Jalka (jaanuar 2016)

HIND 2,20 EUROT jaanuar 2016

Ken Kallaste: pidanuks rohkem isa kuulama Kaspar Mutso luubi all Premium liiga statistika Jalgpalligala pildigalerii Jalka 2015. aasta laureaadid ISSN 1736-7379

Postrid: Anastassia Morkovkina / Jamie Vardy / Carlos Tevez

Meelis Rooba: Paide pĂźrib tippklubiks Ă•petaja ja kohtunik Reelika Turi

a ita ts u u k

sisukord

mulle väga lgpallielu on la ka kin“Järvamaa ja see ei saa ol a g a e, n a ed misi, aga südameläh lnud pakku tu on t el id b pklu est olnud nisidee. Tip kumine Paid h la s ek ol el tid asis saaks neil momen Praeguses fa . of ro st ta ka is on mulle klubi jaoks akkama, m h ta u in m klubi juba ka ülioluline.” oba Meelis Ro 3 5 – 2 lk 5

Kaanelugu lk 46 Ken Kallaste tunnistab, et oleks nooruses pidanud rohkem isa kuulama. Vanuses 14–16 ta jalgpalli eriti tõsiselt ei võtnud, sest sõbrad olid tähtsamad. Alles 22aastaselt sai ta aru, et peab sada protsenti pühenduma.

Kolumnid Siim Kera

HIND 2,20 EUROT JAANUAR 2016

Indrek Schwede

16 18

4

Persoonid & intervjuud Kaspar Mutso

KEN KALLASTE: pidanuks rohkem isa kuulama KASPAR MUTSO LUUBI ALL PREMIUM LIIGA STATISTIKA JALGPALLIGALA PILDIGALERII JALKA 2015. AASTA LAUREAADID ISSN 1736-7379

Postrid: Anastassia Morkovkina / Jamie Vardy / Carlos Tevez

MEELIS ROOBA: PAIDE PÜRIB TIPPKLUBIKS ÕPETAJA JA KOHTUNIK REELIKA TURI

Kristjan Tiirik Reelika Turi Ken Kallaste Meelis Rooba

24 26 40 46 52

Esikaanel: Ken Kallaste Foto: Lembit Peegel Nr 1 (97) 2016

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Rubriigid Lembit Peegel Nimed & numbrid

Kolleegiumi esimees:

Lood & tsitaadid

Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

Klubi lood: Saaremaa Malev

Toimetaja: Siim Kera siim.kera@jalgpall.ee

Expert liiga

Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Marju viliberg Keeletoimetaja: Triinu-Mari Vorp Reklaam: ANDER SIBRIK +372 5651 007 ander@menuk.ee

Minu 11: Juss Haasma Premium liiga statistika Meie edetabel Lisaaeg Ristsõna

Muu

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Siim Kera, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede (esimees), Anu Säärits,

Meie laureaadid

Mihkel Uiboleht

Lugejate küsitlus

Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit www.jalgpall.ee Tellimine: Omniva.ee / Ajakirjandus /

Eesti uued eeskujud Nii nad ütlesid 2015 Maailm: ühe õlimaali lugu Miks kipume ründajaks

Telli ajakirjandust / Ajakirjad Tellimishinnad: Aasta 24 eurot Poolaasta 12,5 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit,

4 12 14 38 44 54 59 30 64 66

26

20 28 31 50 56 62

40

Postrid Anastassia Morkovkina

t

PJK

Asula 4c, 11312 Tallinn

Jamie Vardy Leicester

Trükitud UNIPRINDIS

Carlos Tevez Boca Juniors 2016 jaanuar JALKA

3

lembit peegel / jalgpalligala

Estonias tõmmati aasta kotisuu auhindadega kinni Muretsemiseks pole põhjust. Kes novembri lõpus Estonia kontserdisaalis toimunud pidulikule jalgpalligalale ei jõudnud, saab hooaja lõpetamise glamuuridoosi ahmida järgnevatelt lehekülgedelt..

Foto: Lembit Peegel

Nagu tavaks saanud, oli ka seekord üks õhtujuhtidest jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, kes viis galakülalised kolme ja poole tunni jooksul madalamate liigade staaridest jalgpallipüramiidi tippu.

4

JALKA jaanuar 2016

lembit peegel / jalgpalligala Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Mida tegite teie 2015. aastal 104 korda? Ajakirjanik ning vutikohtunik Andres Kalvik võib rinna kummi lüüa ning öelda, et tema mõistis möödunud hooajal õigust just nii paljudes kohtumistes.

Foto: Lembit Peegel

Teist korda valiti aasta parimaks naismängijaks Soomes palliv Signy Aarna. Põlvamaa aust ja uhkusest manati ekraanile ka võluv lühifilm, kus sai tutvuda jalgpalluri lapsepõlveradade ning lähedastega.

Naiskohtunikest olid käed-jalad kõige rohkem tööd täis Anni Koppelil, kes jälgis reeglite täitmisi 72 matšis. Teda autasustab jalgpalliliidu juhatuse liige Eduard Rõžov.

2016 jaanuar JALKA

5

lembit peegel / jalgpalligala Foto: Lembit Peegel

Eesti koondiseski kaks mängu pidanud esiliiga B parima mängija Jürgen Kuresooga (keskel) on end pildile paigutanud Sportland Grupi asutaja ja jalgpalliliidu juhatuse liige Are Altraja (vasakul) ning AS Jalajälje turundusjuht Alari Lell (paremal).

Foto: Lembit Peegel

Peale kõigi jalgpallurite, treenerite ning kohtunike said galal tähelepanu ka sponsorid. LHV panga juhatuse esimees Erki Kilu on jalgpalliliidult saadud kauni meene üle silmanähtavalt uhke.

Foto: Lembit Peegel

Kes muu! Expert liiga parimaks väravakütiks osutus 34 väravat kõmmutanud Anastassia Morkovkina (paremal).

Pärnu JK tähele andis auhinna üle Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei (vasakul).

6

JALKA jaanuar 2016

lembit peegel / jalgpalligala Foto: Lembit Peegel

Üks šikim kui teine. Suureks üllatuseks võitis Albert Vollrati nimelise aasta treeneri auhinna rannakoondise juhendaja Rando Rand (vasakul), kellele andis tunnustuse üle murukoondise peatreener Magnus Pehrsson (paremal).

Foto: Lembit Peegel

Parimaks rannajalgpalluriks valiti koondise puurilukk (ning väravamasin!) Markus Lukk.

Foto: Lembit Peegel

Aasta parima naisjuuniori tiitli haaras teist aastat järjest enda valdusesse Pärnu JK ridades Eesti meistriks kroonitud 18aastane Ketlin Saar.

2016 jaanuar JALKA

7

lembit peegel / jalgpalligala nimed & numbrid Foto: Lembit Peegel

Meistrikarika enda pea kohale lennutamine on kindlasti üks neist tegevustest, mis inimest väga ära ei tüüta. FC Flora kapten Gert Kams on seda pärast tiitlivõitu korduvalt teinud, kuid lust on endiselt tema ilmesse maalitud.

Läbi! Meistritele tähendab hooaja lõpp ainult üht – saab karikaga poseerida.

8

JALKA jaanuar 2016

lembit peegel Foto: Lembit Peegel Foto: Lembit Peegel

Kuid läheme lõpetuseks vutiplatsile. Rahvusesindus noppis novembris kaks 3 : 0 võitu. Hingedekuu kohtumistes sai oma esimesed koondisemängud kirja aasta parim meesjuunior Rauno Sappinen, kelle siin fotol on maha murdnud Saint Kittsi ja Nevise pallur Gerard Williams.

Artur Pikal on põhjust rõõmustada küll ja küll.

Oma esimese koondisevärava lõi kaitsemängija 11. novembril Gruusiale. See kuupäev jääb meelde.

Laske läbi! Sander Puri on ajanud oma tiivad laiali nagu purilennuk. Saint Kittsi ja Nevise vastu hiilgas mees kauni väravaga.

2016 jaanuar JALKA

9

lembit peegel Aasta jalgpallur on Ragnar Klavan

Foto: Lembit Peegel

24.korda valiti Eesti parim jalgpallur, kelleks osutus Augsburgis mängiv Ragnar Klavan. Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi ja Eesti Jalgpalli Liidu ringküsitluses teenis Klavan 50 esikohast 40. Kokku teenisid hääli 12 sel hooajal silma paistnud jalgpallurit.

Eesti parima meesjalgpalluri valimine (Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi ja Eesti Jalgpalli Liidu ringküsitlus): 1. Ragnar Klavan 138 (40 esikohta) 2. Mihkel Aksalu 71 (4) 3. Konstantin Vassiljev 62 (5) 4. Sergei Zenjov 14 (1) 5. Karol Mets 4 6. Enar Jääger 3 7. Rauno Sappinen 2 8. Ats Purje 2 9.–12. Siim Luts, Taijo Teniste, Artur Pikk ja Ingemar Teever 1 Esikoha eest teenis mängija kolm punkti, teise koha eest kaks punkti ning kolmanda koha eest ühe punkti.

Jälle see Raku! Teist aastat järjest ja kokku kolmandat korda triumfeeris aasta parima meesjalgpalluri valimistel Ragnar Klavan. Oma lühikese võidukõne pidas Baierimaal elav mees sidevahendite abil.

Andrian Tšeremenin: 1. Sergei Zenjov, 2. Mihkel Aksalu, 3. Ragnar Klavan

Ott Järvela: 1. Ragnar Klavan, 2. Sergei Zenjov, 3. Mihkel Aksalu

Marko Lelov: 1. Mihkel Aksalu, 2. Rauno Sappinen, 3. Ragnar Klavan

Kristjan Kalkun: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Merili Luuk: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Karol Mets

Marek Lemsalu: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Kasper Elissaar: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Andres Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Sergei Zenjov

Ainar Leppänen: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Kristjan-Jaak Kangur: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Siim Luts

Rasmus Raidla: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Magnus Pehrsson: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Enar Jääger

Kristjan Remmelkoor: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Siim Pulst: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Priit Penu: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Aet Süvari: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Raivo Rauts: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Ingemar Teever

Aivar Pohlak: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets

Tarmo Tiisler: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Kaarel Täll: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Mart Poom: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Andres Must: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Madis Kalvet: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Anne Rei: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Indrek Schwede: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Karol Mets

Teet Allas: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Martin Reim: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Mihkel Aksalu

Siim Kera: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Are Altraja: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Ats Purje

Eduard Rõžov: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Oliver Lomp: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Keith Boanas: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Arvu Sild: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Kristjan Roos: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Andri Hõbemägi: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Enar Jääger

Tõnu Sirel: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Raul Ojassaar: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Kadri Jägel: 1. Mihkel Aksalu, 2. Ragnar Klavan, 3. Konstantin Vassiljev

Uno Tutk: 1. Mihkel Aksalu, 2. Ragnar Klavan, 3. Taijo Teniste

Gunnar Leheste: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Karol Mets

Janno Kaljuvee: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Mihkel Uiboleht: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Enar Jääger

Joosep Susi: 1. Ragnar Klavan, 2. Sergei Zenjov, 3. Mihkel Aksalu

Josep Katsev: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Zenjov

Vaapo Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Ats Purje

Tarmo Lehiste: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu

Janno Kivisild: 1. Ragnar Klavan, 2. Mihkel Aksalu, 3. Konstantin Vassiljev

Karel Voolaid: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov

Marko Kaljuveer: 1. Mihkel Aksalu, 2. Ragnar Klavan, 3. Konstantin Vassiljev

Peeter Küttis: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Artur Pikk

10

JALKA jaanuar 2016

nimed & numbrid Brent Lepistu vs.

Ilja Antonov 2015. aasta paistis just A-koondises debüteerinud Flora poolkaitsjale Lepistule tühja minevat, kui ta jaanuaris armeesse kamandati. Aga Flora treenerite sõnul tuli noormees sealt tagasi tugevamana, kui sinna minnes. Lepistu osales sügisel kaheksas Premium liiga mängus ja andis oma sõjaväekarastatust mentaalselt edasi tervele meeskonnale.

Huvitav on jälgida, kas sõjaväeteenistuse suudab enda kasuks käänata Levadia ja koondise põhimängijaid Ilja Antonov?

Urmas Rajaver FC Kuressaare kaitsja Urmas Rajaver sai Eesti mereväe aasta töötaja tiitli, mis omistati talle mereväe 97. aastapäeval. Üllatus oli seda suurem, et mereväes spordiinstruktorina töötav Rajaver on teenistuses alles 2014. aastast.

Jesper Norberg on Eesti koondise abitreener, kes hoiab lisaks koondislastele ja koondisest välja kukkunud mängijatele silma peal ka andekatel noortel. Tema vaatlusväljas on ligi 40 pallurit. Muuhulgas käis rootslane vaatamas Frank Liivaku esitust Hispaanias.

9

... Premium liiga klubi keskmine pealtvaatajate arv oli 2015. aastal suurem kui aasta enne seda. Vaid meistritiitli võitnud FC Flora aur vähenes, nende keskmine publikuarv langes 747-lt 633-le.

3939

... silmapaari kokku vaatas Eesti saalijalgpallikoondise kolme Balti turniiri kohtumist veebiülekannete vahendusel.

31 242

... dopingutesti tehti Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) andmetel jalgpallis 2014. aastal. Vutt on selle numbriga ka enim kontrollitud spordiala.

12

JALKA jaanuar 2016

Aasta ilusaima värava autor: eluaeg on õpetatud, et sealt tuleb peale virutada 11. september 2015. Viljandi Tuleviku poolkaitsja, vaid mõne minuti platsil viibinud Raido Roman lööb Tartu Tammeka väravavõrku uskumatu 3 : 2 võidupuraka, mis tõenäoliselt tooks vaimustuspisara ka Zlatan Ibrahimovici palgele.

Romani imekoll pärjati möödunud hooaja ilusaimaks Premium liiga väravaks.

Mida arvab sellest kõigest mees ise?

Palun räägi see löök lahti, tundub lausa vihaga löödud?

Kõigepealt oli huvitav kuulata neid portaale, kes järgmine päev hakkasid lahkama, et kuidas ikkagi oli. Kohalik ajaleht Sakala kirjutas üldse, et karistuslöögist lõin. Postimees kirjutas, et võtsin rinnaga omaks. Nii tundus muidugi paljudele, sest kaameratöö oli nagu oli. Võtsin ikka peaga omaks ja kui poleks hüpanud, siis oleks pall üle minu lennanud. Ma läksin mängu ja olin neli minutit (tegelikult viis – toim.) väljakul olnud. Eks pingi peal sai ikka nalja tehtud ja mäletan täpselt, et Rait Oja, meie kolmas väravavaht, ütles, et mine otsusta mäng ära. Ütlesin, et eks ma lähen. Kuidagi hästi tabasin, ise arvasin, et olen karistusala joone peal, ja mind on eluaeg õpetatud, et sealt tuleb peale virutada, mis sa ikka söötu otsid. Virutasin ja tabasin hästi. Kordusest vaatasin, et tegelikult olin umbes 25 meetri peal, ja siis oli küll üllatus. Tabamine oli ideaalne. Mäletan täpselt, et kümme aastat tagasi tegime me trennis palju selliseid löögiharjutusi – rinnaga omaks ja üle puusa. Seal ikka skoorisin vahepeal kaks-kolm korda järjest. Nüüd siis tegin mängus ka ära.

Mitu korda sa ise seda väravat vaadanud oled?

Alguses ikka vaatasin ja ei suutnud ära imestada. Pärast tulid paljud sõbrad ja küsisid, kas puutusin pea või rinnaga palli. Seda lahtiseletamist on siiani väga palju, täiesti suvalised inimesed tulevad ja suruvad kätt. Töötan Viljandis Rademaris klienditeenindajana ja vahepeal tegelen kliendiga, kui tuleb mõni fänn, ütleb, vabandust, väga võimsa värava lõite. Eks see võiduvärav hoidis Tulevikku viimase vooruni elus. Oli huvitav, et kui oma nime Google’isse kirjutasin, siis nägin oma väravat kuskil Poola spordisaates. Tohutult palju kajastati.

Tegelikult lõin ma Tuleviku duubli eest II liigas nädal-kaks hiljem (20.09, Saue Laagri vastu – toim.) veel ilusama värava. Olin kuueteistkasti vasakus nurgas ja põhimõtteliselt näoga oma värava poole, tegin 180kraadise pöörde, lõin täiesti üle puusa ja pall lendas nii risti, kui üldse sai. Eks mul vasakus jalas ole midagi rohkemat kui mõnel poisil paremas jalas, aga Premium liigas jääb palju töö ja treenituse taha. Kukkusime küll tiimiga alla, aga vähemalt õnnestus midagi kaasa võtta!

Raido Roman ilusaima Premium liiga värava auhinda vastu võtmas.

Foto: Lembit Peegel

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

Kolm korda Marko Kristal:

“Ega midagi eriti suurt ei muutu – tõusen üles, teen silmad lahti, lähen pesen hambad ära.”

Pärast sunnitud lahkumist Levadiast “Ei olnud nii, et keegi leiutas kolmnurksete ratastega jalgratta ja ütles: selline ongi ümmargustest parem, hakka sõitma!”

Mängijate valimisel Levadias oli tal alati sõnaõigus “Suurelt tuleb mõelda ja unistada, aga unustamata reaalsustaju. Arvame, et oleme hirmsad Elvised, aga tegelikult ...”

Meistrite liigast väljakukkumisest

Kolm korda Sergei Ratnikov: “Muidugi on minu parimad aastad treenerina veel ees. Mina olen seda usku, et noor treener ei olegi veel päris treener.”

Pärast Levadiasse siirdumist “Olen harjunud klubidega eurosarjades mängima, kuid nüüd olin järsku Eesti tugevuselt neljandas liigas. Samas on see täpselt selline asi, mis iga treeneriga võib juhtuda. Peamine on, et sain kogu aeg midagi teha ega pidanud päris aasta otsa diivanil pikutama.”

Mullu Tallinna CFi juhendamisest “Mitte kuskil maailmas ei koosne jalgpall pika palli ettelöömisest. Ei Inglismaal ega Hispaanias. (..) Võtame kasvõi FC Flora.

Meistritiitli võitmisel näitasid nad hästi, milline nüüdisaegne jalgpall olla võiks.”

Muutustest Levadias

Saalikoondis sai Balti turniirilt esimese koduvõidu Möödunud novembrikuus said mõnusa magustoidu osaliseks kõik saalijalgpallisõbrad. Nimelt peeti Kiili spordihallis läbi ajaloo viies Balti turniir, esimest korda võideldi väärt autasu eest aga Maarjamaal. Kõige rõõmsamana lahkusid turniiridebüüdi teinud soomlased, kes said teisele poole lahte naasta koos karikaga. Pettuma ei pidanud võõrustajadki, avavoorus saadud viimaste sekundite 5 : 4 võit Leedu vastu tõi meile kolmanda koha. Kõige rohkem jäi peatreener Dmitri Skiperskit häirima teises kohtumises lõunanaabritelt saadud 0 : 6 kaotus. Sellele matšile läks rahvusesindus vastu tavapärasest eksperimentaalsemalt. Esiteks oli tarvis põhimängijatele veidi puhkust anda ning kuna enne kodust võistlust oldi sel hooajal mängitud vaid kaks kohtumist Inglismaaga ning kolm matši MM-valikturniiril, otsustaski Skiperski kasutada tavapärasest rohkem varumehi.

“See mäng jäi kripeldama, tuleb jällegi edasi töötada ning saalijalgpalli arendada,” jutustab ta. “Tulevikus on vaja nii, et meil oleks 12 heal tasemel mängijat, et kõik kolm nelikut oleks heal tasemel ja et me saaksime hakkama ka siis, kui nelikud segamini lüüa.”

Suurest kaotusest hoolimata oli koondisel enne viimast mängu Soome vastu võimalus trofee koju jätta. Selleks tuli põhjanaabrid alistada. Kahjuks võitsid vastased oma kapteni Panu Autio tabamusest 1 : 0. Iroonilisel kombel oli Eesti kukutajaks mees, kes koondisele tänavu hoolega abiks olnud.

“Me oleme päris palju arenenud,” alustab koondise peatreener. “Autio käis sügisel Eestis ja aitas meid päris palju, ta koolitas treenereid ja osales nii koondise kui SK Augur Enemati treeningutel. Kuulasime teda palju. Edasise arengu seisukohast on oluline, et oleks piisavalt ressursse. Paljud klubid saavadki vaid korra nädalas trenni teha, sest finantsvõimalused rohkem ei luba. Saalid on ka suhteliselt täis, isegi koondisetrennide jaoks oli raske aegu leida.”

Muredest hoolimata oli 2015. aasta Eesti saalijalgpallikoondisele läbi aegade edukaim, sest nopiti ajaloo kaks esimest võitu. Lisaks Leedule alistati oktoobris Küprosel toimunud MM-valikturniiris Armeenia 2 : 1.

“Varem oli meil eesmärgiks esimene võit, selle saime,” mõtiskleb Skiperski.

“Teiseks eesmärgiks oli koduvõit, see tuli ka. Me polnud kunagi võitnud ühtegi mängu, aga praegu oleme võitnud kaks mängu järjest! Järgmiseks eesmärgiks on tõusta UEFA edetabelis, jõuda paremasse loosigruppi, et saaks edaspidi valikmängudes kergemaid vastaseid. Eesmärkideks on see ja head tulemused.”

Siim Kera Foto: Gertrud Alatare

Kolm korda Magnus Pehrsson: “Peame näitama, et suudame pressingut teha ja rünnata. Fännidele meeldib seda nimetada ka agressiivsuseks või kireks – minugi poolest.”

Enne maavõistlust Gruusiaga “Tippliigasid Eesti omaga võrreldes on ainult kaks erisust – aeg ja ruum. Suuremates liigades on vähem ruumi ning mäng seetõttu intensiivsem.”

Eesti meistrivõistlustest “Ma märkan, et juhendan eestlasi ja venelasi, aga see pole probleem.”

Kahest rahvusest

14

JALKA jaanuar 2016

Leedu vastu löödud värava üle rõõmustavad Mark Boskin (vasakult), Robert Veskimäe, Martin Taska ja Kristjan Paapsi.

lood & tsitaadid

nii nad

Foto: Veiko Soo

ütlesid “Zenjov ja kaitseväelased täna ei mängi.” Õhtulehe pealkiri Eesti–Gruusia maavõistlusest “Kui jalgpall välja arvata, siis sport ei ole tänapäeva tüdrukute seas eriti olulisel kohal.”

Kõrgushüppaja Kaarel Ernitsa vastus küsimusele, kas ta on sportlasena tüdrukute seas populaarsem, kui oleks muidu “Eestlased on korvpallirahvas eeskätt anneksiooniperioodi tõttu, sest katkestust polnud ja viimased venelased korvpallis olid Babenko ja Karavajev. Ses pole midagi halba.

Nii lihtsalt on. Aga vutt? Arendatakse, propageeritakse. Korvpall – kasvab omasoodu.

Nagu umbrohi.”

Kolumnist Hugo Tipner

Eesti jalgpalli mälumängumeistrid on (vasakult) Johannes Vedru, Jaak Sõnajalg ja Kristjan Remmelkoor.

Uued mälumängumeistrid: MRG Vilistlased Tallinna ülikooli konverentsikeskuse Auditorium Maximumi saalis sai Eesti 19. novembril endale uue võistkondliku jalgpalli mälumängutšempioni, kui seitsmendat korda toimunud meistrivõistlused võitis sats nimega MRG Vilistlased koosseisus Jaak Sõnajalg, Johannes Vedru ja Kristjan Remmelkoor.

“MRG on lühend Mart Reiniku gümnaasiumist, kus me kolmekesi tuttavaks saime,” seletas võiduka meeskonna liige Kristjan Remmelkoor. Samas koosseisus jagati mullu 8.–9. kohta.

“Meil on mälumängus olemas ühisosa, aga õnneks oleme ka üsna erinevad ja punkte tuleb igalt liikmelt,” rääkis Remmelkoor. “Auhinnalisele kohale poleks me ilma kolmanda liikmeta tulnud.”

Kui mängu teisel poolel end esikohalt avastati, oli see MRG Vilistlastele suur üllatus. Eelviimane küsimuste plokk, kus saadi vaid kolm punkti, paistis kõik rikkuvat, kuid see osutus väga raskeks plokiks, kust teised said veelgi vähem punkte. Viimasele viiele küsimusele liidrina vastu läinud ning kümnest võimalikust üheksa punkti võtnud kolmik oli enne lõpptulemuste väljakuulutamist suhteliselt kindel, et esikoht on käes.

“Enne võistlust poleks seda uskunud, kuigi sisimas lootsin, et võime ka võita,” tunnistas Remmelkoor, kelle sõnul ettevalmistust ei tehtud. “Ütleme nii, et ettevalmistuseks oli senini elatud elu. Aga naljakas oli see, et vahetult enne võistlust vaatasime telefonist Sergei Zenjovi ja Konstantin Vassiljevi koduklubi logo ja mina ütlesin, et see on nüüd otsustav teadmine. Ja tuligi küsimus Vassiljevi koduklubi logo kohta, ehkki oleksime seda ka niisama teadnud.”

Esikoht tuli konkurentsis ülejäänud 42 võistkonnaga. 50 küsimust koostasid sel aastal Siim Avi, Indrek Petersoo, Indrek Schwede ja Mihkel Uiboleht.

