Kaitse Kodu! nr 7 2024. a

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI

7/2024

SÕJASPORT –

HEA VÕIMALUS ÜHENDADA SÕJANDUSLIK HUVI RIIGIKAITSE VAJADUSTEGA

NAISKODUKAITSJAD KARASTUSID MEREVEES NOORED LÄKSID VAHETUSSE

LEIA

KAITSE KODU! INTERNETIST

https://issuu.com/kaitse_kodu

@kaitsekodu

www.facebook.com/kaitsekodu/

www.youtube.com/kaitseliiteesti

IMPRESSUM

KAITSELIIDU AJAKIRI

7/2024

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! Asutatud 11. septembril 1925

Väljaandja: Kaitseliit, ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas Tegevtoimetaja: Asso Puidet Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Kujundaja: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Sauga vald, Eametsa küla, Lennubaasi kinnistu, Pärnumaa 85001 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu www.instagram.com/kaitsekodu/ http://www.youtube.com/kaitseliiteesti Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada veebikeskkonnas https://tellimine.ee/est/kaitsekodu.

Kaitse Kodu! aastatellimus 2.99 eurot.

Trükk: AS Printall Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada.

Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40­leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal.

Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. 1993–1995 anti välja neli numbrit, 1995. aasta teisest poolest muutus ajakiri perioodiliseks. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 5000 eksemplari.

Kaanefoto: MIKK OTSAR

KAITSELIIT Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 28 000 vabatahtliku.

WWW.KAITSELIIT.EE

7/2024

3

SISUKORD

6 SÜNDMUS

Orkaan lõi turvatunde

8 INIMENE

Kristjan Laubholts – meedik nagu Rambo

14 KAITSELIIT Värbamise väljakutsed ehk Kuidas kuningas maakaitsesse kippus

18 SÜMBOOLIKA Tunne kamraadi embleemi 20 VÄLJAÕPE Reservväelase roll. Põhjanael 2024 22 VÄLJAÕPE Sõdurioskuste kursus nr 16 ehk Sinna ja tagasi 24 VÄLJAÕPE Snaiprivõistlus Saksamaal.

Kuidas Kirde maakaitseringkonna jahipistrikud teravust säilitavad

26 KOOSTÖÖ MREP 2024. Kogemusi USA South Dakota Army National Guardi lahingupioneeridelt

8

34 KOOSTÖÖ MILCOMP kui proovikivi, ja mitte ainult osalejatele 38 SÕJASPORT Admiral Pitka luurevõistlus 2024 Võrumaal:

„Keeruline on öelda, kas olen jõudnud meditsiini juurde tänu oma isikuomadustele või vastupidi, olen kasvatanud ennast nii, et sellesse maailma sobida.“

kerge kaotada, raske võita

42 SÕJASPORT Sõjasport – hea võimalus ühendada sõjanduslik huvi riigikaitse vajadustega

44 SÕJASPORT Kohtunikuna Põrgupõhjal: hea ettevalmistus ja toimiv meeskond tagavad edu

48 SÕJASPORT Põrgupõhja retk. Millest see koosneb? Kuidas seda teha? Kas üldse on vaja teha?

52 SÕJASPORT Peavalutablett militaarspordivõistluse korraldajale 54 MAAILMAPILK Suurte sõdade aeg 58 SÕJARAUD Toompea malevkonna SupPraMag 60 SÕJARAUD Spike SR – igamehe tankitõrjerakett!?!

62 ÜLEELAMINE Puu pikkupidi pooleks: miks, kuidas ja millega?

4

7/2024

26 Erinevalt Kaitseliidust, kus korraldame laskmisi tavaliselt mitu korda aastas, saavad South Dakota National Guardi liikmed enda laskeoskust lihvida enamasti vaid korra aastas suurõppuse raames.

AUTORID

AUTORID

64 MEDITSIIN „Appi-appi! Tulge appi!“ 66 NAISKODUKAITSE

Liina Riismaa: laia haarde ja suure südamega liider

68 NAISKODUKAITSE

JANEK HAAR Põhja-Tartumaa malevkonna teavituspealik Avatud silmade, külma närvi ning suurepärase jutustamisoskusega Janek haarab oma kirjutistes suurt pilti ja märkab ka tillukesi detaile.

Naiskodukaitsjad karastusid merevees

70 NOORED Noored läksid vahetusse 72 AJALUGU Kohusetundlik Juku ehk

INDREK JURTŠENKO Kirde maakaitseringkond, Viru maleva teabespetsialist Mees nagu multitööriist. Laulja, pedagoog ja kultuurikorraldaja.

Aga mitte ainult. Ka teabespet­ sialist, kes valdab ühtviisi võim­ salt nii kaamerat kui klaviatuuri.

kotkajuht Johann Tedersoo 120

77 MILITAARTURISM Soome Õhuväemuuseum Tikkakoskil –

sõjalennukite tiibade hääl saja aasta tagant

80 FILMIARVUSTUS Mitte ainult igav liiv ja tühi väli 82 RAAMATUARVUSTUS Mul ei õnnestu hästi tulistada, kuid hästi kirjutada võib isegi õnnestuda

MEMORIAM 83 INVeebel Kristjan Prii

72

TOOMAS ALATALU politoloog Toomas on õppejõud, poliitik, aja­ kirjanik ja tunnustatud tõvaloog.

Kaitse Kodu! veergudel toob ta suures maailmas ja poliitikas toimuva lugejatele lähemale.

KRISTJAN LAUBHOLTS Kirde maakaitseringkonna meditsiinispetsialist Kristjan teab lahingumeditsiinist kõike. Hea küll, päris kõike ei tea.

Keegi ei tea. Alati on võimalik midagi juurde õppida. Ja Kristjan on valmis õpetama. Seda, mida teab. Lugege ja õppige.

MARTIN ANDRELLER ajaloolane Metsavendluse uurimisele pühen­ dunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui soomukiga sõites.

JUKKO NOONI Männiku malevkonna teavituspealik Jukko teab, mis on tähtis. Tähtis on, et Kaitseliit oleks pildil. Just sellepärast ongi ta valmis näpis­ tama raasikese oma napist ajast ning kirjutama ajakirjale Kaitse Kodu!. Sellest, mis on tähtis.

KARRI KAAS Kaitse Kodu! peatoimetaja

ASSO PUIDET Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Arenenud õiglustundega. Oskab väga hästi kaastöölisi valida. Riigi varadega kokkuhoidlik. Kaarte ei mängi. Hästi distsiplineeritud, korralik ja taktitundeline. Võtab tihti osa pidustustest ja seltskondlikest koosviibimistest.

7/2024

5

SÜNDMUS

ORKAAN

LÕI TURVATUNDE Tänavune, juba 18. korda toimunud suurõppus Orkaan rullus üle Lääne maakaitseringkonna tavatult vara. Külma ja karmi novembrilõpu asemel tõusid võitlejad relvile juba septembri teises pooles.

Tekst: KAITSE KODU!

S

ellel on oma põhjus. „Et Orkaanist ük­ sustele võimalikult palju kasu võtta, et nad saaksid võimalikult palju tegevusi harjutada – drille, koostegevust ja nii edasi –, siis oli kõige mõistlikum see läbi viia varasügisel,“ selgitas väljaõppetsüklit analüüsinud Lääne maakaitseringkonna ülem kolonelleitnant Raigo Paimla.

oli osa harjutustest seotud Kaitseliidu partner­ organisatsioonidega, kellega koostöös viidi läbi ühiseid operatsioone kriiside lahendamisel.

See nüüd ei tähenda, et talvisest väljaõppest on loobutud. Ei, Paimla kinnitusel see kindlasti jätkub. Kuid juba teistel harjutustel. Paimla selgitas, et kui talvise väljaõppe eesmärk on harjutada lahingutegevust külmades tingimus­ tes, siis selleks ei pea tegema eraldi suur­ õppust, vaid seda saab teha väiksemas mahus ja erinevates treeninguolukordades.

Lahingumüra jagus mitmeks tunniks ka Vändrasse, kus õppuse stsenaariumi järgi eskaleerus konflikt sedavõrd, et Politsei- ja Piirivalveamet oma jõududega enam vasta­ sest üle ei käinud, mispeale saabusid toetava jõuna Kaitseliidu üksused.

Kui rääkida mahtudest ja ulatusest, siis, nagu tavaks, hõlmas Orkaan ka tänavu Pärnumaa, Lääne ja Saaremaa malevaid, mis paiknevad vastavalt neljas maakonnas – Pärnumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal.

Tõsi küll, arvestades, et viimase 12 kuu jooksul on ringkonna malevatel olnud palju väga suuri väljaõppeüritusi – eelmise aasta septembris Ussisõnad, kevadel Kevadtorm, lisaks ta­ vapärane väljaõpe –, otsustati Orkaan teha seekord veidi väiksemas mahus. Täpsemalt oli tänavuse Orkaani peamine väljaõppe­eesmärk harjutada oma kodukanti kaitsvate Kaitseliidu üksuste lahinguvalmiduse saavutamist. See tähendab, et mängiti läbi esimesi tegevusi pä­ rast võitlejatele kutsete saatmist. Nagu tavaks,

6

7/2024

Kuumemateks kohtadeks olid tänavu Kilingi­ Nõmme ümbrus ja Pärnu linnaruum, lask­ mised toimusid Kikepera harjutusväljal ning Potsepa karjääris.

Ühtekokku osales tänavusel Orkaanil üle tu­ hande inimese. Ja ehkki õppuse aktiivne faas toimus 21. ja 22. septembril, algas see juba nädala keskel, mistõttu oli Lääne­Eestis kogu nädala vältel liikumas tavapärasest enam Kaitseliidu masinaid.

Nagu Paimla märkis, on väga oluline, et saame harjutada õiges keskkonnas. Nii ollaksegi väga tänulikud kõigile kohalikele, kes lubavad õppusi läbi viia oma kinnistutel ja hoonetes.

Aga eks sellise õppuse õnnestumisel olegi väga suur roll kogu elanikkonna ja ühiskonna arusaamisel. „Lõppude lõpuks, milleks me seda üldse teeme – me ei tee lihtsalt selleks, et tahame harjutada, vaid selleks, et Eesti oleks parem ja turvalisem paik,“ toonitas Paimla.

MARGIT KAUR

SÜNDMUS

7/2024

7

INIMENE

KRISTJAN LAUBHOLTS

MEEDIK NAGU RAMBO Kord juhtunud Kristjan Laubholtsil kodus selline ootamatu olukord, mis vajas kohest kirurgilist sekkumist.

Nõel ja niit on ju kodus olemas, seega mõeldud ja tehtud. Paari pistega õmbles Kristjan oma veritseva vasaku käe haava kinni. Umbes täpselt nagu Rambo.

Tekst: LIIS AMBOS, vabatahtlik autor

S MAARIT PUUSIK

ee pole ka mingi ime.

Kristjan, kelle ellukutsutud meditsiiniteemaline kooli­ tussari „Viru veri“ tunnistati Kaitseliidu läinud aasta teo tiitli vääriliseks, töötab igapäevaselt Rakvere haiglas, kuhu ta asus tööle pärast õenduse põhiõppe teise kursuse kirurgiapraktikat. Põhiliselt on Kristjan töötanud erakorralise meditsiini osa­ konnas, alguses abiõena ning praegu intensiivõendusele spetsialiseerunud õena.

Pärast põhiõppe läbimist olevat Kristjan naljatanud: „Kuigi emal jäi soovitud tütar saamata, sai vähemalt ülejäänud pere endale õe.“ Paar aastat on ta tegutsenud ka operatsiooniosa­ konna õendusjuhina ning COVIDi kriisi ajal haigla kriisijuhina.

KRISTLIN KÕRGESAAR

ÕDE, AGA MITTE TÜTAR

Juba lapsepõlves tundis Kristjan, et teda huvitab meditsiin ja kõik, mis sellega seotud. Tema enesearengu valikud, hobid ja tulevikumõtted olid seotud unistusega töötada tulevikus tervishoiu valdkonnas. „Keeruline on öelda, kas olen jõudnud meditsiini juurde tänu oma isikuomadustele või vastupidi, olen kasvatanud ennast nii, et sellesse maailma sobida,“ tõdeb ta.

2023. aasta novembrist töötab Kristjan palgalisena ka Kirde maakaitsering­ konna meditsiinispetsialistina. Enne seda oli ta umbes viis aastat Viru male­ va vabatahtlik meditsiinipealik, kelleks sai eelkäija Heiko Porvali soovitusel.

Vabatahtliku meditsiinipealikuna jagas ta oma eesmärgid kolme suurde valdkonda. Esiteks oli talle oluline, et kui ta ise lahinguväljal viga saab, oleks keegi, kes suudaks teda aidata. Kristjan hakkas otsima ja looma võimalusi koo­ litada uusi meedikuid ning täiendada olemasolevate oskusi ja teadmisi.

Teiseks eesmärgiks oli hoolitseda maleva meditsiinivarustuse eest. Tänu sellele muutus kontroll ja aina pare­ mate väljaõppevahendite hankimine järjepidevaks. Kolmandaks kavatses ta muuta meditsiini nähtavamaks ja atraktiivsemaks, mis õnnestus tänu maleva ja ringkonna koolitatud vaba­ tahtlikele meedikutele ja uuendatud varustusele. Esialgu ulmelisena tundu­ nud mõtted õnnestusid järjepideva töö ja eesmärkide seadmisega.

IGAMEHE MEDITSIINIÕPE

2023. aastal võis Kristjan enesega rahul olla, et tal on õnnestunud teha meedikutele väljaõpet, pealegi väga spetsiifilistel teemadel. Edasi aga proovis ta leida väljundit, kuidas meditsiiniväljaõpet mitmekesistada ning anda neid teadmisi edasi ka mittemeedikutele. Reeglipäraselt on meditsiiniväljaõpe kättesaadav peamiselt nendele, kes on planeeri­ tud või juba määratud mingil tasemel meediku ametikohale, ja enamasti on see õpe üpris kallis.

Kristjani ellukutsutud „Viru veri“ an­ nab aga kõikidele Kaitseliidu liikmetele võimaluse osaleda meditsiinivälja­ õppes väikeste ampsude kaupa, olene­ mata varasemast kogemusest. „Viru vere“ meditsiinisarja kohtumised on enamasti nädala sees kord kuus õhtuti, et kõigil huvitatutel oleks või­ malik seda oma tegevustesse mahuta­ da. Keskmiselt on ühel paaritunnisel kohtumisel 20–30 osalejat ja kokku on koolitust saanud ligikaudu viissada osalist.

Kokkusaamistel on räägitud hamba­ traumadest, PPA meditsiinisüsteemist, erakorralisest amputatsioonist, Ukrai­ na sõja õppekohtadest, TCCC uuendus­ test ja paljust muust. Teemad on olnud väga erinevad ja osalejate seas on nii pidevaid kohalkäijaid kui üksikute teemade kuulajaid.

Haiglas ja Kaitseliidus töötamise kõrvalt on Kristjan pidanud oluliseks harida meditsiiniteemadel ühiskonda

7/2024

9

INIMENE

„VIRU VERI“ laiemalt. Selleks on ta perega loonud väikeettevõtte Corulus Edendamine OÜ, mille tegevuseks on peaaegu kõik, mida võib seostada meditsiiniga – esmaabikoolitused, töötoad lastele ja täiskasvanutele ning projektipõhised väljaõpped.

NOORED SÜDAMES

Isegi kui Kristjan parajasti medit­ siiniga ei tegele, on ta mõttes ja südames ikka kaitseliitlane. Talle meeldib nii maastikul mütata kui ka õppeklassis uusi teadmisi omanda­ da. Väga aktiivse noortejuhina peab ta oluliseks tegeleda järelkasvuga, et oleks, keda soovitada järgmisena näiteks meditsiinivaldkonna juhiks.

Meedikuna on tema südameasi, et noored oleksid pädevad esmaabiand­ jad ning leiaksid väljundeid vastavalt oma oskustele.

2024. aastal oli Kristjan 25­liikmeli­ se meditsiinimeeskonnaga tagamas esmaabi noorte suurlaagris Spekter, kus koos korraldajatega oli ligi 1200 osalist. Ta julgeb väita, et paljud noo­ red on tänu kvaliteetsele ja mitmekesi­ sele väljaõppele väga paljudes vald­ kondades pädevamad kui keskmine kaitseliitlane või naiskodukaitsja.

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde orga­ nisatsiooni liikmetena on tema Kunda Tulikivi rühma noored varakult kindla käega õigele teele suunatud. Kristjan on kindel, et igaüks neist leiab tulevi­ kus just selle teema ja valdkonna, mis paneb tema silmad särama.

Kõige olulisemaks peab Kristjan kvaliteetaega oma perega, mis annab võimaluse ennast laadida ja mõtteid kõigest muust eemale saada. Koos aktiivse abikaasaga leiavad nad oma suure pere tegemistes sageli tasakaalu nõnda, et kolm väikest last on Kaitse­ liidu ja noorteorganisatsiooni sünd­ mustel kaasas. Tihtipeale on kuskil metsa all naiste ja meeste vahel jooks­ mas ning „manöövreid“ tegemas pisi­ kesed riigikaitsjad, keda isa naljatledes minikodukotkasteks nimetab ning kes tema jälgedes kasvavad kindlasti sama aktiivseteks ja eesmärgikindlateks kodanikeks.

10

7/2024

MIS, KUS JA KELLELE?

Mis see „Viru veri“ siis täpsemalt on, kas mingi müstiline veregrupp, mis voolab Viru maleva liikmete veresoontes ja raputamise peale ei värise, või midagi käegakatsutavamat?

Tekst: KRISTJAN LAUBHOLTS, Viru maleva meditsiinipealik

Koolitussarja eesmärk on võimalikult mitmekesiselt käsitleda tervishoiu­ valdkonda üleüldiselt ja anda nii esimest korda meditsiinist kuulnud noorele kui ka kogenud meedikule võimalust täiendada oma silmaringi ja oskusi. Vaatame siinkohal ajas tagasi ning teeme kiire ülevaate teemadest, mida on väljaõppes käsitletud alates 2023. aastast, kui väljaõppesari alguse sai.

MITTE AINULT TEOORIA

Esimene kohtumine oli seotud kam­ paaniaga „Stop the bleed“ ehk „Peata verejooks“. Praeguseks on see kam­ paania Põhja­Eesti Regionaalhaigla ja

Kaitseväe Akadeemia eestvedamisel hulgaliselt tuntust kogunud, aga siis olid sellest kuulnud vähesed. Tegu on Ameerika kirurgide liidu loodud kiirkursusega, mille eesmärk on anda inimestele praktilised oskused verejooksu peatamiseks. Militaar­ maailmas ei ole selles midagi erilist, aga see oli väga hea viis, kuidas värskendada võitlejate MK­1 kasu­ tamise oskust ning populariseerida meditsiinioskuste õppimist.

Kuuli­ ja killuhaavad, purskav kunstveri ning erinevad matkevahendid andsid tõuke, mida oli vaja sarja loomisega tõestada. Osaliste huvi oli nii suur, et samal päeval pidime instruktoreid juur­ de otsima ning kolima osa õppuritega praktiliste harjutuste ajaks staabi koridori peale.

Veel oleme kiirabi brigaadijuhi ja EST­USAR varingupääste meeskonna liikme Luigi Oolma käe all käsitlenud varingu alla jäänud kannatanu jäseme

erakorralist amputatsiooni sõja­ ja katastroofitingimustes. Esialgu tutvusime päästemeeskonna iga­ päevatöö telgitagustega ning nende väljaõppe ja õppustega. Värskelt Türgi missioonilt tagasi saabunud koolitajailt saime kuulda, kuidas toi­ mus seal päästemeeskonna töö ja kui karm on tegelik reaalsus. Kohtumine lõppes praktilise harjutusega, kus iga osaleja sai soovi korral proovida amputatsiooni teostamist erakor­ ralises situatsioonis. Olime kohale toonud kõikvõimalikud vahendid ning põhiatraktsioon, täispikkuses seajalg, lühenes sentimeeterhaaval, kuni seda polnud enam võimalik lühemaks amputeerida.

STRESS MAHA

Sama tähtis kui erinevad ekstreem­ sed võtted ja olukorrad on ka vaimne tervis. Sellest oli lektorina rääkimas 1. jalaväebrigaadi psühholoog leitnant Sander Murumaa. Põhifookuses oli stress – nii kodus kui ka lahinguväljal.

ASSO PUIDET

M

ingis mõttes võiks öel­ da, et tegu on müstilise väljaõppesarjaga, sest minu teada pole varem kus­ kil mujal midagi seesugust tehtud. Kuid samal ajal on see käega­ katsutav, sest kõikidel organisatsiooni liikmetel on võimalus selles osaleda.

INIMENE

INIMENE Õpiti, mida üldse tähendab stress, kuidas see väljendub ning kuidas see enda kasuks tööle panna. Samuti seda, kuidas reageerida ning aidata kedagi, kes ei tule enam iseendaga toi­ me. Lõpetuseks õpiti tundma stressi maandamise erinevaid võtteid.

Hea ja lihtne viis on näiteks kastihin­ gamine: hinga 4 sekundi jooksul läbi nina aeglaselt ja sügavalt sisse, hoia 4 sekundi jooksul hinge kinni ning hinga 4 sekundi jooksul läbi suu aeglaselt välja. Tehes mõned minutid sellist hin­ gamist, saab märgatavalt parandada oma toimetulekut stressiolukorras.

Kuid meil on ka traumavaldkondi, mida väga tihti ei käsitleta, olgugi et õnnetusi tuleb samuti sageli ette. Üks selliseid on hambatraumad. Tänu Rakvere haigla ravijuhile ja Rakvere hambapolikliiniku hambaarstile dr Liis Otstavelile saime teada, kuidas tulla toime erinevate hambatraumade ja ­valudega ning mida saame ise, ilma hambaarstita ära teha.

Alustasime kiire kokkuvõttega hammastega seotud anatoomiast ja

füsioloogiast, et paremini mõista käsit­ letavaid probleeme. Kuulajad tutvusid erinevate haigustega, mis põhjustavad hambavalu, ning enamik oli üllatunud, et hambavalu võib tekkida hoopis muude probleemide tõttu. Lõpuks tutvusime võimalustega, mis meil on siis, kui trauma tekib piiratud ressurs­ sidega sündmuskohal, ja traumahaige käsitlemisega maksimaalselt MK­3 seljakotis olemas oleva varustusega.

Siinkohal tahan välja tuua Tervisekas­ sa loodud väga head trükist „Hamba­ traumad“, soovitan kõikidel lugejatel sellega veebis tutvuda.

ÜHENDAV LÜLI

Et kaitseliitlane ei oleks kaitseväe­ süsteemis võõrliik ning mõistaks paremini seda, kuhu ta plaanides paigutub, on meid abistanud Tapa sõjaväelinnaku meditsiinikeskuse ja ROLE 2 vanemõde leitnant Kristy Kal­ mus ning vanemparameedik vanem­ seersant Martin Mooses, kes tegele­ vad reservväelaste evakuatsiooniketi väljaõppega ning vastutavad eva­ kuatsioonimasinate eest. Kohtumise teemaks oli 1. jalaväebrigaadi ROLE 2 ehk Kaitseväe välihaigla võimekuse

tutvustamine ning aruteluks eva­ kuatsiooniketi toimine alt üles läbi Kaitseväe silmade. Liikmed, kes puu­ tuvad kogu evakuatsiooniketi planee­ rimisega vähem kokku, said ülevaate suuremast pildist ning täpsemalt aru, kuhu nad paigutuvad.

Tõenäoliselt kannab see kohtumine tulevikus kõige enam vilja, sest lek­ toritelt saime tagasisidet, et sellises stiilis kohtumisi ning väljaõpet peaks tegema rohkem, siis suudame üksteist paremini mõista ja toetada.

Kuid et mitte jääda liiga tugevalt kinni Kaitseväe süsteemi, sai „Viru verele“ esinemiskutse ka Kaitseliidu peastaa­ bi meditsiiniohvitser kapten Diana Vänt, kes tutvustas vabatahtlikele kogu Kaitseliidu meditsiinikorraldust.

LÄHEB HOOGA EDASI

Järgmine põnev kohtumine toimus PPA arenduseksperdi vanemkomissar Heiko Porvali eestvedamisel. Tutvusi­ me lähemalt, kuidas on meditsiin or­ ganiseeritud PPAs, milliseid vahendeid ja protseduure kasutatakse. Saime võimaluse piiluda nende väljaõppe telgitagustesse ning näha, millisel tasemel oskustega on PPA ametnikud alates patrullpolitseinikust kuni kiirrea­ geerijani.

Kaitseliitlastele pakkus kogu kohtumi­ ne meeldiva üllatuse, sest teeme ju pi­ devalt PPAga koostööd ja saime nüüd kinnitust, et ka nendel on võimalik meid meditsiiniga aidata ning vajadu­ sel mõistame üksteise keelt.

Lisaks eelkirjeldatule oleme „Viru verel“ käsitlenud väljaõppemulaažide kasutamist, meditsiinivahendite ja ­aparaatide kasutamist, NATO meditsiiniabi tasemeid, maakonna meditsiinivõime kaardistamist, vete­ rinaarmeditsiini, MEDEVACi masinate tutvustust, sidumistehnikaid, TCCC uuendusi ja Ukraina sõja õppekohti, samuti teinud mõned üksusespetsiifilised väljaõpped.

MAARIT PUUSIK

Ja alles hiljuti, septembri lõpus toimu­ nud kohtumisel olid põhifookuses haa­ vad. Vaadati lähemalt, kuidas erinevaid haavatüüpe käsitleda ja millised on nen­ de paranemisfaasid. Tutvuti õmblusteh­ nikatega ning prooviti kõik võimalused ise kohapeal mulaažidel järele.

Kindlasti ei jää seegi õppepäev sarja viimaseks. Kes soovib osaleda järgmisel õppepäeval, ükskõik kas kuulajana või, miks ka mitte, mõne teema tutvustajana, andke endast teada e-kirjaga kristjan.laubholts@kaitseliit.ee.

JANEK HAAR

VÄRBAMISE VÄLJAKUTSED

EHK KUIDAS KUNINGAS MAAKAITSESSE KIPPUS Täiemahulise sõja puhkedes Ukrainas vallandusid Kaitseliidu malevates seninägematud värbamistalgud, mis panid surve alla institutsiooni kõik tasandid palgalistest kuni vabatahtlikeni. Milliseid vastuolusid ja proovikive need protsessid endaga kaasa tõid ja mida olukorrast õpiti?

Tekst: JANEK HAAR, Põhja-Tartumaa malevkonna teavituspealik

14

7/2024

kaitseliit

24.

veebruar 2022 on nii Euroopa kui ka kogu maa­ ilma ajalukku kirjutatud suurte ja veriste tähtedega. Kui selles kuupäevas üldse midagi positiivset näha, siis on selleks ehk tõdemus, et lõpuks heitis maailm kauaks näkku soonitud roosad prillid eest ning sai kogeda reaalsust. Endise idabloki vara­ semad heietused said heaoluühiskonna silmis paraku tõsiseltvõetavaks alles mõõtmatute inimkannatuste hinnaga, pärast agressorriigi jõhkrat ja süüdi­ matut jõudemonstratsiooni Ukraina kõri kallal.

Kulissidetaguste looride langedes saime esimese šoki järel otsa vaadata Euroopa kaitsevõime tõsistele puudu­ jääkidele. Aastakümneid kestnud uinutav heaolu oli viinud selleni, et osa riikide armeed olid kokku kuivanud marginaalsete arvudeni. Nüüd hakati desarmeerimisprotsesse meeleheit­ likult peatama ja vältimatu vigade parandusega tegelema.

MALEVAD KUI VÄRBAMISPUNKTID

Ka Eesti reageeris ohunäitajatele resoluutselt ning kohalikud riigi­ kaitsestruktuurid väljusid kiiresti oma tavarutiinist, alustades sõjaliste võimete ülevaatamist ja kiireloomulist täiendamist. Kaitseliit sattus olukorda, kus ühiskonna ootuspärane kaitsetahe jõudis meeletu inimhulgana malevate uste taha ning personaliosakonnad asusid menetlema tohutut hulka uusi liitumisavaldusi.

Mõne aktiivsema piirkonna allüksuse liikmeskond võis kasvada lausa mitme­ kordseks ning sellest kujunes Kaitse­ liidu malevatele ja malevkondadele tõsine proovikivi. Värskete liitujate võimete amplituud oli mastaapne. Saa­ bujate hulgas oli inimesi, kes vajasid esmast sõdurioskuste väljaõpet, aga ka neid, kellele tuli leida üksuses sobiv ametikoht vastavalt tema auastmele, spetsialiteedile või sõjaväelisele kvali­ fikatsioonile.

Muidugi mõjutas uus olukord ka malevkondade, üksikkompaniide või üksikrühmade väljaõppeplaane ning sundis kiiresti rakendama meetmeid plaanitud tegevuste ümberkorralda­ miseks. Kui tavaliselt on uue liikmes­

konna värbamine üksusesse üsna visa protsess, siis nüüd järsku oli suur ko­ gus „toormaterjali“ täielikus voolimis­ valmiduses oma etteastet nõudmas.

Võib uskuda, et nii malevate kui malevkondade vastuvõtukomisjonid tõdesid kohe, et selline liitumislaviin ei saa kesta kaua ja et nii mõnedki emotsioonidest üle laetud tormlejad loobuvad ilmselt peagi oma võitlus­ ambitsioonist, aga võimalust pidi siiski pakkuma kõigile ja kohe.

MAAILMADE KOKKUPÕRKED

Kaitseliit kui läbilõige ühiskonnast tõi kokku väga erinevat kontingenti – noori ja vanu, haritlasi ja spetsialiste, firmajuhte ja lihttöölisi ehk paljude eluvaldkondade või tööalade esinda­ jaid. Uusriigikaitsjate mõttelaad ei olnud aga alati üksuse võitlusmoraali kergitava toimega ning väljendus mõ­ nikord liigagi sotsiaalsel tasandil. Kui tavapärase liitumisintensiivsuse korral integreeruvad uued inimesed Kaitse­ liidu põhiüksusega suhteliselt valutult, siis nüüd oli kontsentratsioon pöörd­ võrdeline ning korraga tuli toimetada paljude erinevate arvamuste, maailma­ vaadete, paraku ka väljaarenenud isiklike egodega.

Leidus neid, kes täpselt teadsid valjult kommenteerida, mida kõike riigikaitses valesti on tehtud või tehakse, aga ka selliseid, kes püüdsid kohe allüksust oma nägemuse järgi ümber korralda­ ma hakata. Õnneks polnud selliseid juhtumeid palju, kuid siiski tekitasid need piisavalt frustratsiooni, vajasid selgitustööd või liigselt domineeriva minapildi mahasurumist. Mõni kuulas, aga ei kuuletunud, teine kuuletus pike­ malt kuulamata.

Keerulisemad isiksused, kes tsiviilelus on harjunud juhtivatel või olulistel ametikohtadel korraldusi jagama, võisid hetkega sattuda alluvussuhtesse endast palju nooremate või tsiviil­ positsioonilt nõrgematega. Mõned ei suutnudki sellise nende jaoks tagurliku olukorraga toime tulla, näitamata välja ülekohtust kriitikat või pahameelt läbi­ viijate ja instruktorite vastu.

Mõneti oli näilise positsioonilanguse turbulentne mõju kõrgele enese­

hinnangule mõistetav, sest selline olukorrast tingitud ümberkehastumine nõuabki ilmselt väga head kohane­ misvõimet ja enesekontrolli ning on iseloomulik vaid väga tugevatele natuuridele. Võimalik, et osal juhtudel püüti sellise käitumisega peita hoopis sisemist sõjapaanikat või kompen­ seerida oma oskamatust. Kõik see aga tekitas õigustatud küsimuse, kuidas käituvad sellise eripäraga isikud reaal­ ses kriisis ning kas lõpptulemusena on keerulised ja allumatud natuurid allüksuse toimimisele toeks või hoopis koormaks. Ja kui kriitika või kaeba­ miste teele asutakse juba esimeste kohtumiste järel, siis millised on üldse edaspidise usaldusväärse koostöö perspektiivid? Ühe tegusa üksuse vältimatuks eelduseks on eri tasandite hea mees­ konnatöö, mis aga nõuab selle liikme­ telt väga kindlaid isikuomadusi ja ette seatud kriteeriumite täitmist. Paraku sellised põhimõtted kõikidele ei sobi ega peagi sobima.

Igaühel on mõistlik varakult läbi mõel­ da oma võimete kohane kriisikäitumi­ ne, mille tulem oleks maksimaalselt ratsionaalne nii panustaja lähikondlas­ tele kui ka riigile laiemalt. Piisavalt on peetud arutelusid ja jagatud selgitusi laiapindsusest ning sellest, et see ei pea tingimata väljenduma relvaga maastikul manööverdava võitlejana, vaid riigikaitsesse saab edukalt panus­ tada ka võimaldaja või võimendajana.

Juurdunud dogmad tuleks seega igal ühiskonna liikmel enda jaoks põhjali­ kult läbi analüüsida, arvestades oma isikupära ning kõiki protsessiga kaas­ nevaid võimalusi ja vastuolusid.

