Page 1

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE IX

KAITSE

KODU! NR 6/2011 (106/552)

KODUTÜTRED KOGUVAD LOOMAAIALE TAMMETÕRUSID

KAITSELIIDU AJAKIRI

Sügis on koolitusvestluste aeg Kaitseliitlane ANNI MADISSON teenib Afganistanis

STRATEEGILINE ÜLLATUS PUUDUTAB IGA JUHTIMISTASANDIT


NR 6/2011 (106/552) VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE IX

KAITSE

KODU! NR 6/2011 (106/552)

KODUTÜTRED KOGUVAD LOOMAAIALE TAMMETÕRUSID

KAITSELIIDU AJAKIRI

Sügis on koolitusvestluste aeg

STRATEEGILINE ÜLLATUS PUUDUTAB IGA JUHTIMISTASANDIT

Kaitseliitlane ANNI MADISSON teenib Afganistanis KAANEFOTO: LIIVI REINHOLD

Kaitseliidu peastaabi ülem: koolitusvestlused peavad juhtimisahela tööle panema

12

Jürimaa lakmus

14

Staabiassistent – tont või inimene?

17

Tänavune „Orkaan“ hoiab teed lahti

18

Quo vadis, Erna retk?

20

Määramised

22

Afganistan õpetab lihtsatest asjadest rõõmu tundma

26

Uutmoodi sõjapidamise võtmeküsimus on väikeste üksuste varustamine

28

Kaitseliitlane remondib omade abiga odavamalt

33

Strateegiline üllatus ei ole ainult ühe juhtimistasandi probleem

40

Saaremaa sõjaajaloo ladu

42

Meredivisjon sammub merekaitseliidu taasloomise suunas

44

Kaitseliidu Vanaautode Klubi kutsub tehnikahuvilisi autosid korrastama

46

Vaba tahte usku

Sisukord

08

NAISKODUKAITSE

49

Naiskodukaitse aastapäeval panid lilleõied naiste silmad särama

50

Sakala maleva formeerijad täitsid riiklikku ülesannet

NOORTEORGANISATSIOONID

VAHEVIHIK Venemaa relvajõudude enimlevinud soomusmasinate identifitseerimine IX

18

Kaitse Kodu! 6/2011

53

Lühiuudised

55

Tallinna noorkotkad käisid sukeldumas

40

42

3


Peatoimetaja veerg

Viisakas inimene räägib sellest, millest teab

S

õjavägesid on avalikkus ikka süüdistanud selles, et nad tegelevad valede asjadega: küll valmistuvad minevikusõdadeks, siis valivad ulmeprojekti, küll soovitatakse neil arvestada muutunud maailma moodsate ohtudega, siis jälle selgub, et ollakse liialt koormatud „toetavate tegevustega“. Sõjaväelased vastavad kriitikale tavaliselt väärika vaikimise ja süveneva usuga, et keegi peale nende armee asjust aru ei saagi. Avalikkus ei jäta aga jonni ja arvab riigikaitsest midagi kogu aeg. Seegi suvi pole riigikaitsele ja avalikkusele möödunud vaid paraadi meenutades ja Erna retke saatuse teemadel kirglikke monolooge pidades. Valminud on rida riigikaitset puudutavaid arvamusuuringuid. Ühiskonna hoiakuid ja kaitsetahet mõõtvat uuringut „Avalik arvamus ja riigikaitse“ viiakse läbi regulaarselt ja selle tulemused on enamasti ootuspärased. Oleme harjunud saama sealt kinnitust, et ajateenistus on populaarne, kaitseväe usaldusväärsus kõrge ja Kaitseliidu oma jääb sellest pisut maha vaid vene keelt kõnelevate elanike silmanähtava usaldamatuse tõttu. Oleme harjunud veel kord tõdema, et üks olulisimaid julgeolekutagatisi on NATO kollektiivkaitse põhimõte ja et otsene sõjaoht meie oma õuel on eestlaste arvates üsna vähetõenäoline. Tänavunegi uuring pole revolutsiooniline, kuid tuleb kurvastusega tõdeda, et igav see ka ei ole. „Avalik arvamus ja riigikaitse“ tõlgib numbrite keelde eestimaalastesse sugenenud ebakindluse: 63% eestlastest arvab, et lähiaastate jooksul suureneb sõjalise konflikti oht. Veel aasta eest oli nii mõtlejaid vastanute hulgas alla poole. Tänavuse uuringu järgi usub vaid üheksa protsenti möödunudaastase 15 asemel, et maailm muutub lähiajal turvalisemaks. Läbi aastate on eestlaste turvatunnet kõige enam kõigutanud keskkonna(saaste)katastroofi oht, millele pärast 2007. aasta pronksiööga kaasnenud netivandalismi lisandus hirm küberrünnakute ees. Tänavu sügiseks on mõlema ohu oluliseks pidajate hulk kasvanud. Paneme siia kõrvale kaitseliitlaste seas läbi viidud uuringu. Kaitseliitlased näevad oma organisatsiooni peamist rolli riigi sõjalises kaitsmises ja kaitseväe toetamises, elanikkonna riigikaitseliste oskuste ja kaitsetahte suurendamises ja sisekaitses. Mulle meeldib just see keskmine, see, mis ühtib Kaitseliidu seadusesse raiutuga: „Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.“ Numbreid on nüüd üksjagu üles loetud, aga paar tükki nii ajugümnastika mõttes siiski veel. Viimaste arvutuste järgi tunneb riigikaitse vastu huvi 53% eesti elanikkonnast, moodustades sellega napi, kui siiski enamuse. Kaitseliitlasi on koos nais- ja noorteorganisatsioonidega veidi üle 20 000, see teeb peaaegu poolteist protsenti elanikkonnast. Kaitseliitlasest pereliikme või sõbra kaudu puutub riigikaitsega kokku 23% elanikest. Nende numbrite valguses näib, et seaduses sätestatud ülesande täitmiseks on ruumi. Vajadus seletada nii paljudele kui võimalik, milline on Eesti riigikaitse mudel, mis on selle osad ja ülesanded, millega tegeleb Kaitseliit ja kuidas sellega liituda saab, on ülesanne nagu iga teinegi. Avalikkuse kriitika, olgu see mõistlik või kohatu, aitab ainult kaasa. Jõudu meile!

LIIVI REINHOLD, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. septembril 1925

Kaitseliit

Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas. Peatoimetaja: kpt Ivar Jõesaar Tegevtoimetaja: Liivi Reinhold

Naiskodukaitse

Keele- ja stiilitoimetaja: Viire Villandi Makett ja küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Noored Kotkad

Kaitseliit Internetis: www.kaitseliit.ee www.naiskodukaitse.ee www.nooredkotkad.ee www.kodutytar.ee kool.kaitseliit.ee www.alutaguse.ee harju.kaitseliit.ee www.jogevamalev.ee jarva.kaitseliit.ee www.laane.edicypages.com renek.planet.ee/Kaitseliit_Polva_Malev rapla.kaitseliit.ee malev.saaremaa.ee sakala.kaitseliit.ee tallinn.kaitseliit.ee tartu.kaitseliit.ee voru.kaitseliit.ee valgamaa.kaitseliit.ee www.virumalev.ee Trükitud ASi Printall trükikojas

Toimetus: Riia 12, Tartu 51013 Telefon 717 9155 Faks 717 9150

Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta.

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

Kaastööde saatmise tähtaeg 31. oktoober 2011

Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13–15 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106

Kodutütred

4

Kaitse Kodu! 6/2011


K

aitseministeerium saatis septembris kooskõlastusringile uue Kaitseliidu seaduse tervikteksti, mis korrastab Kaitseliidu tegevust ning annab kaitseliitlastele senisest selgemad õigused ja tagatised. Uus seadus Kaitseliidu põhiolemust ei muuda. Küll on aga alates 1999. aastast muutunud paljud otseselt või kaudselt Kaitseliidu tegevust korrastavad regulatsioonid, mistõttu tekkis vajadus teha vastavad muudatused ka Kaitseliidu seaduses. Kaitseminister Mart Laari sõnul ei muuda uus seadus Kaitseliidu senist põhiolemust. „Kaitseliit jääb ka edaspidi vabatahtlikuks ja relvastatud riigikaitseorganisatsiooniks, mis moodustab kogu Eestit katva turvavaiba,“ kinnitas kaitseminister. Küll on aga Laari sõnul võrreldes 1999. aastast pärineva eelmise Kaitseliidu seadusega muutunud vahepeal nii ühiskond, Eesti õigusruum kui ka Kaitseliit ise. „Seetõttu saavad kaitseliitlased endale nüüd uue ja värske seaduse, mis paneb selgelt paika nii nende ülesanded, õigused kui ka sotsiaalsed tagatised,“ ütles ta.

Kaitseliidu eriorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred – selgemalt Kaitseliidu osana. Uue Kaitseliidu seaduse valmistas ette kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ja kaitseväe esindajatest koosnev laiapõhjaline töörühm. Seaduseelnõud tutvustati viimase poole aasta jooksul kõikides Kaitseliidu malevates, milles käigus saadi tagasisidet seaduse täiendamiseks. Uue Kaitseliidu seaduse eelnõu ja seletuskirja võib leida Kaitseliidu kodulehelt, küsimusi ja mõtteid saab esitada e-posti aadressil seadus@kaitseliit.ee.

Uudised

Kaitseliit saab uue seaduse

Uus Kaitseliidu seadus paneb selgelt paika Kaitseliidu ülesanded, milleks on riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, elanike turvalisuse suurendamine, sõjalise väljaõppe läbiviimine, riigikaitseliste objektide valvamine ning päästetöödel ja küberkaitses osalemine. Ka kehtestatakse uue seadusega kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised juhtudeks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohustusi täites vigastada, kusjuures tagatised on samaväärsed kaadrikaitseväelaste omadega. Seni tuli kaitseliitlaste sotsiaalseid tagatisi otsida nii kaitseväeteenistuse seadusest kui ka Kaitseliidu seadusest. Uue Kaitseliidu seadusega soovitakse anda kõikidele Kaitseliidu tegevliikmetele võimalus saada aastas viis palgalist ja viis palgata vaba päeva, et osaleda Kaitseliidu õppustel. Seni oli selline võimalus vaid riigiametites töötavatel kaitseliitlastel, mis oli aga ebavõrdne erasektoris töötavate kaitseliitlaste suhtes. Samuti korrastab uus seadus Kaitseliidu käsuliine ning sätestab

Vaata värsket Kaitse Kodu! veebis Ajakirja Kaitse Kodu! e-versioon kolis keskkonda issuu.com ja nüüd saab Kaitseliidu ajakirja sirvida veebis kohe, kui paberajakiri trükist ilmub. Veebiajakirja artikleid saab tänu uuele keskkonnale veebis ka kommenteerida, huvi äratanud artikli lingi võib riputada oma Facebooki konto seinale või Twitterisse. Soovi korral saab ajakirja veebiversiooni ka „tellida“ – siis teavitab e-kiri tellijat ajakirja uue numbri ilmumisest. Kaitse Kodu! virtuaalversioon asub aadressil http://issuu.com/kaitse_kodu, otsetee sellele aadressile asub Kaitseliidu kodulehel. Vana hea paberajakiri on endiselt saadaval malevates. Kõigil liikmemaksu tasunud kaitseliitlastel on võimalus tellida ajakiri koju, selleks tuleb pöörduda kodumaleva personalispetsialisti poole.

Kaitse Kodu! 6/2011

5


Uudised Sõjamuuseumi fotovõistlusele saab töid esitada oktoobri lõpuni Kaitsevägi ja sõjamuuseum kuulutavad välja fotovõistluse, tähistamaks 20 aasta möödumist kaitseväe taasloomisest 1991. aasta sügisel. „Kakskümmend aastat tagasi pidi koos Eesti riigiga uuesti alustama ka kaitsevägi. Möödunud aastate jooksul on riigikaitse arengusse oma panuse andnud palju inimesi nii kaadrikaitseväelaste kui ka ajateenijatena,“ ütles sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts. „Kindlasti on paljudel kodus fotosid, mis jutustavad meile loo, kuidas kaitsevägi on jõudnud oma esimestest uutest sammudest tänapäeva. Kutsume inimesi jagama meiega kaitseväe ajalugu, et väärtustada nende endi ja nende teenistuskaaslaste panust selle arengusse.“ Võistlusele on oodatud nii paber- kui ka digifotod kaitseväe tegemistest aastatel 1991–2011. Näiteks fotod, mis kajastavad inimeste tegev- või ajateenistust, aga ka kaitseväelaste osalemist avalikel üritustel ja Eesti Vabariigi aastapäeva paraadidel. Fotonäitus teemal „Kaitsevägi 1991–2011“ avatakse sõjamuuseumis novembri keskpaigas. Võistlusele saadetud töödest valib žürii kolm parimat, mis pannakse üles näitusele ja mille autoreid autasustatakse. Osalemiseks tuleb fotod saata hiljemalt 31. oktoobriks e-aadressil konkurss@ esm.ee või postiaadressil Eesti Sõjamuuseum, Mõisa tee 1, 74001 Viimsi, Harjumaa. Fotod tuleb varustada autori nime ja pildistamise kuupäeva ning lühikese kirjeldusega foto sisu kohta.

Võrumaa maleva 94. aastapäev tõi uue lipu KAISA PEEDOSAAR Kaitseliidu Võrumaa malev sai tänavu 94-aastaseks. Selle päeva tegi eriti pidulikuks asjaolu, et aastapäeval pühitseti maleva lipp, mille annetas Võrumaa Omavalitsuste Liit. See lipp on valmistatud 1925. aasta 21. mail kinnitatud Kaitseliidu Võrumaa maleva lipu kavandi järgi. Aastapäeval olid Võrumaa malevas külas Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste, kaitseministeeriumi nõunik Johannes Kert ja Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Maidu Allikas. Lipu õnnistamise tseremoonia viis läbi kaplan Mait Mölder. Lipu naelutasid kolonelleitnant Raivo Lumiste, Võrumaa Omavalitsuste Liidu juht leitnant Tiit Tõnts ja Võrumaa maleva pealik kapten Kalev Ader.

6

Kaitsealaste teadustööde võistlus Kaitseministeerium kuulutab välja kaitsealaste magistri- ja doktoritööde võistluse auhinnafondiga 11 000 eurot. Osaleda võivad aastatel 2009–2011 kaitstud magistri- ja doktoritööde autorid, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või elavad Eestis alalise elamisloa alusel. Võistlusel osalemiseks tuleb ajavahemikus 01.09.–01.11.2011 esitada kaitseministeeriumile (Sakala 1, 15094 Tallinn) paberkandjal allkirjastatud või CD-l digiallkirjastatud dokumendid. Osalemistingimustega saab tutvuda kaitseministeeriumi kodulehel (http://www.mod.gov.ee).

Septembris võeti kokku kaitseliitlaste seas läbi viidud uuring Eesti riigikaitse suurimateks tugevusteks peavad kaitseliitlased septembris kokku võetud uuringu tulemuste kohaselt riigikaitse ülesehitust ning üldist korraldust ja väljaõpet, suurimateks nõrkusteks aga relvastust, varustust ja inimressursi piiratust. Enamik uuringus osalenud kaitseliitlastest leidis, et kaitse-eelarvet tuleks enam kulutada relvastuse ja varustuse parendamiseks ning Kaitseliit peaks kõige enam arendama taktikalisi tegevusi ja väliharjutusi. Kaitseliidu suurimateks tugevusteks peeti kaitsetahet ja motiveeritust, suurimateks nõrkusteks viletsat varustust, kehva relvastust ja nõrka väljaõpet. Kaitseministeeriumi tellitud uuringu käigus vastas küsitlusele kirja või veebi kaudu veidi vähem kui tuhat kaitseliitlast.

Kaitse Kodu! 6/2011


Kaitseliidu meistrivõitstluste võitjad

MART PUUSEPP Kaitseliidu meistrivõistlused laskmises peeti 10. septembril Tallinna maleva Männiku lasketiirus. Kohale oli saabunud 15 võistkonda, nendest täisarvulise ehk kaheksaliikmelisena (lisaks üks esindaja) üheksa. Kavas oli viis laskeharjutust. Teenistusrelvadest laskmises domineerisid Tallinna, Viru, Rapla, Tartu, Sakala ja Pärnumaa maleva laskurid, spordirelvadest ja noorte arvestuses Alutaguse, Tallinna ja Rapla võistkonnad. Üldvõidu saavutas Tallinna maleva võistkond, edestades paraja ülekaaluga Alutaguse ja kolmandaks jäänud Rapla maleva võistkonda. Üllatusena saavutas Kaitseliidu peastaap neljanda koha. Nad olid väga osavasti oma võistkonna kokku pannud peastaabiga seotud Tallinna, Viru ja Harju maleva liikmetest. Näiteks 3x10 lasku automaadist võitnud Aavo Pekri, kes püstitas 290 silmaga võistluste rekordi, ei võistelnud mitte koduse Viru maleva eest, vaid kuulus hoopis peastaabi võistkonda. Võistlustulemused olid muidu igati rõõmustavad ja näitasid, et Kaitseliidu esiküti norm 3x10 lasku – 260 silma on peaaegu kõigile võistlustel osalenutele kättesaadav.

Laskevõistlus politsei- ja piirivalveameti rändkarikale MART PUUSEPP Eesti politsei 93. aastapäeva puhul peeti 15. ja 16. septembril Kaitseliidu Tallinna maleva Männiku lasketiirus laskevõistlused politsei- ja piirivalveameti (PPA) karikale. Võistlustel osalesid PPA, Kaitseliit, vanglateenistus ja kaitsevägi. Kavas oli neli laskeala, millest kaks võitis üheksapunktilise edumaaga PPA ees üldvõidu saavutanud Kaitseliidu võistkond koosseisus Liivi Erm Rapla malevast, Peeter Puio ja Janis Aarne Tallinna malevast, Karina Kotkas ja Lembit Peetri Pärnumaa malevast ning Peeter Olesk Põlva malevast. Kolmandaks jäi vanglateenistuse võistkond. Liivi Erm võitis 591 silmaga harjutuses 60 lasku lamades väikeskaliibrilisest püssist võistkonnakaaslaste Janis Aarne ja Karina Kotka (mõlemad 582 silma) ees. 3x20 lasku väikesekaliibrilisest püssist võitis Ain Muru (PPA) 575 silmaga, Erm oli parima kaitseliitlasena teine (563 silma). Harjutuse 30+30 lasku spordipüstolist võitis Lauri Abel (PPA) 569 silmaga, vaid silma vähem sai teiseks tulnud parim kaitseliitlane Peeter Olesk, 20 lasku teenistuspüstolist võitis Erki Palusoo vanglateenistusest 187 silmaga. Eelmisel aastal sai Kaitseliidu koondvõistkond PPA karikavõistlustel teise koha.

3x10 lasku automaadist Aavo Pekri

Kaitseliidu peastaap

290 silma

Uudised

Kaitseliidu meistrivõistlused laskmises

30 lasku ringmärki teenistuspüstolist Andres Kutser

Pärnumaa malev

273 silma

Naised 30 lasku ringmärki väikesekaliibrilisest püstolist Kairi Heinsoo

Sakala malev

281 silma

Noored 3x10 lasku väikesekaliibrilisest püssist Julia Soboleva

Alutaguse malev

273 silma

Noored 30 lasku lamades väikesekaliibrilisest püssist Valeria Škabara

Alutaguse malev

291 silma

Noored 30 lasku ringmärki väikesekaliibrilisest püstolist Kristina Zahharova

Alutaguse malev

278 silma

„Must kotkas“ pani proovile sõdurioskused Kaitseliidu Põlva malev korraldas 26. ja 27. augustil neljanda lahingupaaride sõjalis-sportliku patrullvõistluse „Must kotkas“, kus selgitati parimad sõdurioskustes ja -teadmistes ning pandi kaalule võistlejate looduse, ajaloo ja kultuuri valdkonna silmaring. Võistluste peakorraldaja leitnant Allar Eesmaa sõnul võisteldi korraga kahes vanuserühmas: omavahel võtsid mõõtu 12–17-aastased noorkotkad ja kodutütred ning täisealised kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad. Vanemas vanuserühmas oli võistlustules 15 meeskonda, nooremas kaheksa. Vanemas rühmas võitis Tartu maleva Akadeemilise malevkonna tandem Märt Paal ja Jarkko Hartikhainen, teiseks tulid Saaremaad esindanud Tiiu Naagel ja Aire Pahapill ning kolmandaks Ivar Parmas Tartu ja Andreas Kangur Jõgeva malevast. Noorte arvestuses olid võidukad Margo Saarna ja Meelis Oru Lahedalt, teise koha said Gabriel Usin ja Tarvi-Karlos Jens Põlvast kolmandaks tulnud Hannes Helki ja Henri Loosaare ees. Võistlus seisnes 40–50 km pikkuse trassi jalgsi läbimises. Kontrollpunktides tuli vastata küsimustele, demonstreerida täpsust, kiirust ja osavust takistusriba läbimisel, Forest Gump’i jooksul jms. Rajal tuli üle kavaldada vastutegutsejaid. Lahingupaarid võisid üksteist raskemates olukordades (näiteks jõe ületamisel) aidata. Lisaks peakorraldajale vastutas vanema rühma võistluste läbiviimise eest vanemveebel Vahur Ojamets ning noorema rühma eest noorteinstruktor Maive Tõemäe.

Võrumaa kaitseliitlased ja politsei olid jalgpallis tasavägised UNO MINKA Kuus päeva enne kodumaleva 94. sünnipäeva võitles Kaitseliidu Võrumaa maleva jalgpallimeeskond Väimela staadionil politseimeeskonna vastu välja viigi. Heade koostöösidemete märgiks peetud sõpruskohtumine kohaliku politseimeeskonnaga oli juba kolmas. Kaitseliitlaste rivis jooksis palimurule ka malevapealik kapten Kalev Ader ja vastaspoolel võistles kaasa alles kuu aega ametis olnud Võru politseijuht Madis Soekarusk.

Kaitse Kodu! 6/2011

7


Intervjuu

Kaitseliidu peastaabi ülem: koolitusvestlused peavad juhtimisahela tööle panema Juba paar aastat kehtib Kaitseliidus personaalsete koolitusmudelite süsteem, mille kohaselt peaks iga vabatahtlik juht oma ülemaga peetud koolitusvestluse tulemusena saama isikliku koolitusplaani. LIIVI REINHOLD Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

P

ersonaalsed koolitusmudelid on mõeldud vabatahtlikele juhtidele, alustades malevkonnapealikest ja lõpetades jaoülematega, õigupoolest iga vastava ametikoha kandidaatidelegi. Iga vabatahtliku juhiga viib tema otsene ülem läbi koolitusvestluse, mille käigus lepitakse kokku plaan: millal, millises järjekorras ja missugused koolitused tuleks vabatahtlikul läbida. Plaanide 8

tegemise aeg on august-september, seejärel paneb Kaitseliidu Kool kogunenud plaanide alusel paika oma järgmise aasta plaanid. Kaitseliidu peastaabi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg, milles näete personaalsete koolitusmudelite tähtsust? Juba minu malevapealikuna töötamise aegadest on pärit arusaam, et kõik algab juhtidest. Alates malevkonnapealikust rahuajastruktuuris, edasi kompaniipealikutest väljaõppestruktuuris ja seal all juba rühmaülematest ja jaopealikutest. Tõenäoliselt on meie kõige nõrgem koht, ja see tuleb ka uuringutest välja, rühmapealiku ja jaoülema tasand. Kompaniiülemaid on püütud leida, malevkonnapealikud on ka olemas (või on vähemalt kohusetäitjad). Rühmapealikutest hakkab defitsiit pihta ja jaoülemate tasand on juba suur probleem. Kaitse Kodu! 6/2011


K

Intervjuu

ui juht on aktiivne ja teab, mida teha, toimib ka kommunikatsioon, õppused on parema kvaliteediga, juhid ise on kindlamad, korraldatakse nõupidamisi, juhatuse koosolekuid jne

Koolitusmudelite peamine mõte ongi parandada vabatahtlike juhtide taset? Küsimus ei ole ainult jao, rühma või malevkonna juhtimises kitsas mõttes. Nende koolitusplaanide kaudu aktiviseerime kogu juhtimisstruktuuri ja viime paremale tasandile iga valdkonna, millega juht seotud on. Kui juht on aktiivne ja teab, mida teha, toimib ka kommunikatsioon, õppused on parema kvaliteediga, juhid ise on kindlamad, korraldatakse nõupidamisi, juhatuse koosolekuid jne. Tegelikult on kõik omavahel seotud ja koolitusmudelid üks võtmekoht, mille kaudu võiks juhtide tegevust aktiveerida. Rõhutan, et Kaitseliidu Kooli kompaniiülema tasemeõppe kursuste väljaõpe ei jää mitte millegi – ei taseme ega mahu poolest – alla lahingukooli reservohvitseri kursusele. Kaitseliidu kaudu saadud reservohvitseri auaste tähendab ehk isegi põhjalikumat väljaõpet ja suuremat pingutust. Kuidas peaksid mudelite rakendamiseks tarvilikud vestlused olema korraldatud? Mudelid peaksid olema tehtud nii, et hakkame kompaniiülematest peale ja lähme sealt allapoole. Täna see nii ongi. Kui jätame kellegi käsuahelast välja, tuleb ülemustel oma alluvate töö ise ära teha ja juht, eriti vabatahtlik, jääb tahtmatult ajahätta ega tule sellega toime.