Kohale tulnud 43 võistkonna esikuuik järjestus lisaküsimuse vastuseid arvesse võttes lõplikult järgmiselt: 1. MRG vilistlased (Jaak Sõnajalg, Johannes Vedru, Kristjan Remmelkoor) 2. Hapupiimased (Üllar Kosk, Hendrik Vosman, Ott Järvela) 3. JK Jalgpallihaigla (Ott Pruun, Tarmo Linnamägi, Sander Pavlov) 4. MLS (Siim Boikov, Mati Räli, Lauri Valge) 5. Jalgpall (Siim Kera, Joosep Susi, Tarmo Tiisler) 6. Soccernet.ee (Raul Ojassaar, Ivar Lepik, Rasmus Voolaid) Võrdsete punktide korral selgitas paremuse lisaküsimus.

Märt Mälupulk

61 59 59 58 55 53

“Külmal ajal läheb ikka tarvis.”

Tallinna lastehaiglat koos koondisega külastanud Joel Lindpere kinkis ühele lapsele õhupalli, kuhu joonistas peale päikese “Ausalt, mul on ükskõik, kui pikk see karistus on.”

Sergei Pareiko võtab üheksakeelulist mängukeeldu EJLi poolt huumorina “Eestlased on kõige ebaviisakamad inimesed, keda ma olen kohanud!”

Saint Kittsi ja Nevise jalgpallur Harrison Panayioutou pärast meeskonna röövimist hotellis “Eesti jalgpallur peab olema füüsiliselt tugev ja distsiplineeritud nagu skandinaavlane, osav nagu slaavlane ja tark nagu eestlane.”

Aivar Pohlak “Kaptenipaela on alati suur au kanda. Ega minu jaoks ei muutunud suurt midagi, kuna karjun väljakul nagunii kõige rohkem.”

Mihkel Aksalu kapteniks olekust Seinäjoel “Kui pead kommenteerima teisipäeva õhtul kell 20 märtsikuise kõleda ja tuulise ilmaga Lilleküla kunstmurustaadionil mängu, kus kahe mängiva võistkonna ridades pole ainsatki tähelepanuväärset mängijat, siis pärast seda saad spordieetris hakkama kõigega.”

Ott Järvela

2016 jaanuar JALKA

15

kera komm

Sepa katkematu sumin

Siim Kera

E

nne novembrit kerkisid vutisõpradest sõpradega üles üldiselt järgmised teemad: 1) Eesti koondis – kes peaks väravaid lööma, kes kannab koondist oma õlgadel nagu üüratult muskliline kilpkonn kunagi maakera?; 2) Premium liiga – kes kroonitakse tšempioniks, kes lahkub Premium liiga karussellilt kurvalt nagu advendikalendrist maitsva šokolaadi asemel keedetud porgandi leidnud laps?; 3) mõni välismaine meistrisari – kuidas elab mannamägede otsas elavatest palluritest kubisev tipptiim ja miks olid nad viimases kohtumises sama emotsioonitud kui näiteks Eesti kõrgeima tipu vallutanud väheinformeeritud, kuid täisvarustuses Venetsueela mägironija. Eks enamvähem sarnased teemad sõidavad tegelikult terve aasta ringi marsruudil aju–suu–kõrvad–aju.

Aga seekord käisid novembris ja detsembris käbarad teistmoodi – kui keegi hakkas vutist rääkima, siis oli esimene küsimus tavaliselt Sepa jalgpallikeskusega seotud. Kas sa oled juba raha annetanud? Kelle kõrvale sa oma 16

JALKA jaanuar 2016

ruutmeetri soetasid? Äkki ma peaks veel ostma? Kas see on hea jõulukink tervele suguvõsale? Vähemalt hetkeks olid unustatud Kostjad ja Messid.

Ma kirjutan seda kolumni 1. detsembril, mil Sepa jalgpallikeskuse ühisrahastusprojekt on nii aja kui ka raha poolest (detsembri alguseks on koos 49,5% kogutavast 150 000 eurost, EJL lisab omalt poolt 100 000 eurot ja 200 000 eurot toob kukrusse Jalgpallikool Tammeka pangalaen) jõudnud keskpaika. Ma olen tõesti üllatunud, kui hästi see kõik tööle hakkas. Üks asi on raha kogumine, teine asi on kajastus, mida projekt on saanud, sumisevad meediaväljaanded, sumisevad spordiringkonnad ja sumiseb Tammeka kogukond. Isegi minu mittejalgpallihuvilistest tuttavad teavad, mis toimub. Kuigi Sepa keskus on eelkõige mõeldud noormängijatele, hakatakse seal kevadisel-sügisesel ajal tõenäoliselt pidama ka kõrgliigakohtumisi. Kujutage ette, kui suur lust on

sirgunud ning tippklubisse siirdunud tulevane koondise väravamasin. Andke mulle ajamasin, sest ma tahan kohe ja nüüd näha, milline elu keeb Sepal 25 aasta pärast. See on ülikoolilinna vuti (ja spordi) tulevik.

Rõõm on näha, et projekt on geograafia- ning spordialaülene. Vutt on hambust lahti lastud. Peale endiste ja praeguste vutistaaride võib toetajate nimekirjast leida näiteks endise tippkarateka Tõnis Saagi ning laskesuusatamise tulevikulootuse Rene Zahkna.

Sepa püüdlusi on toetanud nii Tammeka linnarivaalid, FC Flora treenerid kui ka mitu madalamate liigade klubi üle Eesti nagu FC Hell Hunt, FC Taritu jpt. Tammeka tegevjuhi Kalle Paasi sõnul pole projekt edust hoolimata lihtne olnud. Kuna tegemist on klubi jaoks täiesti uuelaadse plaaniga, küsiti nõu nii heategevusorganisatsioonidelt kui jaekaubandusest.

Teiseks – kuna Eesti spordis pole sääraseid korjandusi palju olnud, on vaja olnud tekitada inimestes usaldust, et üks MTÜ suudab gigantse visiooni üldse ellu viia. Kuuldavasti on suurprojekt ka teiste spordialade esindajatel SPORDI RAHASTAMISEST aju ragisema pannud, kas ja kuidas võiksid Kas see saab normiks, et spordiklubid nemad midagi sarnast peavad ise järjest geniaalsemaid korraldada. lahendusi välja mõtlema, et koguda Kui mind ennast raha noorte sporditingimuste projekti juures üldse midagi häirib, siis parandamiseks? pigem võimalikkus, et samasuguseid ideid võib sinna pealt vaatama minna kõigil neil, varsti kamaluga tulla. Ja kui nii läheb, kes on oma tengelpungast rahatähti siis ma ei viskaks kivi sporditegelaste, loovutanud, et ruutmeeter soetada. vaid omavalitsuste kapsaaeda. Kas see Me räägime, et 21. sajandi Eestis on saab normiks, et spordiklubid peavad fännide ja klubide isikliku sideme ise järjest geniaalsemaid lahendusi tekkimine märksa keerulisem kui 19. välja mõtlema, et koguda raha noorte sajandi lõpu Inglismaal. See ongi see sporditingimuste parandamiseks? Ega isiklik side! Tuhanded inimesed on omavalitsused ei hakka oma vastutust end paigutanud ülikoolilinna vutiajateiste õlule veeretama ning mõtisklukku. Siit saab Tammeka niigi tugev lema, et no nii, Tartus tehti rahvaga kogukond veelgi auru juurde. Sinu selline värgendus, ka nii on võimalik ruutmeetrilt keerutatakse palle ristraha kokku saada ja rajatisi valmistada, nurka ja sinu ruutmeetrilt lööb võibol- proovige teiegi? la oma karjääri esimese värava Tartust

TEE MM-FINAALTURNIIRILE ALGAB! 7. OKTOOBER 2016

EESTI VENEMAA Maavõistlus MM-finaalturniiri korraldajaga.

10. OKTOOBER 2016

EESTI KREEKA 9. JUUNI 2017

EESTI BELGIA 3. SEPTEMBER 2017

EESTI KÜPROS 10. OKTOOBER 2017

EESTI

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

2018 FIFA World Cup valikmängud A. Le Coq Arenal!

PILETIPAKETID NÜÜD SAADAVAL PILETILEVIS! TOETA KALEVIPOEGI IGAL MÄNGUL! ERIPAKKUMINE: SOODSAIMA HINNAGA PILETIPAKETT SAADAVAL KUNI 31.12.2015! SÄÄSTA KUNI 40%!

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

1-teist mõtet

Levadia “kuulsusrikka” koosseisu esiviiuliks oli Estonia laval Hindrek Ojamaa.

Foto: Lembit Peegel

Tühjad kohad

jõululauas E

esti Jalgpalli Liidu aastalõpu gala peegeldab ühtaegu nii meie jalgpallielu kui ka ühiskonda tervikuna. Gala on nagu jõuluõhtu, kus saab kogu meie pallipere kokku, et üksteisest ja ühistest aasta jooksul kogunenud tegevustest rõõmu tunda, kogeda küünarnukitunnet. Isegi siis, kui aasta jooksul on ette tulnud arusaamatusi, võib novembris Estonia kontserdisaalis selle kõik kõrvale visata ja tõdeda: me oleme siiski üks pere.

Seda muljet aitasid seekord süvendada vahvad filmilood, omamoodi väike-PÖFF, nagu seda esitleti. Mõjusaim oli kindlasti esimene lühifilm kohtunik Kristo Tohvrist. Taustaks tema seletustele kohtunikuks oleku rõõmude-valude kohta oli viimane Levadia–Flora meistrisarjamäng Kadriorus, mis küll suurt midagi ei otsustanud. Aga see osutus mänguks, milles 18

JALKA jaanuar 2016

Levadia puurivaht Sergei Pareiko ja just selle mängu kohtunike omavaheline mikrofonide vahel toimunud suhtlemine antud filmi jaoks salvestati.

Täistabamus!

Isegi jalgpalliinimestel on vähe võimalusi vaadata juhtunut läbi kohtunike silmade. Seekord toodi see vaatenurk meile kätte. Me kuulsime kohtunike omavahelist suhtlust ja mängijate räägitut, kusjuures enne mängu hoiatas Tohver asjalikult ja sõbralikult mõlemat meeskonda: meie jutud täna salvestatakse, nii et mõelge, mida te mulle ütlete!

See, mida kohtunikele öeldi, trükimusta ei talu. Pareiko punase kaardi järel tuli mehe suust uskumatuid roppusi, millele lisanduv kehakeel ähvardas füüsilise arveteõiendamisega (meest ei hoitud kinni mitte ainult väljakul, vaid ka staadioni koridoris). Oma osa

oli ka peatreener Marko Kristalil, kes hoidus vägisõnadest, kuid osatas ja alavääristas kohtunikke sõnakasutuse ja hääletooniga. Kristo Tohvri külm närv nendes olukordades ning siiras ja avatud kommentaar selle kohta, mis siis õigupoolest juhtus, olid karjuvas vastuolus: ühelt poolt platnoikultuuri võigas hingus, teisalt kõikemõistev ja andestav seletus. Muidugi peab täpsustama, et küsimus pole ainult Pareikos, tema on meie loos lihtsalt sümbol – on jalgpall üle terve ilma näinud ja kuulnud ennegi sarnaseid vihapurskeid ning näeb-kuuleb edaspidigi.

Kristo Tohver võitis selle lühifilmiga kindlasti südameid ja õnnestumist näitab asjaolu, et seda näitas ETV “Pealtnägija”. Pareiko ja Kristalina tundnuks iga normaalne inimene end filmilindilt nähes piinlikkust.

Huvitav, kas Pareiko ise ka kohal

1-teist mõtet

Ats Purje ja Karl Mööl – au neile! – olid Nõmme Kalju nimekamad pronksiste medalite vastuvõtmisel.

on, kuulsin pärast filmi küsimisi. Ka ta ise ka seda kõike nägi? Nagu me õhtu edenedes paraku veendusime, tulid nii Levadia kui Nõmme Kalju oma hõbeja pronksmedaleid vastu võtma põhjalikult kohitsetud koosseisus: esimesel oli ainsa tuntuma nimena kohal Siim Luts ja teisel Ats Purje.

Marko Kristal – respekt!

Olid põhjused millised tahes – head muljet see Levadiast-Kaljust ei jätnud.

Mulje jäi paratamatult selline, et Eesti mõistes staaridest kubisevad Levadia ja Kalju ei suutnud noore Flora tiitlivõitu seedida. See käis neile au pihta ja väljendus oskamatuses väärikalt kaotada, et tulla Estoniasse, vaadata võitjatele silma ja neile käsi pihku pista. Siinkohal peab tunnustama Marko Kristalit, kes oli kohal hoolimata sellest, et klubi tema edaspidistest teenetest loobus. Küllap nägi Kristal ka eelkirjeldatud filmi ja sattusin peale, kuidas ta Estonia koridoris liikudes märkas Kristo Tohvrit, astus talle ligi ja pistis käe pihku. Kristali naerunägu reetis, et küllap oskas tuntud lõuapoolik pehmendava huumoriga kogu juhtunu naljaks pöörata. Nii peabki.

Kristal oli just näinud juhtunut läbi vastaspoole silmade, muuhulgas seda, kuidas kastikohtunik Juri Frischer – kes Pareiko määrusterikkumist lähedalt nägi ja kelle algatusel Tohver

punast kaarti näitas – seda hilisemate Levadia-poolsete üle normaalsuse piiri minevate reaktsioonide taustal põdes ja kuidas kolleegid teda turgutasid.

Nüüd on see asi Kristali ja Tohvri vahel lõpetatud. Nagu ühele perekonnale jõululauas kohane. Aga nagu elus ikka – kõiki pole jõulude ajal kodus.

ESTONIAST JA ÜLBUSEST

Ükski Eestist sirgunud jalgpallur ei tohiks kunagi muutuda üleolevaks oma kodumaa jalgpalli vastu, eriti olukorras, kus hetketase kõrgemal mängimist ei võimaldagi.

Seetõttu jääb nägemata-kogemata kodumaise jalgpalli terviklik rütm ja kulgemine, sest aastalõpu gala teeb kokkuvõtte meestest ja naistest, kõrgematest ja madalamatest liigadest.

Ka aastaid välismaal pallinud, aga olude sunnil Premium liigasse taandunud pallurid peaks igal aastal tulema Estoniasse, kohta, millel sümboli väärtus. Ka siis, kui kuldmedalid jäid võitmata. Võiks isegi öelda – eriti siis.

Sest see oleks võimalus olla pärast aastaid eemalolekut otsesidemes Eesti vutiga, elada kaasa kokkuvõtete

Foto: Lembit Peegel

tegemisele igal tasandil. See oleks ka tänuavaldus väikese riigi jalgpallile, kus kunagi sirgutud ja lendu tõustud, oma kohalolekuga väärtustataks üritust ja valmistataks heameelt neile, kellele ollakse eeskujuks. Mittetulemine mõjub sellises ulatuses, nagu nägime, ülbena. Ükski Eestist sirgunud jalgpallur ei tohiks kunagi muutuda üleolevaks oma kodumaa jalgpalli vastu, eriti olukorras, kus hetketase kõrgemal mängimist ei võimaldagi.

Jalgpalli-PÖFF tõi saalitäiele rahvale kätte ka Pärnu JK naiskonna ja tema väsimatu peatreeneri Jüri Saare eduka aasta ning Flora tee tiitlini. Aga ka Soomes palliva Signy Aarna mõttemaailma koos piltidega tema kodust Põlvamaal.

Aarna film jutustas meile loo juurtest ja nende tähtsusest. Tuletas meelde, kust oleme pärit. Sel õhtul laienes see sõnum kõigele, mida Estonias nägime: ka tühjadele kohtadele meie virtuaalse jõululaua ääres.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2016 jaanuar JALKA

19

jalka laureaadid

Sümboolne koondis ja aasta laureaadid Avaldame seitsmendat korda Eesti sümboolse koondise ja rea aastate jooksul lisandunud laureaate, keda kunagi hakkas valima ajakiri Sporditäht. Tänavu ilmub sümboolne koondis juba 24. korda!

Foto: Lembit Peegel

Aasta kaitsja

2015 Ragnar Klavan – Bundesliga viies, alati platsil!

2014 Artur Pikk 2013 Ragnar Klavan 2012 Ragnar Klavan 2011 Ragnar Klavan 2010 Ragnar Klavan 2009 Raio Piiroja 2008 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2006 Enar Jääger 2005 Enar Jääger 2004 Andrei Stepanov 2003 Urmas Rooba 2002 Urmas Rooba 2001 Raio Piiroja 2000 Urmas Rooba 1999 Raio Piiroja 1998 Martin Reim 1997 Urmas Kirs 1996 Sergei Hohlov-Simson 1995 Marek Lemsalu Foto: Lembit Peegel

Aasta forvard

2015 Ats Purje – nii löödud kui löömata jäänud meeldejäävate väravate eest 2014 Frank Liivak 2013 Henri Anier 2012 Andres Oper 2011 Konstantin Vassiljev 2010 Sander Post 2009 Indrek Zelinski 2008 Ats Purje 2007 Andres Oper 2006 Andres Oper 2005 Tarmo Neemelo 2004 Ingemar Teever 2003 Tor Henning Hamre 2002 Andres Oper 2001 Indrek Zelinski 2000 Andres Oper 1999 Andres Oper 1998 Indrek Zelinski 1997 Argo Arbeiter 1996 Andres Oper 1995 Lembit Rajala

20

JALKA jaanuar 2016

Aasta poolkaitsja

2015 Ken Kallaste – koondise heaks uue koha sissevõtmise eest 2014 Karol Mets 2013 Konstantin Vassiljev 2012 Konstantin Vassiljev 2011 Konstantin Nahk 2010 Konstantin Vassiljev 2009 Kaka 2008 Martin Vunk 2007 Juha Hakola 2006 Ragnar Klavan 2005 Ragnar Klavan 2004 Taavi Rähn 2003 Marko Kristal 2002 Martin Reim 2001 Marko Kristal 2000 Martin Reim 1999 Martin Reim 1998 Marko Kristal 1997 Viktor Alonen 1996 Meelis Rooba 1995 Indro Olumets

jalka laureaadid Foto: Lembit Peegel

Aasta treener

2015 Norbert Hurt – oma tõega Eesti meistritiitlini jõudmise eest 2014 Indrek Koser 2013 Martin Reim 2012 Lars Hopp 2011 Tarmo Rüütli 2010 Keith Boanas 2009 Frank Bernhardt 2008 Frank Bernhardt 2007 Viggo Jensen 2006 Tarmo Rüütli 2005 Jelle Goes 2004 Tarmo Rüütli 2003 Jelle Goes 2002 Arno Pijpers 2001 Olev Reim 2000 Aivar Lillevere 1999 Teitur Thordarson 1998 Erki Kesküla 1997 Tarmo Rüütli 1996 Teitur Thordarson 1995 Silvar Luht

Aasta väravavaht

2015 Mihkel Aksalu – esikindaks tõusmise eest koondises ja Soome meistritiitli eest

2014 Mihkel Aksalu 2013 Sergei Pareiko 2012 Sergei Pareiko 2011 Samir Handanovic 2010 Marko Meerits 2009 Sergei Pareiko 2008 Pavel Londak 2007 Pavel Londak 2006 Martin Kaalma 2005 Mart Poom 2004 Mart Poom 2003 Mart Poom 2002 Martin Kaalma 2001 Martin Kaalma 2000 Mart Poom 1999 Ain Tammus 1998 Toomas Tohver 1997 Mart Poom 1996 Rain Vessenberg 1995 Algimantas Briaunys

Aasta klubi

2015 Tartu JK Tammeka – Sepa staadioni ühisrahastuskampaania eest 2014 Pärnu JK 2013 Tartu Santos 2012 Vändra JK Vaprus 2011 Viljandi JK Tulevik 2010 JK Liverpool Pub 2009 FC Tabivere 2008 Nõmme Kalju 2007 Nõmme Kalju 2006 FC Levadia 2005 FC Elva 2004 Tartu JK Tammeka 2003 JK Sõrve 2002 FC Flora 2001 FC Kotkas 2000 FC Valga 1999 FC Kuressaare 1998 FC Flora 1997 Viljandi JK Tulevik 1996 Lelle SK 1995 Mustamäe SK Aeg

Aasta naismängija

2015 Anete Paulus – kindlate esituste eest koondises ja PJK tiitlini aitamise eest 2014 Signy Aarna 2013 Getter Laar 2012 Anastassia Morkovkina 2011 Pille Raadik 2010 Tiina Trutsi 2009 Katrin Loo 2008 Ave Pajo 2007 Heleri Saar 2006 Ave Pajo 2005 Hannaliis Jaadla

2004 Heleri Saar 2003 Andra Karpin 2002 Ave Pajo 2001 Irja Reedik 2000 Geit Prants 1999 Annika Tammela 1998 Katrin Tuse 1997 Kaire Kaljurand 1996 Maaren Olander 1995 Aire Lepik

Foto: Lembit Peegel

Aasta kohtunik

2015 Triinu Laos – esimese naisena Eesti meeste A-koondise mängu neljas kohtunik!

2014 Reelika Turi, Triinu Laos, Anni Rahula 2013 Silver Kõiv 2012 Kristo Tohver 2011 Kristo Tohver 2010 Aivar Pohlak 2009 Hannes Kaasik 2008 Maaren Olander 2007 Kristo Tohver 2006 Kristo Tohver 2005 Hannes Reinvald 2004 Margus Kotter 2003 Maaren Olander 2002 Uno Tutk 2001 Hannes Kaasik 2000 Uno Tutk 1999 Kalev Pajula 1998 Raivo Lattik 1997 Katrin Taurafeldt ja Sirle Blumberg 1996 Sten Kaldma 1995 Margus Kotter

Aasta turniir

2015 rannajalgpalli euroliiga superfinaal Pärnus – midagi uut Eesti jaoks

2014 Ropka hoovijalgpalliturniir 2013 rahvaliiga 2012 U19 EM-finaalturniir Eestis 2011 Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv U19 Tallinn Cup 2010 A-koondiste EM-valikturniir 2009 U19 eliitringi turniir Tallinnas 2008 U19 EM-valikturniir Tallinnas 2007 Vaprus Summer Cup noortele Pärnus 2006 rahvusvaheline naiste klubiturniir Pärnus ASi Savi auhindadele 2005 Coca-Cola pühapäevaliiga 2004 FC Flora maakoolide turniir 2003 Tali Cup 2002 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir 2001 Põlva Lootose rahvusvaheline noorteturniir 2000 Kotkas Cup 1999 Päkapiku turniir Pärnus 1998 IV Peipsi Cup 1997 Kärdla VII noorteturniir 1996 U16 MM-valikturniir Tallinnas 1995 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir

2016 jaanuar JALKA

21

jalka laureaadid Foto: Lembit Peegel

Aasta staadion

2015 A. Le Coq Arena – viis miljonit eurot erutasid ja tuletasid meelde staadioni olukorda 2014 Leedu jalkaliidu staadion Vilniuses 2013 Eesti Jalgpalli Liidu sisehall 2012 Tehvandi staadion 2011 Tamme staadion Tartus 2010 Rakvere staadion 2009 Pere-Reinu jalgpallistaadion Paduveres 2008 Bilino Polje Zenicas 2007 Wembley 2006 FC Kotka sisehall 2005 Tallinna kunstihoone 2004 Põlva Lootospargi staadion

2003 Kotka staadion 2002 üheksa uut kunstmuruväljakut üle Eesti (viis Tallinnas, üks Tartus, Kuressaares, Valgas ja Maardus) 2001 Lilleküla 2000 Tallinna Jalgpalli Kool 1999 Kadrioru 1998 Stadio Cibali Sitsiilias Catanias 1997 Viljandi 1996 Kadrioru 1995 Kehtna

Aasta publik

2015 Premium liiga publik – kõigi aegade pealtvaatajarekordi (325) eest

2014 FC Flora 2013 Tartu Tammeka 2012 U19 finaalturniiri publik Tallinnas, Haapsalus, Rakveres 2011 Eesti–Iirimaa publik Tallinnas 2010 Serbia koondise toetajad mängus Eesti vastu 2009 Hispaania–Eesti MM-valikmängul Meridas 2008 Eesti–Kanada A. Le Coq Arenal 2007 Eesti–Montenegro A. Le Coq Arenal 2006 Levadia–Newcastle A. Le Coq Arenal 2005 Tartu publik Eesti meistrivõistlustel 2004 Läti–Eesti Riias 2003 Kohtla-Järve Lootose publik 2002 Eesti–Venemaa A. Le Coq Arenal 2001 Eesti–Holland Lillekülas 2000 Eesti–Kõrgõzstan Kuressaares 1999 Leedu–Eesti Vilniuses 1998 Eesti – Fääri saared Kadriorus 1997 Eesti–Andorra Kuressaares

22

JALKA jaanuar 2016

Aasta pealtvaataja

2015 Luule Komissarov – söaka panuse eest Wembley staadionil 2014 Kadri ja Triin Teeväli 2013 Magnus Pehrsson 2012 koorilauljad Eesti–Poola mängul A. Le Coq Arenal 2011 Toomas Hendrik Ilves 2010 Martin Kivimäe 2009 Sander Puri 2008 Roosa Panter 2007 Ott Pruun 2006 Arnold Rüütel

2005 Jüri Makarov 2004 Kadri Liik 2003 Henrik Hololei 2002 Kojamees ehk Tarmo Kruusimäe 2001 Rootsi Kunn ehk Toomas Kalmet 2000 Mart Laar 1999 Sulev Vahtre 1998 Mart Mardisalu 1997 Illar Hallaste 1996 Triin Edasi 1995 Edmund Karp

Aasta ajakirjanik

Aasta sponsor

2014 Priit Pullerits 2013 Marko Kaljuveer 2012 Kalle Paas 2011 Tarmo Tiisler 2010 Kristjan Roos 2009 Joosep Susi 2008 Ott Järvela 2007 Aet Süvari 2006 Andres Must 2005 Anton Siht 2004 Aavo Sarap 2003 Mihkel Uiboleht 2002 Helar Osila 2001 Andres Vaher 2000 Indrek Kannik 1999 Tiit Karuks 1998 Jaan Martinson ja Andres Vaher 1997 Veiko Asu 1996 Andrus Allika 1995 Margus Luik

2014 Coca-Cola HBC Eesti 2013 A. Le Coq 2012 Olerex 2011 LHV pank 2010 ABC Motors 2009 Lavazza 2008 Nike 2007 Triobet 2006 A. Le Coq 2005 Elisa 2004 Radiolinja 2003 Radiolinja 2002 A. Le Coq 2001 A. Le Coq 2000 Nike 1999 Estreftrans Service 1998 Nike 1997 VH Sportmedia AG 1996 hotell Olümpia 1995 RAS Liviko

2015 Kristjan Jaak Kangur – Premium liiga asjaliku kommenteerimise eest

2015 Triobet – ranna- ja saalijalgpalli ning koondise aktiivse toetamise eest

persoon Aasta parim alla 21aastane vutimees

2015 Rauno Sappinen – koduliigas jõulise esiletõusu ja A-koondisse küündimise eest 2008 Sander Puri 2007 Kaimar Saag 2006 Ats Purje 2005 Jürgen Kuresoo 2004 Ragnar Klavan 2003 Enar Jääger

Foto: Lembit Peegel

2014 Karol Mets 2013 Frank Liivak 2012 Henrik Ojamaa 2011 Albert Prosa 2010 Sergei Zenjov 2009 Kaimar Saag

sümboolne koondis 2015 Mullusest koondisest on koha säilitanud kuus mängijat: Mihkel Aksalu, Ragnar Klavan, Ken Kallaste, Taijo Teniste, Konstantin Vassiljev ja Karol Mets. Koha kaotasid Igor Morozov, Joel Lindpere, Ilja Antonov, Henri Anier ja Henrik Ojamaa.

