3 minute read

OPERATSIOON SEGADUS

OPERATSIOON SEGADUS

Mu otsingud kandsid vilja ja ma leidsin kohutavalt halva sõjafilmi. Vaat et nii halva, kus halb muutub juba omaette kvaliteedimärgiks.

Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor

"Operatsioon Dunkirk" ei ole seesama film, mis sai suure tähelepanu, veel suurema vaatamisnumbri ja turske kasumi. Ei, see on Christopher Nolani suurteose „Dunkirk” noorem ja juhmim võsuke, kes sõidab ahju seljas ja saab igal pool nii vaatajatelt kui kriitikutelt nüplit. Ja seda õigusega. Sest see film, millest nüüd juttu tuleb, on viisakalt öeldes erakordselt vilets.

Teine maailmasõda. Grupp Briti sõjamehi on saanud ülesandeks minna kaugele (1 km) vaenlase tagalasse, sest seal asub tehnoloogiale väga oluline algoritm. Algoritm on nii vägev, et sellega kannatab vabalt sõja kulgu muuta nii, nagu parasjagu soov on. Algoritmi leidmisega läheb pisut kehvasti, selle asemel leitakse üks kena tütarlaps, kes väidab, et teab kõike, võetagu ta ainult kaasa. Sakslased ei istu samuti käed rüpes, ka tagalas leidub sõdureid, kes soovivad britte kiusata. Algab tagaajamine, tulistatakse teineteise pihta, saadakse surma ja haavata. Sellega võib põhimõtteliselt sünopsisele joone alla tõmmata, midagi põnevat pole rohkem ära märkida.

Stsenaariumi poolest on vaadeldav film küll täielik omalooming. Vilets omalooming sealjuures. Aeg-ajalt pidi väga kõvasti pingutama, et nii-öelda järje peal püsida, sest niigi logisev ja ülima lihtsuseni viidud lugu põrutas omadega ikka väga rappa. Rada oli valitud lihtne – lähme sinna, võtame midagi kaasa, tuleme tagasi. Ometi eksis lugupeetud stsenarist vahepeal ära. Oma osa andis kaameratöö, mis koos režiiga võimendasid vigu veelgi. Veelgi lõbusam hakkas näitlejatele jagatud rekvisiite vaadates. Ilmselt polnud filmi kunstnik vaevunud ennast piinama keeruliste plaanide ja täpsuse tagaajamisega, vaid lihtsalt laenanud küla pealt kokku umbkaudu õigena tunduvaid asju. Töö tulemusel näevad osad filmis kujutatud sõdurid välja, nagu kannaksid nad kusagilt pihta pandud mundriosi, et lahedamad välja näha. Need, kes on ajalooga täpsemalt kursis, saavad korraliku kõhutäie naerda, sest peale stsenaariumi ebatäpsuste ja kaameraga vales suunas vehkimise on ka ajalooliselt nii mõnegi asjagi mööda pandud.

On nii vaheldusrikas võtta vaadata midagi, mis on algusest peale halvasti tehtud. Kusjuures nii halvasti, et seda isegi ei püüta varjata. „Operation Dunkirki” tegijad on läinud täispangale – vilets stsenaarium, halb lavastaja, puised näitlejad, kohutavad arvutiefektid. Jah, pealkirjadega on võimalik imet teha, sa paned täiesti suurepärase filmiga väga sarnase nime ja müüd nohinal oma kraami umbes nagu pahupidi keeratud odomeetriga autot.

Filmi on valminud Nick Lyoni juhatamisel ja on üks paljudest The Asylumi nime kandva filmikompanii üllitistest. The Asylum on just nimelt selline firma, kus tobedus on kvaliteet ning reaalsusel, oskustel, võimetel ega võimalustel ei lasta vohava fantaasia lõpptulemusi ära lörtsida. See punt on spetsialiseerunud eriti halbade filmide kokkuklopsimisele. Teine äriplaan on panna oma „teostele” korralikult tehtud filmidele väga sarnaseid pealkirju – küll mõni lollike ikka vaatama tuleb. The Asylumile pole ka mingi probleem võtta hea algmaterjal ja keerata see täiesti pea peale.

Näitlejate valik on selline, et ei oskagi kohe midagi kosta. Ses mõttes, et ega nad väga tuntud ei ole. Ifan Meredith, Kimberly Hews, Darren Hill, Gerard Pauwels jne. Mulle isiklikult ei ütle need nimed mitte kui midagi. Vaatasin igaks juhuks näitlejate varem tehtud töid, no neid ikka oli. Nii mõnelgi mehel ikka korralik kogemus ja näitlejapagasist vaatab vastu ka tuntud filme, kuid mida nad seal teinud on, ei tea. Terve karja meeste vahele on paigutatud ka üks naine – Kimberly Hews, kes on mänginud meilgi näidatud sarjas „Kodus ja võõrsil”. Ning The Asylumi asjamehed teavad – ilus naine peab filmis olema! Mis ta seal teeb või tegemata jätab, polegi eriti tähtis. Kui ta kaamera ees hea välja näeb, on ka juba suurepärane. Kõik muu oleks juba üledimensioneerimine. Hews näeb hea välja. Ülesanne täidetud.

Kokkuvõttes on tegu 96 minutiga, mis aja kulutamist ei vääri. Muidugi võib alati peale tulla tahtmine vaadata headele filmidele vahelduseks midagi, mida tavaliselt ei suvatseks vaadata.

„OPERATION DUNKIRK“

Lavastanud: Nick Lyon

Osades: Ifan Meredith, Kimberly Hews, Darren Hill, Gerard Pauwels

1 tund ja 36 minutit

Hinnang kümnepallisüsteemis

Idee: 2 – tehtud on eimillestki eimidagi

Teostus: 2 – kui oleks veel viletsam, annaks halbuse eest medali

Näitlejatööd kokku: 3 – Hewsi eest lisapunkt, muidu 2

Lavastajale: 1 – tasuks mõelda mõne loomingulisema töö peale, sobiks näiteks kartulikoorimine

The Asylum