Metsavendade jälgedes Harjumaal

Jätkame metsavendade jälgedes sammumisega Harjumaal, kus tänase haldusjaotuse järgi on punkrikohti inventariseeritud kaheksa.

Metsavennad tegutsesid nii Harjumaal kui ka Tallinnas. Linnas viibimine oli dokumentideta metsavennale küll ohtlik, kuid samas andis inimeste rohkus ja teistsugune keskkond võimaluse ennast paremini peita. Muidugi ei osatud metsavendi linnadest kuigivõrd otsida ja seetõttu oli linnas varjamise aja jooksul võimalik isegi pidevast stressist leevendust leida. Linnas oli kergem hankida ravimeid ja muud varustust, kergem oli ka rahva sekka kaduda, rääkimata transpordivahendite kasutamsest ja hankimisest.

Metsavennad Helmut Valdma ja Kalju Heli võtsid jõudu kasutades ööl vastu 10. detsembrit 1947 Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) tarbeks Tallinnast sõiduauto Ford V-8. Autot juhtinud sõjaväeosa nr 20805 autojuht Tereponok leiti hiljem surnuna. Tabara metsavendade punkrikoht ja mälestuskivi

Sama autot kasutas RVLi üksus paarkümmend päeva hiljem Koeru panga röövimisel, mis lõppes paraku organisatsioonile suurte kaotustega. Aegviidu raudteejaamas arreteeriti Heli ja tapeti lätlane Nikolai Lõssenkov. 31. detsembril alustas julgeolek RVLi liikmete arreteerimist ja organisatsiooni likvideerimist, mida osaliselt tehti Harjumaal ja Tallinnas.

Aegviidus tulevahetuse ja arreteerimisega tipnenud metsavendade operatsioon oli vaid esimeseks suuremaks ebaõnnestumiseks. Metsavendi hukkus Harjumaal rohkem kui 150.

Tabaras asub langenud ja vangistatud metsavendade mälestustahvel kirjaga Metsavend Nikolai Lõs„29 XI 1944 † Herbert Madar † Oskar Sillaveer. Artur Kütaru, Johannes Meldeste, senkov oli küll pärit Lätist, kuid peitis end võõrvõimu eest Eestis Johannes Krossmann, Artur Lindman“ nende punkri asukohas. Johannes Meldeste mõisteti tribunali 27. veebruari 1945 otsusega surma. Artur Kütaru arreteeriti 11. detsembril 1944 ja mõisteti tribunali 27. veebruari 1945 otsusega 10+5 aastaks Magadani oblastisse vangilaagrisse. Ta vabanes 15. juunil 1956. Johannes Kroosman (nime õige kirjapilt) arreteeriti 14. detsembril 1944 ja mõisteti samuti 10+5 aastaks vangilaagrisse. Kõik selle punkrilahinguga seonduv ei ole veel selge, näiteks Artur Lindmani saatust, sarnaselt paljudele, tuleb veel selgitada.

Geograafilised koordinaadid: 59°9’9.42” ja 24°11’39.19”

Loobu jõe vasakul kaldal, Vihasoo külast ja Kotkatka-Ilumäe teeristist umbes kaks kilomeetri lõuna pool pool asus Porksi metsavendade punker. Jõe kaldast üle üle endise Sillaotsa metsavahi heinamaa asub Porksi rksi soo – seal see punker oligi. Joosep Ojala on meenunutanud: „Meie esimene punker oli Porksi soo peal, eal, olime seal kolm venda, õde elas Vihasoo veskil(oli möldri naine), tema kaudu oli side muude iniinimestega. Sinna, kus meie punker jõekaldas asus, sus, sisenesime meie mööda üht langenud puud, mis mis oli selle tarvis sinna pandud. Sillaotsa metsavaht vaht (Kustav Ploompuu) teadis seda ja oli meiega ühes nõus.“

Märtsis 1945 läksid metsavennad üle jõe Joaveskile – teada olevalt keegi nende asupaika ei reetnud ja metsavennad segasid lihtsalt jälgi oma liikumistest ja paiknemisest. Pärast kuuajalist eemalolekut pöörduti Porksi punkrisse tagasi. Seest vineeriga ülelöödud punker oli puutumata – riiulil olid alles Saksa granaadid ja eemal puu all sinna visatud vintpüss.

1945. aasta sügisel tuli Ojala metsast välja ja hakkas kaluriks, kuid arreteeriti 23. veebruaril 1948 ja mõisteti mõne kuu pärast tribunali otsuse 25+5 aastaks GULAGi vangilaagritesse, kust ta vabanes 23. veebruaril 1963.

Pikemalt võib lugeda selle piirkonna kohta raamatust „Mets on vend“, mille autorid on Jaan Kruusvall ja Villi Jahilo.

Geograafilised koordinaadid: 59°31’57.61” ja 25°47’58.99”

Ardust kirdes metsas on punkrikoht, kus langes 4. novembril 1945 metsavend Ludvig Kiviloo. Punkriaugus on rist kirjaga „Ludvig Kiviloo mõrvatud“.

Geograafi lised koordinaadid: 59° 8’20.77” ja 25°23’48.98”

Geograafilised koordinaadid: 59° 31’4.92” ja 25° 45’52.2”

Kohalike inimeste teada varjasid metsavennad end selles punkris pärast 1945. aastat, kuid kes nad olid ja mis neist sai, ei ole teada.

Geograafi lised koordinaadid: 59° 17’38.93” ja 25° 37’49.32”

Alansis Johan Pitka memoriaali monumentide hulgas on mälestuskivi metsavendadele kirjaga „Au kangelastele, kes relvaga käes võitlesid Eesti vabaduse eest 1940—1978. Langesid ja puhkavad nimetutes haudades“.

Geograafilised koordinaadid: 59°07’54.49” ja 25°09’07.29”