Debütante on üks: Artur Pikk. 13 korda on valikusse kuulunud Martin Reim, Andres Oper, 12 korda Mart Poom, 11 Raio Piiroja

ja Ragnar Klavan, 10 Marko Kristal ja Enar Jääger, 9 Joel Lindpere, 8 Konstantin Vassiljev, 7 Urmas Rooba, 6 korda Urmas Kirs, Marek Lemsalu, Sergei Terehhov, Andrei Stepanov ja Aleksandr Dmitrijev. 12 korda järjest on meie koondisse kuulunud Oper, 11 Reim ja Klavan, 9 Poom ja 8 Vassiljev. Klavan ja Vassiljev pole kordagi sellest seltskonnast välja kukkunud.

Konstantin Vassiljev

Ats Purje

Ken Kallaste

Aleksandr Dmitrijev

Karol Mets

Artur Pikk

Ragnar Klavan

Enar Jääger

Sergei Zenjov

Taijo Teniste

Mihkel Aksalu

2016 jaanuar JALKA

23

mängija luubi all

Kaspar Mutso

Foto: Lembit Peegel

Möödunud hooajal oma 17. sünnipäeval Premium liiga debüüdi teinud Tallinna Levadia poolkaitsja Kaspar Mutso teenis aasta lõpuks oma säravate esituste eest ka elu esimese profilepingu. Andeka jalgpalluri plussid ja miinused toovad teieni U19 koondise peatreener Marko Lelov ning Tallinna Levadia duubelvõistkonna juhendaja Argo Arbeiter.

Argo Arbeiter: “Talente on ennegi olnud, aga temal on lisaks see töökus ja sisu, mis sihile viib. Ta on ideaalne treenitav.”

Väljakunägemine

Õhuvõitlus

Marko Lelov: Selline asi, mida saab treenida ja mis on mingil määral ka kaasa antud. Treenitav osa vajab Eestis igal mängijal arendamist. Mutso on oma vanuse kohta heas seisus – profileping Premium liigas ja U19 koondises aasta nooremana põhimängija. Näitab, et see omadus on tal heal tasemel.

Argo Arbeiter: See on väga okei, näeb ilusasti väljakut. Üks põhjustest, miks ta keskväljal toimetab, väljakunägemine on üks tema trumpidest. Suudab sööta ja suudab oma tarkusega mänguliine tasakaalustada.

Marko Lelov: Raske öelda. Mulle ei ole jäänud muljet, et ta õhuvõitluses kuidagi teistele alla jääks. Võitlustes ja duellides on ta hea.

Argo Arbeiter: See on okei, keha on tal tugev. Hüppevõime pole just tippklass, aga kompenseerib puudujääke õige ajastamisega.

Sisu Marko Lelov: Siin ei ole midagi laita, treenerite jaoks absoluutselt perfektne mängija. Vaikne tööloom, kes täidab väljakul erinevaid ülesandeid ja proovib endast maksimumi anda.

Argo Arbeiter: Sisu on olemas. Juhib oma käitumise ja olekuga kõiki. Temaga ei ole kunagi mingit muret. Ütled, et teed seda ja mängid seal, tema ütleb “selge”.

Tehnika Marko Lelov: Ma ei näe, et ta kuskil tehnikas alla jääks. Omavanustes saab väga hästi hakkama.

Argo Arbeiter: Tehnika on väga korralik. Esiliigas oli kindlasti üks parimaid ja meistriliigas pole ka palju mängijaid, kellel tehniline pagas nii hea on. Hoiab ja katab pressi all väga-väga hästi palli ning tema julgus ja enesekindlus seda teha on muljetavaldav.

Kiirus Marko Lelov: Kiirus on tegelikult see, mida on vaja juurde panna, just esimesed sammud ja plahvatuslikkus vajavad arengut.

Argo Arbeiter: Väga selge nõrk külg, plahvatuslikkust on vaja järele arendada. Just Premium liiga tipunelikuga mängudes lööb see välja. On alles 17, aega on, aga see on vaja tähelepanu alla võtta, kiirus on kõige selgem murekoht.

Löök & sööt Marko Lelov: See on tema trump. Kui duelli võidab, siis on kindel sööt ja pallikaotust ei tule. Arsenali oleks vaja juurde ettepoole sööte ning läbisööte. Lüüa võiks rohkem. Ta iseloom on selline, et üritab leida mängijat, kellele viimane sööt anda.

Nahaalsust oleks juurde vaja.

Argo Arbeiter: Sööt on päris hästi paigas, teab, kuhu sööta, see on Eesti tasemel päris korralik. Löök on ka hea, on esiliigaski karistuslöökidest löönud, seisvat palli lööb väga okeilt.

Mängus jõuab harva löögini, on pigem kontrolliv poolkaitsja, kes paneb mängu käima.

24

JALKA jaanuar 2016

Jõud Marko Lelov: Füüsiline mängija, võtab õigel ajal vastu õige otsuse, kas minna duelli või mitte. Võitlus ja võimsus on tema trumbid.

Argo Arbeiter: Jõudu on tal mehe moodi, kuigi vanust veel ei ole (muigab – toim.). Keha on tugev ja on päris jõuline kuju.

Vastupidavuss

Marko Lelov: Kuigi mängis möödunud hooajal palju nii klubis kui koondises, siis sai hästi hakkama. Oma vanuse kohta on hea.

Argo Arbeiter: Kiiruslik ja üldine vastupidavus on hea, jaksab päris okeilt. Sai ka U19 koondise tasemel hakkama, kuigi on aasta noorem.

Liikuvus Marko Lelov: Kui kõrval on liikuv mängija, siis on ta pigem positsioonimängija. Liikuvus on keskmine. Seda saab arendada, aga oleneb ka, mis ülesanded talle on antud.

Argo Arbeiter: Liikuvus on selline, et oleneb, mis rolli ta pannakse. Loomu poolest on kaitsev poolkaitsja, saab ka muuga hakkama.

cv Sündinud: 01.08.1998 Klubi: Tallinna FC Levadia Endised klubid: JK Kotkas Juunior Treenerid: Aivar Priidel, Liivo Leetma, Urmas Hepner, Argo Arbeiter, Marko Kristal, Sergei Ratnikov, Lars Hopp, Karel Voolaid, Marko Pärnpuu, Marko Lelov

persoon

Ikka edasi! Kristjan Tiiriku isikus tormab Taaralinna vutt peatumatult.

26

JALKA jaanuar 2016

Foto: Lembit Peegel

persoon

Raamatusõbra Kristjan Tiiriku viis spordini televiisor “On ainult üks Kristjan Tiirik,” võib kuulda kaikumas üle Tamme staadioni, kui Tartu Tammeka möödunud hooaja suurim väravakütt kauni kolliga vastaste meelele mõrudust raputab. Jalka haaras Taaralinna vutifännide lemmikult nööbist kinni ning uuris mehe huviäratava ja mitmekülgse karjääri kohta.

Siim Kera

K

ui ma Tartu Tammeka kontoriruumidest välja astun, hõljuvad halli taeva taustal novembri esimesed lumehelbed. Saabumas on Tartu jalgpalli kõige hirmsam vaenlane – tali. Klubi pallur, juhatuse liige ning noortetreener Kristjan Tiirik loodab, et planeeritav Sepa jalgpallikeskus teeb selle ühe neljandiku aastast vutinoortele mõnusamaks. Ja mitte ainult, paremad treeningutingimused peaksid uut hingamist andma ka esindusmeeskonnale.

“Kõik hooajad oleme pidanud ettevalmistust libedaga tegema,” tõdeb 33aastane jalgpallur. “Kui lähed esimeseks mänguks Tallinnasse, siis tuleb üllatusena, et kui pidurdad, jäädki seisma! On väga oluline, et see baas valmiks, siis ei peaks Tartu enam Tallinna sabas sörkima.”

Kuueaastaselt telelavastuse “Džuudopoisid” eeskujul Jaapani võitluskunstiga tegelema hakanud Tiirik, kel ippon’i tegemine siiamaani käpas, vahetas neli aastat hiljem tõusva päikese maa kultuuri Tammeka ning jalgpalli vastu.

Taas mõjutajaks televiisor, seekord pani südame kiiremini põksuma Ruud Gullit, Holland ja kogu 1992. aasta EM. Oma esimesel turniiril Norras lõi Tiirik kaheksa väravat ning sellega oli otsustatud, et kümneaastasele poisiklutile passib kõige paremini ründemäng.

Kui Tiirik kutsub end erinevate ülesannete keerises üheksa ametiga Hunt Kriimsilmaks, siis poolehoidjate jaoks on ka klubi peatreeneri ametit maitsnud mees tõeline legend. Seda huvitavam on tõik, et Pikalt tänavalt pärit mehe liisk langes hariduse ja jalgpalli omavahelises vastasseisus juba ammu mõttetoidu kasuks. Pärast väikest flirti Flora süsteemi kuulunud ning toona esiliigas palli-

nud Lelle SKga läks mees 2000. aastal ka noori treenima ning jõudis hiljem sõjaväkke ning sealt naasnuna astus Tartu kümme kuud olla ka klubi peatreeülikooli. Hugo Treffneri gümnaasiumi ner. Huvitav aeg, nagu ta seda praegu keemia-bioloogia eriklassi lõpetanud ise meenutab. Vaid napilt kuu pärast mees mõtiskles arsti- ning kehakultuuriTammeka juhendaja kohalt lahkuteaduskonna vahel. Kuna doktor Kristjan mist jooksis mees 2012. aasta augustis Tiirikut jalgpall ei tunne, saab järeldada, kolmeaastase kõrgliigapausi järel taas et kaalukauss langes treeninguõpetuse platsile. Toonane loots Joti Stamatokasuks. Kõrghariduse omandamise ajal poulos viskas mõtte õhku ning Tiiriku viis ta Tammeka II liigast kõrgliigasse ja mängunälg oli niivõrd suur. On siiani. mängis seal 2008. aasta hooaja lõpuni.

Möödunud hooajal skooris ta Premium Paar aastat varem käis ta ka Soome liigas kümnel korral ning viis kaasmänmeistrisarjaklubis AC Allianssi testimigijateni kaheksa resultatiivset söötu. sel, lõi treeningmängus FC Kuressaare Tiirik oli osaline koguni 46%-l Tamvastu värava, kuid sai trennis vigastada meka kõrgliiga väravatest! ning lepingust asja ei saanud. Võibolla 2011. aastal Soome vastu saalijalgläks isegi hästi, sest palli mitteametlikus mõni kuu hiljem läks koondisemängus väljaELUST NARVAS klubi pankrotti. Mehe kule jooksnud vutimees karjääri üks põnevamaid ei tea veel, kas ta uuel Pani kukalt kogemusi pärineb aga hooajal tippjalgpallis kratsima, et Narva Transist. jätkab: “Eks see selgub olen Eestis, aga “Eks seal oli elu veidi siis, kui mätas roheliinimesed poes teistsugune, vabal ajal seks läheb.” minust aru ei saa. tulin palju Tartusse tagaAga kui putsad si,” meenutab ründetuus jäävadki kurvastusega 2009. aasta esimest saapariiulile tolmu poolt. “Pani kukalt kratsima, et olen Eeskoguma, saab veelgi rohkem mõnuleda tis, aga inimesed poes minust aru ei saa, Tiiriku silmaring. Nimelt on Tammeka oli veidi teine maailm. Kõige huvitavam tegelane suur lugemishuviline. lugu on ikka see, kui oli esmaspäeva õhtu “Viimaseks sünnipäevaks kingiti päris ja telekast tuli “CSI” osa, me elasime Timo palju raamatuid,” jutustab ta innuga. “SõbTenistega viiendal korrusel ja kuulsime, rad otsustasid, et kingivad igaüks ühe raaet mingi ilge kisa käis, kuigi aken polnud matu, ja sain oma raamatukogule oluliselt lahtigi. Läksin siis akna peale vaatama ja täiendust. Praegu loen “Ameerika snaiprit” nägin, et mees lõi naisele rusikaga lihtsalt (autor Chris Kyle – toim.). Mind huvitavad vastu hambaid. Tegelikult oli okei linn, ajalugu ja autobiograafiad, kindlasti loen hirmus polnud, aga väljas ma ikka palju ei ka erialast, kui trehvab. Lugemishuvi on käinud.” vahelduva eduga käinud, mingi hetk tulid Poole aasta möödudes tuli Tiirik arvutid ja asi jäi soiku, aga vanusega on sünnilinna tagasi, sportis madalamas tagasi tulnud see, et pigem hindan kvaliliigas Luunja särgis, hakkas Tammeteetset raamatut.”

2016 jaanuar JALKA

27

eesti õpib

Eesti käis tutvumas Šveitsi jalgpalliga. Jalgratas tuleb siiski ise leiutada Eesti jalgpall on viimasel paaril kümnendil läbi teinud arengu peaasjalikult Skandinaavia ja Hollandi koolkondade kaudu. Nüüd vaatab meie treenerite kindralstaap Šveitsi poole, püüdes sealse jalgpalli ülesehitusest vajalikku ja sobivat meilgi rakendada.

Indrek Schwede Foto: Lembit Peegel

Otsene kokkupuude Šveitsi jalgpalliga 12. oktoobril 2015: õlg õla kõrval on meie meeste müüri end peitnud kaks vastaste spiooni.

28

JALKA jaanuar 2016

Ü

hel FIFA töökoosolekul Eestis läks meie jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku, tehnilise direktori Janno Kivisilla ja juhatuse liikme Mart Poomi kõrv kikki siis, kui šveitslane Hansruedi Hasler rääkis oma riigi jalgpalli ülesehitusest ja teguritest, mis on tõstnud selle suhteliselt väikese maa vutipüramiidi tipu lähedale. Eestlased haarasid võimalusest ja tänavu külastasid Šveitsi Janno Kivisild, koolitusosakonna juht Karel Voolaid, noortetöö tehniline direktor Indrek Zelinski ja noortetöö koordinaator Lars Hopp. “Šveitsi kogemus oli silmiavav, informatiivne, uusi mõtteid ja äratundmisrõõmu pakkuv,” räägib Janno Kivisild.

“Hansruedi Hasler on Šveitsi kõigi aegade esimene tehniline direktor, kes oli ametis aastatel 1995–2009. Sealtmaalt hakkasid šveitslased oma jalgpalli teadlikult arendama. Oma rõõmuks nägime, et nad on ära teinud mitu projekti, mida meie oleme käima lükanud või käima lükkamas. Aga nemad on palju juba ära realiseerinud, neil on esimene ring peale tehtud ja nende võimekus on palju kõrgemal.”

Kivisild toob esile Šveitsi võimekust leida ühisosa riigis, kus on neli ametlikku riigikeelt ja 26 eripalgelist kantonit, mis on väga valvsad, et nende autonoomiat ei piirataks.

“Jalgpalliliidus on nad suutnud kõigile osapooltele ära põhjendada, miks mida tehakse,” selgitab Kivisild.

“Nad on seetõttu realistid, andes asjade

eesti õpib alustamiseks aega. Iga projekt lükatakse käima põhjaliku eeltöö järel, kusjuures sageli tehakse mõnes kantonis pilootprojekt ja kui see töötab, veendakse teisi samamoodi tegema. Püütakse arvestada iga piirkonna mentaliteedi ja eripäradega. See näitab organisatsiooni sisu ja võimekust, mis on muljetavaldav.”

Kas see tähendab, et Eesti on eeskujusid otsides pööranud pilgud Skandinaavia ja Hollandi pealt Kesk-Euroopa väikeriigi poole?

Aivar Pohlak tunnistab, et kõik varasemad kursivalikud on olnud teadlikud. Üheksakümnendate keskel toodi A-koondise peatreeneriks islandlane Teitur Thordarson, kellele järgnesid hollandlased Arno Pijpers ja Jelle Goes.

Kõik kolm polnud üksnes koondisetreenerid, vaid aitasid oma teadmistega üles ehitada tervet Eesti jalgpalli. Noortejalgpalli tulid läinud kümnendi lõpul edendama sakslased Frank Bernhardt ja Lars Hopp.

“Teame kõik, et Teitur tõi liinikaitse ja teadmise sellest, milliseid füüsilise valmiduse nõudeid esitatakse tänapäeva jalgpallile; hollandlased näitasid ära, milline on lihtsam tee maksimaalse tulemuseni olemasolevate võimaluste raamides, ja viisid mängu oma värava juurest eemale; Tarmo Rüütli lisas mängu pallivaldava loomingulise elemendi,” räägib Aivar Pohlak. “Tasub lisada, et igal arenguetapil oleme alati organisatsiooni sees rääkinud konkreetselt Eesti mängustiilist ehk siis otsinud teed, kuidas Eesti jalgpall saab olla edukas, ja kirjeldanud selle olulisi elemente.”

“Kirjeldame Eesti jalgpalli edukuse valemit selle kaudu, et peame olema füüsiliselt tugevad ja distsiplineeritud nagu skandinaavlased, loomingulised nagu slaavlased ja targad nagu eestlased,” jätkab Pohlak. “On loomulik ja loogiline, et alustasime Teiturit tuues just nimelt füüsilisest poolest ja distsipliinist. Hollandlased täitsid loomingulise lähenemise rolli arenguspiraali esimesel tiirul, sest venelasest treenerit ei ole Eesti koondise juures kindlatel põhjustel pigem võimalik kasutada.

Selle kombinatsiooni pealt võttis Tarmo Rüütli hiljem maksimumi, lisades sinna oma mängukäsitluse ehk siis tema perioodis väljendus kontseptsiooni eestlaslik tarkus spiraali esimesel tiirul.

INFO LIIGUB KIIRESTI

Et iga info jõuaks klubide ja treeneriteni, on nad olnud väga tublid oma nägemuse kirjapanijad, trükiste publitseerijad, millega jõutakse klubideni.

Kas Soome vari takistab?

Eesti on viimase paari aastakümne jooksul saanud isiklike kontaktide kaudu palju praktilist eeskuju Soomest, mis on loomulik. Samas pole Soome jalgpallis edukas. Provotseerisime Aivar Pohlakut kahe küsimusega.

Kas see niinimetatud Soome vari meie jalgpalli kohal võib meid pidurdada?

Aivar Pohlak: “Soome jalgpall on eeskujuna töötanud just nimelt iseeneslikult kontaktide kaudu noortejalgpallis ja ühel hetkel hakkasime tõepoolest tunnetama selle mõju ulatust ja esitasime endale küsimuse, millised võivad olla tolle mõju tagajärjed, ja avastasime näiteks noortejalgpalli organiseerimise tasandilt asju, mis olid üle tulnud põhjanaabrite juurest. Samal põhjusel alustasime umbes aasta tagasi testmängude seeriat, mille tulemusel muutub järgmiseks hooajaks noorteliigade toimimisloogika märkimisväärselt.

Ma ei ütleks, et Soome mõju meile otseselt ohtlik oleks, aga minu arusaam maailmast on siiski pigem selline, et iga jalgratas tuleb ise leiutada, sest siis tead, kuidas sellega sõita, et kaugele jõuda. Meie jalgpallijalgratta sõidukõlblikkust käiski Šveitsis testimas jalgpalliliidu tehniline delegatsioon tehnilise direktori Janno Kivisilla juhatusel ja kontrollkäigu tulemused olid meie jaoks rõõmustavad.”

Kas Eesti võib jõuda olukorda, kus seame endale avalikult ja häbenemata eeskujuks lõunamaa (ladina) mängustiili?

Aivar Pohlak: “Kindlasti mitte. Isegi kui see väliselt võib sellisena näida, on asja sisu igal juhul erinev, sest meil lihtsalt pole sellist temperamenti ega sedavõrd kuuma verd. Nende asemel peavad otsustavate aspektidena toimima tarkus ja intuitsioonil põhinev inspiratsioon. Samas rõhutan siiski üle, et väliselt võib tulemus näha välja üsnagi sarnane põhjusel, et ideaalne jalgpall ongi sellelaadne.”

Magnus Pehrssoni ülesanne on viia kõik see juba tervikuna spiraali järgmisele tasemele. Noortejalgpall peaks liikuma ideaalis teatavas ajalises nihkes seal järel, aga seda on märksa keerulisem korraldada, sest püramiidi läbimõõt on selle koha pealt oluliselt laiem.”

Pohlak on sõna “eeskuju” kasutades ettevaatlik ja rõhutab, et need on küll olulised, kuid tähtsam on siiski enda võime mõista Eesti jalgpalli, selle arenemise loogikat ja asjaolusid, mis ühel või teisel arenguetapil võtmetähendusega. Ta täpsustab: “Jagaksin eeskuju tähendused kaheks: on eeskujud, mis näitavad, kuhu minna, ja eeskujud, mis näitavad, kuidas minna. “Kuhu minna”tasandi eeskujud on vajalikud selleks, et innustada suuremas plaanis ja eelkõige emotsionaalselt; “kuidas minna”-tasandi eeskujud on vajalikud selleks, et leida ratsionaalsel tasandil parim tee sihini, aga siin tuleb olla ettevaatlik, sest pelgalt kedagi kopeerides on oht, et jäävad märkamata enda omapärad, milles peituvad tugevused. Samuti ei pruugi sellisel moel edasi liikudes käivituda loominguline lähenemine, mis igasuguse ülesehitustöö juures ülioluline.”

Väikesed mängivad kohtunikuta Janno Kivisild teab oma kogemusest Hollandi treenerite panust meie jalgpalli ja tunnistab, et selle mõjud näiteks treenerite koolitusel on tuntavad, kuigi aastatega on toimunud muutusi.

“Euroopas ringi liikudes on hollandlastega ikka äratundmisrõõm, sest oleme sealselt koolkonnalt palju üle võtnud,” räägib Kivisild. “See ei tähenda meie jaoks seda, et oleksime rahul ega sooviks edasi liikuda. Karel Voolaid on praegu ümber struktureerimas ja värskendamas meie treenerite koolitamise kontseptsiooni. Peame ajaga kaasas käima, arvestama meie olusid, keskkonda ja eesmärke.”

Kivisilla sõnul tekkis kohtumisel Hansruedi Hasleriga, kes 2010. aastal valiti Berni ülikooli audoktoriks, samastumisefekt: Šveitsi jalgpalli eduloole aluse pannud ülesehitustöös tundus olevat meiega sarnaseid aspekte ja tekkis kujutlus, kuidas seal tehtut saaks teisendatud kujul rakendada Eestis. Alates jalgpallist rohujuuretasandilt, jätkates võistlusformaatidega eri vanustele ja lõpetades A-koondisega.

2016 jaanuar JALKA

29

eesti õpib / pallibörs Foto: Lembit Peegel

Ken Kallaste (19) jälgib, mida šveitslane Michael Lang ette võtab. Käpuliolijad on õpipoiste rollis.

Just kohtumisest Hansruedi Hasleriga said eestlased idee, kuidas lahendada noorpallurite sujuvam üleminek suurele väljakule (vt Jalka 8/2015, lk 19–21).

Kivisilla sõnul on šveitslastel paigas ka võitmise õpetus: millises kasvufaasis see üldse oluliseks saab. Nad on välja andnud väikestele lastele suunatud jalgpalliraamatu, kus palju pilte, mis sisendavad mängurõõmu.

