8 minute read

ÕLALTLASTAVAD ÕHUTÕRJERAKETID - ÜKS OLULISEMAID VÕIMENÕUDEID MAAKAITSES

„Tulevad,“ ütles Mait ja tugevdas haaret ümber Gromi käepideme. „Sina vasak, mina parem,“ vastas Karl ja libistas sõrme oma Gromi päästikule. „Vasak lukus,“ kostis Mait. „Parem lukus, kolm, kaks, üks, tuld!“ ütles Karl ja mõlemad vajutasid korraga oma relvade päästikule. Samal ajal, kui mehed ennast maapinna ligi surusid, liikusid kaks raketti tulejuttide ja valgete suitsusabadega kiirelt horisondil ennast nende suunas keeranud kopterite suunas.

Hetkel, kui mõlemad kopterid tabamuse said, jõudsid vastase kolonnile varitsuse teinud jao liikmed oma okstega varjatud ATVde ja maasturite juurde, kinnitasid kiiresti relvad ja varustuse ning liikusid kaht metsasihti pidi alast eemale.

Mait ja Karl veendusid hetke, et mõlemad kopterid langesid loperdades maapinna poole ega kujutanud varitsusest eemalduvale jaole ohtu. Langevate kopterite ja meeste positsiooni vahel orus oli peatunud vastase kolonn, milles suitses kaks soomukit. Teistest masinatest jalastus vastane ennast jooksuga ringkaitsesse, kuid neil polnud enam kedagi sihikule võtta. Nad ei teadnud, et neid äsja varitsenud jagu mõtles juba järgmisele varitsusele mõne kilomeetri kaugusel nende liikumissuunal.

„Liigume,“ ütles Karl. Mehed vaatasid oma positsiooni üle, et midagi maha ei jääks, võtsid oma relvad ja varustuse ning liikusid künka tagaküljelt alla oma ATV juurde. Eemaldanud masinalt oksad, kinnitasid nad torud rihmadega raamile, istusid peale ja liikusid metsarada mööda kohtumispaiga poole. Selle ülesandega oli ühel pool, peagi tuleb valmistuda järgmiseks.

Kahjude saldo inimeludes: vastane eeldatavasti vähemalt 24 meest, meie 0. Kulud rahas: vastane ca 23, meie 0,3 miljonit eurot ehk meie 1 euro eest kulutasime vastase 77 eurot.1

ÕLALTLASTAVAD ÕHUTÕRJERAKETID - ÜKS OLULISEMAID VÕIMENÕUDEID MAAKAITSES

Olukorras, kus vastasel on õhutoetus kas kopteritena või droonidena, on varitsust tegeval jaol raske ennast lahti rebida ja puhta nahaga pääseda. Seetõttu tuleb paratamatult lisada maapealsetele varitsustele ka õhuvaritsuse kiht.

Tekst: major RENE TOOMSE, PhD, Kaitseliidu peastaap

Kui positsioonil saab veel peita ennast termokaamerate vaatluse eest puuvõrade ja ka kehast eemale hoidva telkmantli vahekihi alla, siis liikudes paljastub võitlejate soojusjälg halastamatult. Maastikku kasutades saab eemalduv jagu ennast hoida varitsetud vastase kolonni pardarelvade eest, kuid õhust on nad siiski näha. Piisab vaid kopteril nende jälg üles võtta ja automaatkahurite või rakettide karistus on kiire tulema. Seega tuleb jätkusuutlikkuseks ja ellujäämiseks paratamatult lisada maapealsetele varitsustele ka õhuvaritsuse kiht.

Maakaitseüksustele, tegelikult mitte ühelegi meie väeüksustest, ei ole praegu ette nähtud kergeid kantavaid ülilühimaa (VSHORAD – very short air defence) õhutõrjerakette (MANPADS – man portable air defence system). Nende järele on aga tõsine vajadus, kui me soovime maakaitsega saavutada tõhusust, mida neilt oodatakse – vastase järjepidev füüsiline ja moraalne kulutamine.

Kõrgeimal tasandil käib küll arutelu keskmaa õhutõrjevõime loomiseks3 , mis on igati vajalik, kuid need vahendid ei saaks toetada maakaitse väikeüksusi. Nende ülesanne on teine. Kahetsusväärsel kombel ei ole ülilühimaa õhutõrjevõime hankimine sisuliselt üldse olnud kaitsevaldkonna aruteludes, kuid just see võib osutuda üheks olulisemaks heidutuseks vastase õhuründevahenditele. Mitmed näited ajaloost räägivad selle poolt.

AJALUGU TOETAB

Kümneaastane Nõukogude-Afganistani sõda (1979–1989) hakkas läbi saama pärast seda, kui ameeriklased otsustasid 1986. aastal saata vastupanuvõitlejatele tuhandeid õhutõrjerakette Stinger. Selle üle võib vaielda, kas see kiirendas sõja lõppu või oli venelastel väljatõmbamise otsus tehtud juba varem. Igal juhul vähendas see Nõukogude kopterite ja lennukite senist karistamatuse tunnet ja tõhusust ning kärpis ka õhulaevastikku väidetavalt ligi 270 õhuvahendi võrra4 .

