pidada ka riigikogu valimistele vastu minnes. „Me räägime maksupoliitikast, riigikaitsest, sotsiaalpoliitikast, maaelust... Valupunktide nimekiri on lõputu. Kahjuks on meedia hammaste vahele jäänud vaid immigratsiooni ja seksuaalvähemustega seotud emotsionaalsed väljaütlemised, mis ühiskonnas

laineid löövad. On oluline, et suudaksime riigikogu valimiste eel valijateni viia ka meie seisukohad muudel teemadel. Minnes vastu 2019. aasta riigikogu valimistele peaksime tõeliste rahvuslastena pooldama rohelist maailmavaadet, sest side rahvuse ja kodumaaga dikteerib juba iseenesest rohelist mõtteviisi,“ rõhutab Elar.

Kuidas õnnestus noorel mehel, kel pole pikka elu- ja töökogemust ega laiahaardelist suhtevõrgustikku, saavutada hiljutistel kohalikel valimistel nii hea isiklik tulemus? „Tulemuse tagasid paljud tegurid. Meie visioon ja ideed olid lihtsasti mõistetavad ja läksid inimestele korda. Julgesime rääkida asjadest, mida teised pelgasid.

Olen ennast alati pidanud põhimõttekindlaks ja otsekoheseks inimeseks. Eesti poliitilise kultuuri päästmisel on selliste iseloomuomadustega aktivistid ilmselgelt olulised ja usun, et inimesed mõistavad seda. Ma ei karda öelda, mida mõtlen. See tegi meie kampaania eriliseks ja silmapaistvaks. Eesti poliitikas on puudu kindlusest, vankumatust tahtest ja aumehelikkusest. Just seda viimast kohtab eriti harva. On kadunud arusaamine, et valitsejad on rahva teenrid. Vallavolikogu vajab otsusekindlust ja selget mõistust.

Meie inimesed ei tohi kannatada volinike isepäisuse tõttu,“ räägib Elar.

Ta rõhutab, et eriti kohalikult tasandil on kõige olulisem jõuda inimesteni. „Inimestel on lihtsad mured, millega tegelemiseks vallajuhid tavapäraselt aega ei leia.

Alustasime kampaaniat kohtudes vallarahvaga. Pidasime oluliseks inimesed ära kuulata ning oma programmi nende vajaduste ja soovide järgi kohendada. Nii et lihtne soovitus: kuulake, mida inimesed teile räägivad!“ Kohaliku poliitika puhul on Elari hinnangul oluline silmas pidada, et kõikide erakondade eesmärgid on tegelikult palju sarnasemad, kui paistab ja et need isegi ühtivad suurel määral. „Oluline on valida õiged isikud – erakondlik kuuluvus on pigem väärtushinnangute mõõdupuu.

Tuleb endale selgeks teha, milliseid väärtusi ja tõekspidamisi kannavad endas need inimesed, kellele annad õiguse juhtida oma koduvalda,“ ütleb Elar. „Tänan inimesi, kes meid usaldasid ja toetasid ning oma hääle meie nimekirjale andsid. Anname endast kõik, et ka järgmistel valimistel oleks põhjust meid toetada.“

www.ekre.ee

5-6(6)/2017

EESTI EEST!

9

Valijate usalduse võitnud Kadri Vilba: inimeste kuulamine on väga tähtis Rahandusministeeriumi kogemusega kolme väikese lapse ema KADRI VILBA (35) võitis hiljutistel kohalikel valimistel Nõmme elanike usalduse ja sai 261 häält. Tulemus on seda hinnatavam, et Kadri ei olnud Nõmmel EKRE nimekirja esinumber, teda ei tutvustatud plakatitel ega raadio- või telereklaamides.

Kus oled sündinud, elanud ja mida õppinud?

Olen sündinud Tallinnas ja elanud pea terve elu Nõmmel, kus lõpetasin ka põhikooli. Keskkoolis käisin Tallinna Ühisgümnaasiumis, kus tutvusin ka oma abikaasaga, kellega oleme koos olnud nüüdseks 16,5 aastat. Meie peres kasvab kolm last.

