Kaitse Kodu! nr 5 2016. a

VÕIDUPÜHA PARAAD VÕRUS: SKEEM, OSALEJAD, TEHNIKA KAITSELIIDU AJAKIRI 5/2016

Lahing linnaruumis paneb kaitsetahte proovile NAISKODUKAITSJA ÕPETAB PÕLETUSHAAVA ARSTIMA

10

MÕTE Ja sõda ei tule

12

VÄLJAÕPE Miks me seda teeme ehk Võru linnalahing III

16

VÄLJAÕPE Õige rahvusvaheline Hunt

20

VÄLJAÕPE Telefonimäng ja juhtimisteooria Gruusia päikese all

27

TÄHESÄRA Contra luuletus Kaitse kodu!

28

MEDITSIIN Põletust on lihtsam ennetada kui ravida

30

SÕJARAUD Kaasajastamine parandab relva täpsust

32

SÕJARAUD Püstolilaskmine algajatele ehk harjutamine teeb meistriks

36

ELLUJÄÄMINE Matkavarustuse põhitõed

40

MILITAARTURISM Võrumaa rekordid

42

AJALUGU Laidoner: Võru ära anda ei tohi!

46

PERSOON Esimene kaitseliitlasest aasta ohvitser on võrokene

50

MILITAARSPORT Võistluse lõpuks oli kõigil kopp ees

54

NAISKODUKAITSE Ludmilla Kordemets: üks asi on naeratades suppi jagada, teine tahmast potti küürida

56

NAISKODUKAITSE Naiskodukaitsja sõjakooli õpilasena

59

TRADITSIOON Kaitseliitlikust leidlikkusest traditsiooniks

60

TULETOOJAD Võidutule viivad kodumaakonda noored

70

MILITAARSPORT Kodutütarde võistlusmatka võitsid Rapla neiud

72

SÕJARAUD Tehnika võidupühal

78

VÕIDUPÜHA Võidupüha paraad Võrus 2016

KAANEFOTO: ARDI HALLISMAA

5 | 2016

Kommenteeri artikleid, vaata pilte, hoia silm peal ajakirja ilmumisgraafikul

www.facebook.com/kaitsekodu

Praegu, võidupüha künnisel, saan ainult tunda head meelt, et Eesti ei kõhelnud oma riigi eest võitlema minevikus ega kõhkle ka praegu

10

20 Rahva toetus ja soov riiki kaitsta, sealt algab riigikaitse

Uudisena räägitakse meile, et me ei saa kasutada uut, äsjavalminud koolihoonet, sest seda pole veel avatud – lindid on kindralite poolt lõikamata

12

Matkatarkustest rääkides tasuks küsida iseendalt, miks me üldse matkama lähme, mis eesmärgiga, kuhu, kui kauaks ja kellega

36 4

5 | 2016

42

5 | 2016

24. veebruari hommikul tegi Võru relvastatud omakaitse uue katse punaste võimu kukutada. See õnnestuski linna jõudnud Saksa väe abil

Kapten Pindis on nõudlik ülem, kes hoiab ennast alluvate teenistusasjadega kursis, oskab meeskonda motiveerida ja töös hoida

Naiskodukaitse koondab väga erinevatelt elualadelt ettevõtlikke naisi, kes on vaprad ja targad

46

56

Nii noorte kotkaste kui ka kodutütarde helesinise vormisärgi käisel hakkavad silma ümmargused pildikestega märgid, tähistamaks erioskusi, mille valdamist on Kaitseliidu noor liige pidanud kindlate kriteeriumite alusel tõestama

60 5 | 2016

5

Maakaitsepäevad üle Eesti TALLINN JA HARJUMAA Padisel, 23. juunil 10–10.45 Pärgade asetamine ja Eesti vabaduse eest langenute mälestamine Vabadussõja mälestusmärgi juures Padisel, Harju-Risti kiriku lähistel.

11–11.40 Operatiiv- ja kaitsejõudude pidulik rivistus Padise vallamaja juures.

12 Harju XXI maakaitsepäeva avamine Padise vallamaja juures.

12.20 Maakaitsepäevale pühendatud aastajooks.

13.45–15.15 Demolahingud.

15.30 Võidutule vastuvõtmine ja pidulik üleandmine.

LÄÄNEMAA Lihulas, 23. juunil 14 Tseremoonia Lihula mälestussamba juures, pidulik jalutuskäik linnusemäele.

15–18 Ohutuspäev linnusemäel.

15 Lihula üksikkompanii ruumide avamine Lihula mõisas.

16–17 Kontsert Lihula Eliisabeti kirikus.

18 Võidutule vastuvõtmine.

RAPLAMAA Märjamaal, 23. juunil Maakaitsepäev algab Märjamaal kell 10 ja lõpeb umbes 15.45. Kavas on paraad, rivistus, tunnustuste kätteandmine, pärgade panek Vabadussõja monumendile, pühaliku tõotuse andmine. Iga huviline saab lasta õnnistada oma majalipu.

Toimuvad töötoad ja näidisesinemised, lastele on mängud ja sõdurirada. Kogu päeva kestab kinoprogramm, tehnika- ja relvanäitus. Pakutakse sõdurisuppi.

Osalevad politsei- ja piirivalveamet ning päästeamet.

SAAREMAA Kuressaares, 23. juunil 13.30–13.50 Rongkäik Vabadussõja ausamba juurest Raiekivi säärele.

14 Maakaitsepäeva avamine.

14.30–17 Mitmesugused tegevused.

17 Maakaitsepäeva lõpetamine.

PÄRNUMAA Vändras, 24. juunil Maakaitsepäeva tähistamine algab kell 11 ja lõpeb kell 16. Tegevusi jagub kogu perele, väljas on Kaitseliidu relvastuse ja tehnika näitus ning palju muud huvitavat.

VILJANDIMAA Suure-Jaanis, 23. juunil Viljandimaa maakaitsepäev toimub Suure-Jaani lauluväljakul. Üritus algab kell 14 ning lõpeb 16.30. Kavas on Kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti demoesinemised ja palju muud huvitavat.

6

5 | 2016

LÄÄNE-VIRUMAA Põhjakeskuses Tõrremäel, 23. juunil 11 Pärgade asetamise tseremoonia Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks Rakvere Ausambamäel.

12 Päeva avamine Põhjakeskuses.

Päeva juht on Üllar Saaremäe, esineb Rakvere Linnaorkester.

12–14 Kaitseväeüksuste ja eriteenistuste tehnika, varustuse ja relvastuse väljapanekud ning näidisesinemised.

14 Kaitseliidu paraad ja rivistus Põhjakeskuse ees.

14.30 Võidutule vastuvõtmine ja pidulik üleandmine Lääne-Viru maakonna omavalitsusjuhtidele.

15 Maakaitsepäeva lõpetamine.

IDA-VIRUMAA Kohtla-Järvel, 23. juunil Ida-Virumaal tähistatakse maakaitsepäeva kell 14 algava paraadiga Kohtla-Järvel. Enne paraadi on väljas relvastuse ja tehnika näitus, pärast paraadi asetatakse Vabadussõja mälestusmärgile pärjad.

JÕGEVAMAA Jõgeval, 23. juunil Jõgevamaa maakaitsepäeva tähistamiseks pannakse Jõgeva linnas üles relvade ja tehnika näitus, jagatakse sõdurisuppi.

Kell 13.30 algab paraadmarss rongkäiguga Aia 36a territooriumilt rivistumiskohta. Rongkäik seisatab Vabadussõjas langenute mälestussamba juures, kuhu asetatakse pärjad ja lillekimbud.

TARTUMAA Ilmatsalus, 23. juunil Maakaitsepäeva tähistamine algab kell 11 Ilmatsalus asuvas pargis, kuhu on rahvale vaatamiseks üles seatud jõustruktuuride tehnika.

Kell 13.30 kulmineerub maakaitsepäev paraadrivistusega, kus antakse pidulikult üle autasud konkursi „Kaunimad kodud“ võitjatele. Orienteeruvalt kell 14.30 algab võidutule jagamine Tartumaa omavalitsustele.

JÄRVAMAA Imaveres, 23. juunil 11 Võidupüha jumalateenistus Järva-Peetri kirikus.

12 Pärgade asetamine Vabadussõja ausambale Müüsleris.

12 Maakaitsepäev Imaveres – Kaitseliidu relvastuse ja tehnika tutvustus, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti väljapanek ja tutvustus, vibulaskmine ja palju muud huvitavat.

14 Kaunite kodude tunnustamine, mastivimplite üleandmine ja kultuuriprogramm.

15 Kaitseväeline jalutuskäik, võidutule üleandmine maavanemale ja omavalitsustele.

PÕLVAMAA Savernas, 23. juunil Põlvamaa maakaitsepäev toimub seekord Savernas. Jõustruktuurid on kohal kella 12.30–14.30.

13.30 saabub mootorratastel võidutuli.

VALGAMAA Otepääl, 23. juunil Valgamaa maakaitsepäeva tähistamine algab kell 11 Otepää kirikus. Üritus jätkub kell 12 keskväljakul, kus on huvilistele uudistamiseks üles seatud liitlaste soomukid Stryker, 155 mm haubits ning tankitõrjeraketiheitjad Javelin. Kohal on ka SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, politsei- ja piirivalveamet ning päästeamet. Kell 14 saabub võidutuli.

5 | 2016

7

8

1

2

3

4 Eesti lipu päev; 1919. aastal vallutasid Eesti väed Jekabpilsi ja kohtusid Poola vägedega

5 1919. aastal algas sõjategevus landesveeriga

6

7 1920. aastal tunnustas Soome de jure Eestit

8

9

10 1919. aastal sõlmiti vaherahu landesveeriga

11

12 1998. aastal asutati Balti kaitsekolledž

13

14 Leinapäev 1941. aastal toimus suurküüditamine

15

16 1940. aastal esitas NL ultimaatumid Eestile ja Lätile

17 1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti

18

19

20 2000. aastal loodi maaväe staap; 2003. aastal siirdus esimene Eesti üksus, ESTPLA-7, operatsioonile Iraagis

21 1940. aastal toimus Raua tänava lahing

22

23 Võidupüha 1919. aastal saavutati Võnnu lahingus võit landesveeri üle

24 1994. aastal loodi mereväe staap; 1908. aastal sündis kolonel Alfons Rebane

25 1992. aastal taasloodi toetuse väejuhatuse logistikapataljon (Kaitseväe peastaabi autokompaniina)

26

27

28 1949. aastal langes Relvastatud Võitluse Liidu juht Endel Redlich

29 1992. aastal alustati Soomes Eesti kaadriohvitseride koolitamist

30 1919. aastal jõudsid Eesti väed Riia alla

1 1993. aastal alustati mereväe taasloomist; 2001. aastal loodi Kaitseliidu kool

2

3 1919. aastal sõlmis Eesti vaherahu landesveeriga, landesveer sunniti Riiast lahkuma, võim anti üle Läti seaduslikule valitsusele

4 1941. aastal lõid Eesti metsavennad tagasi hävituspataljoni rünnaku Kilingi-Nõmmel

5 1994. aastal taastati kaplaniteenistus

6 1993. aastal loodi Pärnu ÜJP ja Tartu ÜJP

7

8 1994. aastal loodi Eesti Rahuvalve Üksikkompanii

9

10 1941. aastal algas Tartu vabastamine Punaarmeest

11

12

13

14

15 1886. aastal sündis kolonel Karl Parts

16

17

18

19 1940. aastal küüditati J. Laidoner koos abikaasaga Venemaale

20 Õhuväe aastapäev – 1919. aastal loodi Eesti Õhuvägi

1 21

22

23

24 1944. aastal algas Punaarmee suurpealetung Narva rindel

25

26 1944. aastal algasid lahingud Sinimägedes; 1994. aastal asutati riiklik lennusalk

27

28

29 1944. aastal peatati Sinimägedes Punaarmee suurrünnak; 1993. aastal loodi Põhja ÜJP

30 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perekonnaga Ufa linna; 1941. aastal toimus Kulina-Puka lahing

31 1941. aastal toimus Kautlas Erna grupi lahing punaväega

Juuli

Juuni

Kalender

5 | 2016

kaitsekodu

KAITSELIIDU AJAKIRI 5 | 2016

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu!

Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja Kaitseliit Ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Liivi Reinhold Tegevtoimetaja: Karri Kaas Foto- ja videotoimetaja: Kristjan Prii Keeletoimetaja: Anu Jõesaar

Kaitseliit

Makett: Allan Kukk/Directormeedia Küljendus: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Tallinna mnt 49a, 80036 Pärnu Telefon 717 9106

Naiskodukaitse

Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada Eesti Posti kataloogi alusel postkontoris või Eesti Posti kodulehel (www.omniva.ee) Eesti Posti kaudu maksab Kaitse Kodu! aastatellimus 2.85 eurot; tellimisindeks 78226

Noored Kotkad

Trükitud ASi Printall trükikojas Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Kodutütred Kaastööde saatmise tähtajad: 8. august

Kaitseliit Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseliitu kuulub üle 15 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 25 000 vabatahtliku.

Kaitse Kodu!

Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. Ajakirja anti välja neli numbrit, kuni see 1995. aastal peatoimetajana tööle asunud Ivar Jõesaare juhtimisel taas perioodiliselt ilmuma hakkas. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 7000 eksemplari.

Kaitseliidu lint rinda!

On võidupüha ja Kaitseliit tähistab vaba riigi võimet ennast ise kaitsta. Võru paraadil näitavad oma solidaarsust ka liitlased ja sõbrad USAst toovad vaatamiseks välja isegi oma soomusmasinad. Üle Eesti on Kaitseliidu liikmed maakaitsepäevadel väljas, näitavad ennast, oma varustust ja tahtmist olla vajadusel valmis.

Me tuleme välja, et iga tavaline inimene saaks kinnitust ja julgustust: Eesti on kaitstud.

Kaitseliidu liikmeks saab astuda pea igaüks: vaja on kaht kätt, kaht jalga ja pead, mis töötab laitmatult. Saab, aga ei pea – eks ole erinevaid elusid, soove ja võimalusi. Kuid lugupidamise on liikmeksastujad ära teeninud igal juhul.

Just võidupüha on aeg, mil igaüks võiks näidata oma toetust neile, kes on vabatahtlikult võtnud lisakohustusi. Selleks on lihtne võimalus: kinnita iseenda, oma auto, jalgratta või lipuvarda külge Kaitseliidu lint – nii näitad oma toetust ja lugupidamist tublidele inimestele, kes on otsustanud selle maa kaitse jaoks teha veidi rohkem, kui just peab.

Psühholoogiaprofessor Dan Ariely on kogu elu uurinud inimesi käivitavaid mustreid. Ta tegi oma meeskonnaga terve rea katseid, enne kui jõudis järelduseni, et tagasiside, kasvõi nii põgus nagu peanoogutus (või nähtavale kohale kinnitatud sümbol) annab rohkem motivatsiooni ja tegutsemislusti kui raha.

Kaitseliit näitab ennast – näita sina vastu, et oled Kaitseliitu märganud ja oled meie tublide inimeste üle uhke!

peatoimetaja 5 | 2016

9

MÕTE TOOMAS PIIRMANN

10

Riigikaitse on Võru maavanemale südamelähedane teema, mistõttu osaleb ta võimalusel kaitseliitlasena ka oma kodumaleva õppustel

5 | 2016

Ja sõda ei tule

te relvade harjutuspaikadest. Veel paremini teavad seda Kuperjanovi pataljoni ajateenijad ja kaadrikaitseväelased, kes planeerivad kuude ja nädalate kaupa väljasõite PõhjaEestisse, et sealsete harjutusväljade järjekordades kohalike üksuste vahel ruumi leida.

See on tõeline jama nii ajaTekst: ANDRES KÕIV, Võru maavanem teenijate kui ka vabatahtlike kaitseliitlaste väljaõppe seisukohalt. Selle asemel, Praegu ei ole Eestis sõda ja jumal et minimaalse ressursitänatud, et see on nii. Kuid tasub kuluga väljaõpet teha, meenutada meie riigi sündi – see sai kulutatakse aega sõivõimalikuks sama palju tänu teiste duks keskpolügoonile, nõrkusele kui meie tugevusele. Ega et teha seal paar lasku. asjata öelda, et õnn on tugevamate Nõustun täielikult leegionide poolel – lisaks sõjaõnnele kolonel Eero Rebo on vaja ka arvestatavat võitlusvõihinnanguga, et selle met. mure lahendamine Sellel ma tahaksingi hetkeks aitaks tõhusalt kaasa 2. peatuda. Teatavasti seisab Eesti jalaväebrigaadi ettevalkaitsevõime kahel suurel vaalal. Üks mistamisele ja valmisoleku on esmane heidutus ehk meie enda tugevdamisele. sõdurid, kes saavad kiiresti vaenMiks on nii oluline sõjaline vallasega lahingusse asuda. Teine on misolek ja võimalikult suure hulga meie liitlased, kes sõja korral meile olla vajadusel valmis kaitseks ja ka rahvastiku kaasamine riigikaitsesappi tulevad ja aitavad vaenlase rünnakuks. Paraadidel näeme me se? Aga ikka sellepärast, et sõda ei tagasi lüüa. mitmesuguseid sõjariistu, kõigi tuleks. Vaenlane pingutab ilmselt Enne liitlaste suuremahulist nende tundmaõppimine ja oskuslik võrdlemisi tõsiselt, et teada saada, sekkumist peab Eesti rahvavägi milline on meie valmisolek oma tublisti sõdima, sest tuleb võita aega käsitsemine nõuab harjutamist, et võitlejatel oleks otsustavatel hetkeriiki kaitsta. Mida rohkem meid ja vaenlast viivitada. Eestis peab del kõrge valmisolek. on, mida rohkem on meil sõpru ja vaenlasega sõda kaks brigaadi. EsiSee võib tunduda kuidagi valiitlasi, seda väiksem on tema soov mene on põhjas ja teine lõunas. Need naaegne ja naljakas jutt, kuid just midagi üritada. Ja sõda ei tule. väehulgad pannakse kokku kaadriseda sõjaline riigikaitse tähendab Mida nõrgem on Eesti, mida rohkaitseväelastest ja reservist, lõunas kem on siin kahtlejaid, kõhklejaid ja peamiselt reservist. Lisaks ütleb sõja – inimesi, kes tahavad ja oskavad oma riiki kaitsta ning kel on olekokutajaid, seda suurem on vaenlakorral oma, ja mitte vähese kaalumas juhtimine ja vahendid lahingu se huvi ja võimalus. Praegu, võiduga sõna sekka Kaitseliit, mis katab pidamiseks. püha künnisel, saan tunda ainult rohelise vaibana tervet Eestimaad Nagu kirjutas 2. jalaväebrigaadi head meelt, et Eesti ei kõhelnud oma ja on valmis kargama turja igaühele, ülem kolonel Eero Rebo tänavuses riigi eest võitlema minevikus ega kel Eestiga kurjad plaanid. kaitseväe aastaraamatus, on Lõuna- kõhkle ka praegu.

Sõjapidamine on töö nagu iga Eesti kaitsmiseks vaja lahendada Soovin ilusat võidupüha igale teine. Sa pead teadma ja oskama terve rida küsimusi. Alustades sõjamehele, igale kaitseliitlasele, teha seda, mida on vaja teha. Sul koostööst liitlaste ja Kaitseliidu naiskodukaitsjale, noorkotkale, peab olema kollektiiv ja töövahenstruktuuriga ja lõpetades väga konk- kodutütrele, igale inimesele, kes did. Sinu tervis ja ettevalmistus reetsete ja praktiliste väljaõppeküsi- mõistab riigi kaitsmise vajadust ja peab tööks sobima. Sa pead olema mustega. Näiteks on eri relvaliikide kes on valmis ka ise õla alla paneläbinud täiendkoolitused, et tunda liikumis- ja tuleõppusteks eluliselt ma. Võidupüha on patriootide püha, võitluskaaslasi ja relvi, ning suutma vajalik Nursipalu laske- ja õppevälja nende inimeste püha, kes täidavad tormata piisava energilisusega üle arendamine, kuid see toppab jätkuoma kohust ega kõhkle sealjuures lahinguvälja. valt planeeringu taga. hetkekski.

Seda ja kõike muud õpetatakse Valga-, Põlva-, Tartu-, Viljandi- ja Eesti ongi selliste inimeste riik ja ajateenistuses ja ka Kaitseliidus Võrumaa kaitseliitlased teavad hästi, seisab üle aegade nende meelekindsõduri baaskursusel ja mitmesukui suur puudus on suurekaliibrilis- lusel. Head võidupüha! gustel õppustel. Eks ikka selleks, et 5 | 2016

MÕTE

EVELI KUKLANE

Võidupüha on Võrumaa ja terve Lõuna-Eesti jaoks tänavu eriline. Me saame maakaitsepäeva puhul võõrustada kaitseliitlasi kõikjalt Eestist ja meenutada võidukat võitlust, mis andis meile oma riigi, mille pind oli vaenlastest puhas.

11

Miks me seda teeme ehk

VÄ L J A Õ P E

Võru linnalahing III Võru linnalahing on igakevadine koostööharjutus Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Kaitseliidu Võrumaa maleva vahel. Tänavu omandas õppus rahvusvahelise mõõtme, sest aprilli viimasel nädalavahetusel läbi viidud harjutusest võtsid osa ka meie Ameerika liitlased.

Tekst: TOOMAS PIIRMANN

12

5 | 2016

Sellise õppuse korraldamine on päris suur pingutus, mis on võimalik ainult tänu väga heale koostööle Võrumaa maleva, Kuperjanovi jalaväepataljoni, linnavalitsuse, mitme ametkonna ja linnarahva Kaitseliidu Võrumaa ja Põlva maleva vahel. Seni on linnainimesed seda ühendüksus, mida toetasid orgaaniharjutust võtnud kui igapäeva line 81 mm miinipildujate rühm ja loomulikku osa ega ole lasknud end tankitõrjerühm. Neid ründasid kaks sellest häirida. Pigem on tunda huvi jalaväekompaniid miinipildujate ja pooldavat hoiakut, sest põnevust toetusel ja Strykerite rühm. Teisel on pealtvaatajatele jätkunud küllaga. suunal oli linna kaitsel Kuperjanovi Igal aastal üritame ka midagi pataljoni enda 120 mm miinipildumuuta – lahinguala, rünnakusuunjate patarei, kes ühe rühmaga toetas dade ja osalevate üksuste arvu. ka Kaitseliidu kaitstavat suunda.

