6 minute read

Tiina Puhkan

76 TEGIJAD

Aasta tekstiilikunstnik 2002, 2004

Advertisement

TIInA puhKAn

Tiina Puhkan (1965) elab ja töötab Tallinnas Meriväljal. On õppinud Eesti Kunstiakadeemias tekstiili erialal ja töötanud samas kateedrijuhataja abina, ettevalmistuskursuste juhendajana, praegu töötab tekstiiliajaloo ja gobelääni õppejõuna. Ta on esinenud näitustel gobeläänide, siidimaalide, tikandite ja autoritehnikas tekstiilidega ja ka kureerinud tekstiilikunsti näituseid. Ta on kavandanud ja teostanud kirikutekstiile Tallinna Kaarli kirikule ja Tallinna Jaani kirikule. Tiina Puhkani loomingus on ilmutuslikku rõõmu lihtsatest asjadest. Enamasti on tema kootud aedades See ja Teine – loodus oma iseeneslikus ilus ja mõni kasvumaja või tool või vaip, mis eristuva vormi või värvilaiguna pilku ja kaasa tundmist püüab.

TIInA puhKAn

Tiina Puhkan valmiva tööga.

Foto Tauno Sirel

TEGIJAD

Aasta tekstiilikunstnik 2002

Aastal 2002 toimus Kastellaanimaja Galeriis (ehk endises Kadrioru pargi aedniku majas) mu esimene personaalnäitus „Leitud aed”. Valisin esimeseks näituseks selle veidi nurgataguse koha. Tundus turvaline ja ka park toetas näituse teemat. Ma olen suur vabade aedade austaja, ka looduses otsib silm, kas leian Kõige Suurema Aedniku hingekosutavat kätetööd. Näitusel oli väljas sari gobelääne ja valik väikese formaadiga õlimaale kui omamoodi ideid vaibakunsti jaoks. Tööde pealkirjad: „Leitud aed”, „Unustatud aed”, „Lõputa aed”, „Salaaed”, „Põlev põõsas”, „Okstes hoiul” jt jutustavad teemadest, millest sel ajal juhindusin. Aed kui inimese ja looduse koostöö väljendus on mulle tänase päevani hingehaaravalt tähtis teema.

Aasta tekstiilikunstnik 2004

Aastal 2004 toimus Rahvusooperi Estonia talveaias mu isikunäitus „Väike uinak”, milleks maalisin palju dekoratiivseid jutustavaid siidkangaid. Viltisin, tikkisin ja sidusin need terviklikeks autoritehnikas tekstiilideks. Sel perioodil oli tähtis nii otseses kui kaudses mõttes hästi kihiliselt oma mõtteid edasi anda. Nendes kangastes oli poeetilisi sümboleid ja kujundeid.

Aia teemadele lisandusid unenäolised kollaažilikud pildid, mis olid kui omamoodi põgenemine reaalsusest – soov anda endale puhkust, näha ilusat ja tervendavat und. Ilu on sügav ja elu alleshoidev mõiste. Ilu on tõde ja kui see on minu unenägu, siis on see ju olemas, kuna ka mina olen ju olemas. 2004. aastal tegin ka gobelääni „Vabaõhu etendus”, mille väga värviline olemus peegeldab selle perioodi loomingut. Mulle tundub, et Aasta tekstiilikunstniku preemia sain tikitud kinnaste seeria „Sõbrad ilusaks” eest. Tahtsin tikkida kinnastele ainult natuke aga läks nii, et „joonistasin ja maalisin” tikkides kindad ikka servast servani täis. Loodus ja puud nendel kinnastel hakkasid elama ja nende ramm kosutas ka nende kandjaid.

Mis sind käivitab, mida vajad tööks? Millest unistad?

Olen vist kogu aeg omamoodi pingeseisundis, pikki loomevahesid ei pea. Eestimaa on mu kodu ja mind kui perekondlikku ja väga kodulembest inimest inspireerib kõik, eriti lähiümbrusega seotud detailid. Tööd alustades – kavandamisel või gobelääni kudumise alustamisel – on vaja keskendumiseks omaette olla. Kui töö juba käib, on kergem süveneda – oled nii öelda „asja sees”. Loomine on minu jaoks müstiline protsess, mida ei saa teha kõrvaliste pilkude all.

Unistan igapäevastest ja samas väga väärtuslikest asjadest nagu valgus, soojus, lähedus, puude varjud, lindude hääled, lillede lõhn ja liikumine õrnas tuules. Kuna ma armastan väga raamatuid, siis üks unistus, mis koolist saati on mind saatnud, on illustreerida üks raamat. Unistan ka, et inimeste ahnus ja võimujanu ei rikuks ära keskkonda, milles elame.

Minu tööruum on ühtlasi meie pere elutuba. Mul on seal üks nurk – sellest piisab. Püstine gobelääniraam ei võta liiga palju ruumi ja lapsed on juba maast-madalast harjunud üle lõngakorvide

astuma. Mu ümber on mu pere ja mu raamatud ning akna taga on aed vanade õunapuudega. Vahel unistan oma ateljeest, et oleks rohkem tegutsemisruumi ja mu töö ei nõuaks pidevalt tähelepanu, sest kodus töötajatel pole töö- ja puhkeaega, mõlemad on kogu aeg. Kodus aga saad igal võimalikul hetkel alustatut edasi viia, selleks ei pea kuhugi tormama.

Kunsti sünniks on vaja…

Minu looming ei sünni madalseisudest ja see ei peegelda kriisi. Võistluslikku pinget ma ei vaja, sest kunsti ju ei saa sentimeetriga mõõta. Kunsti sünniks on muidugi vaja oma aega ja „hingamisruumi”. Loodus inspiratsioonina on mu emotsioonidega seotud ja tahan väärtustada inimeste igipõliseid seoseid loodusega, mis meie rahval siin Eestimaa pinnal on aegu tugevad olnud.