Kui käsuahelas on lüngad, võiks ehk personalitöötajad appi võtta? Jah, personalitöötajatelt saadud tagasiside näitab, et neid tahetakse tõesti ära kasutada koolitusvestluste läbiviimisel. Aga kogu koolitusvestluse sisu ja eesmärk on paraku selline, et see on eelkõige malevapealiku vastutus, sealt alla staabiülema, väljaõppeülema ja edasi vabatahtlike juhtide vastutus. Personalitöötaja peaks olema aitseliidu pigem selles protsessis administreeriv inimene. Tema koostab plaani, Kooli komkuidas seda teha, nimekirja, kes paniiülema vestleb kellega, kooskõlastab selle tasemeõppe oma juhtkonnaga ja jälgib plaani täitmist. Mitte nii, et personalitöö- kursuste väljaõpe taja otsib juhte taga ja muretseb ei jää mitte millegi üksinda, et need vestlused läbi – ei taseme ega viia. Personalitöötaja on spetsialist mahu poolest ja kui malevad panevad spetsialis– alla lahingukooli tile juhi ülesandeid, tuleks endalt küsida, mis siis minu ülesanded reservohvitseri on. Juhtimine ja juhendamine ongi kursusele. malevapealiku, staabiülema ja väljaõppeohvitseride ülesanne. Personalispetsialist ametnikuna ei saagi viia läbi sõjalise juhi arenguvestlust, mida koolitusvestlus oma sisult miniformaadis tegelikult on.

K

Isegi kui inimesed on ametikohtadele määratud, on neil paljudel juhtudel kas vähe teadmisi või kogemusi – teisisõnu, nad ei tegutse juhtidena. Mis selle vastu aitab, ongi juhtideks sobivaid inimesi leida ja koolitada. Me ei räägi ainult sellest, et nad on rühmapealikud, jaopealikud või kompaniiülemad – tegelikult on sellega seotud ja seisab selle taga kogu tegevus. Võtame näiteks kommunikatsiooni. Kommunikatsioon ei toimi meil hästi, me teame seda. Aga kus see kommunikatsioon kinni jääb? Kompaniiülem on olemas, malevkonnapealik on olemas, aga nad ei jõua iga liikmega otse suhelda. Kui kompaniiülema all rühma- ja jaopealikuid ei ole ja juhtimisahela „kuusepuu“ allpool ei tööta, jääbki kommunikatsioon kinni. Kas on selle taseme juhid puudu või on nad küll olemas, aga ei toimi nii, nagu peaksid – ei juhi tegelikult. Kaitse Kodu! 6/2011

Mida kavatsete teha, et koolitusvestlused teie ettekujutuse kohaselt ellu viidaks? Mida muud, kui et kus on puudused, sealt tuleb need kõrvaldada. Areng seisneb pigem järjekindlas töös, puuduste kõrvaldamises ja kontrollis. Kõige tähtsam on seda mitte unustada ja ajada 9


Olen kuulnud kriitikat, et näiteks osa malevkonnapealikuid on liiga vanad, et ametikoha koolitusmudelit täita. Aga siin peakski eed on kõige see süsteem nii toimima, et saame teha plaani, mis sellisel juhul teha. vajalikumad Näiteks mõnel juhul võimegi jõuda malevale järeldusele, et malevkonnapealik, tema struktuuri kellel pole enam ambitsiooni saada toimimiseks. Malev sõjalist väljaõpet, võtab endale võidab kõige enam. noorema abi, keda hakatakse koolitama sõjalise poole pealt, aga vanem mees käib läbi malevkonnapealiku kursuse, mis õpetab rahuaegset administreerimist. Süsteem ei pea olema jäik, see võib olla ka üsna paindlik. Ja Kaitseliidus see enamasti ongi paindlik.

N

Kellele neid koolitusplaane õigupoolest kõige rohkem vaja on – Kaitseliidu Koolile, kaitseliitlasele või peastaabile? Need on kõige vajalikumad malevale tema struktuuri toimimiseks. Kui mul on hästi koolitatud ja ühtsete standardite järgi toimiv struktuur ning inimesed teavad, mis neil vaja teha on, hakkab süsteem tervikuna tööle. Malev võidab kõige enam.

Arvamus

Milline peaks olema koolitusmudelite rakendamise tulemus? Üks põhieesmärk on see, et igal ametikohal on õige inimene, kellel on ka vastav kvalifikatsioon. Teine tulem on see, et kui oleme korralikult kompanii-

10

PÄRNUMAA MALEVA PEALIK MAJOR MEHIS BORN, KAS NÄETE KOOLITSUVESTLUSTEST TULU TÕUSMAS? Kindlasti. Need vestlused loovad ju selgust vabatahtlikele juhtidele endile. Malevapealikul on siin toetav roll, ta aitab vabatahtlikku juhti valikute juures, annab nõu, mida ajaressursi puuduses eelistada, milliseid valikuid teha, kuidas oma aega planeerida ja prioriteete seada. Igal juhul tuleb kasuks ka vestluste läbiviimise tehniline külg. Ma näen suurt boonust just selles, et nende vestluste läbiviimise käigus tõmmatakse käsuliin korraks käima. Omavahel saavad suhelda välikomandörid, kes ehk igapäevaselt ja/või teenistuslikult tihti kokku ei puutu, ning lisaks koolituse planeerimisele annab see kohtumine võimaluse ka muude organisatsiooniliste küsimuste lahendamiseks.

ülema kursuse komplekteerinud kas kandidaatide või juba ametikohtadele määratud juhtidega, on meil ühtselt toimiv taktikaline struktuur, mis lubab saavutada mingi taseme ka NATO standardites ja me suudame edukalt pidada näiteks viivitus- või kaitselahingut. Ma ei ütle, et see on ainuke võti, aga see on üks asi, millele tähelepanu pöörata. Arvan, et see ei ole kellelegi uudis, et juhtide koolitamine on võti, see on alati nii. Võime oma struktuuri reservõppeks kokku võtta kui palju tahes, viia neile läbi taktikalisi kolme- või neljapäevaseid õppusi ja inimesed siis jälle kodudesse laiali saata, aga kui meil ei ole juhid korralikult välja õpetatud, ei hakka see kõik hästi toimima nii ehk naa. Ei reservõppekogunemised ega laskeharjutusted või mis iganes muu väljaõpe reservõppekogunemiste vahepeal. Kui vaadata tulevikku, kas personaalsete koolitusmudelite süsteemi on plaanis laiendada eriorganisatsioonide juhtidele või ka Kaitseliidu teenistujatele? Minu teada on Naiskodukaitse meist selles vallas juba pisut ees – nemad planeerivad oma liikmete koolitust suhteliselt hästi. Inimressursi arenduse suunad on meil ühised ja haakuvad omavahel, aga rühmaülema ja kompaniiülema kursustel ei hakka naiskodukaitsjad käima ja siin kokkupuutepunkti meie mudelitega ei ole. Ka palgaliste teenistujate koolituse küsimust oleme arutanud. See probleem on tõesti olemas, et õpetame vabatahtlikke, kuidas rühma või kompaniid administreerida, aga palgalised inst-

Lisainfo

Intervjuu

asja järjekindlalt edasi, et saavutada rutiin. Et nii Kaitseliidu Kool kui ka Kaitseliidu peastaabi väljaõppejaoskond saaksid teha õigeid järeldusi ja plaanida õigeid koolitusi nii sisult kui ka mahult. Koolitusmudelite rakendamise tulemusel saame teha õiget statistikat ja õigeid prognoose tulevikuks. Kui täna koorub vestlustest välja, et kahe aasta pärast ei jagu kompanii- või rühmaülemate kandidaate, saab keskenduda hoopis täiendõppele, näiteks neile, kes on kursustel käinud viis, kuus või seitse aastat tagasi. Eelkõige annab see koolile parema planeerimisvõimaluse.

MÖÖDUNUD TÄHTAEG VESTLUSI EI PEATA Koolitusvestluste tulemusel tehtud plaanide esitamise tähtaeg oli 1. oktoober, mis aga ei tähenda, et kui vestluste jada on kusagil mööda käsuahelat liikudes toppama jäänud, on nüüd edasiminekuks hilja. Pärast tähtaega tehtud koolitusplaane ei saa lihtsalt arvesse võtta järgmise aasta koolituskavade tegemisel, küll aga saab kaitseliitlane kohe alustada kava täitmist, kui sobivad kursused on olemas. „Koolitusvestluste läbiviimisel on kaks poolust. Üks pool on see, et malev, peastaap ja Kaitseliidu Kool saavad lähteinfot oma plaanide ja eelarvete tegemiseks. Teine poolus on aga kaitseliitlase seisukohalt see, et info liigub, ülemad tegelevad oma alluvatega ja kaitseliitlane saab teada, millised koolitusvõimalused tal on. Selleks, et peastaabi pool oma plaane saaks teha, ongi seatud tähtaeg ja on tähtis, et võimalikult paljud vestlused saaksid tähtajaks peetud. Aga kui tähtaeg on möödas, jääb ju teine pool, kaitseliitlase huvi koolitusvestluste pidamiseks, alles. Nii et tähtajaks läbiviimata vestlused tuleks ikkagi ära pidada,“ kinnitas peastaabi personaliosakonna arendus- ja koolitusjaoskonna ülem Triin Tõnsing.

Kaitse Kodu! 6/2011


Lisainfo

Intervjuu

Vaata lisaks

ruktorid ei ole aastaid sellesuunalist täiendõpet saanud. Või tulevad nad väljastpoolt ja kannavad hoopis teistsuguseid arusaamu. Nii võime ennast leida olukorrast, et koolituselt tulnud vabatahtlik juht räägib üht, aga instruktor hoopis teist keelt, sest tema arusaamad pärinevad teisest ajast. Kool ongi saanud ülesande planeerida palgalise kaadri täiendkoolitust ning usun, et aastal 2012 võtame selle teema päevakorda ja hakkame inimeste arusaamu ühtlustama.

VARASEMAD KOOLITUSMUDELITE KÄSITLUSED AJAKIRJAS KAITSE KODU! Andre Lilleleht, Triin Tõnsing. Kaitseliidu vabatahtlike pealike koolitusplaanide koostamisest aastateks 2010–2013. KK! 5/2009, lk 16–17. Triin Tõnsing. Koolitusplaanidest pool aastat hiljem. KK! 2/2010, lk 18–20.

MÖÖDA KÄSUAHELAT* Kõigepealt vestleb malevapealik malevkonnapealikutega.

Seejärel vormistatakse plaan maleva personalispetsialisti juures. Kui malevkonnapealiku enese koolitusplaan on paigas, saab ta personalispetsialistilt vajalikud materjalid vestluste läbiviimiseks talle alluvate vabatahtlike juhtide, nt kompaniipealikutega. Kompaniipealikud vestelevad rühmaülematega, nemad omakorda jaopealikututega. * Lähtuda tuleb konkreetse maleva struktuurist ja alluvussuhetest.

Näide: jaopealiku koolitusmudel 2011–20131 Kursus

Maht

Kohustuslik

Soovituslik

Kaugõpe

Statsionaarõpe

Õppevõi teenistuspraktika

Sõjaväelise juhtimise tasemekursused

NAKkl

-

27

181,5

96

Sõjaväelise juhtimise täiendkursused

LIKkl I etapp

-

24

46

48

-

SPTT

-

64

-

-

SJOE

10

40

-

-

-

-

0

-

Koolitusvaldkond

Sõjaväelise juhtimise erialakursused Isiksuslikku arengut ja eestvedamisoskusi arendavad kursused

JUP 1

-

-

30

-

-

JUP 2

-

30

-

Koolitamisoskusi ja väljaõppe juhtimise oskusi arendavad kursused

INSTR

-

10

55

-

INSTR 2 (1 moodul)

-

3

20

-

-

AVE I

9,5

28,5

-

KLLITK

-

-

16

-

EABK

-

Ametikoha ja organisatsioonispetsiifilised kursused Igapäevaturvalisuse ja koostöökursused Maht Maht (kohustuslik ja soovituslik) kokku

-

16

-

83,5

527

144

754,5 akadeemilist tundi

Lühendid: NAKkl – nooremallohvitseri kursus Kaitseliidus, LIKkl I etapp – Kaitseliidu laskeinstruktori kursuse I etapp, SPTT – sõjapidamine talve tingimustes, SJOE – sõjavälise juhi otsuste eetika, JUP 1 –juhtimine praktikas 1, JUP 2 – juhtimine praktikas 2, INSTR – instruktorikursus, INSTR 2 – instruktorikursus 2, AVE I – avaliku esinemise kursus I (presentatsioon), KLLITK – Kaitseliidu liikmelisust tutvustav kursus, EABK – esmaabi baaskursus 1 Kõik koolitusmudelid leiab Kaitseliidu kodulehelt, alati võib teavet küsida ka maleva personalispetsialistilt.

Kaitse Kodu! 6/2011

11


Maailmapilk

Jürimaa lakmus G

ruusia ehk Georgia ehk eesti keeli suupäraselt Jürimaa lähilugu tasub hoolega jälgida. Jutt pole vaid 2008. aasta viiepäevasest augustisõjast, mida on põhjalikult lahanud politoloogid ja veelgi täpsemalt sõjanduse asjatundjad. Varalahkunud Ron Asmuse „Väike sõda, mis raputas maailma“ (Eestis ilmunud 2010) on lausa kohustuslik lektüür kõigile, kes tahavad aimu saada 21. sajandi reaalsusest. Meenutagem: 2008. aasta aprillis Bukarestis NATO tippkohtumisel ei suutnud allianss vastu võtta selget otsust Gruusia liitumise kohta. Ebamääraste ja mittesiduvate lubadustega piirdudes tehti poliitiliselt suurim viga, mida selles olukorras üldse teha sai. Selle järel Venemaa käivitatud meetmeahel oli tegelikult otsene kursivõtt sõjale. Tulemus: Vene väed okupeerisid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia (20% Gruusia aladest), kuulutati välja samanimelised ripatsriigid, seisati NATO laienemine regioonis, lõpetati nii ÜRO kui ka OSCE missioonide tegevus Gruusias. Tänane Jürimaa on jäetud poliitilisse isolatsiooni ja korralikes peredes üritatakse teda pigem vältida. Teadmine, et kõigist idapartnerluse riikidest (veel kuuluvad sinna Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia ja Aserbaidžaan) on Gruusia olnud jätkuvalt kõige edukam, dünaamilisem ja koostöövõimelisem, pole leidnud väärilist tunnustust motiveerivate boonuste näol. Kell kuus õhtul pärast sõda on meilgi aeg teha järeldusi, kartmata olla poliitiliselt ebakorrektne. Ilusaksrääkimisest või vaikimisest ei muutu karmid tõsiasjad mahedamaks. Arvata, et Musta mere tagumisel kaldal toimunu meid ei puuduta, oleks lihtsameelne. Esiteks, kui Venemaa suhtes pole meil olnud kunagi illusioone, siis vähemalt Gruusia sõjani oli siinmail suhtumine Läände üsna kriitikavaba, taustaks rõõm ihaldatud klubidesse pääsemisest. Unustasime, et ka kui tahes väärtuspõhistes kooslustes ruulivad riikide omahuvid. Prantsusmaa presidendi aktiivne toimetamine augustis 2008 ei johtunud tema erilisest Jürimaa-armastusest, vaid arusaamast, et sassis suhted Venega ei leiaks mõistmist prantslaste seas. Kui veel augustis 2008 oli Lääs oma Vene-kriitiliste avaldustega üsna kuraasikas (nt Saksa liidukantsleri Angela Merkeli Tallinnas peetud terav kõne), siis aastal 2011 oleks see kui kuum kartul suhu kinni jäänud. Isegi Euroopa Liidu uue Lõuna-Kaukaasia eriesindaja mandaadist, mida ei pea ju Kremliga kooskõlastama, ei leia me mõisteid, nagu hõivatud alad või okupatsioon. Koguni Jürimaa territoriaalsest terviklikkusest ei tehta seal enam juttu. Kuidagi iseenesest tuleb meelde Rootsi välisministri Sten Anderssoni avaldus 1989. aastast: ei, Eesti ei ole okupeeritud. Isegi kommunist Indrek Toome julges toona juba vastupidist väita. Kõnekas on seegi, et vaid loetud kuud pärast augustisõda olid taastunud peaaegu kõik Euroopa Liidu ja Venemaa koostööformaadid. Prantsuse dessantlaevade Mistral müük Venemaale – kes ei hangi neid sugugi sõiduks Volgal või Jenisseil – on tänaseks otsustatud asi. Teiseks, mis eristab suurriiki tavalisest riigist? Õige: suurriik võib rikkuda rahvusvahelist õigust karistust kartmata. Suurriik võib suhtuda õigusesse selektiivselt. 12. augustil 2008 kirjutas Venemaa president alla relvarahule, mida tuntakse Sarkozy-Medvedevi kuue punkti leppena. Kahtlemata on tegu rahvusvahelise õiguse seisukohast pädeva dokumendiga. Moskva hakkas seda aga eirama kohe esimesest päevast pärast allakirjutamist. Väed, mis pidid tagasi tõmbuma sõjaeelsele joonele, seisavad seniajani 30 km kaugusel Gruusia pealinnast Thbilisist. Kreml viitab vahepeal tekkinud „uuele reaalsusele“ ehk uutele „riikidele“ Gruusia põhjaosas. Muu maailm vaatab seda kõike vaikides pealt. Ometi on ripakile jäetud Jürimaa seniajani Lääne liitlane, olles tõestanud seda ka tegudega. Lääne enda huvides peaks olema kasvatada survet agressorile – tema sõltuvus Venest pole kaugeltki nii dramaatiline, nagu peavoolumeedia seda ette manab. Taandumise tagajärjed on tõsisemad – alates väärtuste allakäigust ja lõpetades ohtudega julgeolekule. Kolmandaks, praegune rahvusvaheliste suhete arhitektuur, nende organisatoorne korraldus ei suuda tagada turvalisust isegi selles osalejaile. Nii Gruusia kui ka Venemaa on ju Euroopa Julgeoleku ja Koostöö (!) Organisatsiooni liikmed, mõlemad kuuluvad samu väärtusi kaitsvasse Euroopa Nõukogusse. Kuni sõjani kuulus Gruusia ka Sõltumatute Riikide Ühendusse. Miski ei aidanud. Kui üht suurriiki häirib teise riigi iseseisvus, leiab ta alati ettekäände peale marssida. Putini agressioon Jürimaal oli konstrueeritud samade mallide järgi nagu Hitleri sõjakäik Poola ja Stalini kallaletung Soomele. Vahe on vaid selles, et kui toona suhtuti süüküsimusse rafineerimatult, siis tänapäevased võimalused manipulatsioonide, mitmekihilise diplomaatia ja mainekujunduse vallas suudavad pakkuda kommi igale maitsele, nagu see juhtus Gruusia-Vene sõja põhjuste rahvusvahelise raportiga. Mis lõppkokkuvõttes tähendab, et väiksem osaline jääb alati süüdi.

TIIT MATSULEVITŠ, suursaadik Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna liige

12

Kaitse Kodu! 6/2011


Küberkaitseliit

V

iru malev on kolmas Kaitseliidu malev, kuhu luuakse initsiatiivikate liikmete kaasabil küberkaitse allüksus. Üksust hakkab juhtima pikaajalise kriisikomisjoni liikme kogemusega kaitseliitlane Urmas Tamm.

Palju kaitset väheste ressurssidega 26. septembril kohtusid Rakveres Viru maleva pealik kapten Rein Luhaväli, Urmas Tamm ja Kaitseliidu küberkaitse üksuse esindajad. Küberkaitse üksuse ülema leitnant Tanel Meieli ütlusel muutub küberkaitsevõimekuse kaasamise ja integreerimisega Viru maleva suhestumine kohalike omavalitsuste ja jõustruktuuridega oluliselt laiemaks. „Viru malev näitab, et ta järgib Kaitseliidu innovaatilist suunda, võttes arvesse uued ohud, millele peaks reageerima,“ rääkis leitnant Tanel Meiel. „Näeme, kui palju halba või kurja on võimalik teha kübermaailmas, ilma et selleks kulutataks palju ressurssi. Üsna vähese ressursiga on võimalik tekitada kriis, millise tekitamiseks kuluks teisi vahendeid hoopis enam,“ lisas ta.

küberkaitse allüksused on varem loodud Tallinna ja Tartusse.

Küberkaitseliidust Küberkaitseliit on vabatahtlik organiseeritud ühendus Eesti küberruumi kaitseks. Selle missiooniks on kaitsta Eesti kõrgtehnoloogilist eluviisi, kaitstes informatsiooni infrastruktuuri ja teostades selle kaudu laiapõhjalise riigikaitse eesmärke. Küberkaitseliidu liikmeskonda kuuluvad küberkaitse seisukohalt olulistel positsioonidel olevad spetsialistid, IT-oskustega isamaaliselt meelestatud inimesed, sh noored, kes on valmis andma oma panuse riigi küberkaitsesse, ja küberkaitseks vajalike erialade spetsialistid. Küberkaitseliidu peamised ülesanded on Eesti e-eluviisi kaitse, kaitsetahte kasvatamine IT-spetsialistide hulgas, küberturbealaste teadmiste jagamine ja koostöö arendamine. FOTO: KRISTEL KIRSING

KRISTEL KITSING

FOTO: SXC

Viru malevasse luuakse küberkaitse allüksus

„Kaitseliit on kõrgelt hinnatud vabatahtlik organisatsioon ja ma pean väga oluliseks tema osa Eesti kaitsevõimes. See oleks minu panus sellesse organisatsiooni, et loome Viru malevasse sellise üksuse, mille võimekus seisnebki selles, et ta kaitseb kogu seda süsteemi,“ selgitas Urmas Tamm. Küberkaitseliitu rakendatakse 2009. aasta Riigikogus vastu võetud hädaolukorra seaduse alusel kriisiolukorras tsiviilstruktuuride toetuseks ja kriitilise infrastruktuuri kaitseks. Kaitseliidu Kaitse Kodu! 6/2011

Viru maleva pealik kapten Rein Luhaväli, malevlane Urmas Tamm ja Küberkaitseliidu esindajad eesotsas leitnant Tanel Meieliga said septembri lõpul Rakveres kokku, et asutada Kaitseliidu kolmas küberkaitse allüksus.

13


Haritud sõdur

Staabiassistent – tont või inimene? NELE SARRAPIK Kaitseliidu Kooli Naiskodukaitse kursuste koolitusspetsialist

A

lustamaks algusest, tuleb minna mõttes peaaegu kümme aastat tagasi – aega, mil Naiskodukaitse tollaste juhtide mõtteid hakkas ärksamate ohvitseride mõjutusel kummitama üks Skandinaavia maades kuuldud sõna – staabiassistent. Oli ju Naiskodukaitse tollal ka ise otsingul, kuidas naisi riigikaitses tõhusamalt kasutada ja assistenditöö staabis tundus selleks igati sobiv koht. See oli võimalus teha ära kõik see, mida naised suudavad ja saavad, et mehed võiksid keskenduda rohkem planeerimisele ja juhtimisele ega peaks end „pisiasjadega“ vaevama. Nii saadeti esimesed eriti tublid, innukad, asjalikud ning hea suhtlus- ja keeleoskusega naiskodukaitsjad rahvusvahelisele staabiassistendi kursusele Rootsi teadmisi omandama ja inspiratsiooniretkele, mis võiks aidata Naiskodukaitsel koondada mõtteid staabiassistentide kasutamise ja miks mitte ka koolitamise suunas Eestis. Esimene kogemus staabiassistendina oli vaimustav nii neile, kes ise õppimas käisid, kui ka neile, kes sellest hiljem kodumaal korduvalt kuulsid. Kui inimestel juba on sära silmis ja tegutsemistahe südames, tuleb see ära kasutada. Kasutatigi. Tollase Naiskodukaitse Põhja piirkonna vanema Tiia-Triin Truusa eestvedamisel ning lähtudes kodumaa vajadustest

astal 2008 liikusid asjad jõuliselt sinnapoole, et kinnitada staabiassistendi ametikohad Kaitseliidu malevate staabistruktuuridesse.

A

14

ja välismaa kogemusest hakati kokku lappima oma staabiassistendi kursust.