Tänavu muutus õppus rahvusvaNeid ründas kolmas jalaväekompaheliseks, sest kohal oli liitlasüksus nii. Lisaks asusid hoonetes KuperjaUSA-st soomukitel Stryker. Samuti novi pataljoni tagalakompanii üksuurenes aktiivses lahingukontaktis sused. Kolmandal rünnakusuunal osalejate arv. oli kaitstav üks hoone linnas ja seda ründas väljavahetatud, esimese rünMis siis õppusel juhtus? naku korraldanud kompanii.

Linna ründas kolm lahingukompaSelleks, et lahing saaks toimuda, niid, keda olid toetamas orgaaniliolid öö ja linn tavapäraselt luurajate sed 81 mm miinipildujate rühmad, päralt. Hommikul kell 7 algas lahinTT-rühm ja jalaväerühm soomukitel gu aktiivsem osa, ründavad üksused Stryker. Ülesandeks oli hõivata linproovisid jõuda kiiresti linna piirini, nas kolm hoonet ja vabastada neljan- et kell 8 saaks esimese sõduri jalg das hoones pantvangid. linna astuda. Kaitseliitlased pidid Võru linna rünnati kolmelt neid viivitama, mis ka õnnestus suunalt. Linna kaitse peasuunal oli tänu meie kiirele positsioonide va-

hetamisele. Ise vastase kaudtule alla jäämata mõjutasime oma kaudtulega vastast tuntavalt kogu lahingu jooksul.

Palavamates kohtades oli pealtvaatajaid nii palju, et võitlejatel oli keeruline vastastki näha. Rääkimata pargitud autode liigutamisest, sest isegi autode all võis lamada tulistavaid sõdureid. Vana gaasianalüsaatoritehase hoone hõivamine kuperjanovlaste ja liitlaste ühistööna pakkus pinget ja põnevust kõigile.

Miks me sellist õppust korraldame?

Põhjusi on palju. Õppusega tutvustame linlastele kaitseväge ja Kaitseliitu ning meie tegemisi. Sellega paraneb inimeste teadlikkus ja tule-

vikus on lihtsam leida inimesi, kes sooviksid riigikaitsesse panustada, sest riigikaitse pole püssiga sõdur, vaid see saab alguse rahva toetusest ja soovist riiki kaitsta. Selline linnaruumis toimuv traditsiooniline õppus näitab kõige ehedamalt sõduri ja kodaniku koostööd. Nende mõlema

VÄ L J A Õ P E

AIVAR KROONMÄE

Õppus andis ka liitlastele ainulaadse võimaluse vabalt linnaruumis harjutada

tahet riiki kaitsta ja soovi oma tahet avalikult demonstreerida.

Linnaõppus on motiveeriv kõigile osalejatele. Kogu õppus on pealtvaatajatele vaadeldav ja see innustab sõdurit võimalikult hästi tegutsema.

Kannatades rõõmuga välja linnaelu segava ja kärarikka harjutuse, annavad linnakodanikud oma panuse riigikaitsesse ja ühtlasi teevad kummarduse sõduritele.

Linnakodanik Vello sõnul on tore, et ka rahvas näeb õppust. „Harukordne ja ilus vaatepilt, selliseid õppusi peaks korraldama tihedamalt,“ ütles ta.

Vello arvamusega ühinesid ka õppust vaatama tulnud Helgi ja Peeter.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hando Tõevere hinnangul annab sellises formaadis õppus ka Kaitseliidule võimaluse harjutada lahingutegevust konventsionaalsete üksuste vastu TOOMAS PIIRMANN

5 | 2016

13

AIVAR KROONMÄE

VÄ L J A Õ P E 14

Õppusele lisasid vürtsi meie Ameerika liitlased soomukitega Stryker

„Täitsa vahva lahing. Sõdurid peavad harjutada saama ja seda on ka meil põnev vaadata,“ leidsid nad.

Lahingutegevus linnas on keeruline nii sõduritele kui ka kõigile ülematele. Omade või vastaste jõudmine kvartali jagu edasi võib segi paisata kogu plaani, eriti kui info sellest ei jõua kohale. Nii võib juhtuda, et lastakse omasid või jõutakse vastast ründama küljelt. Sellist kiiret olukordade muutust metsamaastikul ei juhtu. Dünaamilisus ei lase ülemal hetkekski valvsust kaotada ja nõuab sõdurilt rohkem nutikust.

Kitsaskohad juhtimises löövad siin eriti selgelt välja ja annavad aimu, millele edaspidi väljaõppes rohkem keskenduda. „Linnalahing on oma olemuselt dünaamiline ning nõuab palju koordineerimist, nii juhtimise kui üksuste omavahelise koostöö mõttes. Eriti õpetlik oli teha seda koos liitlastega, sest erinev keel, taktika ja protseduurid lisasid pinget, kuid andsid hea kogemuse kõigile, sõdurist kuni pataljoniülemani,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Tema hinnangul annab sellises formaadis õppus ka Kaitseliidule võimaluse harjutada lahingutegevust konventsionaalsete üksuste vastu, kasutades linnavõitluse 5 | 2016

erinevaid taktikaid ning õppides seeläbi paremini tundma oma vastutusala.

Kaitseliitlase pilguga õppusest Sel aastal oli Võrumaa maleval tavapärasest raskem rahvast õppusele saada, Valgamaa malev loobus üldse ning Põlvagi panus vähenes. Viimasel paaril kuul on õppusi toimunud liiga tihedalt ja juba nädal pärast linnalahingut mindi jälle viiepäevasele õppusele. Lisaks toimus samal nädalavahetusel Naiskodukaitse koormusmatk ja ringkonna üritus, noortel oli maakondlik retk, mille korraldamisel kaitseliitlased abis.

Võrust oli õppusega seotud üle 100 inimese. Kui ülaltpoolt on õppusi

Linnalahing on lühike, aga intensiivne õppus, et võimalikult vähe kulutada vabatahtliku aega.

planeeritud liiga tihedalt, siis jäävad maleva enda soovid tihti kas tagaplaanile või üldse kõrvale.

Linnalahingu aega muuta pole eriti võimalik, sest Kuperjanovi pataljoni väljaõpe on just nii kaugel, et sobib selle raamidesse. Nii juhtubki, et paljud inimesed on aprillis enamiku nädalavahetusi väljas. On see jätkusuutlik? Aktiivsele inimesele pole riigikaitse vaba aja ainuke hõivaja, pere tahab oma osa, rääkimata muust.

Eks sellepärast on ka linnalahing lühike, aga intensiivne õppus, et võimalikult vähe kulutada vabatahtliku aega. See omakorda seab korraldajatele ja üksuste ülematele suuremad ülesanded ja pinged, et lühikese aja jooksul saaks formeerutud, lahinguülesanded allüksustele antud, paiknetud, hõivatud, kindlustatud, läbiharjutatud. Arenguruumi veel on ja lühiajaline harjutus toob planeerimise ja korraldamise vead hästi välja. Mida lihvitumaks ja kiiremaks selle protsessi saame, seda paremini oleme valmis käigult reageerima ka vastase tegevusele.

Käigult reageerima tähendab seda, et tõuseb meie valmidus saavutada suvalisel ajahetkel minimaalse ajaga võime täita lahinguülesandeid.

Nagu ikka, ei jõua saginas kogu vajalik info võitlejateni, mõnigi asi

Kuidas see õppus teistele välja paistis?

Esmakordselt jõudis uudis õppusest ka mujale maailma. Vene uudiseportaalid ei jõudnud ära korrutada, et vaid 30 km kaugusel nende piirist toimub 1500 võitlejaga rahvusvaheline koostööharjutus, mis kulmineerub linnalahinguga Võru linnas. Uudis jõudis ka Saksamaale, Slovakkiasse, Ukrainasse ja mujale.

Vene portaalid hakkasid kasutama

VÄ L J A Õ P E

Linnaski on võimalik maastikku sulanduda

2 X TOOMAS PIIRMANN

jääb ülematel omavahel kooskõlastamata. Selgi korral juhtus nii, et lahingute käik ei läinud mõnes kohas planeeritult, mistõttu mõni manööver keerati pea peale. Õnneks oli segadust ka vastaspoolel ja selle tulemusena ei suudetud meie segadust täiesti ära kasutada. Ikka juhtus, et lahingut peeti teise üksuse alas ilma kooskõlastamata või vastaspoole liialt kiire edenemise tõttu satuti omade tule alla. See ongi linnalahingu eripära. Kõik toimub kordades kiiremini.

Eks meie vähesema väljaõppe tasakaalustab nutikas plaan ja ootamatud manöövrid ning ebakonventsionaalsed või lihtsalt harjumatud lahendused. Seda tõi välja ka liitlasüksuse ülem. Raske on sõdida vastasega, kes kaob kiiresti pärast koondatud tuld, kohe käigult sulle kaudtule peale tellib ja nii mitu korda järjest. „Kaitseliitlased oskasid maastikku väga hästi ära kasutada ja maastiku hea tundmine andis neile tuntava eelise. Oma manöövritega tehti meie elu keeruliseks, olime pidevalt vastase mõjualas, omamata võimalust ise pidevalt mõjutada,“ sõnas liitlaste üksuse ülem kapten Duong ning lisas, et sedasi vabalt linnaruumis harjutada pole neil varem võimalust olnud ja kindlasti osaleksid nad võimalusel järgmine kordki.

Liitlased omakorda üllatasid meid hea relvastusega. Enamik nende automaate olid varustatud harkjalgadega ja ühelgi relval ei puudunud optika või punatäppsihik. Asi hakkab peale üksikvõitleja varustusest.

Varakamad kaitseliitlased ostavad endile juba ise kuuliveste ja tuunivad endaostetud relvi. Rääkimata kvaliteetsematest meditsiinivahenditest ja korralikust relvarihmast. Kaitseliitlane pole harjunud nurisema, aga kurb on seda kõrvalt vaadata.

Tormihoiatuse droonivideot nagu enda tehtut ja sildistasid õppuse Kevadtormiks.

Hea on olla pildil, näidata, et meil on kaitsetahet ja et seda kaitsetahet on kogu rahval. Oma tahet riiki kaitsta peab ka välja näitama. Liialt palju on neid, kes arvavad, et neist midagi ei olene, või et küll nad sõja ajal hakkavad liigutama. Väljaõppeta inimestega lahinguväljale ei lähe, nad ei oska seal midagi teha ega ennastki kaitsta. Siis on hilja õppima hakata.

See, et õppust saab teha kesklinnas ja kasutada vabalt matkeva-

Linnakodanik Vello sõnul on tore, et ka rahvas näeb õppusi

hendeid, paneb nii mõnegi vastase mõtlema. Rääkimata sellest, kui vähe linnakodanikud lasid sellest õppusest segada ja kui positiivselt oldi meelestatud. Õppusi tuldi vaatama ja jäädvustama kaugemaltki. Eesti meedia on iga kord kohal olnud ja kajastanud õppust nii videos, pildis kui uudisloona.

Ajakirjanikud on head indikaatorid näitamaks, et tegu on paljudele huvitava õppusega.

Kindlasti üritame järgmisel aastal jälle linnas trehvata ja võib-olla peab kutsuma appi osalema mõnda teistki malevat. Linnas näeme!

5 | 2016

15

VÄ L J A Õ P E AARE NÕMM

Õige rahvusvaheline

Hunt 16

5 | 2016

Aprilli lõpus harjutasid kaitseliitlased Pakri poolsaarel maakaitsepataljoni ühisõppusel „Hunt 2016“ koos kolme välismaise partneriga. Lisaks Kaitseliidu Tallinna, Harju ja Rapla malevate sisekaitse- ja lahingukompaniidele ning vastast mänginud Kalevi jalaväepataljoni ajateenijatele kohtas õppusel nii läti, leedu kui soome keeles rääkivaid osalejaid.

Põhja maakaitsepiirkonna staabi juhtimisel harjutati kaitse- ja viivituslahinguid. Põhja maakaitsepiirkonna ülema kolonelleitnant Lauri Abeli sõnul on „Hunt 2016“ Põhja lahingugrupile viimane suurem õppus pataljoni raamistikus enne osalust kaitseväe suurõppusel „Kevadtorm 2017“.

Kokku osales Pakri poolsaarel toimunud õppusel ligi 1300 kaitseliitlast. Esmakordselt olid õppusel Läti maakaitseorganisatsiooni Zemessardze ja Leedu vabatahtliku kaitseorganisatsiooni KASP võitlejad.

Kaitse Kodu! vaatab õppusele tagasi kolme osaleja silme läbi: üks neist kuulus tagalarühma koosseisu, teine liikus ringi evakueerimisautoga ja kolmas pildistas üles tankipurustajate tegemised.

Tankipurustaja 90millimeetrine sõber

Tagalarühm Hundil Kuidas kirjeldada õppusi? Eks ikka võrdluses eelmiste samasuguste õppustega. „Hunt 2016“ oli mastaapidelt veidi tagasihoidlikum kui „Hunt 2015“, aga kindlasti professionaalsem ülesannete lahendamisel. Võib kinnitada, et tänavune Hunt oli väga asjalik.

Õppustel on üks asi, mille peale võib alati mürki võtta: väljasõit viibib.

Nii ka tänavusel Hundil. Pingutasime, mis me pingutasime, kuid kolonn hakkas liikuma kell 21.47 ehk täpselt samal ajal kui aasta eest.

Sellega aga sarnasus aasta varem peetud õppusega ka lõppes. Tänavu ei olnud märgata ühtegi puust AK 47, seega oli kõik see mees (ning mõni daam) SBK poolt kenasti läbi katsutud ja relvakõlblikuks tunnistatud.

Kevadise täiskuu valgel sai laager suurema segaduseta püsti ja õppuste rutiin võis alata.

Tagalarühmale tähendab see rutiin varustuse vedu rindele, haavatute vedu vastupidises suunas ning loomulikult maskeerimist. Sekka ja vahelduseks patrullimist ja sidevalvet.

Kuna tänavu ei olnud kööki ega tähtsat staapi koos kõigi oma otsatute vajadustega, ei pidanud tagalarühm end lausa hingetuks rabelema.

Uneaega hakkas siiski nappima nagu tavaliselt. Rühma väiksem koosseis tõi paratamatult kaasa tavapärasest tihedama tulevalve ja patrullimisrütmi, aga hakkama

VÄ L J A Õ P E

Tekst: INDREK SILVER EINBERG

AARE NÕMM

Tankipurustajate eesmärk oli harjutada liikumist rünnakul – ja milline ilm sobiks selleks veel paremini kui külm, rõske ja porine?

5 | 2016

17

VÄ L J A Õ P E

saime. Vaid autojuhid nautisid, nagu ikka, oma „püha lehma“ staatust ja võisid lõua lõunasse keerata, sellal kui relvakaaslased patrullisid või sidevalvet pidasid. Autojuhtide aeg algas aga ööpimeduses ja oh neid Pakri poolsaare radu, mida keegi küllap hajameelsusest autoteedeks nimetab. Unimogide küljepeeglid ja vedrustus pandi kõige rängemalt proovile, kuid edasi nad liikusid ja pärale jõudsid. Korra ka sinna, kus mingi üksus pidanuks moona ootama, aga ei oodanud. See tähendab, et ees ootas vaid kuuvalguses tukkuv lagendik ja ei ühtegi hingelist. Hiljem selgus, et üksus oli välkkiirelt ümber paiknenud, aga teave sellest tagalarühmani ei jõudnud. Huvitav, mida tegelikus olukorras sel puhul ette võetakse? Kuid eks õppuste kasuteguriks tuleb nimetada ka seiku, mida ei saa ette ennustada, küll aga tulevikus vältida.

Kaitseliidu mõõtkavas on selliste õppuste eesmärgiks kaitsevõime kasv. Mida tähendab suurõppus aga üksikule võitlejale, kes suurema osa aastast on ju tegev mõnel sootuks rahumeelsemal alal? Allakirjutanu määras näiteks linde. Kokku sai 14 liiki erinevaid värvulisi ja rästaid. Üks relvavend aga tunnistas, et õppustele järgnev esmaspäev on alati

AARE NÕMM

Tankipurustajatega koos tegutsesid soomlased, kelle eeskujulik jalaväealane väljaõpe süstis eesti meestesse veel rohkem õpihimu

Rühma väiksem koosseis tõi paratamatult kaasa tavapärasest tihedama tulevalve ja patrullimisrütmi.

nagu omamoodi reset. „Kõik töised mured paistavad korraga hoopis teise nurga alt, nende tähtsus on muutunud! See, mis veel neljapäeval tundus jube tähtis, ei pruugi pärast õppusi enam seda olla. Pärast õppusi olen iga kord üllatunud, kui tööle jõuan.“ Mida tähendab õppus tavalisele inimesele – hunt seda teab. Igatahes kepsutasid ja lehvitasid kolonni teele sattunud Paldiski tüdrukud, kuis jaksasid. Ning see oli otsatult meeldiv!

Nii see käib Hunt on hiiglaslik õppus Põhja kaitseringkonnas, selle artikli autor aga üks Tallinna maleva vabatahtlik kaitseliitlane, kelle ülesanne oli mängida meedikuna läbi olukordi, kus sõjaväljal tuleb kaasvõitlejaid evakueerida ning osutada neile esmaabi.

MARTIN MÄGI

18

5 | 2016

So no shit, there I was, istusin üle 25 aasta jälle ZILi kabiinis, ainult kaaslaseks polnud seekord arulage džigitt, vaid bearded badass paraveebel Kütas. Paraveebliks nimetan teda seetõttu, et tüüp on veebli oskuste ja iseloomuga võitleja, kes pole veel veebli auastmes. Aga selle rohelise koletisega sõitmiseks ongi vaja kahte kevlarist habemega meest. Kütase riskitaluvus on tavainimese jaoks muidugi talumatult kõrge, sest tema kui performance’i-kunstniku töö hulka kuulub ka kõrge posti otsas istumine naelu täis põranda kohal.

Sa arvad, et ma liialdan?

Selle auto pöörderaadius on nii väike, et ta pigem kaldub kõrvale kui pöörab. Hoolimata väikesest pöörderaadiusest ei suuda ta rooliloksu tõttu ka otse sõita. Pidurdas ainult auto parem rattapool, kuid see-eest halvasti. Suunatuled tal ei põlenud.

Sõidutuled kustusid ära siis, kui läks pimedaks, ja tulid tagasi, kui läks valgeks. Esiklaasi ventilatsioon ei töötanud, kuid sellest polnud midagi, sest kabiin oli suuri auke täis, ära ainult midagi maha pilla.

Kütuseanduril oli kaks asendit – lõpptäis ja lõpptühi, mõlema paagi kohta ja mõlemad valed. Kojamehed

AARE NÕMM

ei töötanud. Kui aga tööle hakkasid, siis sellise hooga, et üks kojamees lendas suure kaarega metsa.

Kuid elus karastunud Kütast ei kõigutanud see põrmugi, ta hakkas lihtsalt kabiinis tantsima, kui kiirus üle 15 sõlme läks. See võis muidugi tulla ka sellest, et ZILi rehvid olid seismisest kandiliseks läinud ja kogu värk liikus hüpetega.

Asi pole remondiosakonna väheses eelarves, vaid sellisena need autod tulevadki otse vabrikust.

Uuena. Sovetskii Sojuz ja kvaliteedimärk, noh.

Aga meie oleme Põhja kompanii ja sõidame kõigega, mis meile antakse.

Ja teeme isegi CASEVACi [haavatute evakueerimine – toim], kuigi vahepeal oli veits hirm, et kui kongiluugi lahti teeme, on seal kõik kohad ketšupit täis.

Lisaks õppisime – jälle –, et oma varustust tuleb tunda ja selle kasutamist pidevalt harjutada. Viimati püstitasime „tsirkusetelki“ eelmise aasta „Põhjakonnal“ ja olime unustanud nipid, kuidas seda ilusti üles panna. Seetõttu nägi telk teistkordsel ülespanemisel välja nagu iseenda uuem ja parem mudel. Ja ennäe imet, teisel korral püstitatud

telgil ei tilkunud läbi ka katus, vaid vihmahood voolasid sinna, kuhu nad mõeldud olid. „Seiklus algab, kui plaan p**** läheb,“ ütles Bear Grylls. Läksime Kütasega haavatuid tooma. ZIL liikus esialgu põlvini mudas nagu aurik, ületas reaktori tee ja läks vallutama ülejäänud rabamaastikku.

Kui olime teest saja meetri kaugusel, kostis järsku vaikne sisin ja ZIL jäi seisma. Vahekast, mis teeb aeglustit ja esisilla vedu, läks katki.

Oodates vintsijaid tegime Kütasega vea, mille peale üks sinikiivritest muutus lausa oraatoriks ja kõneles meile tervelt minuti. Me Kütasega anname vähemalt kahe peale kokku välja keskmisest arukama mehe ning keset muda, vett ja sood ronisime loomulikult kõige puhtama ja soojema koha peale, kuhu võimalik – ZILi kuudi katusele – ja võtsime sisse vaatlusasendid.

Halb mõte selle juures oli, et me võtsime katusele ka relvad ja tühistasime seega meid kaitseva Genfi konventsiooni, muutes CASEVACi legaalseks sihtmärgiks – mehed ja relvad olid ju peal.

Kui kohtunik oli läinud, ronisime muidugi kohe katusele tagasi, ainult

nii, et relvad enam ühestki otsast välja ei paistnud.

Järgnenud kaks katset ZILi välja vintsida luhtusid ja oli selge, et me vajame tõsiseid mehi ja tõsiseid masinaid ning sellised mehed ja masinad elavad Kalevi pataljonis.

Põhja kompanii moto on „Pro patria“ ja sobilikult tuli meile appi Pro Patria Pasi XA188 – 240 hobujõudu puhast maskuliinsust.

Pasi lõikas rabasse nagu nuga torti, liikus 20 meetrit ja siis jäi nuga tordi sisse kinni. Kõik kuus ratast põtkisid tühja ja Pasi istus kõhu peal.