Kas eeskujud on tähtsad…

Eeskujud ja õpetajad on mulle tähtsad. Tundub, et igal elu perioodil ilmub su ellu keegi, kes on sel perioodil sulle õpetaja. Tõeliselt õnnelik õpilane olin kõrgkoolis ERKI-s õppides, kus puutusin kokku mitmete huvitavate isiksustega ja kunstnikega. Kõige toetavam õpetaja on olnud Maasike Maasik. Tema omadus õpetada nii, et sa leiad tegelikult tee tagasi enda juurde, on haruldane. Ta süvenemisvõime ja eeskuju, kuidas töötada kavandiga, on olnud suureks eeskujuks. Kõige rohkem, mida õpetajad ja eeskujud saavad meile anda, on õpetada nägema. Ilma selleta on raske mõista ümbritsevat. Kui mõistad, siis armastad. Kui armastad, sünnib looming.

Foto Juta Kübarsepp TIInA puhKAn

80 TEGIJAD

Tiina Puhkan. Talveaed.

2015 gobelään

Foto Juta Kübarsepp

TIInA puhKAn

Mida ootad vaatajalt?

Vaatajalt ootan, et ta peatuks minu töö ees rohkem kui sekundiks. Siis ta lihtsalt näeks esmamulje taha – näeks kiudude taha… näeks loodut kuni lõimedeni, mis hoiavad koos mõtet, mida olen tahtnud väljendada.

Kunstist otsin ilu – seda, mis „tõstaks üles”, annaks hingejõudu. Ilu on minu meelest tõega seotud, nagu on tõene loodus. Ehe tunne ja ehe looja, kes ei valeta ei endale ega teistele, on väärtuslikud.

Gobelään „Talveaed” on 2015. aastast. Töö on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus. Töö algne impulss oli olemas juba 2008. aastal, sest teatud mõtteid ja ideid kannan läbi kavandikaustade aastaid kaasas, kuni leian ühel hetkel õige lahenduse ja saan selle teostada väärtuslikus ja aeganõudvas gobeläänkoes.

Talveaed või kasvuhoone kui kujund on minuga kaasas alates lapsepõlvest kui sellega toimetasid mu vanaema ja vanaisa. Praegu seda meie aias enam ei ole. Õunapuud on nii suured ja vanad, et varjavad valgust. Õunapuid aga ei raatsi liiga palju kärpida. Vanavanemate kasvuhoone kui salapäraste olenditega „paralleelmaailm” on söövitanud end mu hingeellu. Seal oli midagi ihule – tomatid – ja hingele – roosid. See klaasist maja varjas talvel külma eest sinna varju tõstetud krüsanteeme, mille lõhna tunnen praegugi, ja näen klaasist katusele langemas lumeräitsakaid. Selline „looduse ja inimese kokkuleppe maja”. Kaitsev, kuid samas näed läbi klaaside kõike.

Tiina Puhkan

Haridus

1985–1990 EKA, tekstiil

Töö

1994– OÜ Asuurkeraamika, kunstnik 1991– EKA, tekstiilidisaini osakond, õppejõud 1989–1994 EKA, tekstiili kateeder; kateedrijuhataja abi, õppejõud

Isikunäitusi

2017 Pühade värvid, Tallinna Jaani Kiriku Galerii 2015 Talveaed, HOP galerii, Tallinn 2012 Sallija, HOP galerii, Tallinn 2010 Teine kohtumispaik, Toompea lossi kunstisaal (koos Maasike Maasikuga) 2009 Kohtumispaik, Kastellaanimaja galerii (koos Maasike Maasikuga) 2008 Portreestikud, HOP galerii (koos Piret Valguga) 2007 Võrade varjus, Rahvusooperi Estonia talveaed (koos Piret Valguga) 2006 Villased võsad ja siidised salud, Toompea lossi kunstisaal (koos Piret Valguga) 2004 Väike uinak, Rahvusooperi Estonia talveaed 2003 Eeden, Lühikese Jala Galerii, Tallinn 2002 Leitud aed, Kastellaanimaja galerii, Tallinn

Näitusi 2018 ETeKL aastanäitus KOLM, Haapsalu Linnagalerii 2016 ETeKL aastanäitus Võtab ruumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn 2015 SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015, Tallinna Kunstihoone 2015 OrnaMENTAALNE, Dublin 2014 OrnaMENTAALNE, Tallinna Kunstihoone 2011 Eesti (tekstiili) kunst, biennaali Textile 11 satelliitprojekt, galerii Meno Parkas, Kaunas 2009 Eesti tekstiilikunst eile ja täna, Vene Etnograafiamuuseum, Peterburi 2009 minitekstiilide näitus ZOOM in, HOP galerii, Tallinn 2009–2010 Natural Fibers; FAO hoone, Rooma, Itaalia 2008 Enne, Hobusepea galerii, Tallinn 2007 Eesti tarbekunsti näitus Asjade seis, Tallinna Kunstihoone 2007 12. rahvusvaheline vaibatriennaal, Centralne Muzeum Włókiennictwa, Łódź, Poola 2006 Tallinna 4. rakenduskunsti triennaal Kaks lähedast, ETDM 1994 6. Balti tarbekunsti triennaal, Tallinna Kunstihoone 1992 rühmituse Neoeksprepost näitus Siid, Tallinna Lillepaviljon

Tunnustused 2009 Tallinna Kaarli koguduse kirikutekstiilide konkursi võit 2005 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2004 2003 ETeKL preemia Aasta tekstiilikunstnik 2002

This article is from: