Jalka (oktoober 2024)

SELLES NUMBRIS: ARTO SAARMIHKEL RÄÄKAIKO ORGLARASIM MÖVSÜMZADÄ

OKTOOBER 2024

Rekordimees Andre Frolov Kuidas ungarlased õpetasid maailma jalgpalli mängima Eesti noortekoondis alistas Hispaania.

Mis on neist nüüdseks saanud?

Postritel ,

is Eesti koond , Karol Mets Antonio Rüdiger

Hümnipolitsei järjekordne ohver

Bundesligasse jõudnud

KAROL METS:

olin kolm aastat tagasi täiesti teine mängija ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Verinoored koondislased

Luubi all Helina Tarkmeel

Rannakoondise ennastsalgav žest

OKTOOBER RUBRIIK

Otsustavate mängude aeg

Foto: Liisi Troska

Ühes oktoobrikuuga on kätte jõudnud koduse jalgpallihooaja lõpusirge. Mängida on jäänud veel üksikud voorud ja nendes tabeliosades, kus võitlus on eriti tihe, tundub iga mängu, iga punktivõidu ja iga punktikaotuse kaal eriti suur, kuigi võidu eest jagatakse täpselt samasugused kolm punkti nagu kevadel või suvel.

Meie jalgpalli visiitkaart ehk meeste rahvuskoondis saab aga oktoobris pidada kaks kodumängu – Rahvuste liiga matšid Aserbaidžaani ja Rootsiga annavad meile veelgi paremat aimu sellest, mis seisus Jürgen Henni meeskond parasjagu on. Esimesi järeldusi sai teha juba septembri mängude pealt, ent kaks oktoobri mängu

kahekordistavad senist valimit. Eriti märgiline on kohtumine Aserbaidžaaniga, mis on Rahvuste liiga C-tasandile püsima jäämise osas Eestile kõige olulisem.

Käesolev Jalka pakub mõnusat lugemist aga mitmelt rindelt. Kaaneloos pajatab oma teekonnast Bundesligasse Karol Mets, suures intervjuus räägib oma loo aga Andre Frolov, kellest sai septembris A. Le Coq Premium liigas kõige enam kordi platsil käinud mängija. 500 mängu meestest teeme juttu ka Järva-Jaani võistkonna legendi Arto Saarega ning Indrek Schwede suur lugu vaatab otsa sellele, kuidas on Ungari jalgpallitreenerid maailma vutilugu mõjutanud.

Head lugemist ja ilusat jalgpallisügise jätku!

2024 OKTOOBER JALKA

3

SISUKORD 20

KAANELUGU LK 14–19 Karol Metsa karjäärikõver oli esialgu nagu viielisel koolipoisil: samm-sammult aina kõrgemale ja tippliigadele lähemale, kuniks vahepealsed aastad, paigalseis ja suisa vähikäik, kõik segi keerasid. Nüüd, 31aastaselt on ta aga jõudnud marjamaale, mängides nädalast nädalasse Bundesligas. Kuidas on üks Viljandi poiss nii kaugele jõudnud ja millised õppetunnid selle teekonna jooksul kaasa võtnud?

44 Kolumn

12 Raul Ojassaar Persoonid & intervjuud

KOHUSTUSLIK LUGEMINE: Andre Frolov jõudis septembris vägeva tähiseni, kui sai enda nimele Premium liiga mängude rekordi. Mida mees senisest karjäärist, meeskondadest ja tulevikuväljavaadetest räägib?

A. Le Coq Premium liiga lk 24–27

14 2-kõne: Karol Mets 20 Persoon: Mihkel Rääk

Soome tippklubi HJK juures töötab skaudina noor eestlane Mihkel Rääk, kel oli muu hulgas roll selles, et Kevor Palumets Belgiast just Soome siirdus. Kellega on tegu ja milliseid teid kaudu on alles 22aastane noormees jala nii kõrges mängus ukse vahele saanud?

