Jalka (juuli 2016)

HIND 2,20 EUROT JUULI 2016

GETTER LAAR: oleme väljakul liiga viisakad!

KAS FLORA TÕUSEB ESIKOLMIKU KÕRVALE? MASKOTILAPSED EESTI−LÄTI MÄNGUL KÕVA LÖÖGIGA LIISI VINK-LAINAS

KEVIN RÄÄBIS LUUBI ALLA

JAAK VALGE ROKKIV 11 ISSN 1736-7379

Postrid: Tallinna Flora / Tallinna Levadia

JIMMY HÖGBERGI NIPID

a ita ts u u k

sisukord

s. eeskonnak uti kotletim üa. sü i in “Meid kuts m alt pare ts h li ti n a s u . Teised Spordirood hkrut, võid su , a m ii p , a !”

Saime õun ime kotletti aga meie sõ sõid putru, brov Boriss Hra lk 23 te is elust mu

KAANELUGU LK 46–50 Getter Laar, kes pole Mart Laari sugulane, aga on jalgpalliproff Prantsusmaal, vastab lugejate kõikvõimalikele küsimustele ja annab nõu neile, kes tahavad paremaks väravavahiks saada.

KOLUMNID Siim Kera

HIND 2,20 EUROT JUULI 2016

Indrek Schwede Mihkel Uiboleht

oleme väljakul liiga viisakad!

KAS FLORA TÕUSEB ESIKOLMIKU KÕRVALE? MASKOTILAPSED EESTI−LÄTI MÄNGUL KÕVA LÖÖGIGA LIISI VINK-LAINAS

KEVIN RÄÄBIS LUUBI ALLA

JAAK VALGE ROKKIV 11 ISSN 1736-7379

Postrid: Tallinna Flora / Tallinna Levadia

12 14 16

22

PERSOONID & INTERVJUUD

GETTER LAAR:

JIMMY HÖGBERGI NIPID

ESIKAANEL: GETTER LAAR FOTO: LEMBIT PEEGEL

Boriss Hrabrov Kevin Rääbis Artur Telling Getter Laar Nils Grün

22 24 26 46 54

NR 7 (103) 2016

RUBRIIGID

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

Lembit Peegel

KOLLEEGIUMI ESIMEES:

Nimed & numbrid

INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee

Lood & tsitaadid

TOIMETAJA: SIIM KERA siim.kera@jalgpall.ee

Premium liiga

FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

Klubi lood: Viimsi JK

AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS,

Punktibörs Minu 11: Jaak Valge Naised: Liisi Vink-Lainas Jimmy Högbergi nipid Juulikuu kalender Lisaaeg Ristsõna

4 8 10 18 20 38 44 51 57 62 64 66

29

54

MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

MUU Maskotilaste elust Kuidas jalgpallurid toituvad Maailm: Leicester City ainetel

t

29 40 59

POSTRID TALLINNA FLORA – MEESTE KARIKAVÕITJA TALLINNA LEVADIA – NAISTE KARIKAVÕITJA 2016 JUULI JALKA

3

lembit peegel

Eesti karikata, Flora karikaga Mais-juunis oli vutimaastik sündmustest paksult pungil. Selgitati karikavõitjaid ja Balti riikide parimat. Ütlesime aitäh Joel Lindperele. Võistlustules olid naistekoondis ja noorteesindused. Saime uue vutiraamatu. Siin on hoolikalt välja sorteeritud meenutused.

Foto: Lembit Peegel

Kui Joel Lindpere minutid said koondises loetud, sibas tema asemel platsile Frank Liivak. Kas noor äss suudab rahvusesinduse jaoks olla sama oluline lüli kui Juki, näitab aeg. Kohtumises Andorraga oli ta igatahes oma ülesannete kõrgusel, lüües viimasel sekundil väikeriigi meeskonna meeleollu lisamõrad. Liivaku osav sooritus tõi tabloole numbrid 2 : 0.

4

JALKA JUULI 2016

lembit peegel

Foto: Lembit Peegel

Eesti Golfi Liidu president Marko Kaljuveer (kõige parempoolsem) tegi omalt poolt kõik, et Joel Lindpere muruga hüvasti ei jätaks. Golfiliit kinkis koondisekarjääri lõpetanud legendile varustuse 14 golfikepiga.

Foto: Lembit Peegel

Asendame Henri Anieri (vasakul) ja Kaspars Gorkšsi rõivad vähe vanamoodsamate hilpudega, värvime eestlase nähtamatu oda nähtavaks odaks, ning olemegi teleseriaali “Viikingid” võtetel! Või siis keset päris viikingite lahingustseeni. Anier ja semud suutsid lätlaste röövretkele küll vastu seista, kuid meie lõunanaabrid lahkusid Tallinnast siiski väärt noosi ehk Balti karikaga.

2016 JUULI JALKA

5

lembit peegel

Foto: Lembit Peegel

Gert Kams söötis, Maksim Gussev lõi, 2085 silmapaari jälgis.

Evald Tipneri karikavõistluste finaal Tallinna FC Flora ja JK Sillamäe Kalevi vahel rihtis pikalt penaltiseeriat, kuid Rauno Sappinenil, Maksim Gussevil ja Sakari Tukiainenil olid lisaajal teised plaanid. Gussevi 2 : 0 värav sündis vahetult enne lisaaja esimese poolaja lõppu.

Foto: Lembit Peegel

Markus Jürgensonil (vasakul) ja Maksim Gussevil rõõmu jagub. 2 : 0 värav andis väsinud sillamäelastele lõpliku hoobi.

Tagaplaanilt paistab aastatel 2005–2009 lausa viis korda järjest Eesti meistriks tulnud Deniss Malovi kibe valu..

6

JALKA JUULI 2016

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Ninamees Raio Piiroja. Signeerija. Oma elu jooksul on Raio Piiroja andnud kindlasti tuhandeid autogramme. Juuni alguses sai ta uhkusega allkirju laduda oma äsja ilmunud elulooraamatu lehtedele.

Foto: Lembit Peegel

Tallinna FC Floral pole sel hooajal Premium liigas rõõmustamiseks ülemäära põhjust olnud. Kindlasti pakub triumf nii mängijatele kui poolehoidjatele leevendust.

Seekordne karikavõit oli klubile ajaloo seitsmes.

Naiste karikafinaalis pani oma tugevuse maksma Tallinna FC Levadia, kes oli Tartu SK 10 Premiumile liiga kõva pähkel. Juba avapoolajal läksid pealinlased 3 : 0 juhtima, teise 45 minuti jooksul skooriti veel korra.

Levadia viimane ning tänavuseni ainuke karikavõit pärines 2009. aastast.

2016 JUULI JALKA

7

nimed & numbrid Kaire Palmaru 6. juunil ehk Eesti jalgpalli 107. sünnipäeval tehti Tartus ajalugu. Nimelt sai Kaire Palmarust esimene naistekoondislane, kes esindanud Eesti riiki 100 kohtumises! Kui 2001. aastal oma debüüti tehes oli Palmaru vastane Horvaatia, siis seekordseks vastaseks oli horvaatide naaber Bosnia ja Hertsegoviina. Hooaja lõpus annab Eesti Jalgpalli Liit koostöös UEFAga Palmarule üle spetsiaalselt 100. mängu jaoks valmistatud meene.

FC Puhkus Mehhikos Kui mai keskel mängiti välja Eesti karikavõitja, siis sama kuu lõpus startis karikavõistlus juba uuele ringile.

1/64-finaalis on seni suurüllatusele kõige lähemal olnud rahvaliiga sats FC Puhkus Mehhikos, kes oli oma vastasele kõike muud kui jõudeaeg Kesk-Ameerikas. Nad suutsid 4. juunil toimunud kohtumises esiliiga B viimase Tallinna FC Flora U19 vastu välja võidelda koguni lisaaja. Seal võtsid Flora noored aga oma ning alistasid vastase tulemusega 2 : 0.

11

... meest on läbi aegade saanud Eesti jalgpallikoondise eest kirja 100 mängu. Viimaseks lisandujaks oli Leedu–Eesti kohtumises Dmitri Kruglov.

Eksklusiivse klubi uksele koputab järjest valjemini Aleksandr Dmitrijev, kel praegu kirjas 99 kohtumist.

504

... poolehoidjat tõi JK Sillamäe Kalev Evald Tipneri karikafinaalis Ida-Virumaalt A. Le Coq Arenale.

7566

... inimest elas kaasa juuni alguses toimunud vutimaratonile, kui Eesti meeste- ja naistekoondis ja U21 esindus pidasid kuue päeva jooksul kokku viis kodumängu nii Tallinnas, Tartus kui ka Vändras.

8

JALKA JUULI 2016

Mark Oliver Roosnupp: paremad ei olnud meist ei Läti ega Leedu Kui mai lõpus ja juuni alguses langes vutiüldsuse põhirõhk lähinaabritega madistanud A-koondisele, siis oma Balti turniiri pidasid ka U21 esindused. Meie järelkasv leppis seekord kahe viigiga, Klaipedas mängiti 1 : 1 Leeduga, Vändras 0 : 0 Lätiga. Meeskonna ainsa värava autor oli tiimi üks noorimaid liikmeid Mark Oliver Roosnupp (19, pildil), kelle mängijaõigused kuuluvad Tallinna FC Levadiale, kuid kes igapäevast klubijalgpalli mängib tänavu Paide Linnameeskonnas.

Balti turniiril saime kaks viiki. Ei saa vist rahul olla?

Ei saa muidugi olla. Eesmärk oli kaitsta tiitlit ja Balti turniir võita, aga nagu peatreener (Martin Reim – toim.) ütles, siis midagi katki ei ole, saame pea püsti edasi minna.

Milles vastased meist paremad olid?

Paremad ei olnud meist ei Läti ega Leedu. Puudu jäi lõpplahendusest – viimasest söödust või löögist, mis oleks meile võidu toonud. Leedu vastu oli värav viimased kümme minutit õhus, Läti vastu oleks pidanud oma võimalused ära kasutama. Lõpplahendust on raske treenida, trennis võid lahendada kümnest võimalusest üheksa, aga mängul on atmosfäär teine. See peab kogemusega tulema, sellised turniirid annavad õppimiseks hea võimaluse ja järgmine kord tuleb pea külm hoida ning olukord ära lahendada.

Tundub, et Eesti jalgpallis on viimasel ajal väravate löömisega raskusi. Kui suureks probleemiks sa seda pead?

Kas just probleem ... ajaloos on näiteid võtta küll ja küll, näiteks Andres Oper.

Andres oli isiklikult U21 trenni juures ja andis meile näpunäited, väravate löömise kallal töötatakse. Ma usun, et ründajate pealekasv ei ole katki jäänud, neid tuleb peale küll. Tuleb vaeva näha, et lõpuks pall väravasse lüüa.

Premium liigas oled sel hooajal löönud kolm väravat. Ääremängijana selle numbriga täitsa rahul olla ei saa. Võiks rohkem olla, aga hooaeg on noor ja mina isiklikult tahan ning meeskond vajab, et number suureneks. Juurde tuleb panna kõiges. Eks see tuleb kogemusega, et mis hetkel teha üks või kaks puudet. Oluline on mängupraktika, et oleks alateadvuses teada, millal ja kui kiiresti midagi teha tuleb. Premium liiga tempoga kohanemine on minu jaoks olnud väga hea kogemus, see on mulle palju juurde andnud.

Hetkel oled Paides laenul. Kui palju oled Levadiast tagasisidet saanud, ootavad nad sind järgmisel aastal tagasi?

Eks siin aeg-ajalt olen [Levadia tegevjuhi] Sergei Hohlov-Simsoniga kontaktis olnud, ta tunneb huvi, kuidas mul läheb. Paidega on mul laenuleping aastaks ning pärast seda liitun kindlasti Levadia treeningutega.

Annan endast praegu maksimumi, et seda kõike järgmisel aastal Levadias ära kasutada. Midagi kerget ei tule, aga väljakutsed viivadki sihile. Kui konkurentsi ei ole, ei ole ka arengut.

SIIM KERA

Foto: Lembit Peegel

SPORDIAUHINNAD GRAVEERIMINE metallile, puidule, klaasile • • • • • •

karikad medalid graveerimine lasergraveerimine garderoobinumbrid rinna-,ukse-ja lauasildid

Goodmark OÜ Veerenni 24 Tallinn 10135 LOOMEINKUBAATORI all

Tel. 645 9661 Avatud E-R 9:00-17:00 www.goodmark.ee

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Mina pakuksin välja Champoom, kombineerituna sõnadest champion ja Poom.”

Graafiline disainer Kristjan Luiga pakub välja Eestis korraldatava EM-finaalturniiri maskoti nime

“Ma lihtsalt ei saa, ma lähen jalgpalli peale kohe täitsa segaseks. Ainuke asi, mida ma ei kannata, on penaltid. Siis ma lähen kodus teise tuppa. Ma ei või seda vaadata. Minu arust on see nii ebaõiglane, et 90 minutit mängitakse ja siis see vaene väravavaht peab neid vastu võtma.

Ma ei võta seda omaks, tehke mis tahate.

Panna üks inimene niimoodi vastutama ... Mis need teised siis 90 minutit tegid?”

Jalgpallifännist näitleja Luule Komissarov “Kui me vaatame, kus tegelikult toimivad need üksikud integratsiooniriismed, siis ma pakuks, et on kaks kohta – jalgpalliväljak ja seenemets.”

Semiootik Valdur Mikita “Olen selle vigastusega väga tuttav.”

Ats Purje külgsidemete osalisest rebendist ja kuue- kuni kaheksakuusest mängupausist “Kõik vaatavad, isegi vanaema on kell kaks hommikul veel üleval ja vaatab mängu.

Täielik perehobi!”

Norrköpingu puurivaht Andreas Vaikla Kanadas elavast perest ja ajavahest “Huvi on jalgpallis nii lai mõiste – see võib tähendada, et oled kellegi nimekirjas kümnes vasakujalgne keskkaitsja.”

Ragnar Klavan teiste klubide huvist tema vastu “Meile sobiks väga hästi, kui kõik mängud oleksid 120 minutit, siis võibolla isegi juhiksime ka liigat.”

Flora ründaja Rauno Sappinen pärast võidukat Eesti karikafinaali lisaaega “Üks ajastu inimkonna evolutsioonis on lõppenud.”

Ajakirjanik Andres Vaher Aivar Pohlakule, kes andis Flora juhtimise üle poeg Pellele “Ma ei oska karta netikommentaatoreid ega inimesi, kes tahavad teravalt öelda. Mina ajan võrreldes nendega teist asja.”

Flora uus president Pelle Pohlak

10

JALKA JUULI 2016

Ingemar Teever: liiv on igal pool

Foto: BSWW (Beach Soccer Worldwide)

“Raske on rannajalgpall nii või naa, liiv on näos, silmas ja suus; higi jookseb,” muigab tänavuse UniBet RannaLiiga vahest üks suurimaid tuntumaid nimesid, endine murukoon- Ingemar Teeverile pole rannavutt võõras – 2012. aastal esindas ta Eesti koondist. dislane Ingemar Teever. “Kui higi pühid, oled lõpuks üleni liivaga koos. Suures vutis jõudsin joosta küll, aga liival töötada ja võidelda on ikka raske. Tihti võtab juba soojendus hinge kinni!”

Mulluse Premium liiga hooaja parim mängija ja väravakütt ei ole rannavutiga siiski täiesti uusi maid avastama läinud – 2012. aastal Saksamaa klubist Pfullendorf naastes treenis Teever Nõmme Kalju liivatiimiga ning esindas Eesti rahvuskoondist Moskvas toimunud rannajalgpalli maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonimängudes. Tookordne flirt plaažiga jäi ütlemata lühikeseks, sest sama aasta juulis tõmbas mees selga Levadia murusatsi särgi. Nüüd on mehe profielu lõppenud ja viimase kahe aasta meistri BSC Peugeot’ ridades ootab ees esimene täispikk rannavutisuvi.

“Inimesed on minust loonud kuvandi, et ma lõpetasin jalgpallurikarjääri, mina ise nii ei arva,” jutustab ta. “Lõpetasin ühe jalgpalliga, alustan teisega!

Põhimõtteliselt on kõik sama – löö jalaga palli.”

Pärast esimest treeningukevadet on Teeveri suurimaks komistuskiviks liivalt palli üles tõstmine.

“Võib mõelda, et see on kerge, aga asi käib teatud jõnksuga,” sõnab Eesti murukoondises 30 mänguga neli väravat skoorinud sportlane. “Asjalikumad mängijad tõstavad endale kohe kääride peale ette, mina seda veel ei suuda.

Liiv on künklik, mitu korda on pall kuhugi auku jäänud ja olen jala ära löönud. Profid teevad kõike jooksu pealt, mina panen palli seisma ja siis tõstan.

Paljud suudavad seda kiirelt teha, mina veel nende hulka ei kuulu (naerab – toim.).”

Enese akrobaatiliste võimete kohta mainib Teever, et käärlöögid tema kõige nõrgem lüli ei ole. Oma suurimateks tugevusteks peab ta pallikatmist ja kohavalikut ehk teatud elemendid on ta edukalt murult liivale kolinud.

“Ootusärevus ja tahe on suur,” lausub ta enne hooaja algust. “Isiklikult ma kindlasti kellestki üle ei ole. Tuleb kõva andmine.”

Rannasarjas mängitakse tänavu kuus etappi, neist erilisem 30. ja 31. juulil Narva-Jõesuus toimuv võistlus. Esiteks pole liivaliiga sinna kunagi varem jõudnud, teiseks on tegemist meistrivõistluste ajaloo esimese kahepäevase etapiga. Kes otsustab tagaaias päevitada ja mere äärde ei jõua, saab Unibet RannaLiiga mänge vaadata otseülekandes õhtuleht.ee lehelt, igalt etapilt kantakse üle 3–4 kohtumist.

Alanud rannahooajast rääkides ei saa mainimata jätta Pärnusse ehitatud spetsiaalset liivavuti staaUnibet RannaLiiga etapid dionit, kus toimub kuuest etapist viis. Linna poolt Rannajalgpalli 1) 18. juuni, Pärnu rand Liidule kasutamiseks antud alast 2) 9. juuli, Pärnu rand pool võtab enda alla rannajalg3) 23. juuli, Pärnu rand pall, ülejäänud osale plaanitakse 4) 30. ja 31. juuli, Narva-Jõesuu rand esiti sättida vollevõrgud.

5) 13. august, Pärnu rand 6) 20. august, Pärnu rand

SIIM KERA

lood & tsitaadid Penalti platsivälise rikkumise eest – tohoh!? Uno Tutk selgitab Nii Eestis kui Prantsusmaal toimuval EMil mängitakse parandatud ja täiendatud reeglite järgi. Üks peamisi ja esmapilgul kulmu kergitav reeglimuudatus puudutab penaltilöömist: nüüd võib 11 meetri karistuslöögi määrata ka rikkumise eest, mis tehti väljaspool väljakut. Palusime seda ja teisi olulisemaid reeglimuudatusi kommenteerida Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunikul Uno Tutkil.

“Varem loeti varumeeste pingil istuvad mängijad ja abipersonal mängu suhtes väliseks teguriks, aga enam mitte,” selgitas Tutk. “Nüüd on nad mängus osalejad ja kui näiteks peaks juhtuma, et mängija on vastaste penaltialast üle otsajoone välja liikunud ja seal takistab teda väljakule tagasi naasmast vastasvõistkonna arst ja mõni Uno Tutk on elav jalgpallireeglite raamat. muu protokolli kantud inimene, siis on Foto: Lembit Peegel kohtunikul õigus määrata penalti. Penalti- ala nii-öelda pikeneb selles olukorras värava taha. Samamoodi on karistuslöökidega: kui mõni varumängija või abipersonali liige tuleb mängu ajal väljakule, saab sealt kohast määrata karistuslöögi. Mänguvälised tegurid on endiselt näiteks väljakule sattunud koer või pealtvaatajad.”

Uno Tutki sõnul on selle reeglimuudatuse tinginud asjaolu, et viimasel ajal on üle maailma tulnud varumeeste pingilt mitu sellist sekkumist ja värava ärahoidmist.

Nüüd on reeglites kirjas, et väravavaht võib kanda ka nokkmütsi. Kui legendaarne Lev Jašin oleks rivis, tohiks temagi oma soni silmini tõmmata. (Uno Tutk: “Soni läheb nokkmütsi alla, tänapäeval lihtsalt keegi ei kanna väravas soni.”)

Kui jalgpalluri püksid on sinised koos kollaste palistustega, siis nüüd tohivad nende all olevad alusriided olla nii sinised kui kollased.

“Oluline on muudatus 5. reeglis, kus enam ei pea vigastatud mängijat tingimata väljakult ära viima, kui vastane on vea eest saanud kollase või punase kaardi ja kui tema ravimine on lühiajaline,” rääkis Tutk. “Nõnda saab vältida, et vea teinud vastane saab mõneks ajaks arvulise ülekaalu.” Üleaega tohib kohtunik endiselt arvestada mängijate vahetuste, vigastatud mängijate abistamise ja aja venitamise arvelt ning nüüd on sellele veel lisandunud joogipausid ja meditsiinilised protseduurid.

Lahtilöögi puhul keskringist võib palli lüüa igasse suunda, aga pall peab kohtuniku hinnangul selgelt liikuma, ei piisa sellest, kui talle pannakse lihtsalt jalg peale ja kohe seejärel puudutab seda kaasmängija. Sama kehtib vaba-, karistus- ja nurgalöökide puhul: pall peab ikkagi selgelt liikuma. Enam ei saa nurgalipu juures “Hillar Ottot teha”, kui üks mängija liigutab vastaseid pettes palli mängu ja tuleb süütu näoga sealt ära ning teine, kes läheb justkui nurgalööki andma, hakkab selle juba “lahtimängitud” palliga kõigile ootamatult vastaste värava poole liikuma.

Kohtuniku palli puhul loetakse sealt saavutatud värav üksnes juhul, kui pall puudutab enne väravasse sattumist vähemalt kaht mängijat.

Nüüd on reeglites fikseeritud, et kohtunikku ei pea teavitama mängujärgse penaltiseeria puhul lööjatest ega nende löögijärjekorrast.

“Seda ei pidanud ka varem tegema, aga see polnud reeglites fikseeritud,” ütleb Uno Tutk ja lisab: “Endiselt kehtib reegel, et kui mängujärgse penaltiseeria alguseks oli üks meeskond jäänud arvulisse vähemusse, siis peab ka teine pool enda mängijate arvu vähendama. Aga nüüd on sellele lisandunud reegel, et kui penaltiseeria ajal mängija eemaldatakse, peab omalt poolt ühe palluri mängust ära võtma ka vastaspool.”

Penaltilöögi sooritamise eel väravast välja liikunud väravavaht saab kollase kaardi. Samamoodi saab kollase kaardi penaltilööja, kes pärast tugijala fikseerimist teeb petteliigutuse.

INDREK SCHWEDE

nii nad

ütlesid “Oleks väga kurb, kui asi oleks must-valge ning ainus värv oleks must.”

Magnus Pehrsson kaotusest Leedule Balti turniiril “Viisakalt öeldes oli see porno.”

Suure osa teest jalgrattal Klaipedasse sõitnud fänn Aadu Eesti kaotusest Leedule Balti turniiril “Balti äng.” Õhtulehe pealkiri Balti turniiri kohta “Eesmärk oli üks ära lüüa ja siis edasi vaadata.”

Kevin Aloe Eesti U21 koondise viigist Lätiga Balti turniiril “Eriline tunne oli koos Eesti hümni laulda ja väljakule võitlema joosta.”

Pavel Marin oma debüüdist A-koondises Leedu vastu Balti turniiril

4 korda Joel Lindpere

“Kui oleksin kokku saanud 120 mängu, siis oleks Eesti jalgpall halvas seisus. Kui kokku tuleks 150 mängu, siis oleks Eesti jalgpall augus.”

Vajadusest noorte järele “Nagu kuulsas mängus Hollandiga ei lubanud kohtunik Eesti koondisel ajalugu teha, ei lubanud tänane kohtunik Joel Lindperel väravaga lahkuda. Oleks ikka võinud penalti kinkida – olin seda palju harjutanud, löönuksin kindlasti sisse.”

Lahkumismängust Andorra vastu “Pärast seda, kui mina nende trennidega liitusin, ei ole nad enam kaotanud.”

Viimaseks koondisemänguks valmistudes Florast “Jalgpall on pidupäev, kus rahvas karjub ja kohtunik vilistab. Kui mängijad omavahel seejuures üldse ei suhtleks, siis oleks tegemist justkui matustega.”

2016 JUULI JALKA

11

kera komm

TARTU VUTINÄITUS ON VINKS-VONKS. AGA KUS ON NAISED? on üsna loogiline – vanemate esemete puudusest kirjutasime me ka eelmises Jalkas. Ei saa öelda, et näitusel oleks üks ajajärk rammus nagu siga ning teine kidur kui vanaätt, nivoo on tasakaalus.

Pigem ongi hea, et kui ekspositsiooni külastavad nooremad huvilised end ajaloost läbi närivad, ootab neid ees rohkelt Eesti tippjalgpallurite klubisärke, mis nende silmad paneb minu (võibolla teenimata) eelarvamuse kohaselt vutikarva särama rohkem kui ammusel ajal toimunu.

