Kaks MM-finaalturniiri seinalehte!
Iga alagrupi põhjalik eelvaade
10 soovi MM-finaalturniiriks
MMil hakkavad kehtima põnevad reeglimuudatused
Postritel
Mattias Käit, Kelly Rosen
Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!
Kätte on jõudnud päevad, nädalad ja lausa kuud, millest iga tõsiusklik jalgpallifänn ainult unistab – suurt ja tähtsat vutti tuleb sisse nii aknast kui uksest, nii kodukamaral kui televiisori vahendusel!
Kodune EM-finaalturniir, juunikuu alguse koondisemängud ja kaugel Uues Maailmas algav varasemast veelgi suurejoonelisem MM-finaalturniir – valged ööd on igatahes sisustatud. Leia ainult tribüünil ja diivanil mugav koht ja naudi!
Nagu ikka, pakub Jalka ka seekord suurturniiri eel enda kurssi viimiseks ja õigele lainepikkusele seadistamiseks lugemist nii osalevate võistkondade kui ka turniiri kohta üldisemalt – mis on seekord teistmoodi ja milliseid reeglimuudatusi turniiri ajal tähele panna?
Head lugemist ja ilusat jalgpallisuve!
16–17
Jalgpalli MM-finaalturniir on ikka ja jälle sündmus, mis paneb miljonitel inimestel kuuks ajaks muu elu sisuliselt pausile. Mida seekordsest ja varasemast palju suuremast ja uhkemast turniirist oodata?
Siim Pulst arutleb koduse
A. Le Coq Premium liiga publikuarvude ja rahva huvi üle. Kas klaas on pooltäis või pooltühi?
lk 44–45
Jalka jutusarjas avaldame väljavõtteid Eesti jalgpalliraamatust „Mängija #17. Jalgpallist võlutud“.
16 MM 2026: kus ja kuidas?
18 A- ja B-grupp
19 C- ja D-grupp
20 E- ja F-grupp
21 G- ja H-grupp
22 I- ja J-grupp
23 K- ja L-grupp
24 Telekava
Kust ja kelle kommentaaridega Eestis MM-finaalturniiri mänge täpsemalt näeb?
26 MM 2026
Millised on põhilised reeglimuudatused, mida MMil näha saab?
Poster
MMi seinalehed
ESIKAANEL: CRISTIANO RONALDO JA LIONEL MESSI
FOTOD: DIOGO CARDOSO, UEFA VIA GETTY IMAGES; NATACHA PISARENKO, AP PHOTO / SCANPIX
NR 6 (222) 2026
PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee
TOIMETAJAD: HEITI HELI KRIS ILVES LAURA JAANSEN
KRISTJAN JAAK KANGUR SIIM PULST
KRISTJAN REMMELKOOR GUNNAR SALU
FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL
MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG
KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI SANDER
REKLAAM: REKLAAM@JALGPALL.EE
KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT
VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE
TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960
TRÜKITUD PRINTALLIS
EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS
Fotod: Lembit Peegel
Eesti meestekoondis alustab juunis taas jahti Balti turniiri võidukarikale. Pärast seda, kui Eesti koondisel oli nõukogude okupatsiooni ja mitme ebaõnnestunud turniiri tõttu lausa 83aastane võidupaus, oleme Balti karika endale võitnud viimasest kolmest turniirist kahel, nii 2021. kui 2024. aastal.
Lembit Peegli fotod meenutavad viimase aja Balti turniire!
Hetk 2016. aasta Balti turniirilt, kui Henri Anier heitleb Läti keskkaitsja Kaspars Gorkšsiga. Toonane kohtumine A. Le Coq Arenal lõppes 0 : 0 viigiga, millest piisas Lätile karikavõiduks. Aastatel 2018–19 oli Gorkšs sealjuures Läti jalgpalliliidu president.
2018. aastal alustas Eesti Balti turniiri tugevalt, alistades Rakvere linnastaadionil Leedu 2 : 0. Oma koondisekarjääri ainsa värava lõi selles mängus Henrik Ojamaa.
Eelmisel korral 1938, aga uuesti 2021 – 83aastase võidupõua lõpetajad! Hiiglasliku karika on enda valdusesse saanud Markus Poom, Mattias Käit, Robert Kirss, Maksim Paskotši ja Karl Jakob Hein.
2021. aastal tuli Eesti koondis Balti turniiri võitjaks, kusjuures turniir ise kandis ametlikult nime Balti turniir 2020 – koroonapandeemia tõttu lükkus see aasta võrra edasi. Otsustavas mängus Läti vastu saime magusa 2 : 1 võidu. Pildil vastase eest plehku panemas Rauno Sappinen.
Joonas Tamm on 2021. aasta turniiril saavutanud vastasega… juukseühenduse!
Valitsev Eesti meister FC Flora saab meeste Meistrite liiga esimeseks eelringiks asetuse. Juuli alguses toimuvateks euromängudeks loositakse florakatele vastane 16. juunil. Samal päeval saavad oma vastase teada ka Konverentsiliigast alustavad FCI Levadia, Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskond.
U15 vanuseklassis skandaalses kohtumises Nõmme Unitedi vastu toorutsenud Legioni klubi karistati 1000eurose rahatrahviga, jõhkrutsenud mängijatest sai üks nelja-, teised kahekuulise võistluskeelu. Meeskonda juhendanud treenerit Gleb Artjuhhovi karistati aga suisa pooleaastase võistkondade juhendamise ja esindamise keeluga jalgpalliliidu egiidi all toimuvatel võistlustel.
Mai alguses toimus A. Le Coq Arenal esimene jalgpalli arendamise töörühma kohtumine, arutleti Eesti jalgpalli hetkeseisu ja tulevikusuundade üle. „Soovime, et Eesti jalgpalli puudutavates aruteludes oleks senisest rohkem kaasatud inimesed, kes tegutsevad igapäevaselt väljakul ja selle kõrval. Töögrupi eesmärk on leida ühiselt uusi ideid, mis aitavad Eesti jalgpalli edasi viia ning arvestavad eri osapoolte vaadetega,“ räägib Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Mihkel Uiboleht.
Esimese kohtumise päevakorras olid Eesti jalgpalli struktuuri ja juhtimise ülevaade, jalgpalli positsioon Eestis ning rühmaarutelu, kus käsitleti
6
uut liiget võeti üldkogul Eesti Jalgpalli Liidu liikmeks: Vasalemma Jalgpalliklubi, MTÜ Jõhvi Jalgpalliklubi Noova, MTÜ Viimsi Garabagh, PG Sport, FC Rae Spordikool MTÜ ja MTÜ Tallinna KSK FC Štrommi.
mängija, treeneri, klubi ja kohtuniku vaadet.
Töörühma kuuluvad erineva tausta ja kogemusega inimesed: endised ja praegused jalgpallurid, treenerid, klubijuhid ja kohtunikud, kellest mitmel on kogemus ka väljaspool jalgpalli. Esimesel kohtumisel osalesid Janno Hermanson, Maria Orav, Karin Lipstuhl, Norman Mattias Sikut, Raimo Nõu, Indrek Käo, Aiko Orgla, Vladimir Voskoboinikov, Reelika Turi, Märten Pajunurm, Artur Korepanov, Karolin Kaivoja ja Mihkel Uiboleht.
Järgmine jalgpalli arendamise töörühma kohtumine toimub oktoobris, mil päevakorras on avaliku arvamuse uuringu ja uute algatuste tutvustamine.
eurot oli jalgpalliliidu eelmise majandusaasta kulude suurus. Tulud moodustasid peaaegu sama suure mahu – 15,29 miljonit.
83.
minutil pääses Saksamaa esiliiga viimase vooru kohtumises Berliini Hertha eest platsile 20aastane Eesti U21-koondislane Soufian Gouram, tehes sellega Hertha esindusmeeskonnas ametliku debüüdi.
„Pooled mängisid jalgpalli ja pooled mängisid pilli ja asi lahenes.“
Presidendi abikaasa Sirje Karis Islandi riigi võitlusest narkootikumide tarvitamise vastu noorte hulgas
„Mingid tugiteenused tegelikult ju aitaksid. Kui oleksidki toetused huviringidele, mis aitaksid tagada selle, et sõltumata sellest, kas vanemad on rikkad või vaesed, siis andeka jalgpalluri me leiaksime üles. Mitte nii, et andekas jalgpallur peab olema mitte lihtsalt andekas jalgpallur, vaid ka piisavalt rikkast kodust.“
Ajakirjanik Evelyn Kaldoja lapsetoetustest
„Mul on olnud võimalus lauatennist mängida väga kõrge eani ja Eesti tasemel suhteliselt edukalt. Kuna olen veel tegev ja Jan mängib nüüd ka kõrgliigas, siis nii see mõte sündiski. Suurt vaeva ka ei pidanud nägema – Vainula nimi oli juba selja peale trükitud! Kuna Harju mäng toimus täpselt samal ajal, sobis see eriti hästi.“
Eesti lauatennisetipp
Vallot Vainula kandis Eesti meistrivõistluste finaalmängu ajal oma poja, Harju JK Laagri väravavahi Jan Martti Vainula särki
„Selles riigis pole peale töötegemise midagi muud teha. Ma ei taha halba rääkida, aga see on väga igav riik. Siin on väga kallis, see on kõige kallim riik, kus ma kunagi käinud olen, lisaks on siin väga suured maksud, mida võetakse kõigelt. Toit on väga kallis, ilm muutub iga kümne minuti tagant: päike, lumi, vihm, tugev tuul ja külm.“
Erik Sorga elust Fääri saartel
„Kes on tulihingeline fänn? Mina pean ennast selleks. See ei tähenda, et pean terve mängu karjuma ja trummi lööma. See tähendab, et olen sada protsenti mängu juures, seda enne mängu ja mängu ajal. Ma ei saa sinna midagi parata, ma ka palvetan
FC Kuressaare ja mängijate eest. Sekulaarses Eestis on see vist next level-fänlus.“
FC Kuressaare fänn Lauri Põld
15. mail A. Le Coq Arenal toimunud Eesti Jalgpalli Liidu korralisel üldkogul sai värskenduse organisatsiooni juhatus. EJLi kolmandaks asepresidendiks valiti organisatsiooni pikaajaline peasekretär Anne Rei, samuti liitus juhatusega kogenud IT-ettevõtja Oleg Shvaikovsky.
Kehakultuurialase kõrgharidusega Anne Reil on pikaajaline kogemus jalgpalli- ja spordijuhtimises. 1993. aastal FC Floras tööle asunud Rei korraldas 2012. aastal Eestis toimunud poiste U19 EM-finaalturniiri ning asus selle järel ametisse jalgpalliliidu peasekretärina, kellena töötas eelmise aasta lõpuni. 2013. aastal valiti ta UEFA naistejalgpalli komitee liikmeks ning 2017. aastast on ta komitee juht. Alates 2016. aastast kuulub ta Eesti olümpiakomitee täitevkomiteesse. 2018. aastal tunnustati Reid Eesti kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiaga.
Uueks juhatuse liikmeks valiti järgnevaks kolmeks aastaks Oleg Shvaikovsky, kelle vastutusalaks saab infotehnoloogia. Talle teeb juhatuses ruumi seni taristu valdkonna eest vastutanud Teet Ilves, taristu valdkond läheb presidendi vastutusalasse. Shvaikovskyl on aastakümnetepikkune kogemus IT- ja telekomiäris ning haridusvaldkonnas: ta oli üks meie e-riigi loojatest ja TI-Hüppe sihtasutuse algatajatest. Avalikkus teab teda muu hulgas Baltikumi suurima rahvusvahelise tarkvaraarendusettevõtte Nortal eduloo ühe võtmeisikuna. 2012. aastal kaasasutas Shvaikovsky Püha Johannese kooli, kus tegutseb endiselt õpetajana.
2018. aastal ilmavalgust näinud, Eesti Jalgpalli Liidu ja Arte gümnaasiumi koostöös loodud jalgpalliakadeemia projekt läheneb lõpule: sel sügisel enam 8. klassi uusi õpilasi vastu ei võeta ning kui tänavu 8. klassi lõpetavad poisid järgmisel aastal põhikooli lõpetavad, tõmmatakse kaheksa lennuga jalgpalliakadeemia projektile joon alla.
„Juba mõned aastad tagasi oli näha tendentsi, et klubide paremik ei jõudnud enam EJLi akadeemiasse, sest klubidel endal oli soov ja plaan luua mängijatele niinimetatud tippsooritusele suunatud keskkond,“ põhjendab otsust EJLi tehniline juht Mario Hansi. „EJLi ja Arte akadeemias õpib igal aastal umbes 50 mängijat. Kui võtta arvesse kogu Eesti mängijate valik, siis on see Eesti mõistes ühe mängija kohta küllaltki suur investeering. Mina olen pigem seda meelt, et jalgpalliliiduna on meie kohustus mõelda kogu Eesti potentsiaalikate noorte peale ning meie viis neid aidata peaks olema laiapõhjalisem.“
Hansi sõnul suunab jalgpalliliit selle otsuse abil rohkem ressurssi 2025. aasta suvel alustatud noortetöö kvaliteedistandardi projektile, sest on näha, et Eesti klubid hakkavad tasapisi ise akadeemiaid looma. Praegu on projektid juba töös Paide Linnameeskonnal ja JK Tallinna Kalevil, neile lisandub nüüd FC Flora, kes asub jalgpalliliidu lahkumise järel jäänud tühja kohta peagi paikama.
Juba sel sügisel avatakse Artes koostöös FC Floraga 26 õpilasega jalgpalliklass (8. klass). „8. klassist alustamise otsus tuleneb eelkõige sellest, et tegemist on perioodiga, kus noormängijate koolikoormus muutub suuremaks ning samal ajal kasvavad ka sportlikud nõudmised ja treeningmaht,“ selgitab FC Flora noortetöö juht Moorits Veering.
„Näeme, et just selles vanuses muutub kooli ja spordi parem ühildamine eriti oluliseks, ning seepärast pidasime seda sobivaks kohaks, kust alustada. Lõpliku lahendusena me seda ei näe ja pikem eesmärk on liikuda järk-järgult struktureeritud mudeli suunas, mis toetaks noormängijate arengut ja tippsporti pürgimist laiemalt ning hõlmaks võimalusel perioodi 6. kuni 12. klassini. Peame suutma pakkuda Eestis samasuguseid võimalusi, mida pakuvad meie konkurendid üle maailma.“
Ei ole küll detsember, aga
MM-finaalturniiri eel võib
jalgpallisõber vabalt kogeda sarnast ootust nagu väike laps enne jõuluõhtut. Mis ometi saama hakkab? Milliseid üllatusi näha saab? Sel puhul koostasin ka omalaadse soovide nimekirja.
Jõuluvana asemel peavad appi tulema jalgpallurid, korraldajad ja muud asjapulgad!
Soov number 1: et Messi ja Ronaldo kohtuksid veerandfinaalis ja Ronaldo võidaks
Olen alati olnud suures debatis Messi versus Ronaldo portugallase poolel. Rohkem kui millegi muu pärast ilmselt sellepärast, et ma ei ole kunagi sallinud FC Barcelonat, mille ridades Messi tegusid tegi. Varsti juba paarkümmend aastat kestnud vaidlused said neli aastat tagasi Messi ja Argentina tiitlivõiduga väga tõsise hoobi: kui varem sai Ronaldo leer vastastele nina peale visata, et Ronaldo suutis 2016. aastal Portugali koondise Euroopa meistriks viia, samal ajal kui Messi polnud pikalt rahvuskoondisega mitte kui midagi saavutanud, siis pärast seda, kui Messi oli maailmameistriks tulnud, oli see argument ühtäkki kadunud. Nagu kirjutasin ka Jalkas toonase turniiri järgses kokkuvõttes: Messi ja Ronaldo duelli võis MM-tiitliga sisuliselt lõppenuks kuulutada, Messi võiduga.
Teoreetiliselt tundus see muidugi võimalik olevat, aga praktiliselt sisuliselt mitte – neli aastat hiljem (olgu, kolm ja pool!) on mehed endiselt koondise juures ja sõidavad mõlemad oma kuuendale MMile. Nüüd vist tõesti viimasele. Kui Portugal ja Argentina mõlemad oma alagrupi võidavad, on neil võimalik veerandfinaalis vastamisi minna. MM-finaalturniiril polegi need kaks jalgpallihiidu omavahel varem kohtunud.
Minu soov oleks ühtlasi, et Ronaldo selles mängus Portugali värava või kahega edasi aitaks. Portugali MM-tiitel oleks veel täpp i-l, aga abiks
oleks juba omavahelise kohtumise võitmine. Kaks vanameest, kaks kaptenit karjääri loojangul vastamisi – oleks see vast lugu!
Soov number 2: et tribüünid jääksidki mõnel pool piinlikult tühjaks
FIFA on ajaloo suurima MM-finaalturniiri eel seadnud endale finantsiliselt väga ambitsioonika plaani teenida 11 miljardit dollarit piletitulu. Rohkem raha jalgpalli on muidugi suures plaanis tore asi, aga kui see tuleb selle arvelt, et nii-öelda tavafännidel on rahaliselt ülikeeruline mängudele pileteid osta, rääkimata reisikuludest, on sellest tohutult kahju. Paljud jalgpallifännid ilmselt kraabivad kukru tühjaks ja leiavad vajaliku summa, aga võib kindel olla, et tohutult palju on ka neid, kes seda ei suuda.
Võõrustaja USA turniiri avamänguks Paraguayga on odavaimad(!) piletid saadaval natuke enam kui tuhande dollari eest tükk, mis pani isegi USA presidendi Donald Trumpi ütlema, et tema ei raatsiks pileti eest nii palju välja käia. FIFA kehtestatud dünaamilise hinnastamise süsteem ja enda hallatav järelturg on piletihinnad lakke kergitanud ning ehk oleks selle puhul paslik, kui mõned mängud peetakski pooltühjade tribüünide ees. Kuskil peab ju ometi piir olema?