Kõrghariduse omandasin Tallinna Tehnikaülikoolis, kus tudeerisin bakalaureuseõppes haldusjuhtimist ja Kopenhaageni ülikoolis, kus võtsin juurde aineid sotsioloogiast. Praegu õpin TTÜ-s personalitööd, et saada magistrikraad. Olin üheksa aastat rahandusministeeriumi ametnik, kuid enne seda töötasin erasektoris – nii pisikeses perefirmas kui ka rahvusvahelises suurkorporatsioonis.

Hetkel olen lastega kodune.

Vabal ajal meeldib mulle teha käsitööd, loen palju raamatuid, kasvatan lilli, uurin ravimtaimede saladusi, kuulan muusikat ja hoian ennast kursis nii Eestis kui ka laias maailmas toimuvaga.

Mis veenis sind liituma Konservatiivse Rahvaerakonnaga?

2006. aastal, kui algasid esimesed suuremad hõõrumised rahvuslikul ja ideoloogilisel pinnal pronkssõduri juures, olin üks Eesti Rahvusliku liikumise (ERL) asutajaliikmetest. Mind valiti ka esimese ja teise juhatuse koosseisu. Kuna ERL on otseselt EKRE eelkäija, siis on minu seotus selle organisatsiooniga oluliselt pikem kui 2016. aasta suvi, mil EKRE-ga uuesti ja ametlikult liitusin.

Vahepealne eemalolek oli tingitud sellest, et tahtsin pühenduda emaks olemisele. Tegelikult olen alati eelistanud olla vaba hing ja kaalusin kaua, kas siduda ennast ametlikult erakonnaga, kuid mingil hetkel tundsin, et nüüd ei saa enam teisiti, kui tuleb ise teha.

Millised EKRE põhimõtted on sulle kõige südamelähedasemad?

Mulle meeldib, et EKRE seisab traditsioonilise peremudeli eest.

Samuti on EKRE ainus erakond,

Kadri Vilba Tallinnas Kultuurikatla juures toimunud massiimmigratsiooni vastasel meeleavaldusel Foto: ekre 29. septembril 2017

Nüüd ei saa enam teisiti, kui tuleb ise teha.

Kadri Vilba

kelle tegudest on näha, et ta seisab ka päriselt Eesti maa, rahva ja kultuuri eest. Eestlased on läbi aegade olnud küll visad ellujääjad ja püsijad, kuid praeguses globaalses maailmakülas on vaja rahvuslust tugevalt toetada, et see mitmesugustes tõmbetuultes ikka püsima jääks.

Millised võiksid olla EKRE teemad, millega minna vastu 2019. aasta riigikogu valimistele?

Oleme erakonnana jõudnud punkti, kus kõigile on teada meie ideoloogia. Väga hea. Ideoloogiat on vaja ja see on tugev, kuid nüüd tahavad inimesed näha, et me tegeleme ka eluliste probleemidega.

Inimene, kes kaalub, kellele häält anda, mõtleb: mis te selle heaks teete, et minu elu Eestis paremaks läheks? Minu elu ei koosne ainult homodest ja sisserändajatest, ma tahan last lasteaeda panna ja poest normaalse hinnaga võid osta. Kuidas te mind selle juures aitate?

Nüüd on EKRE-l aeg hakata laiemalt tutvustama ka igapäevastele probleemidele suunatud lahendusi, sest need on ju tegelikult kõik programmis olemas.

Kadri ja Oliver Vilba on olnud koos juba 16,5 aastat. Peres kasvab Foto: erakogu kolm last

Milliste teemadega tahaksid ise minna riigikogu valimistele?

Tõenäoliselt on riigikogu valimistel minu peateemadeks laste heaolu ja infrastruktuuri parendamine. Nii oli see ka KOV valimistel. EKRE lubab küll vähendada lasteaia kohatasu, kuid tegelikult peaks alusharidus olema tasuta. Praegu on lasteaia kohatasu seotud miinimumpalgaga. See tähendab, et iga kord, kui miinimumpalk tõuseb, tõuseb ka lasteaia kohatasu. Arvestades suurusjärke, kuhu valitsus on plaaninud miinimumpalga lähiaastatel tõsta, on see lastevanemate jaoks kiirtee vaesusesse – ega teised palgad ju automaatselt koos miinimumiga ei tõuse.