Algusaastate kirg Esimene n-ö isetehtud kursus sai teoks aastal 2004. See on mitut moodi mäletamist väärt ettevõtmine, nagu ka kõik hilisemad kursused, aga omapärane oli see esimene oma kursus just sellepoolest, et õppimine käis inglise keeles. Nii õppijad ka kui instruktorid olid küll valdavalt eestlased, ent õpiti ja õpetati inglise keeles, sest tol hetkel tundus oluline, et meie staabiassistendid saavutaksid pädevuse töötada rahvusvahelises staabis. Niisiis oli vaatamata sellele, et suurel hulgal naiskodukaitsjatel olid silmad staabiassistendiks saamise soovist põlema läinud, esimene kursus n-ö eliitkursus ja sinna pääses ainult hea inglise keele oskusega. Ega neid keeleoskajaid suurt mujalt võtta olnudki, kui Tartust ja Tallinnast ning sekka üks Alutaguselt ka. Koolitatud staabiassistente hakati kohe rakendama, peamiselt võistluste staapides. Ei saa öelda, et rahvusvahelises staabis töötamise mõte oleks lausa ulmeline olnud, sest rahvusvaheline on ka Erna retke staap, kus staabiassistente n-ö nende tekkimisest peale on kasutatud. 2005., 2007. ja 2008. aastal korraldatud staabiassistentide kursused olid juba eestikeelsed ja avatud suuremale ringile. Kõik need esimeste aastate kursused viidi läbi ilma kindla kursusekavata ja just nii, nagu parajasti õige tundus. Plaan sai kokku kur-

Kaitse Kodu! 6/2011


Naiskodukaitse esinaise Airi Neve iiani on sõnul olid staabiassistendid kaisteNaiskoväelise mõtteviisi seisukohalt uus dukaitse nähtus, mistõttu oli esimestel aastatel ka väga palju selgitamist ja dis- staabiassiskussioone teemal, miks sellised spet- tendid ainult sialistid üldse olemas on. Neve sõnul kiidusõnu sai omamoodi murranguks asjaolu, et staabiassistente hakati kasutama pälvinud. näiteks õppuse „Kevadtorm“ kõrgetasemelises staabis, kus naiskodukaitsjatele anti väga positiivne hinnang. Neve lisas, et üks naiskodukaitsjatest staabiassistentide rakendamise tulisemaid toetajaid oli tollane brigaadiülem ja praegune Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Meenutades, kes staabiassistendi vankrit omal ajal vedama hakkasid, nimetagem Tiia-Triin Truusat, Siret Metsa ja Aki Kupiainenit ning praegusi kolonelleitnante Martin Heremit, Enno Mõtsa ja Avo Vesket.

S

Staabiassistentide teine tulemine Järjest rohkem hakati ka malevates staabiassistente kasutama, leides, et nad pole kasulikud mitte ainult kaisteväele, vaid ka Kaitseliidu reservõppekogunemistel ja väiksematel õppustel. Aastal 2008 liikusid asjad jõuliselt sinnapoole,

Haritud sõdur

Kommentaar

sust läbiviivate oma ala hästi tundvate kaitseväe ja Kaitseliidu ohvitseride kõhutunde järgi. Kursus ise arenes iga aastaga ja lisaks arenesid iga aastaga ka juba koolitatud staabiassistendid, sest nemad said läbida ka täiendkursused ja lisaks leidsid peaaegu kõik endale aasta jooksul paar praktiseerimisvõimalust erinevates staapides. See algusaastate ind ja kirg, millega asju tehti, oli imetlusväärne. Staabiassistentide olemasolu ja koolitamisega tegeldi üksnes seetõttu, et tunti selle olevat õige ja kogu Kaitseliidule vajaliku ettevõtmise, mitte et sellest kuidagi isiklikku kasu saada.

Kaitseliidu Tallinna maleva staabiülem kapten Valjo Tooming staabiassistentide kasutamisest maleva staabis: Arvestades maleva staapide alamehitatust ja kompententsi, on staabiassistendid nagu jumala kingitus. Miks kurnata staabi „ajusid“ rutiinse tööga, kui selleks on staabiassistendid? Pealegi on naisinimesed enamasti kohusetundlikumad ja täpsemad, mis on staabitöös väga oluline. Puutusin staabiassistentidega tõsisemalt kokku 2003. aastal Tallinna maleva staabi ja staabikompanii reservõppekogunemise läbiviimisel, kus staabiassistente sai rakendatud sektsioonides S4 (tagalasektsioon) ja S3 (operatiivsektsioon), algul sidemehe ülesannetes, hiljem, nähes neid oma tööd kvaliteetselt tegemas, sai neile usaldatud ka ülesandeid, mis nõudsid juba suuremat vastutust: info haldamine, lahingupäeviku täitmine, olukorra uuendamine jne. Aastate jooksul olen näinud staabiassistente kasutamas nii Eestisse kaardiharjutusele tulnud Taani diviisi staapi kui ka Eesti brigaadi. Olen näinud ka malevapealikuid ja pataljoniülemaid saatmas staabiassistendi kursusele oma riigiametnikest teenistujaid – seegi on mõistlik mõte, teinekord on seletamist vähem. Siit tulenevalt olen kindlal seisukohal, et staabiassistentideta ei saa, olgu selleks maleva igapäevatöö toetamine või õppustel staabitöös osalemine. Head malevapealikud (kaitseväe pataljoniülemad samuti!), uskuge minu sõnu, staabiassistentidel on pädevust ja pealehakkamist küllaga, et lihtsustada ja kergendada staabi tööd. Otsige nad üles ja kasutage!

et kinnitada staabiassistendi ametikohad Kaitseliidu malevate staabistruktuuridesse. Viimane omakorda tingis selle, et aeg oli küps fikseerida staabiassistendi kursus ka konkreetse kava kujul. Nii töötasidki Merlit Maask, siinkirjutaja ja Siret

Tabel 1. Staabiassistendi baaskursuse sisu Ained

Ainetunde

1.

Riigikaitse struktuur

2.

Staabi olemus ja funktsioonid

14

5

3.

Lahingudokumentatsioon

10

4.

Töö topograafilise kaardiga

11

5.

Side

6.

Lõpuharjutus

6 16

Staabiassistendid töös ja väljaõppel

Kaitse Kodu! 6/2011

15


Haritud sõdur

Mets 2008. aastal Kaitseliidu Kooli väljaõppetehnoloogia kursusel välja staabiassistendi baaskursuse kava.

2008. aastal loodud kava sisaldab kaugõpet ja kaht statsionaarõppe nädalavahetust, millest viimasel viiakse läbi ka kogu öö vältav lõppharjutus. Staabiassistendid omandavad kursusel pädevuse täita oma rolli kiiresti muutuvates oludes sõja- ja rahuaja üksuste ning allüksuste staapide erinevates sektsioonides.

Tagantjärele saab kursuse väljatöötamise protsessi küll kenasti ühte lausesse panna, tegelikkuses oli see kõik palju keerulisem. Neli nädalat väljaõppetehnoloogia kursust sisaldas rohkeid vaidlusi, hulgaliselt nõutust, väga palju suhtlemist ekspertidega, selgust ja selgusetust, peadpööritavaid emotsioone ja tunnet, et see kursusekava ei saa iial valmis. Aga sai siiski, sest juba 2009. oolitatud aasta kevadel said nii staabiassistendi staabias- baaskursuse kava kui ka staabiassistendi funktsioonikirjeldus Kaitseliidu sistente ülema ametliku kinnituse. Aastatehakati kohe pikkune visa töö oli jõudnud kaante ka rakendama, vahele.

Oskajad igaks staabitööks Pärast kursuse läbimist peaks staabiassistent olema võimeline hoidma korda staabis, teadma igal hetkel, kus miski või keegi on, täitma vajalikke blankette ja tahvleid, tegelema dokumentidega, töötama topograafilise kaardiga, pidama sidet ja täitma muid ettetulevaid käske. Ühesõnaga peab staabiassistent tegelema kõigega, mis korralikus staabis ette võib tulla.

K

peamiselt võistluste staapides. Kursusekava

kinnitamise järgset perioodi võib pidada staabiassistentide teiseks tulemiseks. Tänu kavakohaste kursuste käimalükkamisele sai laiem üldsus jälle teavitatud staabiassistentide olemasolust ja nende kasulikkusest ning üles on kerkinud küsimus, kuidas me varem ilma staabiassistentideta üldse hakkama oleme saanud. Pilootkursus uue kava järgi viidi läbi 2009. aasta kevadel Võrus ringkonnainstruktor Merlit Maaski eestvedamisel ja Kaitseväe Võru Lahingukooli tugeval toel. Kursus viidi siis ja seda viiakse siiani läbi Kaitseliidu Kooli egiidi all, mis tähendab, et kursuse korraldab Naiskodukaitse, aga Kaitseliidu Kool kontrollib ja tagab kursuse kvaliteeti ning annab lõpetajatele oma tunnistuse. Esimene kursus tõestas, et kursusekava on saanud selline, nagu meie vajadus ja võimekus hetkel ongi.

Uue kursusekava järgi on staabiasistendi baaskursust läbi viidud viis korda: kahel korral Võrus (kursuseülemaks Merlit Maask), korra Alutagusel (Elle Vinni) ja Tallinnas (Eveli Sammelselg) ning viimati sel kevadel Raplas (Küllike Kaljend). Osalejate kursusejärgsest tagasiasidest peegeldub selgelt, et kursus on raske ja väsitav, nagu erialakursused tavaliselt ongi, aga samas on sealt tunda ka piiritut uhkust ja enesega taabiasrahulolu, et on hakkama saadaud, sistent vastu peetud ka öisel lõppharjutusel ning ollakse valmis järgmisteks peab katsumusteks. tegelema kõi-

S

gega, mis korra- Praeguseks peaks ringkondades ja likus staabis malevates olema koolitatud staaette võib tulla. biassistente juba tublisti üle saja. Võib tekkida küsimus, kas meil on nii palju vastavaid spetsialiste ikka vaja. On küll vaja ja neid koolitatakse edaspidi juurdegi. Naistega võib nimelt ikka juhtuda, et nad mingiks ajaks aktiivsest militaartegevusest eemal on ja seega peaksid kõik staabiassistentide võimalikud ametikohad olema mitmekordselt väljaõpetatud inimestega kaetud.

Joonis näitab koolitatud staabiassistentide hulka malevates ja ringkondades 2

Kaitseväe logistikakeskus

3

Pärnu ringkond

4

Sakala ringkond ja malev Valga ringkond ja malev

5

Järva ringkond

5

Lääne ringkond ja malev

5

Harju ringkond

6

Alutaguse ringkond ja malev

6

Rapla ringkond

7

Saaremaa ringkond

7

Viru ringkond

7

Võrumaa ringkond ja malev

Siinkohal üleskutse neile malevatele, kes veel pole avastanud, milline sisemine ressurss neil staabiassistentidena omast käest võtta on: olge julged neid rakendama! Sellest saab sündima palju rohkem kasu kui kahju, sest siiani on Naiskodukaitse staabiassistendid ainult kiidusõnu pälvinud. Ja kui keegi kuskil laitnud on, siis nii vaikselt, et pole kuulda olnud. Staabiassistendid ise on rõõmsad iga väikseimagi praktikavõimaluse üle ja pärast õppust ei kurdeta mitte väsimuse, vaid selle üle, et neil liiga vähe teha lasti.

8

Põlva ringkond

9

Jõgeva ringkond

9 22

Tartu ringkond ja malev Tallinna ringkond ja malev

22 0

16

5

10

15

20

25

Paljude inimeste aastatepikkune töö on hakanud vilja kandma ja praeguseks on nii staabiassistendid kui ka nende koolitus ennast Kaitseliidu kontekstis igati tõestanud. Staabiassistent pole mingi tont, keda kartma peaks. Rakendage neid korra ja te ei saa enam ilma hakkama! Kaitse Kodu! 6/2011


Õppus

Tänavune „Orkaan“ hoiab teed lahti Õppus haarab enda alla lõviosa Eesti suurimast saarest ERIK REINHOLD, reservkapten Kaitseliidu Kooli juhataja

L

ääne-Eesti malevate ühisõppus „Orkaan“ korraldatakse tavapäraselt detsembri esimesel nädalavahetusel, tänavu viiakse see läbi 2.–4. detsembrini. Kokku ootame osalema peaaegu 700 kaitseliitlast, oma roll saab olema ka naiskodukaitsjatel, noorkotkastel ja kodutütardel. Sõja jalgu jäänud tsivilistidel on ju oma roll igas sõjas – sellest tulenevate probleemide lahendamise õppimiseks ja harjutamiseks vajamegi hulgaliselt tublisid rollimängureid, kes võiksid tulla just kohalike, aga miks ka mitte Pärnumaa ja Lääne maleva eriorganisatsioonide liikmete hulgast.

Teine ring peal „Orkaan“ on tänavu juubelihõnbjektiguline. Kuues aasta pole meie kaitse ja tavapärases ajaarvestuses küll teab sisekaitmis ümmargune tähtpäev, kuid „Orkaanil“ saab seekord Pärnumaa, sekompaniide Lääne ja Saaremaa maleva vahel tegevus on reisides teine ring täis. Kaitseliidu Kaitseliidule suhteliselt lühikese taasloomisjärgse ajaloo mastaapides on kuus kasvava akaastat järjepidevat tegutsemist tuaalsusega. juba traditsiooni väärtusega. On kogemustepagasit, väljakujunenud rutiine ja hulgaliselt mõnusaid mälestusigi.

O

Kui esimesel neljal aastal harjutati „Orkaanil“ jalaväeüksuste tavapäraseid lahinguliike, siis läinud aastal Läänemaal keskendusime territoriaalkaitse, sh objektikaitse küsimustele. Kuna objektikaitse ja sisekaitsekompaniide tegevus on Kaitseliidule kasvava aktuaalsusega ning eelmisest harjutusest jäid mitmed probleemid ja mured õhku, jätkame tänavu samuti territoriaalkaitse lainel. Seekordne „Orkaan“ saab teoks Saaremaal, kus õppus haarab enda alla lõviosa Eesti suurimast saarest. Kolme maleva sisekaitsekompaniid saavad oma vastutusalad alustades Muhu saarest ja lõpetades Saaremaa sadamaga Küdema lahe ääres. Ülesanded saavad olema võrreldes mullusega mõnevõrra erinevad ja mitmekülgsemad. OpeKaitse Kodu! 6/2011

ratsioonitasandil räägime stabiliseerimis- ja toetusoperatsioonist, mis toimub vahetust intensiivsest sõjategevusest välja jäävatel aladel. Taktikalise õppuse sündmustiku teljeks on oluliste sadamate ja nende ühendusteede julgestasmine. Olulisemad harjutatavad elemendid on kontrollpunktide rajamine ja tegevus neis, llüksuste maanteelõikude kontrolli all hoidjuhtidele mine, liikluse korraldamine, ümbersuunamine ja reguleerimine, patrulpakuvad limine ja konvoeerimine. Lisaks tuleb põnevaid juhtitegemist ka varasemalt õppuselt tut- mismõistatusi tavate objektikaitse taktikatega.

A

allüksuste ümberpaiknemised, läbi teise üksuse liikumised ja vastutusalade üleandmised.

Valmis tuleb olla vasturünnakute läbiviimiseks, et vastase kätte langenud objekte tagasi võtta. Kui see peaks minema edukalt, saame harjutada ka põgenema aetud vastase jälitamist ja tabamist. Allüksuste juhtidele pakuvad põnevaid juhtimismõistatusi allüksuste ümberpaiknemised, läbi teise üksuse liikumised ja vastutusalade üleandmised. Igal aastal veidi rohkem

Õppusel osalevad ka Kaitseliidu Kooli rühmaülema ja kompaniiülema kursuste õppurid, kelle ülesandeks on lisaks oma sõjalise juhtimise alaste teadmiste täiendamisele vaadata ja näha, kuidas ühe malevatevahelise suurõppuse tegemine õieti käib, ja importida seda teadmist oma malevasse, kus koostööõppuste kogemust seni napib. Kui „Orkaanil“ osalevate saarlaste arv on varasematel aastatel olnud üsna tagasihoidlik ja jäänud alla isegi pessimistlikele prognoosidele, siis eelmisel aastal Läänemaal said nad maha positiivse üllatusega ja tulid kohale korraliku kompaniiga. Loodetavasti on „Orkaani“ tulek oma koju ja oma saare kaitseks tarviliste tegevuste harjutamine innustav ja saarlaste vägi saab tänavusel „Orkaanil“ olema veel suurem ja uhkem kui läinud aastal. „Orkaan“ on meid tabanud vihmas, poris, lumes ja jääs, kuid iga kord oleme sealt läinud tugevama, targema ja kogemuste võrra rikkamana. Kohtumiseni Saaremaal! 17


FOTO: LIIVI REINHOLD

Erna retk

Quo vadis, Erna retk? LAURI TEPPO, leitnant

E

rna retke on meedias kajastatud kui üht maailma raskeimat sõjalis-sportlikku võistlust, kus osaleb võistkondi nii Eestist kui ka välismaalt – sõjaväest, piirivalvest, politseist ja vabatahtlikest organisatsioonidest. Julgen väita, et Erna retke formaat on maailmas ainulaadne. Pikka aega (üle 48 tunni) järjest vältav vastutegevuse kontrollitaval maa-alal liikumine koos erinevate ülesannete täitmisega – sellisena on see võistlus suurepärane koht enese proovilepanekuks. Kuigi retkest on positiivsed emotsioonid enamasti ülekaalus, võib mõni halvasti korraldatud ülesanne heita negatiivse varju kogu võistlusele. Kirjeldan ja analüüsin neid kitsaskohti, mis on hakanud mulle kui patrullvõistlusel osalejale silma viimastel aastatel.

Vastutus kontrollpunktis Võistluse korraldamisega on seotud hulk inimesi, kellest osa teenib leiba kaitseväes, osa aga tsiviilsektoris. Nende inimeste panus rahvusvahelise patrullvõistluse korraldamisse on tänuväärne, sest ega igaüks ole valmis kulutama vaba aega metsas passimisele. Võistluse korraldamisel on tegevad kohtunikud mitmest välisriigist – nt Soomest, Taanist, Norrast ja USAst –, kes teevad samuti Ernal rasket tööd oma vabast ajast. Võistluse peakohtunikuks on tavaliselt olnud USA sõjaväeatašee ja võistluse ülemaks mõni kaitseväe või Kaitseliidu vanemohvitser. Nii mitmekesise isikkoosseisu koordineeritult tööle panemine on keeruline ülesanne, mida alati 18

ei julgeta ega suudeta Ernal täita. On juhuseid, kus soomlasest kohtunik kirjeldab kontrollpunktis ülesannet ühtmoodi, eestlasest „tehnik“ lisab aga kommentaare, mis käivad eelnevale jutule risti vastu. Ka on ette tulnud, et võistkonnal on tekkinud pärast ülesande kirjelduse kättesaamist küsimusi, kuid need on jäänud vastuseta ja tundub, et mittevastamise põhjuseks on olnud teadmatus. Sellised juhused on kahetsusväärsed ja rikuvad võistluse nii võistlejatele, tugiisikutele kui ka pealtvaatajatele. Minu arvates on probleemi juured selles, et kontrollpunkti ülesande ehitab üles eestlastest meeskond ja siis tulevad mängu välismaised kohtunikud, kellel on võim otsustada ja kelle märgitud protokolli alusel saab võistkond karistuspunkte. Sõjaväes on keegi alati ülem ja ülem vastutab oma valdkonna eest. Miks ei võiks ka Ernal rakendada sama põhimõtet ja koostada ülesanded selliselt, et see mees (või naine), kes ülesande välja mõtleb, vastutab ka võistlejate instrueerimise ja kõige muu eest? Sealjuures võib selleks isikuks olla mõni asjatundlik välisriigi sõjaväe ohvitser või allohvitser, sest sellisel juhul on tagatud rahvusvahelise võistluse objektiivsus.

n ette tulnud, et võistkonnal on tekkinud pärast ülesande kirjelduse kättesaamist küsimusi, kuid need on jäänud vastuseta.

O

Käes on GPSi ajastu Järgmine küsimus, mida käsitlen, on Erna retke ajakava, täpsemalt kontrollpunktidesse jõudmise ajastatus. Siiani kehtinud kontseptsiooni kohaselt on erinevus ajakavajärgsest kohalejõudmisest ±5 minutit. Kaitse Kodu! 6/2011


Ka on olnud probleeme sellega, et kõigil kohtunikel ei ole GPSi (GPSi kell peaks nimelt olema võistluste ametlik kell) ja selletõttu peab vaidlema ja aega kulutama õige saabumisaja fikseerimiseks. Olukorra lahendaks kontrollpunktide asukohtade andmine 10 meetri täpsusega, kusjuures sellel koordinaadil oleks kindlasti GPSiga varustatud kohtunik. Tänapäeva tehnikavahendite kättesaadavuse juures ei tohiks see olla probleem.

Kõigile võistkondadele ühe puuga Erna retkel ja Utria dessandil on tulnud ette probleeme võistkondade erineva instrueerimisega. Kui kontrollpunkti saabuvad esimesed võistkonnad, pole punkt veel korralikult tööle hakanud ja ülesande ,,rada“ on alles lõplikult läbi proovimata. See tekitab olukorra, et võistkondadel on erinev briifing ehk informeeritus. Sellist olukorda saab vältida, kui rakendada kontrollvõistkondi, kas või kohaliku maleva noorkotkastest moodustatud tiime. Kontrollvõistkondade ülesanne oleks testida kontrollpunkti, kaasa arvatud briifingut, mis eelneb ülesande täitmisele. Professionaalne oleks kasutada kaht kontrollvõistkonda: esimene proovib punkti ära ja teise peal katsetatakse muudatuste toimimist. Kogu võistluse puhul on räägitud selle professionaalsemaks muutmisest ja eluliste oskuste rakendamisest. Olen nõus meditsiini, laskmise, orienteerumise, lahingutehnika tundmise jms juures tunnistama nende oskuste vajalikkust ja elulisust. Kuid kuulipildujapesa hävitamine ülesande puhul, kus kõige vähem karistuspunkte toov lähenemine on pealejooksmine, ei saa küll rääkida professionaalsusest ega sõjaväelisest lähenemisest. Seetõttu panen muutuste valguses korraldajatele südamele, et Erna retk on olemuselt sportmäng teatavate kindlate reeglitega. Selleks, et hinnata allüksuse taktikalist sooritust, peame olema kursis selle allüksuse senise väljaõppega: mis tasemega see on, millised on kitsaskohad, milliseid drille see allüksus rakendab. Nii palju, kui on üksusi, on ka eri drille ja seetõttu ei saa kõiki allüksusi hinnata ühe puuga.

Luureülesanne mitmekihilisemaks Luureülesanne kui Erna retke põhiosa lisaks pikale trassile on olemuselt huvitav ja adrenaliinirohke. Kaitse Kodu! 6/2011

Kuid arvan, et ka sel ülesandel oleks aeg areneda ja muuta oma praegused nõrgad küljed tugevusteks. Esiteks ei saa me üle ega ümber objektide asukohast. Tihti on need rajatud ülimalt piiratud nähtavusega alale. Huvitavam oleks, kui objekt asuks poollagedal alal ja selle täielikuks kaardistamiseks oleks vaja teha vaatlusi nii pikemalt distantsilt kui ka lähedalt.

Erna retk

Kontrollpunktide asukohad on antud 100 m täpsuste koordinaatidega. Sealjuures esineb olukordi, et kontrollpunkt, kus kohtunik aja fikseerib, on mitusada meetrit eemal. See tekitab olukorra, et võistkond küll planeerib aja, jõuab etteantud koordinaatide lähedusse ja peab seal ümber punkti hiilima, et aru saada, kus asub see kohtunik, kes aja fikseerib. Teine äärmus on see, et saabunud määratud asukohta, selgub, et punkt on mitusada meetrit eemal ja võistlejad peavad jooksma, et sinna õigeks ajaks kohale jõuda.

Teine kitsaskoht on vastutegevuse ahelik ümber objekti. Selliselt ei ole võimalik kaardistada objektil mitte mingeid rutiine, kui kogu vastane on pidevalt ringkaitses. Luureülesande huvitavamaks muutmiseks võiks kasutada luureobjektina näiteks kaugtuleüksust, mis vahepeal tulistab, või hoopis tagalaüksust, mis teatud aja tagant täiendamist teostab. Hoopis uudne oleks muuta luureülesanne vaatluspostiülesandeks, eriti, kui selle täitmiseks oleks aega üle 24 tunni. See nõuaks võistkondadelt pidevat vaatlust nii päeval kui ka öösel ja vastase allüksuste liikumise kaardistamist. Tugiisikud on siiani Erna retkel olnud peamiselt bussijuhi rollis ja luureülesande ajal on nad pidanud baaslaagris viibima, et välistada võistkonna toetamine. Leian, et oleks aeg ümber hinnata tugiisikute roll ja ühendada nad võistkonna sooritusega. Kas või sellisel viisil, et võistkond saadab raadio teel andmed tugiisikutele ja nood teostavad analüüsi (väike staabifunktsioon) ning koostavad selle põhjal luureettekande.

iks ei võiks Ernal rakendada põhimõtet, et see, kes ülesande välja mõtleb, vastutab ka võistlejate instrueerimise ja kõige muu eest?