Väljanäitusel on üritatud edasi anda olustikku, numbreid ja tulemusi sealt eriti ei leia. Veidi on isegi kummaline, et kuigi infostendid annavad vaid üsna põgusa ülevaate, siis ei teki kordagi tunnet, nagu oleks midagi ütlemata jäänud. Kõik on kompaktne ja sellel hetkel piisav. Kui silmad puhata tahavad, saab meeltevahetuse teha ning kuulata Schwede pajatusi nõukogude perioodist või kohaliku vuti põhiväärtustest rääkivat Pohlakut. Kõige enam klammerdas mu nägemismasinad enese külge rikkalik fotomaterjal. Muuseumi

site, et Kalevi aias, kus Eesti koondis pidas 1920ndatel mitu maavõistlust, on praegu koha sisse võtnud Viru keskus?

Kuigi Eesti vutilugu on pikk ning näitus ei jõua oma kombitsaid üle kõikide valdkondade ulatada, jääb siiski kripeldama naistejalgpalli vähene osakaal (õnneks plaanib spordimuuseum käesoleva aasta jooksul korraldada ala tutvustava ürituse). Tõsi, naistevutt ei saa Eesti jalgpalliajaloos eriti suure osaga hiilata, aga ikkagi. Natukenegi leevendust pakkus Inna Zlidnise Ferencvarose mängusärk, mis rippus väärikas seltskonnas nii Mart Poomi Derby County, Sergei Pareiko Krakowi Wisla kui ka Urmas Rooba FC Kopenhaageni riietuseseme lähedal. Muide, SIIM KERA Zlidnis oli näituse pidulikul avamisel koos abikaasa Igor Morozoviga kohal. agnar Klavani putsad! Mart Peale Budapesti tippklubi rõiva oli Poomi võidetud Meistrite naistejalgpallist vaid paar pilti, üks liiga hõbemedal! Eesti vanim neist Pärnu JK ja Wolfsburgi vahelisest jalgpallisärk! Vaid mõned päevad enne Meistrite liiga kohtumisest, kus allkirjas Euroopa meistrivõistlusi avati Tartus valesti märgitud, et matš toimus 2009. asuvas Eesti spordi- ja olümpiamuuseuaastal, tegelikult leidis mõõduvõtt aset mis ekspositsioon “Kuningas Jalgpall.

2013. aastal. Väikesest eraldi stendist Eesti jalgpalli lugu”. Avastamist oleks ju piisanud – paar lauset on seal nii lastele, võhikutele Eesti naistevuti ajaloost, paar VÕÕRAD NAISED kui ka neile, kes peavad end Pärnu JKst, kes jõudis esimese Maarjamaa jalgpalliajaloo Eesti klubina Meistrite liiga põKui näituse stendidelt saab lugeda, Maradonadeks. Kolme ruumi on Kas see pole mitte et jalgpall oli nõukogude ajal “nende” hiturniirile. mahtunud umbes sadakond eset, ajalooline? Oleks kohe mõnuehk slaavlaste mäng, siis aeg-ajalt kaks-kolmsada fotot, paarkümsam olnud. Seekordses Jalka tundub, et üldsusele on naistejalgpall numbris jutustab esimest korda mend välisklubide mängusärki, hulk karikaid ja auhindu ning samasugune võõrkeha. Kuskil ta koondiselaagrisse kutsutud eesti mõned videoekraanid, kust saab päritolu Liisi Vink-Lainas, kui eksisteerib, aga “oma” ei ole. kuulata intervjuusid jalgpallisuureks eeskujuks on Ameerika ajaloolase Indrek Schwede ja tüdrukutele see, kui nad näevad, Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar arendusjuhi Siim Randoja sõnul otsitigi kuidas naistejalgpalli hinnatakse. Eesti Pohlakuga ning nautida Eesti filmiarspetsiaalselt haruldasemaid ja huvitapõnnidelgi oleks tore, kui nad tajuks hiivist pärinevaid kaadreid 1935. aasta vamaid pilte. Kohati isegi veidi naljanäitusel, et ainult mehed ei ole väärt Balti turniirist ja muustki. kaid, mis inimeste tähelepanu hetkega kohta muuseumis, et ka naistemängu Laias laastus jaguneb näitus koltõmbaks. Jalgpalligeograafia-huvilistele austatakse. Kui näituse stendidelt saab meks: jalgpall esimese iseseisvuse ajal, pakuvad kindlasti uurimisrõõmu kaks lugeda, et jalgpall oli nõukogude ajal vutt Nõukogude Liidu valitsemise all kaarti – esimene neist näitab, milliste “nende” ehk slaavlaste mäng, siis aegning munaveeretamiskunsti eluolu riikidega on Eesti koondis vastamisi ajalt tundub, et üldsusele on naistejalgtaasiseseisvuse aastatel. Ruumiliselt saab seisnud; teiselt saab teada, kus on asupall samasugune võõrkeha. Kuskil ta kõige rohkem tähelepanu viimane, mis nud ajaloolised vutiväljakud. Kas teadeksisteerib, aga “oma” ei ole.

R

12

JALKA JUULI 2016

1-teist mõtet

BALTI TURNIIRI

NEEDUS –

PEAME OOTAMA 2038. AASTANI!

T

undub, et Eesti jalgpallis on puujärgmise saja aasta jooksul. Põhjus peab du üks vägev müüt, ja siinkohal olema mujal. üritan lünka täita. Stsenaariumi Võibolla on mängus Evald Tipneri laenan Portugalist. Mäletate ju: kui solvumine. Vanameister sai esimeses Lissaboni Benfica kaotas kaks aastat mängus Leedu vastu vigastada ja vahetagasi Euroopa liiga finaalis Sevillale, oli tati 75. minutil Edmund Karbi vastu see nende kaheksas järjestikune kaotus välja. Järgmises kohtumises Läti vastu Euroopa klubide karikavõistluste finaalis. ta platsile enam ei saanudki. Muuseas, Benfica viimane karikavõit on saavutatud huvitav paralleel: Tipner ei osalenud 1962. aastal, kui meeskonda juhendas kahes emotsionaalseimas kodumängus 1926. aastal Tallinnaski mängijana – nimetatud Balti turniiril Läti vastu, käinud Bela Guttmann. Kui ta pärast kui terve Kadrioru staadion 12 500 võitu palka juurde küsis, saadeti mees pealtvaataja ees ja peaminister Kaarel pipramaale ning ta lahkus klubist kurjaEenpalu taktikepi all Eesti hümni laulis, kuulutava sajatusega: järgmise saja aasta ja 1940. aasta kuulsas vastupanumängus; jooksul ei võida Benfica mitte ühtegi Mart Poom aga ei osalenud ajaloolises Euroopa karikat! Nõnda ongi olnud. võidumängus Venemaa vastu 2002.

Kahtlustan, et aastal ega aasta midagi sarnast varem ajaloolises SÜÜDLANE LEITUD? on teoksil Eesti MM-kohtumises Äkki pani meeskonnale koondise ja Balti Hollandi vastu. needuse peale hoopis turniiri võiduga.

Aga kui Tipner ründeäss Richard Kuremaa, oli tõesti vigastaKui Eesti koondis 1938. aastal viitud, siis milleks keda Eesti Spordileht mati Balti turniiri solvuda? Äkki ei valinud turniiri võitis, oli treepani meeskonnale sümboolsesse koondisse? neriks Bernhard needuse peale Rein. Toona oli hoopis ründeäss treenerite võim väike, sest nemad ainult Richard Kuremaa, keda Eesti Spordileht treenisid meeskonda, kuna koosseisu ei valinud turniiri sümboolsesse koondismääras niinimetatud liidukapten, kelse? Just-just! Eesti Spordileht publitseeris leks oli enamasti Eesti Jalgpalli Liidu turniirist ülipõhjaliku ülevaate ja urgitses esimees, sel juhul konkreetselt Ado asjapulkadelt välja nende sümboolse Anderkopp. On väga väheusutav, et koondise. Meie liidukapten Anderkopp, Bernhard Rein mingit maailmarevolut- liidutreener Rein, jalgpalliliidu juhatuse siooni planeeris ja kehtivale süsteemile liige Oskar Koni, Evald Tipner, meie vastu hakkas, sest sama asi oli rahvusmängija Heinrich Uukkivi ning leedumeeskondadega kõikjal maailmas. Vaelaste liidukapten ja liidutreener ühes valt kuulutas Rein: kui te mulle ei anna isikus Nikodemus Cerekas märkisid õigust meeskonda oma äranägemisel teiste seas ära ka Kuremaa. Märkimata nimetada, ei võida Eesti Balti turniiri jätsid Kuremaa üksnes Läti liidukapten

14

JALKA JUULI 2016

Kättesaamatu Balti karikas – veel 22 aastaks.

Foto: Lembit Peegel

1-teist mõtet

Kes lööb A. Le Coq Arenal meie 100. värava?

Pärast 2 : 0 mängu Andorra vastu oli Eesti meeskond löönud A. Le Coq Arenal 99 väravat. Kusjuures need jaotusid väga ilusti: 66 olime tagunud lõuna- ehk fännitribüüni poole ja 33 põhja- ehk linnapoolse tribüüni suunas. Nõnda siis kehtib ikka see vana reegel, et sinisärgid teevad poole rohkem skoori fännide nina all. Selle statistika põhjal võiks arvata, et väljak on lihtsalt lõuna poole kaldu. Kuid selle teooria lükkavad kummuli külalisvõistkondade näitajad: nemad on linna poole löönud 48 ja lõuna suunas 42 kolli. Väljak on siiski loodis. Aga ta on meiesugusele väikesele vutirahvale ilmselgelt hea koduplats: oleme võitnud 35, viigistanud 24 ja kaotanud 31 kohtumist, väravate vahe 99 : 90. Tervelt 32 meie meest on sellel murul skoorinud ja veel kaks välisvaenlast on omaväravaga meile kaasa aidanud.

Andres Oper on kunn oma 14 väravaga (viis põhja ja üheksa lõunasse). Kostja Vassiljev järgneb 12 (kolm + üheksa) tabamusega, kusjuures tema on kaks kolli löönud penaltist. Oper on oma viie tabamusega ühtlasi meie põhjavärava tšempion.

Balti turniiri mängus Läti vastu oli võimalus lüüa meie 100. värav A. Le Coq Arenal. Tulemuse 0 : 0 juures see ei õnnestunud. Järgmine võimalus on 31. augustil Malta vastu.

Juris Redlichs ja meie jalkaliidu aseesimees August Lass. Ja mida teeb Eesti Spordileht, mis kuulutab, et tahab olla “sünteesiks ülaltoodud koosseisudest”?

Ta kirjutab, et “Kuremaa aga tänavu ei ole see “hädaohu isa” ja “hädaoht ise”, mis ta oli läinud aastal Tallinnas, Turus ja Königsbergis”. Ning jätab meisterründaja oma koosseisust välja!

Eestlastest pääsevad sinna vasakkaitsja Elmar Tepp, vasakpoolik Ferdinand Murr, vasaksisemine Ralf Veidenam ja paremäär Georg Siimenson, kelle kiituseks ülistab väljaanne: “Siimenson kuulub järjekindlalt kardetavate meeste klassi.

Vastase backidel ei ole võimalusi temaga nalja teha, ennem teeb seda Siimenson ise oma vastastega.”

Siimensoni olid oma üheteistkümne sekka valinud üksnes Redlichs ja Lass.

Seega “sünteesis” Eesti Spordileht sümboolsesse koondisse kaks häält saanud Siimensoni ja jättis sealt välja kuus häält saanud Kuremaa, lisades esimest kiitva ja teist laitva kommentaari. Kas selline asi ei aja kopsu üle maksa? Kas selline asi ei ole sajatust väärt? Kas mitte Richard Kuremaa pole pannud Eesti jalgpalli Balti turniiridel needuse alla?

Müüdikonkurss alaku Balti turniir ja selle võidu eest antav karikas on ainsad, mille Eesti koondis võib reaalselt võita. Me ei räägi siin ebaregulaarselt või ühe korra toimuvatest turniiridest: näiteks 2008. aastal võitis Eesti konkurentsis Moldova ja Leeduga Tallinna ja Kuressaare linna-

peade karika.

Meie fännid on läbi taasiseseisvusaja ustavalt saatnud oma meeskonda Balti turniiridel lõunanaabrite juurde. Kuueteistkümnest turniirist (Eesti 2000. ja 2005. aastal ei osalenud) oleme viimast kohta suutnud vältida vaid kolmel korral, neist 2014. aastal Soome arvel. Meie fännide rahulolematus on mõistetav.

Ikka tuleb meelde, kuidas teenekas fänn Papa ühel pressikonverentsil Magnus Pehrssoni sorava jutu peale tagapingil tüdinult puistas: “Ütle parem, millal me Balti meistriks tuleme?”

Tänavu oli vist esimene kord, kui esikoht eesmärgina ka valjul häälel välja öeldi. Esimeseks mänguks ei saanud me küll kokku priimakoosseisu, aga seda polnud ka Leedul. See näitab teada tõde: tasemelt suudame lõunanaabritega võrdsed olla vaid parima rivistusega.

Kohe, kui kumbki pool peab toetuma oma teisele garnituurile, lööb naabrite kõvem kultuurikiht välja. Kuniks me oma varukoondislaste keskmist taset Läti ja Leedu omaga võrdsustada ei suuda, ei võida me ka Balti turniiri.

Seniks aga võiksime korraldada müüdikonkursi teemal, miks me seda 78 aastat teha pole suutnud. Mina olen oma Kuremaa needuse versiooni esitanud.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2016 JUULI JALKA

15

teateid tegelikkusest

Miljardite mäng FIFA ja UEFA, teleõigused ja finaalturniirid, harrastajad ja fännid, raha ja solidaarsus. Kuidas hoitakse elus mängu, mis mõjutab miljardeid?

MIHKEL UIBOLEHT

J

algpalli kasvu parim peegeldaja on maailmameistrivõistlused. Kui avaturniiril 1930. aastal võisid osaleda kõik FIFA liikmed ja puudusid valikmängud, siis juba neli aastat hiljem toimunud finaalturniiri eel pidas 16 koha pärast võitlust 27 koondist.

Diplomaatia

loogiline anda rohkematele ligipääs finaali ja seda nii üleilmses kontekstis kui ka maailmajagudele eraldatavaid kohti vaadates. Jalgpall on kogu planeedi endaga haaranud ja väljaspool Euroopat asuvate riikide arvukus ja tase tõuseb, mis loob õigustatud ootuse ka rohkem finaalturniiri kohti teenida. Kas kellegi arvelt või on tark hoopis kohtade arvu suurendada?

Seejuures kehtib jalgpallis, erinevalt paljudest elualadest, reaalne demokraatia, kus kõigil FIFA või UEFA liikmetel on otsustamisprotsessis võrdne arv hääli.

Oled sa Eesti või Inglismaa, Eritrea või India – jalgpallidiplomaatias peab sinuga arvestama. See omakorda tagab keskmiste ja väiksemate riikide huvide kaitsmise, sest neid on alati kõige rohkem.

1970. aastaks oli valiksarja kirja pannud koondiste hulk paisunud 75 peale, ühtekokku peeti 172 valikmängu. 1982. aasta finaalturniiri eel osales 305 valikmängus juba 103 koondist, aastaks 2010 jõuti 200 koondise ja 853 valikmänguni.

Praegu on FIFA-l liikmeid 211.

Paralleelselt on kasvanud ka finaalturniirile lubatud koondiste arv: kuni 1978. aastani pääses lõppvõistlustele Rahahulk jalgpallis aina suureneb.

16 koondist, sealt edasi neljal korral 24 ning alates 1998. aastast tõusis koondis- Sportlik tase te arv 32ni.

Teiselt poolt on samm finaalturniiSarnast liikumist saab vaadelda ril osalevate riikide arvu suurendada võiks arvata, et 24 koondisega finaalka Euroopas. Kui UEFA alustas 28 sügavalt sportlik. Koos harrastajate arvu turniirile tagavad kõik tegijad koha liikmega, siis aastaks 1992 oli neid 41 ja kasvuga – neid on ametlikel andmetel ilma erilise pingutuseta, siis tegelikult ei tänapäevaks juba 55. Kuni 1976. aastani juba ligi 300 miljonit – tõuseb ja ühtläbinud kvalifikatsioonisõela teiste seas lubati finaalturniirile neli, seejärel kalustub ka tase. Tõestuseks kasvõi Costa Holland (viimati juhtus nii aastal 1984, heksa ning alates 1996. aastast 16 koon- Rica koondise edu viimasel MM-fiMMilt jäid nad kõrvale 2002. aastal), dist. Tänavu on esimest korda finaalis naalturniiril, kus lülitati välja Inglismaa, Taani, Serbia, Norra, Bulgaaria, Kreeka, 24 rahvusmeeskonda.

Bosnia ja Hertsegoviina ja FIFA ja UEFA areng Šotimaa, kes kõik on viiEMi KASUM käib sünkroonis, sest riikimase paarikümne aasta sees Kui 1992. aastal õnnestus kokku saada de iseseisvumist mõjutavad suurturniiridel figureerinud.

40,9 miljonit eurot, siis 2004. aastal 855,2 poliitilised sündmused, Üllatajatest või niinimetatud miljonit ning eelmisel finaalturniiril Poolas väiksematest koondistest jalgpalli harrastajate arvu kasv ja Ukrainas lausa 1,4 miljardit. Sel aastal ja ülemaailmne huvi jalgpalli võitis oma valikgrupi Põhjavastu ei jäta kumbagi organihinnatakse tulu kahe miljardi euro suuruseks. Iirimaa, teise koha teenis satsiooni puutumata. Nii pole Albaania (sealhulgas võit imestada, et värske UEFAPortugali üle), Slovakkia kogemusega FIFA uus president Gianni Itaalia ja Kreeka. Või sellesama Kreeka (sealhulgas võit Hispaania üle), Wales Infantino on lubanud viia MM-finaal2004. aasta EM-tiitel. Või siis jällegi (sealhulgas võit Belgia üle) ja Island, sellesama Kreeka häving viimases EMsamal ajal kui playoff’i pidid mängima turniiril osalevate koondiste arvu 40ni. jalgpalli suurriigid nagu Türgi, Ukraina Ühelt poolt on tegemist jalgpallidip- valiksarjas Fääri saartele.

Sportliku taseme ühtlustumist tõesja Rootsi. lomaatilise sammuga – vutti mängivate tas ka lõppenud EM-valiksari. Kuigi Ainus valiksarja täiseduga läbiriikide hulk on kasvanud, mistõttu on 16

JALKA JUULI 2016

teateid tegelikkusest

Foto: Aleksandr Demjantšuk/TASS/Scanpix

nud koondis oli Inglismaa. Värsked maailmameistrid sakslased pidid oma finaalturniiri koha pärast võitlema kuni viimase mänguni, kus Gruusia alistati 79. minuti tabamusest 2 : 1 ja teeniti ühe punktiga Poola ja nelja punktiga Iirimaa ees esikoht.

Eestile ei muutunud 24-liikmelise finaalturniiriga mitte midagi lihtsamaks: lõppvõistlusele jõudmiseks tuleb meil valikgrupis pääseda kahe või kolme parema hulka, mida oleme läbi aegade suutnud ühe korra. Seega peame tulevikuski end ületama.

Olen Euroopa meistrivõistluste finaalturniire jälginud viimased 20 aastat ja selle aja jooksul pole kordagi eemale jäänud vaid Portugal, Prantsusmaa, Tšehhi, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.

Korra on ebaõnnestunud Inglismaa (2008), Holland (2016), Horvaatia (2000), Rootsi (1996) ja Venemaa (2000).

Raha, raha, raha Diplomaatia ja sportliku taseme kõrval ei saa rääkimata jätta rahast. On fakt, et ligi 90% FIFA teenitud rahast pärineb maailmameistrivõistluste teleõigustest, sponsorlusest ja muust sellisest.

Viimasele MM-finaalturniirile kulutati kaks miljardit eurot, kuid teeniti 4,2.

Seejuures on FIFA sissetulekud aastatega märgatavalt suurenenud, näiteks 2006. aasta MM-finaalturniiriga teeniti “vaid” 2,5 miljardit eurot.

Ka UEFA on aastatega suutnud Euroopa meistrivõistluste finaalturniirilt teenitava rahasumma mitmekordistada. Kui 1992. aastal õnnestus kokku saada 40,9 miljonit eurot, siis 2004. aastal 855,2 miljonit ning eelmisel finaalturniiril Poolas ja Ukrainas lausa 1,4 miljardit. Sel aastal hinnatakse tulu kahe miljardi euro suuruseks, kusjuures arvestatava osa sellest moodustab

tõsiasi, et tänavu müüdi miljon piletit rohkem kui aastal 2012.

Enamik rahast pärineb siiski teleõiguste müügist. 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaali vaatas televiisori vahendusel 1,01 miljardit inimest, kogu finaalturniirile elas kaasa 3,2 miljardit.

2012. aasta EM-finaali Hispaania–Itaalia jälgis 300 miljonit inimest.

FIFA ja UEFA kuuluvad oma liikmetele, mis tähendab, et teenitud raha investeeritakse tagasi jalgpalli. Näiteks FIFA suunab 70% tulust tagasi alaliitudele ja võistluste korraldamisse. UEFA tasandil näeme, kuidas preemiatele lisaks toetatakse solidaarselt ka väiksemaid ja vähem edukaid riike ja klubisid.

Finaalturniiride suurenemisega muutub laiemaks ka tulust osa saavate riikide ring. Eesti näitel: vaid sammu kaugusele jäänud pääs 2012. aasta EM-finaalturniirile oleks meile tähendanud võimalust ehitada kolm uut sisehalli.

Möödunud EM-valiktsükkel oli esimene, kus osalejate tele- ja reklaamiõigused kuulusid UEFA-le, teisisõnu müüdi neid tsentraalselt, mis tähendas kõigile valiksarjas osalenutele nii uut korralduslikku kui ka finantsilist taset.

Väikeriikide mätta otsast vaadatuna: just kvaliteedi tõstmine, teleülekannetele rõhu asetamine ja solidaarsuspõhimõtted on toonud kaasa uue rahvusstaadioni ehitamise Fääri saartel ja Andorras. Tingimused rahvusvaheliste jalgpallimängude pidamiseks ja telepildi tootmiseks, aga ka vuti arenguks laiemalt on loodud.

Raha puhul ei saa mööda ka pahupoolest. Eelmised numbrid näitasid selgelt, et jalgpalli praegune mudel sõltub suurturniiridel teenitust. Lisaks palgad: ametlik statistika ütleb, et Euroopa tippklubide mängijate palgad on viimase 20 aastaga tõusnud veidi vähem kui kümme korda. Viimased FIFA ja UEFA skandaalid panevad vastutuse kogu selle hiiglasliku süsteemi eest veel selgemalt jalgpallirahvale.

Kokkuvõtteks Nõudlus jalgpalli järele on sedavõrd suur, et ala juhtivad organisatsioonid peavad olema piisavalt targad, et seda nõudlust täita, kuid säilitada jalgpalli sisu ehk see, mis sellise nõudluse üldse kunagi tekitas.

Oluline on, et raha ei tooks kaasa olemuslikke muudatusi. Jalgpall on jätkuvalt elus ja edukas siis, kui suudab miljardeid inimesi kõnetada ja kõnelema panna.

2016 JUULI JALKA

17

premium liiga Foto: Lembit Peegel

Kas sissepiiratud Flora suudab veel tõusta? See on küsimuste küsimus.

Premium liiga kogub tuure.

Kes tuleb meistriks?

Kes võidab Premium liiga? Mida hooaja teisest poolest oodata? Mis saab tiitliheitluses oluliseks? Milline oli Premium liiga seis mullu samal ajal? Kui esinelikul sai peetud 16 matši, tegi Jalka pisikese vahekokkuvõtte. Ennustame tulevikku ja vaatame minevikku. Võtsime appi noortekoondiste peatreeneri Marko Pärnpuu ja jalgpalliliidu noorteprojektide koordinaatori Martti Puki, kel palusime letti laduda kaks võimalikku stsenaariumit. Endine Kalju ja Levadia peatreener Igor Prins arutles, mis on sel hooajal oluliseks saanud ning mis veel saada võib.

SIIM KERA

Marko Pärnpuu: kaldun Infoneti või Flora poole Stsenaarium 1. Üks asi, mis võib pilti muuta, on suvised üleminekud, kas seal plaanib keegi lisajõudu tuua? Raske on spekuleerida, praegu pole väga mingeid jutte kuulnud. Kui mõelda, kellel mida puudu on, siis Infonet võiks väravamasina peale mõelda. See on puhas spekulatsioon ja minu mõte. Praegu on neil suurim väravakütt keskkaitsja (kuus väravat löönud 18

JALKA JUULI 2016

Ofosu Appiah – toim.). Kui neil oleks selline ründaja, kes mängust ära lööks, siis ma usun, et Infonet võiks minna hooaja lõpuni seal kõige kõrgemas tipus. Neil on igal aastal väike mõõn olnud, sel aastal ka korraks tekkis, aga nüüd on nad jälle mängu ilusti käima saanud. Infonet on iga aasta kogemusi juurde saanud ja sel aastal võivad nad tippu välja minna. See on stsenaarium, mis võib minu arvates juhtuda.

Stsenaarium 2. Ma arvan, et Flo-

ral on ikkagi üht-teist varuks, ja kuna omavahelisi mänge on veel palju jäänud, siis see tõenäosus, et Flora ree alt välja tuleb, on üsna suur. Nad näitavad kohati head minekut, aga realiseerimisest on vajaka jäänud. See tundub ka rohkem vaimses pooles kinni olevat. Võibolla mingisuguse õnnestumise järel hakkavad nad rohkem oma võimalusi ära lööma.