Infrastruktuuris on kiiremas korras vaja korda teha teed: põhimaanteed neljarealiseks, Rail Baltic läbi Tartu, kasutades juba olemasolevat raudteetrassi, lõpetada tapjamaanteede (nn euroteed, mis on pervedeta ja ülijärskude sügavate kraavidega) vorpimine jne. Kindlasti on veel olulisi ja

Globaalses külas on vaja rahvuslust tugevalt toetada, et see mitme­ sugustes tõmbetuultes ikka püsima jääks."

Kadri Vilba

suuri teemasid. Ma ei ole lihtsalt veel jõudnud ennast riigikogu valimiste lainele häälestada, kuid teen seda lähima veerandaasta jooksul kindlasti.

Said läinud valimistel Nõmmel 261 häält. Arvestades, et sa ei olnud isegi mitte teine või kolmas number,

oli see erakordselt hea tulemus. Millega valijaid veensid ja võlusid?

Võib-olla oligi minu edu saladus see, et ma ei rääkinud inimestele ideoloogiast, vaid tõin välja konkreetsed inimeste igapäevaelu puudutavad probleemid, millele lubasin lahenduse leida. Olen peaaegu terve elu Nõmmel elanud ning hästi kursis selle linnaosa eluolu ja muredega. Inimesed tahavad näha väga selgeid ideid ja teada, kuidas täpselt need tema elu paremaks muudavad.

Kampaaniat tehes vestlesin paljude inimestega silmast silma ja selgitasin, mida Nõmmel paremaks tahan muuta. Inimestele meeldisid mu mõtted. Harvad ei olnud korrad, kus mind pärast vestlust kallistati ja südamest edu sooviti.

Mul oli ka ebatraditsiooniline, nii-öelda raamist väljas valimisnänn, mis inimeste tähelepanu võis köita. Jagasin pehmeid mänguloomi, isetehtud kõrvarõngaid ja mobiiliripatseid. Inimesed olid siiralt rõõmsad ja üllatunud, kui said vahelduseks pastakatele-voldikutele pihku midagi sedavõrd teistsugust.

Mis on su meelest see kõige olulisem valimiskampaanias, mida iga kandidaat peaks silmas pidama? Ka tulevasi riigikogu valimisi arvesse võttes.

Inimestega silmast silma vestlemine ja nende kuulamine on väga tähtis. Plakatitelt vaatab vastu tuim plassiks töödeldud nägu, kuid elav kontakt ja siiras vestlus teeb kandidaadi valija jaoks inimlikuks.

10

5-6(6)/2017

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Muusik Jaan Sööt: eestlane tahab olla eestlane Jääääre malbe juhtfiguur JAAN SÖÖT mõtleb tõsiselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga liitumise ja riigikokku kandideerimise peale.

J

aan Sööt on elupõline muusik. Enim on ta tuntud ansambli Jäääär eestvedajana, aga ta on osalenud ka bändides Jääboiler, Lindpriid, Pantokraator ja L’Dorado. Sööt elatab ennast ja peret muusika kirjutamise, esinemiste ning plaatide tegemisega. „Saan väga kenasti hakkama,“ märgib Sööt, lisades, et tema aktiivsem esinemisaeg on suviti ja jõulude eel – nagu ka kõigil ta ametikaaslastel.

Noarootsi vallas Tuksi külas on Söödil ja ta elukaaslasel Ursulal kena pisike rootsipunane 20. sajandi alguses ehitatud talumaja. Merest pooleteise kilomeetri kaugusel paiknevas külas valitseb õnnis vaikus ja rahu. Jaani sõnul saab Tuksis kirjutada muusikat ja teha stuudiotööd. Maailmamüra jääb talust kaugele ja kõrgele.

Seda enam oli suur osa avalikkusest üllatunud, kui Sööt tänavu septembris teatas, et kandideerib kohalikel valimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas Viimsis. Sööt on aastaid Viimsis Pärnamäe teel elanud ja kursis Viimsi rõõmude ning muredega.

Tuli poliitikasse protestist Sööt nõustus kohalikel valimistel kandideerima EKRE nimekirjas. „Eks see oli natuke protestiks kah.

