JALKA (veebruar 2012)

HIND 1,85 EUROT VEEBRUAR 2012

Ingemar Teever tahab koondisse tagasi

Helir-Valdor Seederil kodus jalgpallik채bi H천bepall Konstantin Vassiljevile Kas koondis peaks verd vahetama?

Maakondade maav천istlused tulekul

Postrid: Ingemar Teever / Manuel Neuer / Yohan Cabaye ISSN 1736-7379

Martti Pukk profina Floras

Rakvere ja Haapsalu Eurospordis 2012 VEEBRUAR JALKA 1

t a ita ts u ku

sisukord

tles em poeg ü “Meie van tähe, rorda ilusa esimest k ahlakalt m rel väga jä u in m s a korrate küll”, kui m ud “kurrat .” in välja öeld is lg t mängu jä järjekordse r Helir-Valdo usminister d n ja a m u ll Põ 2– 54 Seeder, lk 5

Kaanelugu LK 26 Ingemar Teever tahab end tõestada Saksamaa tugevuselt neljandas liigas ja liikuda ülespoole või Austriasse või šveitsi. Siis avaneks ehk ka koondiseuks.

Persoonid & intervjuud Martti Pukk Mart Paumäe Helir-Valdor Seeder ja käbi

Kolumn Indrek Schwede

Rubriigid Siit ja sealt Lembit Peegel Esikaanel: Ingemar Teever Foto: SC Pfullendorf Nr 2 (50) 2012

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Lisaaeg

Liigad Meistriliiga Naised Esiliiga

Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

II liiga

Toimetaja: Alver Kivi alver@jalgpall.ee

IV liiga

Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Evelin Linholm Keeletoimetaja: Liisi Bakhoff

III liiga Saalijalgpall

Muu Koondis ja verevahetus Rakvere ja Haapsalu valmistuvad finaalturniiriks Hõbepall Konstantin Vassiljevile

Reklaam: Laura Rahe laura@tennis.ee

Maakondade maavõistlused

Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht

Euroopa jalgpallirahvad II

Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22.24 eurot Poolaasta 11.12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

15 aastat Eesti–šoti mängust Passiivse suluseisu lõpp?

24 22 23 52 10 4–9 20 66

38

16 18 56 60 61 63 65 12 24 30 38 40 44 48

40

Postrid Ingemar Teever / Manuel Neuer / Yohan Cabaye Jalka nüüdsest veebis!

Jalgpalliliidu koduleheküljelt on nüüdsest võimalik lugeda vanasid Jalkasid (alates veebruarist 2009). Parajasti müügil olev number lisandub veebikeskkonda siis, kui uus Jalka on ilmunud. Vaadake: http://jalgpall.ee/jalkanumbers.php. Head lugemist heas seltskonnas!

2012 VEEBRUAR JALKA

3

siit ja sealt

Eesti tõusis maailma edetabelis oma kõigi aegade kõrgeimale kohale: 52. koht tähendab, et oleme populaarseimal spordialal maailma riikide esineljandikus.

FIFA tühistas Eesti–Bulgaaria 2 : 2 lõppenud maavõistluse. Jäime ilma viigist väärika vastase vastu, mängijad ühest mängust koondise eest ja koondis tervikuna kahest väravast.

Aga kainelt mõeldes: mis väärtus on kahel penaltist löödud kollist, kui nende määramine oligi kihlveopettusega seotud kohtuniku ülesanne!

kuu

?

Kas laokil või mänguajata koondislased leidsid veebruariks uue klubi?

8

... Eesti-sisest maakonnapõhist vastasseisu toimub 22. juunil, kui vutiplatsil kohtuvad Pärnumaa–Viljandimaa, Saaremaa–Hiiumaa, Järvamaa–Raplamaa, Võrumaa–Põlvamaa, Tallinn–Tartumaa, Harjumaa–Läänemaa, Ida-Virumaa – Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa–Valgamaa. Kasutada võib mängijaid Vassiljevist Piirojani!

9.

... kohal on Eesti koondis 2011. aasta maailma parimate meeskondade valimisel ajakirja World Soccer ringküsitluses. ManU vaid 0,2% kaugusel! (vt lk 66)

40-

...-aastaseks saab 3. veebruaril Mart Poom. Meie palju kannatanud jalgpallikultuur kasvatab endale aastaaastalt uut kultuurikihti ja ammutab jalgpallist loobunud internatsionaalidelt väärt kogemusi.

4

JALKA VEEBRUAR 2012

Telefonitorge

Küsisime Sheffield Unitedist vastastikusel kokkuleppel lahkunud Mihkel Aksalult, miks ta ära tuli?

Mihkel Aksalu: Tulin ära, sest tahaksin jalgpalli mängida. Leidsime kõigile osapooltele sobiva kokkuleppe ning meie teed läksid lahku. Kõik toimus korrektselt ja sõbralikult, mingit pettumust pole.

Mu leping oleks nagunii sel aastal läbi saanud.

Sa ei saanud põhimeeskonnas minutitki mänguaega. Miks? Kas sa polnud piisavalt hea?

Suvine seljavigastus pani sellele asjale lõpppunkti, olin terve hooaja ettevalmistuse väljas. Selle ajaga moodustati meeskond, mis on teisel kohal ning ühtki treeneri otsust ei saa küsimärgi alla panna. Meeskond mängib hästi ja võidab.

Kas sa arenesid Sheffieldis?

Kaks aastat tagasi jaanuaris siia tulles

Kuidas ma head võimalust ära ei löönud Tarmo Neemelo

Eesti koondise ründaja

See oli kodus ühes valikmängus Läti koondise vastu. Mänguseis oli 1 : 0 meie kasuks, kui sain keskelt kaitsjate taha hea söödu.

Jooksin ennast vabaks ja olin väravavahiga üks-ühele-olukorras. Oli vaja lihtsalt siseküljega pall nurka saata, aga ma lõin hoopis napilt üle lati. Lätlaste väravavaht oli suhteliselt lähedal ning raske oli eksida.

Algul võtsin näost kinni ja mõtlesin, et kuidas see on võimalik. Pettumus oli päris suur. Õnneks me võitsime selle mängu 2 : 1 ja seepärast nii kehv tunne ei olnud, kui olnuks kaotuse korral.

Kuna samas oli tegu minu ühe esimese mänguga koondise eest, siis riidlema keegi ei tulnud ja kaaslased parastavaid märkusi ei teinud. Pigem olid kõik minu suhtes toetavad.

See löömata jäänud värav on minu karjääri üks suuremaid prohmakaid. Unes ma seda ei näe, küll aga tuleb lihtsalt aeg-ajalt meelde. See oli suhteliselt ammu ka.

Aga selliseid löömata jäänud väravaid on mu karjääris teisigi. Momente on olnud, kus ma oleks pidanud ära lööma.

Selliseid tõsisemaid altminekuid on kindlasti rohkem kui ühel käel sõrmi.

olin Championshipis meeskonnas ja pingil ning järgmisel hooajal ka varumees. Olen enda arvates arenenud. Jalgpall, mida Inglismaal mängitakse, on teistsugune ja ka treening on erinev. Oli väga kasulik ja meeldiv aeg, kuigi näiteks selle aja jooksul kogesin viit treenerivahetust, kui õigesti mäletan.

Fotod: Lembit Peegel

+ kuu kuu

Mis edasi saab?

Ei oska öelda. Alles kirjutasin paberitele alla, jõudsin just Eestisse koju. Pole veel võtnud ühtki telefonikõnet inimestele, kes peaksid asjadega tegelema.

Tervis korras?

Aitäh küsimast, tervis on tipp-topp! Duubli eest mängisin kaks kuud tagasi. Olen korralikult trenni teinud ja füüsiline vorm peaks olema suhteliselt hea.

Kuidas ma mänguga neli kilo maha võtsin Urmas Kirs

Eesti koondise mängija 15 aastat tagasi Monacos toimunud Eesti ja šotimaa mängust meenuvad eelkõige karm võitlus, jalakrambid ja maha võetud kilod. Teine poolaeg oli tegelikult päris raske. Mängu viimased 25 minutit tuli mul tõsiselt võidelda jalakrampidega. Vahetust ma siiski ei küsinud, sest ma pole selline tüüp, kes kergelt alla annab ja raskel momendil vastutusest loobub. Ju siis ikkagi nii hull ei olnud, aga vahepeal pidin sirgete jalgadega küll ringi tampima.

Meenub, et kui ma läksin pärast mängu riietusruumis kaalu peale, siis olin tervelt neli kilo alla võtnud. Aga emotsioon väärtuslikust viigist šotlaste vastu oli nii kõrgel, et ei pannud seda eriti tähelegi. Eks me pingutasime meeletult. Selle varem ära jäetud mängu pärast lõi sportlik viha eriti tugevasti välja ja motivatsioon oli kõrgele aetud.

Olime pisut solvunud, et meiega niimoodi käituti.

Sügisel oli pettumus suur, sest me olime mänguks valmistunud ja tahtsime mängida. Pidime ennast meeletult tõestama ja viik oli meie jaoks kindlasti saavutus.

Vt ka lk 40–42

kuu pilt Aastavahetuse striptiis spordihallis Aastavahetus on lõbus aeg, mis on täidetud erinevat laadi üritustega. Inglismaal mängitakse palju tippjalgpalli, Eestis toimub traditsiooniline vägede ülevaatus Kalevi spordihallis, kus mängivad mehed, naised, noored ning kõik liigad. Meistriliiga meeskondade konkurentsis on kaamerasse püütud hetk, mil paidelane Ats Sillaste (paremal) üritab lahti riietada Sander Sinilaidi (ülal). Viimane ei tunne end häirituna, vaid jälgib kuninglikult kõrguselt, kuidas ohtlik hetk allkorrusel pikutava Paide väravavahi Rauno Uusküla silme ees laheneb.

2012 VEEBRUAR JALKA Foto: Lembit Peegel

5

siit ja sealt

nii nad

ütlesid “Loomasaated teda ei köitnud, küll aga vutimängu värvikirevus ja vilkus.”

Palm Harbori loomade varjupaiga juhataja 80aastasena surnud 1930. aastate legendaarse Tarzani-filmide šimpansi Cheetah’ kohta

“Kes pidasid Kaia Kanepit aasta parimaks, põhjendasid: ta alistas maailma esireketi. Ka jalgpallis pole võimatu, et Eesti koondis mängib maailma parima meeskonnaga viiki või kogemata võidab, see ei näita aga nende tegelikku kohta maailma reitingus.”

Purjetaja Toomas Tõniste “Ja tore, et peeti väärikalt meeles Ungari jalg­pallikohtunikku Viktor Kassaid, kes suutis 90 minutiga Eestile rohkem kahju teha kui Raudne ja Stelmach kogu aastaga.”

Veiko Märka telekanalite aastavahetusprogramme lahates “Olles Briti kodanik, mõistan valikut ega ole üllatunud. Jalgpall on maailma sport, võrkpallil, korvpallil ja käsipallil on alati raske konkureerida. (..) Võrkpalliinimesena pean valikut loomulikult ebaõiglaseks, aga laiemad massid arvavad vast teisiti.”

Dötincheni Langhenkeli võrkpallimeeskonna peatreener Joel Banks Eesti parima võistkonna valimisest “Jalgpalliga olen tegelenud viieaastasest peale. Läksin lapsena sportvõimlemise trenni, seal mängisime alati jalgpalli, samuti judotrennides. Koolis, tänavatel – kogu aeg mängisime jalgpalli.”

Judo olümpiapronks ja Eesti rannajalgpallimeister Aleksei Budõlin “Edu võti oli meeskonnamäng. Lisaks ei tohi ära unustada, et meil on väga head taustajõud, alustades varustajatest, lõpetades arstidega. Suured asjad algavad pisikestest.”

Raio Piiroja ei unusta kedagi “Usun, et kaks esikohta aasta parimate valimisel näitab teatud murrangut. Aga tahame end kehtestada ikka tehtava töö kaudu, mitte läbi meeldivate, ent siiski formaalsete aunimetuste.”

Aivar Pohlak “Aivar Pohlak, Sa oled teinud 20 aastaga hoomamatult suure töö Eesti jalgpalli arendamiseks!”

20 aasta jooksul üks harvadest kiitustest Eesti Päevalehe poolt meie jalgpalli eestvedajale

6

JALKA VEEBRUAR 2012

Võistkondade registreerimine läheb lihtsamaks Veebruaris käiviFoto: Lembit Peegel tub Eesti Jalgpalli Liidu registreerimise ja informatsiooni süsteem (ERIS) veebikeskkonnas, mis aitab nii klubidel kui ka alaliidul palju aega kokku hoida.

Täpse algusaja saadab jalgpalliliit klubidele meili teel.

“Kui seni pidid klubid oma eri vanuseklasside võistkondi Eesti meistrivõistlusteks üles andma meie võistluste osakonnas, siis nüüd pole kohaletulek enam Veebruarist on klubidel jalavaeva vähem: võistkondi saab üles vajalik,” selgitab anda ERISe kaudu veebikeskkonnas.

Juss Tamming jalgpalliliidust.

“Kõike saab teha ka veebikeskkonnas ning nii ei pea kaugemast Eesti otsast enam sellepärast Tallinna sõitma.”

Tamming täpsustab, et veebikeskkonnas saab üles anda üksnes klubi rivistusse registreeritud mängijaid. Uute mängijate registreerimiseks peab endiselt jalgpalliliitu tulema.

“Uus süsteem teeb ülesandmise lihtsaks, sest kui mõnes vanuseklassis antakse ekslikult üles lubatust vanem mängija või satub tüdruk poistevõistkonda, siis süsteem annab kohe veateate,” räägib Tamming.

ERIS ei võimalda ainuüksi suhelda jalgpalliliiduga, vaid aitab klubidel silma peal hoida omaenda mängijatel. Klubid näevad sealt oma registreeritud mängijaid, nende mängustatistikat, aga ka seda, mis võistlusteks ja millal nad on üles antud. Samuti näeb süsteemis, millal aegub mängijate tervisetõend ja kindlustus.

“Hooaja alguses on juhtunud, et treener tuleb võistkonda üles andma, kuid siis selgub, et osal selle liikmetel on jalgpalluri litsents pikendamata,” kirjeldab Juss Tamming olukorda, mida ERIS aitab vältida. “Nüüd saab klubi volitatud isik ERISe kaudu juba eelnevalt üle vaadata, kas jalgpallurite litsentsid on pikendatud või mitte.”

Süsteemis näeb iga klubi ka vanuseklasside kaupa oma meistrivõistlusteks üles antud võistkondi ning nende esindajaid, treenereid ja kontaktandmeid. Samuti iga võistkonna võistluskalendrit. Kõik jalgpalliliidu veebisüsteemis tehtud asjakohased muudatused kajastuvad automaatselt ERISes. Teatud andmeid saavad klubid ERISes ise muuta, teisi muudatusi saab teha ainult jalgpalliliidu kaudu.

“Süsteemi saab pidevalt uuendada ning kindlasti ootame tagasisidet klubidelt, kuidas kõike paremini teha,” rõhutab Juss Tamming. “Esimene aasta kulub nagunii süsteemi sissetöötamiseks.”

Vähemalt sel aastal säilib kõigil võimalus mängijaid üles anda ka endisel moel. ERISe võimaluste tutvustamiseks korraldab jalgpalliliit klubidele koolituse, millest antakse teada meili teel.

Indrek Schwede

2012 VEEBRUAR JALKA

7

Roger

Federer

k천igi aegade suurim

Chris Bowers

8

V채rskelt ilmunud elulooraamat Roger Federerist m체체gil Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest. Lisainfo: laura@tennis.ee, tel. 626 4780

JALKA VEEBRUAR 2012

siit ja sealt

Rannavuti parim, Rando Rand, sai teenitud tasu “Kevadel sai ettevalmistusega kõvasti vaeva nähtud ja sügisel sai see õiglaselt tasutud,” räägib Eesti parimaks rannajalgpalluriks valitud Rando Rand.

Unibet/Nõmme Kalju ja Eesti koondise mängija Rando Rand aitas karjääri parimal hooajal oma meeskonna neljanda järjestikuse meistritiitlini ning andis suure panuse koondise edukatele mängudele.

“Jään kindlasti rahule,” märgib juba aastaid Eesti rannajalgpallis tipptegija olnud 27aastane Rand. Mees tunnistab, et parimaks valimine oli siiski veidi ootamatu, kuigi hooaja lõpus oli juba märke, et see võib nii minna. “Kuna konkurendid olid ka tasemel, siis tuli parimaks valimine pigem üllatusena.”

Kalju kaitsja valisid parimaks nii rannaliiga meeskonnad, kohtunikud kui ka alaliidu esindajad. Vaid rannajalgpalli kodulehel toimunud hääletusel oli parim Kristian Marmor.

Randi sõnul võisid valiku tegemisel saada määravaks viimases meistritiitlit otsustavas põnevusmängus Augur/Betooni vastu löödud väravad, kui neljast Kalju tabamusest kanti kolm tema arvele.

Rando Rand mängib peamiselt kaitses, kuid ta suudab ka tähtsaid mänge väravate löömisega otsustada: “Kuigi ma mängin üldjuhul kaitses viimast meest, on rannajalka väga liikuv ja positsioonid vahelduvad kiiresti. Nii on mul õnnestunud ka otsustavaid väravaid lüüa.”

Koondises peab ta oma parimaks soorituseks mängu Lätis Jurmala turniiril varem Euroliigas häid tulemusi saavutanud Valgevene koondise vastu. Rand lõi 2 : 1 võidetud mängus Eesti teise värava.

Uuel hooajal seisavad Rando Randil ees koondise MM-kvalifikatsioonimängud, kuid kellega ja kus kohtutakse, selgub alles kevadel. Ka soovib ta oma meeskonnaga kaitsta Eesti meistritiitlit. Töö nende eesmärkide täitmiseks juba käib.

Parima rannajalgpalluri tiitlile konkureeris veel Ott Purje, kes lõi S. C. Real/Triobet meeskonna eest Rannajalgpalli liigas rekordilised 37 väravat.

Alles esimest aastat osales Eesti rannajalgpalli meistriliigas Kristian Marmor, kelle hea mängu tõttu oli Augur/Betoon kuni viimase mängu lõpuni meistritiitli konkurentsis. Ta suutis ennast mängida ka koondisse.

Unibet/Nõmme Kaljuga meistriks tulnud Aleksander Saharov tegi läbi hooaja nii oma klubi kui ka Eesti koondise eest suurepäraseid mänge ning tema roll Kalju ajaloolise neljanda meistritiitli võitmisel oli suur.

nii nad

ütlesid “Hi-hii. Ega’s mina, see on Teele soov. Teele on Eesti jalgpallist nii suures vaimustuses, et ütles: tema läheb naiseks ainult jalgpallurile. Nii et ole hea mees, Kostja, võta mind koondisse.”

Jorh Aadniel Kiir Andrus Kivirähu lehejutus “Eesti vutiklubide tegevus ei ole tihti seotud identiteedi ja linnaga. Näiteks nime järgi peaks kümnest meistriliiga meeskonnast vaid neli olema Tallinnas. Tegelikult harjutab pealinnas seitse meeskonda, neli veel samal väljakul.”

Henrik Ojamaa “Iseenesest on mul hea meel, et selline ründaja on kuskil olemas.”

Tarmo Rüütli Henrik Ojamaast “Treener võttis otsuse enda peale ja saatis mu väljakule.”

Konstantin Vassiljev kirjeldab, kuidas sündis Hõbepalli auhinna võitnud värav Põhja-Iirimaa vastu “Prantsusmaa otsib vastast ja oleme avaldanud nõusolekut nendega kohtuda.”

Jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht “Sügisesed mängud, olgem ausad, näitavad, kas jalgpallibuum saab siinmail jätku või sumbub vaimustus kui ummuksis järv.” Õhtuleht on juba lusikat nurka viskamas “Küll aga vihjatakse, et Vähke ootab ees tegevusala vahetamine (loe: jalgpalliga lõpparve tegemine) või uude firmasse suundumine (loe: Hollandi klubist Arbhemi Vitessest lahkumine.) Õhtuleht ennustab aastahoroskoobi pealt Raio Piiroja tulevikku

alver kivi Fotod: Heikki Rebane

“Eesti võitis keskkooli väitluse MMil Iirimaad 2 : 1. Võit inglise keelt emakeelena rääkiva võistkonna üle on võrreldav jalgpallis Itaalia kottipanekuga.” twitter.com/kajarkase

Rando Rand tunneb end rannaliival palliga hästi.

“Mulle ei ole sümpaatne Argentina koondis, alates sellest, kui Maradona lõi käega Inglismaale värava. See jättis varju kogu koondisele ja tema uutele põlvkondadele. Mina ei ole kunagi Argentina poolt. Samas, ma olen võimeline tunnistama, et Lionel Messi, kes klubis on parem kui koondises, on väga hea mängija!

Kui ta mängib väga hästi, siis ma ei ütle, et ta mängib väga halvasti – ainult selle pärast, et ta on mulle ebasümpaatse koondise mängija.

Aga klassikalise poliitfänni puhul on nii, et ta ei saa kunagi öelda, et poliitiline vastane teeb midagi hästi.”

Indrek Tarand Eesti parteilaste olematust hingesuurusest 2012 VEEBRUAR JALKA

9

1-teist mõtet Foto: Lembit Peegel

Üks meeskond Kadrioru staadionil. Algamas on MM-valikmäng.

“Üks meeskond Tallinnas”

K

ui satute Inglismaa raamatupoes jalgpalliriiulite (need on tihti pikemad kui muude spordialade riiulid kokku) peale ja silma jääb mõni raamat, mille pealkiri kuulutab, et ritta on pandud ajaloo kõige kummalisemad mängud, võib mürki võtta, et see sisaldab kurikuulsat Eesti–šotimaa “mängu” Kadriorus. On ka põhjust: tegemist on ainsa rahvusvahelise mänguga – pealegi MMvalikmänguga –, milles jättis platsile tulemata kodumeeskond. Eesti koondise mitteilmumine tekitas ägeda poleemika meie ajakirjanduses, mille üks osa süüdistas Eesti Jalgpalli Liitu vastuhakus FIFA-le ning ennustas karmi karistust (hea ülevaate juhtunust, ka meediasõjast, saab Sporditähest 11/1996). Juhtus aga nii, et FIFA taipas kiiresti oma otsuste absurdsust (õhtune mänguaeg tõsteti pärastlõunasele ajale mängupäeva hommikul!) ja määras uue kohtumise neutraalsele pinnale.

Tänavu möödub 15 aastat uuest kohtumisest, mis peeti 11. veebruaril Monacos ja kus Eesti tegi šotlastega väravateta viigi. Käesolevas Jalkas (lk 55–57) teeme juhtunule tagasivaate läbi meie inimeste silmade. Aga milline info liigub raamatutes ja internetiavarustes?

2005. aastal välja antud raamatus “The World Cup’s Strangest Moments” on see mäng enesestmõistetavalt esindatud.

Autor Peter Seddon alustab artiklit JeanPaul Sartre kuulsa tõdemusega: “Jalgpallimängus muudab kõik keeruliseks vastasmeeskonna kohaolek.” Kui vastast pole, pole ka võitu. Seddon sedastab, et kui Prantsuse eksistentsialistist filosoof oleks elanud 9. oktoobrini 1996, võinuks 10

JALKA VEEBRUAR 2012

ta oma teooria nurka visata. Sest vastase puudumise tõttu koksas Billy Dodds palli avalöögist John Collinsile ja kolme sekundi pärast andis kohtunik Miroslav Radoman lõpuvile. Nii lihtne see oligi ja ei mingit asja keeruliseks tegevat vastasvõistkonda! šotimaale anti esiotsa 3 : 0 võit.

Autori kiituseks tuleb öelda, et ta loeb korrektselt üles asjaolud, mis tegid korraldajatele mängu ettetõstmise kolme tunni ja 45 minuti võrra võimatuks: turvateenistus poleks saanud nii kiiresti ümber orienteeruda, pealtvaatajad poleks saanud mängule tulla, kuna oli tööpäev, meeskond paiknes 80 kilomeetri kaugusel (Kehtnas) hotellis, ja mis oleks saanud televisioonilepingust?

Raamatus “Football’s Strangest Matc­ hes” (2002) kirjeldab autor Andrew Ward eestlastest ja šotlastest vutifännide 1993. aastast alguse saanud suurepäraseid suhteid. Osa fänne olnud Eestist lausa nii vaimustuses, et tulnud vaatama ka Eesti– Horvaatia MM-valikmängu (meie teame, et pärast 1993. aastat jäid paljud šotlased siia äri tegema – I. S.). Eesti jalgpalliametnikud käisid aga šotimaa jalgpalliliidus end koolitamas. Ilus muinasjutt kestis hetkeni, mil šoti vutiesindajad nägid Kadrioru staadioni ajutist valgustust ...

Ka Ward toob korrektselt ära samad eestlastepoolsed põhjendused, miks ei saanud mängu ettepoole tõsta.

Ward kirjeldab heatujulisi šoti fänne, kes tribüünil laulsid: “Üks meeskond Tallinnas on ainult üks meeskond Tallinnas!” Mõlemad autorid märgivad, et Eesti meeskond saabus kohale kella viieks, kui

staadionil polnud enam šotlasi.

Raamatus “Cult Football” (2003) seisab kirjas, et eestlased olevat koguni väitnud, et osa nende mängijaid on päeval tööl ega saaks varasema alguse korral mängus osaleda. Tsiteeritud on Aivar (raamatus Iaver – I. S.) Pohlakut: “Me usume, et šotimaa kartis meid.