Kuigi üldiselt peetakse MANPADSi vähetõhusaks kiirete lennukite vastu, suutsid tšetšeenid väidetavalt lasta 2000. aastal alla kaks madalalt lendavat SU-24MRi ja ühe SU-25. Tõenäoliselt tehti seda Afganistanist toodud Stingeritega5. Esimese sõja ajal tõid nad alla vähemalt neli helikopterit, kasutades Nõukogude päritolu süsteeme SA-7/14 ja Igla. Muuhulgas kasutasid tšetšeenid osavalt ka TT-granaadiheitjaid kopterite allalaskmiseks lähidistantsil6 .

Gruusia sõjas 2008. aastal said grusiinid õlaltlastavate rakettidega väidetavalt pihta vähemalt kolmele Su-25le. Lühikese sõja lõpuks olid praktiliselt kõik teised õhutõrjesüsteemid, nagu suured radarid, mobiilsed keskmaarelvad ja isegi õhutõrjekahurid, saanud tõsiselt kannatada või langenud vastase kätte7. Gruusia oli 2007. aastal ostnud ka 30 Poola päritolu süsteemi Grom ja 100 raketti8 .

Ukraina separatistid said üsna konflikti alguses oma õhutõrjerelvadele täiendust, milles oli suur osakaal MANPAD- relvasüsteemidel Igla ja Strela. Juba 2014. aasta esimesel poolel kandis Ukraina õhuvägi olulisi kaotusi ja oli sunnitud loobuma madalatest luure- ja ründelendudest, samuti tegevustest kopteritega9 .

Tänavu 24. veebruaril alanud Venemaa sõda Ukraina vastu pakkus juba päris alguses tõestust kantavate õhutõrjerakettide kasulikkusest. Üllatusliku ja ülbe kopteridessandi jooksul sõja esimesel päeval Hostomeli lennuväljale Kiievi lähistel lasti ülilühimaa õhutõrjerakettidega alla 6–7 kopterit, sh kaks Ka-52 Alligatorit10. Artikli valmimise ajaks olid teised riigid neid vahendeid ukrainlastele juurde tarninud juba sadu11 .

NAABRID PEAVAD OLULISEKS

Leedu relvavennad on otsustanud, et nendele on õlaltlastavad õhutõrjeraketid olulised. 2014. aastal sõlmiti 34 miljoni eurone leping Poolaga seal toodetavate raketisüsteemide Grom ostmiseks, mis tänaseks on täies mahus ka tarnitud. Lisaks olid neil juba alates 2006. aastast relvastuses sama kategooria süsteemid Stinger. Leedu relvajõud on hinnanud lühimaa MANPAD-süsteemide lisahanke üheks kõrgemaks prioriteediks, sest neid saavad kasutada ettepaigutatud või eraldi võitlevad väikeüksused12. Kuigi viimase tehingu detaile pole avalikuks tehtud, on spekuleeritud, et 2014. aastal sai Leedu partii 12 seadeldise ja 60 raketiga hinnanguliselt 4,8 miljoni euro eest, mis teeks sel juhul ühe lasu hinnaks 80 000 eurot13 .

Läti relvajõud ostsid raskematele õhutõrjerelvadele täienduseks 2018. aastal õlaltlastavad Stingeri raketisüsteemid. „Olen väga uhke ja rahul Stingeri õhutõrjesüsteemide hankega, kuna need raketid tõstavad oluliselt meie sõjalist võimsust. Enamgi veel, õhutõrje on praegu meie üks peamisi prioriteete. /–/. Iga üksus, kaasa arvatud rahvuskaart [Zemessardze], saab oluliselt kasu tänu sellele hankele,“ ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis pressiteates.14

Põhjanaabrid soomlased sõlmisid 2014. aastal 90 miljoni eurose lepingu Stingeri raketisüsteemide ostuks Ühendriikidest, et vahetada välja varem kasutusel olnud Vene päritolu relvasüsteemid.15

Eesti relvajõududes esindab praegu lühimaa õhutõrjet vaid üks õhutõrjepataljon 1. jalaväebrigaadi koosseisus, mille raketisüsteemid on mõeldud brigaadi manöövrite kaitseks ja oma tüübilt nõuavad kõik liigutamiseks transpordivahendeid16. Seega kõigil teistel üksustel puudub praegu igasugune kaitse õhuründevahendite vastu. Teadaolevalt ei ole Eestis praegu ühtegi MANPAD-süsteemi.

MANPADS on atraktiivne ja tõhus väikeüksuse ning partisani relv. Seda on lihtne peita, kerge kanda (kuni 20 kg) ja vastasel raske avastada, enne kui rakett on juba teele pandud. Kaug- ja keskmaa õhutõrjesüsteeme on raskem varjata ja kaitsta. Vastase õhuoperatsioonide eelduseks on see, et oma lende ohustavad teise poole õhutõrjevahendid tuleb hävitada esimeses järjekorras. Peale nende elimineerimist on ju õhk vaba.

