JALKA (juuni 2012)

TIR

AA

ž

11

75

0

HIND 1,85 EUROT JUUNI 2012

Autsaider Chelsea võitis antijalgpalliga

EM-finaalturniiri staadionid Tee endale ise jalkatelevisioon Arnout Lugtmeijer ja tema käbid Gümnasist Madis Birk müüs Pareiko

Postrid: Londoni Chelsea / Didier Drogba / Madridi Atletico / Falcao ISSN 1736-7379

Urmas Rooba: unista kõrgelt, mõtle reaalselt

Distsipli­ neeritud tööloom Sander 2012 Sinilaid JUUNI JALKA 1

KOGU TURNIIR MOBIILIS! KINKI SOOSIK ON HISPAANIA Aga mida näitavad koefitsendid? Üks täielik surmagrupp, mitu heas vormis keskmikku ja mõni väikeriik, kellelt võib kõike oodata...

Terve turniiri vältel näitab Triobet sinu nutitelefonis, millised on koefitsendid ja kes võib üllatada.

Tulemused, statistika ja Indrek Zelinski kommentaarid nüüd kõikjal sinuga 24/7.

JÄLGI VEEBIS VÕI MOBIILIS:

KESKEDA.TRIOBET.EE

a ita ts u u k

sisukord

ellega (FC tal liitus s s a a l e h “Ü helise d rahvusva tu a ld a rr o k e male Reaali ingi Soom m .) im to turniiriga – st pärineb sellest aja ja t n u p tajate õit.” s turniiriv meie ainu

Kaanelugu LK 14 Vene oligarhi Roman Abramovitši üheksa aastat kestnud Meistrite liiga karikajaht lõppes üheksanda juhendaja käe all lõpuks edukalt. Kuid mil moel ... Chelsea oli antijalgpalli taguv autsaider.

Persoonid & intervjuud Sander Sinilaid Madis Birk Arnout Lugtmeijer & pojad Hans Viirmaa Urmas Rooba Miina Kallas Jaak Proosa

Kolumn Esikaanel: Petr Cech Foto: Patrik Stollarz/AFP/Scanpix Nr 6 (54) 2012

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Neeme Korv Indrek Schwede

Rubriigid Nimed & numbrid

Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

Kuu pilt

Toimetaja: Alver Kivi alver@jalgpall.ee

Meistriliiga

Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Evelin Linholm Keeletoimetaja: Liisi KÜTNER Reklaam: mail@saleshouse.ee +372 664 4010 Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Lood & tsitaadid Klubilood Lembit Peegel Naised Juunikuu kalender Rannajalgpall Lisaaeg

Muu Tee endale ise jalgpallitelevisioon!

Fännikoordinaatorid EM-finaalturniiri staadionid U19 finaalturniiri tähed

t

Andreas Se

21 22 28 42 44 56 58

pp, lk 24 –2

7

10

6 14 4 5 8–9 18 24 48 54 62 64 66 10 40 50 60

28

56

Postrid Londoni Chelsea Madridi Atletico Didier Drogba Falcao 2012 JUUNI JALKA

3

nimed & numbrid

kuu +

Koondis on jälle tules! Eestile jääb paljalt oma meistriliigast siiski väheks ja hing ihaldab rahvus­ü­heteistkümne madistamisi kõrgtasemel.

kuu

-

Ragnar Klavani koduklubi AZ Alkmaar ei lubanud eestlast kahele koondise mängule, kuigi hooaeg oli lõppenud. Formaalselt oli klubil õigus, sest tegemist polnud ametlike mängupäevadega.

kuu

?

Kuidas läinuks Eestil, kui oleksime iirlaste asemel EM-finaalturniiri alagrupis rinda pistnud Horvaatia, Hispaania ja Itaaliaga?

3

... lihast on viimase poole aasta jooksul vigastanud Raio Piiroja.

Vigastused on rikkunud eestlase karjääri Arnhemis.

23

... omavalitsuses toimuvad sel aastal Eesti Jalgpalli Liidu suvelaagrid 6–11-aastastele tüdrukutele ja poistele.

41

... mängijat võttis Eesti koondise peatreener Tarmo Rüütli nimekirja viieks mänguks, mis peeti 13 päeva jooksul.

4

JALKA JUUNI 2012

Telefonitorge

Uurisime Starmani juhatuse liikmelt Indrek Ildilt, mida uut on kavas tänavusel vutipidude sarjal.

Indrek Ild: Kui eelmisel aastal oli teravik jalgpalli televisiooni toomisel, siis sel aastal tahame tugevdada klubide ja kohaliku kogukonna vahelisi sidemeid. Iga vutipeo raames mängu korraldav klubi teeb oma kodukandis kohtumise, mis kinnistaks klubi identiteeti ja aitaks seda siduda sealsete inimestega. Igal vutipeol on noortemängudele näidismäng, milles võtavad mõõtu inimesed, kellel on kohaliku kogukonna jaoks tähtsust.

Kui sageli vutipeod toimuvad?

Toimub kümme pidu – iga pidu ühel laupäeval ühe meistriliiga meeskonna juures. Kava on selline: 19. mai Tallinna Flora, 9. juuni Sillamäe Kalev, 16. juuni

Kuressaare, 30. juuni Tallinna Levadia, 21. juuli Viljandi, 28. juuli Tartu Tammeka, 4. august Tallinna Kalev, 11. august Nõmme Kalju, 25. august Narva Trans, 1. september Paide linnameeskond. Meie aitame seda kõike läbi viia ja teadvustada, oleme korraldajad, sebijad ja asjatajad. Peategelaseks on ikka jalgpall.

Mida eelmisest aastast õppisite?

Kuna see oli uus ja harjumatu asi ning me polnud ise ka jalgpallis varem toimetanud, siis alguses väga ei usutud meie mõttesse. Aga kui klubid ära nägid, et tegu on vahva mõttega ja nad hakkasid kaasama oma kogukondi, siis omandas kogu üritus teise mõõtme. Õppisimegi seda, et mida suurem on klubipoolne algatus, seda parem tulemus.

Kuidas me šotlaste käest tappa saime

Kuidas mind rünnakule kupatati

Urmas Põldma Rahvusooper Estonia solist

Priit Pikker Tallinna Levadia

Mõne aasta eest käisime RAMiga šotimaal Glasgows Eesti kultuuri päevadel ja siis tuli mängida ka kohalike jalgpallifännide ehk Tartan Armyga. šotlased siblisid ikka kõvasti ja meie mehed, kellel polnud putsasidki, olid väga suurtes raskustes. Eestlastele oli lohutuseks, kui saime üle poole väljaku. Meie väravavaht Meelis Hainsoo ei jõudnud lõpuks enam palli välja lüüa, sest ta oli seda kogu aeg teinud, ja nii käisin teda lõpus aitamas.

Ma ise mängisin rünnakul, kus püüdsin olla küll väga aktiivne, aga palli ei saanud kordagi. Kaotasime esimese poolaja 0 : 10 ja teisel poolajal andsid nad meile tugevduseks kolm oma meest.

Lõpptulemuseks jäi 1 : 11. Aga pärast ühes pubis toimunud laulmises tegime meie neile omakorda ära.

2008. aastal pidin Pärnu Vapruse eest mängima Tallinna Levadia vastu ründajana, kuigi olen väravavaht. Pääsesin platsile viimaseks viieks minutiks ja sain toimuvast sama palju aru kui Pirita vahel ringijooksnud karu.

Ma pidin väljakule minema asjaolude sunnil. Tegu oli meie jaoks võõrsil mänguga ja mehi oli vähe. Ega ma seal midagi erilist ei suutnud teha, jooksin niisama ringi. Andsin vist paar kirvesöötu ja see võis olla üsna koomiline, sest väravavahina on minu sööt ikka rohkem kui viiekastist tehtav lahtilöök.

Kuigi positsioon oli harjumatu, läksin väljakule suhteliselt kindla tundega ja lootsin, et löön ka värava.

Paraku oli pall rohkem Levadia käes ja ega ma seda palju ei saanud. Kaotasime selle mängu 0 : 4, aga tegelikult võib öelda, et väravavahina tegin ma nullimängu.

Foto: Lembit Peegel

kuu pilt

Värav, mis kindlustas huvitava hooaja Rauno Alliku värav ei taganud mitte ainult Tallinna Flora võitu Nõmme Kalju üle, vaid kindlustas ka huvitava hooaja. Kalju võidu korral kaotanuks konkurendid paraja portsu eneseusku, mida süvendanuks suurenenud punktivahe. Punktivahesid võib rebeneda nüüdki, kuid kõik peategelased teavad, et pole see Kalju nii kõva midagi. Olulise hetke vahetuteks osalejateks olid tumedates särkides nõmmekad ja rohevalgetes florakad: vasakult Tanel Melts (kõrgemal), Ken Kallaste, Markus Jürgenson, Karol Mets, Andres Koogas, väravavaht 2012 JUUNI JALKA 5 Vitali Teleš, kelle eest sai peanupu õigel ajal vahele torgata Rauno Alliku.

3 veergu

Tribüünid jäävad kitsaks vastu neljandal üleaja minutil sõna otseses mõttes viimase löögiga 1 : 0 võidu vormistada.

Hiroyuki Mitsuyama jalg oli penaltil kindel, mitte nagu Arjen Robbenil nädal hiljem Meistrite liiga finaalis.

Meil armastatakse rõhutada, kui väikesed ja tühised me oleme.

Kuidas eesti kultuur ja selle sees ka eesti jalgpall on maailma vägevate kõrval lootusetu äpu. Üle omaenese varju ei hüppa, rõhutatakse. Ja siis juhtubki, et jätame Eesti Rahva Muuseumi ehitamata, sest see ei tasuvat ära ning räägime (kui üldse) koduse jalgpalli tippliigast nagu külapoiste palliveeretamisest.

Masendav.

Sel ajal kui allveelaev Lembit veel Pirital TOPi lähedal kai ääres Neeme Korv loksus, käisin mitu korda Postimehe arvamustoimetuse juhataja tema pardal. Ei mingit trügimist. Aga nüüd, (häbenemata!) maailmatasemel membritsevatest laudadest varemuuseumis Lennusadamas seisime hitakse mind nagu mingit tütrega kolmveerand tundi järjekorras. imelooma. Rahvusvahelise Väga palju oleneb kastmest, milles me kaitseuuringute keskuse Lennart Meri rooga esitleme! konverentsil on lõuna: riigimehed ja Iga meistriliiga mäng on sündmus.

-naised, diplomaadid ja analüütikud, Mulle meeldib, et seda on järjest enam ajakirjanikud ja muud vaatlejad rüüpahakatud nii võtma ja mind häirib, vad Tallinna südalinna hotelli lobby’s k u i sageli seda siiski veel nii ei võeta. jutusumina vahele veini. Mõni uurib nutitelefoni vahendusel, kas laias maail- On olnud kontserte ja heategevus­ üritusi, juba tavaks saanud laupäevane mas on ka midagi uudist.

Seal ma siis hüüatangi “Uskumatu!” otseülekanne. Ja ikka juhtub, et publik sööki-jooki ei saa, sest “kokk on lauluvõi “Ei ole võimalik!” või midagi taopeol”. ( Just taoline lugu oli mõne aasta list. Spontaanselt ja ilmselt ülemäära eest Flora – Tallinna Kalevi mängul, valjusti. Laupäeviti, kui mängitakse kus catering oli täies koosseisus Õllemeistriliiga järjekordne voor, juhtub ju alati midagi. Õieti ei kujuta ma summeril.) ammu ette, et ma ei jälgi eri väljakutel Veel paar pildikest tänavusest toimuvat. Kui võimalik, olen ise ühel hooajast. Levadia–Flora kohtumine neist kohal.

Maarja­mäel talvises jaheduses on tõeTallinna Kalev oli suutnud Tammeka line kannatuste proov. Isa seisab koos Foto: Liis Treimann/Postimees

Ü

6

JALKA JUUNI 2012

kahe pojaga väljaku ääres, püüab elevust hoida, vaheajal koperdab pimeduses järjekorda topsikest teed ostma. Seda müüakse pisikesest päevi näinud haagissuvilast.

Puud on veel raagus, aga Tammeka–Kalju mäng meelitab rahvast kohale.

Päike paistab soojalt. Ja “etenduse” kavalehega on vaeva nähtud, see on informatiivne ja lustlik. Annelinna kunstmuruväljakul on tribüünid sõna otseses mõttes pilgeni täis. Nii täis, et kui saabub neiuke oma vanaemaga, siis peab keegi püsti tõusma, et vutihuviline memm ikka istuda saaks. Nagu linnaliinibussis.

“

Annelinna kunstmuruväljakul on tribüünid sõna otseses mõttes pilgeni täis. Nii täis, et kui saabub neiuke oma vanaemaga, siis peab keegi püsti tõusma, et vutihuviline memm ikka istuda saaks. Nagu linnaliinibussis.

„

Kui sageli me märkame, et meistriliiga mängudel käib inimesi, kellele meeldib jalgpall ja kes tulevad (kindlasti eelarvamustega) kontakti looma? Mida mõtleb see isa lastega või tütarlaps vanaemaga? Kas nad tulevad taas? Kas me pole vaimselt kinni kiilunud, arvates, et kakssada inimest mängul ongi maksimum? Ei ole ju! Siinkohal oleks vast oluline lisada, et jalgpallurite motivatsioon valmistab harva pettumuse.

Meistriliiga on mängulises plaanis suurem, kui temast kõneldakse.

Tribüünid füüsiliselt lähiajal kitsaks ei jää. Kuid mentaalselt on juba jäänud.

Mõelgem suurelt! Muide, toosama Lennart Meri konverents, mis toob Eestisse välis- ja julgeolekupoliitika eksperdid, on üks väljapaistvalt positiivne näide. Ning Mitsuyama ja Robben, meistriliiga ja Meistrite liiga sobivad suurepäraselt ühte lausesse.

TissoT CouTurier

Jalgpallur Michael Oweni – valik tabage tasakaal spordi ja elegantsuse vahel automaatkronograaf mehhanismi, 316L roostevaba terasest korpuse, kriimustuskindla safiirklaasi ja veekindlusega kuni 10 bar (100 m / 330 ft).

r

Tutvu rohkem www.tissot.ch

Roosikrantsi 11 / tel 6 313 099 / Avatud E - R 10 - 18 L 10 - 15 P suletud www.airot.ee www.swisswatch.ee

nogr

A

ch

o

m At ph

to

ic

Au

in TOUCH wiTH yOUr Time

2012 JUUNI JALKA

7

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Hiibus meenutab, et kord tuli tema korteriukse taha julgeolekuagent konjakipudeliga. Ta näitas ajakirja Pikker, kus oli Heiki Ernitsa karikatuur 1980. aasta olümpiamängudest – perekond istumas, jalgpallid käes. (..) Selgus, et entsüklopeedias kujutati samasugusel pildil Lenini perekonda – istuvad täpselt samas asendis. “Ma küsisin, miks ei või Lenini pere olla sportlik. Aga agent arvas, et selline pilt on pühaduse teotamine ja irvitamine Lenini pere üle.”

Eesti Ekspressi karikaturist Hugo Hiibuse suu läbi nõukogude korra absurdsusest “Oh, olgu, uudis, et Eesti jalgpallitiim just võitis – online-meedia saab tuua selle kiiremini lugejani kui ajaleht.”

Ajakirja Economist John Micklethwait otsis ja leidis ootamatu sisuga uudise “Mind võeti ajapikku omaks vaid tänu sellele, et olin hea jalgpallur ja mul oli tugev vaimne tervis.”

Eestlasest õudusfilmide klassik Ito Bill Rebane pagulase saatusest Saksamaa koolis “Nimelt suutis Põder nuhkida välja fakti, et ärimees oli müünud araabia maadesse ühe vähetuntud jalgpalliklubi õigused.”

Risto Berendson vangikongis lõpetanud Kapo tippametnikust Indrek Põdrast “Flora filosoofia lämmatab klubi tiitlipüüdlusi.”

Pealkiri Õhtulehes "Kas lapsed on rahul ka juunis, kui kõik teised juba õues vutti taovad, aga nemad veel koolis peavad käima - see on juba teine asi."

Rocca al Mare kooli nõukogu esimees Hannes Tamjärv oma kooli vaheajakorraldusest

Tuudi kool lõpetas mälestusturniiriga 17. mail toimus Tuudi kooli spordiväljakul Lõuna-Läänemaa koolide jalgpallipäev, mille näol oli seekord tegemist mälestusturniiriga, kuna kool lõpetab sügisel tegevuse.

Turniiri korraldaja, Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi treeneri Jaanus Getreu sõnul on tegu juba 16 aastat toimunud üritusega, kuid tänavu otsustas ta selle egiidi all korraldada mälestusvõistluse, sest Tuudi kool sulgeb uksed.

“Tegu on kooliga, kus on sporti alati au sees hoitud ja direktor Inga Rennit on ise olnud mitmete võistluste eestvedaja,” räägib Getreu. “Tuudi koolis on hinnatud ka jalgpalli ning praegugi mängivad mitmed poisid meie klubi eest Eesti meistrivõistlustel.”

Võistlustel osales kuus piirkonnakooli ning kolm paremat olid Lihula gümnaasium, Tuudi algkool ja Kirbla küla võistkond. Kokku mängis sel päeval jalgpalli 75 last.

Kohal olid ka Tuudi kooli kauaaegne kehalise kasvatuse õpetaja Hillar Laos ja kõik teised õpetajad, kes selles väikeses maakoolis on lastega tegelenud.

Nagu ühele mainekale turniirile kohane, oli osalema kutsutud ka kaks tuntud jalgpallurit. Lastele tõid külakosti Tallinna FC Flora väravavaht Mihkel Aksalu ja Nõmme JK Kalju kaitsemängija Alo Bärengrub, kes viisid läbi treeningtunni. Aksalu juhendas noori väravavahte, Bärengrub jagas õpetussõnu väljakumängijatele. Mõlemad mehed andsid soovijatele ka autogramme.

“Mihkel ja Alo olid laste hulgas väga populaarsed,” kiidab Jaanus Getreu külalisi, kellelt nii mõnigi poiss ei saanud kogu päeva jooksul pilku ära. “Nad olid ikka tõelised autoriteedid.”

Tõestuseks, et ka väikesest maakoolist on võimalik spordis ja jalgpallis kaugele jõuda, oli turniiril osalenud Tuudi kooli vilistlane Avely Kuldsalu, kes on mänginud ka Eesti noortekoondises. Tema lõi kaasa võistluste kohtunikuna. Kõigile osavõtjatele meeldis sõpruskohtumine külaliste-lapsevanemate võistkonna ja laste vahel.

“Hoolimata vihmasest ilmast oli staadionile tulnud kaasa elama palju lapsevanemaid ja kohalikke inimesi, kellele ettevõtmine väga meeldis. Kurbusega tõdeti, et kahjuks on järgmisel aastal turniiril üks kool vähem,” räägib Jaanus Getreu.

Getreu sõnul said kõik tublimad spetsiaalsed karikad ja jalgpalliliidu poolt väljapandud auhinnad. Koolimajas jagati soovijatele kooki ja morssi.

“Oli üks meeleolukas päev koos jalgpalliga,” võtab treener turniiri kokku.

ALVER KIVI Foto: Siivi Jõgi

"Õhtul luuletuse lugemine turvafirma peol, laupäeva hommikul Pärnu punkluule kogumiku esitlusel ja õhtul vaatame Wimbergiga, kaks tulist Bayerni fänni, kuidas läheb Meistrite liiga finaal."

Kirjanik Contra loetleb oma tegevusi IgorPrins PrinsHannes HannesKaasikust Kaasikustpärast pärast Igor tühistatudväravat väravat tühistatud “Kuradi Kaasik!”

“Mina nägin, et oli tsenderdus, võitlus ja värav.”

“Veider on see, et peakohtunik, kes seisis olukorrast kaks meetrit eemal, läks nõu küsima äärekohtunikult, kes oli olukorrast 30 meetrit kaugusel.”

8

JALKA JUUNI 2012

Alo Bärengrub (keskel vasakpoolne) ja Mihkel Aksalu olid laste lemmikud.

lood & tsitaadid

Eriolümpia jalgpallipäeval Valgas lendasid putsad Eriolümpia jalgpallinädal, mis Euroopas toimus 12. ja Eestis 4. korda, pidi seekord kaasa aitama jalgpalli propageerimisele nii eriolümpia liikumise sees, kui ka soodustama vaimse puudega laste ning tavakooli jalgpallihuviliste ühistegevust.

Esimene selline päev toimus Kaelase koolis, kus võistlesid tavakooli ja eriolümpia segavõistkonnad. Järgnesid jalgpallipäevad Urvastes, Tartu Maarja koolis ja Maarja külas ning jalgpallinädala lõpetamine 24. mail Porkuni koolis toimunud eriolümpia suvemängudel, kus oli koos ligi paarsada sportlast, kes kõik said proovida oma oskusi jalgpalli nn individuaalaladel: triblamine, penaltid ja jooks koos pealelöögiga.

Klassikalise jalgpalli turniir toimus aga 15. mail Valga Kungla tänava kunstmuruväljakul. Professionaalsed kohtunikud Valgast ei osanud esialgu eriolümplaste osas seisukohta võtta ja vajasid lühikest selgitust: võeti teadmiseks, et erivajadusega, eelkõige just sügavama vaimupuudega sportlased ei suuda alati võidu peale mängides kinni pidada reeglitest, sest emotsioonid lendavad lakke. Nii lendasid õhku ka mängu ajal lahti sõlmunud paeltega putsad isegi tugevate divisjonis. Vägi oli osalejates suur – jalgpall on vägagi emotsionaalne mäng.

Tugevamate grupis võitis esikoha Lahmuse kool (treenerid Kristan Kärdi ja Kuuno Tiitus). Sama võistkond koos Vaeküla kooli jalgpallipoistega tõi Göteborgis toimunud Gothia Cupilt koju kõrgeima autasu – karikavõidu tugevate divisjonis. Teiseks tuli tugevate divisjonis Kammeri ja kolmandaks Valga Jaanikese kooli võistkond, kes paistis silma eriliselt jõuliste pealelöökidega. Kokku võistles Valga turniiril 120 jalgpallurit üheksast eriolümpia organisatsioonist. Korraladaja, Jaanikese kool, väärib korraldajana kiidusõnu.

“Ilm oli viimase peal ja sportlaste silmad särasid, see ongi suurim tunnustus,” ütles eriolümpia spordidirektor Kalmer Sarv võistluste autasustamistseremoonial, kus medali said kõik osalised. Peale kuld-, hõbe- ja pronksmedalite jagus tänu UEFA toetusele ka osalusmedaleid. Kohtunike poolehoiu teenis nõrgim divisjon, eelkõige liigutava visaduse eest iga hinna eest palliga väravani jõuda. Selle divisjonis võitis Maarja küla, alistades Maarja kooli.

Tore, et eriolümpias tõstab pead tütarlaste jalgpallipisik. Sedakorda võistlesid Kammeri ja Urvaste, kellest esimene viis võidu koju.

Eriolümpia loodab veel sellel aastal sõlmida hea tahte koostöölepingu Eesti Jalgpalli Liiduga; senine koostöö on kestnud kolm aastat. Siiani on meeldejäävaim 2010. aastal A. Le Coq Arena harjutusväljakutel toimunud jalgpalliturniir, kus osales Soome esindus ning kus kõigi lemmikuks kujunes ava- ja lõputseremoonial osalenud Indrek Zelinski. Autogrammide jagamine fännide parves kujunes uhkeks. Eks mitu tüdrukute võistkonda on praeguseks tänu karismaatilistele vippidele juurde tulnud. Kes ei tahaks medalit kaela saada Indrek Zelinskilt, Mart Poomilt või Konstantin Vassiljevilt!

Meeli Hunt Eesti eriolümpia rahvuslik direktor

Foto: Eriolümpia

Eriolümpia jalgpalliturniiril Valgas mängiti himukalt.

nii nad

ütlesid “Vasikad lasti karjamaale. Mehed polnud ammu mänginud ning nüüd, kui on võimalik, läks adrenaliin kõrgeks ja mindi liiga hoogu.”