“Selle raamatu piltidel puudub üks jalgpallis väga oluline isik,” juhib Kivisild tähelepanu ja ütleb kohe välja: “Kohtunik! Eesmärk on luua väljakul nii sõbralik õhkkond, et kaks mängupoolt saaksid ise kõiges kokkuleppele.

See on asi, mida meie minu arvates üle võtta ei saa, sest pole selleks valmis.” Šveitsi näitel võib tõdeda, et edulugu võtab aega. Isegi suurte jalgpallitraditsioonidega ja katkematu arenguga riigis.

Energia, teadmised, kogemused, põhjalikkus, loetleb Kivisild märksõnu.

“Šveitsi jalgpalliliidu filosoofia ja nägemus viiakse võimalikult kiiresti ja efektiivselt klubideni,” sõnab Kivisild.

“See on olnud nende jaoks tähtsaid prioriteete. Et iga info jõuaks klubide ja treeneriteni, on nad olnud väga tublid oma nägemuse kirjapanijad, trükiste publitseerijad, millega jõutakse klubideni.”

Kivisillale avaldas mõju ka šveitslaste avar arusaam, et igaüks valib just endale sobiva tee ja õiged võivad olla kõik. Kui puuduvad võimalused teha ühtmoodi, tuleb teha teistmoodi, pidades silmas eesmärki.

“Ega meiegi ütle, et vaatame ainult Šveitsi poole,” selgitab Kivisild. “Ka Island on ju väga hea eeskuju kasvõi treenerite koolituse koha pealt. Islandil töötavad kõrgelt haritud treenerid ja nad juhinduvad ütlemisest: pole olemas teste, mis näitavad, et oled talent; parim talendileidja on kogenud treener.”

Rahvuslikud mängustiilid jäävad Üleilmastumise puhul näeme eri rahvuslike stiilide segunemist (rahvusvahelises) klubijalgpallis. Kui televisioonieelsel ajastul kohtuti iga nelja aasta järel MMidel ja siis sai aimu, kuidas on eri maailmajagude jalgpall arenenud, siis tänapäeval levib iga uuendus tänu tehnoloogiale kohe. See tekitab küsimuse, kas rahvuslikke stiile ongi enam olemas ja kas nad on üldse vajalikud.

“Seni, kuni kestavad rahvad, jääb kestma ka rahvuslikust omapärast lähtuv stiil,” ütleb Aivar Pohlak. “Iseasi, kui paljud seda otsida ja arendada oskavad. Globaliseerumine on märk, et mingi osa tsivilisatsioonist on vähemalt kultuurilistes tähendustes jõudmas oma eksistentsi kriitilise piiri lähedale ning jalgpall ja sport on teatavasti kultuuri enesestmõistetavad osad. Seda pole raske tõestada – looduses on teadupärast kõige elujõulisem see kooslus, kus asub võimalikult palju liike, täpselt samamoodi on kultuuriga. Olen veendunud, et saame siin anda Euroopa jalgpalli oma selgelt eristuva panuse.”

30

JALKA jaanuar 2016

Eesti jalgpallurite edetabel Esikümnes muutusi pole, kuid tagapool langes kaks välisklubides nirult või üldse mitte mänguaega saavat pallurit, kes kukkunud ka koondisest: Henrik Ojamaa ja Henri Anier.

Sander Puri tõusis koha võrra tänu suurepärasele kollile Saint Kittsi ja Nevise vastu. Nikita Baranov tõusis mööda Dmitri Kruglovist, sest on viimasega võrreldes koondisemees.

Ka Maksim Gussev on paremas hoos kui Rauno Alliku. Tabelis on oma kohal ka Sergei Pareiko, kes käis Saint Kittsi ja Nevise vastu väljakul. Kui tema spordist lahkumissoov on jõus ka kevadel, langeb ta edetabelist.

Meie aga lähemegi nüüd talvepuhkusele, sest välisklubides mängivaid pallureid on vähe. Tuleme eetrisse taas kevadel, kui kodune hooaeg on käivitunud!

1. Ragnar Klavan 2. Mihkel Aksalu 3. Konstantin Vassiljev 4. Karol Mets 5. Enar Jääger 6. Taijo Teniste 7. Ken Kallaste 8. Artur Pikk 9. Ats Purje 10. Sergei Zenjov 11. Sander Puri 12. Joel Lindpere 13. Siim Luts 14. Gert Kams 15. Ingemar Teever 16. Rauno Sappinen 17. Ilja Antonov 18. Henrik Ojamaa 19. Henri Anier 20. Sergei Pareiko 21. Nikita Baranov 22. Dmitri Kruglov 23. Frank Liivak 24. Martin Vunk 25. Markus Jürgenson 26. Pavel Londak 27. Andre Frolov 28. Maksim Gussev 29. Rauno Alliku 30. Mikk Reintam

+1 –1

+2 +2 +2 –3 –3

+1 –1

+1 –1

lugejate arvamus

Lugejaküsitluse kokkuvõte A

prillikuu numbris pöördus Jalka heade lugejate poole – kuidas minna edasi, millest tahaksite teie rõõmusilmi lugeda? Uue aasta alguses on viisakas kõik lõpetamata otsad kokku tõmmata, seepärast toome teieni küsitluse tulemused ja lubame, et võtame võimaluse piires teie häid soove ja ettepanekuid vastu. Statistikat ja tabeleid on siinsel lehel uurimiseks-puurimiseks küll, aga Jalka tahaks välja tuua paar asja.

Esiteks – küsimuse “Mis teemadel lugusid sooviksite te rohkem lugeda?” puhul valisid paljud variandi “muu”. Paljud jätsid kasti lihtsalt tühjaks, aga jagus ka vastuseid, kus toodi välja, et hea meelega loeks lugeja kohtunike, treeningute ning vutiajaloo teemadel. Suur osa vastustest oli ka variantide nagu “maailma jalgpall” või “noortejalgpall” dubleerimine teises sõnastuses.

Teiseks – ilmselt kõige rohkem andis lugeja arvamustest sotti viimane küsimus “Milliseid soovitusi/ettepanekuid on teil ajakirja Jalka osas?”. Toome siinkohal välja mõned vastused muutmata kujul.

“Minu arust võiks natukene rohkem kirjutada noortejalgpallist ning sellest, kui kõik tahavad profiks saada, mida siis selleks teha tuleb ning mis tagasilööke tulla võib.”

Kuidas hindate ajakirja Jalka teemade valikut?

1 kohutav, 5 suurepärane 1 0,0% 2 1,4% 3 18,3% 4 49,3% 5 29,6% 1,4% ankeedi täitnud inimestest jättis küsimusele vastamata

Kuidas hindate ajakirja Jalka artiklite taset?

1 kohutav, 5 suurepärane 1 0,0% 2 2,8% 3 11,3% 4 43,7% 5 40,8% 1,4% ankeedi täitnud inimestest jättis küsimusele vastamata

Kuidas teile meeldib ajakirja Jalka kujundus?

1 kohutav, 5 suurepärane 1 0,0% 2 4,2% 3 8,4% 4 31,0% 5 55,0% 1,4% ankeedi täitnud inimestest jättis küsimusele vastamata

Millised rubriigid on teie lemmikud?

Persoon 47,9% Mängija luubi all 47,9% Eesti jalgpallurite edetabel 47,9% Lembit Peegel 46,5% Premium liiga 43,7% Küsimusele vastates võis valida mitu rubriiki, kõige rohkem hääli jagus neile viiele rubriigile

“Väga palju ebahuvitavaid tekste.

Teeks rohkem teemasid maailma klubidest nagu Real Madrid, Barcelona, Manchester United jm. Oleks huvitav ka lugeda mingist maailma kuulsast jalgpallurist nagu Ronaldo, Messi, Rooney, Casillas jm.”

“Rohkem lugusid elust enesest – välismaal pallinud mängijate meenutusi ja huvitavaid juhtumisi on alati huvitav lugeda. Taustajõudude (agent, treener, klubi juht jms) igapäevaseid töid ja tegemisi võiks olla kajastatud.”

“Taktikate analüüs oli hea. Rohkem numbreid, statistikat ja fakte. Iga number võiks olla natuke erinev ehk võiks olla ka vahelduvaid teemasid.”

“Teha atraktiivsemaks, et oleks tunda, et kui mul näiteks juunikuu Jalka jäi ostmata (tellimata), siis mul jäi midagi saamata, näiteks kas postritega mingi seeria (iga kuu üks Eesti internatsionaal) või midagi, et ootad kohe järgmise kuu ajakirja.”

“Võiks ilmuda kas kaks korda kuus või siis nagu Autoleht kord nädalas, viimase kasuks räägib see, et ajakiri oleks kõvasti ajakohasem ja informatiivsem.

Muidugi lehekülgede arv siis väheneks, aga asi oleks kindlasti mõnusam.”

“Endiste koondislaste artikliseeria on väga hea, nagu ka muud tagasivaated.

Jätkake samamoodi st Eesti-põhiselt ja analüütiliselt, online ajakirjandusega te ei konkureeri ja ei peagi, seega koht turul tundub ka teile endile õnneks selge :).”

Suured tänud kõigile, kes võtsid vaevaks küsimustele vastata. Eesti koondise mängusärgi võitis fortuuna abiga endale Erik Heintare. Võitjaga võtame ühendust!

Mis omadussõnadega iseloomustaksite te Jalka ajakirja?

Huvitav 80,2% Hariv 59,2% Meelelahutuslik 52,1% Professionaalne 42,3% Täpne 38,0% Uuenduslik 30,1% Traditsiooniline 28,2% Mis teemadel lugusid sooviksite rohIgav 2,8% kem lugeda?

Amatöörlik 1,4% Lohakas 0,0% Muu 64,8% Maailma jalgpall 63,4% Küsimusele vastates võis valida mitu omadussõna Eesti koondis 50,7% Jalgpallikultuur 43,7%

Jalgpallifännid 42,3% Milline on teie üldmulje Jalka ajakirEesti jalgpall 40,8% jast?

Madalamate liigade jalgpall 35,2% 1 kohutav, 5 suurepärane Noortejalgpall 8,5% 1 0,0% Naistejalgpall 0,0% 2 0,0% Küsimusele vastates võis valida mitu teemat 3 9,9%

4 40,8% Millised rubriigid teile üldse ei meeldi?

5 46,5% Kera komm 22,6% 2,8% ankeedi täitnud inimestest jättis küsiExpert liiga 18,3% musele vastamata 1-teist mõtet 12,7% Maakonnalood 9,9% Kalender 9,9% Lood & tsitaadid 9,9% Küsimusele vastates võis valida mitu rubriiki, kõige rohkem hääli jagus neile kuuele rubriigile 2016 jaanuar JALKA 31

Buenos Aires Boca Juniors

Argentiina

Carlos Tevez

Foto: Nigel French/Scanpix

P채rnu JK

Anastassia Morkovkina

Foto: Lembit Peegel

Leicester City

Inglismaa

Jamie Vardy

Foto: Natacha Pisarenko/Scanpix

klubi lugu

Saaremaa Malev püüdleb jalgpalli kaudu kaitsetahte kasvatamise poole Saarlaste malev ja laevastik pani keskajal Sigtuna, Riia ja Tallinna all nende linnade kivimüüride taga elavad kodanikud hirmust värisema.

Kolmandas liigas mänginud Saaremaa Malev pole suutnud vastastes küll õudusunenägusid tekitada, kuid militaarsust on tänu seotusele kaitseliiduga selleski meeskonnas.

Alver Kivi

S

aaremaa Maleva loomise juured on 2013. aastas, kui kolmanda liiga lääne tsoonis jäi SJK Leisi viimaseks ja pärast eestvedajate loobumist ähvardas meeskonda kadumine.

Samas oli jätkuvalt mängumehi, kes FC Kuressaare ja Sörve JK ridadesse oma jalgpallioskuste poolest ei mahtunud, kuid kellel mängusoov oli olemas. Ja kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.

Juba mõnda aega oli endine kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora otsinud võimalusi kohaliku spordi toetamiseks ja selle kaudu ka noorte oma organisatsiooniga liitmiseks.

“Algatus jalgpalli mängivate maleva liikmete toetamiseks tuli paari aasta eest korraga mitmelt isikult,” selgitab Kristjan Moora, kelle sõnul oli algne idee toetada maakonna noorte sporditegevust, sest maleva noorkotkaste hulgas on palju jalgpallureid. “Noortespordi toetamisega teenib malev ka meie ühiseid riigikaitse eesmärke, sest lisaks sportlikule treeningule on võimalik kujundada noorte väärtushinnanguid ja tugevdada distsipliini.”

Maleva jalgpallimeeskonna loomise mõte tekkis Kristjan Mooral pisut hiljem, kui selgus, et ka mitu maleva tegevliiget mängib jalgpalli. Pärast konsulteerimist Aivar Pohlakuga pandi kolmandas liigas mängimist alustanud Saaremaa Maleva meeskonnale alus.

Karel Kruuser on meeskonna üks tublimaid kaitseliitlasi.

Foto: Alver Kivi

38

JALKA jaanuar 2016

Tulemustega kiidelda ei saa Saaremaa Maleva kodustaadion asub Kuressaare kesklinnas otse kaitseliidu staabi

ja lasketiiru kõrval. Normaalmõõtmetest pisut väiksem muruväljak on ümbritsetud tartaankattega jooksurajaga.

Tihti on staadion olnud kaitseliitlaste väljaõppepaigaks, kus kajanud rivisammu harjutavate malevlaste laul. Just oma staabi akende all on jalgpallurid noppinud oma magusaimad võidud.

Paraku kaks hooaega Eesti meistrivõistlustel mänginud Saaremaa Malev oma sportlike tulemustega kiidelda ei saa. 2014. aastal jäädi kolmanda liiga lääne tsoonis 20 punktiga eelviimaseks, kuid tänu mitmele loobumisele säilitati oma koht, tänavu kogutud seitsme punktiga jäädi kindlalt viimaseks ja langeti neljandasse liigasse.

Treener Arli Saar ütleb meeskonna sportlikku sooritust kokku võttes, et eks see on siis Saaremaa Maleva tase. “Kuna paljud mängijad elavad Tallinnas, on ühiseid trenne raske teha,” selgitab ta.

“Saime tavaliselt mängudeks kokku, tihti oli väljakul erinev koosseis ja meestel tuli sageli mängida harjumatutel positsioonidel ning nii oli väga raske pallimurul midagi positiivset saavutada.”

Arli Saar ei oska veel öelda, kuidas ja kellega järgmisel hooajal neljandas liigas jätkatakse. Mängijaid, kellega võiks murule joosta, jagub, kuid küsimus on selles, kui paljud neist on valmis kevadest sügiseni panustama.

Kristjan Moora: “Ühine meeskonnavaim ja tahe tekivad pikkamööda, inimesed vajavad selleks eraldi motiveerimist ja kaasamist. Tuleb vaadata kaugemasse tulevikku ja loota, et maleva noorkotkas-

klubi lugu test kasvab mõne aasta pärast välja ka uus Saaremaa Maleva jalgpallivõistkond, mis jääb püsima ja saavutab edu.”

Küll on Saaremaa Malev aga olnud edukas kaitseliidu jalgpalli karikavõistlustel, kus mullu võideti kõrge kolmas koht, mis lisas meestele kindlasti motivatsiooni ka liigas edukamalt mängimiseks. “Esimese korra kohta läks igati hästi ja võistlusvaim oli hea,” tunnustab Kristjan Moora oma meeste tulemust.

Foto: Alver Kivi

Jalgpall kui kasvatusvahend Perekonna kõrval on ühiskonnal, paljudel organisatsioonidel ja sealhulgas kaitseliidul tänapäeva noorte kasvatamisel tähtis roll ning üks võimalus on teha seda populaarseima spordiala jalgpalli kaudu.

Kristjan Moora leiab, et suurema osalejate ja kaasaelajate arvuga meeskondlikel spordialadel nagu jalgpall on kaitseliidu maleva toetus otstarbekas.

Võistkondlikud alad liidavad, kaasavad rohkem osalejaid ja nii saab ka rohkem maleva liikmeid sellest toetusest osa.

Samas tuleb kaitseliidu liikmete sporditegevuse toetamine siduda maleva riigikaitse eesmärkide ja ülesannete täitmisega. Sporditegevuseks toetust saavad maleva liikmed peavad täitma ka maleva sõjalises väljaõppes osalemiseks sõlmitavaid kokkuleppeid.

Paraku ei ole enamik Saaremaa Maleva jalgpallimeeskonda kuuluvatest noormeestest erilist huvi kaitseliidu tegemiste vastu ilmutanud ja õppustel on osalenud vähesed. Tihedas konkurentsis kooli, töö ja noortele kättesaadavate kõigi muude ahvatluste kõrval on kaitseliit jäänud seni kaotaja rolli.

Kristjan Moora sõnul ei ole kaitseliidu sõjaline väljaõpe noortele kõige tähtsam.

Samas on oluline, et maleva liikmed osalevad peale sporditreeningute ja võistluste ka maleva väljaõppeüritustel.

“Selleks, et väljaõppes osalemine oleks sihipärane, on otstarbekas enamik jalgpallivõistkonna liikmetest koondada malevas ühte allüksusesse, millele saab planeerida ka eraldi väljaõpet,” selgitab Moora. “Motivatsiooni lisamiseks on maleva jalgpallivõistkonna liikmeid otstarbekas kaasata ka riiklikel tähtpäevadel toimuvatesse paraadidesse maleva koondüksuse koosseisus. Jalgpallitreeningutel käivaid noorkotkaid oleme nii juba kaasanud, kui nad seisid rivis oma võistlusdressis.”

Olev Sten Erik Jõgi on meeskonna üks teravamaid ründajaid.

Karel Kruuser naudib kaitseliitu ja jalgpalli Saaremaa Maleva poolkaitsja Karel Kruuser lööb kaitseliidu tegevuses aktiivselt kaasa ja on ka meeskonnakaaslasi püüdnud isamaalisse tegevusse kaasata.

“Kaitseliidu vastu oli mul juba varem huvi, tahaksin sellega seoses end kindlasti täiendada ja sõduri elukutsega edasi liikuda,” avalikustab Karel Kruuser oma tulevikuplaanid.

Sel päeval, kui Karel Kruuser end kaitseliidu liikmeks vormistas, tuli tema juurde Kristjan Moora, kes küsis, millega ta tegeleb. Kui kolonelleitnant kuulis, et huvide hulgas on ka jalgpall, tekkis ühine mõte luua Saaremaa Maleva meeskond.

“Sain ülesande mehed kokku koguda ja korraldada treeningud,” meenutab Karel Kruuser. “Edaspidi saime Arli Saare treeneriks ja juhendajaks ning kaitseliit toetas meid igal sammul!”

Karel Kruuseri sõnul on ta oma tehtud sammuga väga rahul ning kaitseliitlasena on ta valmis organisatsiooni ka jalgpallivõistlustel esindama. Paraku tõdeb ta, et meeskonnast käis sõduri baaskursuse läbi veel vaid Kevin Org, enamikul teistel poistel seisukoht kaitseliidu kohta puudub, kuna neil on teised huvid ja muud plaanid.

2016 jaanuar JALKA

39

Reelika Turi eesti kirjanduse tunnis.

Foto: Lembit Peegel

40

JALKA jaanuar 2016

kool ja jalka

Kohtunik-koolmeister Reelika Turi vajab ellu salsakastet Vaja sündiv vasikas vastu võtta – saab tehtud. Vaja teha vutimängus ärevaid otsuseid – saab tehtud. Vaja õpetada koolis eesti keelt ja kirjandust – tehtud, tehtud ja veel kord tehtud. See on jalgpallikohtunik Reelika Turi.

Siim Kera

M

õni inimene ragistab higimull otsa ees pool tundi närviliselt ajusid, kas külastada restorani a või b. Mõni teeb otsuse sekundiga ning elab siis südamerahuga edasi. FIFA kategooria kohtunik Reelika Turi on nõus, et esimesed poleks võibolla kõige paremad õigusemõistjad.

Teine on tema.

“Kohtunikutöö kõige ägedam hetk on see, kui oled teinud pika diagonaalse spurdi, jõudnud karistusalasse ning siis juhtub midagi,” alustab Vändra lähedal üles kasvanud naine. “Pead otsustama, kas on penalti, kas on punane või kollane. Mis otsuse vastu võtad, kuidas mängijad reageerivad, kas nad tulevad sind sõimama? Sa tunned oma pulssi ja tekib see adrenaliin, mida ma oma ellu vajan. See on see kohtunikutöö salsakaste, see vürts. Adrenaliin peitubki selles, et otsus on lõplik, sa pead kohe kõik ära nägema ja muuta seda ei saa. On inimesi, kes sellises olukorras olla ei taha, aga minu jaoks lisab see elule värvi. Ma ei karda otsustada, mul on julgust vastutada ning puhas soov teha mängijate ja mängu jaoks hea otsus.”

Vabal ajal lumelauasõidu ja lohesurfiga tegelev Turi leidis endale arbiitriameti 2008. aastal, mil ta oma endise treeneri Jüri Saare soovitusel jalgpalliliidu kohtunike osakonna töötajale Neeme Neemlaiule kirja saatis. Neeme palus Reelikal vutireeglid läbi lugeda ning saatis talle kodukanti koolitajaks Are Habichti. Lihtne! Naiste esiliigas nii Pärnu kui Vändra Vaprust esindanud Turi noppis jalgpallihaiguse üles majataguselt murult, kus kogu küla poisid nahkkera tagumas käisid.

“Lõhutud varbaküüned, muhk peas,

mõra käes,” loetleb jaanuaris 27aastaseks saav naine nooruspõlve jalkatraumasid, mis tema indu mitte kuidagi ei vähendanud.

Ega maapõngerjat ei hirmutagi miski. Turi lapsepõlve kodutalus oli ühel hetkel 35 lehma. Seltsi tegid segasemaks sead, kanad ning muud väikesed pudulojused.

ET OMETI JUHTUKS!

Kohtunikutöö kõige ägedam hetk on see, kui oled teinud pika diagonaalse spurdi, jõudnud karistusalasse ning siis juhtub midagi.

“Talulaps peab kõike tegema,” lausub ta. “Jaanuaritorm (2005. aastal – toim.) oli päris ekstreemne, elekter läks ära ja varugeneraator ka ei aidanud, pidi-

Kui õpetaja vilistab Hommikul ulatab Reelika Turi õpilasele parandatud kirjandi, õhtul vuhiseb vile suus mööda platsi ringi ning on vajaduse korral valmis samale õppurile viga vilistama – nii võib juhtuda, kui täiesti ebasalapärase topeltelu kaheks komponendiks on koolmeister ning kohtunik. Tallinna FC Flora noortesüsteemis palliv Kristjan Kask teab seda omast kogemusest.

“Ta on mul isegi mitut mängu vilistanud,” sõnab 1999. aastal sündinud Kask. “Eks ikka ole natuke imelik mõelda. Kui mängus keerad tunde üle ja midagi kohtunikule ütled, siis järgmine päev on koolis ju imelik. Eks ma mõtlen rohkem, ei ütle päris kõike välja, mis keelele tuleb.”

me hommikuti lehmadele 40-liitriste kanistritega jõevett tooma. Miski pole üllatav, kui vaja, siis tuleb puu mootorsaega maha võtta, ja kui kell kolm öösel sünnib põllu peal vasikas, siis lähed ja tood ta ära (muigab – toim.).”

Mis Chelseal häda?

Pärast Vändra gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetamist paar aastat õigusteadust õppinud Turil on praeguseks käes psühholoogia magistrikraad. Üsna kerge on järeldada, et tema eriala ning kohtunikutöö klapivad nagu jalg ja pall.

Nii ja naa.

“Psühholoogia viib selleni, et oskad end mõista ja oskad ka teisi mõista nii, et nad ei mõjuta sinu olekut,” arutleb ta endale omase entusiasmiga. “Mõistad, millele reageerida ja millele mitte. Aga seda psühholoogiakraadi on jalgpalliga suuresti raske siduda, sest see pole spordipsühholoogia haridus.”

2014. aasta sügisest asus Turi “Noored kooli” programmi raames Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Praeguseks oskab ta muuhulgas välja tuua järgmise tähelepaneku: Meistrite liiga kohtumise poolajal jõuab kaks kirjandit ära kontrollida! Muide, esmaspäevaste vahetundide ajal on alati põhiteemaks jalgpall, viimasel ajal pärivad õpilased õpetajalt, mis kehvalt hooaega alustanud Londoni Chelseal ikkagi häda on. Üllatus-üllatus, otsus õpetajana tööle asuda tuli tal kiirelt ühe õhtuga. Kuuendat ja kümnendat klassi tarkuste poole juhendav naine valis oma õppeaine kahel põhjusel. Esiteks seepärast, et ka temal oleks saadud teadmistest hiljem prisketes kogustes kasu. Teiseks on eesti keelt tunniplaanis piisavalt palju, et 2016 jaanuar JALKA

41

kool ja jalka õpetaja saab klassiga kokku kasvada. Õrnalt naeru kihistades peab ta kirjanduse õpetamist ekstreemspordiks.

