Intervjuu tervisenõukogu liikme Sandra Mägiga Intervjuu õpilasesinduse põhikooliosa presidendi

Intervjuu Sandra Mägiga, Saku Gümnaasiumi õpetaja ja tervisenõukogu liikmega

Intervjueerisid Eleri Kent, Mirtel Nikker ja Lenna Küüra

Kust tuli idee asutada tervisenõukogu? Olen lõpetanud tervisedenduse eriala ja selles valdkonnas mõnda aega ka tegutsenud. Kui Taavi Vilba mind tööle värbas, tegi ta mulle ettepaneku hakata ka kooli tervisenõukogu juhtima.

Kui kaua on Saku Gümnaasiumi tervisenõukogu tegutsenud? 8. oktoobril 2020. aastal oli meil esimene koosolek ja kinnitasime tervisenõukogu meeskonna.

Millega tegeleb Saku Gümnaasiumi tervisenõukogu? Kohe alguses otsustasime, et tegeleme just nende teemadega, mis on hetkel koolis kõige aktuaalsemad. Näiteks nagu suitsetamine, nutisõltuvus, kiusamine, koolisööklaga seonduv jne. Tänaseks oleme kooli kodukorda viinud sisse olulisi täiendusi ja juurutanud taimse teisipäeva ideed põhikoolimaja sööklas. Õpetajatele on koostatud tunnikava materjalid ekraaniaja teema osas. Oleme algatanud helkurkampaania. Söökla meeskonnale on antud edasi hea hulk taimse toidu retsepte.

Millised on tervisenõukogu plaanid lähitulevikuks? Sooviksime leida koolipere olulised valupunktid, vajadused ja soovid, millega siis edasi tegutseda. Näiteks kevadel on plaanis koostöös gümnaasiumiõpilastega viia läbi paar uurimistööd taimse teisipäeva ja nutiseadmete kasutamise osas. 13

Kuna oleme edastanud õpetajatele ekraaniaja tunni paketi, siis teeme ka sellekohase tagasisideküsitluse, et näha, kas tunde on tehtud ja kuidas need on läinud. Veel plaanime uurida, kas ja kuidas saaksime õpetajatele ka üleüldiselt edaspidi taoliste tegevustega toeks olla.

Mis on kõige keerulisemad teemad või küsimused, mis on tervisenõukogus teemaks praegu? Miks? Nutisõltuvus, kuna me ei leia juba pikemat aega sellele head lahendust. Nutiseadmed segavad liiga palju õpilaste keskendumisvõimet ja õpetaja eesmärgipärast tööd klassiruumis. Eesmärk on, et ka õpilased ise ekraniaja kahjulikkust endale lõpuks teadvustama hakkaksid.

Kas Teie arvates hoolitsevad tänapäeva noored piisavalt oma tervise eest? Usun, et kindlasti on neid arukaid noori, kes hoolitsevad, ja on ka neid, kes sellele tähelepanu ei pööra. Tervis on väga lai mõiste, aga ma arvan, et näiteks noorte uneaeg on tihti liialt lühike ja siis pole ka jaksu koolipingis istumiseks ja õppimiseks. Värskes õhus liikumine pole enam nii popp kui varem. Murelikuks teeb ka see, et paljud õpilased ei käi meie kooli sööklas sooja toitu söömas. Üldiselt on noorte terviseteadlikkus väga hea, kuid iseküsimus on see, kuivõrd nad neid teadmisi praktikasse rakendavad.

Kas distantsõpe mõjutas õpilaste vaimset tervist? Kuidas? Mõnele õpilasele on see väga halvasti mõjunud. Näiteks neile, kellel oli raske uuesti koolikeskkonnas kohaneda ning tagasi seltskonda tulla, ja neile, kelle jaoks ei ole lihtne üksi õppida. Inimene vajab lisaks teadmistele arenguks ka sotsiaalset keskkonda, mida just koolis viibimine pakub.

Foto: erakogu

Mida arvate Teie sellest, et kool võiks alata hiljem? Olen isiklikult selle poolt ja ka meie koolijuht toetab kooli hilisemat algust. Selle idee juurutamine eeldab aga väga head koostööd ja üksmeele saavutamist kogu kooliperega – eelkõige õpetajatega, sest hilisem algus tähendab ka olulisi muudatusi tunniplaanis ja tundide korralduslikus pooles.

Kas koolis võiks olla ainult taimetoidupäev? Kui jah, siis miks? Taimetoidupäev saab olla koolis vaid siis, kui pakutav taimne toit on sedavõrd ahvatlev, et lihaisu kaob ära. See on meie kokkadele hea väljakutse. Tean, et nad on selleks võimelised, sest ma olen meie kooli sööklas söönud väga häid taimseid toite.

Mida Te teete, et enda tervise eest hoolt kanda? Elan looduse keskel ja liigun igapäevaselt värskes õhus. Vaimse tervise huvides sulgesin Facebooki konto. Püüan toituda mitmekesiselt, võtan vitamiine, joon piisaval määral vedelikku. Magan vähemalt 8-9 tundi ööpäevas. Olen tänulik.

Millega Te vabal ajal tegelete ja kuidas Te oma aega planeerite? Vaba aeg kulub mul põhiliselt loomade, muusika ja hea kirjanduse seltsis. Ajaplaneerimisest rääkides - püüan tegeleda enamjaolt nende asjadega, mis mind arenguliselt edasi viivad. Minu elus puudub monotoonne rutiin.