TERAVAD PROOVIKIVID

Instruktorid ja koolitajad sattusid eneselegi ootamatult psühholoogide ja sotsiaaltöötajate rolli. Suure kaootilise inimhulga diferentsiaalsuse tasakaa­ lustamine ja arusaamade ühtlustamine oli improviseeritud saavutus, mida üheltki kursuselt pole võimalik õppida.

Eelkõneldule lisaks sattus militaar­ maailma noorvõitlejaid, keda tuli juba esimesel kodust eemal oldud korral lohutada, ja neidki, kelle füüsis maas­ tikuharjutuste pingutusele kiiresti alla vandus. Praeguseks on reaalelu sõel 7/2024

15

KAITSELIIT

oma õiglase valiku teinud, eksiarva­ mustes seiklejad on sõjamehe elust taandunud. Siiski püsib suurem osa viimase laine liitujatest kindlalt rivis, on äärmiselt motiveeritud ning tublid.

jäik lähenemine omakorda võinuks valmistada inimestele pettumust või sundida neid Kaitseliiduga liitumisest sootuks loobuma, seetõttu vajasid kõik osapooled hädavajalikku kompromissi.

Kogu allüksuse vaates oli aga tegemist erakordse kogemuse ja praktikaga. Tek­ kisid järeldused, täiendati tegevusplaa­ ne ning jagati omavahel kogemusi. Järg­ mistel kordadel suudetakse toimetada kindlasti juba targemalt ja tunduvalt efektiivsemalt. Kiirustada tuleb aegla­ selt, igasugune õhinapõhine tegutsemi­ ne peab olema välistatud ja kiirkorras kokkuklopsitud kooslused võivad viia kogu allüksuse arengu külglibisemisse või tuua kaasa kõige ootamatumaid tagasilööke. Selliseid olukordi tuleb võimalusel tulevikus vältida.

Nüüdseks loodud uus mõiste sõjaaja malevkond võimaldab maakaitsekom­ panii struktuuri sekkumata kaasata plaanidesse lisarühmi või täiend­ võimeid ning võiks saada tulevikus alternatiividest kõige vähem valusaks standardiks isikkoosseisu pealekasvu tagamiseks.

Pealegi tõi isikkoosseisude järsk suurenemine kaasa ka mitmesugu­ seid tehnilisi, administratiivseid ja bürokraatlikke vastuolusid. Senised ellukutsutud maakaitseüksused olid kindlalt struktureeritud ning varustus­ tabelite järgi vahendite ja relvastusega kaetud, aga liikmete massiline lisandu­ mine nõudis varustamismudeli kiiret ümberhindamist. Ühele standardüksusele ette antud kvoot oli selgelt piiritletud ja isikkoos­ seisude nii kiire mitmekordistumisega polnud senistes plaanides keegi arves­ tanud. Kuna valdav osa uusliikmetest oli oma kodutöö põhjalikult ära teinud ja soovis riigikaitsesse panustada just oma piirkonnas või oma sõpruskonna hulgas, siis langes ära ka lahendus­ variant suunata neid mõnda teise malevasse või üksusesse.

LAHENDUSTE OTSINGUD

Ootamatult tekkinud olukord vajas perspektiivis pretsedendi loomist, mis kohe ja ka tulevikus võimaldaks piirkonnapõhiseid liitujaid paigutada nende soovitud üksustesse.

Erinevad piirkonnapõhised lähenemi­ sed võimaldaksid esmapilgul allüksusi küll paremini lahinguruumi sobitada ja nende koduväljaku potentsiaali ära kasutada, aga samas muutuks maa­ kaitse haldamine ja üksustest ülevaate saamine palju keerulisemaks ning töömahukamaks nii peastaabile kui ka kohalikule maakaitseringkonnale. Liiga 16

7/2024

TÖÖ JÄTKUB

Ühiskonnas on kuulda ka rohkelt sig­ naale nendelt, kelle praegune elukor­ raldus erinevatel põhjustel ei võimalda kuuluda Kaitseliitu või osaleda reserv­ õppekogunemistel, aga kes reaalse sõjaohu tekkides soovivad kindlasti relv käes koos teistega rivvi astuda.

Seda kõike peame suutma hallata põhiüksuste tegutsemise taustal, ilma et omade lahinguvõime langeks või sõjaplaanide täideviimine kannataks.

Kuidas hakkab toimuma massiline uus­ liitujate esmane taustakontroll, kuidas nende formeerimine, varustamine ning väljaõpe, seda mudelit koostööna praegu katsetatakse. Seega kujunes päriselu peaproov kasulikuks õpitoaks ning usume, et oleme nüüd asjadeks oluliselt paremini valmistunud kui enne kurjatoonud 2022. aastat.

Kui suurele värbamislainele lisada juurde veel 2023. aasta suurprojekti Ussisõnad reservväelaste täiendüksu­ sed, siis saavutas nii mõnigi varasem üksikkompanii inimhulgalt „pataljon miinusega“ ekvivalendi, mis allük­ sustelt endilt nõuab nii orgaanilise juhtimiselemendi kui ka käsuliinide olulist täiendamist.

Ka selle kõigega aktiivselt juba tege­ letakse ning lähitulevik näitab, kas ja millise rolli võiksid uued struk­ tuursed muutused sõjaaja malev­ konna baasil riigikaitse arengukavas edaspidi omandada. Kindel on aga see, et vabatahtlikult ei tohi kunagi takerduda pseudoprobleemidesse või olmebürokraatiasse, mis devalveeriks usku ja motivatsiooni riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks näiteks Kaitse­ liidu ridades.

JANEK HAAR

SÜMBOOLIKA

TUNNE KAMRAADI EMBLEEMI Kas sina tead, mida ja miks on kujutatud sinu üksuse embleemil?

Või mõne sinu võitluskaaslase omal? Ei tea? Pole lugu, nüüd saad teada.

Tekst: MARKUS SAKSATAMM, faleristikahuviline

1. PÄRNUMAA MALEVA LINNAKAITSE ÜKSUSE embleemi

kesksed detailid on Pärnu vapp ja mõõka hoidev merikotkas, kohalikul rannikul elutsev lind. Mõõk sümboliseerib kaitset ja kaitsetahet. Tähed L ja K viitavad sõnale linnakaitse ja ülaservas olev kiri PÄRNU üksuse asukohale. Embleemi tumehall osa sümboliseerib kivist linnakeskkonda, kus üksus põhiliselt paikneb ja tegutseb.

2. PIIRIKAITSE MALEVKONNA embleemil on kasutatud kolme põhivärvi: sinist, musta ja valget, mis viitavad Eesti riigi- ja rahvusvärvidele. Lisaks tähistab must ohuolukorda ja selle lahendamiseks vajalikku vastupidavust; sinine on usu ja hea tahte tunnusvärv; hõbedane (valge) märgib tarkust, ausust ja ustavust.

Embleemi ülaosas olev sinine kolmnurk sümboliseerib Termopüülide lahingut. Eesmärgiks on luua side Termopüülide lahingu ning Eesti Vabadussõja murdelahingute vahel, sümboliseerimaks võitlusi, kus väikesearvulised väeüksused sõdivad edukalt ülekaaluka vastase vastu.

Embleemi südamiku moodustab Eesti Vabariigi piirimärk, mille ülaosas on Sparta kiiver ja keskel vintraudsed püssid, väljendamaks Eesti riigi kaitsmise ideed, piirikaitsjate valvsust ja reageerimist mistahes vaenulikkusele riigipiiril.

18

7/2024

SÜMBOOLIKA

3. KIRDE MAAKAITSERINGKONNA LUURERÜHMA embleemil on kujutatud hunti – looma, kes sümboliseerib hästi kaugluure olemust. Vapilooma peas olev Sparta stiilis kiiver viitab vastava kaitseringkonna üldembleemile, millel viidatakse nii Termopüülide kui ka Sinimägede lahingutele ehk ajaloosündmustele, kus väikesed väeüksused on peatanud ülekaaluka vastase.

4. SAKALA MALEVA LEMBITU ÜKSIKKOMPANII embleemil on kujutatud võitlusvalmis vapsikut. Vapsik ründab looduses üksnes enesekaitseks või siis, kui tema pesa ähvardab oht. Sama võib öelda ka Lembitu üksikkompanii kohta – nad ei tõsta asjata relvi, ent on iga hetk valmis oma maad kaitsma.

5. TALLINNA MALEVA MEREDIVISJONI embleem on tule-

tatud üksuse lipu südamikust. Merendusliku üksuse tugevat liitu tähistava ankruketiga ümbritsetud sõõri külgedest eenduvad kaldakindlustused, millevahelise läbipääsu sulgeb kaitsetahet ja võitlusvõimet sümboliseeriv mõõk.

7/2024

19

VÄLJAÕPE

RESERVVÄELASE ROLL

PÕHJANAEL 2024 Septembris toimus Tallinna, Harjumaa ja Raplamaa territooriumil esmakordselt Põhja maakaitseringkonna õppus Põhjanael. Õppusele oli kutsutud ligi 500 reservväelast maakaitserühmadest.

Tekst: nooremleitnant KRISTLIN KÕRGESAAR, Põhja maakaitseringkonna CIMIC-ohvitser

U

ssisõdalastest osalesid seekord õppusel vaid juhtkon­ nad – rühmaülemast jaoülemani. Täpselt samas koos­ seisus nagu 2023. aasta õppusel Ussisõnad. „Rühmi me ei lõhu ja üritame seda koosseisu hoida olene­ mata erinevatest ettepanekutest. Rühm on see, mis peaks jääma nii, nagu olete treeninud. Sealt peab tekkima ka võrgustik, kes üksteist tunnevad. Nüüd on meil loodud sõjaaja malevkonnad ja teie kuulute nende juurde. Juhtimisstruktuur

20

7/2024

on äärmiselt oluline,“ kinnitas õppuse avakõnes Põhja maa­ kaitseringkonna ülem kolonel Tarmo Luhaäär reservväelastele. Õppuse eesmärk oli tundma õppida oma juhtimisstruktuuri ehk malevkonda, saada täiendav väljaõpe, tutvuda kaitsta­ vate objektidega oma vastutusalas ning koostada koos­ töös nende objektide omanike ja vastutajatega objektidele väekaitseplaanid.

Koostatud plaanid vaatab ringkond üle ja tutvustab ka objekti omanikele, et ettepanekud saaks ellu viia. Suurem eesmärk on see, et Põhja maakaitseringkonna vastutusalas on julgeolek tagatud!

MEHITATUS 108 PROTSENTI

Lisaks reservväelastele oli Põhja maakaitseringkonnas õppusel väljas 13 sõjaaja malevkonda ligi 200 Kaitseliidu ja Naiskodukaitse vabatahtlikuga, kes vastutasid reservväelas­ te väljaõppe ja tagalatoetuse eest. Ka võrgustikud kaasati oma rollides.

Malevkondade juhtkondadele algas õppus juba varem – va­ litud objektide omanikega tuli kokku leppida objekti külastus ja ülevaatamine. Oma reservväelastele ja vabatahtlikele tuli leida oma piirkonda majutus ja õpperuumid ning luua kontakt kohaliku linnaosavalitsuse või siis kohaliku oma­ valitsusega. Ühe laua taha pidid õppuse jooksul jõudma sõjaaja malev­ konna juhtkond, naiskodukaitsja, kohalik omavalitsus, politsei, pääste, olemasolul kohalik kriisitark ja linnaosa­ des ka munitsipaalpolitsei. Sellega sai enamik malevkondi väga hästi hakkama, kuid tuleb tõdeda, et osades malev­ kondades toimib koostöö kohaliku omavalitsusega juba aastaid.

Toompea malevkonna reservväelasi, keda juhtis Kaido Tropp, külastasid õppuse raames ka Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm ja kaitseminister Hanno Pevkur koos kantsler Kaimo Kuusega. Kohtumisel paistis silma ussisõdalaste positiivne meelestatus. Üheskoos meenutati

Toompea malevkonna esimest pealikut Otto Tiefi ja kaitseminister luges meenutuseks ette Eesti Vabariigi kaitsejõu­ dude truuduse tõotuse.

SILVER JAANSON

VÄLJAÕPE

Põhja maakaitseringkonna ülem kolonel Tarmo Luhaäär kü­ lastas ringkonna tasemel omakorda Tallinna linnavalitsust.

Kohtumisel kriisikomisjoni esindajatega anti neile põhjalik ülevaade ringkonna struktuurist ja võimekusest ning õppu­ sest Põhjanael ja selle eesmärkidest, samuti lepiti kokku edasise koostöö tegevused.

Personalijuhi Marianne Rohtla sõnul oli osavõtt õppusest väga hea. Formeerimisel oli näha motiveeritust ja tahtmist täis nägusid. Seda tõestas ka õppusele kohale tulnud reservväelaste arv, mis ületas kõik ootused – personali andmetel oli ette nähtud ametikohtadele vastav mehitatus lausa 108%!

MIS EDASI?

„Kontakt koostööks kohalike omavalitsuste ja linnaosavalit­ sustega on saavutatud. Seda koostööd tuleb jätkata. Järg­ misel aastal tuleb reservväelastele taas õppus Põhjanael 2025, kuid sinna oodatakse erialarühmi. Aastal 2027 peame suurõppusel Kevadtorm olema valmis selleks, et kõigil on oma roll selge,“ selgitab Põhja maakaitseringkonna ülem kolonel Tarmo Luhaäär.

Tsiviil­militaarkoostöö ohvitserina olen väga rahul, et koos­ töö sai käima lükatud ka malevkondade ja kohalike oma­ valitsuste või linnaosavalitsuste vahel. Põhja maakaitsering­ konna CIMIC­rühma ohvitserid said kohalikega suhelda nii Raplamaal, Harjumaal kui Tallinnas.

7/2024

21

VÄLJAÕPE

SÕDURIOSKUSTE KURSUS NR 16

EHK SINNA JA TAGASI Me seisime kaasvõitlejaga duširuumis ja arutasime järgmisel päeval algavat rännakut. Tema arvas, et saab olema raske. Mille peale mina ütlesin: „Kui tundub, et on väga raske, siis mõtle, et Frodol „Sõrmuste isandas“ oli palju hullem! Ja ta sai ikkagi hakkama.“ Tekst: KATRIN VÄLJATAGA, Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Põhja jaoskond

S

ee (ilmselt lapsikuna tun­ duv) ütlemine kirjeldab hästi jõudu, mis minu arvates tõi meie jao (ja ilmselt ka mõne teise jao) läbi 2024. aasta sõdurioskuste intensiivkursuse. See on naer, nali ja üksteise toetamine, mis ka ei juhtuks. Kuldreegel on: riidu ei tohi minna! Siis on läbi.

Minu lugu algab tegelikult kaugemalt – mina läksin SOKi tegema juba teist korda. Mul oli juba selja taga 2023. aasta SOK14 ehk nn Toompea SOK. See oli väga hea kursus igas mõttes, andis teadmisi ja oskust ja julgust.

Kui SOK14 alguses pidi meie kursuse vanem kirjuta­

SEE, MIS JÄI PUUDU

No vat, ja kui tuli teade, et 2024. aasta SOKi intensiivkursus nr 16 alustab, võtsin mina kätte ja panin ennast kirja.

N­ö kordusõppustele. Mulle öeldi al­ guses, et ega ma vist ikka ei saa – sest mul ju juba asi tehtud. Aga et kui kohti üle jääb, no siis vast saab. Ma väga ei lootnud. Kiri kinnitusega vastuvõtmise kohta lõi mind isegi natuke oimetuks – ai pagan, kuhu ma ennast mässisin, äkki vanainime ei peaks siiski nii palju rabelema … Aga ma pole eriti hea allaandja ja seega olin juulikuus täies valmisole­ kus ja kohal.

Algus oli rahulik – õppenädalavahetused klassis ja metsas, toitlustamine ja ke­ nasti ööseks koju. Tundus lausa sana­ toorium, võrreldes SOK14ga, kus me algusest peale „laagerdasime“ reede

ANNALIISA PALATU

22

ma kolm A4 lehekülge selgitust selle kohta, et telkmantli all on AUSÕNA võimalik magada väljas ka talvel ja keegi ei saa kopsupõletikku, siis kursu­ se lõpuks sai individuaalmajutuse ra­ jamine nii igapäevaseks asjaks, et seda ei pidanud isegi ütlema. Telkmantlid olid üleval enne, kui ülem vastavaks korralduseks suu jõudis avada. Aga … midagi jäi kripeldama. Tundus, et oleks vaja üle korrata ja juurde õppida.

7/2024

õhtust pühapäeva õhtuni teises dimen­ sioonis, oma SOKi mullis. Asi muutus 1. augustil, kui bussitäis rohelisi mehi ja naisi suundus metsalaagrisse. Sealt oli ainult üks tagasitee – teenida koht 11. augustil tagasi suunduvas bussis välja trenni, drilli, õppimise ja lõpu­ rännakuga.

Kuigi läbitavad teemad on SOKil ikka samad, on kursused ise kõik erinevad – iga kursus on oma ülema nägu, erinevad on rõhuasetused, erinevad võivad olla õpetamise meetodid ja instruktorid.

SOK16 andis mulle just seda, mida ma juurde soovisin – tuli ja liikumine, jao­ taktika ja manöövrid. Püssiga üle välu ja läbi padriku jooksmine, kõhuli­põlvele­ püsti, kattes ja tulistamist imiteerides, REV3 seljas – seda treeningukava võiks hakata müüma lausa spordiklubides. 11 päeva lõppes meie jao liikmetele 3–6 kilo väiksema kehakaaluga. Ja rohkete sinikatega. Palavas päikesepaistes ja soojas vihmas tundide kaupa ennast kruusateele, loiku või kraavi visata, siis jälle üles ajada ja jänesena lipata tundus alguses pisut võõras, aga me elasime kiiresti ja hästi sisse. Ma usun, et instruktorid nõustuvad. Üle sai uue nurga alt korratud ka lahin­ gukannatanu käsitlemine – ikka ja jälle sattusid meie jaod varitsusse ning ikka ja jälle oli meil haavatu. Või kaks. Kui sinust sõltub kellegi elu, siis rebid ja

lükkad sa karjudes ja vandudes ka üle sajakilost kaasvõitlejat, kasvõi senti­ meeterhaaval, aga lükkad. Haavatuid tuli siduda, läbi vaadata ja tassida nii heinamaal, kraavis kui metsas. Seejuu­ res jälgisid instruktorid, et sooritused oleksid ka ohutud – relvaohutus oli fookuses kogu aeg. Ka lõpurännaku ülesandepunktides rõhutati seda – kui formatsioon või manööver pole täiuslik, siis see on andestatav. Kui aga keegi eksib relvaohutuse vastu ja suunab toru oma kaaslaste või instruk­ torite poole – see on lubamatu! Meie jao taktika oli üksteisele korrapäraselt meelde tuletada kaitseriivi ja toruotsa suuna kontrolli. See aitas!

Vahepeal tegime ka vaiksemaid asju – õppisime kaarti ja kompassi ja orien­ teerusime. Käisime pisargaasikambris katsetamas, kuidas meie gaasimaskid peavad. Saime vastaseõpet. Istusime vahipostil patrull­laagris ja vahtisime pimedusse, lootes ja kartes tabada ligihiilivat vastasmeeskonda (ehk siis meie pingutusi saboteerivaid instruk­

toreid). Tegime pioneerivärki, see tä­ hendab pauku ja miiniotsimist. Õppisi­ me tundma kellaajast kinnipidamist ja järgima korda ja puhtust. Saime teada, et sõdurile ei pea kõike ette ütlema – sõdur võtab pärast relvaga mööda metsa põrkamist kohe relvapuhastuse ette ja alles siis läheb ise pesema.

VÕISTLUS ISEENDAGA

Lõpurännak oli pingutav. Meie jagu sai hakkama 20 tunniga, mille hulgas kaks tundi tukkumist telkmantli all.

Me pidime ise suutma otsustada, kas ja kus minna otse läbi padriku või liikuda mööda teid. Mets pakkus üllatusi – kui esialgu selgelt nähtav kraav, metsasiht või jalgrada ära kadus ja ainsaks loo­ tuseks jäi kompass ja kaardilt võetud suund. Toit sai otsa. Vesi sai otsa. Jaga­ sime. Jaks sai otsa – puhkasime. Keegi kukkus – aitasime püsti. Kordasime endile – me võistleme iseendaga. Riidu ei tohi minna. Ja me ei läinudki. Me suutsime naerda olukordade ja iseendi üle lõpuni välja, kuigi vahepeal tekkis häältesse ja sõnadesse ka teravust.

Mis veel meelde jäi? Värvikad inst­ ruktorid oma signatuurütlemistega – see rinnahäälega öeldud, rõhuta­ tud „HÄSTIIIII!“ jääb küll elu lõpuni meelde. Mõni instruktor oli käredam ja mõni leebem, aga lõppude lõpuks olid kõik abivalmid ja toetavad. Kui hinnaline ja meeliülendav oli nende kiitus „Perfektne sooritus! Kaitsevägi ei tee ka paremini!“ või „Tubli töö!“.

Saunaõhtu, mis pidi kestma kümneni ja lõppema mõnusa unega, aga mis lõppes hoopis patrullis hiilimist harju­ tades ja no nii umbes kella kahe paiku öösel… Ja muidugi AIN (keda meie jagu õnneks tassima ei pidanud – Ain on ni­ melt suur poiss ja raske – liiva täis…).

Huvitavad vestlused instruktoritega.

Lõbusad puhkehetked oma maailma parimate jaokaaslastega. Maitsev toit.

Suurepärane korraldus. Uhke tunne rivistusel ja härra koloneli võbelev suunurk, kui ma ähmis peaga vasaku käega au andsin.

VIIES!!!

ANNALIISA PALATU

VÄLJAÕPE

ERAKOGU

SNAIPRIVÕISTLUS SAKSAMAAL

KUIDAS KIRDE MAAKAITSERINGKONNA JAHIPISTRIKUD TERAVUST SÄILITAVAD Kirde maakaitseringkonna snaiprirühm Jahipistrik tähistas tänavu märtsis oma kolmandat sünnipäeva. Nagu rühmaülem vanemveebel Üllar Käggo rivistusel ütles, ollakse lahinguks valmis. Kuid selleks, et olla veelgi teravam, on vaja väljaõppes treenitud oskused proovile panna. Ühe hea võimaluse selleks annab snaiprite mõõduvõtt maastikul ja maksimaalselt realistlikus olukorras. Näiteks võistlusel Saksamaal.

Tekst: INDREK JURTŠENKO, Kirde maakaitseringkonna teavitusspetsialist

24

7/2024

J

ahipistriku snaiprid on Saksa­ maal võistlemas käinud juba kolm aastat järjest. 2022. aasta maikuus tuli USAREUR­AFi juha­ tuselt Eesti Kaitseväele ametlik kiri „Euroopa parima snaiprimeeskonna võistluse“ kohta. „Kuna Kaitseväe poole pealt toona minejaid ei olnud, siis pakuti seda suurepärast võimalust Jahipistriku isik­ koosseisule. Kokku osales 2022. aastal Saksamaa võistlusel meie ringkonnast kaks snaiprimeeskonda, mõlemas mees­ konnas spotter + snaiper,“ ütles Kirde maakaitseringkonna snaiprirühma ülem vanemveebel Üllar Käggo. „Tänaseks oleme osalenud sel võistlusel juba kolm korda, iga kord erinevate meeskondade­ ga. Kahel eelmisel aastal osalesid koos meiega ka Läti Zemessardze vabataht­ likud, tänavu olime 36 meeskonna seas ainukesed vabatahtlikud snaiprid.

Kokkuvõttes on see meile olnud väga vajalik võimalus mõõtu võtta oma eriala parimatega nii Euroopas kui ka teistes NATO liikmesriikides. Nii saame teada, mis seisus oleme ja mida vaja veel harjutada.“ Tegemist on platvormiga „Euroopa parima snaiprimeeskonna võistlus“, kus võistlejad saavad 7–8 päeva jooksul end proovile panna väga erinevates snaipri­ distsipliinides. „Kui minna detailsemaks, siis üheks oluliseks alaks on snaipri välioskused, sh varjatud lähenemine sihtmärgile ja selle hävitamine „esimese lasuga“.

Esimene lask tähendab seda, et snaiper peab tabama sihtmärki „külmaraua­ lasuga“. Kui see jääb tabamata, on teise lasuga parandamisruumi, aga siis dikteerib kontrollija aja, lugedes sekun­ deid 8st allapoole,“ selgitas rühmaülem Käggo.

Vanemveebel Käggo sõnade kohaselt on võistluse teiseks oluliseks osaks erine­ vad laskedistsipliinid alates püstolist ja lõpetades kopterilt laskmisega. „Nendel laskmistel on snaiprid pidanud arvestama sihtmärgi ja tuule liikumise suuna ning kiirusega, sihtmärgi suuru­ sega, reageerima sihtmärkide ilmumise peale ja neid mõjutama. Samuti pidid snaiprid mäenuki pealt laskmiseks tegema vajalikke matemaatilisi arvutusi (Pythagorase teoreemi abil), suutma kiiruse peale evakueerida haavatut, liikuma ja puhastama kaevikut, laskma

VÄLJAÕPE Kommentaarid VÕISTLUSEL OSALENUD JAHIPISTRIK G1A:

„Olen osalenud kahel viimasel aastal, 2023–2024. Eelmisel aastal oli väga meeldiv kutset saada, mõnes mõttes oli see privileeg ja kompliment seni teh­ tud tööle. Kogemuse mõttes on pakutav väga äge ja ehe. Olen oma mõlema aasta tulemusega väga rahul vaatamata sellele, et tänavu oli mul varustus juba palju parem kui aasta varem. Sportlikus võtmes, kui sul on käega katsuda 6. koht ja seda parimate seas … Kuid eks midagi peab jääma ka tulevikuks. Üks olulisemaid aspekte võistlemise juures on enda proovilepanek pingeolukor­ ras. Lasketiirus või väljaõppel maastikul, kus kell otseselt kõrval ei tiksu, on rahu­ likum, kuid võistlusel, kus loetakse sekundeid, pead oma mugavustsoonist välja tulema ja see on väga vajalik. Ülemõtlemisele tasub alati tähelepanu pöörata, sest pingelisel hetkel sul selleks aega ei ole, kriitilised otsused pead tegema väga kiiresti. Kuna olime kõik koos rohkem kui nädala, siis käisid meeskonnatunnetuse hoidmine ja uute suhete loomine käsikäes. Loodame, et lähiajal saame ka välja­ õppes teha midagi liitlastega koos ning üksteiselt veelgi enam õppida.“

VÕISTLUSEL OSALENUD JAHIPISTRIK G1:

„Saksamaal toimunud snaiprivõistlus oli organiseerimise ja osavõtjate poolest Euroopa tipp, kus meid pandi proovile sisuliselt snaiprieriala igas detailis. Oli suur au oma oskusi ja teadmisi võrrelda näiteks USA ranger’i taustaga eriväe­ lastega, Prantsuse võõrleegionäridega ja teiste riikide eriüksustega, kes olid oma kodumaad esindamas. Näitena saan veel tuua, et meiega samas grupis oli võistlustules Ameerika Ühendriikides tuntud snaiper, kes on ajaloos ainsa­ na läbinud (Fort Moore’i) snaiprikooli eksamil kõik ülesanded 100% täpsusega.

Nii et kohal olidki parimatest parimad.

Võistlus pakkus võistlejatele suurepärast võimalust lisaks oskuste proovile­ panekule ka omavahel suhelda ja sõduriasju arutada. Teistele oli alati suureks üllatuseks, et olime (ainsatena) võistlemas vabatahtlikena, sest välja paist­ sime teistega sarnased nii oma varustuse kui ka oskuste poolest ja tasemelt olime terve võistluse kestel võrdväärsed. Kokkuvõttes saime kinnitust, et meie üksus ajab õiget asja ja liigume õiges suunas. Nägime ka kohti, kus saame areneda, mis tegelikult ongi kõige olulisem, mida sellistelt üritustelt kaasa võtta. Samuti on suure väärtusega rahvusvahelised tutvused oma valdkonnas, mis loovad eeldused edaspidiseks koostööks.“

nagu I maailmasõjas gaasimaskis, laadi­ des relva üks padrun korraga,“ kirjeldas ta.

Vanemveebli sõnul on snaiprirühm Jahipistrik ammutanud neist kolmest aastast väärtuslikke kogemusi ja enne­ kõike kinnitust, et vabatahtlikkusele tuginevad snaiprimeeskonnad on täiesti võrdsed tegevväelastega ehk n­ö oma eriala täisproffidega, kui neil on sama relvastuse ja varustuse platvorm. „Lisaks peab olema tagatud piisav kogus laskemoona erinevate distsip­ liinide harjutamiseks. Siinjuures tuleb teha selge vahe suuremate ja jõukamate riikide ning väikeriikide võimaluste vahel ning olla pragmaatiline. Arves­ tades vabatahtliku ajalisi piiranguid erialaväljaõppeks, Kaitseliidu panust ja muid võimalusi snaiprivaldkonna aren­ damiseks tervikuna, on võistlustel seni läinud üllatavalt hästi,“ on rühmaülem Käggo veendunud.

Tema sõnade kohaselt osaleb Jahipistrik võistlusel lihtsal põhjusel. „Snaiprid saavad oma oskusi proovile panna kahes kohas – vahetult sõjas või omavahel võisteldes,“ selgitab rühma­ ülem. „Viimane annab esmase taga­ siside sinu üksuse väljaõppe taseme, relvade, erialavahendite ja struktuuri ajakohasuse kohta. Kinnitab seda või lükkab ümber. Kui sõda on snaiprirüh­ ma väljaõppetaseme mõõtmiseks liiga kallis, siis selle võistluse formaadis saa­ me tulemi sõjaga võrreldes kommiraha eest. Riigid saadavad sinna üldjuhul parimad snaiprid, kes esindavad oma riigi lippu ja üksuse värve parimal või­ malikul moel.

Seda on teinud ka Kirde maakaitsering­ konna snaiprirühma Jahipistrik snaip­ rid, esindades Eesti Vabariiki ja oma rügementi rahvusvahelisel snaiprivõist­ lusel Saksamaa Liitvabariigis aastatel 2022–2024.“ 7/2024

25

ERAKOGU

koostöö

MREP 2024

KOGEMUSI USA SOUTH DAKOTA ARMY NATIONAL GUARDI LAHINGUPIONEERIDELT Juuni alguses õnnestus mul tänu vahetusprogrammile MREP osaleda USA South Dakota osariigi Army National Guardi iga-aastasel suurõppusel ning näha ja kogeda, kuidas tegutseb USA Rahvuskaart.

Tekst: MIHKEL ŠORIN, lipnik, Kaitseliidu Pärnumaa malev, lahingukompanii

26

7/2024

koostöö

M

REP (Military Reservists Exchange Program) on USA ja teiste NATO riikide vaheline vahetusprog­ ramm, mille eesmärk on saata reservväelasi liitlaste juurde uusi kogemusi saama ning jagama vastu enda teadmisi ja tutvustama oma koduriigi militaarvaldkonda.

Vahetuse tulemusena saavad liikmes­ riigid üksteisest teadlikumaks, tiheneb koostöö ning areneb liitlasvägede suhe rohujuuretasandil, mis tekitab kaas­ võitlejatega vägagi tugeva õlatunde.

NATIONAL GUARD

USA National Guard ehk Rahvuskaart on üldpõhimõtete, struktuuride ja välja­ õppe poolest Eesti Kaitseliiduga üsna sarnane. Peamiselt koosneb see vaba­ tahtlikest liikmetest, kes igapäevaelus täidavad tavapäraseid tsiviilameteid ning ühel nädalavahetusel kuus käivad õppustel oma sõjalist taset lihvimas.

Suurimaks erinevuseks Kaitseliidust on asjaolu, et USA Rahvuskaardi liikmesus on tasustatud ning justkui osakoor­ musega töö. Rahvuskaardiga liitudes võetakse kindla perioodiga lepinguline kohustus osaleda kõikidel väljaõppe­ üritustel ning õppustel osalemise eest saadakse tasu vastavalt auastmele ja ametikohale. Samuti kehtivad liikme­ tele mitmed hüvitised, nagu tasuta tervisekindlustus, erinevad soodustu­ sed ning mitme ülikooli õppemaksu katmine.

Väljaõppe eest saadav lisatasu ja lisanduvad hüved on paljudele suureks motivaatoriks National Guardiga liitumisel, eelkõige kõnetab see just nooremaid mehi ja naisi.

SOUTH DAKOTA NATIONAL GUARDI ÜKSUSED

South Dakota Army National Guardi üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks on pioneerindus. Mind liideti 196. manööverbrigaadi 153. pioneeripatal­ joni 211. lahingupioneerikompaniiga, kellega koos õnnestus mul kaasa teha nende iga-aastane suurõppus.