Soov number 3: et äikesetormid ei häiriks turniiri
Eelmisel suvel sealsamas USAs toimunud klubide MMi vaadanud jalgpallisõbrad mäletavad hästi, kui häirivaks muutus äikeseohu tõttu mängude peatamine ja edasilükkamine. Niigi südasuvel ehk paljudes kohtades palavas ja niiskes toimuvaid kohtumisi (igas mängus on igal poolajal kohustuslik kolmeminutiline jahutuspaus!) mõjutavad ilmselt ka äikesetormid. Reegel on mullusest turniirist paljudel ilmselt hästi meeles: kui kümne miili raadiuses staadionist tuvastatakse äike, pannakse mäng seisma ning seda ei jätkata enne, kui viimasest pikselöögist on möödunud 30 minutit.
Soov number 4: et ei tekiks jalgpallimürgistust
Mai lõpp, kogu juuni ja juuli algus on jalgpallihuvilisele tõeliselt ohtlik aeg, sest tekib väga tõsine jalgpalli ülekülluse oht. Mai lõpus algab kogu trall koduse U17 EM-finaalturniiriga, juuni alguses toi-
muvad koondisemängud ning kui need läbi saavad, algabki 39päevane MM-finaalturniir, kus mängud on meie aja järgi sisuliselt igast õhtust varahommikuni välja. Ja kõige selle kõrval kihutavad edasi meie kohalikud liigad, juulis algavad euromängud ja nii edasi!
Mõnel nädalavahetusel on olukord enam-vähem selline, et hea tahtmise korral on võimalik ööpäev läbi teleka ees istuda ja jalgpalli väikeste pausidega vaadata – olgu need siis MMi, Premium liiga või naiste meistriliiga ülekanded.
Soov number 5: et MM ära ei lahustuks Kõige selle juures püsib ka teistpidine oht: kuna jalgpalli on nii palju ja väga suurt osa sellest mängitakse meie jaoks sügavatel öötundidel, siis võib vabalt juhtuda, et isegi nendel inimestel, kes vaatavad suurturniiril tavapäraselt ära nii palju mänge, kui vähegi suudavad, tekib totaalne jalgpalliinflatsioon: iga mängu väärtus muutub
väga väikeseks ja tühiseks, isegi kui tegu on ju MM-finaalturniiriga. Alagrupifaas on varasemaga võrreldes lihtsalt sedavõrd palju suurem (72 mängu!) ja turniiri suurendamise tõttu on sinna tekkinud ka rohkem mänge, mis puhtalt osaliste põhjal tunduvad ebaatraktiivsed. Kui palju on neid, kes ärkavad kell neli öösel üles, et vaadata Iraani ja Uus-Meremaa mängu? Või Austriat–Jordaaniat? Või Kongot–Usbekistani? Roheneemesaari – Saudi Araabiat?
Sellele lisandub veel esimene väljalangemismängude ring, mis koosneb koguni 16 matšist, neist peaaegu pooled täiesti öötundidel. Jõudu-jaksu meile kõigile!
Soov number 6: vähemalt kaks üllatajat veerandfinaalis
Milliste tiimide jõudmine veerandfinaali lugeda üllatuseks? Heidame selleks pilgu eelmistele MMidele ja toome näiteid. 2022. aastal oli üllataja Maroko, kes jõudis lõpuks suisa poolfinaali. 2018. aastal oli suurim üllataja finaali jõudnud Horvaatia, 2014. aastal kindlasti veerandfinaali jõudnud Costa Rica. 2010. aastal mängisid veerandfinaalis näiteks Ghana ja Paraguay, 2006. aastal Ukraina ja 2002. aastal Lõuna-Korea ja Türgi (jõudsid mõlemad poolfinaali!), aga ka Senegal ja USA.
Seekord on lihtsam üles lugeda neid meeskondi, kelle jõudmine veerandfinaali ei oleks suur üllatus. Nendeks võib arvata võõrustajakolmiku (olgu, Kanada välja arvatud) ning loosi esimese tugevuspoti riigid Hispaania, Argentina, Prantsusmaa, Inglismaa, Brasiilia, Portugal, Holland, Belgia ja Saksamaa, samuti eelmiste kordade üllatajad Horvaatia ja Maroko ning võimalik, et ka üliheas hoos Norra jõudmine kaheksa sekka päris nii suurt elevust ei tekitaks. Kõik ülejäänud – andke aga tuld!
Soov number 7: kolm meeldejäävalt vastuolulist kohtunike otsust
Lisaks muinasjutulistele üllatajatele jäävad aastakümneteks meelde ka kohtunike eksimused või muul moel vastuolulised otsused. Diego Maradona käega löödud väravast saab juba 40 aastat, aga see on siiani ülemaailmses jalgpallifolklooris tugevalt sees, samuti nagu 1966. aasta finaali inglaste värav, mis tegelikult ilmselt väravajoont ei ületanud. Väravajoonetehnoloogia ja VAR on selliste olukordade tõenäosuse viinud väga väikeseks, aga natuke kohtunike ja reeglitega seotud draamat teeks ju turniirile head!
Soov number 8: et MMist ei saaks poliitilist lava
Iraani koondise osalemist või mitteosalemist puudutav diskursus on juba turniirile piisava pleki jätnud. Donald Trumpi varasemat käitumist arvestades oleks lausa ime, kui ta mõnel ebasobival hetkel püünele ei trügiks. Jalgpallist ja spordist
üldisemalt on poliitikat väga keeruline täielikult välja juurida, ent tahan väga-väga loota, et kõik säärased teemad nagu immigrantide vägivaldne püüdmine, osa riikide fännide riiki mittelubamine ja muul moel jalgpalliturniiri politiseerimine ei ole selle enam kui kuu aja jooksul teemaks. Esikohal olgu sport!
Soov number 9: et MM ei oleks liiga amerikaniseeritud
Kui mäng peaks algama täistunnil, siis kõlagugi avavile täistunnil, mitte sujuvalt kümme või viisteist minutit hiljem, kui reklaamid on ära näidatud ja mängijad ükshaaval tunnelist välja hõigatud. Teiste spordialade juurde kuuluvat ameerikalikku sõud ei ole vaja nui neljaks jalgpalli suruda, nagu paraku nägime eelmise aasta klubide MMil. Loodetavasti tehti toonasest õiged järeldused ja minnakse tagasi juurte juurde. Mõned asjad siin jalgpallimaailmas ei ole määratud muutuma.
Soov number 10: et kommentaatorid oleksid tasemel
104 kohtumist tulevad kõik meieni ERRi, TV3 ja Go3 kaudu eestikeelse kommentaariga, kusjuures paljude kohtumiste puhul on kommenteerimine dubleeritud, mis tähendab, et ERRis on puldis ühed ja Go3-s teised inimesed.
ERRi ja Go3 põhikommentaatorid on väga erineva profiiliga. ERRi inimesed kajastavad üldjuhul mitut spordiala, mistõttu nad jalgpalli kõikide nurkade ja nüanssidega nii hästi kursis ei ole, kuid on see-eest hingelt professionaalsed ajakirjanikud. Go3 kommentaatorid teevad seda tööd küll igal nädalal üsna palju, kuid ei ole sageli ajakirjanduse taustaga, mispärast kalduvad liialt subjektiivsuse ja emotsiooni poole. Emotsionaalsus ja intensiivsus pole jalgpallikommentaatori puhul mõistagi halvad omadused, pigem risti vastupidi, kuid nende korral kaasneb sellega tihtipeale liigne omamehelikkus, pean-iga-hinna-eest-nalja-rebima-suhtumine ja seetõttu omakorda ka maailma tipp-proffide suhtes halvustavad sõnavõtud. Pean siin silmas ebaõnnestumiste üle irvitamist, sportlaste otse-eetris mõnitamist ja muud sellist, millega on viimasel ajal näiteks Meistrite liigas ja Premier League’is kommenteerides selgelt liiale mindud. 104 kohtumist pisut enam kui kuu ajaga on massiivne kogus ning head taset ongi selle jooksul raske hoida, mis on täiesti arusaadav. Loodetavasti teevad kõik kommentaatorid endale jalgpallireeglid ja MMi puhul nendesse tehtud muudatused hästi selgeks ning suudavad olla objektiivsed, informatiivsed ja pakkuda ka mõnusas annuses emotsiooni.
Tänavune jalgpalli MM-finaalturniir on mitmes mõttes eriline ja esmakordne. Esimest korda ajaloos võtab finaalturniirist senise 32 asemel osa 48 koondist, esimest korda peetakse turniir kolmes riigis ning esimest korda kogeme formaati, mis toob meile pööraselt palju mänge.
72 alagrupikohtumise järel näeme esmalt 1/16-finaale ehk 16 esimese ringi väljalangemismängu, seejärel kaheksat kaheksandikfinaali, nelja veerandfinaali, kaht poolfinaali ja üht kolmanda koha mängu, enne kui finaalis maailma parim selgub. 104 kohtumist 39 päeva jooksul – karta võib, et seda on täielikuks jälgimiseks palju isegi kõige suurematele suurturniirifännidele.
Mõistagi tuleneb juba turniiri formaadist see, et väga palju turniiriga seotud asju on ajaloo suurimad, rohkearvulisimad ja grandioosseimad. Kuigi tegu ei ole kõige rohkemate võõrustajalinnade/staadionidega MM-finaalturniiriga, sest 2002. aastal kasutati Jaapanis ja Lõuna-Koreas toimunud turniiril kokku lausa 20 staadioni ja 1982. aastal Hispaanias 17 staadioni, on seekordsed 16 linna jagunenud kõige suurema maa-ala peale. Geograafiliselt teineteisest kõige kaugemal asuvad korraldajalinnad Vancouver ja Miami on üksteisest 4500 kilomeetri ehk seitsme-kaheksa lennutunni kaugusel! Eriti kõva on kontrast nelja aasta taguse, kõige kompaktsema MMiga Kataris, kus kaugemaid staadione eraldas vaid 35 kilomeetrit.
Põhja-Ameerika rikkalik sporditaristu võimaldab selle MMi ära pidada niiviisi, et mitte ühtegi areeni ei ehitata spetsiaalselt tänavuseks turniiriks. Esialgsest 42 kandidaatareenist jäi lõplikule sõelale 16 linna – kaks Kanadas, kolm Mehhikos ja 11 USAs. Koguni kaheksa neist staadionidest peab turniiri võõrustamiseks vahetama välja areeni väljakukatte, sest igapäevaselt kasutatakse seal kunstmuruplatsi.
MMi võõrustavad
Tavaüürniku või omaniku lahtris on välja toodud peamised profivõistkonnad, mis staadioni tavaolukorras kasutavad. Jalgpalliklubide puhul ei ole sulgudes liigat täpsustatud, teiste võistkondade juurde on märgitud kas NFL (Ameerika jalgpall) või CFL (Kanada jalgpall).
Kõik staadionid võõrustavad alagrupimänge, viimase mängu lahtris on välja toodud kõige kaugema faasi kohtumine, mida staadion turniiril võõrustab. Guadalajara staadion on ainus areen, millel toimuvad ainult alagrupimängud. Kaardi peal on linnad jaotatud kolmeks regiooniks (sinine on lääne-, roheline kesk- ja punane idaregioon). Kõik võistkonnad mängivad kõik oma alagrupimängud ühe regiooni piires.
Mehhikost
saab ajaloos esimene riik, mis võõrustanud meeste MM-finaalturniiri kolmel korral (1970, 1986, 2026).
Number Linn
Tavaüürnik/omanik
Mahutavus Viimane mäng
1. Los Angeles Los Angeles Rams (NFL), Los Angeles Chargers (NFL) 70 000 veerandfinaal
2. San Francisco San Francisco 49ers (NFL) 71 000 1/16-finaal
3. Seattle Seattle Seahawks (NFL), Seattle Sounders 69 000 kaheksandikfinaal
4. Vancouver BC Lions (CFL), Vancouver Whitecaps 54 000 kaheksandikfinaal
5. Dallas Dallas Cowboys (NFL) 94 000 poolfinaal
6. Guadalajara C.D. Guadalajara 48 000 alagrupimäng
7. Houston Houston Texans (NFL) 72 000 kaheksandikfinaal
8. Kansas City Kansas City Chiefs (NFL) 73 000 veerandfinaal
9. Mexico City Club América, Mehhiko koondis 83 000 kaheksandikfinaal
10. Monterrey C.F. Monterrey 53 500 1/16-finaal
11. Atlanta Atlanta Falcons (NFL), Atlanta United FC 75 000 poolfinaal
12. Boston New England Patriots (NFL), New England Revolution 65 000 veerandfinaal
13. Miami Miami Dolphins (NFL) 65 000 3. koha mäng
14. New York / New Jersey New York Giants, New York Jets (NFL) 82 500 finaal
15. Philadelphia Philadelphia Eagles (NFL) 69 000 kaheksandikfinaal
16. Toronto Toronto Argonauts (CFL), Toronto FC+ 45 000 1/16-finaal
mängu saavad turniiril kirja poolfinaali jõudnud meeskonnad. Varem oli tiitlivõiduks vaja mängida seitse kohtumist. 4
riiki teevad MM-debüüdi: Usbekistan, Roheneemesaared, Curaçao ja Jordaania.
AMehhiko
Lõuna-Aafrika vabariik
Kui MMi korraldajariik ei ole just mõni tõeline jalgpallihiid, siis on korraldajamaaga alagrupid alati tavapärasest lahtisemad, kuna korraldajad saavad grupiloosiks esimese asetuse, mis tähendab, et ühtegi suursoosikut rühma ei satugi. Nii on ka A-grupiga, mis on küllaltki ühtlase tasemega – mitte ühegi riigi edasipääs ei liigitu siin suurüllatuseks. Mehhiko saab nautida kodupubliku tuge ning kuigi nende koosseis ei ole nimede ja koduklubide mõttes kindlasti nii hirmuäratav kui 10–15 aastat tagasi, on nad siiski selle grupi soosikud. Eelmisel MMil katkes mehhiklaste meeletult pikk seeria: Kataris jäädi alagruppi pidama, olles eelmisel seitsmel MMil järjest jõutud kaheksandikfinaali, aga seal kohe konkurentsist langetud. Mõlemal senisel enda võõrustatud turniiril on Mehhiko jõudnud aga veerandfinaali.
Ülejäänud kolmikust on ehk põnevaim meeskond Lõuna-Korea, kes on viimasel ajal silma paistnud väga mõtestatud ja efektiivse pressinguga, mis muudab nad kõigile väga ebamugavaks vastaseks. Lõuna-Aafrika vabariik jääb ehk eeldatavalt tasemelt õige pisut teistest maha, aga sellises rühmas võivad nemadki olla üllatusvõimelised. Alati EM-finaalturniiril kohal olevad tšehhid naasevad MMile aga pärast 20aastast pausi – pärast Tšehhoslovakkia jagunemist olidki nad seni pääsenud vaid 2006. aasta finaalturniirile. Koondise mõttes neil kõige paremad ajad praegu ei ole – üllatavalt suur osa meeskonnast mängib koduliigas.
Kihlveokontorite ennustus
1. Mehhiko, 2. Tšehhi, 3. Lõuna-Korea, 4. Lõuna-Aafrika vabariik
BKanada
Bosnia ja Hertsegoviina
Päris lahtiseks ja ühtlaseks võib pidada ka B-alagruppi, kus tavapärase MM-meeskonna Šveitsi kõrvale on sattunud koguni kolm koondist, kellele on juba MMil osalemine erakordne saavutus ja eriline puhk. Bosnia, Katar ja Kanada on kolme peale seni osalenud neljal MM-finaalturniiril ning saanud 12 mängust vaid ühe võidu! Viimastel aastakümnetel suurturniiridel üldjuhul väga hästi esinenud Šveits on kindlasti selle rühma soosik, aga nõrgavõitu grupp annab ka ülejäänud kolmele meeskonnale haruldase võimaluse edasi väljalangemismängudele jõuda.
Võõrustaja Kanada puhul oleneb päris palju sellest, milline on nende tähtmängijate tervislik seis. Eesti jalgpallisõbrad jälgivad küüsi närides eelkõige seda, kas endine Nõmme Kalju ründaja Promise David terveneb piisavalt, et finaalturniiriks koondisesse mahtuda. Veebruari lõpus reiekõõlust rebestanud David võib optimistliku stsenaariumi kohaselt paraneda vahetult enne finaalturniiri algust ehk tema osalemine selgub ilmselt üsna viimasel hetkel. Samuti on lahtine Kanada suurima tähe Alphonso Daviese seis, kes sai vigastada Müncheni Bayerni eest mängides ja on samuti MMil eel küsimärk. Bosnia ja Katari meeskond on ühest küljest sarnased üllatusmunad, kuid mõnes mõttes totaalselt erinevad: kui Katari koondis mängib sisuliselt tervikuna koduliigas, siis Bosnia finaalturniiri koosseisus pole mitte ühtegi Bosnias klubijalgpalli mängivat meest. Eesti jalgpalli väikese seosena võib välja tuua, et otsustavas valikmängus Itaaliast jagu saanud Bosnia esiväravavaht Nikola Vasilj on viimastel hooaegadel mänginud koos Karol Metsaga FC St. Pauli ridades.
Kihlveokontorite ennustus
1. Šveits, 2. Kanada, 3. Bosnia ja Hertsegoviina, 4. Katar
Mehhiko ja Lõuna-Aafrika vabariigi vahel peeti MMfinaalturniiri avakohtumine ka 2010. aastal. Toona olid võõrustaja rollis aafriklased, kes läksid Siphiwe Tshabalala imelisest väravast 1 : 0 juhtima, ent lõpuks jäi mäng 1 : 1 viiki. Praeguseks 41aastane Tshabalala lõpetas profikarjääri 2021. aastal ning on sellest ajast saati tegelenud endanimelise fondiga, mille eesmärk on vaesematele lastele jalgpallis võimalusi anda ja nende sportlikke tingimusi parandada.