M

Osalenute ettepanekud teevad Erna retke paremaks Erna retkelt ja muudelt patrullvõistlustelt on mul kogunenud palju häid mälestusi. Olgu need siis raske ja/või ilus maastik, mille läbimine nõuab pingutust, või siis huvitavalt üles seatud vastutegevus, millest möödumiseks on vaja olnud head marsruudi planeerimise ja orienteerumise oskust. Lisanduvad paljudest elementidest koosnevad takistusribad ja põnevad köieülesanded. Meenutan näiteks Jägala joa ületamist 2007. aasta Erna retkel. Ka on olnud ilusaid hetki luureülesandel, eriti 2006.–2007. aastal, kui luuratavad objektid olid ülimalt huvitavalt üles seatud. Kahjuks on neid hetki varjutanud võistlustel mitmed probleemid ja nendele heitsingi käesolevas kirjutises valgust. Leian, et Erna retkele ja selle korraldajatele on hädavajalik, et asi võistlejate tagasiside põhjal areneks. Et Erna retke korraldamisega on seotud palju inimesi, leian, et minu kirjutis on õige viis oma mõtteid avaldada. Loodan, et see annab korraldajatele tõuke enesekriitikaks ja konstruktiivseks aruteluks, et võistlus ka uues formaadis ja uuel maa- alal oleks väärikas võistlus, kus saaksid mõõtu võtta võistkonnad nii meilt kui ka raja tagant. 19


CV

Personaalia

Kaitseliidu Kooli juhataja alates 01.04.2011

kapten (reservis) ERIK REINHOLD sündinud 2. märtsil 1970 Pärnus Haridus Lõpetanud 2000. aastal Zürichi Föderaalse Tehnikakõrgkooli sõjakolledži sõjaväepedagoogika erialal, 1998. a Šveitsi armee juhtimis- ja staabikolledži nooremstaabiohvitseri kurususe, 1995. a soomusjalaväe kompanii ülema kursuse Munsteri tankiväekoolis Saksamaal, 1994. a territoriaalkaitse juhtimise rakenduskursuse Hammelburgi jalaväekoolis Saksamaal ja 1993. a kaitsejõudude peastaabi ohvitserikursused jalaväe riviohvitseridele. Teenistus 2008–2011 2003–2006 2001–2003 1997–1999 1995–1997 1995 1991–1993 1988–1990

Kaitseliidu peastaabi planeerimisjaoskonna spetsialist Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Kaitseliidu peastaabi arengu- ja planeerimisjaoskonna ülem Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabiülem Kaitseliidu Pärnumaa maleva instruktor Pärnu üksik-jalaväekompanii rühmaülem Pärnumaa riigikaitseosakonna kutsealuste jaoskonna ülem kohustuslik ajateenistus Nõukogude armees

CV

Autasud Kaitseliidu Valgeristi III klass Kaitseliidu teenetemedali II ja III klass Päästeameti hõberist Politsei teeneteristi eriklass Tuletooja medal Kaitseliidu Pärnumaa maleva teenetemärk Kaitseliidu Lääne maleva teenetemärk Pärnu pataljoni teenetemärgi II klass

Mida teilt juhina oodata võib? Iseseisva ja loomingulise mõtlemise toetamist kõiges, mis aitab kaasa Kaitseliidu arengule.

Mida teilt juhina kindlasti oodata ei maksa? Ei tasu oodata ladusat leppimist formaalsete lahendustega.

Viru maleva pealik alates 01.09.2011

kapten REIN LUHAVÄLI sündinud 1. detsembril 1968 Venemaal Haridus Õpib Tartu Ülikoolis sotsiaaltööd ja sotsiaalpoliitikat ning on läbinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis riigikaitseõpetuse lisaeriala. 2002. aastal lõpetas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jalaväe lahingutegevuse planeerimise ja juhtimise baaskursuse. Teenistus 2005–2011 2004–2005 2004 1998–2004 1996–1998 1994–1996 1993–1996 1987

Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik Kaitseliidu Järva maleva vaneminstruktor Maaväe staabi vanemstaabiohvitser Tapa väljaõppekeskuse suurtükiväegrupi ülem Viru üksik-jalaväepataljoni staabiülem Viru üksik-jalaväepataljoni miinipildujapatarei ülem teenistus Viru üksik-jalaväepataljonis rühmavanema ja rühmaülema ametikohal Mida teilt juhina oodata võib? ajateenistus Nõukogude armees Olen harjunud oma teenistuskohuseid täitma nii

Autasud Kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist Kaitseväe teenetemärk (riigikaitselised teened) Kaitseliidu Valgeristi III klass Mälestusmedal „10 aastat taastatud kaitseväge“

hästi ja põhjalikult kui vägi ja vaim seda võimaldavad, et hiljem ei oleks piinlik peeglisse vaadata. Seega ma linnukese pärast asju teha ei saa ega taha ja ei luba seda ka oma meeskonnale. Olen üritanud kohelda inimesi võrdselt, mis ei tähenda seda, et kõiki lüüakse ühe puuga, vaid et ühe või teise mure lahendamine või ülesande püstitamine peab olema rakendatud kõigile ühtmoodi ehk siis mitte midagi isiklikku – puhas teenistus. Igati toetan ja soosin head meeskonnatööd, nii et intrigantidel ja muidu nõrganärvilistel on parem otsida ise endale mujal rakendust.

Mida teilt juhina kindlasti oodata ei maksa? Et sallin laiskust, lollust ja lohakust.

20

Kaitse Kodu! 6/2011


Oodatakse aasta kaitseliitlase ja aasta naiskodukaitsja kandidaate Tuletame meelde, et aasta kaitseliitlase ja aasta naiskodukaitsja kandidaatide kinnises ümbrikus dokumendid peavad Kaitseliidu peastaabi personaliosakonda jõudma hiljemalt 10. jaanuariks 2012. Et enne peavad esitatud kandidaatide üle arutamiseks kokku tulema ka allüksuste ning malevate ja ringkondade juhatused, kehtestab iga malev ise tähtaja, milleni on malevas võimalik kandidaate esitada. Kandidaate saavad esitada kõik Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed ja teenistujad. Kandidaadi esitaja valmistab ette kandidaati iseloomustava essee ja toimetab selle allüksuse juhatusele. Malevas täidetakse kandidaadi kohta olemasoleva dokumentatsiooni alusel põhjalik ankeet, kus on kirjas tema isikuandmed, endised ja praegused ametikohad organisatsioonis, osalemisaktiivsus, tegevus instruktorina, varasemad tunnustused jne. Kandidaat peab olema olnud Kaitseliidu või Naiskodukaitse liige vähemalt kolm aastat, kuid pole oluline, kas ta on hetkel au-, toetaja- või tegevliikme staatuses. Tema tegevus organisatsiooni liikmena peab olema teistele eeskujuks ning panus Kaitseliidu ja/või tema eriorganisatsioonide arengusse märkimisväärne. Konkurss viiakse läbi vastavalt Kaitseliidu keskjuhatuses 15. juulil 2010 kinnitatud juhenditele, mis on kergesti leitavad Kaitseliidu kodulehelt ja Naiskodukaitse siseveebist ning kättesaadavad malevates. Väärikad rändauhinnad – naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast kujutavad pronkskujud – antakse uutele tiitliomanikele üle Kaitseliidu taasasutamise 22. aastapäeva üritusel veebruaris 2012. 2010. aasta kaitseliitlaseks valiti Madis Mintel Lääne malevast ja naiskodukaitsjaks Kristiina Abel Tartu ringkonnast.

Kaitse Kodu! 6/2011

21


Persoon 22

Kaitse Kodu! 6/2011


Persoon

Afganistan õpetab lihtsatest asjadest rõõmu tundma Anni Madisson püüab ka teenistuse kõrvalt olla eeskujulik kaitseliitlane Mida teeb 2003. aastal Raplamaa aasta kodutütreks valitu 2011. aastal? Küpsetab kodus kooki? Vale vastus. Ta annab hoopis esmaabi Eesti sõduritele ja kohalikele Lõuna-Afganistanis Helmandis. Naisele, kes mootorrattaga ringi sõidab, keldrirokkbändis bassi on mänginud ja paar korda varemgi missioonil osalenud, on see asjade loomulik käik. KARIN KANARIK, kapten Afganistan

S

eersant Anni Madisson on pärit Raplamaalt Lellest. 2003. aastal valiti ta teiste tublide seast Raplamaa aasta kodutütreks. Aastast 2007 on ta Kaitseliidu Rapla maleva liige. „Praegu pole mul küll tegevteenistuse tõttu kuigi palju aega Kaitseliidus kaasa lüüa, kuid tänu Kaitseliidule olen teinud palju huvitavat, näiteks vastutegevust Põrgupõhja retkel, mille peakorraldaja on mu vanaonu Toomas Tõnisson. Ka olen olnud kaastegev Erna retke korraldajate abistamisel – mängisime sealgi pahasid ja mehitasime Madis Millingu juhtimisel kuulipildujapunkti. Scoutspataljoni naistega olen osalenud Eel-Ernal,“ räägib seersant Madisson oma aktiivsest elust. Millal otsustasid kaitseväega ühineda? Pärast Piirivalvekolledži lõpetamist olin olnud paar kuud tööl Narva arima raudteepiiripunktis, kui nägin Kosovo missioonilt tulnud tuttavat. sõbrannaga Mõtlesin: ohhoo, kas ka minul oleks võimalik seda teha? Kodused käin tihti on leppinud minu nende meelest hullumeelsete valikutega ja toetakalal, võtame vad mind igal sammul. Hakkasingi asju ajama luurerühma ESTRIF-3 saamiseks. Tuli positiivne tagasiside ja nii pääsesingi 2008. aastal kummipaadi ja õlesimesele missioonile. Olin autojuht-mehaaniku ametikohal. Meil oli led ning paneme seal üsna pingeline, sest sel ajal Kosovo iseseisvus ja meie alal Mitroõnged likku. vitca linnas oli üksjagu mürglit. Lammutati ja pandi põlema Kosovo ja Serbia piiripunkt, kuhu meie jagu oli just autode läbiotsimise punkti üles seadnud. Nägime enda poole liikumas bussitäite viisi vihaseid serblasi, kellel oli kavatsus punkt maha põletada. Seda nad ka tegid, sest seal küsiti ju tollimaksu ja serblased, kes on alati Kosovot võtnud kui Serbia osa, ei pidanud maksu õiglaseks.

P

Kosovot ei saa kuidagi võrrelda Afganistaniga. Kosovos tuli rohkem olla valmis mässule ja protestile reageerima ning valvata, et rahu oleks tänavatel. Peaaegu iga nädal harjutasime Camp Olaf Rye’s mässuohjet. Pisargaasi sai oksendamiseni. Olin vägagi ette valmistatud ja rahul oma otsusega Kosovosse rahuvalvajaks minna. See oli uus põnev paik ja kultuur. Pärast seda missiooni olin ESTRIF-5 rühmaülema autojuht ja kui vaja, ka sidemees. Vajadusel parandasin ka autot. Seejärel liitusin Scoutspataljoniga, läbisin nooremallohvitseride kursuse, omandasin nooremseersandi auastme jalaväelase ja sidekursusel. Siis hakkas huvi pakkuma parameediku amet. Kompaniiülem andis mulle võimaKaitse Kodu! 6/2011

23


Persoon

luse kandideerida parameedikuks Estcoy-12sse. Kahenädalase mõtlemise järel olin nõus. Mõtlesin hoolikalt läbi, et kas annan endale aru, mis ma teen, kuidas pere sellesse suhtub ja kuidas ma hakkama saan. Otsustasin, et olen tugev tüdruk ja minu peale saab loota. Seadsin sihiks mitte alt vedada kompaniiülemat ja kompaniid. Drillid on selged, pingetaluvus hea ja käed naljalt ei värise. Läbisin rühmaparameediku kursuse ja nüüd olengi Estcoy-12 evakuatsioonigrupi parameedik.

Mis sulle missioonil kõige rohkem meeldib? Mulle meeldib kõige rohkem see, et meie meditsiinitiim on hästi kokku töötanud, meeskond on hea ja igaühel oma ülesanne teada. Heas õhkkonnas on alati meeldiv ja rahulik tööd teha. Musta huumori soon on kasvanud ka üüratult. Loodus ellel ja kliima on huvitavad, saame käia erinevates kontrollpunktides ning siinne tüdkultuur ja religioon on väga põnevad. rukul, Jälgin kohalike palvetamis- ja usuprotkes soovib seduure ning uudistan siinset eluolu. kaitseväega See on nagu elus õpik moslemi elust, liituda, soovi- tavadest ja tegemistest. Olen kompaniis ainuke naine ja vahel on vaja ka naisi läbi tan alustada Kaitseliidust. otsida ning neid võib läbi otsida ainult naine. Võtan alati kontrollpunktidesse ja jalgsipatrullidesse oma parameedikukoti kaasa, et vajadusel oleks abi kohe omast käest võtta. Aitan koos teise parameedikuga taktikalises juhtimispunktis sidemehi, teeme nende elu lihtsamaks, võttes öised sidevahetused võimalusel enda peale. Tööd jagub, aga ma ei nurise, sest aeg läheb tegutsedes kiiremini ja tühja-tähjaga ma oma pead siis ei vaeva.

midagi, mida pole enne kogenud, pane see rasketel hetkedel kirja. Kui tunnen, et midagi hakkab üle kruvima, olen omaette ja kuulan muusikat, see rahustab. Ka kirjutamine on mulle pinget maandav tegevus. Panen paberile kõik, mida mingi emotsiooni ajendil kogen, hiljem meenutades on huvitav lugeda. Eksperimenteerin. Mida sa vabal ajal teeksid, kui oleksid kodus? Olen pikka aega naisteliigas jalgpalli mänginud. Alustasin EVL Kehtna jalgpalliklubis. Nüüd ei saa ma ajanappuse tõttu piisavalt trenni teha, aga kui treeneril on vaja mängijaid ja mul aega, lähen meeleldi kohale. Tahtmist on alati. Et mu isa oli jalgpallitreener, alustasin jalgpalliga põhikoolis. Õppisin muusikakoolis viis aastat kitarri ja võtan pilli nüüdki võimalusel kätte. Taanlastega tegime Kosovos bändi ja esinesime nii üksuste vahetuste aegu kui ka jaanipäeval. Võtsime osa võistlusest „Battle of the Band“, see oli baaside bändide võistlus. Olime edukad, ja mis kõige tähtsam: nautisime bändiproove. Camp Olaf Rye’s oli eraldi bändiruum, mille mina ja kolm taanlast pidevalt okupeerisime. Mul on mootorratas, suvel ma selleta ei saa. Isalt olen pärinud kalastamispisiku. Parima sõbrannaga käin tihti kalal, võtame kummipaadi ja õlled ning paneme õnged likku. Jah, tüdrukud käivad ka kalal!

S

Kas on ka raskeid hetki? Vahel tuleb öises sidevalves uni peale, on väsimus ja on kuumus. Mõni päev on halvem, mõni parem. Kõige enam tunnen puudust perekonnast ja kodust ning värskest toidust – kodutomatist ja -kurgist, samuti piimatoodetest. Ujumisest tunnen ka puudust, vahel on nii kuum, et tahaksin siiasamasse Wahidi patrullbaasi kõrvale kanalisse hüpata. Siin tundub, nagu oleks hoopis teine sajand, elu on lihtne. Ei kujuta ette liiklussuminat, valgusfoore ja asfaltteid. Peamisteks sõiduvahenditeks on aegunäinud autod, Delta-tüüpi mopeedid ja eeslid. Puudust ei tunne ma kindlasti Eesti linnade suminast ega kiirest elust, siin on täiesti omaette maailm. Raskeid hetki on küll. Kõigil on. Küll tunduvad päevad üksluised ja mõni öö ei saa korralikult magada. Tagasilööke tuleb kõigil ette, aga need õnneks mööduvad. Toetame üksteist ja kõik on mõistlikud. Kompanii sisekliima on hea. See teeb ka kodust ja kallistest inimestest eemalolemise kergemaks. Mida sa vabal ajal teed? Spordime, magame, kuulame muusikat – mis iganes tegevused on võimalikud. Kirjutame kirju kodustele ja vaatame filme. Ema köitis mulle märkmiku kokku, ütles, et kindlasti tunned sa seal 24

Olen endale eesmärgiks võtnud proovida elus võimalikult palju kirevaid ja vahvaid asju, et kunagi oleks hea lapselapsed põlvele võtta ja pajatada, mis vanaema on noorpõlves teinud. Mida on senine teenistus õpetanud? Kaitsevägi on mind kasvatanud selles suunas, et lepin vähesemaga ja oskan lihtsatest asjadest rõõmu tunda. Mõnele tundub trammist mahajäämine tragöödia ja paljud ei oska pingelises olukorras enam funktsioneerida. Mõtlen asjad endale lihtsaks. Miski pole võimatu ja kõik saab tehtud. Siin olles tuleb elada üks õige enam päev korraga. Pisiasjad ei vii rivist välja, peaaegu igale probleemile tunnen leian lahenduse ja oskan väljaspuudust pool seinu ellu jääda. Ka olen perekonnast õppinud meeskonnatöö tähtsust ja kodust ning ja üksteisele lootmist ning viivärskest toidust mase jõupingutuseni püüdlemist. Kui oled paar nädalat pesemata – kodutomatist metsas olnud ja maganud vingu ja -kurgist. sees, tundub koju jõudes kõik nii hea ja luksuslik. Ei ole vaja mingeid ehteid ega teab mis asju. Suurim õndsus on kombineerida oma hobi tööga.

K

Mida soovitad tüdrukutele, kes tahaksid ühineda Kaitseliidu või kaitseväega? Kui olin „Teeviidal“ kaitseväge tutvustamas, tulid üsna paljud tüdrukud ja ütlesid, et tahaksid ajateenistusse minna. Küsimusele, mis eesmärgiga, vastasid nad, et enesetõestuseks või eneseületuseks või füüsise parandamiseks, asjalikku põhjust Kaitse Kodu! 6/2011


Lisainfo

Kaitseväega liitumiseks peab olema tugev iseloom, tugev tahe meeskonnatööks ja tegutsemiseks vastavalt vajadusele ja käsule nii kurguni mudas kui ka puusani hanges. Enne kaitseväkke tulekut peab kindlasti uurima, millega on tegemist, sest kaitsevägi on midagi enamat kui relvast laskmine. Seal teenimiseks peab olema vaimselt ja füüsiliselt valmis. Pingetaluvus peab olema hea. Seal ei saa pugeda selle taha, et oled naine ja seetõttu ei jõua või ei taha teha „Tuld ja liikumist“ või minna

Seersant Robert Käsper, Estcoy-12 evakuatsioonigrupi parameedik, seersant Anni Madissoni lahingupaariline:

Persoon

Arvamus

ei kuulnudki. Paljud ei teagi, miks. Kaitsevägi on ausalt öeldes meeste maailm ja mõnele tüdrukule see tundubki nagu ekstreemne eluviis, selline lahe. Naistele ei ole ajateenistus kohustuslik, mina ei olegi ajateenistuses käinud. Sellel, kes soovib kaitseväega liituda, soovitan alustada Kaitseliidust. Usun, et see annab ideaalne põhja inimesele, kel pole aimugi rivitundidest, relvaga ümberkäimisest ega vormikandmiseeskirjast. Kodumaa vajab hakkajaid vabatahtlikke naisi ja mehi ning mina ei ole siiani kuulnud mitte kellestki, kes nuriseks, et ta Kaitseliitu on astunud. Mina ka ei nurise – pigem vastupidi. Niipalju, kui saan tegevteenistuse kõrvalt, püüan olla ise ka eeskujulik kaitseliitlane.

Seersant Anni Madisson võib küll väliselt tunduda väike, aga iseloomult on ta suur. Meie töö eripära on selline, mis lööb mõnegi verest välja, ent Annit see ei kohuta. Ta tegutseb ja aitab alati ning isegi kui midagi valesti läheb, proovib ta uuesti. Alati rõõmsameelsena hoiab ta ka teistel tuju ja motivatsiooni kõrgel. Isegi kui tal vahel tekib tusatuju, on see kiire kaduma. Annile võid kindel olla, sest vajadusel toetab ta sind alati.

rännakule. Mida rohkem vingud ja mossitad, seda raskem on end kehtestada ja seda raskem on teistel sind taluda. Aga kõigile tüdrukutele, kes on siiamaani kaitseväes hakkama saanud: olete tublid!

Evakuatsioonigrupis on meid neli inimest: kaks parameedikut, õde ja meditsiinisoomuki juht. Mehitame meditsiinipunkti Wahidis, oleme kogu aeg valmisolekus, meie ülesanne ja kohustus on anda abi neile, kes seda vajavad. Alguses olid enamiku abivajajate probleemideks kõhuvalud ja kõhulahtisus keskkonnamuutuste ja toidu eripära tõttu. Ette on tulnud ka traumasid – marrastusi, õmblemist vajavaid haavu, kuulihaavu, killuhaavu, luumurde – ja muid tervisehädasid (dehüdratatsioon, kopsupõletikud, kõrge palavik jne). Anname abi ka baasi väravasse tulevatele kohalikele. Enamasti tuuakse väikseid lapsi erinevate haavadega: põletused, kukkumised, muud vigastused. On olnud vaja õmmelda mootorrattaga kukkunuid (mootorratas on Helmandis väga populaarne sõiduvahend). Vanemaid inimesi tuleb meie juurde liigese-, kõhu- ja peavaluga. Praktikat siin ikka saab. Vahel arvavad kohalikud, et oleme imearstid imeaparaatidega, mis võtavad valu ära ja teevad luud terveks, aga me ei ole seda. Meil ei ole kohapeal suuremate protseduuride ja uuringute tegemiseks vajalikku meditsiinitehnikat – suuname abivajajad Lashkar Gah’sse (maakonnakeskus, kus on olemas haigla kohalikele). Enamik väravasse tulnuist on siiski abi saanud. Meie pärusmaa on eelkõige esmane abi.

Kaitse Kodu! 6/2011

25


Haritud sõdur Vene-Gruusia sõjas osales hulgaliselt tanke nii ühel kui ka teisel poolel, ühtki tankilahingut see sõda aga ei näinud

Uutmoodi sõjapidamise võtmeküsimus on väikeste üksuste varustamine Kui Ameerika Ühendriikide väed 2003. aasta märtsis Iraaki sisenesid, küsis üks meediaväljaanne mult kommentaari. Vastasin, et minu arvates kestab sõda lühikest aega, aga sellele järgnev Iraagi alade kontrolli alla saamine võtab aega aastaid. RIHO ÜHTEGI, kolonelleitnant

J

ärgnenud sündmused näitasid, et Ühendriikide väed vallutasid Bagdadi sama aasta 9. aprilliks, edasine riigi territooriumi ja olukorra kontrolli alla saamine on kestnud aga tänaseni. Ma ei alustanud käesolevat kirjutist Iraagi sõjaga mitte sellepärast, et oma toonaste sõnade prohvetlikkust esile tõsta. Sest tegelikult ju eksisin: praegu nimetame kogu seda perioodi 2003. aastast tänaseni sõjaks. Oma 2003. aasta arusaamadega sõjast ma ütlesin küll õigesti, sõda klassikalises mõistes kestis vaid kakskümmend päeva, kuid Iraagi sõda on see ajalooline murdepunkt, kus sõna „sõda“ tähendus muutus ja edaspidi kasutati seda mõistet ka puhtsõjalisele operatsioonile järgneva stabiliseerimisprotsessi kohta.

Uue põlvkonna sõda Mis aga veelgi olulisem: kõrvuti mõiste „sõda“ muutusega võib öelda, et Iraagi sõja jooksul vahe26

tus sõjapidamise põlvkond. Mida ma tahan sellega öelda? Kui Iraagi sõda algas 20. sajandile omaselt manööversõjaga, mis kestis varemmainitud kakskümmend päeva, siis konflikti käigus muutus kogu sõjapidamise viis, mis tingis uute tehniliste vahendite, relvade ja taktikate kasutuselevõtu. Võib öelda, et Iraagi sõja ajal saadeti Teisest maailmasõjast alates arendatud ja lihvitud suurepärane sõjateadus ajaloo prügikasti ja asendati uuega, mis on praegu alles kujunemas. Seni pole tal veel kuigi selgeid piire ja võib arvata, et nende piiride leidmine kestab järgmised 50 aastat, kuni tuleb peale uus sõjapidamise põlvkond. Muidugi ei alanud uus sõjapidamise põlvkond äkki Iraagi sõjas, uute sõjapidamispõhimõtete märke võis näha juba Vietnami sõjas ja veelgi enam Nõukogude Liidu Afganistani-kampaania ja Tšetšeenia sõdade ajal. Millised on uue sõjapidamise põlvkonna põhilised tunnused? Kõigepealt selgelt eristatava rindejoone puudumine. Juba manööversõja aegadel saadi aru, kui tähtis on murda rinne ja edeneda seal, kus vastasel puudub tugev kaitseliin, kuid uue ajastu sõjas on sõdivate poolte piirid veelgi hägusemad. See tuleneb teisest tunnusest, milleks on väikeüksuste kasutamine. Väiksed üksused opereerivad kogu alal ja neid on võimatu takistada mingi kaitseliiniga teise poole territooriumile sisse imbumast. Nüüdisaegsed portatiivsed relvasüsteemid on sedavõrd võimsad, et väike inimgrupp suudab edukalt võidelda selliste kõrgtehnoloogiliste relvasüsteemidagi nagu tank ja isegi lennuk. Kaitse Kodu! 6/2011


I

Kas Vene-Gruusia sõda oli uue põlvkonna sõda? Kui nüüd vaadata korra lähiajalukku ja keskenduda korraks Vene-Gruusia sõjale, siis kuigi see sõda tundus tehnika ja relvastuse kasutamise poolest veel klassikaline 20. sajandi sõda, oli tegu siiski uue põlvkonna sõja võidukäiguga. Kuigi kummalgi poolel osales sõjas hulgaliselt tanke, polnud selles sõjas ühtki tankilahingut. Enamik tanke hävitati jalaväelaste või õhuväe poolt. Poolte vahel polnud

selgeid piire, üksused olid kohati läbisegi ja lahingud käisid peamiselt väikeste gruppide vahel. Kuigi Vene pool on rääkinud pataljoni taktikaliste gruppide kasutamisest, tegutsesid maastikul iseseisvalt siiski vaid rühma, maksimaalselt roodu (kompanii) mõõtu üksused. Gruusia kavatses operatsiooni läbi viia manööversõja põhimõtete järgi, kuid kisti kohe algul seisu, kus suhteliselt hästi omandatud manööversõja oskustest polnud mingit kasu. Veelgi enam, kui manööver oli kokku jooksnud ja jäädi positsioone hoidma, kaotati igasugune sõjaline initsiatiiv. Samas üksused, kes oskasid taktikalises virvarris iseseisvalt tegutseda, saavutasid ka teatavat edu.