Väga kaalukas mäng on neil 15. juulil Levadiaga. Kui Levadia võidab, on

premium liiga Floral juba väga raske. Ma usun, et tiitel otsustatakse Infoneti, Levadia ja Flora vahel. Ma ei arva, et Kalju nõrgem oleks, aga pika hooaja lõikes on neil kolmel rohkem võimalusi. Kalju on löönud palju väravaid standardolukordadest. Nüüd läheb pall natukene vastaste poolele – kas nad teevad järeldusi ja õpivad Kalju standardeid kaitsma? Kui Kaljul standarditest enam midagi ei tule, kas siis nende mäng on selline, et piisaval hulgal väravaid lüüa? Palju oleneb sellest, mis juhtub Euroopas. Eks kõigil neljal ole võimalus esimesest ringist edasi saada ja siis tuleb juba suurem koosseis mängu.

Ma ei välista, et Levadia võib kullapretendent olla, aga neil pole pink nii pikk kui näiteks Floral ja ma pigem kaldun Infoneti või Flora poole.

Martti Pukk: sisetunde pealt ütlen, et Flora võidab!

Stsenaarium 1. Esikolmik on praeguse seisuga lahtine. Flora on küll veidi maas, aga nende viimane mäng Narvas (24.05 – toim.) näitas, et neil on sisu. Oldi raskes seisus ning alles lisaminutitel võeti kolm punkti ära. See näitab, et alla nad ei ole andnud. Eelmisel aastal ka poole hooaja peal öeldi, et neil on kriis. Ma ei saa Florat maha kanda. Kui peab ennustama, siis ütlen sisetunde pealt, et Flora võidab!

Natukene on seal isiklikku poolehoidu ka sees. Floral saabub euromängudega kindlasti tippvorm. Loodetavasti tõmbavad nad selle tippvormi pealt teistele järele ja võtavad meistritiitli ära.

Stsenaarium 2. Kui FC Flora järele ei jõua, siis ma arvan, et Levadia võidab.

Neil oli hooaja algus raske, olid suured muudatused, kuid nad võtavad kogemuste pealt ikkagi ära. Tipp on jube tihe, Levadial üks kaotus, Infonetil ja Kaljul kaks, samas veel 20 kohtumist mängida. Kõigis neis kolmes on kogemustega endisi ja praegusi koondislasi ning häid noori.

Infonet on natukene ikkagi üllatanud.

Teada oli, et neil on hea koosseis, aga tähtis on see, et nad on leidnud stabiilsuse, nad pole ära kukkunud.

Igor Prins: kuidas euromängudega toime tullakse?

Flora puhul saab kindlasti nuriseda resultatiivsuse kallal. Nad on löönud esinelikuga küll enam-vähem võrdselt väravaid, aga seal sees on ka kuus kolli Rakverele ja kuus Pärnule. Tagumistele

Eile vs. täna 2015. aasta Premium liiga seis pärast 16. mängu võidud

viigid

kaotused punktid

väravate vahe

Tallinna FC Levadia

10

5

1

35

31 : 15

Tallinna FC Flora

11

1

4

34

29 : 12

Nõmme Kalju FC

11

0

5

33

31 : 13

Tallinna FC Infonet

8

5

3

29

21 : 11

2016. aasta Premium liiga seis pärast 16. mängu võidud

viigid

kaotused punktid

väravate vahe

Tallinna FC Levadia

11

4

1

37

26 : 9

Tallinna FC Infonet

11

3

2

36

33 : 13

Nõmme Kalju FC

10

4

2

34

29 : 8

Tallinna FC Flora

7

7

2

28

29 : 9

Kui praegusele seisule lisada mulluse hooaja viimase kahekümne mänguga kogutud punktid, oleks 2016. aasta Premium liiga lõplik tabel järgmine Praegune punktisumma

Mullu viimase 20 kohtumisega teenitud punktid

Kokku

Tallinna FC Flora

28

50

78

Tallinna FC Levadia

37

41

78

Nõmme Kalju FC

34

38

72

Tallinna FC Infonet

36

33

69

Tähelepanekuid: • Kui mullu oli esineliku väravasaldo pärast 16 mängu 112 : 51, siis tänavu on see 117 : 39. Rünnatakse võimsamalt, kaitstakse võimsamalt.

• Punkte arvestades on kõige ühtlasemalt mänginud Levadia ja Kalju. Esimene neist on vahetanud ühe viigi võidu vastu ning on võrreldes mullusega kahe punktiga plussis. Kalju on juurde lisanud ühe punkti – neil on küll üks võit vähem, aga samas on eelmise aastaga võrreldes kogutud koguni kolm kaotust vähem.

• Suurim tõusja on Infonet (+7 punkti), suurim langeja Flora (–6 punkti).

• Eriskummaline on võrrelda tänavust Florat mulluse Floraga. Väravaid mõlemal aastal löödud 29, kuid Flora kaitse on 2016. aastal vähemalt statistika järgi paremini toiminud: möödunud hooaja 16 mängu järel võeti nahkkera oma väravavõrgust välja 12 korral, seekord on see number üheksa. Samuti on Floral võrreldes aastatagusega tabelis kaks kaotust vähem. Ometi on punkte lausa kuue võrra vähem. Põhisüüdlaseks klubi kimbutavad viigid, mida on võrreldes eelmise aastaga kuus rohkem.

• Infoneti puhul hakkab silma, et sel hooajal on saadud vaid üks kaotus vähem kui mullu, ometi ollakse võrreldes mullusega seitsme silmaga plussis. 2015. aastal saadi 16 mänguga kirja 21 väravat, seekord on numbriks lausa 33!

Kaitsetöö oli neil möödunud aasta alguses aga parem – 11 värava asemel on tänavu endale lastud lüüa 13 kolli.

2016 JUULI JALKA

19

Eesti jalgpallurite edetabel Pluss kaheksa ja pluss seitsme koha võrra tõusid ja on meie tabeli kunnid Frank Liivak ja Dmitri Kruglov. Sergei Zenjov ja Ats Purje langesid vigastuste ja/või vähese mänguaja tõttu klubis.

Suurim kukkuja oli Siim Luts, kes ei mahu enam koondisse. Uus tulija on koondisedebüüdi teinud Jan Kokla, kelle arvelt ei ole kohta 30 parema seas Andre Frolovile. Esikümme jäi siiski suhteliselt samaks.

1. Ragnar Klavan 2. Karol Mets

+1

3. Konstantin Vassiljev

–1

4. Mihkel Aksalu 5. Artur Pikk 6. Ken Kallaste 7. Enar Jääger 8. Taijo Teniste 9. Andreas Vaikla 10. Sander Puri

+2

11. Henri Anier

+3

12. Aleksandr Dmitrijev

+3

13. Ilja Antonov

+4

14. Dmitri Kruglov

+7

15. Ats Purje

–2

16. Sergei Zenjov

–5

17. Rauno Sappinen

+2

18. Nikita Baranov

–2

19. Siim Luts

–9

20. Pavel Marin

+5

21. Frank Liivak

+8

22. Gert Kams

–2

23. Igor Morozov

–5

24. Markus Jürgenson

–2

25. Maksim Gussev

–2

26. Andreas Raudsepp

+1

27. Joonas Tamm 28. Jan Kokla

–3 UUS!

29. Henrik Ojamaa

+1

30. Pavel Londak

–2

20

JALKA JUULI 2016

on löödud, aga muidu on pigem põud Appiah, ta võib igal pool mängida! olnud. On tehtud juba viis 0 : 0 viiki – Vaatad, et alustab kaitses, siis läheb lööb sealt on see vahe sisse tulnud, nad pole ründes väravad ära ja tuleb kaitsesse tasuutnud mänge oma kasuks pöörata. gasi. Nad püsivad kindlasti medalikursil.

Viigid hakkavad lõpuks maksma. EelLevadia tugevus on see, et nad on misel aastal suutsid nad korrektiive teha võrdsed mängud oma kasuks pööranud. ja teise ringi edukalt läbida. Kas see sel Kui Floral on olnud viis 0 : 0 viiki, siis aastal õnnestub? Ei oska öelda. Üheksa Levadial on viis 1 : 0 võitu! Nad on punkti ei ole tegelikult nii suur vahe, keerulistest mängudest välja rabelenud selle võib nelja-viie mänguga tasa teha. ja tavaliselt öeldakse, et 1 : 0 võidud Kalju on kodus näitavad meistri kunstmuru peal sisu. Neil on mänIGOR PRINS: hästi mänginud, gukindlus käes, Levadia tugevus on see, et nende leegionärid aga kodus kunst ja väljas tavaline muru nad on võrdsed mängud on tasemel olnud, – see võib ühel oma kasuks pööranud. Kui [Anatoli] Miranthetkel mõjuma šuk ja [ Jevgeni] Floral on olnud viis 0 : 0 hakata. Eks neil ole on head viiki, siis Levadial on viis Kobzar see KTMi probliikuvad vennad.

1 : 0 võitu! Nad on leem; maadlevad Levadia on üsna keerulistest mängudest ka vigastustega. palju kaarte koTagasilööke on olvälja rabelenud ja tavaliselt gunud (36 kollast nud, oleneb, kuidas ja viis punast öeldakse, et 1 : 0 võidud nad suudavad end – toim.), sellele näitavad meistri sisu. koguda. Nad on tuleb tähelepanu tagumise otsa vastu pöörata, see võib suutnud võidud ära võtta. Neil on head mängu sassi lüüa. Alatine teema on see, välismaalased ja hea koosseis, kes on kuidas klubid euromängudega hakkama kaua kokku mänginud. saavad. Esinelikut ootavad need ju ees.

Infonet on oma stabiilsuse kätte Need on kohtumised, kus on hoopis saanud. Tundub, et meeskond on hästi teistsugune tamp, euromängud tõmkomplekteeritud, Sergei Mošnikov tuli bavad tühjaks. Seal on rohkem pinget neile hooaja eel juurde, tema on huvitav ja koormust, tempo on kiirem. Premängija. Neil on üldse huvitav punt, on mium liiga seisukohalt on väga oluline, praeguse seisuga ka kõige rohkem värakuidas neli satsi euromängudega toime vaid löönud. Kõvasti on aidanud Ofosu tulevad.

Kalju (mustas) ja Levadia üritavad sel aastal troonile tõusta.

Foto: Lembit Peegel

Boriss Hrabrov (vasakul) saab Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult alaliidu hþbemärgi ja seda kinnitava vimpli..

22

JALKA JUULI 2016

Foto: Lembit Peegel

persoon

Boriss Hrabrov.

Minevikust tänapäevani Kuidas käivad kokku kotlet ja jalgpall? Milline vutielu käis Eestis 1960ndatel? Märtsi lõpus Eesti Jalgpalli Liidult hõbemärgi saanud Boriss Hrabrov ehk Borja (70) on triumfeerinud Eesti NSV karikavõitjana ja aastaid uut generatsiooni peale kasvatanud. Jalka käis tal külas.

SIIM KERA

I

stume Borjaga tema Karlova koduhoovis. Edasi-tagasi longib kass Tošja, Vene sinist tõugu elegantne kaaslane, kes sama semulik kui tema peremeeski. Lugusid oleks mõlemal rääkida, kuid tehnika arengust hoolimata oleme 21. sajandisse jõudnud niiviisi, et kiisud inimese keelt ei kõnele. Õnneks on Hrabrovi pajatuste pada põhjatu.

Ta on välja otsinud oma nooruspõlve vutipildid, mis ta on Lembit Koigi surematu teose “Jalgpall. Minevikust tänapäevani” lehekülgede vahel silmitsemiseks toonud. Siit aga “Boriss Hrabrov. Minevikust tänapäevani”.

Nimest hoolimata jätkub Hrabrovile eesti verd küll. Tema vanaema Elmi oli eestlanna, kes läks 1912. aastal lapsehoidjana oma õnne Tveri oblastisse püüdma. Jaanuaris 1946 nägi ilmavalgust Boriss ning juba järgmisel kuul oli pere Tartus – vanaema haaras kaasa oma viis last ja nende võsukesed ning naasis koduradadele. Mida noorena ikka teha? Hrabrov jõudis Ilmar Kullami juhendamisel ja Aleksei Tammiste kõrval korvpalli sopsutada (“aga ma olin nublu, ma ei kasvanud, läksin jalgpalli mängima”). Kümneselt sammus väike Boriss vutitrenni, treeneriks 1939. aastal Tallinna JS Estonia rivis Eesti meistriks tulnud Arnold Lõhmus.

“Ta oli nii tore mees, ta polnud nõukogude inimene,” kirjeldab Hrabrov. “Tal oli pikk nahkmantel, kingad läikisid, juuksed läikisid. Ta oli väga viisakas. Me olime küll tatikad, aga kõik jäi meelde.”

Ja nüüd ekstreemsusi praegusele põlvkonnale. Kuidas võistlustel käidi?

Lapsed sätiti lahtise kastiga veoautosse,

põllu pealt korjati heina, et taguotsal mõnusam oleks, ja siis sai neli tundi ehk terve tee Tallinnasse loodetud, et jumala eest vihma sadama ei hakkaks.

“Kui vihma tuli, olime märjad nagu kassipojad,” kommenteerib asjaosaline ise.

“Ja ma ei tea, kes seda kirjutas, et toona eestlased jalgpalli ei mänginud, see on jama,” purtsatab mees järgmiseks. “Meie võistkonnas oli kolm venelast, teised olid kõik eestlased. Kirjuta üles, vennad Tüürid, Laas, Sild, Kass, neid oli veel.”

Juba 15aastaselt hakkas Borja meesteklassis mängima. Alustuseks spordiseltsis Jõud, siis Tartu põllutöömasinatehase Võit meeskonnas ja ka Tartu katseremonditehase tiimis. Karjääri tipphetkeks on Hrabrovil kahtlemata 1966. aasta Eesti NSV karikavõit sõjaväetiimiga Tallinna Start.

“Meid kutsuti kotletimeeskonnaks,” naerab ta ise. “Spordiroodus anti lihtsalt paremini süüa. Saime õuna, piima, suhkrut, võid. Teised sõid putru, aga meie sõime kotletti!”

Toona tähendas karikafinaali viik kordusmängu, nii said ka Tallinna Start ja Tallinna Tekstiil pärast 1 : 1 lõppenud matši juba järgmisel päeval uuesti platsile sammuda. Korduskohtumises suutis Start vastase taktikasse kolm auku rebida, Tekstiil sai hakkama kahe tabamusega. Aasta hiljem mängis Start taas esikohale, siis jäädi Balti Laevastikule alla napilt 1 : 0.

Sõjaväes viibis mees aastatel 1965–1968, pesitseda tuli nii Tapal, Tallinnas, Noarootsis kui Hiiumaal. Kõpu poolsaarel Ristnas oli mehe ülesandeks silmad

punnis taevasse vaadata – Ameerika pommitajad B-52-d käisid Dagö kohal ähvardavalt tantsu löömas.

Pärast armees teenimist ootas Hrabrovi kodulinn Tartu ja katseremonditehas, kus ta mängis suurema osa oma karjäärist. Eesti NSV meistrivõistlustel osalenud klubis sai trenni vihutud viimse veretilgani. Laagrites käidi näiteks nii Elvas, Türil, Otepääl kui Leedus Palangas. Talvepealinnas võeti koht sisse puust hüppetornide all, kus põlveni lumes vutti taoti. Leedus kimbutas mehi rauatükke(!) täis vöö, millega liival edasi-tagasi sumbati.

Mängimisega jättis mees hüvasti 1980ndatel. Sama kümnendi keskel hakkas ta juhendama leivakombinaadi satsi. Sealt arenes 1990. aastal välja Tartu JK Merkuur, mis on aegade jooksul jõudnud pallida nii meistriliigas kui madalamatel tasemetel. Meeleolukas on olnud ka mehe Tartu JK Welco periood.

“Kui ma Welcosse tulin, oli seal kaks palli, ma mõtlesin, et kuhu ma küll sattunud olen,” ütleb ta ausalt, seljas Welco dress! “Aga siis hakkasime trenni tegema ja mind hämmastas, et kõik tahtsid väga jalgpalli mängida. Külma oli 20 kraadi, aga ikka oli kohal 25 noort!”

Pärast seda on ta oma nõu ja tarkust andnud erinevatele Tartu tiimidele.

Aastatel 2009–2013 oli Hrabrov Tartu linnavolikogu liige, viimased neli aastat on kuulunud Tartu Spordi nõukogusse.

Hiljuti andis mees nõusoleku juhendada rahvaliigas mängivat FC Helia Puidu / Tõrvandi võistkonda.

“Mis ma siin kodus ikka passin,” ütleb ta ise. “Ma armastan jalgpalli.”

2016 JUULI JALKA

23

mängija luubi all

Kevin Rääbis Tartu JK Tammeka väleda ääreründaja Kevin Rääbise mänguomadused võtavad lahata mehe koduklubi peatreener Indrek Koser ja U21 koondise juhendaja Martin Reim.

Väljakunägemine

Vastupidavus

Indrek Koser: See on üks ta suurimaid probleeme. On tingitud ka sellest, et tal on palju vigastusi olnud ja platsile naastes on vormikõver all olnud. On plahvatuslik mängija, seetõttu on kõik tema tegevused väga plahvatuslikud ning taastumiseks läheb aega.

Martin Reim: Vastupidavus tuleb, kui jalgpallur saab regulaarselt treenida ja võimalikult kõrgel tasemel mängida. Tal on palju vigastusi olnud ja kindlasti ei ole tal hetkel vastupidavus korras, aga see on asi, mida on kõige lihtsam parandada.

Indrek Koser: Füüsiliselt väga võimekas mängija.

On iseseisvalt selle kallal päris palju tööd teinud, ei näe, et selle koha pealt eriti juurde oleks vaja panna.

Martin Reim: Jõu poolest on tipp-topp. On duellides tugev, samas katab hästi kehaga palli. Koondise tasemel hätta ei jää.

Indrek Koser: Liikuvus on väga hea, nii palliga kui pallita. Kaitsetöö on ka paranenud.

Martin Reim: Kui on vastupidavust, on kiire ja särtsakas. Kohaltminekud ja suunamuutused on olemas küll, aga koondises on palju ilma pallita mängimist ja siis need efektid kaovad ära. Ilma pallita mäng on üks tema suurimaid puudujääke. Kaitsetöös tuleb juurde panna.

Sisu Indrek Koser: Sisu tal on. On olnud mitu korda vigastatud, aga kui on vigastatud, teeb kõik selleks, et kiirelt tagasi tulla. Tal on kõvasti sisemist põlemist ja soovi.

Martin Reim: Ei ole temaga probleeme olnud. Alati on sisu poolest väga okei.

Kiirus

Tehnika

Indrek Koser: Kiirus on tal tegelikult väga hea, aga vaja on juurde panna just kiiruslikus vastupidavuses. Jõuab teha häid ja palliga spurte, aga taastumiseks läheb veidi kaua aega.

Tuleb tööd teha, et suudaks võimalikult palju järjest teha.

Martin Reim: Kindlasti üks tema tugevusi. Kiiruslik vastupidavus on kehvem, aga kiirematel mängijatel kipubki see tihtipeale nõrgem olema. Kindlasti tuleb seda arendada, eriti rahvusvahelisel tasemel.

Löök & sööt

JALKA JUULI 2016

Indrek Koser: On füüsiliselt tugev ja ajastab päris hästi, on ka peaga väravaid löönud. Ääremängija kohta on ta õhuvõitluses väga tugev.

Martin Reim: Jõudu ja kiirust on, aga väga ei tule ette, et oleks väga võimas õhuvõitleja. Koondises pole ta õhuvõitlustesse eriti sattunud, pigem talle meeldib ikka see, kui pall on maas.

Jõud

Liikuvus

24

Foto: Lembit Peegel

Õhuvõitlus

Indrek Koser: Väljakunägemine on see aspekt, mis vajaks lisatööd. Peab vaeva nägema, et kust leida kaaslasi ja kuna õigel ajal pall ära sööta. Eks see tuleb treenides ja mängides ning see on tal viimase kahe aastaga ka kõvasti paremaks läinud.

Martin Reim: See on tal üks suuremaid miinuseid. Ta on ründav mängija, kelle suund on sirgjooneliselt ettepoole. Alates sellest kui hakkas tõsisemalt Premium liigas mängima, on see küll paremaks läinud.

Indrek Koser: Väga hea löögiga mängija, on individuaalselt palju vaeva näinud. Sööduga pole probleeme, kui on, siis ainult ajastusega, et kuhu ja millal. Jalga ta väga palju ei vali, mõlemad on head.

Martin Reim: Sööt on natuke väljakunägemisega seotud, ta proovib äärel kiiruse peale võtta ning löögile minna. Oskab sööta, oskab lüüa, söödukvaliteet on okei, aga võibolla pole harjumust, et kaaslasi leida. Sööt jääb tagaplaanile.

Martin Reim: “Natuke võib Frank Liivakuga võrdusmärgi tõmmata. On kiire, triblab, julgust ja otsustavust on ning jääb rahvale meelde.”

cv

Indrek Koser: Ta on tehnika kallal väga palju vaeva näinud. Ma arvan, et Tammeka võistkonnas on ta üks parema tehnikaga mängijaid. Suudab individuaalse tehnika pealt luua palju olukordi.

Martin Reim: Inimesed on ikka kõrva sosistanud, et ta on oma vanuseklassis üks tehnilisemaid mängijaid, aga sellega ma väga nõus pole.

Tal ei ole tehnikaga probleeme, aga koondises üksi mängu ära ei tee, peab kaaslasi leidma. Eesti liigas võib vastu sattuda äärekaitsja, kellest saab iga kord mööda mängida, aga rahvusvahelisel tasemel on keerulisem.

Sündinud: 02.01.1994 Klubi: Tartu JK Tammeka Treenerid: Ruben Artjonov, Erki Kade, Sander Lember, Norbert Hurt, Marko Kristal, Indrek Koser, Martin Reim

Meblik Sisustussalong Järve Keskus, 1A korrus, Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn

info@meblik.ee Meblik Sisustussalong Sisustus E-Kaubamaja, 2. korrus, Tehase 16, 50107 Tartu

R

tartu@meblik.ee

www.meblik.ee

vali oma meeskond!

kohtunik igapäevaelus

Artur Telling: kipun ka päriselus võtma vaatleja positsiooni 22aastase kohtunikustaažiga Artur Telling räägib, et kohtunikuamet on mõjutanud tema igapäevaelu. Ta kaalub õigluse seisukohast palju ka neid olukordi, kus on ise üks osalisi.

INDREK SCHWEDE

I

gapäevaelus on 22aastase kohtunikukogemusega Artur Telling AS Tikkurila dekoratiivvärvide tootearendusjuht. Ettevõtte põhitegevus on värvide müük ja tootmine Tallinnas.

“Minu vastutusalas on toodete arendamine, retseptuuri uuendamine ja olemasolevate toodete kvaliteedikontroll,” räägib Tallinna tehnikaülikooli keemiatehnoloogi haridusega Artur Telling. “Meil on laboris kuue peale kokku enam kui 100 aastat keemiakogemust. See on hulk teadmisi ja tähendab, et saame vajadusel alati üksteisele loota.”

Varem ka kütuselaborites ja teistes tootmisettevõtetes töötanud Tellingu kolleegideks on enamikus naised. Nende huvi jalgpalli vastu on olnud väiksem kui sõpradel, kes on aeg-ajalt telerist mõnd tippmängu vaadates pöördunud Arturi poole, et keerulisemates olukordades selgust saada.

“Sõbrad küsivad vahel mõne mängu kohta, kas oli hea vile, ja vahel aasitakse mu kohtunikuameti kallal, aga tööl olen nendest asjadest kergemini pääsenud,” muigab Telling. “Kui pean tööpäeval kuhugi kaugemale mängule sõitma, asendavad kolleegid mind. Tööandja on ka mõistev ning saab aru, et need 3–4 päeva aastast pole määrava sisuga.”

Oma leiva- ja kohtunikutööd võrdlev Artur Telling tõdeb, et mõlemas on tema otsustel kaalu. Kohtunikuamet väärtustab aina enam kollektiivsust, sest mikrofonide kasutamine tähendab, et paljud otsused võetakse vastu ühiselt. Värvidega tegelev Telling ütleb, et talle on huvi pakkunud, kuidas võistkonnad tajuvad ja nimetavad kasvõi erinevaid särgivärve.

“Me ju teame, et Manchester City sinine on selline heledam ja Evertonil tumedam,” selgitab Telling.

“Huvitav on kuulata, kuidas vahel nimetatakse oma särke elektrisiniseks või bordoopunaseks. Mina ka ei tea alati täpselt, mis liiki sinise või punasega on tegu, aga kui näen, kui erinevalt saadakse sellistest liigitustest aru, tekib ikka küsimus, miks mitte öelda lihtsalt sinine või punane.

Oma töö tõttu tean, et inimeste värvitaju ongi erinev – üks ütleb, et see asi on sinine, ja teine väidab, et roheline, ja nad tõepoolest näevadki erinevalt.”

26

JALKA JUULI 2016

Artur Telling abikohtunikuna liinil.

Foto: Lembit Peegel

kohtunik igapäevaelus Tellingu sõnul on tänapäeva jalgkaart, sekundi pärast võib mängijate Artur arvab, et jalgpallikohtuniku pallis kõige raskemad käega mängu positsioon väljakul olla teistsugune amet on tema igapäevaelu mõjutanud. puudutavad otsused. Neid pole kerge ja kui siis tehtaks viga, siis peab juba Väljakul peab langetama poolt- ja langetada ja neist ei kipu mängijad näitama punast. Kohtunikud treenivad vastuotsuseid, peab püüdma tagada, ise aru saama: miks seekord oli käega palju, et enne olukorda oskaks sellised et valitseks õiglus. See soov on tal ka mäng, aga eelmisel korral ei olnud. variandid ritta panna: kui see mängija argielus.