Neil oli vigastatuid ja me arvame, et nad tahtsid seda mängu vältida.”

Mäng on ingliskeelses keeleruumis tuntud kui game-that-never-was (mäng, mida kunagi polnud), aga internetis saab selle kohta siiski paremini infot, kui kasutada sama asja kohta käivat teist kuulsat väljendit: “One team in Tallinn” (üks meeskond Tallinnas) – ligi 350 000 tulemust! Sama väljendi all on sündmus fikseeritud ka Wikipedias. Mitmed šoti väljaanded on välja toonud üksnes imestuse, miks FIFA otsust eiranud eestlastele siiski vastu tuldi ja uus mäng korraldati.

Eesti poole argumentidest vaikitakse.

Olen aastaid suvaliste šotlaste peal testinud, kas nad teavad midagi sellest kurioossest matšist. Siiani pole kohanud ainsatki teadmatut. Meenub üks Edinburghi ülikooli professor, kellega sattusime Türgis pika maa koos käima (ühistranspordi marsruut jäi ootamatult lühikeseks). Ta oli kõike muud kui spordihuviline, kehakultuuri valdkonnast paelus teda mäletamist mööda enim hoopis curling. Minu ootamatu küsimuse peale, kas ta teab midagi “mängust, mida kunagi polnud”, vidutas professor püüdlikult silmi ja korraldas oma mälukambris põhjaliku läbiotsimise.

Kui aitasin teda fraasidega, nagu “üks meeskond Tallinnas” ja “jalgpall”, lõi šot-

1-teist mõtet

90 minuti meesteta uude valiktsüklisse?

Eesti koondise põhitegijate seas saab regulaarselt 90 minutit mängida Sergei Pareiko. Pigem täisaja saab mängida Ragnar Klavan ja näib, et Taijo Teniste võitis endale läinud hooajal kätte koha 11 seas. Aga uueks hooajaks ei tähenda see ju midagi.

Meie koondise loomingulisim mängija Konstantin Vassiljev peab Permis algkoosseisu koha välja võitlema.

Ta peab üritama seda, millega pole toime tulnud tema keskväljapartnerid Aleksandr Dmitrijev, Martin Vunk Sander Puri, Dmitri Kruglov. Tarmo Kingist rääkimata – kõik koondise põhitegijad. Joel Lindpere on kaugel.

Kaitseliinis ravib ikka vigastust meeskonna kapten Raio Piiroja.

Kas tema tõuseb oma uues klubis Hollandis 90 minuti meeste hulka?

Taavi Rähnist on teated üpris napid, aga näib, et mängupraktikat ta siiski saab. Enar Jääger otsib klubi. Aga millisega ta lõpuks käed lööb ja mitu minutit talle platsiaega antakse?

Jarmo Ahjupera on pisitasa mänguaega juurde võitnud, Kaimar Saag pole samuti 90 minuti mees. Sergei Zenjov taastub vigastusest. Millal ta vormi taastab, millal Karpatõs väljakule pääseb? Millal ta koondist saab aidata? Ats Purje otsib klubi.

Need olid põhitegijad. Vahetusmängijatest pole midagi kindlat öelda kollkiprite Pavel Londaku ja Artur Kotenko kohta. Mihkel Aksalu ja Marko Meeritsa kohta on – nemad istuvad pingil.

Kaitseliini teisest lainest mängivad Eesti liigas Alo Bärengrub, Igor Morozov, Gert Kams, Markus Jürgenson ja Karl Palatu ning nad on sinna jäänud liiga kauaks. Tihhon šišovil pole juba ammu meeskonda. Parim seis on ­Andrei Stepanovil, kelle “parim enne” on peatreener Tarmo Rüütli hinnangul möödunud juba paar aastat tagasi.

Poolkaitses varumehi sisuliselt polegi! On need, kes on põhimehed, siis on tühimik ja seejärel tulevad need, keda suvel Lõuna-Ameerikasse sõidutati.

Edurivis on Vjatšeslav Zahovaiko, Sander Post ja Andres Oper olnud kaua pildilt ära. Viimane on peale kõige muu juba kaua aega ilma klubita. Võib-olla on parimad šansid hoopis Hendrik Ojamaal?

Need olid potentsiaalsed varumehed. Neile järgnevadki need, kellele anti püssirohulõhna nuusutada Tšiili ja Uruguay vastu. Edurivis Henri Anier, Albert Prosa, Rauno Alliku, Joonas Tamm. Poolkaitses Siim Luts, Siim Tenno, Sergei Mošnikov. Kaitses Mikk Reintam, Meelis Peitre, Joel Indermitte, Andrei Veis. Neile võiks lisada veel ainsatki A-koondise mängu omava Karol Metsa.

Eelolevast tulenevalt on raske uskuda, et suudaksime sama koosseisuga järgmises valiktsüklis edukad olla. Peale põhimängijate puuduliku mänguaja (mis võib muidugi sügiseks muutuda piisavaks mänguajaks) oskavad vastased meid karta.

Koondise keskmine vanus seab piirid arengule. Plussiks on enesekindluse tõus. Kartma peab alateadlikku sisemist rahulolu, sest lõppenud valiktsüklis ületati nii publiku kui ka iseenda lootused. Muidugi on meestel kõik võimalused, et näidata väljakul skeptikutele koht kätte!

Tõenäoliselt ei suudaks me tulemuslikud olla ka koondist jõuliselt noorendades. Aga siingi sõltub kõik ennekõike koondise kandidaatide motivatsioonist ja tahtest. Pärast A-koondise suurepärast valiktsüklit peaks pääs sinna olema senisest veelgi ihaldusväärsem. Pärast LõunaAmeerika turneed peaks noorte sõõrmed olema täis suure jalgpalli kutsuvaid aroome.

Peatreenerit seob koondisega leping järgmise valiktsükli lõpuni. Ta ei pea tingimata mõtlema, mis saab ülejärgmisest valiktsüklist juhul, kui ta otsustab vanadest lahinguratsudest maksimumi välja pigistada ega kaasa koondise tõsisteks mängudeks noori. Võtmeküsimus on, kuidas hakkab klappima jalgpalliliidu tehnilise direktori Arno Pijpersi ja Tarmo Rüütli koostöö. Esimene peaks muuhulgas kaasa aitama põlvkondade vahetusele ja peatreenerile ette söötma võimalikke uusi tegijaid. Loodame, et noored on tahtmist täis ja suudavad kaela kanda. Ka praegused koondise põhitegijad jõudsid koondisse meistriliigast, ja vaadake, mis sellest eelmise aasta sügiseks välja tuli!

Foto: Lembit Peegel

Kas sellelt pingilt tõuseb vanade vahelt mõni noor, kes murrab koondise põhitegijaks? Vasakult: Mikk Reintam, Joel Indermitte, Siim Tenno, Sander Puri, Meelis Peitre, Siim Luts, Henri Anier, Gert Kams, Karl Palatu.

lase nägu kergendatult särama – muidugi, see oli ju see mäng, need olite ju teie, kes selle vingerpussiga hakkama said! See järsk teemavahetus, kiirpõige valdkonda, mida ta sugugi ei tundnud, aga mille üksikjuhtumit teadis, lõhkus meie vahelt ametlikkuse barjääri. Pärast lahkumist jäime jupiks ajaks meile vahetama.

Õigupoolest on jalgpallisuhted šotlastega väheke unarusse jäänud – viimati kohtusime kaheksa aastat tagasi. Äkki annaks kunagi korraldada mõni maavõistlus, mis oleks pühendatud just sellele tragikoomilisele Kadriorus ühe meeskonnal osavõtul toimunud kolmesekundilisele mängule!?

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2012 VEEBRUAR JALKA

11

koondis

Koondise koosseis ei muutu, verevahetust veel ei toimu Sergei Pareiko, Raio Piiroja, Andrei Stepanov ja Andres Oper on mehed, kellele me oleme koondises pikka aega kaasa elanud ning kindlasti sooviksime, et meie lemmikud jätkaksid veel kaua-kaua. Paraku võtab aeg ka jalgpallis oma.

Alver Kivi

M

eie koondislased on võitnud fännide südamed ja nad on saanud üheks meist. Aga lõpmatuseni ei suuda keegi. Paratamatult kerkib küsimus põlvkondade vahetusest. Millal see peaks toimuma? See on küsimus, mis seisab meie jalgpalli ees 7. septembril kodusel A. Le Coq Arenal algavates 2014. aasta MM-valikmängudes, kus esimene vastane on Rumeenia koondis.

Eesti jalgpallikoondise peatreener Tarmo Rüütli ütleb, et me saame juba harjumuspärase koosseisuga hakkama, aga samas tuleb vaikselt asuda uute mängijate sulandamisele: “Selle tsükli

jooksul kindlasti mingid muudatused toimuvad, aga kriitiline meie olukord pole. Selge on see, et ülejärgmiseks tsükliks peab olema palju muutunud.

Siin tuleb arvestada, et üleminek ei oleks järsk, vaid toimuks sujuvalt.”

Koondise kapten Raio Piiroja ei näe, et valiktsüklis toimuks meeskonna koosseisus suuri muutusi: “Ma usun, et paneme sama satsiga lõpuni ja ka järgmises tsüklis on enamik praegustest meestest rivis.”

Hea ja distsiplineeritud kaitseliin on juba treener Teitur Thordarsoni aegadest olnud Eesti koondise üks firmamärke. Ilma keskkaitsjate Andrei

Stepanovi ja Raio Piirojata ei kujutagi meeskonda ette. Paraku on valiktsükli alguseks Stepanov ja Piiroja 33aastased ning viimasel ajal keskkaitses mänginud Taavi Rähn 31-aastane.

“Kindlasti on siin valupunktiks Raio Piiroja, kelle puhul pole veel teada, kuidas ta oma vigastusest välja tuleb,” tõstab peatreener esile oma tugitagalaga seonduvad probleemid.

Rüütli sõnul on koondis Piiroja najal kaua hakkama saanud, aga aeg võtab lihtsalt oma. Seepärast on nii, et kui õigel ajal pole lisakäiku võtta, võivad tekkida raskused.

Ka Raio Piiroja hinnangul on praegu

Koondis & kandidaadid

Graafikust nähtub, et noorim kindel algkoosseisu liige on 26aastane Klavan (23-se Zenjovi koht pole kindel). Järgmine kindel alustaja on Jääger (27), kellele järgnevad Vassiljev, Vunk ja Kruglov (28). Sealt edasi tulevad juba +30-aastased. Kui lähtume aga Jalka sümboolsest koondisest 2011 (Pareiko, Jääger, Rähn, Piiroja, Klavan, Teniste, Dmitrijev, Vunk, Kruglov, Vassiljev, Ahjupera), siis on meie koondise keskmine vanus valiktsükli alguseks 28,9 aastat. Valiktsükli lõpetaks sisuliselt 30-aastaste kooslus. Jalka arvates peaks väga tõsiselt kaaluma koondise noorendamist juba järgmises valiktsüklis, et oleks kellegagi mängida ülejärgmises.

35

Raio Piiroja

35

34

33

32

30 25

Sergei Pareiko

Andres Oper

Andrei Stepanov

20 15 12

35 JALKA VEEBRUAR 2012

34

33

Taavi Rähn

31

Konstantin Vassiljev

Martin Vunk

Joel Lindpere

Dmitri Kruglov Aleksandr Dmitrijev

Karl Palatu

30

29

28 Jarmo Ahjupera

Pavel Londak

32

Artur Kotenko

31

Vjatšeslav Zahovaiko

30

Tihhon Šišov

29

Alo Bärengrub

28

koondis just koondise keskkaitse see, mis tasapisi hakkab väljavahetamist vajama.

“Kes siin peale minu ikka võib ära kukkuda, ega ma ka ju enam kaua ei kesta,” viitab ta esimesena endale. Samas edastab kapten sõnumi: “Mina ise tahan kindlasti valiktsükliga lõpuni minna, kui ma seda alustan. Tahan meeskonnakaaslaste ja jalgpallisõprade ees aus olla.”

“

Kindlasti on siin valupunktiks Raio Piiroja, kelle puhul pole veel teada, kuidas ta oma vigastusest välja tuleb.

„

Eesti U21 koondise treeneri Marko Lelovi hinnangul peab enamik praeguse koondise tuumikust veel viis aastat vastu.

Probleeme on vaid keskkaitsjatega, sest Rähn ja Piiroja on juba suhteliselt vanad ning selles vanuses hakkavad ka vigastused rohkem kimbutama. Kuigi koondise üks seni kindlamini mehitatud liine vajab lähiajal ümberkorraldamist, ei näe Tarmo Rüütli paanikaks põhjust, sest mehi on ja neid saab vajadusel ka ringi tõsta. Mängijatest toob ta eeskätt välja AZ Alkmaaris mängiva Ragnar Klavani (valiktsükli alguseks 26) ja Tallinna Levadias palliva Igor Morozovi (23).

Gert Kams

Enar Jääger

“Mulle meeldib see, et Ragnar on saanud oma klubis ka keskkaitsjana mänguaega, seepärast on tema kindlasti üks asendaja. Ühe mehena näen siin ka Igorit, juhul kui ta end jälle käima saab. Äärtele on asendajaid lihtsam leida,” räägib Rüütli, kes koondise potentsiaaliga nooremaid kaitsjaid ei soovi nimeliselt veel välja tuua.

Raio Piiroja on Rüütliga nõus: “Kindlasti on siin üks mees Klavan, kes oma klubis ka sellel positsioonil mängib. Aga eks siis tuleb kedagi vasakkaitsesse leida.” Ühe võimaliku keskkaitsjana näeb koondise kapten Soome klubis JJK Jyväskylä mängivat Mikk Reintami (22), kes saab põhjanaabrite juures häid kogemusi. Samas ei välista Piiroja, et noortekoondisest võib samuti mõni uus mees tulla.

Ka Marko Lelov näeb tulevikus ühe keskkaitsjana Ragnar Klavanit. Nii nagu kolleegil kuulub ka tema valikusse noorematest meestest Igor Morozov, kuid ka Mikk Reintam.

“Siin sõltub palju sellest, kuidas nende karjäär kulgeb,” leiab Lelov. “Kui Reintam saab jätkuvalt mänguaega ja on oma meeskonnas põhis, siis on tal head võimalused. Morozov peab kindlasti aitama Levadia medalile ning tal oleks aeg välismaale saada.”

Kaimar Saag

Mikk Reintam

Sander Puri

Rauno Alliku

Taijo Teniste Ats Purje

Sander Post

27

Pareiko püsib Paljudele tundus, et seni asendamatu Mart Poomi loobumise järel on meie koondise väravasuul probleeme. Skeptikute hinnangul olime lausa huku äärel.

Nii katsetasid koondise treenerid sellel positsioonil erinevaid mängijaid, kuni kollase särgi tõmbas selga Sergei Pareiko.

Nüüd on fännid temaga harjunud ja mees on saanud oma kohal asendamatuks. Paraku käib aeg omasoodu ja 35 eluaastat võtavad siin oma. Esialgu on igapäevaselt Krakovi Wislas leiba teeniva puuriluku positsioon koondises kindel.

Tarmo Rüütli sõnul koondise väravajoonel karjuvat olukorda pole ja Pareiko ärakukkumist pole näha. “Loodan, et Mihkel Aksalu (valiktsükli alguseks 27)

Henri Anier Siim Tenno

Ragnar Klavan Sergei Mošnikov Igor Morozov

Meelis Peitre

Hendrik Ojamaa

Marko Meerits

Albert Prosa

Joonas Tamm

Tarmo Kink

26

25

24 Markus Jürgenson

Mihkel Aksalu

27

Sergei Zenjov

Lelov ei välista, et Eesti liigast võib veel mõni mees koondise treenerite huvisfääri tõusta. Siin võiks tema hinnangul olla kandidaadid FC Flora Karl Palatu (29) või Nõmme Kalju Alo Bärengrub (28). Eelduseks on, et mehed teevad sel aastal väga korralikke sooritusi.

Marko Lelov lisab: “Aga mulle tundub, et Palatul on siiski juba vanust päris palju ja tema peab tegelema rohkem oma vormi hoidmisega kui sammuga edasi. Arvestades aga Eesti liiga ja maailma taseme erinevusi, võivad nad jääda koondise jaoks liiga aeglaseks.”

26

25

24

Siim Luts

23

23

Andrei Veis

22

22

21

21

20

20

Joel Indermitte

19

19

2012 VEEBRUAR JALKA

13

koondis tuleb pärast vigastust tagasi, Marko Meerits (20) saab jalad alla ja Artur Kotenko (31) võib end uuesti leida,” toob peatreener välja Pareiko võimaliku mantlipärija.

Nagu Rüütli leiavad ka Raio Piiroja ja Marko Lelov, et koondise väravajoonel praegu muretsemiseks põhjust pole. Piiroja: “Pareiko paneb veel kindlasti pikka aega, sest väravavahid kestavad kaua. Kui ta aga kord vahetust vajab, siis Pavel Londak (32) on paariks aastaks võimeline sellel kohal mängima, ning usun, et siis asub Marko Meerits juba ise postide vahele.”

Marko Lelov toob välja samad nimed: “Kui Londakul Norras hästi läheb, siis on tema üks Pareiko asendajaid.

Mina loodan, et Aksalu saab oma vigastustest üle ja avaneb taas. Silmapiiril on ka Marko Meerits, aga tema peab Hollandis veel küpsema. Kui ta oma närvikava korralikult paika saab, on tal potentsiaal täiesti olemas.”

Keskväljale pürgijaid vähe Koondise poolkaitseliinis on kolmekümneaastased mängumehed vaid Joel Lindpere ja Aleksandr Dmitrijev.

Tarmo Kink (valiktsükli alguseks 26), Sander Puri (24), Martin Vunk (28) ja Konstantin Vassiljev (28) on oma parimas eas.

Keskvälja valikut iseloomustades tõdeb Tarmo Rüütli, et selle positsiooniga on, nagu on, ja poolkaitses pole kunagi erilist valikut olnud. Vajadusel saab treener olemasolevaid mehi ringi tõsta, kuid noortest ei näe ta kedagi, kes praegustele meestele kuklasse hingaks.

“Samas on meie keskväli ka vanuseliselt küpses eas ja siin pole kellegi puhul otsest ärakukkumist ette näha,” usub Rüütli poolkaitsjate püsimisse.

Marko Lelov on samuti seda meelt, et kõige kindlamalt võime end tunda keskväljal, kus noortel on üldiselt raske peale saada, sest kõvad mehed on ees.

Tema sõnul on Vassiljevi ja Dmitrijevi kõrval end hästi näidanud ka Sander Puri ja Taijo Teniste (24). Üks võimalik uus tulija on Sergei Mošnikov (24).

“Kui ta suudab Poolas kohaneda ja seal head tööd teha,” jätab Lelov ka endisele florakale võimaluse.

Raijo Piiroja keskväljal praegu suuri probleeme ei näe, kuigi Aleksandr Dmitrijev hakkab oma aastatega juba sinna kriitilisele piirile jõudma. “Aga selle valiktsükli kestab ta veel ilusti ära,” ei 14

JALKA VEEBRUAR 2012

Foto: Lembit Peegel

Kui kaua kestab veel praegune põlvkond? Kuidas taastub vigastusest Raio Piiroja?

tõmba ta kogenud keskväljameest maha.

Ründajatest on koondise kandidaadid Kaimar Saag (valiktsükli alguseks 24), Jarmo Ahjupera (28), Sergei Zenjov (23) ja Ats Purje (27). Võimalust ­ootavad veel kindlasti Vjatšeslav Zahhovaiko (30) ja Sander Post (27). Oma valmisolekust koondisesse naasta on andnud teada ka Andres Oper (34).

Viimase võimalustesse usub eriti kapten Raio Piiroja: “Oper on võimeline comeback’i tegema. Miks mitte, kui Andres on vormis ja kui ta leiab endale mängimiseks klubi. Vana hunt ja kogemused maksavad.”

Tarmo Rüütli sõnul ründajaid meil on, aga peamine on, et nad ka ründaks.

Ta on sunnitud märkima, et praegustele meestele konkreetset kuklasse hingajat pole ka siin.

Peatreeneri hinnangul sõltub palju sellest, kuidas mehed oma koduklubides väravasoone üles leiavad. Klassi saab koguda ikka klubides tööd tehes ja mänguaega saades. “Mõni peab Eestis väga heaks saama ja siis välismaale edasi liikuma,” vihjab Rüütli.

Tasa ja targu Marko Lelov näeb üheks tsükliks kindlasti veel potentsiaali ka Jarmo Ahjuperal. Saag ja Zenjov on aga noored ning suudavad veel kaua mängida. Saagilt tahaks ta siiski suuremat panust.

Uksele on koputamas veel sellised mehed nagu Norrasse siirdunud Henri Anier (21), FC Floras alustavavad Albert Prosa (21) ja Rauno Alliku (22) ning Šotimaa klubis Motherwell jätkav Henrik Ojamaa (21).

“Nende puhul saab määravaks, kui palju nad mänguaega saavad,” rõhutab Lelov mängimise tähtsust.

Eesti Jalgpalli Liit tegeleb koondiste põlvkonnavahetusega sihipärase plaani järgi. Tähtis roll on siin tehnilise direktorina tööle asunud hollandlasel Arno Pijpersil, kelle ülesandeks on koordineerida U21, U23 ja A-koondise suhteid ning viia valutult ja märkamatult läbi põlvkondade vahetus A-koondises.

Tarmo Rüütli sõnul peab põlvkondade vahetus toimuma võimalikult valutult. Selleks tuleb koondise sõprusmängudes katsetada ja noored saavad kindlasti võimaluse proovida.

“Ma ei hakka nimesid nimetama, aga ülejärgmiseks tsükliks tuleks mõni uus mees koosseisu siiski sulandada,” lausub ta.

Raio Piiroja: “Neli aastat on pikk aeg ja noori tuleb ka pidevalt peale. Noorte tase on viimasel ajal tõusnud ja kindlasti sirgub Eestist paremaid mängumehi, kui meie oleme. Kuigi tihti on ka nii, et noorteklassides head mängu teinud poisid ei suuda meeste klassis läbi lüüa.”

Noortega tihedalt kokku puutuv Marko Lelov usub, et koondise tulevik on üldiselt kindlustatud.

“Rüütli on teinud head tööd ja võimalusel andnud noortele mänguaega rütmi ja mänguga kohanemiseks,” kiidab ta kolleegi tööd. “Noortele on vaja kogemusi, sest järsk üleminek pole hea.

Nad on saanud ja saavad oma võimaluse sõpruskohtumistes või siis vahetusest sekkudes. Siin sõltub palju juba nende oskustest ja sellest, kuidas suudetakse usaldust ära kasutada.”

Parim h ind Eestis

SINU DIGIPOOD

Äriklassi kvaliteet uskumatu hinnaga!

HP 635

4GB mälu, 500GB kõvaketas ATI Radeon HD 6320 graafika kaasa HP sülearvutikott • ekraan 15,6” anti-glare HD LED • AMD Dual-Core protsessor E-450 • DVD-kirjutaja • veebikaamera • kuni 1917MB jagatav videomälu • pritsmekindel SWE klaviatuur • Bluetooth 3.0 • WiFi • 3xUSB • HDMI • VGA • kaal 2,5 kg • Windows 7 Home Premium SP1 • aku kestvus kuni 5 tundi

-33%

www.klick.ee - osta kodust lahkumata.

Kaup kätte 2-5 tööpäevaga, kiire ja mugav järelmaks.

399.kuumakse alates 48 kuud

12.55€

599€ Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega.

Kampaania kestab 01.02.2012 - 29.02.2012.

Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed

TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas | parnu.papiniidu@klick.ee; 20126668152 VEEBRUAR JALKA VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

15

meistriliiga

Uus treenerite põlvkond hõivab positsioone Tänavu Meistriliigat alustavast kümnest meeskonnast viiel on treeneriteks endised mängumehed, kellele me alles hiljuti jalgpallimurul samas liigas kaasa elasime.

Alver Kivi

S

ee, et meistriliiga Foto: Lembit Peegel meeskondade treeneripingid on vallutanud uus põlvkond ehk mehed, kes veel ise mõni aeg tagasi mängijatena meie väljakutel rassisid, näitab meie jalgpalli loomulikku arengut.

Põlvkondade vahetus ühes jalgpallimeeskonnas on normaalne protsess. On tavapärane, et vanemad mängumehed loovutavad oma kohad uutele ja noortele tulijatele, kes põlevad soovist end vutimurul tõestada ja maksma panna. Maailmapraktikas oleme harjunud, et endised tippmängijad jäävad oma lemmikala juurde ja jätkavad treeneripostil. EesMartin Reim (vasakul) ja Ain Tammus (paremal) mängisid üheksakümnendatel Eesti koondises, nüüd on esimene Flora peatreener ja teine tigi pole siin erand. väravavahtide treener. Keskel ühendab kaht praktikut hea teoreetik Janno Kivisild.

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) president Aivar Pohlak räägib, et meie klubides on toimunud “Nüüd on treenerite teadmised täna- väravavahtide treener Ain Tammus, Letreenerite põlvkonna vahetus valutult. päeva spordist teistsugused,” lausub ta. vadia abitreener Indrek Zelinski ja Nõm“See, et meistriliiga treeneriteks on “Ma ei ole kindlasti see mees, kes võiks me Kalju spordidirektor Sergei Terehhov. jõudnud need mehed, kes olid taasiseöelda, et need on paremad kui vanal, Eelmist põlvkonda esindavad treeneseisvunud Eesti koondise esimese põlv- nn vene koolkonnal. Aga ma arvan, rid Sergei Zamogilnõi FC Kuressaares, konna mängijad, näitab seda, et meil on et praegu ei mõelda enam nii, et mida Sergei Ratnikov Tallinna Kalevis, Zaur õnnestunud hästi hoida vähest ressurssi rohkem trenni teed, seda paremaks Tšilingarašvili FC Viljandis ja Valeri jalgpalli juures,” märgib ta. saad. Tähtsal kohal on muud kompoBondarenko Sillamäe Kalevis.