T

Haritud sõdur

Väikeüksuste kasutamine viib aga kolmanda uue põlvkonna sõjapidamise põhimõtte juurde, milleks on otsustusõiguse viimine võimalikult madalale tasandile. raagi sõda on Kõrgemad ülemad annavad madasee ajalooline lamatele ülematele suunised, need murdepunkt, aga juhivad ja koordineerivad omavahel tegevust iseseisvalt. Selline kus sõna „sõda“ vastutuse üleandmine madalale tähendus muutasandil eeldab väikeüksuste üle- tus. matelt head sõjalist haritust. Et väikeüksus oleks suuteline tegutsema, peab tal olema võimas relvastus. Siin tekib alati dilemma: kas vedada kaasa rohkem relvastust ja seega ka rohkem inimesi ning olla selle abil multifunktsionaalne, kuid kohmakam ja vastasele paremini tabatav, või olla üksuste kaupa spetsialiseerinud ning omada head omavahelist sidet, et tegevusi kombineerida, ja olla seeläbi väiksem ja paindlikum. Kui vaadata Kaitseliidu praegust võitlusgruppide struktuuri, mille idee on omane uue põlvkonna sõjapidamisele, on seal eelistatud pigem esimest varianti.

ehniliselt on

Kõige olulisem uue sõjapilihtne varustadamise põlvkonna puhul on da armeesid, vägede varustamine. Tehniliselt on lihtne varustada armeesid, diviise ja brigaade, diviise ja brigaade, kuid palju kuid palju keerulisem keerulisem maastikule laiali pai- maastikule laiali satud kompaniisid ja rühmi. See on ka üks põhjusi, miks hoitakse paisatud kompaniisid vanast struktuurist nii tugevalt ja rühmi. kinni. Varustuse liigutamine eeldab iseseisvaid operatsioone, mis oma suuruselt ja tähtsuselt võivad ületada nii mõnegi lahinguoperatsiooni. Seni pole välja mõeldud head varustamissüsteemi väikeüksuste sõjas ja senimaani rakendatakse eelmise põlvkonna sõjapidamises kasutatavaid varustuskolonne. Pikad halvasti kaitstud kolonnid maastikul, kus pole rindejoont, ongi vastase väikeüksustele kõige magusamaks sihtmärgiks. Just Iraagis toimuva taustal hakati nimetama sõjaks ka kõike seda, mida ohvitserid olid seni harjunud käsitlema sõjale järgneva stabiliseerimisprotsessina

Kaitse Kodu! 6/2011

27


„Kaitseliidu liikmepiletiga saab 7% alla kõikidelt asjadelt, mis meil leti peal on,“ kinnitas Decora reklaamispetsialist Aivar Randoja. Kaitseliitlase soodustus on Decoras võrdne kaupluse püsikliendi soodustustega. Decoras ostusid tegev kaitseliitlane võib hinnaalanduse eest tänada Tallinna maleva Nõmme kompanii kaitseliitlast Argo Kivi, kes oma tööandjale organisatsioonikaaslasi soosiva ettepaneku tegi.

ABIKS REMONDITÖÖDEL: Ehitus- ja viimistlusmaterjalide kauplus Decora: soodustus 7% (vt www.decora.ee). Puidust treppide ja mööbli valmistaja Temara Grupp: soodustus 10–20% (vt www.web.zone.temara.ee). Valgustite maaletooja Valgusmaailm: soodustus 10% (vt www.valgusmaailm.ee).

FOTOD: 3xSXC

K

aitseliidu liikmepileti omanik võib kodu või kontori remondi pealt mõne protsendi kulusid kokku hoida. Ehitavale või remontivale kaitseliitlasele pakuvad hinnasoodustust ehitus- ja viimistlusmaterjalidega kauplev Decora, puidust treppide ja mööbli valmistaja Temara Grupp ning valgustite maaletooja Valguskaubandus.

Lisainfo

Kaitseliidu sõbrad

Kaitseliitlane remondib omade abiga odavamalt

„Kaitseliitlased on õiged mehed ja saavad muidugi soodustust,“ kinnitas ka Temara Grupi meister Tarmo Etti. Tartumaal asuv ettevõte valmistab tellimisel puidust treppe, uksi, köögi- ja muud mööblit ning seda kaitseliitlastele letihinnast 10–20% odavamalt. Peenema maitse ja nõudmisega kaitseliitlane saab aga sooja vastuvõtu Valgusmaailma projektijuhi Jaanus Lehtla juures, kes lubab tuua kaitseliitlasele valgusti, „mida Eesti poest ei leia“, 10% odavamalt. Kaitseliitlastele soodustuste võimaldajate nimekirja leiad Kaitseliidu kodulehelt (www.kaitseliit.ee).

28

Kaitse Kodu! 6/2011


ei ole ainult ühe juhtimistasandi probleem Mõeldes strateegilisele üllatusele, võib esialgu tunduda, et see nähtus on selgesti mõistetav ja arusaadav – see on ju üllatus, mis tuleb ette strateegilisel tasandil. Sügavuti minnes selgub aga, et tegelikult pole asi kuigi lihtne. MART SIREL, kapten

S

trateegilise üllatuse käsitlemisel on esmaseks probleemiks ühese arusaama ja definitsiooni puudumine selle olemuse kohta. Ei ole selge, kas see on juhuslik või planeeritav sündmus, milliseid onflikti rolle mängivad strateegilises lõpptuüllatuses selle osalised ehk lemuse „üllataja“ ja „üllatatav“ ning milliseid sõjapidamistasan- seisukohast deid see puudutab. Ühtset otsustavad taarusaama strateegilisest gajärjed eristaüllatusest on vaja eelkõige vad strateegilist Eestile endale. Parimaks üllatust taktikanäiteks selle kohta on pärast 2008. aasta Vene-Gruusia lisest üllatusest. sõda Eesti ühiskonnas tekkinud arutelu, kas samasugune üllatuslik konflikti puhkemine võib aset leida ka Eestis. Eesti on väike väheste ressursside ja piiratud territooriumiga riik, mistõttu võib selline üllatus Eestile kalliks maksma minna.

K

Kaitse Kodu! 6/2011

Haritud sõdur

Strateegiline üllatus Strateegiline üllatus taktikalisel tasandil Strateegiline üllatus on ründaja seisukohalt oluline jõudude kordaja, millega ta võib kindlustada eesmärkide saavutamise ka tingimustes, kus see võis algselt tunduda võimatuna. Samas tuleb strateegilisest üllatusest rääkides teha vahet kahel definitsioonil: sõjapidamise strateegilisel tasandil ja strateegial kui tervikul. Strateegilise üllatuse defineerimisel on mõistlik lähtuda Ameerika Ühendriikide sõjateoreetiku Edward N. Luttwaki strateegiakäsitlusest, mille kohaselt jaguneb strateegia 21. sajandil viieks tasandiks: tehniliseks, taktikaliseks, operatiiv-, sõjatandri (ehk sõjalisstrateegiliseks) ja suureks (ehk poliitilis-strateegiliseks) tasandiks. Sellisel juhul saab strateegilist üllatust defineerida järgmiselt: strateegiline üllatus on selline ühe konflikti osapoole poolt tehnilisel, taktikalisel, operatiivsel, sõjalis-strateegilisel ja/või poliitilis-strateegilisel tasandil planeeritav ja vastasele ootamatult läbiviidav tegevus, mis on suunatud vastase tahte murdmisele või tema võimete neutraliseerimisele eesmärgiga saavutada endale oluline edu ja millel on strateegilise tähtsusega tagajärjed. Just need, konflikti lõpptulemuse seisukohast otsustavad tagajärjed eristavad strateegilist üllatust taktikalisest üllatusest. Seega tagamaks endale soodsamat positsiooni strateegilise eesmärgi saavutamiseks ja üritades muuta jõudude tasakaalu konfliktipiirkonnas kas ajutiselt või jää-

33


Haritud sõdur

davalt, kasutab vastane erinevaid võtteid kõikidel sõjapidamise tasanditel.

abil kiirelt ja väheste kulutustega oma sõjalised ja poliitilised eesmärgid enne ajahetke H ehk enne seda, kui kaitsja on ennast täielikult mobiliseerinud või kaitseks ette valmistanud. Seetõttu saab öelda, et strateegilise üllatuse teostumine sõltub kindlalt kahest osapoolest: ründajast, kes seda planeerib ja saavutada üritab, ning kaitsjast, kelle ülesanne on selle teostumine ära hoida. Graafiliselt võib seda protsessi vaadelda joonisel 2.

Ründaja ja kaitsja võidujooks

Joonisel 1 on kujutatud klassikaline strateegilise üllatuse saavutamise viis. Ründaja, alustades teataval ajahetkel (A) ettevalmistusi sõjaks, suudab pette- ja varjatud tegevuse abil vältida kaitsja alarmeerimist. Mingil hetkel (B) saab kaitsja sellegipoolest esmase hoiatuse, et tema vastu võidakse planeerida vaenulikku tegevust, ja alustab esmaseid ettevalmistusi kaitsevalmiduse suurendamiseks, samas on änapäeval see protsess kallaletungi tõenäosuse on tänu ebamäärasuse tõttu väga aeglane ja tehnolooesialgu pealiskaudne (C). Sõjaohu kasvamisel suurendab kaitsja mingil gilisele arengule hetkel (D) oma ettevalmistuste strateegiline üllatus saavutatav mahtu, kuid sõja puhkemisel (E) on ta ikkagi kaugel vajaliku kaitsevalmipäevade või isegi duse saavutamisest ja võrreldes rüntundidega. dajaga sõjaliste võimete seisukohalt väga ebasoodsas olukorras. Juhul, kui kaitsja suudab siiski tagada mobilisatsiooni efektiivse jätkamise sõjaolukorras ja takistada ründajal ajavahemikus E–H oma eesmärkide saavutamist, on võimalus, et ta suudab jätkata oma riigi sõjalist kaitsmist.1

Ründaja kavatsused on sõltuvuses tema võimetest ja vastupidi – tema sõjalised võimed muutuvad lähtuvalt sellest, kuidas muutuvad tema kavatsused. Lisaks sõltuvad ründaja kavatsused ja võimed sellest, kuidas ta hindab kaitsja kavatsusi ja võimeid. Analoogsed hindamisprotsessid toimuvad samal ajal ka kaitsja poolel. Joonis 2 illustreerib ideaalset olukorda, kus mõlemad pooled mängivad nn avatud kaartidega ja on teineteisele täiesti nähtavad, mistõttu üllatust justkui ei saaks sündida.

T

Ründaja valib, kuidas vastast üllatada Tegelikke lühiajalisi poliitilisi ja sõjalisi kavatsusi (kuid mitte pikaajalisi ega põhimõttelisi sihte, mis eeldavad elanikkonna toetust) on võrdlemisi lihtne varjata ning lisaks sellele on neid võimalik vajadusel kiirelt muuta. Sõjalisi võimeid, eriti nende materiaalset osa – tehnikat, isikkoosseisu ja nende ümberpaigutusi – on aga palju raskem varjata. Samas ei ole vastase sõjaliste võimete hindamine kaitsjale selleks kuldvõtmekeseks, mis aitaks tal automaatselt strateegilise üllatuse teostamist ära hoida. Esiteks on tänapäeval tänu tehnoloogilisele

Ründaja eesmärk on seega pikendada ettevalmistava pettetegevuse abil ajavahemikku A–B ja võimalikult lühendada ajavahemikku B–E. Ründaja ülim eesmärk on saavutada strateegilise üllatuse

Joonis 1. Klassikaline viis saavutada strateegiline üllatus TEGELIK ETTEVALMISTUS SÕJAKS

ESMANE HOIATUS

SÕJA ALGUS

KAITSJA TÄIELIKU MOBILISATSIOONI AEG

KAITSETEGEVUSE ETTEVALMISTAMISEKS VAJAMINEV AEG

B

KAITSJA TEGELIK EELHOIATUSAEG

B

H

E

100% RÜNDAJA EELIS A

E

B

ETTE

50%

D

E US

T

VALMISOLEKU LÜNK

RÜNDAJA EELIS

S

K JA

TUSE

IS VALM

AJA ND

H

KS D SÕJA IS

M AL EV T T

E

E

A

ÜLLATUSE B

OHVRID C

D

G KAITSJA MOBILISATSIOONI HETKESEIS

AEG

1

34

Handel, Michael I. 2003. Intelligence and the Problem of Strategic Surprise. Betts, Ricahrd K. & Mahnken, Thomas G. (toim). Paradoxes of Strategic Intelligence: Essays in Honor of Michael I. Handel. London: Frank Cass, lk 1–58, siin lk 11.

Kaitse Kodu! 6/2011


USA sõjateoreetik Barton Whaley defineeris viis muutujat, mis mängivad ründaja seisukohalt olulist rolli üllatuse saavutamisel: 1) kavatsus (intention) – kavatsus ja otsus, kas ii Yom rünnata või mitte; 2) aeg (time) – kaitsjale ootamatu momendi Kippuri kui valik; 3) koht (place) – ala või rünka Venenakukoridori valik; 4) tugevus või Gruusia sõjas lahinguvõime (strength) – milliste üksustega rünnata; 5) ründamis- esinesid straviis (style) – millisel kujul rünnak teegia tasandite läbi viiakse. Whaley uuritud konf- lõikes kõik viis liktides esines koguni 88% juh- üllatusfaktorit. tumitest kahe kuni viie muutuja kombinatsioon ja see tagas edu 94%-l operatsioonidest. Lähtudes eespool kirjeldatud strateegilise üllatuse definitsioonist, tuleb rõhutada, et kõik või enamik nendest faktoritest võivad esineda ka madalamatel sõjapidamistasanditel ja jätkuvalt tagada ründajale strateegilise eesmärgi saavutamise. Nii Yom Kippuri kui ka VeneGruusia sõjas esinesid strateegia tasandite lõikes kõik viis üllatusfaktorit viisil, mille puhul saab väita, et need aitasid oluliselt kaasa strateegiliste eesmärkide saavutamisele.

N

Jättes hetkel kõrvale kõrgemad strateegiatasandid, võib tuua esile Yom Kippuri sõjas taktikalisel tasandil saavutatud tegevusviisi üllatusfaktori. Egiptuse armee üksuste tankitõrje- ja õhutõrjeraketikomplekside efektiivne taktikaline kasutamine aitas elimineerida Iisraeli kaks peamist vastulöögifaktorit: soomusüksuste ja õhuväe tegevuse. Mitte vähem olulisemaks osutus ka Egiptuse taktikalise juhtimise kvaliteet, mis Iisraeli väejuhtide kinnitusel oli šokeerivaks elemendiks ja üheks põhjuseks, miks Iisraeli armee oli sõja esimestel päevadel Egiptuse rünnaku vastu sisuliselt jõuetu. Tegevusviis oli selles sõjas strateegiliseks üllatusfaktoriks ka tehnilisel tasandil. Iisrael pidas Suessi kanalile ehitatud Bar Levi kaitseliini ületamatuks või vähemasti strateegiliselt pidavaks takistuseks. Selle Iisraeli kindla usu lükkas Egiptus kergelt ümber, ostes Lääne-Saksamaalt sada võimsat tuletõrjepumpa, mille abil rajati vaid tundidega Bar Levi kaitseliini liivavalli vajalikud läbipääsud. Tegevusviis oli üllatuseks nii taktikalisel kui tehnilisel tasandil ka Vene-Gruusia sõjas. Venemaale oli strateegiliselt tähtis välkkiire sõjalise operatsiooni teostamine, välistamaks rahvusvaheliste organisatsioonide otsustavat sekkumist. Väikese jõuga rünnates võiks ju eeldada, et eesmiste üksuste Kaitse Kodu! 6/2011

Haritud sõdur

arengule strateegiline üllatus saavutatav päevade või isegi tundidega, mis tähendab, et kuni vahetu konflikti puhkemiseni võib ründaja tegevus piirkonnas olla minimaalne. Teiseks aga võib ründaja täiesti teadlikult loobuda sõjalise ülekaalu loomisest tulevases konfliktipiirkonnas, lootes just strateegilise üllatuse saavutamise teel tekkivale ülekaalule. Seega peab ründaja valima viisi, mis tagab üllatuse saavutamise.

ülesanne on vallutada esmane maa-ala, võimaldamaks suurema väekontingendi järeletoomist ja pealetungi alustamist. Samas kasutasid Vene väejuhid Gruusias tihti kuni rühmasuurusi üksusi selleks, et siduda Gruusia mitmekordselt suuremad üksused kaugemal Gruusia operatiivsügavuses. Nagu tunnistas Venemaa üksuste üks juhtidest kindralleitnant Vladimir Šamanov, ei olnud selle tegevusviisi puhul tegu uljaspäisuse ega väikeste üksuste ohverdamisega, vaid täpselt kaalutletud ja läbi mõeldud tegevusega. Tehnilisel tasandil suutsid Vene üksused edukalt ära kasutada Gruusia mobiilsidevõrku Gruusia vägede oluliseks demoraliseerimiseks, võitlusvõime vähendamiseks ja kiire sõjalise edu saavutamiseks. Need Yom Kippuri ja Vene-Gruusia sõja faktid on heaks näiteks, miks peaksid ka madalamate strateegiatasandite juhid olema valmis seisma silmitsi strateegilist tähtsust omavate üllatusfaktorite ja vastase täiesti uudse tegutsemisega.

Kaitsja pime usk oma veendumustesse tekitab ohu Vaatamata sellele, milliseid üllatusfaktoreid üritab ründaja saavutada, peab ta ikkagi tegema teatud ettevalmistusi, mis lähtuvalt joonisel 2 toodud skeemist võivad paljastada kaitsjale tema kavatsuse. Lühiajaliste kavatsuste ja teiste strateegilist üllatust kujundavate muutujate mõjutamise teel strateegilise üllatuse saavutamiseks on ka ründajal kasutada viis põhilist võimalust, mida saab koondada strateegilise pettetegevuse nime alla: 1) julgeolek (security), 2) poliitiline pettetegevus (political deception), 3) kate või kattelugu (cover, cover plan, cover story), 4) sõjaline pettetegevus (active military deception) ning 5) segadusse ajamine ja desinformeerimine (confusion and disinformation). Yom Kippuri sõjas rakendasid araabia maad strateegi-

Joonis 2. Ründaja püüab üllatada, kaitsjal tuleb see ära hoida (Handel 2003) – poliitilised ja sõjalised eesmärgid – valmidus võtta riske – vastase pilt ja tajumine

– sõjaliste üksuste kogus ja kvaliteet – sõjaline doktriin – moraal A

RÜNDAJA KAVATSUSED

RÜNDAJA VÕIMED

B

d e

f

E

c

F

D

a KAITSJA KAVATSUSED – poliitilised ja sõjalised eesmärgid – valmidus võtta riske – vastase pilt ja tajumine

C

b

KAITSJA VÕIMED – sõjaliste üksuste kogus ja kvaliteet – sõjaline doktriin – moraal

35


Haritud sõdur

lise üllatuse saavutamiseks kõiki viit strateegilise pettetegevuse võimalust, mille ulatus oli imestamapanev. Näiteks desinformeerimist ja poliitilist pettetegevust korraldati mitte ainult araabia maade liitlase Nõukogude Liidu juhtkonna abiga, vaid suudeti ära petta ka Iisraeli kindla liitlase USA juhtkond. Selle tulemusena kinnitas USA välisminister Henry Kissinger Iisraelile veel kaks päeva enne sõja algust, et araabia maade vägede koondamise põhjusteks on kõigest õppus Egiptuse poolel ja hirm Iisraeli rünnaku ees Süürias. Oma pettetegevusega suutsid araabia maad saavutada kindla eesmärgi: võimendada veelgi Iisraeli veendumust, et pärast 1967. aasta sõja võitmist on Iisrael kogu Lähis-Ida piirkonna võitmatu superriik ja keegi ei julge talle sõda kuulutada. Vaid mõned päevad enne sõja algust teatas Iisraeli suursaadik USAs: „Iisraeli julgeolekuolukord pole kunagi olnud nii hea kui praegu.“ Sisuliselt sama tulemuse suutis saavutada Venemaa, kasutades peamiselt kolme strateegilise pettetegevuse liiki: poliitilist pettetegevust, kattelugu

ja desinformeerimist. Poliitilise pettetegevuse ja desinformatsioonina edastas Venemaa Gruusiale suhteliselt selge sõnumi: Venemaa sekkumine võimalikku konflikti ei ole talle endale kasulik ja ta ei kavatse seda teha. Seega suutis Venemaa edukalt ära kasutada Gruusia hinnanguid, et ulatusliku enemaa sõjalise rünnaku oht Gruusiale on väike ja kahaneb järjest ning suutis Gruusia relvajõudude arenguedukalt tase eeldab Venemaalt arvulise ära kasutada ülekaalu loomist enne konflikti. Gruusia hinnanDesinformatsioonil oli väga oluguid, et ulatusliku line roll ka sõja esimestel tundidel ja päevadel, mis aitas Venemaal sõjalise rünnaku leevendada rahvusvahelise üldoht Gruusiale on suse reaktsiooni ja võita aega oma väike. eesmärkide saavutamiseks. Nii näiteks, tagamaks oma versiooni toimimist, teatasid Vene võimud kõige kõrgemal tasemel, et Gruusia 7. augusti rünnaku tulemusena on Tshinvali täielikult purustatud ja rünnakutes on hukkunud ligi 2000 tsiviilisikut.

V

BAR LEVI KAITSELIIN SUESSI KANALIL

EGIPTUSE ÕHUTORJE KATTEULATUS SÕJA PUHKEMISEL

EGIPTUSE ÕHUTORJE KATTEULATUS MOBIILSETE ÕHUTÕRJESÜSTEEMIDE ETTETOOMISEL

Egiptuse pealetung Yom Kippuri sõjas. Skeem pärineb Simon Dunstani 2003. aastal ilmunud raamatust „The Yom Kippur War 1973“

36

Seega, kui joonisel 2 esitatud skeemil on ideaalses olukorras kõik jooned nähtavad, siis mõlema konflikti analüüs näitas, et ründajal õnnestus strateegilise üllatuse saavutamiseks varjata eelkõige oma kavatsust. Mõlemas konfliktis oli selleks kaks peamist põhjust: ründaja strateegiline pettetegevus ning selle pettetegevusega võimendatud kaitsja enese uskumused ja veendumused. Siinkohal on märkimisväärne, et punktiirjoon c eksisteeris mõlemas konfliktis, st mõlemal korral oli kaitsjal suhteliselt selge ülevaade ründaja sõjalistest võimetest ja nende muutustest. See tõestab veel kord, et tänapäeva sõjapidamises ei ole vastase sõjaliste võimete analüüs piisav lahendus strateegilise üllatuse ärahoidmisel. Eriti huvitavaks tulemuseks osutus aga strateegilise üllatuse kuju uuritud konfliktides. AraabiaIisraeli sõjas saavutasid araablased klassikalise strateegilise üllatuse, kus rünnaku eel, st sõja puhkemisel olid ründaja võimed kaitsja omadest märkimisväärselt suuremad. Kõrvalolevalt skeemilt on näha, kuidas Egiptus viis alates 1971. aastast pettetegevusena läbi kolm suurt mobilisatsiooni ja neljandal korral vallandus sõda. Iisrael reageeris Egiptuse tegevusele 1973. aasta mais ja see läks talle maksma 45 miljonit USA dollarit ning oli samuti üheks põhjuseks, miks Iisrael ei kiirustanud pool aastat hiljem ulatuslikke meetmeid rakendama. Sõja vallandumise hetkel oli lünk ründaja ja kaitsja võimete vahel selgelt olemas. Samas Vene-Gruusia sõjas oli see täpselt vastupidi. Kuna Venemaa vajas eksisteerivatest poliitilistest riskidest lähtuvalt strateegilist üllatust eelkõige kavatsuse osas (mida tuli varjata), siis Venemaa võimed konfliktipiirkonnas isegi kahanesid vahetult enne sõja algust, suurenedes järsult kohe pärast konflikti puhkemist. Kaitse Kodu! 6/2011


Kaitsja tegevus ei piirdu vaid eelhoiatusega Mõlemas uuritud konfliktis kukkus kaitsva poole eelhoiatussüsteem sisuliselt läbi. Selle põhjusi saab taas kord otsida kavatsuste ja võimete hindamise skeemilt (vt joonis 3). Ründaja võimete nähtavus kaitsja poolt (punktiirjoon c) illustreerib selgelt, et eelhoiatussüsteem ei koosne ainult info kogumisest vastase kohta. Selle loogiline lõpp on riigi juhtkonna tasandil, mis peab otsustama, kas olemasoleva info põhjal tuleb kuidagi reageerida või lasta luureteenistustel otsida lisaindikaatoreid. Kõige ilmekalt tuli see esile Yom Kippuri sõjas, kus mõned päevad enne sõja algust edastasid mitmed luureohvitserid oma juhtkonnale sõnumi, et araabia maade toimingute puhul on tegemist ei millegi muu kui ettevalmistustega sõjaks, kuid Iisraeli juhtkonna liigse enesekindluse tõttu rakendati olulisi meetmeid vaid mõni tund enne sõja algust. Samas ei ole eelhoiatussüsteem kaitsja ainus võimalus leevendada strateegilise üllatuse ohtu. Strateegilisel tasandil eristatakse kuut faktorit tuleviku tundmatuste ohjamiseks: 1) isoleerimine (isolation) – oluliste vahendite kaitse välise mõju eest; 2) hajutamine (smoothing) – võimalikele ohtudele ja riskidele vastuastumine selliselt, et nendega saab tegelda ükshaaval; 3) eelhoiatus (warning) – varajane hoiatus lähenevast ohust, mis võimaldab astuda õigeaegselt samme selle elimineerimiseks; 4) paindlikkus (agility) – võime kiirelt reorganiseeruda, lähtuvalt tekkivast või juba tekkinud ohust; 5) liitlassuhted (alliances) – hajutavad riske mitme kaitsva osapoole vahel ja tagavad suurema kaitseressursi; 6) keskkonna kujundamine (environment shaping) – aitab muuta kaitsjat ümbritsevat keskkonda (selle kõige laiemas tähenduses) stabiilsemaks ja ohutumaks. Erinev rõhuasetus nendele faktoritele ja nende sidusus tagab üleüldise riskide ohjamise riigikaitses.2 Seega peab iga riik lähtuvalt oma ohuhinnangutest langetama otsuse, millisele neist faktoritest paneb ta oma julgeoleku tagamisel rõhu ja kulutab rohkem ressursse. 2

Haritud sõdur

Kuigi Venemaal oli Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnas Gruusiast mitmekordne sõjaline ülekaal, sõdis ta esimesel päeval Gruusia üksuste vastu kolme- kuni kuuekordses vähemuses. Järelikult, isegi omades kindlat ülekaalu sõjalises jõus, võib ründaja kasutada niisugust strateegilist üllatust, et konfliktipiirkonnas ei looda reaalset sõjaliste võimete kasvu, mille alusel kaitsjal oleks võimalik anda hinnanguid ründaja valmisolekule. Eesti seisukohalt on see eriti tähtis tähelepanek, mis aitab mõista, kuidas potentsiaalne vastane võib tegutseda Eesti suunal eesmärgiga hoida ära liitlasabi õigeaegne saabumine.