Kohtunik peab siis seletama: üks kord puutub palli enne, siis on selline otsus, “Vahe on selles, et igapäevaelus on tahtlik käega mäng ja teine kord mittekui puutub teine, siis teistsugune otsus. võimalik otsuseid langetada nii, et kõik tahtlik. Sel sajandil on palju muutunud Mõned kohtunikud korrutavad oleneon rahul, aga jalgpallis annad ühele ka suluseisureeglid. valt situatsioonist oma peas: punane, õiguse ja teine kaotab,” toob ta välja “Kohtunikel on punane, nüüd kollane, kollane. Oluline erinevuse. “Ühele suluseisu ka kõige on vea olukord peas pildistada – siis annad, teiselt võtad, Vahe on selles, et raskem fikseerida,” saad teha ka õige otsuse.” ikka toimub kõik igapäevaelus on võimalik tunnistab Telling, Kuigi tavainimestele ja isegi vastase arvelt. Olen otsuseid langetada nii, et kelle sõnul ei tohi mängijatele võivad reeglite uuendused tähele pannud, et kõik on rahul, aga jalgpallis tehtud vigu põdema kohale jõuda hilinemisega, on päriselus kipun sageli kohtunikud muutustega harjunud. Kui nii-öelda mängust annad ühele õiguse ja teine jääda. “See sõltub muidugi kogemusArtur Telling alustas, olid ka aktuaalsed välja astuma ja valin kaotab. test ja inimtüübist. mitu uuendust, millest olulisim oli see, vaatleja positsiooni.

Mõni unustab nii ruttu, et pane lausa et väravavaht ei tohtinud tagasisöötu See on huvitav, sest päriselus olen ju ise imeks: unustab ja läheb edasi. Neid kätte võtta. Praegu on Eestis palju üks mängijatest. Aga isegi kui tahaksin kutte on lahe vaadata, nende ümberseminare, kus tutvustatakse väga põhkellelegi kaasa elada, eelistan ikkagi jalikult kõiki reeglite ja nende tõlgenolla kõrvaltvaatleja. Ma ei taha öelda, et lülitumine toimub väga kiiresti. Minul läks päris palju aega. Mingi aja pärast damise uuendusi, info liigub. Peale selle oleksin mingi õiglusapostel, aga arvan, kujunes sellest ametioskus. Vahel on aitavad kohtunikke mikrofonid. et kohtunikutööst on külge jäänud ikka nii, et vaatad pärast videolt, et jah, “Heade asjadega harjutakse väga komme, et püüan elus ettetulevaid kahjuks see otsus ei olnud kõige õigem. ruttu ära,” ütleb Artur Telling. “Mikroolukordi hinnata õigluse seisukohalt Aga mängus ei tohi nii põdema jääda fonid võimaldavad kiiresti konsulteerida isegi siis, kui olen ise üks osalistest.

– kohe on järgmine olukord ja tuleb kohtunike meeskonna sees. Vahel on Kui tundub, et keegi on minu kasuks keskenduda, et see õigesti lahendanii, et mängija jooksis täpselt vaatevälja eksinud, ütlen seda alati.” da. Vanasti polnud videot ja seetõttu eest läbi ja ei näinud, mis täpselt juhtus.

Kohtunikuks utsitas ema tundus olevat vähem eksimusi. Praegu Vahel oli kohtuniku tähelepanu suunatud palliolukorrale, aga juhtus midagi Artur Telling alustas kohtunikuna 1994. saad kõik üle vaadata ja võrrelda seda vaatenurka, mis sul otsustamishetkel palliväliselt. Ilma meeskonna abita tunaastal. Ema kuulis raadiost, et tulevad oli. Palju aitab õige otsuse tegemisele ned mõnikord abitust: kas kolleeg nägi kohtunikekursused, ja ütles pojale, kaasa, kui mõne potentsiaalselt ohtliikka seda, mis juhtus, ja kas ta saab sind et sulle ju jalgpall meeldib, võiksid ku olukorra arenedes mõtled kogu aja aidata? Kui side näiteks vihmaga hakib, kohtunik olla. Koos kahe klassivennaga kaasa: kui viga tehakse nüüd, on kollane on meel must.” lõpetas Artur kursused.

“Esimene mäng ei olnud õudne,” ütleb Artur vastupidi paljudele teistele.

UUED REEGLID EMil JÕUS “Olin abikohtunik ja teised kaks olid tugevad kohtunikud. Esimesed mänAlates 1. juunist kehtivad jalgpallis uued reeglid ja neid rakendatakse ka EMil (vaagud väljakukohtunikuna olid rasked. ta lk 11). Artur Telling ütleb, et uutest reeglitest on tema silmis keerulisim niinimetatud kolmikkaristuse reegel.

Juba teisel mängul pidin punase kaardi “Nüüdsest kehtivad kindla väravavõimaluse vea hinnaga nurjamisel penaltialas andma, aga selle tegi minu seisukohalt ühed ja sealt väljaspool teised reeglid,” räägib Telling. “Kohtunik peab penaltialas lihtsamaks, et oli lastemäng. Oli ka andma kollase või punase kaardi sõltuvalt sellest, kas takistav mängija üritas palli selliseid mänge, kui pidin pärast lõpumängida või mitte. Siin võib kohtunikel aju kinni kiiluda ja sellised olukorrad jäävilet riietusruumis ootama, et mängijad vad suuresti vaidluskohtadeks. Mind on alati huvitanud, kas mõni meeskond on rahuneksid.” uutest reeglitest midagi sellist välja lugenud, mida nad võiks enda kasuks keerata.

Näiteks passiivset suluseisureeglit hakati 20 aastat tagasi ära kasutama. Nüüd on Üks mäng on Arturile hästi meelde üha uute tõlgendustega sama juhtunud ja vahel läheb ka kohtunikul ja üldsujäänud: Rapla Atli – Rapla kaitseliit. sel jupp aega, enne kui taibatakse, et mõned teevad asju, mis lähevad reeglite Kollase kaardi sai keevavereline lõunavaimuga vastuollu. Näiteks kulus omajagu aega, kuni taibati, et mõned võistmaamees Zaur Tšilingarašvili, kes on konnad jätsid meelega suluseisu mängijad, kes ei tohtinud meeskonnakaaslaste praeguseks tunnustatud noortetreener. söötu vastu võtta, ja nad ei teinudki seda, kuid nad blokeerisid vastaste kaitsjaid, Aga toona pidi Telling kõvasti vaeva kes üritasid joosta oma värava poole, et takistada suluseisust väljas olevaid ja äkkspurdiga vastase värava poole suunduvaid mängijaid. Seda on kasutatud just nägema, et tema nimi õigesti protokolli standardolukordades. Kui alguses selliseid asju näed, ei saa kohe aru, mis on vakirja saada: “Alati kui teda näen, tuleb lesti, aga pikkamisi hakkad peas puslet kokku panema ja siis näed triki läbi.” see meelde.”

2016 JUULI JALKA

27

Üle 100 lehekülje mõnusat spordijuttu iga kuu!

Vormista tellimus: www.tellimine.ee/sport Lai valik rattaid Laiuutele valik rattaid ja vanadele tegijatele

Linnaratas Linnaratas Juliet Tour 3 Juliet Tour 3

OTT KIIVIKAS

Südasuvine kodutreening

Jooksjate jõutreening

ANDRUS KIVIRÄHK

LEMBIT PEEGEL

ELEKter

Elav legend

Maastikuratas Merida Big.Nine 1000

naistekas

jooksukas

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

€100

HINNAVÕIT

€240

nüüd €689

enne €2099

€1599

nüüd enne €2199

nüüd €1539

µ 4.4” laiad rehvid µ Kerge - 14.2kg! µ Lenksult lukustatav esiamort nüüd  Alumiiniumraam enne €799  Süsinikkahvel

nüüd €559

tänav

HINNAVÕIT

€80

põhjust on triatl HINNAVÕIT

tõuks

Lasteratas Merida Matts J20 Saku Õlletehas

id hübri €70 HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

€60 ultraspordiks

€70

HINNAVÕIT

€80

WOW veloplus.ee veloplus.ee

TEMPOMEISTER

enne €419 nüüd-10% €359 -20% €299

KRISTJAN KANGUR

Maratoni taustajõud

Öös on jooksu

Saku 3, Tallinn; Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 E-R 10-19, L 10-17 Kauplus: 56 488 000 tasuta transport Suur jooksumaa Keenia Kauplus: 56 488 000 Töökoda:hooldame 56 229 000 remondime 56 229peseme 000 R a t t a r e m o n t Töökoda: pumpame Netimüük: 5555 1511 Netimüük: 5555 1511

veloplus.ee

Ülekoormusvigastused facebook.com/Veloplus.Estonia

-40%

alates 50€4.95 ostust HIND

enne €3599

nüüd €1899

Lasteratas Merida Matts J16

enne €249

enne €379

 Lastele µ Jalg-ja vanuses käsipiduriga 5-8 µ aastat Alumiiniumraam

enne €329

 Lastele vanuses

3-6 aastat

Mis on TARTUkülmateraapia?

JOOKSUMARATON Baltikumi suurim Maailma maastikujooks populaarseimad maratonid

enne €249

Rattaremont Rattaremont

HIND 4.95

| Saku93, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 | Kauplus: 56 488 000 | Töökoda: 56 229 000 | Netimüük: 5555 1511 facebook.com/Veloplus.Estonia facebook.com/Veloplus.Estonia 772382 818016 9 772382 818016

Nõuandeid rulluisutamiseks SUKELDUMINETreeni targalt ja tervislikult Kas võtta trennipuhkust?

Kõht ja tagumik SPORDI PAHUPOOL trimmi!

Kihlveopettused Ööjooks Jalgratas vajab kutsub hooldust Rakverre PÕLVKONDADE KOHTUMINE Randa Epp Mäe ja Eesti koondis sportima!

August Englas ujumise EM-il Elu nagu akvaariumis

Tanel Padar Contra Grete Treier

nüüd €299 €259 nüüd nüüd €259nüüd €199 nüüd €199 -30% -30% HIND 4.95 HIND 4.95 SURF -40% Rohkem kui sport ostust alates 50€-10%alates ostust 50€-20% -15% tasuta pumpame remondime peseme hooldame remondime transport transport tasuta pumpame peseme hooldame

 Lastele vanuses µ Alumiiniumraam -10% µ Esiamort 7-11 aastat

Ilma lihata grillima

käiguvahetus

Pidurdamatu arenguga discgolf

€50

€50

Rahulik nagu lõvi µ Lastele vanuses 5-8 aastat µ Lastele vanuses 3-6 aastat enne €329

Draamateatri sportlikud näitlejad

-30%

 Elektrooniline

lahinguväljal

HINNAVÕIT

SOODUSHINNAD EELMISE HOOAJA RATASTELE enne €379

Sport ja meik

µ Noorukitele vanuses 7-11 aastat  Alumiiniumraam µ Alumiiniumraam  21 käiku nüüd µ Esiamort

€1999

SPORTLIK ETTEVÕTE Lasteratas Merida Matts J16

Lasteratas Merida Matts J24Merida Matts 6.10Lasteratas Merida Matts J20J24 Maastikuratas Lasteratas Merida Matts

taastumisest ja toitumisest

Joosep Martinson Maanteeratas Cube Agree GTC SLT DI2 Võisteldes HINNAVÕIT „punases” Nõuanded €1700 maanteerattaspordiks Sport ja armastus enne €2299 E LU ST I I L

€599 Tour de France

PAAVO NURMI

Meelis Atonen

µ Süsinikraam µ Shimano Ultegra enne €789 µ 22 käiku Süsinikraam  Shimano kompoendid

MARGUS SILBAUM

28 toitumismüüti €1539 RAUDNE NAINE enne €2099 Alma Sarapuu nüüd €1599 Kohtunikud Tippfotograaf

E LU S TI IL

enne €799

µ Alumiiniumraam µ Shimano komponendid µ 16 käiku nüüd  Hüdraulilised ketaspidurid  27 käiku (Deore)

Fatbike Cube Nutrail Pro

Maanteeratas Merida Ride 100 HINNAVÕIT

€500€660

HINNAVÕIT

enne €2199

Mitte ainult meestele

A JAVI I D E

€200

nüüd €559

Võimlemispeo lavastaja Kersti Kull

SCOUTSRÄNNAK ME E L E L A HU TU S

Maanteeratas Merida Scultura 5000

Maastikuratas Cube Analog

HINNAVÕIT

enne €699

Esimest lastekas korda €300 maratonil

nüüd €299

Maanteeratas Merida Ride 100

maastik

trenniks parim aeg?

µ Süsisnikraam µ Shimano XT/Deore komponendid µ Lenksult lukustatav esiamort nüüd  NuVinci sujuv käiguvahetussüsteem  Boschi keskmootor  Saksa kvaliteet

€619

enne €359

€500 Milline on

ELUSTI IL

Marilyn Endla Vaher Jurman Ava l d a b m u l j e t

enne €729

µ 27 käiku µ Shimano komponendid µ Lenksult lukustatav esiamort nüüd  Hüdrahulilised ketaspidurid  27 käiku  Shimano komponendid

Kasutajasõbralik Fitbit

džentelmenide tegu

HINNAVÕIT

€660

€140

A JAV I ID E

€359

€110

MOTIVEERIV TREENER JALGPALLISÄRKIDE Sandra Raju VAHETUS

M EE LE LA H U TU S

Vollemehed paadis enne €419

µ 21 käiku µ Shimano komponendid µ Esiamort nüüd  Töökindel rummusisene käiguvahetus  Kerge terasraam  Pakiraamid, seisutugi, tuled, pump

Mis on

ekas fät jooksukultuur? maantHINNAVÕIT HINNAVÕIT

HINNAVÕIT

HINNAVÕIT €60Rallifänni €60 kirev elu

9 772382 818016

HINNAVÕIT

JUUNI 2016

MAI 2016

Purjetajate Maastikuratas Cube Analog 29 Maastikuratas Merida Big.Nineseiklused 1000 Linnaratas Montana Velocetta Linnaratas Merida Crossway 100 Elektriratas EBIKE SPORT Vahemerel

Kuidas valida kõrvaklappe

Põlvevalust priiks

-10%

APRILL 2016

A JAVI IDE

35 aastat hiljem

-15%

-10%

enne €399

spordiajakiri Maastikuratas Merida Matts 6.10-V

Müüt või inimene

OM 1980 PURJEREGATT

-30%

ME ELELA HUTUS

viimane valge jooksuime

E LUS TI IL

ELU ST I I L

SEB COE

AJ AVI ID E

A JAV I I DE

Testi ennast

käiguvahetus Kiirkinnitusega esikorv Naisteraam Ketikaitse Jalgpidur Porilauad Pakiraam Seisutugi 28” rattad

meelelahutuslik

CYCLOKAS

ME E LE L AHU T US

ME E L E LA H UT U S

UUS RUBRIIK!

       

9 772382 818016

OTT KIIVIKAS

Wakepargis

 Töökindel rummusisene

-40% LAI VALIK RATTAID UUTELE JA VANADELE TEGIJATELE -20% SOODUSHINNAD EELMISE SOODUSHINNAD EELMISE HOOAJA €399 €329 HOOAJA RATASTELE RATASTELE Eesti suurim Toitumise põhitõed

SEPTEMBER 2015

RAHVASPORTLASE KANNATUSED

käiguvahetus Kiirkinnitusega esikorv Naisteraam Ketikaitse Jalgpidur Porilauad Pakiraam Seisutugi 28” rattad

JU U N I 2 016

µ µ µ µ µ µ µ µ

JUULI 2015

Diplomita tugitoolisportlane

µ Töökindel rummusisene

MA I 2 016

€70

HIND 4.95

9 772382 818016

HINNAVÕIT

A PRILL 20 16

SE P T EM B ER 20 1 5

J UU LI 2 0 1 5

www.seb.ee/noustamine

ja vanadele RATTAHOOAEG ON ALANUD!uuteletegijatele

rokilavalt triatlonile tugitoolisportlasest maratonijooksja tippratturist koduperenaiseks

enne mängu

“Ma sain Klavanit hoida” ehk õhtupoolik mängijate saatjate kannul Kuidas otsustatakse, kes noortest saab platsile viia Eesti koondise, kes vastasriigi esinduse? Jalka käis Eesti–Läti matšil saatmas mängijate saatjaid. Milline on nende päevaplaan?

SIIM KERA

K

ell on 17.10, kalendrisse on kirjutatud 4. juuni, Eesti–Läti Balti turniiri matšini on veel veidi aega, A. Le Coq Arena kõrval leiab aset ajaloo tähtsaim “kivi-paber-käärid”! Vähemalt osalistele. “Paariks loe” tulemusel on Saku Sportingu noorpallurid jagunenud kahte leeri – üksteist vutihuvilist ühel pool, üksteist teisel pool. Ühele pundile kulmineerub õhtu Eesti koondise väljakule saatmisega, teised lepivad meie lõunanaabrite kämmaldest haaramisega. Priskest kambast moodustub ring, mõlemad satsid saadavad oma esindaja keskele. Õhk on ärevusest jäme, kevadpäikese ja pinge kombinatsioon istutab siinkirjutaja otsaette higimulli. Kes keda?

Kes on oma vormi paremini ajastanud?

Paber teeb kivile tuule alla ning võitja on selgunud! Eestlaste saatjad ehk maskotid rõõmustavad, nagu oleks MM-finaalis värava löönud, lätlaste värsked abilised vangutavad pead.

“Ma ei tahtnudki Eesti koondist,” ütleb üks naabrite maskotiks saanu.

Mina ei tea, kas teda uskuda või mitte.

“Ma ükskord juba saatsin Eestit, nüüd ongi teistmoodi.”

Rahuliku südamega said vaatemängu nautida 12 Saku Sportingu noort, kes otsustasid varem, et nemad ei tahagi atleetide kõrval väljakule sammuda, nemad soovivad hoopis pallipoisteks hakata.

Rõivistus ootamine pidi jube olema. Siit pildilt seda küll välja ei loe.

“Kõik on väga elevil ja see on olnud viimase nädala põhiteema, et kes hakkab maskotiks, kes pallipoisiks,” kommenteerib Saku Sportingu tegevjuht Argo Zirk. “Tavaliselt tahavad kõik ikka maskotipoisiks, aga seekord oli lausa viis last, kes ütlesid kohe, et tahavad pallipoisiks.”

Pallipoisiks olemise boonus on lihtne – ei pea ootama. Nad saavad juba soojenduse ajal oma iidolitele alt üles vaadata. Maskotilapsed lähevad pärast proovi aga umbes tunniks staadioni teise korruse riietusruumidesse passima. See olevat kõige õudsem. Proov iseenesest on lihtne. Juntsud võtavad A. Le Coq Arena fuajeesse rivvi ning ootavad rohelisele murule pääsemist. Õue astumist takistab esialgu väljaku kastmine. Eesti Jalgpalli Liidu võistluste osakonna ametnik Even Laanemaa teeb kindlaks, et kõigil mudilastel on paelad tugevalt kinni, ning astub siis lootusrikkalt dialoogi, millest – tuleb välja – saab kiirelt monoloog.

“Kas keegi Läti mängijaid teab?”

Vaikus.

“Kas keegi vanemaid Läti mängijaid teab? Maris Verpakovskis?”

Foto: Lembit Peegel

Vaikus.

Aga ei peagi teadma. On siin ju noored, kelle sünniaasta on ajavahemikus 2004–2009.

Vali hümn Laanemaa vahetab teemat ning asub õpetussõnade maailma. Ärge ise mängijat valige, võtke julgelt käest kinni, ärge rääkige, ärge tehke žeste. Lapsed kuulavad pühendunud pilguga, mõned minutid varem olustiku vallutanud sumin on vaibunud. Lõpuks on vee ja muru kahekõne lõppakordi saanud ja jõmpsikad saavad prooviks platsile suunduda. Keskringi lähedal üles rivistatuna tabavad neid uued juhtnöörid. Ärge sehkendage, käsi hoidke kõrval või selja taga.

“Ja kui oskate hümni laulda, siis laulge kaasa, nii valjult kui võimalik,” jutustab Laanemaa endale omase rahuliku häälega.

“Läti hümni pole tarvis kaasa laulda,” muigab ta ühe noore küsimusele vastates. “Kui hümn lauldud, jookske rahulikult üksteise taga nurkade suunas.

See pole võistlus!”

2016 JUULI JALKA

29

enne mängu

Saku Sportingu noored on kogunenud A. Le Coq Arenale, varsti sekkub saatuslik “kivi-paber-käärid”!

Lapsi ootavad väljakunurkades Eve Altroff ja Raily Anter, samuti võistluste osakonna töötajad, kes igal koondisekohtumisel just selle eest vastutavad, et mängijad saadetud ja pallid palluriteni visatud saaks. Täna alustasid nad juba kolm ja pool tundi enne matši algust, pannes kokku mahlajoogist, võileivast ja šokolaadist koosnevad toidupakikesed, mis Saku noori puhkehetkel kosutavad.

Kui maskotilapsed riietusruumi naasevad, ootavad pallipoisid samal ajal kohtunike saatjat Veiko Mõtsnikku, kes peab kiirelt selgeks tegema, kuidas mänguvahend hoogsalt palluriteni tagastada. Enne veel küsib üks lastest Altroffilt, kas pallipoiss tohib väljaku ääres telefoni kasutada. Ei. Pean tunnistama, et sel hetkel hakkab minu jaoks kõik üle pea käima – Laanemaa on oma seltsi võtnud SOS Lasteküla noored, kes vastutavad selle eest, et lipud platsile jõuaks, pallipoisid on endiselt staadioni fuajees ja maskotilapsed rõivistus. Oleks vaja kolme-

Õhtu kulminatsioon!

30

JALKA JUULI 2016

kordset mind, aga nii kiirelt teadus minu kloonimisega hakkama ei saaks. Otsustan garderoobi kasuks. Seal ootab mind ees Sportingu treener Anton Noor, kes teatab, et lapsed on ärevil. Ilmselt ongi, kuigi peale vaadates tunduvad nad šokolaadi nosides üsna rahulikud. Mänguni on veel umbes tund, pallureid lähevad nad ootama juba poole tunni pärast.

Kust tulevad kaardid?

Vahepealse aja jutustan Altroffiga, kes oma mängupäeva ülesandeid sajaga naudib. Aga siin polegi miskit, mis ei saaks meeldida. Lapsed on rahulikud, rõõmsad, sõbralikud ja uudishimulikud.

“Keegi küsis, kust kohtunikud kollaseid kaarte tellivad,” naerab Altroff südamliku päringu peale. Naeran minagi.

Mööduvad minutid, läheme maskotipoisse valmis sättima. Teise korruse riietusruumi ees olevas koridoris rivistatakse nad ilusti seina äärde. Taas tarvis

Foto: Lembit Peegel

kontrollida, kas paelad kinni, kas sokid sirged, kas särk püksis. Seistakse viksilt nagu esimesel koolipäeval. Minult uuritakse, mis seisuga tänane mäng lõpeb.

3 : 0, pakun. 100 000 : 0, sõnatakse vastu.

Optimism on noore (ja vana) jalgpallihuvilise parim iseloomujoon. Altroff ja Anter ees, kõnnivad lapsed riburada järel, mõni rahulikult, mõni elukutselise sportlase kombel venitusharjutusi tehes. Sihtkohaks fuajee, kus mõnekümne minuti pärast saab iga noor enda kõrvale ühe lihast ja luust profijalgpalluri. Aga ka senikaua on elevust küllaga, nimelt naasevad sportlased soojenduselt ning mööduvad selleks 22pealisest vutinoorte brigaadist, kel nagu üks mees käed välja sirutatud – saaks ainult patsu! Kui tuleb Joel Lindpere, kaigub mahedalt kime “oooo” üle ruumi.

Sama on Ragnar Klavaniga. Mõni haarab peastki kinni. Silmad ei usu. Bundesligast siia, minust sentimeetri kaugusele!? Tõele näkku vaadates, siin ja praegu on nendele

Foto: Lembit Peegel

enne mängu lastele iga pallur nagu Messi või Ronaldo.

Kõik on iidolid – olgu tegemist eestlase või lõunanaabriga.

“Kas ma võin lätlasele saldejums öelda?” küsib üks põnnidest. “Mida see üldse tähendab?”

Tipphetk läheneb ja jutukuma võrsub järjest suuremaks.

“Ma olen Jurmalas käinud,” kostab kuskilt.

“Ma kardan, et midagi läheb sassi,” on teine murelikum.

18.51 võtab väljakukohtunik Gediminas Mažeika vile ning kasutab seda oma õigel otstarbel. Pallurid astuvad rõivistutest välja ja sammuvad maskotilaste juurde. Sõnavada on sekundiga hävitatud. Kõik on vait. Eelmine kädistamine on asendunud raudkindlate ja keskendunud nägudega.

“Vaata, kui pühalikud kõik on,” sõnab Altroff. On. Püha on Klavan palliplatsile saata.

Kapteni kõrval sai aupaklikult väljakule astuda Sten-Kristjan Roondi (11).

Kui hümnid kõvahäälselt kaasa lauldud,

KES SAAB MÄNGULE? “Rahvuskoondise mängule tahavad kõik klubid [mängijate saatjaid ja pallipoisse] tuua,” sõnab Eesti Jalgpalli Liidu ametnik Ülli Jurkatamm. “Üldjuhul paneme kokku väikese paketi, et klubi peab lapsed appi tooma näiteks kahel noortekoondise mängul, ja siis saavad nad preemiaks A-koondise kohtumise.”

naasevad Sportingu noored tagasi staadioni fuajeesse.