See 20 meetrit oli ZILi päästmisel siiski abiks, sest kokkulingitud trossid ulatusid ZILini poole meetri täpsusega ja Pasi sai mudasse maetud CASEVACi liikuma.

Kuid nüüd oli meil rabas kinni kaks masinat, Pasi ja tema taga ZIL. Kalevi pataljon alla ei anna ja nad saatsid meile appi MAN 4640, mis mõlemad masinad naksti rabast välja tõmbas.

Kokku rassisime seal rabas pärast ENDEXit veel kolm tundi. „Kui teised teevad ühtsustunde saavutamiseks kätekõverdusi, uputab Põhja kompanii kaitseväe Pasisid,“ ütles kompaniiülem.

5 | 2016

VÄ L J A Õ P E

Rännakut aitas läbida lätikeelne rivilaul

19

Telefonimäng ja juhtimisteooria Gruusia päikese all

Kaitseliidu kooli meeskond käis aprillis Gruusias, et õpetada Gruusia rahvuskaardi kolleegidele juhtimist – nii, nagu seda kodus Kaitseliidu juhtidelegi pakutakse. Aga Gruusias käivad asjad siiski terake teisiti.

VÄ L J A Õ P E

Tekst: SANDER KIVILOO

20

Uksed suletakse, mootorid koguvad pöördeid, vibratsioon võtab võimust ning nõksatusega hakkame liikuma.

Ruleerime aeglaselt raja algusesse.

Veel viimane seisak, luba juhtimistornilt ja minek. Mootorid röögatavad, justkui rebestades õhku enda ümber, ning 75 tonni metalli, kütust, pagasit ja inimesi rebib end asfaldilt õhku ja jätab sompus Tallinna seljataha.

Aeg lennukis venib nagu tatt ning üha enam kiibitsen ekraani, mis kuvab meie kõrgust ja kaugust sihtkohani. Meeldivaks vahelduseks lõpmatule pilveväljale ja kragisevale inflight audiole on minuga koos reisiva kooli pealiku Eriku Bobby McFerrini muusika kogu. Viimaks on tunda hetke, kui mootorid pöörded maha võtavad ning numbrid ekraanil hakkavad vähenema. On aeg tulla pilve pealt alla. Kolme tunniga oleme kulutanud umbes 10 tonni kütust ning läbinud üle kahe tuhande kilomeetri. Oleme jõudmas oma teekonna vahepeatusesse – Bosporuse väina kallastel laiuvasse, tuledes säravasse Istanbuli. Kell on kohaliku aja järgi kuus õhtul ja

5 | 2016

Tbilisi on meie saabudes sügavas õues on juba hämar. Et meie lend on öös, kuid sellele vaatamata käib Istanbuli lennujaama mõistes periümber lennujaama vilgas elu. Kiirelt feerialend, ei ole meie jaoks väravat ning lennuk suunatakse peahoonest ilmub päevi näinud Hyundai mikrobuss, mis on täpselt samasugune, kaugele „parklasse“. Peahoonesse peab meid siit viima buss. Lennukist nagu mäletan seda olevat kahe aasta eest. Ainult bussijuhi näkku on välja astudes tunneme kopsudesse lisandunud mõned kortsud. Bussi tatungivat kevadõhku. Lisandiks on gaistmetel pole endiselt turvavöösid. küll kerged lennukikütuse aurud, Nende kinnitamine poleks niikuinii kuid pole üldse viga. On soe. Väljas viisakas, see väljendaks meie usalon hetkega pimenenud ning lennudamatust juhi suhtes ja solvaks teda. jaama ümbrust valgustavad ainult Agressiivse sõidumaneeriga mikummikus seisvate autode tuled. robuss mõõdab kiirelt kilomeetreid Kuid kuhu me siis teel oleme? ning õige varsti oleme kesklinnas Meid ootab ees külalislahke päi– siin on liikluseeskiri rohkem nagu keseline Gruusia ning juhtimise juhendmaterjal. Linn ise on aga meistriklassi kursus Gruusia sama ilus, kui mäletan. Tumekollarahvuskaardile. Kus täpsemalt ja ne tänavavalgustus muudab linna kuidas see kõik välja hakkab nägeilme romantiliseks ja igavikuliseks, ma, on esialgu veel kaetud paksu isegi antiikseks. Igavikuline on õige sõjauduga. Tbilisi lend on välja sõna, sest see linn on üle 1500 aasta müüdud ning lennuk sama kitsas vana. Kuid me ei jää siia. Meid ootab ja väike kui see, millega asusime ees veel vähemalt tund aega autosõiteele Tallinnast. Poole lennukist on tu. Esmalt kaob linnakuma, seejärel hõivanud üks Gruusia U21 spormaanteevalgustus. Üsna pea on ditiim, kes on ühtselt otsustanud kadunud ka teekattemärgistus ning kasvatada habemed oma noortele buss vurab pilkases pimeduses. Meie lõugadele. Kell hakkab saama pool kõrval kõrguvate, pimeduses vaid üks öösel ning algab meie lend üle aimatavate mägede kohal säravad Musta mere Gruusia pealinna.

tähed. Tee keerab järsult üles mäkke.

Tõuseme jõuliselt, kõhutunde järgi vähemalt 600–700 meetrit. Lõpuks kaob ka tee. Ümberringi laiuvad arbuusipõllud, tähesära ja kuuvalgus peegelduvad järve kergelt lainetaval pinnal. Pärast kuueteisttunnist teelolekut oleme jõudnud sihtpunkti.

Oleme saabunud tuhande meetri kõrgusel mägede vahel keset arbuusipõlde paiknevasse nõukogudeaegsesse pioneerilaagrisse, mis on kasutusel rahvuskaardi baasina. Meid juhatatakse majutuskohta, väiksesse laagrimajakesse. Sutsu räsitud plastuksel toretseb silt „Camping nr.

1“. Otsin üles lüliti, milleks osutub B16 tüüpi automaatvoolukaitse, ning üksik juhtme otsas rippuv pirn asub valgustama askeetlikku ruumi.

Toas on neli pisut roostes raudnari ning mõned klassikalises nõukastiilis riidekapid ja lauad. Valjuhäälselt ajan üles samas pesitsevad taanlased, kes jõudsid kohale päev varem.

Uniselt annavad nad meile põgusa ülevaate kohalikest oludest ja näitavad kätte vetsu suuna: 250 m järve poole. „Näete seda tulukest seal?

Sellest lähete mööda ja põllu peal on

Kaitseliidu Kooli esimene kursus Gruusias algas 20. novembril 2010. aastal. Siis õppis 24 Gruusia rahvuskaardi teenistujat paremateks õpetajateks. Pärast seda on Kaitseliit pakkunud grusiinidele igal aastal paar-kolm kursust.

putka.“ Siiski, seda asutust ma keset ööd otsima ei lähe.

Sean kiirelt voodi magamisvalmis ning võtan vastu otsuse magada esimese öö riietega.

Hommikul ilmneb, et see oli hea valik. Meid võõrustava majakese seinad on ühekordsest laudisest ning nende vahele aastakümnetepikkusest kuivamisest tekkinud vahed on kunagi täidetud ehitusvahuga. Kahjuks on aga tihased ja varblased suurema osa sellest ära nokkinud, nii et hommikune päike tervitab mind laudade vahelt sisse paistvate kiirtega. Öösel oli samast sisse tulnud aga külm. Päevavalgus annab ka selge pildi baasist, kus veedame järgneva nädala. Avastusretkel öösel osutatud suunas selgub, et olud on karmid. Eksisteerib vaid üsnagi antisanitaarne välikäimla.

Kopaga kaevatud auk, mille peale on

tõstetud plekist putka, kaks auku põrandas.

Putka on aga trossiga maa külge kinnitatud, et kange mägede tuul seda ära ei viiks.

Pesemisvõimalust pakub kasvuhoonet meenutavas majakeses seinast välja turritav külma vee voolik. Meie tõlk Valeri viitab asjaolule, et oleme rindele lähedal. Asume Lõuna-Osseetia ligidal ning venelaste kontrollpunktini on siit 5 km.

Uudisena räägitakse meile, et me ei saa kasutada uut, äsjavalminud koolihoonet, sest seda pole veel avatud – lindid on kindralite poolt lõikamata. Kursus tuleb läbi viia kämpingu viieteistruutmeetrises majakeses. Peaaegu identses sellega, kus ööbime. Kursuslasi on planeeritud 16 ning see tähendab, et klassis hakkab olema väga kitsas. Nimekirjaga tutvudes selgub, et kursuslaste seas pole kedagi alla majori auastme.

Majorid, kolonelleitnandid ja kolonelid. Ilmselt pean end tutvustama kui väga tarka seersanti.

5 | 2016

ERIK REINHOLD

VÄ L J A Õ P E

Gruusia rahvuskaardi kool on sisse seatud kunagisse pioneerilaagrisse Bazaletis

21

VÄ L J A Õ P E 22

ERIK REINHOLD

Kursus tuli läbi viia klassiruumiks kohandatud kämpingumajakeses, sest värskelt valminud koolimaja avamine oli kavandatud alles nädala lõppu

Ennelõuna möödub kursust ette valmistades ning kohalike võllidega tutvudes. Üsna pea tunnen nälja näpistust, sest hommikusöögile me ei jõudnud, magasime sisse. Ootamatult sebitakse meile ühtteist, et peaksime lõunani vastu. Grusiinide külalislahkus on siiralt piiritu.

Allan, kel on laktoositalumatus ning kes pidavat piimatooteid süües muutuma punaseks õhupalliks, peab leppima täidetud küpsiste nosimisega. Lõuna serveeritakse „US Army“ tähisega teraskandikutel, kõrval teraskruus kohaliku limonaadiga, mis seekord ei maitse nagu aspartaam. Söök Gruusias on enamasti väga maitsev, nii seegi kord. Kuigi tavaliste spagettide ja liha-kartuli panniroa kombinatsioon on põhjamaa inimesele pisut kentsakas, sööme kiiresti. Õues on sooja ligi 20 kraadi ning klassiruumiks moondatud hüti plekk-katust ründab armutu Gruusia keskpäevapäike. See muudab majakese sisemuse umbseks ja palavaks. See osmik on vaevu viisteist ruutmeetrit suur. Kõik kuusteist kursuslast on kohal ning pressinud end laudade taha. Ühtedel on see paremini välja tulnud kui teistel – kõhu suurus on mõnele tärnikandjale takistavaks asjaoluks. Nad on kaasa toonud märkmikud, millesse ajapikku ilmuvad koopajoonised erinevatest räägitud teooriatest. Kur5 | 2016

suslaste silmist on näha põnevust ning ootusärevust. Oleme õppetöö jaganud üheksasse moodulisse ja need õpetamiseks omavahel ära jaganud. Jagame ära ka õpilased, nii et iga õpetaja saab lisaks grupijuhendaja rolli. Moodustub kolm töörühma: Telavi pataljon, Senaki pataljon ja peastaabi grupp. Kursuse lõpuks peab nendes töörühmades valmima kolm teostatavat plaani Gruusia rahvuskaardi arendamiseks.

Järgnevad päevad mööduvad kiiresti ja on üksteisele väga sarnased. Äratus on umbes kella seitsme paiku. Õppetööd alustame kell üheksa ja töötame, aeg-ajalt pause sisse pikkides, lõunani ning seejärel umbes kella kuue-seitsmeni õhtul.

Näib, et meie õppurite töövõime kahaneb märgatavalt, kui nad peavad olema suitsetamata kauem kui 45 minutit. Räägime grusiinidega

Kursuse lõpuks peab nendes töörühmades valmima kolm teostatavat plaani Gruusia rahvuskaardi arendamiseks.

eesmärgist, visioonist, missioonist, huvigruppidest ning arenguplaani koostamisest. See kõik on vaimselt äärmiselt kurnav ja raske. Kursuste läbiviimine ja õpetamine Gruusias võtab umbes kolm korda rohkem aega kui Eestis, sest kõike tehakse läbi tõlgi. Esmalt räägime meie kogu jutu inglise keeles tõlgile, kes räägib selle edasi kursuslastele. Siis toimub sama vastupidi. Selles omamoodi rahvusvahelises telefonimängus on millelgi väga lihtne kaotsi minna.

Läheb vaja väga suurt pingutust ja see tähendab meile korralikku energiakulu. Õpetajal on keeruline saada ülevaadet, mida tegelikult õpilastele räägitakse ning millest nad päriselt aru saavad. Kultuurilised erinevused lisavad protsessile vürtsi. Päeva lõppedes voodile istudes oskan kuuldavale tuua vaid sügava ohke. Siiski usun, et see kõik on olnud seda väärt. Seda kinnitavad ka grusiinide südamest tulevad tänusõnad.

Nädal on möödas ning kursuse lõppu on planeeritud Gruusia rahvuskaardi kooli uue hoone avamine.

Selleks on kohale kutsutud ja toodud palju tähtsaid härrasid, kel rind medalitest sätendamas. Peetakse pikki tänukõnesid ning tseremoonia tähtsündmuse kõrval, milleks on lindi lõikamine, jagatakse kursuslastele välja ka äsjalõppenud kursuse tunnistused. Mitte kunagi varem pole Kaitseliidu kooli kursuse tunnistusi

Kaitseliidu kool Gruusias ERIK REINHOLD, Kaitseliidu kooli pealik Kaitseliidu kool on koos Taani kodukaitse kooliga osalenud Gruusia rahvuskaardi ülesehitamise toetamises viimased kuus aastat. Gruusia rahvuskaart on Gruusia relvajõudude osa, mille ülesandeks on mobilisatsioonireservi väljaõpetamine ja tsiviilkaitsestruktuuride abistamine, aga mis täidab ka näiteks tseremoniaalüksuse (meie vahipataljoni analoog) ülesandeid. Kuna Gruusia relvajõud loobuvad alates 2017. aastast ajateenistusest, ollakse alles otsustamas, kas jätta rahvuskaart teenistuskohustusele rajanevaks või kujundada sellest Põhjamaade ja Eesti eeskujul vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon.

Kaitseliidu kooli instruktorid on korraldanud Gruusia rahvuskaardile instruktori- ja juhtimiskursusi. Esimese nelja aasta jooksul sai Taani-Eesti kursustel koolituse üle 400 rahvuskaartlase. Viimastel aastatel oleme keskendunud Gruusia rahvuskaardi kooli loomise toetamisele, nõustanud rahvuskaardi juhtkonda kooli organisatsiooni, õppedisaini ja töökorralduse küsimustes, samuti viinud läbi kursust „Juhtimise meistriklass“ rahvuskaardi vanemohvitseridele.

VÄ L J A Õ P E

välja jaganud korraga kaks välisriigi kindralit ja välisriigi kaitseminister.

Kursus on läbi, tunnistused jagatud, kindralitega kätt surutud – aeg on minna koju. Ette aetakse ustav Hyundai mikrobuss. Kojuviimiseks saame fantapudelites kaasa Kahheetia koduveini ja kaks purki vürtsikat adžikat. Meid saadavad piiritult külalislahkete võõrustajate tänusõnad ja siirad soovid, kui vurame ööpimeduses ootava lennuki poole. Tagasi ilmub tee, seejärel teekattemärgistus ja peagi on näha ka linnakuma.

Kümme tundi hiljem puudutavad lennuki rattad maad juba Lennart Meri lennujaama maandumisrajal.

On külm ning väljas on lumi.

KOMMENTAAR

Piduliku lõputseremoonia tarbeks laotati õuele tuttuus killustikukiht

5 | 2016

SANDER KIVILOO

Õpetajal on keeruline saada ülevaadet, mida tegelikult õpilastele räägitakse ning millest nad päriselt aru saavad.

23

Kaitseliit Liikmete arv maakonniti EESTIS KOKKU

25 186

Tallinna malev

3315 Viru malev Harju malev

Alutaguse malev

1402

2531

Lääne malev

Rapla malev

Järva malev

1662

1053

1342

1560

Jõgeva malev

1085 Pärnumaa malev Saaremaa malev

1503

2110

Sakala malev

Tartu malev

1256

2302 Põlva malev

KAITSELIIT

Valgamaa malev

1159

1147 Võrumaa malev

KAITSELIIDU ÜLESANNE on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

1604

KAITSELIIT on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

24

5 | 2016

KAITSELIIDU TEGEVUST sätestavad Kaitseliidu seadus ja Kaitseliidu kodukord, millega sätestatakse organisatsiooni täpsem ülesehitus, juhtimine ja sisemine korraldus, struktuuriüksuste juhtorganite ja liikmelisusega seonduv, tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Eesti Vabariigi valitsus.

70%

KAITSELIIT on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik ja erakonnaväline organisatsioon: poliitiline tegevus Kaitseliidus on keelatud.

eestimaalastest usaldab Kaitseliitu, eestlastest koguni 85%

6.

10.

Kaitseliidu liige on naiskodukaitsja

Kaitseliidu liige on kodutütar

Iga

7.

KAITSELIIT

Mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 25 protsendil eestimaalastest

Iga

Iga

KAITSELIITU kuulub üle 15 000 liikme. Kaitseliidu peres koos naisorganisatsiooniga Naiskodukaitse ning noorteorganisatsioonidega Noored Kotkad ja Kodutütred on tegev üle 25 000 vabatahtlikku.

Kaitseliidu liige on noorkotkas 5 | 2016

25

www.kaitseliit.ee

Tule K

ait seliit u! www.facebook.com/Kaitseliit/

KAITSE KODU! Autor: Contra

kaitsta tuleb meil Eesti koda kui kusagilt miski ähvardab toda usalda nina (ka siis kui on nohu) eesti keelele näiteks on ohuks kontoreis lokkav kantseliit kui maailmas käimas on tohuvabohu valvel peab püsima kaitseliit ja kui koju tungib bandiit tuleb võtta initsiatiiv ajada kurikael minema siit kodu ei kaitse lukk ega riiv ega kui kaevata tee peale kraav kodu ei kaitse obama või jeltsin kodu ei kaitse ka kindlustusseltsid TÄHESÄRA

elu näitab ja räägib arhiiv et vabadus on kui tuule käes liiv hoidma peab teda tugevalt peos tuule katsed tõrjuma eos olku kodu usse iin luud a no vaindlane tiidmä piat tuud et luvvavarrõst tulla või pauk h et haugata või ka tuu pini kiä hauk

ILLUSTRATSIOON: GUNNAR VASEMÄGI

5 | 2016

27

Põletust on lihtsam

MEDITSIIN

ennetada kui ravida Koos jaanipäeva ja suvega muutuvad igapäevaseks grillimine, ajaveetmine lõkke ääres ja, mis seal salata, ka päikese käes lesimine, kui ilm lubab. Seoses sellega sagenevad ka põletusvigastused.

Tekst: KRISTEL REBANE

Nahapõletused võivad tekkida liiga kaua päikese käes viibimise, aga ka keeva vee, kuuma auru, tulise materjali või elektrivooluga seotud õnnetuste tagajärjel. Suured põletushaavad, kui põlenud on üle 9% kehapinnast (nt käsivars), muutuvad eluohtlikuks suure vedelikukaotuse tõttu, mille tagajärjel võib tekkida šokk. Lastel piisab šokiseisundi tekkimiseks juba sellest, kui põlenud on umbes 4% kehapinnast (1% kehapinnast on käelaba suurune ala). Põletusi on lihtsam ennetada kui ravida, seetõttu on alati tarvis järgida ohutushoidu. Jaanitule ja suviste grillipidude ajal tuleks jälgida lapsi, aga ka alkoholijoobes kaaslasi, et ei tekiks ohtlikke olukordi.

Kodus esineb kõige sagedamini põletusi kuumade vedelikega, samuti tekib põletusi kokkupuutel kuumade esemete, leegi, grilli või elektriseadmetega. Põletused jagatakse kolme kategooriasse. I astme põletuse korral on tegemist pindmise nahakahjustusega, nahk punetab, on valus ja turses. II astme põletuse korral on kahjustused tunginud sügavamale naha alumistesse kihtidesse, lisanduvad villid. III astme põletuse tunnuseks on naha söestumine ja kärbumine, valu ei pruugi enam tunda, sest ka närvid on kahjustunud. Põletushaava lõplik kahjustus ilmneb 2–3 päeva pärast.

Kasutatud materjalid http://www.cprguidelines.eu/ http://www.regionaalhaigla.ee/et/poletusravi http://www.redcross.ee/

28

5 | 2016

Esmaabi põletusvigastuste korral  Esmatähtis on jahutamine. Põle-

tuskahjustus süveneb, kui seda ei jahutata. Jahutama peaks külma veega niikaua, kuni valu taandub, kuid vähemalt 10 minuti vältel.

Mingil juhul ei tohi jahutamiseks kasutada jääkülma vett või jääd, sest veresooned ahenevad ja tekib põletuse süvenemise oht. Kui pole võimalik kasutada voolavat vett, aseta kahjustusele jahe mähis.  Pärast jahutamist tuleb teha haavale kuiv side, jäseme põletuse korral seo sõrmed või varbad üksteisest eraldi. Side peaks olema lõdvalt seotud.  Eemalda põlenud riided, ent kui riided või muud esemed on sulanud naha külge, siis neid ei tohi ise eemaldada.  Šokiasendi vältimiseks pane kannatanu lamama.  Tõsta põletada saanud jäse kehast kõrgemale.  Anna kannatanule vedelikukao leevendamiseks juua, kuid ainult juhul, kui kannatanu on teadvuse juures. Ära määri nahale kreeme, salve ega rasva, sest need ei lase nahapinnal sooja ära anda ja põletus süveneb. Haavale ei tohiks asetada ka kleepuvaid plaastreid. Ära püüa ville avada. Kui II astme põletuspind on suurem kui kannatanu labakäsi (üle 1% kehapinnast), pöördu pärast esmaabi andmist arsti poole. III astme põletused, samuti näopiirkonna, genitaalide, labakäte ja -jalgade põletused vajavad kindlasti arstiabi.

I astme põletus

Samuti pöördu alati arsti poole, kui tegemist on vanurite või lastega.

Päikesepõletus

II astme põletus III astme põletus 3 X ERAKOGU, VIGASTUSED ON IMITEERITUD

Päikesepõletus tekib ultraviolettkiirguse liigsest toimest nahale.