Iisrael pani peamise rõhu eelhoiatusele, selle läbikukkumise tulemusena oli Iisraeli Riigi püsimajäämine 1973. aastal tõeliselt suure küsimärgi all. Samas päästis Iisraeli suuremast hävingust panustamine ka teisele riskide ohjamise faktorile – paindlikkusele. Iisraeli mobilisatsioonisüsteem vajas õigeaegseks toimimiseks vaid 48-tunnist eelhoiatust, kuid sai selle tegelikult vaid 10 tundi enne sõja algust. Üleminek Iisraeli rahuaja struktuuridelt sõjaaja koosseisudele eed Yom Kippuri toimus sõjaolukorras, kus Iisraeli väejuhid näitasid ja Vene-Gruusia paindlikkust igal tasansõja faktid on dil. Sellele aitas kaasa ka heaks näiteks, miks sõdurite kõrge moraal, mis peaksid ka madalamate võimaldas võita vajalikku aega kaitse ja vasturünstrateegiatasandite naku organiseerimiseks.

N

juhid olema valmis seisma silmitsi strateegilist tähtsust omavate üllatusfaktoritega.

Gruusia puhul saab märkida, et teda tabasid ebaõnnestumised riskide ohjamise kõigis aspektides, kuigi esile võiks tuua just Gruusia põhjendamatult suurt panust liitlassuhete toimimisele, mis segas ka eelhoiatussüsteemi täiuslikku toimimist. Gruusia kasutuses oli enne konflikti tegelikult üsna kvaliteetne informatsioon Venemaa kavatsuste ja ettevalmistuste adekvaatseks hindamiseks, kuid õigete otsuste tegemist takistas lisaks Venemaa pettetegevusele siiski ka riigi juhtkonna veendumus, et tihedad sidemed lääneriikidega ning välisnõunike ja ka -sõdurite kohalolek Gruusia territooriumil tugevdab oluliselt riigi julgeolekut ning välistab Venemaa otsese sekkumise. Lisaks sellele lähtus Gruusia juhtkond arusaamast, et riigi ründamiseks peab Venemaa kõigepealt koondama Gruusia piiride äärde suurema väekontingendi. Seda aga ei juhtunud. Erinevalt Iisraeli suurest paindlikkusest ei suutnud Gruusia tagada efektiivse ja kiire mobilisatsiooni

Joonis 3. Ründaja kavatsuste varjatavus Venemaa-Gruusia sõjas A

VENEMAA KAVATSUSED

VENEMAA VÕIMED

B F

D

RÜNDAJA PETTETEGEVUS + KAITSJA ENESE VEENDUMUS

E

e

c

d

f a

GRUUSIA KAVATSUSED

C

b

GRUUSIA VÕIMED

Bracken, Paul 2008. How to Build a Warning System. In: Bracken, Paul & Bremmer, Ian & Gordon, David (toim). Managing Strategic Surprise: Lessons from Risk Management and Risk Assessment. Cambridge et al.: Cambridge University Press.

Kaitse Kodu! 6/2011

37


Haritud sõdur

jõupingutusi kriitiliste ressursside kaitsmiseks ja tekkivatele ohtudele reageerimise kiiruse suurendamiseks. Lisaks reageerimiskiiruse suurendamisele tuleb arendada ka mõtteviisi paindlikkust kõikidel riigikaitse juhtimise tasanditel. Selleks tuleks esiteks parandada üldist teadlikkust strateegilise üllatuse osas kõikidel riigikaitse juhtimise tasanditel. Teiseks tuleks erinevaid sõjalisi stsenaariume riigi poliitilise juhtkonna tasemel regulaarselt läbi mängida eesmärgiga suurendada otsustamisefektiivsust kriisisituatsioonis ja identifitseerida võimalikke kitsaskohti, mis vajavad õigeaegset muutmist. Ning kolmandaks, kaitseväelastel tuleb ennast kahtlemata pidavalt täiendada potentsiaalse vastase arengute osas, hõlmates sellega vastase taktikat, struktuure ja relvastust, aga eelkõige analüüsi, kuidas see mõjutab

läbiviimist. Siiski võib paindlikkusfaktorist palju tähtsamaks teguriks pidada Gruusia armee üldist ettevalmistust. Gruusia kaitseministri tunnistuste kohaselt ei olnud Gruusia armee tegelikult valmis konventsionaalseks sõjapidamiseks, sest väljaõpe oli fookustatud madala intensiivsusega sõjalistele ja terrorismivastastele operatsioonidele. See on üks näidetest, kuidas Gruusia strateegilised otsused enne konflikti puhkemist mõjutasid taktikalise tasandi juhtide tegutsemist 2008. aasta sõja käigus. Vaadates Eesti võimalusi riskide ohjamiseks, tuleb nentida, et Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika peab tegema maksimumi, et kujundada keskkonda ja arendada liitlassuhteid, kuid suurenev ebamäärasus nõuab riigilt ja kaitsejõududelt kasvavaid

G

Joonis 4. Iisraeli ja araabia maade ettevalmistuste ajaline nihe enne Yom Kippuri sõda AKTIIVNE SÕJALINE PETTETEGEVUS

% ARAABIA MAADE PETTETEGEVUS 100

IISRAELILE VAJALIK EELHOIATUSAEG: 48 TUNDI IISRAELI TEGELIK EELHOIATUSAEG: 10 TUNDI ETTEVALMISTUSTE AEG ENNE SÕJA ALGUST: 4 TUNDI

90 TEGELIK VALMISOLEK SÕJAKS

ruusia kaitseministri tunnistuste kohaselt ei olnud Gruusia armee tegelikult valmis konventsionaalseks sõjapidamiseks, sest väljaõpe oli fookustatud madala intensiivsusega sõjalistele ja terrorismivastastele operatsioonidele.

80 ARAABIA MAADE VALMISOLEK

70

RÜNDAJATE EELIS CA 80%

60 50 40 30 20 10

SÕDA

IISRAELI VALMISOLEK I

II 1971

I

II 1972

JAA- VEEB- MÄRTS NUAR RUAR

APRILL

MAI

JUUNI JUULI

SEP- OKTOOAUGUST TEMBER BER

1973

Joonis 5. Venemaa ja Gruusia sõjaliste võimete muutus konfliktipiirkonnas % 300

VENEMAA FÖDERATSIOONI PÕHJA-KAUKAASIA SÕJAVÄERINGKONNA VÕIME ULATUS

100 GRUUSIA LÄBIKUKKUNUD MOBILISATSIOON

TEGELIK VALMISOLEK SÕJAKS

90

PROVOKATSIOONID LÕUNA-OSSEETIAS 80

ABHAASIA SUUNA „AKTIIVSUS“

70 60

GRUUSIA VALMISOLEK OMA TERRITOORIUMIL

50 40

ÕPPUS „KAVKAZ“ 2008

VENEMAA VALMISOLEK KONFLIKTIPIIRKONNAS

30 20

GRUUSIA VÕIME LANGUS (JUHTIMINE, MORAAL, ÕHUTÕRJE)

10

16

38

23 JUUNI

30

7

14

21 JUULI

SÕDA

28

2

7 11 AUGUST

Kaitse Kodu! 6/2011


Haritud sõdur

Eesti üksuste lahingukeskkonda ja meie sõjalisi võimeid.

Sõjakunsti meistriteos Sun Zi on öelnud, et sõda on kavaluste kulg, kirjeldades ründamiseks vajadust varjata ründaja tugevust ja rünnakuplaane ning tekitada samal ajal segadust kaitsja ja tema liitlaste leeris.3 Rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi välja öeldud põhimõtted on jätkuvalt kehtivad tänapäeva sõjapidamises. Enamgi veel, pärast külma sõja lõppu muutunud rahvusvaheline julgeolekukeskkond on toonud strateegilise üllatuse teema aktuaalsuse veelgi teravamalt esile.

Lisainfo

Strateegilist üllatust saab võrrelda tõelise sõjakunsti meistriteosega, mis kätkeb endas samaaegselt nii keerulist teaduslikku poolt kui ka väga suurel määral kunstilist loomingulisust. Selle nüansside mõistmine ja ennetamine eeldab vähemalt samasugust loovust ja paindlikkust nagu selle saavutamine. Loodan, et minu kirjutises esitatud mõtted aitavad panna süstemaatilise aluse arutelule strateegilise üllatuse üle riigikaitse erinevatel tasanditel, aidates sellega paremini mõista nähtust, millega võime ühel hetkel silmitsi seista.

3

FOTO: WIKIPEDIA

Bipolaarse maailmakorralduse kadumisega kerkisid tugevamalt esile erinevate riikide huvid, mistõttu maailm on muutunud palju ebastabiilsemaks ja vähem prognoositavaks. Järelikult peab väikese riigi juhtkond alati arvestama asjaoluga, et julgeolekukeskkonna muutus ehk strateegiline üllatus võib tabada riiki väga kiiresti.

Juba Sun Zi rõhutas üllatuse ülisuurt tähtsust edu saavutamisel: „Sõda on kavaluse kulg... Rünnatakse ettevalmistamatut. Tugeva eest hoitakse kõrvale. Peale tungitakse etteaimamatult”

Kapten Mart Sirel kaitses 2010. aastal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste keskastmekursusel magistritöö „Strateegiline üllatus sõjakunstis: sisu, põhjused, tagajärjed“. Seades eesmärgiks uurida selle mõiste olemust, põhjusi ja tagajärgi, andis kapten Sirel oma töös ülevaate teemat puudutavatest teoreetilistest käsitlustest, koostas nende baasil uurimismudeli ja rakendas seda kahe sõjalise konflikti analüüsimisel. Nendeks juhtumiuuringuteks olid 1973. aasta Yom Kippuri sõda araabia maade ja Iisraeli vahel ning 2008. aasta Vene-Gruusia sõda.

Sun Zi 2001. Sőja seadused. Sőjakirjandusvaramu: Klassika. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Kaitse Kodu! 6/2011

39


Mälu

Saaremaa sõjaajaloo ladu Orissaares ootab sõjaajaloohuvilist nõukogudeaegne laut, kuhu sisse astudes hakkab militaarse vanakraami sõbra kõhupõhjas kuidagi naljakalt ja mõnusalt keerama – umbes nagu siis, kui omal ajal spordilotoga televiisor sai võidetud. LIIVI REINHOLD Kaitse Kodu tegevtoimetaja

Kuulipildujast Maksim rääkides kostab Joel Nõukase häälest vaevuaimatav nostalgianoot – see on muuseumi esimene eksponaat

S

aaremaa Sõjavara Selts, mis laudas muuseumi peab, on vaid neli aastat vana, aga muuseumimaja peremees Joel Nõukas on Saaremaal militaarvaldkonnaga seotud vanakraami kogunud kümme aastat kauem. Need on olnud tegusad aastad, sest seltsi kollektsiooni kuulub koos Sergei Ruusi ja Margus Sinimetsa panusega kokku enam kui 12 000 eset, nii et hiiglaslik farmihoone on sõna otsese mõttes maast laeni 20. sajandi sõjakraami täis.

Laudatäis vanavara

Haruldased nahast Pickelhaube’d kuulusid kunagi Saaremaale sattunud Saksa kahurväelastele

Õmblusmasin kuulus sõjaväerätsepale, seda on näha ka masina peal olevast Waffenamti (WaA) märgistusest. Sõjaväeosa juurde kuulusid nimelt rätsepad ja kingsepad, kes parandasid sõdurite varustust

Arsenalis valmistatud käsigranaatide transportimise kast. Säilinud on kastid enamasti tänu inimestele, kes need kunagi koju on viinud, et neid hoiupaigana kasutada

40

Seal leidub mutreid, polte ja hammasrattaid, mis (võib-olla) kunagi mõne sõjavankri küljest kukkunud, märke ja ordeneid, vorme ja kiivreid, saapaid, moonakaste, kõikvõimaliku laskemoona kesti, tööriistu, lahinguväljal saabaste parandamiseks kasutatud õmblusmasin, lennukitiivad ja loomulikult aukartust äratav kollektsioon relvi – kahureid, püsse, kärbikuid ja püstoleid –, aga milliseid täpselt ja kui palju, tuleb huvilisel endal vaatama minna, Nõukas seda numbrit „mõnele liigseks ahvatluseks“ välja ei ütle. Eksponaadid satuvad sõjavara seltsi ja Nõukase kätte kõige erinevamaid radu pidi, kõige tavalisem viis paistab olevat pime juhus. Näiteks Saksa armee rätsepale kuulunud õmblusmasina tõi üks külamees Nõukasele vahetuskaubaks sõiduauto iluliistu vastu, vabandades ise, et tal tõesti midagi militaarset tuua pole. Nõukasel polnud südant mehele ära öelda ja ta võttis õmblusmasina vastu. Kui ta aga masinat lähemalt uurima hakkas, selgus, et iluliistu asemel oleks aus vahetus olnud vähemalt pool autot, sest tegu oli ehtsa rauast sõjaajalooga. Moonakastid, nagu ka näiteks „pääletungi kaigas käsigranaatide“ kast, on enamasti säilinud tänu asistele kohalikele, kes need omal ajal töökorras hoiukastidena üles korjasid ja vanu ajakirju, käterätikuid või jõuluehteid hoidma panid. Imekombel on seltsi kätte jõudnud üks ravimikast koguni koos pulbriga, mida hea tervise säilitamiseks soovitati sõduritel tarvitada pärast lähemat kokkupuutumist teatud sorti naisterahvastega. Kollektsioonis Kaitse Kodu! 6/2011


Sõjavara muuseumi esimene asukas oli kuulipilduja Maksim, mis seisab siiani uhkelt omaette lauakese peal ja ootab imetlejaid. Nõukas muutub Maksimist rääkides natuke nostalgiliseks, aga oma kõige väärtuslikumaks hoolealuseks ta seda siiski ei tunnista. Vahest on siis kõige väärtuslikumad nood nahast kiivrid? Niisugune küsimus paistab sõjavara peremehele tõepoolest üle jõu käivat. „No mismoodi... kõige väärtuslikum? Kõige väärtuslikum on see, et kõik need asjad siin koos on,“ arutleb ta ja vangutab külalist edasi juhatades veel mõnda aega rumala küsimuse pärast pead. No millise oma lastest sa siis kõige väärtulikumana esile tõstaksid?

Mälu

Mis? – Saaremaa sõjavara muuseum Kes? – Saaremaa Sõjavara Selts: Joel Nõukas, Sergei Ruus ja Margus Sinimets Kus? – Saaremaal Orissaare vallas Põripõllu külas Millal? – Nädalavahetustel, aga kokkulepel ka muul ajal Kuidas? – Pilet maksab euro või kaks või täidab selle aset hindamatu sõjaajalooline ese Telefon 5649 3493, e-post info@sojavaramuuseum.ee

KAART: GOOGLE

Kõige väärtuslikum, et asjad on koos

Lisainfo

on ka üks räsitud pulk, mille kohta on teada, et see oli kunagi puidust haamri käepide ja just selle puidust haamriga tagusid Saksa sõdurid Saaremaal üht posti maasse. „Kahju ainult, et seda haamripead ei ole säilinud...,“ arutleb Nõukas habemesse. Detaile osatakse siin hinnata.

FOTO: 6xLIIVI REINHOLD

Praegu ootab sõjakraamihuvilist Orissaares tõepoolest kraami pungil laut, kuid seltsil on lennukad plaanid, mis vaikselt, aga järjekindlalt ellu viiakse. Juba on kaitseministeeriumi toel paigas muuseumi valvesüsteem, PRIA ja Leader-grupi projektirahaga on plaanis parandada eksponaatide hoiutingimusi. „Muuseum hakkab tulevikus huvilistele pakkuma restaureerimiskoolitust, korraldama temaatilisi matku ja välilaagreid. Koolid saavad läbi viia ajaloo- ja käsitöötunde,“ loetleb tulevikuplaane Margus Sinimets. Nii kaua, kui lennukad mõtted raha taga ootavad, pakub Saaremaa Sõjavara Seltsi muuseum aga seda põhilist ja kõige olulisemat – tervet lugu iga viimase kui murdunud puuhaamri kohta, rakettidest rääkimata. Saksa päritolu miiniväljade märgistamiseks mõeldud lipuke

Saaremaa Sõjavara Seltsi muuseumi unikaalne „tapeet“: vihmase nädalavahetuse tulemusena sai suur jagu ehku peale üles korjatud juppe sõjamasinate taastajatele veidi ülevaatlikumalt ladustatud

Kaitse Kodu! 6/2011

41


Sõjaväesport

Kaitseliidu Meredivisjoni laevameeskond EML Ristnaga Ruhnu saarel

Meredivisjon sammub Merekaitseliidu taasloomise suunas KUNO PEEK, nooremleitnant Kaitseliidu Meredivisjoni juhatuse liige

K

aitseliidu Meredivisjon (KLMD) on Tallinna maleva eksterritoriaalne allüksus, mille liikmeskonda kuulub enam kui 160 kaitseliitlast. KLMD ülesanneteks on Kaitseliidu Tallinna maleva planeeritud ülesanded ja kohustused, koostöö mereväega, ühekordsed projektipõhised ülesanded ja liikmeskonna sotsiaalne sidumine. Liikmeid hisprojekti kaasatakse vastavalt vajadu„Ristna“ põsele ja võimekusele erinevate hieesmärgiks ülesannete täitmisele. Seitson jõuda reservväemeteistkümne taasasutamisjärgse tegevusaasta jooksul laste seas merelise on osaletud arvukates ette- riigikaitsepädevuse võtmistes ja operatsioonidel väljaarendamise erinevate militaar- ja tsiviilpartneritega, millest märki- kaudu merekaitseliimisväärseimaks on osalemine du (taas)loomiseni.

Ü

42

2006. aastal Saaremaal Küdema lahel peetud võidupüha mereparaadi korraldamisel. Paraadi staabiohvitseride 12 positsioonist viis (sh staabiülem) oli mehitatud Meredivisjoni ohvitseridega, kokku täitsid Meredivisjoni liikmed 36 ametikohta staabi toimkondade 80 ametikohast.

Kaitseliitlased merel Koostööst mereväega märkigem järgmisi: patrulllaeva mehitamine ja opereerimine, kontaktohvitseride ja eskortohvitseride ametikohustuste täitmine, staabi- ja laevaohvitseride ametikohtade mehitamine mereväeoperatsioonidel (nt Open Spirit, Amber Sea) ning muud eriprojektid (tuukrirühm, logistikateenused, pressi- ja lõimumisüritused jms). Kõik KLMD ohvitserid, kelle sõjaaja ametikoht on staabis, peavad läbima teenistuse ja praktika sõjalaeval ning täitma vähemalt kaks korda kontaktohvitseri ametikohustusi välisriikide Kaitse Kodu! 6/2011


Merekaitseliit

sõjalaevadel, mõistmaks mereliste lahinguüksuste toimimise loogikat ja tehnoloogiat. 2009. aastast opereerib koostöös mereväega legendaarne patrull-laev Ristna. 2010. aasta suveks restaureeriti vahepeal kaitseväe teenistusest välja arvatud laev täielikult ja on kasutusel peamiselt õppelaevana, millel mereväe kaadrikaitseväelased õpetavad sõjalaeva opereerimist reservistidest relvavendadele. Õppelaeva Ristna 14-liikmeline meeskond on komplekteeritud Kaitseliidu Meredivisjoni liikmeskonna baasil. Laevas on kokku 19 kohta. Ülejäänud viis kohta täidab mereoperatsioonide ajaks merevägi, need meeskonnaliikmed on merekaitseliitlaste instruktoriteks. Laeva lipukomandör ehk vastutaja ja vanemmehaanik on mereväest. Meeskonda ja väljasõidu eesmärkide täitmist juhib laeva nn Kaitseliidu komandör. EML Ristna on 1956. aastal Soomes ehitatud Rihtiniemi klassi kuuluv 31 m pikkune patrulllaev. Laeva põhirelvaks on 23 mm õhutõrjekahur. Ristna kodusadamaks on Miinisadam (Mereväebaas) ning igapäevaselt haldab ja hooldab laeva merevägi koostöös KLMD isikkoosseisuga. Ristna ja tema sõsarlaeva Suurop kinkis Eesti mereväele 1999. aastal Soome Vabariik. Kuni 2005. aastani kasutati mõlemat laeva ajateenijate väljaõppeks. Ühisprojekti „Ristna“ põhieesppelaeva märgiks pikas perspektiivis Ristna 14on jõuda reservväelaste seas merelise riigikaitsepädevuse liikmeline väljaarendamise kaudu mere- meeskond on kaitseliidu (taas)loomiseni, komplekteeritud mis oleks võimeline toetama mereväge nii rahu- kui ka Kaitseliidu Meresõjaaja ülesannete täitmisel divisjoni liikmesväeliikide vastutusalade pii- konna baasil. ridel (kallas-meri). Praegu on komplekteeritud üks põhi- ja üks varumeeskond. Tulevikus on kavas suurendada võimekust teiste laevade mehitamiseks varumeeskonnaga. Üks reservväelastest komplekteeritud laevameeskond on suuteline töö- ja perekohustuste kõrvalt olema aastas laevaga seotud kuni 30 päeva.

Õ

Merereis tähendab pidevat väljaõpet. Näide harjutustest merel: tulekahju ja esmaabi

2010. aastal külastas Ristna koos reservväelastega Saaremaad, võttes osa Kuressaare merepäevadest. 2011. aasta juunis külastati Narva-Jõesuud ning augustis Kihnut ja Ruhnut. Ruhnu-külastus oli omamoodi ajalooline, sest esimest korda Eesti Vabariigi ajaloos külastas Eesti sõjalaev Ruhnu saart. Augusti alguses osales Ristna ka Erna retke avadessandil Salmistu lahel. Lisaks pikematele meresõitudele viiakse läbi ka ühepäevaseid treeninguid Naissaare juures asuval mereväe harjutusalal. Laeva paremaks tundmaõppimiseks korraldatakse hoolduspäevi, mille käigus tehakse laevas mitmesuguseid parandustöid ja varustuse perioodilisi hooldusi. Külmal ajal on Mereväekoolis loengupäevad. Hooldus- ja loengupäevadel võivad osaleda kõik Meredivisjoni liikmed.