Tarmo Rüütli kahe koondislase, Sander Puri ja Vjatšeslav Zahovaiko, punasest kaardist Soome liigas “Viimased kaks nädalat olid ülinärvilised. Ühtäkki avastati, et paberimajandus pole korras. (..) Mängupäeva lõunal sain teada, et luba on olemas, aga mõni tark mees võinuks öelda, et mind ei tasu platsile lubada.”

Sander Puri mänguloa saamisest ja punasest kaardist “Aga kui selline mees hakkab tegema “traditsioonilist” poppi, siis seda parem võib see välja tulla, nagu Cristiano Ronaldo mängiks Eesti liigas.”

Valner Valme Rufuse muusikast “Olen telekast Stoke’i mänge vaadanud – väga omanäoline stiil, suured ja tugevad mehed seal. Aga olen ka ise siin palju jõusaalis käinud.”

Hindrek Ojamaa Stoke Citysse testimisele minekust “Mootor töötab, aga vanker laguneb. Nagu mingi Prantsuse auto.”

Raio Piiroja oma vigastusest “Nimelt võiksime võtta eeskuju Saksamaa poliitikutest ja kokku leppida, et ükski Eesti poliitik ei osale jalgpallivõistluste kattevarjus toimuvatel poliitpropaganda üritustel – näiteks avatseremoonial ja vastuvõttudel. Jalgpalli Ukrainasse vaatama minna on hea mõte, kuid Janukovitši propagandaüritustel ebademokraatlikule režiimile plaksutamine mitte.” meikar.ee/blog “Aeg lendab, olen saanud juba 26aastaseks ning praegu on tähtis mängida.”

Ragnar Klavan pole rahul vähese mänguajaga AZ Alkmaaris

“Võrkpalli ei lähe ma kohe päris kindlasti mängima. See ei ole ikka õige mäng. Metsas puudega rääkimine on kah intensiivsem tegevus kui võrkpall!”

Eesti meistrisarjas nii jalg- kui ka korvpalli mänginud Mikk Valtna vastus küsimusele, millal ta võrkpalli ette võtab “Või keelame ameeriklastel jalgpalli solvamise ning nõuame, et mäng saaks inglise keeles oma õige nime?”

Literaat Jüri Kallas arvab, et “neeger” pole eesti keeles solvav sõna

2012 JUUNI JALKA

9

oma jalgpalli-tv

Milliseid jalgpalli jälgimise võimalusi pakuvad nutirakendused?

Tehnika areng võimaldab igaühel kokku panna oma isikliku jalgpallitelevisiooni, mida võib soovi korral vaadata kas või telefonist.

Tutvustame neid võimalusi lähemalt.

Andres Must

L

uban endale võimaluse alustada alljärgnevat lugu veidi kulunud klišeega Brasiilias 1950. aastal peetud jalgpalli maailmameistrivõistlustelt, mil telegraafi vahendusel Inglismaa koondise šokeerivast 0 : 1 kaotusest USA-le teada saanud inglise ajakirjanikud ei julgenud esimese hooga infot avalikkuse ette paisata, arvates, et tegu on trükiveaga ning uskusid, et Inglismaa tulemust tähistava nulli eest on number 1 lihtsalt kaotsi läinud. Tõstsin tolle ammuse loo praeguse kirjatüki ette mitte seepärast, et rõhutada niigi teada kontrasti eilse ja tänase meedia vahel, kuivõrd seepärast, et näha, mil määral on muutunud sündmuse ja selle tarbija vahelised ajalised positsioonid.

Nende positsioonide arengut vaadates võib väita, et meedia tehnilise arengu üheks käimalükkavaks jõuks on olnud sündmuse ja selle tarbijani jõudmise ajalise distantsi vähendamine, püüd jõuda erinevate kandjate abil sündmuse vahendamiseni reaalajas.

Raadio, televisioon ja internet on ajalised piirid nullinud. Praegused tehnoloogilised vahendid on aga astunud sammu veelgi kaugemale ning asunud aega kui faktorit üleüldse kustutama. Tehnoloogia lubab praegu luua ise endale oma meedia, mille sisu ja jälgimise aja

10

JALKA JUUNI 2012

oma jalgpalli-tv saab inimene ise valida. Meid huvitab, millised on need uued võimalused jalgpallis.

Oma jalgpalli-TV Uskudes, et enamik Jalka lugejatest on tuttavad Facebooki ja Twitteriga, jätan need rakendused rahumeeli kõrvale ning liigun ühe hooga Apple’i pakutavate rakenduste juurde (kuna siinkirjutaja kogemused põhinevad Apple’i arendataval iOS-il, puudutan teist suuremat operatsioonisüsteemi androidi vaid põgusalt).

“

Kui kedagi huvitab konkreetselt mingi kindla klubi käekäik, siis tasub iTunesi otsingumootori vahendusel uurida, kas lemmikklubil on oma podcast.

„

Alustame ehk kõige põnevama teemaga ehk küsimusega: kuidas luua endale isiklik jalgpallitelevisioon? iPhone’i (nutitelefoni) ja iPadi (tahvelarvuti) omanikel on see üsna lihtne. Et anda endale võimalus jälgida Euroopa tippliigade sündmusi, piisab juba paari rakenduse olemasolust. Esmalt soovitan Apple’i rakenduste hulgast alla laadida järgmised: FilmOn Plus (töötab ka androidi peal), Veetle, Kartina TV ja Football TV. Neist kaks esimest on tasuta allalaaditavad. ­F ilmOn Plus toob kasutajani kõik tähtsamad Briti telejaamad, nagu BBC 1 ja 2 ning ITV 1, 2, 3 ja 4. Usun, et igal jalgpallisõbral on raske unistada veel mõnusamast pühapäevahommikust, kui veeta see BBC 1 pakutava legendaarse Match of the Day seltsis (pühapäeva hommikul algab kordussaade Eesti aja järgi 9.30, otsesaade algab pühapäeva öösel algusega 00.30). ITV erinevad programmid pakuvad aga Inglise liiga- ja karikamänge, samuti Euroopa klubijalgpalli ning ka koondistevahelisi kohtumisi.

Hiljuti lisandusid FilmOn Plusiga Itaalia telekanalid RAI 1, 2, 3, mille programmides ei täida jalgpall küll esimest rolli, ent ei puudu sealt ometi.

Ajaloohuvilistele on aga FilmOn Plusil eriline maiuspala FilmOn Footballi kanali näol, kus 24/7 jooksevad Inglise

Oodates eestikeelseid nutirakendusi Kuigi koduse jalgpalli arenedes on ka ala kajastamine aastate jooksul mitmekesistunud, ootavad spetsiaalselt nutitelefonide ning tahvelarvutite jaoks mõeldud rakendused ikka veel oma aega. Tõsi, nutitelefoni vahendusel on võimalik jälgida suuremat osa lehekülgedest, mida internetiski, kuid eraldi rakendusi vaid telefonidele ja tahvelarvutitele veel loodud pole. Milliseid rakendusi ootaks esmalt?

Nutitelefonide omanikele muudaks koduse jalgpalli jälgimise kindlasti mugavamaks Eesti Meistriliigat vahendav rakendus, mille väljaandmise ja infoga sisustamist ootaks esmajärjekorras jalgpalliliidult või Soccernet.ee-lt. Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht tunnistab, et liidu sees on sel teemal plaane tehtud.

“Püüame iga aastaga astuda arengus sammu edasi, olgu selleks siis teleülekanded või korralduslikud aspektid,” räägib Uiboleht. “Nüüdisaegsed meedialahendused võiksid olla järgmise hooaja lisaväärtuste üheks osaks.”

Uiboleht ütleb, et kuna potentsiaal­ sete kasutajate arv on pidevalt tõusuteel, ühtiks see jalgpalliliidu suurema eesmärgiga jõuda võimalikult paljude inimesteni ning selle kaudu meelitada pikemas perspek­tiivis staadionitele üha rohkem inimesi.

klubide aastatetagused mängud.

Veetle on juba interneti põhjal tuttav stream’e ehk internetis jagatavaid otseülekandeid vahendav programm, mis toob mängud vaatajani otseülekandes. Tuleb tunnistada, et nii nagu stream’idega ikka on ka Apple’i vahendusel tegemist veidi ebamugava rakendusega, mis jookseb sageli kinni, sõltub liialt kasutajate arvust ning nõuab väga head internetiühendust.

Samuti raskendab Apple’is jälgimist otsingumootori puudumine. Parema puudumisel ajab aga asja ära. Ent paremaid ju on. Nagu näiteks Football TV, mis on saadaval ühekordse tasu, 79 sendi eest ning on teeninud kasutajatelt positiivseid hinnanguid. Too programm on samuti stream’i-põhine, kuid otsib stream’i ise üles. Iga päev

Nutirakenduste kasutuselevõtust on räägitud ka Eesti jalgpallihuvilisi ühendava Soccernet.ee toimetuses.

Tegevjuht Veiko Kampura ütleb, et kogu interaktiivne meedia liigub igal juhul mobiilisõbralikkuse suunas.

“Kuigi meil on päevakorras palju tähtsaid töid, võib aasta jooksul ühtteist huvitavat oodata küll.” Kampura lisab, et tõenäoliselt eraldi rakendust Soccernetile looma ei hakata, küll aga asutakse välja töötama rakendust, mis internetilehekülje mobiilisõbralikuks vormib. Soccerneti foorum on juba praegu mobiilile kohandatud. Õhtulehe ajakirjanik Ott Järvela möönab, et Eestis suhtuvad meediad uutesse lahendustesse veidi umbusklikult ega julgeta teha esimest sammu. Sedasama julget sammu ootaks ka Järvela ning Andres Vaheri juhitavalt jalgpallisaatelt “Ugri ässad”, mis on Õhtulehe vahendusel jälgitav internetis nii videopildi kui ka helifailina, kuid võiks olla kättesaadav ka podcast’ina. Järvela ütleb, et ajalehe tehnikaosakond on arvanud, et praegu piisab MP3-vormingust ega ole pidanud saate podcast’i siiani otstarbekaks: “Isiklikult leian, et meie saade, ja meedia üldiselt, peaks olema kättesaadav erinevatelt tehnilistelt platvormidelt.”

pakutakse valikuliselt tähtsamaid mänge üle kogu maailma ning mängule klõpsates otsib programm ise netist kõige vähem koormatud stream’i ja käivitab soovitud mängu. Kartina TV kujutab aga endast Vene telekanalite kogumit, kus ainuüksi spordikanaleid on kuus, millest kolme-nelja programmi põhiosa moodustab jalgpall.

Kartina on rakenduste seas üsna kallis, aastane abonoment maksab 180 eurot, samas pakutakse seitsmepäevast tasuta tutvumisvõimalust.

Järelvaatamise võimalustest saan esimese hooga soovitada kahte rakendust.

Neist üks on BBC iPlayer, mille kuutasu on ligi 7 naela ning mis tagab ligipääsu kahenädalasele arhiivile. Samuti võib BBC järelvaatamisprogrammi leida aadressilt Viewtvabroad.com. Teine hea 2012 JUUNI JALKA

11

oma jalgpalli-tv rakendus on Save.TV, millega liitudes on võimalik lindistama panna erinevate Saksa kanalite saateid. Lindistuse lõppedes saadetakse teie meiliaadressile saate järelvaatamise link.

Need olid vaid mõned soovitused, kuid loomulikult on jalgpalli kajastavate erinevate kanalite rakendusi veelgi.

Lisan mõned: Russian TV, Pro TV ja TV Television.

Telejutu lõpetuseks tuleb kindlasti rõhutada, et Apple’ist telerisse pildi kandmisel on vaja teha veel mõnekümneeurone investeering. Kõik rakendused jõuavad telerisse HTMI kaabli kaudu, mis Apple’i poes maksab ligi 40 eurot, sellele lisandub veel kümmekond eurot HTMI pikendusjuhtmeks.

Valik jutusaateid Nutirakendustest rääkides ei saa kuidagi mööda vaadata ka podcast’idest ehk taskuhäälingutest. Siin on valikute tegemine ja rakenduste soovitamine eelnevast mitmel põhjusel keerukam.

Esiteks seab piirid keeleoskus, teiseks

12

JALKA JUUNI 2012

tõmbab piire huvide erinev epitsenter.

Valikud on tohutud, sest kui rääkida juba ainuüksi eesti inimesele lähedatest suurtest keeltest, nagu inglise, saksa ja vene keel, pakutakse jalgpalliteemalisi podcast’e sadu kui mitte tuhandeid.

Järgnevalt peatun vaid ingliskeelsetel podcast’idel.

Siinkirjutaja lemmikuks on kujunenud BBC World Service, mis tutvustab jalgpalli erinevaid rolle maailmas: saates pühendatakse võrdselt tähtsust nii Thierry Henry mõnenädalasele taasliitumisele Londoni Arsenaliga, Araabia kevade mõjule jalgpallis, Omani olümpiakoondise tegemistele ning Prantsusmaa presidendivalimiste mõjust kohalikule jalgpallielule. Neile, keda huvitab pigem jalgpalli puhtsportlik külg, jääb World Service kindlasti ühekülgseks, seepärast julgen soovitada Guardiani tiiva all ilmuvat James Richardsoni Football Weeklyt, mille huvide keskpunktiks on klubijalgpall Inglismaal ning tugevamate Euroopa liigade kajastamine. Kõik podcast’id on

saadaval tasuta.

Kui kedagi huvitab konkreetselt mingi kindla klubi käekäik, siis tasub iTunesi otsingumootori vahendusel uurida, kas lemmiklubil on oma podcast.

Vähemalt Inglismaa kõrgliigaklubide enamusel on klubi ametlik või fännide koostatav podcast olemas.

Erinevate rakenduste soovitamine on paljuski subjektiivne ning nende loetelu ajakirja mahtu arvestades ka ebapraktiline. App Store’i otsingumootorit kasutades tuleb lasta vaid fantaasial lennata ning jalgpallihuvilised, keda huvitavad reaalajas tulemuste jälgimine, statistika või ajalugu, ei jää tühjade kätega. Igatahes oleme me jõudnud aega, kus teabe kättesaamise viisid on rikkamad kui kunagi varem.

Ent kogu selle infotulva sees tuleb säilitada tähelepanu informatsiooni kvaliteedi osas. “Usalda, aga kontrolli” kehtib ka täna, ja seega ei erinegi meie praegune olukord tollest loo alguses räägitud 1950. aasta episoodist nii väga palju, kui esmalt arvata võiks.

Estonia 2012

U-19 Euroopa meistriv천istluste finaalturniir 3. - 15. JUULI 2012 TALLINNAS, HAAPSALUS JA RAKVERES EUROOPA MEISTER SELGUB EESTIS! 2012 JUUNI JALKA

13

1-teist mõtet

Autsaider Roman Abramov V

ene ärimehe Roman Abramovitši üheksa aastat kestnud jaht Euroopa meistrite karikale lõppes üheksanda treeneri käe all läinud mais viisil, mis on nii igiomane jalgpallile, kuid vaevalt meeldis oligarhile: Chelsea oli nii paberil kui ka väljakul nõrgem meeskond mitte ainult finaalis, vaid ka poolfinaalis. Chelsea võit poolfinaalis Barcelona üle oli nagu Fääri saarte võit parimas koosseisus mängiva Hispaania üle. See oli antijalgpalli võit jalgpalli üle, mida imetletakse ja armastatakse.

Kui Abramovitš 2003. aasta juunis Chelsea ostis, kujunes meeskonnast kiiresti glamuurne klubi. Tundus aja küsimus, millal see tagasihoidlike saavutustega (enne 2003. aastat oli Chelsea riiulis vaid üks Inglise meistritiitel) klubi võidab oma omaniku miljonite toel Euroopa vääruslikema trofee. Aeg läks, aga edu ei järgnenud. 2008. aastal jõudis Chelsea Moskvas peetud finaali, kuid kaotas penaltiseeria järel Manchester Unitedile. Lõppenud hooajal lõpetas Chelsea kodused meistrivõistlused Abramovitši-ajastu madalaima, 6. kohaga. Euroopa väljakutel oli tegemist aga väsinud ja kulunud staaridega, kes Meistrite liiga 1/8-finaalis pääsesid vaevu särtsaka Napoli käest. Alates veerandfinaalidest polnud Chelsea favoriit ühegi meeskonna vastu. Poolfinaali kodumängus Barca vastu valdas Chelsea palli 28% mänguajast (Barca näitaja oli 72%). Võiduvärava lõi Chelsea ainsast raami tabanud löögist (Barca põmmutas raami 6 lööki). Raami mittetabanud löökide vahekord oli 3 – 13, nurgalöögid 1 – 8.

Peatreeneri kohusetäitja Roberto di Matteo nimetas oma meeskonna mängu aga “peaaegu perfektseks”, lisades, et Barcelona vastu peab tegema meeletult kaitsetööd ja oma võimaluste avanedes olema “kliiniliselt täpne”.

Milline rahajõmm, kelle eesmärgiks on võita klubimaailma väärtuslikem karikas, tahaks istuda kodustaadioni VIP-loožis ja vaadata, kuidas omad istuvad terve mängu kaitses ja peksavad palli eemale? Ja lihtsalt loota ... imele.

14

JALKA JUUNI 2012

“Säh sulle – said, mis tahtsid!” annab Didier Drogba ihaldatud Meistrite liiga karika Roman Abramovitšile.

Sest all, staadioni põhjas häbistatakse väljakuperemehi mäekõrguse üleolekuga pallivaldamises. Juba ainuüksi tõsiasi, et sinu meeskonna edasipääsu nelja parema hulka peetakse pisikeseks üllatuseks ja oled poolfinaalis selge autsaider, ei tee auahnele Abramovitšile au.

Kordusmängus olid statistilised näitajad jämedas joones samad (pallivaldamise protsent isegi karvapealt!), aga 2 : 2 viik viis finaali Inglise klubi.

Finaal peeti Chelseale õnnetuseks vastase koduväljakul, aga pigem oli põhjuseks allajäämine tasemes kui mängupaigas, et Chelsea kaotas Müncheni Bayernile järgmistes statistilistes näitajates: löögid raami 3 – 7, löögid raamist välja 3 – 17, nurgalöögid 1 – 20, vilistatud vead 26 – 14, kollased kaardid 4 – 1, palli valdamine 45% – 55%.

Taas võttis selle hästi kokku di Matteo: “Jalgpall ja elu on mõnikord ära­arvamatu ja hullumeelne. Ei usu, et keegi oleks sellist asja ette näinud.”

Bayerni juhendaja Jupp Heynckes

pidi üksnes käsi laiutama, sest parem meeskond oli jälle alla jäänud. Nagu Barcelona peatreener Pep Guardiola pärast 0 : 1 kaotust Stamford Bridge’il tõdes: lõime 24 väravavõimalust ega suutnud skoorida – kodus peame looma kaks korda 24 võimalust, et lõpuks ära lüüa!

“

Juba ainuüksi tõsiasi, et sinu meeskonna edasipääsu nelja parema hulka peetakse pisikeseks üllatuseks ja oled poolfinaalis selge autsaider, ei tee auahnele Abramovitšile au.

„

Kogu senine Abramovitši Chelseasaaga pakkus 19. maini rahuldust neile, kes hoidsid pöialt, et Chelsea Meistrite liiga karikat ei võidaks. See oli kui kinni-

1-teist mõtet

ramovitši üllatusvõit Foto: Martin Meissner/AP/Scanpix

Kui kõik Bilbao baskid nutsid Euroopa liiga finaal nägi pisaraid, mis kuulusid tervele linnale, osati tervele rahvale. Pärast 0 : 3 allajäämist Madridi Atleticole nutsid nii Bilbao Athleticu mängijad kui ka fännid tribüünidel. Kui teleülekanne toimunuks Bilbao linnast või selle kodudest, näinuksime veelgi enam ehtsaid baski pisaraid. Bilbao Athleticu mängijate värbamispoliitika (sellest ja baski jalgpallist pikemalt vt Jalka 5/2011) lubab meeskonda võtta ainult Baskimaa klubide noorteakadeemiate liikmeid või baski rahvusest jalgpallureid.

Seetõttu on klubi side oma kogukonnaga tugev. Hoolimata enese seatud piirangutest meeskonna komplekteerimisel on Bilbao Athletic ainus meeskond Madridi Reali ja Barcelona kõrval, mis pole kunagi Hispaania meistrisarjast välja kukkunud. Vastupidi Abramovitšitele ja araabia naftašeikidele toetutakse oma kasvandikele, mitte kokkuostetud tähtedele. Iga baskide võit on terve rahva võit, iga kaotus nagu isiklik. Nii oli see ka Euroopa liiga finaalis Bukarestis.

tus, et jalgpallis rahaga tiitleid osta ei saa.

Et jalgpall on midagi enamat kui raha.

Aga jalgpall näitas veel kord oma äraarvamatut palet, mängides vingerpussi nii Chelsea pooldajatele kui ka vaenajatele: ta kinkis esimestele täiesti ootamatu ja pealtnäha teenimatu karikavõidu ning teistele tuletas meelde, et jalgpall on tõesti nagu elu – ka elus võib rahaga endale osta tähelepanu ja tiitleid, tundugu see kõrvalt vaadates nii ebaaus kui tahes. Abramovitš võitis oma karika siis, kui tema klubi ja üritus kippusid laiema avalikkuse jaoks juba ununema. Kahtlemata annab see hoogu teistele ärihaidele ja juba järgmisel aastal jälgime, kuidas õnnestub Meistrite liigas tänavu seal kõrbenud Manchester City nimeline europrojekt.

Kõik mängivad antijalgpalli Aga veel üks asi vajab õiendamist. Aastate jooksul oleme pidanud alla neelama suuremate vutirahvaste aeg-ajalt esile plärtsatavaid upsakusi stiilis: “Mis mõtet on meil mängida mingeid valikmän-

gukesi väikeste ja nõrgemate vastaste vastu!?” Et olgu väikesed (rahvuskoondised ja Ida-Euroopa klubikesed) aga kusagil alamas liigas koos ja selgitagu omavahel need paremad, kes sünnivad meie sekka karikat jahtima! On räägitud negatiivsest mängufilosoofiast, kaitses kükitamisest ja antijalgpallist, mis suuremates ja paremates koondistes ning klubides tülgastust tekitavat.

Barcelona (mängustiili) sedavõrd reljeefne eristumine teistest parematest ja Chelsea samavõrd ilmekas vastandumine ilusale mängustiilile oma tapva kaitse ja mürgiste vasturünnakutega võimaldab meil oma madala mätta otsast nüüd süütul ilmel ja kiuslikul moel küsida: kas ei peaks Barcelona üleüldse mängima omaette liigas, eraldi mingitest männjunaititidest, männsitidest, sest mis mõnu on vaadata mängu, kus neile vastu etendatakse ainult antijalgpalli? Annaks õige Barcelonale kohe hooaja alguses tiitlid pihku ja las ülejäänud mängivad teise koha peale! Miks

Foto: Petr Josek/AP/Scanpix

Ka pärast medalite kättesaamist ei suutnud Ibai Gomez (ülal) ega Gaizka Toquero pisaraid peatada.

ei tohi endast klassi võrra kõvemate vastu raudset kaitsedistsipliini kasutada väikeste riikide koondised või klubid, aga sama relv on lubatud Chelseale jt suurtele? Ae Bayerni Rummenigge, ae Arsenali Wenger, ma räägin teiega!

Tahaks näha ainsatki praeguse Chelsea mängijat, kes pärast mängu näiteks mõne Eesti klubi vastu söandaks kohmata: vastased mängisid antijalgpalli.

Karm tõde on see, et iga meeskond mängib nii hästi, nagu vastased lubavad, ja jalgpallis võib õnnestunud taktika ja õnne abil nõrgem võita tugevamat.