211. pioneerikompanii põhifooku­ seks on tõketest läbipääsu loomine ja

tõkkesõlmede rajamine. Kuna lahingu­ pioneerid peavad olema võimelised tegutsema ka eesliinil vastase tule all, siis on oluline, et nad oleksid ka efektiivsed jalaväelased, kes suudavad vastasega toime tulla ja samal ajal pioneeritegevusi ohutult ellu viia.

Lahinguülesannete ja väljaõppe tase­ me poolest on 211. pioneerikompanii väga kõrgelt hinnatud ning nende selleaastases väljaõppes osalemine oli mulle suurepäraseks kogemuseks.

LASKETIIR Suurõppus toimus South Dakota naaberosariigi Wyomingu Camp Guernsey harjutusväljal, kus esimesed kolm päeva keskenduti laskmisele eri relvasüsteemidega alates üksiksõduri relvadest, nagu automaat M4 ja püstol M17, kuni jao- ja rühmataseme relva­ deni, nagu kuulipildujad M249, M240B ja M2 Browning ning granaadiheitjad M320 ja MK19.

RELVASTUS

Pärast Kaitseliidu liikumist R-20 plat­ vormile on meie ja USA armee üksik­ sõduri relvastused vägagi sarnased.

Erinevusi saab välja tuua peamiselt jao tasemel, kus meil on tavapärane näha 7,62 mm kuulipildujaid ning tankitõrje­ relvi Carl Gustav. USA üksustes on need relvad kasutada aga alles rühma tase­ mest, jaosiseselt on kõige tugevamaks relvaks M249 kergekuulipilduja.

Kaitseliiduga võrreldes on märgata­ vaks erinevuseks ka National Guardi masinapark. Pehmete veokite asemel on igal jaol kasutada M113 soomukid M2 Browningu või MK19 automaatgra­ naadiheitjaga, tänu millele on üksustel tunduvalt tugevam kaitstus ja suuren­ datud tulejõud.

LASKMISED

Rahvuskaardi laskmistel oli kaks peamist eesmärki. Esiteks see, et kõik liikmed läbiksid iga paari aasta tagant oma peamiselt kasutatavate relvasüs­ teemidega kvalifikatsioonitesti, mille eesmärk on kinnistada relva ohutut ja efektiivset käsitlemist. Põhimõttelt ja eesmärgilt on see väga sarnane Eesti Kaitseväe relvatestiga nr 2, kuid lask­ miste sisu on mõneti erinev.

Teiseks eesmärgiks on anda uuema­ tele liikmetele võimalus tutvuda neile võõramate relvasüsteemidega, läbida nende kohta kiirkoolitus ning proovida neist ka lasta. Tutvumislaskmiste soo­ ritusi ei hinnatud ja ainsaks eesmär­ giks oli, et võimalikult paljud sõdurid saaksid vajaliku kogemuse, kuidas relvi vähemalt baastasemel käsitleda.

Laskmised olid korraldatud sama­ moodi nagu Kaitseliidus, osa üksusest moodustas korraldusmeeskonna, kuhu kuulusid tiirude läbiviijad, instruk­ torid, tulekontrollijad ja laskemoona väljastuspunktid, ning ülejäänud soori­ tasid laskmisi.

Camp Guernsey lasketiirud olid üsna moodsad ja võimaldasid laskmisi läbi viia suhteliselt mugavalt. Iga tiir oli varustatud tõusvate sihtmärkide ja vaatlustornidega, kus pealäbiviija sai anda kõlarite kaudu korraldusi ning jälgida kontrollsüsteemist iga raja sooritust ja tabamusi.

Erinevalt Kaitseliidust, kus korraldame laskmisi tavaliselt mitu korda aastas, saavad South Dakota National Guar­ di liikmed enda laskeoskust lihvida enamasti vaid korra aastas suurõppuse raames. Kui arvestada, et vaid paari päeva jooksul korraldatakse laskmisi umbes pataljonisuurusele grupile ning käsitlusel on mitu erinevat relva­ süsteemi, siis saavad nad relvadega praktiseerida suhteliselt vähe.

Keskmisi sooritusi võrreldes peegeldus ka tulemustest, et Eesti kaitseliitla­ sed saavad oma relvadega tunduvalt rohkem harjutada kui National Guardi liikmed. Kaitseliidu sagedasemad laskmisvõimalused aitavad paremini laskeoskust kasvatada ning väiksem ajasurve võimaldab instruktoritel anda põhjalikumat tagasisidet ja soovitu­ si, kuidas iga sõdur saaks oma taset parandada.

Sagedasemad laskmised võimaldavad keskenduda klassikaliste tiirulaskmiste asemel rohkem just lahinglaskmisele, mille loomulikuks osaks on erinevad lahingupaari ja jaotaseme harjutused.

USA üksusele, kelle juures paiknesin, avaneb selliseid võimalusi harva, sest 7/2024

27

KOOSTöö sest lõhketööd said ette valmistatud ja teostatud kiiresti ning instruktorite abi vajamata.

Tihedam laskeõppuste graafik on Kaitseliidus loonud soodsad tingi­ mused selleks, et iga sõdur oleks hea laskeoskusega ning tunneks end teravmoonaga ümber käimisel muga­ valt. Lahinglaskmistele seatud fookus võimaldab luua realistlikke lahingu­ situatsioone, kus iga sõdur peab suu­ rema üksuse sees tegutsema ohutult ja efektiivselt. See on relvakäsitlemise julguse ja enesekindluse kasvatamise aluseks ning distsiplineerib sõdureid võtma relvaohutust ülima tõsidusega.

Viimane tankikraavi rajamine tuli ellu viia loovalt, sest õhkimiseks ei olnud tavaliselt sellisteks töödeks kasuta­ tavat kraatrilaengut. Iga rühm sai ise välja mõelda, kuidas allesolevatest materjalidest vajalik laeng kokku pan­ na. Minu rühm leidis selleks tühja MRE kasti, mis täideti plastilise lõhkeaine­ ga. Pioneeride kombe kohaselt kirju­ tatakse enne õhkimist lõhkelaengule sümboolseid sõnumeid. Seekord rajati tankikraav sõnumiga „Armastusega Eestist!“.

ÕHKIMISED

JAO TASE

Kuna tegemist oli lahingupioneeride­ ga, järgnesid laskmistele õhkimised, kus iga rühm sai ülesande teostada erinevaid lõhketöid. Kasutades arves­ tatavas koguses plastilist lõhkeainet ja detoneerivat nööri, valmistasime ette ja õhkisime mitmeid ring­ ja joonlõh­ kelaenguid ning rajasime tankikraavi.

Lõhkesüsteemide ettevalmistamine toimus väga professionaalselt. Rühma­ ülema ja ­vanema juhtimisel olid tööd efektiivselt jaotatud ja iga pioneer teadis täpselt, mida tegema peab. Oli näha, et üksuste lõhkeaine käsitlemi­ se oskus ja julgus on kõrgel tasemel,

PAIKNEMINE MAASTIKUL

Pärast laskmisi ja õhkimisi hõivasime rühma taktikalise paiknemisala ning planeerisime lähikaitsepositsioonid.

Künklik ja lage Wyomingu maastik võimaldas suurepäraselt ära kasutada nõlvu ja orge, et rajada väga pika ja laia vaateväljaga laskepositsioone ning seejuures paigutada pehmed masinad ja isikkoosseis varjatult.

Vaatluspostidena pandi välja kaks M113 soomukit Browningutega. Üks paigutati nõlvale, kust avanes ideaal­ ne laskesektor ning kus oli võimalik

masin camo­võrguga täielikult varjata.

Teise soomuki jaoks lasti buldooseril paiknemisala lähedale lagedale kaeva­ ta laskepesa, mis andis soomukile hea laskesektori ning kaitstuse otsetulerel­ vade eest, kuid õhuvaatluse eest jäi see täielikult varjamata.

Võimalik, et positsiooni rajamise eesmärgiks oli võimaldada buldooseri­ juhil harjutada laskepesa kaevamist, kuid kui olla Kaitseliidus mitu viimast aastat järjepidevalt õppinud arvestama drooniohuga, jättis selline positsioon veidi kaheldava mulje.

TAKTIKALISED HARJUTUSED

Paiknemisalal algasid ringtreeningu põhimõttel erinevad jaotaseme takti­ kalised harjutused. Harjutati motori­ seeritud patrulli, kontaktile reageeri­ mist ja varitsusevastast tegevust.

Suurepärane oli näha, et kontaktidrillid ja varitsusevastane tegevus sarnanes sisuliselt üksüheselt Eestis tehtavaga.

Reageerimine vastase tulele, vastase tuvastamine ja mahasurumine, rünnak või eemaldumine ning jätkutegevused – kõik etapid, käsklused ja tegevused toimusid samamoodi.

Ka instruktorid rõhutasid samu nüans­ se, millele Eestiski tähelepanu suuna­ me, nagu jaoülema korralduste selgus,

M240B kuulipilduja laskmised

ERAKOGU

kord aastas lastes tuleb neil keskendu­ da baasoskustele ning lahinglaskmise­ ni enamasti ei jõuta.

KOOSTöö dubleerimine, tuletihedus vastase mahasurumisel, vastase hävitamisel võimalikult kiiresti alalt ära liikumine, et mitte jääda vastase kaudtule alla, langenud vastaste kontroll ja läbiotsi­ mine jne.

Kontaktiharjutuse käigus tekkis ka mänguline haavatu, kellele tuli osuta­ da esmaabi ning ta seejärel evakueeri­ da. Evakueerimine toimus helikopteri­ ga, mis lõi väga omapärase võimaluse, kus jagu sai koordineerida lennujuhiga, kutsuda meditsiinihelikopter evakuat­ siooni teostama, julgestada maandu­ misplatsi ning transportida haavatu kopterile.

Patrulliharjutus oli juba teistsugu­ sem, sest soomustatud ja relvastatud soomukid võimaldavad USA üksustel läheneda patrullile teisiti, kui me seda Kaitseliidus pehmete masinatega või jalastunult teha saame. Samuti lisas harjutusele vürtsi unikaalne patrulli­ marsruut, mis jooksis läbi järskude ja kurviliste teedega kanjoni, ning lõh­ kepakette (mänguliselt tennisepalli) kukutavat drooni kasutavad vastased.

masinatega või jalastunult patrullides välja ei tule. Üllatav oli ka kuulda, et väga rangete õhuruumi piirangute tõttu õnnestub USA üksustel enda väljaõppes droone kasutada väga harva. Kui Kaitseliidus on droonid saanud lahutamatuks osaks sisuliselt igal õppusel, siis South Dakota National Guard puutub drooni­ dega kokku vähe ning kogu droonindus on nende jaoks pigem uus ja võõras teema.

196. manööverbrigaad

PATALJONI TAGALAALA

Pärast jaoharjutusi algasid ettevalmis­ tused lõpuharjutuseks. Harjutuse sisu, ülesehituse ja plaani teada saamiseks liikusime kompanii juhtkonnaga patal­ joni juhtimispunkti käsule.

153. pioneeripataljon

Kuna kõrged kanjoniseinad lõid vasta­ sele mitmeid ideaalseid varitsuspaiku ning valitses suur droonioht, pidi terve jagu pingsalt jälgima kogu ümbritsevat ning vaatlema ka õhku.

Kontrollpunktides pidi jagu ala enda kontrolli alla saama ning julgestatult kontrollima käsus antud objekte. Neis punktides tulid välja ka peamised õpimomendid õhuvaatluse olulisusest, vahede hoidmisest ja varjumisest ning soomuki drillidest, kui masin seisab.

Kuna South Dakota Rahvuskaardi üksustel ei ole õnnestunud väga tihti droonidega harjutada, tekkis mitmeid olukordi, kus ebapiisava õhuvaatluse ja teatud ohutaju puudumise tõttu liikus jagu avatud maastikule ning nende pea kohale ilmus märkamatult vastase droon. Kui seda lõpuks märgati, joosti laiali ja prooviti varjuda. Pärast esi­ mest punkti määrati jaosiseselt õhu­ vaatleja, kelle peamiseks ülesandeks on jälgida õhus toimuvat ning anda drooni lähenedes piisav eelhoiatus.

Et selles harjutuses kasutas vastane lõhkepakette kukutavat drooni, tuli hästi välja, kui oluline on hoida avatud maastikul võimalikult suuri vahesid, et minimeerida kannatanute arvu, ning

PATALJONI KÄSK

Pataljoni tagalaala oli väga meie oma sarnane. Kõik juhtimis­ ja tagalaele­ mendid olid paigutatud taktikaliselt, hajutatult ja varjatult. Avatud maas­ tikul oli see küll raskendatud, kuid erinevaid lohkusid, üksikuid puid ja camo­võrke kasutades loodi vähemalt minimaalne varjatus.

JUHTIMISPÕHIMÕTTED

Enne pataljoni käsku sain rääkida ka pataljoniülemaga, kes tutvustas enda visiooni praegusest väljaõppest ning kirjeldas, millistel põhimõtetel nad tegutsevad. Üheks peamiseks, suuresti Ukraina sõjast ajendatud muutuseks on fookuse suunamine tagasi kon­ ventsionaalse ja võrdväärse vastasega võitlemisele.

Pioneerikompanii

alati teada, kus on lähim varje, kuhu vajadusel varjuda.

Viimases punktis tekkis olukord, kus vastase droon lendas avatud luugiga soomuki kohale ning proovis lõhke­ paketti luukidest sisse kukutada.

Pakett küll luugist sisse ei kukku­ nud, kuid tabas siiski soomuki kõrval seisnud sõduri kiivrit. Selline lõpp­ lahendus näitas selgelt, kui oluline on seisva soomuki luuke kinni hoida, ning sedagi, miks soomuki kõrval viibimine kõige targem mõte ei ole.

Soomukitega patrullimine oli väga hu­ vitav kogemus ning tõi välja nüansse ja õpikohti, mida Kaitseliidu pehmete

Viimased aastakümned on USA armee võidelnud peamiselt mässulistega Lähis­Idas, kes ressursside, võimete ja väljaõppe taseme poolest jäävad USAle selgelt alla. Nii on USA üksused oma paiknemisalades ja sidet pidades harjunud tundma ennast küllaltki mugavalt.

Praeguste sündmuste valguses näeb USA aga, et nad peavad valmis olema sõdimiseks pigem tehnoloogiliselt ja võimekuselt endaga võrdse armeega.

Sellest tulenevalt on nende juhtimis­ põhimõtted muutunud meie omadega tunduvalt sarnasemaks. Võrdväärse vastasega ei saa end enam mugavalt tunda ja liiga vabalt kõiki oma võima­ lusi kasutada.

7/2024

29

koostöö Pataljoniülemale oli selle õppuse üheks olulisemaks eesmärgiks harju­ tada pataljoni tagalaala ja juhtimis­ punkti paiknemist ja kõikide üksuste elektroonilise jalajälje minimeerimist.

Sellest tulenevalt oli kogu pataljoni tagalaala paigutatud võimalikult haju­ tatult ning nii pataljoni eesmine kui ka tagumine juhtimispunkt olid üles ehitatud sõidukitele, et need oleksid võimalikult mobiilsed ja kompaktsed.

Elektroonilise jalajälje vähendamiseks viidi sidepidamine miinimumini, kästi lõpuharjutuse ajaks välja lülitada kõik isiklikud seadmed ning keskenduti tuge­valt detsentraliseeritud juhtimi­ sele, et võimaldada üksustel tegutseda enda põhieesmärgi nimel, ilma et vajataks pidevat koordineerimist ja sideühendust.

Detsentraliseeritud juhtimise põhi­ mõte, kus ka kõige väiksemate üksuste ülematel on teatud vabadus lange­ tada eesmärkide ellu viimiseks enda otsuseid ise, on nii USAs kui ka Eestis kasutusel olnud juba pikka aega. Läh­ tudes enda ülema kõrgemast tahtest ning määratud ülesannetest, on üksus­ tel võimalik efektiivselt ja paindlikult tegutseda ilma pideva sideühendu­ seta ning vältida sellega tuvastamist vastase elektroonilise sõjapidamise vahendite poolt. Mõeldes modernsema vastase peale, on see juhtimispõhi­ mõte muutunud USA üksustes veelgi aktuaalsemaks kui varem.

Lõpuharjutuse ajaks antud korraldus lülitada välja kõik isiklikud seadmed tuletas ka meelde, et kuigi nutisead­ med ja mobiilandmeside loovad era­ kordseid võimalusi (näiteks koordinee­ rimist ja olukorrateadlikkuse hoidmist lihtsustavad rakendused nagu Signal, ATAK jt), ei tohi nendele liialt tugine­ da. Lahinguväljal neid võimalusi suure tõenäosusega kasutada ei saa ning ilma läbimõeldud protsesside ja kasutus­ reegliteta võivad need kiiresti muutuda pigem ohtlikuks kui kasulikuks.

153. pataljoni ülem lisas, et detsentra­ liseeritud juhtimise abil tahab ta anda uuematele juhtidele rohkem vabadust iseseisvalt koordineerida, langetada oma otsuseid ning teha ja õppida enda vigadest, et kasvatada peale juhtide uus põlvkond. See peegeldus ka patal­ joni käsust, kus käsuandjateks olid vastavate valdkondade eest vastu­ 30

7/2024

tavad isikud pataljoni staabist ning pataljoni­ülem ise jäi tagaplaanile.

PATALJONI KÄSK

Pataljoni käsk ning ka kõik muud käsud baseerusid täpselt samal NATO viie punkti käsu struktuuril nagu meil Eestis. Olles selle struktuuriga harju­ nud, oli väga lihtne kogu käsku jälgida ja sellega kaasa mõelda. Kui jätta kõr­ vale igasugused lühendid ja akronüü­ mid, mis USA-katele väga meeldivad, siis ei ole inglise keelt osates mingit probleemi USA üksuste käskudest aru saamisega.

Kuna nii USA kui Eesti kasutavad juh­ timisel väga sarnaseid põhimõtteid ja käsud on üles ehitatud ühtemoodi, siis olen veendunud, et kui võtta Eestist ükskõik millise taseme ülem, kes oskab inglise keelt, ning liita ta koos oma üksusega mõne USA üksusega, on tal võimalik suhteliselt lihtsa vaevaga plaanidest aru saada ning täita neis olulist rolli. Sama kehtib vastupidi – kui integreerida mõni USA üksus Eesti üksusesse ning anda neile samasugune käsk, ainult inglise keeles, siis ei tohiks olla mingit raskust neile plaane selgeks teha ja anda täita olulisi ülesandeid.

EESTI TUTVUSTUS

Pärast pataljoni käsku soovis pataljoni­ ülem, et tutvustaksin nende pataljoni staabile natuke Eesti Kaitseliitu ja üldisi riigikaitse põhimõtteid. Nende­ le oli suureks positiivseks üllatuseks meie kohustuslik ajateenistus, tugevalt reservväelastel põhinev Kaitsevägi ning vabatahtlik Kaitseliit. Olles kuulnud, et Eesti Kaitseliit toimib puhtalt vabataht­ likkuse alusel ning kaitseliitlased õppus­ tel käimise eest tasu ei saa, ei suutnud nad ära imestada, kui paljud eestlased aktiivselt Kaitseliitu panustavad.

Minuga koos jagas muljeid ka 211. pioneerikompanii üks rühmaülema­ test, kes MREP programmi raames Eestis käis ning Kevadtormi ajal meie kompanii juures viibis. Ka tema üheks suurimaks üllatuseks oli Eesti kaitse­ liitlaste vägagi kõrge tase, motiveeritus ja abivalmidus, eriti veel siis, kui ta kuulis, et kaitseliitlased teevad seda kõike vabatahtlikult.

Samuti pälvis imestust tihe tsiviil­ koostöö ning kui avatult ja abivalmilt kohalik elanikkond kaitseliitlastesse suhtus. Alustades lihtsalt tervitami­ sest ja positiivsest suhtumisest ning

lõpetades enda eluaseme andmisega peavarjuna kasutamiseks ja vastase asukohast teavitamisega. Üks peamine erinevus, mida rühma­ ülem Eestis täheldas, oli Eesti üksuste keskendumine kaitsetegevusele. Tema jaoks oli väga võõras rajada mitmeid päevi kaitsepositsioone ning seejärel mitmeid päevi positsioonidel püsides vastase pealetungi tõrjuda.

USA on harjunud olema pidevalt ründavas positsioonis ning kaitse on nende jaoks pigem lühiajaline tegevus, et anda aega reorganiseerumiseks ning seejärel taas rünnakuga jätkata. Pika­ ajalisi kaitseoperatsioone nad sisuliselt ei teegi.

Pärast Eesti ajaloo, geograafilise asukoha ja suuruse ning elanikkonna väiksuse kirjeldamist 153. pataljoni staabile saadi aru, miks Eesti riigikaits­ jad nii motiveeritud on, miks Kaitseliit ka vabatahtlikuna toimib ning miks me keskendume just kaitsetegevusele. Kõi­ gest sellest tekkis neil Eesti riigikaitse vastu suur lugupidamine.

LÕPUHARJUTUS ETTEVALMISTUSED

Lõpuharjutuseks jaotati 211. pioneeri­ kompanii kaheks: 2. rühm, kellega olin mina, oli kaitsvas rollis ja pidi rajama tõkkesõlme ning 1. ja 3. rühm moodus­ tasid ründava üksuse, kes pidi rajama tõkkesõlmest läbipääsu.

Kompaniiülema eestvedamisel pla­ neeriti kaardil tõkkesõlm ning seejärel liikusime operatsioonialale maastiku­ luuret teostama. Wyomingu künklik maastik oli ideaalne tõkete ja kaitse­ positsioonide rajamiseks.

Kasutades operatsiooniala maastiku­ profiile, kavandasime suunavad tõkked, mis sunniks vastase liikuma kaitsva üksuse tapmisalasse. Planeerisime suurepäraste laskesektoritega kaitse­ positsioonid, mis võimaldasid tapmis­ alasse sattunud vastast ideaalselt mõjutada, jäädes ise maastiku poolt kaitstuks. Pärast maastikuluuret andis rühmaülem kogu rühmale ülevaate tõkke- ja kaitseplaanist, pandi valmis kogu vajaminev materjal ning asuti tõkkeid rajama.

Rajada tuli kaks kolmekordset traat­ tõket ning kaks miinivälja. Tõkete

ERAKOGU

M113 soomuki laskepositsiooni varjamine

KOOSTöö rajamisel paistis silma rühma tööde or­ ganiseerimise ja teostamise professio­ naalsus. Rollid olid meeskondade vahel ideaalselt jaotatud, iga rühma liige teadis täpselt, mida tegema peab, ning kõik tööd kulgesid ühtlases tempos.

Traattõkked rajati kiirelt. Miiniväljade rajamiseks kasutati veokile paigutatud Volcano miinide külvamise süsteemi.

Veokiga sõideti planeeritava miinivälja algusesse, süsteem käivitati ning alus­ tati vaikselt sõitmist. Iga paari sekundi järel heitis Volcano süsteem veoki külgedele välja 6 miini ning vähem kui minutiga sai rajatud peaaegu 100 m lai ja 200 m pikk miiniväli.

ERAKOGU

Pärast tõkete rajamist käis kogu rühm läbi kõik kaitsepositsioonid ning 211. pioneerikompanii veebel (vasakul), teksti autor (keskel) ja kompaniiülem (paremal)

rühmaülem tutvustas täpsemalt nende peamisi ülesandeid, tulealustusplaani ja liikumist positsioonide vahel. Posit­ sioonid mehitati ning kogu tegevus­ plaan harjutati paar korda läbi.

LAHING

taga nõlva varjus oleva soomuki M2 Browning, millele järgnesid vastasele külje peale jääva kõrgendiku peal ole­ vad kõik ülejäänud üksused ehk teine soomuk enda raskekuulipildujaga, kaks kergekuulipildujat ja üks 7,62 mm kuulipilduja.

Esimesed traattõkked ja miiniväli suu­ nasid vastase üksused perfektselt pla­ neeritud koridori. Jõudes peamise tõk­ keni, olid nad jõudnud täpselt kaitsva üksuse planeeritud tapmisalasse. Nagu planeeritud, alustas tuld tõkkesõlme

Terve ründav üksus oli kontakti alguses väga ebasoodsal ja avatud maastikul ning tervenisti kaitsva üksuse poolt mõjutatav. Nii eesmine rühm, kelle ülesandeks oli tõkkest läbipääs rajada, kui ka teine rühm, kes julgestas ja kattis esimese rühma tegevust, olid pideva tule all ning reaalsuses oleks kandnud suuri kaotusi. Mänguliselt aga langenuid ei määratud ning jätkati tõkkest läbipääsu loomist, et ka ründav üksus saaks oma väljaõppe­eesmärgid täidetud.

Järgmisel päeval mehitas 2. rühm oma positsioonid ning jäi vastast ootama.

Tänu suurepärastele vaatluspostidele tuvastati vastase liikumine varakult ning kogu nende liikumine ja tõkkele lähenemine oli järjepideva vaatluse all.

koostöö Läbipääsu rajamist alustas distant­ silt demineerimisseade MICLIC, mis lasi välja 100 meetri pikkuse demi­ neerimislaengu. Harjutusel kasutati inertlaengut, mis lasti välja ohutusse suunda, kuid reaalsuses oleks välja lastud lõhkeainega täidetud laeng otse tõkkesõlmele ning see oleks traattõk­ kest ja miinidest puhastanud 8 x 100 m ala.

Seejärel liikus tiheda suitsukatte ja pisargaasi varjes traattõkkeni ründava üksuse läbipääsumeeskond, kes õhkisid traattõkke ning puhastasid läbipääsu tõkke jääkidest, et ülejäänud isikkoos­ seis ja sõidukid saaksid sealt läbi liiku­ da. Tõkkesõlm läbitud, peatati harjutus ning anti Endex.

TÄHELEPANEKUD

Kogu lõpuharjutust oli väga huvi­ tav jälgida ning kogeda, kuidas USA lahingu­pioneerid oma ülesandeid täidavad. Selgelt paistis välja üksuste professionaalsus tõkete rajamisel, tööde organiseerimisel ja tõketest läbipääsu loomisel.

Kuna lõpuharjutuse fookus oli suuresti pioneeritegevusel, siis jäi kohati puudu teatud jalaväe taktikalistest elementi­ dest. Maastikuluure ja tõkete rajamine toimusid suhteliselt vabalt ning julges­ tusele erilist rõhku ei pandud. Harjutu­ se fookusest ning aja- ja isikkoosseisu piirangutest tulenevalt on see mõneti arusaadav, kuid harjutamise eesmärgil oleks võinud rohkem sellele mõelda ning välja panna kasvõi vaatluspost, et ümbritseval olukorral silma peal hoida.

Kaitsva üksuse sisest koordineerimist oleks lihtsustanud ka erinevate maas­ tikupunktide ja -joonte nimetamine.

Kuigi vaatluspost tuvastas vastase lähenemise juba kaugelt, oli neil raske rühmaülemale ette kanda ja kirjelda­ da, kusmaal vastane täpselt on. Kui eelnevalt oleks kokku lepitud kindlad punktid ja nende nimetused, siis oleks rühmaülemal olnud tunduvalt parem ülevaade vastase edenemisest.

Ründava üksuse poole pealt jäi mõneti puudulikuks kattegrupi tegevus ja paigutus. Tõkkesõlmest läbipääsu rajamisel jäi kattev üksus väga avatud maastikule, kus see oli kaitsva üksuse poolt kergelt mõjutatav ning kogu ründava poole tegevus oleks seetõttu olnud komplitseeritud. Maastikul oli aga mitmeid kohti, kuhu ründav üksus

oleks saanud paigutada enda katte­ grupi selliselt, et nad oleksid saanud kogu ala ilusti mõjutada, püsides ise varjatuna.

Kui USA üksustel oleks rohkem võima­ lusi integreerida harjutustesse droone, oleksid need lõpuharjutusel mõlema­ le poolele olnud suureks abiks ning andnud suurepäraseid õpimomente droonide kasutamise kohta.

Kaitsev üksus oleks saanud droone kasutada vastase lähenemise tuvas­ tamiseks ja nende abil jälgida kogu nende tegevust tõkkesõlme ümber.

Ründav üksus oleks saanud droonide abil teostada ennetavat alaluuret, mis oleks neil aidanud tuvastada tõkete asukohad ja potentsiaalselt ka kaitsva üksuse positsioonid. Kuna drooni­ ohuga veel nii väga harjutud ei olda, tegutsesid mõlemad pooled suhteliselt vabalt ja avatult, seega oleks droonide integreerimine välja toonud omajagu õpikohti.

Samuti oleks olnud huvitav näha, kuidas oleksid üksused enda plaani­ desse lisanud kaudtule toetust, kuid sel korral ei olnud seda võimalust kahjuks kummalgi poolel. Nii kaitsva kui ka ründava üksuse tegevust oleks kaudtuli suurepäraselt toetanud ning andnud üksustele hea võimaluse enda lahingu­ plaani tõhusamaks muuta.

Need olid vaid üksikud nüansid, mis oleks lõpuharjutusele omamoodi vürtsi lisanud ning pakkunud mõlemale poolele lisavõimalusi lahinguplaani­ de kavandamiseks ja teostamiseks.

Suures pildis oli lõpuharjutus siiski väga hästi planeeritud ja suurepäraselt ellu viidud. Mõlemad, nii kaitsev kui ka ründav üksus, said läbi harjutada kõik enda olulised tegevused, täita välja­ õppe-eesmärke ning saada väärtuslik­ ke õpimomente.

KOKKUVÕTE Poolteist nädalat 211. pioneerikompa­ niiga andis unustamatu kogemuse ja põhjaliku ülevaate USA Rahvuskaardi põhimõtetest, struktuuridest ja prot­ sessidest, väljaõppe planeerimisest ja üksuste tasemest. Alates isikkoossei­ sust, inimeste suhtumisest ja üldisest eluolust kuni üksusesiseste protses­ side ja väljaõppe eesmärkideni välja meenutas USA South Dakota Army National Guard väga Eesti Kaitseliitu.

Kuigi National Guardi liikmed saavad väljaõppe eest tasu ja on kohustatud igal õppusel osalema, on meie mõtte­ maailmad sarnased ning nende tiheda­ mast osalemisest hoolimata ei jäänud kordagi muljet, et vabatahtlikkuse alusel toimiv Kaitseliit neile kuidagi alla jääks.

Meie suureks eeliseks on kindlasti kohustuslik ajateenistus ja väga heal tasemel baaskursused, mis on enami­ kele kaitseliitlastele andnud tugevad sõjalised baasteadmised ja oskused.

Samuti soodustab võitlejate taseme hoidmist ja pidevat arengut tugev väljaõpe, mis on enamasti planeeritud väga sisutihedaks, et võtta maksimumi lühikesest, nädalavahetuse pikku­ sest ajast. Lisaks on õppuste fookus alati kõige olulisematel taktikalistel oskustel ning reaalsest maailmast ja tänapäeva sündmustest tulenevatel õpikohtadel.

Sagedased laskmised ja eelkõige just lahinglaskmised annavad kaitseliitlastele hea relvakäsitlus­ oskuse ning intensiivsed õppused aitavad hoida ja kasvatada üksikvõit­ lejate ja üksuse ülemate kompetentsi.

Kõige uuema sõjatehnoloogia (nt droonid) ja reaalselt lahinguväljalt pärit õpikohtade integreerimine väljaõppesse loob tingimused, et iga kaitseliitlane oleks kursis tänapäeval kiirelt muutuva sõjapidamisega ning oskaks arvestada erinevate ohtude ja võimalustega.

MREP programm täitis oma eesmärgi suurepäraselt. Eesti kaitseliitlasena kogesin lähedalt, kuidas tegutseb USA Rahvuskaart, ning sain väga hea võrd­ luspildi meie ja USA üksustest. Nähes, et USA ja Eesti juhtimis- ja tegutse­ mispõhimõtted ning üksuste tasemed on ülimalt sarnased, sain kinnitust, et meie väljaõpe on maailmatasemel ning me suudame seda väga kiiresti täien­ dada aktiivsetelt sõjatandritelt saadud infokildudega.

Samuti sain tutvustada South Dakota National Guardile Eestit, mille kohta teati väga minimaalselt, ning rääki­ da meie ajaloost ja riigikaitsest, mis jättis neile väga positiivse mulje. Kõige tipuks kinnitas sealne visiit sedagi, et kui meil peaks olema vaja ühel päeval USA Rahvuskaardiga külg külje kõrval võidelda, siis saaksime sellega edukalt hakkama.

7/2024

33

KOOSTöö

MILCOMP

KUI PROOVIKIVI, JA MITTE AINULT OSALEJATELE Lõppenud suvesse jäänud sõjaline mitmevõistlus MILCOMP kaasas ligi 500 osalejat ja vabatahtlikku. Alljärgnev lugu on kirja pandud peakorraldaja vaatevinklist, mitte sportlaste medalisäras helkivate meenutuste põhjal.