Kaitseliidu Meredivisjoni laevameeskonna väljasõidueelne briifing laeva vööris

Tegevused kogu aastaks Ühisprojekti eesmärkideks lühemas perspektiivis on siseriikliku kaitsealase koostöö arendamine, Eesti väikesadamate külastamine (lipu näitamine), kohalike sadamate sõjalaevade vastuvõtuvõimekuse testimine ja arendamine ning riigikaitse populariseerimine avatud laeva ürituste ja mitmepoolsete kohtumiste kaudu. Igal väljasõidul viiakse läbi arvukalt harjutusi (nt mees üle parda, tulekahju, abi merel jms), mille eesmärgiks on laevameeskonna kokkuharjutamine, erinevate rollide ja protseduuride sissejuurutamine ning laeva kui organisatsiooni efektiivne toimimine. Kaitse Kodu! 6/2011

43


Sõjaraud

Jõgeval 2010. aasta võidupüha paraadil osalenud Kaitseliidu Vanaautode Klubi sõidukid

Kaitseliidu Vanautode Klubi kutsub tehnikahuvilisi autosid korrastama AIVAR KALDJÄRV Kaitseliidu Vanaautode Klubi juhatuse liige

D

etsembris saab Kaitseliidu Vanaautode Klubi kümneaastaseks. Meie eesmärk on vanade, üldjuhul militaarkasutuses olnud autode ja sõidukite säilitamine ja näitamine avalikkusele, et tutvustada selle valdkonna kaudu Kaitseliitu. Selles tegevuses löövad kaasa kaitseliitlased, ametkonnad, tsiviilklubid ja eraisikud. Fotodel on jäädvustatud mõningaid näiteid 2010. aastal Jõgeval korraldatud võidupüha paraadil osalenud sõidukitest.

eie eesmärk on vanade, üldjuhul militaarkasutuses olnud autode ja sõidukite säilitamine ja näitamine avalikkusele, et tutvustada selle valdkonna kaudu Kaitseliitu.

M

Klubi tegevuses osaleb malevaid ja inimesi üle Eesti. Eriti tõstan esile Harju maleva kaitseliitlasi, kes on nende aegade jooksul tänuväärse töö ära teinud. Klubi tegevuses osalema on oodatud kõik, kelle huviks vanad autod. Selleks, et meiega liituda, tuleb pöörduda klubi kohaliku liikme, nt Harjus Rein Naela, Tartus Uno Kübara ja Saaremaal Leevi Naageli poole. Klubi tegevust juhib vanemveebel Madis Nigula Tartu malevast ja

tema poole võib pöörduda igaüks. Tegevust me huvilistele leiame. Praegugi ootab mitu masinat kedagi, kes õli ja roostet ei karda. Meie eesmärk on säilitada masinaid järeltulevatele põlvedele ja seetõttu tegeleme erinevate aegade ja erinevas seisukorras mototehnikaga. Autod, mis vajavad säilitamist, hoiustame. Siis leiame igale autole oma huvilised, kes asuvad neid korrastama. Kehtiva dokumendikorralduse järgi on võimalik anda auto tegijate vastutavale hoiule. Muidugi kaasneb sellega kohustus Kaitseliidu ja vajadusel ka teistel üritustel osaleda. Vahendeid selleks panustab Kaitseliit ja oma osa lisavad ka tegijad kas või oma aja ja tööga. Autod on ja jäävad Kaitseliidu omandiks. See ei tähenda, et tulevikus mittevajalikku tehnikat ei võõrandata, kuid selleks on kindlad reeglid. Esimene suurem Kaitseliidu vanaautode näitamine oli Jõgeva paraadil. Meie autod on osalenud ka malevate üritustel, Kaitseliidu taastamise aastapäeval Järvakandis ja tänavusel võidupüha paraadil Tartus. Ka oleme kohal olnud Valga sõjaajaloo päevadel ning löönud kaasa vanade autodega tegelevate klubide korraldatud ettevõtmistel.

Tähelepanekud, kasulikud nõuanded, soovid jne on oodatud aadressidel madis.nigula@kaitseliit.ee või aivar678@gmail.com

44

Kaitse Kodu! 6/2011


Sõjaraud

„Koloneli laskmisel“ läksid rajale ka kolonelid VELLO JASKA Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik

Uniküla lasketiir kaikus 27. augustil püstolipaukudest. Kaitseliidu Valgamaa malev korraldas seal 13. kombineeritud laskevõistluse „Koloneli laskmine“. Võistlus koosnes umbes 600 m pikkuse trassi joostes läbimisest ning rajale asetatud sihtmärkide pihta tulistamisest ja granaadivisetest. Tänavusel „Koloneli laskmisel“ osales seitse neljaliikmelist võistkonda: Tartu maleva, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Lõuna kaitseringkonna, Kaitseliidu Valgamaa maleva Helme ja Otepää üksikkompanii ning Läti Zemessardze 22. ja 27. pataljoni võistkond. „Väga tore, et Valgamaa malev on sellise võistluse ellu kutsunud,“ kiitis teiste seas raja läbinud Lõuna kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Vahur Murulaid ning lubas „Koloneli laskmist“ ka järgmisel aastal vähemalt ühe koloneli kohalolekuga vääristada. Koos Lõuna kaitseringkonna ülemaga oli rajal ka staabiülem kolonelleitnant Hando Tõevere, lätlastega oli aga kaasas Zemessardze 22. pataljoni komandör kolonelleitnant Maris Tutins, kellele võistlus meeldis, „sest olukorrad on väga realistlikud ja sarnased lahinguolukorrale“, ning kes lubas Valgamaa maleva eeskujul selliste võistlustega ka Lätis algust teha. Individuaalarvestuses saavutas esikoha Tiit Kadak Tartu malevast, teiseks tuli leitnant Allar Eesmaa Kuperjanovi jalaväepataljonist ja kolmandaks Martin Merirand Tartu malevast. Võistkondlikus arvestuses saavutas esikoha Tartu maleva, teise koha Kuperjanovi jalaväepataljoni ja kolmanda Lõuna kaitseringkonna võistkond.

Kaitse Kodu! 6/2011

45


Vaba tahe

Vaba tahte usku Euroopas vabatahtlikkuse aastaks kuulutatud ajal on igati sobiv vabatahtlikkuse teemadel mõtiskleda, väärt mõtted välja ütelda ja mõeldu-öeldu järgi tegutseda – nii Kaitseliidus, kodumaakonnas, terves Eestis ja kaugemalgi. Kogemuste jagamiseks ja kogumiseks ning vaba tahte usu kinnituseks. MIRJAM LINK Tartu maleva noorteinstruktor

S

õnal „vabatahtlik“ on eesti keeles veidi veider kõla. Teatavasti mõeldakse selle all töid-tegemisi, mille eest tasu ei maksta ja motivatsioon tegutseda tuleb millestki muust. Kas see tähendab seda, et need inimesed, kes kuskil vabatahtlikuna kaasa ei löö, teevad peaaegu kõike kohustuslikuna ja vastu oma vaba tahet? Kas tahan võimatut, kui tahangi elus teha peaaegu et ainult neid asju, mida ma ise tõepoolest tahan? Miks meil on kusagil kuklas teadmine, et töö peab olema midagi rasket ja ebameeldivat, mis tuleb ära teha? Samas on ilmselge, et me ei tee eriti hästi ega südamega seda, mida me tegelikult ei taha teha. Ja vastupidi.

Uute kogemuste jahil

Ükskõik kui raske ka ei ole, külalised saadetakse ikka naeratusega teele

Minule on viimastel aastatel olnud võtmeküsimuseks, kuidas leida ise üles need valdkonnad, milles ma tõesti tahan tegutseda, ja kuidas aidata teistel sedasama teha. Olen aastaid olnud vabatahtlikkusega seotud Kaitseliidus. Seegi kõlab emakeeles vastuoluliselt – seotud vabatahtlikkusega. Olen püüdnud end kursis hoida vabatahtlikkusega

Eestis laiemalt. Ka olen osalenud vabatahtlikuna paljudes projektides. Piiride tõmbamine vabatahtlikkuse ja mittevabatahtlikkuse vahel on minu arvates võimatu, seega olen teinud seda, millesse olen uskunud. Mõelnud ja uurinud, kuidas vabatahtlikkus teistes riikides on üles ehitatud. Mõtlemisest olen jõudnud välja selleni, et käinud erinevates riikides vaatamas, kogemas ja õppimas, kuidas vabatahtliku elu välja näeb ning mis eri ilmanurkadest pärit inimesi motiveerib. See on andnud võimaluse mõelda laiemalt aitamise tähendusele ja kahepoolsele kasule, vaadata iseenda tegemisi distantsilt ning mõelda itamiausalt, mis on nende mõte ja ne nii tähendus. Sissejuhatuse aus võõras kokkuvõte oleks: ma ei läinud kontekstis pooleks aastaks laia ilma eesmärgiga kedagi aidata. Läksin võib hoopis iseenda ja kogemuste kogukaruteeneks mise pärast.

A

osutuda.

Uus-Meremaa: vabatahtlikud ja loodus Uus-Meremaa oma mitmekesise looduse, rahvusparkide ja mägedega on olnud alati paik, kus olen igatsenud ringi rännata. Töötasin seal kolm kuud vabatahtlikuna vanimas ning oma kolme vulkaani ja selgete mägijärvede poolest tuntud Tongariro rahvuspargis. Meid oli kümmekond vabatahtlikku – kõik eri maadest, mõned ka kohalikud, mina tänavu ainukesena riigist, kus inglise keelt emakeelena ei kõnelda. Meid õpetati mägedes hakkama saama nii iseenda kui ka matkajatega ning meie tööks oli mägimajade ja rahvuspargis matkavate rändurite eest hoolitsemine. Ma pole varem elus nii lühikese aja jooksul õppinud nii palju erinevaid asju lume alt inimeste päästmisest opossumite püüdmise ja helikopterile koorma laadimisest ilmaennustamiseni. Vastuoluline oli see aeg ka ses mõttes, et minu rikkuseks said maailmapilti muutvad jutuajamised erinevaist paikadest pärit ränduritega, kel näod põlenud ja silmis segatud uute kogemuste janu seniste elukogemustega. Sellele vastukaaluks olid pikad tunnid iseendaga mägedes rännates ja maailma äärel jalgu kõlgutades, ette- ja tahapoole vaadates ning mõeldes. Või mitte midagi tehes, vaid lihtsalt olles. Vabatahtlikkus Uus-Meremaal on seotud valdavalt loodusega. Kohalikud on oma eripalgelise looduse ning floora ja fauna üle äärmiselt uhked. Väga paljud kohalikud käivad nädalavahetustel loodusja rahvusparkides abis jõukohaseid töid tegemas. See on heaoluühiskonna rohkem kui loomulik osa.

46

Kaitse Kodu! 6/2011


Vaba tahe Mirjam Link Uus-Meremaal

Kenya: kalast ja õngest Teine koht, kus kolm kuud elasin ja töötasin, oli Kenya – südasuvine Aafrika riik, mille lääneosas Shianda külakeses (30 000 elanikku) ma algul sõpradega ja lõpuks üksi kohaliku organisatsiooni Western Focus Community Organisation (WEFOCO) heaks midagi teha püüdsin. „Püüdsin“ on õige sõna, sest aitamine nii võõras kontekstis võib hoopis karuteeneks osutuda. Sinna piirkonda mineku põhjuseks oli see, et kohalikel endil oli aasta tagasi asutatud oma kogukonda teeniv WEFOCO (koduleht: http://www.wefoco.org), mis pole sealses kontekstis üldse mitte tavaline. Tahtsin aidata neid, kes ise ennast aitavad. Tajusin sageli, et teatud liiki abi – asjade toomine välisriikidest, millegi ärategemine kohalike eest – õpetab abitust ja abi ootamist. Teada-tuntud kala ja õnge lugu sai mulle esimest korda reaalsuseks. WEFOCO on alles algusjärgus ja seepärast püüdsime aidata kohalikel eestvedajatel mitmeid töövaldkondi käima lükata. Neil on 23 naistegruppi, kes üritavad tegelda oma piirkonnas erinevate projektidega – nt banaane või kanu, maisi või suhkruroogu kasvatada –, et ühiselt peresid elatada. Korraldasime seminare nende soovitud teemadel: hügieen, toit, esmaabi. Aitasime organiseerida küla eri piirkondades HIV-testimisi. Ka olid organisatsiooni kohalikud juhid on välja selgitanud lapsed ja Kaitse Kodu! 6/2011

Uus-Meremaal mägimatkajatele abiks olles jäi aega ka ise maa ja taeva vahel jalgu kõlgutada. Esimesena alistus 2291 m kõrgune Ngāuruhoe tipp

47


Vaba tahe

ohalikud naised käivad nutmas suhkruroos, aga nii suur mu meeleheide õnneks kordagi ei olnud, sest suhkruroos elavad mürgised mambad.

K

Kenyas oli Mirjam Lingi peamine eesmärk aidata luua võimalusi laste kooli saatmiseks. Sellist tahtmist koolis käia pole ta kusagil mujal kohanud

pered, kel kõige keerulisem olukord. Käisime koos abilistega neis peredes ja aitasime jõudumööda toidu, kanade ja riietega. Sealses piirkonnas on HI-viiruse kandjate protsent elanikkonnas ligi 15, seega paljud lapsed, kelle vanemad on juba surnud, elavad omapäi või vanavanematega, kes aga ei ole enam võimelised nende eest hoolitsema.

Hariduse vägi

Vahel oli raske ka, eriti siis, kui olin ainus valge inimene paljude kilomeetrite ulatuses (Kenyas, muide, mõõdetakse kaugust kas ajas – „elan 3 tunni kaugusel“ – või rahas – „sõidan täna 50 šillingi kaugusele oma sugulasele külla“). Tunne, et keegi ei mõista mind ja vastupidi – sealsete mõtteviis on meie omast arusaamatult erinev. Pidev tähelepanu ja kaugeltki mitte alati positiivne. Oskamatus valida, mille tegemine on kõige tähtsam, ja arusaamine, et see võibki osutuda elu ja surma küsimuseks. Pettumine nendes, keda usaldasin. Elus esimest korda alandatusest nutmine. Loomulikult salaja (kohalikud naised käivad nutmas suhkruroos, aga nii suur mu meeleheide õnneks kordagi ei olnud, sest suhkruroos elavad mürgised mambad). Teadmine, et pead ise hakkama saama... või siis ei saagi hakkama. Olen kõik need väärtuslikud kogemused endasse kokku kogunud ega vahetaks neid mitte millegi vastu maailmas.

Olen haridusse ja selle muutvasse väesse uskunud ka varem, aga nüüd usun veel kindlamalt, sest suhtlesin üheaegselt haritud noortega, kes saavad hakkama nii enda kui ka lähedaste toitmise ja aitamisega, ning nendega, kel pole olnud võimalust kooli minna. Vahe oli üüratult suur. Maailma ma muuta ei kavatsenudki, ka mitte AIDSi ravimit leiutada, nagu mõned kodumaised skeptikud ole-

Õppisin ütlema „ei“ asjadele, mida ma teha ei taha. Põhjuseks kindel arusaamine, et vastumeelselt tehtud asjad ei tule kasuks mulle endale ega teistele. Nina maast tõstmine ja maailma ning kaasinimeste nägemine aitab iseennast ja oma tegemisi paremini mõista. Vaba tahe on väärt relv, aga me kasutame seda liiga vähe. Ja vahel teadmatusest valesti. Aitamine on alati lubatud. Aga õnge, mitte kalaga.

Meie üheks põhiliseks tööks kujunes laste kooli saatmine. Kenyas on koolivorm kohustuslik ja paljudel lastel jääb hariduse saamine lihtsalt selle taha, et nende lähedased ei suuda neile koolivormi ega õpikuid muretseda. Seda liiki aitamine tundus mulle kõige tõhusam: laps saab võimaluse hariduse omandamiseks ja see, kas ja kuidas ta seda võimalust kasutab, on tema enda teha. Sellist kooliskäimise tahet pole ma mitte kusagil mujal kohanud. Iga laps, ka kõige väiksem ja kõige kaugemast külanurgast, teab, et õppimine on peaaegu ainus, mis aitab tal tulevikus paremini hakkama saada.

48

tasid, aga mõne väikese inimese koolisaatmine on tema maailma muutumine küll ja võimalus selles kaasosaline olla muutis samaaegselt ka minu isiklikku maailma.

Kaitse Kodu! 6/2011


FOTO: KRISTEL KITSING

Naiskodukaitse 84. aastapäeva tähistati 28. augustil Sangaste lossis, kus Kaitseliidu peastaabi meespere üllatas iga naiskodukaitsjat roosiõiega, tunnustades seejuures iga naise panust organisatsiooni heaks.

Naiskodukaitse

Naiskodukaitse aastapäeval panid lilleõied naiste silmad särama

KRISTEL KITSING

N

FOTOD: 2xLIIVI REINHOLD

aiskodukaitse 84. aastapäeva aktusest võtsid osa tegevliikmed kõigist ringkondadest, organisatsiooni sõbrad ja koostööpartnerid. Teiste seas osalesid esindajad Sisekaitseakadeemiast ja politsei naisühendusest. Oma õnnitlussõnad ütlesid Kaitseliidu peastaabi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg, kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots, mitme Kaitseliidu maleva pealikud ja sõbrad. Naiskodukaitse esinaise kohusetäitja Kersti Podmošenski viitas Mari Raamoti raamatu „Minu mälestused“ eessõnale ja kutsus väljuma motivatsioonist, et oma riigile kasulik ja eelkäijate vääriline olla ning kanda uhkelt nende pärandit. Sõnavõtuga astusid üles ka kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots ja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg,

Naiskodukaitse esinaise kohusetäitja Kersti Podmošenski kutsus väljuma mugavustsoonist

kes tõstsid esile naiskodukaitsjate panust väljaõppe arendamises, kursusekavade väljatöötamises, staabisassistendide töös, välitoitlustuses, meditsiinis, avalike suhete ja teavitustegevuses ning muudes valdkondades. Olulisena toodi esile missioonil olevatele sõduritele kinnaste kudumist, mälestuste kogumist koos Eesti Rahva Muuseumiga ja fotovõistlust „Aeg olla eestlane“. Kolonelleitnant Klettenbergi kõne ajal kingiti üllatusena igale kohalviibinud naiskodukaitsjale roos, mis naiste silmad särama lõi ja tormilise aplausi esile kutsus. Naiskodukaitse aastapäeval tunnustati fotovõistluse „Aeg olla eestlane“ eestvedajaid Jõgeva ringkonnast ja sai näha ka võidufotosid. Muusikat pakkus Valgamaa maleva bigbänd, huvilised said giidi juhendamisel tutvuda Sangaste lossi ajalooga.

Naiskodukaitset tuli tervitama kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots

Kaitseliidu peastaabi ülema kolonelleitnant Kajari Klettenbergi tervitusega käis kaasas lilleõis igale saalis istuvale naisele

Kaitse Kodu! 6/2011

49


Naiskodukaitse

Sakala maleva formeerijad täitsid riiklikku ülesannet ENE SÜGAV

dusteta kulgeks, tegid formeerijad meeletult eeltööd: varustus oli korralikult sorteeritud, kastid sildistatud. Tempokalt seati mehed lahinguvalmis, st igaüks sai kaitseväelase vormi, rakmed, seljakoti, kiivri, telkmantli, söögikomplekti jms.

Naiskodukaitse Sakala ringkond

REIN KIKAS Õppustel vaatlejana osalenud Kaitseliidu Sakala maleva instruktor-koolitaja

K

aks nädalavahetust olid Sakala maleva kaitseliitlased ja Sakala ringkonna naiskodukaitsjad hõivatud formeerimisega Võrus Kuperjanovi pataljoni territooriumil. 9.–17. septembrini korraldati Lõuna kaitseringkonna reservõppekogunemine koos vastava väljaõppega.

Formeerimine on meeskonnatöö Teisel nädalavahetusel püstitasid formeerijad telgid, sisustasid need ja hakkasid mehi, kes eelmisel nädalavahetusel formeeritud said, tagasi ootama. Kõik see võttis aega, kuid lõpuks sai alustada lahkformeerimist.

Tsivilistidest said sõjamehed

Pärast relva äraandmist said reservväelased tsiviilvarustuse tagasi ja andsid ära individuaalvarustuse. Siin oligi vaja kõige rohkem abikäsi, sest varustuse nimekiri oli pikk ja kõik tuli ükshaaval üle kontrollida. Kui kogu individuaalvarustus sai tagastatud ja mehed olid lahkunud, algas varustuse korrastamine, lugemine ja kokkulappamine. Formeerimise juures on tähtis meekonnatöö. Kui kõik sujub, mõistad kaaslast juba poole liigutuse pealt ja töö lausa lendab. Kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad olid motiveeritud, asjalikud ja innukad. Mitmed neist väärivad kiitust.

Iga õppuse õnnestumiseks on formeerimisel väga tähtis osa. Formeerimismeeskond peab tagama reservväelastele riidevarustuse, erivarustuse, relvastuse ja transpordivahendite kiire komplekteerimise ning jagamise. Oma oskusi ja kogemusi said rakendada ning uusi juurde õppida Kaitseliidu Sakala maleva kaks värskeimat formeerimispunkti meeskonda, millest üht võib nimetada naiskonnaks, sest see oli suures osas kokku pandud Naiskodukaitse Sakala ringkonna liikmetest.

FOTO: ERAKOGU

Õppuse formeerimist korraldas Tartu maleva formeerimiskekus

Esimesel nädalavahetusel võeti reservväelased vastu. Formeerijate ülesandeks oli teha kohaletulnud tsiviilisikutest täisvarustuses sõjamehed. Kui peaväravast saabunud meeste isikuandmed said kontrollitud, juhatati nad edasi varustust võtma. Selleks aga, et varustuse jagamine kiiresti ja sekel-

Teisalt on enam kui sadakond kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat leidnud sobiva, jõukohase ja kogu riigikaitse seisukohast vajaliku tegevuse oma organisatsioonis. Õppuse käigus omandasid nad kindlamad praktilised oskused ja said vajadusel abi kogenenumatelt kolleegidelt teiste malevate formeerimismeeskondadest. Ka õppuste formeerimist korraldanud Kaitseliidu Tartu maleva formeerimiskeskuse staabi liikmed, eriti aga formeerimiskeskuse ülem andsid sõbralikult ja asjalikult näpunäiteid ning asjakohast teavet ja abi. Võib tõdeda, et õppus oli kasulik ja õpetlik kõigile, kes seal osalesid. Mõningatele pisematele probleemidele vaatamata (sest tegijal juhtub mõndagi) said meeskonnad oma ülesannetega nii üksuste formeerimisel kui ka lahkformeerimisel rahuldavalt hakkama. Kindlasti annab tegevuse tagantjärele analüüsimine uusi mõtteid, kuidas järgmistel kordadel kõike veel paremini, kiiremini ja asjalikumalt korraldada, et sel hetkel, kui asi tõepoolest tõsine, sujuks kogu tegevus üksuste formeerimisel nagu õlitatult. Lisaks Sakala naistele käisid Võrus reservõppekogunemisel formeerimas ka Naiskodukaitse Valgamaa ja Põlva ringkonna liikmed.

50

Kaitse Kodu! 6/2011


Naiskodukaitse

Kudumisprojekt juba veereb Eelmise aasta projekt „Kindad“, mis sai alguse kaitseväe logistikakeskuse tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna töötajate ettepanekust teha jõulukingitus Afganistanis missioonil viibivatele sõduritele, saab sel aastal ilusa järje. Kavas on kududa umbes 170 Afganistanis viibivale sõdurile jõuludeks villased rahvusmustrites ja häid soove sisaldavad sõrmkindad või sokid. Kudumine algab 1. oktoobril, kindad ja sokid peaksid valmis saama 5. detsembriks.

Rohelised õed käisid oma sünnipäeva puhul külas

Järva naiskodukaitsjad tähistasid aastapäeva erialagruppide loomisega Üle 20 Järva naiskodukaitsja saabus soojal 9. septembri õhtul Jändjale Metsajõe puhkekeskusesse, et tähistada Naiskodukaitse 84. aastapäeva. Seal asutati Naiskodukaitse Järva ringkonna erialagrupid. Erialagruppide liikmetel tekkis kohe ka mitmesuguseid ideid oma tegevuse arendamiseks. Näiteks on Kaitseliidu Järva maleva aastapäeval oodata kultuuri- ja spordigrupi üllatust.

Viru ringkonna erialagruppe asuvad vedama värsked juhid Septembris valiti Naiskodukaitse Viru ringkonna erialagruppidele aastaks juhid, kes hakkavad arvestust pidama grupi liikmete üle, viima läbi grupi koosolekuid ja kutsuma üritustele erialaspetsialiste.

Kaitse Kodu! 6/2011

Naiskodukaitsel käisid külalised Soome Sotilaskoti Dragsviki ühingust, mille asutamisest saab tänavu 60 aastat. Sotilaskotiliitto (Sõdurikodude Liit) on Soome vanim järjepidevalt tegutsenud vabatahtlik riigikaitseline organisatsioon, mille juured ulatuvad 1918. aastasse. Organisatsiooni kuulub 38 ühingut enam 6000 naisega, kes tegutsevad väeosade juures sõdurite heaks. Sõdurikodude vihreiden sisarten ehk roheliste õdede tegevuseks on kohvikupidamine, interneti ja televiisori kasutamise võimaldamine, raamatukoguteenuste pakkumine, kohalikest kultuuri- ja spordivõimalustest teavitamine jpm. Vaatamata organisatsiooni liikmete kõrgele keskmisele vanusele (üle 70 eluaasta) suudavad rohelised õed kohvikuteenust pakkuda ka maastikuharjutustel ja laagritingimustes. Naiskodukaitse pakkus soomlastele meeldejääva laupäeva, mil külastasime Tallinna ringkonna metsalaagrit ja Kaitseliidu peastaapi. Külaskäiku jäävad meenutama kaks rohelises Sotilaskoti vormis UNICEFi nukku ning kena pildiraamat külaliste kodulinnast. Järgmisel aastal ootame rohelisi sõsaraid taas külla, et tähistada koos Naiskodukaitse 85. aastapäeva.