Barcelona taustal mängivad kõik ülejäänud nagunii antijalgpalli.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2012 JUUNI JALKA

15

16

JALKA JUUNI 2012

2012 JUUNI JALKA

17

meistriliiga

Vutiliit toob endised koondislased meistriliiga klubidesse Klubijalgpallile suurema tähelepanu võitmiseks ja meie koondislaste välismaal omandatud kogemuste jagamiseks käivitab Eesti Jalgpalli Liit 2016. aastast projekti, millega tuuakse meie tippmängijad karjääri lõpetama meistriliiga meeskondadesse.

Alver Kivi

E

esti Jalgpalli Liidu president Meelis Rooba hindab plaani väga vajainimesed ennast jalgpalliklubidega saAivar Pohlak märgib, et jalgpalli likuks. Ta tunnistab, et kui selline võimastavad, kui palju on neid, kellel on areng, nagu ka iga teine ülesehiolemas oma klubi ja mida see tähendab. malus avaneks, võtaks Paide hea meeletus, toimub samm-sammult. Järgneva Sellest tulenevalt töötatakse välja plaan, ga endale mõne nimeka mängumehe. perioodi eriti tähtsad sammud Eesti “Usun, et kui Andres Oper mänkuidas jõuda selleni, et igal eestlasel jalgpallis peavad toimuma klubide ja giks Paides, käiks ka rohkem rahvast oleks olemas oma klubi. klubijalgpalli arengu osas ning see on mänge vaatamas. Teiseks tõstaks selline Treenerid ja mängijad toetavad ehk isegi keerulisem kui teised jalgmängija oluliselt meeskonna treeningu pallilised edasiliikumised, sest klubide Jalgpalliliidu idee maandub viljakasse ja mängu kvaliteeti,” toob Rooba välja sotsiaalne ja majanduslik vundament on pinnasesse ja leiab nii treenerite kui ka positiivsed momendid. nõrk, mis meie jaoks on mingis mõttes mängijate hulgas positiivset vastukaja.

Praegu New York Red Bullsi ridaka ajastu paratamatus.

Esimesed tahavad meeskondadesse desse kuuluv Joel Lindpere märgib, et “Kõnealune projekt, millega jalgkogemustega ja nimekaid mängijaid, kuskilt tuleb alustada, sest ainult rahaga palliliit soovib tuua välismaal karjääri teised näevad selles võimalust karjäärile asju paika ei pane. lõpetanud jalgpallureid oma viimaseks/ kodus punkt panna. Lisaks saavad män“See oleks ka mingil määral motivatviimasteks mängija-aastateks palligijad liidu poolt tasustatud. sioon mängijatele, kellel on veel palju ma meistriliiga klubidesse, kannab eesPaide Linnameeskonna peatreener fänne, kuid kes välismaal enam mängida märki pöörata ühelt poolt täheei saa või ei taha, et nad ­putsasid lepanu klubijalgpallile ja igale varna ei viskaks ja kuhugi mujaFoto: Lembit Peegel klubile eraldi ning teiselt poolt le lihtsalt tööle ei läheks,” toob tuua koondislaste kogemus ta välja enda nägemuse. jalgpalliliigasse ja kasutada seda Poolkaitsja sõnul oleks see eriklubide ülesehitamisel,” selgitab ti meeldiv endise koduklubi eest vutijuht, kelle sõnul on kirjeldamängimisel, aga kindlasti peab tu mõistagi pikk protsess, sest see meeskond olema meistriliigas paraku ei ole teisiti mõeldav. ja täisprofessionaalsel tasemel. Ise Pohlaku sõnul vajab klubieelistaks ta ikkagi mõnda endist jalgpalli areng teisigi kandvaid koduklubi, aga kõik oleneb olutalasid ehk siis erinevaid pokorrast, meeskonnast jne.

Lindpere toonitab: “Ma arsitiivselt mõjuvaid asjaolusid van, et fännideta pole jalgpall peab olema võimalikult palju. ikka see õige jalgpall. Tihti tuleb Nii on jalgpalliliidu juhatusel klubidel lihtsalt leppida piletitupraegu töös esiliiga teise tasandi lu väiksusega ja jagada ära tasuta laiendamise projekti ettevalmispileteid nendele tulistele väitamine amatöörjalgpalli taseme kestele fännidele, kes tulevikus tõstmiseks.

Kristen Viikmäe (vasakul) eelistaks jalgpalliliidu 2016. aastal käivituva kava võivad igal mängul kohal olla.”

“Minu klubi” projekt peab kohaselt mängida küll tiitlit jahtivas meeskonnas, kuid asja mõte on siiski aidata tabeli tagumise otsa meeskondi – näiteks Tammekat, kelle särki kannab pildil Praegu Nõmme Kalju palgal välja selgitama, kuidas Eesti Uku Lilleväli.

18

JALKA JUUNI 2012

meistriliiga olev, kuid varem Valerengase, Enköpings SK, Fredrikstadi, Gefle IF, Jönköping Södra IF ja Panegialios FC eest mänginud ründaja Kristen Viikmäe hinnangul on tegu väga hea plaaniga, sest karjääri lõpetamiseks kodus on see väga ahvatlev pakkumine ja motiveerib tagasi tulema.

“Mina isiklikult valiks meeskonna, kes võitleb tiitlite nimel,” tunnistab ta.

“Kui mina tagasi tulin, oli võimalus minna ka Paidesse, aga kuna Kalju mängib kõrgetele kohtadele, siis langes minu eelistus Nõmme meeskonnale. Tiitlid on jalgpalluritele ikkagi olulised.”

Kristen Viikmäe usub, et rahvas tahab näha eeskätt head jalgpalli: “Toetatakse meeskondi, kes võitlevad kõrgete kohtade nimel. Arvan, et ühte head mängijat, kes mängib nõrgas meeskonnas, eriti vaatama ei tulda.”

Aivar Pohlak märgib, et praegu on meistriliigas viis nn profimeeskonda, ja kui ka aja jooksul saavad selle staatuse kõik meie kõrgeima liiga klubid, jääb tipp ikkagi toetuma amatöörklubidele ja

nende konkurentsivõimest sõltub meie klubijalgpalli areng ja tase.

“Seepärast on loomulik ja isegi tähtsam kõneldud koondislaste liitumine tabeli teise poole klubidega ja seetõttu saab projekti raames iga klubi endale võtta ühe mängija, mitte rohkem,” täpsustab ta tingimusi.

Missioon mängimisest olulisem Aivar Pohlaku sõnul ei saa staarmängija ülesandeks olema ainult mängimine, vaid neilt oodatakse lisaks missiooni mõistmist.

“See tähendab, et mingis mõttes on mängimisest olulisemgi liitumine klubi teiste tasandite tegevustega, näiteks noortele eeskujuks ja motiveerijaks olemise ning klubi fännide iidoli rolli võtmise läbi,” selgitab ta.

Alajuht leiab, et klubid peavad tajuma kõnealust arengut kui lisatala tugikonstruktsioonis, millele nad saavad toetada edasise ülesehitustöö. Ta ütleb selgelt välja, et Eesti klubide areng saab

põhineda vaid meie oma rahva hulgast pärit jalgpallurite kasvatamisel, keda toetavad üksikud klubi põhimõtetega sobivad välismaalased.

“Me peame oma treenereid koolitama selliselt, et nad suudaksid astuda lihtsamalt tasandilt – treener-motiveerijast – järgmisele – treener-arendajaks, ja iga jalgpallialane kogemus, mis meil on, tuleb sellel eesmärgil ka rakendada.

Koondislaste roll kõneldud tähenduses on suur ning tulles tagasi meie klubijalgpalli, saavad nad seda rolli parimal moel ka täita,” selgitab Pohlak.

Meelis Rooba toonitab õige mängija tähtsust: “Muidugi sõltub palju ka mehest endast. Kui ta on positiivne, käib korralikult trennis, annab mängudes endast parima ja ei isetse, siis on see väga positiivne.”

Rooba sõnul on Paidel tegelikult selline kogemus endiste koondislaste Teet Allase ja Urmas Rooba näol olemas, sest nemad andsid klubile ka mänguväliselt väga palju juurde.

Spordigeeliga säilivad Sinu spordiriiete high-tech omadused.

2012 JUUNI JALKA

19

Eemaldab riietelt higi- ja muu ebameeldiva lõhna. Sobib nii käsi- kui masinpesuks.

meistriliiga

Pilguheit

Marko Lelov: võiks rohkem riskida ja loovam olla!

Eesti noortekoondiste treeneri Marko Lelovi arvates kammitseb Florat ja Kaljut võidukohustus ja sellest tulenevalt mängitakse kindla peale. Puudu jääb riskijulgusest ja loomingulisusest.

Selles osas võlgneme vist tänu Flora võidule Kalju üle. Kui Kalju oleks võitnud, oleks tema olnud selge soosik.

See oli tõesti murdehetk, kuigi jalgpallis juhtub kõike ja nii on varemgi kahe-kolme mänguga edu maha mängitud. Tänu Flora võidule on kõik lahtine.

Kas jääb lahtiseks lõpuni?

Tahaks loota. Arvatavasti Sillamäe ja Narva esikohaheitlusse ei sekku. Levadia on küsimärk, sest nad alustasid võrreldes eelmise hooajaga nullist ehk siis mängijatega, kes eelmisel aastal mängisid esiliigas. Mängitakse oma kasvandikega ning saame näha, kas nad peavad vastu, kas nende edasine tee kulgeb lainetena üles-alla või pannakse sirgjoones lõpuni.

Võrreldes Flora ja Kaljuga ei ole Levadial kohustust võita. Mulle tundub, et Florat ja Kaljut see kohustus kammitseb. Nõmme on niipalju investeerinud, et peab võitma ja Flora on kaks korda tiitli võitnud ja peab seda kaitsma.

Millised mängijad on silma jäänud?

Flora kaotas sel aastal kolm põhiründajat: Sergei Mošnikovi ja vennad Anierid. Albert Prosa ja Rauno Alliku pole veel suutnud neid asendada ning Flora rünnak selle võrra kannatab. Kannatab ka Tartu klubijalgpall, kuna Flora tõi osa häid mängijaid Tallinna.

Flora ei teinud midagi valesti ja mängijate poolelt vaadatuna tuleb see üleminek neile kasuks, aga Tartule oli see suur kaotus.

Kui oleks suudetud säilitada eelmise aasta kooslus, oleks sel aastal ohustatud ka esinelikut. Olen vaadanud Tammeka välisostu Alexander Nimot – ta mängib taktikaliselt küpselt. Kui saab palli, on kohe ohtlik: ta kas söödab ohtlikult või tehakse talle viga. Tartus saanuks vana koosseisu säilitades midagi luua. Flora, Kalju ja Levadia on mängijate poolest ühtlased meeskonnad.

10 10 9 4 4 3 2 2 1 1

1 1 4 4 3 2 1 1 4 3

1 2 0 4 6 7 6 8 5 7

32 : 5 28 : 6 26 : 3 13 : 13 13 : 24 10 : 21 6 : 16 5 : 20 8 : 18 4 : 19

Jätkame eelmisel korral alustatud tava, et toome peale kodu- ja võõrsilpubliku eraldi real välja ka keskmise koduja võõrsilpubliku (vabandust, et eelmisel korral tulpade tähendust selgitavad märksõnad kaduma läksid!). Nendegi näitajate pealt võib teha igasugu järeldusi. Oluline on ka silmas pidada, et näiteks publikuarvule soodsalt mõjuv vutipidude sari on antud tabelis mõjutanud Flora kodu- ja Tallinna Kalevi võõrsilpubliku hulka. Soojad ilmad on aga tõstnud üldist publikuarvu. 19. mai seisuga on meistriliigat käinud vaatamas 11 529 inimest, mis teeb keskmiseks 218 pealtvaatajat. Mullune keskmine oli 205 pealtvaatajat.

JALKA JUUNI 2012

Millise?

Komplekteerimine jääb liiga hilja peale.

Mis ettevalmistust saab teha, kui koosseis selgub paar nädalat enne meistrivõistlusi! Koosseis peab paigas olema aasta lõpuks. Ida-Virumaal pole käima saadud ka noortetööd, sealt tuleb vähe kasvandikke. Peale selle ei suudetud hoida eelmise aasta tuumikut, mida suutis Kalju. Narva küll tõuseb veel, aga jääb mängima 4.–5. koha peale.

Ja meistriks tuleb?

Kõik, keda senini näinud olen, mängivad kuidagi kindla peale. Ka Flora ja Nõmme. Võiks natuke loovam olla! Võidab see, kes julgeb riskida ja loovamalt mängida.

väravakütid 12 13 13 12 13 12 9 11 10 11

PUBLIKU EDETABEL

20

Kes pettumust on valmistanud?

Narva. Nad astuvad ühe ja sama reha otsa.

Aga nagu märkisid: Levadia omad on võrreldes Kalju koosseisuga noored.

Levadia on vähem peetud mängu juures kogunud oma mängijatega sama palju punkte kui Kalju, mis on

meistriliiga 1. Nõmme JK Kalju 2. Tallinna FC Flora 3. Tallinna FC Levadia 4. JK Sillamäe Kalev 5. JK Tallinna Kalev 6. Paide Linnameeskond 7. Narva JK Trans 8. FC Viljandi 9. FC Kuressaare 10. Tartu JK Tammeka

kiiduväärt. Nõmme noortetöö on seni veel algusjärgus ja nad peavad investeerima.

Mingil hetkel peaks see investeering neile meistriliigas edu tooma.

Foto: Lembit Pegel

Kas tänavune meistriliiga hooaeg eristub eelmistest?

Ta eristub selle poolest, et eelmistel hooaegadel oli selge soosik, aga seekord enam pole. See teeb hooaja huvitavaks.

31 31 31 16 15 11 7 7 7 6

1. Vladislav Ivanov JK Sillamäe Kalev 2. Tarmo Neemelo Nõmme JK Kalju 3. Zakaria Beglarišvili Tallinna FC Flora 4. Janar Toomet Tallinna FC Levadia 5. Igor Morozov Tallinna FC Levadia 6. Vitali Leitan Tallinna FC Levadia 7. Andre Frolov Tallinna FC Flora 8. Kristen Viikmäe Nõmme JK Kalju 9. Damiano Quintieri Nõmme JK Kalju 10. Rimo Hunt Tallinna FC Levadia

Kodu- Meeskond publik 1. Kalju 2. Flora 3. Kalev 4. Sillamäe 5. Tammeka 6. Levadia 7. Paide 8. Trans 9. Kuressaare 10. Viljandi

2052 1914 1350 1393 1524 901 1031 597 493 364

7 7 7 6 4 4 4 4 4 4

Keskmine Keskmine- Keskmine kodu- Võõrsil- võõrsil- Publik publik publik publik publik kokku kokku 293 319 193 199 254 150 147 199 123 73

1607 1588 1568 978 684 1176 993 921 913 1011

321 227 261 196 137 168 199 153 152 168

3659 3502 2918 2371 2208 2077 2024 1518 1406 1375

305 269 224 198 201 160 169 169 141 125

mängija luubi all

Sander Sinilaid Eesti U21 koondise ja FC Viljandi poolkaitsja Sander Sinilaidi oskused võtsid hinnata noortetreener Ivo Lehtmets, FC Viljandi treener Zaur Tšilingarašvili ja Eesti U19 kooondise abitreener Marko Lelov.

Marko Lelov: Sander on tööloom, hea ja distsiplineeritud mängija, kes mängib kindlasti võistkonna heaks.

Väljakunägemine Ivo Lehtmets: Suutis palli viia sinna, kuhu mõtles.

Arusaamine jalgpallist korralik.

Zaur Tšilingarašvili: Normaalne, probleeme ei ole ja hindab olukordi üldiselt hästi.

Marko Lelov: Võiks parem olla ja tegevusraadius võiks suurem olla. Ta on sunnitud oma silmaringiga tegema kindla peale sööte küljele ja tagasi, mis iseenesest pole halb, aga oleks vaja sööta ka ette ja diagonaalis.

Õhuvõitlus Ivo Lehtmets: Ei kartnud duelle endast suuremate poistega ja alla ei andnud.

Zaur Tšilingarašvili: Pingutab ja saab hakkama.

Marko Lelov: Võiks parem olla just mängu lugemise koha pealt.

Alati ei pea peaga mängima.

Mootor Ivo Lehtmets: Ei olnud kõige tugevam.

Zaur Tšilingarašvili: Praegu juba heal tasemel.

Marko Lelov: Sanderil on hea aeroobne töövõime, mis on praegu kindlasti tema pluss ja sellega ta vee peal seisab. Aga vajab veel arendamist.

Liikuvus Zaur Tšilingarašvili: Kehv. Ei ole sugugi ideaalne ja tuleb veel tööd teha.

Ivo Lehtmets: Teatud positsioonil suutis kõik ära teha.

Marko Lelov: Sander on positsioonimängija ja annab endast parima. Kui on vaja appi minna, siis ta läheb. Aga kuna see ei ole tema tugevam külg, siis ta mängibki kaitsvat keskpoolikut, kes rünnakutele suurt kaasa ei lähe.

Tehnika Zaur Tšilingarašvili: Maas mängib hästi, aga õhupallide mängimisel on probleeme.

Ivo Lehtmets: Kõik elemendid omandas kiiresti ja sai hakkama.

Marko Lelov: Lapsepõlves omandatud, aga saab juurde panna. Just kiiruslik tehnika vajab lihvimist, samuti omaksvõtt ja palliga sammu tihedus.

cv

Sündinud: 7.10.1990 Klubi: FC Viljandi Treenerid: Ivo Lehtmets, Marko Kuusik,

Tugevus Ivo Lehtmets: Sai mängust hästi aru, ta oli mängija, kes oskas olukordi lahendada.

Zaur Tšilingarašvili: Ta mängib võistkonna eest.

Marko Lelov: Kohusetundlik ja täidab püstitatud ülesanded.

Sisu Ivo Lehtmets: Valmis alati lõpuni võitlema ja alla ei andnud.

Zaur Tšilingarašvili: Täiesti olemas.

Marko Lelov: Ei anna kergesti alla, võitleb alati lõpuni.

Kiirus Ivo Lehtmets: Ei olnud kõige tugevam külg.

Zaur Tšilingarašvili: Rahuldav stardikiirendus, nagu keskpoolikul peab olema.

Marko Lelov: Puudulik. Stardi- ja reageerimiskiirus nõuavad arendamist.

Löök & sööt Ivo Lehtmets: Oma eale vastavalt keskpärane.

Zaur Tšilingarašvili: Löök on hea ja sööduga võib üldiselt rahul olla. Ainult pika palli mängimine tekitab küsimusi.

Marko Lelov: Ei saa nuriseda, annab sööte kindla peale. Löök on tugev ja harjutab isegi trahvilööke.

Priit Adamson, Zaur Tšilingarašvili, Marko Lelov

Eelmised klubid: Viljandi Tulevik, FC Flora II Foto: Lembit Peegel

2012 JUUNI JALKA

21

persoon

Gümnasist Madis Birk teeb edukat agenditööd Iga fänn teab, et Sergei Pareiko mängib Krakovi Wislas. Eesti koondise esiväravavahi aitas Poola tippklubisse Haapsalu gümnaasiumi 11. klassi õpilane Madis Birk.

Alver Kivi

Ü

he Kesk- ja Lõuna-Euroopas tegutseva Hispaania agentuuriga koostööd tegev Madis Birk (fotol) tunnistab, et soovib olla Eesti jalgpallile kasulik ja eeskätt noori mängijaid nende karjääris edasi aidata.

Kas ta võiks kunagi ka tõeliste maailmatippudega koostööni jõuda pole noormees mõelnud.

“Püüan esialgu tegutseda Eesti-keskselt ja siin areneda. Algul on oluline, et see töö ka leiva lauale tooks,” märgib ta.

Vehklejana Eesti noortekoondisesse tõusnud Madis Birk pole kunagi olnud litsentsiga jalgpallur, kuigi on trennis käinud. Kuna tulemused olid edukad, oli eelistuseks vehklemine. Jalgpall aga meeldis ja suunanäitajaks said koondise mängud, millele noormees algul televiisori vahendusel, hiljem juba ka staadionil kaasa elas.

“See melu hakkas mulle meeldima ja nii püüdsin ka ise Haapsalus aktiivsemat fänniliikumist organiseerida, aga paraku oli huvi väike,” rääkis Birk, kes hakkas inimeste apaatsuses pettununa otsima endale jalgpallis uut väljundit.

Juhuslik kohtumine tõi kontaktid Peagi sai Madis Birk Tallinnas toimunud mängul juhuslikult kokku mehega, kes soovis ühe Eesti mängija videot.

Kellest täpselt jutt, noormees avalikustada ei soovi, küll aga tegi ta töö ära.

Pärast seda kontaktid mõneks ajaks katkesid. Huvi oli aga tekkinud ja nii nägi 15aastane Madis Birk oma tegevuse ühe võimalusena jalgpalliagendi tööd.

Aasta pärast hakkas noormees sellele juba tõsisemalt mõtlema ja nii võttis ta oma kontaktiga taas ühendust.

“Sealpool oldi koostööks valmis, kuid küsiti kohe, keda mul pakkuda on,” meenutab Madis Birk, kelle sõnul oli algus 22

JALKA JUUNI 2012

Foto: erakogu

muidugi raske, kuna konkurents maailmas on meeletu ja Eesti mängijaid teiste hulgast esile tõsta pole lihtne. Mängijaid, kes oleks nüüd ja kohe valmis pallima Lõunaja Kesk-Euroopas, on vaid käputäis.

Lisaks oli pikk protsess enesetõestamisel, kuna usaldus selles töös on kõige olulisem. Nii noorena seda võita on keerukas ja algus oli seepärast äärmiselt ettevaatlik.

Samal ajal otsisid klubi mitmed Eesti koondise mängijad. Birk võttis nendega ühendust ja alustas koostööd, mille tulemusena sõlmis meie esiväravavaht Sergei Pareiko Poola tippklubi Krakowi Wislaga 1,5 aasta pikkuse lepingu.

“Tänu headele kontaktidele Wislas ei tekkinud Pareiko tasemes küsimust, kuid läbirääkimised tingimuste osas olid üpris keerukad, nii mõnedki päevad venisid hilistele tundidele,” räägib Birk.

Võimalus hakata mängima Krakovi Cracovias oli ka Aleksander Dimitrijevil.

“Tema puhul olid meil pikad ja edukad läbirääkimised, kuid ta valis Venemaa,” selgitab Birk, kes tegeles talvisel ajal ka koondislase Ats Purje klubiotsingutega. Rumeenia, Iisraeli ja Kasahstani klubide juures toimunud testimiste järel jätkab ründaja Soomes Kuopio Palloseuras.

Jalgpalliagendil tuleb tegeleda paljude küsimustega. Tänavu kevadel sooritas Madis Birk edukalt ka kõik vajaminevad FIFA eksamid ja peagi on ta ametlik jalgpalliagent. Suvi tuleb noormehel töine, sest ees on mängijate üleminekud, kuid ka treeningulaagrite ja turniiride korraldamine.

“Meediastki on läbi käinud mängijaid, kes alustavad suvel otsinguid, ja mõnega on juba koostöö osas kokkulepe saavutatud. Samuti valmistun U19 EMi raames meie mängijaid ning siinseid võimalusi tutvustama,” räägib Birk eesootavast tööpõllust.

Ootame Sind proovis천idule

www.hyundai.ee 2012 JUUNI JALKA

23

klubilood

Igikestev lasteaiaajastu elukunstnike ja näitlejate klubis FC Reaal Tallinna Reaalkooli poiste loodud FC Reaal on alati mänginud Eesti kõige madalamas liigas. Kuid klubi ärgas liikmeskond on rikastanud meie vutimaastikku mitme vahva amatöörturniiriga ning külvanud jalgpallipisikut ka Tartu akadeemilisse õhustikku. Järgnevalt FC Reaali liikmete tagasivaated klubi tegusale ajaloole.

Foto: FC Reaal

Foto: Hanna Sõrmus

FC Reaal loodab oma väljakupealse ja -välise ühtsusega olla Eesti jalgpallikultuuris teistele eeskujuks.