Päikesepõletust on samuti kergem ennetada kui hiljem tagajärgedega tegeleda. Päikese käes viibides peaks alati kasutama kõrge faktoriga päikesekaitsekreemi, mütsi ja katvaid riideid. Lisaks ebamugavustundele ja valule võivad päikesepõletusel olla ka tõsisemad tagajärjed: nahk pakseneb, tekivad nahapõletikud, naha elastsus väheneb – nahk vananeb tunduvalt kiiremini –, samuti võivad tekkida kasvajaeelsed seisundid kuni pahaloomulike kasvajateni välja. Nahk võib muutuda jäädavalt valgustundlikuks ja reageerida päikesele. Päikesepõletuse esmaabiks on jahutamine veega või jaheda vee mähistega, samuti võib kasutada spetsiaalseid, apteegis müüdavaid jahutavaid geele. Kindlasti ei tohi kasutada rahvameditsiinist tuntud võtteid, määrides nahale näiteks hapukoort, mett või õli, sest need takistavad soojakadu naha pinnalt ja süvendavad põletust. Kui valu segab uinumist, võib kasutada käsimüügi valuvaigisteid.

5 | 2016

MEDITSIIN

Mingil juhul ei tohi jahutamiseks kasutada jääkülma vett või jääd, sest veresooned ahenevad ja tekib põletuse süvenemise oht.

29

Võrumaa pealiku täiendatud AK 4

Kõrge picatinny-siiniga optikajalg

SÕJAR AUD

Picatinny-liistudega laesäär

Kaasajastamine parandab relva täpsust Saksamaa firmas Heckler & Koch konstrueeritud automaatrelv AK 4 on Eesti kaitsejõududes kasutusel olnud juba üle kümne aasta. Kuigi sõjariist toimib oma originaalkujul täiesti hästi, on paljud kaitseliitlased võtnud nõuks seda enda vajadustele vähe sobilikumaks timmida.

Tekst: KAITSE KODU!

Üks selline kaitseliitlane on Võrumaa maleva pealik major Urmas Vahter, kes võttis oma teenistusrelva täiustamise ette soovist seda natuke kaasajastada, mugandada

Käepide koos kokkukäiva tugijalaga

ning paremini ära kasutada selle tehnilisi võimalusi.

Seetõttu on ta ära vahetanud relva kaba ja laesääre ning lisanud käepideme koos kokkupandava tugijalaga, üheksakordse suurendusega optika koos kõrge, picatinny-siiniga optikajalaga ning salve kiireemaldaja. Et selline täiendamine relva ei lõhu, sest ühegi lisadetaili kinnitamiseks ei ole vaja midagi keevitada ega puurida, ei lähe see ka vastuollu relvade kasutamise korraga.

Võrumaa maleva pealik major Urmas Vahter AIVAR KROONMÄE

30

5 | 2016

KRISTJAN PRII

Risti ja 9 x suurendusega optika (sees rohelise ja punase valgusega rist koos kaugusjaotuse joontega)

Kõrvale kokkukäiv kaba

SÕJAR AUD

Salve kiireemaldaja

L I S A T E AV E

Major Vahteri sõnul on tänu täiendustele kõvasti paranenud automaadi kasutusmugavus ning lasketäpsus. „Kuna laskemoon seda võimaldab, on tänu optikale oluliselt pikenenud sihitud laskekaugus ja märgitabamise distants,“ räägib Võrumaa pealik ning lisab, et efekti on andnud ka tugijalg-käepideme lisamine, sest nii lamades kui püsti laskeasendid on palju stabiilsemad ja relva sihtmärgile suunamine kiirem.

Kõrge optikajalg jätab Vahteri sõnade kohaselt võimaluse kasutada ka relva dioptersihikut, sest need ei sega üksteist. Siinidega laesäär tagab vajalike lisavidinate mugava kasutusvõimaluse. „Kokkukäiv kaba aga annab juurde palju liikumismugavust, mida peaksid teadma kõik AK 4ga kokku puutunud inimesed,“ ütleb ta muheledes.

Malevapealiku hinnangul on relvaomanikul, sõltuvalt tema positsioonist struktuuris, mõistlik endale kinnitatud relva vastavalt vajadusele natuke kaasajastada, kui rahakott seda vähegi lubab. „See avardab võimalusi olla efektiivsem eri liiki lahingutes,“ on ta veendunud.

Automaatrelv AK 4 oma originaalkujul KAITSEVÄGI

AK 4 tehnilised andmed           

Kaliiber 7,62 mm Padruni tüüp 7,62 x 51 Kuuli algkiirus 790 m/sek (keskmine lahingupadrun) Tehniline laskekiirus 600 l/min Sihikuline laskekaugus 500 m Efektiivne laskekaugus 400 m Laadimata relva kaal 4,4 kg Laetud relva kaal 5,3 kg Relva üldpikkus 1025 mm Vintraua pikkus 450 mm Padrunite arv salves 20

Tänu täiendustele on kõvasti paranenud automaadi kasutusmugavus ning lasketäpsus.

5 | 2016

31

SÕJAR AUD

5 X KARRI KAAS

Katse viis läbi Võrumaa maleva vabatahtlik laskeinstruktor Aivar Kroonmäe ning algajat laskespordihuvilist etendas Karula vallavanem Rain Ruusa

Püstolilaskmine algajatele ehk harjutamine teeb meistriks Püstolist lasta saab teatavasti igasugustes asendites, kuid milline laskeasend sobib kõige paremini algajale laskjale? Kaitse Kodu! koos abilistega Võrumaa malevast otsustasid selle välja selgitada.

KAITSE KODU!

Hollywoodi fi lme vaadates ning vanu sõjajutte kuulates on üsna lihtne jõuda järeldusele, et püstolist laskmiseks sobib iga asend. Ega see otseselt vale ole, lasta saab tõepoolest kõiksugustes poosides, küsimus on pigem asendi otstarbekuses. Kui ikka tabamust ei tule, siis pole ka väga mõtet vigurlaskmist harrastada.

Seetõttu otsustasime väljamõeldised kõrvale jätta ning keskenduda nendele laskeasenditele, mida erinevad jõustruktuurid, kaitseliitlased ja -väelased ning laskesportlased ka reaalselt kasutavad.

Taust Kuigi püstolist võib lasta nii lamades, põlvelt kui püsti, otsustasime keskenduda viimasele, sest sedasi tarvitatakse relva eri olukordades, olgu siis tiirus või ehtsas tulevahetuses, tõenäoliselt kõige rohkem.

Lisaks tegi selline lähenemine tulemuste võrdlemise ja hindamise natuke lihtsamaks, kuigi mitte väga 32

5 | 2016

lihtsaks, sest ka püsti võib püstolist lasta üsna mitmel moel.

Meie valikusse jäi neli erinevat asendit, millest kaks on võrdlemisi laialt levinud ning kaks natuke vähem. Tinglikult võib neid kasutussageduse järgi jagada ka lihtsamateks ja raskemateks, kuigi vilumatule laskurile on kõik ühtemoodi harjumatud. Aga sellest natuke hiljem.

Testi viisime läbi Antsla gümnaasiumis asuvas ja Antsla üksikkompanii käsutuses olevas nelja 25meetrise rajaga sisetiirus, kus on lubatud lasta kuni 9 mm kaliibriga käsitulirelvi ning .22 kaliibriga vintpüsse.

Laskurit juhendas Eesti Laskurliidu laskeinstruktor ja Võrumaa maleva Antsla üksikkompanii kaitseliitlane seersant Aivar Kroonmäe, kes lisaks vabatahtlike riigikaitsjate juhendamisele treenib ka kohalikke noori. Algaja laskja rolli täitis aga Karula vallavanem Rain Ruusa, kelle kogemused käsitulirelvadega piirduvad mõne pauguga Nõukogude päritolu Makarovi püstolist.

Test Nagu mainitud sai, katsetasime nelja erinevat püstiasendit laskmiseks viielasuliste seeriatega distantsilt 15 meetrit suuremale osale kaitseliitlastest tuttavast püstolist H&K USP. Kuna katseisiku kogemused olid piiratud, saime võrdlemisi hea pildi ühe või teise laskeasendi sobivusest algajale laskurile.  Klassikaline laskeasend (1)

Militaarsete juurtega laskeasend, mida tänapäeval enam väga palju ei kasutata. Laskur seisab küljega sihtmärgi suunas, relvaga käsi sirgelt ette sirutatud ning teine käsi kergelt kubeme piirkonda surutud. Jalad sirged, asetatud õlgade laiuselt.

Kuigi see pole kindlasti kõige stabiilsem laskeasend, olid tulemused võrdlemisi head.

1 SÕJAR AUD

 Võrdhaarne laskeasend (2)

(ingl k isosceles stance) Püstoli praktikal-laskmise üks levinumaid asendeid. Laskur on kogu kehaga sihtmärgi suunas, keha natuke ette poole kallutatud. Mõlemad käed relvaga ette sirutatud, kergelt kõverdatud. Jalad õlgade laiuselt, kergelt kõverdatud.

Meie testis kõige paremaid tulemusi andnud laskeasend.

2

5 | 2016

33

 „Sportlaskeasend“ (3)

Tuletis püstoli sportlaskmise asendist ning Weaveri seisangust.

Laskur on küljega sihtmärgi suunas.

Keha sirge. Toetav käsi sihtmärgi poole, vastu keha surutud. Relvaga käsi ette sirutatud, kergelt kõverdatud. Jalad õlgade laiuselt, kergelt kõverdatud.

Mitte väga laialt levinud laskeasend, mis nõuab harjutamist.  „Saksa laskeasend“ (4)

Meie poolt testitud laskeasenditest kõige ebaloogilisem, mistõttu tulemused jäid ka pärast mitmekordset katsetamist alla igasugust arvestust.

3

Test näitas, et väheste kogemustega laskur võiks kasutada asendeid, mis on kõige lihtsamad ja mugavamad. Meie kontekstis tähendab see klassikalist ja võrdhaarset laskeasendit. Teised aga oleks mõistlik kõrvale jätta seni, kuni vilumus juba vähe suurem on.

Et tulemused muutuksid paremaks ning kogemustepagas kasvaks, on vaja kõvasti harjutada ning igal võimalusel laskmas käia.

Lasta saab küll igast asendist, kuid ainult harjutamine teeb meistriks.

3 X KARRI KAAS

SÕJAR AUD

Tulemused

L I S A T E AV E

Vintraua kaliiber: 9 mm x 19 mm Parabellum Vintraua pikkus: 108 mm Relva pikkus: 194 mm Relva kaal: 715 g salveta / 770 g tühja salvega Salve maht: 15 padrunit Sihikud: fikseeritud, standard 3-punkti Sihikuline/efektiivne laskekaugus: 50 m / 25 m Kuuli algkiirus: 4,6 m vintraua suudmest 385 ± 1,5 m/s Padruni/kuuli kaal: 11,6 g / 7,26 g

34

5 | 2016

KAITSEVÄGI

Püstoli H&K USP taktikalis-tehnilised andmed

L I S A T E AV E

Sihtimine ja päästmine







4 L I S A T E AV E

Keskendumine ja hingamine Hingata sügavalt sisse, samal ajal lugeda mõttes rahulikult neljani; hoida hinge kinni, samuti neljani lugedes; hingata välja, lugedes kaheni. Selle harjutusega saab kopse ventileerida ja ennast pisut rahulikumaks sundida. Sisse tuleks hingata läbi nina ja välja läbi suu. Sügav, õlgade langetamisega kaasnev väljahingamine lõdvestab ning hingamispeatus aeglustab pulssi. Puhkeasendis ja valmistumisasendis toimub normaalne hingamine, haarde kontrollimise ning ette-üles venitus-sirutuse ajal toimub tugev sissehingamine, relva langetamisel märklehele vaba väljahingamine ning sihtimise täpsustamise ajal kuni lasu sooritamiseni on hingamine peatatud.



märgi keskele, seejuures kontrollitakse, kas keha asend on õige. Sihik peab eelsihtimisel liikuma hingamise rütmis üles-alla.

Kontrollsihtimine: vaade keskendatakse sihikule ja sihtmärgi keskpunktile, seejuures muutub sihtmärgi ümbrus ebaselgeks.

Hingamise peatamine: hingamine peatatakse kontrollsihtimise ajal, enne seda hingatakse rahulikult.

Lask peab järgnema 5 sekundi jooksul.

Päästikule vajutamine: päästikut vajutatakse sujuvalt tagasi nii, et relva asend ei muutuks. Eelpäästikuga püstoli korral toimub päästmine kahes osas: - eelpäästiku vajutamine, kui käsi relvaga on laskunud märklehe ülaosa kõrgusele ning on saavutatud päästikutunnetus. Eelpäästiku vajutamise järel peatatakse hingamine ning püütakse saavutada õige sihtimispilt; - vähehaaval lisatakse survet päästikule, et toimuks lask. Liigub vaid nimetissõrme ots ja nii, et relv jääb liikumatuks. Laskuril peab välja kujunema täpne tunnetus selle kohta, millise jõuga töötab tema päästmissõrm. Kui see jõud jääb liiga nõrgaks, siis lask ei tule õigel hetkel, kui jõud on aga liiga suur, siis võib relv hõlpsasti paigast nihkuda.

Kui lask ei tule sobival ajal, siis on mõistlik päästik vabastada, puhata ning alustada sooritust uuesti.

Järelsihtimine: sihik viiakse uuesti sihtmärgi keskele, kontrollitakse relva ning keha asendit, pärast seda taastatakse normaalne hingamisrütm. Relva tagasilöök põhjustab relva ning sihtimisseadmete järsu liikumise. Kui ranne on fikseeritud, siis käsi kerkib tagasilöögi ajal veidi vaid õlaliigesest ning relv tuleb tagasi sihtimispiirkonda. Kui see nii ei ole, siis on laskuril põhjust hakata uurima oma laskeasendit, haaret ning päästmist.

5 | 2016

SÕJAR AUD

 Eelsihtimine: sihik suunatakse siht-

35

4 X REIN SÄINAS

ELLUJÄÄMINE Kogenud matkamees Juhan Härra õpetab pakkima seljakotti ja valima kõige õigemat matkavarustust

Juhaniga kohtuma minnes on mul silme ees kindel siht – matkatarkused. Kokkusaamise kohaks oleme kokku leppinud Juhani kodu Antslas ning et ilm on matkamiseks veel kehvapoolne, räägime kõigepealt mõne sõna matkamise teoreetilisest poolest. Juhan Härral hakkab peagi lõpusirgele jõudma A-kategooria koolitajakursus. Tema põhjalikud matkatarkused ja üleelamisoskused on pärit Erki Vaikre käimalükatud üleelamiskursustelt.

Küsimused retke eel Juhan ütleb, et matkatarkustest rääkides tasuks alustada kõige olulisemast: „Tuleb küsida iseendalt, miks me üldse matkama lähme, mis eesmärgiga, kuhu, kui kauaksEllujäämiskomplekti ja kellega. sisu

Matkakoti sisu

36

5 | 2016

Matkavarustuse põhitõed

Tekst: REIN SÄINAS

Juhani hõbedane karbike peidab ellujäämiskomplekti ja tuleb metsa minnes alati seljakotti panna.

Keegi ei plaani „just sel korral“ ära eksida või viga saada – järelikult tuleb selleks valmis olla alati

Need on peamised küsimused enne retke. Kõik see tuleb enda jaoks läbi mõelda, et jõuda teadmiseni, mida kaasa võtta. Matkale minnes tuleb ka kodustele teada anda, kuhu ja kui kauaks on plaanis minna.“ Kõige tähtsamad asjad matkal on Juhani sõnul soojus, toit ja vesi. „Vesi eelkõige. Vee võtame tavaliselt kaasa, kuigi joogikõlbuliku vee kättesaamisega ei ole Eesti piires üldiselt probleemi. Rusikareegel on, et matkal peaks kaasas olema liiterpoolteist joogivett ööpäeva kohta.

Lisaks söögi tegemiseks mõeldud vesi. Seda kõike saab ka loodusest, aga selleks on vaja lisateadmisi.“ Söögipoolisest tuleb mõelda, mis kotti mahub ja kui pikk retk ette võetakse. Kõige lihtsamad on poolfabrikaattooted – pakisupid, juustu- ja singipakikesed, kohv, suhkur, sool. „Jällegi sõltub palju planeerimisest. Kas matkatakse jalgsi või on olemas püsilaagripaik. Vastavalt sellele saab ka kotti pakkida.“ Järgmiseks on Juhani kinnitusel vaja läbi mõelda riietus ja jalanõud. „Ei ole mõtet üle- ega alariietuda.

Märksõna on kihiline riietus. Kui palav hakkab, saab mõne eseme seljast ära võtta, ja vajadusel jälle juurde panna. Mida hingavamast materjalist aluspesu, seda parem. Valida tuleks ilmastikuoludele vastav riietus, mis kaitseb ka tuule ja vihma eest. Riietus olgu pigem natuke avar kui liibuv. Sooja hoiab rõivakihtide vahele jääv õhk. Müts on oluline.

Pea kaudu eraldub kõige rohkem soojust.“ Jalga soovitab Juhan panna kõva tallaga saapad, mis kaitsevad jalgu kivise teekatte eest ning hoiavad jalad terved ja soojas. „Kindlasti

ei tasu matkale minna tennistes.

Esimesed kilomeetrid on küll hea, kuid pikapeale hakkab pehme tald oma mõju avaldama.“

Seljakoti sisu Kui jutt läheb kaasavõetavale varustusele, toob Juhan välja selja-

L I S A T E AV E

Juhani karbikese sisu  esmaabi- ja üleelamisju-

hised  veekindlalt pakitud tikud    

 

  

         

ja tulesüütevahendid multitööriist kalastusvahendid teeküünal esmaabivahendid (plaastrid, sidemerull, piirituslapp, valuvaigistid, allergiatabletikesed) väike kompass süütematerjal (edukalt sobib tampoon, aga sõltub ka karbi suurusest) paar lutsukommi paar puljongikuubikut väike pakk suhkrut, soola, pipart, kaaliumpermanganaati paber ja kirjutusvahend väike peegel (märguandeks) söögivahend üleelamisnöör lamp viil riideparanduskomplekt traat väiksem valguspulk kondoom (hea asju vajadusel kuivas hoida)

5 | 2016

ELLUJÄÄMINE

Võrumaa maleva nooreminstruktor veebel Juhan Härra on tuntud ka kodumalevast kaugemal. Ta on üleelamisinstruktor ja matkamees, kelle metsavarustuse hulka kuulub alati ja vastuvaidlematult üks hõbedane karbike.

37

Kui metsas on tarvis ööbida, on jahedal ajal mõistlik püsti panna varjualune. Parim abimees selleks on kuusk

4 X REIN SÄINAS

ELLUJÄÄMINE

koti ning me asume koos selle sisu revideerima: „Kui plaanime ööseks metsa jääda, siis tuleb kaasa haarata magamiskott ja lebomatt.“ Seejärel kougib mees kotist välja sokid, säärised ja tagavarariided, kõik veekindlalt pakituna. Järgmisena jääb kohe silma katelok. „Minul on siin ilma põletita, aga hea oleks, kui kaasas oleks ka gaasi- või piiritusepõleti, millel saab vajadusel süüa teha.“ Järgnevad toidunõud, veepudel, paar telkmantlit, helkurvest, valguspulgad, naaskel, oksasaag, nuga, hunnik nööri, paar prügikotti, esmaabivahendid ning üks karbike. „Väike matkakirves ja kokkupandav matkasaag on asendamatud tööriistad. Jupike nööri kulub samuti alati marjaks ära, kas siis varjualuse ülespanekul, millegi sidumisel või vedamisel. Kui telkmantlit võtta ei ole, siis ajab varjualusena asja ära ka odavam koormakate. Vastasel juhul tuleb lihtsalt rohkem vaeva

38

5 | 2016

Päris imeasju sellest välja ei tule, näha ja ise metsas omale varjualune küll aga igasuguseid vahendeid ehitada.“ hädaolukorras hakkamasaamiseks.

Kui kõik kotist välja võetud ese„Tegemist on väikese üleelamismed on ette loetud, jääb üle väike, mittemidagiütlev karbike. Tegelikult komplektiga, mille olen enda kogemuste ja teadmiste põhjal kokku ongi see üks põhjusi, miks ma olen pannud. Selle sisuga peaksin hädatulnud Juhaniga juttu tegema. Palolukorras mõne aja edukalt vastu jud on sellest karbikesest kuulnud, aga mis seal sees on, seda teavad vä- pidama.“ Karbi sisu põrandale laotades tekib vahepeal küsimus, kuidas hesed. Nüüd aga võtab Juhan karbi lahti ning, lootuses karbikesest leida kõik see kraam ikkagi ühte väikesesse karpi ära mahtus. „Pakkimise asi,“ mingeid imeasju, kummardun kohe muheleb Juhan vastuseks ja hakkab selle kohale. esemeid loetlema. „Karp ise võiks olla metallist, et vajadusel saaks selles ka süüa valmistada. Siin on küll palju selliseid asju, mis matkale minnes on nagunii juba kotis, aga karp ongi mõeldud kasutaRusikareegel on, et miseks ainult hädaolukorras, mitte matkal peaks kaasas argisel matkapäeval. Kuni pole häda käes, ei ole vaja selle sisu kasutada. olema liiter-poolteist Ainus, mida vahepeal tegema peab, joogivett ööpäeva on sisu revideerimine ja vajadusel mõne asja väljavahetamine.“ kohta.

ELLUJÄÄMINE

Nüüd teeme veel tiiru metsatukas, kus Juhan demonstreerib kiire varjualuse ehitamist. „Varjualust ehitades peab teadma, milleks seda teeme. Kas lihtsalt tuulevarjuks või on kavas ka ööbima jääda. Kõige kiiremini saab üles seada telkmantlist või koormakattest varjualuse. Kui on aega ja vajadust, saab aga metsas leiduvast materjalist ehitada korraliku varjualuse, mis peab nii tuult kui ka vett.“ Metsa jõudes leiame kõigepealt laagripaigaks sobiva koha ning Juhan hakkab ehitama varjualusele karkassi, kasutades selleks läheduses leiduvaid kuivi puid, võsa ja nööri. Kui ümbruskonnas ei kasva kuuski, saab kaitseks tuule ja vee eest kasutada kaasasolevat telkmantlit või koormakatet. Meie õnneks leidus läheduses ohtralt noori kuuski, mis olid kraavi puhastamise eesmärgil maha võetud, nii saime kiiresti üles ka tuulevarju pakkuva varjualuse.