Tekst: KÄRT PRAKS, MILCOMPi peakorraldaja

RANGED REEGLID

MILCOMP on põhiliste sõdurioskuste testimise mitmevõistlus. Aladeks on laskmine, orienteerumine ja takistus­ ribad – nii maismaal kui ka vees läbita­ vad. Viimased kaks on oma nõuetelt nii ranged, et peavad pikkuste, kõrguste ja muude näitajate poolest vastama

võistkondade varuliikmetest ning need võivad olla segavõistkonnad – rolli ei mängi riik, auaste ega sugu, küll aga puudub neil võistluseelse kokkuharju­ tamise võimalus.

kõikides riikides täpselt ühesuguste­ le nõuetele ja olema nii identsed kui vähegi võimalik.

Laskmises võisteldakse nii püstolist kui automaadist, mõlema relvaga on kavas täppislaskmine ja kiirlaskmine.

Eraldi alad on veel kauguste hindami­ ne, kaardi lugemine ja granaadivise.

20 AASTAT KOGEMUSI

Eestlased osalesid mitmevõistlusel esimest korda 2001. aastal. Tookord toimus see Hispaanias Toledos ning sellest ajast saadik on Euroopa risti ja põiki läbi võisteldud – Norrast Kreeka­ ni, Türgist Belgiani. Nende enam kui 20 aasta jooksul on tollastest sportlas­ test, nagu Raul Hindov ja Kaido Ruul, saanud valdkonnas hästi orienteeruvad spordifanaatikud, kelleta oleks raske võistlust korraldada.

Seega moodustavad traditsioonilise kolmevõistluse tegelikult kaheksa ala, milles võistlevad kolmeliikme­ lised võistkonnad. Rahvusvaheline reservohvitseride kogu on määranud ka võistluskategooriad: noviitsid ehk esimest korda sellises formaadis võistlevad meesterahvad; veteranid ehk vähemalt kolmel korral võistel­ nud meesterahvad; meeste põhiklass; naiste põhiklass ning rahvusvaheline võistkond. Rahvusvahelised võistkon­ nad moodustatakse koha peal põhi­

Minul oli võimalus 2019. aastal võistelda Eestis, kui panime esimest korda välja naiste võistkonna. Pärast 2019. aasta võistlust otsustas tollane Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) MILCOMPi komitee eestvedaja teate­ pulga üle anda ja tänutundest, et sain osaleda nii ägeda kontseptsiooniga võistlusel, võtsin komitee eestvedami­ se enda kanda.

Kui tookord jah ütlesin, siis mainiti põgusalt, et 2024. aastal tuleb sama­ sugune võistlus korraldada Eestis.

Oleks ma tollal teadnud, mida suure rahvusvahelise võistluse korraldami­ ne reaalselt tähendab, oleksin enne pakkumise vastuvõtmist vist tunduvalt kauem järele mõelnud.

Kuna MILCOMPi võistlust korraldatakse igal suvel koos rahvusvahelise reserv­ ohvitseride kogu suvekongressiga, siis osalesin komitee­ ja delegatsiooni­ juhina 2022. aastal samal võistlusel Ateenas ja 2023. aastal Helsingis. Kõige kurvem oli see, et uues rollis ei saa­ nud ma ise samal ajal võistelda, kuid positiivse poole pealt oli mul võimalik näha kahe väga erineva riigi korralda­ tuna kahte täiesti erinevat võistlust.

See andis mõtteainet, mida 2024. aastal Eestis teha ja mida mitte teha.

PARAS PEAVALU

ANTERO NOOR/EESTI KAITSEVÄGI

M

ILCOMP ehk military competition on nädal aega kestev võistlus, mis on mõeldud NATO ja selle partnerriikide reserv­ ohvitseridele ja reservallohvitseridele.

Võistlus on üks sündmus suvekong­ ressi raames, mis sisaldab ka keeleaka­ deemiat, meedikute komitee kokkusaa­ mist, noorte reservohvitseride komitee tegevusi ja palju muud. MILCOMP on kogu kongressi tegevustest üks piki­ maid ning vajab spordialade rohkuse tõttu väga palju vabatahtlike tööjõudu.

KOOSTöö

Võistluste planeerimine sai alguse 2022. aastal, täpselt kaks aastat enne võistluse toimumist, kui tuli valida võistluspaigad, majutuskoht, lasketiir ja muu olmega seonduv. Eestis on see õnneks kerge – EROKil on Kaitseliidu ja Kaitseväe toetus ning vahemaad ei ole meil aeganõudvad. Viimane tõik võimaldab hea logistilise ettevalmis­ 7/2024

35

tuse juures organiseerida sportlastele väga mugav võistlus, mis osalejaid asjatult ei kurna.

MILCOMP on korralduselt väga palju energiat nõudev võistlus, sest alasid on palju, logistikat veel rohkem ja eks inimtööjõudu ole alati puudu. Viimati mainituga seostus minu enda suurim hirm: mis saab siis, kui minu ja teiste entusiastide perekondadest ja sugu­ lastest ei piisa selleks, et teha asi ära hindele „väga hea“.

Esialgu ma suurepärast tulemust isegi ei lootnud, sest leida keset Eesti kõige ilusamat puhkuseperioodi sada inimest, kes aitaksid kaheksa päeva erinevate ülesannetega, ei ole just lihtne ülesanne. Inimressursi puudus oli ka võimalikest riskidest esimene, mille tõin esile korralduskoosoleku­ tel. EROKi liikmeskonnas on ligi 500 inimest, kuid kümnendikul neist olid kanda ülesanded seoses suvekongressi korraldamisega ning ülejäänutele oli vabatahtlik panustamine suvisel ajal liiga „hall ala“, millest püüti vaadata võimalikult kaugele.

LAPSED HOITUD

Seega alustasin ülesande sooritust oma lemmikviisil – tee ära, aga vaata ise, kuidas hakkama saad. Seda ilma iga­ suguse irooniata, sest kuigi protsessi raskus oli tihti peatäit nuttu väärt, viis vajadus tegutseda üsna vabade käte ja mõtetega nii, et raha ei kulu ja inimesi ei ole, meie meeskonda tihti innovaati­ liste ja isegi ägedate mõteteni. Ütlen siinkohal ära, kuid ei soovita kellelegi – unepuudus oli tihti see surve, millest tulenevalt sündisid head ideed. Mu paremaks ja parimaks käeks oli Jane Mednis, kes tegi terve korraldusprotsessi minuga kaasa ning oli võistluste toimumise ajal „paaris­ rakendis“ oma kahekuise beebiga (ja kahe veidi vanema lapsega, kes vajasid samuti tähelepanu).

Minu enda olukord võistluse peakor­ raldajana, kui tegin samal ajal oma igapäevatööd poolteiseaastase lapse kõrvalt, tundus ikka täieliku nohuna.

Kui tegime üleskutse vabatahtlike leidmiseks Naiskodukaitsest, siis ütle­ sime kohe, et lapse võistluskorralduse juurde kaasa võtmine või lapsehoidja puudumine ei pea ühtegi naist takista­ ma – kamba peale saame lapsed hoitud ja kõik ülesanded tehtud. Küllap jäi see 36

7/2024

mõtteviis ka mitmes teises olukorras silma nii võistlejatele kui ka välis­ delegatsioonidele, sest naiskodukaits­ jad said korduvalt ja väga palju kiita.

Võistluste tehniline peakohtunik küsis isegi: „How can we make our soldiers as great as your female volunteers?“ (Kui­ das saavutada, et meie sõdurid oleks sama võimekad kui teie vabatahtlikud naised?)

HARRI KETTUNEN/EESTI KAITSEVÄGI

KOOSTöö

NAISTE VÄGI

Olen Naiskodukaitses olnud üle kümne aasta, aga sellist meeskonnatööd pole kunagi varem kogenud. Mul tuli korduvalt imestada – enne kui jõudsin autost kaste tooma hakata, oli keegi sellega juba alustanud, enne kui jõud­ sin otsima hakata kedagi, kes järgmise päeva ajakava välja prindiks, oli keegi jõudnud selle juba tahvlile kirjutada.

Mu suurim üllatus tuli kohe esimesel päeval, kui andsin juhiseid, kuidas delegatsioone vastu võtta. Uskusin, et teen seda väga lihtsalt: „Rohelise markeriga joon alla, kleeps peale, siit rinnasilt, sealt stardimaterjalid ...“.

Iga mu juhise kordas üks tragi naine lihtsamas ja loogilisemas sõnastuses üle. Ta tegi seda sellisel viisil, et mina juhina tundsin ennast väga mugavalt ja viisteist veidi segadusse sattunud naiskodukaitsjat said olukorrast kiires­ ti selgema pildi.

Kui olin kolm suuremat teemablokki ära selgitanud, siis ütlesin, et edasi teeme täpselt nii, nagu tema ütleb, sest tema metoodika tundub oluliselt paremini vett pidavat. Kõnealune koh­ kus veidi ja ütles, et on lihtsalt hotellis töötanud ja seetõttu tunneb sisse­ registreerimise süsteeme hästi. Sel hetkel sain aru, et oma meeskonnale, mis koosnes vaid naistest, võin usal­ dada ka need ülesanded ja kohustused, mille läbiviimisest mul endal veel väga head aimdust ei ole.

EI SAA ÖELDA EI

Kui 2022. aastal hakkas olukord Ukrainas teravnema, tekkisid mul esimesed kahtlused võistluste kor­ raldamise asjus. Kahtlused muutusid kõhklusteks, kui sõda reaalselt algas.

Mäletan hästi koosolekut, kus küsi­ sin organisatsiooni juhtidelt, kas me tõepoolest hakkame korraldama sellist suurüritust nagu suvekongress, ning veelgi enam – mille kuradi pärast meil on vaja tegeleda spordivõistlusega ajal, kui peaksime tegelema mõne oluliselt

rohkem riigikaitsesse panustava tege­ vusega. Tänaseks kogu võistlusmöllust taastununa olen tagantjärele leidnud kolm mõtet, mis mind on positiivselt kõnetama jäänud.

Esiteks, Eesti on nii väikene riik ja rahvus, kuid uhkus ei luba meil mille­ legi öelda ei. Näiteks järgmisel aastal toimub suvekongress Hispaanias, kuid MILCOMPi korraldamist nad ette ei võta, sest see on väga ressursirohke nii rahaliselt kui ka ajaliselt, inimtööjõust rääkimata.

Kogu MILCOMPi korraldamise ajaloo jooksul, alates 1957. aastast, ei ole ükski riik võtnud võistluste korralda­ mist ette nii mastaapselt ja nii väikeses ajavahemikus (2019 ja 2024). Selline „teeme ära, maksku mis maksab“ on minu arvates omane just eestlastele.

Tehakse ära ka siis, kui mitte midagi ei ole – alati leitakse viis ja vahendid.

Teiseks, sportlased või võistlemist harrastavad inimesed on kindlasti ka keerulisematel aegadel selge silma­ vaatega ega löö kergesti verest välja.

Enese füüsiliselt heas vormis hoidmine on iga riigikaitsja loomulik ülesanne, mida pole vaja isegi mitte meelde tuletada. Võistlemine sealjuures nõuab oma tegevuste­ettevalmistuste ja

SIIM VERNER TEDER/EESTI KAITSEVÄGI

võistlusstrateegia, sealhulgas sooritus­ te sügavamat analüüsi ning vaimu pi­ devat treenimist ja teravana hoidmist.

Ka näiteks tippjalgpallurid harrastavad maletamist, et hoida ajutöö vilgas ja erk.

Viimaks – kui Kaitseliidul oleksid täna kasutada samad ressursid kui Kaitse­ väel … Keeruline on seda lauset isegi lõpetada, sest mõte läheb rändama nii paljudele radadele. Võimed ilma entu­ siasmita on nagu püss ilma kuulita.

Olen ise naiskodukaitsja aastast 2009 ja täitnud erinevaid rolle ja ametikohti, mistõttu olen Kaitseliitu ja kaitseliit­ lasi näinud omajagu. Seda enam teeb meele heaks tõik, et kaitseliitlased, sh allorganisatsioonide liikmed, pole oma meelelt mitte lihtsalt tublid riigikait­ sesse panustajad, vaid ka osavõtlikud kodanikud.

ANTERO NOOR/EESTI KAITSEVÄGI

Võistlus arvati olevat siiani toimunu­ test parim ja seda ei öeldud suusoo­ jaks lõputseremoonial, vaid see soe tagasiside on minuni jõudnud mitme kanali kaudu. Ürituse peakorraldaja­ na võisin ma ju omada ettekujutust, kuidas ja mida teha, kuid ilma ligi 150 vabatahtliku panustajata, 14 tiimikap­ tenita ja õla alla pannud ettevõtjatest toetajateta istuksin endiselt kirjutus­ laua taga.

7/2024

37

sõjasport

ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUS 2024 VÕRUMAAL: KERGE KAOTADA, RASKE VÕITA

Erna retke mantlipärija Admiral Pitka Recon Challenge toimus sel aastal 14.–17. augustini Võrumaal. Võistlusmuljeid jagab teise koha saavutanud Tallinna Kalevi meeskonna liige Margus Ots. Võistluse võitis Järva malev ja kolmanda koha saavutas Kuperjanovi pataljon.

Autor: MARGUS OTS, Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkonna liige

38

7/2024

MIKK OTSAR

sõjasport

P

itka luurevõistlus ise tutvus­ tamist ei vaja. Kuna 2023. aastal üritust ei toimunud, oli tänavu ka korraldustiimis näha voolavust – värsketest NATO liikmesriikidest tundus olevat keskmisest rohkem uusi kohtunikke.

Hea meel oli näha korraldustiimis ühte endist edukat patrullvõistlejat, mis on kõikidele võistkondadele alati hea märk.

Suurimaks erinevuseks varasematest jõukatsumistest oli tänavu kohustus­ likku varustusse kuuluv droon, mis tekitas meeskondades erinevaid tun­ deid. „Kas vanad koerad suudavad uusi trikke õppida?“ käis läbi nii mõnestki peast, kuid eks kunagi pidid ka rüütlid raudrüü muuseumisse viima ja muske­ tist laskma õppima.

Mida olulist oli veel teistmoodi? Punk­ te arvestati kohapunktidena, et pinge oleks üleval viimase lõpuni ehk, nagu keegi võistluse alguses kommenteeris, „kerge kaotada, raske võita“. Nii-öelda nullpunkte ehk showstopper’eid oli või­ malik saada vaid punkti mitteilmumise või ohtliku vea eest. Eraldi arvestust peeti raja läbimise kiiruse kohta, kuid ei pea vist mainimagi, kui lühinägelik on kolmeööpäevasel võistlusel sellele kaarte panna.

VÕISTLUSE ALGUS NURSIPALUS

Traditsiooniliselt algas võistlus rivis­ tusega ja Vabadussõjas langenute mä­

lestamisega Rõuge kiriku ees. Tore oli ringi vaadates näha mitmete välisriiki­ de esindustiime – kuna sel aastal olid meeskonnad ootealal koos, sai rajal ka välistiimidega rohkem kogemusi vahe­ tatud ning nii mõnigi huvitav kontakt loodud. Sümpaatseks sai prantslaste tiim, kes lisaks heale füüsilise vormile ka oma soenguid alati laitmatult korras hoidsid.

Võistluse ettevalmistusalal Nursipalu baasis oli ette nähtud puhveraeg käsu analüüsiks. Kui harilikult on selleks pikk lohiseva tekstiga paberipatakas, siis seekord oli piirdutud peamiste punktide väljatoomisega Powerpointis.

See võttis julgelt mitu tundi analüüsi­ aega vähemaks, eeldan, et vähenes ka käsu kokkupaneku formaalne pool ning korraldustiim võis keskenduda ürituse kvaliteedile. Samuti saime ühe suure ülevaatliku kaardi ning pataka väiksemaid, mis olid peaaegu kõik eri mõõtkavades ja mida sai telgipõrandal kiletada.

Tegevusi oli täitsa parajalt, jõudsime asjad valmis ning ka toetajaliikmed pandi sel aastal rakkesse – rogain, kus 4 punkti ja ainult 30 minutit ehk väga ohtlik punktide-aja suhe.

LIIKUMINE LUUREALALE

Start anti varahommikul ning kolm punkti saime teha kohe Nursipalu baasis. Esimeses punktis tuli vabastada end köidikutest, teises lasta püstolit

PM ja automaati AK 74 ja kolmandas kiiruse peale lõhata. Teine punkt ehk laskmine väärib eraldi mainimist, sest seal saime ootamatult kirja ohtliku vea ja seega kirja suure nulli ehk palju vä­ hem kui viimane koht. Lugeja võib ette kujutada ambitsioonika tiimi tunnet, kes on teinud kõik endast oleneva pari­ maks ettevalmistuseks, kuid peab kohe alguses alustama suure miinusega. Nii mõnegi tiimi oleks see murdnud, kuid õnneks olime sellisteks olukordadeks valmistunud ja jätkasime heal lainel.

Edasi tuli klassikaline jõeületus tros­ side ja karabiinidega ning pärast seda ka mäluharjutus. Seejärel, pärast 10 km marssi põrgukuumuses, saime ürita­ da ära tunda vastase tehnikat ja seda sidemasinaga kodeeritult edastada.

Rõuges ootas FLOTi ehk „rindejoone“ ületus ning hakkas pihta tõeline luure.

Mööda teid liikumine oli nüüd läbi, tiimid vaatasid üle maskeeringud, lasid peale sääsetõrjet, teipisid jalad ning luure võis alata!

Hea meel oli, et võistlus toimus just Võrumaal, kus maastikku pidi küngaste ja orgude tõttu arvestama kolme­ mõõtmelisena, mis tähendas nii uusi piiranguid kui ka võimalusi. Luurasime Lumeilvese jälgedes ehk mööda Eesti kõrgeimaid tippe, sh Suurt Munamäge (ja sealt metsa poolt üles-alla ronides).

Ma arvan, et nii mõnigi välistiim sai mõne ilusa pildi ja äkki ka ideid, kuhu turistina seiklema tulla.

7/2024

39

MARGUS OTS

SÕJASPORT

Aega oli varjatult liikumiseks antud üsna piisavalt ning vastutegevus oli distsiplineeritud ja tundus karistavat ainult kroonilisi teelmarssijaid … kui meeskonda jätkus. Otsustasime hoida konservatiivset rajavalikut ja ainukese tõsisema miniriski võtmisel saime ise hoopis vastutegevusele varitsuse teha.

LUURE

Eelmine punkt enne luuret oli takis­ tusriba Kütiorus ja nüüd algas siis õige võistlus. Luure osakaal oli oluliselt väiksem kui eelmistel aastatel, ainult kaks korda rohkem kohapunkte, aga oluline siiski.

Luure oli sel aastal ehitatud üles eriti huvitavalt – 20 tunni jooksul pidi luurama läbi kolm luureala ehk NAId, millest kaks olid alad ja kolmas oli joon (tee). Ette olid antud ajad, millal tiimiliige võis kuskil olla nii füüsiliselt kui ka drooniga. Saime planeerimise ajal koostada ka väikese maatriksi ning tulemusega – teine koht luures – võib vist rahule jääda. Raketikompleksid tuvastasime ilusasti, kuid midagi jäi ikka leidmata ka.

SALUTERi formaat oli asjalik ja ilmselt oli ka kohtunikel tänu sellele veidi lihtsam tulemusi hinnata. Luureala ääres, tundus, julges vastutegevus tungida ka sügavamale metsa sisse, et väsinud saabujaid püüda. Ei tea kas minu paranoia või päriselt, aga metsas sõideti mööda turvaala piiri.

EXFIL JA LÕPUJOOKS

Põnevaid ülesandeid jätkus – laskmine sportpüssist, kus möödalasu hinnaks oli jooks laskemoonakohvriga, raadio­ lainete tegemine, suure kummipaadi vedamine ujudes.

Viimane öö Pitkal on hallutsinat­ sioonide öö. Keset metsa sai kuulda samme, mis osutusid enda südame­ löökideks, näha metsa ääres soomukit, mis osutus muruniidukiks ... Ufod (loe: kuuvalgus puude vahel) jäid sel aastal õnneks „nägemata“.

Lõpujooks väärib eraldi äramärkimist, sest tuleb tunnistada, et see oli eriti kavalalt läbi mõeldud. Kõigepealt viidi autoga kaardilt välja, nii mõnigi tiim võis sellest segadusse sattuda. Seejärel anti meile üks kaart ja kästi liikuma hakata, tagantjärele tundus, et kaart

oli ühest olulisest kohast modifitseeritud. Kaks hüperaktiivset härrat tulid meile seletama midagi šašlõkist ja peost, saime aru, et kasulikku infot neilt ei hangi.

Mõnusa stardihoo lükkas sisse ka jälituskoer. Viskasime tiimiga nalja, et pole tükk aega nii kiiresti joosta saa­ nud. Jooks jätkus põlvini jões, kus kaks kalevlast said ümber käia ning tassida kaasa ka hunniku jõevett. Ja kui kõik tundus läbi olevat, jätkus trall ümber Vastseliina nagu vanasti teleturus: „... ja seegi pole veel kõik!“. Taas jõgi, võrk ja muud head asjad, nii et finišis olime juba päris kapsad.

Saunas käidud, saime Vastseliina piis­ kopilinnuses toimunud tseremoonial üllatusena teada, et suutsime kõige kiuste endale hõbeda välja võidelda.

LÕPETUSEKS

Võistluse korralduspoolt meenutame hea sõnaga. Kuna pooled tiimid (sh mitmed välistiimid) katkestasid, siis jääb õhku küsimus, kuidas võistluste taset välismeeskondadele veelgi paremini kommunikeerida, et kohale tulnud tiimide valik, ettevalmistus ja ootused oleksid paigas. Võib­olla vähem tolereerida ka teedel tallumist, aga äkki on see kasulik riskide hinda­ mise õppimiseks?

Eestis korraldatakse mitmeid erineva raskusastmega luurevõistlusi ja kui tahta, leiaks iga kuu mõne huvitava jõukatsumise, millel osaleda. Näiteks iga kaitseliitlane võiks kindlasti läbi teha Põrgupõhja retke. Kas korraldaja­ na, vastutegevuse liikmena, publikuna või võistlejana on Admiral Pitka luure­ võistlus samuti leidnud oma kindla koha riigikaitsjate kalendris.

Meie jaoks tähendas alguse põrumine tippkonkurentsist väljakukkumist.

Suutsime end tipu lähedale tagasi võidelda, kuid esikohast jäi ikkagi mõni punkt puudu. Meeskonnaga nädal pä­ rast võistlust treeninguks kokku saades küsis üks tiimiliige: „Mis tunne teil on?“ Ehk kas võitsime teise koha või kaotasime esimese? On’s sel nii suurt tähtsust tõsiasja kõrval, et kogu selle ürituse tulemusena paraneb Eesti ja liitlaste kaitsevõime? Loodan, et selle ürituse mõju hinnatakse ning korralda­ mist jätkatakse.

7/2024

41

MIKK OTSAR

SÕJASPORT

HEA VÕIMALUS ÜHENDADA SÕJANDUSLIK HUVI RIIGIKAITSE VAJADUSTEGA Iga omataoliste seas üheks maailma raskeimaks jõukatsumiseks peetav Admiral Pitka luurevõistlus on omanäoline. Seda nii raja, ülesannete kui osalejate poolest.

Kaitseliidu, Kaitseväe tegevväelaste ja liitlaste kõrval oli tänavu esmakordselt stardis eranditult reservväelastest koosnev võistkond, mis esindas oma sõjaaja allüksust, 1. Kuperjanovi jalaväepataljoni.

Tekst: kapten SANDER MÄNDOJA, 2. jalaväebrigaadi staabiohvitser 42

7/2024

sõjasport

K

uperjanovlased on võistlusel osalenud varemgi, mitmel korral isegi võitjaks tulnud, kuid siis on võistkonnad olnud komplekteeritud kogemustega tegevväelastest. Eriti tähelepanuväärseks muudab seekord­ se reservväelastest koosnenud tiimi osavõtu fakt, et lõpetati auhinnalise kolmanda kohaga. Milline aga nägi väl­ ja teekond sellise eduka tulemuseni?

TAHE ENNAST PROOVILE PANNA

Võistkonna kapteni lipnik Martti Šorini sõnul tekkis soov ennast mili­ taarvõistlustel proovile panna juba ajateenistuses: „Nooremallohvitseride kursuse ajal sarnanesid meie rännakud ülesehituselt Pitka luurevõistlusega, tuli sooritada nii füüsilisi, vaimseid kui ka meeskonnatöö võimeid proo­ vile panevaid ülesandeid. Selliste katsumuste läbimine nõudis pidevalt eneseületust.“ Koos samal kursusel teeninud kaas­ võitlejatega õnnestus neil võtta osa Kaitseväe Akadeemia luurevõistlusest, mis oli kõigi jaoks esimene omatao­ line jõuproov. Eksprompt ette võetud väljakutse ei toonud küll poodiumi­ kohta, kuid andis hea ettekujutuse vaimsest ja füüsilisest koormusest, mis selliste mitmepäevaste võistlus­ tega kaasneb.

Möödunud aasta suvel lõpetas lip­ nik Šorin koos üksusekaaslastega 1.

Kuperjanovi jalaväepataljonis ajatee­ nistuse ning arvati reservi. Omavahe­ line suhtlus siiski jätkus, nagu jätkus ka meeste huvi militaarvaldkonna ja sõjalis-sportlike võistluste vastu. „Jõudsime selle aasta märtsis reserv­ väelaste tööampsuna instruktoritena Taara linnakusse tagasi ning saime uuesti koos olles aru, et ka tulevi­ kus võiksime ühiselt ennast mõnel militaarvõistlustel proovile panna,“ selgitas Šorin. Nähes mais kordusüles­ kutset Admiral Pitka luurevõistlusele registreerumiseks, ei olnud niisiis palju vaja mõelda.

Ka 1. Kuperjanovi jalaväepataljon toe­ tas ideed igati. „Kui võtsin ühendust enda sõjaaja üksusega, siis oli esimene reaktsioon veidi äraolev, aga pärast kompaniiülemaga konsulteerimist ja temalt positiivse soovituse saamist oli edasine toetus tugev ja aitas meid

nii võistluseks valmistumisel kui rajal väga palju,“ ütles lipnik Šorin.

ETTEVALMISTUS ON OLULINE

Hoolimata ajateenistuse ajal läbitud Kaitseväe Akadeemia luurevõistlusest ei söandanud reservväelased ilma korraliku soojenduseta Admiral Pitkale minna. Selleks võeti juuli alguses ette Põrgupõhja retk, mille läbimine paran­ das omavahelist koostööd veelgi ning lisas tiimiliikmetele ka enesekindlust, et pikemalgi militaarvõistlusel võib hea õnne korral kõrgetele kohtadele pretendeerida.

Sellist ettevalmistavat proovikivi soo­ vitab võistkonna kapten Šorin ka teis­ tele, kes alles mõtlevad sõjalis-sport­ likel võistlustel üles astuda. „Mõistlik oleks alustada mõne kergema võistlu­ sega, et nii enda kui oma võistkonna tugevusi ja nõrkusi tundma õppida.

Sealt saab vajalike ettevalmistustega alati raskemate väljakutsete juurde edasi liikuda. Enne Pitkale minekut peaks võistkonnal ikkagi mingisugune pagas juba olemas olema.“ Ettevalmistused ei piirdunud loomuli­ kult ainult Põrgupõhja retkega. Ülesan­ ded, mida Admiral Pitka luurevõistlusel lahendada tuleb, nõuavad üsna mitmeid erioskusi, milleta pole lootust kõrgetele kohtadele konkureerida. Näiteks peab oskama käsitseda lõhkeaineid, ehitada raadioantenni ning lennutada drooni.

Erialateadmiste omandamisel kulus sõjaaja üksuse tugi marjaks ära: 1. Ku­ perjanovi jalaväepataljon jagas tiimile õppematerjale ning viis vahetult enne õppust läbi ka paaripäevase kiirkursuse erinevate valdkondade spetsialistide käe all. Kõigele lisaks oli võistkonna esindajal, varem Admiral Pitka retke võitnud Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelasel leitnant Andree Porilal ka omalt poolt jagada kasulikke näpunäi­ teid ja kogemusi, mis aitasid võist­ konnal ennast viiepäevaseks katsumu­ seks võimalikult hästi ette valmistada.

HEA MEESKONNATÖÖ

Võistlus algas kuperjanovlastele vägagi edukalt, ligi 48 tundi hoiti rajal esikoh­ ta. Kapteni sõnul ei olnud poodiumile tõus tiimile omaette eesmärk, kuid ta möönab, et sisimas loodeti ikkagi kõrget kohta püüda. „Pärast Põrgupõhja retke läbimist olime võistkonna tegelikust potent­

siaalist teadlikud. Pitka võistluse avamisel lõõpisime, et peame tulema esikümnesse, seejuures kindlasti edes­ tades liitlaste võistkondi, sest kes ikka suudab Eesti maastikul paremini toime tulla kui Eesti reservväelane. Saades esindaja kaudu infot oma liidrikohast, tõusid muidugi ka meie ootused tule­ musele,“ meenutas lipnik Šorin.

Võistkonna trumbiks oligi tema hin­ nangul hea meeskonnatöö ja positiivne sisekliima, mis aitas huumoriga üle saada nii väsimusest kui ka väiksema­ test ebaõnnestumistest rajal. Parimad tulemused saadi luurepunktis, tulejuh­ timisel ja mäluülesandel, mõlemas oli kuperjanovlaste võistkond võistluse parim. Ülesandepunktide vahel liiku­ des loovutati vastutegevusele ainult kaks karistuspunkti, millest paremat suutsid vaid esimesed kaks võistkonda.

Tõsi, valitud marsruut kulges tihti üle raske maastiku, mis võttis lõivu meeste füüsiselt. Kõigist raskustest hoolimata jõuti finišisse kahekümne kahest alus­ tanud võistkonnast kolmandana!

Raja keerulisusest annab tunnistust tõsiasi, et tervelt kaheksa võistkonda katkestas ega jõudnudki lõppu. Lipnik Šorini sõnul oli võistkond tulemusega rahul: „Lõpujoone ületamisel tundsime kõik suurt kergendust, sest kogu võist­ lusel, eriti lõpujooksul, andsime endast maksimumi. Tol hetkel me saavutatud kohale otseselt ei mõelnudki, kuid uskusime, et tuleme medalile. Kokku­ võttes oli kolmas koht võistkonnale igati hea tulemus, sest osalesime ju esimest korda.“ Võiks arvata, et neli päeva minimaalset und, 125 kilomeetrit rännakut raskel maastikul ning keerulised ülesanded pigem vähendavad edasist huvi mili­ taarvõistluste vastu. Vastupidi, juba mõeldakse järgmisele kondiproovile, milleks võib olla Kaitseliidu Pärnu maleva korraldatav Sookoll. „Sõjalissportlikud võistlused on hea võimalus ühendada isiklik sõjanduslik huvi riigikaitse vajadustega: põhijõud peab olemata alati vormis,“ ärgitab lipnik Šorin kõiki militaarhuvilisi ennast sel­ listel võistlustel proovile panema.

1. Kuperjanovi jalaväepataljoni võist­ konda kuulusid Martti Šorin, Aksel Kaasik, Randel Mattiisen ja Denis Rõžov. Võistkonna esindaja oli Andree Porila.

7/2024

43

sõjasport

KOHTUNIKUNA PÕRGUPÕHJAL

MARTIN ANDRELLER

HEA ETTEVALMISTUS JA TOIMIV MEESKOND TAGAVAD EDU

44

Kui küsida, millal algab Põrgupõhja retk, siis võib saada kümneid erinevaid vastuseid. Mõnede jaoks algab ta juulikuu esimesel täisnädalal, teistele kaks kuud varem, kui avatakse registreerimine. Kuid kohtunikuna võin ma öelda, et järgmise aasta punkti disainimine algab juba sellel hetkel, mil esimene võistkond on läinud ülesandele. Just siis tulevad välja kitsaskohad ja pähklid, mida pureda, ning pähe mõtted ja ideed, mida järgmisel aastal teha.

Tekst: JAAK KUKK, Põrgupõhja retke punktikohtunik 7/2024

sõjasport

S

eega võib öelda, et käimas­ oleva võistluse ülesandeid on aidanud disainida eelmise aasta võistlejad ja selle tööga alustati juba aasta aega taga­ si. Kuid juhtub ka, et peakohtunik või peakorraldaja on teinud suurema osa tööst sinu eest juba ära ning disaini­ nud nii ülesande kui ka koha sellele.

Siis jääb sinu kohustuseks punktiüle­ mana vaid punkti asukoht oludele ja ilmale vastavaks kohandada. Võib-olla tuleb ehitada varjualune, aga võib-olla võtta võsa vähemaks. Igatahes on kin­ del see, et lõpliku viimistluse annavad igale punktile selle kohtunikud.

ALGUS

Enne seda, kui päris võistluse aeg kätte jõuab, võib juhtuda, et peakorraldaja võtab sinuga ühendust ja täpsustab mõningaid detaile, nagu näiteks per­ sonaliküsimused, logistika, juhtimine ja side. Tavalised punktid neile, kes on harjunud asju ajama sõjaväe süstee­ mis. Sa saad olukorra ja ülesande, mõtled läbi teostuse, annad teada enda teenindussoovid ning paned paika juh­ timise ja side. Kuid tegelikkuses võib kogu see protsess olla palju keeruli­ sem. Hea on, kui sa saad enam-vähem teada, mis laadi ülesandele sa lähed, sest siis saad sa nii personali kui ka varustuse juba varakult ette valmis­ tada. Kui aga teada on vaid olukord ja kõik muu tuleb oletada, siis võib minna keeruliseks.