24 A. Le Coq Premium liiga: Andre Frolov 42 Mängija luubi all: Helina Tarkmeel 44 Madalamad liigad: Järva-Jaani multitalent Arto Saar 48 Ajalugu: Evald Miksoni saladuse Rubriigid

3 6 8 10 22 28

Oktoober Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Faktifoto: Rekordimees Andre Frolov Taktika: kas tagant lühikese sööduga alustamine tasub end ära?

IMPRESSUM 48

ESIKAANEL: KAROL METS FOTO: LIISI TROSKA NR 10 (202) 2024 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee

50 48 Koondis

Patrik Kristalist sai septembris noorim Eesti meestekoondislane läbi aegade. Mis on teistest meie verinoortest debütantidest saanud?

52 Maailm: kuidas Ungari õpetas maailma jalgpalli mängima 60 Klõpsud 62 10 aastat tagasi 63 Pane end proovile!

Nuputamisrubriik toob teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

48 Ajalugu: Evald Miksoni saladuse Madalamad liigad

39 5 aastat hiljem: Eesti U17 kolm, Hispaania U17 kaks

Mis on saanud mängijatest, kes osalesid 2019. aasta sügisel Eesti U17 koondise vägevas võidumängus Hispaania eakaaslaste üle?

50 Tunne oma vastast: Aserbaidžaani peatreener Fernando Santos Poster

Eesti koondis Karol Mets Antonio Rüdiger

TOIMETAJAD: HEITI HELI KRIS ILVES LAURA JAANSEN OTT JÄRVELA KRISTJAN JAAK KANGUR SIIM MARTTI KUBENSKY SIIM PULST KRISTJAN REMMELKOOR MARKO SUSI FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI SANDER REKLAAM: RAUNO PÕLD +372 5625 0298 rauno.pold@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960 TRÜKITUD PRINTALLIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2024 OKTOOBER JALKA

5

PEEGELDUSED

Fotod: Lembit Peegel

Võitluslik kaotus Eesti koondis alustas Jürgen Henni käe all esimeses punktide peale mängus kaotusega – Rahvuste liiga turniiri alustuseks jäime kodus Slovakkiale alla 0 : 1.

Kuhu sa enda meelest

lähed? Mihkel Ainsalu on vastase haardesse võtnud.

Martin Miller on vastase seljatanud, ent pall on juba kaugele rännanud. Taamal piilub Alex Matthias Tamm.

6 JALKA OKTOOBER 2024

PEEGELDUSED

Kohtumise ainsa värava autor oli

Tomáš Suslov, kes sahistas meie võrku 70. minutil. Vaid hetk varem…

…oli Eesti ise teisel pool platsi hetkeks tähistada saanud, kui Rauno Sappinen mängis efektselt olukorrast välja Denis Vavro ja kihutas palli Martin Dúbravka jalgade vahelt võrku. Paraku tõusis värava järel suluseisulipp.

2024 OKTOOBER JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Tarmo Noop

JK Tallinna Kalev U19

Eesti Jalgpalli Liit tunnustas A. Le Coqi pikaaegset juhti Tarmo Noopi hõbemärgiga erakordse panuse eest Eesti jalgpalli. A. Le Coqi ja EJLi koostöö on kestnud enam kui 20 aastat, mille jooksul on Eesti rahvusstaadion alates 2002. aastast kandnud A. Le Coq Arena nime ning meistriliiga alates 2013. aastast A. Le Coq Premium liiga nime.

Tallinna Kalevi U19 meeskond osaleb läbi aegade teise Eesti meeskonnana UEFA noorteliigas. Esimeses eelringis on nende vastane Andorra sama vanuseklassi meister Santa Coloma, keda avamängus Kadrioru staadionil võideti 7 : 0. Edu korral kordusmängus ootab kalevlasi järgmises ringis ees ei keegi muu kui UEFA noorteliiga tiitlikaitsja Pireuse Olympiakós.

Hiiumaa tegi saarte duellis Saaremaale tuule alla Septembrikuise koondisepausi ajal toimus Eestis ka üks pisut teistsugune koondisemäng: Kärdla linnastaadionil sai Hiiumaa koondis traditsioonilises maavõistluses võidu Saaremaa rivistuse üle.