“Kunagi ei tea, kuhu välja jõuad,” ütleb ta veidi tõsisemalt. “Vahepeal pead leppima tõsiasjaga, et 70 inimesest vastab ainult neli lugemiskontrolli ära. Noored lugejad on väljasurev liik, igal sammul peab kaval olema. Ülesanded peab huvitavaks tegema, lasta lastel teha raamatute põhjal näidendeid, filmitreilereid, fotoblogisid. Üritame lugemust paremaks saada. Film loob ju ainult ühe pildi, õpilastel on teadmine, et Harry Potter on Radcliffe’i (Daniel, Potterit kehastanud filminäitleja – toim.) nägu, aga kui ise lugeda, siis saab Potterit ette kujutada kongus nina ja teise silmakujuga, see arendab noort täiesti teistmoodi. Kui eesti keelest rääkida, siis tänu inglise keelele on raskemaks muutunud lausete moodustamine, ühe mahlaka rindlause tegemine käib paljudele üle jõu. “Kirjutame kirjandit” on kõige õudsem asi, mida õpetaja saab õpilasele öelda. Ma panen neid kogu aeg kirjutama, et neil ei tekiks arvamust, et kirjand on kole.”

Peale kõige üritab Turi laiendada ka noorte silmaringi. Nii on ta korraldanud viktoriine, kus õpilastel tuli vastata päevakajalistele küsimustele. Kuna keegi ei tahtnud kehv olla, ei jäänudki muud üle kui uudiseid lugeda. Ta tõdeb, et ühiskonnateemadel peaks koolis julgemalt rääkima.

“Kui oli Viljandi koolitulistamine, siis ei julgenud keegi seda teemat avada,” mõtiskleb Turi. “Sama Pariisi terrorirünnakutega, neist teemadest ei räägita, aga peaks. Aga kes? Kas klassijuhataja või ühiskonnaõpetuse õpetaja, kellega on ainult kord nädalas tund? Mul on ühe klassiga kuus tundi nädalas, teiste klassidega viis. Tean, kes nad on, mis peredest, mis nende hobid on, ma oskan asju serveerida.

Tean, kes kuidas reageerib, kes naerab ja kes teeb teravat nalja. Koolisüsteemis pole välja kujunenud, kes peaks igapäevaelu kajastama.

Muidu lähevadki nad koju vanemate juurde ning kui mõni kindlasti räägib, siis teine ütleb, et see ei puuduta sind, see pole laste teema.”

Treeneriks pigem mujale 2014. aasta lõpus ütles Reelika Turi üles oma ameti treenerina Tallinna Kalevis, kus ta jõudis juhendada nii noori poisse kui klubi esindusnaiskonda. Praegu pole ta veel kindel, kas ja millal ta treeneritööga jätkab.

“Tallinnas on jube punnitamine, kogu aeg pead teistega võistlema,” lausub ta veidi pettunult. “Tuleb lapsevanem ja ütleb, et ei, nii ei lähe, ning viib lapse teise kohta. Hea oleks kuskil väiksemas kohas olla, kus ma oleksingi ühe vanuserühma ainus treener. Kõik võivad trenni tulla ja on rahulik keskkond. Mulle meeldib, et lähen staadionile ja tean, kes muru niidab, saan temaga paar sõna juttu vahetada. Mulle meeldib, kui tean, et lapsevanem on kolm aastat samas majas elanud. Mulle meeldib kogukonnatunne.”

Motiveeriv FIFA Praeguseks on Reelika Turi olnud FIFA kategooria kohtunik 12 kuud. Tunnustus on pannud Turi veelgi rohkem pingutama. “Ühelt poolt on see muutnud igapäevast argipoolt,” märgib kooliõpetaja. “See on väga motiveeriv, kui avastad postkastist kutse minna välismaale mängu vilistama. Tahad ise parem olla, sest kui Eestis saad tavaliselt teise võimaluse, kui midagi halvasti läheb, siis välismaal peab olema valmis oma üheks võimaluseks. Taseme poolest pole hullu, Eestis vilistan ma meeste esiliigat ja selle normid on kõrgemad kui naiste FIFA normid. See on hea, teed näiteks Raasiku ja Maardu taplemise ära ja oled kogenud, et välismaal Moldova–Bulgaaria naistemängu vilistada.”

42

JALKA jaanuar 2016

FIFA kohtunik Reelika Turi.

Foto: Lembit Peegel

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

minu 11

Juss Haasma koosseis: tõenäoliselt maailma kõige kallim

Foto: Lembit Peegel

“Kui ma oleksin koondise treener, siis õpetaksin esimese asjana poisid hümni laulma,” põrutab lustisaates “Su nägu kõlab tuttavalt” äsja lõppenud hooajal triumfeerinud näitleja Juss Haasma. “Sellega algab ju lahing pihta! See näitab valmisolekut, meeskonnavaimu ning lisab enesekindlust, kui kõik külg külje kõrval nagu ühest suust hümni laulavad. Aga kuna praegu on tegemist klubiga, siis jääb laulmine esialgu ära.”

Peter Schmeichel:

Olgu kõigepealt öeldud, et algkoosseisus jooksevad platsile mängijad oma karjääri parimas vormis olles. Schmeicheli kasuks räägib pikkus. Peale selle, et ta on parim väravavaht, ei karda ta ka ise mängu lõpu poole standardolukordadesse sekkuda, teinekord resultatiivseltki!

Ashley Cole:

Kiire ja osav. Tubli poiss!

Franz Beckenbauer:

Siinkohal ei mõtle ma kindlasti 70aastast vanahärrat, vaid tema karjääri parimat vormi. Ta lisaks itaalia temperamendi kõrvale pisut vana kooli vaoshoitud kaitsemängu. See kuluks meile ära küll, ta saaks kaitses liidrirolli.

Paolo Maldini / Fabio Cannavaro:

Maldini ja Cannavaro oskavad kaitsesse moodustada teatava müüri, millest on vastastel raske läbi murda. Peale selle suudavad nad ka ise vastaste värava all ohtlikke olukordi luua.

James Rodriguez:

Noor ja andekas, kindlasti kuuleme temast veel palju-palju.

Alan Shearer

Eric Cantona James Rodriguez Ashley Cole

Paul Scholes Franz Beckenbauer

Andrea Pirlo

Paul Gascoigne

Paolo Maldini

Fabio Cannavaro

Peter Schmeichel Varumeeste pingile istutas Juss Haasma 22 mängijat, keda me ruumipuudusel ei jaksa ära trükkida.

Paul Scholes:

Mulle meeldivad snaiprid. Tema on kaugelt proovija ja üldjuhul ei pea Scholesi proovimistes pettuma.

Eric Cantona / Alan Shearer:

Legend, kes ei väsi vist kunagi. Keskväljamootor, kes koordineerib. Usaldan ta karistuslööke lööma. Kapten ja juht!

Mõlemad on lihtsalt nii kihvtid mehed ning löönud karjääri jooksul meeldejäävaid ja uskumatuid väravaid. Kõigi vastaste hirmud. Praegu kindlasti algkoosseisus.

Andekas ja taibukas jalgpallur. Ta on lihtsalt teistsugune mees ja hoiab meeskonnavaimu positiivsena. Ilma temata oleks treeningud oluliselt igavamad. Mängib kirega ning elumeri ei ole talle ka võõras. Praegu veel põhikoosseisus, aga ei tea, kui kauaks.

Peatreener Juss Haasma, abitreener Sir Alex Ferguson, väravavahtide treener Mart Poom, väravavahtide abitreener David Seaman, loominguline abimeeskond: Aleksei Turovski, Paul Keres, Vladislav Koržets, Ülo Vooglaid, Jaan Tooming.

Andrea Pirlo:

Paul Gascoigne:

44

JALKA jaanuar 2016

Minu klubi FC Viidumäe taustajõud:

TÄ IU S L I K

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

lugeja küsib

Eesti koondises asub Ken Kallaste nüüd lennukal äärepoolkaitsja positsioonil.

46

JALKA jaanuar 2016

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Ken Kallaste:

oleksin pidanud noorena rohkem isa kuulama Hirmsalt võimsa mängumootoriga Ken Kallaste on Magnus Pehrssoni käe all tõusnud üheks koondise põhimängijaks. Pikalt Nõmme Kaljus leiba teeninud äärekaitsja loodab, et seekordne talv toob talle elu esimese profilepingu. Lugejate küsimustele vastates jätkub juttu nii võõrklubidele, käsipallile, nimemuutusele kui enesest motivatsiooni leidmisele.

Siim Kera

M

itu väravat lööks Messi Premium liigas? (Carl, Viimsi) Oleneb, mis meeskonnas ta mängiks. Kui ta mängiks Floras, Levadias, Infonetis või Kaljus, siis ikka rohkem kui praegused tipuründajad.

Suht raske on seda numbrit öelda. Ei tea, palju tal seda motivatsiooni oleks, et siin mängida.

Mida oled isalt kõige rohkem õppinud? Kas ta tikub palju õpetama?

(Keiju, Pärnu) Kui ma noorem olin, siis ta sundis mind rohkem tagant, nüüd olen ise aru saanud, mis teha tuleb. Paraku ei võtnud noorest peast teda nii palju kuulda. Kõige rohkem on ta õpetanud enda kallal tööd tegema, muud juhised annab treener. Räägime palju mängudest, kuidas läks ja mida saaks paremini teha.

Kas tüütab ära ka, et kõik alati sinu isa saltoaudi kohta pärivad? (Mart, Tallinn) Ah, ei tüüta. Enam nii palju õnneks ei küsita ka kui vanasti. Pigem visatakse nalja, et tee järele või midagi. Ütlesid kunagi, et mingi aja ei võtnud jalgpalli tõsiselt ja kahetsed seda. Kas siit oleks noorematel midagi õppida?

(Priit, Tartu) Tuleb prioriteedid paika panna. Kui tahad tulevikus kuhugi jõuda, siis noorus on kõige magusam aeg, mil kõige kiiremini arened. 13–20aastaselt on vaja ikka korralikult tööd teha, edasi on liht-

sam, tekib rutiin ja läheb niuhti. Aga tol ajal on raske midagi teha, paljud asjad segavad. Eks endal oli samamoodi, ma arvan mingi 14–16 aastat oli vanus, kui ma jalgpalli ei võtnud nii tõsiselt, kui oleks võinud. Olin rohkem sõpradega koos, mängisime arvutimänge ja olid teised huvid. Tõsisemalt hakkasin taas võtma, kui olin 22. Siis sain aru, et tuleb panna 100% ja vaadata, mis saab.

Praegu on kõik paremuse poole läinud.

Eks ikka kahetsen veidi, aga mis siin ikka, tuleb teha, mis praegu teha saab.

Elu läheb edasi.

PIGEM JALG KUI KÄSI

Käsipalli mängisin koos Dener Jaanimaaga, aga süda kutsus jalgpalliväljaku peale tagasi.

Miks vahetasid oma perenime? Olid ju Ken Akerta. (Tauno, Tallinn) Kunagi tuli isaga jutuks, et nüüd oleks aeg ära vahetada. See käis üsna lihtsalt, panin allkirja ja sain uued dokumendid.

Mul endal ei olnud erilist vahet, aga ema oli natuke nukker küll. Praegu on veel ema vanaema ja ema õde sellise nimega, rohkem Akertasid pole. Ma kuulsin, et see on Saksa päritolu nimi, aga päriselt pole uurinud.

Koondisekaaslane Gert Kams on olnud noorena edukas ka TV 10 Olümpiastardi sarjas. Sul on ka hea vastupi-

davus, kas oled kunagi jooksuvõistlusi võitnud? (Timo, Järvamaa) Eks kunagi kooli ajal ikka, mingid 500 meetri jooksud ja sellised asjad. Neid ma võitsin ikka päris tihti, ühtegi tõsisemat võistlust mitte. Päris paljud treenerid kutsusid mind kergejõustikusse, aga endal oli soov jalgpalliga tegeleda.

Noorena tegelesin ka korvpalli ja käsipalliga. Käsipalli mängisin koos Dener Jaanimaaga (praegune käsipallikoondislane – toim.), aga süda kutsus jalgpalliväljaku peale tagasi. Käsipallis olid minu trumpideks hea füüsis ja suhteliselt hea vise. Hüpe oli ka okei. Pigem olin ikka paremapoolne mängija.

Olid pikalt ründemängija, miks sa ründajana läbi ei löönud? (Markus, Tallinn) Noh, eks need väravad jäid tulemata.

Tekitasin küll palju võimalusi, aga realiseerimine oli natuke nigel. Hiljem pandi mind äärepoolikusse ja Tarmo Rüütli pani äärekaitsesse, sinna olengi nüüd jäänud. Leidsin oma õige positsiooni, seal tuli hästi välja ja iga mänguga läks ainult paremaks.

Milline on sinu enda arust su parim positsioon? (Karmen, Tartu) Eks mängud ole erinevad, aga pigem selline, kus saab joosta, jooksmine on mu üks tugevamaid külgi. Äärepoolik ja äärekaitse ongi selline õige koht, kus saan alati tagasi uhada. Vastupidavus on mul alati väga hea olnud.

Ma arvan, et paljudele üllatuseks oled 2016 jaanuar JALKA

47

lugeja küsib tõusnud koondises üheks põhimeheks. Kas see on sulle endalegi üllatus? (Maria, Kalamaja) Tööd ja vaeva on nähtud, aga eks mingil määral kindlasti. Eriti just, et äärepoolikus mängin. Eks ma teen oma tööd ja treener teeb oma tööd.

Kui ma olen vajalik, siis olen rõõmus, et saan mänguaega.

Kellega koondislastest on sul kõige parem klapp? Milles see väljendub?

(Silver Tabo, Ülenurme) Ega üht inimest on üsna raske välja tuua, on suurem punt, kellega koos vaba aega veedan. Näiteks Juki (Joel Lindpere – toim.), Ats (Purje – toim.), Alo (Bärengrub – toim.), Mets (Karol – toim.), Taijo (Teniste – toim.). Siim Lutsuga oleme ühes toas, saame hästi läbi.

Olid pikalt koondiseradarilt kõrval, kas olid juba lootust kaotamas, et kunagi üldse koondisse jõuad?

(Maarja Nurm, Rakvere) Lootust ei kaotanud kunagi. Nägin, et väga kaugel see piir ei ole, eks ma seal joone all olin päris kaua. Nii kui võimaluse sain, haarasin sellest kinni.

No mis lahti? kurjustab Ken Kallaste - ilmselt kohtunike, mitte omadega.

48

JALKA jaanuar 2016

Foto: Lembit Peegel

2015. aasta alguses käisid testimas Norrköpingus. Kus oled veel testimas käinud? ( Johan, Tabasalu) Ega ei olegi. Norrköpingus läks ikka suhteliselt hästi. Asi ei jäänud minu taha, olid natukene teised ebakõlad.

Alguses ei räägitud, et minu tulek sõltub teise inimese lahkumisest.

Eks ole nii, et kui oled väga hea mängija, siis ei huvita kedagi ja sind võetakse ära, on keegi ees või mitte. Alguses ma ei olnud pettunud, et pean Eestis jätkama, aga kui meeskonnal (Nõmme Kalju – toim.) rütm ära kadus, kadus mul ka motivatsioon. Seda oli väljakul näha, üritasin end sundida. Kui koondisemängudes Eesti au eest võitled, ei pea sellele mõtlema, siis tuleb motivatsioon automaatselt su seest.

Eesti liigas aga mängid satsidega neli korda läbi ja see teeb veidi igavamaks. Võiks olla nagu Soomes (12 meeskonda, 33 mängu – toim.).

Aga sellest motivatsioonipuudusest tuleb lahti saada. Iga mängu peab maksimaalselt mängima minema.

lugeja küsib Kui tahad midagi saavutada, pead maksimaalselt tegema, niisama pole mõtet ühtegi päeva raisku lasta.

Ega Eesti liigas sinu vanuses vist arengut väga ole. Välismaal kohti pole.

Väljapääs? (Siiri, Haapsalu) Miks ei saa areneda? Ikka saab, nii taktikaliselt kui füüsiliselt. Välismaal on muidugi kergem areneda, eks tuleb tekitada see koht.

Kas selle talve eesmärk on sul maksku mis maksab välismaale pääseda?

(Sander, Viljandi) Ma ei tea, kas päris maksku mis maksab, aga väga suur eesmärk on see küll.

Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on juba väga raske saada, praegu on selline hea magus aeg. Peaksin olema tippvanuses.

2014. aasta sügisel ütlesid, et tahaksid Bundesligas mängida. Kas unistad ikka veel nii suurelt? Kui reaalseks sa seda pead? ( Jaagup Linnaste, Jõgevamaa) Tegelikult oli nii, et helistati (Linnalehest – toim.) ja küsiti, mis oleks äge liiga, kus mängida, ning ütlesin, et Bundesliga on väga atraktiivne. Eks ma jään ikka reaalsuse piiridesse, sinna pürgida on praegu juba raske. Ei oska öelda, kas sinna saab. Unistada tuleb.

ÜMMARGUSTEST INTERVJUUDEST

Võibolla ikka juhtub, et mõtled üht ja ütled teist, aga mina vastan tavaliselt kõikidele küsimustele nii, nagu asjad on.

Kui kaljukindel Kalju-mees sa oled?

Mis klubides Eestis kindlasti ei mängiks? (Sten, Helsingi) Ma ei tea. Kunagi ei tea, kus tulevikus kindlasti mängiks. Ei ole sellist klubi, kus kindlasti ei mängi. Eks rivaalitsemist ole ja keegi ei taha konkurendi klubisse minna, aga kui üks klubi lepingut ei paku ja teine pakub, siis ikka juhtub.

Olen sõpradelt kuulnud, et sa polnud 11–12aastasena oma vanusegrupi kõige säravam mängija ja et pigem oled

tippu jõudnud raske töö ja kõva trenni tulemusena. Kas on nii? (Peedu, Jüri) Ma füüsiliselt olin suhteliselt hea, aga tehniliselt mitte. Tehniliselt ei hiilga ma siiamaani. Eks seda tööd ja vaeva ole nähtud, minu tugevamad küljed olid väljakul musta töö tegemine ja kompromissitu võitlemine, alla ei andnud ma kunagi.

Viimased aastad olen alati ka lisatrenne teinud, kui mängid tugevamatega, siis näed, et see vahe on päris suur. Nooremana mängisime trennis rohkem enda lõbuks, aga mida varem tehnikaga tegeleda, seda parem.

Mingil määral midagi tegin, aga mitte nii tõsiselt, kui oleks võinud.

Kas sul peale Raudmehe on veel mingeid hüüdniTallinna Levadia eest palli varjamas.

Foto: Lembit Peegel mesid? (Gunn, Keila) Vist ei ole. Raudmehe seeriast (Ken Kallaste mängis 2010.–2013. aastal 116 järjesMis lõppenud hooajal Nõmme Kaljus tikuses kõrgliigamatšis algusest lõpuni – nihu läks? (Andrus Tali, Nõmme) toim.) mäletan sedasi, et oli euromänNatuke liiga palju muudeti meil koosseigude aeg ning Sportland Arenal oli se. Meil oli põhimeestega täitsa hea klapp Infonetiga kohtumine. Treener (Igor olemas, aga oli mitu eesmärki – võita Prins – toim.) ütles, et annab mulle karikas ning Euroopas hästi esineda. puhkust. Ma ütlesin, et kui tahab puh- Olid perioodid, kus tuli meestele puhkust kust anda, siis ma ei mängiks üldse. anda, ja kuidagi kadus see hea tunnetus Ta pani mind teisel poolajal ikka sisse, ära, hooaeg läks üle kivide ja känduaga ma oleks võinud ju terve mängu de. Eestis ei ole ma rahul ühegi muu mängida, oleks seeria edasi läinud. koha kui esimesega, siin on tugevamad Seeria mind ei huvitanudki, aga pole kõik võidu peal väljas. Minul isiklikult vahet, kas mängid muruväljakutel karikavõit kehva Premium liiga esitust ei peetavate kohtumiste vahel kunstmuleevendanud. Premium liiga tähtsus on rul 45 või 90 minutit, see on igal juhul nii palju suurem. Klubil oli vaja euroraske. kohta saada, aga põhirõhk oleks võinud mõlemal olla, vahepeal oli rohkem kariMiks annavad jalgpallurid intervjuukal kui liigal. Ma isegi ei tea, kus mul see des tihti ainult diplomaatilisi vastukarikamedal on, kui aus olla. seid? (Tarmo Ala, Võru) Ei ole ju mõtet mingit negatiivset juttu Järgmine kord pinnivad lugejad ajada, ikka üritad võimalikult positiivne Mait Toomi. Pärast puurivahti olla. Võibolla ikka juhtub, et mõtled jõuab kord Siim Lutsu kätte. Kõik üht ja ütled teist, aga mina vastan taküsimused pange rõõmuga teele valiselt kõikidele küsimustele nii, nagu aadressil siim.kera@jalgpall.ee. asjad on.

2016 jaanuar JALKA

49

nii nad ütlesid

Paremad palad 2015 Taas tuletame meelde, mida õpetlikku, mõtlemapanevat ja humoorikat – otse ja kaude – on Jalkale öeldud 2015. aastal. Iga ütleja on esindatud vaid ühe mõttega!

“Kui (töölt – toim.) öeldakse, et ei saa minna, siis mis seal ikka, lahkumisavaldus ja lähen ikka.”

Kohtunik Triinu Laos mängudele minekust  “Kui me juba praegu oskaksime, ei oleks me siin. Siis oleksime Barcelonas ja teeniksime palju au ja raha.”

Tüdrukute treener Carina Victoria Adolfsson õppeprotsessist  “Ma ei saa aru, kui keegi ütleb, et peab töö juures küsima.

Mõnigi sõber on küsinud, kas ma käin tööl või lasteaias.”

Jalgpallifänn Žurawskil on hea töökoht – läheb koondist välismängudele toetama, kui ise tahab  “See on minu väike rituaal, et olen endised trennikohad autoga läbi sõitnud. Vaadanud, mis neist saanud on ja kas keegi seal veel treenib või on mingid majad peale ehitatud.”

Mihkel Aksalu Saaremaast  “Abikohtunik ütles, et tal on igav ja räägi midagi. Soovitasin tal hakata lennukeid lugema.”

Sten Kaldma meenutab, kuidas abikohtunik ta enda juurde kutsus “Sellist asja ei olnud, et võid ise minna ja trenni teha. Kõik oli paika pandud – millal ja mida sa teha tohid, ka sprinte ja pealelööke ei tohtinud iseseisvalt teha. Hollandis olin kogu aeg lisatreeninguid teinud ja need tulid mulle kasuks.”

Frank Liivak ajast Napolis

50

JALKA jaanuar 2016

 “Ninaluu murdmine pole hull, käib naks ja on valmis.

Kõige hullem on teadmine, et pärast mängu peab minema arsti juurde, kes su nina sirgeks seab. See on valulik. Seda ma kartsin!”

Raio Piiroja

“Olen end sageli võrrelnud kuiva svammiga, kellele tilgub vett ehk infot ja kogemusi, mida ma endale ajusse talletan.”

Treener Indrek Zelinski



 “Minust on saanud puusepp. Kõik, kes loevad, kukuvad pikali.”

Rootsis elav Siksten Kasimir  “Võibolla mu vanemad on venelased ja mu juured tulevad sealt, aga ma ei pea end venelaseks.”

Ilja Antonov  “Kui just Newcastle, St. Pauli või Barcelona abi ei vaja, siis mujale mineku mõtetele väga aega ei raiska.”

Põlva Lootose treener Margus Nemvalts

 “Poleks iial arvanud, et “Öeldakse küll, et spordimees nii ei tee, aga pärast neid krossijookse, jalgpall ei olegi sport.

Jalgpall on sõda. Kui mida me tippsportlastena maailmas oleks, et konfliktid tuleb ära lategime, hakkan mina vabahendada jalkaväljakul, siis sõdu polekski!” tahtlikult jooksma! TreeninFilmilevitaja Timo Diener gujooksud ümber Viljandi järve  olid paljudele ju vastukarva, aga kui sain 40, käis klõps ja olen “Vahel suvelaagris olen soovimatuid sõnu kuuldes kaks aastat järjest käinud mõnele lapsele öelnud, Viljandi järve jook“Kui keegi et kui tahad neid sudel. Jah, ma tulen tuleb ja provotseerib või öelda, võta must prüSaaremaalt spetsiaalteeb haiget, siis ei saa niisagikott kaasa ja ütle selt kohale, et joosta ma jätta, sa ei saa seda vastu kõik päeva jooksul ümber Viljandi järve võtta. Kui sa ütled agressiivöeldud vägisõnad ja sõita siis tagasi. selt vastu, siis tekib olukord, sinna sisse. Kui viitUskumatu!” et vastane näeb, et platsil on sid seda kotti endaga Janek Meet ka teine meeskond, kes tahab terve päev kaasa  samamoodi võita.” tassida, siis lase käia Sergei Pareiko “Su peale vaatab 10 000 ja kasuta vägisõnu. inimest staadionil ning See on aga lubamatu, telekaamerad viivad su kui need sõnad oma miljonitesse kodudeskaaslaste kõrvadesse puistad.” se. See paneb rohkem Treener Alar Peek ropenmõtlema ja vasdamisest tutama, kui laval  niinimetatud “Kui aus olla, siis naisi oma asja tehes, vaatan suurema huviga ja ning jalg väriseb teistsuguse pilguga, sest ka kõige kõvemaselle maailmaga on teine tel meestel.” side – saan end nii-öelda Tomi Rahula ühte patta panna.”

Eesti hümni laulNõmme Kalju väravavaht misest meie muusiMaarja Virula kute vaatevinklist

nii nad ütlesid  “Ma arvan, et lugemine annab võimaluse raamatust tunda ära ennast ja enda elu situatsioone. Kui mõnda raamatut loed, siis see pole kunagi juhus, vaid läheb kokku sinu eluetapiga. Praegu läheb väga korda “Jutuajamised jumalaga”. See teeb pildi selgemaks ja avab uusi vaatenurki.”