PERSONAL

Üldiselt on igal kontrollpunkti ülemal komplekteeritud meeskond, kellega ta on harjunud koos töötama. Nii ka minul. Kaks isikut sellest pundist on olnud Põrgupõhjaga seotud sama kaua kui mina. Ehk algusest peale, kui me osalesime rajal võistlejatena. Hiljem on liikmeid juurde tulnud, on toimu­ nud rotatsioone teistesse meeskon­ dadesse ja ka rajale võistlema, kuid tuumik on endiselt sama. Ja see seik teeb töö planeerimise lihtsamaks.

Inimesed teavad juba aasta aega ette, millal võistlus tuleb, ja seega suudavad enamasti planeerida oma tegevusi nii, et saavad kohal olla. Loomulikult tuleb ette ka eriolukordi, näiteks liitub keegi hiljem otse ametipostilt või peab pisut varem ära minema oma tööülesandeid tegema, kuid tuumik on alati paigas.

Aja jooksul kasvab see meeskond kok­ ku, kes punktis tööd teeb, nii et mitte

keegi ei ole asendamatu. Kuigi jah, võib-olla jääme pisut jänni, kui just see mees, kes oskas koormarihmu paika panna, on parasjagu ära. Aga üldiselt saame hakkama.

ASUKOHT

Punktide asukohast sõltub väga palju. Aastate jooksul oleme pidanud lahendama olukordi, kus peakorraldaja on andnud asukoha ja ülesande, kuid paraku ei ole logistiliselt võimalik sin­ na punkti olemasolevate vahenditega jõuda või siis nõuab kohale jõudmine suuremat pingutust ja ajakulu. Nii oleme ka meie kohtunikena pidanud vantsima mitmeid kilomeetreid läbi pokude või soiste kraavide ja met­ sade, et jõuda etteantud punkti ning valmistada seal ülesanne ette. Pealegi tuleb kaasa vedada minimaalselt kaks 20-liitrist veekanistrit võistlejatele ja isiklikud varustused. Seega, asukohast sõltub päris palju, eelkõige just ülesan­ de kvaliteet.

ÜLESANDED

Enamasti on nii, et kui siinkirjutajat ja tema meeskonda kuskil punktis nä­ hakse, siis vanematel olijatel, kel selja taga rohkem kui üks retk, assotsieerub see teatud elementidega: vesi, kraavid, takistused, võrk, köied. Tõele au andes tuleb tunnistada, et me püüame oma reputatsiooni hoida ja võistlejatele mitte pettumust valmistada. Igal koh­ tunike meeskonnal on kindlad erialad ja oskused ning see teebki retke mõnu­ saks, et erialaspetsialistid on pandud tegema just neid asju, mida nad hästi oskavad.

Aastate jooksul on välja kujunenud teatud ülesanded, kuhu meie mees­ kond satub, kuid need on ka muutu­ nud. Nii sattusin ma kunagi 2007. aasta paiku juhuslikult relvapuslet läbi vii­ ma. Ja seda peamiselt seetõttu, et ma töötasin vahipataljonis ja oskasin M14 karabiini lahti võtta. Kuid edaspidi sai sedagi ülesannet disainitud ja muu­ detud. Kindlasti mäletavad vanemad olijad relvade kokku panemist muusika saatel või siis autokastis sõites. Kuid on juhtunud ka (meie silmis) apsakaid.

Nii tahtsime ühel aastal kütta võistle­ jatele sauna, et nad siis seal higistaksid ja relvi kokku paneksid, aga paraku juhtus ilmataat olema võistlejate poo­ lel ja vahetult enne esimese võistkon­ na saabumist tuli taevast alla lausvett.

Läbimärgadele võistlejatele oli meie kuumaksköetud telk selline preemia, et pärast ülesande sooritamist tuli neid lausa väevõimuga sealt välja ajada.

Meie meeskonna põhileib on siiski ta­ kistusrada, mida oleme saanud teha nii kuivalt kui märjalt, maa alt ja kõrgelt õhust, koos lisaraskusega ja ilma. Kord tuli mul mõte, et võiks teha sellise takistusraja, nagu meie seda omast ajast mäletasime, ning seekord midagi sellesarnast tehtud saigi. Pidi kõndi­ ma mööda poomi, roomama, ronima, tegema siksakke ja ka redeli küljes rippuma. Ning kombineerituna meie tavalise elemendiga said võistlejad lõpetuseks karastada end ka tiigivees, kus tuli väsinud võitlejat aidata.

Siiski tasub meeles pidada, et takis­ tusradade elemendid on küll ühed hu­ vitavamad välja mõelda, kuid ka ühed keerulisemad korraldada. Kas ei leia kohapeal sobivat materjali või ei soosi maastik ideede teostust ning kõigele lisaks tuleb kohale viia suures koguses linti, köisi, koormarihmu, karabiine ja kes teab mida veel. Tihtilugu ei ole ehitamiseks piisavalt aega (erinevalt tänavusest aastast), samuti on alati puudu töökäsi ja teinekord tunned, et ka mõne masina olemasolu aitaks asja paremaks muuta. Kuid kõik need aastad oleme suutnud oma punkti teostusega hakkama saada ja loodeta­ vasti ka rahuldava tulemusega.

Kõige parem tunnustus tuleb ikka võistlejatelt endilt ning kui sa näiteks jõe ületamise punktis saad pioneeri­ pataljoni meeskonnalt kiita, et ka nemad poleks suutnud seda paremini teha, siis ei jää ka minul muud üle, kui rahulolevalt enda meeskonnale otsa vaadata ja kiita neid hea töö eest.

Niisamuti juhtus käesoleval aastal, kui pärast hommikust suplust tiigist välja tulnud võistlejad ütlesid, et oli mõnus ja nad läheks teeks seda ühe korra veel. Kuid enamasti oleme harjunud ikka sellega, et enne punkti ülesan­ dele minemist saame sõimata, pärast lõpetamist aga tullakse, surutakse käsi pihku ning tänatakse hea töö eest. Ses­ tap ei pelga meie meeskond (erinevalt vastutegevusest) minna pärast retke koos võistlejatega ka saunalavale, sest teame, et võistlejad hindavad meie pingutust samamoodi, nagu meie hin­ dame nende pingutusi.

7/2024

45

sõjasport VASTUTEGEVUS

Jah, ka mina olen olnud ühel korral vastutegevuses. See juhtus küll sajan­ di alguses ning üsna kummalist teed pidi. Ma alustasin võistlejana, kuid pärast katkestamist oli isu midagi edasi teha, sest välja oli ju tuldud ja koju minna ei olnud mõtet. Nii saingi endale punase lindi ja automaadi ning läksin oma endisi rivaale taga ajama.

Küll aga võin ma öelda, et minul on vastutegevusest isiklik arvamus ja arusaam, kuidas seda teha, kuid eks igaüks otsustab ise, milline lähenemi­ ne on õige.

Esmalt, kui mina vastutaksin vastu­ tegevuse eest, siis annaksin ma neile kindlad tegutsemispiirangud, sest eesmärk ei ole ju võistlejaid taga ajada

46

7/2024

ja neid asjatult kiusata, vaid pigem just suunata, et nad tegutseksid vastavalt juhendile. Seega teinekord piisab ka sellest, kui patrull on lihtsalt õiges kohas või auto sõidab teatud lõigul, suunates võistlejad sinna, kuhu nad minema peavad, aga mitte neid nurka ajama.

Teisalt näen ma siin võimalust all­ üksust koolitada. Kui sa oled tulnud vastutegevust tegema ja sa oled jaoülemana saanud enda jao kahekskolmeks päevaks välja, siis kasuta seda aega selleks, et harjutada olulisi asju, nagu näiteks patrullimine või vaatlus­ post. Tee seda kõike korrektselt, anna korralik viie-punkti-käsk ning järgi kõiki neid etappe, mis olema peavad.

Sellisel juhul tabatakse kaks kärbest

ühe hoobiga. Ollakse esindatud ja täidetakse vastutegevuse rolli, samas viiakse allüksusele läbi väljaõpet.

Rühmaülemana väljas olles saab ju teha samu toiminguid, jagada jagudele vastutusalad ja ülesanded, kontrolli­ des, et võitlejad ei läheks ülekäte ning väljaõppe eesmärgid saaksid täidetud.

Ning võib-olla – ma ütlen võib-olla – on ka vastutegevus siis pärast lõpujoo­ ne ületamist sauna oodatud, ning äkki surutakse isegi käsi pihku ja öeldakse, et hea töö, mehed.

VÕISTLEJAD

Aastate jooksul oleme näinud palju erinevaid võistlejaid. Headel aastatel on olnud stardis ligi 30 võistkonda, kehvematel 8, kuid meie jaoks ei muuda see asja. Töö tuleb ära teha

ühesuguse innuga. Küll aga oleme täheldanud kaitseväelaste ja tsiviilide võistkondade erinevusi. Kaitseväe­ lasena pean ma ütlema, et tsiviilide tegevus punktis on ratsionaalsem ja nauditavam. Kahjuks on viimastel aastatel jäänud nii-öelda täielikult tsiviilidest koosnevaid võistkondi vä­ hemaks või on nad sootuks kadunud.

Loodetavasti nad siiski naasevad meie juurde, sest ka selleaastase võistlu­ se finišijoone esimesena ületanud võistkond oli minu silmis matkajatest asjaarmastajad, keda ma loodan näha stardis ka järgmisel aastal. Samas pean ma nentima tõsiasja, et paari­ kümne aastaga on muutunud nii ühiskond kui ka võistlejad, kes meid külastavad. Asjad ja tegevused, mis tundusid kunagi täiesti normaalsed,

on nüüdseks pigem erandlikud või ekstreemsed. Ühe näitena võin tuua sõlmede sidumise ülesande, mida omal ajal pidid oskama kõik noor­ kotkad, nüüdseks aga oleme jõudnud sinnamaale, kus vähem kui pooled võistkonnad suutsid täita 50–75% ette antud ülesandest. Või kui võistlus on tituleeritud pühendatuks üleela­ misele ja metsavendlusele, siis võiks rajale tulevatel võistlejatel olla nii palju austust, et ennast ette valmis­ tada. Ma ei mõtlegi, et kõik peaksid teadma kõiki viljasorte või oskama siduda seasõrga nii horisontaalse kui ka vertikaalse objekti ümber, olles ise pea alaspidi ja vee all. Aga Ants Kaljuranna või Endel Redlichi eesnime võiks ikka mäletada, eriti kui see on küsimuses kirjas.

Lõpetuseks ütlen ma seda, et aeg muutub, elu muutub ja eks ka see võistlus ole muutunud ning muutu­ sed on teinekord ka vajalikud. Samas kohtunikuna, endise võistlejana ja kaitseväelasena leian, et tuleb end rohkem ette valmistada ning seda juba enne võistlust, sest kui lähed võistlu­ sele mütsiga lööma, siis oled juba eos kaotanud. Ning sama on ka igapäeva­ ses teenistuses. Kuniks oleme rahuajas, siis valmistume sõjaks, ärme unusta metsavendi, kelle mälestuseks me seda võistlust veame, ning loodame, et meie ettevalmistus on ühel päeval sellisel tasemel, et meie või meie järglased ei peaks läbi tegema samu katsumusi nagu tolleaegsed Põrgupõhja punkri elanikud.

KARRI KAAS

sõjasport

7/2024

47

SÕJASPORT

PÕRGUPÕHJA RETK MILLEST SEE KOOSNEB? KUIDAS SEDA TEHA? KAS ÜLDSE ON VAJA TEHA?

Järgmiseks aastaks on vähemasti kokku lepitud, et 25. korda toimub Eesti enim toomingavõsa ja pokudega pikitud kestusspordiüritus – Põrgupõhja retk.

Tekst: MARTIN ANDRELLER, Põrgupõhja retke peakorraldaja

V

õistlus on juba nii vana, et ega keegi pole enam päris kindel, kui mitu korda see on toimunud või millal oli päris esimene kord. Või kas see esimene kord oli teistmoodi kui praegu või oli seda kohe päris mitu korda teistmoodi. Mingi aja olid noo­ red ja täiskasvanud koos, aga siis enam mitte. Selge on see, et võistlus ise on pakkunud veerandsaja aasta jooksul lugematule arvule inimestele positiiv­ seid emotsioone. Ja kui see kõik algas, käis siinkirjutaja veel põhikoolis ega osanud uneski näha, et ta selle kõigega kunagi seotud on. Kuidas siis saab kokku Eesti üheks kõige raskemaks võistluseks peetav igasuvine tähtsünd­ mus?

INIMESED

Põrgupõhja retke ajal kohtuvad võist­ lejad ja vastutegevus, esimeste suureks meelehärmiks ja teiste suureks rõõ­ muks. Kuidas võistlejad oma võistkon­ nad kokku panevad, on puhtalt nende

asi, kuigi aastate jooksul on tulnud ette sedagi, et peakorraldaja helistab ini­ mesi läbi ja aitab kellelegi otsida seda „neljandat“. Mõnikord suisa nii hästi, et see kosjakontori võistkond preten­ deerib tugevalt esikohale! Kindlasti peaksid aga võistlejad suutma oma võistkonnad ise kokku panna ja korral­ dajad aitavad nõu ja vajadusel jõuga siis, kui kuidagi enam ei saa.

Kohtunikud on aga täiesti eraldi sort inimesi. Tõsiselt. Alustades jaanua­ ris toimuvatest kõnedest, et kas ikka toimub ja et ma panin oma puhkuse just võistluse järgi paika, kuni selleni välja, et stardihommikul kingitakse peakorraldajale omavalmistatud tass.

Põrgupõhja tass, mõtelge! Tegelikult on viimase kümnendi jooksul olnud kohtunike seas üpris vähe muutusi, see grupp toimib omavahel hästi ja täiendab üksteist.

Kohtunike peamine motivatsioon ongi ilmselt see igasuvine traditsioon ja

missioonitunne. Pean ebatõenäoliseks, et keegi veedab kolm päeva Raplamaa kõige looduskaunimates võsastikes lihtsalt seepärast, et saada endale selle aasta retke T­särk. See on ikkagi sisemine soov ja tahe panustada retke ning selle eesmärkidesse. Eraldi tuleb rõhutada seda, et paljude kohtuni­ ke, korraldajate või võistluse staabi liikmetega kohtume me silmast silma vaid korra aastas – võistluse ajal. Aga ikkagi on see kaader kõik nagu üks suur suguvõsa. Mis sest, et viimati nähti võib­olla 362 päeva tagasi. Ilma nende inimesteta ei oleks võimalik seda võistlust sellisel kujul teha. See on fakt.

EESMÄRGID

Tutvustada Eesti vastupanuliikumise ehk metsavendluse ajalugu. Hoida au sees nende meeste ja naiste panust ja mälestust. Selle võistluse ajal on kõik väikestviisi metsavendade vaimus tegutsemas (v.a ehk vastutegevus, aga nemadki on väga toredad inimesed)

KARRI KAAS

SÕJASPORT

SÕJASPORT ja peavad seda sisulist poolt kalliks.

Seda on näha ka võistlejate silmist, sõnadest, juttudest ja tegudest. Vahest ongi nõnda, et Põrgupõhja retkest ei saagi kunagi teha laiatarbekaupa või massiüritust, sest selleks, et olla põrgupõhjaline, peab seal kusagil sü­ dames olema südikust, vastupidavust, allaandmatust ja tahtejõudu ning palju huumorimeelt.

Käesoleval aastal olin ma täiesti kin­ del, kui võistlejad Põrgupõhja punkri juurest laupäeva hommikul teele läk­ sid, et seal kusagil paksus udus seisid kunagised Põrgupõhja metsavennad ja tundsid head meelt. Vaenlane võis nad hävitada, kuid ei suutnud kustutada mälestust ja kuni meie mäletame ja mälestust tallel hoiame – on metsa­

vennad tegelikult võitnud! Sursum corda!

RADA

Viimastel aastatel oleme üritanud ase­ tada rajal kontrollpunkte kas metsa­ vendadega seotud kohtadesse, nende punkrite või mälestuskivide juurde või hoonetesse/metsatukkadesse, kus nad kohtusid või laagris olid.

Kontrollpunktide ülesannete kirjeldu­ sed ei saa olla pelgalt lihtlaused üles­ ande sisuga, vaid peavad andma mingi­ suguse ülevaate, miks seda tehakse või kuidas see kõik on seotud metsavenda­ de lugudega. Vahest kolmandal päeval pole seda enam paslik teha, sest tahes­ tahtmata on võistlejad selleks ajaks juba väsinumad kui alguses. Seda on

viimastel aastatel ka korduvalt öeldud, et võistluse tugev side ajalooga ning legendidega täiendatud sisu on see, mis teeb Põrgupõhjast Põrgupõhja ja millegi, mida võistlejad kalliks peavad.

Loomulikult ei suuda kaks rajameist­ ritki ette näha, milliste poognatega võistkonnad endale kontrollpunktide vahel teed rajavad, ja seega ei ole või­ malik iga meetrit võistlustrassist läbi käia, kuid ... khm, eks see ongi rohkem siis võistlejate pärusmaa.

RAHA

Rahaga on meil eriline suhe. Viimastel aastatel on olnud suurtoetaja Eesti Endiste Metsavendade Liit, ilma kelleta oleks võistlust teha raske, kui mitte võimatu. Osalustasu tõime 200 euro

SÕJASPORT korraldamiseks. Seega oleme püüdnud olla võimalikult nupukad lahenduste leidmisel ja käia rahaga ümber pigem säästlikult. Kindlasti saaks retkest teha oluliselt suurema ürituse, kui eelarve oleks sama suur kui näiteks admiral Pitka luurevõistlusel, aga nagu metsa­ vennadki, peame me hakkama saama sellega, mis meil on, ja olema leidlikud.

Samuti olema tänulikud erinevatele Kaitseliidu üksustele ja malevatele, kes toetavad inventari, vastutegevuse ja transpordiga.

pealt kõvasti alla selleks, et inimes­ tel oleks lihtsam osaleda ja et nad ei peaks nii palju raha peale mõtlema.

Nende asi on mõelda retkele ja selle läbimisele. Kuna peakorraldaja habe on omajagu hallikirju ja juuksuri juurde pole enam aastaid asja, siis ongi temal (s.o minul) mõistlikum muret tunda.

Kindlasti saaks kontrollpunktide ülesandeid teha võistlejate jaoks põnevamalt ja suuremalt, kasuta­ da erinevaid vahendeid, tarvikuid, kuid eks need maksavad raha. Retke korraldamine käib aga säästlikult sel lihtsalt põhjusel, et laristada ei taha.

Raha, mis kulub võistlusele, tuleb ju rahast, mis on mõeldud ka kõikide teiste metsavendadega seotud ürituste või kasvõi nende viimaste matuste

PROBLEEMID

Retke kummitavad samad mured, mis iga vabatahtlikkusel põhinevat asja.

Siinkirjutaja peakorraldaja ülesannetes peab endale esimesena tuhka pähe raputama ja nentima, et põhitöö kõr­ valt ei jõua alatihti teha nii palju, kui soovi on, ja võistlus, olles niigi „elav organism“, muutub ajas jooksvalt. Seda nii kevadel planeerides kui viimastel nädalatel enne starti. Nii võib juhtu­ da ja tihti juhtubki, et kohtunikud ei tea võistluse nädalal veel viimaseid kontrollpunkte ja nende asukohti, sest kuigi ülesanded ega asukohad enam ei muutu, võib juhtuda, et mõni kohtunik peab ära käima, jääb haigeks või on vaja neid ümber paigutada. Eks kohtunikud muidugi sooviks saada võimalikult palju informatsiooni võimalikult vara ette, aga olles ise juba sellise natuuriga, tahan ma anda välja sellise info, mis enam ei muutu. Mis on

läbimõeldud, kontrollitud ja ei tekita segadust, mis ajatabelite või koordi­ naatide erinevate versioonidega on kerge tekkima.

Kas võistlus toimub veel järgmised 25 aastat, on väga keeruline küsimus.

Siinkirjutajal oleks siis veel statistika­ ameti järgi umbes 10 aastat elada, nii et selles vaates nagu saaks. Küll aga on küsimus, kas sellised mitmepäeva­ sed asimuutimised, nagu hea võistleja Margus tavatseb öelda, on elujõulised.

See tähendab, kas on huvilisi, kes tahaks end sellises formaadis proovile panna, või peaks see olema lühem.

Eks nii, nagu on viimase kümnendi jooksul retke korralduses muuda­ tusi toimunud, peab neid toimuma ka edaspidi, kuid mil määral ja kuhu suunda, on veel lahtine. Selge on see, et 25. Põrgupõhja retk toimub samas formaadis nagu seni. Kui aga mitmepäevaseid patrullvõistlusi jääb vähemaks, siis jääb automaatselt vä­ hemaks ka võistlejaid ning pealekasv hääbub. Vahest võiks kõik sarnased kestusvõistlused olla ühe karikasarja osad, kus aasta lõpus selgub Eesti meister koondarvestuses ning kõik võistlused on tugeva ja läbimõeldud sisulise legendiga. Valikuid ja mõtteid on palju, aga üks mis kindel, 10. juulil aastal 2025 antakse start Põrgupõh­ ja retkele. Nende mälestuseks, kes ohverdasid meie vabaduse eest oma kallima – oma elu.

Kommentaar

„Iga endast lugupidav kaitseliitlane võiks vä­ hemalt kord elus Põrgupõhjal osaleda. Tugev ajalooline taust, metsik, aga ilus loodus, liiku­ misteedel varitsev vastutegevus ja katsumuse läbimine koos nelja väljavalitud kamraadiga (või viimase hetke makrofleksitiimiga). Reegleid on vähem nii võistlejatele kui vastutegevusele ning tagaaetava metsavenna rollis ei saa lubada lahingute pidamist, vaid pead alandlikult asimuutima.

KARRI KAAS

MARGUS OTS, tänavuse Põrgupõhja retke võitjameeskonna liige

MARTIN ANDRELLER

Põrgupõhjal juhtub palju. Vastutegevuse eest on truupi peitu poetud, jõe ääres oodatud, lapik paekivi pea kohal, aga ka riietega üle veekogude ujutud. Mitmed meeskonnad on pulmadesse sattunud ja selle loo autor kunagi ka keset Mukri raba tüdrukuteõhtu lühiajaliseks aukülaliseks. Aga see selleks...

Ka Põrgupõhja retke auhinnad on väärikad ja ehtsad. Võitjad saavad Eesti En­ diste Metsavendade Liidu teenetemärgi ning esikolmik väga eheda, eritellimu­ sel sepistatud mõõga, pistoda või tapperi. Sellise auhinna riputad oma kodus aukohale ja saad vastavast aastast külastajatele mõne seiklusloo pajatada.

Sursum Corda!“ 7/2024

51

sõjasport

PEAVALUTABLETT

MILITAARSPORDIVÕISTLUSE KORRALDAJALE Kuidas korraldada üks militaarspordivõistlus nõnda, et ise närvivapustust ei saaks ning võistlejatel oleks põnev? Või kuidas võistlejana rajale minnes suurendada enda võimalusi edukalt lõpuni vastu pidada? Need on miljoniküsimused. Ja neile on vastused!

Tekst: GEA OTSA, Naiskodukaitse Saue jaoskond

T

änavune Naiskodukaitse koor­ musmatk osutus nii ilma, pika distantsi kui ka proovilepane­ vate ülesannete tõttu oodatust keerulisemaks. 13 rajale läinud naiskonnast jõudis finišisse 7. Raskusi tekitas ootamatult kuum ilm. Kuid milliseid õppetunde tasub edasiseks kõrva taha panna nii korraldajatel kui ka võistlejatel?

Ja ehkki koormusmatka põhjal tehtud, kehtivad need tõed ükskõik millise militaarvõistluse korraldajatele ning osalejatele.

PEABKI RASKE OLEMA!

Võistluse üks korraldajaid Eili Erg leiab, et koormusmatk peabki raske olema, pakkumaks naistele eneseüle­ tamise rõõmu. On ju tegemist Nais­ kodukaitse aasta kõige väljakutsu­ vama võistlusega. Kaitse Kodu! palvel annab ta tänavuse võistluse õppe­ tundide põhjal järgmise aasta korral­ dajatele mõned soovitused.

ESITEKS. Rada ja ülesandeid kavanda­ des mõelge julgelt! Ärge alahinnake naiskodukaitsjate nutikust, suurt tead­ miste-oskuste pagasit, sitkust ja Eesti naise jonni. Oskus finišisse jõudvate 52

7/2024

naiste hingeellu piiluda tuleb kasuks – just selles mõttes, et osalejate jaoks on suurim ja hingeliselt kaalukaim võit iseenda üle, see tunne, et „poleks ise ka uskunud, et hakkama saan“.

Lisaks ladus koostöö rajal – ükstei­ se tugevustele toetumisest kasvav kokkukuuluvustunne. Ma usun, et just see on osalejate silmis tähtsaim tule­ mus, mida korraldajad võistlust kokku pannes võiksid endale olulisimaks eesmärgiks võtta. 36tunnine jalutus­ käik kaunis Eesti looduses ei ole see, milleks võistkonnad oma vaimu valmis seavad.

TEISEKS. Korraldajatel peab olema valmisolek kohaneda. Plaan pole miski, jooksev planeerimine on edu alus.

Sellel korral võeti öösel vastu otsus, et osade punktide vahel transporditakse võistlejaid autodega. Ergi sõnul langes otsus ladusalt. „Varuplaanid peavad olema valmis pandud, kohanemine igas olukorras on ka korraldajate oluline os­ kus. Ja info peab liikuma kogu aeg ra­ jalt staapi, et otsuseid langetada – siin on kuldaväärt ja unikaalsed panustajad staabiassistendid,“ ütles Erg. Seejuures peavad korraldajad olema analüüsivõimelised ka võistlejatega

sarnases üleväsimuse seisundis.

Omavaheline suhtlusoskus ja koostöö­ võime tagab siin otsustamise lihtsuse ja õigustatuse. „Võiks ju pikemalt aru­ tada, mida oleksid võistkonnad võinud rajal võistluse algupoolel teisiti teha ja kuidas ettevalmistust paremini sätti­ da, aga korraldajate poolelt usun küll, et see otsus tuli ladusas koostöös, üksteisemõistmises ja korralduslikus mõttes õigeaegselt,“ lisab ta.

KOLMANDAKS. Võistluse ajal tuleb

kõigile korraldajatele kehtestada parimate võitlejareeglite järgi kehtiv puhkeaja graafik. Eriti peab hoidma tähtsamaid juhte ja vastutajaid. Ja nemad peavad usaldama üksteist – puhkama suunduv juht peab endaga rahu tegema teades, et tema kaas­ lased suudavad teha õigeid, õiglasi, kii­ reid ja kõigi huve arvestavaid otsuseid ka temata. Üleväsimus on korraldaja suur vaenlane. Harjukate staabiassis­ tentidele siin­kohal pikk pai ja sügav tänukummardus!

NELJANDAKS. Korraldustiimis olgu nii isikliku koormusmatka kogemusega (ka katkestamine on korraldamisse pa­ nustamisel oluline kogemus) naisko­ dukaitsjaid kui ka „värsket verd“ – uute

SÕJASPORT

MILLE ÜLE OLI SUURIM HEAMEEL?

Erilise laengu sai Erg teisel ööl Majakivi vaatlustornis, kui Tallinna võistkond peale laskumist väljendas lausa pettumust, kui neile teada anti, et nüüd lähevad nad enne järgmist kontrollpunkti autoga puhkama. „Äh, mis mõttes?! Paneme siit ikka otse järgmisesse punkti!“ Uskumatu hasart – just see tundelaeng, mida korraldaja osalejatelt ka raja viimasel kolmandi­ kul kuulda tahaks. „See peegeldus andis kinnituse, et hea võistlus sai korraldatud ja võistlejad nautisid täiel hingel. Vaatamata väsi­ nud ja katkistele jalgadele ning juba kogetud vintsutustele,“ räägib Erg. Ka staap toimis hästi. „Siinkohal tänu ka Kaitseliidu Harju maleva meestele, kes on andnud meie side­ ja staabinaistele võimalusi õppustel staabielu korraldada.

Selle kogemuse najal kasvanud pädevus on Harju STASSidele andnud väga hea vundamendi ja see paistis staabi töökor­ ralduses hiilgava edukusega välja. Igas mõttes,” kiidab ta.

Veel toob Erg esile peakorraldaja Elbe Lumiste ja peakohtunik kolonelleitnant Ain Tiidruse ladusa koostöö ning suht­

lusoskuse. Meeskond on ju täpselt nii tugev, kui hästi ta on juhitud. „Mul oli suur au saada korraldamiskogemusi nende kahe juhtimisel. Lisaks meie kaitseinglid, Harju ringkonna instrukto­ rid Lana Toomvap ja Jaanika Kind­ lam – vajalik varustus oli detailideni paigas, toimis, miski polnud puudu.

Eeskujulik ettenägelikkus!“

KOLM SOOVITUST OSALEJALE Tänavusel koormusmatkal oli tavapärasest enam katkestanud võistkondi. Harju ringkonna meditsiinigrupi juht ja võistlusel meditsiini eest vastutanud Ruth Pääsuke annab järgmisteks aastateks kolm olulist nippi, mida iga osaleja peaks silmas pidama.

1. Vesi. Kõlab elementaarselt, aga seda kiputakse siiski unustama. Joo tihti ja väikeste lonksude kaupa. Kui tunned janu, on tegelikult vedelikupuudus juba käes.

2. Kaitseprillid. Kui kohustusliku varustuse nimekirjas on kaitseprillid, siis ei piisa sellest, et need on lihtsalt kotis kaasas. Metsas liikudes tuleb need kindlasti ka ette panna, eriti pimedas! Kahjuks juhtus ka tänavusel võistlusel silma­ vigastus.

3. Jalad. Pikal matkal on jalgade tervishoid võtmeküsimus. Saapad peavad olema sisse kantud ja üks number suuremad, et jalal oleks ruumi paisuda.

Kui tead, millised kohad jalgadel tavaliselt kipuvad katki minema, siis enneta seda ja teibi need juba ette ära. Kui siiski villid tekivad, kasuta spetsiaalseid villiplaastreid – need ravivad ja vaigistavad valu. Lisaks on kaval nipp panna jalga kaks paari sokke, seegi vähendab hõõrdumist.

SILVER JAANSON

ideedega, valdkondlike pädevustega, julgeid kaasamõtlejaid ja ülesannete enda kanda võtjaid. Ja muidugi ka nu­ tikaid, abivalmis kaaslasi Kaitseliidust ning nendest organisatsioonidest, kes tahavad kontrollpunktidesse pakkuda oma valdkonna ülesandeid.

SERHII NUZHNENKO (RADIO FREE EUROPE RADIO LIBERTY) / WAR.UKRAINE.UA

MAAILMAPILK

D E D A N Õ S E T R U SU AEG

54

7/2024

MAAILMAPILK

10. septembril toimus USA 2024. aasta presidendivalimiste juhtkandidaatide teine debatt, kus kõlas ka küsimus: „Kas te toetate Ukraina võitu sõjas?“ Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog

K

amala Harris vastas sellele jaatavalt, kirjeldades Bideni valitsuse tegevust relvaabi jagamisel 2022. aastast peale ja meenutades oma jutuajamist pre­ sident Zelenskõiga Davosi foorumil vahetult enne suurt sõda veebruaris 2022, mil ta olla edastanud ka vajalikku luureinformatsiooni. „Kohtusin Zelenskõiga mõni päev enne invasiooni, kohtusin seejärel liitlastega. Tõime kokku 50 riiki Ukraina toetuseks.

Tänu meie antud toetusele peab Ukraina vastu iseseisva riigina,“ meenutas Harris debatil kohtumist.

Trump eiras järjekordselt otse vastamist ja kinnitas, et tema sooviks ja USA huvides on sõja kohene lõpetamine, milleks tulevat rääkida nii Zelenskõi kui Putiniga. „Mina paneksin Euroopa maksma ja muidu neid ei kaitse. Mul on head suh­ ted Zelenskõi ja Putiniga, nad austavad mind,/.../“ praalis Trump debatil.

Järgnesid kandidaatide vastastikused süüdistused, millest meedia tõstis esile Harrise väidet, et kui Trump oleks presi­ dent, istuks Putin praegu Kiievis ja kavandaks sealt Poola ründamist.

Sedastagem nüüd, et mainitud debatt oli selgelt pühenda­ tud USA sisepoliitikale ja kuna toodud välispoliitilised killud kohe kuidagi ei kata USA demokraatliku ja vabariikliku partei poliitikat Ukrainas, siis pakkugem alljärgnevalt vajalikku lisainfot nii nende ridade lugemise ajaks valimiskampaanias juba kõlanu kui veel kõlava mõistmiseks.

NÕRKUS VÕI TARKUS?