“Ma sain Klavanit hoida,” hõikab Roondi sisenedes vähemalt kolm korda.

Tema siira rõõmu kirjeldamiseks pole eesti keeles vajalikke sõnu.

“Kõik läks nagu raamatu järgi,” on Laanemaa õnnelik.

“Mis raamatu?” päritakse kavalalt vastu.

“Kuidas olla maskotilapsed, a ja o,” ei jää vutiametnik vastust võlgu.

Maskottidega on tänaseks asi ühel pool. Kui kohtumisest umbes kümme minutit mängitud, saavad nemad oma riided vahetatud ning lähevad koondisele tribüünile kaasa elama. Nüüd langeb

põhiaur pallipoistele, kes tulevad poolajal garderoobi puhkama. Eesti kliima eripäradest annab märku see, et kuigi kuupäevaks 4. juuni, keedavad Altroff ja Anter väikestele kannu teed. Valdav osa kallab selle kiirelt kurgust alla. Eks olegi kärme, aega on kõigest 15 minutit.

“Teeme ruttu, taksomeeter tiksub,” muigab Altroff.

Kellaosutid käivad armetult, iga hetk on aeg minna, aga mõnel veel pool võileiba suust rippumas. Mina muutun närviliseks. Kas jõuame? Või peab Artjoms Rudnevs ise tribüünidele palli järele jooksma? Selgub, et olukord on dramaatiline vaid minu peakolus, kõik teised tunnetavad situatsiooni üle kontrolli. Minnakse. Ja tullakse taas umbes 50 minuti möödudes.

“Sassi ei läinud, tahame veel,” kostab läbisegi nende suudest. “Ma ei pese kunagi oma kätt.”

Elurõõmsatest lastest muie näol, olen isegi veidi kade. Oleksin tahtnud mudilasena sama rolli täita. See on vähemalt mõneks ajaks elu tipphetk!

Tallinna Levadia Eesti karikavĂľitja 2016

Foto: Lembit Peegel

Ees vasakult: Albert Prosa, Maksim Gussev, Markus Jürgenson, German Šlein, Zakaria Beglarišvili, Rauno Sappinen, Kevin Aloe, Brent Lepistu, Mait Toom. Taga vasakult: Richard Aland, Sakari Tukiainen, Joseph Saliste, Rauno Alliku, Gert Kams, Nikita Baranov, Joonas Tamm, Madis Vihmann (tema taga väravavahtide treener Aiko Orgla), Mihkel Ainsalu, peatreener Norbert Hurt, abitreener Jürgen Henn, massöör Oliver Papp, füsioterapeut Jüri Salupere.

Tallinna Flora Eesti karikavĂľitja 2016

Ees vasakult: Karina Vazikka, Vlada Kubassova, Naidä Imanova, Ljubov Maksimova, Karina Kesvatera, Viktorija Draguntseva, Kärt Hallikas, Aljona Sasova, Anastasia Dodeltseva, Marina Karzetskaja, treener Maksim Rõtškov. Taga vasakult: Alina Terebunskaja, füsioterapeut Toomas Rebane, Kadre Päri, Angelina Jegorova, Helis Rõuk.

Foto: Lembit Peegel

24.07.2016 - 27.07.2016

SAAREMAA CUP 2016

Vanusegrupid: poisid 2002-2008 tĂźdrukud 2001 ja 2004

Info ja registreerimine Mob. +372 56692777 jan.vazinski@fckuressaare.ee Rahvusvaheline noorte jalgpalliturniir

27.07.2016 - 29.07.2016

MUHU-VIKTOR CUP 2016 Vanusegrupid: poisid 2004 ja 2007 tĂźdrukud 2001 ja 2004

Info ja registreerimine Mob. +372 5063055 rene@ramtennis.ee

klubi lood

Martin Reimi vutikoolipere koos.

Foto: Viimsi JK

Viimsi JK toetub Martin Reimi Jalgpallikoolile Eelmise aasta lõpus alustas Martin Reimi Jalgpallikool Emmaste klubiga liitumist ja sündis Viimsi JK. Noorte kasvatamisega alustanud vutikool vaatab nüüd kael õieli ringi esiliiga B-s.

INDREK SCHWEDE

“V

aatasin hiljuti meie kunagist SWOT-analüüsi, kus oli kirjas, et kasvatame noori teatud vanuseni ja siis anname nad teistele klubidele edasi,” räägib Martin Reim, kelle omanimeline jalgpallikool ühines kolm aastat tagasi Emmastega ja nõnda tekkis Viimsi JK. “Kui kooli lõime, siis olidki meil ainult noored. Aga praegu on meil 20 gruppi 400 lapsega, mis on kaks korda enam, kui planeerisime, ning meil on esiliiga B-s mängiv esindusmeeskond ja II liigas mängiv duubel. Meie noori mängib ka Flora duublis – me lähtume iga mängija puhul sellest, mis on talle kasulik, ega pane kätt ette, kui mujal mängimine on vajalik. Viimsi vald näitab huvi ka esindusmeeskonna vastu, mis tähendab, et oleme jalgpallikoolist välja kasvanud.”

Reim tõdeb, et see on loomulik ja

38

JALKA JUULI 2016

loogiline areng, sest rahvarohket Viimsit saab vabalt võrrelda kasvõi meistriliigas palliva Rakvere Tarvaga. Selleks ajaks kui Viimsi JK esindusmeeskond hakkab korrapäraselt täiendust saama oma noortest, on võibolla suurenenud ka Premium liiga meeskondade arv.

Seniks on plaan jääda esiliiga B-sse püsima ja liikuda selles suunas, et esindusmeeskond oleks midagi poolprofessionaalse ja amatöörmeeskonna vahepealset.

Martin Reimi Jalgpallikooli ja Emmaste ühinemisel kadus ära viimati nimetatu ning jalgpallikooli kõrvale tekkis Viimsi JK, mille nime all mängitakse täiskasvanute liigades. Kõik ei kulgenud lihtsalt. Päris ametlikult sai kaks klubi liidetud alles jaanuaris. Kui algse kava järgi pidanuks Emmaste pool andma lõviosa mängijaid esindussatsile ja jalgpallikooli noored pidanuks

neid kolme-neljakaupa aitama, siis tegelikkus on pool ja pool ja vahel ka vastupidine: tuumiku annavad noored ja vanad käivad aitamas. Ka meeskonna treeningutele jõuavad üksikud eksEmmaste omad. Martin Reim ütleb, et õnneks nägid nad seda ette ja ega uued asjad peagi lihtsalt käivituma. Tänu Emmastele saadi aga esiliiga B koht ja kui oma noored peale kasvavad, läheb kergemaks.

Noored peavad oskama kaotada “Meil on eesmärgid ja kindel arusaam, mida meie noored võiks osata ja kuhu tahame nende kasvatamisega välja jõuda,” selgitab Reim. “Eesmärk pole tulla sellisele või sellisele kohale. Täiskasvanute vutis ei loe, kui tubli sa noortes olid, kuigi võidukogemus on muidugi oluline. Tuleb leida tasakaal. Kui sa Eestis võidad kogu aja, pead otsima

klubi lood vastaseid välismaalt, et saada tunda kaotust. Sest sa pead oskama ka kaotada.

Kui see kogemus puudub ning sattud mängus raskesse seisu, võib juhtuda, et sa ei saagi sellega hakkama. Me üritame mängida võidule, aga ei lähe seda teed, et mõnele võistkonnast mänguaega ei anna, ning me ei hakka eduks panustama ühe mängija peale. Arendame söödumängu, oskust olukordi oma peaga lahendada, ise väljakul mõtlemist.”

“Peame noortele selgeks õpetama eri tehnikaelemendid, et poleks nii nagu vanasti, kui koondisemängijatele pidi õiget siseküljesöötu õpetama,” jätkab Reim. “Kõrgemal tasemel muutub selline lihtne element aina tähtsamaks, sest kui sa tugevalt ja täpselt sööta ei oska, pole tahvlile joonistatud skeemidest mingit kasu. Julgustame oma noori initsiatiivi võtma, et julgetaks palli küsida ja seda omaks võtta, triblada, leida õige söödulahendus. See on see, mida on lihtne õppida noorelt, aga 18aastaselt juba keeruline. Meie noortejalgpalli suuremaid probleeme on muuseas suhtlemine väljakul, üksteise abistamine. Meil on nagu tummteater, aga kui välissatsid siia tulevad, läheb selline laat lahti, et hoia alt. Kõik küsivad palli, pakuvad end välja ning palliga mängija saab kasulikku informatsiooni ja tal on lihtsam teha valikut, kellele ja kuhu sööta. Eks selle peale saab öelda, et suurtes mängudes ju ei kuule nagunii midagi, aga nii kõrgel tasemel on sellised mängijad, et seal polegi vaja niipalju end välja pakkuda. Pealegi on see lõputu rääkimine olnud ju ka üks komponente, mille abil on tippmängijad nooruses arendanud oma platsinägemist, avanemist söödu saamiseks ja liikumist.

Seega peame tegelema ka sellega, et tuletame oma mängijatele meelde: rääkige! See peab muutuma automaatseks.

Samas hoolitseme muidugi selle eest, et õhkkond trennides oleks lastele hea, et nad tahaksid käia, et poleks sunniviisilist õpetamist. Et neil säiliks jalkaisu ka siis, kui nad pubekaikka jõuavad.”

Tulevikus üks Viimsi kõik Eelmisel aastal kohaliku kooli juurde ehitatud staadion on lahendanud palju muresid ning peaks ideaalis saama kohaliku identiteedi üheks sambaks.

Igal aastal lisandunud noorterühmad ja treenerid panevad Reimi takkajärele

Imesalv ravib päevaga Kui Jalka palus Martin Reimil meenutada mõnd klubiga seotud humoorikat seika, muigas küsitu: “Minu pikaaegsele kolleegile Ivo Lehtmetsale ja minule on vahel naljakas see, kui esindusmeeskonna mänguplaani peab kokku panema olenevalt sellest, kes on kohale tulnud. Meie pole sellega harjunud, aga samas aitab see meelde tuletada, et meil ongi amatöörsats, kelle liikmetel on oma pereelu.

Mõnikord on väga harjumatu kuulda mängijate vabandusi, miks ei saa mängule või trenni tulla. Et jalg on täitsa läbi! Järgmisel päeval on mees kõpsti kohal. Siis mõtled, et minu ajal küll sellist salvi ei olnud, mis tõsise vigastuse päevaga terveks ravib. Aga eks võrdlengi eri tasemeid ja see, mis amatöörile tundub tõsine vigastus, on profile igapäevane valu.”

imestama, kuidas seni üldse ära mahuti ja ilma staadionita hakkama saadi: “Ega enne oma staadioni ei saanud olla ka oma klubi tunnet, sest suuri mänge mängisime ikka suures linnas. Nüüd saame loota, et kohalik rahvas meie klubi päris omaks võtab. Rõõmustav on näha, et üksikute fännide asemel on nüüd tribüünil 100–150 poolehoidjat, aga ka nende jaoks peab pidevalt tööd tegema. Kohe kui jätad mängude reklaamimise kaubanduskeskustes ja sotsiaalmeedias, publikuhulk langeb.

Meil puudub jalgpalli vaatamas käimise traditsioon ja harjumus, ka meie endi noortele pole see enesestmõistetav.”

Praegu võtab klubi igal aastal endale uue rühma lasteaiast. Õigemini on igas aastakäigus koguni kaks gruppi, mis võimaldab tugevamatel ja suurema huviga lastel koos harjutada ja teistel jõukohasemalt jalgpalliga tegeleda.

Treeningrühmadesse võetakse kõik soovijad. Nooremate treeningud on mängulised ja lõbusad. Martin Reim ütleb, et nad on korduvalt püüdnud juurutada süsteemi, et igal grupil on kaks treenerit, aga alati on mõni uus seadus või bürokraatlik uuendus selle nurjanud, ja ta toob näiteks stipendiumide maksu keelamise treeneritele. Praegu on jalgpallikoolis üheksa treenerit, kellele lisandub Martini isa Olev Reim, kes käib kohal asendaja ja aitajana. Tuntud tegijad on treeneritest Ivo Lehtmets ja kunagine internatsionaalist väravavaht Martin Kaalma. Kaks treenerit on Martin Reimi Jalgpallikooli kasvandikud, koguni viis treenerit on aga lapsevanemad, kes on ajapikku sellesse ametisse välja kasvanud ja saavad koolitada kõige väiksemaid. Jalgpallikoolis on ka kaks tüdrukute rühma kokku 30 mängijaga, kes osalevad samuti Eesti meistrivõistlustel.

“Tulevikus peaks minunimeline kool üldse ära kaduma ja tekkima ühtne Viimsi klubi, kuhu paljud tahaksid panustada, see olekski selle piirkonna oma võistkond,” räägib Reim. “Olen jalgpallikooli organisatoorset poolt vedanud suhteliselt üksi, aga Viimsi on suur koht ja peaks suutma üht korralikku klubi koos noortesüsteemiga ülal pidada.”

Traditsioonid Klubil on paar traditsiooni, mis seotud lastevanematega: iga aasta aprillis toimub lastevanemate turniir. Eesmärk on, et iga treeningrühma vanemad panevad kokku oma võistkonna, milles peab väljakul olema vähemalt üks ema. Kui päris oma gruppi kokku ei saa, siis osa gruppe ühineb. Viimasel paaril aastal on osalejaid olnud kümmekond ja enam. Mängitakse alagruppides, millele järgnevad kohamängud ja auhindade jagamine.

“Lapsed võivad häälekalt kaasa elada ja vanemaid õpetada,” naerab Martin Reim ilmse mõnuga. “See, kui vanemad kogevad omal nahal, kuidas mõjub kõrvalt mängu vahelesegamine, distsiplineerib vanemaid. See on korralik üritus koos toitlustamisega ja annab perepäevamudeli välja.”

Toimuvad ka treeningud vanematele, mis on väga hinnas, sest kohal on 15–20 inimest. Klubi on üritanud juurutada ka vanemate jõulupidu, et kohtuksid eri treeningrühmade lastevanemad ja tekiks suurem kokkukuuluvustunne.

Igal talvel toimub ka McDonald’s Cup. Klubi korraldab seda ise tänutäheks oma toetajale üle-eestilise turniirina viies-kuues vanuseklassis ja kaasa löövad ka tüdrukud.

2016 JUULI JALKA

39

????

Tšempionide eine KRISTO REINSALU

“J

algpallur peab aasta ringi tegema nii vastupidavusliku kui ka kiirusliku iseloomuga treeninguid. Vahelduva intensiivsusega treenides toimuvad pidevad üleminekud ühelt energiatootmise režiimilt teisele. See esitab suuremad nõudmised taastumisele. Õige toitumine on üks taastumise põhialuseid. Tasakaalustatud menüü on oluline füüsiliseks ja vaimseks arenguks, tervise tugevdamiseks, töövõime ja sportlike tulemuste tõstmiseks ning koormusjärgseks taastumiseks.” 1 Enne kui vaatame, mida jalgpallur sööb, heidame pilgu mõningatele arvulistele näitajatele.

• Jalgpallur on mängu jooksul keskmiselt ainult 2% ajast palliga, ülejäänud osa mänguajast peab olema valmis spurtideks ja kiireteks kohamuutusteks.

40

JALKA JUULI 2016

• Kokku jooksevad jalgpallurid mängu kestel 10–12 kilomeetrit. Lisaaja puhul joostakse veel rohkem.

• Mängijad sooritavad peaaegu iga 90 sekundi järel 2–4sekundilisi spurte.

Sprindid haaravad mängust umbes 3% ja katavad 1–11% kogu mängus läbitavast distantsist. Kiirendada tuleb 40–60 korda. Spurditud maa kogupikkus võib olla 800–1200 meetrit.2 • Jalgpallimäng sisaldab arvukalt plahvatuslikke tegevusi, sealhulgas umbes 15 kontakti, kümme peaga mängu, sagedasi pealelööke, arvukalt sööte ja tempomuutusi. Professionaalsed jalgpallurid sooritavad mängus liikumise pealt keskmiselt ligikaudu 50 pööret.

See eeldab lihaste hästi koordineeritud ja jõulist talitlust, et samal ajal säilitada tasakaalu ja kontrolli palli üle.3

Seega moodustavad suure intensiivsusega tegevused väga olulise osa jalgpallimängust. See esitab suuremad nõudmised toitumisele. Oluline on meeles pidada, et peab jaguma energiat ning trenni ja mängu ajal on vajalik taastada vedeliku kadu. Mängupäeval peaks rasvade ja valkude tarbimine (eriti lihast) olema minimaalne.

Treeningu- või mängueelne söök peaks olema 3–4 tundi enne tegevuse algust, et maos ei oleks enam seedimata toitu. Üldiselt ei soovitata mängu eel tarbida hapusid mahlu, gaseeritud jooke. Samuti peaks vältima raskesti seeditavaid toite nagu oad, herned, seened, kreemikook, rukkileib, piim, šokolaad. Kerge süsivesikurikka “snäki” võib võtta kõige vähem 1,5 tundi enne pingutuse algust.

Tippjalgpalluritest eelistab Lionel Messi vahetult enne mängu eksootilisi

kuidas toituda mõjuga. 10–15% toidust võib tulla ka konnal silmad põlema paneb. Kooki puuvilju nagu näiteks mango ja/või niinimetatud ebapuhtast toidust. Otse- meeldib ka meestele süüa. Kuna neil on banaan. Samuti väldib ta mängupäeval koormus aga niivõrd metsik, nagu ka nisutooteid ning tema dieet on terviku- selt friikaid mingi ainepuuduse korral na üsna valgurikas.4 Siiski ei tasu ühtegi süüa muidugi ei soovitaks.” energiakulu, siis see koogitükk “kaob” tippmängijat üks ühele kopeerida, sest kiirelt organismist ära.”

Kas on mõni toiduaine, arvestama peab ka individuaalseid mida välistate?

Kas on erilisi ja omapäraseid eripärasid ning harjumusi. toitumisharjumusi?

Sporditoidust sobib mängu eel keha- Oskar: “Ma ei ole meeskonnale kunagi kinnituseks energiabatoon, kus pole liiga sealiha valmistanud ega teegi seda.

Oskar: “Meil on meeskonnas üks palju valget suhkrut ning mis poleks Toetun siin spetsialistidele ja erialakirlaktoositalumatu mees. Välistan teatud liiga rasvane. Juhul kui soojendusjandusele. Peatreeneri sooviks on anda toiduained seetõttu menüüst täielikult. mäng on pikem ja/või mängutempo on meeskonnale kana ja kala ning sekka Ega mehed sellest aru ei saagi – juust suurem, siis võib põhimängijatele anda teha ka veganipäevi. Samas on taimetoi- ja piim on lihtsalt eraldi laual. Toidu enne platsile minekut ka energiageeli. te, mis tekitavad gaase (näiteks läätsed). sees laktoosiga tooteid üldse ei ole. Ühest geelist saab umbes 20 grammi Seetõttu ei saa neid toite liiga tihti Veganeid meil meeskonnas ei ole. kiirelt imenduvaid süsivesikuid, mis meeskonnale pakkuda.”

Majoneesi ja ketšupit ning sinepit on võrdne keskmisest banaanist armastavad mõned “sõbrad” küll saadava energiahulgaga. Vahe on kõigele peale panna.”

TÄHTIS 20 GRAMMI selles, et geelist omastab organism Ühest geelist saab umbes 20 grammi Jüri: “Zaka (Zakaria Beglarišvili – vajamineva energia natuke kiirekiirelt imenduvaid süsivesikuid, mis toim.) on näiteks mees, kes tahab mini. Saadav energia salvestatakse kõike süüa leiva ja ketšupiga, on võrdne keskmisest banaanist esmalt maksaglükogeenina, millest ehtne grusiini toitumine. Mõned saadava energiahulgaga. saab toitu meie aju. Geeliamps aastad tagasi oli meil norrakas enne avavilet lööb sõna otseses Erik Midtgarden, kes sõi ainult mõttes kupli alt klaariks. Lihastesse Jüri: “Meie põhimõte on pakkuda sport- salatit ja liha. Tema ei söönud süsivejõuab saadud energia veidi hiljem. Mõju lastele erinevate aminohappe profiilidesikuid enam-vähem üldse, ainult enne kestab 15–20 minutit. Kui treeneri plaan ga toite, et toidulaud oleks võimalikult mängu.” näeb kohe avavilest alates ette marulist mitmekesine. Kasutame toitudes kergepressingut, siis saab füüsilist suutlikkust mat liha. Punasest lihast eelistame veise- Kas mängijate seas on hobikokkasid? suurendada targa toitumisega. liha, mis on raua- ja toitainerikkam.”

Oskar: “Parimat kokka ei oska ma välja Järgnevalt räägime sellest, milline Norbert: “Sea- ja loomaliha söömine ei tuua. Magusat teeb palju Jüri (füsiotenäeb välja valitseva Eesti jalgpallimeistole raskesti seeditavuse tõttu sportlasele kohe pärast treeningut kõige kasulikum. rapeut – toim.). Tema valmistab kooke ri toidulaud. Kaasasime vestlusringi ja on muuhulgas ka suur teespetsialist. meeskonna koka Oskar Hoyeri, füsiote- Ükski toiduaine ei ole eraldivõetuna On ka mängijaid, kes teevad kodus süüa. iseenesest halb. Tähtis on teadlikult rapeudi Jüri Salupere. Sõna ütles sekka Rauno Sappinen näiteks küsis kord nõu, meeskonna loots Norbert Hurt. Vestlust toituda.” kui oma tüdrukule õhtusööki valmistas. aitas läbi viia Marek Tiits FC Florast.

Millised on kõrvalehüpped Samuti on pärimas käinud Mait Toom ja toiduga patustamised?

Mida mehed söövad? ja Markus Jürgenson. Markus näiteks Oskar: “Meeskond sööb kontrollitult Jüri: “Kui keegi ikka tahab midagi süüa, ostab endale Uue Maailma lihapoest ühe korra päevas peale treeningut.” siis las ta sööb. Oluline on teadlikkus, ilusa tüki loomaliha ja siis katsetab Jüri: “Kogu toit, mis klubis ja välismänmida miski kaasa toob. Iha mingi toidu kodus. Söömine on sportlasele mõnus gudel meeskonna lauale jõuab, on minu järele ei viita üldiselt organismi vajategevus – üks väheseid rõõme, mida võib ja meeskonna arsti paika pandud ja dusele millegi järele, see tunne valetab. endale lubada.” kontrollitud. Me nõustame mängijaid ka Tõsi, millestki on puudus, aga see pole Kuidas toitumine mõjutab selles osas, milliseid valikuid kodus teha.” see, mille järele ihaletakse. Ka neist mängija sooritust? signaalidest ning nende tähendustest Mida Juku ei õpi, seda ... oleme meeskonnaga rääkinud. Näiteks Jüri: “Mõjutab väga palju. Meil on Jüri: “Paneme rõhku teadlikkusele ning mingi hormonaalne düsbalanss: tahad klubis konkreetsed näited, kus mänhullupööra jäätist ja šokolaadi, kuid kogustele. Olen loengute käigus selgigijad on istunud sügaval “augus”. tanud meeskonnale, mis on süsivesikud tegelikult piisab klaasist veest ja banaaProbleemi lahenduse otsingul oleme nist. Ihaletavad toidud saab asendada ning milleks neid on vaja. Samuti olen leidnud, et nende toitumine ei ole tervislikumate alternatiividega.” rääkinud sellest, milline toit on madala optimaalne. Pärast toitumise muutmist ja milline kõrge glükeemilise indeksiga; on nende mängijate tulemuslikkus Milline toit tekitab elevust? millal mida ja milleks peab sööma. Kui kiirelt paranenud. Suurimaks probleesul on pöörane soola- või rasvavajaOskar: “Pakume mõnikord meeste ühe miks on väikesed kogused – süüakse dus, siis sobivad vahel ka friikartulid. lemmiktoidu pasta asemel kartulipüvähe ja suurte pausidega.”

Ranged dieedid ei ole pikaajaliselt hea reed. Lihtne kartul on see, mis meesNorbert: “Mõnel juhul on räägitud 2016 JUULI JALKA

41

kuidas toituda sisaldusega mineraalvesi. Jalgpallis on oluline, et tarbitaks pidevalt süsivesikuid ja vett. Mina ei väärtusta valgu tarbimist treeningu ajal või vaheaegadel.”

Mida panna kõrva taha florakate kogemusest?

Flora meeskond üheskoos einestamas.

• Kõige olulisem on toitumisel teadlikkus (mida, millal, milleks sööme) ning kogused. Vajaduse korral tuleb mängijaid nõustada, milliseid valikuid kodus teha.

• Suurimaks probleemiks on väikesed kogused – süüakse vähe ja suurte pausidega. Toitumist korrigeerides suureneb ka mängija tulemuslikkus platsil.

• Mineraalainete tasakaal on väga oluline, eriti magneesiumi, naatriumi, kaltsiumi ning kaaliumi. Vajalikud ained võiks ideaalis saada kätte toidust ja mineraalveest.

• Jalgpallurile on kõige olulisem süsivesikute ja vedeliku tarbimine.