5 | 2016

39

JÄMEDAIM TAMM: Tamme-Lauri tamm, tüve ümbermõõt 8 m (kõrgus 20 m)

MILITAARTURISM

Vasakul Vällämägi, paremal Munamägi – vaade Võrule Tartu poolt lähenedes

SÜGAVAIM JÄRV: Rõuge Suurjärv, 38 m Munamägi Vällämäelt nähtuna

Selles augus on Vällämäe raba kõige tüsedam, 17meetrine turbakiht

Härmä müürid

40

Tamme-Lauri tamm

5 | 2016

LÕUNAPOOLSEIM PUNKT: Karisöödi külas Naha talu lähedal, 57o30'34''N, 26 o37'01''E

HUVITAVAT INFOT VÕRUMAA KOHTA: Elanike arv maakonnas: 34 637 (1. 01. 2016, allikas: rahvastikuregister) Võrumaal on maismaapiir kahe välisriigiga: Venemaaga 66 km ja Lätiga 101 km Võrumaal räägitakse kolme keelt: eesti, võro ja seto keelt

KÕIGE PAKSEMA MUDAKIHIGA JÄRV: Väimela Alajärv, 18 m

PIKIM JÕGI: Võhandu, 162 km

KÕRGEIM MÕÕDETUD TEMPERATUUR EESTIS: +35,6 °C, registreeriti 11. 08. 1992 Võrus

KÕIGE KÕRGEMAL ASUV JÄRV: Tuuljärv, 257 m üle merepinna

MILITAARTURISM

KÕIGE PAKSEM TURBALASUND: Vällamäe raba, 17 m KÕRGEIMA LÄHTE JA SUURIMA LANGUGA JÕGI: Piusa, vastavalt 242 m üle merepinna ja 213 m

KÕRGEIM MÄGI: Vällamägi, 82 m

KÕRGEIM PUNKT (Baltimaades): Suur Munamägi, 318 m üle merepinna

ALUSKAART. MAA-AMET, 2016

KÕRGEIM SADEMETE HULK KUUS: 351 mm august 1987 Haanjas

KÕRGEIM LIIVAKIVIPALJAND: Härma müür Piusa jõe ääres, 19 m (oruveeru kõrgus 43 m)

7 X AIVAR KROONMÄE

Piusa jõgi

Utita veski tamm Võhandu jõel

Eesti rekordid Võrumaal Autor: URMAS VAHTER

5 | 2016

41

AJALUGU

Võru eesti pataljoni ohvitserid 1917. aastal, kelle tulek tõstis hõreda eesti haritlaskonna enesekindlust

Laidoner: Võru ära anda ei tohi!

Just Võrumaal langes päris esimene Eesti iseseisvuse ohver. Aga millist rolli etendavad meie sõjaajaloos Kandle kultuurimaja, Tamula järve saareke ja Võru luteri kirik?

Tekst: VALDUR RAUDVASSAR

Võru linn asutati 1784. aastal Baltimaade kuberneri Georg Browne’i ettepanekul ja Venemaa valitseja Katariina II käsul. Asukohaks sai lame seljandik Tamula kaldal, mida kolmest küljest ümbritsesid sood.

Linn kuulutati kohe pealinnaks uuele maakonnale, mis sai nimeks Võrumaa. See laius Valga lähistelt Peipsini ja selle 4000 ruutkilomeetril asunud 8 kihelkonna elanikke eristas muist lõunaeestlastest võru keelemurre.

42

5 | 2016

Linna arengu esimene sajand oli aeglane ja uimane. Sellesse jäi küll Eesti kuulsusrikas ärkamisaeg, kuid sellega sidus linna vaid Fr. R. Kreutzwald, kes elas siin aastail 1833–1877, suurima osa elust, ja kirjutas rahvuseepose „Kalevipoeg“.

Tema maja on õnneks säilinud ja väärib külastamist.

Linna aeglase arengu taustaks oli Euroopa pikim rahuaeg, mis kestis Napoleoni sõdadest I maailmasõjani (1814–1914). Meie kodumaal lisan-

dus sellele veel 96 rahuaastat, arvestades Põhjasõja (1700–1710) lõpust.

Rahu ja pärisorjuse tõi Baltimaadele Vene impeeriumi enneolematu laienemine läände, Venemaa vallutas ka Poola ja Soome, Eesti ja Läti alad jäid sisemaaks.

Sõdaderohke minevik Keskajal, 13.–16. sajandil, moodustasid Baltimaad omaette riikliku terviku kõrge kultuuri ja hõreda saksa ülemkihiga. Vaenlaseks jäi

Uus sõdade sajand 1914. aastal algas inimkonna senise ajaloo suurim sõda, I maailmasõda (1914–1918). Eesti oli Tsaari-Venemaa rõhumise all, kuid noorus võttis sõjasõnumi vastu hõisates – tajuti alateadlikult uue ajastu saabumist.

Seda kuulutasid ka arengutega kursis olevad intellektuaalid. Konstantin Päts ennustas: „Sõda tooks kodumaale täieliku seisukohtade muutumise, eestlastele avanevad enneolematud võimalused.“ Filosoof Juhan Luiga kirjutas 30. mail 1915: „Sõda on verine küll, aga ka õige tarvilik ja lõpp kaldub sinnapoole, kuhu soovin.“ Ajaloolane Eduard Laaman tõdes: „Eestlased osalevad esmakordselt iseteadliku huviga rahvana selles sõjas.“ I maailmasõda tegi mitu põlve orjuses ja rahus elanud eestlastest võitlusvõimelise rahva. Nelja aasta jooksul mobiliseeriti sõtta 100 000 eestlast. Kui enne sõda oli ohvitseri auastmes vaid 300 eestlast, siis maailmasõja lõpus oli eesti soost ohvitsere üle kahe tuhande. Sõjaline väljaõpe koolide keskastmes kujundas järeltulevat põlvkonda, selleta oleks võidukas Vabadussõda olnud mõeldamatu.

Üksik sõjamees tõi sõnumi, et Vastseliinas tapeti kõik ja temale öeldi: nii juhtub kõikjal, kus vastu hakkate!

tuski linna jõudnud Saksa väe abil.

Langes kinopidaja Kull – esimese ohvrina võitluses iseseisvuse eest, sest samal ajal oli Päästekomitee Tallinnas kuulutanud välja Eesti Vabariigi. Märtsi keskel lõpetasid sakslased Eesti iseseisvuse tunnustamise, peaminister Päts vangistati ja Eesti sõjavägi hajutati.

Novembris lahkusid Saksa okupatsiooniväed Eestist. Eesti Vabariigi võim kehtestati ka Võrus.

Riigikaitse ja Kaitseliidu ülemaks Võrumaal määrati 23aastane, sõjas kapteniks tõusnud Friedrich Vreemann. Eesti riik otsustas luua ka alalise sõjaväe ja 3. polk pidi loodama Võrus. Selle organiseerijaiks olid alampolkovnik (ehk kolonelleitnant) Eduard Kubbo ja kapten Jaan Kruus, kes tuli sõjast nelja Georgi ristiga ja tõusis hiljem kindraliks.

1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel said eestlased õiguse koonduda 1000 km pikkuselt rindelt eesti üksustesse ühe diviisi ulatuses. Ohvitsere jätkus, mõned olid tõusnud juba polkovniku (koloneli) auastmesse. Sõdureid aga voolas üha juurde. Eesti polkude juurde (umbes brigaadi tasandil toimetav Eesti Vabadussõda rügement) asutati uusi tagavara28. novembril 1918 vallutas Vene pataljone. Nii sündis Võru eesti papunavägi Narva. Hõredad Eesti taljon, mis novembris kasvas 1400 väed taganesid Tallinna suunas. 5. meheni. See koosnes neljast roodust detsembril tekkis teine rinne Lõuna(ehk kompaniist): kolm asus Võrus, Eestis: kapten Vreemanni vabatahtneljas Antslas. like rühm peatas punaväe edasitunPataljoniülemaks oli leitnant Hiigi Nõnovas, 5 km kaugusel Võrust. ob ja roodude ülemateks lipnik Junn 8. detsembril jätsid Eesti väed (1. rood), lipnik Eiche (2.), lipnik Riit Võru maha, sest suurem osa polgust (3.) ja lipnik Pavel (4. rood). Rahva oli laiali jooksnud – sõda suure Venepoolehoid ümbritses kõikjal sõjamaa vastu tundus mõttetu. mehi, kes kandsid õlakuil sinimustVene okupatsioon Võrus kestis 54 valget paela ja erinesid sirge rühiga päeva. Mõrvati 54 inimest, noorim Vene soldatitest. neist 17aastane koolitüdruk. Kell Eesti poliitikud olid võidelnud keerati Moskva ajale, vangla oli vanEestile autonoomia õigused. Kuid ge täis, vangistatud kaitseliitlaste see tõi kaela ka uued vaenlased – ja ohvitseride naised-lapsed suleti Eesti enamlased, keda tiivustas „Kandle“ seltsimajja. Võru luteri Lenini võimuhaaramine Venemaal. kirik muudeti poliitharidusmajaks, Ka Võrus ajasid enamlased Vene sol- kus 19. jaanuaril jutlustas „töörahva datite abiga omavalitsused laiali ja õpetaja Pedrogradist“ A. Vallner, et kehtestasid bolševike diktatuuri. 21. jumal on klassivaenlane ja kurat on veebruaril 1918 üritas Eesti pataljon maailma esimene revolutsionäär ja punaste võimu kukutada. Vallutati vabastaja. vangla ja varastati poliitvangid.

Võru vabastas 1. veebruaril 1919 Kuid tänavavõitluses sai punakaart Tallinna kaitsepataljon leitnant Vene seltsimeestelt abi ja Eesti patal- Sternbecki juhtimisel. Õhtul kirjon lahkus linnast vaherahu järel. jutas ta ülemjuhatajale ettekande: 24. veebruari hommikul tegi Võru saagiks langes 5 vedurit, hulk reisirelvastatud omakaitse uue katse ja kaubavaguneid, palju laskemoona punaste võimu kukutada. See õnnes- ja varustust; teise rongi hobuste ja 5 | 2016

AJALUGU

idaavarustes aina laienev Venemaa.

Kaitseks Vene ohu eest rajati Võrumaa idapiirile kaks tugevat kindlust: Kirumpää Võhandu ja Vastseliina Piusa kaldale.

Maikuus 1558, Liivi sõja (1558– 1582) algul, piiras 80 000 venelast vürst Šuiski juhatusel Vastseliina ümber. Linnust kaitsesid 80 Saksa rüütlit ja 200 Eesti sõjameest Jürgen von Uexkülli juhtimisel.

Kangelaslik vastupanu kestis kuus nädalat. Linnusesse oli põgenenud ka kohalik rahvas, otsa lõppes toit ja vesi. Liivimaa põhijõud olid koondunud Kirumpääle, kuhu Vastseliinast kuuldus kahurimürinat, kuid appi tõtata ei söandatud. 30. juuni hommikul oli mürin vaikinud. Üksik sõjamees tõi sõnumi, et Vastseliinas tapeti kõik ja temale öeldi: nii juhtub kõikjal, kus vastu hakkate!

43

laskemoonaga olid punaväelased põgenedes süüdanud, kuid Eesti sõdureil õnnestus hobuseid ja laskemoona tulest välja tuua. Kolmanda rongi lasksid põgenejad ise õhku paari kilomeetri kaugusel Võrust, sest Petseri raudtee oli juba eestlaste kätte langenud.

AJALUGU

Võru ära anda ei tohi!

44

Vabadussõda jätkus – nüüd paiskas vaenlane kõikvõimalikud jõud Eesti vastu. Pealegi oli kogu Läti, välja arvatud Kuramaa rannikuriba, punaväe valduses. Lõunarinne muutus Vabadussõja peatandriks veebruarist juunini 1919. Võru linna püüti sel kevadel vallutada kolmel korral – märtsis, aprillis ja mais.

Kõige ohtlikum katse oli lihavõttenädalal aprillis. Punaväed jõudsid linna piirini, Kubja järvedeni, pidid edasi sööstma Tartu peale ja „töörahva võiduga“ nurjama Tallinnas kokku tulnud Asutava Kogu, vabariigi seadusandva kogu tegevuse. Ülemjuhataja Laidoner andis välja käskkirja: Võru mingil tingimusel ära anda ei tohi!

135aastane linn elas üle oma dramaatilisimaid päevi. Osa kodanikke olid juba voorihobustel või käsikärudega linnast põgenenud, külmaverelisemad aga kogunesid hommikueine järel linnaparki ja vaatlesid üle järve lavastuvat sõjapilti nagu teatris. Vaenlane oli vallutanud Kasaritsa ja tema kahurid pommitasid linna. Järve taga raudteel manööverdasid kaks Eesti soomusrongi, hoides Kasaritsa kõrgendikke kahuritule all. Nende tuletäpsust korrigeeris linnas luteri kiriku tornis asunud vaatluspunkt, kust oli veetud telefonijuhe raudteejaama. Elanike meeleolu tõstmiseks

Vabadussõja Petseri rindelt saabusid 16. aprillil 1919 kevadpühadeks Võrru puhkusele 2. polgu I ja II pataljon, kokku 1400 meest. Puhkus katkes kolme päeva pärast seoses punaväe läbimurdega Eesti rindest

lustunud Euroopa keeldus suursõja hirmus igasugusest abist Eestile, jäime täiesti üksi.

Aasta pärast, Saksamaa rünnakuga NSV Liidule, olukord muutus.

Juba küüditamine 14. juunil oli sundinud mehi metsa põgenema ja enesekaitseks relvi hankima. Sõja alguseks oli tekkinud Võrumaal 150 metsavendade salka. Võrule kõige ligemal asus „Roosisaare rügement“, keda lahutas linnast 100 meetri laiune Tamula järveharu. Saarel asus Vabadussõja kangelase erukolonel Aleksander Tilgre talu. Tema juurde põgenes vanu sõjakaaslasi ja rühm täies relvastuses noorsõdureid Võru kasarmust aspirant Leesiku ja seersant Sooviku juhtimisel. Tilgre kehtestas saarel sõjaväelise korra: keelati liikumine lagedal alal ja paigaldati pilliroosse valvepostid, kes valvasid ööd ja päevad linna poolel toimuvat. Valvepostid märkasidki pargipuude taga Vene mundris mehi, kes omakorda binoklitega nende poole vahtisid. Kuuldus „Roosisaare rügemendist“ oli linna II maailmasõja aastad Eesti iseseisvusele tegi lõpu Punaar- jõudnud, kuid rünnata neid üle vee mee okupatsioon 17. juunil 1940. Kil- ja lageda soo ei riskitud.

Juuli algul hakkas Võrru kostma lahingute müra igast ilmakaarest: metsavennad asusid rünnakule.

Võrumaa 26 vallast 23 vabastati Osa kodanikke olid juba voorihobustel enne sakslaste tulekut. Punavõivõi käsikärudega linnast põgenenud, mudel tekkis sissepiiratuse tunne ja nad hakkasid linnast põgenema. külmaverelisemad aga kogunesid 9. juulil kõmasid plahvatused juba hommikueine järel linnaparki ja vaatlesid linnas. Kolonel Tilgre andis käsu: linn purustamisest päästa! Peidetud üle järve lavastuvat sõjapilti nagu teatris. paatidel sõuti üle järvekaela. Linnas tervitasid neid heisatud sinimust5 | 2016

pandi soomusrongide dessantroodud marssima mööda Võru tänavaid orkestri ja ulja sõdurilaulu saatel.

Vaenlane Võrru ei pääsenud.

Kuid kuu aega hiljem kirjeldas Võrru jõudnud Taani abiväe ülem kapten Borgelin linnapilti: „Tänavail marssis pooleldi jooksusammul metsikuid sõdalaste salkasid, kõik ruttasid kuhugi. Uusi ja vanu mundreid, Vene, Inglise ja Soome sineleid, ka kaevikus rebenenud kasukaid. Mundrites ja mundriteta massi sees otsisid teed autod ja vankrid, sihiks maja, millel punase risti märk. Koolipingist lahingusse tõtanud noorukid, prisked talupoisid ja vanad veteranid tulid tagasi kinniseotud peadega, mõnedel käest või jalast alles vaid vormitu, sidemesse mässitud tomp.“ Vaenlane löödi tagasi ka seekord.

Vabadussõda võideti ja idapiir liikus Võrust kaugemale Setumaa tagasitulekuga, mis 1000 aasta järel taas Eestiga ühines.

Kui 1940. aastal oli Kaitseliidu Võrumaa malevas 2700 täiskasvanud meest ja punane terror laastas eelkõige kaitseliitlaste ridu, siis järgmisel suvel haaras Võrumaal relva 4443 vabadusvõitlejat, koolipoistest hallipäiste taatideni.

tegid muistseid viikingeid meenutava paadiretke Peipsile, vabastasid Praaga sadama Emajõe suudmes, päästsid terrorist Piirissaare elanikud ja vallutasid koguni Pnevo küla Venemaa poolsel kaldal, kus eestlased olid käinud ka Vabadussõja kevadel 1919. aastal.

Veel samal suvel formeeriti vabatahtlikest Võrus kolm pataljoni: Võru kaitsepataljon (tuntud ka „kasarmeeritud omakaitsena“), mis sai aasta hiljem nimeks 33. politseipataljon, major Tammiste juhtimisel; Pihkva kaitsepataljon major Lindpere juhtimisel ja 34.

politseipataljon major Martinsoni juhtimisel. Kuna vabatahtlikke tuli rohkelt, esitati piiravad nõuded: pikkus vähemalt 170 cm, vanus 20–40 aastat (ohvitserid võisid ka vanemad olla) ja soovitatav kuuluvus sõjaeelsesse Kaitseliitu (ajalehest Võrumaa Teataja 1941).

See sõda algas teise vabadussõjana Eesti riigi taastamise tähe all ja lõppes neli aastat hiljem teise maailmasõjana suurriikide vahel.

Selle tulemusena kaotas lisaks Balti riikidele oma iseseisvuse veel pool Euroopat, ka mitu korda Eestist suuremad riigid.

AJALUGU

valged lipud. Väljakule kogunenud rahvas hakkas spontaanselt laulma Eesti hümni, Võru vabanes!

Võrus ja maakonnas taastati Eesti võim hädaolukorra seadusega: tsiviilvõimu hävimise korral (maavanem Kohver, linnapea Suit, politseiülem Tilling jt olid Venemaale viidud) taastatakse seaduslik võim kohaliku kõrgema sõjaväelase juhtimisel. Selleks sõjaväelaseks oli kolonel Aleksander Tilgre. Säilinud omavalitsus- ja seltskonnategelaste abil taastati linna- ja maavalitsus, politsei ja kaitseliit, esialgu küll Omakaitse Maleva nime all. 10. juulil ilmus Võrus vabanemist kuulutav ajaleht.

Sel 1941. aasta suvel haaras kogu maad ennenägematu rahvuslik vaimustus. Kui 1940. aastal oli Kaitseliidu Võrumaa malevas 2700 täiskasvanud meest ja punane terror laastas eelkõige kaitseliitlaste ridu, siis järgmisel suvel haaras Võrumaal relva 4443 vabadusvõitlejat, koolipoistest hallipäiste taatideni.

Võrumaa vabastamise järel tõttasid nad appi punase ikke vastu tõusnud Tartule ja Põhja-Eestile,

Eesti 33. politseipataljoni, varem Kaitseliidu ja Omakaitse Võrumaa maleva orkester olude sunnil Saksa mundris, sest Eesti munder oli lahingutes kulunud. Kapellmeister August Must oli lõpetanud Eesti Vabariigis sõjakooli ohvitserina juba 1931. aastal.

5 | 2016

45

46

5 | 2016

JAHIMEESTE SELTS

PERSOON

Kapten Pindis on nõudlik ülem, ta hoiab ennast alluvate teenistusasjadega kursis ning oskab meeskonda motiveerida ja töös hoida.

Esimene kaitseliitlasest Aasta alguses pärjas kaitseväe juhataja tublimaid kaitseväelasi aasta ohvitseri ja allohvitseri tiitliga. Kaitseväe ühe väärikama tunnustuse, aasta ohvitseri tiitli pälvis Võrumaa maleva staabiülem kapten Toomas Pindis.

Tekst: JAANIKA OJAKÕIV

Aasta ohvitseri tiitli kandja on usaldusväärne ja professionaalne, tema tegevus ja käitumine tekitab ühtekuuluvust ja tõstab kaitseväe mainet, ta on algatusvõimeline ja aktiivne ka väljaspool otseseid tööülesandeid, järgib ning kannab endas kaitseväe põhiväärtusi.

Kapten Pindisele, kes on kaitseväega seotud üle 27 aasta, tuli tunnustus ootamatult. „See oli minule väga suur üllatus. Võrumaa malevas osati seda väga hästi saladuses hoida, kuni viimase hetkeni ei olnud minule teada, millega ma kaitseväe juhataja vastuvõtu ära teenisin,“ rääkis kapten Pindis ning lisas: „See ei ole tunnustus ainult minule, vaid kõigile, kellega on minul au koos töötada ja teenida nii Kaitseliidus kui ka kaitseväes. Selles on teiste riigiasutuste ja omavalitsuste ning loomulikult ka minu perekonna panus.“

Osaline päris esimesel paraadil Kapten Pindis on põline võrulane. Ta on sündinud Võru linnas 5. oktoobril 1971. aastal ning õppinud Lasva algkoolis ja Kääpa 8-klassilises koolis.