Loodetavasti pühendasid nii Harris kui ka Trump mõned oma esinemised rohkem välispoliitikale. Hakatuseks tuletaksin vajaliku tausta loomiseks meelde, et teledebatis president Bideniga 27. juunil (pärast mida too loobus kan­ dideerimisest Harrise kasuks) lükkas Trump tagasi just (14. juunil) kõlanud Putini ultimatiivse rahuplaani (Krimm ja neli oblastit jäävad Venemaale, Ukraina ei liitu NATOga, vähen­ dab relvajõude, denatsifitseerub jne).

Mis aga puutub Harrisesse kui sõnumikandjasse Davosis, siis oli Trumpi vastuküsimus – miks Putin pärast seda ikkagi alustas suurt sõda? – igati oma kohal. Nagu ka lisatu – USA nõrkus sai ilmsiks juba Afganistanist pagedes augustis 2021.

Presidendikandidaatide debatil Harris aga õigustas Afganis­ tanist vägede välja tõmbamist. „Lahkumine oli õige otsus, me rahastasime lõputut sõda ja pärast seda pole ükski USA sõdur konfliktitsoonis hukkunud: esimest korda sel sajandil,“ selgitas ta.

Fakt on aga see, et jaanuaris 2022 evakueerisid USA ja tema järel teised NATO riigid oma saatkonnad Kiievist Lvivi, mida Harrisel tuli mõistagi Davosis Zelenskõile selgitada.

Küllap saab pärast sõda teatavaks, mis kõik toimus Ukraina ja demokraatliku maailma suhetes 2022. aasta veebruarist maini (USA saatkond taasavati Kiievis 18. mail), ent kõigile on selge, et kui Ukraina juhtkond ja rahvas poleks agresso­ rile vastu hakanud, näeks tänane Euroopa sootuks teisiti välja.

SÕDA MINGIL MAAL

Kremli alahindamise alguseks võib pidada Gruusia sõjale järgnenud reset-peregruzka­lugu märtsis 2009, mida tuleb võtta Obama­Bideni administratsiooni (2009–2017) selge vastutulekuna agressorile.

President Obama tegi Ukrainas järgnenust küll õiged järel­ dused, kuid paraku tegi tema asepresident kaheksa aastat hiljem sama – algul eksis, siis parandas vead. Ausalt öeldes ei saa suures poliitikaski vigadeta läbi, ent kui puhkeb konflikt kõige võimsamate vahel, on selle tagajärjed ja vead eriti silmatorkavad ning seetõttu ka õige poole avalikkust demoraliseerivad.

Kui esimeses ja teises maailmasõjas puhkes sõda juba tekkinud riikide gruppide vahel, siis tänases maailmas, kus on olemas rahu ja julgeoleku tagamise institutsioonid ning selge arusaam sellest, kes on agressor ja mis on agres­ sioon, on jätkuvalt kummastav tõdeda, et Venemaa presi­ dent Putin osales nagu teistega võrdne Normandia dessandi aastapäeval 6. juunil 2014 Prantsusmaal, kuhu kaks nädalat hiljem saabus 400 Vene merejalaväelast omandama koge­ musi agressori laevastikule ehitatava kopterikandja Mistral pardal! Krimm oli selleks ajaks kaaperdatud ja Donbassis käisid lahingud!

Berliini ja Pariisi toonast käitumist esitleti Euroopa Liidu ruumis aga sääraselt, et nii peavadki asjad olema. Saab väita, et keskmine lääneeurooplane talus hästi n­ö osalisi või „seal“, meist kaugel olevaid sõdu.

Täpselt nagu punkmuusikat viljeleva kollektiivi J.M.K.E. aas­ takümneid tagasi loodud laulus „Mingil maal“, mille sõnad võtavad ka tänapäeval tabavalt kokku inimeste empaatia­ võime defitsiidi, kui jutt käib nende suhtes perifeersetes piirkondades paiknevatest persoonidest.

Mingil maal tapetakse tänavatel rahvast Hiinas või Armeenias või kurat teab kus veel Mingil maal kiusatakse taga mingeid juute Mingil maal pidevalt juhtub miskit veel Mina võtan kapist õlle, avan, tõstan suule Enne küll kontrollin, ega hiirt ei ole sees Keeran kinni teleka ja tõmban välja raadio Enam ma ei tea mis toimub kuskil mingil maal Minu maa on minu telekas ja minu õlu Ja minu pisikesed kompromissitud ideed Hiinat pole olemas, Armeeniat ei usu Nad eksisteerivad vaid minu pildikasti sees

7/2024

55

maailmapilk

LAVROVI „TÕED“

Sõja suureks paisumine veebruaris 2022 ületas õnneks siis­ ki senise taluvuse ja leppimise piiri. Kiiresti tekkis Ukrainat toetav koalitsioon (57 riiki Euroopast, Aasiast, Ameerikast).

Paraku peab tõdema sedagi, et ka agressorriik pole jäänud üksi. Otsest sõjalist abi saab ta Valgevenelt, Iraanilt ja Põhja-Korealt, kaudsemat abi Euraasia Majandusühendus­ se, Kollektiivse Julgeolekulepingu organisatsiooni, Shanghai koostööorganisatsiooni ja BRICSi kuuluvatelt riikidelt. Mosk­ val on veel töised suhted Araabia Liigaga, Islami koostööor­ ganisatsiooni ja Pärsia lahe koostööorganisatsiooniga ning on peetud ka kaks tippkohtumist Aafrika Liiduga.

Sestap on Kremlil lihtne käimasolevas propagandasõjas asju kujutada nii, et tema kuulub maailma enamusse (vene k mirovoje bolshinstvo) ja globaalsesse Lõunasse, mida vas­ tandatakse Põhja-Ameerika ja Euroopa vähemusele.

Kuna ükski mainitud organisatsioonidest pole ametlikult hakanud Venemaa liitlaseks käimasolevas sõjas, on Ukraina ja Venemaa vahel lahti läinud omapärane võistlus, kumb suudab oma üritustele kaasata rohkem n-ö pealtvaatavate riikide valitsusi.

Nii on president Zelenskõi rahuplaani arutajate hulk aastail 2022–2024 kasvanud 40-lt 101-le, kellest lõppdokumendile kirjutas alla 80 valitsust. Nn Krimmi platvormis (= kuulub Ukrainale) osalejate arv on tõusnud 43-lt 65-le.

Moskva suurimaks eduks suure sõja aastatel tuleb pidada Shanghai koostööorganisatsiooni suurenemist 10-le (liitus Valgevene) ja BRICSi suurenemist 9-le (liitujate hulgas Iraan ja Ühendemiraadid). Kuna BRICSi aastakohtumine toimub oktoobris Kaasanis, loodab Venemaa sellele tervelt 30 riigi­ juhi osalust.

Juurdekasvu oodatakse Aasiast ja Aafrikast ning kuna see toimub jätkuva sõja tingimustes, muutis Kreml oma toetus­ reservi silmas pidades sel suvel järsult oma propagandat ja serveerib Ukraina konflikti puhkemist üpris omapäraselt.

Järgnev faktide rida pärineb välisminister Lavrovi esinemi­ sest oma Jeemeni kolleegi vastu võttes 27. augustil, kuid seda jada on väikeste erinevustega esitatud juba kümneid kordi.

Esmalt muidugi kinnitatakse, et konflikti alguspunktiks olla olnud põhiseadusevastane verine riigipööre 22. veebruaril 2014. (Ehkki parlamendi enamus hääletas sel päeval maha vana ja ametisse uue valitsuse ning Ülemraada hoones ei kõlanud ühtegi lasku. Krimmi kaaperdanud Vene sõjaväe­ lastele aga anti medal, kus „vabastusoperatsiooni“ ajana oli kirjas 20. veebruar – 18. märts 2022). Samuti kampaa­ nia vene keele tõrjumiseks, mis tulenes mahahääletatud võimu 2012. aastal seadust rikkudes tehtud otsusest muuta aastail 1991–2012 kehtinud keeleseadust nn regionaalkeele kasuks.

Valedest koosnevale sissejuhatusele järgneb aga eriti ülbe nimistu võitudest ja ohvri kaotustest stiilis „teeme, mida tahame“!

Lavrovi 1. „tõde“: kui poleks toimunud riigipööret, oleks Ukraina jäänud oma 1991. aasta piiridesse ja seda koos Krimmiga.

56

7/2024

2. „tõde“: kui Ukraina oleks veebruaris 2015 nõustunud Minski lepetega, oleks ta säilinud 1991. aasta piirides, kuid ilma Krimmita.

3. „tõde“: Kui Ukraina oleks aprillis 2022 leppinud Istanbulis parafeeritud vaherahu tingimustega, oleks ta jäänud ilma Krimmist ja suurest osast Donbassist.

4. „tõde“: täna tuleb Ukrainal lisaks Krimmile loobuda Do­ netski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastitest. Ehk siis – näete, kui suuremeelsed me oleme olnud!?

VIIMAKS JÕUDIS PÄRALE

Paraku on seda, et üks riik läheb lihtsalt oma naabrile kallale ja haukab tema territooriumist tüki tüki järel, võetud pikka aega kui midagi normaalset.

Ehkki Kreml vallandas sama käitumismalli juba 1992. aastal Moldova kallal, 2008. aastal tegi sama Gruusia vastu ja 2014 kordus kõik Ukrainas, leppisid suurjõud ometi jätkuvalt Moskva impeeriumi taastamise ihalusega. Justkui poleks riike ja rahvaid, kes selle tõttu kannatavad.

Alles 15. detsembril 2021, kui Moskva nõudis USAlt ja NA­ TOlt tagasiminekut 1997. aasta piiridesse (!) ja alustas kolm kuud hiljem selle nimel suurt sõda, teadvustasid demo­ kraatlike riikide valitsused samm-sammult endile agressori olemasolu ja vajadust teda jõuga ohjata.

Paraku asendus idülliline kooselu kurjamiga üksnes sankt­ sioonide rakendamisega tema vastu ja sõja võitu agressori üle on pingsalt välditud. Ajalugu saab edasi viia siiski üks­ nes vabadus ja demokraatia, mitte kurjus.

Sestap lootkem, et ka valimised esimese peamises kantsis toovad täie selguse peamises välispoliitilises teemas – USA teeb kõik, tagamaks Ukraina võitu sõjas agressoriga.

ROMAN BALUK / WAR.UKRAINE.UA

maailmapilk

7/2024

57

SÕJARAUD

TOOMPEA MALEVKONNA

SUPPRAMAG Ütled Koksläpvagn 104 MT – ja keegi ei saa midagi aru. Ütled Toompea malevkonna väliköök – ja kohe hakkavad asjasse pühendatud võitlejatel neelud käima ning mõte liigub kõiksugu hõrgutavate roogade juurde, mida selles köögis valmistatakse.

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

K

õnealune möödunud sajandi teises pooles Rootsi armees kasutusel olnud väliköök mar­ keeringuga Koksläpvagn on teadaolevalt ainulaadne kogu Kaitseliidus. Soetati see juba aastaid tagasi Toompea malevkonna liikme­ te annetuste toel. Ja need, kes ühise eesmärgi ning kosutava kõhutäie nimel rahad kokku panid, pole siiani pidanud kahetsema. Vastupidi. „Kui väljas on kakssada meest ja 199 neist ütleb, et see on nende elu parim hetk, kui nad on saanud meie kokkade valmistatud sööki, siis see teeb tuju väga heaks,“ märgib Toompea malev­ konna logistikarühma köögimeeskonna ülem leitnant Andres Reimer muhele­ des.

Ent mis muudab selle köögi eriliseks?

Esmalt kahtlemata kokad, kelle süda­ mesoojust ja käteosavust on tunda igas suutäies. Need on väärtused, mida raha eest osta ei saa. Vaadates aga lähemalt tingimusi, mis Toompea malevkond on oma välikokkadele loonud, võib uskuda välikokk Anu Sommeri sõnu, et teised üksused on nende peale isegi pisut kadedad.

SAAB KINDEL OLLA

Ratastel, lahtivolditava põrandapin­ naga köögimasina eelis tavapärase 58

7/2024

järelveetava katla ees seisneb selles, et kogu toiduvalmistamisprotsess alates ettevalmistamisest kuni valmistoidu välja jagamiseni saab toimuda katuse all ning maapinnast kõrgemal, metal­ list põranda peal. Nõnda on kokad kaitstud kõikvõimalike ilmaolude eest ning, mis vähemalt sama oluline, tagatud on söögitegemisel kriitilise tähtsusega hügieen.

Vahe on suur, nagu Sommer omast käest teab. Kui ta kümmekond aastat tagasi välikokana oma esimesi roogi valmistas, siis Toompea malevkon­ nal seda masinat veel ei olnud. Tuli töötada lageda taeva all. Ükskõik, kas puistasid pilved lund või keevitas päi­ ke. Saadi hakkama küll. Aga nüüd on parem. Palju parem.

Muidugi, kuivemal ja soojemal ajal ei pea ennast seinte vahele varja­ ma. Ettevalmistavad tegevused nagu juurviljade viilutamise, kartulikoori­ mise ja muu taolise saab ära teha ka köögimasina kõrval, selle kahele poole lahti volditava katuse all. Lähevad aga ilmad kurjemaks, saab katuseservadest alla riputada ka seinad. See funktsioon pole vajalik mitte ainult personali ja produktide kaitsmiseks ilmastiku eest, vaid ka köögist kumava valguse varjes­ tamiseks. Küljekatted alla, varjevõrk peale ning vähemalt paljale silmale

jääb kusagil tihedamas puudesalus üles seatud köögikompleks märkamatuks.

KÕIGI VÕIMALUSTEGA

Aga veel olulisem on see, mis jääb nende katete alla ehk köögi sisemusse.

Algselt aurusurvekateldega varustatud köögimasina südameks on nüüd kaks Kaitseliidus laiemalt levinud puukütte­ ga Rootsi katelt. Kummaski katlas kaks potti. Piisavalt, et korraga paarisajale inimesele söök valmistada.

Kaks katelt annavad piisavalt mängu­ ruumi ka eri roogade valmistamiseks.

Teinekord ongi nii tehtud, et igas potis on eri produktid podisemas. Ühes kar­ tulid, teises kapsad, kolmandas kaste ning neljandas vesi kohvi ja tee jaoks.

Kes nüüd tuleohu pärast pabistab, siis selleks pole põhjust. Korstnad on kõrged ning katlad ise maapinnast rohkem kui meetri kõrgusel. Väikese, kuid olulise detailina on katelde kohal ka ventilatsioonisüsteem. Jällegi väga

Ventilatsioonisüsteem mõistagi eeldab, et köök on varustatud elektriga. Ja nii see tõepoolest on. Generaator hakkab urisema ning käivitubki ventilaator ja köögi laes süttivad päevavalguslambid.

Seegi on märkimisväärne pluss, kui arvestada, et köögimeeskond õppustel alustab tihtilugu esimesena ja lõpetab viimasena. Mis tähendab, et üsna mitu töötundi jääb kellaajale, kus naturaal­ set valgust napib. Ning pealambiga, nagu teab Sommer, on köögis päris keeruline toimetada.

Lisaks kateldele on köögis koha leid­ nud ka tarvikute kapid. Mõlad, kahvlid, noad, kulbid, kausid, samuti puhastus­ tarbed ning esmaabi­ ja tulekustutus­ vahendid – kõik on olemas, mis ühes täisfunktsionaalses köögis olema peab.

2 X ASSO PUIDET

vajalik neil päevil, mil köögi seinad alla volditud ja katlad podisevad. Ilma ventilatsioonisüsteemita saaks köögist nõnda üsna kiiresti midagi Türgi sauna taolist.

KOLMEL MASINAL

Aga toiduained, kus need on? See on hea küsimus. Kuivtoiduainete ladu paikneb kööki vedava Mercedes­Benz 1017 kastis. Nii et kui köök maastikule liigub, siis liigub ta koos laoga. Ja vesi – ilma selleta on ju samuti keeruline süüa teha – on haagitud Mercedes­ Benz Unimogi järele. Neile lisaks kül­ mik, mille liigutamiseks läheb samuti vaja veomasina jõudu.

Seega, kui köögikompleks täies koos­ seisus välja liigub, tähendab see kolme haagist ja kolme veomasinat. Lisaks veel soovituslikult vähemalt nelja

kokka. Ning hea, kui logistikarühmast saaks keegi veel abiks olla köögi üles seadmisel.

Olgu siinkohal seegi öeldud, et väliköögi tegutsemisvalmis saami­ seks pärast sihtkohta jõudmist kulub Reimeri andmetel kolmveerand tundi kuni tund. Teinekord keerukamates tingimustes võib minna ka kauem.

Kas see kõik on seda vaeva väärt?

Seda võib ju küsida Toompea malev­ konna võitlejatelt, ent vastus, nagu artikli alguses välja toodud, on niigi ilmselge.

7/2024

59

SÕJARAUD

SPIKE SR R IGAMEHE TANKITÕRJERAKETT!?!

Spike SR (Short Range) on tandemlõhkepeaga varustatud õlaltlastav „lase ja unusta“ tankitõrjerakett, mis on mõeldud asendama Kaitseliidus kasutuses olnud 90millimeetriseid järelveetavaid tankitõrjekahureid.

ASSO PUIDET

Tekst: veebel BRUNO SUVI, 411. maakaitsepataljon vanemseersant ARPO KULLERKUPP, 411. maakaitsepataljon

60

elvasüsteem on kaalult kerge – kõigest 10,2 kg. Tema lõh­ kepea aktiveerub umbes 50 m kaugusel ja raketi sihikuliseks laskekauguseks annab tootja 2000 m. Rakett objekti kaugust ei mõõda ja täitsa võimalik, et kui suudad objekti lukustada, siis saab lasta ka kaugemale.

Iseloomulik on veel see, et rakett ei vaja opereerimiseks eraldi juhtkonsoo­ li (Command Lauch Unit), vaid kõik on raketi kanistri enda küljes. Sihtur näeb sama pilti, mida rakett, ja kogu raketi „tarkus“ lendab koos raketiga minema.

Järele jääbki juhtkonsool, kanister koos suudmekatetega ja aku. Vähem sodi ja kaalu, mida metsast välja veda­ da. Selles mõttes sarnaneb rakett väga ühekordse tankitõrjelasuga Instalaza.

Tänu termokaamerale saab raketisüs­ teemi kasutada objektide jälgimiseks päeval ja öösel.

Uue relvasüsteemi kasutuselevõtuga on uuenenud ka lahingukompaniide struktuur. Kui enne oli kompaniis tankitõrjekahurite rühm, iga kahurit opereeris viieliikmeline meeskond, siis rakette Spike SR opereerib üks jagu.

Samas on Spike SRi käsitlemine lihtne ja kõigile selgeks õpitav.

Vaja on vaid tahet ja pisut aega.

Muide, Eestis on kasu­ tuses ka raketisüsteem Spike LR II (Long Range).

Ja Eesti lähiriikidest kasutavad Spike’i süsteeme veel Soome ja Läti.

7/2024

SÕJARAUD SPIKE SR VS JAVELIN

Spike SRil on Javeliniga võrreldes mõned eelised ja mõned puudused.

Spike SR ei vaja eraldi CLUd (Command Lauch Unit). Javelini laskmiseks ühen­ datakse CLU (6,4 kg) raketikanistriga (15,9 kg), mis kokku kaalub 22,3 kg. Üks näide: sul võib olla jagu, kellel on ülesandel kaasas 10 Javelini raketti, aga korraga lendu saadetavate rakettide arv sõltub CLUde arvust. Kui sul on kaasas 10 raketti Spike SR, siis võid need kõik korraga teele saata – laskjate arv sõltub ainult väljaõpetatud sõdurite arvust.

Spike ei vaja jahutamismoodulit nagu Javelini BCU (Battery Coolant Unit). Ka hind räägib Spike’i kasuks – Spike SR maksab u 80 000 eurot, Javelini rakett u 100 000 ja Javelini laskeseade (CLU) u 150 000 eurot.

Javelini eelistest rääkides: sellel on pa­ rem termokaamera ja võib­olla seetõt­ tu on sellele antud ka suurem sihikuli­ ne laskekaugus – 2,5 km vs Spike SRi 2 km. Praktikas on ukrainlased lasknud Javelini raketti ka 4 km kaugusele.

Spike SRi on võimalik sihtmärgile lasta ainult otsesuunas. Javelinil saab laskur

valida, kas rakett lendab sihtmärgile otse või ülevalt (top attack).

Erinevusi on veel, aga neid ei jõua siin lahata. Kui tahad täpsemalt teada, uuri oma kompanii tankitõrje spetsialistidelt.

SPIKE SRI VÄLJAÕPE KAITSELIIDUS

Õppematerjaliga on Spike SRi puhul väga hästi – meil on välitreeningu­ seadmed (OutDoorTrainer e ODT), e­õppe keskkond Iliases, slaidid, manuaalid, töövihik, meelespead, kiirjuhendid, testid. Eestis ei ole ainult sisetreeninguseadet, neist lähim asub Lätis. Kõik materjalid täiendavad üks­ teist ja on ka eraldi kasutatavad.

Kõige efektiivsemaks õppevahendiks võib pidada muidugi ODTd – kui sul on nutikas sõdur ja pisut aega, siis saab ülikiire „lukusta ja lase“ õppe teha minutite jooksul.

Kaitseväes ja Kaitseliidus on Spike’i raketi tootjatehase Rafael koolitusega instruktorid. Kaitseliidus on toimunud oma Spike SRi instruktorikursus, kus lisaks malevate instruktoritele said õpet ka vabatahtlikud instruktorid. Maleva instruktorite ja vabatahtlike instruk­ torite eesmärk on koolitada Spike SRi

üksuse liikmeid ehk lõppkasutajaid la­ hingukompaniides. Spike’i üksuse liikme eesmärk on koolitada oma kaasvõitlejaid teistes rühmades, kuhu Spike SRi jaoliige või relvasüsteem võib sattuda. Koolita­ misega saame enda teadmisi värskena hoida ja oma kamraade tundma õppida.

Sellist süsteemi rakendades ei koorma me üle väärtuslikke instruktoreid ja kas­ vatame järelkasvu, sest tankitõrjet pole kunagi liiga palju!

Tankitõrje ei ole relvasüsteem, vaid meetmete kogum, mis koosneb palju­ dest osadest, nagu luure, planeerimine, maastik, tõkked, pioneerivahendid, relvasüsteemid jne. Kindlasti on selles väga oluline koht sõduril ja tema väljaõppel. Seetõttu võib kokkuvõtvalt öelda, et Spike SRi laskurite arv sõltub väljaõpetatud sõdurite arvust.

Nõua endale malevast Spike SRi õpet!

VIITEID: •

•

•

Kaitseliidus korraldatakse esmakordselt tankitõrjerelva Spike SR koolitust. 12.02.2024. (https://viru.kaitseliit. ee/et/kaitseliidus­korraldatakse­esmakordselt­ tankitorjerelva­spike­sr­koolitust) Karileet, A. Spike LR – uus ajastu kaitseväe tankitõrjes.

Sõdur nr 3, 2020. Kaitsevägi (https://issuu.com/sodur/ docs/s6dur0320/8) Eesti ostab üle 500 tankitõrjeraketi. ERR, 19.01.2022. (https://www.err.ee/1608471032/eesti­ostab­ule­500­ tankitorjeraketi)

TABEL 1: EESTI KAITSEVÄES JA KAITSELIIDU KASUTUSES OLEVAD AKTIIVSED TANKITÕRJEVAHENDID Relvasüsteemi parameetrid Tankitõrje tase

1 2

Tankitõrjevõime maksimaalne distants (m)

Relvasüsteem

Brigaadi tase (tankitõrjekompanii)

5500 m

Spike Long Range II (LR II)

Pataljoni tase (tankitõrjerühm)

2500 m

Javelin

Kompanii tase (tankitõrjejagu)

2000 m

Rühm (jao tankitõrjerelv) Jagu

Lasu umbkaudne hind1 (EUR)

Kas vajab eraldi laskeseadet?

Süsteemi kaal (kg)

jah

u 25: rakett kanistris 12 CLU 12,7

rakett u 100 000, laskeseade u 150 000

jah

u 22,3: rakett kanistris 15,9 CLU 6,4

Spike Short Range (SR)

u 80 000

ei

10,2

700 m

Carl Gustav granaadiheitja

granaadiheitja u 20 000, granaat kuni 3000

jah

granaadiheitja ise 6,62, granaat sõltuvalt mudelist 3–6

300 m

Instalaza C90

3000

ei

4,7–5,6 sõltuvalt tüübist

Suhtu hindadesse väga umbkaudselt, sest ametlikult neid ei avaldata. Lisaks võib, kuid ei pruugi hindades sisalduda transport ostjariiki, kasutamise väljaõpe, ladustamine jms.

Carl Gustav M4.

TABEL 2. SPIKE SRI SÜSTEEMI VÕIMALIKE VÄLJAÕPPETASEMETE NÄIDE Kaitseliidu Spike SRi väljaõppe maatriks Iga SA sõdur

SA TT eriala sõdur (näiteks CG M4)

SA TT Spike SRi eriala sõdur

TT Spike SRi instruktor

Iliase e­kursuse läbimine

X

X

X

X

Väljaõpe välisimulaatoril ODT

X

X

X

X

Slaidide läbitöötamine

X

X

X

Töövihiku lahendamine, teooriatest

X

X

X

X

X

Väljaõppe tase

Manuaalide läbitöötamine, käsitlemise test Spike SRi instruktorikoolituse läbimine

X 7/2024

61

üleelamine

PUU PIKKUPIDI POOLEKS:

MIKS, KUIDAS JA MILLEGA? Suvel, tuleohtlikul ajal, saab lõkketegemisega hakkama peaaegu igaüks. Märksa keerukam on tuli üles saada märjal ajal. Ent on nippe, millega oma võimalusi suurendada. Üheks selliseks on puude pikkupidi lõhki ajamine.

ASSO PUIDET

Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

62

7/2024

üleelamine

J

ust pikkupidi, mitte ristipidi, nagu tavaliselt, kui me puid sobivasse pikkusesse murrame, saeme või lõhume. Ja miks?

Selleks on mitu head põhjust.

Esiteks sellepärast, et isegi kui puu on pealt märgunud, on selle sisemus suure tõenäosusega endiselt kuiv.

Teiseks võtab pooleks löödud halg paremini tule külge kui ümar. Nimelt tekib nõnda rohkem pinda ja suurem pindala aitab hapnikul hõlpsamalt jõuda puiduni, mis omakorda kiirendab põlemisprotsessi.

Samuti paljastatakse lõhestamisel puidu sisemine, kiuline struktuur. Need kiud süttivad kergemini kui puidu koorega kaetud siledam ja tihedam välispind, mis ajab pigem tossu välja kui põleb. See on iseäranis oluline just lõkke süütamise faasis.

Ja isegi kui puu on juba kergelt niiske, kuivab lõhestatud puit kiiremini kui ümarpuit, sest õhk pääseb sellele pa­ remini ligi ja niiskus aurustub kiiremi­ ni. Eriti lõkkekuumuse mõjul.

Kolmandaks võimaldab puidu lõhesta­ mine saada meil täpselt nii peenikesi laaste, kui meil tuleaseme valmis­ tamiseks või ka näiteks tuletokkide tegemiseks tarvis läheb.

Need on siis põhjused, miks keegi peaks üldse puude lõhestamisega jändama hakkama.

KOLM KANGET

Nüüd, mida on vaja puu lõhestami­ seks?

Esiteks midagi, millega lõhestada.

Klassikaline lähenemine oleks muidugi kirvega. Ehkki kirves on kahtlemata tõhus lõhestaja, ei pruugi see olla selle töö jaoks kõige ohutum ja mugavam riist. Iseäranis juhul, kui me ei lõhesta mitte pakke, vaid, ütleme, käsivarre­ jämedusi oksi.

Mistõttu tuleks kirvele, mida me nagu­ nii kogu aeg kaasas ei tassi, eelistada

metsas lõkkepuude lõhestamiseks nuga, mis meil nagunii peaks kogu aeg metsas kaasas olema. Aga millist nuga? Soovituslikult võiks nuga olla mitte kokkuvolditav, vaid jäiga teraga.

Eriti hea oleks, kui metall, millest noa­ tera on valmistatud, ulatuks käepide­ me lõpuni. Nõnda vähendame võima­ lust, et noatera käepideme juurest või selle seest välja murdub.

Samuti ei sobi puu pikuti raiumiseks liiga õhukese teraga nuga, mis võib selle suhteliselt brutaalse protsessi käigus hõlpsasti murduda. Lõhestami­ seks kasutatava noa tera paksus võiks olla vähemalt kolm millimeetrit.

Ka noatera pikkus on siinkohal oluline – see määrab ära, kui suure läbimõõ­ duga puid saate lõhestada. Nimelt ei saa noatera olla lühem lõhestatava oksa või halu läbimõõdust. Vastupidi, see võiks olla vähemalt kolm senti­ meetrit pikem.

Teiseks on vaja midagi, mida lõhes­ tada. Päris iga ronti ega puujurakat ei tasu hakata pikkupidi pooleks ajama. Lõhestatav oks võiks olla võimalikult sirge, selline jookseb suurema vaevata pooleks. Samuti tuleks vältida oksakohtadega halge.

Need on oluliselt sitkemad kui halg ise ning võivad ka tugevamale terale osutuda liiga suureks takistuseks.

Tagajärjeks kas lootusetult halu sisse kinni jäänud või, veel hullem, murdunud teraga nuga.

Ja kolmandaks läheb vaja midagi, mil­ le abil lõhestada. Ehk midagi, millega noa tera läbi puidu toksida. Selleks sobib mõni kenasti kätte mahtuv tuge­ vamast puidust malakas.

Sobilikud kolm komponenti olemas, saabki hakata lõhestama. Aga kuidas?

MÕISTUSEGA, MITTE JÕUGA

Esmalt tuleb lõhestatav asetada tuge­ vale horisontaalsele pinnale. Kõige sobilikum on mõni känd või lõhkumis­ pakk. Parema puudusel näiteks ka toe­ kam puitpink. Kivi ei maksa lõhkumis­

alusena kasutada, muidu võib edukas lõhestamine lõppeda nüritatud teraga.

Sobiv aluspind leitud ja lõhestatav sellele toetatud, aseta noatera täpselt sellele kohale, kust tahad puud poo­ leks ajama hakata. Tavaliselt risti üle halu keskkoha. Aga kui halg on liiga jäme, siis näiteks ühe kolmandiku pea­ le. Just nimelt aseta, mitte ära löö. Ja aseta täiesti sirgelt. Poolviltu, lohakalt puusse rammitud nuga on peamine põhjus, miks tera võib lõhestamise käigus murduda.

Tera puule asetatud, koputa ülalmaini­ tud malakaga tera keskkohta, kuni see on enam-vähem tera laiuselt puu sisse löödud.

Ja nüüd, noa käepidemest kinni hoi­ des, hakka vastu puust välja ulatuvat tera toksides suunama nuga allapoole.

Katsu seda teha nii, et nuga püsiks võimalikult horisontaalses asendis.

Ja ära löö mitte noa tipu pihta, mis on tavaliselt õhem, vaid proovi lüüa tipust võimalikult kaugelt vastu noa selga.

Sellepärast ongi oluline, et noatera oleks lõhestatava puu läbimõõdust pikem.

Kui puu on kuivanud, seal pole oksa­ kohti ning kiud jooksevad sirgelt, võib see juba pärast paari lööki sirinal pooleks joosta. Alati muidugi nii liht­ salt ei lähe. Teinekord läheb koguni nii pahasti, et noatera tipp vajub löökide mõjul allapoole, aga käepidemepoolne osa ei tule järele – jättes noa sellises­ se asendisse, et selle tera pihta pole enam võimalik lüüa. Seda probleemi saad korrigeerida vastu käepidet toksi­ des, kuni nuga on taas horisontaalses asendis.

Viimaks puu pikkupidi pooleks aetud, saad lõhestatud halud ajada veel kord pooleks. Ja veel. Sõltuvalt sellest, kui peenikesi liiste parasjagu vaja on.

Nõnda õnnestub ühest notist tekitada peotäis kuivi liiste ja laaste, millega on juba oluliselt suurem võimalus lõke põlema saada. Ka märjal ajal.

M.O.T.T.

7/2024

63

MEDITSIIN

„APPI-APPI! TULGE APPI!“ Sellised hüüded kõlasid 17. augustil terve päeva jooksul üle Peerni, Pootsi ja Seliste külade Pärnumaal. Naiskodukaitse 11 ringkonna esindusvõistkonnad olid kogunenud Antsu tallu, et võrrelda oma esmaabiteadmisi.

Tekst: LEIU LEPIK, võistluse peakorraldaja, NKK Pärnumaa ringkond

I

ga kahe aasta järel korraldatakse Naiskodukaitses esmaabi eriala­ võistlust. Eesmärgiks on näha ja võrrelda ringkondade taset medit­ siinis, õpetada midagi uut ja panna proovile meeskonnatöö oskused. Iga kord on läbiviija erinev ja seetõttu ka võistlus omamoodi, korraldava ring­ konna nägu.