Pohlak lisab, et kõik noored treenenendid, mida tuleb tippspordis jälgida.”

Narva Trans palkas tänavuseks hoorid on ise seda mängu erineval tasandil Tänavu lähevad meistriliiga endistest ajaks oma meeskonna peatreeneriks mänginud ja kellelgi ei saa olla paremat mängijatest treeneritena lahingusse FC Sergei Prihhodko, kelle mängijakarjäär kokkupuudet meie jalgpalliga kui just Floraga Martin Reim, FC Levadiaga möödus suuremas osas Venemaa tippnendel meestel.

Marko Kristal ja Indrek Zelinski, Paiklubide varumeeste pingil. 1984. aastal FC Flora kahel viimasel aastal peade Linnameeskonnaga Meelis Rooba, tuli ta Leningradi Zeniidi väravavahina treenerina meistritiitlini tüürinud Mar- Nõmme Kaljuga Igor Prins ja TammeNõukogude Liidu meistriks. tin Reimi sõnul oli 1990. aastate algul, kaga Kristjan Tiirik.

Oht sarnases käekirjas kui Eesti meistrivõistlused uuesti algaPeale peatreenerite on endistest koonEelduse endiste mängijate treeneripinsid, meie treenerite valik hõre ja nende dislastest meistriliiga klubides tegevad oskused väga lünklikud. veel FC Flora spordidirektor Mart Poom, gile asumiseks lõi jalgpalliliit holland-

16

JALKA VEEBRUAR 2012

meistriliiga laste Arno Pijpersi ja Jelle Goesi poolt korraldatud koolitustega, mille tulemusena said kõik liiga treenerid vajaliku Pro litsentsi.

Oma panuse meie mängijate kasvatamisele ja koolitamisele andsid kindlasti ka koondist tüürinud treenerid Teitur Thurdarson ja Viggo Jensen.

Lisaks on saadud õpetust Inglismaa ja Saksamaa juhendajatelt.

Siin võib peituda aga väike oht, et kõigil meie treeneritel on ühine käekiri ning sarnasus võib hakata arengut pärssima. Juhtuda võib ka nii, et kolleegi ei õnnestu taktikaliselt üllatada, kuna tema mõtted ja plaanid on tuttavad.

Aivar Pohlaku hinnangul on see algul paratamatu, aga mehed peavad teadmistele lisama oma isikliku nägemuse: “Tegelikult eristab neid treenereid juba praegu oma käekiri. Reimi, Prinsi ja Kristali meeskondade tegutsemised on selgelt erinevad ning seepärast ma siin probleemi ei näe.”

Vutijuht lisab, et Eesti uuel treenerite koolkonnal on ühine nägemus ja seda viljeleb meie koondis praegu edukalt Tarmo Rüütli käe all.

“

Teitur tõi oma lähenemise ja Pijpers Hollandi koolkonna, millest iga mees võttis endale vajaliku ning sellest lähtuvalt ka tegutsetakse.

„

“Me peame üritama mängida tehnilist ja palli valdavat jalgpalli,” räägib Pohlak. “Koolkond on ühine ja nägemused, kuidas eesmärke realiseerida, on isiksusepõhised ning ma arvan, et siin on kõik hästi.”

Martin Reim märgib, et loomulikult on hea, kui treener teab paljusid erinevaid stiile, aga samas ei saa Hollandi koolist kõike üks ühele üle võtta, kuigi kindlasti on seal palju asju, mida võib oma töös kasutada.

“Midagi peab jääma ka oma,” leiab Reim. “Eelkõige tuleb lähtuda Eesti jalgpallurite omapärast ja mängijate arvust, mis seab teatud piirid. Me peame materjaliga hoolikalt ja ettevaatlikult tegutsema, et mitte ühtegi talenti ära kaotada.

Mitte nagu hollandlased, et kui hakkama ei saa, võtame järgmise.”

Paide Linnameeskonna treener Meelis Rooba on eelkõnelejatega sama meelt: “Välistreenerid on meid kindlasti kõvasti mõjutanud, kuid ühist käekirja ma ei karda. Teitur tõi oma lähenemise ja Pijpers Hollandi koolkonna, millest iga mees võttis endale vajaliku ning sellest lähtuvalt ka tegutsetakse.”

Foto: Lembit Peegel

Nõmme Kalju peatreener Igor Prins (vasakul) ja nüüd Levadiat juhendav endine Tammeka peatreener Marko Kristal esindasid samuti koos rahvusmeeskonda.

Ühine karjäär teeb üllatamise raskeks Aga siiski. Enamik praegustest meistriliiga treeneritest on aastaid ühistes meeskondades jalgpalli mänginud.

Neist on saanud sõbrad, kes teineteist hästi tunnevad ning vastasmeeskonna treeneripingil istuva mehe võimalik tegevus ja mõtlemine on teada.

Martin Reim liigset samastumist kolleegidega ei karda: “Kuigi ma olen Markoga (Kristaliga) pool elu koos mänginud, siis ma kindlasti ei näe tema pea sisse ega oska arvata, mida ja kuidas ta teatud olukordades treenerina mõtleb.”

Reimi sõnul sõltub palju sellest, kelle vastu mängid ja mida soovid saavutada: “Loomulikult võin ma aimata, kuidas vastane võib mängida. Aga vastase taktikas ei saa sada protsenti kindel olla ja peab olema valmis üllatusteks.”

Levadias Marko Kristali kõrval teise Foto: Lembit Peegel

Endine internatsionaal Meelis Rooba tegi silmapaistva hooaja Paide linnameeskonna juhendajana.

treeneri kohale asunud Indrek Zelinski märgib, et mängijatena tunti teineteist küll hästi, aga nüüd sõltub kõik treeneri kavalusest ja võimest konkurenti üllatada.

“Eks see treeneri käekiri koorub aastatega ning siis selgub, milliseid taktikalisi skeeme lemmikuks peetakse, missuguste ekstreemsete käikudega püütakse mängu muutusi tuua,” räägib ta.

Ka Meelis Rooba ei näe selles ohtu, et kõik treenerid mõtlevad ühte moodi, sest inimesed on erinevad ja toimetavad oma nägemuse järgi. Üldiseks märksõnaks on professionaalsuse kasv.

“Mängija omadused on üks, aga treener olla on hoopis midagi muud. Samas pole vahet, kas vastas on Zamogilnõi või Ratnikov, sest iga võistkonda lähed võitma,” räägib Rooba.

Loogiline areng Meistriliiga klubide etteotsa asunud noored treenerid ise peavad arenguid enda jaoks igati loogiliseks. Mehed on pühendanud oma tegevuse jalgpallile, on seda kõrgel tasemel mänginud ja seepärast on igati loomulik, et nad on lemmikala juurde jäänud ning üritavad oma teadmisi ja kogemusi noorematele edasi anda.

Indrek Zelinski hinnangul on hea, kui vanad mängumehed annavad noortele oma oskused, teadmised ja kogemused edasi. Nii see jalgpalli kultuurikiht Eestis tekib. Samas märgib ta, et kui omavahel kokku saadakse, siis ei ole kindlasti jututeemaks ainult jalgpall.

“Janno (Kivisild) ja Martiniga (Reimiga) oleme rohkem rääkinud koondisest,” räägib Indrek Zelinski. “Kõigil on oma klubide juures tegemist ning meil on, mida noortele edasi anda.”

2012 VEEBRUAR JALKA

17

naised

Mängiks küll, aga tüdrukuid pole Väikestes maakohtades naiste jalgpalliga tegelevad treenerid räägivad, et nad osaleksid hea meelega Eesti meistrivõistlustel, kuid võistkonna komplekteerimiseks ei jagu mängijaid.

Alver Kivi

J

algpall on võrratu spordiala, mida saab mängida ükskõik kus, ükskõik kellega ja millal tahes. Aga üks probleem siiski on. Kui sõpruskonnaga palli taga ajades pole osalejate hulk oluline, siis juba tõsisemal ja eesmärgipärasemal tegutsemisel peab olema kindel arv mängijaid.

Sellest tulenevalt võib väikeses kohas tekkida probleem. Tahtjaid on, aga võistkonna moodustamiseks vajalikku arvu tegijaid kokku ei saa. Ja nii tuleb otsida lahendusi või halvemal juhul võistlemisest üldse loobuda. Kui poiste ja noormeestega on asi lihtsam, siis tüdrukute ja neidudega kipub nii mõneski kohas sein ette kerkima.

Lõuna-Läänemaa JK treeneri Jaanus Getreu sõnul pole asi jalgpalli vastu huvi puudumises, vaid lapsi on maal lihtsalt vähe.

“Kui ma maapiirkonnas mõne mängija kaotan, on see suur probleem. Kui linnaklubid juba maalt lapsi võtavad, kust meie siis oma võistkonnad kokku saame,” kurdab Getreu, lisades, et maaklubid on saanud kahjuks tavalisteks doonorklubideks.

Maal on üheks probleemiks kujunenud ka transpordi küsimus, sest lapsevanematel puuduvad tihti võimalused oma võsukesi trenni ja sealt tagasi sõidutada. Bussiliiklusele ei saa aga loota, sest sõidugraafikud on enamasti

Foto: Lembit Peegel

Väikestes kohtades mängivad koos suured ja väikesed, sest ühe vanuseklassi jaoks sageli mängijaid napib.

18

JALKA VEEBRUAR 2012

koostatud ikka kooliaja järgi. Paljudele kaugemalt käijatele on aga just autobuss ainus liiklusvahend.

Samas märgib Getreu, et raskustest hoolimata püssi põõsasse visata ei saa ja tuleb tegutseda nendega, kes on, sest tüdrukud tahavad jalgpalli mängida. Iga laps on kuldaväärt ja seepärast võtab ta alati kõik soovijad vastu. Paraku on neidudel ka muid kohustusi.

“Tegelikult on meil vanematega väga hea koostöö, sest keegi ei ole öelnud, et jalgpall pole tüdrukute jaoks. Keegi pole ka kätt ette pannud. Meie tegemistele elatakse hoopis hea meelega kaasa,” kiidab Getreu lapsevanemaid ja lisab, et Lihula gümnaasiumis on neidude jalg-

naised

Mängijate puudus viib loobumiseni Väikeste maakohtade treenerid on karastunud mehed ja nii kergelt oma ettevõtmistest ei loobu. Neidude trenni toomiseks kasutatakse erinevaid võimalusi reklaamist veenmiseni. Vahel saavutatakse ka edu, kuid järjepidevuseni jõudmisega jäädakse tihtipeale hätta.

Põltsamaa Felixi treener Väino Treiman tunnistab, et arendaks naistevutti küll, aga neidusid lihtsalt pole. Sel aastal klubi A-klassi võistkonda meistrivõistlustele enam välja ei pane, sest paraku jooksis grupp laiali. Ta märgib: “Osa tüdrukuid tahab jätkata, aga neid on võistkonna tegemiseks vähe. Hing küll kripeldab, aga midagi pole teha.”

Treiman nendib, et ta on oma võistkonna loobumisega alaliidu poolt juba hellaks tehtud. “Ma ei julge meistrivõistlustel osalemiseks riski võtta, sest on oht, et hooaeg jääb pooleli,” räägib treener.

Ta lisab: “Loobumine tähendab aga kohe trahvi. Kui oled laksu kätte saanud, siis mõtled, et milleks mulle seda vaja on. Saan aru, et selline kord distsiplineerib, aga probleemi see ei kaota.”

Treimani sõnul on ta seni pidanud treeneriametit põhitöö kõrvalt ning seepärast ei jõua ta mitme grupiga tegeleda. Kuna aga klubis teisi treenereid ei ole, siis pole just sellepärast keegi noorematega trenni teinud. Tulemuseks on see, et altpoolt pole kedagi ka peale kasvamas. Aga ta tunnistab, et tüdrukud tahavad jalgpalli mängida.

Samuti jäi 2011. aasta meistrivõistluste hooaeg pooleli Lõuna-Läänemaa A-klassi neidudel. Jaanus Getreu räägib,

et seekord polnud põhjus mitte mängijate vähesuses, vaid mõnel neiul olid probleemid distsipliiniga. Kui selline asi toimub väikeses maaklubis, kus iga mängija on arvel, siis lööb see võistkonda kohe mõra.

“

Loobumine tähendab aga kohe trahvi.

Saan aru, et selline kord distsiplineerib, aga probleemi see ei kaota.

võimalik.”

Teises liigas mängiv Rakvere Tarvas on komplekteeritud mängijatega siiski korralikult ja see võistkond jätkab. Aga seal on mängijaid kogu Lääne-Virumaalt.

Kõik algab kodust

Teises liigas mängiva FC Kuressaare naiskonna treener Arli Saar on jaganud koolides sadu lipikuid ja kasutanud veenmist, kuid tüdrukud trenni ei tule.

Parim tulemus oli kolmesaja kutse kohta viis neidu.

Tema hinnangul on põhjused erineGetreu sõnul pole ta veel otsustanud, vad. “Paljuski hakkab asi kodust pihta, kuidas sel hooajal jätkatakse, kuid kind- sest enne viiakse oma lapsed kergejõuslasti ei panda välja A-klassi võistkonda. tiku trenni, pilli mängima või midagi Lahtine on osalemine oma klubi esinmuud tegema,” tõdeb ta, lisades, et jalgdusega naiste teises liigas. palli ei peeta tüdrukute alaks.

Tüdrukud lõpetavad keskkooli, lähe“Üks tüdruk hakkas trennis käima, vad ülikooli või mujale tööle ning treekuid siis tuli ja ütles, et isa enam ei luba. ner ei tea, kas tal on igal nädalavahetuTeine neiu oli saanud koolis halva hinde sel võimalik mängule võistkonda kokku ja vanemad keelasid trennis käimise ära,” toob Saar välja loobumise põhjused. saada. Loota, et kõik neiud tulevad, on Ka Jaanus Getreu leiab, et kõik algab seotud paraja riskiga. kodust, kus lastele pan“Küsimus on selles, nakse peale nende kokas me julgeme panna hustused. Aga kui seda välja teise liiga võistpole, siis on treeneril konna enne, kui meil on raske last oma nõudmisteada, kes mängivad,” te järgi tegutsema panna. väljendab treener etteSamas Getreu ei vaatlikkust, kuna norkurda: “Tegelikult need maalsel tasemel mäntüdrukud, kes väga tõgimiseks on vaja minisiselt tahavad jalgpalli maalselt 16–17 neidu ja meistrivõistluste hooaeg mängida, saavad võimaon pikk. luse. Tuleb aga jälgida “Mäng on igal näreegleid. Trenn on kodalavahetusel ning me hustus ja ei saa niimoodi, peame tüdrukutega koos et teed küll korralikult otsustama, mis me teetrenni, aga oma nädalavame ja kas me suudame hetuse tegemistega oled korralikult lõpuni mänpilvedes. Kõige lõpuks ei gida.” kasva neiust välja jalgpalKa Viru-Nigula ei lur, vaid ikkagi inimene ja pane tänavu enam Bema. Tuleb teha valikud, klassi võistkonda välja, mida teha tahetakse. Kui kuid selle eest alustaon tahe olemas, on kõik takse päris noortega. teed valla.”

Kas meistrivõistlustel Üks väikeste kohtade osaletakse C- või Dvõimalus oleks naabklassis, on veel lahtine, ritega koopereeruda ja ja siin on määravaks teha ühised võistkonnad. see, kummas vanuseKuid siin kerkib palju grupis võistkond kokku probleeme eeskätt rasaadakse. Alar Peek: hastamisel ja võistkonna Jaanus Getreu ütleb, et kõik, kes tahavad “Paneme välja selle, mis komplekteerimisel. jalgpalli mängida, saavad võimaluse.

„

Foto: Lembit Peegel

pall päris populaarne ning kõik oleks korras, kui jaguks vaid mängijaid.

Viru-Nigula SK treeneri Alar Peeki hinnangul on neidude vähesus naistevuti arendamisel tõsine probleem ning just mängijate puudumise tõttu oli ta möödunud aastal sunnitud sõitma mitmele mängule pooliku koosseisuga.

Positiivset tulemust aga nii ei saavuta.

“Mängimise huvi pole,” lausub ta.

“Osa neide tahab lihtsalt trenni teha.

Aga teised ütlevad kohe välja, et neile piisab vaid mõnel võistlusmängul osalemisest. Oleme teinud kõik võimaliku, et neid ala juures hoida, aga koolid ja muu elu võtavad lihtsalt oma.”

2012 VEEBRUAR JALKA

19

peegli peegeldused

Pöördelise aasta pöördeline mäng Kui eelmise aasta 27. detsembril Nokia kontserdisaalis Eesti parimaid sportlasi autasustati, siis oli rõhk jalgpallil. Sel teemal peatus isegi parimaks meessportlaseks valitud Gerd Kanter. Tasub meenutada, et aluse justkui kiiva kiskuvale jalgpalliaastale pani koondis aga 2. septembril Ljubljanas, kus Ats Purje väravast alistati Sloveenia 2 : 1. Ilma selle pöördepunktita jäänuks ära ka jalgpallimaiguline pidulik aastalõpp Nokias. lembit peegel

Milivoje Novakovici (vasakul) ja Ragnar Klavani duelli võiks lausa pronksi valada.

Võiduvärava autor Ats Purje (paremal) püüab delikaatselt rajalt maha võtta Bojan Jokicit.

20

JALKA VEEBRUAR 2012 JALKA

Martin Vunk üritab kukkumise pealt palli eest ära lüüa Valter Birsalt.

peegli peegeldused

Meie võidu tagajärjeks oli sloveenide kurbus.

Siit sai läinud aasta uue pöörde: Ljubljanas alistati Sloveenia 2 : 1. Vasakul füsioterapeut Marius Unt (tema õla taga doktor Gunnar Männik), peatreener Tarmo Rüütli, Dmitri Kruglov (tema turja taga abitreener Janno Kivisild) ja Sergei Pareiko.

Jarmo Ahjupera peab sloveeni Boštjan Cesari maadlusvõtte järel mõtlema turvalisele maandumisele.

Korraldajate kapsaeda jääb, miks me ei näinud eelmise aasta võrkpallimeeskonna eeskujul tervet jalgpallikoondist laval. Aasta võistkonda esindas üksnes Raio Piiroja.

Tarmo Rüütli on esimene jalgpallitreener, kes on valitud Eesti aasta treeneriks.

Parimate valimisel kohtusid auhinnaKristjanid baleriiniga.

Kolme parima alaliidu presidendid rahva ees (vasakult): kergejõustikuliidust Erich Teigamägi, võrkpalliliidust Vilja Savisaar-Toomast, auhinnad kätte andnud teenekas jalgrattakohtunik Oleg Sapožnin ning jalgpalliliidust Aivar Pohlak kõigi kolme eest tänukõnet pidamas.

2012 2012 VEEBRUAR VEEBRUAR JALKA JALKA

21

mängija luubi all

Martti Pukk Talviseid kõige ootamatumaid üleminekuid koduliigas oli veebruaris 35aastaseks saava FC Kuressaare ründaja Martti Puki siirdumine meistermeeskonda Tallinna FC Florasse. Tema plusse-miinuseid vaagisid endine Kuressaare peatreener Jan Važinski ja praegune Flora abitreener Janno Kivisild.

Tahe Jan Važinski: Profilepingu saamine näitab kõik. On olnud alati hästi motiveeritud mängija.

Janno Kivisild: See on ka üks põhjusi, miks ta on Floras. Tal on meeletu tahtmine ja soov. Ta on liidritüüpi, kes annab endast maksimumi. Tänu sellele on tal õigus oodata ja nõuda teistelt sama suhtumist.

Õhuvõitlus Jan Važinski: Peaga lööb väravaid vähe, aga kui läheb võitlusse, on see tema tugev külg ning ta on ebamugav vastane kaitsjale, kes on suures pinges.

Janno Kivisild: Täiesti korralik. Palju kompenseerib otsustavuse, julguse ja kompromissitusega ning mõnegi õhuvõitluse võidab just tänu sellele.

Väljakunägemine Jan Važinski: Mitte väga hea, aga on viimasel ajal arenenud.

Janno Kivisild: Ründajale vajalik väljakunägemine on olemas. See on paremaks läinud, kuna ta on meistriliigas pikalt mänginud ja saanud mänguaega.

Mootor

Tugevus

Jan Važinski: Tal on nagu kaks südant – kõvasti võhma mängimiseks.

Janno Kivisild: Ei pea häbenema.

Koormustestid näitavad, et sees on korralik mootor.

Jan Važinski: Väga tugev ja jõuline. Iga aastaga läheb tugevamaks. Ta oskab ka vabal ajal puhata: taastub teadlikult, söögivalik on õige.

Janno Kivisild: Näitajad on korralikud, füüsiliselt tasakaalukalt arenenud. Tema vanuses peab muidugi koormusi doseerima.

Sisu Liikuvus

Jan Važinski: Tal on sees kaptenivaim. Platsil on ta meeskonnamängija, kes ootab sama suhtumist ka partneritelt.

Janno Kivisild: See on üks põhjustest, miks ta Florasse tuli. Ta pakatab suurest tahtmisest ja loodetavasti nakatab sellega ka teisi. Ta on väga pühendunud inimene. On näha, et ta teeb asju 110-protsendiliselt. Kui ta on otsustanud midagi teha, elab ta selle sees.

Jan Važinski: Pallita mängis viimasel ajal paremini.

Janno Kivisild: Kõva töömees.

Hakkas meile silma kui mängija, kes teeb musta tööd ja soovib palli saada. Mõistagi sõltub liikuvus ka sellest, millises vormis ta on.

Kiirus

Tehnika Jan Važinski: See on ehk nõrk külg. Võib-olla seepärast sai ta alles nüüd profilepingu.

Viimasel ajal arenes Martti sellest küljest palju. Vanasti tahtis teha kõike maksimaalse kiirusega, aga enne seda on vaja vastu võtta õige otsus ja alles siis kiirust rakendada.

Janno Kivisild: Tema tehnika pole mitmekülgne, aga ta on seda kohandanud vastavalt oma tüpaažile, et ära kasutada enda tugevaid külgi.

22

JALKA VEEBRUAR 2012 JALKA

Jan Važinski: Plahvatus on väga hea. Talle meeldivad söödud tühja tsooni.

Janno Kivisild: Jällegi ei saa mööda vaadata vanusest: mida aasta edasi, seda tähtsamaks muutuvad tema kogemused, mis kompenseerivad kiiruse puuduse. Tema pluss ja trump pole see, et ta kellelgi eest ära jookseb.

Vaist, kogemus ja ajastus on tema märksõnad.

cv Sündinud: 20.02.1977 Klubi: Tallinna FC Flora Eelmised klubid: Kärdla linnameeskond, FC Hiiu Kalur, FC Kuressaare

Treenerid: Stanislav Šarkovski, Jan Važinski, Sergei Martin Pareiko ähvardab ka Belfastis Sergei Zamogilnõi, Reim vastaseid nelja sõrme ehk nelja kolliga.

Foto: Lembit Peegel

treener

Mart Paumäe: halvast olukorrast püstipäi välja Pärnu Jalgpalliklubi treener Mart Paumäe peab oluliseks, et tema hoolealused saaksid jalgpallist positiivseid emotsioone ning õpiksid halbadest olukordadest püstipäi välja tulema. Aga oluline on ka võita.

Indrek Schwede

T

reeneriametit hakkas Mart Paumäe (pildil) pidama ootamatult juba 23aastaselt.

Mängijana ka Eestit üleliidulistel meistrivõistlustel esindanud ründaja sai trauma 1985. aastal ning veel sama aasta lõpul hakkas ta juhendama oma esimest gruppi.

“Vigastus oli nii tõsine, et mu edasine mängimine oli küsimärgi all,” meenutab Paumäe. “Pärnus oli vähe treenereid ja Helmut Unt siis pakkuski, et võtaksin Pärnu Kalevis ühe grupi. See oli imelik grupp, kus olid 12–13aastased poisid, kes olid jalgpalliga tegelenud natuke majavalitsuse juures. Sisuliselt alustasime ikkagi nullist.”

Paumäe, kes polnud varem kunagi mõelnud võimaliku treenerikutse peale, tundis end uues rollis kohe hästi.

“

Olen püüdnud kiitusega mitte kitsi olla, et meie tegevusega käiks kaasas positiivne emotsioon.

„

“Väike kõhedus oli sees, aga nii noorelt ei karda ju midagi ning ise pidasin ennast piisavalt targaks, et kedagi õpetama hakata,” räägib Paumäe, kes pidigi lõpuks juba 27aastaselt vigastuse tõttu mängimise lõpetama. Kuni selle ajani ta mängis ja juhendas noori paralleelselt.

“Tundsin end päris hästi ja sain üsna head vastukaja. Head pundid sattusid olema, neis oli soovi ja hinge mängida.”

Praegu treenib Paumäe Pärnu Jalgpalli Klubis kolme gruppi: 1995., 2001. ja 2002. aastal sündinuid. Kaks noore-

Foto: Lembit Peegel

mat gruppi treenivad neli ja vanem viis korda nädalas. Paumäe treenib kõiki oma gruppe kuni A-klassini välja.