Juba kooli ajal oli tema lemmikaineks kehaline kasvatus ja küllap sai ta just koolist kaasa spordihuvi kogu eluks. Pärast põhihariduse saamist jätkas ta õpinguid Võru Tööstustehnikumis metalli erialal, kus tema lemmikaineteks olid metallide töötlemine ja mehaanika. Kool ei suunanud Toomast ehk otse sõjanduse poole, kuigi klassijuhataja, suure loodusesõbra Valdur Andsumäe korraldatud matkadest ja laagritest võttis ta hea meelega osa. Ometi viis haridustee ta Võrust mõneks ajaks

eemale just Sisekaitseakadeemiasse, kus ta omandas kõrghariduse piirivalve erialal.

Ka esimesed kokkupuuted relvadega pärinevad lapsepõlvest. Oma esimesed lasud tegi Toomas jahimeestest isa ja onu jahipüssidest aastavahetuse saluudiks. Õpingute ajal tegi ta põhjalikumalt tutvust nii Nõukogude armee kui ka piirivalve ja Kaitseliidu relvastusega.

Kaitseväelise kogemuse sai ta noore mehena kohe pärast Kaitseliidu taasasutamist, kui Võrus viidi läbi enesekaitsetreeninguid, mida juhendas tulevane malevapealik Aigar Liping. Siiski ei asunud ta tegevväelasena esialgu teenistusse Kaitseliidus, vaid alustas 1991. aastal oma kaitseväelase teed tol ajal kaitseväe struktuuri kuulunud piirivalves. „Olen saanud osaleda taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimesel aastapäevaparaadil 24. veebruaril 1991. aastal, marssides vabatahtliku piirikaitsjana Remniku esimese lennu ridades. Aasta keskel, kui seadustati ajateenistus, jätkasin piirivalves ajateenijana,“ meenutab kapten Pindis.

PERSOON

aasta ohvitser on võrokene

Pidevas arenemises Suure osa oma elust teenis ta Eesti riiki piirivalves, kuni 2012. aasta suvel asus tagasi kaitseväeteenistusse ja temast sai Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem.

Kaitseliidu kolleegidel jagub kapten Pindise kohta vaid kiitvaid sõnu. Töökaaslased iseloomustavad staabiülemat kui kompetentset, asjalikku, korrektset, aktiivset ning suure töövõimega meest, kellesse suhtutakse suure austusega. „Kapten Pindis on nõudlik ülem, ta hoiab 5 | 2016

47

ennast alluvate teenistusasjadega kursis ning oskab meeskonda motiveerida ja töös hoida,“ kirjeldavad teda kolleegid.

Kapteni enda sõnul hindab ta oma kolleegide juures samuti töökust ja asjatundlikkust ning peab Kaitseliidus eriti oluliseks noortetööd. „Tähtis on koostöös kaitseväega töötada noortega koolides ja noorteorganisatsioonides, kus on meie uute liikmete kasvulava. Neid, kes tulevad ajateenistusest ja arvatakse reservi, on vaja rohkem saada Kaitseliidu ridadesse,“ põhjendab ta.

Samuti on talle oluline nii enda kui oma alluvate arendamine ja täiendamine. Viimaste aastate jooksul on ta läbinud KVÜÕAs kaks inglise keele kursust, Kaitseliidu juhtimise meistriklassi kursuse, tulejuhi kursuse ning pioneerieriala kursuse.

Vabatahtliku liikmena lõpetas ta edukalt ka Kaitseliidu laskeinstruktori kursuse ja rakendab seal saadud teadmisi, viies malevas läbi laskeharjutusi.

PERSOON

Toetav perekond Iga tubli kaitseväelase taga seisab alati perekond. Ilma perekonna toetuseta pole võimalik seda tööd edukalt teha. Ka Toomase pere on talle suureks toeks, eriti abikaasa

ERAKOGU

Tütarde Karmeni ja Moonikaga Saksamaal

48

5 | 2016

Tiina, kes lisaks tööle politsei- ja piirivalveametis leiab aega tegutseda ka Kaitseliidu ridades. „Minu abikaasa panust ei ole võimalik üle hinnata, tänu tema mõistvale suhtumisele ja kohati ka suurele järeleandmisele olen saanud mina karjääri teha. Suured tänud talle selle eest,“ tunnustab oma abikaasat Toomas. Nende peres kasvab kaks tütart, Karmen ja Moonika. Isa eeskujul on noorem tütar Moonika sidunud end Kaitseliiduga, kuuludes Kodutütarde ridadesse. Toomas ei oota, et tütardest sirguksid vormikandjad. “Aga kui üks või teine neist sõjaväelase elukutse valib, siis on see nende valik ja mina takistusi ei tee,“ sõnab Toomas.

Töö on Toomasele oluline, aga veel olulisem on perega veedetud

Tema algatusel käib kogu malev usinalt mitmesugustes treeningutes ja võtab osa spordivõistlustest.

aeg. Seetõttu leiab ta ikka aega koos perega sportida, laulda ja reisida.

Näiteks eelmisel aastal reisiti ühiselt Austriasse ja Saksamaale.

Laulumees, spordimees ja matkasell Kõige eelloetletu kõrval leiab kapten Pindis veel aega tegeleda aktiivselt nii sõjalise kui ka rahvaspordiga. Ta on suur spordimees. Sõjaväespordis on talle eriti südamelähedane laskmine, ta on oma maleva kolmas esikütt ning tema algatusel pannakse malevas igal aastal kokku laskevõistkonnad võistlustel osalemiseks. „Relvad ja nendest laskmine on minule alati kuidagi meeldinud ja sobinud ning praegugi vean meie maleva lasketreeningu gruppi,“ ütleb ta.

Veel aitab Toomas korraldada mitmesuguseid spordiüritusi ja maratone MTÜ Haanja Rattaklubi juhatuse kauaaegse liikmena ja sellest aastast alates esimehena. Tema algatusel käib kogu malev usinalt mitmesugustes treeningutes ja võtab osa spordivõistlustest. Ka staabiülem ise on alati valmis minema maleva eest võistlema, olgu siis tegemist võrkpalli, jalgpalli või suusatamisega.

Laulmisest huvitub Toomas juba põhikoolist alates ja praegu peab ta

ERAKOGU

PERSOON

ERAKOGU

kolmandat aastat Lasva meeskooris koorivanema ametit. „Samuti meeldib mulle kitarri mängida, meil peres kõik mängivad natuke midagi, tore on ühistel koosviibimistel musitseerida,“ sõnab ta. Toomas peab plaani moodustada laulukoor ka Kaitseliidu Võrumaa malevasse.

Toomas Pindis leiab aega ka vabatahtlikuks tegevuseks, panustades sellesse aastas ligi 300 tundi. Lisaks on kapten Pindis Piirivalve Ohvitseride Kogu liige, MTÜ Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu (EPOK) liige ning MTÜ Lõunapiiri Ohvitseride Kogu (LOK) liige ja juhatuse esimees. Tänu tema aktiivsusele on ka Kaitseliidu nimekirja lisandunud mitmeid sportlikke ja tublisid liikmeid. „Kõik see, mida tööväliselt teen, aitab pingeid maandada ja hoiab mind vormis,“ ütleb Pindis. „Kapten Toomas Pindis on mees, kes ei karda tööd, kelle peale saab kindel olla ja keda saab uhkusega seada teistele eeskujuks,“ iseloomustavad aasta ohvitseri kolleegid.

5 | 2016

49

MILITAARSPORT

Võistluse lõpuks oli kõigil kopp ees

Naiskodukaitse võistlusmatk on igal aastal uuel rajal, tänavu Alutaguse ringkonna territooriumil ehk Ida-Virumaal. 50kilomeetrine trass tuleb läbida ligi 30 tunniga.

Tekst: AVE PAAVO

Reede õhtu. Muru lasketiiru vurab autosid järjest juurde. „Mandaati ja kohe laskma!“ kõlab üle platsi Alutaguse instruktori Elle Vinni kõlav hääl. Esindajad liiguvad mandaati. Võistlejad haaravad varustuse ja lähevad lasketiiru. See on selleaastase koormusmatka esimene katsumus. Alles pärast laskmist võivad osalejad siirduda õhtusööki nautima. Esindajad kogunevad juhiseid saama. Tä„Sul tuleb kotist vett! navu on koormusmatkale registreerinud 23 võistkonda: Tartu, Jalad on juba enne Valga, Lääne, Järva, Pärnu, Võru, Rapla ja Viru on esindatud rada märjad.“ kahe võistkonnaga, Põlva, Sakala, Tallinn, Jõgeva, Alutaguse, Harju ja Saaremaa ühe võistkonnaga. „Elu on näidanud, et naised on ühiskonnas edasiviivaks jõuks, sest naised ei virise. Visadust ja jõudu!“ soovib naistele enne rajaleminekut malevapealik major Margus Ets. Ave Proos Naiskodukaitse esinaise ülesannetes lükkab ümber kahtlused, kas aina startivad naised ka kohale jõuavad või kas neid üldse metsast välja tuleb. Ave vastus on: „Tulevad küll!“ ning ta soovib osalejatele jõudu.

Autod võistlejatega suunduvad starti. Osalejate näod on naerul ja fotograafi jaoks võetakse stardijoonel „Karu tulles seiske „Pildistage oma kaart lõbusaid poose. Korraldaja, Alutaguse maleva kõik kõrvuti, tundute üles. Kui ära kaotate, instruktor Aivar Raudsepp lubab kõigile starsuuremad.“ ei ole nii õnnetud.“ tijatele: „Ühte ma teile garanteerin – finišis on kõigil kopp ees!“ Naiskonnad asuvad järjekorras teele.

50

5 | 2016

Kanuusõit oli villis ja valutavatele jalgadele mõnus puhkepaus

Selle matka kõige ilusam sillaületus

Varustuse kontroll, metsavenna punker ja muudkui „Ma mäletan, et ehituedasi. Võistlejatega liitub suur koer, kes ilmselgelt sed seisid, kui Rubiku naudib head seltskonda. Eelmise päeva vihmasadu on kuubik tuli.“ muutnud metsaaluse märjaks ning enamik võistlejaid jõuab kolmandasse punkti märgade jalgadega. Näod on „Metsa! Ema on mulle jätkuvalt naerul. Korraldajad on maha asetanud kolm näidanud küll, kuinuputamisvahendit – arvelaua, lükati ja Rubiku kuubiku. Enim das see käib. Enam ei tekitab raskust lükati. Nooremad võistlejad pole sellist „kalkumäleta!“ laatorit“ varem näinud. Kraadiklaas näitab -1 °C. Pikk metsasiht on pikitud täis teadmisi ja nuputamist vajavaid ülesandeid. Üks neist nõuab käemärkide tundmist.

Kauguse määramise ülesandeks tuleb ületada kraav sellele „Keerulisem kui relvalangenud palgi abil. Võistlejad hoiavad püüdlikult de kokkupanek.“ tasakaalu. Järgmises punktis tuleb kokku panna „Töötab!“ „ Seda ma küll ei tea, erinevad mehaanilised kodumasinad. mis masin see peaks Kaheksanda punkti juures küsin matkajatelt, olema.“ kuidas meeleolu on. „Pidime just klotsidest tähed kokku panema. Ei osanud. Ilmselt oli see tegelikult ropult lihtne.

Tuju on siiski megahea!“ Üheksandas punktis istub võistleja, kelle jalanõudeks on tulitavate taldade alla kinnitatud põlvekaitsmed.

Tundub, et tema küll lõpuni ei jõua. Sideaparaatide kokkupaneku ülesande lahendamist see aga ei sega ja tegutsetakse innukalt.

Jõuan punkti, kus tuleb ära tunda erinevate ringkondade lipud. Ülesande lahendamiseks on võimalik visata end külili.

Seda võimalust kasutatakse agaralt. Näod on stardiga võrreldes tunduvalt tõsisemaks muutunud. „Paneme midagi, saaUmbes pool teed on läbitud. Võistkonnad me rutem edasi.“ „See saavad uued kaardid, uurivad neid pisut ja asulipp tundub liiga ülbe. vad teele. Ida-Virumaa tuntud turismiobjekti, „Pikutame oma aja lõIlmselt on Tallinn.“ Aidu karjääri lähistel saab lõpuks kohtuda ka puni. Meil on ülesanvõistkonna esindajaga, kes osalejaid võimaluste de lahendamiseks veel piires turgutab. kolm minutit aega.“

5 | 2016

MILITAARSPORT

KRISTJAN PRII

AVE PAAVO

51

AVE PAAVO

AVE PAAVO

KRISTJAN PRII

MILITAARSPORT

Järgmises punktis tuleb ette võtta kanuusõit ja tuua ära „Vastutegutsejad pakike. On näha, et mõnele paatkonnale on see uus kogemus. täristasid. Andsime Kanuu võtab suuna vaheldumisi ühe ja teise kalda poole, neile täiega vastu! mõnikord pöörab üldse selja sihi suunas. Vaatamata sellele Olime isegi enda jaoks jõuavad kõik õnnelikult pakikesega tagasi. Kanuust välja kohutavad.“ ronimisel vajub üks võistleja vööni vette. Tuju ei lange. Hakatakse taas kaarti uurima.

Mõned punktid veel ning üksteise järel jõuavad võistkonnad lõpujooksule läbi vanade kaevanduskäikude. Paistab lõpppunkt – suur kaevanduskopp! Väsinud kaaslasi toetatakse koppa ronimisel. Joostes saabub ka võistleja, kelle lõpetamises „Kõige lahedamad ma kahtlesin. Mõne võistkonna lõpujooks näeb aga välja nii ülesanded!“ „Kivihunreibas, nagu ei olekski seljataga pikka, raske varustuse ja nikud ja vesi!“ „Mägimagamata ööga rännakut. Silmad säravad taas, visatakkitsede rännak!“ „Palju se nalja ning naeratus on näol nagu stardiski. üllatusi!“ Milline emotsioon möödunud matkast meenub esime„Kas tõesti on Eestis sena? selliseid kohti? Olime Pühapäeva hommikul kogunevad kõik reipalt tagasi kopa kõrbes, rätid peas ja juurde. Sõna võtab Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Galil seljas.“ Kiili: „See, mis te tegite, on super! Naised, te annate meestele väga head eeskuju. Minu poolt täielik respekt!“ Kiidusõnadega ei ole kitsi ka malevapealik Margus Ets: „Nagu avakõnes ütlesin, on Eesti naine sitke. Tänan kõiki osavõtjaid!“ Rajameister Aivar Raudsepp kahtlustab, et rada oli lihtne, sest katkestas ainult kaks võistkonda. „Ärge pikka viha pidage. Pidasin oma lubadust – finišis oli kopp ees,“ lausub Aivar Raudsepp. Osalejaid tänab ka Elle Vinni: „Meie võitsime nagunii! Meil oli au seda korraldada!“ Kuulutatakse välja võitjad. Võistluse võitis Rapla naiskond, teiseks tuli Põlva ja kolmandaks Võru.

Rapla naised on ülirõõmsad. „Kodus öeldi: vaadake oma füüsilisi võimeid, kuhu te lähete? See meid rajal motiveeriski. Olid väga kaunid vaated. Ilm oli super! Oli hea, et ülesandeid oli tihedalt.

Emotsioon on vägev! Lõpetasin, nägu vees.“ Kogu võistluse kaasa teinud koer puhkab kuuse all. Korraldajad arutavad, kes ta stardipunktis asuvasse koju tagasi viib.

52

5 | 2016

KRISTJAN PRII

KOMMENTAAR

Võru naised tulid kolmandaks!

KARME HAIM Võru naiste I tiimist Matkaks hakkasime valmistuma juba eelmise aasta sügisel. See tähendas lisatreeninguid vabast ajast, laskeharjutusi, orienteerumismatku ja isegi riietumise põhitõdede õppimist.

Pooltele tiimikaaslastele meie ringkonnast oli selline võistlus esmakordne ja seetõttu oli sees ka paras ootusärevus.

29. aprilli lõuna paiku pakkisime Võru malevas kottidesse kohustusliku varustuse ja toidumoona ning asusime bussidega Muru lasketiiru poole teele. Kohale jõudes suunati meid kohe laskma, tulemused määrasid võistkonnanumbri loosimise järjekorra. Pärast päikeseloojangut oligi aeg hakata sõitma stardipaika. Meie esimene tiim alustas kaheksandana laupäeva öösel pärast kella ühte ja teine tiim startis üheksateistkümnendana kell kolm.

Kontrollpunkte oli rajal kakskümmend, igale võistkonnale oli ette nähtud kindel punkti jõudmise kellaaeg. Iga punkti pidi kindlasti läbima, isegi kui jõudsid hiljem, vastasel korral jätkata ei saanud.

Hoolimata meie kaheksanda võistkonna öistest seiklustest soolaugaste vahel varahommikuni ja ühe liikme kukkumisest nabani vette ei kaotanud me pead ega rõõmsat tuju, suutsime jõuda igasse punkti õigeaegselt või isegi varem ja teha lõpujooksu kiireima ajaga. Veel võistluspäeva lõppedes internetis tulemusi sirvides teadsime, et oleme neljandal kohal ja olime veidi nukrad, et „näe, oleksime võinud kusagil rohkem pingutada“. Pühapäevahommikusel autasustamistseremoonial aga selgus, et Viru ringkonna karistuspunktid olid kogemata Võrule pandud ning meie suureks üllatuseks ja rõõmuks kuulutati meie tiimile välja auväärne kolmas koht, mis sai pärjatud kaunite medalite ja karikaga.

Võistlusele eelnenud kartused ja eelarvamused on nüüdseks peast pühitud ja soov järgmisel aastal osaleda on kindel. Usun, et sellised katsumused panevad meid isiksustena parajalt proovile, kuid kokkuvõttes liidavad meid.

Iga naine, kes suudab läbida sellise võistluse, on a l a t i võitja.

5 | 2016

53

Ludmilla Kordemets:

Nii eraelus kui ka Naiskodukaitses meeldib Ludmilla Kordemetsale kõik, mis seotud toiduvalmistamisega.

Juba aastaid pole ilma Ludmillata valminud ei sõdurisupid ega aastapäevade pidulauad.

Tema käe all läbivad baasväljaõppe ka kõik toitlustusmooduli uued liikmed.

Tekst: KÜLLI PIIRISILD

ERAKOGU

NAISKODUK AITSE

üks asi on naeratades suppi jagada, teine tahmast potti küürida

Ludmilla Kordemets (61) on Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna aktiivne tegevliige alates 1999. aastast. Naiskodukaitsesse astumist ei kaalunud Ludmilla kaua. Piisas koolikaaslasest Kaitseliidu liikme Silver Silla kutsest. Ludmilla sõnul tundus Naiskodukaitse tegevus talle tollal huvitava eneseteostusvõimalusena. Oma eeldusele sai ta kinnitust kümnepäevases sõduri baasoskuste metsalaagris. Ta mäletab seda kui igapäevaeluga võrreldes uudset ja 54

5 | 2016

tihedasti täidetud aega, mil järjest ja omavahel seostatuna tuli läbida kõik baasõppuste mudelid.

Teadlikke eesmärke noor liige endale ei seadnud, need kasvasid välja tegevuse käigus.

Ludmilla tunnistab, et panustab Naiskodukaitse tegemistesse nii aega kui energiat, kuid jutt pole eneseohverdusest, vaid vabatahtlikust valikust ja eneseteostusest. Realiseerimata on jäänud vaid süvaõpe meditsiinis.

Ludmilla Kordemets on olnud Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna esinaise valitavas ametis. Naine meenutab, et nõustus asendama tollast esinaist vaid kolm kuud, kuid ringkonna liikmete soovil ja hääletustulemuste tõttu soostus ametisse jääma veel viieks aastaks, kuni 2012. aasta kevadeni. Praegu on ta Võrumaa ringkonna juhatuse liige.

Ludmilla ise nimetab ennast halvaks juhiks, sest teeb ise liiga palju ära, tuleks rohkem delegeerida. Sa-

KOMMENTAAR

Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna esinaine KAISA PEEDOSAAR: „Ludmilla püüab alati näha teistes inimestes head. Kui keegi käitub halvasti, üritab ta leida tema käitumise põhjusi, selle asemel et inimest halvaks tembeldada. Ja muidugi on ta väga töökas naine.“

L I S A T E AV E

Naiskodukaitse retseptisoovitus Jaanipäeva salat kahele 1 päikesekollane paprika 150 g kirsstomateid (jaanipäeva paiku võib asendada maasikatega) 1 värske pikk kurk 100 g rukolat 4 spl oliiviõli 100 g mozzarella juustu 1 tl palsamiäädikat soola ja pipart maitse järgi Valmimisaeg umbes 30 minutit Serveeri jaanipäeva grill-liha kõrvale koos külma kosutava joogiga.

NAISKODUK AITSE

mas rõhutab ta, et kui tähtajad hingavad kuklasse, siis kohusetunne sunnib minema kergema vastupanu teed ja tema jaoks on selleks ise tegemine. Veenmine, üksikasjalik juhendamine ja pidev kontrollimine võtab tema hinnangul kordades rohkem aega ja seab tulemuse ohtu. Nii näeb naine oma kohusetundlikkust ühtaegu nii positiivse kui ka negatiivse omadusena.

Tähtaegade ja kokkulepete suhtes on Ludmilla fi ligraanselt täpne.

Ennast ja oma aega oskab ta juhtida suurepäraselt. Inimesena on ta sõbralik ja ääretult tagasihoidlik. Ta ei otsi välist tunnustust ega tähelepanu. Samas on ta avatud, otsekohene ja julge, suhtlemaks mistahes positsioonil ja auastmes isikutega.

Naistel, kes kaaluvad Naiskodukaitsesse astumist, soovitab Ludmilla läbi teha põhjalik eneseanalüüs, küsides endalt, mida soovin saada ja mida olen nõus vastu andma. Ei ole mõistlik valida üksnes võimalusi – koolitused, väljasõidud, tähtpäevad, ilus vormiriietus.

Näitena toob ta suures katlas sõdurisupi keetmise. „Naeratuse saatel inimestele auravat suppi jagada võib ju paista ahvatlev, kuid peab arvestama, et suur tahmane katel tuleb ka puhtaks pesta.“ Naiskodukaitse on vabatahtlikkuse alusel tegutsev organisatsioon, kuid see ei tähenda, et kohustusi poleks. „Kui kohustus on võetud, tuleb see täita,“ on Ludmilla Kordemets veendunud. Ja kohustused võetakse liikmeks astudes.