• Pärast mänge on jalgpallurile kõige olulisem “kiire süsivesiku” söömine.

toidukogustest mängija abikaasaga ja Milliseid toidulisandeid tarbite? jõutud järeldusele, et vajaliku energia kättesaamiseks tuleb süüa suuremaid Oskar: “Söögi ja joogi sisse ei pane me koguseid, kui mängija siiamaani on midagi. Loomulikult antakse mängijate- Kokkuvõtteks seda teinud. Kunagi oli meil üks le eraldi sporditoitu, näiteks isotoonilisi Arvestades jalgpalli iseärasusi, kus mängija, kes tahtis langetada kaalu, et jooke. Toit ise on aga sada protsenti mäng ei ole ülipikk, saab üldjuhul kõik oma sooritust parandada. Ta sõi kohati puhas toit.” vajaliku kätte tavatoidust. Selleks tuleb üks kord päevas ja korraga palju korrigeerida oma toitu, valides VESI JA BANAAN ning ülejäänud päeva püüdis olla mõistlikud toidukogused, ning söömata. Treeningutel võis teda Tahad hullupööra jäätist ja šokolaadi, hoida toidulaud mitmekesine ja näha paksudes riietes. Need ei olkuid tegelikult piisab klaasist veest ja tasakaalus. Kui igapäevane toinud mõistlikud lahendused. Tema tumine on paigas, saame mõelbanaanist. toitumist korrigeeriti, tuli süüa da toidulisanditele, mis võivad rohkem kordi päevas, koguse poosportlast aidata tugeval pingutulest korraga vähem ning polnud vaja Jüri: “Meid aitab Science in Sport ehk sel. Meie organism suudab enne pikka riiete abil vee kulutamisele mõelda.”

SiS. Nende tootevalik on piisavalt lai. pingutust salvestada energiavarusid, Põhiliselt kasutame elektrolüütidega millest jagub ideaalis kuni 90 minutiks.

Kas kiirtoit on süsivesikuid sisaldavat spordijooki. See Siiski ei tohiks oodata, kuni klaas saab tabu või mitte? on meile trenni ajal põhiline “töövatäiesti tühjaks. Ilmne näide on hiljuhend”. Teiseks lemmikuks on võrdse tine Eesti karikafinaal, kus FC Flora Norbert: “Kõige tähtsam on mängija valgu- ja süsivesikusisaldusega (50% sisuliselt “jooksis üle” Sillamäe Kalevi. sooritus. Mõnel hetkel võib režiimist valku, 50% süsivesikuid) taastusjook. SiS Jalgpallis on üsna tõenäoline, et matši väljaastumine olla isegi hea, süües REGO Rapid Recovery on täiendavaks jooksul ammenduvad kõik energiakardinaalselt midagi muud, milleks energiaallikaks teisel treeningul kahe varud. Suurema tõenäosusega juhtub võib olla vahel ka nii-öelda rämpstoit. trenniga päeval. Reisidel või mängude see siis, kui matši ajal pole tarbitud ei Selge on see, et sportlane peab olema poolaegadel kasutame ka süsivesikuid isotoonilist süsivesikurikast spordijooki nii palju haritud, et ta oskab oma sisaldavaid GO Energy batoone. Lisaks ega energiageele. keha eest hoolt kanda ja mõistlikult on meestel joogiks suure magneesiumitoituda.”

1

“Toitumine”. Eesti Jalgpalliliidu ettekanne, http://www.fchelios.ee/wp-content/uploads/2015/01/toitumine-ejl.pdf.

2

Rõivassepp, Kaspar. “Õige toitumine jalgpallis”. Jalka, mai 2011, lk 42–43.

3

Hurt, Norbert. “Erinevate kiiruse ja vastupidavuse arendamise meetodite võrdlev analüüs jalgpallurite treeningus”. TÜ magistritöö, 2012, http://dspace.

ut.ee/handle/10062/26200.

4

“Nutrition for an Elite Football Player”, http://playerscout.co.uk/football-nutrition-for-elite-players/.

42

JALKA JUULI 2016

minu 11

Jaak Valge

Foto: erakogu

S

ättisin koosseisu minule läbi aegade kõige võimsamat muljet avaldanud mängijatest. Vanad tegijad ei ole ülekaalus mitte ainult minu generatsiooni pärast, vaid ka sellepärast, et tollal oligi mäng loomingulisem.

Ning jalgpall peab olema ju parem kui seks. Praegused nooremad mängijad on küll võibolla tehnilisemad, aga kujutlusvõimest, emotsioonist, värvikusest ja laiast haardest jääb puudu!

Väravas: Jimi Hendrix. Autoriteet. Just väravavahina realiseerib kõige paremini oma oskust mängida mitte ainult jalgade, vaid ka käte, küünte ja hammastega. Pealegi peab mõni mustanahaline nii ehk naa meeskonnas olema.

Kaitse: Jimmy Page, Ritchie Blackmore, Tony Iommi ja

David Gilmour. Just esimesed kolm oma mängudega “Led Zeppelin II”, “In Rock” ja “Paranoid” panid mind 1970. aastate algul teemast vaimustuma. Teab mis jooksuvormis need mehed muidugi enam pole, aga raudkindel võib nende peale kaitses ikka olla, sest nad pole oma marki mingi kommertsega kokkuleppemänguga täis teinud. David Gilmour hakkas mulle neist mõni aeg hiljem meeldima, kuna Pink Floyd demonstreeris, kuivõrd edukalt on seda mängu ka peaga võimalik mängida. Tõsi, Gilmouri ampluaa on kitsas, vähemalt oma parematel aegadel oli võimeline mängima vaid vasakut äärt. Aga sellist on ju ka vaja, ning intelligentne vasakäärmuslane on igatahes löögi- ja koostöövõimelisem kui mõni Ossinovski või Mikser.

Poolkaitse: Kirk Hammett, Dave Mustaine, Andreas Kisser

ja Kurt Cobain. Esimesed kolm on Metallica, Megadethi ja Sepulturaga tõestanud, et mängu võib viia järgmisele loomingulisele tasemele, ning kui vanad mehed korralikult trenni teevad, on nad vormis pikka aega. Kui kaitse ja poolkaitsena on olemas nii raudne alus nagu sel meeskonnal, on Kurt Cobain võimeline olnud pakkuma ägedaid ründeimprovisatsioone, jäädes samas ikkagi tiimi liikmeks.

Ründeliin: Matt Bellamy ja Bob Dylan. Nende meeste koostöö ülejäänutega on vastasele muidugi üllatus. Aga me ei hinda siin nende poliitilisi vaateid, vaid mänguvõimeid. Pealegi tõestas Dylan mõni aasta tagasi ka väljaspool mänguväljakut, et ta pole end raha- ja võimumaailmale maha müünud, vaid jäänud tõeliseks mängijaks mitte ainult tehnika, vaid ka hinge poolest. Nimelt saatis ta kaks korda kus kurat ühe hädavaresest, aga ülbikust presidendi. Mina, tõsi küll, hakkasin Dylanist rohkem lugu pidama alles kümmekond aastat tagasi.

Matt Bellamyl on aga noorema mehena ründajale vajalikku kiirust ja ambitsiooni, mis lubab Muse’il teha jätkuvalt revolutsioonilisi läbimurdeid, mis loodetavasti tulevikus toetuvad veel paremini ja enam meeskonna metalsetele kaitse- ja poolkaitseliinidele.

44

JALKA JUULI 2016

Bob Dylan

Matt Bellamy

Kurt Cobain

Andreas Kisser

Dave Mustaine

Kirk Hammett

David Gilmour

Tony Iommi

Ritchie Blackmore

Jimmy Page

Jimi Hendrix

Veri korda, siis trenni Sportlane, nii noor, tipptasemel kui ka harrastaja, peaks regulaarselt pöörama tähelepanu oma tervislikule seisundile.

I

ntensiivne treeningperiood, ülekoormus ja vale toitumine ning nende koosmõjust tekkivad puudujäägid ei võimalda kehal füüsilisest koormusest taastuda. Sellest tulenevalt võib sooritusvõime olla pärsitud ja vigastused kergemad tulema.

Kehalisele võimekusele mittevastava koormusega ja avastamata terviseprobleemidega treenimise tagajärjel võivad tekkida ka tõsisemad tervisekahjustused. Laboriarstide sõnul võib laborisse saabuvate analüüside põhjal väita, et jalgpalluritel on lisaks enamlevinud skeleti-lihassüsteemi traumadele sageli normist väljas südame-veresoonkonna analüüsid. Tihti näevad arstid verepildist ka lihaskahjustusi ja ebapiisavat taastumist. Sportlase tervisekontroll peaks olema läbi mõeldud ja regulaarne, et tagada tervis ja ohutus nii treeningutel kui ka võistlustel.

SYNLAB laboriarstid koos Spordimeditsiini SA spordiarstidega on pannud kokku vereanalüüsidest koosneva Tervisesportlase paketi, mille põhjal saab hinnata üldist tervislikku seisundit, füüsilise koormuse mõju organismile sh südamele ja neerudele ning makstalitlusele, energiavarusid, treeningu ja taastumise vahekorra sobivust, immuunsüsteemi tugevust ja tuvastada esmapilgul varjatud terviseprobleeme (nt erinevad aneemiad). Lisaks määratakse peamiste mineraalainete ja vitamiinide

taset, mis on väga olulised noorte kehalises ja vaimses arengus, aga ka täiskasvanutel.

Tervisesportlastele suunatud pakett koosneb 12 analüüsist. Hemogramm annab üldise ülevaate organismi ja immuunsüsteemi seisundist, peegeldab vere hapnikutranspordivõimet ja organismi vedeliku tasakaalu olekut. C-reaktiivne valk võimaldab tuvastada varjatud põletikke ja infektsioone ning on vajalik südame-veresoonkonna haiguste riski hindamiseks. Suurenenud kolesterooli tase veres ongi üks peamine südame- ja veresoonkonna haiguste (nt südamelihase infarkt ja insult) riskifaktor. Aspartaadi aminotransferaasi (ASAT), kreatiniini ja kreatiini kinaasi analüüsid võimaldavad hinnata füüsilise koormuse sobivust, treeningu järgset taastumist, lihasmassi ja tuvastada lihastraumasid.

ASAT-i sisaldus veres suureneb muu hulgas ka müokardiinfarkti puhul.

Lihaskonda tugevalt kahjustanud treeningutele, aga ka neerutalitluse häiretele võib viidata normist väljas uurea. Ferritiin näitab organismi rauavarusid, võimaldades tuvastada peamist aneemiat - rauapuudust.

Raud mängib rolli keha hapnikuga varustamises, energia tootmises ning immuunsüsteemi funktsioneerimises.

Glükoos ehk veresuhkur on organismi esmane ja peamine energiaallikas ning oluline ainevahetuse regulaator.

Luude koostisesse kuuluva kaltsiumi

imendumiseks on oluline magneesium, mis ühtlasi võimaldab paremat sooritust, säilitada oma energiat kauemaks ja kiiremini taastuda. Nende mineraalide õige vahekord organismis pärsib lihaskrampide tekkimist.

Vitamiin D mõjutab valkude sünteesi lihastes, soosib organismi immuunsust, luude ainevahetust ja vähendab luumurdude tekke riski.

Paljude näitajate puhul võib kõrvalekalle normist sageli esialgu ilma spetsiifiliste sümptomiteta kulgeda.

Täpsem info laborianalüüside pakettide ning nende tellimise kohta leiab erapatsiendiportaalist minu.synlab.ee.

Pakette saab tellida veebist, misjärel tuleb anda vereproov sobivas SYNLAB verevõtupunktis. Analüüside tulemused saab teada samast portaalist.

Vajadusel saab vastused edastada oma treenerile või pidada nõu toitumisspetsialistiga. Soovi korral on võimalik tellida SYNLAB laboriarsti konsultatsioon enne või pärast analüüside andmist.

Autor: Annika Jürimäe, meditsiinilabori Synlab laborispetsialist

lugeja küsib

Getter Laar vurritab palli sõrme otsas. Tema töö käibki paljuski kätega.

46

JALKA JUULI 2016

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Getter Laar:

oleme väljakul liiga viisakad!

Kas Getter Laar on professionaal? Kas ta on Mart Laari sugulane? Prantsusmaa esiliiga klubis FC Metz-Algrange palliv Eesti koondise väravavaht vastab lugejate tavapärastele ja kummalistele küsimustele. Teemadeks nii Prantsusmaa, hirmud ja müüdid kui kiuslik treener.

SIIM KERA Kas sinu vanematel on ka sportlik Ma ei ole tegelikult kohanud sellist Kas ja kui palju naised end enne mängu taust? (Tõnis, Keila) üleolevat meestreenerit, kes ütleks, et mukivad või juukseid sätivad? (AnetteMu isa tegeles aerutamisega. Küll mitte naised, te ei oska mängida, aga kuna ma Maria, Tallinn) kõrgel tasemel, aga trennis käis korraliteen siin Prantsusmaal aeg-ajalt Metzi Mõningaid mängijaid on, kes ilmselt kult ja osales võistlustel ka. Hobi korras U17 ja U19 poistega trenni, siis nende panevad endale meiki peale. Õnneks tegeleb nii korvpalli kui jalgpalliga. väravavahtide treener üritab mind küll nad valmistavad end juba kodus ette, Sõjaväes tegeles jooksmisega, eks seal psühholoogiliselt töödelda. Ütleb, et mitte ei tee seda riietusruumis. Meie peavad muidugi kõik jooksma! Ema on naised peavad köögis olema ja nõuvõistkonnas küll seda ei ole, et keegi mul alati aktiivne olnud – kui on üritusid pesema, mitte jalgpalli mängima. tohutult meiki peale paneks. Pats pähe sed, kus vaja liigutada, ega ta siis araks Kui ma alguses ärritusin, siis praegu ja kõik! Kuigi kui vaadata superstaaride ei löö. Isa mu trenni viis ja spordivõistjätab külmaks – ei võta negatiivselt mänge telekast, siis on näha, et meilustelt olen alati osa võtnud. Ma olen või isiklikult. Pigem üritan näidata, et gikiht on peal. Ilmselt nii ongi, et kui väga võistlushimuline, juba lasteaias oskan mängida ja pole ma mingisugune telekas näidatakse, siis peab ilus välja tahtsin igasugustel võistlustel osaleda. pehmo! Eks ta teeb nalja ka. Naiskonnägema. Kui telekas pole, on tüdrukutel Kui kuskil sporti teha sai, olin ükskõik! Kas just ükskõik, aga kohe platsis. Kaotada ma väga tegelikult pole see suurele osale LIIGA VIISAKAD ei oska. Pühapäeval (22.05 üldse oluline.

Lille’ga – toim.) oli meil just Mulle tundub, et meie kultuuriline mäng, mille võitsime 4 : 3. Nad Mis on kõige suurem eelartaust ja see, et oleme olnud erinevate lõid tõesti väga head väravad, vamus, mida oled naistejalvõimude all, kajastub ka meie olekus ja aga ikka käisin pärast mängu ka kohta kuulnud? (Stiina, mentaliteedis. Vahel on tunne, et oleme Pärnu) pahuralt ringi. Treener ütles ka, et lõpeta ära! väljakul liiga pehmod, liiga viisakad.

Tõenäoliselt see müüt, et kui mängid jalkat, lähevad jalad Kas inimesed küsivad sinult kõveraks. Teine on muidugi tihti, kas sa oled Mart Laari sugulane? nas meil väravavahtide treenerit polegi, see, et naised ei oska mängida! Eestis (Crista, Pärnu) harjutame ise. Intelligentsi ja kogemust tuleb seda rohkem ette. Ma olen palju (Naerab – toim.). See küsimus pidi ära on, hätta ei jää. mõelnud, millised erinevused Eestis tulema! Vanasti küsiti palju ja vahepeal ja Prantsusmaal on. Mulle tundub, et ajasin naljaga kokku, et “jah, muidugi!”.

Kas sind häirib, et sinust rääkides toomeie kultuuriline taust ja see, et oleme Enam mitte. Seda nalja tehti pigem põ- nitatakse alati seda, et oled naisjalgpal- olnud erinevate võimude all, kajashikoolis. Noored teda enam väga palju lur, mitte lihtsalt jalgpallur? ( Joonas, tub ka meie olekus ja mentaliteedis. ei tea ja minuvanused enam ei leia, et Karlova) Vahel on tunne, et oleme väljakul liiga oleks naljakas küsida.

Nii ja naa. On ju tore, kui räägitakse, et pehmod, liiga viisakad. Prantsusmaal naised mängivad jalgpalli, ja on meeon näha, et jalgpall on väikesest saati Kindlasti unustavad meestreenerid diakaja. Samas on hästi palju inimesi, inimestega kaasas käinud. Kõik on aias end vahel ja annavad naismängijatele kellel on negatiivne arvamus. Tihti isegi jalkat mänginud ja vanaisaga staadionil hinnanguid üleolevalt. Kas see solvab põhjendamatult, sest nad pole kunagi käinud. See tuleb väljakul välja, mänvõi on sul paks nahk? (Ursula, Tartu) ühtegi naistemängu näinudki! gijad on agressiivsed, neil on sportlik 2016 JUULI JALKA

47

lugeja küsib viha. Meil tuleb see väga raskelt esile.

Siin maakonnas (Moselle’i departemang, elanikke umbes miljon – toim.) on umbes kolm korda rohkem naismängijaid kui Eesti riigis kokku! Suurklubid on tuntud, kõik teavad, et Lyoni naiskond teeb Euroopas tegusid. Inimeste teadlikkus on palju suurem, suhtumine positiivsem.

Palun reasta oma väravavahiomadused tugevuse järjekorras: reaktsioon, väljajooksud, kõrged pallid, mängu avamine käega, positsiooni lugemine. Võibolla läks midagi meelest ära, aga lisa siis ise juurde! (Triinu-Reelika, Viljandi) Reaktsiooni panen esimeseks, teiseks positsiooni lugemise. Väljajooksud ja kõrged pallid on mul suhteliselt samad.

Mängu käega avamine on viimane.

Löögid ja jalaga mängu unustas ta ära!

Need ma paneks kolmandaks-neljandaks. Jalaga mäng on praegu väga tähtis. Väravavahtide trennis on juba nii, et töötame rohkem jalaga mängu kui käega mängu kallal. Kui oled jalaga hea, annab see võistkonnale palju juurde.

mängijaid, kes üritavad ja otsivad mingit kiitust, aga lõpuks tuleb aru saada, et jalgpall on võistkonnasport. Kui teed üksi ja hästi, siis see ei too edu. Minu arust on selline suhtumine kummaline. Kui teed midagi hästi, siis treeneri kiitus ongi see, et alustad pühapäeval põhikoosseisus.

Võistlushimuline Getter Laar FC Metz-Algrange väravat kaitsmas. Foto: erakogu

tutus on väravas suur. Kui käki keerad, siis mnjah. Tol hetkel ei olnud valmis, aga lõpuks proovisin ikkagi. Kristo, sa pead vähe enesekindlam olema. Tee kõvasti trenni ja saa nii kõvaks väravavahiks, et pärast on kõik kadedad!

Sul möödus nüüd esimene aasta Prantsusmaa esiliigas. Kas see ikka on kõvem kui näiteks Eesti meistriliiga? (Taavi Masing, Tallinn) Jah, on küll. Ma usun, et Pärnu JK oleks siin keskmik. Nad mängivad head jalgpalli, aga nende ründerelv on endiselt Nastja (Anastassia Morkovkina – toim.).

Pika palliga nad siin ära ei toidaks. Ma arvan, et füüsilise poole pealt poleks nad nii agressiivse mänguga harjunud.

Siin on teistsugune mentaliteet, ollakse nahaalsemad. Isegi kolmandas liigas on palju häid mängijaid, tehnika on kõigil paigas.

Teadupärast on meestejalgpallis Prantsusmaa klubisari üsna mõjukas. Kuhu võib paigutada aga PROFINA PRANTSUSMAAL vastava liiga naistevutis? (Silver Jah, ma olen professionaal, aga mul on Kas sina sattusid ka väravasse Tabo, Ülenurme) klubi ees teatud kohustused. Miljonäriks Minu arvates on Prantsusmaa samal põhjusel nagu mina: siin ei saa ja tulevikku ei kindlusta, aga et olid platsil kõige kehvem? kõrgliiga koos Saksamaa ja elab ära.

(Kristo, Märjamaa) Inglismaa liigaga Euroopa (Naerab – toim.). Ei, ma ei kolme parima seas. Seda näitab sattunud sellepärast. Treener juba kahe esimese klubi edu Jüri Saar arvas, et võiksin väravas olla, ja Kas naistevõistkonnas käib rivaalitnaiste Meistrite liigas (Lyon on seni väga hästi tuli välja. Vahepeal asendasemine treeneri tähelepanu ja kiituse turniiri kolmel korral võitnud. PSG on sin ma B-klassis väravavahti ja tollal ei nimel? (Mark, Rakvere) Meistrite liiga f inaalis pallinud korra tahtnud ma eriti postide vahel olla. Asi Mina nii ei mõtle, seega ma ei oska ka toim.). Kui vaadata koduliiga tulemusi, oli selles, et enesekindlust ei olnud, vas- teiste pähe näha. Võibolla on selliseid siis teistel on nende kahega küll väike Getter Laar (kollases) on kindel, et kõik koondislased peaksid välismaal pallima.

48

JALKA JUULI 2016

Foto: erakogu

55" Full HD teler ainult

499.– 499.

Hitachi 55HBW62 ● Full HD, LED TV 100Hz ● Smart TV, WiFi ● 2xUSB, 2xHDMI ● Sisseehitatud digiboks

www.itshop.ee

www.ordi.ee

www.kodumasinad.ee

lugeja küsib vahe sees, kuid võrk ei jää ka neil puutumata. Sel aastal kaotasime karikavõistluste veerandfinaalis PSG-le 3 : 0 ja mängupilt polnud üldse halb!

Guingampis mängides olid sa professionaal, kas sama on ka Metz-Algranges? ( Johan, Tabasalu) Jah, ma olen professionaal, aga mul on klubi ees teatud kohustused. Leping näeb ette, et annaksin ka noortele trenne. Olen U15 tüdrukute väravavahtide treener ja U9 tüdrukute abitreener. Professionaale on meil klubis 4–5, aga kõik mängijad saavad preemiaid ning kütusekulu kompenseeritakse.

Miljonäriks siin ei saa ja tulevikku ei kindlusta, aga elab ära. Tean, et kõrgliigas saavad mõned mängijad 16 000 eurot kuus. See on okei!

Tundub, et Prantsusmaa on viimasel ajal terrorisihtmärk number üks. Kas tunned igapäevaelus hirmu? (Maarja Nurm, Rakvere) Igapäevaelus ma hirmu ei tunne, aga kui olen lennujaamas või rongijaamas, siis korraks käib ikka peast läbi. Üht Pariisi terrorirünnakute korraldajat nähti pärast minu piirkonnas, enamvähem kümme minutit minu kandist, tal olid siin tuttavad. Immigrantidesse on suhtumine veidi muutunud, prantslastele ei mahu pähe, et nad on inimesi toetanud ja siis on mõni neist riigile selja keeranud. Samas on inimesed teadlikud ja moslemeid automaatselt terroristiks ei lahterdata.

Eesti koondise viimase aja mängud vähemalt tulemuste poolest kriitikat ei kannata. Mis viga on? (Karmen, Viljandimaa) Väga otsene küsimus, väga keeruline küsimus.

Kui ma teaks õiget vastust, teeks kohe kõik korda, hakkaks võitma ja sõidaks igale finaalturniirile. Kohati on see psühholoogiline. Kui palju kaotada, kaob enesekindlus ja usk. Väljakul annavad küll kõik maksimumi, aga me ei suuda seda kuidagi

ära realiseerida. Mina arvan endiselt, et kui tahame sammu pidada, siis peaksid kõik mängijad kõrgemal tasemel mängima. Muidugi oleks vaja, et Eesti liiga tugevneks, aga kui tahame praegu koondisega tulemust, siis hetkel see koduliiga arvelt ei tule. Eesti liiga saab tugevaks võibolla kümne aasta pärast, kui tulevad peale hea baasi saanud noormängijad.

Miks rohkem eestlannasid välismaal jalgpalli ei mängi? Kas asi jääb pigem taseme või julguse taha? (Tarmo Ala, Võru) Ma arvan, et julguse ja enesekindluse taha. Kartus proovida. Kardetakse, et äkki ei tule võõras keskkonnas välja.

Aga mis siis? Tuled koju tagasi ja kõik korras! Ollakse omas rütmis, tehakse kõike plaani järgi – kool, töö, abielu, laps. See on meile sisse kodeeritud, meie vanematel polnud mentaliteeti, et peaks profisportlaseks saama. Eestlased on hästi realistlikud. Me unistame, aga me ei julge tihti oma unistusi püüdma minna, me jääme elu piiridesse.

Kas oled mõelnud pärast karjääri lõppu teha Eestis endanimeline jalgpallikool?

(Risto, Õismäe) Me kunagi naljatasime Liis Emajõe ja kellegagi veel, et mina hakkan väravavahtidega tegelema ja teeme oma kooli!

Nalja pärast on see mõte peast läbi käinud, aga tõsiselt pole ma mõelnud.

Tahaksin väravavahtidesse panustada, aga kas just omanimelise kooliga?

Pigem mitte.

Anna palun viis nõuannet, kuidas olla parem väravavaht. (Martin, Haapsalu) Usu endasse. Anna endast alati kõik. Ole positiivselt meelestatud, ära lase eksimustel enda üle võimu võtta. Analüüsi oma vigu. Ära anna kunagi alla!

Tibukollases rüüs Getter näitab, kuidas püüdmine õieti käib.

Foto: Lembit Peegel

50

JALKA JUULI 2016

Aitäh, Getter! Millised on Tarmo Neemelo nõuanded? Järgmine kord saame teada, sest vastajatega astub silmitsi just tema! Kõik küsimused palume saata aadressile siim.kera@jalgpall.ee.

naised

Koondise väliseestlane: kurjustan isaga, et ta mulle rohkem keelt ei õpetanud!