“Kõik vanuseklassid on huvitavad, aga mulle on meelepärasem treenida neid, kes suudavad tõsisemaid ülesandeid ellu viia,” seletab Mart Paumäe.

“Pisikestega tunnen end pisut kõhedamalt, aga see-eest veerevad nad mööda platsi ringi, on toredad ja lõbusad.”

Paumäe tunnistab, et endise ründajana jälgib ta tõenäoliselt alateadlikult rohkem ründajaid: “Hoian küll tervel meeskondlikul sooritusel silma peal, aga eks viimased kaks söötu karistusalas ja rünnaku meisterlik lõpplahendus on erilise luubi all.”

Paumäele on oluline, et mängijad

suudaksid end kokku võtta tasavägises mängus. Et võtmemängijad oleksid võimelised võrdse mängu oma kasuks pöörama.

“Kui oleme ühega peal ja on tunda, et rohkem ressurssi endal pole, siis peame leidma jõu, et mitte lasta endale ära lüüa,” selgitab Paumäe. “Kui oleme ühega taga, siis peame suutma meeskonnana vastase karistusalas siiski asja ära korraldada. Tore on muidugi lihtsalt jalgpalli mängida, aga lapsed tajuvad varakult, et võita on parem kui kaotada ning et emotsioon oleks positiivsem, peab üritama võitu. Samal ajal pean oluliseks, et lastele ei tohi midagi peale suruda ja rõhuvaks muuta. Kui midagi on halvasti läinud, peab sellest püstipäi välja tulema. Olen püüdnud kiitusega mitte kitsi olla, et meie tegevusega käiks kaasas positiivne emotsioon.”

Paumäe ise on treeninud Ants Kommussaare, Tormi Raidi, Tarmo Rüütli, Sergei Ratnikovi, Jüri Saare ja Roman Ubakivi käe all ning kõigilt on ta midagi saanud ja kõigile neile on ta tänulik. Tema enda nimekamate õpilaste hulka kuuluvad praegune Eesti koondislane Martin Vunk, Eesti noortekoondistes mänginud Marko Pärnpuu, Andrus Mitt ja Rando Rand.

Viimane koos Marek Marksoniga mängib praegu edukalt rannajalgpalli.

“Väga hea meel on mul Ranet Lepiku üle, kes teeb head treeneritööd Vändras, kus ta on loonud oma jalgpalliimpeeriumi,” lisab Paumäe, kelle sõnul on hoolimata Pärnu esindusmeeskonna kiratsemisest noortejalgpall endiselt tasemel. “On kujunenud olukord, kus paremad lähevad Pärnust ära, aga treenerid teevad head tööd ja uusi poisse tuleb aina peale.”

2012 VEEBRUAR JALKA

23

U19 finaalturniir Foto: Lembit Peegel

Eurospordi teleülekanded annavad Eestile võimaluse end tutvustada.

Eurosport ja jalgpall viivad Eesti maailma Pärast juulikuus Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus toimuvat U19 noormeeste finaalturniiri teab kogu maailm, et Eesti on jalgpallimaa. Eurospordi otseülekanded on seda meie staadionitelt vahendanud ja nii see jääb.

Alver Kivi

O

leme just viimaste aastatega läbi oma rahvuskoondise edu jalgpallimaailmas tuntust kogunud. Nüüd oleks järgmine reaalne samm näidata, et suudame ka tiitlivõistlusi kõrgel tasemel korraldada.

Kindlasti mäletab enamik jalgpallisõpru Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlusi, kus tribüünidelt jäid meelde vuvuzela’d ja fännidele kohandatud kaevurikiivrid. Kas just sama mastaapset, aga midagi taolist saame Euroopale ja maailmale pakkuda ka meie.

Turniiri direktori Anne Rei sõnul on siin Eesti jaoks väga oluliseks telekanal Eurosport, sest läbi üheksa otseülekande on meil võimalik tutvustada oma 24

JALKA VEEBRUAR 2012

riiki kui arenenud jalgpallimaad umbes 12 miljonile inimesele üle maailma.

“Pidades silmas Eesti Jalgpalli Liidu eesmärke, on meil Eurospordi ülekannete vahendusel võimalus teadvustada end riigina, kuhu tasub tulla jalgpalli mängima ja kus korraldatakse jalgpallielu rahvusvahelisel tasemel,” selgitab Rei. Seoses 3.–15. juulini toimuva finaalturniiriga on Eestisse oodata osalevate meeskondade kõrval ka Euroopa jalgpalliametnikke, klubide skaute ja võistkondade fänne, kes kasutavad siinsete hotellide ja toitlustusasutuste teenuseid.

Väljund omavalitsustele Eurospordi ülekanded on olulised omavalitsustele, kelle territooriumil võistlusi

korraldatakse. Tallinn, Haapsalu ja Rakvere saavad rahvusvahelise väljundi, sest neil on enne mängu näidatava 30sekundilise tasuta reklaamklipiga võimalus tutvustada oma linna.

Samas ei ole olulised ainult teleülekanded. Eestisse saabuvate võimalike fännide arvu on praegu veel vara ennustada, kuid turniiri tähtsust arvestades võib oodata mängude vastu suurt publikuhuvi ja palju välisturiste, kes saavad võimaluse tutvuda ka kohalike vaatamisväärsustega. Rahvusvaheline suurüritus on kasumlik paljudele kohalikele ettevõtjatele.

Eriti tähtis on selle turniiri korraldamine meie väikelinnadele, mida kinnitavad ka omavalitsusjuhid. Haapsalu

U19 finaalturniir linnapea Urmas Sukles märgib, et tegu on spordiüritusega, millele sellisel tasemel kindlasti midagi kõrvale panna ei ole. Võrdlusena toob ta siiski Haapsalu traditsioonilised kultuuriüritused “Augusti bluusi” ja Valge Daami päevad.

Eelmisel aastal mängiti Haapsalus neidude U19 EM-valikturniiri kohtumisi ning 800 inimest mahutavad tribüünid olid rahvast täis. Sukles usub, et tema kodulinn saab suure külastajate arvuga hakkama.

“

ole varem Tallinnas ega Eestis korraldatud ning seepärast on tegemist tähtsa sündmusega,” leiab abilinnapea.

Kõlvarti sõnul linn sündmust ei tähista, kuid peakorraldaja ehk Eesti Jalgpalli Liidu ülesandeks on turniir eeskujulikult ja võimalikult heades tingimustes läbi viia. Kuna Tallinn ei ole nimetatud ürituse peakorraldaja, siis eraldi kultuuriüritusi ei planeerita.

“Kui alaliit peaks paluma linnapoolset tuge ürituse kajastamisel, siis vastava taotluse esitamisel kaalume võimalusi abiks olla,” lisab ta. “Linn toetab kindlasti ürituse korraldamist Spordi- ja Noorsooameti poolt eraldatava toetuse kaudu.”

Tallinn, Haapsalu ja Rakvere saavad rahvusvahelise väljundi, sest neil on enne mängu näidataEurospordi ülekannete va 30sekundilise tasuta tingimused täidetavad reklaamklipiga võimalus Eurospordi esindajad tegid viimase Eurospordis tutvustada visiidi Eestisse novembris, et tutvuda reaalselt mängustaadionite teleülekanoma linna.

„

“Meil on 800 majutuskohta, millest peaks piisama. Ja kui kipub väheks jääma, siis Tallinn pole ju kaugel,” räägib linnapea.

Haapsalu planeerib samal ajal korraldada ka mõned kultuurisündmused, et külalistel oleks jalgpalli vaatamise kõrval võimalik saada ka muud meelelahutust.

Sama meelt on varem mitmeid rahvusvahelisi tiitlivõistlusi korraldanud Rakvere linnapea Andres Jaadla: “Super.

Tahame neid võistlusi võõrustada ja valmistume tõsiselt. Meie kasuks räägib suurürituste korraldamise kogemus, sest Rakveres on toimunud sumo maailmameistrivõistlused.”

Jaadla sõnul soovib Rakvere end maailmale näidata ja seepärast oodatakse põnevusega Euroopa paremaid noori jalgpallureid. Turniiri ajal plaanitakse korraldada peale jalgpalli mitmeid kultuuriüritusi.

“Usun, et Rakveres toimuvatele mängudele lisab vürtsi samal ajal Rakvere teatri eestvedamisel 4.–7. juulini toimuv rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal,” tõstab linnapea esile kultuuriprogrammi tähtsuse.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart märgib, et finaalturniir on kindlasti oluline üritus nii Eesti kui ka Tallinna linna jaoks.

“Sellise tasemega jalgpallivõistlust ei

neteks vajamineva tehnilise valmisolekuga.

Detsembri alguseks saatis Eurosport Eesti Jalgpalli Liidule iga staadioni kohta eraldi tehnilise raporti teleülekannete teostamiseks vajaminevate tingimustega. Kõik nõudmised on täidetavad ja korraldajad tegutsevad selle nimel, et ülekanded toimuks kõigilt mängustaadionitelt.

Anne Rei sõnul on reaalselt teleüleFoto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rakvere linnapea Andres Jaadla annab ka ise pallile valu.

kande valmidus olemas Tallinnas A. Le Coq Arenal. Kadrioru, Haapsalu ja Rakvere staadionitele peab ülekannete teostamiseks looma ajutise valmiduse ehk püstitama neli torni, millelt ülekanne toimuks. Lisaks tuleb tagada elektrisüsteemide lahendused, et ülekande ajal ei oleks elektrikatkestusi, mis võiksid takistada otsepildi tootmist.

Haapsalu staadionil on praegu üks Eesti parem jalgpallimuru. Läbi riigi toetuse investeeris linn staadioni remonti kaks miljonit krooni.

Urmas Sukles usub, et noormeeste mängud võivad tuua neidude turniiriga võrreldes rohkem publikut ning selleks on võimalik panna staadionile lisatribüüne.

“Kohalik huvi on nende mängude vastu kindlasti olemas,” usub Haapsalu linnapea oma rahva panusesse turniiri õnnestumiseks.

Rakvere staadionil on varem mänginud Eesti U21 jalgpallikoondis. Andres Jaadla sõnul peaks 5000 pealtvaatajat mahutavatest tribüünidest huviliste rahuldamiseks piisama.

“Usun küll, et tühje kohti ei tohiks jääda,” on Rakvere linnapea optimistlik.

ETV-l võimalus pilditootmiseks Suurvõistlust korraldades on alati üks olulisi komponente telepildi tootmine ja edastamine. Noorte jalgpallurite jaoks muudab sündmuse eriti tähtsaks asjaolu, et nende poolehoidjad saavad mänge jälgida Eurospordi ja Eurosport 2 vahendusel.

Eurosport otsib regioonist välja võimalikud ülekande tootjad ning asub nendega läbirääkimistesse parima hinna ja tingimuste kokkuleppimiseks.

Eelmise aasta EMi U19 finaalturniiril Rumeenias tootsid Eurospordile pildi kompaniid Horvaatiast ja Ungarist.

“Meie oleme omalt poolt viinud Eurospordi esindajad kokku ETV inimestega ning Eesti visiidi ajal tutvusid nad kohapeal pakutavate võimalustega ja jäid nähtuga väga rahule,” räägib Anne Rei. ETV on saanud UEFAga kokkuleppe, et kõiki Eesti koondise mänge näidatakse ETV 2 kanalis. Kuna ühel mängupäeval võib toimuda kuni kolm ülekannet, siis tuleb niikuinii vähemalt üks ülekandebuss tuua Eestisse väljastpoolt.

2012 VEEBRUAR JALKA

25

Foto: SC Pfullendorf

Ingemar Teever on ametis SC Freiburgi kaitse lahtimuukimisega.

26

JALKA VEEBRUAR 2012

usutlus

Ingemar Teever: Eestis oleksime kindlasti esikolmikus

Saksamaa IV liiga lõunapiirkonnas mängiv ekskoondislane Ingemar Teever kinnitab, et jõuaks oma klubiga meie meistriliigas kindlasti esikolmikusse. Teever tahab koondisse tagasi, aga mõistab, et selleks peab pääsema veel paremasse klubisse või liigasse.

Indrek Schwede Mis klubi see Pfullendorf üldse on? Amatööri värk?

Osa on seal poolprofessionaalid. Võistkond on suhteliselt noor.

Olen vanuse poolest kolmas mängija. Neli-viis mängijat, mina nende hulgas, tööl ei käi. Ülejäänud käivad koolis või tööl.

Treeningud on õhtuti ja see on mängijate oma mure, et nad saaksid ikka trenni ja nädalavahetusel mängule tulla. Läheme ka treeningulaagrisse Türki. Östersis, kus mängisin, oli 55 000 elanikku ja seal polnud mängijatel probleemi treeningule saada, sest kõik linnakese firmad olid kuidagi klubiga seotud.

Sina teed ka kord päevas trenni?

Osa mängijaid on klubis noortetreenerid. Vahel nendega treenime eraldi jõusaalis või jookseme. Üks päev on kindlasti ka vaba, enamasti pärast mängu.

Sulle makstakse palka?

Mina olen täisproff. Rahaliselt ei teeni ma palju, kuigi rohkem kui Eesti omad siin.

Baasid on meiega võrreldes suurepärased?

Meie peaväljak on 8000 pealtvaatajale. Lisaks kunstmuru, mis on sama kvaliteediga, kui oli Hiiul mõni aasta tagasi, kui ise seal veel mängisin. Veel on kolm treeninguväljakut murukattega, millest kahel on kunstvalgustus. Linnas elab 15 000 inimest ja linna jõusaal on meie käsutuses.

Kuidas mängutaset hinnata? Ütlen ausalt – raske on väravaid lüüa. Eestis lõin 20 väravat hooajal; kui seal 10 löön, siis pean rahul olema. Meie satsi eelarve on 700 000 eurot, meie liiga parematel klubidel on see 5–6 miljonit. Meil pole kõige tugevam võistkond ja seetõttu pole ka kerge väravaid lüüa. Vahel on mängu peale kaks poolikut võimalust. Üks-ühele-olukordi tekib harva. Tase on ühtlane. Meie oma võistkonnaga mahuksime Eesti meistriliigas esikolmikusse kindlasti. Et Flora, Levadia ja Kalju pääseks meie liigas esimese viie hulka – selle välistan kohe! Tarmo Neemelo käis mul külas ja arvas ka, et tase on kehvem, aga oli positiivselt üllatunud. Mul tuli mäng hästi välja ja me võitsime võõrsil 3 : 1 liiga liidrit. Ise olime sel ajal viimasel kohal.

Teeme nüüd lugejale asja selgeks: Saksamaal on Bundesliga, II Bundesliga ...

... III liiga, kolm Regionalligat, millest ühes mängin mina ja sealt läheb liigasid veel allapoole. Järgmisel aastal tahetakse üks neljas liiga juurde teha.

Seega mängid tugevuselt Saksa neljandas kuni kuuendas liigas.

Just. Meist üks korrus kõrgemal asuv liiga ehk III liiga on täisprofiliiga.

Mängid raha või jalgpalli pärast? On sul jalgpallis veel muid sihte?

Kui asjad järjestusse panna, siis mängin sellepärast, et 1) vutt meeldib, 2) muud sihid, 3) raha pärast. Aga momendil, kui Eestist läksin, siis mul lepingut polnud. Eestis polnud head pakkumist. Saksa oma kaalus muud variandid üles. Vanus hakkab ka tulema. Mõtlesin, et lähen ja proovin. Saksamaalt on hea pääseda Austria ja šveitsi liigasse. Meie klubist on mindud Saksa teise liigasse, Türgi kõrgliigasse.

Aga esimene hooaeg läks nii, et võistkond oli nõrgem, palju oli noori mängijaid. Hooaja alguses läks hästi, aga siis saime 9 mängust 7 kaotust. Kõik läks allamäge, sain põlvetrauma, käisin Eestis Madis Rahu juures seda puhastamas.

Jätsin vahele kaks mängu. Ei tulnud kõige paremini välja, aga olen alati olnud põhiründaja.

Sel poolaastal olen viis väravat löönud. Eesmärk on üle kümne lüüa, kuigi veel parem oleks 12-13. Mulle on öeldud, et ründajale jääb siis silm peale, kui oled üle kümne löönud.

Tahan, jah, edasi saada paremasse klubisse või liigasse.

Mis on klubi eesmärk?

Tahetakse samm-sammult minna ning kõige optimistlikum lootus on tõusta viie hulka. Pikas perspektiivis on plaan ehitada uus staadion, et saaks paremaid sponsoreid, rohkem raha ning lubada endale paremaid mängijaid ja kõrgemat taset. Aga kõrgemale tõusmisest pole ma jutte kuulnud.

Kui tõsised treeningud Pfullendorfis on?

Ettevalmistus on tugev. Laagrites on kaks-kolm trenni päevas. Hooaja keskel lihvitakse mängulisi oskusi, sageli teevad ründajad ja kaitsjad eraldi trenni. Karel Voolaid tegi Kaljus väga põhjalikke treeninguid, meil selliseid polegi olnud.

2012 VEEBRUAR JALKA

27

usutlus Kas rõhk on füüsilisel tugevusel, taktikal või tehnikal?

Taktikal ja füüsilisel. Getulio tegi rohkem sambalikke trenne Kaljus.

Treenerid on koolitatud, litsentsidega?

Praegune treener tohib juhendada kuni IV liigani.

Saksamaal oled kõrgemal tasemel ka silma jäänud?

FIFA agenti mul pole, seni on aidanud Riho Saksus (vt Saksuse kohta Jalka 1/2012 – toim.). Kui Eestis 23 kolli lõin, siis küll helistati ja pakuti mingeid variante, kuid pooled neist juttudest olid puhas jama. Peaks need kümme kolli siin ära lööma ... Eks mul on variant jääda siia ka kolmandaks hooajaks.

Kas klubis ollakse uhked ka, et oled koondislane?

Juhtkonna osas ei tea, aga poistel jäid küll suud lahti, kui rääkisin, et mängisin Portugali vastu põhis ja millise momendi jätsin kasutamata ... Noorematele mõjus muidugi see, et mängisin Cristiano Ronaldo vastu.

Kas see Portugalis realiseerimata moment vaevab siiani?

Kui nüüd niimoodi küsitakse, siis tuleb jälle meelde, aga eks selliseid asju on olnud ju igal jalgpalluril. Kui emotsioon oli värskem, siis nägin seda hetke ka unes ja eks ta tagantjärele rahutuks tegi.

2009. aastal vigastasid end eluohtlikult, kui hüppasid basseini. Kuidas see juhtum su elu mõjutas?

Foto: Lembit Peegel

Kõik räägivad, et hüpe ja hüpe. See polnud hüpe. See oli tavaline presentkattega tehisbassein murul, vahest 120 sentimeetrit sügav. Olin vees, hoidsin hinge kinni, läksin vee alla, ujusin konna ja otsaesine läks vastu põhja. Käis krõks.

Pealtnäha ei olnudki midagi. Ju siis käändus pea kuidagi tahapoole. Alguses arst ütles, et väga ei soovita kontaktspordialaga tegeleda. Ma olin väga pettunud. Käisin kirikus ja panin küünla. Mõtlesin pikalt järele. See oli õnnetu õnnetus.

Ema ütles, et sain teise elu.

“

Kõik räägivad, et hüpe ja hüpe.

See polnud hüpe. Olin vees, hoidsin hinge kinni, läksin vee alla, ujusin konna ja otsaesine läks vastu põhja. Käis krõks.

„

Ise nii ei arva?

Ise mitte, teised ehk elavad juhtunut hullemini üle. Rääkisin teise arstiga, kes ütles, et kõik on ilusti kokku kasvanud ja ta ei näe probleemi jalgpalli mängimises. Saksamaal öeldi samamoodi. Ise ka ei tunne, et annaks kuidagi tunda. Tõsi, kui ostsin õele Saksamaalt auto ja sõitsin kümme tundi järjest, siis kael väsis ära. Kindlalt ei tea, kas sellepärast, aga see on ainuke asi, mis tuleb meelde, kui mõelda selle peale, kas midagi annab siiani tunda.

Oledki jäänud kirikusse käima?

See kirikusse sattumine oli pigem juhuslik, sest vanem õde tahtis kiriklikku laulatust ja vanematel oli ka kindel plaan meid ristida lasta. Pidime leeris käima ja eks ma siis mõtlesin ka selle õnnetuse üle. Nii usklik ma pole, et eraldi kirikusse minna, aga loomulikult olen tänulik, et läks just nii. Võib-olla pole juhtunu veel kohale jõudnud?!

Kuidas juhtunu su karjääri on mõjutanud?

Mitte eriti, sest kaelavigastusega läks mul kaotsi neli-viis kuud. Põlvevigastusega 2008. aasta lõpust kaotasin seitse kuud. Nii et vigastuste nahka on läinud kokku aasta mu karjäärist.

Kaelavigastus pole mu mängu mõjutanud, sest õhuvõitlusi ma ei karda üldse ja lähen julgelt peaga lööma. Alateadvuses mingi moment siiski on, sest kui pärast trenni kord hakkasime käärlööke tegema, ei julgenud ma tavapärasel moel kukkuda. Muidu kääri lüües ei mõelnudki, kuidas kukkuda, aga seekord üritasin juba enne kukkumist käsi seljataha maha saada.

2008. aastal TVMK särgis üks-ühele-olukorras Flora puurivahi Martin Kaalma vastu.

28

JALKA VEEBRUAR 2012

Kas mäng 2004. aastal Läti vastu, kus lõid meeldejääva juhtvärava, on siiani su tipphetk Eesti koondisega? Minu mälu järgi algas just sellest Läti mängust meie koondise ründav mängustiil. Varem olime ka Läti vastu istunud rohkem kaitses.

usutlus Mäletan, et plats oli pehme ja libe, ise mängisin parempoolikuna. Koostöö ( Joel) Lindpere ja (Kristen) Viikmäega klappis. Viikmäe tegi äärel vastasele hästi ära ja mina lõin tühja. Aga kaks mängu on siiski mulle tähtsamad. 2004. aastal võitsime kodus MM-valikmängus Luksemburgi 4 : 0 ja ma olin osaline kõigis väravates: avasin skoori, minu tsenderdusest tuli vastaste omavärav ning tegin eeltöö Andres Operi ja Kristen Viikmäe väravatele. Teine mäng oli viis päeva hiljem 0 : 4 kaotus Portugali vastu, kui 15 minutit enne lõppu oli seis veel 0 : 0. Pidasime staaride survele 75 minutit vastu!

Miks su koondisekarjäär katkes?

Ma ei tea. Esimene aasta kukkusime Östersiga Rootsi kõrgliigast välja. Jelle helistas, et seekord ei kutsu, et proovime nooremaid mängijaid. Rohkem polegi helistatud.

Aga ootad seda kutset?

Muidugi! Kui koondisse võetakse poisse Eesti liigast, siis on ka minul võimalus. Aga saan aru, et ega Tarmo Rüütli ei tea, milline tase meil on, ja arvan, et koondise tarvis peaksin mängima vähemalt Saksa III liigas. Kui peaksin aga II Bundesligas mängima ning siis ka kutset ei saaks, oleks midagi väga mäda. Kaljus mängides olin ju liiga parim väravakütt, aga isegi siis ei võetud prooviks koondisse.

Kas Eesti koondise viimase aja edu on kõrvalt vaadates kadedaks ka teinud?

Eks ikka, kui oled jalgpallur. Aga teisalt, sõbrad mängivad ning teeb heameelt, et oleme teinud sammu edasi. Sellepärast vaadatakse meid suurema respektiga. Isegi minult on Saksamaal rohkem uuritud meie kohta. Valikgrupis oli meil palju õnne, aga see ei loe, sest õnn ongi tugevamate poolel.

Kui me teiseks tulime, siis me seda kohta ka väärime!

Mis on sinu arvates selle edu taga?

Paljud on saanud välismaale mängima. Nüüd on mitmete olukord muutunud, aga valiktsükli alguses või ajal said koondisele olulised pallurid enesekindlust klubimängudest: Vassiljev Sloveenias, Purje Soomes, Kink ja Ahjupera Ungaris.

Pareiko, Piiroja, Rähn, Jääger ja Klavan olid nagunii kindlad sambad.

Paljud noored ihkavad kiiresti välismaale, aga on oht, et saadakse küll leping, kuid mitte põhikoosseisukoht. Kas äkki peaks ikkagi kauem meistriliigas küpsema?

Tuleb meelde, et ( Juha) Hakola ei läinud ka kohe ära. Noorena ehk tõesti ei peaks kohe esimesest võimalusest kinni haarama. Kui oled hea, siis teed ju ka teise hea hooaja ja saad lepingu nagunii. Teine asi, kui tuleb megapakkumine.

Eestis on vaja teha stabiilselt tööd ning ründaja jaoks tähendab see väravate löömist. Noormängijale ei ole üks aasta suur faktor.

Millega Saksamaal vabal ajal tegeled?