Enne ostame bussi, alles siis teeme klubi Andreas Sepp: Tallinna Reaalkoolis jäädi juba algklassidest peale kooli juurde vutti mängima või tehti seda vahetundide ajal. Praegune parkla oli omal ajal asfaltkattega käsipalliväljak, aga seal mängiti pigem jalgpalli, kusjuures poiste pallihimu ei talitsenud jääkate ega ööpimedus. Tulevase klubi tuumik õppis põhikooli ajal kahes poisteklassis, kes teineteist eriti ei sallinud, osalt muidugi seetõttu, et pidevalt oli vaja konkureerida kolmandas paralleelklassis õppivate tüdrukute pärast. Vastastikused jahedad tunded muutusid kuumaks traditsioonilistel klassidevahelistel mängudel, kus satsi saamine oli kindlasti kõvem sõna kui praegu IV liigas väljakule jooksmine. Keskkoolis lükati klassid kokku ja nii sattus ühte üheksa poissi, kelle jalgpallihaigus oli nii tõsine, et selle ravimiseks tuldi talvel tund enne kehalise kasvatuse algust kooli staadionile hangedesse palli taga ajama. Neist Ravo Haavik, Jaak Ilomets, Heigo Plotnik, Kalle Roos ja mina mängime liigat veel siiani, Gert Kats, Sander Kütner, Tõnu Eerik Liivak ja Martin Täll on aga putsad varna riputanud.

Enne keskkooli algust 1998. aasta suvel hakkas meie logo 24

JALKA JUUNI 2012

ja muu nänni kujundamisega ajalukku läinud Gert jaurama, et vaja on klubile bussi. Klubi ennast siis veel ei olnud ja bussi ei ole siiani, aga kuidagi andis see idee Sandrile ja Tõnule sellise tõuke, et nad panid augusti viimasel päeval ehk klubi sünnipäeval algelise põhikirja kokku, otsustasid, et esimene saab numbri 9 ja teine 11, ning FC Reaal oligi sündinud. Värvivalikul jäi vist kuidagi peale minu idee mustvalgest. Kooli kuldne-must ei tundunud tol hetkel kuidagi sobiv, mustvalge oli lähim analoogvariant ja ühtlasi on see ka mu kauaaegse lemmiku Saksamaa värvivalik.

Ajalooliselt spordilembese kooli õpetajatele klubi vist imponeeris, sest tundidest ärasaamisega probleeme ei tekkinud, kuna koolidevahelised võistlused toimusid mingil segasel põhjusel tihti päevasel ajal. Koolivutis sai nalja kamaluga: alla igasugust arvestust vilistanud kohtunikud ehk võõrustava kooli kehalise kasvatuse õpetajad rääkisid mängu ajal mobiiltelefoniga või sõid jäätist ning korra helistasime riietusruumist kohale politsei, sest alistatud vastased vene koolist tahtsid suurest kaotusekibedusest meie avahooaja suurimale staarile, Joel Päärmannile, liiga hea mängu eest tappa anda!

klubilood Elukunstnike ja näitlejate klubi Foto: Johannes Arro

Jalgpallialaselt on meie mängijatest kõige kaugemale jõudnud FC Reaali avahooajal puuri kaitsnud Allan Soomets.

Andreas Sepp: Meie nimekaimaks mängijaks on hiljem meistriliigas mänginud väravavaht ja praegune FC Flora naiskonna peatreener ning koondise naiskonna abitreener Allan Soomets.

Kõrgemates liigades ja noortekoondistes on eri aegadel kaasa löönud ka Marius Lukk, Margus “Aff ” Lõokene, Mihkel Kannelmäe, Mihkel Pent, Juss Tamming ja Kaarel Täll. Loodame, et kunagi vanaduspõlves liitub Reaaliga ka koolivend ja praegu teises liigas palliv Mart Kase, kelle lavastada oli 26. mai karikafinaal ja kes moodustasid koos Mariusega koolivõistlustel niivõrd tugeva löögirusika, et meie klassi amatööridel jäi vaid tagant puhas hoida ja ülejäänu pärast ei pidanud muretsema.

Superstaaristaatuses on kahtlemata

Kuulsusrikkad turniirid ja legendaarsed suvelaagrid Andreas Sepp: Meeskonna tuumik õppis Tartu ülikoolis, kus hakkasime korraldama ülikoolisiseseid sise- ja välisturniire, mida kohalikud ettevõtted üsna heal meelel oma toodetega toetasid, eriti A. Le Coq, kust saadav abi oli vaesele ja janusele jalkasatsile suureks abiks.

Paralleelselt korraldasime turniire ka Tallinnas, millest kuulsaim oli kindlasti aastatel 2001–2005 toimunud FC Reaali jõuluturniir saalijalgpallis. Auhindu andis üle jalgpalliliidu absoluutne tipp ja meid oma kohalolekuga korduvalt austanud Arno Pijpers. Avaturniiril ei jäänud palju puudu, et finaalmängu oleks kajastanud ETV spordisaade: Lembitu Kuuse oli kaameramehega kohal, ent turniiri muutunud ajakava tõttu loost asja kahjuks ei saanud. Kuna kartsime, et ise alagrupist edasi ei pääse, siis toimusid turniirid kas turniirisüsteemis või nii, et kohamängudele said kõik osalejad. Ühel turniiril ostsime osalustasude eest jõuludeks Kopli lastekodule kingitusi, üritades nii arendada amatöörklubide sotsiaalset dimensiooni.

Turniirid, ühe esifänni, Hanna Sõrmuse kujundatud diplomid-plakatid ning Martini hallatud neljakeelne vana koduleht www.hot.ee/fcr, mis siiani on museaalina üleval, tõid meile päris korraliku tähelepanu, mille tulemusena võttis ­Aivar Pohlak mind jalgpalliliitu tööle. Mingil põhjusel pidasime enne avaturniiri Kallega vajalikuks toimuvast informeerida ka laiemat avalikkust, riputades öö varjus peolt koju minnes vanalinna turniiri plakateid. Järgmisel päeval oli huvitav üle kontrollida, milline oli meie jalutuskäigu täpne trajektoor.

Paaril suvel korraldasime ka rahvusvahelisi turniire, sest kuidagi oli paar reisifirmat meiega ühendust võtnud, et tol ajal Tallinna vallutanud Briti poissmeestele ka sportlikku meelelahutust pakkuda. Ühel aastal liitus sellega mingi Soome maletajate punt ja sellest ajast pärineb meie ainus turnii-

ka meie Ott Ilves, kelle sõnavõttu mullusel “Vabaduse laulul” pidasid paljud ürituse parimaks osaks.

Kaarel Täll: Mina, Juss ja Kannelmäe oleme mänginud tegelikult teises, kolmandas, neljandas ja viiendas liigas, mis on tegelikult päris huvitav saavutus.

Lauluväljakul mullu suvel Jaak Ilomets: Meie meeskonna liikmete valitud elualad on seinast seina: tuhandete silmapaaride ees meeldejääva kõnega läbikukkunud politseinikest eluesinenud fcreaallane Ott kunstnikeni, hulluarstidest hulludeni. Ilves, kes on enamiku aja Juss Tamming: Kuna uuema genehooaegadest Inglismaal laenul. ratsiooni mängijate sõprusseltskonnas oli näitlejasoonega tegelasi ja meie kapten tuvastas mõnel neist jalgpallipisiku, siis ühel hetkel hakkasid jutud levima ning meie klubisse leidis tee ka rida teisi näitlejahakatisi. Nüüdseks on teatriga seotud märkimisväärne osa meeskonnast: Pääru Oja, Paavo Piik, Karl-Andreas Kalmet, Kristjan Üksküla, Priit Strandberg ja Ragnar Uustal. rivõit (kui koolisisesed võistlused välja jätta).

Suvised turniirid olid meelt mööda ka meie toonase kodustaadioni Rannavärava karismaatilisele asjaajajale Albertile, kes oli väga konkreetne mees, jõudes vist korra krimiuudistesse sellega, et ähvardas trenniraha mittemaksnuid kärbikuga. Meie saime temaga aga väga hästi läbi, paludes brittidel talle tuua iga kord võimalikult suure ja võimalikult kange pudeli kohalikku kärakat.

Jaak Ilomets: Alberti puhul oli tore, et ta hoidis Rannavärava staadioni siseruumides oma koertele külmkapis väga võikaid lihatükke. Või olid need hoopis laibad!?!

FC Reaal

Asutatud 31. augustil 1998 Tallinna Reaalkooli 116. lennu jalgpallihuviliste poolt. Alates 1999. aasta liigahooajast on mänginud igal aastal madalaimas (IV või V) liigas, tulnud korra teiseks ja korra kolmandaks. Korraldanud 2000. aastate alguses omanimelisi jõulu-, kevad- ja suveturniire ning Tartu ülikooli ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu jalgpallimeistri­ võistlusi.

Kaptenid-tegevjuhid: Tõnu Eerik Liivak, Andreas Sepp, Kalle Roos, Kaarel Täll, Juss Tamming.

All-stars-koosseis: Valitud Kalle ja Andrease 2011. aastal süsteemis 4-4-2 (igal kohal kaks mängijat).

Edurivi: Madis Grossberg / Kalle Roos, Jaak Ilomets / Jonas Saul Poolkaitse: Juss Tamming / Karl Taul, Marius Lukk / Priit Strandberg, Heigo Plotnik / Tõnu Eerik Liivak, Mihkel Kannelmäe / Sander Kütner Kaitse: Pepe Aaviksoo / Juko-Mart Kõlar, Ott Ilves / Kaarel Täll, Gregor Taul / Andreas Sepp, Paul Piik / Paavo Piik Väravavaht: Allan Soomets / Kaarel Silmato

2012 JUUNI JALKA

25

klubilood õigetele jalkameestele kohane, panime oma putsad jalga ja lippasime põllule Andreas Sepp: Esimesel kuuelkartuleid võtma! Saime seitsmel aastal tegi meie Tallinüsna korraliku saagi ning na esindus trenni sisuliselt vaid kuna lahke lasteaia valkorra aastas, Tartus õppinud vuritädi andis laenuks ka olid selles osas veidi usinamad. ühe pliidi, siis tulid praePõltsamaa suvelaager oli pikka aega ainus kord aastas, mil FC Reaal proovis trenni teha.

Kohaks ja ajaks oli meie suvine kartulid õige maitsvad. laager Põltsamaal, kus ööbisime Juko-Mart Kõlar: Põltsamaa suvelaagritest on meeles esiteks kõigest kümnekroonine võileivaraha eest kohalikus lasteaias Tõruke. Laagri juurde tasu lasteaias ööbimise ja söökide eest. Teiseks on meeles üks käis alati ka mäng kohaliku meeskonnaga, mille ajas kokku järjekordne luhtunud katse süstemaatilist treeningut läbi viia. sealne spordikorüfee Villu. Spordivälise aja sisustamisel Otsustasime väljakul mingid oranžid-punased tähised maha probleeme ei olnud, küll korraldasime kesklinnas sillalt jõkke hüppamise võistlusi, korra aga okupeerisime porgand- panna ja nende vahel triblama hakata või midagi sellist …

Umbes 15 minuti pärast oli hoog raugenud, vaatasime ükspaljalt lossihoovi. teisele nõutult otsa, korjasime tähised uuesti kokku ja hakkaPõltsamaal sündis ka klubi hümn, milleks on muudetud sime tavalist jalgpalli mängima. Minu arvates oli FC Reaal sõnadega “Vana klaver” Uno Loobi esitusest. Kui algversel hetkel kõige lähemal mõtestatud treeningule. sioon kõneleb suusalaagrist ja villastest sokkidest, siis meie Andreas Sepp: Treener on meil olnud vaid paar hooaega: laulame jalkalaagrist ja higistest kedradest.

Kalle Roos: Laagritest meenub mulle näiteks seik, kui öösel selleks oli endine lõvipoiss Janno Grünmann. Tema lemoli kõht tühjaks läinud ning tekkis jube kihk kartulite järele. mikõpilane oli meie esimene kapten Tõnu, keda ta RannaEelnevalt olime veidi eemal silmanud ühte põldu ning nagu väraval üksi diagonaale sundis jooksma, nii et kurb vaadata.

Putsadega kartulipõllul saaki koristamas

Foto: FC Reaal

Mäng meistriga rahvusstaadionil Andreas Sepp: Kuidagi on juhtunud, et klubi sünnipäeva tähistame iga viie aasta tagant ja üsna glamuurselt. Kui 5. sünnipäev oli A. Le Coqi varuväljakul toimunud sõprusmängu näol üsna tagasihoidlik, siis kümneaastaseks saamise puhul edutati meid juba peaväljakule. Mis oli Aivar Pohlakust väga kena žest, sest tegelikult oleksime seal pidanud mängima juba 2001. aastal Eesti–Läti 100+ matši raames kui ametlikult Eesti nõrgim klubi, aga kuna eelnevalt oli palju sadanud, siis kardeti, et rikume muru ära järgnevaks kahe riigi parimate klubide matšiks. Järgmisel aastal saame 15 ja seega ootame ideid selle väärikaks tähistamiseks!

Jaak Ilomets: Esimestel hooaegadel oli tavaline, et 80% meeskonnast saabus laupäevasele mängule ühiselt pidutsemiselt. Eriti tore oli mäng Läti kõige nõrgema meeskonnaga (ega nad tegelikult ikka väga kehvad ei olnud), kui meil oli eelmisel päeval olnud keskkooli lõpetamine.

Juss Tamming: 10. sünnipäeva puhul peetud mäng FC Flora vastu 8. juulil 2008 oli tippsündmus nii FC Reaali Foto: Egon Tintse mängijate kui ka fännide jaoks, sest rahvusstaadionil ideaalse muruvaiba peal ligi saja inimese ees oli ikka väga vägev mängida. Kohal oli rohkem mängijaid kui kunagi varem, isegi need, kes olid juba tükk aega eemal olnud, tulid seekord FC Reaali kapten Juss Tamming proovib muru lõhna peale kohale. klubi 10. aasta juubelimängus FC Flora Kuulati mõlema klubi hümvastu võtta palli mulluselt meistriliiga ne, millest Flora hümn kesparimalt mängijalt Sergei Mošnikovilt.

26

JALKA JUUNI 2012

tis alla minuti, kuid FC Reaali hümni “Vana klaver” kuulati algusest lõpuni kaasa kõikudes ja lauldes. Seis jäi 14 : 2, kus meie mõlema värava eest hoolitses vähemalt minu arust klubi ajaloo parim ründaja Madis Grossberg.

Foto: FC Reaal

Sünnipäevtort maitses Kalle Roosil, Lars Laanepil ja Eduard Kõrel hästi hoolimata sellest, et klubi nimi on seal kirjas ühe a-ga.

Jalgpalliliidu baasklubi Andreas Sepp: Läksin jalgpalliliitu 2002. aastal põgusalt tööle ja sellest ajast on vähemalt üks FC Reaali mängija seal alati tööl olnud. Olin ametlikult nii veebiuuendaja, pressiesindaja kui ka fotograaf. Pressiesindaja karjääri eredaim hetk oli valikmäng Bulgaariaga, kus pidin vahetult enne mängu algust kihutama tipptunnil jalgpalliliidu vanasse kontorisse Paide tänaval pikendusjuhtmeid tooma, sest toona veel üsna arhailises järgus oleval A. Le Coqi staadionil jälgis press mängu ilma igasuguse sisustuseta betoonboksist!

Mu koha võttis üle Kalle, vahepeal oli jalkaliidus kujundajaks meie üks esifänn Hanna ning praegu töötavad seal Juss ja Lennart Komp. Olgu veel öeldud, et ajakirja Jalka maketi on teinud samuti klubiga kokku puutunud Jaanus ning korrektuuri teeb asutajaliikme abikaasa.

klubilood Tulisemad vastasseisud: Soccernet ja Hell Hunt Andreas Sepp: Tuliseimad vastasseisud ja samas ka parimad suhted on meil olnud Soccerneti ja Eurouniviga (nüüdne FC Hell Hunt). Nad alustasid liigas meist hiljem ning algusaastatel tõmbasime neile stabiilselt koti pähe.

Hiljem oleme pidevalt tappa saanud. Välja arvatud muidugi Soccerneti mullusuvine juubelimäng, kus saime neilt üle pika aja magusa võidu. Peale sagedase mängimise FC Soccerneti vastu oleme huvitaval kombel seotud ka nende portaaliga, mis oli algusaastatel meie klubi MTÜ nimel, sest selle asutaja Foto: FC Reaal Veiko Kampura oli veel Põnevad derby’d on alati toimunud FC Soccernetiga, liiga noor, et ise kellega mängides on meil au olnud kaitsta ka koondise peatreeneri Tarmo Rüütli lööke.

MTÜ-d teha.

FC Reaali lakkamatu lasteaiaajastu Jaak Ilomets: Must huumor on meeskonnas alati omal kohal olnud. Kui Martin esimesel hooajal punase kaardi sai, ent kohtunik seda millegipärast protokolli ei kandnud, siis kutsusime ta ikkagi oma tegu “distsiplinaarkomisjonile” selgitama. Võtsime jalgpalliliidust tulnud kirjalt ümbriku ja matkisime ametlikku stiili ja kujundust ning kutsusime vaese Martini vutiliidu toonasesse kontorisse Piritale. Ülikond seljas, avastas ta siis kuskile uksele kleebitud sama ametlikus toonis kirja, et punase pärast pole siiski vaja muretseda. Ülejäänud meeskond elas sellele muidugi kontori ees kaasa.

Esimestel hooaegadel oli vastastel probleeme meie pikkade juustega (nimelt olime meie enda jaoks avastanud õlle ja rokkmuusika, mille juurde noorte poiste arvates käisid ka lehvivad kiharad). Küll sõimati meid naisteks, hipideks jne. Eriti värvikalt on meeles mäng LiVal-iga, kui blondide kiharatega Kalle sai vastaste mees- ja nais(!!!)fännidelt kõvasti sõimata stiilis “Kuradi eit!”. Siinkohal – elagu Tallinna linnavalitsuse meeskond!

Kalle Roos: Meenub, kuidas algusaastatel pakuti meile vastaste poolt juuksuriraha.

Juko-Mart Kõlar: FC Reaal on üks väheseid klubisid, kus ühel mängijal on reaalne võimalus (räägin enda kogemusest) mängida ühe mängu jooksul kõigil väljaku positsioonidel alates väravavahist kuni ründajani. Kümnekonna aasta jooksul on isegi liiga paljud mängud alanud kas vähemuses või vaidlusega, kes täna väravasse läheb.

Mõtlen endamisi muigega, kas FC Reaalis üldse kunagi lõpeb lasteaiaajastu, kus kapten peab iga kord enne mängu üle helistama, kas kõik on tulemas, kes lubasid tulla, organiseerima neile transpordi, küsima, kas telefoni akud on laetud jne.

SINU TAASTAV TRENNIKAASLANE 1. MIS ON SPORDIJOOK? Spordijook on spetsiaalne jook, mis taastab sportimisel kaotatud vedelikku, mineraale/soolasid ja/või energiat.

2. KUIDAS ERINEB SPORDIJOOK KARASTUSJOOKIDEST? Erinevalt karastusjookidest on enamik spordijooke kas isotooniliste või hüpotooniliste omadustega, mis tagab kõige kiirema rakkudevahelise vedeliku ja toitainete liikumise (omistamise). Samuti on spordijookides oluline rõhk mineraalidel ja vitamiinidel, mida karastusjoogid tavaliselt ei sisalda.

3. KAS SPORDIJOOGID SOBIVAD NEILE, KES TEEVAD SPORTI KAALU LANGETAMISE EESMÄRGIL? Jah, kuid sel juhul tuleb juua spordijooke, mis on ette nähtud vaid vedelikukao ja soolade taastamiseks (mitte energiakao taastamiseks).

Isotooniline A. Le Coqi Arctic Sport on organismile kiiresti omandatav spordijook, mis taastab organismis treeningu käigus kaotatud vedelikuhulga ning varustab seda vajalike süsivesikute, vitamiinide ja mineraaltoitainetega.

Arctic Sporti on soovitatav piisavalt juua nii treeningu eel, ajal kui ka järel, sest nii on vedelikukao mõjud organismile kõige väiksemad.

Olgu sinu lemmikalaks jooksmine, rattasõit, suusatamine, korvpall, jalgpall või tennis, Arctic Sport on aktiivse inimese kõige kasulikum sõber.

Energiasisaldus 21 kcal 100 ml kohta

2012 JUUNI JALKA

27

Foto: Lembit Peegel

Fotograafil õnnestus tabada hetk, mil nooremad Lugtmeijerid suutsid ühel ajal paigal püsida ja kaamerasse vaadata. “Õnnitlen teid!“ lausus Arnout Lugtmeijer. “Minul pole neid kolme kunagi õnnestunud pildistamiseks seisma saada.“ Pikkuse järjekorras: Arnout, Ruben, Casper, Raphael ning lemmikloom Scotty.

28

JALKA JUUNI 2012

käbi & känd

Hollandi üliõpilasmeister Arnout Lugtmeijer ning Ruben, Casper ja Raphael Eestis elavast tuntud Hollandi ettevõtjast Arnout Lugtmeijerist võinuks saada väga hea jalgpallur, kuid ta eelistas õpinguid ega kahetse. Oma poegadel laseb mees tuleviku ise valida.

Indrek Schwede

A

rnout Lugtmeijeri noorus möödus mitmes riigis, aga üks oli ikka sama: ta mängis jalgpalli.

Rahvusvahelises müügifirmas töötanud isa tõttu pidi perekond palju kolima. Arnout sündis Belgias ja alustas seal ka jalgpallimänguga. Ühel noorteturniiril valiti ta parimaks mängijaks. Samal turniiril oli varem parimateks valitud ka hilisemad Belgia kuulsused Franky van der Elst ja Franky Vercauteren. šveitsis mängis Lugtmeijer kohalikus noorteliigas.

“Mängisin erinevatel positsioonidel,” räägib Arnout Lugtmeijer. “Olin keskpoolkaitsja, keskkaitsja, aga kõige enam siiski äärepoolik. Ja poisina tahtsin loomulikult saada profijalgpalluriks!”

“

Sain jalgpallist väga palju eluks vajalikku: jalgpall annab sotsiaalse suhtlusvõrgustiku ja õpetab inimesi tundma.

Jalgpall on väga hea kool, vahest isegi parem kui tavaline kool.

„

Lugtmeijeri äripartnerid Eestis on teda iseloomustanud raudse haardega buldogina, kes teab, mida tahab. Jalka uuris, kas samasuguse sihikindlusega tegutses Lugtmeijer ka vutiväljakul.

“Ma ei ole buldog,” naerab Lugtmeijer. “Olen järjekindel ja liigun alati eesmärgi suunas. Aga jalgpallurina olin füüsiliselt heas vormis ja tugev ning väga keskendunud ja võitluslik. Ma ei tahtnud kaotada, olin motiveeritud.

Kaks energia­pommi: Casper ja Raphael 14. mail oli FC Piritas mängival Casperil treening. Seda jälgisid kõrvalt isa Arnout ning vennad Ruben ja Raphael.

Aeg-ajalt kippus platsil tegutsevate poiste keskel endale tegevust leidma ka Lugtmeijerite kuueaastane Jack Russelli tõugu koer Jackie. Neljakuune Kanadast toodud Nova Scotia retriiver Scotty püsis rihma otsas.

Casperit jagus suure energiapommina kõikjale väljakul. Ta triblas, andis söötu ja lõi väravale. Kui meeskond palli kaotas, oli just edurivis liikunud Casper mõne hetkega abiks kaitseliinis.

Jalkale tunnistas Casper, et tahab muidugi saada profimängijaks. Tema lemmikuteks on Wesley Snejder, Madridi Real ja Konstantin Vassiljev.

Keskväljakul nägin ka mängu paremini kui teised oma positsioonidelt.”

Paljulubavalt alanud karjäär jäi soiku, sest isa tahtis, et poeg läheks õppima.

Kuigi jalgpall oli Arnout’ jaoks oluline, tegi ta põhimõttelise otsuse ülikooli kasuks. Valiku tegemine oli paratamatu, sest ülikoolielu ja treeningurežiimi ühitamine oli raske. Vutimänguga jätkas ta oma lõbuks õpingute kõrvalt ja tuli Hollandi tudengite meistriks!