Hiidlaste võidunumbriteks kirjutati lõpuks 5 : 2.

Kohtumine oli tuline ja sündmusterohke: hiidlased läksid teisel poolajal suisa 5 : 0 juhtima, kusjuures nende meeskonna liider Andre Frolov lõi neljanda värava oma väljakupoolelt antud karistuslöögist! Hiiumaa lõpetas mängu aga Rico Piili punase kaardi tõttu vähemuses.

Premium liiga tegijatest olid peale Frolovi platsil FC Kuressaare kaitsja Rasmus Saar ja ründaja Andero Kivi, mõne mängu Kuressaare esindustiimi eest oli tänavu kirja saanud veel mõni Saaremaa koondislane. Saarlasi esindas teiste seas ka mullu tippjalgpalliga hüvasti jätnud Sander Laht.

Eelmisel aastal Kuressaares võitsid saarlased mängu 2 : 0, tunamullu jäid Kärdlas hiidlased peale 5 : 1. Samuti Kärdlas toimunud naiste maavõistlus oli ühepoolsem: selle võitsid saarlannad 11 : 1.

Tänavuse saarte matši meeskondade koosseisud

Hiiumaa: Rudolf Aun, Silvester Ilumets, Andre Frolov, Rico Piil, Martin Valkiainen, Jonatan Saarnak, Jaagup Esta, Hargo Liiving, Holger Sepma, Algis Kelder

Andre Frolov lõi hiidlaste kasuks kaks väravat.

Foto: Liisi Troska

Vahetusest: Sander Laur, Guido Kutser, Timo Vares, Andreas Elštein, Jaanus Sõmer, Karl Johan Kastein, Georg Linkov, Kasper Elissaar, Mihkel Naukas, Oliver Piil Saaremaa: Markus Kubjas, Sander Sirel, Joosep Lonks, Rasmus Saar, Rando Tarkmeel, Sander Laht, Andero Kivi, Marcus Puust, Mattias Opp, Harold Robin Kallas, Indrek Mäeots Vahetusest: Reivo Vinter, Rasmus Tristan Vahenurm, Tristan Tasa, Karl Vapper Väravalööjad: Jonatan Saarnak, Andre Frolov (2), Hargo Liiving, Timo Vares – Sander Laht (pen), Mattias Opp

104

100+

18

aastat vana rekordi Eesti koondises lõi üle Patrik Kristal, tehes Rootsi vastu debüüdi 16 aasta, 9 kuu ja 27 päeva vanuselt, olles sellega läbi aegade noorim Eesti koondise eest platsil käinud mängija. Senine rekord pärines Eesti esimesest maavõistlusmängust Soomega 1920. aasta oktoobris, kui Raimond Põder käis väljakul 16 aasta, 10 kuu ja 14 päeva vanuselt.

võistlusmängus üle Eesti tähistati septembris kohtunike nädalat, kus noorte, naiste ja madalamate liigade mängudel mõistsid õigust kohtunike üksused, mis koosnesid tippliigade õigusemõistjate ja kohtunikuhakatiste kombinatsioonist.

päeva pikkuseks kujuneb Premium liiga kohtumine FCI Levadia ja Narva Transi vahel – ülitugeva vihmasaju tõttu 14. septembril katkestatud kohtumise teine poolaeg mängitakse lõpuni 2. oktoobril.

8 JALKA OKTOOBER 2024

UNUSTAMATU VIP-ELAMUS A. LE COQ ARENAL Parim istekoht staadionil

Kiire sissepääs ja parkimiskoht Personaalne teenindus, suurepärased suupisted & söögid Joogivalik terve mängu vältel LISAINFO : rauno.pold@jalgpall.ee

LOOD & TSITAADID

ütlesid „Vahepeal oli jalgpall ka, aga seda ma ei vaata. Minu isa huvitas jalgpall, aga mulle on see nii igav mäng. 0 : 0 – no mis sport see on?“ Kirjanik Teet Kallas „Korra olen platsile läinud ka, täitsa esimesel turniiril, ja sõimasin kohtunikku. Laps oli väravas ja sai viga. Mingi tüüp sõitis, jalg ees, kätesse, laps oli maas ja nuttis. Kohtunik ei andnud vilet ega peatanud mängu. Närv ütles üles. Pärast seda olen suutnud end taltsutada, lugesin sõnad peale.