Käin paari mängijaga ujumas ja piljardit mängimas. Kinos ei saa käia, sest nii palju ma saksa keelest aru ei saa. Jalgpallikeelest saan aru ja kui vaja, võtan appi inglise või kehakeele

cv Ingemar Teever Sündinud: 24. veebruar 1983 Pikkus: 1,87 cm

Foto: Lembit Peegel

Kaal: 82 kg

Positsioon: Ründaja Varajasem karjäär: 1997/98 JK Nõmme Kalju 8/2 (3L) 1998 JK Nõmme Kalju -/- (3L) 1999 M.C. Tallinn 21/4 (1L) 2000 M.C. Tallinn 25/18 (1L) 2001 M.C. Tallinn 18/17 (2L) 2002 TVMK Tallinn 26/11 (ML) 2003 TVMK Tallinn 25/21 (ML) 2004 TVMK Tallinn 26/18 (ML) 2004 TVMK II Tallinn 1/1 (1L) 2005 TVMK Tallinn 27/19 (ML) 2006 IF Östers 25/3 (SWE ML) 2007 IF Östers 17/2 (SWE 1L) 2008 JK Nõmme Kalju 35/23 (ML) (Laen) 2008 JK Nõmme Kalju 6/0 (ML) 2009 JK Nõmme Kalju 18/8 (ML) Poisid, jätke naljad, teil on tegemist Eesti 2010/11 SC Pfullendorf 24/4(Remeistriga! gionalliga Süd (4.League)) 2011/12 SC Pfullendorf 18/5(Regionalliga Süd (4.League))

Koondisekarjäär: Mänge Eesti koondises - 24 Väravaid Eesti koondises - 4 Debüüt: Eesti-Kanada 2-1, Tallinn, 29.03.2003

Saavutused: Eesti meistriliiga kuld 2005 Eesti meistriliiga hõbe 2003, 2004 Eesti meistriliiga pronks 2002 Eesti karikavõitja 2002/03 Eesti karikafinalist 2003/04, 2004/05 Eesti superkarikas 2005 Eesti superkarikafinalist 2003 Eesti meistriliiga suurim väravalööja 2008 Allikas: Marko Välja (vmarko@hot.ee)

(naerab – toim.). Päris palju vaatan telekast vutti. Suhtlen kodustega.

Saalihokis said kunagi Eesti meistrivõistlustel medaleid.

Seda enam ei mängi?

Eestis isegi küsiti, kas tahan mängida, kas registreerime su meistriliigasse ära. Saalijalgpallis on kutsutud II liigat mängima. Ma pole veel vedu võtnud.

Kas see vigastuste koha pealt ohtlik pole?

Ma mõtlen, et kui vigastus tuleb, siis ta tuleb nagunii. Võin ju metsajooksu ajal ka liigese välja väänata. Ma sellepärast väga ei karda.

2012 VEEBRUAR JALKA

29

ilusaim värav

Konstantin Vassiljev pärjati ka Hõbepalliga P eale eelmise aasta lõpul saadud trofeede (parim jalgpallur, aasta parima võistkonna liige, aasta kodanik) ulatati Konstantin Vassiljevile 2. jaanuaril üle ka Hõbepalli auhind läinud aasta ilusaima värava eest Eesti koondise eest.

Kuna arvesse lähevad ainult ametlikes mängudes löödud väravad, siis ei saanud Kostja väravale konkurentsi pakkuda Tarmo Kingi vägev pommlöök Baskimaa väravasse. Vassiljevist sai kolmas pallur pärast Martin Reimi (1995) ja Andres Operit (2005), kes on samal aastal tunnistatud nii parimaks jalgpalluriks kui ka pälvinud Hõbepalli.

Hõbepalli andis 17. korda välja Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi, kelle 13 liikmest 11 andis oma eelistuse Vassiljevi väravale. Kaks esikohta sai Ats Purje.

Kõik hindajad reastasid viis nende arvates parimat väravat ja kokkuvõttes sai 14 väravast punkte üheksa.

Foto: Lembit Peegel

Konstantin Vassiljev koos Hõbepalliga. Taustal hiigelsuur pilt kuuekümnendate ässast Mati Gildenist.

Foto: Lembit Peegel

Indrek E. Hill Senised võitjad

Esimesel kümnel aastal (1995–2004) sai võitja auhinnaks Kadri Jäätma keraamilise Hõbepalli.

Alates 2005. aastast on auhinnaks Eeva Käsperi klaasist Hõbepall.

Aasta ja auhinna võitja järel on vastane, kelle väravasse aasta ilusaim tabamus löödi.

1995 Martin Reim Sloveenia 1996 Argo Arbeiter Andorra 1997 Martin Reim Leedu 1998 Sergei Terehhov Fääri saared 1999 Martin Reim Fääri saared 2000 Indrek Zelinski Hongkong 2001 Andres Oper Holland 2002 Teet Allas Moldova 2003 Indrek Zelinski Andorra 2004 Kristen Viikmäe Liechtenstein 2005 Andres Oper Slovakkia 2006 Tarmo Neemelo Türgi 2007 Indrek Zelinski Andorra 2008 Vjatšeslav Zahovaiko Fääri saared 2009 Konstantin Vassiljev Armeenia 2010 Tarmo Kink Serbia 2011 Konstantin Vassiljev Põhja-Iirimaa

30

JALKA VEEBRUAR 2012

Eesti koondise peatreener Tarmo Rüütli imetleb pärisväravat imiteerivat klaasist Hõbepalli. Vassiljev seletab kõrvalt, et tal on üks selline juba varasemast ajast olemas. Dmitri Kruglov (keskel) peab Hõbepalli võitmiseks lootma oma vasakule jalale.

2011. aasta Hõbepalli tulemused

Nime järel meeskond kellele löödi, punktid ja sulgudes esikohad.

1. Konstantin Vassiljev Põhja-Iirimaale võõrsil 2 : 1 2. Ats Purje Sloveeniale võõrsil 2 : 1 3. Martin Vunk Põhja-Iirimaale kodus 1 : 0 4. Kaimar Saag Põhja-Iirimaale kodus 4 : 1 5. Konstantin Vassiljev Serbiale kodus 1 : 1 6. Konstantin Vassiljev Iirimaale võõrsil 1 : 1 7. Konstantin Vassiljev Uruguaile kodus 1 : 0 8. Tarmo Kink Põhja-Iirimaale kodus 2 : 0 9. Sergei Zenjov Põhja-Iirimaale kodus 3 : 1

63 (11) 51 (2) 34 15 14 6 5 5 2

2012 VEEBRUAR JALKA

31

Manuel Neuer Saksamaa

M端ncheni Bayern

Foto: Fassbender/Reuters/Scanpix 32Ina JALKA VEEBRUAR 2012

2012 VEEBRUAR JALKA

33

Foto: Graham Stuart/AFP/Scanpix

Ingemar Teever

34

SC Pfullendorf

Eesti

JALKA VEEBRUAR 2012

Foto: SC Pfullendorf

2012 VEEBRUAR JALKA

35

36

JALKA VEEBRUAR 2012

Newcastle

Prantsusmaa

Yohan Cabaye

2012 VEEBRUAR JALKA

37

uus traditsioon

Maakondade maavõistlused liidavad jaanipäeval rahva 22. juunil tehakse Eestis jalgpalliajalugu, sest esimest korda toimuvad maakondadevahelised maavõistlused, kus oma kodukoha au eest saavad joosta pallimurule kõik paremad mängumehed.

Alver Kivi

S

uvi on jalgpalli mängimiFoto: Lembit Peegel se aeg. Kuna Eestis saab publikuhuviga kiidelda enamasti vaid meeste koondis, siis on jalgpalliliit otsinud ala populariseerimiseks erinevaid võimalusi.

Kui seni on kurdetud, et meie kohalikul jalgpallil puudub identiteet, siis maakondlikul tasemel omadele kaasaelamise võimaluse loomine on tee selles suunas.

“Eesmärk on tekitada Eesti maakondades kohalik jalgpallisündmus ning kõige paremaks variandiks peame teha seda koondistepõhiselt,” selgitab Eesti Jalgpalli Liidu juhatuses amatöörjalgpalli eest vastutav Priit Penu, lisades, Tallinna meeskonna üks treenereid Mart Poom saab kindlasti maavõistlusel Tartumaaga jagada kümneid autogramme. et üritusega soovitakse anda maakondadele võimalus kutsuda kok“Eks me hakkame nendega läbi rääjuurde ja muudab kohtumise atraktiivku kõik oma paremad mängijad. kima,” räägib Pajula. “Mehed tahavad “Tahame ühel ja samal päeval tõmsemaks ka publiku jaoks. kindlasti osaleda ja oma kodukohta mata jalgpallile maakondlike maavõistKoos Meelis Roobaga Järvamaa esindada. Siin sõltub palju muidugi sellustega suuremat tähelepanu. Nii tekikoondist juhendava Viktor Metsa hinnangul on tegu väga hea ideega ning lest, kuidas nad vabad on ja kas klubid tame kohalikule rahvale oma kodukoha oodata on tõsiseid lahinguid, sest naab- neil mängida lubavad.” tunde, kui seistakse ühise asja eest.” ritele ei taha ju keegi alla jääda.

Eesti jalgpallile on palju tippmänMaakondade maavõistluste näol on “Mängijaid on meil küll, küsimus on gijaid andnud ka Pärnumaa vastane esialgu tegu kaheaastase projektiga, kus selles, kas me nad kõik ka kokku saaViljandimaa. Pajula sõnul on kahe lähestikused või ajaloolise rivaliteediga me,” märgib Mets, kelle sõnul saab see meeskonna vahel oodata tõsist andmist. maakonnad ja keskused peavad oma “Oluline on, et keegi traumat ei saaks, esindusmeeskondade kohtumise kodus- olema kindlasti huvitav ka publikule, aga kaotama ei lähe kindlasti keegi,” ja-võõrsil-printsiibil ehk 2012. aasta 22. kui ikka kõik oma paremad mängumehed Järvamaa eest mängima tulevad. lausub treener. Ka Pajula usub, et publijuunil ühe ja 2013. aasta 21. juunil teise “Usun, et rahvast tuleb omadekule pakub maavõistlus suurt huvi. maakonna koduväljakul. le kindlasti rohkem kaasa elama kui Hea idee Mängijatele väljakutse meistriliiga mängule,” lisab treener. Üks Pärnumaa treenereid Kalev PaMaavõistlused annavad sportlikus mõt“Loodetavasti on see inimestele hea jula märgib, et tegu on huvitava ja väärt tes võimaluse kaasata ühte meeskonda võimalus näha meie paremaid välismaal ettevõtmisega. Pärnust on sirgunud selle maakonna parimad mängijad ja ja Eesti tippklubides mängivaid mehi parimad treenerid, kes on seal sündinud jalgpallureid nii Eesti kui ka välismaa koos mängimas,” räägib Pajula. “Kes siis tippklubidesse ja rahvuskoondisesse. või suurema osa elust elanud. Säärane veel, kui mitte nemad, peaks rahva staameeskonna komplekteerimise põhimõte Enamiku oma tippudest loodavad treedionile tooma.” nerid ka koondisse saada. aitab mängijad tuua tagasi oma juurte Priit Penu sõnul on soovi korral või38

JALKA VEEBRUAR 2012

uus traditsioon malus maavõistlusel mängida ka kõigil profijalgpalluritel, sest vahetult enne jaanipäeva peaks välismaal pallivad eestlased oma klubidest kodus olema.

Paraku on profid seotud lepingutega ja kõiki neid kindlasti mängimas ei näe.

“Usun, et mängijatel on huvi sellel mängul osalemiseks olemas ning arvan, et see on iga mängija jaoks auasi esindada oma riiki, maakonda, linna või valda. Kõigile on tõestamist palju,” märgib Penu.

“

Loodetavasti on see inimestele hea võimalus näha meie paremaid välismaal ja Eesti tippklubides mängivaid mehi koos mängimas.

„

mängijad.

“Kui me saame oma paremad mehed kokku, peaks Tartumaal tulema päris tugev koondis,” märgib Prosa.

Samas ei usu ründaja, et väljakul läheb tuliseks andmiseks, sest tegu on ju ikkagi sõprusmänguga: “Keegi ei soovi loomulikult kaotada ja päris lonkima ka ilmselt ei hakata. Aga mängitakse nii, et rahval oleks huvitav.”

New Yorgis Red Bullsi meeskonnaga hooajaks valmistuv Joel Lindpere märgib, et jalgpall on maailma populaarseim mäng ning see on igati lahe, et selliseid omapäraseid turniire korraldatakse.

“Ma arvan, et mängijate huvi pigem piirdub sellega, et oma maakonna eest võistelda,” lausub Eesti koondislane.

“Võimalusel ma ikka mõned minutid mängiks.”

22. juunil kell 18 algavatele mängudele eelnevad erinevad show-mängud, mille vastaste koosseis on maakondade enda kokku leppida.

Soovi korral saab mängupäevale tõsta ka kohtuvate maakondade klubide noorteklasside mängud.

Ja kokkuvõtteks. Jaanipäev on ikka olnud aeg, kui rahvas tuleb kokku. Ja miks mitte siis kasutada võimalust ja omasid toetada, pealegi kui jalgpallimurule jooksevad veel kõik omakandi mehed, kelle hulgas on ka igapäevaselt suurtes välisklubides leiba teenivad pallurid.

“Enne jaanitulele minekut on ju väga hea saada jalgpallist emotsionaalne laeng,” on Priit Penu optimistlik.

FC Flora ründaja Martti Pukk, kes on maakondade maavõistlusel esindanud Hiiumaad mängus Saaremaa vastu, peab sellise traditsiooni tekitamist jalgpalli populariseerimisel väga oluliseks ja õigeks sammuks: “Need mängud panevad ikka vere keema. Väljakul loomulikult ei olda vaenlased, aga armu ka ei anta. Kõik tahavad ju olla naabrist paremad.”

Puki sõnul kuulub ka väike show asja juurde, kuid seda ainult enne avavilet ja pärast lõpuvilet. Vahepealne aeg kuulub jalgpallile, kus kaotada ei taha kumbki pool.

“Arvan, et publikule sellised mängud Foto: Lembit Peegel meeldivad,” lisab Martti Pukk. “Kogemuste põhjal võin öelda, et staadionile tuleb rohkem pealtvaatajaid kui meistriliiga mängule. Sellisel tasemel soovitakse omasid toetada.”

Tartu Tammekas mullu hea hooaja teinud ja Eesti U21 koondisesse kuuluv Albert Prosa leiab, et tegu saab olema lõbusa ettevõtmisega, milles soovivad osaMaakondade maavõistlused toimuvad jaanipäeva ootuses ja meeleolus. leda kindlasti kõik

Maakondade maavõistluste paarid Saaremaa–Hiiumaa Treenerid: Maikko Mölder / Sander Lember / Margus Kuusk – Stanislav Šarkovski / Kaupo Valting Staadion: Kuressaare linnastaadion Pärnumaa–Viljandimaa Treenerid: Ants Kommussaar / Sergei Ratnikov / Kalev Pajula – Tarmo Rüütli / Aivar Lillevere / Urmas Kirs Staadion: Pärnu Kalevi staadion Järvamaa–Raplamaa Treenerid: Viktor Mets / Meelis Rooba – Janno Kivisild / Taavi Tüvist Staadion: Paide linnastaadion Läänemaa–Harjumaa Treenerid: Jaanus Getreu / Zan Vjažemski – Roman Ubakivi / Uno Piir Staadion: Haapsalu linnas­ taadion Võrumaa–Põlvamaa Treenerid: Tauno Kikas / Eston Kurvits – Kaido-Meinhard Kukli / Avo Jakovits Staadion: Võru linnastaadion Ida Virumaa – Lääne-Virumaa Treenerid: Sergei Zamogilnõi / Viktor Passikuta – Reijo Kuusik / Jaak Proosa Staadion: Rakvere linnastaadion Jõgevamaa–Valgamaa Treenerid: Ivo Lehtmets / Igor Orlov / Silvar Luht – Kaspar Rõivassepp / Kristjan Rõivassepp Staadion: Jõgeva linnastaadion Tartumaa–Tallinn Treenerid: Martin Reim / Kristjan Tiirik / Boriss Hrabrov – Marko Kristal / Mart Poom Staadion: Tartu Tamme staadion

2012 VEEBRUAR JALKA

39

15 aastat Eesti–Šoti mängust

Väike Eesti võitles ja võitis 15 aastat tagasi, 1997. aasta 11. veebruaril mängis Eesti koondis Monacos tänu Mart Poomi hiilgepartiile 0 : 0 viiki Šotimaaga, mis oli vääriline moraalne ja sportlik võit sügisel Tallinnas ära jäänud mängu eest. alver kivi

K

ohtumised šotlastega olid olulised mitmel põhjusel.

Maailma jalgpalli seisukohalt muudeti pärast ärajäänud mängu korraldamise reegleid. Eesti seisukohalt oli oluline, et juleti oma õiguste eest seista ja mitte alluda absurdsele nõudmisele. Mart Poom sai lepingu Derby Countyga.

Koondiste tasemel oli see maailma jalgpallis esimene kord, kui kodumeeskond ei ilmunud mängule.

9. oktoobril 1996 toimus Tallinnas “mäng, mida ei olnud”. Kadrioru staadionil toimuma pidanud Eesti–Šotimaa MM-valikmängu komissar Jean-Marie Gantenbein otsustas sama päeva hommikul rahuldada šotlaste protestid ja tuua mängu algus kella 18.45-lt 15.00le. Põhjuseks toodi Soome firma poolt staadionile paigutatud valgustuse nor-

midele mittevastavus. Õhtuseks kohtumiseks valmistunud Eesti koondis uueks kellaajaks kohale ei tulnud ja avalöögi teinud Šotimaale määrati algul 3 : 0 võit. Hiljem leidis FIFA, et komissar käitus valesti ja määras kohtumise neutraalsele väljakule ümbermängimisele. Nelja kuu pärast Monacos toimunud kohtumises võitles Eesti välja väärtusliku viigi.

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) tollase peasekretäri Ainar Leppäneni hinnangul oli 0 : 0 viik tehtud pingutuste eest vääriline tasu.

“Kui meile öeldi, et mäng toimub uuesti, oli tunne väga positiivne,” räägib Leppänen, lisades, et emotsioon lõpuvile järel oli fantastiline ning sõnadega seda tunnet kirjeldada ei anna. “Me pingutasime, sest Eesti koondis oli enne ärajäänud mängu väga heas seisus ja ar-

van, et šotlased tol hetkel pelgasid meid.

Millegipärast tundus, et oleme kodus valmis võitma. Seepärast ei tahtnud sellest mängust kuidagi loobuda.”

Eesti oli neli päeva varem saavutanud kodus 1 : 0 võidu Valgevene üle, mis oli meile esimene võit tiitlivõistlustelt pärast 1937. aastal saavutatud MM-võitu Soome üle. Tollal 24-aastase peasekretäri juhitud jalgpalliliit oleks võinud jätta asja sinnapaika ja edaspidisest vaidlusest loobuda. Ometi ei jäädud delegaadi otsusega rahule. Leppäneni sõnul jagas seda arvamust kogu jalgpalliliit juhtkonnast alates. Kõik tundsid, et otsus on põhjendamatu.

“Meil oli väikeriigi esindajatena juba tol ajal kõrgendatud õigluse ja fairplay tunne,” räägib Leppänen. “Olime veendunud, et me käitume õigesti ega saa minna kaasa sellega, et mänguaeg Foto: Lembit Peegel

Šotlaste kapten Jimmy Collins (keskel) on just Billy Doddsi avalöögi surmanud ja kuulab särasilmselt kohtuniku lõpuvilet – kolm punkti on käes!

40

JALKA VEEBRUAR 2012

15 aastat Eesti–Šoti mängust tuuakse varasemaks, mis Foto: Lembit Peegel polnuks ka organisatoorselt võimalik.”

EJL sai FIFA-lt faksi mänguaja ettetoomise kohta kell 10.39. FIFA reeglite järgi peab staadion matšiks valmis olema kaks tundi enne lahtilööki. Seega pidanuks EJL kõik valmis saama kella 13-ks. Eestil oli aega tegutsemiseks 2 tundi ja 21 minutit.

Kohe tekkisid ka tõrked. Turvafirma Barbados polnud suuteline oma mehi ümber paigutama.

Riigikaitseakadeemia pidi kokkuleppe kohaselt Jugoslaavia kohtunik Miroslav Radoman (keskel) sai Kadriorus kätt suruda üksnes šotlastel. Kordusmängus oli mees jälle kohal ja siis sai ta käe mängu turvamiseks välja pihku pista ka eestlastele. panema sada meest, aga ka sealt ei saanud staadioni avamiseks (kell 13) des oli see tema karjääris ülioluline mäng. ühtegi meest.

“See on näide, kuidas üks mäng võib Uus kellaaeg ei sobinud ka Eesti sportlase karjääri mõjutada,” räägib ta, meeskonnale, sest rikkunuks sisseharlisades, et elus peab olema õigel ajal junud toiminguid. Ka koondist sõiõiges kohas.

Väravavaht kahtleb, kas ta oleks dutanud bussifirmal polnud sel hetkel ühtegi vaba bussi. Saada polnud ka pal- saanud Derbysse lepingu, kui see mäng Inglismaa ajalehe Times koostaoleks mängitud oktoobris Tallinnas. lipoisse ja probleeme oli televisiooniga. tud maailma spordi kõigi aegade Veebruaris aga otsis klubi mänedžer Mängu oleks võinud pidada ka kinsuuremate prohmakate edetabelis Jim Smith uut väravavahti. Ta tundis niste uste taga, aga see variant ei oleks on 1996. aastal Tallinnas toimunud Eesti–Šotimaa jalgpalli valikmäng eestlast Portsmouthi päevilt ning palus sobinud fännidele. Nii tuli langetada teisel kohal. Timesi edetabelis edesŠotimaa koondise väravavahtide treeneotsus, et mängu kell 15 korraldada ei tas seda skandaalset jalgpallimängu ril Alan Hodginsonil teda selles mänole võimalik. vaid 1993. aasta Grand Nationali gus vaadata. Kuna tuli välja hea mäng, Ainar Leppänen tunnistab samas, et hobuste võidukihutamine, kus 39 siis tehti Derbyst kohe pakkumine ja enne võitlusse asumist väikesed kõhkstartinust üheksa ei saanud aru, et Poom läks FC Flora treeningulaagrist lused siiski olid: “Eks me kaalusime tegemist oli valestardiga. Kohtunikud üritasid küll lippudega märku Küproselt otse Inglismaale. hetkeks, kas see vaidlustamine päris anda, kuid seitse osalejat läbisid Poom meenutab: “Selle mängu õige on, sest sarnaseid kogemusi meil terve võistlusmaa. ümber oli palju kära ja ažiotaaži. Valju polnud. Tagasi mõeldes oli valdav osa avalikkusest aga toetav ning ka Šoti mistusime hooajaks ja selleks mänguks ajakirjanikud said aru, et tegu oli mõist- Küprosel. Mul oli sügisel Rootsis kubemelihase operatsioon ja taastumine liku otsusega.” kestis päris pikalt. Ma sain alles jaaMart Poomi läbimurde mäng nuaris hakata palliga trenni tegema ja seepärast ma ei teadnud, milline vorm Enne Monacos toimunud kohtumist on ning mängule minnes polnud kõige oli Mart Poom Inglismaal juba varem kindlam tunne.” mõnda aega mänginud. Eesti koondise Kuigi legendaarsest kohtumisest on väravavahi karjäär esimese divisjoni kluMart Poom, Urmas Kirs, Marek Lemmöödunud palju aastaid ja vahepeal on bis FC Portsmouth katkes jalavigastuse salu, Sergei Hohlov-Simson, Urmas olnud ohtralt mänge, meenuvad Pootõttu. Kuna Poom ei saanud kaasa teha Rooba, Liivo Leetma (75. Andres vajalikku hulka kohtumisi, tema tööluba mile ka mõned momendid. Üheks paOper), Viktor Alonen, Meelis Rooba ei pikendatud. Väravateta viik Šotimaa- remaks peab ta Gary McAllisteri poolt (67. Mati Pari), Marko Kristal, Martin esimesel poolajal vasakusse nurka lööga tõi lepingu Derby Countyga ja järgReim, Indrek Zelinski. Treener: Teitur dud palli tõrjumist. Suure ja tugeva rünneva eduka karjääri Premier League’is.

Thordarson. daja Duncan Fergusoni lähilöögi tõrjus Mart Poom tunnistab, et tagasi mõel-

Prohmakate edetabelis teine

Eesti koondis 11. veebruaril 1997 Šotimaa vastu

2012 VEEBRUAR JALKA

41

15 aastat Eesti–Šoti mängust Foto: Lembit Peegel

Poom põlvega. “Arvan, et kõik võitlesid väga kõvasti. Ega ma poleks üksi suutnud midagi ära teha,” jagab väravavaht kiitust ka kaaslaste mängule.

Poomi sõnul vastased eestlasi ei alahinnanud, sest šotlased võtsid mängu väga tõsiselt ja surve läks kogu aeg tugevamaks. Eesti värava alla tehti palju tsenderdusi ja jagati kõrgeid palle. Nad pidid selle mängu võitma.

“Pidime valdava osa mängust tegelema kaitsetööga,” meenutab Poom. “Tänapäeval suudame ka ise palli vallata, rohkem rünnata ja luua teravusi. Praegu ei oleks viik Šotimaaga enam mingi üllatus ning kodus tahame neid kindlasti võita. Sel ajal tundsime selle viigi üle suurt rõõmu.”

Murranguline sündmus Tallinnas ära jäänud Eesti ja Šotimaa kohtumine ei ole ajalooline mitte ainult osapooltele. Sellest sai pöördepunkt rahvusvaheliste jalgpallimängude korraldamisel ja tänapäeval oleks see olukord lahendatud teisiti.

1996. aastal tegi kohtumise saatuse määranud otsuse Šotimaa Jalgpalli Liidu esindajaga konsulteerimise järel mängudelegaat ainuisikuliselt. Mingisugust suhtlemist ja konsulteerimist teiste osapoolte – korraldaja ja Soome valgustusfirmaga ei olnud.