Milline Eesti jalgpallur mängib Ameerika ühendriikide parimas ülikoolisatsis? Muidugi Liisi Vink-Lainas (19)! Mida arvab ta suitsuangerjast? Kuidas ta naistekoondise treeningulaagrisse sattus? Kui palju ta meie kultuuriga kursis on? Jalka käis neiuga tutvumas.

SIIM KERA

M

ullune 6. detsember on visa Liisi Vink-Lainase mälust kustuma. Eesti päritolu noor jalgpallur tuli sel päeval USA üliõpilasmeistriks – kui tema koduülikool Pennsylvania State University (ehk lühendatult Penn State) alistas NCAA I divisjoni finaalis Duke’i ülikooli tulemusega 1 : 0. Ainsa värava autoriks Raquel Rodriguez, kes 2015. aastal skooris esimese Costa Rica naisena jalgpalli maailmameistrivõistlustel. Pole paha!

“Esimest korda võitis meie ülikooli naiskond nii suure tiitli,” kommenteerib poolkaitsja, kes triumfis esimest viiulit ei mänginud, kuid panustas siiski hooaja vältel kahe kohtumise ja ühe väravasööduga. “Võistkonna tase on väga tugev, paljud mängivad USA noortekoondistes. Sellegipoolest usun, et mul on järgmisel hooajal võimalus oluliselt rohkem mänguaega saada. Ma jätkan tulevikus kindlasti jalgpalliga ning üritan kas USAs või mujal profilepingu teenida.”

Kohtun veidi tagasihoidliku, kuid samas enesekindla ja sorava jutuga noore naisega kaks päeva enne Eesti–Belgia

Liisi Vink-Lainas tunneb end isademaal hästi.

VUTT USAs

Iga väike tüdruk tahab jalgpalli mängida ning see tõstab nende moraali, kui nad näevad, et naistemängu hinnatakse. Me alustame mängimist noorena, naistejalgpall on kultuuri sisse imbunud ning seda toetatakse.

Foto: Lembit Peegel

EM-valikmängu. Ta on esimest korda kutsutud Eesti koondise laagrisse. Ta on esimest korda oma vanavanemate kodumaal! Mai jooksul pallis ta nii FC Flora esinduse kui ka duubli eest, meistriliigas sai ta kirja 24 minutit, esiliigas 180 minutit ning kuus väravat. Ülejäänud aja on ta seltsinud oma isa Pauliga, kes viimati käis Maarjamaal 1990ndate keskel.

Koos on kohaliku eluoluga tutvutud ja põhiliselt põhjarannikul ringi seigeldud.

Eesti keeles ta veel käpp ei ole, seepärast suhtleme inglise keeles.

“Vahepeal ma kurjustan isaga, et ta 2016 JUULI JALKA

51

naised Foto: Lembit Peegel

Liisi on kõva löögiga.

mulle rohkem eesti keelt ei õpetanud,” muigab ta. Ka meie kõrval istuv naistekoondise abitreener Katrin Kaarna asub lõkerdama. “Paar suve tagasi osalesin ma internetikursusel, aga kõige rohkem olen ma õppinud praegu siin olles. Trennis üritan ma nii hakkama saada, et teised mulle tõlkima ei peaks. Jalgpallimõisteid ma juba oskan, aga väljaspool seda olen plindris.”

New Yorgi osariigi pealinna Albany lähedal üles kasvanud Vink-Lainas tunnistab, et tema kandis Eesti kultuuri eriti ei leidu, kuid noorena käidi aeg-ajalt New Yorgi Eesti Majas ning tema vanemad on tegelenud Eesti

rahvatantsuga. Pühadel on lastud heal maitsta ja pugitud meie traditsioonilisi toite, seetõttu verivorst Vink-Lainast ei hirmuta, tema lemmikuks rahvusköögi palaks on suitsuangerjas.

“Reisile minnes kardan vahel, et äkki pole ma kohaliku eluga kursis,” jutustab naine, kelle vanavanemad pagesid pärast teist maailmasõda Eestist üle Atlandi ookeani. “Siin niiviisi pole, ma olen aja jooksul Eestit tundma õppinud ja see on minu jaoks kuidagi tuttav koht. Mind pole miski šokeerinud, mul on siin väga mugav olla. Ma pole linnainimene, mulle meeldib avarus ja seda on Eestis palju.”

KATRIN KAARNA: TA ON TEHNILINE JA VÕIMAS “Esmamuljed temast on positiivsed,” räägib Eesti koondise abitreener Katrin Kaarna. “Kohe jäid silma tema tehnilised oskused ning mängulugemine. Nii palju kui olen jõudnud näha tema mänge FC Flora (Vink-Lainas on pallinud nii esindusvõistkonnas kui duublis – toim.) eest, siis kindlasti on ta selles osas mingitest mängijatest sammu võrra ees. Ameerikas on tempo kiirem ja on näha, et ta reageerib ja loeb mängu kiiremini, näeb hästi olukordi ette. Samuti on koondisetrennides näha tema tehnikat ja võimsust – näiteks löögitugevus teeb väga paljudele silmad ette.

Ta on väljakul ja selle kõrval kiiresti omaks võetud ja loodetavasti võtavad tüdrukud temalt ka midagi üle. Varem olime tema mängudest vaid videoid näinud, polnud võrdlust meie tasemega, nüüd on, ning kui ta jätkab mängimist ja saab ka mänguaega, siis mina usun küll, et ta võib ka tulevikus koondise koosseisus olla.”

52

JALKA JUULI 2016

Koondisse sattus Liisi lihtsalt. Tema ja ta isa võtsid Keith Boanasega ühendust, suheldi pea aasta, seejärel sai ta kutse laagrisse. Süda ihkab tal olla ründav poolkaitsja, kuid oma sõnutsi teeb ta väljakul kõike, mida vaja. Ühendriikide mängu peab ta võrreldes Eestiga kiiremaks, kuid mainib diplomaatiliselt, et jalgpall on igal pool jalgpall ning olulist vahet pole. Küll on oluline erinevus suhtumises.

“Kuna USA naiskond on suurvõistlustel meeskonnast selgelt edukam olnud, siis vaatavad tüdrukud neile alt üles,” pajatab sportlane, kel endal noorena kindlat eeskuju ei olnud. “Iga väike tüdruk tahab jalgpalli mängida ja see tõstab nende moraali, kui nad näevad, et naistemängu hinnatakse. Me alustame mängimist noorena, naistejalgpall on kultuuri sisse imbunud ning seda toetatakse.”

Vink-Lainased on kõik atleetlikkusega sina peal – vend Erik mängis vutti oma keskkoolivõistkonnas, isa Paul on pikalt tagunud võrkpalli ning ema Susan tegelenud ujumisega. Seetõttu pole imestada, et ka Liisi lapsena spordilainele sattus.

“Nooremana oli mul liiga palju energiat, vanematel oli lihtsam, kui ma mõnes trennis käisin,” naerab ta.

Esiti oli ta huviks näiteks taekwondo, siis leidis jalgpalli.

“Väikesena ei tahtnud ma olla hea või saada paremaks,” alustab tehniline keskväljamängija. “Ma tahtsin lihtsalt jalgpalli mängida, minna aeda ja mängida. Ma tunnen siiamaani jalgpalli vastu sama kirge, see ongi mind nii kaugele toonud. Olen teinud palju individuaaltööd – ühendriikides oodataksegi sinult ühel hetkel seda, et sa hakkad oma mängu iseseisvalt parandama. Jalgpall on mind elus palju õpetanud. Kõige tähtsam on võibolla see, et alati ei lähe kõik nii, nagu sa soovid, aga sa pead leidma tee, kuidas tugev olla.”

Kirge on Vink-Lainasel ka meditsiini vastu. Hetkel õpib ta Ameerika ühendriikide ühes tippülikoolis Penn State’is biomeditsiinitehnika inseneriks!

Paslik hetk küsida, mis asi see veel on.

“Ma olen pigem tagaplaanil ja mõtlen välja uut meditsiinivarustust,” seletab ta oma eriala lahti. “Mulle on alati matemaatika ja keemia meeldinud ning keskkoolis osalesin programmis, kus mind meditsiiniga tutvustati.”

SELLE SUVE VALITUD SELTSKOND

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

Nils Grün tervitab kõiki jalgpallihuvilisi lapsi.

54

JALKA JUULI 2016

Foto: erakogu

treener

Nils Grün

näppab ideid ja kasvatab tulevasi meistreid Kuus aastat tagasi kolis Nils Grün Tallinnast oma tallu ja treenib nüüd Kilingi-Nõmmes III liiga klubi Pärnu Poseidoni järelkasvu, näpates väärt ideid kolleegidelt. Eesmärgiks aidata klubil tulevikus võita Eesti meistritiitel.

INDREK SCHWEDE

E

nne maalekolimist aitas Nils Grün jud asjad meile lihtsamaks, aga samas lisab, et tahab kasvatada mängijaid, kes vahel oma lapsepõlvesõpra Priit oleme hädas oma treeningutingimusteesindaks oma riiki: “See on iga treeneri Adamsoni ja juhendas FC Flora ga, sest huvialasid on Kilingi-Nõmmel unistus. Selle nimel ma töötan. Minu nooremaid poisse. Paar kuud jõudis Nils palju,” selgitab Nils. “Spordihoone kreedoks on tehnika, tehnika, tehnika. olla treeneriks ka Tallinna Kalevis. Siis täituvus on hea, mis meile tähendab Minu põhiülesandeks on anda noortele lõppes põlistallinlase linnaelu. seda, et novembrist aprilli lõpuni tehnilised oskused, taktikalisi ülesandeid “Kui vanem poiss 12 aastat tagasi saame treenida 15 x 20 meetri suurusel me selles eas ei lahenda. Ka treeningud sündis, ostsime talu,” selgitab Nils Grün. pinnal. Selliste olude pealt minna Eesti on üles ehitatud mänguliselt: teeme “Koha kohta plaani polnud, aga just meistrivõistlusi mängima on väga raske. selliseid mänge, mis pole üksluised ja Kilingi-Nõmme lähedal sobisid hind ja Vajame hädasti kunstmuruväljakut, et ei mis samal ajal arendavad individuaalset kvaliteet. Käisime seal suviti viis aastat peaks üldse saalis treenima.” meisterlikkust.” ja kui teine poeg sündis, siis mõtlesime: Rahvaliiga koolituse läbinud ja Oluliseks peab Nils Grün ka lastevakas nüüd või mitte kunagi! Ja nemate huvitatust ja vastastikust kolisime sinna elama. Saime abi. Tema püüab alati olemas KILINGI-NÕMME REAALSUS minu pooleteiseaastase isapuholla vanemate jaoks ja loodab, et Spordihoone täituvus on hea, mis meile nemad on vajaduse korral olemas kuse ajal end siin kenasti sisse seatud.” tähendab seda, et novembrist aprilli lõpuni ka tema jaoks. Aga muidugi on Jalgpalli hakkas Nils Grün kõige olulisem noore palluri enda saame treenida 15 x 20 meetri suurusel tõsisemalt mängima alles sisemine motivatsioon, mida ei pinnal. Selliste olude pealt minna Eesti 20aastaselt, mängis Tallinna tohi treeningul välja suretada. meistrivõistlusi mängima on väga raske. Nils nõuab ka endalt palju ja Kalevis ja Soccernetis. Üheksa aastat tegeles ta jalgrattasporpeab lausa treeningpäevikut, diga, oli Eesti noortemeister trekisõidus. treeneri C-litsentsi omav Nils Grün milles analüüsib tehtut.

Tunnistab, et rattasport oli nii raske ja tahab astuda järgmise sammu ja läbida ka “Siis on mul olemas ülevaade, mida kurnav ala, et isegi võidud ei tundunud B-litsentsi koolituse. Klubi suur eesoleme teinud, saan kontrollida, mis magusad ning süda valutas, et ei saanud märk – võita kunagi täiskasvanute Eesti toimib ja mis mitte,” selgitab ta. “Ma pole vutti taguda: “Tundsin, et jalgpall on meistritiitel – tähendab seda, et kõik ju ise professionaalsel tasemel mängiminu ala, ja praegu ta seda suuresti ongi.” noorterühmad püüavad kasvatada võima- nud, olen selle koha pealt võhik ja vahel Nils mängib III liigas Pärnu Poseilikult häid jalgpallureid. Klubi näeb igas ma “varastan” ideid esindusmeeskonna doni eest väravavahina, töötab pääsnoormängijas potentsiaalseid esindustreenerilt Martin Kuldmäelt. Martin ei tekomandos, kus peab graafiku järgi meeskonna liikmeid. Noortele korraldateagi, et ma tema tagant varastan! See käima tööl kuus-seitse ööpäeva kuus, takse klubi sees talenditreeninguid: vaon nagu Jan Uuspõlluga, keda kiideti, et ning treenib Kilingi-Nõmmel Poseidonuserühma parimad saavad talviti kokku hea näitleja, aga Uuspõld vastas, et pole ni lapsi. Tema käe all on kaks lasteaia Uulus, Häädemeestes, Kilingi-Nõmmel ta ühtigi nii hea, tema varastab parimaid treeningrühma ja kaks koolilaste gruppi. või mujal, et koos treenida. Tervel klubil ideid teiste tagant ja siis esitleb neid. Eks Kokku 75 poissi ja seitse tüdrukut. Vaon treeningukavad ja plaanid, kus kirjas, ma üritan samamoodi. Mulle meeldib, rem tegutses Nils Grün Saarde Spordimillises eas mida teha. Ka nädalate lõikes kui teadmisi ei hoita endale, vaid neid liidu all, mullu ühineti Poseidoniga. pööratakse tähelepanu eri asjadele, sajagatakse vastastikku. See viib kaugemale, “Ühinemine Poseidoniga muutis pal- muti on igal treeningul läbiv teema. Nils kui üksi pusida.”

2016 JUULI JALKA

55

27. - 29. august TABASALUS Georg, Patrik ja Hendri on käinud korduvalt Amsterdamis laagris.

4Tulge laagrisseõ Soovitame iga hinna eestõ4

AMSTERDAM AJAXI SUVELAAGER 2016 Treeni nagu päris Ajaxi mängijaõ Ehtsad Ajaxi akadeemia treeneridõ Ajaxi laagrivormõ Kaugelt tulijatele vajadusel peremajutus.

Loe lisa ja tule laagrisse

tabasalujk.ee/ajax-suvelaager /ajaxilaager Meie ettevõtmisi toetavad

Laagri us maksum

210.-

Registreerimise lõpptähtaeg 14 juuli Amsterdam Ajaxi laagri korraldab JK Tabasalu

jimmy nipid

Enese eest hoolitsemine – raketiteadus või mitte?

Kuidas mängude vahel sajaprotsendiliselt välja puhata? Mida pärast treeningut näksida? Kuidas käituda, kui homme on tähtis matš, aga hiigelsuur kajakas tuleb hoovi esitama oma töötlusi Eurovisioni lugudest? Alustame uue rubriigiga, kus Eesti koondise jalgpallifitnessi treener Jimmy Högberg annab väärt nõu, kuidas kõike paremini teha. Kõigepealt taastumisest.

SIIM KERA

“K

ujutame ette situatsiooni, et me läheme Taimaale, sest tahame end pruuniks päevitada,” viskab rootslane Jimmy Högberg alustuseks letti mahlaka metafoori.

“Alguses päevitad tunni ja ülejäänud aja oled varjus. Sa tead, et liiga palju päikest võrdub põletusega. Aga järgmiseks päevaks oleme me juba taastunud ja saame samm-sammult järjest rohkem päikest võtta. Sama on ka jalgpalliga.

Treenima ning puhkama peab targalt. Eriti ettevaatlik tuleb olla hooaja alguses, pärast talvepausi treenima hakkamine on nagu soojale maale puhkama minemine.”

Midagi uut siin kollase hõõguva gaasikera all ei ole. Taastumise põhivõtmeteks on ikka ja jälle magamine ja toitumine, kuigi Högberg toob välja teisigi nüansse.

Foto: Lembit Peegel

Endised ässad Raio Piiroja (vasakul) ja Kristen Viikmäe teadsid, et puhkus on vajalik.

Magamine “Kui mäng on hilisõhtul, tasub treeneritel järgmise päeva trenn päevasele ajale lükata – siis saavad mängijad soovi korral lõunani magada. Treeneri üheks ülesandeks on organiseerida plaan, mis jätab mängijatele võimaluse kaheksa tundi und täis magada. Paljud mängijad magavad endiselt liiga vähe. See võib aga ligi meelitada vigastusi või erinevaid külmetushaiguseid.”

“Unustada ei tasu uinaku (power nap – toim.) jõudu!

Jimmy Högberg õpetab ja veenab.

Foto: Lembit Peegel

2016 JUULI JALKA

57

jimmy nipid

Eesti koondis 2005. aastal Bratislavas jalutamas.

Paarkümmend minutit tukastamist aitab kehal suurepäraselt taastuda, tuleb ainult jälgida, et inimene ei langeks sügavasse unne. Sellisel juhul ärkab ta 20 minuti pärast hoopis väsinuna. Tegemist on soovitatava ja efektiivse moodusega, kui tarvis näiteks kahe trenni vahel puhata.

Uni on väga jõuline tööriist!”

“Kui treenerile tullakse ütlema, et “ma ei saa magada”, siis peab probleemile lahenduse leidma. Suvel laulavad linnud akna all. Mida teha? Parim variant on kõrvatropid ja ma tean, et see kõlab veidi rumalalt, aga see ongi professionaalsus!

Selles on näiteks Ragnar Klavan väga hea.

Ma ei ütle, et ta kõrvatroppe kasutab, aga ta pöörab väikestele detailidele tohutult tähelepanu. Paljud arvavad, et taastumiseks on vaja edevaid vidinaid, et lähed poodi ja ostad kõik vajaliku! Ei ole nii.

Kui keegi sulle seda ütleb, siis ta üritab sind lihtsalt lolliks teha. Taastumiseks on vaja õiget mõtlemist ja kirge saada heaks mängijaks. Kõik on jalgpalluri enda teha.”

Söömine “Toitumine on ülioluline. Kuni pool tundi pärast treeningu või mängu lõppemist peab pallur saama taastava eine. Kõige 58

JALKA JUULI 2016

Foto: Lembit Peegel

paremini sobivad selleks süsivesikud ja valk ehk näiteks piim ning banaan. Piimas on nii süsivesikuid kui valku, lisaks ka rasva. Banaani võib asendada näiteks rosinatega. Keha on nagu auto, liikumiseks on kütust vaja, meie bensiiniks on süsivesikud ja rasv. Ma olen vahepeal piimale lisanud ka šokolaadipulbrit, šokolaadipiim meeldib mängijatele eriti hästi, sealt saab veel süsivesikuid. Kel pärast mängu kõht korrast ära, võib süüa näiteks jogurtit või mustikasuppi.”

“Kahe tunni jooksul pärast pingutust on tarvis korralikku einet, olgu selleks siis lõuna- või õhtusöök. Eriti halvasti mõjub taastumisele alkohol, see aeglustab kogu protsessi ja jätab pitseri ka trennis tehtule. Ma tean, et söömisest ja magamisest rääkimine pole üldse seksikas, aga see lihtsalt on väga tähtis.”

“Jalgpall on nagu elu – paljud asjad, mida me tegema peame, on tegelikult väga lihtsad. Taastumine pole raketiteadus. Nipp on lihtsalt kõike igapäevaselt õigesti teha. Me võime rääkida professionaalsetest treeningutest, aga kui me ei taastu, pole sellest midagi kasu ja me ei jõua kõrgema tasemeni. Treening ja taastumine käivad käsikäes. Tänapäe-

va tipud lähevad järjest paremaks just seetõttu, et platsivälisele pööratakse niivõrd palju tähelepanu. Maailma parimad ei löö taastumisele käega.”

Mõtted eemale “Mida teevad mängijad oma vabadel päevadel? Oluline on tunda end hästi ning laadida oma patareisid. Mõnele meeldib kalastamine, teine tahab poodelda, kolmandat huvitab kino. Vutimeestel on tähtis saada oma mõtted jalgpallist eemale. Jalutage metsas ja tegelege oma hobidega, väga hea viis taastumiseks.”

Vajaduse korral vanni! “Üks asi, mida me nii koondise kui klubi juures teeme, on jäävann. See tundub keeruline, aga tegelikult ei ole. Ma olen tihti kasutanud poest ostetud lastebasseine, need on tihtipeale ka odavad.

Pumpad selle täis ja saabki sisse istuda.

Vett ei peagi palju olema, võibolla vaid 20 sentimeetrit. Vesi võiks olla 10 ja 15 kraadi vahel ja istuda tuleks nii kaua, nagu temperatuur püsib. 11 kraadiga 11 minutit jne. Seda võiks pärast trenni või mängu võimalikult ruttu teha.”

maailm

Veel kord Leicesteri võidu tagamaadest. Üks selgituskatse ANDRES MUST, jalgpalliajakirjanik

S

ee siin on üks vaatlus- ja selgituskatse: kobav, oma võimalikest eksimustest teadlik, kuid samas sunnitult avatud-vallatu juba ainuüksi seepärast, et otseinformatsiooni kättesaadavus kipub siinkirjutaja sirutusulatusest välja jääma. Seda viimast juba kasvõi seepärast, et pääs tolleni on ressursimahukas ja siin ka ebaotstarbekas.

Jutuks on võetud Leicesteri kevadine võit Inglismaal.

Järgnev lugu on kaheetapiline, kuid enne nonde etappide ületäpsustamist lepime kokku, et Leicesteri sportliku edu laiapõhjaline avastamine siin oleks väga keeruline. Noile võib küll osutada, ent vaevalt see rahuldaks põhjalikku analüüsi ootavat lugejat. Tuleb veidi oodata. Võib südamerahus väita, et Leicesteri võiduni viinud põhjuste analüüse – puhtsportlikke, psühholoogilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi, isiklikke – hakatakse järgnevatel aastatel tootma nii raamatute kui lühemate artiklitena massiliselt. Seega peame siin, ajalise positsiooni ja informatsiooni nappuse tõttu valima teise tee. Esmalt, nagu öeldud, kutsun lugeja ühele vaatluskatsele, kus sihtmärgiks on valitud ajakirjanduse ja laiema avalikkuse reaktsioon nimetatud sündmusele; loo lõpuosas lisan aga oma mõtte Leicesteri võidu selgituskatsetesse.

Kollektiivne veiderdamine ( Jalgpalli)ajakirjandus toimib üldjoontes sedasi, et osutab väljavalitud objekti ühele konkreetsele karakteristikule ja esitleb seda kui vähendatud kujule viidud tervikut. Et objekti – klubi, mängija, treeneri – psühholoogiline tervik

seejuures kaotsi läheb, pole ajakirjanduse eesmärke silmas pidades üldse oluline. Ajakirjanduse ülesanne ongi ju rõhutada, osutada, juhtida tähelepanu, kuid seda ei saa aja ja mahu tõttu juhtuda ilma planeeritud või planeerimata varjujätmisteta. Sel kevadel juhtus aga nii, et üks varjutagune ronis täiesti isiklikul initsiatiivil kogu oma psühholoogilises tervikus avalikkuse ette, jättes jalgpalliajakirjanduse mäslema ühte suuremasse segadusse läbi oma ajaloo.

Avardamaks arusaama segaduse taustast, osutame katkele Endel Lippmaa

ÜLETOOTMINE

Jalgpallis käib potentsiaalsete profijalgpallurite alaline ületootmine ning need potentsiaalsed jalgpallurid, olgu nende nimeks näiteks Vardy või Mahrez, peidavad end struktuuri sees. elulooraamatust, kus akadeemik ütleb, et spordivõistlusi vaadata pole tal lusti lihtsalt seepärast, et erinevalt teadusest on üks asi kindel – keegi võidab niikuinii.

Meie püstitatud probleemist lähtudes saame Lippmaa mõttest välja lugeda, et spordiajakirjaniku (meil siin jalgpalliajakirjaniku) töö on samavõrra igav kui lihtne. Tõepoolest, Inglismaal meistrit ennustades piisab kolme-nelja klubi nimetamisest, et ennast suure spetsialistina näha lasta (usun, et ka minul oleks hooaja alguses olnud mehisust Leicesterile hooaja lõpuks väljakukkumist ennustada).

Nüüd aga juhtus nii, et võitjaks ei osutunudki ükski neist kolmest-neljast, isegi mitte viies ega kuues, vaid keegi,

kelle määratlemiseks pidi ajakirjandus vahetama diskursust ja otsima (sõna)abi sealt, kust seda ootamatute võitjate esilekerkimisel ikka ja jälle arvatakse leidvat – muinasjutumaailmast. Ja nagu sel puhul ikka, peegeldub tulemus kollektiivses veiderdamises.

Siiski tuleb esmalt rõhutada, et ajakirjanduse kaudu oleme saanud üsna põhjaliku vastuse küsimusele “Kuidas tuli Leicester võitjaks?”. On antud asjalikke ülevaateid võitjakoosseisu kokkukasvamisest, taktikatest, moodsatest ettevalmistustehnikatest.

(Eesti ajakirjandusel seejuures on olnud haruldane võimalus pääseda klubi tegemistele kahe seal töötanud eestlase kaudu lähemale kui eales varem suure riigi meistriks tulnud klubile.)

Segaseks kipuvad selgitused jääma aga siis, kui kuidas-küsimus on vastatud. Nii näiteks pole küsimusele “Miks Leicester võitis?” arusaadavat vastust antud.

Isegi Leicesteri peatreener laiutab selle küsimuse ees käsi. Avalikkus jääb vastuse andmisel hätta ning põhjuse selleks arvan tulenevat avalikkuse enda loodud sõnakasutusest, mille pantvangiks paradoksaalsel kombel ollakse kollektiivselt jäädud.