Kogu maad kattev ülilühimaa õhutõrje maakaitsjate kätes piltlikult igas linnas, külas ja metsas oleks aga üsna tõsine ebameeldivus, eriti vastase maavägede lähiõhutoetusele (CAS – close air support), kopteritele ja ka transpordilendudele, kuid see töötab ka järjest arenevate droonide vastu. Tõhususe eeldus oleks muidugi relvasüsteemide arvestatav kogus ja hajutatus üle kogu maa.

Kantavad õhutõrjeraketisüsteemid tõstaksid oluliselt maakaitserühmade ja -jagude ellujäämisvõimet. Elus püsiv üksus saab aga vastast korduvalt uuesti rünnata, suurendades sellega tema kulusid nii eludes kui tehnikas mitu korda rohkem, kui suudaks ilma õhutõrjevõimeta üksus. Aeg oleks tõsiselt mõelda vastavate relvasüsteemide hangetele maakaitseüksuste tarbeks, nagu on teinud meie lähinaabrid.

VIITED:

1 Mi-28 hind on ca 10 miljonit eurot ja BTR-90 hind ca 1,5 miljonit eurot, õhutõrjeraketi Grom maksumus on eeldatavasti ca 80 000 eurot ja Spike SR TT-raketil eeldatavasti ca 70 000 eurot.

2 Andrei Šlabovitš (2014). Ukraina õppetunnid: tänapäevane õhutõrje ja vananenud õhuründevahendite taktika. Sõdur 5/2014, lk 55, https://issuu.com/sodur/docs/sodur0514_veeb.

3 ERR (30.11.2021). Täitevvõim ei innustu riigikogulaste soovist laenu toel õhutõrjet luua. https://www.err. ee/1608420485/taitevvoim-ei-innustu-riigikogulastesoovist-laenu-toel-ohutorjet-luua.

4 Christopher Woody (2018). A fighting war with the main enemy: How the CIA helped land a mortal blow to the Soviets in Afghanistan 32 years ago. Insider, https://www.businessinsider.com/32year-anniversary-of-first-stinger-missile-use-inafghanistan-2018-9.

5 John R. Bartak (2005), Mitigating the MANPADS Threat: International Agency, U.S., and Russian Efforts, Thesis. Naval Postgraduate School, lk 12, http:// webcache.googleusercontent.com/search?q=cache: WLG4mj7ComkJ:nisat.prio.org/misc/download.ashx% 3Ffile%3D65083+&cd=17&hl=et&ct=clnk&gl=ee.

6 Joss Meakins (2017). The Other Side of the COIN: The Russians in Chechnya. Small Wars Journal, https://smallwarsjournal.com/jrnl/art/the-other-sideof-the-coin-the-russians-in-chechnya

7 David Axe (2020). In 2008, Georgia’s Missile Crews Bloodied the Russian Air Force—Now They’re Getting Ready To Do It Again. Forbes, https:// www.forbes.com/sites/davidaxe/2020/09/14/ in-2008-georgias-missile-crews-bloodied-therussian-air-force-now-theyre-getting-ready-to-do-itagain/?sh=3038d4e2f779 ja Said Aminov (2008). Analysis: Georgia’s Air Defence in the August War. defenceWeb, https://www.defenceweb.co.za/ aerospace/aerospace-aerospace/analysis-georgiasair-defence-in-the-august-war/

8 Portable anti-aircraft missile system Grom ("Thunder"). Missilery.info, https://en.missilery.info/ missile/grom

9 Andrei Šlabovitš (2014). Ukraina õppetunnid: tänapäevane õhutõrje ja vananenud õhuründevahendite taktika. Sõdur 5/2014, lk 55, https://issuu.com/sodur/docs/sodur0514_veeb

10 Tim Robinson (2022). Air War over Ukraine – the first days, https://www.aerosociety.com/news/air-warover-ukraine-the-first-days/

11 Business Today (2022). What are Stinger missiles that the US has provided to Ukraine?, https:// www.businesstoday.in/latest/world/story/whatare-stinger-missiles-that-the-us-has-provided-toukraine-324568-2022-03-03

12 Leedu kaitseministeerium (2014). Lithuanian soldiers are training to operate air defence missile systems GROM in Poland, https://kam.lt/en/ news_1098/news_archives/news_archive_2014/ news_archive_2014_-_11/lithuanian_soldiers_are_ training_to_operate_air_defence_missile_systems_ grom_in_poland

13 Top War (2018). "Manual" air defense systems. Part of 8. MANPADS Grom, https://en.topwar.ru/149095ruchnye-kompleksy-pvo-chast-8-pzrk-grom.html

14 Läti kaitseministeerium (2018). Latvia to buy Stinger air-defence Systems. https://www.mod.gov.lv/en/ news/latvia-buy-stinger-air-defence-systems

15 Helsinki Times (2014). Finland to splash on US-made Stinger missiles, https://www.helsinkitimes.fi/ finland/finland-news/domestic/9101-finland-tosplash-on-us-made-stinger-missiles.html

16 Eesti Kaitsevägi (2021). Õhutõrjepataljon, https:// mil.ee/uksused/maavagi/1-jalavaebrigaad/ ohutorjepataljon/