Mehhiko – LõunaAafrika vabariik 11.06 22.00 Mexico City
Lõuna-Korea – Tšehhi 12.06 5.00 Guadalajara
Tšehhi – LõunaAafrika vabariik 18.06 19.00 Atlanta
Mehhiko – LõunaKorea 19.06 4.00 Guadalajara
Tšehhi–Mehhiko 25.06 4.00 Mexico City
Lõuna-Aafrika vabariik – Lõuna-Korea 25.06 4.00 Monterrey
Lõuna-Korea Katar
Tšehhi Šveits
Bosnia ja Hertsegoviina koondis sõidab oma teisele MM-finaalturniirile, olles osalenud ka 2014. aasta MMil Brasiilias, kus alagrupist edasi ei pääsetud. Markantsel moel on bosnialased suutnud hakkama saada raskema ülesandega, aga mitte kergemaga – nad pole kahe MMi kõrval veel mitte kunagi pääsenud EM-finaalturniirile! Sellega saab neist ainus Euroopa jalgpalliliidu UEFA liige, kes on mänginud kahel MMil, aga mitte ühelgi EMil. Üks MM on ilma kunagi EMil osalemata ette näidata ka Iisraeli koondisel, kuid Iisrael lunastas pääsme 1970. aasta MMile Aasia alaliidu liikmena, alistades selleks Okeaania riigid Austraalia ja Uus-Meremaa.
Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 12.06 22.00 Toronto
Katar–Šveits 13.06 22.00 San Francisco
Šveits – Bosnia ja Hertsegoviina 18.06 22.00 Los Angeles
Kanada–Katar 19.06 1.00 Vancouver
Šveits–Kanada 24.06 22.00 Vancouver
Bosnia ja Hertsegoviina – Katar 24.06 22.00 Seattle
CÜhest küljest on Brasiilia koondis ju Brasiilia koondis, teisalt on nende viimaste aastate käekäik olnud kõike muud kui särav. Viimasel kahel MMil on jäädud pidama veerandfinaali, kaheksa parema seast ei murtud edasi ka 2024. aasta Copa América turniiril. Ülikogenud ja -eduka peatreeneri Carlo Ancelotti faktor mõjub kindlasti meeskonnale positiivselt ning ründeliinis on väärt valikuid tohutult palju, küsimärgid on õhus aga kaitsemängu kohal: Lõuna-Ameerika valiksarjas alles viienda koha saanud brasiillased lasid peamiste konkurentidega võrreldes sisse palju rohkem väravaid ning viiekordsetele ilmameistritele vastu astuda pole teistele koondistele ehk nii hirmutav kui veel kümme või kakskümmend aastat tagasi.
Alagrupp võib brassidele olla salakaval, sest nii Maroko kui Šotimaa on kindlasti meeskonnad, kes võivad hingestatuse ja organiseeritusega nende vastu nii mõndagi korda saata. Maroko jõudis eelmisel MMil poolfinaali ja aasta alguses ka Aafrika meistrivõistlustel finaali (mäng Senegali vastu lisaajal küll kaotati, aga hiljem saadi üliskandaalse otsusega tehniline võit) ning Euroopa tippklubides mängiv kuldne põlvkond on kindlasti võimeline ka seekord turniiril üllatusi korraldama. Šotlased on MM-finaalturniiril sel sajandil esimest korda ning proovivad viimase kahe EM-finaalturniiri ebaõnnestumised maha pesta.
Haiti koondis on paberil selgelt üks kogu turniiri nõrgemaid ning nendele on juba iga värav ja punkt suursaavutus. Nende pääsemine MMile oli osaliselt seotud ka sellega, et Põhja- ja Kesk-Ameerika tsoonis oli kolm suurt koondist (Mehhiko, USA ja Kanada) korraldajana juba finaalturniirile koha kindlustanud, mispärast oli valiksarja supp seal piirkonnas tavapärasest oluliselt lahjem.
Kihlveokontorite ennustus
1, Brasiilia, 2. Maroko, 3. Šotimaa, 4. Haiti
DKa kolmas korraldajariiki sisaldav alagrupp on mõnusalt ühtlase tasemega ja eeldatavalt tasavägine. Kui veel mõned aastad tagasi tundus, et USA jalgpallikoondis on suurel tõusuteel, sest Euroopa tippklubides tõstsid pead ameeriklastest noored, siis vahepealne aeg on peaaegu kõigi nende puhul toonud kaasa oodatust pisut väiksema tähelennu. Sellest hoolimata on neil kasutada üsna korralik seltskond Euroopa tippliigade mängijaid, mis viib tiimi keskmise taseme heale kõrgusele. Pärast 2002. aasta veerandfinaali pole aga 24 aastat MMidel ühtegi väljalangemismängu võidetud.
Koduväljakueelist nautivad ameeriklased on selles rühmas väikesed soosikud, aga ülejäänud kolmiku järjestust on peaaegu võimatu ennustada. Paraguay näitas Lõuna-Ameerika valiksarjas head kaitsemängu, aga suuri tähti peale juba parim-enne-aja ületanud Miguel Almiróni nende satsis ei ole. Suur osa Austraalia koondisest toetub koduse A-League’i ja Põhja-Ameerika MLSi mängijatele, alati üllatusvõimelise Türgi puhul oleneb edu suuresti sellest, kui hästi suudetakse indiviidid toimivaks võistkonnaks sulandada, kusjuures nende meeskonna keskmine vanus on suhteliselt suur. Viimased EMid on näidanud, et türklased on ühtmoodi võimelised nii üle oma varju küündima kui ka täielikult alt minema – millist Türgit näeme seekord?
Brasiilia koondis on viie tiitliga MM-ajaloo edukaim koondis ning ühtlasi ainus riik, mis osalenud kõikidel MM-finaalturniiridel. Viimase 11 MMi jooksul on neil käsil olnud veel üks väga muljetavaldav seeria: nimelt on nad alates 1982. aasta turniirist suutnud alati oma alagrupi võita!
Brasiilia–Maroko 14.06 1.00 New York – New Jersey
Haiti–Šotimaa 14.06 4.00 Boston
Šotimaa–Maroko 20.06 1.00 Boston
Brasiilia–Haiti 20.06 3.30 Philadelphia Šotimaa–Brasiilia 25.06 1.00 Miami
Maroko–Haiti 25.06 1.00 Atlanta
Suure ja arvestatava jalgpalliriigi kohta on Türgi koondis olnud MM-finaalturniiridel hämmastavalt harv külaline. 1954. aastal ei pääsetud alagrupist edasi, 2002. aastal saadi üllatusena kaela koguni pronksmedalid. 2002. aasta imelise turniiri järel on küll oldud korduvalt lähedal tagasi suurele püünele jõudmisele, kuid alles tänavu kevadel suudeti playoff’i kaudu uuesti MMile jõuda.
USA–Paraguay 13.06 4.00 Los Angeles
Austraalia–Türgi 14.06 7.00 Vancouver
USA–Austraalia 19.06 22.00 Seattle
Türgi–Paraguay 20.06 6.00 San Francisco
Kihlveokontorite ennustus
1. USA, 2. Türgi, 3. Paraguay, 4. Austraalia
Türgi–USA 26.06 5.00 Los Angeles
Paraguay–Austraalia 26.06 5.00 San Francisco
EAlati suursoosikute sekka kuuluv Saksamaa sõidab seekordsele turniirile nelja järjestikuse ebaõnnestunud suurturniiri järel. Viimasel kahel MMil on piinlikul moel jäädud pidama alagruppi (olles enne igal korral, kui on finaalturniiril osaletud, vähemalt veerandfinaalis mängitud!). Latt on maha aetud ka kahel viimasel EMil – 2021. aastal jäädi kaheksandikfinaalis suhteliselt selgelt alla Inglismaale, 2024. aastal näidati küll head mängu, ent veerandfinaalis kaotati lisaajal hilisemale tiitlivõitjale Hispaaniale. Julian Nagelsmanni juhendatav meeskond on vähemalt koosseisu mõttes väga kõva tulejõudu täis, kusjuures meeskonnas on nii kogemust kui nooruslikku särtsu.
Ülejäänud kolmikust tasub esile tõsta Ecuadori, kes andis Lõuna-Ameerika valiksarjas korraliku tormihoiatuse: Argentina järel teise koha saanud Ecuador lasi endale 18 mänguga lüüa vaid viis väravat, suutes sageli vastastel kinni keerata kõik kraanid. Just kaitsvaid mängijaid ongi Ecuadorist viimastel aastatel ka tippklubidesse jõudnud ning tegu võib vabalt olla selle turniiri ühe musta hobuse kandidaadiga.
Didier Drogba järgsel ajastul esimest korda MMile pääsenud Elevandiluurannik tuli 2024. aastal Aafrika meistriks ning tegi MM-valiksarjas nõrgemate Aafrika meeskondade vastu puhta vuugi, hoides kõigis kümnes valikmängus oma värava puutumatuna. Curaçao meeskonnale oli hea uudis see, et mai alguses otsustas meeskonna juurde naasta sealt mõni aeg varem tütre halvenenud tervise tõttu tagasi astunud ülikogenud peatreener Dick Advocaat.
Kihlveokontorite ennustus
1. Saksamaa, 2. Ecuador, 3. Elevandiluurannik, 4. Curaçao
FEelmise MMi veerandfinalist Holland on selle grupi selge soosik, ent päris kõrgelt hinnatakse ka Jaapani võimalusi. Neli aastat tagasi alistasid jaapanlased mäletatavasti alagrupifaasis nii Saksamaa kui Hispaania, enne kui kaheksandikfinaalis Horvaatia vastu penaltiseerias välja langesid. Väga hästi struktureeritud pressinguga võidavad nad kindlasti palju südameid ning on kõigile ebamugav vastane. Hollandile oli halb uudis nende mängujuhi Xavi Simonsi raske vigastus, mis ta MMilt kõrvale jätab, kuid ülejäänud koosseis peaks olema piisavalt heal tasemel, et vähemalt veerandfinaali ja ehk isegi kaugemale küündida. Rootsi teekond MMile oli kõike muud kui sujuv: täiesti ebaõnnestunud valiksarja keskel vallandati esimest korda koondise ajaloos peatreener Jon Dahl Tomasson ja uueks juhiks toodi Graham Potter, kelle käe all saadi varem Rahvuste liigas tehtud tulemuse kaudu võimalus osaleda valiksarja playoff’is, kus alistati Ukraina ja Poola, nii et sõidetakse MMile. Potter on toonud meeskonda uut hingamist ning arvestades seda, et koondises on lausa kaks väga kõva tipuründajat Alexander Isak ja Viktor Gyökeres, kuid mitte just kõige säravam kaitseliin, on Rootsi võimalikud MM-stsenaariumid üsna seinast seina.
Samamoodi nagu E-grupi Elevandiluurannik läbis ka Tuneesia Aafrika valiksarja ilma ühtegi väravat sisse laskmata ning kaitseliini kompaktsust peetaksegi MMi eel tuneeslaste peamiseks relvaks. Viimased suurturniirid on Tuneesial aga pigem ebaõnnestunud, mistõttu oleks nende edasipääs päris suur üllatus.
Kihlveokontorite ennustus
1. Holland, 2. Jaapan, 3. Rootsi, 4. Tuneesia
Curaçaost sai nii rahvaarvu kui pindala poolest läbi aegade väikseim jalgpalliriik, mis MM-finaalturniirile pääsenud – Kariibi meres asuv ja ametlikult Madalmaade kuningriigi koosseisu kuuluv ala paikneb vaid 444 ruutkilomeetril ehk Hiiumaast umbes kaks korda väiksemal pinnal ning seal elab 155 000 inimest. Samas võib seda lugeda sisutuks faktiks, sest vaid üks Curaçao meeskonnas kandvat rolli mängiv mees, Tahith Chong, on päriselt seal sündinud.
Saksamaa–Curaçao 14.06 20.00 Houston
Elevandiluurannik–Ecuador 15.06 2.00 Philadelphia
Saksamaa–Elevandiluurannik 20.06 23.00 Toronto
Ecuador–Curaçao 21.06 3.00 Kansas City
Curaçao–Elevandiluurannik 25.06 23.00 Philadelphia
Ecuador–Saksamaa 25.06 23.00 New York –New Jersey
Jaapani koondis on praegu enim järjestikustel MM-finaalturniiridel osalenud meeskond, kes pole kunagi ühtegi väljalangemismängu võitnud. Alles 1998. aastal MM-debüüdi teinud jaapanlased on sellest ajast saati olnud igal MMil kohal, kuid kaheksandikfinaalist kaugemale pole nad kordagi jõudnud. Alagrupist edasi saadi nii 2002., 2010., 2018. kui 2022. aastal, kuid igal korral langeti 16 parema seas välja, kusjuures enamasti üsna valusal moel: 2010. aastal langeti penaltitega Paraguayle ja 2022. aastal Horvaatiale, 2018. aastal mindi aga turniiri ühe soosiku Belgia vastu teise poolaja alguses 2 : 0 juhtima, kuid lasti endale seejärel kolm väravat vastu lüüa.
Holland–Jaapan 14.06 23.00 Dallas
Rootsi–Tuneesia 15.06 5.00 Monterrey
Holland–Rootsi 20.06 20.00 Houston
Tuneesia–Jaapan 21.06 7.00 Monterrey
Jaapan–Rootsi 26.06 2.00 Dallas
Tuneesia–Holland 26.06. 2.00 Kansas City
GBelgia vahepealse, kuldseks põlvkonnaks ristitud koondise tipphetkeks jäi 2018. aasta MMi kolmas koht, kuid meeskonna koosseisu vaadates on ootamatult paljud toonased tegijad endiselt rivis – Thibaut Courtois, Kevin De Bruyne, Romelu Lukaku ja Axel Witsel võivad ka sel suvel olla kõik põhikoosseisu mehed, kuigi ülikogenud kaitseliin on nüüdseks nooremate meeste vastu vahetatud. Kogenud ässade kõrval on pead tõstmas ka noorem põlvkond ning Belgia on selgelt selle grupi soosik –samas on kõigil meeles nelja aasta tagune krahh, kui alagrupis Maroko ja Horvaatia seljataha jäädi ning alagrupimängude järel koju sõideti.
Belglaste kasuks räägib sedapuhku üsna „söödav“ alagrupp, kus ühtegi teist tõelist suurjõudu pole. Uus-Meremaal pole ilmselt piisavalt kvaliteeti, Iraani osalemist segavad poliitilis-sõjalised põhjused ning Egiptuse mäng sõltub väga palju sellest, mida suudavad Mohamed Salah ja Omar Marmoush ees korda saata – ülejäänud koondis on küll üsna kogenud, kuid mitte liialt särava kvaliteediga.
Iraani kohta on ilmselt kogu turniiri piires kõige keerulisem midagi ennustada. Kas koondisel ikka võimaldatakse nendega sõjas oleva USA pinnale mängima minna? Kas kõik paremad pojad pääsevad meeskonda ja mis saab mänge vaatama tulla soovivatest fännidest? Kas kõige selle taustal näeme ülimalt ühtset löögirusikat või hoopis lihtsasti alistatavat autsaiderit?
Kihlveokontorite ennustus
1. Belgia, 2. Egiptus, 3. Iraan, 4. Uus-Meremaa
DValitsev Euroopa meister Hispaania on MMil kohal ühe peamise tiitlisoosikuna, pole mingit kahtlust – aga nagu ka mitmel teisel suurel jalgpalliriigil, on neilgi viimasel ajal kippunud MMil nihu minema. Nii 2018. kui 2022. aastal langeti kaheksandikfinaalis penaltiseerias, kusjuures vastaseks olid Venemaa ja Maroko, kelle vastu hispaanlased kindlat võitu ootasid. 2014. aastal lõppes tiitlikaitsmine neil sootuks alagrupis, kus jäädi Hollandi ja Tšiili seljataha. Meeskonna praegune koosseis on aga selline, millega oleks juba poolfinaalist välja jäämine pettumus – hea kvaliteediga noorepoolsed tipptiimide mängijad on võtta igale positsioonile. Uruguay koondis on võrreldes mõne aja tagusega läbi teinud kaadrivahetuse: ainus „vana kooli“ mees on väravavaht Fernando Muslera, kõik teised varasemad tähed on välja vahetatud nooremate ja seni veel tundmatumate pallurite vastu. Liidreid võistkonnas siiski jagub: eesotsas Real Madridi ässa Federico Valverde, Manchester Unitedi poolkaitsja Manuel Ugarte ja Liverpooli endise ründaja Darwin Núñezega. Eelmisel MMil hilisemast maailmameistrist Argentinast avamängus jagu saanud Saudi Araabia ja Roheneemesaared sõidavad turniirile suuresti autsaideri rollis, kuid võit omavahelises mängus võib emmale-kummale kolmanda koha tiimina edasipääsu tuua.
Kihlveokontorite ennustus
1. Hispaania, 2. Uruguay, 3. Saudi Araabia, 4. Roheneemesaared
Uus-Meremaa koondis osales viimati MMfinaalturniiril 2010. aastal ning lahkus turniirilt omapärase saavutusega: nimelt olid nad 32st osa võtnud meeskonnast ainsad, kes ei saanud kirja mitte ühtegi kaotust! Väga tihedas alagrupis viigistasid nad kõik kolm kohtumist (Slovakkia, Itaalia ja Paraguayga), kuid edasipääsuks selleks ei piisanud. Omapärase käigu järel andsid uusmeremaalased välja koondise turniirist rääkiva DVD nimega „Undefeated“ („Võitmatu“).
Belgia–Egiptus 15.06 22.00 Seattle
Iraan – Uus-Meremaa 16.06 4.00 Los Angeles
Belgia–Iraan 21.06 22.00 Los Angeles
Uus-Meremaa –Egiptus 22.06 4.00 Vancouver
Egiptus–Iraan 27.06 6.00 Seattle Uus-Meremaa –Belgia 27.06 6.00 Vancouver
Samamoodi nagu näiteks teine MM-debütant Curaçao toetub ka Roheneemesaared üsna suures osas mujal üles kasvanud mängijatele, kellel on roheneemesaarte juured, kuigi võrreldes Curaçaoga on Roheneemesaarte koondises oluliselt rohkem seal sündinud pallureid. Ajalooliselt on mitu väga kuulsat roheneemesaarte juurtega mängijat esindanud ka teisi koondiseid, peamiselt Portugali. 2016. aastal Portugali Euroopa meistriks aidanud ja aastaid Manchester Unitedis pallinud Nani on näiteks lausa Roheneemesaartel sündinud, samal turniiril parimaks noormängijaks valitud Renato Sanchese isa on samuti saarestikust pärit. Ühe Roheneemesaartelt pärit vanemaga on veel näiteks Prantsusmaaga kõik tiitlid võitnud Patrick Vieira ja Rootsi koondise legend Henrik Larsson. Isegi Cristiano Ronaldo juured viivad teda vanavanaema kaudu Roheneemesaartele!
Hispaania–Roheneemesaared 15.06 19.00 Atlanta
Saudi Araabia – Uruguay 16.06 1.00 Miami
Hispaania – Saudi Araabia 21.06 19.00 Atlanta
Uruguay–Roheneemesaared 22.06 1.00 Miami
Roheneemesaared – Saudi Araabia 27.06 3.00 Houston
Uruguay–Hispaania 27.06 3.00 Guadalajara
IViimasel kahel MMil finaalis mänginud Prantsusmaa kuulub mõistagi ka seekordse turniiri eel soosikute kõige teravamasse tippu. Vahepealse nelja aastaga on meeskonna koosseis läinud pisut nooremaks, kuid kindlasti mitte kehvemaks – ründeliinis on Didier Deschampsil valikut jalaga segada ning selle kõige juures võib peaaegu kogu koosseis vanuse poolest vabalt ka järgmisel MMil kaasa teha.
Prantslaste kõrval on teine potentsiaalselt väga kõrge lennuga meeskond Norra, mis lausa lendas valiksarjast läbi ning naudib Erling Haalandi, Martin Ødegaardi, Alexander Sørlothi ja teiste vedamisel väga ilusaid aegu. Norrakate Achilleuse kand võib olla kaitseliin, kus mitmele positsioonile pole ülejäänud koosseisuga võrdväärsel tasemel mehi võtta.
Norra kõrval on head edasipääsušansid ka Senegalil, kel on tippliigade ja -klubide mängijaid igas liinis omajagu. Grupi avamängu eel meenutatakse kindlasti väga palju 2002. aasta MMi avakohtumist, kus toona MMil debüteerinud Senegal oma kunagise kolonisaatori, tiitlikaitsjana turniirile sõitnud Prantsusmaa mälestusväärselt 1 : 0 alistas.
Maailmajagudevahelises playoff’is Boliiviast jagu saanud Iraak on selles seltskonnas selge autsaider – nende ülesanne on teha üle oma seni ainsa MM-käigu tulemus. 1986. aasta turniiril kaotas Iraak kõik kolm alagrupimängu väravate vahega 1 : 4.
Kihlveokontorite ennustus
1. Prantsusmaa, 2. Norra, 3. Senegal, 4. Iraak
JLionel Messi jõudis selle aja ära oodata – tema karjääri tõelisel tippajal ei suutnud Argentina koondis finaale võita, kuid selle kümnendi jooksul on olukord kardinaalselt muutunud: 2022. aasta maailmameistrid on võitnud ka kaks viimast Copa Américat ja täpina i-l veel 2022. aasta Finalissima Lõuna-Ameerika ja Euroopa meistri vahel. Suur osa nelja aasta tagusest kuldsest tuumikust on endiselt koondises alles, eesotsas muidugi Messiga, kes alagrupiturniiri keskel tähistab 39. sünnipäeva. Väga muretult läks argentiinlastel ka MM-valiksari ning pole justkui ühtegi põhjust neile edu mitte ennustada, kuid kihlveokontorid jäävad siiski ettevaatlikuks ning hindavad Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa šansse pisut suuremaks.
Alagruppi pidama jäämine oleks Argentinale küll paras šokk, ent loos tõi neile vastu paar üsna salakavalat vastast. Austria koondis on end EMidel üllatusvõimelisena näidanud ning kuigi MM-finaalturniiril ollakse sel sajandil alles esimest korda, koosneb nende meeskond väga suures osas Saksamaa Bundesliga meestest. Erinevatest tippliigade klubidest saab oma satsi kokku ka Alžeeria, kes toetub samamoodi nagu teised Põhja-Aafrika riigid suures osas oma Euroopas elavale diasporaale. Grupi autsaider ja MM-debütant Jordaania saab aga nautida pingetest ja suurtest ootustest vaba turniiri.
Norra koondis suutis tänavusele MMile pääsemisega viimaks ometi lõpetada oma ootamatult pikaks kujunenud suurturniiripõua: pärast seda, kui mängiti 1994. ja 1998. aasta MM-finaalturniiril ning 2000. aasta EMil, jäädi järjepanu eemale 12 suurturniirilt, kuniks eelmisel aastal Eestitki sisaldanud valiksari läbiti ülivõimsalt täiseduga.
Prantsusmaa–Senegal 16.06 22.00 New York –New Jersey
Iraak–Norra 17.06 1.00 Boston
Prantsusmaa–Iraak 23.06 0.00 Philadelphia
Norra–Senegal 23.06 3.00 New York –New Jersey
Norra–Prantsusmaa 26.06 22.00 Boston Senegal–Iraak 26.06 22.00 Toronto
Kui vaadelda ainult viimast 50 aastat, on Argentina koondis MMide edukaim meeskond, olles selle aja jooksul võitnud kolm MM-tiitlit (1978, 1986, 2022). Itaalia, Brasiilia, Saksamaa ja Prantsusmaa on selle aja jooksul võitnud kõik kaks tiitlit, Hispaania ühe. Viimasest kuuest tiitlikaitsjast neli on jäänud pidama alagruppi, aga Argentina suutis 1986. aasta tiitli järel 1990. aastal finaali jõuda – nagu ka Prantsusmaa viimati (2018 võitja, 2022 finalist).
Kihlveokontorite ennustus
1. Argentina, 2. Austria, 3. Alžeeria, 4. Jordaania
Argentina–Alžeeria 17.06 4.00 Kansas City
Austria–Jordaania 17.06 7.00 San Francisco
Argentina–Austria 22.06 20.00 Dallas
Jordaania–Alžeeria 23.06 6.00 San Francisco
Alžeeria–Austria 28.06 5.00 Kansas City
Jordaania–Argentina 28.06 5.00 Dallas
KTeenitult või teenimatult käib suur osa Portugali koondist puudutavast jutust 41aastase Cristiano Ronaldo ümber, aga ilma Ronaldotagi on Portugali meeskond sedavõrd paksult kvaliteeti täis, et võib julgelt ka MM-tiitlist unistada. Sel sajandil on MMil vaid kaks korda kaheksa parema sekka jõutud ja korra poolfinaali, mis viitab sellele, et 2016. aasta Euroopa meistrid on maailmalaval üldjuhul ebaõnnestunud.
Soodsamat gruppi andis Portugalil endale soovida. Usbekistan on MM-debütant ning Kongogi on finaalturniiril käinud vaid korra – Zaire nime all 1974. aastal, kui kolm mängu kaotati koguskooriga 0 : 14. Aafriklastele kohaselt hea füüsisega võimsad mängijad teevad neist teoreetiliselt ohtliku meeskonna, kuid isegi Aafrika meistrivõistlustel ei ole nad üldjuhul suutnud head turniiri kokku panna. Usbekid toetuvad suuresti kahele tähele, Manchester City keskkaitsjale Abdukodir Husanovile ja Başakşehiri ründajale Eldor Šomurodovile, kuid lõviosa mängijatest tuleb nende enda koduliigast.
Teise koha soosikuks peetakse selles grupis Kolumbiat, kelle säravaim täht on Müncheni Bayerni ründaja Luis Díaz. Tippliigade kaitsjate kõrval võib endiselt rivis olla ka 34aastane James Rodríguez, kelle suurest läbimurdest 2014. aasta MMil on möödas juba tosin aastat.
Kihlveokontorite ennustus
1. Portugal, 2. Kolumbia, 3. Kongo DV, 4. Usbekistan
Cristiano Ronaldo on küll seni ainus mängija, kes löönud värava viiel MM-finaalturniiril, kuid kriitikud on varmad välja tooma, et mitte ükski nendest väravatest pole tulnud MMi otsustavas faasis, vaid ainult alagrupiturniiril. 2006. aastal realiseeris Ronaldo Iraani vastu penalti, kuid jäi kõigis neljas väljalangemismängus kuivale. 2010. aastal lõi ta kuuenda värava 7 : 0 võidumängus Põhja-Korea üle, ent Portugal langes kaheksandikfinaalis; 2014. aastal jõudis Ronaldo väravani alles viimases alagrupimängus Ghanaga, mis edasipääsu Portugalile ei toonud. 2018. aastal lõi ta alagrupifaasis Hispaaniale kübaratriki ning sahistas ka Maroko võrku, kuid Portugal langes taas kaheksandikfinaalis. 2022. aastal Kataris realiseeris ta penalti Ghana võrku, kuid alustas 6 : 1 võidetud kaheksandikfinaali Šveitsi vastu ja 0 : 1 kaotatud veerandfinaali Maroko vastu pingilt ning skoori ei teinud.
Portugal – Kongo DV 17.06 20.00 Houston
Usbekistan–Kolumbia 18.06 5.00 Mexico City
Portugal–Usbekistan 23.06 20.00 Houston
Kolumbia – Kongo DV 24.06 5.00 Guadalajara Kolumbia–Portugal 28.06 2.30 Miami
Kongo DV – Usbekistan 28.06 2.30 Atlanta
Pärast aastakümnetepikkust naljanumbri staatust ja pideva suurturniiridel põruja mainet on Inglismaa koondis saanud sisse tõeliselt hea mineku. Peatreener Gareth Southgate’i tüürimisel jõuti kahel EMil järjest finaali ja korralikult esineti ka MMidel, jõudes 2018. aastal pool- ja 2022. aastal veerandfinaali. Southgate astus pärast 2024. aasta kaotatud finaali aga tagasi ning 2025. aastal palkas Inglismaa jalgpalliliit meeskonda tüürima pragmaatilise sakslase Thomas Tucheli. Ühe eesmärgiga – lõpuks sellest viimasest takistusest üle saada ja 2026. aastal maailmameistritiitel võita. Pole kahtlustki, et mängijamaterjali taha asi ei jää –pigem valmistab Tuchelile korralikku peavalu, keda väärt meestest võtta, keda jätta.
Ometi pole Inglismaa oma alagrupis isegi viimase paari MMi edukaim meeskond, sest neile astub vastu 2018. aasta finalist ja 2022. aasta pronks Horvaatia, kelle eest on endiselt rivis 40aastane kapten Luka Modrić. Horvaatia koosseis on tavapäraselt ühtlane koos mõne kogenud ässaga ning kindel pretendent väljalangemismängudele jõudmiseks. Ghana ja eriti autsaider Panama paistavad selles grupis olevat pisut väiksemate võimalustega, aga Ghana puhul ei maksa alahinnata nende ründeliini: Manchester City staar Antoine Semenyo, Athletic Clubi raudvara Iñaki Williams ja suure Premier League’i kogemusega Jordan Ayew on paljudele tuttavad nimed, nagu ka Tottenhami poolkaitsja Mohammed Kudus.
Kihlveokontorite ennustus
1. Inglismaa, 2. Horvaatia, 3. Ghana, 4. Panama
Juunikuiste mängude eel on Horvaatia liidril Luka Modrićil kirjas 196 koondisemängu, millega paikneb ta kõigi aegade edetabelis kõrgel, neljandal kohal, aga tal on võimalus kas kolmanda või neljanda pallurina 200 koondisemänguni jõuda. Cristiano Ronaldo on 226 mänguga (ja 143 väravaga!) ilmselt püüdmatus kauguses, aga teisel kohal olev ja karjääri juba lõpetanud kuveitlane Badel Al-Mutawa (202) vaid kuue mängu kaugusel. Al-Mutawa ja Modrići vahele mahub veel ei keegi muu kui Lionel Messi (198), kes võib pöörase 200ni jõuda kas juba turniirieelsete sõprusmängudega või MMfinaalturniiril.
Inglismaa–Horvaatia 17.06 23.00 Dallas Ghana–Panama 18.06 2.00 Toronto Inglismaa–Ghana 23.06 23.00 Boston Panama–Horvaatia 24.06 2.00 Toronto
Panama–Inglismaa 28.06 0.00 New York –New Jersey Horvaatia–Ghana 28.06 0.00 Philadelphia
Samamoodi nagu 2024. aasta EM-finaalturniir tuuakse tänavune MM-finaalturniir Eesti televaatajateni kahe meediamaja koostöös, kui taas ühendavad jõud ERR ja TV3/Go3. Teeme siis lihtsalt ja mustvalgelt selgeks: kust mänge näeb, kes kommenteerivad ja millistele mängudele eelneb millisel kanalil ka stuudio?
Väga suur osa turniirist toimub meie aja järgi öösel – kõige varem algavad kohtumised meie aja järgi kell 19. Üldprintsiibina näitavad ERRi kanalid õhtu esimest kohtumist, TV3 sellele järgnevat mängu ning hilisemad kohtumised on nähtavad vaid Go3-s. Olulise asjana tasub märkida, et kõiki MMi mänge saab vaadata ka ainult Go3-st, kusjuures ERRi mängudest erinevate kommentaatoritega.
Kuupäev Ülekande algus Kanal(id) Mäng
11. juuni 21.35 ETV, Go3 Mehhiko – Lõuna-Aafrika vabariik
12. juuni 4.50 TV3, Go3 Lõuna-Korea – Tšehhi
12. juuni 21.35 ETV, Go3 Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina
13. juuni 3.50 TV3, Go3 USA–Paraguay
13. juuni 21.50 ETV, Go3 Katar–Šveits
Kõik ERRi ülekanded on nähtavad ka ETV+ kanalil, ERRi spordiportaalis ja Jupiteri keskkonnas.
TV3 stuudiojuhtidena on välja hõigatud Kalev Kruus, Tõnis Pärna ja Kermo Nava, ekspertidena Gert Kams, Joel Indermitte ja Tarmo Kink. TV3 ja Go3 ülekandeid kommenteerivad Kalev Kruus, Tarmo Kink, Gert Kams, Sander Jürjens, Andre Lepson, Kaspar Kotter, Kermo Nava, Moorits Veering, Tõnis Pärna, Taavi Pailk, Joel Indermitte ja Johannes Milli.