Rauno Sappinen

“Võtad ühe, paned teise, kahtled ja kõhkled. Kõigile positsioonidele ei taha ju iseennast ka panna.”

Tarmo Rüütli oma sümboolse koosseisu tegemisest

 “Vanaemal ja vanaisal on hea meel, kui lapselaps kodulinna esindab, vanaisa käib mul kõiki kodumänge vaatamas.”

Pärnu Linnameeskonna Taavi Laurits

 “Kui te koolis ei õpi, siis te olete puupeast sportlased, aga kui teist sportlast ei saa, siis olete lihtsalt puupead.”

Treener Kent Männik  “Ma mäletan väga hästi, et pidin Nastja vastu mängima ja olin hästi pisike. Üldse ei olnud lõbus. Positiivsed momendid olid need, kui jäin kuskil õigel hetkel palli ette ja see innustas.”

Hannaliis Jaadla oli juba 11aastasena meistriliigas silmitsi Morkovkinaga

“Naistejalgpalli olemuse kirjeldamiseks on kasutatud sellist lauset – meestejalgpalli juured peituvad inimese olemuses, naistejalgpalli juured meestejalgpallis.”

Aivar Pohlak

 “Kergejõustikutreenerid meelitasid mind ikka trenni, aga joosta staadioniringi ilma pallita – no way! Oleks jalgpalli kaasa andnud, oleksin võibolla mõelnud.”

Teet Allas

 “Pean olema valmis kohe esimesest minutist andma endast 100 protsenti, mitte minema väljakule muusika taktis uinuma.”

Martin Vunk muusikakuulamisest enne mängu “Tema otsekohesuse tõttu olen mitu korda minema kõndinud, kui hinnang pole meeldinud.”

Pille Raadik oma endisest treenerist ja peretuttavast Steve Beeksist

“Üks noortekoondiste treener nentis, et ta ei saa kutsuda aasta esimeses pooles koondisse tartlasi, sest nood on tegutsenud pool aastat väikesel jäätunud platsil või saalis. Poistel ei taastu suure platsi tunnetus ja võhm enne suve.”

Tartu jalgpalli eestvedaja Kalle Paas  “Rahvusvahelistes mängudes läheb mängijate energia kaotatud palli tagasivõitmisele, meil kohtunikega vaidlemisele.”

EJLi kohtunike koolitusjuht Hannes Kaasik



 “Sarnasusi neil peale selle, et mõlemad on jalgpallitreenerid, ei ole.”

Taavi Rähn Norbert Hurdast ja Marko Kristalist  “Puu oli üks ja kivi teine väravapost.”

Kadri Kimsen meie naistejalgpalli algusest  “Kõlab küll imelikult, aga lagi võiks jäädagi saavutamata. Lagi tähendab loogiliselt mõeldes seda, et pärast tipu saavutamist tuleb langus. Ideaalses maailmas võiks karjäär olla ainult tõusev tee.”

Markus Jürgenson

“Igasuguse ümberjagamisega kaasnevad paratamatult vastuolud ja need, kel leivatükk kipub käest libisema, üritavad “Kui Thierry Henry jalgpallile kaikaid võtab su eralennukile ja kodaratesse pilviib sind pärast mängu duda.” koju, siis võid end staaVõru spordiporrina tunda küll.” taali vsport.ee Joel Lindpere New toimetaja Priit York Red Bullsi ajast Lööper jalgpalli tõusust Võrumaal 2016 jaanuar JALKA

51

treener

Meelis Rooba kinnitusel tahab Paide saada Eesti tippklubiks.

52

JALKA jaanuar 2016

Foto: Lembit Peegel

treener

Meelis Rooba:

Paide eesmärk on saada Eesti tippklubiks Mida mõtleb pikalt Paide Linnameeskonda juhendanud Meelis Rooba (38)? Kas rutiini ei teki, kas hing suuremaid pirukaid ei ihka ampsata? Endine koondislane jutustab, milline treener ta on, kes teda inspireerivad ning kuidas elab Süda-Eesti jalgpall.

Siim Kera

P

raeguseks on Meelis Rooba ja Kesk-Eesti klubina,” jutustab ta. Me landada. Minu võistkond peab nautima Paide Linnameeskond saanud ei saa selle vastu, et oleme väikseima palliga mängu. Paide Linnameeskonna Eesti vutisüsteemis peaaegu rahvaarvuga (linn Premium liigas – tehniline tase on viimasel ajal palju sünonüümideks. Kuuled üht, mõtled toim.), aga selleks, et olla parim, ei pea tõusnud ja kui vaadata statistikat, siis teist. 2009. aastal kõrgliigasse jõudolema suurim. Oma tööd on vaja teha suudame proffidega peaaegu võrdselt nud Kesk-Eesti klubil möödusid efektiivsemalt. Tähtis on, et annaksime palli vallata.” vaid esimesed poolteist hooaega ilma võimaluse kõigile noortele, kes soovivad Millised on aga mehe enda amJärvamaalt pärit endise koondislaseta, jalgpalli mängida, ja edasi oleneb kõik bitsioonid, kas ta võtaks vastu suuresiis haarati õlekõrreks 2004. aastal juba treeneritest. Tulevikus näeme oma mate klubide pakkumised? Kas ta profivutiga lõpparve teinud Rooba, kel kasvandikest koosnevat Paidet, kes oleks pettunud, kui ta oleks 20 aasta vahepeal polnud mõtteski vutitreenerimängib tiitli peale!” pärast endiselt Paide Linnameeskonna na leiba teenida.

Rooba tunnistab, et maailma eliitpeatreener?

“Tagantjärele vaadates oli mul õnne, treeneritest jälgib ta kõige rohkem “Ma usun, et 20 aasta pärast on neid et ma kohe pärast mängijakarjääri lõppu Jürgen Kloppi, Pep Guardiola, Diego treenereid päris palju, kes tahaksid olla treeneriks ei hakanud,” tõdeb Paide Linnameeskonda juhenkoondises poolsada mängu damas,” tõrjub Rooba küsimuse kirja saanud mees. “Need kuus mänglevalt. “Peatreeneri amet ENESEKINDEL: aastat, mis ma jalgpallist eemal ei ole midagi lihtsat, aga kui Ma usun, et 20 aasta pärast on neid olin, arenesin palju küpsemaks ma ise leian motivatsiooni ja inimeseks. Sain hindamatu treenereid päris palju, kes tahaksid olla naudin neid protsesse, siis mis kogemuse Ameerika ühendriisaab veel paremat olla. JärvaPaide Linnameeskonda juhendamas. kides ja Rootsis elades, läksin maa jalgpallielu on mulle väga ülikooli. Sain oma elu paika ja südamelähedane, aga see ei saa siis oli mul ka midagi jalgpallile tagasi Simeone ja Luis Enrique tegemisi. olla ka kinnisidee. Tippklubidelt on anda. Siit tulebki välja, et treener ei saa Enda kunagistest juhendajatest toob tulnud pakkumisi, aga neil momentidel olla poisike – sa lihtsalt ei saa meestega ta välja kolm, kes teda kõige roholeks lahkumine Paidest olnud klubi hakkama!” kem mõjutanud on – professionaalse jaoks katastroof. Praeguses faasis saaks Seitse aastat Sportland Footballi mõtlemise toonud Teitur Thordarson, klubi juba ka minuta hakkama, mis on poes töötanud Roobale oli möödunud Eesti jalgpalli maailma tippjalgpallile mulle ülioluline. Paides olen treener hooaeg esimene, kus ta sai tavatööst prii lähemale nihutanud Arno Pijpers ning olnud kuus aastat, mis on pikk ja samas olla ning treeneriametile keskenduda.

Sergei Ratnikov. lühike aeg. Kui vaadata, kuhu edasi, Muiates mainib ta, et just seetõttu on “Kui lühidalt rääkida, siis Ratnikov siis Eestis on paar tippklubi, kus saaks tulemused allamäge läinud. Esindussuutis süstida enesekindlust ja pani korralikult tööd teha. Tasemevahe promeeskonnale pole ta siiski saanud sada mõtlema, et palliga mängimiseks on fessionaalidega pole väga suur ja kuna protsenti pühenduda, kuna kõvasti vaja tarkust,” meenutab Paide loots.

Paidel on eesmärk saada ise Eestis energiat ning aega kulub noortetöö “Talle ei meeldinud rumalad mängijad. tippklubiks, siis ei pea ma iga pakkuarendamisele.

Ma ise arvan, et treenerina ei ole ma mise peale uude klubisse minema. Kui “Praegu tegeleme sellega, et kümne kellegi moodi. Olen üritanud järgida vaadata ainult treenerikarjääri, siis aasta pärast saaksime oma vilju nautida. nende kolme parimaid omadusi ja järgmine samm peaks olema välisIse näeme end Järvamaa ja laiemalt püüdnud neid oma treeningutesse suklubisse.”

2016 jaanuar JALKA

53

expert liiga

Kristina Bannikova: ähkimisest ja puhkimisest meisterlikuks väravakütiks Mõned asjad siin elus tunduvad kindlad olevat. Eestis on neli aastaaega. Pärnu JK võidab Expert liiga. Priske panuse 2015. aasta triumfi andis meistrisarja ning klubi paremuselt teine (esimene loomulikult Anastassia Morkovkina) väravakütt Kristina Bannikova (24), kes eelmisel neljal hooajal skooris püramiidi tipus kokku 20 korda, kuid möödunud aastal kurvastas vastaseid koguni 27 võrgusahinaga. Suurepärane põhjus koondislasega vestlemiseks.

Siim Kera

K

ahe ja poole aastaga rahvusesindusse? Vabalt. November 2010. Praegune FC Flora mängija Eneli Vals käib kehakultuuriteaduskonna kursusekaaslasele, Pärnust pärit Kristina Bannikovale peale ning kutsub teda iga hinna eest esimest korda elus jalgpallitrenni. Suvepealinlane puikleb alguses vastu, kuid võtab siis julguse kokku ning liitub Tartu Tammekaga.

Märts 2013. Bannikova koondisedebüüdil jooksevad nii tema kui Vals Luksemburgi vastu platsile. Hullumeelne! Naisel on palju värvikaid mälestusi sellest, kuidas möödusid 19aastasena esmakordsed vutitrennid.

“Ma ei teadnud naistejalkast eriti midagi, polnud ka kordagi mänge vaatamas käinud,” jutustab praeguseks rahvusesindust 28 korda esindanud Bannikova.

“Tammeka trennis oli alguses naljakas ja siis raske. Kõigepealt pandi mind algajate trenni, kus oli enamik väikesed tüdrukud, puusa kõrguseni tüdrukud!

Pärast esimest korda arvati, et seal pole mul midagi teha, ja siis liitusin juba naiskonnaga. Kuna ma olin harjunud

hoovis kaks kahe vastu mängima, siis ma ei saanud eriti aru, kuhu ma liikuma või jooksma pean. Taktika oli nõrk ja nõrk oli ka füüsis. Mäletan intervalljookse, kus ma juba algusminutitel kustuma hakkasin. Alles mõni aeg hiljem ütles naiskonnakaaslane Sirje Roops, et ma ajasin teda nii närvi, trenn alles algas, aga mina juba ähkisin ja puhkisin!”

Kehv füüsiline vorm polnud muidugi üllatus, enne vutiga tegelema hakkamist oli ta vaid korra trennis käinud – 5. klassis proovis aasta kergejõustikku, kuid tartaanil, kastides ning sektorites mässamine oli temale liiga igav. Seeeest jalgpall meeldis talle juba nooruspõlvest saati. Iga suvi kiirustas ta õe, vendade ja sõpradega õue, et nahkkera abiga aega viita.

“Ma ei käinud trennis ega midagi, aga juba siis unistasin koondises mängimisest,” muigab ta. “Ma teadsin, et meestekoondis on olemas, aga naistekoondisest ei teadnud midagi. Võibolla mõtlesin, et pannakse minu jaoks mingi segakoondis kokku. Ma ei tea, tahtsin lihtsalt koondisse saada! Tegelikult taht-

Lapsevanematel pole infot Naistejalgpallis levinud eelarvamuste kulumiseks ning noorte tüdrukute vuti juurde meelitamiseks peab tegema rohkem teavitustööd, vähemalt nii arvab ka ise treeneriametit pidav Kristina Bannikova.

“Ma kuulen siiamaani, et lapsevanemad ütlevad, kuidas tütar tahab juba paar aastat trenni tulla, aga nemad on siiani arvanud, et Pärnus ei tehtagi tüdrukutele trenne,” lausub ta kirglikult. “Eks tunnen isegi, et peaks rohkem koolides käima, aga nii palju on teha, et füüsiliselt lihtsalt ei jõua. Teine asi on see, et tulemusi on vaja. Mida paremini koondis mängib, seda rohkem tullakse ka trenni.”

54

JALKA jaanuar 2016

TAHTIS KOONDISSE

Ma teadsin, et meestekoondis on olemas, aga naistekoondisest ei teadnud midagi. Võibolla mõtlesin, et pannakse minu jaoks mingi segakoondis kokku. sin ma juba väikesest peale jalkatrenni minna, aga kodus oli keeld peal, et pole tüdrukute spordiala. Jüri Saar (Pärnu JK peatreener – toim.) käis koolis näidistrenne andmas ja alati viisin flaieri koju, aga kodus öeldi, et ei, sinna sa küll ei lähe. Praegu pole vanematel selle vastu midagi, et mängin. Olen küll mõelnud, mis oleks saanud, kui oleks kümneaastaselt trenni läinud, aga kunagi ei tea, võibolla oleksin end ribadeks tõmmanud ja oleks jalgpallist tüdimus tekkinud.”

Tammekas alustanud ja 2013. aastal kodulinna klubisse siirdunud ründemängija Bannikova tegi samal aastal ka oma koondisedebüüdi, kui alustas Luksemburgis peetud sõpruskohtumises algkoosseisus. Esimesed rahvusesinduse viljad sai ta maitsta keskväljal, kus ta varem pallinud polnudki.

“Väljak oli jube pehme ja füüsiline vorm oli nagu ta oli,” meenutab ta.

“Keskväljal käib ju kõva ajude ragistamine ja mängijate võtmine, mina jooksin ringi nagu peata kana (muigab – toim.). Me kaotasime selle mängu.”

Tegelikult jäi mäng 1 : 1 viiki ning

expert liiga Eneli Vals: kohe oli näha, et tal on huvitav liigutus Omal ajal Kristina Bannikova vutitrenni meelitanud Eneli Vals meenutab, kuidas sõbranna Tartu Tammekaga liitus. “Ülikoolis oli meil kehakultuuri ajal ka jalgpallitund ja eks seal tuligi välja, et tal on kaks venda, kellega ta väikesest peale hoovijalgpalli mänginud,” räägib koondises 33 matši pidanud Vals entusiastlikult. “Näha oli, et tal on huvitav liigutus ja sisseharjunud petted. Sealt läks edasi, eks ta sai ülikoolis jalgpalli mängida ja tuli see tuhin peale. Esimestes trennides oli tema jaoks kõige raskem see, et trennid olid struktureeritud, õppisime liikumist ja kombinatsioone ning polnud seda vabadust. Päris palju arutasime, et jalgpall on keeruline mäng.

Ise põdes ta kõige rohkem vastupidavust, aga praegu ei saa küll enam öelda, et see tema nõrkus oleks. Tänu jalgpallile on see hästi arenenud. Ta oli väga kiire õppija ning arenes väga kiiresti.”

Kristina Bannikova läbimurdel.

kui ma seda Bannikovale mainin, saab ta üllatuse osaliseks ning tõdeb, et ju seostub talle kohtumisega esiti oma negatiivne kogemus.

Väravahimu vähenemine tõi väravad Möödunud hooajal tegi naine oma aegade parima hooaja, Pärnu JK 145 kollist jäi tema arvele 27. Vaid Eesti naistevuti legend Anastassia Morkovkina oli edukam, skoorides 34 korral. Nagu enne mainitud sai, sahistas Bannikova võrku seitse korda rohkem kui varasema nelja hooajaga kokku. Naise l on loogiline seletus olemas. Tammekas õppis ta

kaks hooaega jalgpalli mängima ning Pärnusse siirdudes kulus sama palju aega sisseelamiseks. Leidub aga ka põnevam ja parajalt paradoksaalne põhjus.

“Mul oli kinnisidee, et pean kogu aeg ise ründama ja väravaid lööma,” tunnistab rahvuskoondises kolmel korral jala valgeks saanud neiu. “See aasta ma endale pingeid peale ei pannud, terve lapsepõlve mängisime kaks kahe vastu nii, et igavaid väravaid ei tohtinud lüüa, oligi reegel, et mängime ilu peale. Mulle meeldibki pigem anda söötu, tunnen sellest sama palju rõõmu kui väravast. Lülitasingi selle nupu välja, et ainult värav loeb.”

Praegu koduklubis väikeseid tüdru-

Foto: Lembit Peegel

kuid juhendav ning Pärnu Mai lasteaias ujumisõpetajana töötav Bannikova mõtleb aeg-ajalt ka välismaale siirdumise peale. Nii enda kui rahvusesinduse arenguks oleks tarvis tugevamaid trenne ning vastaseid. Pärnus ei ole kehvad trennid, aga eks ole siililegi selge, et profivõistkonnas on asjad teisiti kui amatöörklubis.

“Koondisega mängides tunnen, et iga kord kui mängu lähen, on alguses alati šokk, et misasja, kuidas me ei suuda üldse midagi teha,” tõdeb Tartu ülikooli bakalaureusekraadiga naine. “Tugevamad trennid aitaksid seda vältida, kolmest Meistrite liiga mängust aastas ei piisa.”

maailm

John Singer Sargenti “Gaasitatud” Londoni sõjamuuseumis.

Ühe sõjamaali lugu: kas jalgpallivastasus või Briti sõduri igapäevaelu?

1919. aastal I maailmasõjast valminud John Singer Sargenti õlimaal “Gassed” (“Gaasitatud”) on tekitanud poleemikat: kas tegu on jalgpallile halba varju heitva kunstiteosega või kajastab see lihtsalt Briti sõdurite rutiinset igapäevaelu koledusi täis sõjas.

Indrek Schwede 56

JALKA jaanuar 2016

L

ondoni sõjamuuseumis on USA maalikunstniku John Singer Sargenti õlimaal “Gaasitatud”, mis on tekitanud vastakaid arvamusi seal kasutatud jalgpallimotiivi kohta.

1919. aastal valminud maali mõõtmed on 231 x 611,1 sentimeetrit ja sel on kujutatud I maailmasõjas (1914–1918) gaasirünnaku tagajärjel nägemise kaotanud kümne Briti sõduri talutamist esmaabitelgi poole. Kümmet meest abistab üks mees, seega on tegu justkui sümboolselt jalgpallimeeskonnaga,

kus kümme väljakumängijat ja üks neist eristuv väravavaht, aga mitte selles ei seisne asi. Küsimus pole ka taamal paremal veel kaheksas esmaabitelgi poole liikuvas pimedaks jäänud mehes, keda talutab kaks valges kitlis meessanitari. Asi on selles, mis paistab nelja vasakpoolse mehe jalge vahelt: heledas valguses, mida heidab õhtutaevasse tõusev täiskuu, mängib osa sõdureid eemal asuval tasasel maal jalgpalli!

Jalgpall oli I maailmasõjas üks peamisi ajaviiteviise, mis tutvustas mängu ka neile eri riikide sõdurpoistele, kes olid pärit

maailm

Foto: internet

väiksematest linnadest või küladest, kuhu jalka polnud jõudnudki. Iain Adams ja John Hughson Kesk-Lancasteri ülikooli jalgpalliinstituudist kirjutavad (Soccer & Society 4/2013, lk 502–514), et jalgpallis nähti võimalust “parandada sõdurite tervist ja kehalist vormi, hoida neid eemal baaridest ja bordellidest, parandada nende läbisaamist ohvitseridega ning luua ja säilitada esprit de corps’i” (eesti k lojaalsust, entusiasmi, pühendumist oma rühmale).

Autorid viitavad, kuidas 1914. aastal, kui jalgpall polnud rindel veel ametlikult soositud, kurtis üks komandöre oma alluvate kohta, et “mängud, peamiselt jalgpall, hoiavad neid pärastlõunatel heas vormis ja lõbusana (..), kuitahes väsinud need võrukaelad ka poleks marssimisest, jalgpalli jaoks on neil alati piisavalt energiat”.

Iain Adams kirjutab pisut hilisemas artiklis (Soccer & Society 2–3 / 2015, lk 217–231), kuidas brigaadikindral Briggs pani juba 1915. aasta jaanuaris välja karika, millele mängisid brigaadi 45 meeskonda, ja tsiteerib üht sõjapäevikut

VUTT I MAAILMASÕJAS

Kõrgemad ohvitserid veendusid aina enam, kui oluline oli jalgpall lihtsõduritele, et taastuda lahingutest ning hingeliselt põgeneda stressist ja õudusest. sama aasta juulist, mille järgi isegi öövahid eelistasid päevase puhkamise ajal vutti taguda, ja sama päeviku järgi oli novembris “igal väeosal oma meeskond”.

Kõrgemad ohvitserid veendusid aina enam, kui oluline oli jalgpall lihtsõduritele, et taastuda lahingutest ning hingeliselt põgeneda stressist ja õudusest.

1916. aasta septembris otsustas sõjaministeerium anda sportmängudele rindel rohelise tee. 1918ndal, sõja lõpuaastal mängiti jalgpalli juba laialdaselt terves armee isikkoosseisus. Veelgi varem väärtustasid jalgpalli kaks Briti ajalehte: The Sporting Life ja The Daily Mail,

mis saatsid 1914. aasta detsembris armeele üle 650 jalgpalli, millest paljud jõudsid ka rindele.

Adams ja Hughson toovad oma artiklis välja selle maali eri tõlgendusi. Juba nende artikli pealkiri ““Kõigi aegade esimene jalgpallivastasuse maal?” Ühe jalgpallimängu vaatlus John Singer Sargenti maalil “Gaasitatud”” osutab vastuoludele teose interpreteeringutes. Esiplaanil vaevaliselt meditsiinitelgi poole liikuvad sõdurid on teravas kontrastis nende jalgade vahelt paistvate energiliste ja tervete pallimängijatega. Uurijate tähelepanu on äratanud tõsiasi, et palluritel paistavad seljas olevat ehtsad mängusärgid, seega pole tegu niisama omavahelise pallikõigutamisega, vaid võistlusega. Tõenäoliselt mitte pataljonidevahelise mänguga, kus oli tavaliselt palju publikut, vaid allüksuste-, rühmade- või kompaniidevahelise matšiga. Selles on nähtud ülemjuhatuse ükskõiksust kannatavate väeosade vastu, aga samuti Briti kodudes valitseva lihtsameelsuse ja teadmatuse sümbolit sõjakoleduste suhtes. Noori mehi kutsuti 2016 jaanuar JALKA

57

maailm armeesse muuhulgas plakatite abil, mis kutsusid neid oma maad esindama sõjas, mitte jalgpalliväljakul. 21. oktoobril 1914 ilmus ajakirjas Punch karikatuur, kus jalgpalli mängivale noormehele saadeti selge sõnum: “Pole kahtlustki, et sa saad sellel väljakul raha teenida, mu sõber, kuid täna on olemas ainult üks väljak, kus võid teenida au.”

Adams ja Hughson toovad eri kunstikriitikutele viidates välja, et maalil on kolmejaoline skeem: esiplaanil on kannatajad ja patused, keskel (esmaabitelki suunduvad sõdurid) lunastajad ja eemal taustal taevas ja lunastus.

Foto: internet

Kas sõjamaal või jalgpallimaal?

Poliitiliselt tõstab “Gaasitatud” kui jalgpallivastasust esindav maal autoripaari sõnul esile kaks vastandlikku seisukohta: 1) sõjalised kohustused on ülemad spordi suhtes; 2) jalgpallimängu pildil tuleb vaadata kui sümbolit, mis kujutab sõjalise juhtkonna põlgust sõtta saadetud noorte meeste täbara olukorra üle.

Adams ja Hughson arvavad, et Sargent oleks ameeriklasena vaevalt osanud jalgpallimängu sellel maalil kujutada ilma, et ta poleks seda näinud rindel mängitavat. Selle mõtte pidi kunstnik saama sõjaväljalt. Nad oletavad, et Sargenti jalgpallimängu motiiv lisas maalile taotluslikku igapäevasust ja viidet sellele, et elu läheb edasi. Sargent oli kunstnik, kes ei valinud positsiooni, vaid maalis, mida nägi. “Ma ei mõista kohut, olen kõigest kroonik,” ütles ta ise.

Muuhulgas toovad Adams ja Hughson lugeja ette väitluse selle üle, kas maali “Gaasitatud” puhul on žanri poolest tegemist sõjakunstiga, kuhu ta traditsiooniliselt kuulub. Vastukaaluks tsiteerivad nad 1966. aasta 12. juuli The Guardiani, milles kunstikriitik M. G. McNay ütleb, et “see on žanri poolest puhas jalgpallimaal, ega peaks sellisena olema hinnatud ainult maalikunsti kriteeriumite järgi”.

I maailmasõjast on veelgi maale, mis kujutavad jalgpalli mängivaid sõdureid.