“

Me pingutasime, sest Eesti koondis oli enne ärajäänud mängu väga heas seisus ja arvan, et šotlased tol hetkel pelgasid meid.

„

Ainar Leppänen ei arva, et mängu ära jätnud ja peamiselt šotlastega suhelnud delegaat näitas sellega oma suhtumist väikesesse Eestisse.

“Delegaat pidi midagi otsustama ja tulemus oli lihtsalt selline,” märgib ta.

Pärast Tallinnas ära jäänud mängu toodi FIFA ja UEFA reeglistikku sisse punkt, et kui kohtumine ei saa millegipärast aset leida, siis lükatakse mäng edasi, mitte ei tooda kellaaega varasemaks.

Nüüd on ka selgelt reguleeritud, kuidas jalgpallis taolised mängude eel ja ajal tekkivad kriisisituatsioonid lahendatakse.

Selleks luuakse kriisikomisjon, mille kut42

JALKA VEEBRUAR 2012

Šotlased ei lasknud end Kadriori tribüünidel eestlaste puudumisest häirida ja tekitasid endile seltskonnaks reklaamtahvlitibi.

sub kokku delegaat ja kuhu kuuluvad veel turvateenistuse, politsei, delegatsioonide, staadioni ja meditsiiniteenistuse esindajad, eraldi konsulteeritakse kohtunikuga.

Osapooled räägivad olukorra läbi, kaaluvad võimalikke variante ja langetavad otsuse. 15 aastat tagasi see nii ei käinud.

Tallinnas toimunud intsident pani kriisijuhtimisele selgema aluse.

Ainar Leppänen ei julge öelda, et visalt oma õiguste eest võidelnud Eesti tegi järgnevaid arenguid arvestades Euroopa jalgpalliajalugu: “On tõsi, et üks intsident tekitas vajaduse täiendada maailma jalgpalliregulatsioone. Järelikult oli õige otsus.”

Väikese Eesti jaoks oli tegu tõsise ettevõtmisega, sest FIFA oleks võinud meile määrata mitu karistust, sealhulgas suured trahvid, aga neid ei tulnud ja hoopis kulud kaeti.

Ainar Leppänen on praegu EJLi asepresident ja UEFA juriidilise komitee liige. Ta on olnud Euroopa meistrivõistluste valikmängude, Meistrite liiga ja Euroopa liiga mängude delegaat.

Ta tunnistab, et kui mõelda, kuidas see mäng ära jäi ning mis hiljem järgnes, siis oli see Eesti jalgpalli jaoks küllaltki keeruline aeg. Eesti Jalgpalli

Liit oli üsna hiljuti taasloodud väike organisatsioon, mille positsioon UEFAs ja FIFAs oli veel tagasihoidlik.

“Arvan, et selle sammuga kehtestas jalgpalliliit ennast jalgpalliorganisatsioonides kindlamini kui seni ning näitas, et oleme küll pisike, aga selgrooga organisatsioon,” räägib ta. “Usun, et meie maine tõusis oluliselt.”

Leppäneni sõnul on Eesti maine Euroopa jalgpallis 15 aastaga üldse märgatavalt tõusnud: “Siin mängivad suurt rolli meie sportlikud tulemused, jalgpallurite järjest suurem tuntus Euroopas ning ka jalgpalliliidu visioon, juhtimine ja asjaajamine on olnud väga heal tasemel. Väikeliiduna oleme ise alati olnud väga aktiivsed.”

Ainar Leppänen Monaco mängule ei sõitnud, kuna ei soovinud tol hetkel šotlastega kohtuda. Nüüd tunnistab mees, et suhted Šotimaa Jalgpalli Liiduga on olnud pärast seda väga head.

“Kõik saavad aru, et alati tuleb teha mängu toimumiseks kõik, mis võimalik ning mäng pidada, kui selle ärajätmiseks ei ole eriti tungivat põhjust, näiteks suurt turvariski,” tõdeb Eesti maailma vutiorganisatsioonides võidule tüürida aidanud Leppänen.

2012 VEEBRUAR JALKA

43

jalgpallikaart

Euroopa jalgpallirahva

Fääri saared

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Norra

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Saksamaa

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

44

11,19% (-1,21)

49 267 232 1540 2581 4353 315 845 5513 22 304 350 104 + 4

9,93% (+0,2)

4 691 849 1000 93 460 266 434 360 894 20 249 85 091 466 234 1931 27 236 ?

2308 + 80

8,2% (+1,54)

81 471 834 984 3 678 462 1 983 176 5 662 622 690 013 332 811 6 685 446 25 726 178 396 70 000 75 762 + 2489

JALKA VEEBRUAR VEEBRUAR 2012 2012

Taani

7,98% (-0,96)

Island

Tšehhimaa

7,98% (+0,77)

Holland

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 19): Kokku Naised Tüdrukud (alla 19) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Slovakkia

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

5 529 888 1057 107 865 213 358 322 280 66 671 52 384 441 335 1618 17 242 ?

2998 + 43

10 190 213 1592 426 822 282 622 711 036 6926 4150 722 112 4161 15 885 8283 4300 + 51

7,2% (-0,63)

5 477 038 462 225 122 167 241 392 363 1941 392 394 696 2305 6891 12 362 2520 + 65

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

7,13% (-0,18)

311 058 480 5000 11 000 16 480 700 5000 22 180 100 900 660 1000 + 60

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

11,19

10,00%

9,93

8,2

8,00%

7,98 7,98 7,2 7,13 6,98

5,86 5,73 5,69

4,00%

ri

sa

0,00%

ar ed No rra Sa ks am aa T Tš aan eh i hi m Slo aa va kk ia Isl an d Ho lla nd Lie Ma lta ch te n Sa ste n i M n ar Lu ks ino em bu rg Iir im aa In g

2,00%

Liechtenstein

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

5.86% (-0,06)

35 236 12 700 1200 1912 42 112 2066 7 105 ?

34 + 0

Iirimaa

5,62% (-0,77)

4,67% (-0,47)

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

San Marino

5.73% (+0,35)

Inglismaa

6,78% (+3,95)

Luksemburg

5,69% (-0,27)

Austria

16 847 007 1000 526 044 536 521 1 063 565 45 150 67 531 1 176 246 3407 66 400 ?

6777

408 333 525 17 527 7521 25 573 1125 1016 27 714 53 368 325 94 + 3

6,78

6,00%

6.98% (+0,51)

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud (kokku)

Malta

12,00%

Fä ä

N

eli aastat tagasi ( Jalka detsember/2007) avaldasime statistika, milles olime välja arvutanud, mitu protsenti Euroopa riikide elanikkonnast moodustavad registreeritud jalgpallurid. Milline on seis praegu? Toetume aasta tagasi välja antud UEFA teatmikule, kus on kirjas eri liiki registreeritud jalgpallureid. Elanike arvu võtsime internetiaadressilt www.cia.gov (šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa puhul toetusime Wikipediale). Mõistagi tekitavad paljud arvud küsimusi. Ka näiteks Eesti puhul, kus spordiregistri andmeil on meil 16 510 jalgpalliga tegelejat (UEFA statistikas 8955). Aga eks nõnda ole see ka teiste riikide näitajatega, millest mõned on lausa kummalised. Näiteks, kuis on võimalik, et Armeenias on ainult 5815 jalgpallurit!? Ja kuidas suudavad riigi 78 kohtunikku teenindada riigi kõigi liigade mänge?

Tuleb ka tunnistada, et osa alaliite pole viitsinud uusi andmeid UEFA-le saata. Nii näiteks on täpselt samad arvud, mis olid neli aastat tagasi, Inglismaal, Bulgaarial, Valgevenel ja Ukrainal. Luksemburgil on muutunud ainult klubide ja meeskondade arvud, Iirimaal ainult treenerite arv. Samad arvud on ka Montenegrol, kelle puhul on peale muude andmete lisandunud arusaamatu “registreeritud mängijate hulk”, mida me ei arvestanud. Amatööride puhul on silmas peetud üle 18aastaseid (Taanil erandina üle 19aastaseid) ja noorte puhul U18 (Taanil U19) mängijaid. Kohtunike puhul tähendab esimene arv mees- ja teine naiskohtunikke. Mõneti arusaamatult on Rumeenias ja Armeenias klubisid rohkem kui võistkondi. Küllap on statistiliste trikkide tõttu tabelis muudki küsitavat, kuid mingi pildi annab see siiski.

Suurim tõusja on Malta 3,95% võrra ja suurim langeja Austria 3,53% võrra.

Eesti säilitas 40. koha, kuid meie protsent langes 0,02 võrra.

Rahvaarv: Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

31 817 33 833 861 1727 73 25 1825 16 54 105 31 + 1

Rahvaarv: 503 302 Profid: 300 Amatöörid (üle 18): 15 215 Noored (alla 18): 12 136 Kokku: 27 651 Naised: 502 Tüdrukud (alla 18): 516 Kõik kokku: 28 669 Klubid: 108 Võistkonnad: 766 Treenerid: 282 Kohtunikud: 256 + 8

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored (alla 18) Kokku Naised Tüdrukud (alla 18) Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

4 670 976 476 72 370 167 998 240 844 15 500 6500 262 844 5629 15 025 23 000 1250 + 25

51 446 000 5500 1 506 290 763 510 2 275 300 31 000 100 378 2 406 678 41 000 85 570 30 000 32 200 + 792

4,3% (-3,53)

8 217 280 937 153 667 181 793 335 460 5434 12 477 353 371 2256 12 506 35 658 2231 + 49

jalgpallikaart

ad II 5,62 4,3 3,3 2,86 2,2 2,13

1,92 1,83 1,78 1,7 1,69 1,59 1,55

1,52 1,4 1,39 1,33 1,32

1,07

0,77 0,69 0,66 0,54 0,46 0,46 0,44 0,36 0,36 0,35 0,31 0,25 0,19 0,18 0,12

gl

Belgia

3,72% (-0,07)

šveits

Rootsi

3,66% (+0,21)

Prantsusmaa

Kreeka

3,55% (+0,11)

Horvaatia

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv: Profid: Amatöörid: Noored: Kokku: Naised: Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

10 431 477 985 180 137 187 621 368 743 12 858 7188 388 789 1802 18 930 18 095 5898 + 126

9 088 728 5399 149 933 86 821 242 153 41 061 49 929 333 143 3359 ? ?

4381 + 187

10 760 136 1563 311 797 65 920 379 280 2224 580 382 084 5571 6050 2110 2701 + 142

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

3,3% (+0,07)

7 639 961 450 112 000 119 000 231 450 5300 15 500 252 250 1467 13 580 8353 4550 + 116

šotimaa

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

2,86% (-0,23)

Wales

2,52% (-0, 37)

Soome

65 312 249 2362 886 000 927 300 1 815 662 22 500 33 300 1 871 462 17 965 99 671 1361 26 500 + 700

4 483 804 613 50 551 59 952 111 116 1326 693 113 135 1746 6984 5378 2347 + 36

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

2,36% (+0,01)

5 222 000 4722 43 231 68 012 115 965 1678 5743 123 386 6828 8629 7220 2289 + 53

2,34% (0,23)

3 011 713 450 36 000 32 000 68 450 950 1350 70 750 1900 4500 8000 1200 + 25

2,2% (-0,3)

5 259 250 370 23 781 66 770 90 921 2541 22 562 116 024 965 5424 10 936 2144 + 191

Põhja-Iirimaa Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Lä ti uu M sia ol do va Le ed u Va Türg lg ev i en Ar m e ee Ka nia s As ahs ta er n ba id ža an

2,52 2,36 2,34

Gr

3,55 3,72 3,66

ism aa Au str ia Be lg ia Ro ot si Kr ee ka Pr Šve an tsu its sm Ho aa rv aa t Šo ia tim aa W ale s S Põ oom hj e aIir im a An a do rra Bo Ita sn ia ali ja a He S rts erb i og a ov iin Uk a ra in Kü a pr Ve os ne m Slo aa ve en ia Po M rtug ak a ed l o Hi onia sp aa ni a Un ga ri P M on oola te ne gr o Ee s Al ti ba Ru ania m ee ni a Iis r Bu ae lg l aa ria

4,67

2,13% (-0,1)

1 799 000 446 19 985 15 126 35 557 1102 1817 38 476 833 1472 2425 767 + 12

Serbia

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

1,78% (+0,5)

7 310 555 1612 43 300 84 450 129 362 350 988 130 700 2110 3637 4800 3981 + 92

Andorra

1,92% (-0,76)

Bosnia ja Hertsegoviina 1,7% (+0,06) Rahvaarv: 4 622 163 Profid: 350 Amatöörid: 38 910 Noored: 38 160 Kokku: 77 420 Naised: 580 Tüdrukud: 940 Kõik kokku: 78 940 Klubid: 775 Võistkonnad: 1045 Treenerid: 2720 Kohtunikud: 1138 + 26

Itaalia

1,83% (-0,64)

Ukraina

Rahvaarv: Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

84 825 526 1040 1566 15 50 1631 22 32 133 59 + 2

61 016 804 3526 408 119 689 148 1 100 793 11 740 9594 1 122 127 14 626 74 800 59 889 24 986 + 1453

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

1,69% (+0,04)

45 134 707 2344 103 900 658 000 764 244 1100 1700 767 044 66 63 622 1489 12 700 + 25

2012 2012 VEEBRUAR VEEBRUAR JALKA JALKA

45

jalgpallikaart

Montenegro

0,77% (+0,03)

Eesti

0,69% (-0,02)

Gruusia

0,36% (-0,21)

Albaania

0,66% (+0,24)

Moldova

0,36% (+0,07)

Armeenia

0,19% (+0,07)

0,54% (-0,13)

Leedu

0,35% (+0,08)

Kasahstan

0,18% (+0,01)

Aserbaidžaan

0,12% (-0,06)

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Registreeritud mängijaid Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Portugal

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Küpros

1,59% (-0,39)

Makedoonia

Venemaa

1,55% (+0,02)

Hispaania

Sloveenia

1,52% (-0,43)

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

1 120 489 1690 11 397 3700 16 787 828 222 17 837 92 274 590 215 + 6

138 739 892 3284 1 710 000 415 000 2 128 284 12 500 9800 2 150 584 4414 155 420 14 074 3500 + 35

2 000 092 438 8315 20 529 29 282 739 401 30 422 257 1181 1011 960 + 18

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

1,4% (+0,59)

10 760 305 1285 35 717 112 387 149 389 1155 535 151 079 4673 5427 1006 3198 + 198

1,39% (+0,22)

2 077 328 218 20 032 7920 28 170 401 500 29 071 485 800 393 792 + 8

1,33% (-0,13)

46 754 784 1509 134 063 467 255 602 827 16 120 4664 623 611 19 099 43 861 12 502 11 560 + 419

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rumeenia

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

2 994 667 900 4500 14 000 19 400 250 170 19 820 95 574 400 280 + 5

21 904 551 4950 58 630 55 430 119 010 320 135 119 465 2840 2635 1600 4360 + 130

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

4 585 874 845 1482 13 101 15 428 400 300 16 128 208 659 601 114 + 1

4 314 377 600 10 000 4960 15 560 160 200 15 920 105 975 376 220 + 10

3 535 547 414 3756 7525 11 695 350 450 12 495 89 416 635 308 + 19

1,32% (+0,09)

Iisrael

0,46% (+0,01)

Türgi

0,31% (+0,01)

Poola

1,07% (+0,21)

Bulgaaria

0,46% (+0,02)

Valgevene

0,25% (+0,01)

Läti

0,44% (+0,08)

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

9 976 062 566 61 424 68 644 130 634 880 1104 132 618 2110 6472 9400 6012 + 280

38 441 588 ?

248 005 161 038 409 043 1853 2889 413 785 6588 35 440 1278 9336 + 320

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

JALKA VEEBRUAR 2012 JALKA

1 282 963 65 4042 4167 8274 227 454 8955 138 483 400 320 + 8

Ungari

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

46

661 807 70 1431 3458 5304 4959 80 70 5109 65 174 144 294 + 0

7 473 052 1003 5651 27 310 33 964 287 338 34 589 272 1107 ? ?

7 093 635 1060 13 950 17 364 32 374 260 120 32 754 559 1301 884 1330 + 81

2 204 708 130 600 8500 9200 150 510 9890 192 1670 212 95 + 10

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

78 785 548 4394 74 601 164 078 243 073 300 1138 244 511 4753 12 035 16 449 4557 + 153

9 577 552 1380 3300 18 800 23 480 280 390 24 150 130 305 1100 480 + 18

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

Rahvaarv Profid Amatöörid Noored Kokku Naised Tüdrukud Kõik kokku Klubid Võistkonnad Treenerid Kohtunikud

2 967 975 454 170 4892 5516 90 210 5815 270 126 500 65 + 13

15 522 373 1100 5000 20 000 26 100 175 2014 28 289 30 300 500 320 + 10

8 372 373 1209 1770 6589 9568 150 457 10 175 75 259 543 600 + 10

Raamatupidamisteenused Audiitorteenused Finants- ja 채riplaanide koostamine Maksukonsultatsioonid

2012 VEEBRUAR JALKA

47

maailm

Kas passiivsele suluseisule lüüakse hingekella?

Foto: Darren Staples/Reuters/Scanpix

“Milline rünnak, milline fantastiline värav,” huilgavad tribüünidel fännid.

Kuid rõõm jääb paraku üürikeseks, sest äärekohtunik tõstis lipu ja lemmikute tabamust ei fikseerita. “Suluseis,” tõdeb publik, kurdavad kommentaatorid ja nurisevad mängijad.

Alver Kivi

K

onservatiivsetes jalgpallireeglites on kindlasti just suluseis üks enim vaidlusi ja kõneainet tekitanud element, mida on suurema või väiksema eduga püütud reformida.

Oma muudatusettepanekutega on aeg-ajalt välja tulnud rohkem või vähem tuntud inimesed, tuues enda seisukoha kaitseks välja erinevaid argumente ja põhjendusi. Oma nägemus on kindlasti kõigil jalgpallisõpradel ning tihti saavad kriitikatulva osaliseks just suluseisu fikseerivad äärekohtunikud.

Aga miks just suluseis tekitab jalgpallireeglites kõige enam kõneainet?

Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik Uno Tutk leiab, et pealtvaatajad hindavad väljakul toimuvat alati enda meeskonna tegutsemisest lähtuvalt ja seepärast ei olda tihti lihtsalt objektiivsed.

“Suluseisu reeglite tõlgendamisele

48

JALKA VEEBRUAR 2012

Erilist pahameelt teeb suluseis, kus kohtunik näeb passiivset ja mängija

on jäetud suur mängumaa, kuigi iseenesest on kõik lihtne,” märgib Tutk.

“Kohtuniku jaoks on asi muidugi raske, sest kiirused on suured ning tuleb pingutada, et olla õigel kohal.”

Teema on jätkuvalt aktuaalne ka praegu. Viimastel aastatel on tõstatanud palju küsimusi ja pälvinud kriitikat nn passiivne suluseis, milles on mängija siis, kui ta on küll vastaste viimasest kaitsjast tagapool, kuid ei mängi palli.

Ründajal on sellega võimalus vastasmeeskonna kaitsjad segadusse ajada.

Passiivse suluseisu kehtestamise eesmärk oli julgustada ründavat jalgpalli ja vähendada mängus tekkivaid tarbetuid seisakuid. Kõik tundub olevat fantastiline ja ühtegi vastuargumenti ei tohiks olla. Ometi tuleks paljude jalgpalliekspertide hinnangul passiivne suluseis ära kaotada. Facebookis on avatud koguni

lehekülg “Passiivse suluseisu vastu!”.

2011. aastal võttis samal teemal sõna Saksamaa võistkonnaga nii mängija kui ka treenerina maailmameistriks tulnud legendaarne kaitsja Franz Beckenbauer, kes tegi FIFA kongressil ettepaneku muuta suluseisureeglit selgemaks.

Jalgpallilegendi sõnul oli tema mängijakarjääri ajal kõik lihtsamast lihtsam, sest siis oli suluseis suluseis ja kogu lugu. Tema hinnangul on praegu kehtivad suluseisureeglid liiga üldsõnalised.

Beckenbauer tõi välja olukorra, kus ründava meeskonna mängija võib olla mitu meetrit suluseisus, kui ta kohtuniku hinnangul ei mõjuta mängu kulgu.

Viimane tekitab aga palju segadust nii pealtvaatajate kui ka mängijate hulgas.

“Korraga on jõus passiivne ja ka aktiivne suluseis. Me ei pea minema tagasi päris jalgpalli algusaega, küll aga jääma kusagile

maailm suluseisu reegel tuleb teha selgemaks, et kohtunike elu oleks lihtsam.

Endiste mängijate organisatsiooni FIFPro peasekretäri Theo van Seggeleni sõnul arutas liidu tehniline komitee eelmise aasta oktoobris seda küsimust ning ühiselt tõdeti, et töö suluseisu reeglite muutmisel nõuab rohkem aega.

Komiteele püstitati ülesanne esitada omapoolsed täpsed ettepanekud.

“„

Facebookis on avatud koguni lehekülg “Passiivse suluseisu vastu!”.

vahepeale,” rääkis oma ettekandes Kaizer Franziks kutsutav sakslane, kelle sõnul tuleks nii segasest ja mitmeti tõlgendatavast määratlusest vabaneda ning teha reeglid kõigi jaoks arusaadavamaks.

Uno Tutki sõnul on kuulsa vutimehe ettepanek kindlasti vaidlusaluseks teemaks. “Franz Beckenbauer oli suurepärane mängija ja hea treener ning tema hinnang kindlasti maksab, aga lõpliku otsuse langetab ikkagi vastav komitee,” märgib Tutk.

Passiivsele suluseisule palju vastaseid Franz Beckenbaueril on palju toetajaid nii ametnike, treenerite kui ka mängijate hulgas. Jalgpalli haaravuse tõstmise nimel Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) juurde kokku kutsutud töörühma liige ja endine tippmängija Demetrio Albertini leiab samuti, et passiivse

Foto: Lionel Cironneau/AP/Scanpix

aktiivset suluseisu.

Franz Beckenbauer leiab, et suluseisureegli peab tegema lihtsamaks.

Üks Saksamaa jalgpallijuhte Reinhard Rauball on öelnud, et tahab passiivsest suluseisust vabaneda. Intervjuus ajalehele Kicker märkis 65aastane advokaat: “Passiivne suluseis on mulle mõistmatu.

Kui reeglid on nii rasked, et toimuvat suudetakse inimestele seletada vaid väga professionaalsel tasemel, siis on ületatud punane joon ja see reegel tuleb kaotada.”

Saksamaal tõusis eelmise aasta lõpus suur arutelu suluseisu reegli üle, sest kohtunikud tegid Bundesligas mitu kaheldavat otsust, jättes väravad lugemata Mainzi ja Augsburgi ning Hannoveri ja Kölni vahelistes mängudes.

Tuntud treenerid ja mängijad on lennutanud passiivse suluseisu aadressil kriitikanooli varemgi. Peamise rahulolematuse põhjusena on toodud asjaolu, et reegel jätab kohtunikele liialt palju tõlgendamise võimalusi.

Tuneesia koondist treeninud prantslane Roger Lemerre ütles pärast 2005. aastal FIFA Konföderatsioonide karikamängus Saksamaalt saadud 0 : 3 kaotust, kui Michael Ballack oli löönud tema hinnangul suluseisust värava, et tunneb kohtunikele kaasa.

“Klassikaline suluseisu reegel on ainus intelligentne reegel jalgpallis,” rääkis tuntud treener. “Läheme tagasi lihtsate asjade juurde. Kui mängija on suluseisus, siin on ta suluseisus.”

Ajakirjas World Soccer avaldas oma rahulolematust ka tuntud Saksamaa väravavaht Oliver Kahn: “See uus reegel on kahtlane ja ainult komplitseerib asju veelgi.”

“Pool elu suluseisus” olnud Eesti koondise endise ründaja Indrek Zelinski sõnul peab jalgpallis suluseis kind2012 VEEBRUAR JALKA

49

maailm

Suluseisu ei muuda meelepäraseks ka asjaolu, kui selle fikseerib naiskohtunik.

50

JALKA VEEBRUAR 2012

„

Väidetavalt võeti järgmine katse suluseisu reeglite muudatuseks ette 2005. aastal, kui Walesi Jalgpalliliit esitas ettepaneku, kus suluseisus saaks olla vaid mängija, kes asub vastasmeeskonna penaltialas. Reeglimuudatuse heakskiitmise korral oleks see olnud suurim suluseisu määramist puudutav muudatus 1925. aastast. Muudatuse eesmärk oli suurendada löödavate väravate arvu.

2009. aasta 1. juulist hakkas suluseisu reeglites kehtima siiski üks uus punkt, mille järgi iga kaitsva võistkonna mängija, kes lahkub väljakult ükskõik millisel põhjusel ilma kohtuniku loata, loetakse asetsevaks otsa- või väravajoonel, et tõlgendada suluseisu kuni järgmise mängu katkestuseni. Kui mängija lahkub väljakult tahtlikult, peab ta saama hoiatatud kollase kaardiga järgmise mänguseisaku ajal.

Eurospordi andmetel kaalus FIFA president Sepp Blatter 2010. aastal kaotada üldse senise suluseisu reegli.

Arutluse tulemusel selgus, et selle reegli kaotamine oleks olnud selle sajandi tähtsaim muutus jalgpallis. Blatteri plaanist ei saanud aga siiski asja.