Jalgpall annab sotsiaalvõrgustiku “Ma ei kahetse, et jalgpallikarjäär pooleli jäi,” räägib Arnout Lugtmeijer, kes on šveitsis mänginud ka kohalikus ragbiliigas. “Sain jalgpallist väga palju eluks vajalikku: jalgpall annab sotsiaalse suht-

“Kui nad on mentaalselt valmis, siis miks mitte hakata jalgpalliga leiba teenima,” räägib Arnout Lugtmeijer. “See on nende otsustada. Paljude väljaku ääres mängule kaasa elavate vanemate tahtmine paistab olevat suurem kui nende laste oma. See pole õige.”

Treeningu lõpetab, nagu alati, mäng üle väljaku. Nüüd pääseb Casperi kõrval kaasa lööma ka Raphael. Väikemees jookseb hingestatult endast vanematega võidu ja osaleb kõige tulisemates keskväljavõitlustes.

Mängumöllus tabab pall Raphaeli nägu. See lööb ta hetkeks rütmist välja ja treener kutsub kannatanu väljaku äärde toibuma. Õige pea on vapper poiss jälle väljakul.

lusvõrgustiku ja õpetab inimesi tundma.

Jalgpall on väga hea kool, vahest isegi parem kui tavaline kool. Sport on elukool, mille abil võid rajada oma tuleviku.”

Belgias elades oli Lugtmeijeril Brüsseli Anderlechti hooajapilet. Hollandis oli tema kindel lemmik aga Amsterdami Ajax.

“Ajax oli ainuke valik inimesele, kes armastab jalgpalli,” tuleb Lugtmeijer välja kompromissitu seisukohaga. “Ajaxi stiil oli loomingulisus ja rõõm mängust.

Teistele võib muidugi tunduda huvitav kaitsetaktika ja vasturünnakud, aga mina mõtlen teisiti. Nüüd esindab seda rõõmmängust-stiili Barcelona.”

Otse loomulikult toetab Lugtmeijer Hollandi koondist. Ta oli vaatamas ka 2001. aastal vast avatud Lilleküla 2012 JUUNI JALKA

29

käbi & känd staadionil toimunud MM-valikmängu Eesti–Holland, mil veerand tundi enne matši lõppu Eesti juhtis ja kaheksa minutit enne lõppu oli seis viigis. Eesti kaotas selle kohtumise kahel viimasel minutil ja üleajal löödud väravatega.

Arnout Lugtmeijer vaatas seda unustamatut vaatemängu koos paarikümne kaasmaalasega ühest staadioni loožist.

“Mängu käik oli muidugi suur üllatus,” tunnistab Lugtmeijer. “See oli ka aeg, kui Hollandi staarid armastasid pidutseda ja nende mängu oli kohutav vaadata. Kõik arvasid, et Eestist võib lihtsalt üle jalutada. Praeguseks on jalgpalli tase Eestis järsult tõusnud. Mängijatel on rahvusvahelist kogemust, nende kiirus palliga liikumisel on suurem nii individuaalselt kui ka meeskondlikult. Muidugi pole tase stabiilselt kõrge, aga emotsioonid on koondise mängul garanteeritud.”

Eesti koondise mänge käib Lugtmeijer siiani vaatamas ja lisab naerusuiselt põhjenduse: “Ma pean ju oma poegade-

ga samal lainel püsima!”

Vanem poeg Ruben (11) on ainus, kes ei käi jalgpallitrennis, vaid eelistab purjetamist ja purjelauasõitu. Casper (9) mängib FC Piritas ja pesamuna Raphael (5) Levadias. Kaks aastat tagasi LAVis peetud MM-finaalturniiril leidsid poisid oma Hollandi juured. Eesti keelt oskav, kuid poegadega inglise keeles suhtlev Lugtmeijer räägib, et tulpidemaa koondise heast mängust ja finaalipääsust alates tunnevad pojad end hollandlastena.

Golfi jaoks pole aega Peale MM-finaali on Arnout Lugtmeijer käinud oma silmaga vaatamas ka Meistrite liiga finaali. Välismaal olles püüab ta vaadata ka liigamänge, kuid hõivatus tööga ei luba seda teha kuigi tihti.

“Ma ei jälgi jalgpalli fanaatiliselt,” selgitab Lugtmeijer. “Võib-olla hakkan suuri rahvusvahelisi mänge vaatamas käima kunagi tulevikus koos poegadega.

Praegu olen liiga hõivatud ja pere jaoks

aega napib. Ma ei jaga paljude ärimeeste golfivaimustust. See on ju nii aeganõudev harrastus! Golfi asemel toksin koduaias poistega vutti. Kaks korda nädalas käin ka tennist mängimas. Tennis on just paras mäng, sest pean ühise aja leidma ainult ühe inimesega. Meeskondlike alade puhul on see raskem.”

Arnout Lugtmeijer oli aastaid Tallinna Levadia sponsor, praegu toetab ta FC Piritat. Tema juhitav firma Vopak E.O.S. rahastab ka purjetamist. Oma jalgpalliklubi asutamiseks pole mehel aega ega energiat.

Küsimus hobide kohta paneb Lugtmeijeri mitmeks pikaks sekundiks mõtlema.

“Purjetan, tahan olla koos perega,” lausub Lugtmeijer. “Aega on tõesti vähe, aga samas olen inimene, kes ei oskagi niisama olla. Kui saan 10–15 minutit lihtsalt istuda ja mitte midagi teha, on sellest küll. Ka lugeda saan ma üksnes lennukis, kui nagunii kuhugi minna ei ole. Niisama ühe koha peal istuda ja raamatut lugeda ma ei suuda.”

Foto: Lembit Peegel

Madridi Reali fännav, kuid Barcelona sokkides mängiv Casper Lugtmeijer möödub tulesädemena vastasest.

30

JALKA JUUNI 2012

2012 JUUNI JALKA

31

32

JALKA JUUNI 2012

Foto: Sergio Perez/Reuters/Scanpix

Madridi Atletic

co Euroopa liiga v천itja 2012

2012 JUUNI JALKA

33

Londoni Chelsea Meistrite liiga v천itja 2012

34

JALKA JUUNI 2012

Ees vasakult: Ryan Bertrand, Ashley Cole, Juan Ma Taga vasakult: John Obi Mikel, Gary Cahi

ata, Jose Bosingwa, Didier Drogba, Salomon Kalou. ill, Petr Cech, David Luiz, Frank Lampard.

Foto: Adrian Dennis/AFP/Scanpix

2012 JUUNI JALKA

35

Didier Drogba

36

Londoni Chelsea

Elevandiluurannik

JALKA JUUNI 2012

Madridi Atletic

Foto: Martin Meissner/AP/Scanpix

Ees vasakult: Falcao, Arda Turan, Juanfran, Diego, Adrian Lopez. Taga vasakult: Thibaut Courtois, Felipe Luis, Mario Suarez, Gabi, Miranda, Diego Godin.

co Euroopa liiga v천itja 2012

2012 JUUNI JALKA

37

Falcao

38

Londoni Chelsea

Kolumbia

JALKA JUUNI 2012

Foto: Sergio Perez/Reuters/Scanpix

T채helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol v천ib kahjustada Teie tervist!

2012 JUUNI JALKA

39

klubid & fännid

Fännikoordinaatorid toovad klubi ja publiku kokku Klubide ja publiku vahelise koostöö parandamiseks tulevad appi fännikoordinaatorid.

Nende arvamused asjast lähevad lahku.

Alver Kivi

J

algpalli populariseerimisel on ühisel jõul ja nõul võimalik ka eesmärgile jõuda, kuid panustama peavad mängijad väljakul ja pealtvaatajad tribüünidel. Koostöö paremaks toimimiseks, erimeelsuste ja vastasseisude vältimiseks on UEFA esitanud rahvuslikele alaliitudele nõude, kus 2012. aastast peab igal meistriliiga klubil olema fännikoordinaator, kes tegutseb kontakt­ isikuna klubi ja fännide vahel ning aitab pidada kahe osapoole vahelist dialoogi.

Eesti koondise fännikoordinaator ja jalgpalliliidus ettevõtmist vedav Monica Rand märgib, et seni on olnud arvamused erinevad, kuid üldiselt saadakse ideest aru: “Meil on käivitamine lihtsam, sest publikut pole nii palju ja klubid on väikesed. Inglismaal või Saksamaal on klubi toetajate hulgas teinekord kuni 15 erinevat rühmitust ja töö on keerulisem.”

Ranna sõnul ongi meie üks esimene ülesanne fännide kaardistamine, sest

seni puudub konkreetne ülevaade, kui palju on meil erinevaid gruppe, punte ja rühmitusi.

Loodetakse kahepoolset kasu “Loomulikult peab koordinaator fänne tundma, suhtlema klubi juhtkonnaga ja looma nendega ühtse suhtluskanali,” selgitab Monica Rand. “Klubi peab ta varustama vajalike vahenditega, organiseerima regulaarseid kohtumisi ja konsulteerima enne mängu fännide teemal.

Foto: Lembit Peegel

Flora fänn Diana Tagaväli teiste rohetriibuliste taustal.

40

JALKA JUUNI 2012

klubid & fännid Suurte riikide klubides on ta palgaline töötaja.”

Kahepoolne dialoog peab aitama vältida arusaamatusi ja parandama klubi suhet fännidega. Fännikoordinaatori ülesanne on informeerida meeskonna toetajaid klubi juhatuse tehtud olulistest otsustest ja viia omakorda fännide mõtted juhatusse.

Monica Ranna sõnul peaks klubide fännikoordinaatorid enne mängu omavahel kohtuma ja informatsiooni vahetama. Reeglite järgi peab ta olema kättesaadav igal ajal nii klubidele kui ka fännidele ning hoidma suhteid turvameeskonna ja politseiga.

Fännikoordinaatori edukas töö peab aitama maandada fännidevahelist vägivalda ja konflikte ning looma staadionil jalgpallile kaasaelamiseks meeldiva atmosfääri.

Fännid erinevatel seisukohtadel FC Flora fännikoordinaatoriks registreeritud Jaanus Nuutre suhtub ettevõtmisesse skeptiliselt ja ei usu, et see toimima hakkab.

“See on praegu rohkem nii, et oleks tehtud ja saaks UEFA-le raporteerida,” lausub ta. Nuutre sõnul on hooaja algus näidanud, et midagi ei ole muutunud ja seda ka teistes Eesti klubides, kelle fännidega ta on suhelnud. “Klubid on olnud väga passiivsed. See asi läheb käima, kui klubid ise ka initsiatiivi üles näitavad,” ei õhku temast optimismi.

“

Meistriliiga fännikoordinaatorid JK Tallinna Kalev – Margus Koppel JK Sillamäe – Sergei Dervenjov FC Levadia – Alex Rudowski JK Tammeka – Kalle Paas Nõmme JK Kalju – Klaus Odras FC Flora – Jaanus Nuutre Paide LM – Roomet Saadi FC Viljandi – Rain Tölpus FC Kuressaare – Elari Roes Narva JK Trans – Oleg Kašin

tub omavaheline suhtlus kergemaks.

Näiteks ei pea ma välismängudel enam uurima, kust saada pileteid, või kus me tribüünidel olema peame. Piisab, kui räägin vastaste fännikoordinaatoriga ja asi on lahendatud.”

Roesi sõnul on fännikoordinaatori amet olnud Eestis seni olematu ja tundub, et kõik on jäänud eestvedajate taha.

“Tegelikult on igal fännklubil selline inimene olemas ja ma arvan, et nad ei ole seda veel päriselt mõistnud,” leiab Saaremaa Viikingite liider.

Monica Rand toonitab suhtluse olulisust: “On vaja omavahel kokku saada ja infot vahetada. Koolitusel saab olema tähtis roll. Huvitavaid ideid on pakutud lähedalt ja kaugelt. Ka UEFA ametnikud on valmis siia tulema ja koolitusi korraldama.”

Fännide koostöö peab paranema Nii nagu mujal maailmas tuleb ka Eestis aeg-ajalt ette olukordi, kus jalgpallifännid on rikkunud avalikku korda või läinud omavahel kaklema. Rindeuudised on küll harvad, kuid jäävad silma.

Nii on uudistekanalid vahendanud erinevaid sündmusi – jalgpallifänn viskas õllepudeli vastu mööduvat trammi, Sillamäe Kalevi ja FC Flora vutifännid kaklesid, Flora ja Djurgardeni mängul tekkisid fännidel kokkupõrked politseiga, FC Flora ja FC Levadia vahelises kohtumises süüdati pürotehnikat, rüseluses läksid käiku rusikad, lipuvardad ja paukpadrun. Monica Rand märgib, et probleemi ühe lahendusena nähaksegi fännikoordinaatorite tööd.

“Oleme alles lapsekingades ja töö alguses,” tunnistab ta.

Klubid on olnud väga passiivsed. See asi läheb käima, kui klubid ise ka initsiatiivi üles näitavad.

„

FC Kuressaare fännikoordinaator Elari Roes peab seda heaks ideeks ja märgib, et Kuressaares on taoline süsteem juba kaks aastat toiminud. Kergem on olnud nii klubi juhtkonnal kui ka fännidel.

“Meile ei ole see üldse probleem,” tunnistab inglise klubide fännikülgedel teemaga tutvust teinud Roes. “Aga ma kujutan ette, et teised fännid pole sellega veel täpselt kursis, neile on see tundmatu ja kohanemine raske. Kui see kõigis klubides toimima hakkab, muu-

Jalgpall parem kui kodus!

Leia meid 2012 JUUNI JALKA

Pikk 13, Tallinn • 641 9312 • www.clayhills.ee •

41

ajalugu

Väga aus mulk Hans-Davis Viirmaa

Paljude väga heade jalgpallurite ja hilisemate treenerite kasvataja Hans-Davis Viirmaa oli ideaalne noortetreener, kes pidi oma ameti maha panema ajal, kui Eesti NSV ametlik spordisüsteem hülgas jalgpalli ja jäähoki.

Marko Välja

H

ans-Davis Viirmaa alustas Foto: erakogu jalgpalli mängimist Viljandi 2. Keskkooli (endine Viljandi Maagümnaasium) õuel. Tõsisema kokkupuute jalgpalliga tegi ta Viljandi Spordikoolis, kus suvel mängiti jalgpalli ja talvel jäähokit. Viirmaa osales jäähokis Viljandi Dünamo ridades Eesti kõrgliiga meistrivõistlustel täiskasvanute klassis. Jäähokis oligi Viirmaa mängijana edukam, kuid tema panuseks jalgpallis on mitmete nimekate mängijate kasvatamine.

1950. aastal läks Viirmaa õppima Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonda, mille ta lõpetas 1954. aastal.

Tartu ülikooli SK ridades mängis ta Eesti NSV meistrivõistlustel jalgpalli ja moodustas 1951. aastal ülikooli juurde jäähokimeeskonna, mis koosnes alguses enamjaolt korvpalluritest. Ülikooli jäähoki meeskonna väravat kaitses Nõukogude Liidu korvpallimeister Viktor Laats, kellele Hans Viirmaa koos korvpallurist abikaasa Margitiga (aastani 1963 Margit Naerimäe), kes 1948. aastal võitis Eesti sekundeerisid veel kaks üleliidulist meistrivõistluste hõbe- ja 1950. aastal pronksmedali. korvpallimeistrit Ernst Ehaveer ning tulevane olümpiahõbe Ilmar Kullam, kes oli selleks ajaks võitnud ka oma esimese Euroopa meistdikooli jalgpallitreeneriks, jätkates ka jäähoki mängimist ritiitli. Ülikooli meeskond saavutas kõrgliigas 1954. aastal Tallinna Kalevis, mille koosseisus tuli ta neljakordseks Eesti kolmanda koha EPA nime all. meistriks jäähokis. Mererajooni SK koosseisus jalgpallis Peale Tartu ülikooli lõpetamist määrati Viirmaa vabaEesti noortemeistriks tulnud Viirmaa viis Eesti noorteriiklikuks võrkpalli treeneriks. Kuna Viirmaal ei olnud suurt koondise peatreeneri ametis 1958. aastal üleliidulisele fikokkupuudet võrkpalliga, läks ta spordikomitee kaadritenaalturniirile, kus saadi 6. koht. 1960. aastal viidi Viirma üle osakonna ülema juurde ja palus end määrata Kohtla-Järvele Tallinna Kalevi jalgpalli meeskonna juurde vanemtreeneriks jäähokitreeneriks. jalgpallis. Tallinna Kalevi viis Viirma korduvalt noortePeale jäähoki treenis Viirmaa ka jalgpallinoori. Viirmaa meistriks. viis Kohtla-Järve Kalevi jäähokimeeskonna 1955. aastal kari“Inimesena oli Hans väga tore. Treenerina oli ta väga kafinaali ning juba järgmisel aastal mängiva treenerina Eesti töötahteline ja edukas ning ta oli hea organisaator,” kirjelmeistritiitlini. Lisaks tuli Viirmaa ka kahekordseks ENSV dab endine Eesti koondise peatreener ja endine Viirmaa meistriks (1957 ja 1958) käsipallis Tallinna Kalevi eest. kolleeg Uno Piir. Viirmaa treenitavast noortegrupist sir1956. aastal läks Viirmaa Tallinna Mererajooni sporgusid teiste hulgas Roman Ubakivi, Tiit Luik, Mati Karp, 42

JALKA JUUNI 2012

Hans-Davis Viirmaa (2. september 1931 – 2. oktoober 2010)

Jäähoki Eesti meister: 1956, 1958, 1959, 1961, 1962

Käsipall (11 mängijaga jalgpalliväljakul) Eesti meister: 1957, 1958

Jalgpall ja maksud Jalka eelmises numbris käsitlesime reklaami müüki teise liikmesriigi

Mati Gilden, Andres Gaikovitš. Ka Eesti Jalgpalli Liidu aupresident Peeter Küttis kuulus omal ajal Viirmaa kasvandike sekka.

“Viirmaa oli tugeva jäähoki taustaga, aga sai väga hästi hakkama ka jalgpallitreenerina,” meenutab Küttis. “Talvel mängisime temaga hokit ja suvel jalgpalli. Ta andis meile vabadust tegeleda ka muude aladega ja püüdis meist alati maksimumi võtta. Ta oli väga aus mulk!”

“Nagu mulkide kohta ikka öeldakse, et julge mees oli,” jätkab samast kohast Viirmaa endine meeskonnakaaslane ja sõber Vello Tiido. “Viirma tahtis alati saada, mida soovis ja peaaegu alati saigi oma tahtmise. Treenerina oli väga rahulik ja oma otsustes väga kindel ning sisendas ka seda poistesse, et mida tahad, seda pead ka sa saama. Kõige naljakam asi oli see, et Viirmaa ostis aastate jooksul igas Nõukogude Liidu linnas, kus ta käis mängimas, alati loteriipileteid ja mitte kunagi ei võitnud midagi!”

“

Talvel mängisime temaga hokit ja suvel jalgpalli. Ta andis meile vabadust tegeleda ka muude aladega ja püüdis meist alati maksimumi võtta.

„

1964. aastal läks Viirmaa Nõukogude Liidu üleliidulist sarja mänginud Tallinna Dünamo duubelmeeskonna treeneriks. Järgneval aastal oli Viirmaa juba Dünamo peatreener ning ta töötas seal kuni meeskonna likvideerimiseni 1969. Spordikomitee toetuse puudumise tõttu jäähokile ja jalgpallile otsustas Viirmaa treenerikarjääri lõpetada. Hiljem töötas Viirmaa koolis kehalise kasvatuse juhina.

Endine Eesti jalgpalli koondise peatreener ja Viirmaa õpilane, Roman Ubakivi, võtab asja Viirmaa kohta kokku: “Mina hindan teda väga kõrgelt. Viirma mõjutas mind väga tugevalt. Minu arvates oli ta ideaalne noorte­ treener ja pedagoog. Ta andis meile väga hea spordimehe vaimu, mida on väga raske teha, sest selleks peab annet olema ja tal oli seda.”

maksukohustuslasele ja sellega seoses kohustusest tehinguid kajastada ühendusesisese käibe aruandel. Järgnevalt on mõistlik käsitleda teemat, mis seondub jalgpalliklubi atribuutika müügiga ja kinkimisega.

Rahvusvaheliselt on tavaks saanud, et kõigil suurematel jalgpalliklubidel on oma fännipood, kus müüakse laias valikus klubi meeneid.

Tihti moodustab meenete müük väga suure osa klubi sissetulekust, lisaks loomulikult üldisele reklaami müügile. Küll aga väärib eraldi käsitlemist reklaamkingituste teema, sest selles osas valitseb teadmatus ka paljudel jalgpalliga mitteseotud äriühingutel. Ehk, siis käsitleme olukorda, kus reklaamkingitused jagatakse tasuta laiali.

Käibemaksuseaduse kohaselt ei teki käivet ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil.

Kui tavakorras kauba tasuta üleandmise korral tuleb äriühingul ikkagi käibemaksu tasuda, siis kuni 10 euro väärtuses reklaamkingitusi saab tasuta üle anda, ilma et sellest tekiks käibemaksukohustus. Nimelt ütleb KMS § 12 lg 3, et kauba tasuta võõrandamisel on kauba maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahinna alusel määratud väärtus. KMS § 4 lg 2 p 6 välistab reklaamkingituste üleandmisel käibe tekkimise ja sellega ka käibemaksu kohustuse. Kindlasti tuleb siinkohal märkida, et reklaamkingituste ostmisel tasutud käibemaksu võib ikkagi sisendkäibemaksuna maha arvata. Võtame näiteks, et jalgpalliklubi ostis suuremas koguses võtmehoidjaid, kus on peal jalgpalliklubi logo ja maksis võtmehoidjate tootjale toote hinna koos käibemaksuga, siis nende võtmehoidjate tasuta laiali jagamise korral, on jalgpalliklubil õigus ostmisel tasutud käibemaks riigilt tagasi küsida. Seda muidugi eeldusel, et ühe võtmehoidja väärtus ei ületa 10 eurot. Siinkohal on mõistlik rõhutada, et just ühe reklaameseme tüki maksumus peab jääma alla 10 euro. Kuna kuni 10 euro suuruste reklaamkingituste jagamine ei tekita käivet, siis seda ka käibedeklaratsioonil kajastama ei pea. � Tõnis Elling, mag.iur Grant Thornton Rimess Baltic on auditeerimise, raamatupidamise, maksu-, õigus- ja finantsnõustamise teenuseid pakkuv ettevõte, mis tegutseb Balti riikides alates 1992. aastast. Meie esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias, Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas, kus klientide 2012 JUUNI JALKA 43 teenindamisele on pühendunud ligemale 130 professionaali.

Foto: Lembit Peegel

Urmas Rooba 2001. aastal Lillek체la staadioni ajaloo esimeses unustamatus m채ngus t천kestamas Hollandi r체nnakut.

44

JALKA JUUNI 2012

usutlus

Urmas Rooba:

esimene siht peaks olema Skandinaavia Et teha edukat klubikarjääri, ei pea alati jõudma Inglismaale, Saksamaale või Hispaaniasse.

Tähtsaid tiitleid võib võita mujalgi. Parim näide on endine vasakkaitsja Urmas Rooba, kellel on kapis meistritiitid FC Flora ja FC Kopenhaageniga ning pronksmedalid FC Midtjyllandi ja Turu Palloseuraga – seega, medalid Eestist, Taanist ja Soomest.

Alver Kivi Kõrgeid sihte ja eesmärke seada on muidugi õige, aga kas noored peaksid suhtuma oma võimetesse ja võimalustesse reaalsemalt, sest enamus räägib ikka Inglise, Hispaania, Saksamaa või Hollandi liigasse jõudmisest?

Unistused ja kõrged eesmärgid peavad igal noorel jalgpalluril olema, kuid mõtlema peab ka reaalselt ja oma võimetest lähtuvalt. Eesti poistel peaks esimene siht olema pääs mõnda Skandinaavia liigasse. Kes selle etapi suudab vahele jätta, peab olema juba väga hea jalgpallur. Neid on meil aga võibolla ainult üks protsent. Poisikesena võid kõike mõelda, aga üleöö ei juhtu midagi. Tuleb lihtsalt teadlikult ja palju treenida. Jalgpallur tuleb olla ikka 24/7.