Rapla ringkonnas õpiti sõdurioskusi Kümme Naiskodukaitse Rapla ringkonna liiget ja liikmekandidaati kogunesid 16. septembril Kaiu lasketiiru, et läbida baasväljaõppe sõdurioskuste moodul. Omajagu elevust tekitas liikumisviiside ja laskeasendite harjutamine vihmasajus. „See oli asi, mis jäi meile, naistele, kõige enam meelde, sest ega me vabatahtlikult madalroomamist harrastaks, sealjuures relv (mis siis, et puust) käes ja raske kiiver peas,“ kirjeldas harjutust Eli Sukles ja lisas kohe, et raskustest hoolimata sai kõvasti nii nalja kui kogunes ka tarkusi.

51


Naiskodukaitse

Lääne naised käisid kübaral Kübarameister Kati Ojaver-Heidemann (OÜ Katico) vormib uut kübarat. Läänemaa ringkonna naiskodukaitsja Ivika Raudsepp kirjutab sellega seoses: „Oli ilusa suvepäeva hommikupoolik ja taevataat oli just lõpetanud Kapteni talu pilkupüüdva aia värskendamise. Mulle pisut üllatavalt ootas peremees Aksel Heidemann meid juba lahke naeratusega talu väravas – algamas oli ju kübarapäev.“ Pikemalt saab tema kirjutist Kullamaal Leila külas korraldatud kübarapäevast lugeda Naiskodukaitse Lääne ringkonna kodulehelt (http://www. naiskodukaitse.ee/Kubarapaev_Kapteni_talus_Kullamaal_822.htm).

Naiskodukaitsjad tagasid koolitee ohutust Juba mitmendat aastat võib Viljandis 1. septembril näha laste koolitee turvalisust tagamas politseinike kõrval ka naiskodukaitsjaid, tänavu seisid naiskodukaitsjad ülekäiguradade juures ka Raplamaal. Eesti politsei naisühendus ja Naiskodukaitse teevad koostööd juba pikka aega ning see, et lapsed esimesel koolipäeva ohutult kooli saaksid, on mõlema organisatsiooni südameasi. Raplamaal aitas kuus naiskodukaitsjat lapsi üle tee Raplas Vesiroosi gümnaasiumi juures, Kaius ja Kuimetsas. Naised ise jäid kogetuga rahule ja kiitsid lapsi, kes teretasid, ning autojuhte, kes rõõmsalt lehvitasid. Kaiu naiskodukaitsjad olid kutsutud ka Kuimetsa algkooli aktusele, kus neil paluti oma organisatsiooni tutvustada. Õpilastele jäid mälestuseks Kaitseliidu Rapla maleva pastapliiatsid ja helkurid.

Harju ringkond plaanib luua Viimsi jaoskonna Naiskodukaitse värske liige Helen Allas usub, et Viimsis on jaoskonna jagu naisi küll. „Olen enam kui kindel, et Viimsis on palju aktiivsed hea tahtega naisi,“ kirjutab Helen Allas Naiskodukaitse kodulehel ja kutsub sealtkandi huvilisi Naiskodukaitsega tutvuma kas avalike ürituste või tema enda meiliaadressi helen@patraffic.ee kaudu.

Tartu ringkonna Tamme jaoskond keetis heategevuseks hoidiseid No küll on alles sibulad! Kas rohkem porgandeid polegi? Mina võin kurke koorida! Kapsad on õue peal kastis! Kus te neid kausse peidate? Kas panen tule kohe alla? Selliseid hüüd- ja küsilauseid kuulis Meeri külamaja seest ja väljast, kui Tartu ringkonna Tamme jaoskonna naised Meeri külaseltsile Elurõõm külla läksid, et valmistada üheskoos hoidiseid Nõo hooldekodule ning Tartu naiste ja laste varjupaigale. Eesmärk oli valmis keeta aedviljasalat ja jõulumoos. Keediseid sai mitukümmend liitrit.

Uudised edastasid Eha Jakobson, Angela Mettus, Marilin Prants ja Nele Sarrapik

52

Kaitse Kodu! 6/2011


Noored

Kodutütred koguvad loomaaia asukatele talvetoitu Just praegu on õige aeg koguda värskelt valminud tammetõrusid, et need siis hoolikalt kuivatada ja loomaaia asukatele talviseks toiduks toimetada. Tammetõrud on loomadele maitsev toit, kuid tõrud on väikesed ja neid läheb tarvis väga palju. Kodutütred ja nende sõbrad saavad siin loomaaiale appi tulla. Tammetõrud peavad olema terved ja pruunid, pärast korjamist tuleks tõrud mullast puhastada ja kuivama laotada. Kuivamiskoht peaks olema õhurikas ja kuiv, kuid mitte otse päikese käes. Tõrude alla tuleks panna panna paber. Tõrud on valmis kogumispunkti viimiseks, kui nad on pisut krimpsu tõmmanud ja krõbisevad. Hoiustamiseks ei tohi kasutada kilekotti, paremini sobivad riidest või paberist kotid või karbid. On väga tähtis, et tõrud koore alla jäänud niiskuse tõttu hallitama ei läheks, sest hallitanud tõrud on loomadele mürgised. Tõrud peaksid jõudma ringkonna kogumiskohta 1. novembriks. Et nad ka ilusti kuivada jõuaksid, tuleb kogumine ette võtta vähemalt nädalajagu varem. Rohkem teab asjast sinu rühmavanem.

Noorkotkaste kompleksvõistlusel võeti mõõtu kümnel alal Noorte Kotkaste üleriigilisel kompleksvõistlusel mahtusid viktoriini ja orienteerumise kõrval kavasse ka sellised alad nagu kotijooks, rehvikantimine ja laskejooks. Esikoha teenisid välja Põlva, teise koha Harju ja kolmanda Võrumaa maleva noorkotkad.

Saaremaa kodutütred pidasid maha uudse võistluse

Noorkotkad ja kodutütred Naissaarel Tublimad noored igast Kodutütarde ringkonnast ja Noorte Kotkaste malevast käisid 24. ja 25. septembril jahlaevaga Naissaarel. Noored arutasid seal organisatsioonide tulevikku, käisid ekskursioonil ja mängisid seiklusmängu „Elmo tuled“, kus tuli vihjete järgi saarelt üles leida ilutulestiku raketid ja nendest mängu lõpus ilutulestik teha.

Kaitse Kodu! 6/2011

Kuressaares korraldati 9. ja 10. septembril esimene Kodutütarde kompleksvõistlus. See võistlus liitis teadmised, osavuse ja meeskonnatööoskused. Võistluse oluliseks osaks oli ka GPSi kasutamine, mille näpunäidete kohaselt tuli tüdrukutel ühest kontrollpuntist teise liikuda. Hetkel, mil võistkond jõudis ettenähtud punkti, esitati tüdrukutele üks küsimus kodutütarde järgukavadest. Kui vastati õigesti, sai liikuda edasi. Vale vastus saatis aga võistkonna tagasi eelmisesse kontrollpunkti. Lisaks huvitavale võistlusele said eri paigust kokku tulnud kodutütred ammutada ajalooteadmisi Kuressaare linnuse ekskursioonilt, mis on üks osa programmist.

53


Noored

Noorte erikatsed Läänemaal KAIDI SITS Kaitseliidu Lääne maleva noorteinstruktor

Tänavu andsime noortele võimaluse teenida erialaktsete märgid välja spetsiaalsetel õppepäevadel. Esimesel poolaastal korraldati kolm kohustuslikku ja üks soovituslik õppepäev. Veebruaris külastasid noored Lääne-Eesti päästekeskust, kus läbiti neljatunnine päästealane koolitus, aprillis korraldasime Maret Kommeri juhtimisel 13-tunnise meditsiiniõppuse. Kõige enam meeldis noortele koostöös piirivalvega läbi viidud kaheksatunnine vetelpäästeõppus. Noored panid end proovile riietega basseinis ujudes ja sukeldudes, proovida sai ka inimese päästmist otse merelt. Soovituslik õppepäev sai korraldatud koostöös Nõva päästekomando ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) inimestega. Õppurid said tuletõrjevoolikuid ühendada ja veejuga juhtida. RMK töötaja juhendas ekskursiooni Veskijärve-äärsel 2008. aasta põlendikul. Iga kohustusliku õppepäeva lõppedes tuli noortel sooritada test, millega kontrolliti omandatud teadmisi. Maakaitsepäeval andsime kodutütardele ja noorkotkastele üle 31 erikatsete märki: 18 meediku- ja 13 päästjamärki.

Saaremaa kodutütarde kooliolümpiamängud Läänemaa noored rändasid ajas KAIDI SITS Kaitseliidu Lääne maleva noorteinstruktor

Läänemaa 80 kodutütart ja noorkotkast rändasid suvises laagris 19. sajandisse. Mängiti eesti talurahvast. Elati Paali vallas Tõnise külas, kus vallavanemaks oli Rehepapp (Hellat Rumvolt). Noored asusid elama „taludesse“. Igas talus olid oma peremees ja perenaine ning kari lapsi. Peremeeste esimeseks tähtasaks ülesandeks oli oma talule nime andmine ja Rehepapp pidi need nimed heaks kiitma. Nii sündis neli talu: Kirsiõie, Takja-Raidu, Keeristormi ja Põllu.

54

KAIDE AASO Tornimäe kodutütarde juhendaja

Saaremaa kodutütred võistlesid 3. septembril juba teist korda korraldatud kooliolümpiamängudel. Lisaks varem läbi viidud viktoriinile võisteldi kuuel alal: käsikutega kaugushüppes, kivitõukes, sarveviskes, nooleviskes, staadionijooksus ja Viimase Jala jooksus. Eraldi võistlesid 8–12-aastased ja 13–17-aastased. Võitjad said kaela olümpiamedali, neid oli kulla-, hõbeda- ja pronksikarva. Nii mõnigi sai medaleid kaela rohkem kui ühe. Tornimäe kooli staadionil läbi viidud mängudel osales poolsada kodutütart Noortekeskuse, Tornimäe, Salme, Vanalinna, Orissaare, Leisi, Aste, Kärla ja Kaarma rühmast. Umbes kuu aega varem korraldatud individuaalsest viktoriinist oli võimalus osa võtta kõigil Saaremaa kodutütardel.

Kaitse Kodu! 6/2011


Tallinna noorkotkad käisid sukeldumas HENRI LEY, nooremleitnant Noorte kotkaste Tallinna maleva pealik

KERT MEIDRA Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkond

Koostöös firmaga Oxygen Estonia korraldati Tallinna maleva noorkotkastele 16.–25. augustini sukeldumiskursused. Kokku saadi neljal korral ning põhiline väljaõpe viidi läbi Merivälja muuli äärses meres. Kursuse raames õpiti tundma sukeldumisvarustust, akvalangist hingamist, kõrvade ja maski siserõhu tasakaalustamist ning neutraalse ujuvuse saavutamist sukeldudes. Harjutati ka paarilise varuotsast hingamist ja maski puhastamist veest.

Inimkond on sukeldunud juba sellest ajast, kui primitiivne mees oli sunnitud merepõhjast toitu hankima. Teadlased on leidnud nendest aegadest veealuseid esemeid, ka on olemas iidseid joonistusi sukeldujatest. Ühe hingetõmbega sukeldumist (tänapäeval freediving ehk apnoesukeldumine) on aastatuhandeid harrastatud ja alati mõeldud sellele, kuidas saaks kauem vee all olla. Tänapäevane varustusega sukeldumine SCUBA (self contained underwater breathing apparatus) sai alguse 18. sajandi teisel poolel. Aastatel 1942–1943 muutsid JacquesYves Cousteau ja Emile Gagnan sukeldumist radikaalselt ja lõid oma Aqua-Lung-süsteemiga uue ajastu hobisukeldumises. Tänapäeva suurima hobisukeldujate ühenduse PADI (Professional Association of Diving Instructors) asutasid aastal 1966 John Cronin ja Ralph Erickson.

Noored

SUKELDUMISEST

Vaatamata sukeldumise pikale ajaloole on tänapäevani just mered ja ookeanid maakera kõige vähem uuritud osad. Et saada osa sellest lummavast veealusest maailmast, on vaja kõigepealt läbida algkoolitus, mis annab õpilasele teadmised ja oskused, et iseseisvalt vee all hakkama saada. Sukeldutakse sellegipoolest alati koos paarilisega. Pärast algkursuse läbimist on veel palju kursusi, kus saab ennast täiendada ja oma kogemusi veelgi põnevamaks muuta. Jätkukursuste hulgas on ka päästesukelduja kursus, kus õpitakse ise keerulistes olukordades hakkama saama ja teisi vees päästma.

FOTOD: KERT MEIDRA

Kursusel osalenud Scoutsrühma noorkotka Marco Sepa sõnul olid juhendajad väga asjalikud ja sõbralikud. Kursus tekitas huvi sukeldumise vastu ja hea meel on tõdeda, et malevas selliseid põnevaid tegevusi pakutakse.

Saaremaa kodutütred kudusid sinikollaseid grafiteid TIIA KÜTT Kodutütarde Saaremaa ringkonna vanem

Saaremaa kodutütred kudusid Eesti Käsitööõpetajate Seltsi, Tallinna spordi- ja noorsooameti ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu projekti „Kudumisgrafiti“ raames kaunistusi Tallinna koolinoorte laulu- ja tantsupeoks. Korraga said kokku laul, tants ja esemeline kunst. Kudumisgrafiti on lõbus vabakudum, mille puhul ei ole piire materjali, värvide ega mustrite valikul. Kududa võib nii triipe, kirju, sõnumit oma piirkonna eripärast kui ka lihtsalt põnevaid pindu, auke või pitse. Saaremaalt osales „Kudumisgrafitil“ üheksa kodutütarde rühma: Leisi, Aste, Kaarma, Noortekeskuse, Tornimäe, Orissaare, Vanalinna, Salme ja Kuressaare Gümnaasiumi rühm. Neil oli tingimuseks, et kudumisel kasutatakse ainult kollaseid ja siniseid toone, mis on kodutütarde riietuse ja sümboolika värvid. Valmisid pikad sini-kollastes toonides „sallid“ (pildil).

Kaitse Kodu! 6/2011

55


Kas sa teadsid?

Eesti Vabariigi valitsus registreeris 31. mail 1933 Allveelaevastiku Sihtkapitali põhikirja. Sihtkapitali juhatuse esimeheks oli Kaitseliidu looja, Vabadussõja-aegne merejõudude juhataja erukontradmiral Johan Pitka, teine abiesimees aga Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Eesti mereväele allveelaeva ostmiseks korraldatud kampaania käigus koguti kokku 200 000 krooni. 1. detsembril 1936 võttis sihtkapitali tegevusest osa 2677 isikut, neist 197 naist. Korjanduse puhul saadeti välja 4615 korjanduslehte. Teise võistluskorjandusega püstitatud eesmärk muretseda laevale kaheksa kuuga relvad sai samuti täidetud. Sihtkapitali kolmas aktsioon – vanametalli kogumine – sai teoks aastatel 1937–1939. Võistluskorjandustega seoses annetati parimatele toimkondadele, abitoimkondadele ja kogujatele mälestuseks laeva kujutisega teenemärgid (pildil) ja vanametalli kogumise eest asjakohased rinnamärgid. 1940. aastal andis Allveelaevastiku Sihtkapitali komitee teatepulga üle 15. aprillil loodud Omakaitse Sihtkapitalile. Uue sihtkapitali juhatuses olid jällegi Johan Pitka ja Johannes Orasmaa.

Kaitseliidu Järva malevas oli 1936. aastal 2500 liiget, neist 93 reserv- ja kuus tegevohvitseri. Järva Naiskodukaitse ringkond koondas 31 jaoskonna ridadesse 1300 liiget. Malevapealik oli 1928. aastast kolonelleitnant Karl Prees ja Naiskodukaitse ringkonna esinaine Linda Eilart. Kodutütarde organisatsioonile pandi alus Lehtses Pruuna algkoolis 20. märtsil 1932. Neli aastat hiljem oli Järvamaal juba 54 kodutütarde rühma 1100 liikmega. Veidi vanem on Noorte Kotkaste Järva malev, millele pandi alus 1930. aastal Türil ja mille liikmeskond kasvas kuue aastaga 1000ni, lisaks 98 vanemat juhti. Järva noorkotkaste malev oli viie suurima hulgas. Järva kaitseliitlaste lemmikspordialaks oli laskmine. Paide laskespordiklubi 10. aastapäeval 1938. aasta mais sai maleva uues hoones vaadata näitust, kus oli väljas üle 600 eksponaadi. Külaliste tähelepanu köitsid relvade kohale paigaldatud tabamuspildid klubiliikmete parimatest saavutustest (pildil). Suur ja rikkalik oli relvakogu, aga uhked olid ka laskurite võidetud auhinnad, mida oli üle 400, nende hulgas August Liivaku riigihoidjalt kingiks saadud kullast taskukell ning Rooma ja Helsingi laskevõistluste auhinnad.

Kaitseliit omandas 1925. aastal krundi Toompea külje all Kaarli (praegu Toompea) tänav 8, millel paiknes kolm maja. 1911. aastal ehitatud elegantsele juugendstiilis kahekorruselisele kivielamule lisati 1928. aastal mansardkorrus ja selle kõrvale hakati ehitama Tallinna maleva maja (arhitekt Artur Perna, ehitusettevõtjad Reinhold Treubeck ja Villem Hanstein). Maja õnnistati pidulikult sisse järgmisel aasta 31. augustil. Kaarli tänava äärses hoones paiknesid maleva staap, õppe- ja klubiruumid ning krundi sügavuses kõrgete vertikaalakendega liigendatud võimla, keldrikorrusel olid 50 meetri pikkune siselasketiir, söökla ja veeremänguruum. Kahekorruselisele majale Kaarli ja Wismari tänava nurgal ehitati 1934. aastal peale veel kolm korrust. Tööd läksid maksma 70 000 krooni. Ümberehitatud hoones said endale ruumid Noorte Kotkaste peastaap koos Tallinna malevaga, Kaitseliidu Harju maleva staap, Naiskodukaitse keskjuhatus koos Tallinna ringkonnaga ja osa Kaitseliidu peastaabist. Lisaks valmis kaheksa elukorterit Kaitseliidu juhtivatele töötajatele.

Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide ajalooga seotud fakte, dokumente, fotosid, mälestusesemeid ja muud kogub ja talletab Kaitseliidu museoloog Tanel Lään (tel 717 9109 tanel.laan@kaitseliit.ee).

56

Kaitse Kodu! 6/2011


Kaitse Kodu! 6/2011

57


TÕNU JÜRGENSON Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna instruktor-matkajuht ja koolitaja (tonyjurgenson@gmail.com)

K

ui paar numbrit tagasi oli juttu piiritusel töötavast välipliidist, siis nüüd räägime gaasil ja bensiinil töötavatest matkapliitidest. Nende peamiseks erinevuseks võrreldes piiritusel töötavatega on (eriti gaasipliitidel) võimsus ja kasutamismugavus. Gaasipliitide tootjaid on palju, kuid matkagaasipliiti soetades soovitan teha valiku ainult nende sest, mille põleti kinnitub vindiga gaasiballooni külge, sest muude kinnituste puhul tekib paraku gaasilekkeid ja halva üllatusena võite leida kõige ebasobivamal hetkel ballooni tühja või rõhuta olevana. Kompaktsemad on pliidid, mille põleti ühendatakse otse balloonile, aga ebatasasel maastikul tekib nende puhul oht, et toiduvalmistamine lõpeb kogu kaadervärgi kummuli kukkumisega. Need pliidid, millel gaas tuuakse voolikuga põletisse, on maastikul kasutamiseks stabiilsemad. Gaasipliitide suurimaks miinuseks on see, et need ei toimi madala temperatuuri korral (gaasipliidi normaalne töötemperatuur saab otsa juba +5 ºC juures) ilma soojendamiseta ja vajadus külmas ballooni paljaste kätega soojendada teeb toiduvalmistamise tülikaks. Sellist laadi tõrkeid tekib mägedes harvemini, sest kõrguse kasvades suureneb ka balloonisisene rõhk. Bensiinil töötavad matkapliidid on tavaliselt kallid, aga nende püsikulu on madal ja välitemperatuur pole probleemiks. Võimsamad bensiinipliidid suudavad -35 ºC juures muuta liitri lund keevaks veeks 5–10 min jooksul (sõltuvalt tuule tugevusest). Tõrked tekivad siis, kui düüs tahmast ummistuma hakkab, aga selle häda saab puhastusnõela abil kiiresti kõrvaldada. Bensiinipliitidel on tavaliselt kaasas düüsid gaasi ja muude põlevate vedelike kasutamiseks. Seega on bensiinipliidi omanikul ühtlasi ka gaasipliit olemas. Bensiinipliitide puhul tuleb paraku arvestada suure põlemismüra ja ka sellega, et valmivat toitu ei tohi hetkekski järelevalveta jätta, sest pliidi võimsus on suur ja leegi tugevuse reguleerimise võimalus väike. Selline pliit töötab korralikult täisvõimsusel, ent kui hakata leeki nõrgemaks reguleerima, võib see kergesti kustuda. Püüan oma kirjutistes olla võimalikult erapooletu, aga ei saa siiski mööda tõsiasjast, et tehniliselt kõige paremini läbi mõeldud ja kõige töökindlamad on Primuse tooted. Ilmselt on põhjus selles, et ettevõttel on kogemust 120 aastat. Primuse pliite kasutasid juba Roald Amundsen (esimene inimene lõunapoolusel 1911) ja Sir Edmund Hillary (esimene inimene Everesti tipus 1953). Toidu kiireks valmistamiseks tulevad kasuks ka eriotstarbelised nõud, mis on valmistatud titaani ja alumiiniumi segust. Sellistel pottidel on põhja all leegipiiraja, mis hoiab kuumuse poti all ega lase sellel hajuda. Nende kasutamisel on gaasikulu 50% ja bensiinikulu 30% väiksem ning vesi läheb keema märkimisväärselt kiiremini.

58

Summary

Matka-aabits

Varia

Matkaja gaasi- ja bensiinipliidid

THE TRAINING CONVERSATIONS MUST MAKE THE MANAGEMENT CHAIN WORK Lieutenant Colonel Kajari Klettenberg, Commander of the Headquarters of Kaitseliit talks in his interview to Liivi Reinhold about the importance of the personal training models in the training of voluntary leaders. According to him, the platoon commanders and squad commanders are the most wanted. Even if people are assigned to that position, many of them lack knowledge or experience. For this reason it is necessary to find and train the people who are suitable to be commanders. The training plans are preceded by training conversations between the superior and subordinate. The training plans are necessary for the operation of the unit. If the structure operates according to the unified standards and people know what to do, the system will work as a whole. Pp. 8–10.

QUO VADIS, ERNA RAID? Lieutenant Lauri Teppo who participated in the international patrol competition Erna Raid, writes that the competition gives a lot of positive emotions but this most difficult military sport competition has its weaknesses. One problem is about the briefings in control points where the teams sometimes get different information. The problem has also been that all referees do not have a GPS (the clock of GPS should be the official clock of the contest) and for this reason, more time has to be spent on fixing the arrival time. Also the reconnaissance task should be changed. Pp. 18–19.

AFGHANISTAN TEACHES TO ENJOY THE LITTLE THINGS Anni Madisson, female member of Kaitseliit serving as a paramedic in Estcoy-12 evacuation team in Afghanistan says in her interview to Karin Kanarik that she would not go to the military service just to prove herself. Sergeant Madisson graduated from the Border Guard College. She finds the good team important at the mission and she calls her partners great. Before Afghanistan, Sergeant Madisson served as a peacekeeper in Kosovo. Pp. 22–25. Translated by Maarja Villandi

Kaitse Kodu! 6/2011


Tööd saab VALVUR Kaitseliit otsib valvureid üle Eesti Töö kirjeldus Kaitsta ja valvata valvekompanii valve ja kaitse alla antud valveobjekti ning tagada sellel asuva vara, isikute ja informatsiooni puutumatus ning turvalisus töölepingus, ametijuhendis ja valveobjekti tegevusjuhendis või nendega sarnastes dokumentides sätestatud korras Nõudmised kandidaadile • vähemalt keskharidus • vähemalt 19-aastane • kohtulikult karistamata • eesti keele oskus vähemalt kesktasemel (vastab keeleoskuse tasemele B2) • üldfüüsilise testi läbimine • töötervishoiu arstikontrolli läbimine • Kaitseliidu valveteenistuses töötava valvuri erialakursuse läbimine vastavalt nõuetele • valmisolek astuda Kaitseliidu tegevliikmeks Pakume • vahetustega graafikujärgset paindlikku tööaega • arenguvõimalusi ja tööalast väljaõpet • stabiilset sissetulekut • ajakohaseid töötingimusi ja varustust • sportimisvõimalust Tööle asumise aeg: kokkuleppel Töö tüüp: täistööaeg, palgatöötaja (vahetustega) Töötasu: alates 2,56 eurost tunnis Kontakt: Kontaktisik: Kaitseliidu peastaabi valveteenistuse juhataja Omari Askileiskiri e-mail: omari@kaitseliit.ee


Kaitse Kodu! nr 6 2011  
Kaitse Kodu! nr 6 2011  

Kaitseliidu ajakiri