Ludmilla Kordemetsa igapäevane töö küsitlejana nõuab head suhtlemisoskust ja inimeste mõistmist, kannatlikkust ja täpsust. Ludmilla sõnul tema töö ja vabatahtlik tegevus rikastavad teineteist. Tööst ja Naiskodukaitse kohustustest vabadel hetkedel naudib ta aiatöid ja jalutuskäike koeraga. Rõõmu pakuvad kaks lapselast – kolme- ja viieaastased poisid, kellega askeldades vallanduvad pealtnäha tõsises Ludmillas lapsemeelsus ja mängulust.

Enne Naiskodukaitsesse astumist tasub küsida endalt, mida soovin saada ja mida olen nõus vastu andma.

Jaanipäeva grill Lõika seakaelakarbonaadist kuni 1 cm paksused lõigud.

Maitsesta soola, pipra ja Santa Maria vahemere ürdiseguga.

Soovi korral võid lisada pisut äädikat (võib olla ka õunaveiniäädikas).

Enne grillimist lase seista üle öö.

Serveeri koos Eesti Pagari kanepiseemneleivaga.

Jaanipäeva karastav jook Vala kokku „Sprite“ ja mullivesi.

Serveerimisel lisa igasse klaasi jääd, maasikaid ja piparmündileht.

5 | 2016

55

Naiskodukaitsja Kärt Praks on Naiskodukait- Kuidas leidsid enda jaoks Naiskodukaitse? se Tallinna ringkonna sporAstusin Naiskodukaitsesse ülikooli esimesel aastal, mu koolis ei olnud dieriala grupi juht. Orgariigikaitsetunde ja kodutütarde nisatsiooniga liitus ta 2010. tegevusest polnud mul samuti aimu.

Mind innustas aga tollane peika, aastal ning valis kohe algukes viibis suurema osa ühisteks ses oma suunaks militaarplaneeritud nädalavahetusi hoopis Kaitseliiduga metsas. Mõtlesin, mis valdkonna. Ka oma karjääri vägi teda sinna metsa veab, kui on ta seostanud kaitseväega. mina olen välja mõelnud musttuhat Tekst: HELEN ALLAS

muud ägedat plaani. Kuna minu perekond on oma mõtlemises ja elukorralduses pigem konservatiivne ja traditsioone austav, siis ei tulnud kõne allagi, et tütar oleks võinud kohe pärast keskkooli sõjakooli astuda. Olin hea laps oma vanematele ja lõpetasin Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse eriala. Oma „rohelist pisikut“ rakendasin Naiskodukaitse tegevuses.

Sinu „roheline pisik“ aga süvenes? Ülikooli lõpetanuna olin kindel, et ajateenistus on teekond, mis mul tuleb ette võtta. Tollal oli pabermajandust rohkem kui küll ja asjaajamine võttis aega ligi aasta. Kuperjanovisse teenima oodati mind vaid siis, kui suudan sõjakooli sisse saada – see ei olnud väga keeruline.

Sõjaaja ametikoht on seotud minu õpingutega ja nende lõppemisega Kõrgemas Sõjakoolis, olen mereväe põhikursuse teise õppeaasta kadettseersant.

Julgus kaitseväelase karjäär valida sai kinnitust ajateenistuses. Va56

5 | 2016

TAAVI MURU

NAISKODUK AITSE

sõjakooli õpilasena

hest oli raske ja mõtlesin, miks mul ei võiks olla tõelist sütitavat kirge näiteks raamatukoguhoidja ameti vastu, aga ma olen lapsest saadik olnud väga energiline ja omajagu kannatamatu. Mul oli ajateenistuses äärmiselt inspireeriv rühmaülem, kes oli samaaegselt õiglane ja karm.

Nii hakkasin ajateenistuse esimesest päevast alates uskuma, et kui keegi, nagu minu rühmaülem, suhtub oma töösse nii suure pühendumisega, peab see olema põnev. Põnev on siiani olnudki, pärast ajateenistust teenisin aasta Scoutspataljonis ja alles siis suundusin sõjakooli õppima.

Millised on sinu plaanid pärast sõjakooli lõpetamist?

Pärast sõjakooli algab minu teenistus mereväes, kus ja kuidas täpsemalt, on vara veel rääkida. Olen veendunud, et mu töö saab olema huvitav.

ERAKOGU

Kas sul jääb aega veel ka eraeluks?

Valmistun sel aastal oma esimeseks maratoniks. Lisaks pean vanemate abiga väikest lambakasvatustalu Raplamaal. Õe ja vennaga kolme peale on meil 300 lammast.

Kas soovitad naistel, kes soovivad teha sõjaväelist karjääri või „laigulise“ eluga tutvust teha, alustada Naiskodukaitsest?

Söjakooli ühtlustamiskursuse löpurännak

Sinu elu on tihedalt kaitseväega seotud, kas leiad ikka ka aega Naiskodukaitsele?

Süda ei luba väga eemal olla. Aktiivne eluviis on mulle väga südamelähedane ning mul on suur rõõm olla ringkonna spordijuht.

Jah, igal juhul. Naiskodukaitse kõrvalt saad alati osa võtta Kaitseliidu tegemistest. Vahel on hea võtta asju ehk veidi rahulikumalt, mitte pea ees vette hüpata. Naiskodukaitses jätkub tegevust kõrge vanuseni ja pole põhjust muretseda, et igav hakkab.

Riigikaitse – naistele või meestele?

Selle üle on palju vaieldud ja mõtiskletud. Mu lahingupaariline ütles

Kas vastab tõele, et kaitseväes pole mehi ega naisi, vaid kõik on võrdsed?

Ma tahan väga uskuda ja loota, et ühel päeval kaitseväes tõepoolest ei ole naisi ega mehi ja kõik on võrdsed.

Samal ajal austan ma soorolle. Sestap ongi oluline, et kõik teenistujad saaksid teenida ametikohtadel, mis neile tõepoolest sobivad. Naised ei peaks end tõestama ainult kuulipilduritena või mehed töötama vaid administratiivseid ülesandeid täitvatel ametikohtadel. Inimesed on väga erinevad ja on oluline, et organisatsioon oskaks teenistujate võimeid parimal viisil rakendada.

NAISKODUK AITSE

Kärt Praks (vasakul) Läti söjakooli aastapäeva üritusel Adažis

kunagi ausalt, et võib sõtta minna poistega või meestega, kuid lahingutegevuses ta naisterahvast enda kõrval näha ei sooviks.

Teisalt on öeldud, et naised võivad kriitilistes situatsioonides isegi tasakaalukamad olla. Sestap usun, et tagalaametitesse, kus tihti tuleb multitaskida, sobivad naised paremini. Ma ise tunnen, et mul ei tule end organisatsioonile tõestada naisena, vaid kaitseväelasena. Praegu, kooli ajal olgu selleks näiteks parematele hinnetele õppimine ja edukas praktika läbimine. Ma ei vaja naisena mingit erilist kohtlemist, et ennast tunda samaväärse ja võrdsena. Ma usun, et naised kaitseväelastena, teadvustades endale, millises organisatsioonis nad teenivad, sisepingeid ei tekita.

L I S A T E AV E

Mis sulle Naiskodukaitses kõige rohkem meeldib?

See organisatsioon koondab paljudelt elualadelt ettevõtlikke naisi, kes on väga vaprad ja targad. Mulle meeldivad väga inimesed, kes soovivad ennast võimalikult tihti ületada nii vaimselt kui füüsiliselt. Just sellised naised meil siin ongi! Kui olen pikka aega olnud meestekesksel õppustel, siis tunnen, kui tore on naiskodukaitsjatega veedetud aeg.

Naised analüüsivad kõike palju pikemalt ja põhjalikumalt. Nad oskavad näha suuremat pilti ning tahavad, et kõik situatsioonid lõpeksid kõikidele osapooltele rahuldavalt.

Kõik Naiskodukaitse liikmed läbivad baasväljaõppe, valivad vastavalt erialale lisakursusi, saavad teha sporti ja osaleda militaarses tegevuses ning võtta osa seltskondlikest üritustest.

Kõigil naistel, kes seda soovivad, on võimalik panustada riigikaitsesse ka otseselt mõnes lahinguüksuses. Kui vajalikud tingimused on täidetud, on pärast sõjalise väljaõppe läbimist võimalik teostada end soovitud valdkonnas. Väga paljud naiskodukaitsjad on kinnitatud sõjaaja ametikohtadele ning tegutsevad aktiivselt erinevates üksustes.

Naiskodukaitses on praegu üle 2300 liikme, kelle hulgas on reservväelasi, tegevväelasi, ajateenistuse läbinuid ning sõjakooli lõpetanuid.

Vaata lisa www.naiskodukaitse.ee

5 | 2016

57

www.naiskodukaitse.ee Liitu

Naisk

odukaitsega

www.facebook.com/naiskodukaitse/

Võidupüha paraadi ajal toimetab võidutule presidendi kätte tavaliselt kohaliku maleva pealik. Tema ülesannet hõlbustab märkimisväärselt kaitseliitlaste leiutatud lisatarvik – tõrvikuhoidja.

Tekst: MEHIS BORN

Võidutule toomiseks on välja töötatud ekstra kombestik, mille käigus sõidutatakse tuletoojast tõrvikukandja maasturiga vabariigi presidendi palge ette ning järgneb pidulike lausumiste ja liikumistega ilmestatud tule üleandmise rituaal.

Kogu protsess kestab parajalt kaua ja, nagu kroonus ikka, kulub suur osa ajast ootamisele.

2012. aasta võidupüha paraadiks valmistumise ja harjutamise käigus avastasid asjaosalised, et eelkirjeldatud rituaali jooksul muutub äraütlemata ebamugavaks mitmeid kilosid kaaluva tõrviku hoidmine – alguses pikka aega seisval ja seejärel sõitval maasturil. Et teha oma elu veidike lihtsamaks, otsustati luua lisatarvik, mis fikseeriks tungla sõiduki külge.

Selleks kutsuti maleva garaaži elupõline kaitseliitlane, Pärnu paraadi tuleauto rooli kavandatud Ervin Hansalu ning paluti tal etteantud eskiisi järgi valmistada vajalik abivahend.

Saadud ülesande täitmine ei olnud kogenud meistrimehele mingiks probleemiks ja kodukuurist leitud

TR ADITSIOON

ARDI HALLISMAA, MEHIS BORN

Kaitseliitlikust leidlikkusest traditsiooniks torujupist valmis täpselt see, mis vaja.

Uudne tarvik kruviti GD-maasturi esiklaasi hoidva raami külge ja esimene paraadiproov võis alata. „See oli meil mõeldud ühekordseks kasutamiseks, aga järgmisel aastal tahtsid ka Läänemaa mehed seda tarvitada ja nii see ringlusesse läkski,“ meenutab Hansalu, kuidas tõrvikuhoidja ringi rändama hakkas.

Käepärastest vahenditest valminud rakendus õigustas ennast igati, nii et Võrus toimuval paraadil saab tähistada juba tarviku pisikest kasutusjuubelit. Võime loota, et kui presidendile tuleviimise tseremoonia jääb samaks ka järgmistel aastatel, leiab teenekas jupstükk kunagi koha Kaitseliidu muuseumis.

Tõrvikuhoidja idee on leidnud raja ka kõrgemale tasandile ja nüüdseks on olemine lihtsamaks tehtud ka tulejagamise peategelasel ehk vabariigi presidendil. Juba paar head aastat on riigijuhi käsutuses samuti tõrvikut toestav statiiv ning võib arvata, et kõnealune uuendus on talle pakkunud puhast rõõmu ja kergendust.

5 | 2016

59

viivad kodumaakonda noored

AHTO KRUUSAMÄ E

TULETOOJAD

VÕIDUTULE

60

5 | 2016

Noored tuletoojad teavad universumi saladusi ja mõistavad plaanida pere-eelarvet, tunnevad seeni ja esmaabivõtteid. Asi see võidutuligi siis üle Eesti viia!

Tänavu viiakse ühes võidutulega maakondadesse väikesed tammepuud

Võidutuled saadeti maakondadesse esimest korda 80 aastat tagasi. Siis viisid mootorratastel kaitseliitlased Tallinnast maakondadesse laiali Konstantin Pätsi enda käega läidetud tõrvikud. Viimastel aastatel on võidutule kandmise au ikka kuulunud kaitseliitlastele: kord tõstetakse esile pealikke, kord peresid või aasta kaitseliitlase ja naiskodukaitsja nominente. Kaitseliitlastest tuletoojad siirduvad koos tõrvikutega kodumaakonda, kus annavad tule üle maakonna omavalitsusjuhtidele. Nii on maakaitsepäeva ürituste käigus igaühel võimalik võidutulest osa saada ja viia see koju jaanitule läitmiseks.

Noored on võidutule saatjaks olnud varemgi, kui tuletoojateks olid kaitseliitlased noorkotkastega ja naiskodukaitsjad kodutütardega. Kuid tänavu on tuli usaldatud täiesti noorte kätte: võidutule eest hoolitsevad noorkotkas ja kodutütar.

Nii noorte kotkaste kui ka kodutütarde helesinise vormisärgi käisel hakkavad silma ümmargused pildikestega märgid. Iga selline märk tähistab erioskust, mille valdamist on kaitseliidu noor liige pidanud kindlate kriteeriumite alusel tõestama.

Erikatsemärkide saamiseks vajalike oskuste omandamine on puha vabatahtlik, nagu seegi, millisel erialal soovib noor oma oskusi täiendada ja märki välja teenida. Mõnel noorel polegi märke, teisel, hirmus aktiivsel ja hakkajal, on kogu vormisärgi käis mummuline. Näiteks Viru maleva ehk Lääne-Virumaa tõrvikut kandval noormehel on ette näidata koguni 18 läbitud erikatset – ja pole üldse kindel, et kõik tema märgid särgile mahuvadki.

Valisime iga noore tulekandja käiselt ühe märgi, mille kandmiseks nõutavate kriteeriumite kaudu saame märgikandjatega lähemalt tuttavaks.

5 | 2016

TULETOOJAD

KK!

61

ALLA MEINSON

Alutaguse tuletoojad on Rait Kivi ja Stella Saul Noorkotkast luuraja peab suutma kimmimängus jätta meelde 24 esemest 20. Ta peab oskama lugeda kaarti ja kasutada kompassi, joonistada poolavatud maastikul oma ümbruse plaani 500 m raadiuses, märgistada teed noorkotkaste teemärkidega ja kasutada raadiojaama.

Loomulikult oskab luuraja maastikul varjatult liikuda ning andmeid koguda, analüüsida ja raadiojaama kasutades edastada.

Kodutütrest ajakirjanik on avaldanud vähemalt kolm artiklit rühma või ringkonna tegevusest, teeb kaastööd rühma- ja ringkonnapäevikule ning seda kõike laitmatus eesti keeles.

Harju tuletoojad on Siim Aksel Ambel ja Helina Piibeleht

KAIMO TAMME

TULETOOJAD

Noorkotkast zooloog tunneb Eesti looduses elutsevaid loomi ja oskab lühidalt kirjeldada nende eluviise, samuti hoolitseb ta kodus isikliku lemmiklooma või -linnu eest.

Kodutütrest loomatark oskab hoolitseda lemmiklooma eest ning mõistab noorematele jagada oma teadmisi Eestis elavatest loomadest ja nende elupaikadest.

62

5 | 2016

Noorkotkast mootorrattur tunneb liiklusseadust, oskab hästi juhtida mopeedi või mootorratast tänavatel, teedel ja krossirajal, oskab kasutada teedeatlast, mõistab oma kaherattalist parandada ja tunneb kümmet levinumat mootorrattamarki.

Kodutütrest laulja on aga osalenud mõnel laulukonkursil solistina, laulab kooris, teab palju laulusõnu ning õpetab neid ka teistele.

TULETOOJAD

PIRET VEEVO MERLE RÜ Ü TEL

Hiiumaale viivad võidutule Mart Pärtel ja Merje Reismaa

Järva tuletoojad on Frank Gennert Osula ja Rebekka-Maria Remmelgas Noorkotkast laulja oskab laulda noodist või peast, on valmis avalikult esinema 10 rahvusliku viisiga ning oskab nimetada Eesti tuntumaid lauljaid.

Kodutütrest muusiku märgi kandja on vähemalt kolmel korral esinenud kodutütarde üritusel või esindanud organisatsiooni väljaspool toimunud üritusel, mängides mõnel muusikariistal. Ta tunneb nooti ja muusikateooriat, teab nii eesti muusikuid kui ka olulisemaid sündmusi Eesti muusikaajaloost.

5 | 2016

63

MERIKE ANNUK

TULETOOJAD

Jõgeva tõrvikut kannavad Kristjan Pint ja Kati Kaas Noorkotkast enesekaitsja märgi omanik on vähemalt ühe aasta osalenud idamaise võitluskunsti treeningutel ja jätkab treeningut, seega tunneb ta enesekaitsevõtteid, oskab neid praktiliselt kasutada ja demonstreerida.

Kodutütrest sportlane käib regulaarselt trennis ja võistlustel ning on vähemalt kolmel korral esindanud oma rühma ringkonnas ja üleriigilistel võistlustel.

Märgi kandmiseks tuleb tal korraldada sportlikku tegevust ka noorematele.

Läänemaale viivad tule Martten Tiitsmaa ja Liivia Lints

HEINO REBANE

Noorkotkast meremees mõistab minna õigelt kursilt kompassikursile ja tagasi ning kasutab vabalt sõnu nagu „peilungid“, triiv“ ja „käsilogi“. Oma paadi asukoha kindlakstegemiseks peab meremees tundma mitte ainult kuut tähekogu, vaid üldiselt universumi ehitust ning võib teiega tundide viisi vestelda päikese- ja kuuvarjutuse tekkepõhjustest ning meteoriitide, komeetide ja planeetide erinevustest.

Kodutütrest keskkonnasõber oskab sorteerida prügi ja õpetab seda ka teistele; on osalenud keskkonnateemalistel talgutel või mõnes keskkonnaprogrammis ning propageerib rohelist mõtteviisi.

64

5 | 2016

Põlva tuletoojad on Raul Kübard ja Elis Õunapuu Noorkotkast ujuja suudab poolteise meetri sügavuselt pinnale tuua kahekilose eseme, mõistab kasutada kolme eri ujumisstiili ja tunneb uppuja päästmise esmaabivõtteid.

Kunstniku tuleprooviks on tütarlapse osalus rühmapäeviku kujundamises, kunstiteemaline töötuba või ruumi kaunistamine mõne ürituse tarbeks. Ta joonistab, maalib või modelleerib meelsasti ning on kursis sisekujunduse algtõdedega.

KRISTJAN PRII

TOOMAS NIGOLA

Puusepa märgi saamiseks tuleb noormehel ette näidata kolm isevalmistatud mööblieset, ta peab olema osalenud hoone sõrestiku rajamisel ning hakkama saama põranda parandamise, lakkimise ja peitsimisega. Asja juurde kuulub ka puusepa- ja tisleritöö materjalide ja tööriistade tundmine.

Nobenäpp on kodutütar, kes oskab hästi näputööd või meisterdamist. Märgi väljateenimiseks tuleb tal osaleda käsitöönäitusel ning oma teadmisi ja oskusi noorematele edasi anda.

TULETOOJAD

Pärnumaa tõrvikut kannavad Kevin Kalda ja Merilyn Pähkel

5 | 2016

65

TULETOOJAD

RAUNO VAHTRE

Raplat esindavad Sten Leinasaar ja Stephanie-Beatrice Aus Noorkotkast kokk peab oskama valmistada oma salgale supi ja prae ning tee või kisselli. Lisaks tunneb ta oma malevas kasutatavaid välikeedukoldeid ja -katlaid; tunneb köögivarustust ja oskab seda korras hoida, teab välitoitlustamise hügieeninõudeid ja toiduainete, sealhulgas konservide riknemise tunnuseid ning oskab koostada menüüd.

Kodutütrest aktivist ehk organisaator peab korraldama aasta jooksul vähemalt kaks laagrit või üritust, ta abistab regulaarselt rühmavanemat, osaleb aktiivselt üritustel ning on korraldanud vähemalt ühe töötoa või matkapunkti.

Saaremaale viivad võidutule Jaen Ots ja Emilia Rozenkron

EVELIN KASK, SAAREFOTO OÜ

Noorkotkast laagrikorraldaja oskab laagripaiga valikul arvestada tule-, vee- ja tormiohuga, oskab laagri üles seada ning teab, mis tuleb matkale kaasa võtta. Ta on kursis salga ja rühma varustusevajadusega ööpäevaseks laagriks ning selle tõestuseks on ta märgi saamiseks korraldanud ööbimisega matka juhendaja juuresolekul.

Fotograaf on kodutütar, kes jäädvustab fotodele kodutütarde üritusi. Ta oskab pilte säilitada, katalogiseerida ning digitaalselt töödelda, selle tõestuseks on ta ette näidanud väikese näituse või slaidiprogrammi.

Fotograaf tunneb ka oma aparaadi tööpõhimõtteid.

66

5 | 2016

MERLE KARU

Sakalat ja Viljandi maakonda esindavad Andres Eek ja Karolina Pugal

TULETOOJAD

Mükoloog on noorkotkas, kes tunneb Eesti looduses kasvavaid seeni ja oskab eristada söödavaid mürgistest.

Tantsija on kodutütar, kes teab tantsumänge ja oskab neid ka teistele õpetada, muidugi võtab ta osa tantsurühma tegemistest ja tänu oma oskusele esindab kodutütreid ka väljaspool organisatsiooni.

PÄ IVI PÄ Ä SU KREUTZWALD

Tallinna jõuavad koos tõrvikuga Jan Markus Lindmäe ja Liisi Tooming Noorkotkast sidemees oskab üles seada välitelefoniaparaati ja saada ühendust 100 m kaugusel asuva punktiga. Tal on ülevaade raadioside ajaloost ja arengust, ta oskab heli, valgusti või lipukeste abil morsetähestikku signaliseerida ja teadet vastu võtta tempoga 24 tähte minutis, ta teab, kuidas kasutada kaasaskantavat raadiojaama, ta suudab raadiojaama paigaldada ja häälestada ning teateid edastada ja vastu võtta vastavalt raadiosides kehtivatele nõuetele. Ta oskab anda noorkotkaste vilesignaale ja käemärguandeid ning teab erinevate raadiodetailide ülesannet.