Nagu suurtel võistlustel ikka, tuli ka meil ette mõningaid viperusi, kuid probleemid on lahendamiseks ja suurt muret me nendes ei näinud. Ürituse hea õnnestumise tuum on meeskond.

Meie staabi tiim oli suurepärane. Iga liige teadis oma ülesannet ja vastu­ tusala. Olen oma naiskonnale väga tänulik!

Sel aastal oli võistluse korraldami­ se kord Pärnumaa ringkonna käes.

Planeerimine algas juba eelmisel sügisel, kuid intensiivsemaks muutus korraldustöö 2–3 kuud enne võistlus­ päeva. Proovilepaneku kontseptsioon oli veidi erilisem. Võistkondadele pandi külge jälgimisseadmed ning kõik naiskonnad asusid rajale samal ajal.

Alustati loosiga saadud kontrollpunk­ tis ning edasi liiguti endale sobival marsruudil. 9 tunni jooksul tuli läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Enda ja kaasvõistlejate liikumist sai jälgida otseülekandes, mis hõlbustas trajek­ toori valikut.

Kontrollpunktid üritasime välja mõel­ da võimalikult eriilmelised. Klassikali­ sed Naiskodukaitse esmaabi baaskur­ suse tasemega ülesanded vaheldusid militaarsemate ja taktikalisemate punktidega. Näiteks oli autoõnnetusse sattunud neljaliikmeline perekond, kellest kolm olid alaealised lapsed.

Kuidas rahustada lapsi? Kas võtta beebi turvahällist välja? Sellisteks juhtumiteks on meie naiskodukaitsjad valmistunud ja oskavad inimesi abis­ tada. Taktikalises ülesandes toimus airsoft­relvadega tulevahetus vasta­ sega, mille käigus oli üks võitleja viga saanud. Talle tuli tule all abi osutada ja transportida ta ohualast eemale.

Staabis saabus südamerahu umbes tund pärast võistkondade starti. Siis oli selge, et pikalt ettevalmistatud punktid toimivad ja kogu masinavärk töötab.

64

7/2024

Kahes punktis said naised nautida kaunist merevaadet. Pärnu politsei merepääste­ ja piirikontrolligrupp oli

ette valmistanud stsenaariumi, kus paat oli merel ümber läinud ning kan­ natanu tuli tuua kaldale. Kes kasutas niinimetatud kalamehekummikuid, kes päästerõngast. Abivajaja sai igatahes päästetud ja võistlejatele anti tagasi­ sidet, milliseid vahendeid sellises olu­ korras kasutada. Õpimoment kõigile.

Teises paadipunktis muutusid kolm võistkonna liiget ise kannatanuteks ning veenva näitlemisoskuse eest oli võimalik teenida lisapunkte.

Tänu häirekeskuse toele oli võistlejatel võimalik teha reaalne hädaabikõne.

Abi tuli anda kõrgepingeliini alt leitud naisterahvale. Naiskodukaitsjad olid väga ettevaatlikud ja kursis, et ei liini ega kannatanut niisama katsuma min­ na ei tohi.

Teistlaadi ülesanded oli ravimtaimede ning ajalooliste meditsiinivahendite äratundmine, abi andmine põletus­ haavadega naisterahvale, kes rituaali käigus, kummalise muusika saatel oli omale kuuma vett peale ajanud. Oma loomingulisus tuli proovile panna eri­ nevate kandmisviiside väljamõtlemi­ sel. Kasutada oli näiteks tekk, kande­ raam, köis jt vahendeid. Leidlikkuse

MEDITSIIN puudumise üle selles punktis kurta ei saanud.

Võistlejatega kaasas olnud esindajad ei pidanud niisama õhtut ootama ja jalga kõlgutama. Neil oli võimalus oma nais­ konda aidata geopeituse aardeid leides.

Iga aare andis võistkonnale lisapunkte.

Enamikule oli see täiesti uus kogemus ja loodetavasti nakatasime neid uue vahva hobiga. Õhtul kella 18 paiku finišeerinud naised olid küll väsinud, kuid näod siiski naerul. Ligi 30kilomeetrine rada oli täis seiklusi. Emotsionaalset jutuvada

punktidest ja rajast oli kuulda üle võist­ luskeskuse. Õhtu kulmineerus parimate autasustamisega. Kõik võistkonnad olid ääretult tublid ja positiivsed. Korralda­ jatena oleme kõigi üle uhked.

Selle aasta esikolmik oli aga selline: III koht Lääne: Marge Kelder, Raili Küttmann, Inga­Garmen Küttmann, Henrieth Kampmann, esindaja Karel Kelder. II koht Viru: Pärja Õun, Anneli Mikiver, Katri Laksberg, Piret Rehe, esindaja Silvi Kalamees. I koht Rapla: Liisi Juuse, Eha Kuusemets, Eneli Lõh­ mus, Maiu Kaasik­Pikk, esindaja Erik Kosekranius.

Osalejate tagasisidest koorus välja, et naised said juurde julgust esmaabi anda, kinnitust, et vajalikud baasosku­ sed on olemas, ja ideid, mida koduring­ konnas ise juurde õppida ja millised teemad kordamist või tutvustamist vajavad.

Võistluse õnnestumisele aitasid kaasa Naiskodukaitse ja KL Pärnumaa maleva vabatahtlikud, Kodutütred ja Noored Kotkad, häirekeskus ning Pärnu polit­ sei merepääste ja piirikontrolli grupp.

Lisaks oleme väga tänulikud kohalikele elanikele, kellest mõned meid lausa enda koju punkti tegema lubasid.

naiskodukaitse

LIINA RIISMAA:

LAIA HAARDE JA SUURE SÜDAMEGA LIIDER Kui me laupäeva varahommikul viis minutit enne kokkulepitud aega Riisipere kultuurimaja juurde jõudsime, oli Liina juba seal ja ootas autos. Võtsime asjad ja läksime majja. Majaperenaine oli tulnud, et hoone meile päevaks üle anda.

Tekst: MARJE VERBO, NKK Harju ringkond LANA TOOMVAP, NKK Harju ringkond, instruktor

A

lgamas oli järjekordne Naiskodukaitse evakuat­ sioonirühma baaskursus, mille ülem ja ka üks kandev instruktor on Liina Riis­ maa. Need kaks rolli – kursuse ülem ja instruktor – tähendavad suurt hulka tööd enne kursust, selle ajal ja ka pärast seda: kursuse planeerimine, nii õppurite, instruktorite kui ka hoone valdajatega suhtlemine ja kokkulepete tegemine, tundide ettevalmistamine ja läbiviimine, täielikult kohal olemi­ ne, pärast kokkuvõtete tegemine ja analüüsimine, et järgmisel korral veel paremini teha.

Seekordne kursus nõudis tavapära­ sest rohkem, sest tugines uuendatud õppekavale ja oli sellisena Harjus esmakordne. Samuti oli esmakord­ ne malevkondade ja mitme erineva kohaliku omavalitsuse esindajate kursusele kaasamine, et neil tekiks ülevaade, mida ja kuidas evakuat­ sioonirühm teeb. Õppekava ja päeva­

66

7/2024

plaan võisid ju uued olla, aga Liina komme trikiga tunde teha oli endine ja ka tõsiste teemade läbi huumori­ prisma õpetamine aitas kõigil läbi pika päeva kesta.

TEAB, KES ON KES

Kursuse lõpus tunnistuste kätteandmi­ se võttis Liina resoluutselt üksnes enda peale: „Kuna täna on meie hulgas üsna värskeid evakuatsioonirühma liik­ meid ning ka potentsiaalseid tulevasi liikmeid, siis soovin teie nimesid ja nägusid enda jaoks kokku viia ja meel­ de jätta.“ Olgu öeldud, et kahe Harju evakuatsioonirühma nimekirjas on üle saja inimese ja Liina tõepoolest teab, kes on kes.

Pikk intensiivne päev võtab õhtuks ka parima grupi puhul energiast omajagu tühjaks, aga kui pärast tunnistuste kättesaamist tulid mõned naised kojumineku asemel uurima evakuat­ sioonirühma võimaluste ja köögipoole kohta, näis Liina väsimus nagu peoga

pühitud ning asjalik vestlusring kestis hulk aega.

Tänaseks on Liina olnud Naiskodu­ kaitse tegevliige juba kaheksa aastat.

Teekond sai alguse 2016. aasta suvel, kui taasasutati Harku jaoskond ja temagi oli nende kümne naise hulgas, kes selleks puhuks Murastes kogune­ sid. Aastatel 2017–2020 oli ta jaoskon­ na aseesinaine ning märtsist 2020 on esinaine.

Jaoskonna esinaisena on Liina ratsio­ naalne juht, aga samas ka jaoskonna süda. Ta märkab ja hoolib, oskab innustada ning usaldab. Ta sõna otseses mõttes tunneb oma jaoskonna naisi, ka pärast seda, kui Ukraina sõda jaoskonna liikmete arvu kahekordseks paisutas.

Jaoskonna sündmuste korraldamisel on Liina eestvedaja rollis, kuid ei sea end esiplaanile, vaid eelistab rambivalgu­ sest kõrvale jääda. Esiplaanile seab ta

MARKUS SEIN

Tänavu tunnistati Liina Riismaa märkimisväärne panus evakuatsioonirühmade arengusse ka 2023. aasta teo vääriliseks

jaoskonna. Tegelikult pole Liina üksnes jaoskonna valitud juht, vaid ka liider.

Jaoskond on temaga kindlates kätes.

TEEB AJALUGU

Evakuatsiooni teemale andis Liina sõrme 2020. aastal ja on tänaseni selles ülepea sees, sest kuidas teisiti võiks olemist määratleda, kui ta on Harju ühe evakuatsioonirühma ülem ja ka valdkonna instruktor, olnud üks eva­ kuatsioonirühma baaskursuse esimese õppekava väljatöötajaid, korralda­ nud õppepäevi ja kursusi, koolitanud rühmaliikmeid üle Eesti ning osalenud evakuatsiooniõppustel nii planeeri­ jana, treenitavana, hindajana kui ka vaatlejana.

Ringkonna tasandil on Liina nii kor­ raldaja kui ka organisatsiooniõpetuse ja ohutushoiu mooduli instruktori rollis. Instruktorina on ta alati põhja­ likult valmistunud, konkreetne, samas paindlik ja õppurikeskne – tunniga minnakse edasi siis, kui küsimused on saanud vastuse. Ja vastust ei pruugi

anda Liina, vaid ta oskab juhtida vest­ lust nii, et õppur jõuab vastuseni ise.

Aastatel 2018–2023 kuulus Liina ring­ konna juhatusse. Lisaks on ta avalike suhete grupi liige, kes teeb tekstidele korrektuuri ja vaatab enne avaldamist kriitiliselt üle kõik fotod. Ajaloohuvili­ sena panustab ta jaoskonna ja ring­ konna ajaloo uurimisse ning tänaste tegevuste jäädvustamisse, sest täna tehtu on homme juba ajalugu.

OHTRALT TUNNUSTUSI

Liina on suurepärane ideede generaa­ tor ja organisaator, oma tegemistes põhjalik ja täpne – mis tema kätte an­ tud, saab tähtajaks tehtud. Ta on kind­ lasti üks neist, keda võib punti haarata, kui vaja leida uudseid lahendusi või ellu viia mõni esmapilgul hull idee.

Proovikivid teda ei hirmuta – tegevused, mis pole talle alguses meeltmööda või harjumuspärased, teeb ta ära, sest nii on vaja. Talle endalegi ootamatult võib mõ­ nigi neist tegevustest kujuneda ajapikku

tema loomulikuks osaks. Kui näeb, et seda on vaja, julgeb ta ka oma arvamuse välja öelda, pelgamata kõrgeid paguneid.

Ajapikku on ta õppinud natuke dele­ geerima, aga „ei“ ütlemise harjutamine võtab veel aega. Ta püüab oma tege­ mistes alati meeles pidada, et maailm ja inimesed ei ole must­valged.

Liina on omapärase huumorimeelega hooliv ja usaldusväärne inimene, kes ei võta ametikohti vastu nime või au pärast, vaid soovist midagi paremaks ja ära teha ning ta teeb ka. Ja tema ööpäevas on vist rohkem tunde kui teistel, sest kuidas muidu ta kõike jõuab … Just sellisena me teda juba pikki aastaid tunneme.

Liina Riismaa tegevusi on märgatud ja ta on pälvinud 2023. aasta teo tiitli, Naiskodukaitse Liiliaristi V klassi medali, Harju ringkonna 2020. aasta naiskodukaitsja tiitli ning Kaitseliidu ülema, Naiskodukaitse keskjuhatuse ja Harju ringkonna tänukirja.

7/2024

67

naiskodukaitse

NAISKODUKAITSJAD

KARASTUSID MEREVEES

Mitmekülgne eneseharimine on Naiskodukaitses aegade algusest saati aukohal seisnud ning lisaks kohustuslikule baasväljaõppele ja erialastele täiendkoolitustele leiavad naiskodukaitsjad alati võimalusi, kuidas elu põnevamaks muuta ja laiapindse riigikaitse põhimõtetele vastavalt oma oskusi veelgi arendada.

Tekst: LY MÄEMURD, vabatahtlik autor

N

õnda tõestasid ka Pärnumaa ringkonna naised, et on valmis vajadusel hüppama tundmatusse vette, ning et seltsis ikka segasem oleks, võtsid koos sõbraliku malevlasega ette teekonna Tallinna Kopli lahe äärde.

Ei, mitte päevitama ja laisalt lainetes vedelema, kuigi ilm soosinuks seda­ gi. Süsta tänaval ootasid meid ees hoopis Politsei- ja Piirivalveameti merepääste­instruktorid Robert Aasa ja Sander Kiviselg, valmis meelde tuletama, et tundmatusse vette ei tohi kindlasti hüpata pea ees ja päästevest olgu alati seljas. Algas merepäästele keskenduv koolituspäev, millesse jagus kuhjaga emotsioone, eneseületamist ja uusi teadmisi, aga ka seiklusi.

TÄIE RAUAGA

Kui pealinna sõitmise ajal looritas lähitulevikku veel teatud salapära ja kippus kujunema üldine arvamus, et küllap tuleb huvitav, aga pigem leebe­ mat sorti päev, mille alguses kuulame teooriat ja pärast saab kuivülikonnaga veepinnal hulpides lõdvestuda, siis, nagu ütles juba Agu Sihvka: „Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et ...“ ... ettekujutusest vastasid tõele täpselt kaks asja: alguses OLI teooria ja pärast lõunat OLI vaja endale kuivülikond selga tõmmata (kuigi siin oleks vahest paslikum kasutada sõnu „võidelda“ ja „võimelda“). Ülejäänud osas selgus, et instruktoritel polnud plaaniski meile hinnaalandust teha ja saime täie rauaga kõike seda, mida kutselistele mere­ päästjatelegi kaheksapäevase baaskoo­ lituse alguses õpetatakse – nimelt enese päästmist. Sest ainult see, kes oskab päästa ennast, saab päästa ka teisi.

LY MÄEMURD

Need lõputud vettehüpped üksi ja kahekesi paaris, vees sooja hoidmiseks puntra moodustamine, üheskoos sirge katkematu ahelana ujumine, mööda redelit vist küll juba seitsmendat korda kolme meetri kõrgusele kaile tagasi ronimine, enda ning kaaslaste laevale hiivamine ja juba vette kukkununa päästevesti korrektselt selga saamine oli kõike muud kui lõdvestumine.

See oli lõputult voolav higi, mõned pi­ sarad ja paar korda ahastav ma-enamei-jaksa, aga raskusele vaatamata oli otsata põnev ja allaandjaid ei olnud.

Kõik, kes üheskoos vettehüpetega

naiskodukaitse alustasid, need õhtul poole viie paiku üheskoos välja ronimisega ka lõpeta­ sid. Kindlasti ei oleks selline sooritus võimalikuks saanud lisaks oma eriala tipuks olemisele ka motiveerimiskunsti ja inimeste nägemise oskust suure­ päraselt valdavate instruktoriteta, kellega koos tundsid õppurid end kogu selle aja kindlalt ja turvaliselt.

Ka vees rassimisele eelnenud teooriaosa oli sisukas ja hästi lahti seletatud ning kõik meist teavad nüüd, kui pikk on üks meremiil või mis peitub tähekombi­ natsiooni JRCC taga. Teadlike koda­ nikena oskame nimetada ohutusvesti ja päästevesti erinevusi ning juhtida kaasmerereisijate tähelepanu sellele, milliseid tähistusi otsida päästevestilt, et veenduda – vest päästab veest.

See, et paukvesti kokkupakkimisel ja uue süsihappegaasiballooni sissekee­ ramisel tuleb jälgida, millises asendis on lööknõel, ning see, miks on balloo­ nil ümber paksust materjalist vutlar, on üle klassiruumi kajanud näite saatel samuti pähe kinnistunud.

10 MINUTIT

Sümboolselt ja täiesti juhuslikult just Läänemerele pühendatud päeval toimunud koolituse saime kokku võtta tõdemusega, et merd ei pea kartma, aga teda tuleb austada, sest nalja tema ei mõista. See võiks olla kõigi Lääne­ mere-äärsete riikide elanike ühine põhi­tõde, mida mere läheduses viibi­ des ei tohiks hetkekski unustada.

Merel hädas olles loeb iga minut, sest nagu me teada saime, läheb kümne meetri pikkune alus, kui tema keres on kümnesentimeetrise läbimõõduga auk, põhja kümne minutiga, kümne­ kraadises vees aga püsib inimene ilma kõrvalise abita tegutsemisvõimelisena umbes kümme minutit, ent seda vaid juhul, kui ta on teadvusel ega ole ras­ kelt vigastatud.

Et õiges mõõdus ja nõuetele vastav päästevest tuleb selga panna ja kor­ ralikult kinnitada kohe veele minnes, isegi kui seadus seda praegu ei nõua, sest see on kõige soodsam elukind­ lustus, tänu millele ei tule õnnetuse korral maksta kõige kõrgemat hinda.

Juba vette sattununa vesti õigesti selga saamine ei ole miski lapsemäng, seda võivad Pärnumaa naiskodukaits­ jad teile nüüd kogemusele tuginedes kinnitada.

7/2024

69

NOORED LÄKSID J VAHETUSSE

ust­just, suurema osa juulikuust veetsid viis kodutütart ja noor­ kotkast koos 2023. aasta noorte­ juhtidega Suurbritannia armee kadettide korraldatavas rahvus­ vahelises noortevahetuses. Lisaks meie noortele olid esindatud ka Läti, Leedu, Poola, India ja Kanada noored.

Big Ben, punased telefoniputkad ja laserlahingud – need on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad kodutütarde, noorkotkaste ja noortejuhtide kolmenädalast seiklust Ühendkuningriigis.

Tekst: KAISA MEUS, Kodutütarde juht, Naiskodukaitse Tartu ringkond REIMO REIMER, Noorte Kotkaste juht, Kaitseliidu Lääne malev

70

7/2024

Algas noortevahetus Londoni vaata­ misväärsustega tutvumisega, samuti külastati Chelsea kuninglikku pensio­ näride kodu, kus elavad Briti veteranid.

Chelseas leidis aset ka kohtumine Eesti kaitseatašeega Londonis kolonel Vahur Murulaiuga. Üks noortevahetuse päev veedeti Sand­ hursti Kuninglikus Sõjaväeakadeemias, osalejatele näidati akadeemia rajatisi ja räägiti ajaloost, akadeemias õppivad kadetid tutvustasid kasutusel olevaid relvi.

NOORED

ÄGE SELTSKOND JA IMELISED PAIGAD STELLA LÜMAT, Tartu ringkonna kodutütar

„19päevane seiklus Ühendkuningriigis oli kogemus, millest räägime veel kaua nii perele, sõpradele kui teistele kodutütardele. Telefonide pildigaleriid said kõvasti täiendust, kohustuslikud 10 000 sammu said iga päev mitmekordselt tehtud, nähtud said ka Big Ben, kahekordsed bussid ning punased telefoniput­ kad.

Laager andis meile võimaluse tutvuda ja aega veeta superägeda seltskon­ naga, külastada imelisi paiku ja näha uskumatuid vaateid, õppida ning end proovile panna. Kõige eredamalt jäävad ilmselt meelde õhtusöök lordide kojas ja seiklusnädal Walesis. Seal vaatasime üle vanad kaevandused, vallutasime kõige kõrgemaid mäetippe ning näitasime oma oskusi nii kanuudel kui ka maastikuratastel. Väga põnev oli ka militaartreening Šotimaal, mille käigus saime lähemalt näha ja õppida brittide rividrilli, maastikul liikumist ja palju muud.“

SISUTIHE JA ÕPETLIK RIKO MATTIAS NUUT, Saaremaa maleva noorkotkas

„Minu lähetus Inglismaale oli suurejooneline ja uhke, see algas Londonis Big Benist ja lõppes Walesis suurimate mägede tipus. Esimene, kultuurile kesken­ duv nädal Londonis oli minu jaoks kõige huvitavam ja vaimustavam.

Frimley Parki treeningukeskuses tutvuti eri riikide marsisammuga, milleks iga esindus valmistas ette esitluse. Samuti said noored riikide segatiimidesse jaotatuna osa sellistest tegevustest nagu laserrelvadega lask­ mine, vibulaskmine, paintball, STEM­ komplektiga ehitamine ja Kimi­mäng.

Tulemusi hinnati ja ka Eesti noored said mitu auhinnamünti – meie noorte seas oli parim laserrelva laskja ning kaks parimat ehitajat! Esimese nädala lõpetas pidulik ja meeldejääv õhtusöök lordide kojas.

Noortevahetuse teine nädal veedeti Šotimaal, kus keskenduti militaar­ sematele tegevustele. Noored said mängida paintball’i, lasta laser­ relvadest ning pidada maha vägeva vibulahingu, lahendada vaatlus­ ja sideülesannet, harjutada maasti­ kul varjatult liikumist ja sõnadeta

KAPTEN WILL MATTHEW

Ajaloolises Londonis käies sai näha Londoni Towerit, Big Beni, Buckinghami paleed ja teisi huvitavaid kohti. Kõige meeldejäävam oli lordide koja pidulik vastuvõtt, kus oli suur au Eestit esindada. Mulle isiklikult oli edukas STEM­ komplektiga ehitamine – meie rahvusvaheline meeskond tuli esimeseks ja saime auhinnaks Suurbritannia armee kadettide mündi.

Pärast kultuurinädalat ootas meid ees nädal Šotimaal Barry Buddoni treeningukeskuses. Sealses militaarse suunitlusega laagris õnnestus mul te­ gutseda koos teiste riikide noortega (Kanada, Poola ja India). Leidsime kiirelt ühise meele ning jagasime ühist huvi embleemide ja nende vahetamise vastu.

Muuhulgas käisime lasketiirus ja võistlesime paintball’is, lisaks laskmisele harjutasime ning õppisime erinevaid militaaroskusi ja jaona töötamist. Samuti toimus orienteerumine, millega saime hästi hakkama. Miinuseks pean seda, et plaanitud välitingimustes ööbimine jäi ilma tõttu ära – ise küll arvasime, et meie vees ära ei sula, kuid korraldajad otsustasid turvalisuse nimel teisiti.

Seiklusnädalal Walesis sõitsime mägiratta ning kanuuga, matkasime mäge­ des ja avastasime vana mahajäetud kaevandust. Kokkuvõtteks oli reis väga sisutihe ning õpetlik. Sai tutvuda teiste riikide noorteorganisatsioonidega, võrrelda väljaõpet ja harjutada koostöös olemasolevaid oskusi.“ rividrilli tegemist. Kaks päeva veedeti metsas, kus lahendati jaona erinevaid meeskonnatööülesandeid. Militaar­ tegevuste kõrval toimus kultuuriõhtu, kus osalejad tutvustasid oma kultuuri ja organisatsiooni. Viimasel Šotimaa päeval said osalejad omal käel avasta­ da Edinburghi.

Reisi viimane nädal veedeti Walesis, kus fookuses olid aktiivsed tegevused ja kohaliku looduse avastamine. Noo­ red külastasid kiltkivikaevandust või karjääri, said treenida osavust ja mees­

konnatööd kanuu­ ja SUP­laua matkal, matkata mägedes, sõita mägiratastega või minna kaljudele ronima.

Noortejuhtidena oli rõõm näha Eesti noori aktiivselt ja julgelt võõrkeeles rääkimas ning tegevustest osa võtmas.

Kuigi kõik osalejad polnud varem oma­ vahel tuttavad, töötas Eesti esindus ühise meeskonnana ja võttis kaasa palju häid kogemusi. Ka noortejuhtide varasalv täienes oluliselt ja nüüd võib oodata noortevahetusel saadud ideede elluviimist.

7/2024

71

NK AJALOOARHIIV

AJALUGU

Noorte Kotkaste peastaabi ülem Johannes Tedersoo kõnelemas noorkotkastele Võru-Kubijal paiknenud Kotkakodu lõkkeplatsil 1939. aastal

KOHUSETUNDLIK JUKU EHK KOTKAJUHT JOHANN TEDERSOO 120 Noorte Kotkaste tippjuhtide seas oli esimesel iseseisvusajal ja on ka praegu palju silmapaistvaid isikuid. Kui saaks teha kahe ajastu juhtidest ühise pildi, siis peaks esireas kindlasti istuma Johann Tedersoo hüüdnimega Juku või Suur Juku, kes oli aastatel 1930–1940 Noorte Kotkaste peastaabi ülem.

Tekst: TAIVO KIRM, vabatahtlik autor

72

7/2024

AJALUGU

H

iljuti möödus 120 aastat selle mehe sünnist, kelle kohta võib liialdamata öelda, et ta ehitas Noorte Kotkaste organisatsiooni nullist üles Eesti suurimaks noorteorganisatsiooniks.

Johann Tedersoo sündis 24. (vana kalendri järgi 11.) augustil 1904 Valgamaal, Karula vallas Rebase mõisas. Isa Peeter ja ema Aliide­Eliise olid talupidajad.

Juba tema nime lugu väärib eraldi lahtikirjutamist. Ühe ja sama inimese perenimeks on kirjutatud Tederson, Tedder­ son, Teddersoo ja Tedersoo ning eesnimeks Juhan, Johan, Jo­ hann ja Johannes. Ja seda ametlikes dokumentides, läbisegi.

Ristimisel 5. septembril 1904 sai temast Johann Tedderson.

Eesti Vabariigi isikutunnistusel 1919. aastal ja gümnaasiu­ mi lõputunnistusel 1923. aastal on ta Johannes Tederson. Üliõpilaste nimekirjas 1923. aastal Johann Tedderson. 1929. aastal erinevates Tartu ülikooli dokumentides Johan, Johann ja Johannes. Ülikooli lõputunnistusel Johann Tedderson.

1930. aastal majandusministeeriumi teenistuskirjas Juhan Tederson. Kaitseväe atesteerimisdokumentides on ta 1933. aastani Johannes Tederson, pärast eestistamist Johann Tedersoo. Tedersoo võttis Tedersonide pere – Peeter (s 1876), Aliide­Eliise (s 1876) ning nende lapsed Johannes (s 1904) ja Viktor (s 1908) – endale uueks perenimeks 23. juunil 1933.

ALKOHOLI PEAAEGU EI TARVITANUD

Koolis käis Johann Loosi algkoolis (oli 1940. aastani Loosi valla liige), Pihkva algkoolis, Pihkva Aleksander II gümnaa­ siumis ja aastatel 1918–1923 Võru Rahvahariduse Seltsi Poeglaste Reaalgümnaasiumis. Lõputunnistusel oli 16 õppe­ ainest kümme hinnatud „heaks“ ja kuus „rahuldavaks“. Aas­ tatel 1923–1929 õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust. Pärast lõpetamist asus edasi õppima filosoofiat, kuid õpingud jäid kaitseväes teenimise tõttu pooleli. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi Huljehiie („tahab Eesti skautide liikumist võimalust mööda aidata ja toetada“) asutajaid 1922. aastal ja juhatuse liige.

Valiti 1928. aastal EÜS Huljehiie kandidaadina Tartu üliõpi­ laskonna edustuse liikmeks. Pärast Noorte Kotkaste orga­ nisatsiooniga liitumist rukkis (rukkima tähendab suurema süüteo karistuseks seltsist eemaldama, teised seltsi liikmed ei tohtinud rukoonusega läbi käia) EÜS Huljehiie Tedersoni pikemaks ajaks.

nes I üleriigilisel Eesti noorsoo karskuskongressil. Kaitselii­ du atesteerimislehel kirjutati tema kohta: „Alkoholi peaaegu ei tarvita, võtab ainult „tervisenapsu” ja veel ühe peale, see on kõik.“ Aastatel 1919–1928 oli Tederson skaudiliikumise aktiivne tegelane. Ta osales 1917. aastal Pihkvas skautide rühma asu­ tamisel ja sügisel 1919 asutas Võru linnas esimese skautide salga. Aastatel 1920–1923 oli Võru skautide maleva pealik, 1923. aastast Akadeemilise Skautide Seltsi liige ja 1926–1928 selle esimees, 1923. aastal Eesti Skautide Maleva nõukogu (juhatuse) liige, 1923–1929? maleva asemikkude kogu liige.

Skautmasterite Kogus, mille asutajaliige ta oli, tegutses ta 1923–1924 laekahoidja, 1924–1925 juhataja asemiku ning 1925–1926 juhataja ametis. Aastatel 1923–1928 tegutses ta ka ajakirja Eesti Skaut toimetuses, olles juulist 1924 ajakirja peatoimetaja ning novembrist 1925 kuni juunini 1926 üht­ lasi ärijuht.

Ta kuulus I Eesti skautide suurlaagri (juulis 1926 Kose­Lüka­ til), Eesti skautide üleriigilise II (märtsis 1923) ja III (aprillis 1925) kongressi korraldajate hulka ja viibis Eesti esinduse koosseisus paljudel rahvusvahelistel jamboreedel, samuti üleilmsetel skautide kongressidel 1924. aastal Kopenhaage­ nis ja 1928. aastal Prantsusmaal.

KAARTE ÜLDSE EI MÄNGINUD

Veebruarist 1929 jaanuarini 1930 teenis ta kaitseväes sund­ aega, esialgu 4. suurtükiväe grupis, hiljem 2. diviisi suur­ tükiväe spetsiaalkomandos. Ülendati „hoolsa ja kiiduväärt teenistuse eest“ 30. jaanuaril 1930 kapraliks.

Teenistuse ajal jäi Johann skautide tegemistest kõrvale. Juu­ nist augustini 1930 oli ta hõivatud majandusministeeriumi „konsulaarametnikke ettevalmistaval ametikohal praktikan­ dina konsulaarteenistusse ettevalmistamiseks“.

Jaanuarist 1925 kuni jaanuarini 1929 oli ta Kaitseliidu Tartu maleva üliõpilasseltside malevkonna jaopealik.

27. mail 1930 kinnitas Kaitseliidu vanematekogu Noorte Kotkaste põhimääruse ja valis organisatsiooni peavanemaks Riigikogu esimehe Karl Einbundi (hiljem eestistatult Kaarel Eenpalu). Põhimääruse järgi oli Noorte Kotkaste peastaabi ülemaks Kaitseliidu peastaabi noortepealik. Kotkastel nappis juhte ja 27. maist 1930 ametis olnud esimene peastaabi üle­ ma kohusetäitja Viktor Neggo meelitas kogenud skaudijuhi Tedersoo uude organisatsiooni. Vähemalt nii on kirjutanud skaudijuht Herbert Michelson.

Johann osales aktiivselt karskusliikumises. 1922. aastal sai temast Võru Noorsoo Karskusühingu kirjatoimetaja. Juulis 1926 osales ta Eesti skautide esindajana Tartus toimunud XVIII ülemaailmsel karskuskongressil, detsembris 1930 esi­

Käskkiri 28. august 1930: „KL Peastaabi noortepealiku kohusetäitjaks on alates 19. august 1930 õigusteadlane Johann Tederson, millisest päevast tema ka NK Peastaabi ülema kohusetäitjana oma ülesannete täitmisele on asunud.“ 7/2024

73

AJALUGU Tedersoo oli Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noorte Kotkaste liikumise üks juhte järgmised kümme aastat. Ta oli septembrist 1930 kuni veebruarini 1931 NK peastaabi ülema kohusetäitja ja seejärel alates 1. märtsist peastaabi ülem kuni 28. juunini 1940. Kaitseliidu peastaabi noorteosakonnas oli ta 1930–1931 pealiku kohusetäitja ja 3. oktoobrist 1931 pealik. Noortepealiku palk oli 220 krooni, alates 1937. aasta 1. oktoobrist 240 krooni, millele lisandus kuus 40 krooni korteriraha.

NK AJALOOARHIIV

Johann Tedersoo oli üks Noorte Kotkaste organisatsioo­ ni loojaid ja ülesehitajaid. Aastatel 1930–1933 kuulus ta ajakirja Noorte Kotkaste Peastaabi Teated väljaandjate ringi ja oli paljude artiklite autor. Ta aitas koostada malevate ja rühmade asutamisdokumente, tegevus­ ja töökavasid, pöördumisi, tervitusi jne. Sageli külastas ta Eesti linnu ja maakondi – ringreisid, inspekteerimine, malevate tähtpäe­

74

7/2024

vad, lippude õnnistamine, õppepäevad, koosolekud jne.