Märkused
ETV: kommentaatorid Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson
ETV: kommentaatorid Ivar Lepik ja Marko Lelov
ETV: kommentaatorid Kristjan Kalkun ja Marko Lelov
14. juuni 00.50 TV3, Go3 Brasiilia–Maroko eelneb 50minutiline TV3 stuudio
14. juuni 4.00 Go3 Haiti–Šotimaa
14. juuni 7.00 Go3 Austraalia–Türgi
14. juuni 19.50 ETV2, Go3 Saksamaa–Curaçao
14. juuni 22.50 TV3, Go3 Holland–Jaapan
15. juuni 2.00 Go3
Elevandiluurannik–Ecuador
15. juuni 5.00 Go3 Rootsi–Tuneesia
15. juuni 18.50 ETV2, Go3
Hispaania–Roheneemesaared
15. juuni 21.50 TV3, Go3 Belgia–Egiptus
16. juuni 1.00 Go3 Saudi Araabia – Uruguay
16. juuni 4.00 Go3 Iraan – Uus-Meremaa
16. juuni 21.50 ETV, Go3 Prantsusmaa–Senegal
17. juuni 00.50 TV3, Go3 Iraak–Norra
17. juuni 4.00 Go3
Argentina–Alžeeria
17. juuni 7.00 Go3 Austria–Jordaania
17. juuni 19.50 ETV2, Go3 Portugal – Kongo DV
17. juuni 22.50 TV3, Go3 Inglismaa–Horvaatia
18. juuni 2.00 Go3 Ghana–Panama
18. juuni 5.00 Go3 Usbekistan–Kolumbia
18. juuni 18.50 ETV2, Go3 Tšehhi – Lõuna-Aafrika vabariik
18. juuni 21.50 TV3, Go3 Šveits – Bosnia ja Hertsegoviina
19. juuni 1.00 Go3 Kanada–Katar
19. juuni 4.00 Go3 Mehhiko – Lõuna-Korea
19. juuni 21.50 ETV USA–Austraalia
20. juuni 0.50 TV3, Go3 Šotimaa–Maroko
20. juuni 4.00 Go3 Brasiilia–Haiti
20. juuni 7.00 Go3 Türgi–Paraguay
20. juuni 19.50 ETV2, Go3 Holland–Rootsi
ETV2: kommenteerivad Kristjan Kallaste ja Marko Pärnpuu
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV2: kommentaatorid Kristjan Kalkun ja Marko Pärnpuu
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV: kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV2: kommenteerivad Kristjan Kallaste ja Marko Pärnpuu
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV2: kommenteerivad Ivar Lepik ja Joel-Rasmus Remmel
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV: kommenteerivad Ivar Lepik ja Marko Pärnpuu
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV2: kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson
20. juuni 22.50 TV3, Go3 Saksamaa–Elevandiluurannik eelneb 20minutiline TV3 stuudio
21. juuni 3.00 Go3 Ecuador–Curaçao
21. juuni 7.00 Go3 Tuneesia–Jaapan
21. juuni 18.50 ETV2, Go3 Hispaania – Saudi Araabia
ETV2: kommenteerivad Kristjan Kallaste ja Marti Pähn
21. juuni 21.50 TV3, Go3 Belgia–Iraan eelneb 20minutiline TV3 stuudio
22. juuni 1.00 Go3 Uruguay–Roheneemesaared
22. juuni 4.00 Go3 Uus-Meremaa – Egiptus
22. juuni 19.50 ETV2, Go3 Argentina–Austria
ETV2: kommenteerivad Kristjan Kallaste ja Joel-Rasmus Remmel
22. juuni 23.50 TV3, Go3 Prantsusmaa–Iraak eelneb 20minutiline TV3 stuudio
23. juuni 3.00 Go3 Norra–Senegal
23. juuni 6.00 Go3 Jordaania–Alžeeria
23. juuni 19.50 ETV2, Go3 Portugal–Usbekistan
ETV2: kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Mihkel Uiboleht
23. juuni 22.50 TV3, Go3 Inglismaa–Ghana
24. juuni 2.00 Go3 Panama–Horvaatia
24. juuni 5.00 Go3
Kolumbia – Kongo DV
24. juuni 21.50 ETV, Go3 Šveits–Kanada
24. juuni 21.50 TV3*, Go3 Bosnia ja Hertsegoviina – Katar
25. juuni 0.50 TV3
Šotimaa–Brasiilia
25. juuni 1.00 Go3 Maroko–Haiti
25. juuni 4.00 Go3
Tšehhi–Mehhiko
25. juuni 4.00 Go3 Lõuna-Aafrika vabariik – Lõuna-Korea
25. juuni 22.50 ETV, Go3
Curaçao–Elevandiluurannik
25. juuni 22.50 TV3*, Go3 Ecuador–Saksamaa
26. juuni 1.50 TV3, Go3 Tuneesia–Holland
26. juuni 2.00 Go3 Jaapan–Rootsi
26. juuni 5.00 Go3 Paraguay–Austraalia
26. juuni 5.00 Go3 Türgi–USA
26. juuni 21.50 ETV, Go3 Norra–Prantsusmaa
26. juuni 21.50 TV3*, Go3 Senegal–Iraak
27. juuni 2.50 Tv3, Go3 Uruguay–Hispaania
27. juuni 3.00 Go3 Roheneemesaared – Saudi Araabia
27. juuni 6.00 Go3 Egiptus–Iraan
27. juuni 6.00 Go3 Uus-Meremaa – Belgia
27. juuni 23.50 ETV, Go3 Panama–Inglismaa
27. juuni 23.50 TV3*, Go3 Horvaatia–Ghana
28. juuni 2.20 TV3, Go3 Kolumbia–Portugal
28. juuni 2.30 Go3 Kongo DV – Usbekistan
28. juuni 5.00 Go3 Alžeeria–Austria
28. juuni 5.00 Go3 Jordaania–Argentina
28. juuni 21.50 ETV, Go3 1/16-finaal
29. juuni 19.50 ETV2, Go3 1/16-finaal
29. juuni 23.20 TV3, Go3 1/16-finaal
30. juuni 4.00 Go3 1/16-finaal
30. juuni 19.50 ETV2, Go3 1/16-finaal
30. juuni 23.50 TV3, Go3 1/16-finaal
1. juuli 4.00 Go3 1/16-finaal
1. juuli 18.50 ETV2, Go3 1/16-finaal
1. juuli 22.50 TV3, Go3 1/16-finaal
2. juuli 3.00 Go3 1/16-finaal
2. juuli 21.50 ETV2, Go3 1/16-finaal
3. juuli 1.50 TV3, Go3 1/16-finaal
3. juuli 6.00 Go3 1/16-finaal
3. juuli 20.50 ETV+, ETV, Go3 1/16-finaal
4. juuli 0.50 TV3, Go3 1/16-finaal
4. juuli 4.30 Go3 1/16-finaal
4. juuli 19.50 ETV2, Go3 kaheksandikfinaal
4. juuli 23.50 TV3, Go3 kaheksandikfinaal
5. juuli 22.50 ETV, Go3 kaheksandikfinaal
6. juuli 2.50 TV3, Go3 kaheksandikfinaal
6. juuli 21.50 ETV, Go3 kaheksandikfinaal
7. juuli 2.50 TV3, Go3 kaheksandikfinaal
7. juuli 18.50 ETV2, Go3 kaheksandikfinaal
7. juuli 22.50 TV3, Go3 kaheksandikfinaal
9. juuli 22.50 TV3, Go3 veerandfinaal
10. juuli 21.50 ETV, Go3 veerandfinaal
11. juuli 23.50 ETV, Go3 veerandfinaal
12. juuli 3.50 TV3, Go3 veerandfinaal
14. juuli 21.30 ETV, TV3, Go3 poolfinaal
15. juuli 21.30 ETV, TV3, Go3 poolfinaal
18. juuli 23.30 ETV, TV3, Go3 3. koha mäng
19. juuli 21.30 ETV, TV3, Go3 finaal
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV: kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson
eelneb 20minutiline TV3 stuudio * TV3 valib kahe samaaegse mängu vahel
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV: kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marti Pähn
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
* TV3 valib kahe samaaegse mängu vahel
ETV: kommenteerivad Ivar Lepik ja Markus Jürgenson
eelneb 20minutiline TV3 stuudio * TV3 valib kahe samaaegse mängu vahel
ETV: kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Joel-Rasmus Remmel
eelneb 20minutiline TV3 stuudio * TV3 valib kahe samaaegse mängu vahel
ETV: kommenteerivad Ivar Lepik ja Marko Pärnpuu
ETV2: kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV2: kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Pärnpuu
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV2: kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Marko Pärnpuu
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV2: kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson
ETV otselülitus algab kell 21.25, enne näidatakse mängu kanalil ETV+. Kommenteerivad Kristjan Kallaste ja Marti Pähn
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV2: kommenteerivad Kristjan Kallaste ja Marti Pähn
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV: kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Pärnpuu
ETV: kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson
ETV2: kommenteerivad Ivar Lepik ja Marko Lelov
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
eelneb 20minutiline TV3 stuudio
ETV: kommenteerivad Ivar Lepik ja Marko Lelov
ETV: kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Markus Jürgenson
TV3 alustab stuudioga 21.30, ETV 21.40. ETV: stuudiojuht Debora Saarnak, kommenteerivad Kristjan Kalkun ja Marko Pärnpuu
TV3 alustab stuudioga 21.30, ETV 21.40. ETV: stuudiojuht Debora Saarnak, kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson
TV3 alustab stuudioga 21.30, ETV: kommenteerivad Ivar Lepik ja Marti Pähn
TV3 ja ETV alustavad mõlemad stuudioga 21.30. ETV: stuudiojuht Aet Süvari, kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Markus Jürgenson
Jalgpalli MM-finaalturniir on sageli olnud FIFA-le koht, kus tutvustada maailmale jalgpallireeglite uuendusi, arendusi või uusi kohtunikele jagatavaid suuniseid. Neli aastat tagasi nägime MMil näiteks seda, kuidas senisest pedantsemalt (loe: rohkem) anti poolaegade lõpus üleminuteid, 2018. aastal tegi suure ametliku debüüdi VAR. Mida uut on sel suvel oodata?
Tekst: Raul Ojassaar
Rahvusvaheline jalgpallireeglite eest vastutav nõukogu IFAB otsustas juba veebruari lõpus Walesis toimunud kohtumisel, et MM-finaalturniiriks hakkavad kehtima mõned uued reeglid ja suunised. Suurem osa neist on mõeldud eelkõige mängu sujuvamaks ja voolavamaks muutmiseks, aga mõne puhul on reageeritud ka olulistele intsidentidele tippjalgpallis, mis on toonud kaasa pahameelt või segadusi.
Viie sekundi reegel audivisete ja väravalöökide puhul. Kui eelmisel aastal muudeti reeglites konkreetsemaks seda, kui kaua tohivad väravavahid palli käes hoida, siis nüüd on sarnane printsiip lisatud ka audisissevisete ja väravalöökide juurde. See tähendab, et kui kohtuniku hinnangul võtab audi sisseviskamine või väravalöögi sooritamine põhjendamatult palju aega, on tal õigus avalikult alustada viie sekundini lugemist – kui selle jooksul ei panda palli mängu, läheb pall vastasvõistkonnale. Audi puhul saab lihtsalt vastane samast kohast palli mängu panna, väravalöögi korral teenib vastasvõistkond nurgalöögi.
Vahetusteks aega 10 sekundit. MMist alates hakkab kehtima reegel, mille kohaselt tuleb välja vahetatud mängijal
Mängijatel on edaspidi aega kümme sekundit, et väljavahetamise korral platsilt lahkuda.
Franco Arland,
platsilt lahkuda hiljemalt kümme sekundit pärast seda, kui neljas kohtunik on oma tabloo üles tõstnud. Kui mängija ei jõua selle aja jooksul väljaku piiridest välja, tuleb tal platsilt lahkuda, aga sisse vahetatav mängija peab ootama alates mängu taasalustamisest ühe minuti, enne kui saab järgmise seisva palli ajal õiguse mängu siseneda.
Arstiabi vajadus tähendab minutilist eemalolekut. Kui mängija küsib platsil arstiabi ja selle tõttu mäng seisma pannakse, ei tohi ta väljakule naasta enne seda, kui mäng on tema platsilt lahkumise järel vähemalt minut aega uuesti käinud. See reegel ei kehti juhul, kui vigastuse tingis vastase vähemalt kollase kaardi vääriliselt karistatud viga. VAR saab kaks lisaõigust. Videokohtunikul on nüüdsest õigus lisaks seni lubatud olukordadele üle vaadata ka mängijale antud teise kollase kaardi õigsus ja see, kas kohtuniku antud nurgalöök väljakul oli õige otsus. See tähendab, et kui mängija, kellel on juba kollane kaart all, saab väljakukohtuniku eksimuse tõttu teise kollase kaardi, on VARil võimalik selgete tõendite korral sekkuda. Nurgalöökide ülevaatamise puhul muudetakse kohtuniku otsus ära, kui videokordused näitavad kiirelt (ehk enne palli mängu panemist) ja veenvalt,
et tegelikult puudutas palli viimasena ründav mängija.
Punane kaart konfrontatsiooni ajal suu katmise eest. Reeglimuudatus, mis tõukub Meistrite liiga kohtumisest Benfica ja Real Madridi vahel, kus Reali mängijad süüdistasid Benfica pallurit Gianluca Prestiannit rassistlike remarkide tegemises. Kuna Prestianni kattis vastastega rääkides suu kinni, ei olnud hoolimata kümnetest kaameranurkadest võimalik video pealt huultelt lugeda, mida Prestianni tegelikult ütles või ei öelnud. Seetõttu otsustati, et kohtunikel on õigus edaspidi karistada punase kaardiga mängijat, kes vastasseisu sattunult oma suu kinni katab.
Punane kaart kohtuniku otsuse vastu protestiks väljakult lahkumise eest. Reeglimuudatus, mis tõukub skandaaliga lõppenud Aafrika meistrivõistluste finaalist, kus Senegali koondis nende vastu määratud penalti vastu protestimiseks väljakult omavoliliselt lahkus ja sellega kohtumise tükiks ajaks seiskas. Edaspidi on kohtunikul õigus näidata väljakult sel viisil lahkujale punast kaarti, samamoodi ka tiimi ametnikule (näiteks treenerile), kes selliselt käituma üles kutsub. Niiviisi väljakult lahkunud meeskond saab edaspidi automaatselt tehnilise kaotuse.
Mai lõpp ja juuni algus toovad meile nii meeste kui naiste, nii noorte
kui täiskasvanute seas vaat et korraga väga palju jalgpalli, nii kodus, napilt piiri taga kui kaugemalgi. Teeme siinkohal põgusa spikri: millised näevad välja ühe tõsiuskse jalgpallisõbra ja Eesti koondiste toetaja paar nädalat?
Esmaspäev, 25. mai
20.00, A. Le Coq Arena, U17 EM-finaalturniir: Eesti–Hispaania
Neljapäev, 28. mai
19.00, A. Le Coq Arena, U17 EM-finaalturniir: Eesti–Horvaatia
Pühapäev, 31. mai
14.30, A. Le Coq Arena, U17 EM-finaalturniir: Belgia–Eesti
Neljapäev, 4. juuni
14.30, Kadrioru staadion, U17 EM-finaalturniir: poolfinaal
20.00, A. Le Coq Arena, U17 EM-finaalturniir: poolfinaal
Reede, 5. juuni
18.00, LNK Sporta Parks (Riia), U21 Balti turniir: Läti–Eesti
20.00, Rheinpark Stadion (Vaduz), naiste MM-valiksari: Liechtenstein–Eesti
Laupäev, 6. juuni
17.00, Daugavgrīna, U19 Balti turniir: Eesti–Leedu
18.00, Pärnu rannastaadion, meeste Balti turniir: Eesti – Fääri saared
Pühapäev, 7. juuni
18.00, Daugavgrīna, U21 Balti turniir: Eesti–Leedu
20.00, A. Le Coq Arena, U17 EM-finaalturniir: finaal
Esmaspäev, 8. juuni
17.00, J. Skredeļa staadion (Riia), U19 Balti turniir: Läti–Eesti
Teisipäev, 9. juuni
Balti turniiri finaal / kolmanda koha mäng. Kui Eesti kohtub Leeduga, toimub mäng Tallinnas, kui Lätiga, siis Lätis
20.00, Pärnu rannastaadion, naiste MM-valiksari: Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina
Neljapäev, 11. juuni
22.00, Mexico City, MM-finaalturniir: avamäng Mehhiko – Lõuna-Aafrika vabariik
Rosen Eesti
Mattias Käidi koduklubi FC Thun kindlustas mais Šveitsi meistritiitli, ületades kõiki hooajaeelseid ootuseid mitmekordselt. Teadupoolest tõusis Thun alles aasta tagasi Šveitsi esiliigast kõrgliigasse! Väikelinna klubi pani kokku pööraselt hea hooaja – tiitlivõitu ei vääranud isegi hooaja päris lõpus sisse tulnud madalseis, kus viimasest kaheksast mängust kaotati lausa kuus. Uuel hooajal mängitakse Meistrite liigat, alustades teisest eelringist.
Eesti koondislase roll Thuni edus oli märkimisväärne – ta sai 38 liigamängust kirja 29 kohtumist ning nende jooksul kaks väravat ja ühe väravasöödu, mängides peamiselt kaitsva poolkaitsjana.
Kuna tiitel kindlustati juba kaks vooru enne lõppu, sai Thun juba viimase kodumängu järel, veel enne hooaja päris viimast mängu fännide ja linnaelanikega koos uhke tiitlipeo püsti panna. 1898. aastal asutatud klubile oli tegu nende ajaloo esimese Šveitsi meistritiitliga!
Seekord on Jalka luubi all Tallinna FCI Levadia poolkaitsja Maksimilian Skvortsov. Eesti U21-koondislase võimeid hindavad Levadia peatreener Vjatšeslav Zahovaiko ja mängijat U19 koondises juhendanud Alo Bärengrub.
VÄLJAKUNÄGEMINE
Zahovaiko: Ma ei hakka Maksimiliani selles osas veel taevani kiitma, sest tegu on noormängijaga, aga kui aus olla, siis ta mängib väga küpset jalgpalli.
Bärengrub: Tegu on väga hea ja targa mängijaga, kes tunnetab nii palliga kui pallita mängus väljakul olevaid ruume.
JÕUD
Zahovaiko: Kuna tegu on 18aastase mängijaga, siis seda keha tuleb veel üles ehitada. Aga sel on suur potentsiaal. Kahe-kolme aasta pärast võib ta keha olla võimas ja tugev ning siis võivad tulemused tulla paremini esile.
Bärengrub: Ta on küllaltki sitke mängija. Suudab hästi palli kehaga katta.
Zahovaiko: Temast õhkub enesekindlust.
Mees ei karda rasket tööd. Ta kannatas talvel nagu kõik teised ja teadis täpselt, mille nimel.
Nüüd naudib ta seda rasket tööd väljakul.
Bärengrub: Sisu ja tahtmist on palju.
Maksimilian tahab alati palliga mängida ning on väravale orienteeritud.
Zahovaiko: Esimene puude on tal väga hea. Tegu on rünnakule orienteeritud mängijaga, kes on võimekas, kes suudab sööduhetkel pöörata mängu ühe puutega rünnaku suunas.
Seda ei näe Eesti mängijate puhul tihti.
Tribling vajab veel arendamist, aga ta liigub õiges suunas.
Bärengrub: Tehnika on paigas ja palliga osav, palli käsitsemisoskus ka hea.
Zahovaiko: Tippkiirus pole tema kõige tugevam külg. Stardikiirust ei pea häbenema, sest esimesed sammud on järsud ja jõulised ning hoo ülesvõtmisega saab hakkama.
Kindlasti pole ta aeglane mängija.
Bärengrub: Tal on kerged jalad ja hea kiirus.
Zahovaiko: Kuna ta pole pikakasvuline mängija, siis mõistagi pole see tema trump. Aga see on tal okeil tasemel.
Bärengrub: Ei ole seda tüüpi mängija, kes tahaks õhuvõitlustes osaleda, aga kui tarvis, siis läheb duelli ikka.
Zahovaiko: Looduse poolt on talle palju antud. Ta on väga töökas ja kõikides testides on ta olnud alati viie-kuue parima seas. Näen, et ta peab veel kõvasti tööd tegema, aga eeldan, et ta jõuab paari aasta pärast maksimumhindeni.
Bärengrub: Ta on harjunud kõrgliigas suuri minuteid saama ja 90 minutit korralikult tööd tegema. Kiiruslik vastupidavus on hea.
Zahovaiko: Tegu on mobiilse mängijaga. Ta kasutab oskuslikult ära keskväljal tekkiva ruumi, oskab õigel ajal avaneda õigesse kohta ja tunnetab mängu hästi. Bärengrub: Maksimilian on liikuv mängija. Kiiruse pealt suudab teha palliga häid asju. Tal pole väga palju plahvatuslikke omadusi, aga ajastus ja mängulugemine aitavad liikuvusele kaasa.
Zahovaiko: See on hämmastav, kuidas ta on võimeline igast väljakupunktist tabama raami niimoodi, et see pole juhuslik, vaid sinna suunatud üritus. Ta lööb sinna, kuhu tahab. Tema parem jalg on mõrvar ja vasak jalg väike mõrvar. Söödutehnika on samuti hea. Ta on üks andekamaid Eesti mängijaid üle pika aja. Bärengrub: Sööt ja vaist väravale on head. Löök karistusala ümbrusest võib tihtipeale osutuda väga ohtlikuks.
Mida mäletad esimesest jalgpallitrennist?
Mäletan, et olin väga väike, täpsemalt öeldes kolmeaastane. Seisin aia ääres ning jälgisin, kuidas vanemad poisid platsil ringi jooksevad. Vanemad nägid, et ma tahaksin ka jalgpalli mängida. Nad läksid treeneri juurde ja küsisid, kas ma tohin trenni teha. Teised olid viiesed-kuuesed. Treener kostis, et kui hästi käitun, siis tohin trenni tulla.
Millest sa jalgpallurina kõige enam unistad?
Et saaksin ühel hetkel mängida mõnes suures Euroopa kõrgliigas ja esindada oma sünnimaad.
Milline on sinu mängueelne rutiin?