Võtame siin appi Roland Barthesi väärtusliku essee “Aafrika grammatika”, kus väidetakse, et Aafrikasse puutuv ametlik sõnavara on aksiomaatiline, teisisõnu pole sõnadel mingit kommunikatiivset väärtust, vaid neid kasutatakse ainult surve avaldamiseks, hirmutamiseks. “Üldisemalt öeldes funktsioneerib see keel peamiselt koodina – sõnadel pole siin oma sisuga mingit suhet või on see suhe otse vastupidine. Säärast kirjutust võiks nimetada kosmeetiliseks, sest see püüab fakte keelemüraga või – kui soovite – eneseküllase keelemärgiga kinni katta.”

2016 JUULI JALKA

59

maailm

Leicester City jalgpallurid kodulinnas suurt võitu tähistamas.

Ning Barthes näitlikustab: lindpriidest, mässajatest või kriminaalkurjategijatest koosnev aafriklaste ühendus on “jõuk”; kui seesama ühendus koosneb prantslastest, nimetatakse seda “kogukonnaks”.

Sarnaseid aksioome pakub ka meid huvitav episood: Manchester Unitedi tiitlivõitu nimetatakse “jõudude vahekorra realiseerimiseks”, Leicesteri puhul on aga tegemist “imelise muinasjutuga”.

Häda on selles, et nii käitudes ei avardata juhtunu tagamaid, vaid suurendatakse üldist lärmikihti. “Muinasjutt”, tuginedes “Eesti keele seletavale sõnaraamatule” on rahvajutt (väljamõeldud lugu, luiskelugu), milles on valdav kunstiline väljamõeldis ning tegevus toimub harilikult imepärases maailmas. Meie võime küll tõdeda, et sõnadega mängimine pole teab mis kuritegu, kuid ometi hajutab see tähelepanu sisulistelt küsimustelt.

Barthesi ja Lippmaad liites hakkame mõistma, et avalikkus püüab Leicesteri võidu lahterdada struktuuriväliseks juhtumiks, mis omakorda silub teed veider60

JALKA JUULI 2016

Foto: Mark Baker/AP/Scanpix

dusteni, millega ajakirjandus Leicesteri edu näitlikustama hakkas. Meedia eriliseks lemmikuks kujunes too kurikuulus 1 : 5000 võidusuhe; ja kui keegi pöörast numbrisuhet ei mõistnud, siis pakuti värvikat, aga samavõrra sisutut selgitust: Elvis Presley elusalt leidmine olevat tõenäolisem, rääkimata Loch Nessi koletise avastamisest.

Ma nimetan seda probleemi siin logograafiliseks – nii nagu napilt käputamisest väljakasvanud lapsuke tunneb alfabeeti tundmata ära Coca-Cola kaubamärgi, hindab avalikkus ka erinevaid subjekte jalgpallis. Siin mõned näited (kas pole tuttav?): brasiillane tähistab elukutset, mitte rahvust; sakslaste igav mängumasin; inglased ei oska penalteid lüüa.

Nii ka klubijalgpallis, kus, nagu enne sai öeldud, piisab Inglismaa puhul spetsialisti nimetuse väljateenimiseks kolme-nelja klubi favoriidiks nimetamisest. Siiski pole Coca-Cola ja ManU logograafiad võrdelised – ManU pole sõnakehana kivistunud, vaid olenevalt struktuurist tahes-tahtmata alalises muutumises. Järg-

nevalt püüan ma viimast väidet selgitada, tehes seda küsimusele „Miks Leicester võitis?” vastuse otsimise kaudu, näidates, et tema võit pole struktuuriväline. Sellele küsimusele vastamiseks tuleb aga Leicesterist eemalduda.

Jalgpallurite ületootmine Tegelikult saame õigeid küsimusi esitades palju abi sellestsamast 1 : 5000 võidusuhtest. Peame küsima, mida nimetatud suhe väljendab. Leian, et igasuguses panuses peegeldub kõige enam panusele eelnenud informatsiooni olemasolu, selle kvaliteet.

Just kvaliteetse informatsiooni omamine annab meile enim tuge finantsotsuseid tehes. Praegu teame, et hoolimata 1 : 5000 suhtest tuli Leicester siiski võitjaks ning see annab meile selge signaali kvaliteetse informatsiooni puudumisest panustamisele eelnenud ajal. Sellele toetub ka minu selgituskatse: praeguses jalgpallis on väga palju peidetud ehk avastamata informatsiooni. Järgmine küsimus peaks kõlama: mis põhjustas Leicesteri juhtumi puhul nii suure hulga kvalitatiivse infor-

maailm

matsiooni puuduse? Vastuse saamiseks peame uurima jalgpallistruktuure kõige üldisemalt.

Alustuseks sobib, kui nimetame jalgpallurit tavaliseks oskustööliseks.

Jalgpallur omandab oskused jalgpalli-

klubis, -koolis, mille lõpetamise järel siseneb ta tööturule ning äärmuseni lihtsustatult ja idealistlikus maailmas võiks öelda, et mida kvaliteetsemad on mängija oskused, seda suurem on ka tema töötasu. Olen teadlikult liikunud nii-öelda tavalise oskustöölise kujunemisteljel (kool – töökoht), et selle abil nüüd rõhutada, kuivõrd puudulik ja isegi eksitav otsese paralleeli tõmbamine siin on.

Profijalgpalluriks kujunemine erineb põhimõtteliselt teistele elukutsetele esitatud nõudmistest, kuna nende puhul esitab ühiskond (riik) õppeasutustele (ülikoolidele, kutsekoolidele) tellimuse, mida dikteerib tööturg ning mille kaudu omakorda püütakse hoida tööturul toimivad suhted enam-vähem kontrolli all. Ka eraettevõtlus reageerib ühiskonna nõudmistele, konteksti muutumistele. Jalgpalliklubid aga noori treenides tööturu tellimustega ehk profispordi reaalsete vajadustega ei arvesta. Pigem vastupidi, mida rohkem lapsi spordi- või jalgpalliklubides treenib, seda parem rahvatervislikust seisukohast vaadatuna.

Meie aga teame, et jalgpallis on tasuvate töökohtade arv selgelt piiritletud.

Kahjuks pole mul käepärast värskemaid andmeid kui üks FIFA eelmisel kümnendil läbi viidud uuring (FIFA Big Count 2006), kuid võib uskuda, et meid huvitavad suurusjärgud on üldjoontes relevantsed praegugi. Tolle uuringu kohaselt on maailmas veidi enam kui sada tuhat professionaalset jalgpallurit, registreeritud jalgpallureid

seevastu ligi 40 miljonit. Uuring näitas küll teatavat tendentsi profiliigade suurenemisel, kuid siin tõstatatud küsimuse valguses on oluline veel kord rõhutada: palgaliste töökohtade puhul on tegemist struktuuri poolt selgelt piiratud tähistajaga (siin ei ole arvestatud ainult miljonitesse ulatuvate töötasudega, vaid ka nendega, mis suudavad konkurentsi pakkuda ühiskonnas tervikuna pakutavatele keskmistele palkadele).

Nii saame kinnituse, et jalgpallis käib potentsiaalsete profijalgpallurite alaline ületootmine ning need potentsiaalsed jalgpallurid, olgu nende nimeks näiteks Vardy või Mahrez, peidavad end struktuuri sees. Kuna Leicester leidis need mängijad üles, et saa ka Leicesteri võitu pidada struktuuriväliseks, mille põhjendamiseks peab otsima abi värvikatest, kuid sisutühjadest metafooridest. Antud juhtum tutvustab struktuuri sisemisi võimalusi, mis aga sellisel lõpptulemusel polnud Inglismaal lihtsalt varem realiseerunud.

Mul pole aimugi, ja see siin pole ka minu ülesanne, kuidas selles tohutus kvaliteetsete jalgpallurite massis orienteeruda. Eks väljaspool väljakut tehtava töö ja kvaliteetse info kogumise oskus muutub üha hinnalisemaks ning klubid, kes viitsivad viiendas-kuuendas jne liigas seni varju jäänud jalgpallurite jälgimisega näpud mustaks teha, võivad saavutada edu, mida esimese ehmatusena ei oska tõesti teisiti nimetada kui “muinasjutuks”.

JALKA EM SINU MOBIILIS Võta TV Everywhere ja vaata jalkat seal, kus ise tahad!

Vaata starman.ee

juulikuu kalender

Kesksuve palav vastasseis: Flora–Levadia Reedel, 15. juulil juhtub see jälle: Flora–Levadia duell on eriti oluline tiitlikaitsja Florale. Mäng võib anda vastuse küsimusele, kas rong on läinud või sekkub rohevalge võim meistrimedalite jagamisse.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee PREMIUM LIIGA Reede, 1. juuli

19.00 Tartu JK Tammeka – JK Sillamäe Kalev

Tartu Tamme staadion Laupäev, 2. juuli

16.00 Paide Linnameeskond – JK Narva Trans

Paide linnastaadion 19.00 Rakvere JK Tarvas – Pärnu Linnameeskond

Rakvere linnastaadion Reede, 8. juuli

19.00 JK Sillamäe Kalev – JK Narva Trans

Sillamäe Kalevi staadion Laupäev, 9. juuli

16.00 Paide Linnameeskond – Tartu JK Tammeka

Paide linnastaadion Pühapäev, 10. juuli

16.00 Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Levadia

Pärnu rannastaadion 16.00 Rakvere JK Tarvas – Nõmme Kalju FC

Rakvere linnastaadion 16.00 Tallinna FC Infonet – Tallinna FC Flora

Infoneti Lasnamäe staadion Reede, 15. juuli

19.00 JK Sillamäe Kalev – Rakvere JK Tarvas

Sillamäe Kalevi staadion

19.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia

A. Le Coq Arena

19.00 Rakvere JK Tarvas – Nõmme Kalju FC

Rakvere linnastaadion

Laupäev, 16. juuli

Laupäev, 30. juuli

16.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu Linnameeskond

Tartu Tamme staadion 19.00 JK Narva Trans – Paide Linnameeskond

Narva Kreenholmi staadion 19.00 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Infonet

Hiiu kunstmurustaadion

16.00 Tallinna FC Infonet – JK Narva Trans

Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Levadia

Pärnu rannastaadion

ESILIIGA

Reede, 22. juuli

Reede, 1. juuli

19.00 Nõmme Kalju FC – Pärnu Linnameeskond

Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora

Tartu Tamme staadion

Laupäev, 2. juuli

Laupäev, 23. juuli

16.00 JK Narva Trans – JK Sillamäe Kalev

Narva Kreenholmi staadion 19.00 Tallinna FC Infonet – Rakvere JK Tarvas

Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 Tallinna FC Levadia – Paide Linnameeskond

Kadrioru staadion Reede, 29. juuli

19.00 JK Sillamäe Kalev – Tartu JK Tammeka

Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Flora

Paide linnastaadion

19.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Infonet II

Vändra staadion 16.00 Nõmme Kalju FC U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Hiiu kunstmurustaadion 16.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Levadia U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 16.00 Viljandi JK Tulevik – JK Tallinna Kalev

Viljandi linnastaadion Neljapäev, 7. juuli

19.00 Vändra JK Vaprus – JK Tallinna Kalev

Vändra staadion Laupäev, 9. juuli

19.00 Tallinna FC Infonet II – Tallinna FC Flora U21

Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Maarjamäe staadion 19.00 Tartu FC Santos – Maardu Linnameeskond

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 19.00 Viljandi JK Tulevik – Nõmme Kalju FC U21

Viljandi linnastaadion Neljapäev, 14. juuli

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Viljandi JK Tulevik

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion Reede, 15. juuli

19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tartu FC Santos

Hiiu kunstmurustaadion Laupäev, 16. juuli

13.00 JK Tallinna Kalev – Vändra JK Vaprus

Kalevi keskstaadion 13.00 Maardu Linnameeskond – Tallinna FC Levadia U21

Maardu linnastaadion Pühapäev, 17. juuli

19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tallinna FC Infonet II

FC Flora Lilleküla väljak Ähkides ja puhkides liigub Flora mängumasin südasuve poole. Äkki annab juuli hoo?

Foto: Lembit Peegel

62

JALKA JUULI 2016

juulikuu kalender Neljapäev, 21. juuli

19.00 Viljandi JK Tulevik – JK Tallinna Kalev

Viljandi linnastaadion Reede, 22. juuli

19.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Levadia U21

Vändra staadion Laupäev, 23. juuli

13.00 Tallinna FC Flora U21 – Maardu Linnameeskond

FC Flora Lilleküla väljak Pühapäev, 24. juuli

19.00 Tartu FC Santos – Kohtla-Järve JK Järve

Tartu Annelinna kunstmurustaadion Esmaspäev, 25. juuli

19.00 Tallinna FC Infonet II – Nõmme Kalju FC U21

Infoneti Lasnamäe staadion Neljapäev, 28. juuli

19.00 JK Tallinna Kalev – Tartu FC Santos

Kalevi keskstaadion Reede, 29. juuli

19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Viljandi JK Tulevik

Maarjamäe staadion Laupäev, 30. juuli

19.00 Maardu Linnameeskond – Vändra JK Vaprus

Maardu linnastaadion 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Tallinna FC Flora U21

Hiiu kunstmurustaadion Pühapäev, 31. juuli

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FC Infonet II

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion

ESILIIGA B Laupäev, 2. juuli

13.00 FC Kuressaare – FC Elva

Kuressaare linnastaadion Pühapäev, 3. juuli

13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Tallinna FC Flora U19

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 16.00 JK Sillamäe Kalev II – Viljandi JK Tulevik II

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 Viimsi JK – Raasiku FC Joker

Viimsi staadion

19.00 Raasiku FC Joker – Tallinna FC Flora U19

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Reede, 8. juuli

Laupäev, 30. juuli

19.00 Raasiku FC Joker – JK Sillamäe Kalev II

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Pühapäev, 31. juuli

19.00 FC Kuressaare – Viimsi JK

Kuressaare linnastaadion 19.00 Tartu JK Welco – Tartu JK Tammeka U21

Tartu Tamme staadion Pühapäev, 10. juuli

13.00 FC Elva – JK Sillamäe Kalev II

Elva linnastaadion 13.00 Viljandi JK Tulevik II – JK Tallinna Kalev II

Viljandi linnastaadion Kolmapäev, 13. juuli

16.00 Tartu JK Welco – FC Elva

Tartu Tamme staadion 19.00 FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev II

Kuressaare linnastaadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Viimsi JK

Tartu Annelinna kunstmurustaadion

NAISTELIIGA Laupäev, 16. juuli

12.00 Tallinna FC Flora – Noortekoondis

EJL TNTK 13.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 14.00 Nõmme Kalju FC – Pärnu JK

Hiiu kunstmurustaadion 14.00 Tartu SK 10 Premium – JK Tallinna Kalev

Kambja staadion

19.00 Tallinna FC Flora U19 – Tartu JK Welco

Sportland Arena Laupäev, 16. juuli

13.00 Viimsi JK – JK Sillamäe Kalev II

Viimsi staadion 16.00 FC Elva – Raasiku FC Joker

Elva linnastaadion Pühapäev, 17. juuli

19.00 FC Kuressaare – Tartu JK Tammeka U21

Kuressaare linnastaadion 19.00 JK Tallinna Kalev II – Viljandi JK Tulevik II

Kalevi keskstaadion Kolmapäev, 20. juuli

19.00 JK Tallinna Kalev II – Viimsi JK

Kalevi keskstaadion 19.00 Tallinna FC Flora U19 – FC Elva

Sportland Arena

Laupäev, 23. juuli

12.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 14.00 Pärnu JK – Noortekoondis

Pärnu rannastaadion 14.00 Tallinna FC Levadia – Nõmme Kalju FC

Maarjamäe staadion 14.00 Tartu SK 10 Premium – Tartu JK Tammeka

Kambja staadion Laupäev, 30. juuli

Laupäev, 23. juuli

19.00 Viljandi JK Tulevik II – Tartu JK Tammeka U21

Viljandi linnastaadion Pühapäev, 24. juuli

16.00 JK Sillamäe Kalev II – FC Kuressaare

Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 Raasiku FC Joker – Tartu JK Welco

Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Kolmapäev, 27. juuli

12.00 Noortekoondis – Tallinna FC Levadia

EJL TNTK 14.00 Nõmme Kalju FC – Tartu SK 10 Premium

Hiiu kunstmurustaadion 14.00 Tartu JK Tammeka – JK Tallinna Kalev

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Flora – Pärnu JK

FC Flora Lilleküla väljak

19.00 Viljandi JK Tulevik II – Tallinna FC Flora U19

Viljandi linnastaadion

JALKA EM SINU TAHVLIS Võta TV Everywhere ja vaata jalkat seal, kus ise tahad!

Vaata starman.ee

lisaaeg Beau Jeu Autor: Margus Kontus

LHV panga edetabel Eelmisel kuul kogunenud toetussummade järgi on esimesed 20 sellises järjestuses: 1. Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. Nõmme Kalju FC 3. Tallinna FC Flora 4. FC Elva 5. FC Nõmme United 6. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 7. FC Kuressaare 8. Tallinna FC Infonet 9. JK Tallinna Kalev 10. Põlva FC Lootos 11. FC Kose 12. Tallinna FC Levadia 13. JK Tabasalu 14. Rakvere JK Tarvas 15. Viljandi JK Tulevik 16. Pärnu Linnameeskond 17. Viimsi JK 18. Tallinna FC Reaal 19. JK Welco 20. Kärdla LM LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka

Mati Pari unustamatu finiš Pildil mängib Mati Pari 2004. aasta Eesti meistermeeskonnas Tallinna Levadias. Kahel varasemal korral (1993/1994, 1994/1995) krooniti ta riigi meistriks Flora koosseisus.

Kaks aastat varem sai Pari hakkama tükiga, mida annab järele teha: ta mängis sama hooaja jooksul kolmes erinevas meistriliiga meeskonnas. Kõigil oli nimeks Levadia ja nad paiknesid Tallinnas, Maardus ja Pärnus.

Isevärki oli ka mulgi koondisekarjäär. Ta debüteeris 1994. aastal võõrsil Küprose vastu ja mängis terve avapoolaja. Kui tavaliselt on jutuaineks see, kui mõni koondise debütant tuleb vahetusest sisse ja lööb värava, siis Pari tegi kõike tagurpidi. Oma esimese koondisekolli kõmmutas ta oma viimases ehk 22. mängus Eesti eest ja seda kolm minutit pärast vahetusest mängutulekut: 85. minutil asendas ta Martin Reimi ja 88. minutil vormistas Kuressaares Andorra vastu lõppseisuks 4 : 1.

Pari oli nullindatel ka üheksakordse Eesti meistri Tallinna Spordi treener – tõsi küll, taastatud kunagine hiilgeklubi mängis Eesti liigasüsteemi madalamatel astmetel ja kadus siis teist korda. Praegu treenib Mati Pari Levadia noori ja Tallinna Eston Villa lustakat seltskonda Eesti III liiga põhja piirkonnas.

INDREK SCHWEDE

64

JALKA JUULI 2016

Foto: Lembit Peegel

van a

foto

lisaaeg Juulikuu sünnipäevad 01.07 Katrin Kaarna 01.07 Mait Nõmme 02.07 Elari Valmas 04.07 Karel Voolaid 04.07 Maria Orav 07.07 Raiko Mutle 07.07 Miina Kallas 07.07 Frank Liivak 07.07 Getriin Strigin

36 33 28 39 20 32 27 20 20

07.07 Mark Rõõmussaar 08.07 Urmas Rooba 09.07 Ave Pajo 10.07 Ando Hausenberg 11.07 Raio Piiroja 12.07 Vladimir Karev 12.07 Hannaliis Jaadla 14.07 Ott Meerits 15.07 Ain Tammus

18 38 32 29 37 64 30 34 47

18.07 Igor Orlov 18.07 Priit Penu 19.07 Peeter Lelov 19.07 Johannes Kukebal 20.07 Maksim Gussev 21.07 Mati Lember 22.07 Zaur Tšilingarašvili 22.07 Neeme Neemlaid 23.07 Katrin Tuse

Postimehe ajakirjanik

Ma mäletan … kuidas umbes kaheksakümnendate keskel tuli Kuressaarde suvelaagrisse Pärnu jalgpallikooli noorte esindus. Neil oli soov mängida kohalike eakaaslastega ja linna pealt pandi kokku kohalike koolipoiste sats, mis jooksis linnastaadioni muruväljakule ketsides ja ilma vähimagi taktikalise plaanita. Meie vastas oli putsades ja kindla mängujoonisega sats, keda me vähimagi aukartuseta lõpuks – vist 4 : 1 – võitsime. Pärnakad olid jube pettunud, et “maakad” neist individuaalselt paremad olid. Meist kellestki ei saanud lõpuks päris jalgpallurit, äkki pärnakatest läks mõnel paremini.

Ma mäletan … kuidas ma saarlasena mitu aastat Tallinnas vanade tutvuste põhjal FC Kuressaare trennis käisin ja me ainsa niinimetatud Pohlaku süsteemi klubina pidime alguses nühkima Lilleküla tagumisel ehk kehvimal kunstväljakul. Ühel õhtul ilmusid meie trenni Floras esiväravavahiks tõusnud saarlane Mihkel Aksalu ja tema parimaid sõpru Ragnar Klavan.

Klavan oli juba siis Norras Valerengas proff. Aga kui pallid üle aia garaažide juurde lendasid, öeldi just neile, et tooge aga ära, sest miks teid muidu üldse trenni lasti. Ja nad läksid. Vastu vaidlemata.

Ma mäletan … kuidas meil sai kümmekond aastat tagasi kolmanda liiga põhja piirkonnas kokku päris kõva sats, ekskoondislased ja noortekoondislased. Liigavõit oli mäekõrgune.

Sõpruskohtumised kõrgema liiga satsidega lõppesid kõige vähem

23.07 Aleksandr Kulik 23.07 Alen Stepanjan 23.07 Triinu Esken 24.07 Urmas Kaljend 26.07 Timo Lomp 27.07 Arina Kopatš 28.07 Varje Tugim 28.07 Randin Rande 28.07 Carmen Kaidi Jõeleht

37 25 24 52 28 18 38 19 17

29.07 Jaanus Veensalu 29.07 Hannes Reinvald 29.07 Jaanus Sirel 30.07 Jaan Roos 30.07 Allan Soomets 31.07 Urmas Hepner 31.07 Carl Tubarik 31.07 Siim Valtna

52 45 41 37 35 52 35 29

kolme-neljaväravalise võiduga, tavaliselt rohkemaga. Arvasime võtvat ära ükskõik kelle. Siis saime karikas vastasteks Flora.

Mängiv peatreener Mati Pari ütles enne mängu, et las tulevad ja võtavad selle võidu jõuga, me mängime ikka oma mängu.

Mäng lõppes 0 : 10 Florale, Ahjupera ja Viikmäe panid meile igast asendist sisse. Jah, kaitsjad olid ehk kastis nendega vähe aupaklikud, kuid see oleks meid säästnud paarist väravast. Iva oli ikka selles, et kõvadega ei saa “oma” mängu teha.

Ma mäletan … kuidas aasta hiljem tuli meile karikas vastu Levadia. See oli paberite järgi Florast palju kõvem sats – jäid Meistrite liigas sel aastal alagrupiturniirist sammu kaugusele.

Aga meie koosseis oli hõredamaks jäänud, klubi pankroti tõttu alustasime taas neljandast liigast. Meie vastas olid Indrek Zelinski ja Konstantin Nahk, Nikita Andrejev tegi oma elu hooaega. Meie toonane treener Argo Arbeiter ütles, et mis ikka – seisame kaitses viieses liinis ja las nad üritavad. Ja kaitses seista me oskasime.

Subbotin oli siis veel noor mängijahakatis, lõi mul õhuvõitluses nina nii paiste, et mõlemad silmad läksid siniseks. Levadia võitis 2 : 0. Andrejev lõi teise värava mängu eelviimasel minutil tagapostist peaga. Levadia kutid tegid sellise külakuhja, nagu nad oleks maailmameistriks tulnud. Mängu lõppedes tuli see kurikuulus Nahk – kes Levadia trennis kuuldavasti eestlastele söötu ei andvat – meil ekstra kätt suruma ja tunnustama. Toonane Levadia peatreener Igor Prins olevat järgmisel päeval kuuldavasti alaliidus käinud aasimisele vastanud, et tegelikult ju kogu mängu postid ja latid raksusid. Mis oli tõest üüratult kaugel.

Ma mäletan … kuidas me taas hooajaks valmistusime ja legendaarne “lõvi” Indro Olumets meid külmunud Kalevi staadionil Roman Ubakivi vaimus hüpete seeriaid tegema pani. Ta lubas meid saavat siis kevadeks nii kõvaks, et jookseme kõik vastased surnuks. Kaks nädalat hiljem oli mitmekümnest mehest jäänud alles pooled, sest tervis ütles üles. “Lõvide” ainest meis polnud.

ma mäletan ...

Risto Berendson

58 46 66 23 22 31 49 31 37

JALKA EM SINU ARVUTIS Võta TV Everywhere ja vaata jalkat seal, kus ise tahad!

Vaata starman.ee

ristsõna

Juunikuu ristsõna vastus oli “kuldsaapad ja hõbepall”. Õige vastuse eest võitis Joel Lindpere auks tehtud fännisalli Kaur Kiisler. Võitjaga võtame ühendust.

Juulikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. juuliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit 31. augustil toimuvale Eesti–Malta maavõistlusele.

66

JALKA JUULI 2016