Aastatel 1931–1938 oli ta palju kordi laagripealik: esmalt 1931. aastal Jänedal I üleriigilise õppelaagri korraldaja ja edaspidi pealik 1933. aastal II laagris Viimsis; 1934. aastal II laagris Elvas; 1935. aastal I üleriigilises suurlaagris Pirital ja vanemate juhtide harjutuslaagris Võru Kubijal; 1936. aastal I üleriigilises võitlejate laagris Viljandis; 1937. aastal juhtide õppelaagris Valgerannas. Ta oli 1938. aastal Tallinnas peetud malevate instruktorite täiendkursuste korraldaja jne. 1930. aastast oli ta noortemagister ja Noortemagistrite Kogu liige, aastatel 1934–1940 oli mitmel korral magistritööde kaitsmi­ sel oponendiks.

Kaitseliidu staabi atesteerimistoimikus on 1936–1937. aastal tema kohta kirjas: „Kaitseliidu Peastaap, noorteosakonna pealik. Püüdlik ja agar noorsootegelane. Oma kohuseid täidab igati korralikult, kuid eriti silma ei paista. Vastutust ei karda.

AJALUGU Arenenud õiglustundega. Oskab väga hästi kaastöölisi valida.

Riigi varadega kokkuhoidlik. Kaarte ei mängi. Hästi distsiplineeritud, korralik ja taktitundeline. Võtab tihti osa pidustustest ja seltskondlikest koosviibimistest. Seltskondliselt väga hästi kasvatatud. Tervis väga hea aga töös noortega on suur ületöötamise oht. Kõlbuline praegusele ametikohale.“ 1938. aastal pälvis ta organisatsioonile osutatud teenete eest Lembitu Risti.

NOORTEÜHENDUSI EI LIITNUD

Augustis 1938. aastal avati Võru­Kubijal noortelaagrite, kur­ suste ja koolituste läbi viimiseks Kotkakodu. Suures majas oli 33 tuba 96 voodikohaga ja väikeses majas 7 voodikohta.

Tedersoo oli aastatel 1938–1940 Kotkakodu vanem.

1938. aastal koostas ta raamatu „Noorte kotkaste vorm“.

Noorkotkad Eesti Vabariigi ja Kaitseiidu 20. aastapäevale pühendatud paraadil Vabaduse väljakul 23. juunil 1938

Tedersoo juhtimisel kujunesid Noored Kotkad 1940. aastaks Eesti suurimaks noorteorganisatsiooniks, kus oli ca 20 000 haugast­kotkast ja ligikaudu 2000 noortejuhti.

Aastail 1938–1939 võttis ta osa haridusministeeriumi kokku kutsutud üleriigiliste noorsoo­organisatsioonide esindajate nõupidamistest, kus arutati noorsooühenduste liitumist.

Tedersoo oli noorkotkaste­kodutütarde ning skautide­ gaidide nn liitumisgrupi liige. Liitmine jäi ära suuresti just kotkaste ja tütarde vastuseisu tõttu.

Samuti osales ta Noorte Kotkastele lisaks mõeldud Kaitse­ liidu noorteühenduse Kaitseliidu Noored korraldamises, kuhu kavatseti liita poisid vanuses 16–20. Kahjuks või õnneks tõmbas alanud teine maailmasõda kriipsu peale nii noorteühenduste liitmise kui ka Kaitseliidu Noorte loomise plaanile.

Johann esindas Noori Kotkaid kodutütarde, skautide ja gaidide ning teiste Eesti noorsoo­organisatsioonide laagrites ja üritustel. Samuti võis teda näha pealinna seltskondlikel üritustel – 1936. aastal Mustpeade majas ballil, 1939. aastal lahkuva Prantsusmaa suursaadiku auks korraldatud pidusöö­ gil jne. Ta valdas vabalt saksa ja vene keelt.

Aastatel 1939–1940 oli ta Eesti Noorte Spordiliidu juhatu­ se liige, 1935–1940 kuulus Eesti­Poola Ühingu juhatusse 1935–1937 sekretäri abina ja 1937–1940 sekretärina. Aasta­ tel 1930–1932? oli ta Õhuasjanduse Ühingu noortekomitee liige ning 1940. aastal linaekspordi ja kiudainete ekspordi alal tegutseva Whishaw Ltd. revisjonikomisjoni liige.

KARL AKEL

Noorkotkad puutöökojas meisterdamas 1939. aastal

Kaitseliidu likvideerimisel viidi Johann Tedersoo 28. juunil 1940 üle sõjaministeeriumi. Ta vabastati teenistusest Kaitse­ liidu likvideerimisseaduse põhjal alates 1. septembrist 1940.

7/2024

75

AJALUGU EDENDAS KÄSITÖÖOSKUSI

Tedersoo abiellus 14. juulil 1934 Tartus Irene Tiganikuga (sündinud 12. detsembril 1905 Antslas, surnud 22. juulil 1998 Pariisis). Irene lõpetas Tartu Ülikooli (1925. aastal õppis Sorbonne’i ülikoolis) romaani keelte filoloogina ja elas 1929–1932 Pariisis („täiendasin ennast prantsuse ja hispaania keele alal“). Aastatel 1932–1933 oli ta majandusministee­ riumi ametnik. Ta töötas tõlgi ja prantsuse keele õpetajana, oli 1938–1940 Tallinnas organisatsiooni Alliance Française prantsuse keele kursuste lektor ja Prantsuse Kultuuri Töö­ keskuse liige, 1939–1940 Kadrioru Suvemuusika toimkonna liige ning aastatel 1943–1944 Tallinna Raudtee Tööstuskoo­ lis saksa keele õpetaja. Lapsi peres ei olnud.

1940. aasta sügisel lahkusid Tedersood Eestist. Kuidas ja kuhu, ei ole teada, kuid tõenäoliselt elas perekond aastatel 1940–1941 Saksamaal.

Saksa okupatsiooni ajal oli pere Eestis tagasi. 1942–1943 oli Johann Eesti Omavalitsuse Majandus­ ja Transpordi Direktooriumile allunud Eesti Käsitöö Arendamise Keskuse (augustist 1942 Keskus Eesti Käsitöö) üldbüroo esimees. Kes­ kuse ülesandeks oli „vähendada meie rahvamajanduses esinevat tööpuudust ning muuta käsitöö ja kodukäsitöö rahvuslikuks tuluallikaks“. Hiljem sai Tedersoost keskuse esimehe asetäit­ ja. Ta korraldas käsitööde, mööbli, puukingade, mänguasjade jne ideekavandite võistlusi ja näitusi.

Sügisel 1944 lahkus Johann Tedersoo koos abikaasaga Eestist Saksamaale.

Tema edaspidisest saatusest saab lugeda paguluses ilmunud eestikeelsetest ajalehtedest.

Eesti Teataja (Stockholm), 15. august 1945: „Pariisi lähedal põgenikelaagris viibib Johann Tedersoo.“ Eesti Teataja, 3. november 1945: „Eesti noortejuhtide saatusest ... Pariisis viibib praegu ravil Noorte Kotkaste Peastaabi ülem Johannes Tedersoo.”

Eesti Teataja, 7. detsember 1946: „Prantsusmaalt saabunud teadetel lahkus jäädavalt meie hulgast Eesti skautluse juhtivamaid mehi Johan Tedersoo. Juku, nagu poisid teda tundsid, astus skautide ridadesse ja tõusis oma suure energiaga kohe skautide juhtkonda. Ülikooli ajal Tartus oli ta üks Akadeemilise Skautide Seltsi asutajaid ja seltsi kauaaegne esimees. Eesti ja rahvusvahelise skautluse põhjaliku tundjana kutsuti Juku Tedersoo 1930. aastal teenistusse kaitseliidu juurde ja usaldati temale loodava Noorte Kotkaste organisatsiooni peastaabi ülema vastutusrikas ülesanne. Ta täitis eeskujulikult oma ülesannet kuni organisatsiooni vägivaldse lõpetamiseni ja tema teeneks tuleb lugeda, et noorkotkastest kujunes suur eesti poisse haarav organisatsioon. Saksa okupatsiooniaja lõpul mobiliseeriti ta lennuväe abiteenistusse ja koos eesti poistega taandus ta Saksamaale. Raskete vintsutuste tõttu kopsupõletikku haigestununa pääses ta abikaasa hoolitsusel edasi Prantsusmaale.

Haiguse komplikatsioonidele ei pidanud väsimatu poistejuhi tervis vastu ja ta kustus vaikselt 29. novembril 1946 Besancon’i haiglas. Juku Tedersood jäi leinama abikaasa Prantsusmaal ja vend Saksamaal.“

ARTUR KALM

1944. aastal oli ta tegev Saksa lennuväe abiteenistuses. Vaba­ tahtlikus lennuväe abiteenistuses, mille oli juunis 1944 loo­ nud organisatsioon Eesti Noored, teenisid noored sünniaas­ tatega 1927, 1928 ja 1929 ehk nad olid 15–17aastased. Võib arvata, et Tedersoo ei olnud mitte tavaline „õhutõrjeabiline“, vaid pidas juhiametit.

SURI PRANTSUSMAAL

Soome president Pehr Evind Svinhufvud ja riigivanem Konstantin Päts neid tervitama tulnud noorkotkaste rivist möödumas 19. augustil 1934 76

7/2024

ESKO SOINI

Sinine svastika valgel taustal määrati Soome armee lennukite ühiseks tunnuseks märtsis 1918

SOOME ÕHUVÄEMUUSEUM TIKKAKOSKIL SÕJALENNUKITE TIIBADE HÄÄL SAJA AASTA TAGANT

Soome Õhuväemuuseumi Kesk-Soomes Tikkakoskil on väga lihtne leida. See asub 4. kiirteed pidi sõites vaid paarkümmend kilomeetrit Jyväskyla linnast põhja pool.

S

aabume koos fotograafiga muuseumi, kus meid võtab vastu juhataja Kai Mecklin.

Varem Soome õhuväes teeninud mees on muuseumi juhatajana töötanud juba 21 aastat. See võimalus avanes tal pärast pensionile jäämist, kui ta sai pakkumise säilitada lennunduse ajalugu tulevastele põlv­ kondadele.

Tema enda sõnade kohaselt peab sellises erilises muuseumis töötaval inimesel olema teema vastu piisavalt

Tekst: AARNE MARKKO, vabatahtlik autor

huvi. Ja huvi, mida ta ise naljatlevalt nimetab „lennundusvaimuhaiguseks“, tal tõesti on.

POPULAARNE KOHT

Soome Õhuväemuuseum on väga populaarne koht. Mecklini selgitusel meelitab see eelkõige peresid, eriti emasid lastega. „Siin saavad lapsed karjuda ja kori­ dorides joosta. Saalis võib kogu aeg kõlaritest kuulda nii lennukite kui ka inimeste hääli. Siin ei ole kunagi täie­

likku vaikust. Teine eriline asi, millega muuseum teiste seas silma paistab, on juhendatud muuseumituurid. Me jutustame lennukite ja nendega seotud inimeste lugusid,“ selgitab Mecklin muuseumi edu tagamaid.

Lennukite tehniliste detailide kohta saavad kõik külastajad lugeda sten­ didelt ja teistest materjalidest, aga lendurite isiklikke lugusid jutustatakse ainult juhendatud tuuride ajal. Praegu viib selliseid tuure läbi neli inimest ja kõik nad jutustavad natuke erinevalt.

7/2024

77

Kui oled osalenud ühe inimese juhen­ datud ringkäigul, broneeri järgmisel korral mõni teine giid ja võid kuulda midagi uut. Tuure tehakse soome ja inglise keeles.

Eriti rahvarohke oli 2023. aasta, kui muuseumis käis 30 000 külastajat, kellest välismaalasi oli kümnendik.

Seda tingis eelkõige Soome liitumine NATOga. „Inimeste meelest on Soome nüüd turvaline riik Vene karu naabruses.

Pärast muuseumi külastamist suun­ duvad turistid tavaliselt vaatama mingit kohta idapiiri lähedal,“ räägib Mecklin.

SOOMLASTE LENNUKITE SININE SVASTIKA JA SELLE AJALUGU

Need, kes on ajalooga kursis, teavad Soome vana svastika kasutamise 78

7/2024

traditsioone ega aja seda kogemata segamini Teise maailmasõja ajal Saksa­ maal kasutatud tunnusega. Nooremat põlvkonda, kes ei tunne vanemat aja­ lugu nii hästi, paneb see loomulikult kulme kergitama.

Svastika on juba aastatuhandeid olnud õnne sümbol ja seda on kasutatud ning kasutatakse tänapäevalgi erinevates kultuurides ja usundeis headuse või igaviku tähenduses. Näiteks Põhjamaa­ des on see tähistanud õnne. Soomes on aga svastikat kasutatud rauaajast saati, seega üle 3000 aasta.

Soome õhuvägi sai alguse sellest, et Rootsi päritolu krahv Erich von Rosen kinkis 6. märtsil 1918 Vaasas oma len­ nuki Thulin typ D Vabadussõda pidava valge valitsuse armeele. Lennuki tii­ badele oli maalitud von Roseni isiklik õnnesümbol – sinine svastika valgel

põhjal. Seda lennukit saab näha kohe muuseumi sisse astudes.

Sinine svastika valgel taustal määrati märtsis 1918 Soome armee lennukite ühiseks tunnuseks. Sama sümbol sai juba enne jätkusõja algust ka armee maaväe soomustatud masinate tunnu­ seks.

Kui Saksamaa Teise maailmasõja kao­ tas, nõudis liitlaste järelevalvekomis­ jon 1945. aastal, et Soome peab oma lennukite, õhutõrje­ ja soomukiüksuste kuulsast svastikast loobuma, mistõttu asendatigi see ümmarguse sini­valge kokardi sümboliga.

MUUSEUMITÖÖ JA LENNUKITE TAASTAMINE

Soome õhuvägi on oma ajaloo jooksul lennanud rohkem kui 250 erinevat tüü­ pi lennukitega, millest kahjuks ainult

MILITAARTURISM

BW-372 on tõeline haruldus – see on maailma viimane säilinud Brewsteri hävituslennuk

osa on tänaseni säilinud. Alguses ehi­ tati lennukid puust raamidele ja kaeti kangaga, mistõttu said need õppelen­ dudel väga tihti viga. Õhuväe kool, mis töötas toona Kauhaval, alustas lausa lendurite jaanipäeva traditsiooni, kus lõkkematerjal pärines lennukitest, mida polnud enam võimalik remonti­ da.

Muuseumi lennukid on sõjamuuseumi omanduses ehk riigi vara. Lennu­ keid hooldavad ja taastavad õhuväe muuseumi ametlikud restauraatorid.

Taastamistöö tehakse vanade töömee­ todide ja materjalidega. „Niimoodi saame lennuki ehitusajaga võrdväärse lõpptulemuse ja lennukid säilitavad omanäolisuse,“ kinnitab muuseumi juhataja.

Kõik näitusele välja pandud taastatud muuseumilennukid töötavad korrali­ kult. Ka väljapanekusse kuuluva ME Bf 109 G­6/Y mootor on originaal ja lennuk ise lennukõlbulik. Muuseumis saab näha ka leitnant Lauri Pekuri hävituslennukit Brewster BW­372, mis oli õhuvõitluse käigus pihta saanud ja sundmaandumisel järve uppunud.

Lennuk leiti hiljem Ida­Karjala Suu­ rest Kolejärvest ja selle hankis oma kollektsiooni USA mereväe lennundus­ muuseum Florida osariigis Pensacolas.

Kevadest 2009 on lennuk laenul Soome Õhuväemuuseumis ja siin konser­ veeritud. BW­372 on kogu maailmas haruldus: see on maailma viimane säilinud Brewsteri hävituslennuk ning üks väheseid lahingukahjustustega muuseumilennukeid.

2 X ESKO SOINI

Veel on Soome Õhuväemuuseumil õnnestunud tulevastele põlvkonna­ dele säilitada järgmised haruldused: Breguet 14 A2 (Prantsuse kahekohaline luurelennuk ja pommitaja), Gourdou­ Leseurre B.3 (Prantsuse ühekohaline hävitaja), VL Pyörremyrsky (Soome ühekohaline hävitaja), Valmet Vihuri II (Soome kahekohaline õppelennuk), Bristol Blenheim Mk.IV (Suurbritannia kolmekohaline pommitaja). Kohe saab restaureeritud ka VL Myrsky (Soome), mille taastamist alustati aastal 2014.

Muuseumi juhataja Kai Mecklin

Muuseumi lahtiolekuajad ja rohkem infot leiad aadressilt https://ilmavoi­ mamuseo.fi/.

7/2024

79

FILMIARVUSTUS

MITTE AINULT IGAV LIIV JA TÜHI VÄLI Kuidas minna ühest kohast teise, ütleme, idast läände? Lihtne. Kui sa tead, kuhu on nii ida kui lääs paigutatud, siis pole muud kui hakka aga õiges suunas astuma. Hästi, aga kui seda tuleb teha kõrbes? Ja just äsja käis sõda, mis ametlikult lõppes umbes tund aega tagasi? Ja päris kõigile idee sõja lõpust kui sellisest ei meeldi? Siis ei pruugi plaanitud rännak minna päris nii, nagu algne idee ette näeb. Eelmainitut saab näha Iisraeli filmis „Avanti popolo“.

Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor

L

ähis­Idas on käinud ajaloo jooksul pidevalt mingi möll ja omavaheline taplemine. Kõik on kestnud nii kaua, et enam ei mäleta keegi, kus on algus, kus lõpp, kus põhjus, kus tagajärg.

Kes kelle kaevu häda tegi või kes kelle kassi sauna korstnasse toppis. Mingist harjumusest või traditsioonist aetuna lastakse aga reipalt edasi. Või, noh, ükskõik, mida keegi teeb, ikka leidub

80

7/2024

naaber, kellele see ei meeldi. Põhimõt­ teliselt sama skeemi järgi käis asi ka kuuepäevases sõjas, mille ajendiks oli ühe osapoole solvumine. Edasised teod andsid jällegi teisele osapoolele ainest solvumiseks. „Avanti popolo“ tegevus toimubki kuuepäevase sõja lõpuhet­ kedel.

Juuni 1967. Kuuepäevase sõja viima­ sed tunnid. Siinai poolsaar. Omavahel

taplevad Egiptus ja Iisrael. Saabuvast vaherahust on raadioside kaudu aimu saanud enam­vähem kõik, kuid hoog on sees ja võidukad iisraellased ajavad taganevaid Egiptuse üksuseid reipalt mööda Siinai kõrbe Suessi kanali suu­ nas. Kuskil selle möllu sees taganevad koos teistega ka Haled ja Gassan. Nad teavad kohe­kohe saabuvast vahera­ hust, kuid ega neile muud võimalust anta, kui loodetavasti elus ja ühes tükis

FILMIARVUSTUS „AVANTI POPOLO“

püsides Suessi kanalini jõuda. Nii algab ootamatusi täis retk läbi kõrbe.

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis viimati olin vaadatavast filmist nii vaimustunud siis, kui tuli välja Merivoo „Tul­ nukas“. Päriselt ka! Mõned sarna­ sused neil kahel filmil on. Mõlemad on filmikooli lõputööd, mõlemad on mikroskoopilise eelarvega ja mõlemas mängivad suurepärased näitlejad. Ei, „Avanti popolos“ ei kasutata „Tulnuka“ tasemega kõnepruuki. Ning veel üks ei, „Avanti popolol“ ei ole vähemas­ ti minu teada olemas järge. „Avanti popolo“ on hea film, mida võib soovitada mitte ainult sõjafilmisõbrale, vaid kõigile. Sest pihusolev teos sisaldab paljut: sõda, nalja, inimlikkust, absurdi ja traagikat. Ja seda kõike on palju nagu liiva kõrbes.

Film on ootamatult tempokas. Enne kui arugi saad, on juba pool vaadatud ja lõputiitrid käeulatuses. Võiks ju arvata, et mis tempot siin nii väga olla saab, kaks egiptlast lontsivad läbi kõr­ be tõotatud kanali poole ja kogu moos.

Ei ole moos, Haled ja Gassan satuvad lõpmata järjekindlalt muidu nii igava liiva ja tühja välja tingimustes sekel­ dustesse. Küll jääb neile ette vägagi surnud rootslasest rahuvalvaja, küll soristab välismaine uudistereporter neile peaaegu et otse pähe. Groteski ja absurdi piiril vahejuhtumeid tuleb nagu lakast ja jääb üle vaid oodata, mis järgmisena saama hakkab. Ega vastupidisel juhul olekski film rohkem näidendi „Godot’d oodates“ moodi, kus tegevus on pigem teisejärguline.

Stsenarist-režissöör Rafi Bukai paika pandud tempo ja tegevuse loogika on kõigiti vastuvõetav. „Avanti popolo“ on film, mis nõuab vaatajalt üht­teist eelteadmiste koha pealt. See on sõjafilm, mille vaatamisel tuleb kasuks kultuuriloo tundmine.

Võib muidugi niisamuti, ilma eeltead­ misteta vaadata ja nalja saab ikkagi.

Lihtsalt kui vaataja juhtumisi ei tea midagi Shakespeare’i loomingust, jäävad osad naljad ja situatsioonid kahtlase väärtusega kraamiks. Nagu oleks naljakas, kuskil nagu oleks miski uba, aga kus ja miks? Aitab seegi, kui

Hinnang kümnepallisüsteemis Idee: 10. Väga huvitav mõte asju just säärase nurga alt vaadata.

Teostus: 10. Nappide vahenditega teha nii hea film väärib kiitust.

Näitlejatööd kokku: 9. Näitlejad on head, aga jätan ühe punkti tagavaraks.

Lavastajale: 10. Hea teostus, suurepärane.

kooli kohustuslikust kirjandusest on mõned pealkirjad meeles. Mõistagi on hea teada, mida kujutab endast see „Avanti popolo“, mida Haled uljalt päi­ kesevarjuga vehkides kõrbes marssides laulda üürgab.

Filmi veab Haled (Salim Daw). Ja hästi veab. Üks kõige keerukamaid asju teat­ ris on joodikute kehastamine. Põhjus lihtne – väga kerge on üle pingutada ja muutuda groteskseks, ebausutavaks.

Päikesevarju pea kohal hoidev juua täis Haled mõjub igati koomiliselt, aga mida aeg edasi, seda enam muutub totakus hoolikalt valitud maskiks.

Maskiks, mille tagant piilub ettevaat­ likult inimlikkus. Maskiks, mis on ette tõmmatud lootuses elusalt ja ühes tü­ kis koju jõuda. Teist egiptlast Gassanit mängib Suhel Haddad ja hästi mängib.

Ometi liigub fookus rohkem Haledi peale. Muidugi, kui egiptlased ennast Rootsi rahuvalvaja vägijookidest segi joovad, saab Gassanist lihtsalt uimaselt tuikuv kuju, samas Haled kipub täis peaga totrusi tegema. Siit ka erinevus. Üks on staatiline, teine dünaamiline.

Vana vigur, vastandlike karakterite kasutamine, töötab hästi.

Nagu juba varem mainitud, oli filmi eelarve küllaltki napp. Kuskil mainiti summat 60 000 ameerika raha, aga jäi selgusetuks, kas silmas peeti tolle­ aegset või tänapäevast vääringut. Igal juhul välistab napp rahastus juba eos mööda ekraani vuravad või roomavad kaitsevärvi plekitükkidega kaunistatud sõjamasinad, lennukite parved taevas ja miljon ühikut plahvatusi sekundis.

Väidetavalt olla rahanappuse ajel filmitud kogu film mitmesugustele maha kantud eri marki filmijuppidele.

Aastaid hiljem, kui filmi taastama ja digiteerima hakati, tekitas restauraa­ toritele parajat peavalu, kuidas kõik eri tüüpi lindid kuidagi ühtse värvigamma

FVI

Osades: Salim Dau, Suhel Haddad Lavastanud: Rafi Bukai 1 tund ja 24 minutit

alla pressida. Noh, et kõik ikka viisakas välja näeks, mitte nagu meeleolukal sünnipäeval ülesvõetud koduvideo. Kui suurt midagi endale lubada ei saa, tu­ leb keskenduda heale stsenaariumile.

Ja stsenaarium on hea saanud. Lisaksin veel, et väike eelarve ei tähenda sugugi seda, et filmis üldse ei tulistata. Ikka tulistatakse, mis sõjafilm see muidu oleks! Piirdutakse küll käsirelvadega, kuulipritsidel ei ole kilomeetripik­ kuseid linte ja ei käida kõik aeg ringi näpp päästikul, vaid iga asi omal ajal.

Nii nagu peab.

Kui „Tulnukas“ pakkus Eestis kõne­ ainet tänu tegelaste vägagi lahtisele tekstile, siis „Avanti popolo“ pakkus kaks aastakümmet varem Iisraelis kõneainet seetõttu, et egiptlasi kehas­ tasidki filmis täitsa egiptuse näitlejad.

Tõsimeelsete iisraellaste arvates oli see midagi samalaadset kui ilmuda pidulikule vastuvõtule ülikonnas, aga pintsakule on nibude kohale tehtud südamekujulised sisselõiked. Ja siis hakati palehigis otsima, miks film ikkagi koššer ei ole. Küll olla juute halvustavalt kujutatud ja mida kõike veel. Tegelikult, kui film ära vaadata ja järele mõelda, ei ole režissöör tahtnud halvustada üht ega teist rahvust, pida­ da mingeid osapooli teistest paremaks ega halvemaks. Öelda on soovitud ikkagi seda, et sõda on üks neetult tobe vahend asjaajamiseks ning tolguseid leidub iga rahva hulgas. Kui miski muu seda ei tõesta, siis filmi lõpukaadrid kindlasti. Sest kes avavad tule viimaks Suessi kanalini jõudnud Haledi pihta? Mõlemad vaenupooled, nii juudid kui egiptlased. Sellega on kõik öeldud.

Kokkuvõtvalt: see on film, mis film on!

Seda kassid ostaksid, see sobib igale poole, nii koju kui kontorisse kui ga­ raaži. Soovitan soojalt ja külmalt.

7/2024

81

RAAMATUARVUSTUS

MUL EI ÕNNESTU HÄSTI TULISTADA, KUID HÄSTI KIRJUTADA VÕIB ISEGI ÕNNESTUDA Mitmele põlvkonnale raamatusõpradele on Loomingu Raamatukogu hästi tuntud ja hinnatud sari, mis on aastakümneid pakkunud laias valikus väärtkirjandust. Ehkki ajakirja Kaitse Kodu! fookusega teoseid ilmub seal pigem harva, leiab siiski vahel ka mõne erandi. Üheks selliseks on tänavu kevadel ilmunud Andri Krasnjaštšõhhi „Jumal on. +/-“, mis räägib Ukrainas toimuvast sõjast.

Tekst: JUKKO NOONI, vabatahtlik autor

U

krainas aset leidvatest sõja­ koledustest on ajakirjanduse vahendusel kõik osa saanud ning võib tunduda, et kõik võimalik on juba öeldud.

Samuti toovad igapäevased mee­ diakajastused – uudised, reportaažid, videod – sellele pidevalt lisa. Siiski pakub Krasnjaštšõhhi raamat midagi sügavamalt isiklikku ja kirjanduslikult nüansirikkamat, mida pelgalt meediast ei leia. „Meie hoovis on kass, ta on Hit­ leri nägu. Tal on samasugused vuntsid.

Me kutsume teda Putiniks.“ Andri Krasnjaštšõhh on kirjanik ja õppejõud, kelle „Jumal on. +/­“ on tiitellehel nimetatud dokumentaal­ jutustuseks, mis kajastab täiemõõdulise sõja esimest aastat. Autor on teksti kirja pannud telefoniga ning see koosneb fragmentidest: 2–3realised killud vahelduvad pikemate lõikude või teksti­ plokkidega. „Ma tajun ennast Ukraina ajaloo osana. Mikroajaloona. Mis tuleb kirja panna. Sest kõik läheb meelest, aga pisiasjades ei peitu mitte saatan ega jumal, vaid inimene. Mul ei õnnestu hästi tulistada, kuid hästi kirjutada võib isegi õnnestuda, ma olen õppinud ja palju harjutanud. Minu kaasaskantav õhutõrjesüsteem on nutitelefon, kuhu ma toksin tekste: sihin, sõrm päästikul.

Vajutan niipea, kui leian täpse sõna.“ Nende tekstide kaudu saab lugeja veel ühe vahetu pildi, kuidas 24. veebruaril

82

7/2024

2022. aastal tavapärane elukorraldus Ukrainas katkes, kuid vaatamata sõjale püütakse igapäevaeluga hakkama saada – algul pommide all Harkivis, pärast ümberasununa Poltavas. Autor muidugi tõdeb, et seda Harkivit, kus ta elas ja üles kasvas, kus sündis ja kasvas ta tütar, pole enam. „Nadja sai kümneaastaseks 17. veebrua­ ril. 19ndal tähistas koos sõbrannadega delfinaariumis, muljeid jätkus mitmeks päevaks. 24ndal puhkes sõda.“ „Esimesed kolm nädalat kas joosti või varjuti. Või joosti, varjuti, joosti. Istuti hiirvaikselt. Lihtsalt tõmbuti kägarasse ega oodatud midagi. Elu seiskus. Mina olin nende hulgas, kes läksid peitu ja istusid tasakesi. Jooksu panime alles kuu aja pärast. Poltavasse.“ „Meid mitte surmanud Vene raketid ei lennutanud meid mööda Ukrainat laiali. Me oleme nüüd ise nagu raketid: lendame, satume kuskile. Täidetud hirmuga.“ „Kohalikud õpetavad neid lihtsalt ela­ ma, õhuhäireid ja lennukeid kartmata, seevastu ümberasunutel on Putiniga omad arved. Kõik see seguneb mingil imepärasel kombel.“ „Kord päevas lendab üle lennuk. Ma­ dalalt. Meie oma. Nadja kargab toast välja: „Mööda?“ Ikka me ei harju ära.“

„JUMAL ON. +/-“

Loomingu Raamatukogu 16­17/2024 Andri Krasnjaštšõhh SA Kultuurileht Raamat on täis mõtlemapanevaid ja valusaid hetki, mis tahes­tahtmata meelde jäävad. Autor kirjeldab, kuidas venelased tulistasid Harkivi lähistel asuva ökopargi loomi soomustranspor­ tööridest, miinipildujatest ja haubit­ satest.

Osa neist püüti evakueerida, mille käigus sai mitu inimest surma, teiste hulgas vanematel abiks olnud viieteist­ aastane poiss ja kaks ökopargi töötajat, kes olid maha lastud, ühel käes poolik ämber porgandeid, teisel koeratoit.

Eks see ole individuaalne ja sõltub lugejast, aga „Jumal on. +/­“ mõjub kohati sügavamalt kui ajaleheartikkel või uudiskajastus, sest see on isik­ lik, vahetu ja hingeminev. See pole pelgalt dokumentaalne ülevaade, vaid sõjaolukorras elava inimese sisevaade, peegeldus tema tunnetest ja läbiela­ mistest. Krasnjaštšõhh suudab oma fragmentides edastada mitte ainult sündmuste reaalsust, vaid ka seda, kuidas sõda murrab inimesi ja muu­ dab neid jäädavalt. „Ma ei tea, millal sõda lõppeb ja milline ma olen pärast sõda. Ma ei teadnud, et sõda tuleb ja mind niimoodi muudab. Ma olen pärast sõda veel pikka aega selline nagu täna. Võib­olla olen ma jäädavalt muutunud.“

IN MEMORIAM

VEEBEL KRISTJAN PRII (05.11.1982–14.09.2024) Meie seast on lahkunud vankumatu kamraad ja hea inimene veebel Kristjan Prii.

Kristjan läbis 2003.–2004. aastail ajateenistuse mereväes, misjärel liitus Scoutspataljoniga.

2004–2011 teenis ta skaudina, osaledes muuhulgas neljal välismissioonil Afganistanis.

Seal andis ta endast kõik ja ilmselt osa antust sinna kivikõrbesse jäigi.

Aastast 2014 oli veebel Prii staabiallohvitserina tegevteenistuses Kaitseliidus, kus tema erialaks oli foto ja video. Sellele lisaks oli ta SERE instruktor ning hinnatud spetsialist ja koolitaja nii Kaitseliidus kui ka Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisat­ sioonides.

Kristjani elurõõm, heatahtlikkus ja huumor on need, mis meid saatma jäävad.

Sügav kaastunne kõigile lähedastele ja kaasteelistele.

Valhallas kohtume kunagi Kristjaniga kõik ning tõstame kannu tema ja teiste sõdalaste auks!

Mustamäe tee 24, Tallinn www.seikluspro.ee

Riided + Jalatsid + Aasta lõpuni on soodustus Seljakotid + kõigile kaitseliitlastele ja Magamiskotid + Ja palju muud vajalikku + ajateenijatele -10%