Püüan võimalikult vähe telefonis olla ja rohkem eesootavale mängule keskenduda. Peamiselt kuulan muusikat – see aitab mul keskenduda. Igal mängupäeval söön hommikul putru ja päeval kanapastat. See on asi, mis pole tänini muutunud.
Mis on su lemmiktoit pärast rasket mängu?
Kuna me saame pärast mängu pitsat süüa, siis pean ikka selle ütlema.
Millist väravat eelistad rohkem lüüa, kas penaltist või karistuslöögist?
Kindlasti karistuslöögist, sest sellest on keerulisem skoorida. Vajab rohkem meisterlikkust.
Kui sa poleks jalgpallur, siis millise spordialaga tegeleksid?
Mingi spordialaga tegeleksin ma kindlasti... Ma olen lauatennises päris hea. Arvan, et tegeleksin sellega.
Keda sa järgid jalgpallis kõige rohkem?
Cristiano Ronaldot. Mulle meeldib ta tööeetika väljakul ja selle kõrval.
Oletame, et sa lähed 5 vs. 5 turniirile. Millised neli mängijat sa omale satsi võtaksid?
Võtaksin kõik mängijad oma praegusest võistkonnast, sest see on minu hinnangul liiga parim. Aga kui peaksin tõesti valima, siis teen ühe erandi – kaitsesse võtaksin
Paidest Edgar Turi, poolkaitsesse Mihkel Ainsalu ja Rasmus Peetsoni ning ründesse Bubacarr Tambedou.
Sünniaeg: 20.12.2007
Positsioon: poolkaitsja
Klubid: Tallinna FC Ajax, FCI Tallinn, Tallinna FCI Levadia
Koondis: U21 2/0, U19 16/2, U17 11/0, U15 1/0
Treenerid: Vjatšeslav Zahovaiko, Curro Torres, Dmitri Kruglov, Santiago García, Robert Sadovski, Boriss Dugan, Šandor Mandi, Jani Sarajärvi, Siim Valtna, Alo Bärengrub, Marko Pärnpuu
Premium liiga publikunumbrite jutuveski jahvatab aastast aastasse sellest, millised klubid on parasjagu kuumad ja külmad, kelle näitajad paistavad kahtlaselt paisutatud, kas lugema peaks ainult pileti eest maksnud külastajaid, mitu protsenti on külastatavus tõusnud või langenud ja nii edasi.
Neil küsimustel ei ole midagi viga. Edulugusid tulebki esile tõsta, ausust kontrollida, usaldusväärseid mõõdikuid valida ja nende alusel progressi hinnata... aga sedasorti pinnapealsed teemad võivad ka varjutada nende ühist juurt: Eesti liigajalgpalli käiakse vaatamas kohutavalt vähe ja see nõuab prioriteetset tähelepanu.
Jalgpalliliidule meeldib aeg-ajalt tuua välja protsente, mille jagu on Premium liiga külastatavus mõne varasema hooajaga võrreldes kerkinud. Arusaadav, et positiivne foon võib ses mõttes jalgpallile kasuks tulla – et inimesi tõmbab ikka selle juurde, mis tõmbab juba teisi inimesi. Ent kui tegelik kogemus ei ole sugugi nii positiivne, siis võib see mõjuda hoopis vastupidi. Ning võltspositiivsus pisendab publikuprobleemi tähtsust.
Kui 2009. aastal (esimene hooaeg, mille kohta jalgpall.ee sellist statistikat pakub) oli kõrgliiga keskmine külastatavus 190 pealtvaatajat ja 2025. aastal 376, siis seda on võimalik hinnata kahe väga erineva nurga alt. Üks võimalus on hõisata, et kõrgliiga populaarsus on peaaegu kahekordistunud!
Teine võimalus on mõelda nende miljonite eurode ja lugematute töötundide peale, mis koduliiga populariseerimisse on investeeritud, ja asetada kaalu teisele poolele keskmiselt 186 pealtvaatajat mängu kohta. Kas 16 aastat tagasi sihte seades oleks ükski asjaosaline pidanud sellist edasiminekut millekski muuks kui läbikukkumiseks?
Kultuur on erakordselt lai mõiste, mistõttu pole ime, et jalgpallikultuuri üle arutledes räägitakse sageli üksteisest mööda. Ühe peamise väärarusaamana eeldatakse, et jalgpallikultuur peab tähendama midagi kultuurset ehk kõrgkultuuriga seostuvat. Siit pärineb ka romantiline arusaam selle kohta, kuidas arenenud jalgpalliriikides kantakse klubifänluse traditsiooni edasi isadelt poegadele – ja tõdemus, et Eestis ei olegi ju veel saanud midagi võrreldavat välja kujuneda.
Seda mõistujuttu rääkides jäetakse tähelepanuta, et jalgpall ei omandanud ka suurtes jalgpallimaades oma positsiooni mitte kultuuripärandi vaikse kogunemise kaudu, vaid vastupidi: jalgpall osutus sedavõrd vaatemänguliseks ja ligitõmbavaks alaks, et see saavutas kiiresti tohutu populaarsuse, mis omakorda pakkus alust sügavamate kultuurikihtide tekkeks.
Kultuur on erakordselt lai mõiste, mistõttu pole ime, et jalgpallikultuuri üle arutledes räägitakse sageli üksteisest mööda. Ühe peamise väärarusaamana eeldatakse, et jalgpallikultuur peab tähendama midagi kultuurset ehk kõrgkultuuriga seostuvat.
Kuulen juba igihaljast vastuargumenti, et nõukaaegne katkestus ei ole lubanud meie jalgpallikultuuril veel õigeid juuri alla võtta. Pealegi ei too pidevalt tuhandeid inimesi väljaku äärde ka Läti ja Leedu jalgpall ega teised meie spordialad – mis põhjust on meil siis Eesti jalgpallilt midagi sellist nõuda?
Jalgpalliline asjatundlikkus, jalgpalliga seotud väärtused, kombed jms kujunevad välja seda kiiremini ja püsivamalt, mida võimsamalt jalgpallisündmused meid ümbritsevas ühisruumis levivad ja kõneainet pakuvad. Et pojad saaksid isadelt staadionil käimist õppida, peavad isad kõigepealt ise staadionil käima.
20. sajandi teises pooles selgus, et jalgpall ei ole mitte ainult erakordselt haarav mäng staadionilt vaatamiseks, vaid et see on ka äärmiselt telegeenne ala, mis loob uued võimalused veelgi suuremaid masse haarata. Jalgpalli populaarsus igas maailma otsas, ka eriliste traditsioonide ja saavutusteta maailmajagudes, peaks olema piisav kinnitus selle mängu võime kohta võita suurte inimhulkade südameid, kui neid ainult õigesti kõnetada. Miks peaks siinmail olema teisiti?
Tartu Welco tegevjuht Edgar Leht ütles publikunumbritest rääkides midagi sellist, mida tasub
pidevalt meeles hoida: „[---] kui me hakkame ennast teiste Eesti klubidega võrdlema, siis me tegelikult unustame ära, kui kaugel me muust Euroopa jalgpallist oleme. Ma arvan, et kõikide ülesanne peaks olema toimetada sellel rindel endale, mitte Eestist mingisugust standardit seades.“ 13. mai seisuga oli Welco tänavusi kodumänge esiliigas külastanud keskmiselt 547 inimest, mis tegi silmad ette kõikidele Premium liiga klubidele. Mitte et see number oleks iseenesest midagi imelist, aga konteksti arvestades (Eesti tippklubide asemel oli Welco võõrustanud Tallinna Kalevit, Maardu Linnameeskonda, FCI Levadia U21 võistkonda ja FC Elvat) on see siiski kõva sõna. Welco staatus publikumagnetina ei põhine sportlikul edul ega õhku täis mainekujundusel. See on klubi, kes on algusest peale mõistnud ja rõhutanud fännide tähtsust ega ole eeldanud, et küll pealtvaatajad kord välja ilmuvad, kui tulemused paranema hakkavad. See on klubi, kes on arenenud sümbioosis oma poolehoidjatega, kelle kriitiline mass viis Eesti ühe kõige pealtvaatajasõbralikuma staadioni rajamiseni (vähemalt varakevadistes oludes), mis omakorda võimaldab publikul edasi paisuda.
Millal hakkab jalgpall
Eestis masse kõnetama?
Foto: Anna Andreas
Kõikvõimalikud arutelud Eesti jalgpalli arengu kohta peavad algama arusaamast, et ilma üldise jalgpallibuumita ei saa jalgpall kunagi omandada ühiskonnas sellist positsiooni, mida see väärib ja mida arenenud jalgpalliriigid enesestmõistetavaks peavad. Selleni jõudmiseks tuleb aga seada pealtvaataja tõeliseks prioriteediks, mitte taandada teda taustateguriks, mida on võimalik valitud protsentvõrdlustega tegelikust ilusamana näidata.
Mitte et seni tehtud töö publiku püüdmisel ei ole hea, aga kui tulemused on sellised, nagu need on, siis ilmselgelt ei ole see olnud piisavalt prioriteetne küsimus. Kuni publiku heaolu ohverdatakse võimalikult pikale jalgpallikalendrile, ilma et pealtvaatajaile oleks loodud normaalseid tingimusi, jääbki Premium liiga turunduseelarve külma kevadtuulde lendama.
Lõpetuseks midagi positiivset ka. Jalgpalliliidu omaaegne valik kõik Premium liiga mängud otseülekandes tasuta kättesaadavaks teha on teeninud siin-seal kriitikat, kuid minu hinnangul oli see igati õige käik. Üks samm massideni jõudmiseks on astutud, aga minna on veel palju ja ammugi on aeg jõuda virtuaalsete sammude juurest tegelikeni.
30. aprillil selgus tänavune saalijalgpalli Eesti meister, kui
Tallinna FC Bunker Partner alistas Narva Unitedi finaalseerias mängudega 3 : 0.
Bunker Partnerile oli tegemist teise järjestikuse meistritiitliga, kusjuures finaalseerias vastastele suurt sõnaõigust ei antud ning Narvat löödi eelkõige koosseisu sügavuse ja füüsisega, sest kõikide mängude puhul oli Bunker Partner just teisel poolajal selgelt vastasest üle. Avamängus tuldi kolmeväravalisest kaotusseisust välja ja võideti 11 : 5, teises mängus 11 : 2 ja otsustav kohtumine Sõle spordihoones võideti 223 pealtvaataja ees 9 : 4.
Finaalseeria resultatiivseimad olid Denis Vnukov seitsme ja brasiillane Eduardo Bruno Fernandes Silva kuue tabamusega. Kokku sai kolme mängu jooksul jala valgeks koguni kümme Bunker Partneri mängijat, nende seas kaks väravavahti!
Eesti saalijalgpallimeistreid tutvustab meeskonna üks kogenumaid mängijaid Edwin Stüf.
Mark Boskin
1988, väravavaht
Meie meeskonna kõige kogenum, kõige rohkemate tiitlitega pärjatud mängija. Ja millegipärast teab alati tema kõige esimesena, kui midagi kuskil toimub!
Vladislav Tsvetkov
1997, väravavaht
Meeskonna noorim ja seega peab veel palle ja varustust tassima. Trenni maailmameister, aga mängudes tuleb kerge närv endiselt sisse ja siis seda maailmameistrit, kes trennides on, enam näha pole.
1991
Tema tehnika on õpitud TikTokist. Teab igat uut trikki, mida keegi netiavarustes teinud on. Kindlasti meie meeskonna tehnikakunn. Loeb kokku, palju trennis või mängus vastasele jalge vahelt suudab teha.
Trevor Elhi 1993
Rambo ja kahur koos. Keha nagu fitnessimodellil ja mõlema jalaga suudab jõhkrad kuulid teele saata.
Eduardo Bruno Fernandes Silva 1996
Keeled suhu ja Euroopasse… aga tema puhul see ei kehti. Vasak jalg on väga hea, parem jalg on pigem seismiseks. Kui juhtub, et peab pare maga lööma, siis saab kindlasti kannatada saali valgustus.
Mark Ivanov 1994
Kui väljas on juba veidi tugevam tuul, siis Mark on esimene, kes kohe kindlasti pikali kukub. Mängija, kelle vastu tehakse kindlasti enim vigu. Oskab mängus hästi vigu kalastada, mis läheb kokku tema suure hobiga, milleks on kalapüük.
Marek Naal 1993
Ilma Mark Ivanovita ei kujutaks Marekut meie meeskonnas ette – mehed on nagu sukk ja saabas. Selline tunne on, et nad teevad kõike koos. Hüüdnimed Twix ja M&M.
1989
See mees oskab alati õigel ajal õiges kohas olla, et väravaid lüüa. Kuigi ta on ka hea väravasöötude jagaja, on ta tuntud kiirete varbaga audi lahtimängimiste poolest.
1987
Konkreetne vana kooli esindaja. Enne mängu on spordikotis kindlasti olemas Starteri energiajook ja hobuse kuumasalv. See tema nurgelisust väljakul paraku küll ära ei võta. Alati heas tujus ja meeskonnakaaslaste lastele meenutab ta Mr. Beani.
1999
Iga teine sõna on calma. Teeb asju alati, nägu naerul, ja kui juhtub, et ägestub, siis millegipärast ropendab vene keeles.
Pavel Rubel
1991
Kui teil on vaja viltuseid puid maha võtta, helistage Pavelile. Kui on vaja päästeametit, tuleb Pavel. Mees mitme ameti peal! Kindel on ka see, et trenni alguses teda kohal pole.
1990
Kahes asjas meeskonna parim. Üks neist on padel, teine vaidlemine ja argumenteerimine.
Oma rolliga meeskonnas harjunud. Mängimine polegi oluline, vähemalt saab trennis käia ja suveks ennast vormi ajada.
Denis Vnukov 1991
Meie Snaiper! Enne iga mängu võib kindel olla, et skoorib. Alati on kindel ka see, et mees ei puudu treeningutelt. Tal pole probleemi ka kaks mängu jutti ära mängida.
Jutusari „Mängija #17“ põhineb jutustavas vormis käsiraamatul
„Mängija #17. Jalgpallist võlutud“. Raamatut võib lugeda valikuliselt, keskendudes peatükkidele ja teemadele, mis parajasti kõnetavad.
„Treener õpetas mind mängima korraga nii pea kui ka südamega. [---] Ta ütles, et pean ainult poolteist tundi päevas jalgpallile pühendama, aga sellel ajal endast kõik andma. Kui see tehtud, ei pidanud ma jalgpalli pärast muretsema.“
Pierre-Emile Højbjerg (19aastasena), Taani jalgpallur
Kui tagasi trennis olin, oli midagi muutunud. Mõned nädalad pärast seda, kui uus jalgpallitreener mind koolis üles otsis ja trenni tagasi kutsus, oli õhus tunda uut energiat. Esimestel nädalatel tundsin end küll kohmetult ja kartsin, et vana seis kordub, kuid ma ei andnud alla. Käisin igas trennis ja andsin endast parima. Ka teised olid innustunud – igaüks tahtis tõendada, milleks ta võimeline on.
Esimene noorem mängija, kes minu järel vanemate trenni tuli, oli mu sõber, kes elas minu läheduses. Temaga koos tundsin end kohe turvalise malt. Ta oli siiras ja rahulik ning temaga sai alati ar vestada – nii väljakul kui ka selle kõrval. Alguses soojendasime sageli koos varumängija pinki, kuid ta ei jätnud sellegipoolest kunagi ühtegi trenni ega mängu vahele.
Kodumängudel istus tema isa alati tribüünil, nokamüts peas.
Pärast mängu andis ta meile mõlemale rahulikku ja ausat tagasisidet. Ta toetas ka mind, kuigi teadis, et ei saa minu suhtes otsuseid langetada. Ta oli tundnud hästi minu isa ja see teadmine sidus meid kuidagi nähtamatult.
Ometi tundsin oma varalahku nud isast puudust, eriti spordis. Mõtlesin sageli, kuidas oleks olnud koos temaga treenida, arutada jalgpalli ja kasvada mängijaks tema kõrval. Nüüd
istus hoopis kaasmängija isa tribüünil, kus oleks pidanud istuma minu isa.
Meie uuel treeneril oli põhimõte, et kõik mängijad peavad olema treeningutes ja võistlustes kaasatud. Esiteks oli temale esmatähtis arendada võistkonna nõrgemaid lülisid, et tiimi tervikuna parandada. Tihti tuletas ta meile meelde: „Kui mängus ei kaasata kõiki mängijaid ehk kui mõnele mitte sööta, mängitakse justkui üheksa üheteistkümne vastu.“
Treener nõudis, et me söödaksime mängijale, kes on õigel ajal sobivas kohas, valimata, kes ta on. Polnud vaja oodata, kuni parim sõber või tugevam mängija kohale jõuab.
Alguses tundsin siiski pisut ebamugavust, et treener justkui sundis tugevamaid ja vanemaid mängijaid mulle palli veeretama. Tundsin samal ajal nii tänulikkust kui ka piinlikkust, kui ta vahel mängu peatades minu eest seisis. Aga treener jäi oma põhimõttele kindlaks.
Tihti otsustas treener ise, kellega koos harjutusi teeme. See oli minu arvates hea, sest nii õppisime võistkonnaliikmeid nii isiklikult kui ka mängijana paremini tundma. Pluss oli veel see, et ei tekkinud lisapinget, kui oli vaja valida paarilist ja rühmakaaslasi. Treener otsustas ise ja nii oli kõik väga lihtne ja selge. Hiljem taipasin, et treeneri tagamõte oli kokku panna need mängijad, kes hiljem pidid väljakul tihedamini koostööd tegema.
Samuti oli meile uudne, et treener peatas mängu ja pani meid oma otsuseid analüüsima. Ta tahtis, et võtaksime harjutatu kaasa ka mängudele. Kui harjutasime näiteks ülejookse, soovis ta näha neid sama trenni lõpus mänguosas, aga ka järgmistel treeningutel ja võistlusmängudel.
Muud asjad, mis muutusid: trennis ei kõnnitud. Liikusime alati sörkides: pallide järele, kui me olime harjutustes kõik pallid ära kasutanud ja pidime need väljakult kokku korjama, joogipausile, harjutuste vahel. Kõndida võisime trenni tulles ja trennist lahkudes, aga selle pooleteise tunni ajal, kui meil oli trenn, tuli trenni korralikult teha.