Tulid aastatel 2003, 2004 ja 2006 FC Kopenhaageni ridades Taani meistriks. Paljude ekspertide hinnangul olid sinu karjääri tipphetked just need aastad ja just selles klubis.

Saavutuste poolest olidki tõenäoliselt FC Kopenhaageni aastad minu parimad, sest suured tiitlid võitsin just nendega. Oli privileeg sellises tippsatsis mängida ja sain omaette väga hea kogemuse. Muidugi tahtsin ma sel hetkel ka Inglismaale või Saksamaale saada, aga mida lähemale sa tipule jõuad, seda raskemaks läheb.

Jalgpallimaailmas on konkurents väga tihe ja häid mängijaid on palju. Samal ajal oli mul ka palju vigastusi ja sellest on väga kahju. Eks ma siis olin veidi pettunud, aga tegelikult sain alles pärast karjääri lõppu aru,

Sinu esimene välisklubi oli siiski FC Midtjylland, kus sa mängisid aastatel 2000–2002. Taanis jäi viimaseks klubiks 2006–2008 Vejle BK, kus said kirja vaid ühe mängu. Kuidas sul nendes klubides läks?

FC Midtjyllandis läbisin testimise väga edukalt. Keegi ei teadnud siis minust Taanis veel midagi. Mõtlesin, et pean lepingu saama, sest muidu on minu võimalustel välisklubis karjääri teha kriips peal. Hea mänguga õnnestus mul ennast seal tõestada. Võitsime neljanda koha ja tagasime pääsu Euroopa liigasse. Järgmisel aastal võitsime koguni pronksmedalid. Ja järgnes leping Kopenhaageniga.

Vejlesse minek oli vale otsus, sest seal asjad ei toiminud.

Pakkumine oli minu eas mehele ahvatlev, aga ainult hetkeks.

Vejle on traditsioonidega klubi, kes oli ka enda finantspoole korda saanud. Aga kahjuks polnud asjad sportliku poole pealt paigas ja tulemused ei tulnud, nagu loodeti. Paraku ei lubanud vigastus mul jälle mängida, mille tagajärjel tekkisid erimeelsused. 2007. aastal lõpetasin poolte kokkuleppel lepingu Vejle BK-ga. Tuli lahkuda.

Foto: Lembit Peegel

Kindlasti olid sinu unistused paljude tänapäeva noortega sarnased ja plaanisid ka ise jõuda mõnda Euroopa tippliigasse. Kujunes aga nii, et päris suurde mängu sa ei jõudnud, küll aga oled tõusnud poodiumile kolmes riigis. Kas oled rahul või oleks võinud ikkagi teisiti minna?

Ma arvan, et Taani liiga on Skandinaavia maade tugevaim ja seepärast läks mul ikkagi hästi, arvestades vigastusi ja muid asju. Keha ei tulnud suurematele võimalustele lihtsalt järele.

Oleks tahtnud loomulikult rohkem, tugevamat meeskonda ja mainekamat liigat.

millega olen hakkama saanud. Tiitlid sellises meeskonnas ja sellises liigas on kõva tulemus.

Koondisetreeningul Andorras 2003. aastal.

Aastatel 2007–2009 jõudsid laenulepingutega mängida ka Soomes Turu Palloseuras ja FF Jaros. Millega meenuvad sulle põhjanaabrite juures möödunud aastad?

2007. aasta sügishooaja olin Palloseuras rendil, järgmisel aastal ühinesin nendega terveks hooajaks. Kõik oli väga hea – meeskond oli suurepärane, treeneriga klapp hea, pealtvaatajaid käis mängudel palju ja mängisime ka ise hästi.

Jaroga läks veidi kehvemalt. Kui ma sinna läksin, vahetati kohe treenerit. Uuel treeneril olid omad plaanid, omad mängijad ja mulle ei jagunud enam mänguaega. Ma ei mahtunud enam meeskonna plaanidesse.

2009. aastal oli õhus ka võimalus jõuda Hollandisse?

2012 JUUNI JALKA

45

usutlus

Karjääri lõpetasid Eestis FC Floras ja Paide Linnameeskonnas?

Võib öelda, et lõppes Floraga. Paidet ma lihtsalt aitan. Kui väga vaja on, tõmban ikka dressid selga ka. Püüan end füüsiliselt vormis hoida.

Miks jäi Taani ikkagi tipuks?

Usun, et olin võimeline enamaks. Tippjalgpallis edu saavutamine eeldab oskuste kõrval ka palju muid asju. On vaja head agenti, vaja läheb mentorit. Oled nagu üksi, aga on vaja tiimi.

On vaja lobitööd ja õnne, kõik peab klappima. Mängijaid on palju ja kõigile pole kohta.

Kuidas võrdled Eesti, Taani ja Soome jalgpalli taset ja klubide ülesehitust?

Taanis on klubid olnud juba aastakümneid väga heal tasemel, neil on piisavalt raha ja publik käib mänge vaatamas. Soomes mängisin ma korraliku hinnangu andmiseks liiga vähe aega.

Mängutaseme poolest peaks Eesti meistriliiga tippsatsid saama Soome liigas hakkama küll. Staadionite ja muu taristuga jääme aga väga palju maha. Kuid pean ütlema, et Eestis hakkab asi paremaks minema. Paljud väljas mängimas käinud mehed on toonud siia oma kogemused, mida on jõudumööda ka jagatud.

“

Tegelikult sain alles pärast karjääri lõppu aru, millega olen hakkama saanud. Tiitlid sellises meeskonnas ja sellises liigas on kõva tulemus.

„

Sinu klubikarjääri pärssisid sageli vigastused, mis nii mõnelegi heale võimalusele kriipsu peale tõmbasid. Millest nii rohked vigastused tulenesid?

Vigastused olid minu jaoks probleem. Keegi ei küsi, millest need tulevad ja kust on nad alguse saanud. Paljud vigastused tulenesid kehvast söögist noores eas, kehvadest treeningutingimustest, puudulikust ettevalmistusest ning võib-olla ka ületreenimisest ja liiga järsust arenguhüppest. Minul jäid arengus mitmed astmed vahele.

Vaja oleks mängija, arstide ja treenerite paremat analüüsi.

Väga tähtis on usaldusväärsete inimeste olemasolu, selliste, kes oskaksid anda rasketel hetkedel vajalikku nõu. See aitaks ära hoida mitmeid vigastusi.

Paraku on nii, et tippklubis ei jääda ootama, millal sa terveks saad. Kui ei saa mängida, siis ostetakse lihtsalt uus mees, sest tulemusi on vaja. Klubi arstil on nelikümmend mängijat, seepärast teeb ta küll esmase ära, aga tihti oleks vaja põhjalikumalt ravida. Seepärast on paljudel mängijatel veel lisaks oma tiim, kes aitab tervise eest hoolitseda.

Tagasi mängu juurde. Kui vaadata statistikat, siis lõid karjääri 15 aasta jooksul ainult kaks (ühe neist koondises) väravat. Kas seda on vasakkaitsja jaoks vähe või piisavalt?

Ma pole kunagi väravalööja olnud. Enamik väravaid lüüakse 46

JALKA JUUNI 2012

ikka trahvikasti sees või selle lähedalt. Minu ülesanne oli kaitsta ja seepärast olen ka kahe värava üle õnnelik. Aga väravasööte olen selle eest palju andnud.

Oled Eesti koondise eest pidanud alates 1996. aastast 70 kohtumist. Kuidas hindad oma koondisekarjääri?

Usun, et võin rahul olla. Siis ei olnud treeneritel mängijate valik nii suur kui praegu ja mänge oli ka rohkem. Aga ka siin on oma osa vigastustel.

Millist tulemust hindad oma koondisekarjääri parimaks?

Mängisin koondise eest mitme erineva treeneri all. Võib öelda, et kõik treenerid olid oma aja ja koondise arengu kohta õigel kohal. Teituri (Thordarson - toim.) aja kohta oli minu jaoks emotsionaalseim viik “kodus” (Monacos – toim.) šotimaaga, kus pidin luumõraga mängima. Kuna mänguks valmistuti kaua ja mängijad olid vaimselt ülesköetud, siis oli ka kergem 90 minutiks valu unustada. Parimad tulemused ja suurem professionaalsus tuli Arno (Pijpersi) ajal. Arvan, et see oli minu koondisekarjääri parim aeg.

Kas sinuaegne ja praegune koondis on võrreldavad?

Ma arvan, et võrrelda võib nii: minuaegne koondis oli läbi aegade parim ja nüüdne on seda nüüd.

Mis on peamine erinevus?

Erinevus on selles, et pea kõik koondises olevad mängijad mängivad välismaal ja seda on ka tulemused näidanud. Mängijate tase järjest tõuseb.

Kas on õige, kui väidan, et sinu tähelend koondises polnud nii särav kui Raijo Piirojal või Ragnar Klavanil. Nad on samuti kaitsjad, kuid neid tunnevad Eestis ka jalgpallikauged inimesed. Kas oled selline tagasihoidlik tüüp, kes tegi oma töö korralikult ja vaikselt ära ning tähesärasse ei kippunud?

Ma ei ole suur rääkija mees, seepärast hoidsin end tagaplaanile ja igal pool intervjuusid ei andnud. Samas, jalgpallurina mulle tähelepanu ikkagi meeldis. Üldiselt oli minu jaoks tähtsam mäng ja selle positiivne tulemus.

Nüüd töötad 2011. aasta veebruarist Paide Spordi- ja Tervisekeskuse juhina. On see töö sinule?

Tahtsin seda, panen end proovile ja mulle meeldib.

Paljud Eesti endised tippjalgpallurid on hakanud treeneriks. Kas sina ei tahtnud selles ametis kätt proovida?

Ei saa öelda, et ma poleks tahtnud. Aga ma pole praegu nii hea ja seepärast hetkel sellele ametile ei mõtle. Aga võib-olla kunagi tulevikus lööb see ikkagi välja. Praegu püüan vend Meelist Paide meeskonna juhendamisel jõudumööda aidata. Eks me kahekesi vahel asju teeme.

Foto: Lembit Peegel

Väike hetk oli selline võimalus tõesti üleval. Siis jäin aga haigeks ja minek ei muutunud tõsiseks.

Urmas Rooba mängis alati välja oma maksimumi.

Veelkord Magneesiumi tähtsusest

cv Urmas Rooba Klubikarjäär 1995

JK Pärnu Tervis

1996–2000

FC Flora

42

2000–2002

FC Midtjylland

63

2002–2006

FC Kopenhaagen

33

2006–2007 Vejle BK

3

1

2007–2008 Turu Palloseura

28

2009

FC Flora

12

FF Jaro (laenul)

6

2010

Paide Linnameeskond

Koondisekarjäär 1996–2008

70

Aga sinu kogemusi ja oskusi arvestades mõni pakkumine ikka tehti?

Pakuti küll ühest madalamast liigast, aga mõtlesin, et see ei ole minu jaoks. Ütlesin, et ei ole huvitatud.

Kas tulevikus võime Urmas Roobat näha mõne meeskonna treeneripingil? Usun, et kogemusi ja teadmisi, mida noortele jalgpalluritele edasi anda, peaks jaguma.

Taani ja Soome aastad on ju üht-teist õpetanud.

Ma loomulikult ei välista seda. Aga kindlasti ei hakka ma enne treeneriks, kui mul A-litsents käes on. Seni pole ma veel ühegi kursusega liitunud.

Mis sa arvad jalgpalliliidu ideest tuua karjääri lõpetavad mängumehed meistriliiga klubisse, makstes mehele ka palka?

Miks mitte. See on hea mõte.

Kas oma parimad mängija-aastad selja taha jätnud meestel oleks Eesti klubijalgpallile veel midagi anda?

Ma arvan, et mehed, kes tagasi tulevad, on siis veel heas vormis ja neil on, mida anda. Kui Joel Lindpere või Raio Piiroja hakkavad mõnes Eesti meeskonnas mängima, siis kindlasti tähelepanu nendele klubidele ja kogu liigale tõuseb. Samas muidugi oleneb, millises satsis nad mängima hakkavad. Eestlane on tagasihoidlik ja jalgpalli tuleb ta ikkagi vaatama tulemuste põhjal. Kõik tahavad näha võitvat meeskonda.

Just meie tippsatsidele on vaja atraktiivsust juurde.

Nemad jõuavad ka meie jalgpalli arendada. Tabeli tagumise poole klubide ülesanne on kasvatada häid noori ja need siis tugevamatele maha müüa. Muid variante ma ei näe.

Kas sind jalgpalli mängimas ikka aeg-ajalt veel näeb?

Ambitsioon on aidata Paide Linnameeskonda niipalju, kui suudan seda töö kõrvalt teha. Jalgpall on ja jääb minu ellu, aga millises vormis, seda näitab juba aeg.

Magneesium (Mg) sai oma nime VanaKreeka linna Magnesia järgi. Ta on meie organismi elutegevuseks väga vajalik mineToidulisand raalaine. Magneesiumit on vaja umbes 300 ensüümi normaalseks tööks. Magneesiumit leidub rikkalikult nii taimsetes kui loomsetes toiduainetes, kuid sellele vaatamata võib ühekülgse toitumise või mõnede haiguste puhul tekkida magneesiumi-puudus.

Normaalne magneesiumi tase keha erinevates kudedes tagab organismi normaalse energeetilise ainevahetuse, normaalse lihaste töö, tugevad terved luud. Aga magneesium on oluline ka meie närvisüsteemi tõrgeteta töös. Magneesiumi puudus võib põhjustada väsimust, peavalusid, unehäireid ja ka depressiooni.

Järjest rohkem räägitakse kroonilise väsimuse sündroomist, mis oluliselt halvendab meie elukvaliteeti, langetab töövõimet ja mille teket võib samuti soodustada magneesiumi puudus.

Mihkel Zilmeri artiklis ”Magneesium - organismile hädavajalik element” (avaldatud ”Eesti Arstis” 2003.aastal) on ära toodud teaduslikult põhjendatud magneesiumi kogused, mida peaks saama igapäevase toiduga. Need on järgmised: 1. Imikud 50...70 mg.

2. Lapsed vanuses kuni 10 aastat 80...250 mg.

3. Naised ja mehed vanuses kuni 24 aastat 280...400 mg.

4. Naised ja mehed vanuses kuni 50 aastat 320...450 mg.

5. Naised ja mehed vanuses üle 51 aasta 320...450 mg.

6. Rasedad ja imetavad naised 350...450 mg.

Seega sõltub magneesiumi vajadus nii inimese vanusest kui ka kehakaalust ja ka füüsilisest ning vaimsest aktiivsusest. Rohkem magneesiumi vajavad rasedad ja imetavad emad, aga ka väga kiiresti kasvavad lapsed ja sportlased.

Magneesiumi vajadus võib olla suurem ka teatud haiguste puhul. Näiteks haigustel, mis kulgevad pikaajalise kõhulahtisuse ja oksendamisega. Suurem magneesiumi vajadus võib-olla suhkruhaigetel, kõhunäärme põletiku ehk pankreatiidi puhul, maksa- ja neeruhaigustel võib olla häiritud magneesiumi imendumine. Samuti võib magneesiumipuudus esineda rasvumisel ja alkoholi liigtarbimisel.

Magneesiumi leidub toiduainetes palju, eriti taimsetes. Rikkalikult on magneesiumi kõrvitsa- ja päevalille seemnetes, nisukliides.

Loomsetes toiduainetes on küll magneesiumi vähem, kuid see omastatakse kergemini. Magneesiumirikkad toiduained on merekalad, vähilised, samuti piimatooted.

Tervisliku ja normaalse toitumise juures ei tohiks magneesiumi puudust tekkida.

Kuid probleem on selles, et meie toitumisharjumused on väga muutunud. Palju tarbitakse rafineeritud toitu, toidu termilisel töötlemisel magneesiumi sisaldus väheneb. Väga populaarsed on erinevad dieedid ja pikalt ühekülgselt toitudes on eeldused magneesiumi puuduseks loodud. Mõned ravimid, näiteks diureetikumid, kortikosteroidid, aga ka alkohol, väljutavad organismist rohkem magneesiumi ja aitavad kaasa selle puuduse tekkele.

Toituge tervislikult ja vajadusel küsige julgelt nõu oma perearstilt või raviarstilt – võib-olla vajate ka Teie suuremat magneesiumi kogust, et tunda end paremini ja võimekamana.

2012 JUUNI JALKA 47 Tiia Jasjukevitš, Ida-Tallinna Keskhaigla sisearst

peegli peegeldused

Vutielu on saanud täishoo

lembit peegel

Meie jalgpallihooaeg on sisse saanud paraja vungi ja aina paremaks läheb, sest ees on U19 finaalturniir Tallinnas, Haapsalus ja Rakveres. Seniks on aga töös kõik liigad ja koondised. Otsa tegid lahti noortekoondised, kohtudes mitme põneva väliskülalisega.

Itaalia noortele võidukolli löönud Rauno Sappinen jäi Norra U17 koondise vastu kuivale.

Eesti U19 koondise mängija Märten Pajunurm on jäänud Küprose kolleegi Nikolas Thedorou vastu parterisse.

48

JALKA JALKA JUUNI JUUNI2012 2012

Karl-Eerik Luigend lükkab käega vastast ja tõmbab jalaga palli. Eesti U19 koondis alistas esimeses mängus Küprose eakaaslased 1 : 0 just Luigendi väravast.

peegli peegeldused

Kohtunikud Hannes Kaasik (vasakul) ja Dmitri Vinogradov valmistuvad Flora – Nõmme Kalju meistriliiga mänguks.

Eesti karikavõistluste poolfinaalis heitlesid floralane Karl Palatu (vasakul) ja Rimo Hunt Levadiast. Võrdne mäng läks penaltite peale ja lõppes Levadia võiduga.

Eesti U17 koondise puurivaht Magnus Karofeld oma territooriumi valvamas.

Levadia–Flora karikamängu poolfinaal tekitas omapärase pikkuse järjekorras olukorra: (vasakult) Levadia Andero Pebre, Flora Andre Frolov ja peakohtunik Hannes Kaasik.

2012 JUUNI JUUNI JALKA JALKA 2012

49

em-finaalturniir Foto: Alik Keplicz/AP/Scanpix

Varssavi rahvusstaadioni avamine. Staadion pole ühegi klubi koduks, kuid ei jää loodetavasti ka “valgeks elevandiks”.

Ukraina ja Poola EMi areene töötus ei ähvarda

Euroopa meistrivõistlustega seoses räägitakse üha enam turniiri pärandist. Kardetakse, et pärast juunikuud leiavad Poola ja Ukraina ennast kaheksa tühjana seisva kolossiga. Väga suure rahaga korda tehtud staadionid säravad küll suurturniiri ajal, kuid muutuvad seejärel kasutuks.

Alver Kivi

S

keptikute hinnangul võib korduda Portugali ja Lõuna-Aafrika sündroom, kus suured areenid ehk nn valged elevandid ei leia sobivat kasutajat ja jäävad tühjalt seisma.

Nii nagu Poola ja Ukraina pidid ka Portugal ja LõunaAafrika Vabariik tähtsa jalgpalliturniiri võõrustajana kaasajastama oma infrastruktuuri. Suurte investeeringutega löödi vananenud staadionid läikima või ehitati hoopis uued. Aga tuli tagasilöök – pärast turniiri ei leidnud kõik neist vajalikul tasemel kasutamist, vahendab netikülg The Stadium Guide.

Isegi 2006. aasta maailmameistrivõistlusteks Saksamaal rekonstrueeritud Leipzigi 44 000 istekohaga staadionil käis RB Leipzigi mänge mullu vaatamas keskmiselt vaid 5000 fänni.

Ometi usuvad tänavuse EMi korraldajad, et areenid ei jää tühjaks ning neid hakkavad aktiivselt kasutama kohalikud jalgpallimeeskonnad ja kultuuriürituste korraldajad.

50

JALKA JUUNI 2012

Ukraina asepeaminister Boris Kolesnikov tõdeb, et ettevalmistustööde käigus tuli jutuks ka “valgete elevantide” teema.

“Me oleme olnud siiani selle probleemiga tegelemisel edukad ja pärast meistrivõistlusi ei ole Ukrainas ühtegi soovimatut spordirajatist,” väljendab Kolesnikov enesekindlust.

Poola orgkomitee juht Marcin Herra märgib, et kõik finaalturniiri staadionid on ehitatud nüüdisaegsete standardite järgi ja need on mõeldud pikemaajaliseks kasutamiseks.

Varssavi staadionil puudub koduklubi Viimased arengud Poolas ja Ukrainas on näidanud, et skeptikutel ei pruugi õigus olla. Uued ja värsked staadionid saanud klubid on näidanud üha paranevaid publikunumbreid.

Ukrainas mängitakse turniir Kiievis, Harkivis, Donetskis ja Lvivis, kus tegutsevad populaarsed klubid Dinamo, Metallist, šahtar ja Karpatõ.

em-finaalturniir Ukraina kuulsaim klubi, Kiievi Dinamo, kolib oma seniselt, vaid 16 800 pealtvaatajat mahutavalt Valeri Lobanovski nime kandvalt Dinamo staadionilt Kiievi olümpiastaadionile, mille kasutamiseks sõlmis klubi detsembris viieaastase lepingu. See tähendab, et finaalturniiriks rekonstrueeritud olümpiastaadion ei jää tühjana seisma.

Ajakirja The Half Decent Football Magazine andmetel võivad enam-vähem rahul olla Donetski šahtar, kelle mänge külastas mullu 51 500 inimest mahutaval staadionil keskmiselt üle 36 000 fänni, ja Harkivi Metallist, keda toetas 39 000-sel staadionil keskmiselt üle 25 000 inimese. Vaid Lvivi Karpatõ mänge mullu külastanud 8000 fännile on 34 000-ne staadion ilmselt liiast.

“

Isegi 2006. aasta maailmameistrivõistlusteks Saksamaal ­rekonstrueeritud Leipzigi 44 000 istekohaga staadionil käis RB Leipzigi mänge mullu vaatamas keskmiselt vaid 5000 fänni.

„

Poolas võõrustavad finaalturniiri Varssavi, Wroclaw, Poznan ja Gdansk. Kuna Ekstraklasa mullu mängude keskmise külastatavusega eriti kiidelda ei saanud, siis võib paljudele kõhklejatele tunduda, et Poola korraldustoimkond võttis ette õnnemängu.

Poolas kollitab tööpuudus vaid Varssavi uut 58 000-kohalist rahvusstaadionit, sest tegu on ainsa EMi staadioniga, millel pole koduklubi. Samas saab see olema riigi peamine kontserdiareen,

kus juba sel suvel astuvad üles Coldplay ja Madonna. Lisaks pakub staadion palju võimalusi muude ürituste korraldamiseks.

Teistel finaalturniiri mängude korraldamiseks mõeldud staadionitel on klubid olemas ja publiku puuduse üle eriti kurta ei saa. Gdanski Lechia vaatajate arv on tõusuteel ja 40 000-sel staadionil käis mänge vaatamas keskmiselt 23 000 pealtvaatajat. Tänavu Poola meistriks tulnud Wroclawi Slask on kasvatanud fännide hulga koguni 30 000-ni ja 40 000 pealtvaatajat mahutaval staadionil on korduvalt olnud täismaja. Vaid 43 000-ne Poznani staadion, kus mängib Lech, sai keskmiseks pealtvaatajate arvuks veidi üle 10 000.

Jalgpall tõusuteel Jalgpalliareng Ukrainas ja Poolas on tegemas suurt tõusu.

Peale Euro 2012 käigus kasutusel oleva kaheksa staadioni on rajatud ja rekonstrueeritud veel teisigi.

Nii on Poolas uuendanud oma 31 000 pealtvaataja kohaga Pepsi Arenat Legia. Viimaste aastate saavutuste hulka saab lugeda korrastatud staadione Lublinis, Krakovis, Kielces, Gdynias ja Zabrzes.