“Gaasitatud” kuulub nende hulka, kus jalgpallimäng on sedavõrd peidetud, et esmapilgul või pealiskaudsel vaatlusel ei pruugi seda märgatagi. Seda põnevamaid tõlgendusi see esile kutsub. Ühtlasi on maal omamoodi dokumentaalne kinnitus jalgpalli tähtsale kohale esimeses tervet maailma haaranud suures sõjas.

58

JALKA jaanuar 2016

John Singer Sargent Ameeriklane John Singer Sargent sündis 1856. aastal Firenzes ja käis lapsepõlves koos kirurgist isa ja maalikunstnikust emaga läbi muuseumid Vatikanist Veneetsiani. Ta oli oma aja tunnustatumaid portretiste ja maastikumaalijaid, kes elas Londonis. I maailmasõja puhkemise järel tehti rinnet külastanud Sargentile ettepanek hakata sõja ametlikuks kunstnikuks, kuid Sargent loobus. Pärast lähedase sugulase surma võttis ta pakkumise 1918. aastal vastu. Sõjakunstnikud allusid sõjapropaganda büroole ja nende ülesandeks oli kujutada sõda kodustele viisil, milles poleks midagi liiga alarmeerivat või allaandmisele viitavat. Kuna rindefotod ei vastanud sageli ajalehtede loodud kõrgetele standarditele, julgustati sõdureid joonistama sketše, mida elukutselised kunstnikud tagalas lõpuni viimistlesid.

Sargent leidis sõjaväljalt vähe, mis teda kunstnikuna inspireeris, kuid üks neid väheseid hetki oli Prantsusmaal Bac-du-Sudis, kus ta nägi massiliselt gaasitatud sõdureid ning tegi nähtust palju visandeid ja märkmeid. Tulemuseks vormistas kunstnik selle Inglismaal. Nii sündiski “Gaasitatud”.

statistika

Koduste tippliigade statistika 2015 Heidame tavapärase pilgu koduse Premium liiga statistikasse. Avaldamata on ka esiliiga ning esiliiga B tabelid ja väravalööjad.

Premium liiga üleminekumängud 18.11.2015 Tartu Tammeka – Tallinna Kalev 4 : 1 21.11.2015 Tallinna Kalev – Tartu Tammeka 0 : 1

Esiliiga

Väravakütid

Liiga tabel 1 Tallinna FC Flora II 2 Tallinna FC Levadia II 3 Tallinna FC Infonet II 4 Rakvere JK Tarvas 5 Nõmme Kalju FC II 6 JK Tallinna Kalev 7 Kiviõli FC Irbis 8 Tartu FC Santos 9 Vändra JK Vaprus 10 FC Kuressaare

36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

22 22 20 12 14 13 13 12 11 10

6 5 6 11 4 7 5 6 5 7

8 9 10 13 18 16 18 18 20 19

76 : 40 118 : 57 108 : 48 52 : 53 50 : 56 47 : 59 60 : 87 56 : 83 43 : 80 48 : 95

72 71 66 47 46 46 44 42 38 37

Nr Nimi 1 Eduard Golovljov 2 Juhan Jograf Siim 3 Mark Oliver Roosnupp 4 Nikita Koger 5 Henry Rohtla 6 Vitali Gussev 7 Sergei Akimov 8 Aleksei Mamontov 9 Sander Laht 10 Jevgeni Gurtšioglujants

Võistkond Tallinna FC Infonet II Tallinna FC Flora II Tallinna FC Levadia II Tallinna FC Levadia II Tallinna FC Levadia II Kiviõli FC Irbis Rakvere JK Tarvas Kiviõli FC Irbis FC Kuressaare Tallinna FC Infonet II

Väravaid 41 21 21 19 19 16 16 14 14 13

Esiliiga üleminekumängud Tartu Santos – Sillamäe Kalev II (Sillamäe Kalev II loobus)

Esiliiga B

Väravakütid

Liiga tabel 1 Maardu FC Starbunker 2 Kohtla-Järve JK Järve 3 JK Sillamäe Kalev II 4 FC Elva 5 Raasiku FC Joker 6 JK Tallinna Kalev II 7 HÜJK Emmaste 8 Tallinna FC Puuma 9 Tallinna FC Ararat TTÜ 10 Tallinna FC Flora III

36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

26 21 19 16 14 14 13 13 6 4

3 9 6 6 11 8 7 5 7 6

7 6 11 14 11 14 16 18 23 26

92 : 38 66 : 29 73 : 57 62 : 45 66 : 57 60 : 55 56 : 64 60 : 89 51 : 114 43 : 81

81 72 63 54 53 50 46 44 25 18

Nr Nimi 1 Klimentii Boldõrev 2 Jürgen Kuresoo 3 Nikita Brõlin 4 Sergei Bilinski 5 Aleksandr Volkov 6 Rene Lill 7 Kert Jõeäär 8 Emmanuel Gurtckaia 9 Ats Joandi 10 Ilja Zelentsov

Võistkond Maardu FC Starbunker FC Elva Maardu FC Starbunker Tallinna FC Puuma JK Sillamäe Kalev II Raasiku FC Joker JK Tallinna Kalev II JK Sillamäe Kalev II FC Elva Maardu FC Starbunker

Väravaid 25 23 18 14 12 12 12 11 11 11

Esiliiga B üleminekumängud 15.11.2015 Tartu Welco – Tallinna Puuma 5 : 0 21.11.2015 Tallinna Puuma – Tartu Welco 2 : 0

Premium liiga Väravate jaotus

Kaartide jaotus

70

140

60

120

50

100

40

80

30

60

0

1 8

40

20 10

13

19 26 27 35 22 26 21 30 29

5

10 15 20 25 30 35 40 45

23 34 28 34 29

50 55 60 65 70

30 34

75 80

34 63

85 90

1

20 0

1

2

4

2

3

7

16 16 21 31 26 29 46

19 38 40 54 52

58 52

55 132

5

10 15 20 25 30 35 40 45

50 55 60 65 70

75 80

85 90

2016 jaanuar JALKA

59

premium liiga VÄRAVALÖÖJAD Mängija Võistkond Väravaid Ingemar Teever Tallinna FC Levadia 24 Jaroslav Kvasov JK Sillamäe Kalev 19 Vjatšeslav Zahovaiko Paide Linnameeskond 17 Ats Purje Nõmme Kalju FC 16 Rauno Sappinen Tallinna FC Flora 16 Vitalijs Zils JK Narva Trans 13 Vladislav Kozlovs Tallinna FC Infonet 12 Hidetoshi Wakui Nõmme Kalju FC 11 Siim Luts Tallinna FC Levadia 11 Taavi Laurits Pärnu Linnameeskond 11 Tarmo Neemelo Nõmme Kalju FC 11 Daniil Ratnikov JK Sillamäe Kalev 10 Joonas Tamm Viljandi JK Tulevik 10 Kristjan Tiirik Tartu JK Tammeka 10 Sakari Ilmari Tukiainen Tallinna FC Flora 10 Jevgeni Harin Tallinna FC Infonet 9 Dmitrii Barkov JK Narva Trans 8 Lauri Varendi Paide Linnameeskond 8 Markus Jürgenson Tallinna FC Flora 8 Andre Frolov Tallinna FC Flora 7 Andrei Sidorenkov JK Sillamäe Kalev 7 Artur Rättel Tallinna FC Levadia 7 Jasper Chibueze Uwaegbulam Paide Linnameeskond 7 Martin Hurt Tartu JK Tammeka 7 Albert Prosa Tallinna FC Flora 6 Allan-Axel Kimbaloula Nõmme Kalju FC 6 Ermal Hajdari Tallinna FC Infonet 6 Igor Subbotin Tallinna FC Levadia 6 Joseph Saliste Tallinna FC Flora 6 Kevin Rääbis Tartu JK Tammeka 6 Kyrylo Silich JK Sillamäe Kalev 6 Robert Kirss Pärnu Linnameeskond 6 Roman Nesterovski JK Narva Trans 6 Artsem Rakhmanau Tallinna FC Levadia 5 Ats Sillaste Paide Linnameeskond 5 Dmitri Kruglov Tallinna FC Levadia 5 Indrek Ilves Viljandi JK Tulevik 5 Kaimar Saag Tallinna FC Levadia 5 Sander Post Viljandi JK Tulevik 5 Tarmo Kink Tallinna FC Levadia 5 Vladimir Voskoboinikov Nõmme Kalju FC 5 Deniss Malov Tallinna FC Infonet 4 Gert Kams Tallinna FC Flora 4 Igor Cheminava JK Sillamäe Kalev 4 Joel Lindpere Nõmme Kalju FC 4 Maksim Gussev Tallinna FC Flora 4 Rauno Alliku Tallinna FC Flora 4 Aleksandr Volkov JK Sillamäe Kalev 3 Alo Bärengrub Nõmme Kalju FC 3 Artjom Škinjov JK Narva Trans 3 Envar Lauter Pärnu Linnameeskond 3 Geir-Kristjan Suurpere Tartu JK Tammeka 3 Henri Hanson Pärnu Linnameeskond 3 Ilja Antonov Tallinna FC Levadia 3 Irakly Logua Tallinna FC Flora 3 Ken Kallaste Nõmme Kalju FC 3 Martin Vunk Pärnu Linnameeskond 3 Nikolay Mashichev Tallinna FC Infonet 3 Pavel Marin Tallinna FC Levadia 3 Rauno Tutk Pärnu Linnameeskond 3 Tanel Melts Tallinna FC Infonet 3 Tanel Tamberg JK Narva Trans 3 Volodymyr Kilikevych JK Narva Trans 3 Aleksandr Dubõkin JK Sillamäe Kalev 2 Aleksei Jahhimovitš JK Narva Trans 2 Andre Järva Nõmme Kalju FC 2 Anton Issakov Pärnu Linnameeskond 2 Artjom Dmitrijev Nõmme Kalju FC 2 Deniss Tjapkin JK Sillamäe Kalev 2 Dmitri Smirnov JK Narva Trans 2 Gerdo Juhkam Viljandi JK Tulevik 2 Igor Dudarev JK Sillamäe Kalev 2 Janar Toomet JK Sillamäe Kalev 2 Juri Jevdokimov Tallinna FC Infonet 2 Kaarel Kiidron Tartu JK Tammeka 2 Karl Ivar Maar Viljandi JK Tulevik 2 Karl Palatu Pärnu Linnameeskond 2 Kristian Lenk Pärnu Linnameeskond 2 Mihkel Ainsalu Tallinna FC Flora 2 Omar Nabil Rashad Elhussieny Tallinna FC Levadia 2 Rasmus Peetson Tallinna FC Levadia 2 Rasmus Tauts Tartu JK Tammeka 2 Roger Teor Viljandi JK Tulevik 2

60

JALKA jaanuar 2016

Sander Rõivassepp Paide Linnameeskond Sander Sinilaid Paide Linnameeskond Sergey Tumasyan Tallinna FC Infonet Tauno Tekko Tartu JK Tammeka Tristan Koskor Tartu JK Tammeka Vitali Andrejev JK Narva Trans Vlasiy Sinyavskiy JK Narva Trans Aleksandr Dmitrijev Tallinna FC Infonet Aleksandr Volodin Tallinna FC Infonet Andreas Raudsepp Tallinna FC Levadia Andrei Kalimullin Tallinna FC Infonet Andrei Veis Paide Linnameeskond Artur Pikk Tallinna FC Levadia Brent Lepistu Tallinna FC Flora Denis Vnukov JK Sillamäe Kalev Eino Puri Nõmme Kalju FC Erik Listmann Nõmme Kalju FC Evgeny Kabaev JK Sillamäe Kalev Greger Könninge Pärnu Linnameeskond Heiko Tamm Tartu JK Tammeka Janar Õunap Tallinna FC Flora Jorge Manuel Ferreira Rodrigues Nõmme Kalju FC Juuso Tapani Laitinen Tallinna FC Levadia Jürgen Lorenz Tartu JK Tammeka Karel Kübar Viljandi JK Tulevik Karl Mööl Nõmme Kalju FC Kaspar Mutso Tallinna FC Levadia Kirill Nesterov JK Narva Trans Kristen Saarts Pärnu Linnameeskond Lauri Välja Paide Linnameeskond Madis Vihmann Tallinna FC Flora Maksim Lipin JK Narva Trans Martin Kase Tallinna FC Flora Nikita Baranov Tallinna FC Flora Pavel Avdeev JK Narva Trans Raido Roman Viljandi JK Tulevik Rainer Peips Viljandi JK Tulevik Rasmus Tomson Paide Linnameeskond Reginald Mbu Alidor Nõmme Kalju FC Reio Laabus Tartu JK Tammeka Risto Pärnat Pärnu Linnameeskond Svjatoslav Jakovlev JK Narva Trans Taavi Rähn Tallinna FC Levadia Tanel Lang Viljandi JK Tulevik Trevor Elhi Tallinna FC Infonet Vadim Mihhailov JK Narva Trans Valeri Šabanov Tartu JK Tammeka Vladimir Avilov Tallinna FC Infonet Vladislav Ivanov Tallinna FC Infonet

2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Vanim väravalööja: Andrei Kalimullin (Tallinna FC Infonet) 37 aastat, 7 kuud, 9 päeva, (16.05.2015 võistkonna Nõmme Kalju FC vastu) Noorim väravalööja: Kaspar Mutso (Tallinna FC Levadia) 17 aastat, 2 kuud, 3 päeva, (3.10.2015 võistkonna Tartu JK Tammeka vastu)

Penaltid Mängija Võistkond Löödud Reali- Protsent seeritud

Andrei Sidorenkov Hidetoshi Wakui Markus Jürgenson Roman Nesterovski Vjatšeslav Zahovaiko Ats Purje Jaroslav Kvasov Martin Vunk Tauno Tekko Dmitrii Barkov Artur Rättel Dmitri Kruglov Joel Lindpere Joonas Tamm Kristjan Tiirik Robert Kirss Sakari Ilmari Tukiainen Taavi Laurits Tanel Melts Artjom Dmitrijev Vladislav Ivanov Vladislav Kozlovs

JK Sillamäe Kalev 9 Nõmme Kalju FC 8 Tallinna FC Flora 5 JK Narva Trans 4 Paide Linnameeskond 3 Nõmme Kalju FC 2 JK Sillamäe Kalev 2 Pärnu Linnameeskond 2 Tartu JK Tammeka 2 JK Narva Trans 2 Tallinna FC Levadia 1 Tallinna FC Levadia 1 Nõmme Kalju FC 1 Viljandi JK Tulevik 1 Tartu JK Tammeka 1 Pärnu Linnameeskond 1 Tallinna FC Flora 1 Pärnu Linnameeskond 1 Tallinna FC Infonet 1 Nõmme Kalju FC 1 Tallinna FC Infonet 1 Tallinna FC Infonet 1

7 7 5 4 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0

77.7778 87.5000 100.0000 100.0000 66.6667 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 50.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 100.0000 0.0000 0.0000 0.0000

KAARDID Kollased kaardid

Mängija Võistkond Kokku Tauno Tekko Tartu JK Tammeka 12 Kassim Aidara Tallinna FC Infonet 10 Tanel Tamberg JK Narva Trans 10 Volodymyr Kilikevych JK Narva Trans 10 Andrei Jõgi JK Narva Trans 9 Dmitrii Barkov JK Narva Trans 9 Sander Sinilaid Paide Linnameeskond 9 Aleksei Jahhimovitš JK Narva Trans 8 Artjom Dmitrijev Nõmme Kalju FC 8 Envar Lauter Pärnu Linnameeskond 8 Igor Dudarev JK Sillamäe Kalev 8 Kyrylo Silich JK Sillamäe Kalev 8 Pavel Avdeev JK Narva Trans 8 Vjatšeslav Zahovaiko Paide Linnameeskond 8 Alexander Semakhin Tallinna FC Infonet 7 Artur Pikk Tallinna FC Levadia 7 Dmitri Kruglov Tallinna FC Levadia 7 Gerdo Juhkam Viljandi JK Tulevik 7 Jorge Manuel Ferreira Rodrigues Nõmme Kalju FC 7 Martin Hurt Tartu JK Tammeka 7 Roman Nesterovski JK Narva Trans 7 Aleksandr Dmitrijev Tallinna FC Infonet 6 Andre Frolov Tallinna FC Flora 6 Igor Cheminava JK Sillamäe Kalev 6 Ilja Antonov Tallinna FC Levadia 6 Indrek Ilves Viljandi JK Tulevik 6 Jaroslav Kvasov JK Sillamäe Kalev 6 Jasper Chibueze Uwaegbulam Paide Linnameeskond 6 Joosep Sarapuu Pärnu Linnameeskond 6 Juuso Tapani Laitinen Tallinna FC Levadia 6 Kaarel Kiidron Tartu JK Tammeka 6 Karl-Eerik Luigend Tallinna FC Flora 6 Kristen Saarts Pärnu Linnameeskond 6 Marius Cinikas JK Sillamäe Kalev 6 Martin Jõgi Tartu JK Tammeka 6 Nikolay Mashichev Tallinna FC Infonet 6 Rasmus Tauts Tartu JK Tammeka 6 Tanel Lang Viljandi JK Tulevik 6 Vladislav Kozlovs Tallinna FC Infonet 6 Aleksandr Volkov JK Sillamäe Kalev 5 Aleksandr Volodin Tallinna FC Infonet 5 Daniil Ratnikov JK Sillamäe Kalev 5 Denis Vnukov JK Sillamäe Kalev 5 Ermal Hajdari Tallinna FC Infonet 5 Greger Könninge Pärnu Linnameeskond 5 Henri Hanson Pärnu Linnameeskond 5 Ivan Pecha Tallinna FC Levadia 5 Jevgeni Harin Tallinna FC Infonet 5 Kaarel Kaarlimäe Pärnu Linnameeskond 5 Karel Kübar Viljandi JK Tulevik 5 Martin Ustaal Paide Linnameeskond 5 Rauno Tutk Pärnu Linnameeskond 5 Sergei Pareiko Tallinna FC Levadia 5 Tanel Melts Tallinna FC Infonet 5 Trevor Elhi Tallinna FC Infonet 5 Vitalijs Zils JK Narva Trans 5 Vladimir Avilov Tallinna FC Infonet 5 Alo Bärengrub Nõmme Kalju FC 4 Andrei Kalimullin Tallinna FC Infonet 4 Ats Purje Nõmme Kalju FC 4 Hidetoshi Wakui Nõmme Kalju FC 4 Hindrek Ojamaa Tallinna FC Levadia 4 Irakly Logua Tallinna FC Flora 4 Karl Mööl Nõmme Kalju FC 4 Ken Kallaste Nõmme Kalju FC 4 Kevin Anderson Tartu JK Tammeka 4 Kirill Nesterov JK Narva Trans 4 Liivo Leetma Paide Linnameeskond 4 Magnus Villota Pärnu Linnameeskond 4 Rainer Peips Viljandi JK Tulevik 4 Rasmus Peetson Tallinna FC Levadia 4 Sander Kapper Viljandi JK Tulevik 4 Sander Post Viljandi JK Tulevik 4 Siim Luts Tallinna FC Levadia 4 Taavi Rähn Tallinna FC Levadia 4 Aleksandr Dubõkin JK Sillamäe Kalev 3 Aleksandr Ivanjušin JK Sillamäe Kalev 3 Andre Mägi Paide Linnameeskond 3 Andre Paju Tartu JK Tammeka 3 Anton Issakov Pärnu Linnameeskond 3 Artjom Artjunin Tallinna FC Levadia 3 Artsem Rakhmanau Tallinna FC Levadia 3

premium liiga Ats Sillaste Paide Linnameeskond Deniss Malov Tallinna FC Infonet Deniss Tjapkin JK Sillamäe Kalev Geir-Kristjan Suurpere Tartu JK Tammeka Gert Kams Tallinna FC Flora Henrik Pürg Nõmme Kalju FC Ingemar Teever Tallinna FC Levadia Jan Kokla Tallinna FC Flora Janar Toomet JK Sillamäe Kalev Joel Lindpere Nõmme Kalju FC Joonas Tamm Viljandi JK Tulevik Joosep Juha Paide Linnameeskond Kaarel Henn Viljandi JK Tulevik Karl Ivar Maar Viljandi JK Tulevik Karl Palatu Pärnu Linnameeskond Lauri Varendi Paide Linnameeskond Maksim Gussev Tallinna FC Flora Markus Jõgi Tartu JK Tammeka Markus Jürgenson Tallinna FC Flora Martin Miller Tartu JK Tammeka Martin Naggel Tartu JK Tammeka Martin Vunk Pärnu Linnameeskond Omar Nabil Rashad Elhussieny Tallinna FC Levadia Rauno Sappinen Tallinna FC Flora Robert Kirss Pärnu Linnameeskond Roger Teor Viljandi JK Tulevik Sergey Tumasyan Tallinna FC Infonet Siim Mäeots Pärnu Linnameeskond Siim Tenno Tartu JK Tammeka Tarmo Kink Tallinna FC Levadia Tihhon Šišov JK Sillamäe Kalev Allan-Axel Kimbaloula Nõmme Kalju FC Andrei Sidorenkov JK Sillamäe Kalev Artjom Škinjov JK Narva Trans Bi Sehi Elysee Irie JK Narva Trans Borislav Topic Nõmme Kalju FC Eino Puri Nõmme Kalju FC Enar Jääger Tallinna FC Flora Erik Listmann Nõmme Kalju FC Hevar Aas Pärnu Linnameeskond Jürgen Lorenz Tartu JK Tammeka Karli Kütt Tartu JK Tammeka Kaspar Kaldoja Paide Linnameeskond Kevin Aloe Tallinna FC Flora Kevin Rääbis Tartu JK Tammeka Kristjan Tiirik Tartu JK Tammeka Lauri Välja Paide Linnameeskond Madis Vihmann Tallinna FC Flora Meelis Peitre Paide Linnameeskond Pavel Marin Tallinna FC Levadia Rasmus Tomson Paide Linnameeskond Reginald Mbu Alidor Nõmme Kalju FC Roman Smishko JK Narva Trans Svjatoslav Jakovlev JK Narva Trans Tarmo Neemelo Nõmme Kalju FC Timo Lomp Paide Linnameeskond Viktor Klimeev Paide Linnameeskond Vladimir Voskoboinikov Nõmme Kalju FC Vlasiy Sinyavskiy JK Narva Trans Albert Prosa Tallinna FC Flora Andre Järva Nõmme Kalju FC Andreas Raudsepp Tallinna FC Levadia Artur Rättel Tallinna FC Levadia Brent Lepistu Tallinna FC Flora Dmitri Smirnov JK Narva Trans Erki Mõttus Tartu JK Tammeka Evgeny Kabaev JK Sillamäe Kalev Georgi Arkania JK Narva Trans Giorgio Russo JK Sillamäe Kalev Hans-Kristjan Hansberg Paide Linnameeskond Heiko Tamm Tartu JK Tammeka Igor Subbotin Tallinna FC Levadia Joel Vabrit Pärnu Linnameeskond Kaimar Saag Tallinna FC Levadia Karl Johan Pechter Tartu JK Tammeka Karl-Romet Nõmm Viljandi JK Tulevik Kaspar Mutso Tallinna FC Levadia Kaspar Paur Paide Linnameeskond Kirill Novikov JK Sillamäe Kalev Kristjan Tamme Pärnu Linnameeskond Maksim Lipin JK Narva Trans Marek Kaljumäe JK Narva Trans Mart-Mattis Niinepuu Paide Linnameeskond Martin Allik Viljandi JK Tulevik Martin Kase Tallinna FC Flora Mihhail Lavrentjev Tallinna FC Infonet Mindaugas Bagužis JK Sillamäe Kalev

3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Märten Pajunurm Nicolas Jacques Andrè Galpin Nikita Baranov Ragnar Piir Raido Roman Rasmus Luhakooder Reio Laabus Roman Protasov Ronek Saal Rytis Leliuga Sander Loigo Siim Saar Sören Kaldma Taavi Laurits Toomas Pent Tristan Koskor Valeri Šabanov Viktor Plotnikov Vitali Andrejev Vladislav Fjodorov

Paide Linnameeskond Nõmme Kalju FC Tallinna FC Flora Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Tartu JK Tammeka JK Narva Trans Pärnu Linnameeskond JK Sillamäe Kalev Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Nõmme Kalju FC Pärnu Linnameeskond Pärnu Linnameeskond Tartu JK Tammeka Tartu JK Tammeka JK Sillamäe Kalev JK Narva Trans JK Narva Trans

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Punased kaardid Mängija Võistkond Otsene Teine Kokku hoiatus Sander Sinilaid Paide Linnameeskond 1 2 3 Artjom Artjunin Tallinna FC Levadia 1 1 2 Tanel Tamberg JK Narva Trans 0 2 2 Aleksandr Volodin Tallinna FC Infonet 1 0 1 Denis Vnukov JK Sillamäe Kalev 1 0 1 Karli Kütt Tartu JK Tammeka 1 0 1 Kassim Aidara Tallinna FC Infonet 1 0 1 Maksim Lipin JK Narva Trans 1 0 1 Marek Kaljumäe JK Narva Trans 1 0 1 Roman Smishko JK Narva Trans 1 0 1 Sergei Pareiko Tallinna FC Levadia 1 0 1 Taavi Rähn Tallinna FC Levadia 1 0 1 Vitali Andrejev JK Narva Trans 1 0 1 Vjatšeslav Zahovaiko Paide Linnameeskond 1 0 1 Aleksandr Ivanjušin JK Sillamäe Kalev 0 1 1 Anton Issakov Pärnu Linnameeskond 0 1 1 Dmitrii Barkov JK Narva Trans 0 1 1 Ermal Hajdari Tallinna FC Infonet 0 1 1 Gerdo Juhkam Viljandi JK Tulevik 0 1 1 Igor Dudarev JK Sillamäe Kalev 0 1 1 Kaarel Kaarlimäe Pärnu Linnameeskond 0 1 1 Kirill Nesterov JK Narva Trans 0 1 1 Kyrylo Silich JK Sillamäe Kalev 0 1 1 Martin Hurt Tartu JK Tammeka 0 1 1 Roman Nesterovski JK Narva Trans 0 1 1 Tihhon Šišov JK Sillamäe Kalev 0 1 1 Trevor Elhi Tallinna FC Infonet 0 1 1 Vitalijs Zils JK Narva Trans 0 1 1 Volodymyr Kilikevych JK Narva Trans 0 1 1