Uus treener ei lubanud kellelegi halvasti öelda ega teisi kritiseerida. Ta oli selles range. Kriitika pidi olema konstruktiivne – selline, mis aitab areneda, mitte ei lõhu meeskonda.
Tasapisi õppisime mõistma, et keegi ei eksi tahtlikult. Igaüks andis endast parima ning kui keegi söötis valesti, sai ta sellest ka ise aru – ilma et teised oleksid pidanud teda tagantjärele kritiseerima. Hukkamõistev kommentaar ei aidanud midagi parandada ei sel hetkel ega ka hiljem. Küll aga oli olukorrajärgne rahulik selgitus selle kohta, mida oleks saanud teha, et sööt või löök oleks parem ja tõhusam, konstruktiivne ja kasulik tagasiside.
Sõnad nagu „Kuhu sa söödad?!“ ja „Miks sa mööda lõid?!“ võisid haavata rohkem kui ükski valesti antud sööt.
Alguses tekitab kriitika muidugi veidi valu, kuid hiljem annab see võimaluse targemaks saada ja areneda. Pigem solvun siis, kui keegi näeb minu viga, kuid ei ütle midagi – nii pidurdavad nad minu arengut. Tundus, et treener mõtles samamoodi, sest kord ütles ta: „Kui sa tunned, et ma sind kritiseerin, siis teen seda sellepärast, et näen sinus potentsiaali. Ma hoolin sinust ja soovin, et sa jõuaksid kaugele.“
Ta ei jätnud oma sõnu ainult põhimõtteks. Kui keegi eksis või iseennast süüdistas, tuletas ta rahulikult meelde: „Kui sa kõike juba oskaksid, ei oleks sa siin, vaid Barcelona või Manchesteri akadeemias. Sa oled siin selleks, et õppida. Harjuta edasi ja varsti tundub see, mis praegu on raske, täiesti lihtne.“
Varem tahtsin olla kohe valmis mängija. Nüüd mõistsin, et areng ei käi kiirete hüpetega, vaid väikeste sammudega. Mõni samm oli kindel, mõni komistav, kuid kõik viisid edasi. Sellegipoolest riidlesin endaga tihti, ohhetasin kõva häälega, kui ma eksisin, aga see noomimine ei läinud mulle kunagi hinge, sellepärast ma ei põdenud ega kaotanud usku endasse. Olin enda ja teiste suhtes küll nõudlik, kuid mitte ülearu. Karm olin enda vastu pigem selleks, et järgmisel korral parem sooritus teha ja ennast ergutada. Sain aru, et ma ei ole veel
valmis mängija, aga ma soovin saada paremaks tulevikus.
Treener ei seisnud kunagi meist kaugel. Ta oli alati väljaku ääres – käed rinnal risti, keskenduv pilk mängul. Tema kõrval oli lihtne keskenduda. Ta märkas, suunas ja sekkus, kui miski ei toiminud. „Stopp!“ hüüdis ta järsku. „Vaata enne ringi, kui söödad. Sul oli aega.“
Ma noogutasin. Ta ei tõstnud häält, ei pahandanud. Lihtsalt näitas käega, kuhu pall oleks võinud pigem liikuda. Proovisime uuesti. Seekord tuli sööt õigesse tsooni.
Ta ei öelnud midagi. Aga kui pilgud korraks kohtusid, nägin ma seda – ta oli olukorda märganud. Mulle piisas sellest. Ma teadsin isegi, millal olin hästi teinud ja millal eksinud. Kui löök läks üle värava, tundsin seda juba siis, kui pall läks lendu. Kui sööt lahkus mu jalalt täpselt nii, nagu harjutanud olime, tundsin selle ära esimesest puutest.
Treener ei kiitnud iga õnnestumise järel. Ja see meeldis mulle. Kui ta oleks iga kord hüüdnud „Tubli!“, poleks ma enam aru saanud, millal olin midagi tema meelest päriselt hästi teinud. Aga kui ta vahel ütles lühidalt: „Just nii,“ või lihtsalt noogutas, siis teadsin – olin mänginud õigesti, meie stiili järgi. See andis mu teole kindluse.
Kriitika tuli sama rahulikult.
„Mõtle enne otsust,“ ütles ta kord, kui kiirustasin. „Sul oli rohkem aega, kui sa arvad.“
See ei olnud etteheide, vaid tööriist. Ta parandas tehnikat, parandust vajasid mu otsused – aga ta ei puudutanud kunagi seda, mida ma muuta ei saanud. See tuletas meelde vanaema öeldut, et vanust, pikkust, päritolu ega sugu ei saa muuta. Sellist asja ei kritiseerita. Ja väljakul oli sama reegel. Kriitika pidi aitama kasvada, mitte kedagi väiksemaks tegema.
Mulle oli trennis käimine aegamööda meeldima hakanud. Tundsin end lõpuks mugavamalt tänu sellele, et õhkkond tiimis oli muutunud tunduvalt paremaks. Nüüd võeti mind staadionil vastu tervituse, silmside ja väikese naeratusega, mis oli igati julgustav algus eelseisvale treeningule.
Suvisel ajal jõudsin tihti väljakule varem, nautides sooje päikesekiiri ja jälgides, kuidas teised treeninggrupid liikusid. Väljak oli täis sipelgapesasarnast sagimist: rohelisel kunstmuruvaibal siblisid palliga mängijad, kes kõik kandsid samu klubiriideid. Nende liikumised, naeratused ja häälitsused sulandusid ühtseks meloodiaks, kus oli raske kedagi eristada, aga pilt oli imeliselt inspireeriv.
Ma ootasin trenni alati pikisilmi. Kodus seadsin end varakult valmis, viimasel veerandtunnil käisin toas ringi. Väike närviline elevus jooksis läbi mu keha – liiga vara veel minna, aga aega ei ole millegi muu jaoks. Katsusin korduvalt spordikotti, kuhu olid pakitud äsja pestud, värskelt lõhnavad riided, putsad – kõige olulisemad –, lisaks veepudel, pusa ja kilejope juhuks, kui ilm muutub. Riidekihid olid mulle ülimalt tähtsad. Mulle ei meeldinud trenni alguses ega peale trenni külmetada, aga liiga palju riideid trenni vältel väsitas ja rõhus. Peale soojendust viskasin esmalt ühe kihi maha väljaku äärde, kus ma parajasti olin, siis teise, ja tundsin, kuidas energia ja jõud minusse tagasi voolasid. Olin nagu uus inimene – iga samm, iga liigutus tundus järsku kergem ja sujuvam. Väljaspool tunnetasin külma õhku, kuid seespool põles soe jõuleek. Trenni lõpus tegin jälle tiiru ümber väljaku, korjates kokku riided, mis olid siia-sinna maha jäänud.
Kodust väljudes avastasin, et olin mõtisklemise tõttu peaaegu unustanud bussikaardi ja koduvõtmed. Haarasin need viimasel hetkel kaasa ja tormasin teele. Trepist alla joostes lõi südamesse kerge adrenaliinisööst – trenn ootas.
Staadion ei olnud kaugel. Kui bussiajad klappisid, sõitsin rahulikult bussiga; kui mitte, läksin jalgsi. Sel päeval jõudsin õigeks ajaks, et bussiga minna.
Bussipeatus oli tühi. Ainult tuul liikus mööda teed. Hilissuve jahe õhtune õhk pani mööda selga judinad jooksma. Surusin käed taskutesse. Seisin üksinda vaiksel tänaval valgusti all vaid hetke, kuni nägin bussi kurvi tagant välja ilmumas.
Bussis istudes kontrollisin koti sisu igaks juhuks uuesti üle. Kompasin, et veenduda, kas ma ikka võtsin jalanõud kaasa. Tegelikult teadsin päris kindlasti, et ma olin need kotti pistnud. Sellegipoolest soovisin veel kord üle vaadata.
Lasin hetkeks mõtetel uuesti vabalt rännata. Mulle meenus, kui keeruline oli mu esimese putsapaari ostmine. Kõik algas sellega, et ema ei tahtnud kuuldagi e-poest tellimisest.
„Jalatseid peab proovima,“ ütles ta. „Muidu ei saa kindel olla, et nad sobivad.“
Niisiis läksime emaga poodi. See väike spordipood, kust ma kunagi oma esimese palli sain, oli selleks ajaks suletud. Läksime suurde kaubanduskeskusesse.
Laia valikuga spordipoes võtsid meid vastu ere valgus, vali muusika ja lõputud riiulid. Rohkem oli spordiriideid kui päris spordivarustust. Muusika tundus poes peaaegu liiga vali olevat, kuid selle kaasahaarav rütm pani mu jalad siiski liikuma.
Jalutasin ükskõikselt riiulite vahel, justkui teadsin ette, et siit ma endale õigeid putsasid ei leia. Pööritasin silmi. Ma olin kindel, et poodides oli valik igav – valed värvid, valed mudelid. Mitte midagi sellist, millega tahaks väljakule minna. Bränd luges ka. Vähemalt tundus, et luges. Ma ei kujutanud ette, et ilmuksin trenni mingite suvaliste jalatsitega. Piinlik oleks. Mis siis, kui keegi mu üle naerab?
Ema käis peale, võttis kätte ühe paari, siis teise, ja näitas mulle: „Ehk need?“
„Aga need tunduvad ju head.“
„Mida sa neist arvad?“
„Need on ju ilusad.“
Ma ei olnud eriti huvitatud. Osa minust oli pettunud, samas oli mul emast veidi kahju ka. Ma ei olnud hea kaaslane.
Lõpuks jõudsime jalgpalliosakonna lõppu, kus nägin ilusaid putsasid jalatsiriiulite ülemisel osal – valged, oranži ja musta mustriga. Sirutasin end ja võtsin need kätte. Nad olid kerged, kollaka tallaga. Täpselt sellised, millega tahtnuksin meelsasti alustada tulevat hooaega.
Tõmbasin need jalga – istusid nagu valatult.
„Ema, neid tahangi,“ teatasin kindlalt.
Ema vaatas hinnasilti. Ta kulmud kerkisid.
„Nii kallilt ma küll jalatseid ei osta.“
See toon tähendas lõplikkust.
Ma tahtsin vaielda, tahtsin paluda. Aga samal ajal teadsin – ta teeb kõike üksi: maksab, korraldab, vastutab. See mõte tõmbas mu vaiksemaks, aga sealsamas riiuli ees otsustasin, et hakkan raha koguma. Järgmised putsad ostan ise, oma maitse järgi. Võibolla kui ma poole summast kokku saan, aitab ema ülejäänuga.
Tegime uuesti ringi, jalatsiriiulist mööda. Lõpuks leidsime kompromissi: tervenisti mustad väikese valge märgiga. Mitte äge unistuste paar, aga piisavalt soliidsed.
Surusin varbad sisse, keerasin jalga veidi ja proovisin, kuidas tundub. Nad olid pehmed ja mugavad. Jalg justkui puhkas kunstnaha vahel.
Kõndisin nendega mööda poe põrandat. Kõik paistis väga mõnus ja kujutasin juba ette esimest
trenni nendega. Need olid nüüd minu jalgpallisaapad.
Läksin järgmisse trenni uhkelt, tuttuued mugavad jalkasaapad jalas. Tundsin end peaaegu professionaalina. Kuid juba esimese pallipuutega tundsin, et midagi ei klappinud. Jalatsid ikkagi ei sobinud mulle. Jalg libises saapas ringi. Varbad ei leidnud ninaotsa üles. Liiga suured. Liiga laiad. Ja see ümar nina kohtus palliga nagu veniv kude. Mitu korda astusin oma putsa esiotsale ning kord isegi kukkusin, koperdades oma jalgade otsa. Pallitunnetus? – ümmargune null. Iga puude oli vale. Iga samm võõras. See oli halvim trenn üldse. Tundsin, kuidas rõõm vajus murukihist läbi, mudasse.
Muidugi olin ma unustanud treeneri hoiatuse uute putsade sissemängimise kohta ning mul polnud vanu jooksutosse kaasas.
„Kui ostad uued trennijalatsid, võta ikkagi vanad trenni kaasa. Poeproov ja 90 minutit trenni on kaks eri asja.“
Istusin pärast trenni riietusruumis ja vaatasin oma vales suuruses unistust. Iga trenniga muutusid jalanõud ainult võõramaks. Jalad hõõrusid, samm oli ebakindel, pall põrkas, kuhu tahtis. Süda valutas ema pärast. Ta oli need mulle ostnud. Kuidas ma talle ütlen, et neist pole kasu? Kuidas ma palun uusi? Ma ei tahtnud ema alt vedada, kuid ma ei tahtnud ka mängida valede putsadega.
Raha mul endal ei olnud. Mina olin see, kes kulutas mündid ära enne, kui need taskupõhja jõudsid. Ema oli naljatanud, et kui ma leiaksin maast kasvõi 50 senti, mõtleksin kohe välja viisi see ära kulu-
tada. Nüüd oleks mul vaja olnud mitte 50 senti, vaid tervet varandust. Nuputasin, kuidas kiiresti raha teenida. Ühtki head mõtet ei tulnud. Lõpuks tegin midagi, mille üle ma uhke ei ole.
Pärast trenni seisin riietusruumis ja hoidsin oma esimesi putsasid käes. Vaatasin neid pikalt. Siis astusin leitud asjade kasti juurde.
Süda tagus.
„Pane lihtsalt ära,“ ütlesin endale. „See on ainus võimalus.“
Alguses mõtlesin saapad üldse prügikasti visata. Aga seda ma ikkagi ei suutnud. See oleks olnud täielik raiskamine. Seega jätsin need kasti. Vähemalt saab ehk keegi teine neist kasu. Nii ma end lohutasin.
Koju jõudnult rääkisin emale suurte kurbade silmadega, et olin jalanõud ära kaotanud. Süda tahtis häbi eest põgeneda ja pea käskis mul peatuda ja vastutada, kuid ma ei suutnud kumbagi.
„Otsisin igalt poolt,“ lisasin kiiresti.
Ja siis käis peast läbi sähvatus, mis tõmbas kõhu külmaks. Mis siis, kui ema läheb staadionile? Mis siis, kui ta hakkab neid sealt otsima? See võis mulle kalliks maksma minna.
Ma vihkasin seda tunnet. Valetamine on nagu suur, täiesti läbi kantud seljakott – see ei istu hästi, on liiga raske ja iga liigutusega tuleb karta, et kangas rebeneb ja midagi paistab kuskilt välja.
Minu õnneks ema staadionile ei läinud.
„Tundub, et vanemad ei kipu väga tihti staadionitele kadunud asju otsima,“ mõtlesin endamisi. Tundsin korraga nii kergendust kui häbi.
Järgmisel korral läksin emaga spordipoodi raske südamega. Kui me astusime taas kauplusse, ütles ta tõsise häälega: „Me ei saa endale rohkem vigu lubada.“
Seekord ei vaadanud ma kõige kallimaid mudeleid. Südametunnistus ei lubanud. Seekord vajutasin sõrmedega ka putsade ninale – kas seal on liiga palju tühja ruumi? Pigistasin külgi. Kas jalatsid istuvad täpselt ümber jala? Olgu pigem veidi liiga kitsad kui täpselt parajad.
„Pikkus peab olema paras,“ mõtlesin. „Tald pikemaks ei veni. Aga kui küljed on alguses veidi kitsad, siis nad annavad järele ja saavad hiljem täpselt õigeks.“
Ema vaatas mind murelikult. „Need on liiga parajad. Sa kasvad neist ju kohe välja.“
Ma teadsin, et võibolla kasvangi. Aga jalgpallisaapad on jalgpalluri tööriist. Kui need ei sobi, ei tule mängust midagi välja. Seda olin juba kogenud. Seekord pidid nad olema mugavad, õiges suuruses ja tagama hea pallitunnetuse.
Ema mure pani mind siiski mõtlema. Tõsi – ma kasvan veel. Võibolla on esimesed jalatsid mõne kuu pärast juba parajad.
Järgmise trenni lõpus läksin leitud asjade kasti juurde tagasi. Süda kloppis kiiremini, kui ma tahtsin tunnistada, kui seal sorisin. Võibolla on keegi need juba ära võtnud. Õnneks leidsin nad siiski kasti põhjast üles. Sel hetkel ma justkui võtsin tagasi midagi enamat kui jalanõud. Kui nad lõpuks koti sisse said, tundus kõik natuke kergem. Sellegipoolest peitsin ma need koju jõudnult oma riidekapi tagaossa. Ma ei suutnud veel kord valetada.
Mõni nädal hiljem rääkisin siiski emale, et esimesed saapad leiti klubiruumidest üles. Püüdsin kõlada rõõmsalt. „Nüüd on mul varupaar olemas, kui praegustest jalatsitest välja kasvan.“
Ema naeratas kergendatult. Mina ei suutnud naeratada. Vale ei istunud mulle. Tundsin, et jalgpallis võib eksida, aga et elus on mõned söödud, mida tagasi ei saa võtta. Ma ei saanud juhtunut enam olematuks teha, aga sain vähemalt osa sellest parandada. Lõpuks oli ju kõik
päris kenasti kulgenud ja midagi ei olnud raisku läinud.
Kui meenutasin seda vana lugu, oli buss juba staadioni lähedale jõudnud. Buss peatus, astusin maha ja kõndisin viimased sammud väljaku poole. Mind võtsid staadioni ääres vastu kõrged kased, mille oksad varjasid osa staadionist päikese eest. Kuiv õhk, mida sisse hingasin, oli värske ja kerge ning äratas mind üles. Teadsin juba ette, et mõnus on joosta. Ilm sobis treenimiseks erakordselt hästi.
Jõudsin järjekordselt meie tiimist esimesena staadionile. Astusin riietusruumi, mis lõhnas väsinud spordivarustuse järele. Võtsin istet seina ääres seisval puupingil. Kui ma sinisest kingakotist välja võetud putsad jalga panin, tundsin, et jalal on väga ebamugav. Midagi kriipis. Võtsin jalanõu ära. Selle seest vaatas vastu must kummipuru – kunstmuru täitematerjal. Väikesed teravad graanulid, mis olid eelmisest trennist sinna jäänud. Proovisin neid prügikasti raputada, aga need kleepusid talla külge ning ei tahtnud sealt lahkuda. Pidin neid sõrmedega ükshaaval nokkima.
