Monika-Evelin Liiv: „Ei ole ilusamat reekviemi kui Verdil.“

Tekst LIIS SELJAMAA

Fotod ROBERT MOORE, SANGWOOK LEE, ROBERT KOLOYAN, MAIT JÜRIADO, LAURYNAS TRIMONIS

„Verdi „Reekviem“ on huvitav ka selle inimese jaoks, kes klassikalist muusikat muidu ei kuula. Kui mõne teose puhul võib olla nii palju korduvaid teemasid, et jää igavusest magama, siis Verdil kogu aeg teemad vahelduvad,“ ütleb Monika-Evelin Liiv, üks neljast solistist, kes ülestõusmispühadel kolmel kontserdil Verdi „Reekviemi“ laulab.

Kuninglikust ooperist puudutatud

Moel või teisel on pea kõik Verdi „Reekviemi“ laulmised Liivi jaoks seotud Londoni Kuningliku Ooperiga, peamiselt solistide kaudu. Kuningliku ooperi Jette Parkeri noorte solistide programmi abil sai oma karjäärile hoo sisse ka Tõrva lähedalt pärit neiu. Juba Prantsusmaal osales Verdi „Reekviemi“ kontserdil teisigi noori, teiste seas Anush Hovhannisyan. Ji-Min Parkiga on Liiv kuninglikus ooperis korduvalt koos laulnud, Leedu rahvusooperi solisti Liudas Mikalauskasega seob neid samuti varasem lavapartnerlus. Hovhannisyan ja Park tegid kaasa ka neli aastat tagasi Tõrvas toimunud kontserdil, nüüd siis kohtutakse taas. Verdi „Reekviem“ on esitajate jaoks nõudlik teos. 200 muusikut lavale tuua ei ole alati ka jõukohane ülesanne. Nõudlikud on nii sopranite, tenori kui ka bassbaritoni partiid, lauldakse neid siis koos kooriga või ilma.

Iga esitus on omanäoline

Kas üldse ja kui palju muudab laulja jaoks teose esitamise juures see, kui palju seda varem lauldud on? „Veidike ikka muudab, n-ö sisse lauldud teose puhul on kõik vokaalselt kindlamad,“ arvab Liiv. Teose sisu ja esitamise viis sõltub juba paljuski dirigendist. Kui noodid tulevad heliloojalt, siis muusikalised rõhuasetused ja nüansid määrab dirigendikepp. „Andres Mustoneni tempo näiteks oli oluliselt kiirem kui Verdi puhul tavaliselt. Selle kontserdi järel tulid paljud hiljem ütlema, et niisugust varianti Verdi „Reekviemist“ polegi varem kuulnud,“ meenutab ta.

Kuna Risto Joostiga on nii orkester kui ka osa koorist ja solistidest seda teost juba esitanud, on muusikutel ettekujutus olemas. Joost on ise samuti laulja, talle meeldivad lauljate „peensused“, samas teab ta solistide võimalusi ja ootusi väga hästi. „Lauljate dirigendina“ hindab Liiv Joosti hetkel üheks Eesti parimaks.

Ooper vaimulikus rüüs

Ehkki Verdi kirjutas oma „Reekviemi“ mälestusteosena ja mingit sobivat aega selle esitamiseks oodata ei tule, on ülestõusmispühad kujunenud teose ettekandmisel traditsiooniks. Nii saabki kodumaine publik varakevadel taas nautida seda kirglikku ja teatraalset muusikat, või nagu Verdi kaasaegsed vahel mainisid, ooperit vaimulikus rüüs.

Püüd kirjeldada paaril leheküljel Giuseppe Verdi „Reekviemi“ neile, kes pole seda kuulnud, on võrreldav sellega, kui võtta pihutäis vett ja öelda inimesele, kes pole näinud merd, et see on meri. Ettekujutust nii ta ei saa. Tuleb ise mere äärde minna ehk kontserti kuulama tulla.

19. sajandi tuntud reekviemidest (Robert Schumanni, Antonín Dvořáki jt sulest) eristub Verdi teos oma teatraalsusega. Verdi monumentaalne teos on pühendatud Itaalia vabadusvõitluse juhtfiguurile ja helilooja kirjanikust mõttekaaslasele Alessandro Manzonile ning kõlas esimest korda 1874. aasta mais Milano San Marco kirikus. Viini kardetuim arvustaja Eduard Hanslick kirjutas 1875. aastal kontsertettekannete järel: „See, mis kriitikute silmis Verdi reekviemi muusika liiga kirglikuks, ooperlikult teatraalseks teeb, tuleneb tema rahvuse tundelaadist, ja itaallasel on ju ometi õigus küsida, kas ta oma jumalaga ei võiks kõnelda itaalia keeles?“

Reekviemi ootas ees õnnelik lavasaatus. Juba mõni kuu pärast esmaettekannet Milanos esitati teost seitsmel järjestikusel kontserdil Pariisi Opéra Comique’is ning veel samal aastal 1200 lauljast koosneva hiigelkooriga ka Londoni Royal Albert Hallis. Peagi kuuldi teost Peterburis ja Saksamaa tähtsates muusikakeskustes.

Ei meenu küll ühtki näidet, et üks religioosne teos meie päevil nõnda kiiresti saavutaks sellise populaarsuse juba loomise järel ning säärasel hulgal ettekandeid suurimates muusikakeskustes nagu Verdi „Reekviem“.

Giuseppe Verdi „Reekviem“

6. aprill Pärnu kontserdimaja

7. aprill Estonia kontserdisaal

8. aprill Vanemuise kontserdimaja

Anush Hovhannisyan (sopran, Armeenia)

Monika-Evelin Liiv (metsosopran)

Ji-Min Park (tenor, Lõuna-Korea)

Liudas Mikalauskas (bassbariton, Leedu)

Oratooriumikoori naisrühm

Eesti Rahvusmeeskoor

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Risto Joost