Uno Tutk usub, et suluseisu fikseerimine jalgpallireeglitest ei kao: “See reegel on sellepärast tehtud, et välistada üks lihtsalt eesistuv mees. Suluseis on jalgpallimängu üks põhireeglitest ning praeguse jalgpalli A ja O.”

Reeglimuudatused võimalikud Peale passiivse suluseisu kaotamise võidakse jalgpallireeglites teha veel tei-

canpix

Praeguseks maailma populaarseimaks spordialaks saanud jalgpalli mängureeglid mõtlesid välja 19. sajandi keskpaigas Inglismaa koolides ja ülikoolides õppinud noormehed.

Mängu arenedes tekkis kohe ka vajadus fikseerida suluseisu. Probleemiks said mängijad, kes kippusid olema palli ja vastaste väravavahi vahel. Mängureeglite tegijad soovisid aga, et mängijad oleks palli taga. Paraku ei võimaldanud viimane anda ette pikka söötu. Aga selleks, et mäng ikkagi hästi toimiks, oli hädavajalik ka palli ette söötmise võimalus. Tekkis vajadus suluseisu reegli järele.

Jalgpalli arenedes sai suluseisu reegel algul Inglismaa klubide

“

Klassikaline suluseisu reegel on ainus intelligentne reegel jalgpallis.

Läheme tagasi lihtsate asjade juurde. Kui mängija on suluseisus, siin on ta suluseisus.

sigi muudatusi. Franz Beckenbauer on teinud ka ettepaneku, et karistusalas vea teinud jalgpallurile ei näidataks enam punast kaarti.

“Kui on tegemist tavalise veaga, millele järgneb 11 meetri karistuslöök, siis on punane kaart mõttetu,” leiab vutilegend, kelle sõnul peaks punane kaart olema ikkagi vaid jõhkrate vigade jaoks.

Jalgpallireeglitesse võidakse teha muudatusi juba lähikuudel. FIFA välja pakutud reeglimuudatused esitatakse mängureeglite üle otsustavale IFAB-le, mis kohtub 3. märtsil Inglismaal, ning kui nad pakkumisega nõustavad, siis jõustuvad uued reeglid juulis.

Viimati muudeti jalgpallireegleid 2010/2011. hooajal ja need puudutasid penaltilöömist ja varukohtuniku kasutamist. Muudatuse järgi on vastase segadusse ajamine hoojooksul penalti sooritamiseks lubatud kui jalgpalli osa.

Juhul kui mängija on lõpetanud hoojooksu, siis pärast seda on petmine või vastase segadusse ajamine tõlgendatav kui ebasportlik käitumine ning mängija peab saama kollase hoiatuskaardi.

Lisa sai ka varukohtuniku temaatika: tema rolliks on abistada kohtunikku mängu läbiviimisel, et saavutada kontroll reeglite täitmise üle.

FIFA president Sepp Blatter oli seni kangekaelselt kinnitanud, et jalgpallis peab jääma võimalus inimlikuks eksimuseks ning et tema on vastu reeglite muutmisele ja tehnoloogia kasutamisele.

Pärast 2010. aasta maailmameistrivõistlustel toimunud Mehhiko–Argentina kohtumist, kus Carlos Tevez lõi suluseisust värava, on muutunud ka Blatteri meel ja vutijuht on tõdenud, et muudatustest võib kasu olla.

Ellis/AFP/S

Mängu areng tõi suluseisu vajaduse

vaheliseks tüliõunaks. Lõpuks jäi 1925. aastani kehtima reegel, kus vastase värava ja edurivi meeste vahel pidi olema kolm mängijat. Samal aastal vähendati ründava meeskonna mängija ja vastastiimi otsajoone vahel olevat minimaalset kaitsemängijate arvu kolmelt kahele.

Foto: Paul

lasti olema, küll aga on ta nõus, et passiivne suluseis tekitab liialt segadust nii mängijate kui ka pealtvaatajate hulgas.

“Kui on suluseis, siis olgu suluseis,” leiab ründaja. Zelinski hinnangul on passiivse suluseisu reeglil palju nüansse ja nende tõlgendamine on suuresti kohtunike otsustada. Kui pall liigub nn passiivses suluseisus oleva mängija suunas, on asi lihtne, kui aga liigub mujale, on otsustamine keeruline ka kaitsemängijatele.

Zelinskile meenub, et vähemalt korra on ta ise sellisest olukorrast värava löönud, kui koondis alistas võõrsil Andorra.

“Kristen Viikmäe tuli just passiivsest sulust välja ja mina liikusin sisse,” räägib Zelinski. “Andorrakad olid hetke segaduses, aga meile sellest täiesti piisas. Sellises olukorras tuleb mängida ikka vileni.”

Kalendri leiab m端端gilt Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest.

2012 VEEBRUAR JALKA Tellimine ja lisainfo: laura@tennis.ee, tel. 626 4780

51

Jalgpalliharrastuse k천rval on Helir-Valdor ja Gustav-Hendrik ka kirglikud kalamehed.

52

JALKA VEEBRUAR 2012

Foto: Janne Seeder

käbi & känd

Seederid toetavad pallimänge, kuid eelistavad jalgpalli “Meie vanem poeg ütles esimest korda ilusa r-tähe, korrates minu järel väga mahlakalt välja öeldud “kurrat küll”, kui ma järjekordset mängu jälgisin,” räägib jalgpalli positiivsetest mõjudest praegune põllumajandusminister.

Alver Kivi

K

ui Viljandis elava Helir-Valdor Seederi kuueliikmelise pere iseloomustamisel otsida ühendavaid märksõnu, siis on nendeks kindlasti sport ja jalgpall. Perepea ise on mänginud oma lõbuks kõige rohkem korvpalli. Seevastu pereema Janne on osalenud Eesti meistrivõistlustel võrkpallis ning harrastanud malet ja iluvõimlemist.

Poegadest käib 13-aastane StenMartin lauatennise trennis, 11-aastane Gustav-Hendrik on pühendunud jalgpallile, 8-aastane Karl-Hermann on valinud käsipalli ja 6-aastane pesamuna Georg-Johann käib praegu spordikoolis üldarendavas trennis, kuid esimesel võimalusel tahab alustada jalgpalliga.

Helir-Valdor tunnistab, et jalgpall on peres väga tähtsal kohal ja vutipisik on saadud ilmselt temalt.

“Olen palli ise hasardiga mänginud ning seetõttu on neid alasid huvitav ka kõrvalt jälgida,” räägib juba lapsena pallimängudest huvitunud Seeder. “Tundub, et olen selle Gustavilegi geenidega edasi andnud.”

Kui Seederite suurimad vutifännid on Helir-Valdor ja Gustav-Hendrik, siis teised on mõõdukamad huvilised. Samas on jalgpalli vaatamine ning mängimine ühine ettevõtmine, mis seob kogu peret ja on vanematele võimalus lastega tegelemiseks. Pere spordiharrastusel on asendamatu ema Janne panus, kes suhtub poiste tegemistesse igati positiivselt ja toetavalt. Tema kanda on ka põhilised organisatoorsed küsimused – varustus, transport ja muu.

Samuti elab ema poistele aktiivselt kaasa palliplatsi ääres. Tänu poegade pallimänguharrastusele on ka tema omandanud teadmisi nii jalg- kui ka käsipallis.

Jalgpall on Gustav-Hendriku valik Helir-Valdori sõnul käis Gustav-Hendrik varem tennisetrennis ja juba seal lõid poja silmad särama, kui jalgpalli mängiti.

“Nii oli jalgpall igati loogiline samm,” leiab isa. Gustav-Hendrikule meeldivad ka võrk- ja korvpall, koolis käib ta lisaks rahvastepalli trennis.

Kuna poisil on väga hea koordinatsioon, siis on ta osav kõigis pallimängudes.

Kergejõustikus on südamelähedasem tõkkejooks.

“

Meie soovime, et poiss õpiks trenni ja jalgpalli abil sotsiaalseid oskusi ‒ kohusetunnet ja meeskonnatunnetust.

„

“Aga jalgpall meeldib ikka kõige rohkem, sest seda mängitakse igal pool,” on jalgpalluri karjäärist unistav GustavHendrik oma valikus kindel.

Vanemad ei ole pojale püstitanud sportlikke eesmärke. Helir-Valdor selgitab: “Meie soovime, et poiss õpiks trenni ja jalgpalli abil sotsiaalseid oskusi ‒ kohusetunnet ja meeskonnatunnetust.”

Isa soovib, et poeg oleks palliplatsil

tark ja peaga mõtlev mängija, kes oskab oma potentsiaali ja võimalused maksimaalselt realiseerida. Ta peab vajalikuks, et igal inimesel oleks mingi huvi, millega pühendunult ja täie tõsidusega tegeleda.

“See aitab noortel kõrvale hoida halbadest ahvatlustest ja leida omale elus koht ning pakub täiskasvanutele rasketel hetkedel leevendust,” selgitab Helir-Valdor.

Vanemad käivad Viljandi Tuleviku võistkonnas ründajana palju väravaid löövale ja mitmel korral parimaks mängijaks valitud Gustav-Hendrikule võimalusel alati kaasa elamas.

Helir-Valdori sõnul on tema jaoks poja mängu vaadates kõige raskem tunnistada mängijate poolt platsil tehtud rumalaid lahendusi ja seepärast kipub ta tihti ka väljaku ääres õpetama.

“Kõrvaltvaataja näeb ju kõike kõige paremini,” lausub ta. “Õpetussõnu ei jagu üksnes mängijatele, vaid neid jätkub ka kohtuniku tegevuse arvustamiseks. Teinekord on poolehoidjate vastasseis tulisemgi kui platsimängijatel.”

Noormees ise leiab, et kui isa ja ema tema mängule kaasa elavad, ta paremini küll ei mängi.

“Nad muudkui õpetavad ja valesti,” selgitab noor jalgpallur. Gustav-Hendriku mängus hindab isa poja väljakunägemist, head triblamisoskust ja söödutäpsust. Treenima peaks veel jõudu, vastupidavust ja kehamängu.

Helir-Valdori sõnul ei ole ta veel kordagi poega sundinud trenni minema, sest talle meeldib seal niigi käia ning 2012 VEEBRUAR JALKA

53

käbi & känd samuti tahab ta vabal ajal sõpradega jalgpalli mängida. Tänu arvuti jalgpallimängule on poiss saanud selgeks ka enamiku klubide tähtmängijatest, keda on siis televisiooni kaudu hea ära tunda ja jäljendada. Samuti käib ta koduklubi mänge vaatamas ja on vajadusel ka pallipoisiks.

Harvad pole korrad, kui isal tuleb pojaga oma jalgpallioskusi võrrelda.

“Suurel väljakul ei jõua mina temaga võidu joosta, aga koduaias või rannas kõksime küll,” räägib Helir-Valdor.

“Loomulikult jääb tema jaoks seda alati väheks. Õnneks on vennad ja sõbrad valmis mind asendama.”

Kodus toetatakse omasid, välismaal erinevad lemmikud Eesti meistrivõistlustel on Seederite pere ühiseks lemmikuks oma kodulinna meeskonnad Viljandi Tulevik ja FC Viljandi. Koondiste tasemel saab toetuse Eesti meeskond. Maailma jalgpallis on neil erinevad eelistused nii klubide kui ka riikide puhul. Kodumänge proo-

Foto: Janne Seeder

Kui Gustav-Hendrik on jalgpallis oma esimesed karikad juba võitnud, siis noorem vend Georg-Johann ei taha vennast tulevikus kindlasti maha jääda.

54

JALKA VEEBRUAR 2012

vitakse võimaluse korral ikka staadionil vaadata, rahvusvahelistele kohtumistele elatakse kaasa peamiselt televisiooni vahendusel.

“Mina hoian pöialt kõige enam Hollandile ja Inglismaale, selge eelistuse puudumisel hoian alati väikeriigi meeskonna poole, klubidest on minu lemmikud läbi aastakümnete olnud Amsterdami Ajax ja ManU,” toob vana Seeder välja oma lemmikud, lisades, et sümpaatia kuulub Sloveeniale kui tema arvates maailma parimale spordiriigile.

“Eestiga võrreldava väikeriigina on ta edukas nii individuaalaladel kui ka peaaegu kõigis pallimängudes. Sloveenia jõudmine erinevatel pallimängualadel ja korduvalt tiitlivõistluste finaalturniiridele kinnitab, et väikeriigi edu ei ole ilmaime ning nende fenomen vääriks kindlasti rohkem tähelepanu ja positiivne kogemus rakendamist ka Eestis.

Ajaxi hiilgeajad jäävad küll minevikku, kuid loodetavasti tõuseb ta kunagi veel maailma teravaimate tippude hulka.”

Gustav-Hendriku süda kuulub riikidest Argentinale, Brasiiliale ja Portugalile, klubidest toetab ta FC Barcelonat: “Need meeskonnad mängivad hästi ja nendes mängivad mu lemmikmängijad Messi ja Puyol.”

Helir-Valdor tunnistab, et kaasaelamise otsustavatel hetkedel löövad teinekord ka kired lõkkele. Kuigi toetatakse erinevaid meeskondi, pöidlahoidmine riiuga siiski ei lõpe ning pigem tuleb ette sõbralikku nöökimist.

Gustav-Hendriku meeskonna võite eriti ei tähistata. “Saame oma emotsionaalse laengu, muljetame ja võidu korral rõõmustame. Mõnikord lubame endale piduliku lõunasöögi,” räägib pereisa.

Kaotustega on lood teisiti, sest ühed jäävad kripeldama, teised ununevad kiiresti. Valusamad on need kaotused, mis saadakse viimastel minutitel või lihtsate ja rumalate vigade tõttu.

“Mina vanema inimesena võtan neid rahulikumalt,” tõdeb Helir-Valdor. Tihti on nii, et vanemad püüavad läbi oma laste realiseerida oma tegemata jätmisi.

Helir-Valdori hinnangul nende peres ei ole seda võimalik ega vajalik realiseerida.

“Minu aktiivse sportlastee ja regulaarsed kergejõustikutreeningud lõpetas kutse Nõukogude armeesse,” märgib Eestimaa Spordiliidu Jõud president Helir-Valdor Seeder.

2012 VEEBRUAR JALKA

55

külas I liigal Foto: Lembit Peegel

Kaarel Saar (vasakul) kasutab libedat väljakut, et enne Alar Petrovitsi ja Joonas Ljaši (paremal) pallini jõuda.

Rakvere Tarvas lubadusi ei anna Esiliigasse murdnud Rakvere Tarvase meeskonnas on rohkesti nii esiliiga kui ka meistriliiga kogemust.

Sellest hoolimata ei taha treener Reijo Kuusik anda mingeid lubadusi.

Indrek Schwede

20.

jaanuari õhtul on treener Reijo Kuusiku käsutuses 14 jalgpallurit. On reede õhtu ning paljud ülikoolis õppivad ja tööl käivad mängijad sel nädalapäeval treeningule ei jõuagi. Laupäeval ja pühapäeval on aga treeningud rahvarohked – nädalavahetusel on kõik kodus käimas.

“Siis on väga sageli treeningul ka 56

JALKA VEEBRUAR 2012

väravavaht Jüris Sahkur, kes õpib Inglismaal,” lisab Reijo Kuusik. “Vahel on ta Rakverre tulnud ainult treeningu pärast!

Meil on hea sisekliima ja kõik tahavad trenni tulla.”

Rakvere kunstmuruväljakut valitsevad külmakraadid ning lõikav tuul.

Poisid alustavad ringis seistes sööduharjutusega. Ringi keskele tahtjatest ei paista puudus olevat, sest siis saab palli

järel joostes ja vaheltlõikeid luurates sooja. Poisid ergutavad üksteist tagant ning paaril korral võib kõrvalseisja kõrv kinni püüda sõna “külm”.

Kui kell saab seitse, kamandab Kuusik hoolealused kolmele jooksuringile.

Sellele järgnevad erinevat masti sööduharjutused, mis on kombineeritud liikumiste ja seinasöötudega.

“Lähemale, kolme meetri peale!”

külas I liigal nõuab Kuusik mängiFoto: Lembit Peegel jateringi kokkutõmbumist ja seletab hiljem Jalkale: “Teeme alati erinevaid sööduharjutusi, et lühikesed söödud vahetuksid pikematega. Muidu jääb üks sööt jala sisse, aga jalg peab harjuma igasuguste söötudega.”

Sajab lund ja külm pigistab, aga poisid on hingega asja juures.

Kuusik on moodustanud kolm neljaSander Susi võib ka uinaku pealt palle püüda ... liikmelist ruutu (üks mängija treenib samal ajal väravavahti), kes kahe palliga ringigaltsaamise või järsu suunamuutusega. ratast sööte vahetavad. See pole sugugi “Nelivedu on hea!” kuuleb poistevaikne harjutus. Olgugi et pall tiirleb summast kellegi (enese)kiitust. Aegteatud aja samal marsruudil ja on täpselt ajalt saadab Kuusik poisid jooksuringile teada, kes kellele passi lükkab, hüüavad ja valmistab siis markereid maha asesöötjad pallisaaja nime, aga mis veelgi tades ette uut harjutust. Või teeb seda tähelepanuväärsem – söödusaaja küsib ajal, mil meeskond on ametis eelmise palli, hõigates sööduandja nime. Nii ülesandega. kinnistatakse aktiivset mänguhoiakut ja Sööt on element, mis läbib tervet harjumust ka mängus palli küsida. treeningut. Ka üks-ühele-olukorda “Paneme tempot juurde!” kõlab minek väravavahiga toimub eelnevate Tallinna ülikoolis kehakultuuri õppiva sööduvahetuste kaudu, kus esmalt vaKuusiku hääl. “Viimane minut! Temhetavad värava poole läbi markeriteava poga!” sööte kaks pallurit ja lõpuks mängib Libedal, nelja aasta vanusel väljakul, palli omav poiss kaks korda seinasöötu millel napib pinnast pehmeks tegevaid kahel pool söödukoridori asuvate treemusti graanuleid, panevad poisid aegningukaaslastega. ajalt küljegi maha. Kohati on tegu pai“Ei anna viimast seinasöötu kohe Foto: Lembit Peegel

... aga ärkvel olles toob ta pallid ära ka alt nurgast.

esimese puutega!” selgitab Kuusik. “Te saate ju palli, olles seljaga järgmise söödusaaja poole. Võtke pall korralikult omaks, pöörake ringi, liikuge veel edasi, mängige siis seina ja lööge üks ühele ära! Loogiline ju! Kuidas saab selja taha esimese puutega ümber puusa söötu anda?!”

Meistri- ja esiliiga kogemust jätkub Mõistagi lõpetab tunni ja 45 minutit kestnud treeningu omavaheline mäng seitse seitsme vastu. Mängitakse poole platsi pikkusel ja karistuskasti laiusel väljakul.

Kuusik, kes treeningu alguses arvas, et teeb harjutustepoole ise kaasa, jääb seekord siiski algusest lõpuni juhendaja rolli. “Üksi on raske kõike teha,” tõdeb meeskonnas mängiva treeneri ülesannet täitev Kuusik, kes hea meelega vaataks mängu väljaku äärest, mitte sellel ringi lipates, sest ise möllu sees olles on mängupilti raskem hinnata. “Eelmise hooaja pidin kaasa tegema, sest meil on väga lühike pink: aasta alguses alustas 13 mängijat. Ometi tõusime esiliigasse.”

Seekord võib Kuusik arvestada 18 mängijaga, kellele saavad alati appi tulla III liigas mängiva duubli mängijad.

Midagi kindlat lubada Kuusik ei taha.

“Meil on kõik vähemalt esiliiga kogemusega mängijad ja paljudel on ka meistriliiga kogemust ajast, mil olime FC Kuressaare duubliks,” räägib ta.

“Aga ma oleksin igasuguste eesmärkide väljaütlemisel ettevaatlik. Vaatame, kui2012 VEEBRUAR JALKA

57

külas I liigal Foto: Lembit Peegel

Trennipoisid all (vasakult): Mikk Mehike, Sander Susi, Toomas Kiis, Alari Tovstik, Joonas Ljaš, Siim Rannamäe ja Henri Hang. Ülal (vasakult): Madis Reimal, Rain Ööpik, Alar Petrovits, Hendrik Anderson, Kaarel Saar, Taavi Münter, Artjom Arhangelski ja treener Reijo Kuusik.

Foto: Lembit Peegel

Kõik harjutused käisid ainult palliga: Sander Susi, Siim Rannamäe, Alar Petrovits (taga) ja Kaarel Saar liikumises.

Foto: Lembit Peegel

Jälle on tegevuses Sander Susi, kes Jüris Sahkuri puudumisel sai hea koormuse.

58

JALKA VEEBRUAR 2012

das minema hakkab.”

Pärast tihedat koostööd saarlaste esiklubiga, mil vahetati mängijaid, kes said siis vastavalt oma tasemele kas meistrivõi esiliiga kogemust, koosneb Rakvere esindus ainult oma mängijatest. Vaid paar poissi on pärit lähikonnast.

“Me tahame teha nii, nagu on Paides, kus mängitakse Järvamaa oma mängijatega,” räägib Reijo Kuusik, kes treenib ka III liigas mängivat duubelmeeskonda. “Meie eesmärgiks on hakkama saada Lääne-Virumaa poistega.

Muidu laguneb meeskond ära.”

Vaid aasta Tarvase nime all tegutsev klubi on endiselt koostöös Floraga, kellele kuuluvad mängijate õigused.

Vaid tänu sellele koostööle on Tarvas teovõimas, ilma pealinna suurklubi abita ei suudetaks praegusel tasemel treeningutööd pakkuda. Igal aastal on plaanis avada uusi gruppe, kuigi Kuusik tunnistab, et see on võimalik üksnes siis, kui saaks treenereid juurde võtta. Tahtjaid oleks aga kindlasti.

“Gruppide täissaamine pole probleem,” selgitab eelmisel aastal Treener I taseme kursused lõpetanud Kuusik, kes tänavu kavatseb läbi teha Treener II taseme. “Alustasin ise üht gruppi viie poisiga, iga nädal tuli paar tükki juurde ja veidi aja pärast oli poisse juba 15. Ega üle 20 poisi gruppi tahagi, sest 15–20 poissi tagab ka treeningu kvaliteedi.”

Tarvase nime all esinedes rõhutatakse meeskonna kohalikku identiteeti, mis on taganud ka head suhted ja toetuse kohalikult omavalitsuselt. Eelmisel aastal oli esindusmeeskond II liigas publiku arvult Soccernet.ee andmetel esikohal.

Alanud aasta tõotab Rakverre tuua mitmesugusel tasemel jalgpalli. Peale

Foto: Lembit Peegel

RIMESSI VEERG AUDIT I RAAMATUPIDAMINE I MAKSUD I ÕIGUSABI I FINANTSNÕUSTAMINE

Jalgpall ja maksud Mittetulundusühingust jalgpalliklubi on edukalt tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud.

Nüüd on aeg tegeleda põhitegevusega, mille jaoks klubi sai loodud,

meeskonna esiliigamängude peetakse Rakveres U19 EM-finaalturniiri mänge (vt lk 24–25) ning linn võõrustab maakondade maavõistluse üritusel LääneVirumaa vastasseisu Ida-Virumaaga (vt lk 38–39). Võib-olla õnnestub LääneVirumaa lipu alla meelitada maakonna kuulsaim jalgpallur Dmitri Kruglov?

Peale selle on plaanis Rakveres korraldada jalgpalliliidu suvelaager. Tuleb kuum vutisuvi.

Treener Reijo Kuusik tegeleb esindusmeeskonna, duubli ja noortega.

ehk siis jalgpalli mängimisega. Arvukalt heldeid sponsoreid teevad klubile regulaarselt annetusi. Klubi finantsolukord paraneb järjest. Selleks, et treenima hakata, oleks vaja soetada vajalik varustus. Kui varustuse ostab klubi Eestist Eesti maksukohustuslase käest, siis sellel teemal ei ole mõtet pikemalt peatuda. Olukord läheb keerulisemaks, kui jalgpalliklubi saab varustuse osta soodsamalt teise liikmesriigi käibemaksukohustuslase käest. Võtame näiteks olukorra kui jalgpalliklubi saab Rootsi spordirõivaste müügi kauplusega kokkuleppele, et kogu võistkonna 25 liikme täisvarustus ostetakse sealsest kauplusest 15 000 euro eest. Sellisel juhul tuleb arvestada asjaoluga, et meie jalgpalliklubil tuleb end registreerida piiratud käibemaksukohuslaseks (alus: käibemaksuseadus § 21 lg 1).

Liikmesriigi maksukohuslaselt rohkem kui 10 000 euro eest kauba

Tarvas töötab kolm treenerit

soetamisel tuleb jalgpalliklubil piirmäära ületamisest alates kolme

Peale esiliiga meeskonna on Tarvas ka III liigas mängiv duubelmeeskond, A- ja B-vanuseklassi, 2000/2001., 2002/2003 ning 2004/2005. aastal sündinute treeningugrupp. Need jagunevad treenerite Reijo Kuusiku ja Jaak Proosa vahel. Naiskonda treenib Alar Peek.

Kõik kokku teeb 130 jalgpalluri kanti.

Treeningutingimused on head: Tarvas saab treenida linnastaadionil, gümnaasiumi väikesel kunstmurul, Vinni koolistaadionil, Sõmeru koolistaadionil, aga ka Vinni spordihoones, jõusaalis ja ujulas.