Kodutütar, kes kannab päästja märki, oskab ohutult ümber käia lahtise tulega ja teab, kuidas käituda veekogude ääres.

Ta on läbinud esmaabikoolituse või päästealase kursuse. Kodutütrest päästja annab oma teadmisi ka noortele edasi.

5 | 2016

67

EHA JAKOBSON

Tartusse jõuab tuli koos Taavi Traksi ja Anette Rulliga Noorkotkas, kes soovib laskuri erikatse märki, peab lisaks relva lahtivõtmise ja kokkupaneku oskusele tundma ka Eesti laskurite saavutusi läbi aegade, tabama väikesekaliibrilisest vintpüssist 50 m distantsilt vähemalt 85 silma 100st ja, mis kõige olulisem, tundma õhk- ja tulirelvade ohutu kasutamise ja hoidmise reegleid.

Kodutütrest matkaja oskab oma matkakotti kokku panna, mõistab orienteeruda, tunneb kaarti ning saab vaevata hakkama lõkke tegemisega. Märgi saamiseks on ta osalenud matkamängudel nii oma ringkonnas kui väljaspool seda ja oma teadmisi noorematele edasi andnud.

Valga tuletoojad on Paul Poderat ja Marge Tamm

REIN SÄ INAS

TULETOOJAD

Noorkotkast meedik oskab õnnetuse korral tegutseda, alustades otsest ohust päästmisega ning lõpetades appikutsega numbril 112 ja jätkuva esmaabiga. Ta tunneb esmaabi põhimõtteid vigastuse liikide ja põhjuste järgi, lapse elustamise eripära ning meditsiinipauna sisu. Meediku märgi omanik oskab seletada suitsetamise, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise kahjulikkust.

Kodutütrest esmaabi andja oskab tegutseda õnnetuse korral, teab elustamise ABCd, oskab helistada kiirabisse, tunneb meditsiinipauna sisu ning on noorematele läbi viinud õppuse meditsiinist ja tervislikest eluviisidest.

68

5 | 2016

VELLI EHASALU

TULETOOJAD

Viru malevat ehk LääneVirumaad esindavad Martin Põdra ja Anna-Liisa Kaasik Noorkotkast seadusetundja tunneb Eesti Vabariigi põhiseadust, riigi ja kohalike omavalitsuste tegutsemise põhimõtteid, ülesehitust ning kehtivat valimisseadust ja muidugi ka Kaitseliidu seadust ja kodukorda ning Noorte Kotkaste põhikirja.

Kodutütar, kes on valinud perenaise märgi, oskab valmistada toitu nii sise- kui ka välitingimustes, tunneb lauakombeid ja köögitehnikat. Ta oskab planeerida pere ühe päeva toidueelarvet ning tunneb tervisliku toitumise põhimõtteid.

Võrumaa tõrvikukandjad on Artur Vodi ja Liis Kikas

AIVAR KROONMÄ E

Noorkotkast kalamees tunneb lisaks kalapüügivahenditele ja kalapüügieeskirjadele ka Eesti vetes elavaid kalaliike ja nende eluviise. Veel oskab ta kasutada paati ja muidugi ka ujuda, päästerõngast visata, uppujat päästa ja vajadusel rakendada elustamisvõtteid.

Esineja märgiga kodutütar paistab rühmas silma loominguliste ülesannete organisaatorina ja saab päris iseseisvalt hakkama kõne koostamisega.

5 | 2016

69

Kodutütarde võistlusmatka võitsid Rapla neiud Tekst: KAITSE KODU!

MILITAARSPORT

Kodutütarde võistlusmatk Ernake leidis tänavu aset 27.–28. maini Järvamaal Türi vallas Rassi külas. Mõõtu võtsid neljaliikmelised võistkonnad 15 ringkonnast ning külalised Lätist ja Leedust.

Sitked ja entusiastlikud neiud pidid läbima linnulennult 30 kilomeetri pikkuse raja üle kraavide ja läbi metsade. Teele jäid mitmed kontrollpunktid, kus ootasid ees jõudu, osavust ja nutikust vajavad ülesanded. Oli vaja näidata oma teadmisi Euroopa Liidu kohta, tunda esmaabivõtteid, teada taimi, loomi, linde, sõita paadiga, näidata oskusi pikkuste hindamises ja sõlmede tegemises ning sellele kõigele lisandusid veel üllatusülesanded. Uuendusena oli võistlusele sisse viidud üldaja fikseerimine, eksimused kontrollpunktides lisasid karistusminuteid.

Ernakese matkal on väga oluline oskus tegutseda meeskonnana. Pika võistlusraja tegi raskemaks see, et kogu trassil oli ka vastutegevus. Seetõttu pidid võistlejad liikuma varjatult ja vaikselt, et mitte vastutegevusele vahele jääda.

Kodutütarde peavanema Angelika Narise sõnul annab sellisel suurel võistlusel osalemine neidudele kogemuse, mida nad oma koduringkonnas ei pruugi võib-olla saada. „Julge pealehakkamine ja rõõmus meel on see, mis rajal kindlasti palju kaasa aitab,“ leidis Kodutütarde peavanem.

Juba 14. korda toimunud võistluse võitsid Rapla ringkonna tüdrukud.

Ernakese peakorraldaja oli tänavu Kodutütarde Sakala ringkond.

Oma tuge ja abi pakkusid ka Kaitseliidu peastaap, Kaitseliidu Sakala malev, Naiskodukaitse Sakala ringkond ning Noorte Kotkaste Sakala malev. Korraldustiimi eesotsas oli noorteinstruktor Tiina Ott. Rajameister ja võistluse hing oli Noorte Kotkaste instruktor Henri Paavo. Peakohtunik oli Sakala maleva veebel Lauri Nälk.

70

5 | 2016

5 | 2016

71

6 X KRISTJAN PRII

MILITAARSPORT

Tehnika võidupühal

AHTO KRUUSAMÄE

SÕJAR AUD

Kaitseliidu ja kaitseväe lahingutehnika näitusel Tamula rannahoone esisel platsil kella 12–15 on väljas paraadil olnud Kaitseliidu tehnika, kuid mitte ainult.

Lisaks on kaitseväe tehnikast näha 155 mm ja 122 mm haubitsad, 23 mm õhutõrjekahur, 120 mm miinipilduja, kaks veidi erinevat soomustransportööri Pasi mudelit, soomusauto Mamba Alvis 4, jalaväetransportöör BV 206 A MT, tankitõrjeraketisüsteemid Milan

72

5 | 2016

Kui paraad läheb liikvele, hakkavad mootoreid müristama ka masinad: iga masin liigub oma üksuse selja taha. Kui paraad liigub mööda Vabaduse tänavat bussijaama suunas, võib ära tunda Kaitseliidu tehnikat ja relvi; sel aastal saab lisaks neile näha ka USA armee soomukeid Stryker.

Tekst: KAITSE KODU!

ja Javelin, õhutõrjeraketikompleks Mistral, kaks helikopterit Robinson 44, An 2 ja kaks õppelennukit L 39.

Paraadil osalevad aga ainult Kaitseliidu masinad, USA armee tehnika ning meie partnerid õhus: politsei-ja piirivalveameti lennuk ja kopter, õhuväe kopter Robinson ning NATO partnerite õhuturbemissiooni hävitajad. Millised masinad ja relvad mööda vihisevad, saad selgeks õppida juba ajakirja külgedelt.

ARDI HALLISMAA

SÕJAR AUD

AIVAR KROONMÄE

ARDI HALLISMAA

90 mm vintraudne tagasilöögita tankitõrjekahur Pvpj 1110 on pärit Rootsist ja võeti kasutusele 1960. aastate alguses. Tavaliselt kasutatakse kahurit järelveetavana või veokitele paigaldatult. Kahuril on optiline sihik ja varuvariandina ka mehaaniline sihik.

Lisaks on kahuril 7,62 mm märkimispüss. Talvetingimustes saab kahuri paigutada ka kelgule, mida veavad kaks suusatajat. Maksimaalne laskekaugus on kuni 1 km.

Mürsu algkiirus on 650–700 m/s, mürsu kaal 10–11,2 kg.

Maksimaalne laskekiirus on 6–8 lasku minutis, meeskond 3–4 inimest.

Mercedes-Benzi G-klassi maasturi militaarversioon MB GD 250 Wolf võeti kasutusele 1980. aastate lõpul.

Eesti kaitsejõududesse tulid need maasturid möödunud kümnendil.

Autos on neli kohta, selle tühimass on 2700 kg, kandevõime 515 kg ja tippkiirus 132 km/h. Sama masin tagab meditsiiniautona paraadil osalejate tervislikku julgeolekut.

5 | 2016

73

AK 4 on Rootsis valmistatud Heckler & Kochi automaatrelva G3 variant. Relva on lihtne käsitseda ning laskmise ajal on see stabiilne ja täpne. AK 4 kuul on tugeva läbistusvõimega ka pikematel distantsidel ega kaldu kõrvale peenikeste okste ja lehtedega kokku puutudes. Relva eripäraks on vinnastushoova asukoht relvaraua peal asuva vinnastushoovakoja vasakul küljel. AK 4 kaliiber on 7,62 mm, kaal tühja salvega 4,4 kg, kuuli algkiirus 790 m/s, tehniline laskekiirus 600 lasku minutis ja sihikuline laskekaugus 500 m.

74

5 | 2016

ARDI HALLISMAA

REIN SÄ INAS

SÕJAR AUD

ARDI HALLISMAA

MB Unimog 416 on neljarattaveoga maastikuauto, mida hakati Saksamaal tootma 1963. aasta alguses. Maastikuauto võimus on sõltuvalt mudelist 80 hj (60 kW) – 110 hj (82 kW) ja tippkiirus 85 km/h. Hea maastikuläbivus teeb sellest maasturist hinnatud transpordivahendi nii varustusele kui ka isikkooseisule. Eestis kasutab MB Unimogi 416 põhiliselt Kaitseliit, kuid liikvel on ka sama tüüpi teetöömasinaid.

81 mm miinipilduja on laialt levinud manööverüksuse lähituletoetusrelv, mille meeskonda kuulub viis inimest. Relva kaal on 45 kg, pikkus 1550 mm, laskekiirus 15–20 lasku minutis, minimaalne laskekaugus 200 m ja maksimaalne kuni 5 km.

KAITSEVÄGI

MG 3 on Saksamaa Liitvabariigis Teise maailmasõja aegse kuulipilduja MG 42 Bundeswehri edasiarendusena valmistatud kuulipilduja, mis on mõeldud kasutamiseks nii maa-, õhu- kui ka mereväes. Tulenevalt ehituse eripärast on see 7,62 mm relv kergekuulipildujatega võrreldes tunduvalt kohmakam ja raskem, kuid seejuures tunduvalt suurema tulejõuga. Relva kaliiber on 7,62 mm, kaal 11,5 kg, kuuli algkiirus 820 m/s, tehniline laskekiirus 1110 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 1200 m ja efektiivne laskekaugus 600 m.

SÕJAR AUD

LIINA LAURIKAINEN

Stryker on kuni 20 tonni soomukit kaheksal rattal. USA armee masina aluseks on Kanada LAV III, mis on ligi 7 meetrit pikk, natuke vähem kui 3 m lai ja enam kui viis ja pool meetrit kõrge. Sõjakas nimi pandi soomukile kahe Kongressi aumedaliga pärjatud sõduri, II maailmasõjas langenud Stuart S. Strykeri ja Vietnamis hukkunud Robert F. Strykeri auks. Masinat veab Caterpillari veoauto diiselmootor – nii on lihtsam saada varuosi ja ka hooldust pole vaja eraldi õppida. Soomuki kõrgust saab isegi sõidu ajal rehvirõhu abil reguleerida.

KSP 58 on Belgia firma Fabrique Nationale’i litsentsi alusel Rootsis valmistatud kuulipilduja FN MAGi variant, mis on Eesti kaitseväes ja Kaitseliidus kasutusel nii jao- kui ka rühmarelvana. Relva kaliiber on 7,62 mm, kaal 11,6 kg, kuuli algkiirus 850 m/s, tehniline laskekiirus 600–850 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 1200 m ja efektiivne laskekaugus 800 m.

5 | 2016

75

KAITSEVÄGI

SÕJAR AUD

KAITSEVÄGI

SIIRI KUUSMANN

Politsei- ja piirivalveameti kopter Augusta Westland 139 on keskmise tõstejõuga otsingu- ja päästekopter. Kopteri maksimaalne kaal on 6,8 tonni ja meeskonda kuulub tavaliselt neli inimest: kaks pilooti, vintsioperaator ja pinnaltpäästja.

Lisaks meeskonnale saab kopter peale võtta kuni 12 reisijat.

L 39 Albatros on Tšehhoslovakkias 1960. aastatel NSV Liidu tellimusel loodud kaheistmeline reaktiivõppelennuk, kuhu mahub korraga kaks inimest: piloot ja lennuõpetaja. Lennuk on pisut enam kui 12 m pikk ja suudab liikuda kiirusega kuni 750 km/h.

F 16 Fighting Falcon on hävituslennuk tippkiirusega 2400 km/h ja tema loomisel seati eesmärgiks lennuvõime kõikides ilmastikuoludes. Õhkutõusmiseks vajab Falcon vähemalt poole kilomeetri pikkust lennurada.

KAITSEVÄGI

Eurofighter Typhooni tunneb ära ninaosas asuvate tiibade järgi. Tegu on Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia ühistööna valminud hävitajaga, mis suudab arendada kiirust kuni 2495 km/h. Lennuk on ligi 16 m pikk ja lendab Eesti kohal tänu meie liitlastele, kes kordamööda Eesti õhuruumi valvavad.

KAITSEVÄGI

Robinson on väike kopter Eesti õhuväe kasutuses. See mahutab 4 inimest, kes ei tohi kokku kaaluda enam kui 340 kg. Kopter ise kaalub tühjalt 658 kilo ja kihutab umbes 170 kilomeetrit tunnis.

76

5 | 2016

www.nooredkotkad.ee

Tule n o or t ej www.kodutĂźtred.ee

! s k i h u

Võidupüha paraadi skeem

TEHNIKA LIIGUB KOOS PARAADIGA BUSSIJAAMA SUUNAS

Joonistas Võrumaa maleva kaitseliitlane ANU JÕGEVA

78

5 | 2016

OTSEÜLEKANNE PARAADIST SUUREL EKRAANIL

TARTU MALEV

SAKALA MALEV

TARTU AKADEEMILINE MALEVKOND

VÕRUMAA MALEV

KÜBERKAITSEÜKSUSE LIPP

PÕLVA MALEV

ORKESTRID

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

NOORED KOTKAD

VALGAMAA MALEV

  

NAISKODUKAITSE

KODUTÜTRED

KUTSUTUD KÜLALISTE LOOŽ PRESIDENT KÕNEPULT

KL ÜLEM JA PRESIDENT

TULETOOJA

MEDITSIIN

PARIM PAIK MÖÖDAMARSSI OMA SILMAGA NÄHA ON VABADUSE TÄNAVA SERV UUE JA LEMBITU TÄNAVA RISTIST BUSSIJAAMANI

5 | 2016

79

Võidupüha paraad Võrus 2016

VÕIDUPÜHA

Esmakordselt saab paraadil näha liitlaste tehnikat: USA toob näha Strykerid.

Kaitseliitu esindavad paraadil Võrumaa maleva jalaväekompaniii ja tankitõrjerühm, Tartu maleva jalaväekompanii (sealhulgas akadeemilise malevkonna rühm), Sakala malevast jalaväerühm ja miiniinipildujarühm, Põlva malevast jalaväerühm ja miinipildujarühm, Valgamaa algamaa malevast jalaväerühm ja tankitõrjerühm, samuti Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred igaüks kolme rühmaga ning Kaitseliidu kooli ja küberkaitseüksuse liputoimkonnad. Muusika eest hoolitsevad Kaitseliidu ühendorkester ning Pärnumaa maleva orkester. Kõik paraadiplatsil mängitavad marsid pärinevad Võrumaaga seotud heliloojate sulest.

Kaitseliidu sõpradest osalevad paraadil politsei- ja piirivalveameti rühm, Läti Zemessardze rühm ja Leedu KASPi rühm. Taani on kohal liputoimkonnaga ja USA liputoimkonda saadab koguni 7 soomukit: Strykeri rühm 4 soomusmasinaga, üks soomuk miinipildujaga, meditsiinisoomuk ja juhtimissoomuk. Muidugi ei tahtnud paraadimelust kõrvale jääda ka kaitseväe orkester. Üldse marsib paraadil ligikaudu 700 inimest.

Paraadi korraldamisse annab oma panuse USA maaväe reservohvitseride kursuse kultuuriprogrammi grupp (U.S. Army Reserve Officer Cultural Understanding and Language Proficiency Program).

Paraadi ajakava Kell 10

Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm rivistab paraadi üles

Kell 10.30

Saabub paraadi juhataja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, et paraadiüksused üle vaadata ning neid tervitada. Orkestrid tervitavad kindral Kiilit Eero Liives „Kotkamarsiga“

Kell 10.56

Saabub kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras; brigaadikindral Kiili teeb talle ettekande paraadi üksuste valmisolekust

Kell 11.00

Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese saabumisega algab võidupüha paraad. Üks minut enne presidendi saabumist kõlab orkestrite esituses Arvi Miido „Pidulik signaal“

Kell 11.03

President Ilves alustab koos brigaadikindral Kiiliga ringkäiku, et vaadata üle ülesrivistatud paraadiüksused ning tervitada neid. Orkestrid mängivad Eero Liives „Pidulikku (presidendi) marssi“

Kell 11.15

President Ilves peab võidupüha kõne

Kell 11.25

Saabub võidutuli ja süüdatakse tuletoojate tõrvikud. Orkestritelt kõlab Uno Naissoo „Tuletoojad“

Kell 11.40

Algab paraadmarss, paraadist lendavad üle NATO hävitajad. Paraad liigub mööda Vabaduse tänavat bussijaama suunas. Kaitseliidu ühendorkester lahkub Rein Ploomi „Kodumaa kaitsjate“ ning kaitseväe orkester „Võidu teel“ saatel

Võidupüha ürituste ajakava 22. juuni Kell 17

Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslik kontsert „Laulud sõdurile 2016“ Võru Spordihallis

Kell 20.15

Paraadi peaproov Vabaduse tänaval

Kell 19.30

Rahvapidu Tamula rannas. Rahvapeo raames süütavad noorkotkad kell 22 ilma tikkude või tulemasina abita muinastule

23. juuni

80

Kell 9

Pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile Võru linnakalmistul. Eelmisel päeval Toris süüdatud mälestustuli ja Tamula rannas süüdatud muinastuli ühendatakse siin võidutuleks ning tuletoojatele antakse üle Võidutule medalid

Kell 10

Võidupüha oikumeeniline jumalateenistus EELK Võru Katariina kirikus

Kell 11

Paraad Vabaduse tänaval

Kell 12

Võidutule saatmine valdadesse Tamula rannahoone ees

Kell 12–15

Kaitseliidu ja kaitseväe lahingutehnika näitus Tamula rannahoone ees 5 | 2016

LIIKLUSSKEEM Lõunaliiklus OÜ Turu 63, Tartu Tel: 524 8400 E-mail: lounaliiklus@gmail.com

VÕIDUPÜHA

Algus: 23. juunil kell 8.00 Lõpp: 23. juunil kell 17.00

ALUSKAART. MAA-AMET, 2016

5 | 2016

81

ANDRES KÕIV Võru maavanem Võru maavanem Andres Kõiv lööb võimalusel aktiivse kaitseliitlasena kaasa ka Võrumaa maleva tegemistes

AUTORID TOOMAS PIIRMANN vabatahtlik reporter Võrumaa mees Toomas on aktiivne kaitseliitlane ja usin kirjutaja. 2014. aastal pälvis üks tema lugu ka lugejalemmiku austava tiitli

AUTORID

REIN SÄINAS vabatahtlik reporter Rein on Valgamaalase reporter ning Valgamaa maleva teavituspealik, kes oli kuni 1997. aastani noorkotkas ja pärast seda liitus Kaitseliiduga

AIVAR KROONMÄE vabatahtlik reporter Aivari terav silm ja kindel käsi on teinud temast nii hinnatud lasketreeneri kui ka tunnustatud fotograafi

HELEN ALLAS Naiskodukaitse esinaise asetäitja Helen tegutseb praegu Naiskodukaitse esinaise asetäitja ülesannetes. Lisaks on ta avalike suhete erialagrupi liige ja „Anname au!“ kampaania koordinaator Naiskodukaitses

MEHIS BORN major Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Born on ühtviisi huvitatud nii joonistamisest, pildistamisest kui üleelamiskunstist

82

5 | 2016

JAANIKA OJAKÕIV nooremleitnant Vabatahtlikuna kuulub Jaanika Kaitseliidu Tartu maleva ridadesse, igapäevaselt on aga teenistuses teabeohvitserina 2. jalaväebrigaadis

URMAS VAHTER major Major Urmas Vahteri sõjamehetee sai alguse 1991. aastal, Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik on ta alates 2012. aastast

AUTORID

KRISTEL REBANE vabatahtlik reporter Kristel on Võrumaa naiskodukaitsja ja esmaabiinstruktor, kelle töö haiglaõena on viinud Raplamaale

KARME HAIM vabatahtlik reporter Üheksa aastat reisikonsultanditööd, kaks last ja flamenkotantsuhobi ei ole talle takistuseks, et saavutada kolmas koht Naiskodukaitse kõige raskemal võistlusmatkal

VALDUR RAUDVASSAR ajalootundja, vabatahtlik kirjutaja Koolipoisist saati on ta püüelnud vaba Eesti poole, ta on ka üks Kaitseliidu taastajatest. Nõukogude võim mõistis Valduri 1962. aastal süüdi võimuvastase tegevuse eest

KRISTJAN PRII Kaitse Kodu! foto- ja videotoimetaja

KARRI KAAS Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

5 | 2016

83

KUIDAS KASUTADA LINTI?

KA

IT

K AITS

SE

LI

IT

ELIIT