Ukrainas nägi värskelt oma uue 34 000 istekohaga staadioni avamist Odessa Tšernomorets. Uus Dnipro Arena Dnipropetrovskis on kasutusel juba mitu aastat.

Pole kahtlust, et Poola ja Ukraina staadionid leiavad ka päras EMi kasutamist, kuigi ühe väitena võiks rajatised olla pisut tagasihoidlikumad ja küsimusi on tekitanud ka ehitustööde liiga kõrge maksumus.

Kuid mõlemas riigis valitseb kindlus, et staadionid ei jää tühjaks, ja ollakse seisukohal, et Euroopa kuuleb tulevikus Poola ja Ukraina jalgpallist palju rohkem.

Foto: Robert Grahn/AFP/Scanpix

Foto: Ben Fathers/AFP/Scanpix

Varssavi rahvusstaadion

Mahutavus: 58 000 Rahvusstaadionil toimub avatseremoonia ja mängitakse kohtumised Poola–Kreeka, Poola–Venemaa, Kreeka–Venemaa, veerandfinaal 1A–2B ja poolfinaal 1B/2A–1D/2C. Ehitustöödega alustati 2008. aasta oktoobris.

Staadion avati eelmise aasta detsembri keskel ja avatseremoonia toimus 29. jaanuaril kontserdiga “Siin ma olen”. Avamatšis kohtusid 11. veebruaril Varssavi Legia ja Krakowi Wisla.

Poznańi linnastaadion

Mahutavus: 43 000 Poznani linnastaadionil mängitakse alagrupikohtumised Iirimaa–Horvaatia, Itaalia–Horvaatia ja Itaalia–Iirimaa.

Poznani staadion valmis 1980. aastal. Sellest ajast on seda mitu korda nüüdisajastatud. Rekonstrueerituna valmis staadion 2010. aasta septembris, kuid kohe tekkisid probleemid muruga, mida on juba asendatud kuus korda.

Vastuväited tõstatas ka UEFA, kuid probleemid lahendati. Staadioni külastanud UEFA president Michel Platini jäi ettevalmistuste arenguga rahule.

2012 JUUNI JALKA

51

em-finaalturniir

Foto: Ben Fathers/AFP/Scanpix

Gdansk PGE Arena

Mahutavus: 40 800 Staadionil mängitakse alagrupikohtumised Hispaania–Itaalia, Hispaania–Iirimaa, Horvaatia–Hispaania ja veerandfinaal 1B–2A. Ehitustöödega alustati 2009. aasta mais. Tööd pidid olema lõpetatud 2010. aasta lõpuks, kuid see tähtaeg venis mitmesugustel põhjustel. Avamise tähtsaim sündmus pidi olema mäng Poola–Prantsusmaa.

Kuid kuna ehitajad ei suutnud tähtajast kinni pidada, ei andnud politsei luba avaliku ürituse korraldamiseks ja kohtumine mängiti Varssavis. Staadion avati 10. juulil 2011.

Foto: Sergei Supinski/AFP/Scanpix

Kiievi olümpiastaadion

Mahutavus: 69 004 Korduvalt moderniseeritud staadionil mängitakse alagrupikohtumised Ukraina–Rootsi, Rootsi–Inglismaa ja Rootsi–Prantsusmaa, veerandfinaal 1D–2C ja finaal 1. juulil.

Euro 2012 suurima staadioni rekonstrueerimine algas 2008. aasta detsembris. Katusekonstruktsiooni tarnete venimise tõttu toimus avatseremoonia 8. oktoobril 2011.

Tseremooniale eelnes tantsu-show, hiljem asusid esiplaanile tuntud Ukraina lauljad ning õhtu täht oli kuulus Kolumbia laulja Shakira. Ümber staadioni on kavas ehitada mitmetasandiline meelelahutus- ja vabaajakeskus.

Foto: Robert Grahn/AFP/Scanpix

Foto: Ben Fathers/AFP/Scanpix

Wrocławi linnastaadion

Mahutavus: 40 610 Staadionil mängitakse alagrupikohtumised Venemaa– Tšehhi, Kreeka–Tšehhi ja Tšehhi–Poola.

2010. aasta septembris valminud staadioni avamisel toimus poksimatš Vitali Klitško ja Tomasz Adameki vahel.

Võitlus WBC maailmameistri­tiitlile on seni suurim sündmus Poola spordi ajaloos ja teleülekannet näidati enam kui 130 riigis. Nädal hiljem andis samas kontserdi popi­ legend George Michael.

Wroclawi staadioni üheks avaürituseks loetakse ka suurejoonelist show’d Monster Jam.

52

JALKA JUUNI 2012

Donetsk Donbass Arena

Mahutavus: 51 504 Staadionil mängitakse alagrupikohtumised Prantsusmaa–Inglismaa, Ukraina–Prantsusmaa ja Inglismaa–Ukraina, veerandfinaal 1C–2D ja poolfinaal 1A/2B– 1C/2D. Staadioni ehitamist rahastas Ukraina oligarh Rinat Ahmetov. Donbass Arena on kindlasti kõige nüüdisaegsem spordihoone Ida-Euroopas, millel Ahmetovi klubi šahtar mängib oma kodumängud. Staadioni ümbritseb suur park, mille pindala on 25 hektarit.

Ehitus algas 2006. aastal. Esialgu oli ehituse maksumus hinnanguliselt 250 miljonit, kuid lõpuks tõusis see 400 miljonile eurole. Ametlik avamine toimus 29. augustil 2009. aastal, kui andis oma kontserdi popdiiva Beyonce.

Kui ainult veest ei piisa ja mineraalidest tuleb puudu...

Foto: Sergei Supinski/AFP/Scanpix

Harkiv Metallisti staadion

Mahutavus: 38 633 Staadionil mängitakse alagrupikohtumised Holland–Taani, Holland–Saksamaa ja Portugal–Holland.

Esialgu oli Harkiv reservis, kuid siis tuli appi Ukraina üks rikkamaid inimesi, oligarh Oleksandr Jaroslavski, kelle varanduseks hindab Focus 1,4 miljardit dollarit.

Harkiv on teine ​mitmeotstarbeline staadion Ukrainas, mille sünniajaks loetakse aastat 1925. Hiljem on teda korduvalt renoveeritud ja viimati alustati sellega 2007. aastal. Mälestuseks vanast staadionist jäeti alles peasissekäigu sammastik. Avapidustused toimusid 2009. aastal.

Foto: Juri Djatšõšin/AFP/Scanpix

Lviv Lviv Arena

Mahutavus: 33 788 Staadionil mängitakse alagrupikohtumised Saksamaa–Portugal, Taani–Portugal ja Taani–Saksamaa.

Staadioni ehitus algas 2008. aasta novembris ja jätkus suurte raskustega. UEFA oli ehitustööde kulgemise osas väga kriitiline. Et graafikus püsida, võttis ehitaja kasutusele 24-tunnised tööpäevad. Siiski avati algselt 2011. aasta juulis valmima pidanud staadion alles eelmise aasta oktoobri lõpus.

www.essentuky.ee 2012 JUUNI JALKA

53

naised

Naiste rahvaliiga laiendab jalgpallipüramiidi Naistega on nagu meestegagi – mitte kõik ei soovi osaleda meistrivõistlustel, kuid jalgpalli lüüa tahavad.

Lahenduseks on rahvaliiga, mida õrnema poole esindajad mängivad tänavu esimest korda.

Alver Kivi

“M

e tahame, et naisi oleks jalgpallurite hulgas viis protsenti meeste arvust,” selgitab Eesti Jalgpalli Liidu plaane ala arendamisel rahvajalgpalli juht Ants Juhvelt. “Rahvaliiga on sellele kaasa-aitaja, sest peamiseks jäävad ikka naiste ja noorte meistrivõistlused.”

Avalöögi teinud rahvaliiga eesmärk on populariseerida jalgpalli Eesti naiste hulgas ning anda neile võimalus mängida oma võimete ja võimaluste kohaselt.

Kaasa saavad teha kõik soovijad, aga eeskätt need, kes ei saa või ei taha mängida meistrivõistlustel. Mängijate oskuste ja kogemuste arenguga peaks mängutase tõusma ja kõrgemate liigade naiskondadele tõhus täiendus sirguma.

Laienev püramiid muudab tipu tugevamaks.

Kuna naiste rahvaliiga turniir toimub tänavu esimest korda, siis tahab alaliit, et see võistlus õnnestuks.

“Kui kõik on rahul, siis võib olla kindel, et tulevikus võistkondade arv suureneb. Kui kõik laabub korralikult ja hästi, siis sõna levib ning osalejaid tuleb juurde,” märgib Juhvelt optimistlikult.

Teerajajaks kuus naiskonda Meeste rahvaliigas lööb sel aastal kaasa 142 meeskonda, mis näitab, et mõne aasta eest käivitunud ettevõtmine on kogumas üha suuremat populaarsust, näidates pidevat tõusutrendi.

Harrastatavuse kasv julgustas vutiliitu korraldama samalaadset turniiri ka naistele, ja huvilisi leidus. Kuigi meeste numbriteni ilmselt kunagi ei jõuta, on algus tehtud ja suund populaarsuse kasvule loodud.

Alustanud kuuest naiskonnast viis on mõne klubi taustaga ja liitumise 54

JALKA JUUNI 2012

Foto: Lembit Peegel

Rahvaliigas saavad koos mängida erinevas vanuses tütarlapsed.

põhjuseks on vajaliku arvu mängijate puudumine või on võistkonnal meistrivõistlustel osalemiseks lihtsalt nõrk tase.

Samas annab rahvaliiga võimaluse osaleda sõpruskondadel. Kui meeste turniiril moodustavad sellised võistkonnad enamuse, siis naistel on alustuseks vaid üks, kuid ambitsioonidega seltskond.

Parimaid asusid selgitama SK Noorus 96 Naised Jõgevalt, FC Elva Naised Elvast, FC Lootos Naised Põlvast, Väle Vibu Tallinnast, Paide Linnanaiskond Paidest ja Tartu Ülikool Fauna Female Tartust.

Ants Juhvelti sõnul on korraldajad esimese aasta tulemusega täiesti rahul, sest kuue võistkonnaga saab juba korraliku turniiri ära mängida. Samas ei ole jalgpalliliidu juhatus püstitanud endale osalejate arvus mingeid eesmärke ja konkreetseid numbreid pole kirja pandud. Kindlasti ei tohiks aga rahvaliiga hakata vähendama meistrivõistlustel osalevate naiskondade arvu.

Juhvelt tunnistab: “Kartust, et naiste rahvaliigaga kuivale jääme, ei olnud ja pigem loodame, et järgmisel aastal on naiskondi veelgi rohkem. Juba varasemalt lõi meeste rahvaliigas kaasa 2–3 naiskonda, mis hiljem muutusid küll segavõistkondadeks.”

Osalemisel erinevad põhjused Võistkonna FC Elva Naised treener Veiko Haani sõnul otsustati mängida rahvaliigat, sest klubil ei ole niipalju naisi, et saaks meistrivõistlustel osaleva naiskonna välja panna. Samas on usinaid treeningutel käijaid, kes tahavad jalgpalli mängida. Liigas kaasalöömisega antaksegi neile võimalus ennast proovile panna ja kindlaid eesmärke püstitatud ei ole.

“Muidugi peab ka tunnistama, et meie naiste mängutase ei ole meistrivõistlustel mängimiseks vastav,“ räägib Haan, kelle sõnul on rahvaliiga mängijate arvult väga sobiv ja mänge on piisa-

naised

Rahvaliiga olulisemad reeglid Erinevalt meistrivõistlustel osalemisest on rahvaliigas mängivatele võistkondadele esitatavad nõudmised nii mängijate kui ka väljakute osas lihtsamad. Ühes võistkonnas võivad mängida naised, kes on sündinud 1998. aastal ja varem ning kes ei ole registreeritud käesoleva aasta Eesti meistrivõistlustele.

Erandina võivad iga võistkonna igas mängus mängida kaasa kuni kaks Eesti naiste meistrivõistlustele registreeritud mängijat (väljaarvatud meistriliigas osalevad mängijad) ja kuni kaks mängijat, kes on sündinud hiljem kui 1998. aastal.

Ausa mängu põhimõtete nimel tuleb alustada kõiki mänge kellaajal, mis võimaldab külalisvõistkonnal

valt – ei palju ega vähe.

Samas, Veiko Haan ei usu, et sellest naiskonnast võiks kasvada välja võistkond, kes hakkab mängima Eesti meistrivõistlustel: “Praegu mängivad meil peamiselt Elva gümnaasiumi neiud ja pole teada, mida nad pärast kooli lõpetamist tegema hakkavad. Päris paljud

jõuda mängule. Kodumängu korraldav võistkond peab tegema maksimaalseid jõupingutusi, et mänguväljak oleks mänguks sobiv.

Mänguväljak peab võimaldama jalgpalli mängida ja mõõtmed peavad olema vähemalt 35 x 50 m. Tähistatud peavad olema külje-, otsa- ja keskjoon, karistusala ja penaltikoht. Väravate suurus võib olla alates 2 x 5 m kuni normaalmõõtmeteni, olles vastavuses väljaku suurusega. Väljakul peab olema koos väravavahiga minimaalselt 7 ja maksimaalselt 11 mängijat. Mängijate arvu väljakul määrab koduvõistkond võistkonna registreerimisel.

Mängudes ei fikseerita suluseisu.

lähevad mujale õppima ja kandepind on jätkuvalt naiste osas ahtake.”

Tallinna naiskonna Väle Vibu esindaja Katrin Kahro räägib, et osalemist soovitas talle üks rahvaliigas mängiv meestuttav. Kuna Kahro tutvusringkonnas on palju naisi, kes on varem erinevates liigades mänginud, siis otsustati

kaasa lüüa.

Nimi valiti konkursi teel, kuna võistkonna registreerimisel hakati ajahätta jääma. Seepärast said kõik naiskonna liikmed meili teel oma nime pakkuda ja nii see selguski – kõige enam ehk neli häält sai Väle Vibu.

Naiskonnas mängivad politseinikud, vanglaametnikud ja erasektori töötajad. Ühistes trennides on lihvitud tehnikat ja sobitatud taktikat. Kuna enamik inimesi käib graafikuga tööl, siis kõiki mängijaid korraga kokku saada on olnud raske.

“Meie deviis on “Sport massidesse!”,” märgib Kahro. “Liigas osalemine paneb naised end ikkagi aktiivselt liigutama ja pingutama ning lisab kindlasti rohkem motivatsiooni spordiga tegelemiseks.”

Väle Vibu naised endale hooaja eel sportlikke eesmärke ei püstitanud, sest vastased, kellega mängima hakati, olid esialgu tundmatud.

“Pole õrna aimugi, milliseks turniir kujuneb, aga võita tahaks küll,” avalikustab Katrin Kahro oma ja naiskonna soovi.

www.abloy.ee

2012 JUUNI JALKA

55

naismängija

Miina Kallas: olen tüdruk, kes mängib jalgpalli “Enda kohta ei ütleks jalgpallur, vaid tüdruk, kes mängib jalgpalli,” räägib oma staatusest Põlva Lootose vastu kübaratrikiga hooaega alustanud FC Flora ründaja ja noortetreener Miina Kallas. alver kivi

P

õlva Lootose ootamatult suureskooriliselt 6 : 0 alistanud FC Flora kasuks kolm väravat löönud Miina Kallas tõdeb, et hooaeg algas hästi ja ta avaldab lootust, et hea hoog jätkub ka tulevikus.

“Väravad sünnivad heast võistkonnatööst,” rõhutab ta võistkonnakaaslaste tähtsust.

Nagu paljud meie naisjalgpallurid jõudis ka Miina Kallas jalgpalli juurde koolis. Sportlike vanemate lapsena pol-

Mitte jalgpallur, vaid tüdruk, kes mängib jalgpalli!

56

JALKA JUUNI 2012

nud neiul sporditegemisest pääsu. Nii alustas ta Saaremaal Kihelkonnal asuvas kodutalus ratsutamisega ja osales erinevatel võistlustel. Kui neiu asus õppima Kuressaare gümnaasiumis, pidi ta asjaolude sunnil ratsutamisega lõpetama.

Soov sporti edasi teha oli aga olemas.

Kord nägi ta kuulutust, mis kutsus tüdrukuid jalgpallitrenni, läks proovima ja talle hakkas meeldima. 2007. aastal sai temast FC Kuressaare mängija.

Kolm aastat hiljem algasid Miina Kallasel õpingud Tallinna ülikoolis. Kuna huvi jalgpalli Foto: Lembit Peegel vastu säilis, hakkas ta käima FC Flora treeningutel, ja naiskonnaga liitumine oli karjäärile igati loogiline jätk. 22aastane jalgpallur on püstitanud endale ka kindlad eesmärgid.

“Tahan saada paremaks, kiiremaks ja osavamaks ning astuda sammu lähemale sellele, et kanda peale praeguse vormi ka sinimustvalget vormi,” paljastab neiu oma ambitsioonid. Üht-teist on tal oma lühikesest karjäärist juba ka esile tõsta.

“Väga oluliseks pean Saaremaa eest mängimist Saarte mängudel, kus olen osalenud juba kahel korral ning eelmisel suvel õnnestus mul esindada Eesti naiskonda suveuniversiaadil Hiinas,” toob ta välja oma karjääri kordaminekud.

Talvel Eesti Jalgpalli Liidu poolt korraldatud treenerikursuste 21 naislõpetaja hulgas oli ka Miina Kallas. 2011. aasta sügisest FC Floras 1999. aastal sündinud ja nooremaid

tüdrukuid treeniva Kallase sõnul on see asjade loomulik jätk ja treeneriks olemine on pigem elukutse kui amet.

“Praegu treeneritöö mulle meeldib ja usun, et meeldib veel pikka aega,” märgib ta. Paljude hinnangul on noortetreeneriks olemine maailma üks raskemaid ja vastutusrikkamaid elukutseid.

“„

Kõige raskem ongi ehk laste peade sisse näha.

“Kõige raskem ongi ehk laste peade sisse näha,” räägib Kallas. “Kui neid vaevab miski, siis tuleb seda märgata ja asi lahendada. Tihti ju tullakse trenni kaasas kooli-kodu probleemid. Treener peab oskama ka neid lahendada.”

Kallase lähieesmärgid treenerina ongi rohkem seotud nende tüdrukutega, keda ta treenib ja keda tulevikus hakkab treenima. Ta soovib, et nendest sirguks eelkõige head inimesed, osavad mängijad ja jalgpalli armastavad neiud.

Treeningud ja turniirid FC Flora tüdrukutega on seni kulgenud ladusalt ning võistkonna eesmärgiks on väärikalt esineda 2012. aasta C-klassi Eesti meistrivõistlustel. Miina Kallas usub, et tema karjäär jalgpallis on alles arenguetapis ja võimalusi edasiminekuks on palju.

“Treeneriamet aitab sellele igatahes kõvasti kaasa, sest trenni andes näitad lastele palju ette ning mõtled harjutused ja tehnika läbi. See annab palju juurde ka ise väljakul olles,” räägib Kallas. Aga armastus hobuste ja ratsutamise vastu ei ole õblukesel saarlannal kuhugi kadunud.

“Kui ma Saaremaal kodus käin, siis kindlasti ka ratsutan,” märgib Miina Kallas.

2012 JUUNI JALKA

57

Jaak Proosa oma v채ikeste tulevikulootuste keskel.

58

JALKA JUUNI 2012 Foto: Renald Kronbergs

treener

Jaak Proosa naudib Rakvere jalgpalli arengut Kui kõike näinud treener Jaak Proosa ütleb, et praegu on Rakvere jalgpallis aegade parimad ajad, siis nii ka on. alver kivi

N

elikümmend aastat tagasi Rakveres jalgpalliga tegelema hakanud 61-aastane Jaak Proosa on oma karjääris olnud nii mängija kui ka treener, näinud kohaliku vuti mõõna ja uut tõusu. Praegu mängib 2004. aastal asutatud Rakvere JK Tarvas esiliigas ja pürib veelgi kõrgemale. 2010. aastal FC Flora Rakvere Jalgpallikoolis taas treeneritööd alustanud Proosa juhendab praegu klubis noori ja järelkasvu meeskonda.

“Olen klubi viimaste arengutega väga rahul ja kunagi tahame kindlasti meistriliigasse jõuda,” tunnistab Jaak Proosa, kes peab koos klubijuhi Reijo Kuusikuga eesmärki igati reaalseks.

Proosa leiab, et Kuusik on koos toetajatega jalgpalliasja korralikult vedanud. Kui alguses oli käimalükkamisega igasuguseid jamasid, siis praegu juba asi toimib. Tegijatele jagub energiat küllaga, kõik on õhinat täis ja valmis igal pool kaasa aitama.

Treenerit rõõmustab just varem Eesti erinevates meeskondades mänginud Rakvere poiste koju tagasitulek. Tema õpilastest kuuluvad kodulinna esindusmeeskonda Reijo Kuusik, Alar Petrovits, Tarmo Rebane ja Sander Susi.

Teist aastat tegutseva Rakvere Tarvase treenerid ja mängijad on seadnud alanud hooajal heade sportlike tulemuste saavutamise kõrval üheks olulisemaks eesmärgiks kohaliku jalgpallipubliku kasvatamise. Plaan on tuua rahvas tribüünidele omakandi poistele kaasa elama.

Jaak Proosa on kindel, et jalgpall suudab kunagi Rakveres korvpalli varju jätta.

“Pealtvaatajate arvuga ei suuda me praegu kindlasti konkureerida,” märgib treener. “Samas käib Eesti jalgpallis valitsevat üldist olukorda arvestades Rakveres ikkagi palju inimesi meie mänge vaatamas. 250–300 pealtvaatajat on päris hea, ja oluline on, et enamik neist

on noored, kes on kogu aeg kohal.”

Treeneriks sai Jaak Proosa juhuslikult. Kui ta koos sõbra Kinga Sassiga (Aleksander Kingaga) kuulis, et Aivar Pohlak hakkab Tallinnas Eesti meeskonda tegema ja jalgpalliasja ajama, võeti temaga ühendust.

“Käisime Tallinnas Aivariga rääkimas ja hakkasime koostööd tegema,” räägib Proosa, kes mitme noortegrupi juhendamise kõrval treenis ka V liigast alustanud ja hiljem ilma temata esiliigasse tõusnud FC Rakveret.

Vahepeal oli Jaak Proosa erinevatel põhjustel jalgpallitreeneri ametist ­eemal. Mehe sõnul andsid talle tõuke ala juurde naasmiseks noorteklassist välja kasvanud endised õpilased, kes vajasid kodulinnas väljundit ja Reijo Kuusiku head ideed. Viimasega seati sisse regulaarsed treeningud igas vanuses poistele, aga ka tüdrukutele.

“

Huvi jalgpallimängu vastu on Lääne-Virumaal ja Rakveres kõvasti kasvanud ning klubi treeningutele tullakse isegi 50 kilomeetri kauguselt.

„

Esimesed tulemused ei lasknud ennast kaua oodata, kodulinna au kaitsmisest motiveeritud esindusmeeskond võitles välja koha esiliigas, edusamme tegid ka noortevõistkonnad. Tarva klubi poiste B-vanuseklassi võistkond tõusis mulluse eduka hooaja järel esiliigasse.

Praegu treenib Jaak Proosa Rakvere JK Tarvas noori E, F ja B1 klassis ning IV liiga meeskonda.

“Huvi jalgpallimängu vastu on Lääne-Virumaal ja Rakveres kõvasti kasvanud ning klubi treeningutele

tullakse isegi 50 kilomeetri kauguselt,” rõõmustab poisse treeniv Jaak Proosa, kes näeb nii mõneski noores mängumehes võimalikku tulevikutähte. Kuna 150 mängijaga Rakvere Tarvas on üheks eesmärgiks seadnud tugeva ja võimalikult laiapõhjalise vundamendi rajamise ning korraliku noortesüsteemi loomise, siis võetakse kõik noored jalgpallihuvilised rõõmuga vastu.