Esiliigas pallivad mängijad oma kukrut kergendama ei pea, sest linn maksab kõik kulud.

tähendab, et kui piirmäär ületatakse kohe selle ühe tehinguga, tuleks

tööpäeva jooksul esitada maksuhaldurile avaldus piiratud käibemaksukohuslaseks registreerimiseks. Registreering toob kaasa käibedeklaratsiooni esitamise kohustuse Eestis ja ka liikmesriigi käibemaksukohuslaselt kauba ostmisel käibemaksukohustuse Eestis. Mis jalgpalliklubil ennast enne tehingu toimumist piiratud käibemaksukohustuslaseks registreerida ja esitada Rootsi kauplusele Eesti piiratud käibemaksukohustuslase number. Sellisel juhul on Rootsi kauplusel kohustus

väljastada arve 0% käibemaksumääraga ja

jalgpalliklubi peab ostusumma käibedeklaratsioonil nö pöördmaksustama, mille tulemusena tasub käibemaksu müüja asemel ostja. Piiratud maksukohustuslasele muutub pöördkäibemaks küll kuluks, kuid Eesti 20% (mitte enam Rootsi 25%) määras. Eesti kulude sisendkäibemaksu isik maha arvata ei tohi. �

Tõnis Elling, mag.iur

Rimess Baltic on auditeerimise, raamatupidamise ning äri-, finantsõigus- ja maksunõustamise teenuste terviklahendusi pakkuv ettevõte.

2012 VEEBRUAR JALKA TALLINN I TARTU I RIIA I VILNIUS I KAUNAS I KLAIPEDA

59

WWW.RIMESS.EE

II liiga

Keila JK tahab püsima jääda Üleminekumängudega kolmandast teise liigasse tõusnud Keila JK eesmärk on kõrgemas seltskonnas püsima jääda.

Alver Kivi

“K

uigi meil paar tugevamat mängijat lahkub, tahame teises liigas kanda kinnitada,” räägib Keila JK treener Targo Kaldoja, lisades, et soov on jõuda koguni tabeli keskossa. “Tuleb endale aru anda, et meie koosseis on veel liialt noor, et kohe liiga tippu jõuda. Meie noortetöö on korralikel alustel ning usun, et kahe-kolme aasta pärast võime vaadata ka esiliiga suunas.”

Kolmanda liiga läänetsoonis teiseks jäänud Keila JK võitis üleminekumängude esimeses ringis Jõgeva SK Noorus-96 4 : 3 ja 6 : 1. Pääs teise liigasse kindlustati pärast seda, kui kahe mängu kokkuvõttes mängiti 4 : 2 ja 1 : 1 üle Pärnu Linnameeskond II. Viimane mäng Pärnus kujunes keilakatele siiski raskeks, sest kaks meest eemaldati mängust ja kohtumine lõpetati kahemehelises vähemuses. Treener tunnistab, et mäng ei olnud just kõige ilusam, kuid lõpptulemus oli tähtis ja eesmärk saavutati.

Targo Kaldoja sõnul oligi hooaja eesmärk jõuda vähemalt üleminekumängudele: “Pidasime seda ülesannet

enda jaoks raskeks, kuid nii mõnigi sats, kellega arvestasime, jäi meist tahapoole.

Vastased ei võtnud meid vist alguses ka päris tõsiselt.”

22 kohtumisest võitis Keila JK 15, viigistas 5 ja kaotas 2 mängu. Kaldoja jäi tulemusega üldiselt rahule. Negatiivse poole pealt märkis ta ära kohtumised 9. koha saanud FC Metropool Pärnuga, kelle vastu saadi kahest kohtumisest vaid 1 punkt. Treener tõstis esile ka meeskonna hea ründemängu, sest meistrivõistlustel löödi koguni 94 väravat.

“

Meie noortetöö on korralikel alustel ning usun, et kahe-kolme aasta pärast võime vaadata ka esiliiga suunas.

„

“Mänguliselt mängisime suhteliselt head jalgpalli,” on Kaldoja rahul. “Ründajad on meil nobedad ning ründefaasis näitasime korralikku kiirust, millega vastased jäid tihti hätta.”

Foto: Keila JK

Need fännid ei pelga kohale tulla ka vihmase ilmaga, nagu näitas viimane üleminekumäng.

60

JALKA VEEBRUAR 2012

Samas tõdeb ta, et hoolimata eesmärkide täitmisest polnud hooaeg meeskonnale lihtne. Viis mängijat oli seotud ajateenistusega ja kahel mängijal oli põlveoperatsioon.

“Enne sügist olin treenerina lausa mures, kuna põhikaitseliini neljast mehest läks kolm sõjaväkke ja seetõttu tuli organiseerida täiesti uus kaitseliin,” räägib Kaldoja raskustest. Sellegipoolest lasti endale lüüa vaid 24 väravat.

Keila JK meeskond koosneb ainult oma klubi kasvandikest. Põhituumiku moodustavad 1989.–1990., ja 1991.–1992. aastal sündinud poisid, keda toetavad ka mõned kogenumad mängumehed. Kõik 20–22 meest on võrdse tasemega mängijad, kellest üksikud võivad oma algkoosseisu kohas kindlad olla.

“Konkurents on meeskonnas täiesti olemas ning nooremaid poisse, kes tahavad esindusmeeskonda saada, on altpoolt samuti peale kasvamas,” on Kaldoja arengutega rahul.

Targo Kaldojal jagub kiidusõnu ka publikule, sest sügisringis polnud ühtegi mängu, kus oleks olnud alla saja pealtvaataja. Enamasti oli fänne 130–150. “Meie fännindust vedasid mängijatest Kermo Kiiler ja Jako Arikainen ning fännide poolelt Karel,” toob ta välja toetajate eestvedajad.

Klubi organiseeris sügisringi viimasteks mängudeks ka heli ja toitlustuse. Rekord 206 pealtvaatajaga püstitati viimases kodumängus, kui üleminekumängus oldi vastamisi Pärnu LM II-ga. “Pühapäeva õhtu, vihma sadas, suht jahe ilm oli. Supertulemus,” märgib Kaldoja, kelle sõnul loodetakse samalt tasemelt jätkata.

Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või alver@jalgpall.ee

III liiga

Electric Legion aitab Welco Elektril võita Sadakond aktiivset liiget, 175 müüdud fännisalli ja toetus nii välis- kui ka kodumängudel kolmandas liigas mängivale Welco Elektrile – selline on Electric Legion.

Alver Kivi

“W

elco kaasa sõitis umbes 15 Foto: Anu Irik ei ole fänni. Tallinnast lisõpsandus veel umbes 25 rade klubi mitte selles kohalikku Welco toemõttes, et seal mängitajat, kes paduvihma vad sõbrad ning neid kiuste oma lemmikutoetavad sõbrad. Welco tele kaasa elasid. on sõprade klubi seetõtPärast penaltiseetu, et kõik, kes sinna kas rias saavutatud võitu mängija või fännina tusõideti Tartusse tagasi levad, saavad omavahel ja korraldati pubi sõbraks,” iseloomustab Krooks välikohvikus Taavi Tenso meeskonkorralik Welco launa ja toetajate vahelist lupidu. Kaks päeva suhet. hiljem ilmus Tartu Fänniklubi Electric Postimehes artikkel, et Legion tuumiku mooKrooks sulgeb ööseks Welco Elektri fännid ehk Electric Legion võib tribüünidel püsti panna korraliku laulupeo. dustavad 21–24aasoma välikohviku, kuna tased noored Tartu naabrid kurdavad lärüliõpilased, kuid samas mavate kundede üle. kuulub sinna ka kooliõpilasi, õpetajaid, jalgpallipubliku tasemel – vaikselt istuFänluse arenedes on tekkinud ka firmaomanikke ja ka endisi ministreid. des ning mängu vaadates. esimesed hüüdlaused. Kui asi algas eriMängudel on käinud Laine Randjärv.

“Teise ringi alguses saime ühiselt aru, nevate mängijate nimede skandeerimise Lisaks on staadionil olnud kaasaelajaid et ega see üks õige jalgpalli vaatamine ning Welcoo-elekteer karjumisega, siis Portugalist, Hollandist, Suurbritanniast, ole. Nii hakkasime vaikselt mängijate nüüd on kasutusel legendaarsed ja ka Hispaaniast, Leedust, šveitsist jm. nimesid skandeerima ning populaarmaailmas tuntud fännilaulud – rütmid, semaid jalkahümne ümisema,” meenumillele on kohandatud sobivad sõnad. tab fännide eestvedaja Mart Raamat, Tänavune hooaeg on nii fänniklubile Hakkasime vaiklisades, et esimese hooaja lõpuks saadi kui ka võistkonnale viies ning ühiselt selt mängijate nimesid endale ka fänniklubi nimega Electric alustatakse klubi tulevikku vaatava viLegion, trumm ja esimesed originaalsiooni koostamist. Selle väljatöötamisega skandeerima ning popusõnadega laulud.

Fännid käivad omasid on seotud klubi sponsorid, mängijad, laarsemaid jalkahümne toetamas ka välismängudel. fännid ja kõik, kellele Welco korda läheb. ümisema.

“Siis on väga meeleolukad bussirei“Kui klubi loodi, siis lihtsalt ideega, sid, kui saame koos võistkonnaga mänet jalgpalli mängida, kuid kuna see Eelmisel aastal käis Welco Elektri gust rääkida ning melu nautida. Peale organisatsioon läheb nii paljudele inikodumängudele kaasa elamas keskmiselle korraldame ka erinevaid üritusi: mestele korda ning paljudel on huvi selt 85 jalgpallisõpra, neist pooled olid alates ühistest Meistrite liiga või Eesti seda Welco-asja edasi ajada, siis on ka klubi fänniklubi liikmed. Nii tehakse koondise mängude vaatamisest ning lõ- klubilised ambitsioonid muutunud väga külastatavusega silmad ette ka mõnele petades klubipidudega,” räägib Raamat suureks,” räägib Mart Raamat. tuntud klubile. fänniklubi ettevõtmistest.

Tema sõnul on veebruari lõpuks kluKõik sai alguse sellest, kui JK Welco Fännide jaoks emotsionaalselt kõibi arenguvisioon ka ametlikult paberile Elekter registreeriti 2008. aastal Eesti ge uhkem hetk pärineb klubi teisest kantud. meistrivõistlustele. Kuna võistkonnas hooajast, kui väikese karika 1/8-finaalis hakkas mängima päris palju sõpru, siis mängiti Sportland Arenal Raasiku FC Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: tekkis neile kohe ka toetajaskond. Algul Jokeri vastu. Siis toimus ka esimene indrek@jalgpall.ee või alver@jalgpall.ee elati mängudele kaasa Eesti tavalise ühine bussireis koos võistkonnaga ning

“

„

2012 VEEBRUAR JALKA

61

Estonia 2012

U-19 Euroopa meistriv천istluste finaalturniir 3. - 15. JUULI 2012 TALLINNAS, HAAPSALUS JA RAKVERES EUROOPA MEISTER SELGUB EESTIS! 62

JALKA JUULI 2011

IV liiga

Lihula JK mängib ainult omade poistega Lihula Jalgpalliklubi nimekirjas oli eelmisel aastal ainult 20 pallurit, aga mängitakse mõnuga.

Mängitakse vaid omadega ja jalgpallikaardilt kaduda ei kavatseta.

Indrek Schwede

“N

o ikka tuleme oma 20 mängijaga välja,” seletab Lihula JK eestvedaja Argo Mõtt. “Sel aastal läheb üks-kaks mängijat ära, aga sama palju tuleb juurde. Koosseisu suurus jääb samaks. Eelmisel aastal oli vist üks kord, kui läksime Saaremaal kümnekesi väljakule.”

Lihula meeskonnas pallivad kõik omad poisid, kes enamuses on jalgpallitrenni teinud Jaanus Getreu käe all.

Argo Mõtt ise on üks vähestest, kes pole jalkatrennis käinud, aga see-eest käivad tema lapsed Getreu juures vutti tagumas. Kolm aastat tagasi alustati liigamänge Lõuna-Läänemaa JK nime all. Kaks viimast aastat on mängitud Lihula JK nime all.

“„

Meil on hea ja viisakas punt, meil ei ropendata.

“Oleme võtnud sellise suuna, et teeme oma poistega,” räägib Argo Mõtt, kes ise on liigajalgpalli mänginud pikki aastaid Emmaste ja Kärdla meeskondades. “Haapsalust on tuntud huvi meile mängima tulemise vastu, samuti on uurinud meie kohta mõned mängijad Saaremaalt ja Hiiumaalt. Kui peaksime oma sportlikke eesmärke tõstma ja suudame areneda, võib-olla siis vajame abi ka väljastpoolt. Praegu pole me tõsiselt mõelnud, et tahaksime kolmandasse liigasse tõusta.”

Enamik poisse õpib Tallinnas ning tuleb koju reedel, mil on meeskonna ainus treening nädalas. Kevadest sügiseni lisandub sellele liigamäng, talvel piirdubki kõik ühe mängukorraga, kusjuures reedesel treeningulgi on kohal

Foto: Lihula JK

Madis Pallas (paremal) peab kahevõitlust vastasega Läänemaa JK-st. Taga vasakul punases särgis Argo Mõtt.

maksimaalselt kümmekond mängijat.

Muidugi on poistel ka teisi hobisid ning näiteks Mõtt ise mängib veel korvpalli.

Kui tegutseti Lõuna-Läänemaa JK klubi egiidi all, ei pidanud poisid meistrivõistlustest osavõtu eest ise maksma. Aga Jaanus Getreu jaoks kasvas asjaajamine ja treeningute andmine nii suurele grupile üle pea ning liigameeskond eraldus. Sealtmaalt katavad mängijad ise osa kulusid. Nii näiteks sõidab meeskond välismängudele kolme autoga (neile lisanduvad vahel fännide autod) ja oma raha eest. Lihula spordiklubi (esimees Inga Rennit) ostis meeskonnale kaks aastat tagasi uued särgid ja eelmisel aastal tasus poole osavõtumaksust. Valla spordiraha jagatakse just selle spordiklubi kaudu ja terve meeskond on spordiklubi liikmed.

Kodumängu peab Lihula JK kohaliku

gümnaasiumi staadionil, mis on neile tasuta. Endal tuleb enne mängu vedada jooned. Hea ilmaga käib kaasa elamas 30–50 inimest, kehvema ilmaga vähem.

Facebookis on meeskonnal 80 liiget.

Peale suure platsi peaks varsti valmima ka väiksem murukattega harjutusplats.

“Meil on hea ja viisakas punt, meil ei ropendata,” kiidab Argo Mõtt meeskonda, kelle liikmeks on ka äsja gümnaasiumi direktoriks saanud Janar Sõber. “Jalgpall võtab meilt suure energia, aga me tahame mängida ja ära me ei kao. Jaanus Getreu töötab noortega edasi ja sealt saame endile järelkasvu.

Kuigi IV liiga tase on tõusnud, on meilgi võimalus kõrgemale tõusta, kui seame endile sellise eesmärgi.”

Andke teada oma tegemistest, põnevatest juhtumistest ja huvitavatest mängijatest: indrek@jalgpall.ee või alver@jalgpall.ee 2012 VEEBRUAR JALKA

63

64

JALKA VEEBRUAR 2012

saalijalgpall

Aleksander Saharov naudib saalijalgpalli Vigastuste tõttu suurest jalgpallist loobunud endine Eesti koondislane Aleksander Saharov on leidnud uue väljundi saali- ja rannajalgpallis. alver kivi

“K

eelmisel aastal tõusis ta Unibet/Nõmme Kaljuga esiliigast üleminekumängudega meistriliigasse. Aleksander Saharovi sõnul oligi see tema esimene suurem kordaminek saalivutis.

Kuna tänavu hakati mängima uue meeskonnaga JK Nõmme, siis tuli tippu pürgimist alustada teisest liigast.

Idatsoonis oli JK Nõmmel kuue vooru järel kindel liidripositsioon. FC Kehrat edestati 6 ja JK Sillamäe Kalevit 9 punktiga.

“Eesmärk on tõusta kohe aste kõrgemale,” ei varja pallur klubi ambitsioone.

Sellel hooajal on talle seni valmistanud enim rõõmu karikasarja 1/8-finaalis saadud 5 : 3 võit meistriliiga klubi FC Ararat TTÜ SK üle. “Mängisime targalt ja suutsime neile kontrarünnakutega ära teha,” tunnistab ta. JK Nõmme järgmine vastane oli ¼-finaalis Foto: Lembit Peegel Eesti meistritiitlile pretendeeriv SK Augur Enemat. Erinevalt avaringist ei suutnud teises liigas mängiv meeskond üllatust pakkuda, sest kohtumine kaotati 2 : 6. Saharovi sõnul ei peegelda lõppskoor mängu kulgu, sest Augur Enemati ülekaal polnud nii suur, kui numbrid seda näitavad.

“Juhtisime 2 : 1, aga siis tegid kohtunikud paar kaheldavat otsust, millest Augur sai väravad,” räägib ta mängust. “Meie pidime seejärel oma mängu avama ning nad vastasid edukate kontratega.”

Saharov lisab, et kuna meeskonnas on kõik mehed meistriliiga taustaga, siis oligi võib-olla tänavuse hooaja suurim eesmärk korralik tulemus karikasarjas, kuid kahjuks jäi Aleksander Saharov comeback’i ei plaani, vaid rahuldub saalijalgpalliga.

una suur jalgpall sai tervislikel põhjustel ära lõpetatud ja suvel rannavutile üle mindud, siis oli vaja ka talveks väljundit. Saalijalgpall sobib selleks hästi ja ma tõesti naudin selles sarjas mängimist,” räägib Aleksander Saharov, kelle sõnul on jalgpall talle viimasel ajal rohkem hobi ja ajaveetmise viis.

Saalijalgpall on “suurest vennast” väga erinev ja mängijad peavad kohanema uute tehniliste nüanssidega.

Aleksander Saharovi üleminek kulges valutult, sest mängides omandas ta enda jaoks uue mängu olemuse. “Põhimõtted on ju samad,” leiab ta.

Eesti saalijalgpalli teises liigas JK Nõmme meeskonnas mängival Saharovil läheb uuel alal kolmas hooaeg. Üle-

soovitu saavutamata.

Sügisel sai Aleksander Saharov ka koondisekutse, kuid mehe sõnul ei sobinud mängudegraafik tema plaanidega ja seepärast jäi tal sinine särk seekord selga tõmbamata.

“

Minu karjäär jäi lühikeseks, sest vigastused hakkasid kimbutama. Aga vanad vigastused praegu suurt enam ei sega.

„

Aprillis 30aastaseks saav Aleksander Saharov oli üks noori ja lubavaid tähti Eesti vutis. Ta on mänginud Eesti jalgpallikoondises 25 korral ja löönud ühe värava. Ta võitis aastail 2001–2003 FC Flora ridades kolm hooaega järjest Eesti meistritiitli. Seejärel mängis ta Nõmme Kaljus, aga traumad tõmbasid mehe karjäärile kriipsu.

Saharovi karjääri eredaimaks hetkeks jäi legendaarne Eesti–Venemaa maavõistlusmäng 2002. aasta alguses, kui tema täpne sööt leidis üles Andres Operi, kes tõi Eestile 2 : 1 võidu.

“Minu karjäär jäi lühikeseks, sest vigastused hakkasid kimbutama,” kurdab Saharov. “Aga vanad vigastused praegu suurt enam ei sega. Põlveoperatsioonid ja taastusravi olid edukad, mis võimaldab mängida. Pigem on hakanud muud kohad ennast tunda andma.”

Saharovi sõnul ei ole tal plaanis suurde jalgpalli tagasi tulla: “Mind on kutsutud esiliigasse, aga jalgpalli jaoks pole muude tegemiste kõrval enam aega, sest see nõuaks ka tõsisemaid treeninguid.”

2012 VEEBRUAR JALKA

65

lisaaeg Foto: Lembit Peegel

Sinisärgid kaotasid maailma jalgpallihuviliste silmis aasta meeskonna konkurentsis kõige napimalt Manchester Unitedile.

Eesti maailma üheksas meeskond!

Maineka ajakirja World Socceri lugejad valisid 30. korda maailma parima jalgpalluri, meeskonna, treeneri ja noore jalgpalluri.

World Socceri küsitluse eripäraks on, et tulemused järjestatakse protsentidena – kui mitu protsenti vastajatest toetas üht või teist kandidaati. Seekordne küsitlus läheb Eesti vuti ajalukku, sest meie jalgpallikoondis on saanud 1,7% häältest, mis annab talle auväärses seltskonnas 9. koha! Paremusjärjestus ise on selline: 1. Barcelona 44,2% 2. Uruguay 25,3% 3. Porto 6,6% 4. Santos 6,1% 5. Dortmundi Borussia 5,2% 6. Napoli 4,3% 7. Manchester City 2,1% 8. Manchester United 1,9% 9. Eesti 1,7% 10. Lille 1,4% Ülejäänud said kokku 1,4%.

Rahvuskoondiste arvestuses on Eesti kohe Uruguay järel, muuseas, teisel kohal ning lubatagu meelde tuletada, et sedasama Uruguayd, tunamulluse MMi poolfinalisti ja mullust LõunaAmeerika meistrit võitsime me vähem kui aastat tagasi Tallinnas 2 : 0! Suvel Montevideos tugevasti nõrgendatud koosseisus mängides aga kaotasime 0 : 3.

World Socceri muud laureaadid olid Lionel Messi (60,2%), kellest teiseks hääletatud Cristiano Ronaldo jäi maha mäekõrguselt – portugallane kogus 9,3% häältest. Treenerite vahel oli vali konkurents: Pep Guardiola sai võitjana 33,1% ja Oscar Tabarez 31,4%. Ja jällegi – seesama Tabarez kaotas mullu märtsis Tallinnas! Noormängijatest kogus Neymar 29,2% ja Mario Götze 26,2%.

Selline lugu. Eestit ei saa sellest ajaloolisest paremustabelist eemaldada miski jõuga!

Bulgaaria peaminister parimaks jalgpalluriks!

Amatöörjalgpallurist Bulgaaria peaminister Boyko Borisov, kes teeb kaasa heategevusmängudes, kogus 44% 8000 jalgpallisõbra poolt antud häältest, mis sõelusid välja aasta parima jalgpalluri kandidaate. Viimase nelja järjestikuse aasta parim vutimees Dimitar Berbatov kogus 24% häältest. Peaminister ise kutsus üles tulemusi tühistama, kuigi tegu oli üksnes eelvooruga. Lõpliku otsuse maa parima jalgpalluri valimiseks tegid siiski ajakirjanikud, aga fännide antud hääled näitasid selgelt nende suhtumist Bulgaaria koondise kehva mängu. Ajakirjanike hääled andsid esikoha Enschede Twente puurivaht Nikolai Mihailovile.

66

JALKA VEEBRUAR 2012

Veebruarikuu sünnipäevad: 02.02 Ülo Kikas 02.02 Valeri Karpin 02.02 Vladimir Voskoboinikov 02.02 Joonas Tamm 03.02 Mart Poom (1. pildil) 06.02 Benno Tael 07.02 Sepo Vilderson 07.02 Geit Prants 08.02 Jan Õun 08.02 Artur Rättel 10.02 Ivan O’Konnel-Bronin 10.02 Konstantin Nahk 10.02 Kristen Viikmäe 10.02 Tarmo Neemelo 11.02 Raivo Nõmmik 11.02 Tihhon šišov 11.02 Jürgen Kuresoo

(49) (43) (29) (20) (40) (79) (49) (30) (35) (19) (39) (37) (33) (30) (35) (29) (25)

11.02 Aljona Sasova 12.02 Alo Bärengrub (2. pildil) 12.02 Andrei Sidorenkov 12.02 Pille Raadik (3. pildil) 18.02 Aivar Anniste 18.02 Aleksandr Dmitrijev 19.02 Andra Karpin 20.02 Martti Pukk 21.02 Aron Härsing 22.02 Hans Näks 22.02 Martin Salong 23.02 Ants Kommussaar 23.02 Risto Kallaste 23.02 Arvo Kraam 24.02 Ingemar Teever 24.02 Silver Kõiv 27.02 Kristian Marmor

Aivar Pohlak esirinnas Eesti Jalgpalli Liidu presidendile Aivar Pohlakule on Eesti koondise play-off’i jõudmine kaasa toonud palju suhtlemist meediaga. Ka välismeediaga.

Pikad lood Eesti jalgpallist on ilmunud ka Läti ja Leedus ajakirjanduses.

Leedulased annavad pildimaterjaliga edasi ka meie presidendipaari kohaloleku A. Le Coq Arenal enne mängu Iirimaaga. Lätlased kujutavad Pohlakut Eesti jalgpalli mäkke lükkava Sisyphosena (vt illustratsioone).

Tähelepanu on jätkunud ka Eestis, sealhulgas tavapäratult: 22. detsembril valis žürii ajalehe Postimees fotograafide aasta parimaid pilte ning portreede kategoorias sai esikoha Andres Haabu foto “Hr. Jalgpall”, mis kujutas Aivar Pohlakut.

(24) (28) (28) (25) (32) (30) (33) (35) (23) (51) (31) (66) (41) (41) (29) (29) (25)

Sügav Eesti põhjavesi

Ostes meie tooteid toetad TÜ Kliinikumi Silmakliiinikut www.vagavesi.ee www.tridens.ee

2012 VEEBRUAR JALKA

67

68

JALKA VEEBRUAR 2012

KÜSIGE PERSONAALSET PAKKUMIST OMA KLUBILE VÕI VÕISTKONNALE telefon 65 48 470, 65 48 408 või e-post teamsport@teamsport.ee