Hoiatuste põhjused Põhjus Kokku Ebasportlik käitumine – hoolimatu viga 327 Ebasportlik käitumine – lubava rünnaku peatamine 109 Ebasportlik käitumine – kinnihoidmine 62 Rahulolematuse näitamine sõnas või teos 55 Korduv rikkumine 26 Jätkamisega viivitamine 20 Ebasportlik käitumine – muu 18 Ebasportlik käitumine – simuleerimine 17 Ebasportlik käitumine – lugupidamatus mängu vastu 15 Ebasportlik käitumine – tahtlik käega mäng 10 Ettenähtud vahemaa eiramine 2 Loata sisenemine 1

Eemaldamiste põhjused Põhjus Kokku Teise hoiatuse saamine 20 Vägivaldne käitumine 7 Ilmse väravavõimaluse ärahoidmine 3 Tõsine viga 2 Solvavate jmt väljendite kasutamine 1

KOHTUNIKUD Väljakukohtunikud Kohtunik

Mänge Penalteid Hoiatusi Eemaldamisi

Eiko Saar Kristo Tohver Roomer Tarajev Juri Frischer Andrei Karhu Miko Pupart Grigori Ošomkov Kristo Külljastinen Martin Salong Rauno Kald Mart Martin Elar Tarkus Siim Rinken Tomi Rahula Toomas Nõmmiste

24 21 21 19 16 15 14 14 12 9 7 5 1 1 1

9 10 4 3 2 4 2 3 4 6 2 1 2 5 1

99 84 84 44 70 31 59 53 47 32 28 20

2 3 8 3 5 1 2 4 2 2 1

4

Abikohtunikud Kohtunik

Mänge

1. abikohtunik

27 24 24 24 23 23 22 21 20 19 19 19 18 18 16 14 8 7 6 4 1 1 1 1

17 9 20 19 7 12 10 13 11 12 3 6 10 8 13 5 0 1 3 1 0 0 0 0

Hannes Reinvald Aron Härsing Jaan Roos Silver Kõiv Dmitri Vinogradov Maikel Mikson Martin Lember Jaanus Mutli Lauri Salei Rando Kesküla Artur Telling Raul Kaivoja Neeme Neemlaid Riivo Stolts Sten Klaasen Sander Saga Silver Sepp Risto Eelmaa Triinu Laos Heigo Paglant Rein Väin Roman Laidinen Egerd Pajustik Anni Rahula

2. abikohtunik

10 15 4 5 16 11 12 8 9 7 16 13 8 10 3 9 8 6 3 3 1 1 1 1

Lisakohtunikud Kohtunik

Veiko Mõtsnik Mart Martin Kristo Külljastinen Toomas Nõmmiste Grigori Ošomkov Rauno Kald Miko Pupart Igor Kübarsepp Joonas Jaanovits Siim Rinken Elar Tarkus Reelika Turi Triinu Laos Marko Liiva Eiko Saar Tomi Rahula Ainar Kuusk Martin Salong Juri Frischer Dmitri Kulikov Andrei Karhu Jaan Roos Danel Udu Lauri Salei Raul Kaivoja Roomer Tarajev Jagnar Jakobson Silver Kõiv Sten Klaasen Kristo Tohver Denis Petrov Maikel Mikson Neeme Neemlaid Riivo Stolts Martin Lember Rando Kesküla Rein Väin Silver Sepp Dmitri Kirilov Sander Saga Aron Härsing Dmitri Vinogradov Andrei Vorobjov Artur Telling

Mänge

Neljas

1. lisa-

2. lisa-

kohtunik kohtunik kohtunik

17 16 15 13 12 11 10 9 8 8 7 7 7 7 7 7 6 6 6 5 5 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1

10 4 4 11 5 10 5 9 6 6 6 7 7 6 1 7 6 5 2 3 3 4 4 4 4 3 4 4 4 1 2 3 3 3 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1

2 6 6 1 3 0 5 0 0 1 1 0 0 0 3 0 0 1 2 0 1 0 0 0 0 1 0 0 0 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

2016 jaanuar JALKA

5 6 5 1 4 1 0 0 2 1 0 0 0 1 3 0 0 0 2 2 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0

61

mõtisklus

Miks tahame olla ründajad?

Tartu Ülikool Fauna meeskonna liige Vahur Joa kirjutab enamasti sahtlisse, kuid seekord avaldame tema arutluse teemal, miks tahavad nii paljud jalgpalli mängivad inimesed olla ründajad.

E

ks meil paljudel ole olnud väheSiinpuhul ei olegi ühest vastust. malt korra selline hetk, kui kõik Minu enda soov olla ründaja tekkis sõbrad ja naabrite lapsed on kok- vajadusest olla meeskonna poolt aktku aetud, tuju on hea, ilm veel parem, septeeritud ja mis oleks selle tunnustuse naabripoisil on mängupalliks seesama saamiseks parem kui lüüa palju väranahast põis, mida juba mitu aastat vaid. Teiste puhul on olukord ja põhjutaotud on, ning üheskoos võetakse ette sed teised. Miks nad ründesse pannakse teekond kohalikule jalgpalliplatsile, et või sinna just ei panda, oleneb faktorisiis üks mõnus lahing maha pidada. test nagu mängijate tehniline võimekus, Aga enne kui mängima saab hakata, mängutaktika ning isegi formatsioon on vaja teada, kes kuskil mängib. Kes või see, mis mängijad mängule kohale tahab sellistes olukordades jääda pigem tulevad. Viimane on rohkem rahvaliiga pealtvaatajaks ning kuskil äärel palli ja madalate liigade probleem. Põhjuseks koksida, kes tahab keskväljakul palliga võivad olla ka mängija füsioloogilised rohkelt joosta ja mängu ehitada ning iseärasused nagu pikkus, kaal, kiirus, kes hoopis ründeliinis end sisse seada, platsinägemine ning võimekus uute et siis meeskonna heaks need vajalikud olukordadega kohaneda. väravad lüüa. Ja ründes tahavad paljud Aga kõikidest positsioonidest platsil mängida. Vähemalt pooled poistest tundub ründaja oma olevat see kõige karjuvad, et nemad tahavad ees(liinis) mahlasem ja mõnusam. Sulle lubatakolla. Isegi need kõige tagasihoidlikumad se palju eksimusi, aga kui sa selle ühe ning ujedamad mängijad arvavad, et värava ära lööd, siis ei anna mitte ainult nad on sellele positsioonile õige valik. meeskond sulle eelnevaid eksimusi Aga kas siis on tõesti nii, et paljude andeks, vaid tunne, mille see tekitab, on laste ning noormängijate soov olla täheRÜNDAJA OMADUSED lepanu keskpunktis Olla ründaja on olla nagu kiskja: sa avaldubki niiviisi, et nad tahavad olla pead olema kiire, ohtlik, ettearvamatu jalgpalliplatsil just ja salakaval, et saavutada oma ründajad? Mis on eesmärk. see miski, mis paneb neid tahtma end selles rollis proovile panna? Kas selleks unustamatu ja hoolimata sellest, kus see on lihtsalt soov saada pärast sõpradelt värav löödi, või vastasest, kelle kahjuks kiita ning kuulda mõned positiivsed värav tuli, tahad sa seda tunnet kogeda sõnad või tahetakse olla ründaja, kuna veel ja veel. See on nagu narkootikum, sellel positsioonil on kõige enam lubamillest ei saa kunagi küllalt. Ekstaas, tud eksida, või motiveerib neid miski mida sa tunned, kui pall just sinu löögist või keegi sealne väravalöömise vastutus või puutest üle joone läheb, võrk sahiseb enda peale võtma? ning kohtunik värava äralugemisel män62

JALKA jaanuar 2016

gu keskelt vilega alustab, on sõnulseletamatu ning sind valdab meeliülendav tunne, võibolla isegi kehaväline rõõmuseik. See on uskumatult hea ja kuigi öeldakse, et 8 : 1 seisult see ainuke värav lüüa oli tühine, peaaegu mõttetu, siis enamasti liialdatakse, sest kõik tunnevad väravaid lüües head meelt, isegi siis, kui seda teha päevast päeva ja nädalast nädalasse või kui see üks värav on tõesti vaid tilk ookeanis suure hävitustöö ajal.

Ja kui lihtsalt pallide koksamine peakski ära tüütama, siis mõeldakse selle juurde välja paljusid muid erinevaid aspekte, et seda tunnet värskendada. Proovitakse lüüa väravaid kõige uskumatumate kohtade pealt, distantsilt, vindiga, räige pommlöögiga väravasse, üle puusa, peaga, kuklaga, puusaga, millega tahes, mis jalgpallis lubatud on. Mida uskumatum ja võimatum pall väravasse läheb, seda värskem on joovastus.

Halastamatu, kiire, salakaval Olla ründaja on olla nagu kiskja: sa pead olema kiire, ohtlik, ettearvamatu ja salakaval, et saavutada oma eesmärk. Kiskjad on looduses ja elus kõige tugevamad ning edukamad,

mõtisklus

Milline mõnus tunne valdab igat mängijat, kes on väravavõrgu kummi löönud!

Foto: Lembit Peegel

need kõige halastamatumad on kõige tuntumad ja kõige paremad. Ja soov olla teistest parem võib olla ka üks põhjuseid, miks tahetakse rünnata.

Suurepärased ründajad saavad kõige enam tähelepanu, neile makstakse kõige rohkem ning nemad on enamasti igas meeskonnas need, kes garanteerivad meeskonnale edu. Jalgpallis ei saa kindlasti ka ilma väravavahi, kaitseliini ja poolkaitsjata, kõik liinid peavad üheskoos eksisteerima ja hakkama saama, kuid ründajad on mängudes enamasti kirsiks tordil, kelle tegemistest oleneb, kas meeskond võidab või kaotab.

Nagu jalgpallis on olemas mitu positsiooni, mida tuleb täita, on olemas ka erinevad isiksusetüübid, kes tahavad mängides teha erinevaid tegevusi või saada endale erinevaid ülesandeid. Kes tahab saada endale suurema vastutusega rolli, kes eelistab end platsil laibaks joosta, kes tahab rohkem palliga mängida ja liikuda, kes aga tahaks palli just võimalikult vähe saada, olla võimalikult vähe mänguga seotud ning lihtsalt platsil vegeteerida. Nende ja paljude teiste tüüpide järgi võetakse platsil sisse

enda eelistatud positsioon ning mängu ajal selgub, kas see oli õige või vale. Ei ole olemas õiget või valet isiksusetüübiga ründajat. Ründaja ei pea olema kõige suurema ego ega iseka käitumisega mängumees, kes platsil olles mitte midagi muud kui palli ja väravat ei näe.

Väga vähesed inimesed on tegelikult sellised. Nemad tahavad saada tähelepanu ning olla alati tegevuse esirinnas.

Ja enamasti ka ollakse, kas siis õigetel või valedel põhjustel.

Võrdleme end kuulsustega Enamasti tahetakse olla just viisakad ja teineteisest lugupidavad ning eeskujulikud mängijad, aga see ei tähenda seda, et nad ründesse ei sobiks või seal mängida ei taha. Need mängijad tahavad saada palju palli ja kogu aeg mängus sees olla.

Nemad tahavad samuti silma paista, aga mitte kui indiviid, vaid kui üks hästi õlitatud mutter suures masinavärgis.

Nendele on oluline koostöö ja koos ühise eesmärgi poole liikumine. Sellise isiksusetüübiga mängija on pigem keskpoolkaitsja või keskkaitsja, kes näeb kõige enam, mis platsil toimub, ning suudab ja oskab mängutempot kontrollida.

Aga peale introvertsete faktorite on olemas ka ekstravertsed põhjused, miks keegi kuskil mängida tahab. Ehk siis peale tahtmise või vajaduse olla ründeliinis esiplaanil tahame me platsil imiteerida positsioone või mängustiili olenevalt sellest, keda me suures jalgpallimaailmas idealiseerime. Me valime endale väljakul positsiooni selle järgi, kus mängib meie kangelane, olgu selleks siis Zinedine Zidane, David Beckham, Luis Figo, Oliver Kahn või Cristiano Ronaldo ise. Me tahame olla nende moodi kasvõi selle üürikese aja, mis me platsil veedame, et saada mõneti aimu sellest, kes need mängijad on ja mida nemad nädalast nädalasse tunnevad. Kas me tahame just nende moodi olla, on loomulikult vaieldav, aga meie poolt idealiseeritud mängijad inspireerivad meid katsetama asju, mida me võibolla ise ei teeks, nad näitavad oma suure töökuse ning võimekusega, et ka meie võime unistada nii kõrgele tõusmisest nagu nemad. Seda loomulikult seni, kuni tulevad uued ja võibolla paremad unistused. Aga kuni me oleme nende mängijate lummuses, kuni me veel unistame, võib kõik võimalik olla.

Ja sellest pole lõppkokkuvõttes midagi, kui meie unistused jalgpallimaailmas teoks ei saa, sest teekond on enamasti parem kui sihtmärk ise.

Lapsena loodud õhulossid ning seatud eesmärgid muutuvad meie kogemuste ning kogutud teadmiste järgi. Vanemaks saades muudame oma eesmärgid reaalsemaks või mõtleme välja paremaid viise, kuidas nendeni jõuda. Öeldakse, et teismeiga on just see, mille ajal inimese iseloom ja isiksus välja kujuneb, mis tähendab, et selleks ajaks on tal teada, missugusesse rolli ühiskonnas ta sobiks, mis ülesandeid ta tahaks täita ja võibolla isegi see, kes olla. Jalgpalluriks olemisega on samamoodi. Arsene Wenger on öelnud, et iga mängija peab 14aastasena omandama tehnilise poole, pärast seda tulevad muud tegurid. See on ka iga, milles kujunevad välja meile sobivad positsioonid ning see, kes me inimesena oleme. Kui me suudame leida nende kahe harmoonia, siis me kuulume vähemusse, sest enamasti kestab eneseleidmine nii platsil kui elus kauem, kui me seda soovime.

2016 jaanuar JALKA

63

lisaaeg Publikukasv

Armeenia jalgpalli kehv seis '

Autor: Margus Kontus

1973. aastal Nõukogude Liidus kuldse duubli teinud Jerevani Ararat on Armeenia jalgpalli sümboleid. Meistritiitel tagas armeenlastele koha Euroopa riikide meistrite karikasarjas, kus veerandfinaalis võideti 70 000 pealtvaataja ees kodus Müncheni Bayern 1 : 0. Sakslased viis edasi kahe mängu üldskoor 2 : 1. Nüüd on sellest järele jäänud …

Ajakiri World Soccer (november 2015) kirjutab, et Armeenia meistrivõistlustel, kus osaleb kaheksa meeskonda, ükski Jerevani klubi pileteid ei müü ja sissepääs on tasuta.

Ararati käib vaatamas sadakond inimest. Klubid on suurtes rahalistes raskustes. Parimas seisus on 2012. aastal asutatud Alaškert FC, mille lõi kohalik ärimees Bagrat Navojan.

Sada aastat tagasi pidid tema vanavanemad põgenema Türgi genotsiidi tõttu Alaškertist, mis praegu on Türgi osa. Vanavanemate mälestuseks klubi nimi ongi, kuigi tegelikult paiknetakse Jerevanis.

van a

Riigimehed staadionil. Osal pilgud maas A. Le Coq Arena, mis päris alguses kandis ametlikult nime Lilleküla staadion, avamisel oli kohal tähtsaid riigimehi. Neid kaasatakse analoogsetesse üritustesse isegi siis, kui nende teened on rajatud objekti ees minimaalsed. Nad rõhutavad sündmuse ja rajatise olulisust.

Lilleküla staadion valmis FC Flora idee ja rahaga. Praegu Eesti Jalgpalli Liidule kuuluv areen on vahepeal saanud ka avalikust sektorist tuge, kuid nüüdseks on see abi välja ostetud. Peale meie jalgpalli esistaadioni aitab jalgpalliliit taristut rahaliselt luua ka mujal riigis. Eesti riik ja omavalitsused on võrreldes muu arenenud maailmaga teinud häbiväärselt vähe, et aidata jalule poole sajandi jooksul anneksiooni tõttu kõige enam pureda saanud spordiala. Avalik ruum isegi ei taju, et tema jalgpallivõõristus ja kohatine vutivaenulikkus

64

JALKA jaanuar 2016

foto

Foto: Lembit Peegel

Üle muru marsivad (vasakult) Aivar Pohlak, Eiki Nestor, Siim Kallas, Jüri Mõis ja Mart Laar.

pärineb punaokupatsioonist, mille jälgi või nende kadumist muudes eluvaldkondades varmalt fikseeritakse.

Lembit Peegli foto – kui seda loominguliselt tõlgendada – näitab, et nii hull asi siiski ei ole: poliitikud tajuvad küll, et on häbiväärselt vähe jalka heaks teinud, tajusid juba 14 aastat tagasi uue staadioni

avamisel. Selle kinnituseks paari mehe häbelikult murule suunatud pilk. Mu tõlgenduses pole midagi isiklikku, sest näiteks tollane linnapea Jüri Mõis oli kogu jõuga staadioni rajamise plaani taga; see pilt on lihtsalt sümboli väärtusega!

Indrek Schwede

lisaaeg Jaanuarikuu sünnipäevad 01.01 Aivar Israel 01.01 Kaspar Kaldoja 02.01 Karina Kesvatera 02.01 Katrin Loo 03.01 Janek Kiismann 05.01 Andre Paju 07.01 Sergei Mošnikov 07.01 Rasmus Tauts 09.01 Reelika Turi 15.01 Veiko Mõtsnik 15.01 Maikel Mikson 15.01 Karl-Eerik Luigend 16.01 Rene Kaas 16.01 Hannes Anier 17.01 Egon Tintse 18.01 Kert Haavistu 20.01 Liivo Leetma 22.01 Are Habicht

48 26 27 25 44 21 28 19 27 34 31 22 34 22 46 36 38 57

22.01 Raimo Rand 22.01 Jaanus Reitel 23.01 Aivar Lillevere 23.01 Rauno Sappinen 24.01 Artjom Artjunin 25.01 Tiit Kivisild 25.01 Kent Männik 25.01 Märt Kosemets 25.01 Roman Sobtšenko 27.01 Vaapo Vaher 27.01 Toomas Kallaste 28.01 Peeter Klein 29.01 Henrik Kummer 30.01 Oleg Andrejev 31.01 Valeri Vinogradov 31.01 Sergei Pareiko 31.01 Roomer Tarajev 31.01 Taijo Teniste

30 30 53 20 26 62 41 34 22 71 45 19 19 54 62 39 36 28

Austraalia liiga maailma suurte sekka?

A-League’i juht Damien de Bohun ütles enesekindlalt: “Tahame saada maailma üheks suuremaks liigaks. See võtab meil aega 15–20 aastat.” Senised kümme aastat A-League’i nime all annab jalgpallijuhtidele optimismi hoolimata asjaolust, et Austraalias peab jalgpall tähelepanu ja sponsorite eest võitlema Austraalia jalgpalli ja ragbiga. Mullune meister Melbourne’i Victory tõi eelmisel põhihooajal kodumängudeks tribüünidele 25 000 ja playoff-mängudeks ligi 40 000 pealtvaatajat.

LHV panga edetabel Novembrikuu edetabeli tipp kõikide kaartidega tehtud tehingusummade järgi on selline:

1. Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. Nõmme Kalju FC 3. Tallinna FC Flora 4. Tallinna FC Infonet 5. JK Tallinna Kalev 6. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 7. FC Nõmme United 8. Põlva FC Lootos 9. JK Tabasalu 10. FC Elva 11. FC Kuressaare 12. Võru JK 13. FC Kose 14. FC Hell Hunt 15. Rakvere JK Tarvas 16. Tallinna FC Levadia 17. Viljandi JK Tulevik 18. Tartu JK Welco 19. FC Otepää 20. Türi Ganvix JK LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

ma mäletan ...

Alari Lell

Foto: Lembit Peegel

Kuuekordne internatsionaal Ma mäletan ... kuidas me Aavo Sarapi juhendatud Tallinna Pantritega 1980ndate lõpus esimest korda välisturniirile läksime.

Olime juba paar päeva mänginud Taanis Dana Cupil, kui korraga tekkis meie alagruppi juurde üks Bangladeshi meeskond. Kui muidu mängiti üks-kaks mängu päevas, siis nemad mängisid oma kolm alagrupimängu ära ühe päevaga ja võitsid kõiki vähemalt kümne väravaga. Elasime nendega samas kohas: meie, 13–14aastaste poisikeste kõrval ei mõjunud nad kuidagi eakaaslastena. Tegemist oli tumedamat sorti vuntsidega meestega. See tekitas muidugi küsimusi nende vanuse kohta, aga küllap olid neil passid korras. Igatahes kohtusime nendega finaalis ja kaotasime 0 : 6. See oli kõige väiksem skoor, millega nad võitsid. Finaalist jäi meelde, et nemad lõid meile keskjoonelt kohapealt latti! Meie väravavaht Martin Kaalma ei jaksanud poolele platsile isegi käest lüüa. See esimene välisturniir oli väga meeldejääv!

Ma mäletan ... et 1991. aasta augustiputši ajal sõitsime Pantrite satsiga bussiga Saksamaale. Eesti oli iseseisvuse välja kuulutanud, aga seis oli segane. Saksamaal olles tuli teade, et Nõukogude Liit tunnustas 6. septembril Eesti iseseisvust. Vaevalt me noortena oskasime lõpuni mõista toimunu erakordsust, aga muidugi olime uhked ja võõrustajad tegid meile selle puhul välja. Naasime rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvasse Eestisse.

Ma mäletan ... kui 1995. aasta septembri alguses mängisime võõrsil Horvaatiaga ja treener ütles päev enne mängu või koguni mängupäeva hommikul, et täna mängime tsoonikaitset. See oli meile täiesti uus asi, olime seni mänginud mees mehe kaitset. Meile joonistati kastid, kus keegi peaks olema. Väljakul saime küll aru, kus igaühe tsoon paikneb, aga kiired horvaadid jooksid neisse eri suundadest sisse ja meie seisime nagu nukukesed. Vastastel oli koos maailma tippsats, kus mängisid Davor Šuker Sevillast, Alen Bokšic Laziost, Robert Prosinecki Barcelonast, Zvonimir Boban AC Milanist jt. Ma läksin vahetusest sisse ja pidin paiknema kaitseliini ees, et vastu võtta keskelt läbi tulevad mängijad. Aga nagu ma vastu astusin, lükati sööt vasakule või paremale ja kui ma sinna tormasin, läks sööt uuesti vabale mehele. Martin Reim lõi viigivärava ja pärast me naljaga pooleks kirusime, et oli seda vaja: horvaadid läksid nii vihaseks, et võitsid 7 : 1.

Ma mäletan ... kuidas me Viljandi Tulevikuga 1999. aastal hooajaks valmistusime. Elasime Viljandis ja hooajaks valmistus kulges jääl ja lumel. Kui lumi hakkas sulama, otsisime linna pealt murulappe, kus saaks kvadraadis söötu lükata. Käisime mööda linna koolide staadione. Aga me edestasime isegi Florat ja võitsime hõbemedali!

Ma mäletan ... kuidas ma Eesti koondises debüteerisin ja pidin kohe AC Parma Dino Baggiot katma. Einoh – mida vähem asjadest tead, seda lahedam on! Mina ei teadnud enne seda mängu vastastest suurt midagi. Küprosel olime mänginud Skandinaavia klubidega ja sai arvatud, et itaallastel on ka samamoodi käed-jalad otsas nagu meilgi. Pealegi oli meil hea füüsiline vorm. Mäng oli muidugi teistmoodi kui muidu: tavaliselt ei saanud ma enne mängu soojendusel spagaati maha, aga seekord tegin seda rahulikult. Adrenaliin sees ja 40 000 inimest tribüünidel möllasid. Mäletan, et alguses tuli nurgalöök ning pall tuli kenasti minu poole. Mõtlesin, et hüppan ja löön ta minema. Aga siis tuli kusagilt paar korrust kõrgemalt Dino Baggio ja lõi napilt üle lati. Mina tegin juhtunust järelduse, et ahah – sellel tasemel vist käivad asjad väheke teistmoodi, ja oskasin edaspidi arvestada, kuidas peaks tegema.

2016 jaanuar JALKA

65

ristsõna

Detsembrikuu ristsõna vastus oli “Soome meister”. Õige vastuse eest võitis Eesti koondise fännisärgi Joonas Kütt. Võitjaga võtame ühendust.

Jaanuarikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 6. jaanuariks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti jalgpallikoondise fännisärgi.

66

JALKA jaanuar 2016