Järjest rohkem võetakse avalikus ruumis sõna, et eestlane olla on väga paha, eestlane on oma rahvuse liikmena automaatselt nats, rassist ja jumal teab mis kurjam veel. Üheks konkreetseks tõukeks oli mõni aeg tagasi Sirbis ühe noormehe kirjutatud artikkel – ma ütleksin isegi vihakõne –, mis ajas kopsu üle maksa. Olgu, need olid noormehe enda mõtted ja las ta mõtleb nii.

Aga kui selle artikli kohta päriti aru kultuuriministri käest, miks selline asi ilmus riigimeedias, siis tema leidis, et see ongi sõnavabadus, et kõik on tipp-topp, kui eesti lapsi sõimatakse ajupestud natsideks. Siis mõtlesin küll, et tule taevas appi, kuhu me veel edasi jõuame. Mingi seisukoha oleks minister võinud ju ikkagi võtta, sest enamik rahvast tundis ennast selle kirjutise järel solvatuna. Ja kui minister sellest ei suuda aru saada, siis mis minister ta on, müügu parem turul kurke,“ kõneleb Sööt.

Sööt ei usu, et ta kellelegi isiklikuks eeskujuks on, aga võib-olla mõni inimene, kes siiamaani on kõhelnud, mõtleb samamoodi. „Muusikuna mööda Eestit ringi

On täiesti jabur, et eestlane eestlasega niimoodi kakleb.“

Jaan Sööt laval koos Indrek Kaldaga

valane, kes elab siin juba pikemat aega, on eestlannaga abielus ja on ära õppinud eesti keele, küsib mult pidevalt, et mis teil toimub. On täiesti jabur, et eestlane eestlasega niimoodi kakleb.“

Jaan Sööt

Mõtleb riigikokku kandideerimisele

sõites suhtlen väga palju igasuguste inimestega Eesti eri otstest. Valdav meelsus on, et eestlane tahab olla eestlane. Et häälekas vähemus avalikku arvamust nii palju kujundama tükib, on läinud minu arust üle piiri. Mingi tasakaal võiks ikkagi olla. Mind teevad murelikuks sotside väga raevukad sõnavõtud rahvusluse vastu. See pole enam vasakpoolsus, see on juba vasak­ äärmuslus,“ leiab Sööt.

Sotside eestivaenulikkus Seetõttu üllatas muusikut sotside häälesaak kohalikel valimistel, samuti IRL-i ellujäämine. „Ma ei jõua ikka ära imestada, kuidas sotsialistid, kes on mitmel moel näidanud üles erakordset vaenulikkust ja ülbust eesti rahvuse suhtes – rääkimata pidevatest keeldudest, käskudest, ülereguleerimise ettepanekutest –, said ikkagi valdavalt eestlastelt nii palju hääli.

See on minu jaoks isegi üllatavam kui IRL-i tulemus,“ ütleb Sööt.

Räägitakse, et loomeinimeste seas on vasakpoolsed ülekaalus.

Sööt nendib, et ei kujuta ette, miks see nii on. „Aga võtame näiteks Mihkel Muti või Ivan Makarovi.

Nemad tunduvad ju olevat vähemalt mõõdukalt parempoolsed.

Või Indrek Hirve ja Indrek Kalda, kes kandideerisid Tartus EKRE nimekirjas ja pääsesid ka kohalikku volikokku. Muusikute hulgas on ka minu mõttekaaslasi. Valdav enamus aga on lihtsalt vait, kartes märki külge saada. Uudise peale, et

Foto: Sille Annuk, Postimees

Jaan Sööt elukaaslase Ursulaga Eesti muusikaauhindade galal

ma kandideerin EKRE nimekirjas, teatas üsna mitu näitlejat mulle, et nad kustutavad mu Facebooki sõprade hulgast. Vaevumata üldse küsima, miks ma sellise sammu astusin. Aga see näitab, kuhu me jõudnud oleme.“ Olukorda, kus kirume ise oma rahvust, häbeneme eestlust ja peame eesti keeles laulmist natsismiks, oleme me jõudnud vasak­ liberalistide sihikindla tegevuse tõttu, möönab Sööt. „Eks nad ole