Jalgpallurina kohalikus meeskonnas Jaak Proosa jalgpallurikarjäär eriti kõrgelennuliseks ei kujunenud. Tema mängija-aastad möödusid Eesti NSV teises liigas mänginud erinevates Rakvere meeskondades. Ta kaitses Rakvere SAMi, Lihakombinaadi, Metsakombinaadi ja Kalevi värve.

Jalgpalli juurde tõi Proosa treener Edgar Jõesaar, kes pani poissi tähele, kui ta kooliplatsil palli taga ajas. Järgnes kutse treeningutele ja 17aastaselt mängis noormees juba linna meeskonnas.

“Siis oli teises liigas väga tugev tase,” meenutab algul kaitses ja siis rünnakul mänginud mees noorusaegu. Tulles 1972. aastal tagasi armeeteenistusest, jätkas Jaak Proosa jalgpalli mängimist ning enda hinnangul tegi ta kohe elu parima hooaja, kui lõi 11 mängus 11 väravat.

Tema karjääri ilusaim mäng oli kodus Tallinna Masinatehase vastu. Rakverelased kaotasid poolaja 0 : 3. Pärast puhkepausi lõi Proosa kolm tagasi ja kuna vastased lisasid ka ühe omavärava, võideti mäng 4 : 3.

“Praegugi jooksevad judinad üle selja, kui ma sellele mängule mõtlen,” räägib ta. “Rahvas tassis mind pärast mängu õlgadel riietusruumi. Pea 2000 inimest oli tookord vaatamas. Siis oli jalgpall Rakveres ikka number üks. Aga usun, et võtame positsioonid tagasi.”

2012 JUUNI JALKA

59

U19 finaalturniir

Noorte finaalturniir – hüppelaud tulevastele staaridele Nimekiri kuulsatest vutistaaridest, kes on UEFA U19 vanuseklassi noormeeste Euroopa meistrivõistlustel tuule tiibadesse saanud, on pikk.

Kindlasti annab oma panuse ka juulis Eestis mängitav finaalturniir.

Alver Kivi

U

19 EMil on mänginud mitmed hilisemad täiskasvanute maailmameistrid või nimekates klubides ja koondistes kuulsaks saanud mängijad. Tuntumad on itaallased Andrea Pirlo, Gianluigi Buffon ja Francesco Totti, hispaanlased Fernando Torres, David Silva, Juan Mata ja Sergio Ramos, inglased Michael Owen, Gary Neville, Sol Campbell ja Paul Scholes, prantslased Mikael Silvestre, William Gallas, Thierry Henry ja David Trezeguet ning sügisel mängudes Iirimaaga eestlastele tuntuks saanud ründaja Robbie Keane.

Tegijate puuduse üle ei saa kurta ka praegune põlvkond, kelle hulgas on juba end tõestanud mängumehi kui ka neid, kes ihkavad selle koha kindlasti veel välja võidelda.

Valikmängudes on Inglismaad esindanud Jon Flanagan Liverpoolist, Alex-Oxlade Chamberlain Arsenalist, Hispaania eest on mänginud Villarreali väravavaht Adrian Ortola, šveitsi värve on kaitsnud Fulhami mees Kerim Frei.

Tõsise avalduse edu suunas on teinud viie väravaga valikturniiri suurim väravakütt portugallane Betinho Sportingust.

Aga äkki saavad tuule tiibadesse hoopis eestlased Bert Klemmer FC Viljandist või Karl-Eerik Luigend FC Florast?

Valikturniiril olid mängijatega esindatud kõik suurklubid ning nii võib Eestis näha mängimas mehi Liverpoolist, Chelseast, Arsenalist, Manchester Unitedist ja Cityst, Madridi Realist, Barcelonast, Villarrealist, Paris SaintGermanist, Juventusest, Interist, AC Milanist, Bremeni Werderist, Lever-

60

JALKA JUUNI 2012

kuseni Bayerist, PSV Eindhovenist, Ajaxist ja Feyenoordist.

Turniiril pikk ajalugu

Rakveres ja Tallinnas peetava kuni 19aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri puhul on tegemist esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis. Ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril.

Alagrupiturniiri kohtumised toimuvad 3., 6. ja 9. juulil A. Le Coq Arenal, Kadriorus, Rakveres ja Haapsalus, poolfinaalid 12. juulil A. Le Coq Arenal ning finaal 15. juulil samuti A. Le Coq Arenal. Finaalturniirile kvalifitseerub koos korraldajariigiga kaheksa koondist.

Kuni 19aastaste noormeeste Euroopa meistrivõistlused on 1948. aastal alanud alla 18aastaste FIFA turniiri järeltulija, mille UEFA seitse aastat hiljem üle võttis.

Oma eksisteerimise esimese 32 aasta jooksul mängiti turniiri erinevates formaatides. Kõige edukam oli kaheksa võiduga Inglismaa; Nõukogude Liit tõusis troonile neli ja Bulgaaria kolm korda.

Turniir iseseisvus 1980. aastal, Foto: Glynn Kirk/AFP/Scanpix kui seda mängisid kuni 18aastased noormehed. Samm peegeldas organisatsiooni üht peamist prioriteeti populariseerida ja ergutada noorte jalgpalli arengut. U18 vanuseklassi Euroopa meistri karika tõstis Prantsusmaa pea kohale neljal korral, Portugal ja Nõukogude Liit osutusid parimaks kaks korda.

Hooajal 2001/2002 alustati U17 ja U19 Euroopa meistrivõistlustega. Praegusel kujul mängitaval turniiril on tosina aasta jooksul tooni andnud Hispaania. Esimestel aastatel võideti kuuest turniirist neli, loovutades 2003. aastal tiitli Itaaliale ja kaks aastat hiljem Prantsusmaale.

2008. aastal oli võitja Saksamaa, 2009 Ukraina, 2010 Prantsusmaa ja 2011 taas Hispaania.

Fernando Torres alustas ka kunagi U19 finaalturniirilt.

3.–15. juulini Haapsalus,

2012 JUUNI JALKA

61

kalender

Juunikuu mängud Eesti staadionitel Eesti staadionitel toimuvad järgmised meeste ja naiste meistriliiga, meeste esiliiga ning koondiste mängud.

Lühendid: TV6 – mäng on TV6 eetris, ETV – mäng ETV eetris, BT – Balti turniir, EM – Euroopa meistrivõistluste valikmäng.

Kalendrimuudatusi jälgi: www.jalgpall.ee

Meistriliiga Laupäev, 2. juuni (I voor)

14.00 TV6 Narva JK Trans – Tartu JK Tammeka Kreenholmi staadion Laupäev, 9. juuni (XV voor)

14.00 TV6 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia A. Le Coq Arena 14.00 Tartu JK Tammeka – FC Viljandi Tartu Tamme staadion 14.00 JK Sillamäe Kalev – FC Kuressaare Sillamäe Kalevi staadion 14.00 Narva JK Trans – JK Tallinna Kalev Narva Kreenholmi staadion 16.30 Nõmme JK Kalju – Paide linnameeskond Kadrioru staadion Laupäev, 16. juuni (XVI voor)

14.00

17.00

17.00

17.00

17.00

JK Tallinna Kalev – Nõmme JK Kalju Kalevi Keskstaadion TV6 FC Viljandi – Paide linnameeskond Viljandi linnastaadion FC Kuressaare – Narva JK Trans Kuressaare linnastaadion Tallinna FC Levadia – JK Sillamäe Kalev Maarjamäe staadion Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Tamme staadion

Teisipäev, 26. juuni (XVII voor)

18.45

18.45

18.45

18.45

18.45

Tallinna FC Flora – FC Viljandi A. Le Coq Arena JK Sillamäe Kalev – Tartu JK Tammeka Sillamäe Kalevi staadion Narva JK Trans – Tallinna FC Levadia Narva Kreenholmi staadion Nõmme JK Kalju – FC Kuressaare Kadrioru staadion Paide linnameeskond – JK Tallinna Kalev Paide linnastaadion

Laupäev, 30. juuni (XVIII voor)

17.00

19.30

19.30

19.30

19.30

62

TV6 Tallinna FC Flora – JK Sillamäe Kalev A. Le Coq Arena Tallinna FC Levadia – Nõmme JK Kalju Kadrioru staadion FC Viljandi – JK Tallinna Kalev Viljandi linnastaadion FC Kuressaare – Paide linnameeskond Kuressaare linnastaadion Tartu JK Tammeka – Narva JK Trans Tartu Tamme staadion JALKA JUUNI 2012

Esiliiga Laupäev, 2. juuni (III voor)

19.30

19.30

Kiviõli Tamme Auto – Kohtla-Järve FC Lootus Kiviõli linnastaadion FC Puuma – FC Infonet Lasnamäe Spordikeskuse kunstmuruväljak

Pühapäev, 10. juuni (XV voor)

14.00

14.00

14.00

14.00

14.00

Rakvere JK Tarvas – Kohtla-Järve FC Lootus Rakvere linnastaadion Tallinna FC Flora II – Tartu SK 10 A. Le Coq Arena I muruväljak Tallinna FC Puuma – Tallinna FC Infonet Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion Pärnu Linnameeskond – Tallinna FC Levadia II Kalevi staadion Tartu JK Tammeka II – Kiviõli Tamme Auto Tartu Tamme staadion

Pühapäev, 17. juuni (XVI voor)

17.00

17.00

17.00

17.00

17.00

Kohtla-Järve FC Lootus – Kiviõli Tamme Auto Kohtla-Järve Spordikeskuse staadion Tallinna FC Levadia II – Tartu JK Tammeka II Maarjamäe kunstmurustaadion Tallinna FC Infonet – Pärnu Linnameeskond Lasnamäe Kergejõustikuhalli kunstmurustaadion Tartu SK 10 – Tallinna FC Puuma Tartu Tamme staadion Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Flora II Rakvere linnastaadion

Kolmapäev, 27. juuni (XVII voor)

18.45

18.45

18.45

18.45

18.45

Tallinna FC Flora II – Kohtla-Järve FC Lootus A. Le Coq Arena I muruväljak Tallinna FC Puuma – Rakvere JK Tarvas Lasnamäe Spordikeskuse kunstmurustaadion Pärnu Linnameeskond – Tartu SK 10 Kalevi staadion Tartu JK Tammeka II – Tallinna FC Infonet Tartu Tamme staadion Kiviõli Tamme Auto – Tallinna FC Levadia II Kiviõli linnastaadion

Naiste meistriliiga Laupäev, 2. juuni (VIII voor)

14.00

15.00

14.00

Tallinna FC Levadia – JK Tallinna Kalev Maarjamäe staadion Tartu JK Tammeka – Noortekoondis Tartu Tamme st.kunstmuru Tallinna FC Flora – Põlva FC Lootos A. Le Coq Arena I muruväljak

Kolmapäev, 20. juuni (XI voor)

19.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka Kalevi Keskstaadion

Koondised A-koondis Reede, 1. juuni

17.30

20.30

Läti–Leedu BT Võru linnastaadion ETV Eesti–Soome BT Tartu Tamme staadion

Pühapäev, 3. juuni

13.30

16.30

BT kohamäng (kas finaal või 3.-4. kohale) ilma Eesti osavõtuta Võru linnastaadion ETV BT kohamäng Eesti osavõtul (kas finaal või 3.-4. kohale) Tartu Tamme staadion

Teisipäev, 5. juuni

21.00 (kell 22 Eesti aja järgi) ETV Prantsusmaa–Eesti Le Mans U-21 Teisipäev, 5. juuni

17.30 Eesti–Gruusia EM Tallinn A. Le Coq Arena Naised Reede, 8. juuni

17.00 Eesti–Leedu BT Tartu Tamme staadion Pühapäev, 10. juuni

14.00 Läti–Eesti BT Tartu Tamme staadion Laupäev, 16. juuni

16.00 Eesti–Valgevene EM Otepää Tehvandi staadion Maakondade koondised Reede, 22. juuni, maakondade koondiste maavõistlused 18.00 Tartumaa–Tallinn Tartu Tamme staadion 18.00 Pärnumaa–Viljandimaa Pärnu Kalevi staadion 18.00 Lääne-Virumaa – Ida-Virumaa Rakvere linnastaadion 18.00 Järvamaa–Raplamaa Paide linnastaadion 18.00 Võrumaa–Põlvamaa Võru linastaadion 18.00 Saaremaa–Hiiumaa Kuressaare linnastaadion 18.00 Jõgevamaa – Valgamaa Jõgeva staadion 18.00 Läänemaa–Harjumaa Haapsalu linnastaadion

2012 JUUNI JALKA

63

rannajalgpall

Rannavutikoondis tahab maailmameistrivõistluste finaalturniirile Rannajalgpallikoondis tahab teha suvel Eesti jalgpalliajalugu ja pääseda 2013. aastal Tahitil peetavale finaalturniirile. alver kivi

“P

eame finaalturniirile jõudmist praeguse koosseisuga väga reaalseks, kuid ainult siis, kui kogu meeskond usub sellesse jäägitult ja pühendub ka järele jäänud ettevalmistusajal 110% vaid rannajalgpallile,” usub Eesti Rannajalgpalli Liidu juht ja koondise mänedžer Kari-Andri Kask edusse.

Kase sõnul lahutas koondist eelmises valiktsüklis 2010. aastal finaalturniirist vaid kaks mängu ja taseme poolest oleks Eesti suutnud juba siis tipule lähemale jõuda, kuid kogemused ja usk ei olnud veel piisavad.

Eesmärgi täitmiseks sõidab koondis 1.–8. juulini Moskvas toimuvale FIFA valikturniirile, kus tuleb Tahitile jõudmiseks saada viie parema hulka. KariAndri Kase sõnul on Moskvas seatud kõrged sihid ja minimaalselt loodetakse pääseda Euroopa kaheksa parima hulka.

“

Ei oska öelda, mis seisus on vastased, kuid paljugi sõltub sellest, kes loositakse Eesti alagruppi.

„

“Kuid peaeesmärk on teha Eesti jalgpalliajalugu ja pääseda maailmameistrivõistluste finaalturniirile,” märgib Kask.

“Oleme suutnud jalgpalliliiduga kindlustada koondisele korralikud treeningutingimused, lisaks on ka taustajõud tugevad, mis annab kindlust, et kui suudame hoida eesmärgile pühendatud fookust, suudame ka Moskvas pakkuda ilusa üllatuse.”

64

JALKA JUUNI 2012

Koondise peatreener Kert Haavistu tunnistab, et eesmärk on reaalsuse piiril: “Oleme kõvasti tööd teinud ja võiks proovida. Võitleme Tahitile pääsu nimel, sest spordis on kõik võimalik.

Ei oska öelda, mis seisus on vastased, kuid paljugi sõltub sellest, kes loositakse Eesti alagruppi.

Meie jaoks oleks tähtis vähemalt teisena edasi saada ja play-off’is võiks tulla kergem vastane.”

Foto: Rannajalgpalli Liit

Indrek Siska (vasakul) Inglismaa koondise vastu Benidormi valikturniiril 2008. aastal.

Ettevalmistusega alustati oktoobris Koondise tänavune ettevalmistusperiood on olnud tavapärasest pikem ja trennid on käinud eelmise aasta oktoobrikuust.

Peale füüsilise vormi ja taktika treeningute on tähelepanu pühendatud vaimsele poolele ja eneseusule.

“Oleme kaasanud meeskonda inimesi, kes igapäevaselt jalgpallis ei osale, nagu olümpiamedalist Aleksei Budõlin ja Reigo Tõnsberg, kelle ülesandeks on just oma kogemuste abil sisendada mängijatele, et kõik on võimalik, ja hoida meeskonna moraali kõrgel,” räägib Kari-Andri Kask. “Kuna Eesti jalgpallil üldiselt pole finaalturniiridele pääsu kogemust ja siiamaani on oldud rahul ka nn ilusate kaotuste ja peaaegu finaalturniiridele pääsemiste üle, olemegi rannakoondises püüdnud asju teha teistmoodi.”

Rannajalgpall tegi suure läbimurde

2005. aastal, kui FIFA võttis ala enda juhtimise alla ja peeti esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused. See oli ka Eesti rannajalgpalluritele väga hea uudis, sest andis võimaluse alustada unistamist Eesti rahvuskoondise asutamisest.

2007. aastal sai see unistus reaalsuseks, kui moodustati Eesti rannajalgpalli rahvuskoondis, mis sõitis maailmameistrivõistluste valikturniirile Prantsusmaal. Peatreeneriks valiti brasiillane Getulio Fredo.

Eesti rannajalgpallikoondise esimene mäng oli Euroopa meistri Ukraina vastu ja kuigi Eesti läks seda mängu Indrek Siska väravast 1 : 0 juhtima, tuli lõpus vastu võtta kaotus 1 : 3.

2007. aastast on Eesti rannajalgpallikoondis pidanud 23 ametliku kohtumist. Koondise edukaim väravakütt on Indrek Siska, kes on mänginud koondise eest 17 kohtumist ja löönud kokku 18 väravat.

SINU DIGIPOOD

Märkamatult kerge 1,45kg Kerge kaalu sisse mahub:

Samsungi sülearvuti Ultrabook™ NP530U3B

võimas: Intel® Core™ i3-2367M protsessor 40% eredam ekraan kui tavalistel sülearvutitel

699.-

45% kiirem käivitus tänu ülikiirele SSD ja Express Cache tehnoloogiale vastupidav alumiiniumist korpus pikk aku tööaeg - kuni 6 tundi ja 30 minutit • 13,3” LED ekraan • 4GB mälu • 16GB SSD + 500GB kõvaketas • HDMI • VGA • WiFi • Bluetooth 3.0 • USB3.0 • Windows 7 Home Premium • garantii 3 aastat

kuumakse alates 48 kuud

21.98€

Ultrabook™. Intel inspireerib.

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 01.06.2012 - 30.06.2012. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed.

www.klick.ee osta kodust lahkumata. Kaup kätte 2-5 tööpäevaga, kiire ja mugav järelmaks.

TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick. ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; 20126668164 JUUNI |JALKA Pirita Selver 6668158 | pirita@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

65

lisaaeg

Starman aitab klubidel luua traditsioone Tallinna Reaalkooli staadionil kirjutasid Starman ja Eesti Jalgpalli Liit 17. mail alla koostööleppe, mille kohaselt toimub ka tänavu kümme Starmani vutipidu (vt ka lk 4). Tegemist on koduse klubijalgpalli kõigi aegade suurima üritustesarjaga, mis aitab luua meie kohalikus vutis omanäolisi traditsioone, kasvada klubidel ühtseks tervikuks, luues sideme noorte ja täiskasvanute jalgpalli vahel. Üritusel toimunud välkmängus alistas meistriliiga klubide parimatest noormängijatest koosnev FC Tulevik meistriliiga klubide treenerite ühisvõistkonna FC Minevik 1 : 0.

Foto: Mihkel Uiboleht

Juunikuu sünnipäevad: 01.06 Ivo Laino 01.06 Josep Katsev 02.06 Marko Kristal 02.06 Teet Allas 03.06 Priit Tomingas 03.06 Juri Jevdokimov 05.06 Boriss Dugan 05.06 Tõnis Vanna 06.06 Stanislav Pedõk 08.06 Deniss Malov 09.06 Arvu Sild 10.06 Alari Lell 10.06 Taavi Tüvist (1. pildil) 11.06 Kristo Tohver 12.06 Viktor Levada 12.06 Marek Randma (2. pildil)

76 73 39 35 34 24 52 28 24 32 68 36 32 31 53 32

13.06 Targo Kaldoja 14.06 Ott Ottis 15.06 Ivo-Henri Pikkor (3. pildil) 17.06 Anne Rei 18.06 Dzintar Klavan 20.06 Nikolai Burdakov 20.06 Elis Meetua 21.06 Leo Ira 23.06 Jaanis Kriska 26.06 Kuna Tehva 26.06 Theimo Tülp 26.06 Igor Subbotin 28.06 Jevgeni Novikov 30.06 Olev Reim

43 23 19 43 51 62 33 61 24 41 41 22 32 77

Jalgpalliliidu hümni kirjutas Tomi Rahula Meistriliiga treenerite raudvara: kunagised Eesti koondislased Sergei Hohlov-Simson (vasakult), Meelis Rooba ja Martin Reim.

Kalev, Kalju, Tammeka, kes neid jaksaks kõiguta!

LHV Panga edetabel jätkab stabiilsena: esikuuik on sama, mis kuu aega tagasi, muus osas on toimunud kohtade vahetusi. Esikolmik (kui jätame välja jalgpalliliidu) on sellises järjestuses püsinud juba kolm kuud. 20 parema seast on välja kukkunud Tallinna JK Piraaja ja Pärnu JK Vaprus, nende asemel on Tallinna FC Reaal ja FC Hell Hunt. Sulgudes number näitab eelmise kuu kohta.

1. (1.) Eesti Jalgpalli Liit 2. (2.) JK Tallinna Kalev 3. (3.) Nõmme JK Kalju 4. (4.) Tartu JK Tammeka 5. (5.) Tallinna FC Flora 6. (6.) Rahvuskoondise fännklubi Jalgpallihaigla 7. (10.) JK Welco Elekter 8. (7.) Põlva FC Lootos 9. (8.) Saku Sporting 10. (9.) FC Kuressaare 11. (12.) FC Nõmme United 12. (11.) FC Infonet 13. (14.) JK Jalgpallihaigla 14. (13.) Tallinna FC Levadia 15. (16.) Rakvere JK Tarvas 16. (15.) Martin Reimi JK 17. (17.) Raasiku FC Joker 1993 18. (–) Tallinna FC Reaal 19. (18.) Rapla JK Atli 20. (–) FC Hell Hunt

66

JALKA JUUNI 2012

26. mail Tallinnas A. Le Coq Foto: Lembit Peegel Arenal peetud Eesti karikafinaalil kõlas esimest korda Tomi Rahula loodud Eesti Jalgpalli Liidu hümn. Rahula Jalgpalliliidu hümni sõnad pärinevad legendaarsete luuletajate Marie Underi ja Karl Eduard Söödi teostest. Hümni salvestamisel tegid kaasa Eesti parimad orkestrandid tunnustatud dirigent Risto Joosti juhatusel, segakoor nimega Koor Raul Talmari juhatusel ning Tallinna Poistekoor, kelle peadirigendiks on Lydia Rahula. Eesti Raadio 1. stuudios toimunud salvestus kestis terve pika tööpäeva.

“Olen tulemusega väga Tomi Rahula naudib peale muusika rahul,” lausus muusikuharitegemise ka liinikohtuniku ametit. dusega Tomi Rahula. “Mul on eriti hea meel anda oma panus jalgpalli arengusse ajal, mil Eesti on maailma mastaabis nähtav ja jalgpalliringkondades järjest arvestatavam partner ning vastane. See teos on olnud üks mu suurimaid väljakutseid.

Hümni meloodia ja tekst ei saa olla sobilikud ainult ühe finaali jaoks, vaid see peab jääma igavikuliselt kõlama, just see ongi keeruline. Meloodia tuli iseenesest väga ruttu pähe, sain selle hästi jalgpalliga siduda. Kogu teostus võttis aega mõned kuud.

Meloodia on meeldejääv, tekst pidulik ja usun, et see lugu võiks jääda kõlama. Vastukaja inimestelt tuleb loomulikult aastate jooksul.”

Rahula selgitas, et hea hümn on mažoorne ja majesteetlik: “Võitlusesse jalgpalliväljakul tuleb minna rõõmsalt ja suursuguselt.”

“Hümnini jõudsime mullu karikavõistluste kontseptsiooni luues ning sellest heliteosest peab olema võimalik kujundada tulevikus kõikvõimalikud signatuurid, mida Eesti jalgpallil vaja läheb,” arutles Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.

“Arendame jalgpalli kultuurikeskselt ja mõeldes nii oma ala kui ka rahva ja riigi minevikule. Usun, et sõnade ja viisi suhe väljendab neidsamu väärtusi. Loodame, et kõrgeim kohtumõistja – aeg – saab olema sellele hümnile armuline.”

2012 JUUNI JALKA

67

68

JALKA JUUNI 2012