Ema vihkas seda puru.
„Seda on kodus igal pool,“ ohkas ta alatasa. „Ma leian seda isegi diivanilt.“
Nägin tema silmis kerget nördimust, aga ka nalja. Ta teadis, et see kõik kuulus minu jalgpallielu juurde. Kuid kummipurul oli ka tõsisem külg kui tüütu koristamine. Kunstmuru mustad tükikesed olid tehtud vanadest rehvidest ega lagunenud looduses. Seepärast viskasime need alati olmeprügisse. Ma püüdsin staadionil juba enne koju minekut riideid murust ja purust puhastada, aga mõni tükk hiilis ikka kaasa.
Ükskord kuulsin, kuidas ema kiljatas köögis.
„Tule siia!“
Ta hoidis sõrmede vahel kunstmuruliblet.
„Täitsa uskumatu. Isegi külmkapist või seest leian sinu kunstmuru!“
„Kui mul oleks koer, oleks asi hullem,“ proovisin nalja teha.
See oli poolenisti nali, poolenisti lootus. Koera ta mulle ei lubanud – tema sõnul tähendanuks see ainult veel rohkem koristamist –, talle piisas minu murust ja purust.
Maikuu tähistas Eesti klubijalgpallis murumängude algust – kevadised kunstmurud vahetati mitmel pool varasuviste muruplatside vastu välja. Mida põnevat tabasid meie piltnikud?
FC Kuressaare väravavaht
Karl-Romet Nõmm end mängu ajal veelgi pikemaks venitamas.
Foto: Anna Andreas
Varakevadel õiget hoogu mitte leidnud Pärnu Vaprus on aprilli ja maiga saanud sisse juba tunduvalt parema mineku. Siin tähistatakse võitu Tartu Tammeka üle. Foto: Svetlana Valijeva
Nõmme Kalju fännid mälestavad endi seast lahkunud šotlast, suurt Kalju fänni Robb Carterit. Foto: Liisi
A. Le Coq
Premium liigas püüdis negatiivset tähelepanu Männiku staadioni murukate, mis oli jaheda kevade tõttu veel auklik ja mühklik. Sel pildil annab sellesse oma lisapanuse Nõmme Unitedi väravavaht
Georg Mattias Lagus. Foto: Liisi Troska
Uus mees pukis! Premium liiga hooaja esimese treenerivahetuse tegi Paide Linnameeskond, kes määras Vladimir Vassiljevi asemel uueks peatreeneriks Tarmo Kingi. Foto: Liisi Troska
„Enne kui tuled kohtunikuga rääkima, korista oma näost need kummigraanulid ära!“
Naiste meistriliigas pidasid tõeliselt haarava lahingu Paide Linnanaiskond ja FC Flora, 4 : 2 võiduga väljus Flora. Kohtumine toimus sõbralikus meeleolus, nagu näha ka juuresolevalt pildilt, kus Paide mängija Nicole Kelli ja Flora kapten Kelly Rosen asja huumoriga võtavad. Foto: Liisi Troska
oli Sandra Sillamaa vanus, kui ta debüteeris naiste meistriliigas.
on Kaire Palmaru käinud testimisel.
õppis Artur Pikk pärast keskkooli lõpetamist pool aastat.
2016. aasta juunikuu Jalka kaaneloos vastas lugejate küsimustele toona Valgevenes Barõssavi BATEs leiba teeninud vasakkaitsja Artur Pikk. Ta rääkis, et elas pealinnas Minskis, kust käis umbes 75 kilomeetri kaugusel Barõssavis ainult treenimas ja mängimas. Valgevene oli Pika sõnul väga puhas riik, kus inimesed austasid president Aljaksandr Lukašenkat väga ning olid sõbralikud.
Toonane Eesti naiste rekordinternatsionaal Kaire Palmaru (pildil) mängis Norra esiliigaklubis FL Fart. „Kui Eestis on aastas alla kümne kõva mängu, siis siin on neid üle 20,“ muljetas Palmaru. „Siin jooksed 90 minutit nii, et lõpus ei saa arugi, kus oled.“
Paar aastat enne seda pärandas FL Fartile kogu oma suure varanduse (ligi 450 000 eurot pluss maja müügist saadud krõbisev) 91aastaselt surnud Erling Andreassen – üks kohalik härrasmees.
Praegune Pärnu Vapruse ründaja Kevin Kauber mängis kümme aastat tagasi Lätis Pärnu sõpruslinna klubis FK Jelgava. Kauberi sõnul ütlesid lätlased talle korduvalt, et väga hea, et ta on eestlane, mitte leedukas. Tänu sellele võeti Kauber Jelgavas hästi omaks.
Väravavahtide treener Jüris Sahkur meenutas aega, kui ta mängis Inglismaal Redditch United FC U21 võistkonnas. „Tsenderdustega olid mul väga suured probleemid, kõik toppisid ainult pikki palle kasti,“ tunnistas Sahkur. „Päris raske oli suurte jõuliste poiste vastu mängida. Kohtunikku väga ei huvitanud ka, kui ründaja tuli kastis väravavahile sisse.“
Väravavahina mängimist meenutas ka muusik Sandra Sillamaa, kes kaitses noorena naiste meistriliigas Viljandi Tuleviku puuri: „Olin hulljulge, julgesin üks ühele vastu minna, samas ei suutnud isegi latti puudutada. Vastased said aru, et olen pisike, lajatasid lihtsalt ristnurka. Üks mäng läks nii
nutuseks, et ühtegi palli ei võtnud ära. Vahetasin siis kaitsjaga kohad ära, ta oli suurem.“
Narva Transi president Nikolai Burdakov nentis, et tema klubil oleks vaja paremat väravavahti (Transi puuri kaitses siis Aleksei Matrossov) ja kaitseliini tugevdamist. Teise Ida-Virumaa klubi Sillamäe Kalevi president Aleksandr Starodubtsev tegi eriti ausa ülestunnistuse, mis puudutas eelnenud hooaega (2015): „Kuna me eelarve tegemisel arvestasime eurosarja jõudmisega, aga see eesmärk ei täitunud, siis tekkis meil rahaauk ja võlad. Praegu oleme sellest suurte jõupingutustega suures osas välja tulnud ja uute sihtide seadmisel reaalsusega arvestanud.“
Tartus asuvas Eesti spordimuuseumis avati Eesti jalgpalliajalugu käsitlev näitus. Jalkale näitasid põnevaid esemeid muuseumi arendusjuht Siim Randoja ja pea-varahoidja Kaarel Antons. Demonstreeriti Eduard Saarepera nimelist 1826. aastal valminud karikat, 1930ndate lõpust pärinevat TJK jalgpallisärki, omaaegse Eesti olümpiakoondislase Ralf Liivari putsasid, Evald Tipnerile 20. koondisemängu eest kingitud portsigarikarpi.
Vilemees Juri Frischer selgitas, miks oli ta pärast põlveoperatsioone kohtunikuks hakanud: „Mulle oli oluline koormust saada, leida endale väljund, kus ei saa vigastada, aga saan olla vormis.“ Frischeri sõnul on kohtunikud jalgpallimatšides abistavas rollis ning nende eesmärk on mängijaid kaitsta nii vigastuste kui ka ebavajalike kaartide eest, mitte karistada.
Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!
„Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu õiget vastust kaheksa küsimuse peale kokku saad?
1. Eesti Jalgpalli Liidu kodulehekülg internetis on teadupoolest jalgpall.ee. Millise organisatsiooni lehele viib aga aadress ejl.ee?
2. Milline mängija on A. Le Coq Premium liigas pidanud kõige rohkem mänge, olles esindanud ainult üht klubi? Premium liiga kõigi aegade edetabelis on küsitav, 1980. aastal sündinud mängija 432 kohtumisega 12. kohal. Eesti meistriks see mängija kordagi ei tulnud, küll aga karikavõitjaks.
3. Milline on aga enim vaid ühe Premium liiga klubi eest mänginud aktiivne mängija? Kõigi aegade tabelis on see 36aastane mees enam kui 330 mänguga 31. kohal ning ta on samas tiimis mänginud alates 2012. aastast.
4. Milline riik on osalenud kõige rohkematel MM-finaalturniiridel ilma kunagi tiitlit võitmata? Koos tänavuse turniiriga on nad 23 turniiri hulgast võtnud osa 18st ning parimal juhul jõudnud veerandfinaali.
5. Kes on MM-finaalturniiride ajaloo parim väravakütt ja parim väravasöötude andja?
1. Mäng käib võistkonna B väravaesisel. Võistkonna A keskkaitsja ja väravavaht vahetavad omavahel särgi ja kindad ning kaitsja asub väravavahi asemel väravasse. Sind kui kohtunikku sellest ei teavitata. Kui seda märkad, vilistad mängu seisma ja…
a) karistad mõlemat mängijat kollase kaardiga; mäng jätkub vabalöögiga kaitsva võistkonna karistusala joonelt
b) karistad esialgset väravavahti kollase kaardiga; mäng jätkub vabalöögiga kaitsva võistkonna karistusala joonelt
c) karistad esialgset kaitsjat kollase kaardiga; mäng jätkub kohtuniku palliga kohast, kus pall oli mängu peatamise hetkel
d) karistad mõlemat mängijat kollase kaardiga; mäng jätkub kohtuniku palliga kohast, kus pall oli mängu peatamise hetkel
2. Tehakse vahetus. Väljavahetatav mängija tuleb keskjoonelt mängust välja ja tõukab seejärel jõuga neljandat kohtunikku. Väljakule sisenev mängija pole veel jõudnud väljakule. Kuidas mänguga jätkata?
a) tõukaja saab väljavahetatud mängijana punase kaardi. Vahetus tuleb lubada lõpuni viia, mängu taasalustamise viis ei muutu
b) tõukaja saab punase kaardi, aga vahetust ei tohi lubada lõpuni viia. Võistkond jätkab vähemuses, mängu taasalustamise viis ei muutu
c) tõukaja saab punase kaardi, vahetust ei tohi lubada lõpuni viia. Mäng jätkub karistuslöögiga vastasvõistkonna kasuks rikkumisele lähimast punktist väljaku piirjoonel
d) tõukaja saab punase kaardi, vahetust ei tohi lubada lõpuni viia. Mäng jätkub vabalöögiga vastasvõistkonna kasuks rikkumisele lähimast punktist väljaku piirjoonel
3. Ründaja on suluseisupositsioonil, kui talle pikk pall söödetakse. Söödu lõikab vahelt kaitsemängija, kes on sel ajal mitu meetrit ründajast eespool, ründaja teda kuidagi ei sega. Kaitsja võtab palli omaks ja kontrollib seda mitme puutega, mille järel asub suluseisupositsioonil olnud ründaja kaitsjaga võitlusesse. Milline on abikohtuniku otsus? a) suluseis, sest ründaja sekkus omaksvõtu järel b) suluseis, sest ründaja oli väga selges suluseisus ja kõik nägid seda
c) mäng jätkub, sest võitlusse asuti tükk aega pärast söötu, mille ajal oli ründaja suluseisupositsioonil
d) mäng jätkub, sest kaitsja mängis palli tahtlikult ja kontrollitult
3. Õige on variant d – reegel 11 sätestab, et kaitsja tegutseb tahtlikult, kui tal on kontroll palli üle ja võimalus see kas võistkonnakaaslasele sööta, enda valdusesse saada või eemale mängida. Sellisel juhul ei saa ründajale vilistada suluseisurikkumist.
2. Õige on variant b – reegel 3 sätestab, et vahetusmängija siseneb väljakule ainult pärast seda, kui väljavahetatav mängija on väljakult lahkunud. Kuna vahetus ei olnud rikkumise ajal lõpuni viidud, siis ei loeta vahetust veel -kehti vaks, varumängija ei saa eemaldatud mängija asemel sekkuda ning võistkond peab jätkama vähemuses.
väravavahiga koha vahetada juhul, kui kohtunikku on teavitatud enne vahetuse tegemist; kohad vahetatakse mängupeatuse ajal. Kohtunik peab kasutama edu printsiipi ning sekkuma järgmisel mängupeatusel. Kuna kohtunik vilistab mängu seisma olukorras, kus seda ei tuleks teha, siis jätkatakse kohtuniku palliga. Rikkujaid karistatakse hoiatuskaardiga.
1. Õige on variant d – reegel 3 sätestab, et iga mänguväljakul viibiv mängija võib
Vastused
1.06 Ivo Laino 90
1.06 Josep Katsev 87
2.06 Marko Kristal 53
2.06 Teet Allas 49
2.06 Jürgen Henn 39
3.06 Priit Tomingas 48
3.06 Jüri Jevdokimov 38
3.06 Henrik Pürg 30
4.06 Joonas Jaanovits 35
5.06 Boriss Dugan 66
5.06 Tõnis Vanna 42
6.06 Tanel Tamberg 34
6.06 Vadim Mihhailov 28
8.06 Deniss Malov 46
9.06 Roman Nesterovski 37
10.06 Alari Lell 50
10.06 Taavi Tüvist 47
10.06 Keiti Kruusmann 23
11.06 Kristo Tohver 45
12.06 Viktor Levada 67
12.06 Hindrek Ojamaa 31
13.06 Targo Kaldoja 57
14.06 Sander Piibemann 48
14.06 Pavel Marin 31
14.06 Tanel Tammik 24
15.06 Kristina Bannikova 35
16.06 Eva Nõmme 31
16.06 Hendrik Nälk 29
17.06 Anne Rei 57
17.06 Marie Heleen Lisette Kimsen 30
17.06 Rahel Repkin 28
18.06 Dzintar Klavan 65
18.06 Martin Käos 28
19.06 Gerdo Juhkam 32
20.06 Nikolai Burdakov 76
20.06 Jaanus Nilp 58
20.06 Elis Meetua 47
20.06 Ulrika Tülp 35
20.06 Michael Lilander 29
20.06 Nikita Mihhailov 24
21.06 Leo Ira 75
22.06 Pirjo Orn 44
22.06 Ariina Mürkhain 27
23.06 Jaanis Kriska 38
24.06 Toivo Vapper 85
24.06 Aleksandr Zakarljuka 31
26.06 Kuno Tehva 55
26.06 Theimo Tülp 55
26.06 Igor Subbotin 36
27.06 Ilo Rihvk 47
28.06 Kaidi Jekimova 47
28.06 Jevgeni Novikov 46
28.06 Kristo Hussar 24
29.06 Priit Lehismets 47
29.06 Mattias Käit 28
30.06 Kaspar Rõivassepp 44
30.06 Rommi Siht 20
Märten Pajunurm aktiivne jalgpallur
Matvei Safonov endine jalgpallur
Suvi pole veel käeski, aga Eesti jalgpalli tiitlivöö on mai keskpaigaks selle hooaja jooksul omanikku vahetanud juba seitsmel korral, kusjuures mitte kordagi pole seda enda käes hoidnud Tallinna FCI Levadia, kes Jalka trükkimineku ajal on ainus kaotuseta meeskond Premium liigas. Selle asemel on see käest kätte käinud teiste hulgas – ja nende ridade kirjutamise aegu on tiitlivöö järgmisena mängus karikafinaalis, mis peetakse Pärnu rannastaadionil Paide ja Flora vahel. Flora sai vöö enda kätte Harju JK Laagrist lausa 5 : 0 üle sõites. Järgmine mäng tiitlivöö peale (trükkimineku hetkel): 23. mai, Paide Linnameeskond – Tallinna FC Flora 2022. aasta detsembris tutvustas Jalka Eesti jalgpalli tiitlivöö kontseptsiooni: alates 1992. aasta esimesest meistriliigamängust peetavat arvestust, kus tiitlivöö läheb selle meeskonna kätte, kes on suutnud ametlikus mängus seni seda hoidnud tiimi alistada. Jalka hoiab hooaja jooksul igakuiselt tiitlivöö käekäigul silma peal.
Kaks päeva pärast jaanipäeva on Nõmme
Kalju presidendil Kuno Tehval taas põhjust pidutseda, sest kätte jõuab tema 55. sünnipäev. Mitmekülgse ärimehena endale nime teinud Tehva oli varasemalt väga aktiivne muusika- ja ööeluäris, kuid on viimastel aastatel üha rohkem sukeldunud jalgpallijuhtimisse, olles tegev Euroopa jalgpalliklubisid ühendavas ühenduses EFC, mille juhatusse ta kuulub.
Nõmme Kalju juhtimise võttis Tehva üle 2002. aastal. Ta tegutses esimestel aastatel ka ise klubis mängijana, esindades Kalju esindusmeeskonda viimati 2005. aastal II liigas. 2008. aastal mängis Kalju juba Premium liigas, 2012. ja 2018. aastal krooniti klubi Eesti meistriks.
See foto pärineb aastast 2015, kui Kalju võitis oma esimese Eesti karika.
Aprillikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis):
1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka
2. (2.) Tallinna FC Flora
3. (4.) JK Tallinna Kalev
4. (3.) Paide Linnameeskond
5. (7.) FC Nõmme United
6. (6.) Nõmme Kalju FC
7. (8.) Pärnu JK Vaprus
8. (5.) FC Elva
9. (9.) Viimsi JK
10. (11.) Viljandi JK Tulevik
11. (12.) Põhja-Tallinna JK Volta
12. (10.) FC Kuressaare
13. (18.) Tartu JK Welco
14. (15.) JK Tabasalu
15. (14.) Saku Sporting
16. (16.) Tallinna FCI Levadia
17. (17.) Raplamaa JK
18. (13.) FC Tallinn
19. (–) Pärnu JK Poseidon
20. (–) Tartu Kalev Jalgpalliakadeemia
LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.
Maikuu ristsõna õige vastus oli „Vägevad Poomid“.
Õige vastuse eest võitis kaks piletipaketti Eesti meestekoondise Rahvuste liiga mängudeks Helen Soontaga. Võitjaga võtame ühendust.
Juunikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. juuniks.
Õigesti vastanute vahel loosime välja Erko Jonne Tõugjase Eesti koondise mängusärgi.
NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.