Foto: Mihkel Maripuu, Postimees

nüüd saanud käia Euroopas õpetust saamas ja tulevad tugevamana sealt tagasi ja siin pole seni sellist poliitilist isamaalist jõudu vastukaaluks olnud. IRL-i selleks pidada ei saa, eriti pärast Res Publicaga liitumist ja muutumist poliittehnoloogide jõuguks. Kohe, kui tasakaal ühiskonnas paigast ära läheb, kasutab keegi seda ära ja hakkab avalikku ruumi oma agendaga täitma. Mul on päris palju venelastest tuttavaid. Üks mosk-

Sööt ei teinud neil valimistel aktiivset kampaaniat ega saanud volikokku. Aga ta pole heitnud kõrvale mõtet, et toetab oma kandidatuuriga EKRE-t riigikogu valimistel. Ta lu­bab, et kui ta tõepoolest otsustab riigi­kokku pürgida, teeb ta kõik en­dast oleneva, et nii EKRE-l­kui ka tal endal läheks hästi. „Tahaksin ikkagi selgelt ja konkreetselt oma seisukohti ja mõtteid väljendada. See ongi ju riigikogu põhiline idee, et probleemid tõstatatakse ja vaieldakse selgeks. Tõsi, alati ei saa oma tahtmist – elus ei saagi alati oma tahtmist –, aga olen saanud vähemalt oma põhimõtted välja öelda,“ selgitab Sööt.

Tal on kultuuri alal tegutseva väikeettevõtjana välja pakkuda mitmeid teemasid, mida tuleks parlamendis arutada. Söödil on pikaajaline kogemus muusikaõpetajana Viljandi kultuuriakadeemias ja Pärnu Sütevaka gümnaasiumis.

Nii läheb talle ka (muusika)hariduse teema väga korda.

Parandamist vajavaid asju jagub, aga tuleb osata rõõmu tunda ka sellest, mis meil on hästi. „Meie tänavad on ikkagi turvalised, meie metsad on vaatamata usinale lageraiele ikkagi enam-vähem säilinud, me saame rääkida eesti keeles. Laps tuli lasteaiast, oli õppinud uue laulu Eesti lipust, mis uhkelt teiste kõrval seisab. Senimaani, kuni see seal seista saab, on ju kõik hästi,“ sõnab Jaan muigamisi.

www.ekre.ee

Töö- ja energiaühik Briti bänd "... Purple" CGSsüsteemis

Ehk

Näotu, inetu, maitselage

Seelik

Elanik

Internet Protocol

VASTUS

Raadiohääl, Paide volikogu liige

Punase varjundiga

Kääne

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige ... Põldaru Masti rõhtpuu

Paremus, eelis, üleolek

Noot

... mobilis (vallasasi, ladina k.)

Secure Digital

Ä naaber

RahvusLeppemärgivaheline süsteem, Olümpia- selle võti komitee

EKRE aukohtu esimees Laulja ... Lemsalu

EKRE Puurmani osakonna esimees

2 x täht

Einstein

... corde (klaveri parempoolne pedaal) Sigaretimark Muusikalavastus Teistsugune olema

(EKRE)

Ühe K.-Aasia rahva liige

EKRE Kiili osakonna esimees

Mõnikord

Püsi, rahu

11

5-6(6)/2017

EESTI EEST!

...-komando

Sisalikud Riik Aasias Isamaa (ladina k.) ...-Napoca (linn Rumeenias)

Pirakas

Läti päevaleht Neodüüm Nahk (inglise k.)

Siga (inglise k.)

Köögitarve

Julius Oengo pseudonüüm

Süsinik

Nimme

Palumine Soolatud kalamari Juuksepalmik

Tuhkhaud

Tribuut

Uhhaa

Library Oriented Architecture

Meie

Ilusad, kuid rumalavõitu tütarlapsed

On account Spordiajakirjanik ... Süvari Neljapäev

... Kaleva Kekkonen

"Õnne 13" tegelane ... Järvik Mulk

Laiali harudega Saba jalge ...

Linn Jaapanis

Mekk Nord

Nelikute isa, Vinni volikogu liige (EKRE)

Mehenimi

Väljasurnud lind Kunstnik

Ent Kunst (inglise k.)

Eesti erakond (lühend.)

Alus, põhi

Kaua ma ikka kodus kirun? ................................................!

Neoon

Kiri arvutiklahvil

Islamimaa valitseja

Sukelpart

Head ...!

Volt

Dirigent

Peaehe

Muusik, Tartu volikogu liige (EKRE) Suur peegel Task State Segment Kuu (lühend.)

Taas-, uuesti-, tagasi-

EKRE Järva valla osak. juhatuse liige ... Sakkool On siis?

Ürgaeg Naisenimi Piiskop ... Soone Suur tükk, lahmakas

Lapsevanem

Jupiteri kaaslane

Sine loco Ümisemine Maailmajagu

JAAN SÖÖT

Jõeforell

Piirkond

Küla Raplamaal Kasari jõe ääres

Väävel

Osaliselt

Mitte täie taju juures

Omapead

...hõbe

Jumalateenistus

mi-bemoll

Hüljes

Puu

Alevik Järvamaal ...hein (umbrohi)

...kirves (hellebard) Me, ..., nad

Haigus Võõra lapse rinnaga toitja

... bin Laden

Tippkirurg, Saku volikogu liige (EKRE)

Kaudne riigimaks

Linn Jaapani keiser eurooplaste kõnepruugis Peremees, käskija

EKRE-meelseim maakond viimastel valimistel Naisenimi EKRE juhatuse liige

L, M, ...

Aktuaalne Kaamera

Poolahv

Insener, hüperboloidiomanik

Naisenimi

...kaalikas (raps)

Kehv, nigel

Komponent

1051.

Maksumus

Riidesort

Tina

Rock Island

Voice of America

Päriliku info kandja

Aadama küljeluu Trükk Šoti mehe seelik

Mahuti

Monsieur

Metroo Suur sõjalaevastik

Lääge ...kone (arvuti, soome k.)

Trepi osa Kõrgaadlik feodalismiaegsel Prantsusmaal

Noot Ohmu Torkav teravik Tik-...

Pesupulber

Koeratõug

Teaduste Akadeemia

Reenium Kreeka täht

... love you!

...-särk

Veregrupp

EKRE Viimsi osakonna esimees

Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus on „Inimeste raha ära kulutanud“.

Urmas Espenbergi esseekogu „Valge mehe lauaraamat“ saavad loosi tahtel endale Sulev Ojamets Pärnust, Eve Jalakas Jõgevalt, Erge Õnnis Saaremaalt, Saima Proos Lihulast ja Taivo Vainomäe Räpinast. Palju õnne!

Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 7. jaanuariks 2018 aadressile ajaleht@ekre.ee või Eesti Konservatiivne Rahvaerakond,Toompuistee 4, Tallinn 10142.

Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale Urmas Espenbergi esseekogu „Valge mehe lauaraamat“.

Palume vastuse juurde ära märkida ka selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!

Juhiloa kategooria Millegi esialgne arenguvorm

Meeskoor

...liiter (10 liitrit)

Vedelikujuga

Maakohus

Ruumikas Vaat

Baarium

Ristsõna vastus:

Vastus: VÕTAN PAREM ISE MIDAGI ETTE

______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi ­_________________________________________________

Telefon _____________________________________________ Aadress _____________________________________________

5-6(6)/2017

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

a

www.ekre.ee

t i t par s e E a em h a te

! ks

Ai t

Liitu rahvuskonservatiividega!

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on põhimõttekindel ja julgelt patriootlik Eesti partei, kelle vääramatu missioon on Eesti rahvuslike väärtuste ja huvide kaitse.

Saada liitumisavaldus aadressile: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Toompuiestee 4, Tallinn 10142 Meie kontorist võetakse teiega ühendust.

Erakonna põhikirja ja programmiga saab tutvuda veebilehel www.ekre.ee NB! Liituda on võimalik ka erakonna kodulehel www.ekre.ee/liikmeks-astumine/, kus saate täita elektroonilise avalduse.

AN K EET

12

Soovin astuda Eesti Konsevatiivse Rahvaerakonna liikmeks.

Eesnimi ______________________________________________________________ Perekonnanimi________________________________________________________ Isikukood_____________________________________________________________ Aadress ______________________________________________________________ ______________________________________________________________________ E-post________________________________________________________________ (Mobiil)telefon_________________________________________________________ Allkiri_________________________________________________________________