Pärast seda intsidenti on mul ka kohtunikupaberid. Mul oli piinlik pärast, vabandasin õigusemõistja ees ka. Sai asja eest, aga tuleb aru saada, et ta on tulnud viieaastaste turniirile laupäeval omast vabast ajast ja siis mingisugune tolvan tuleb väljakule sõimama.“ Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov jalgpalli-lapsevanema elust „Olen piisavalt vana, et Meistrite liigast ära tulla, aga piisavalt noor, et esiliigas sõita ja maailmas ringi vaadata.“ Rattur Rein Taaramäe vahetab Euroopa suurtuurid Aasia võistluste vastu „Kindlasti leiab sellest mängust positiivseid külgi, aga ausalt öeldes olen juba väsinud sellest väiksest mentaliteedist, et rahuldume sellega, kui suudame lahingut pakkuda. On väga palju objektiivseid ja loogilisi põhjuseid, miks see mäng vastase kasuks läks, aga enam ei saa rahulduda sellega, et me pakume kellelegi konkurentsi.“ FC Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva pärast Meistrite liigas saadud 1 : 2 kaotust profinaiskonnalt Ferencváros „Mäletan väga hästi, kuidas kõndisin tüdruksõbraga linnas ja mingi poistekamp kõndis vastu ja ütles: „Ou, see on ju see Ristikivi, kes aasta värava lõi!“ See oli ikka piinlik, täiesti jube.“ Hooaja alguses Pärnu Vapruse eest tragikoomilise omavärava löönud Ranet Ristikivi

10 JALKA OKTOOBER 2024

Foto: Jose Manuel Alvarez, BSWW

Nii nad

Põhimõttekindel rannakoondis loobus ajaloolisest võimalusest Eesti rannajalgpallikoondis tegi Itaalias Algheros peetud euroliiga superfinaalil mitmes mõttes ajalugu: esimest korda mängisid eestlased end Euroopa kaheksa parema sekka, veerandfinaalmatšist Valgevenega loobuti aga poliitilistel põhjustel.

12 meeskonna konkurentsis peetud superfinaal algas alagrupiturniiriga, kus Eesti võitles end välja keerulisest seisust: esimesed kohtumised Itaalia ja Hispaania vastu kaotati, mis tähendas, et viimases kohtumises Saksamaaga oli edasipääsuks kindlasti vaja võita. Selles mängus tulid eestlased välja nii 0 : 1 kui 1 : 3 kaotusseisust ning võitsid lisaajal 5 : 4, tagades sellega esimest korda ajaloos koha kaheksa parema seas.

Veerandfinaalide loos tõi Eestile aga vastaseks Valgevene koondise, kelle suhtes oli eestlastel juba enne kokku lepitud, et Valgevene rolli tõttu Venemaa sissetungis Ukrainasse otsustatakse nende vastu mitte mängima minna. Otsus tähendas Eestile mõistagi veerandfinaalis loobumiskaotuse andmist. Kõigi eelduste kohaselt otsustaks Valgevene vastu platsile mitte astuda ka teised Eesti jalgpallikoondised, kuid pärast 2022. aastat polnud Eesti ja Valgevene võistkonnad vastamisi sattunud.

Kuigi rannakoondis soovis Valgevene vastu laulda väljakul mängu eel ära Eesti hümni, kandes samal ajal õlgadel Ukraina lippu, otsustati lõpuks selle kahjuks, kuna korraldajate sõnul oleks sel juhul ähvardanud Eesti koondist suurem karistus kui lihtsalt mängu kaotamine, sest see oleks loetud poliitiliseks protestiaktsiooniks. Selle asemel tegid eestlased mängu ajal hoopis kõrvalplatsil koos Ukraina naiskonnaga trenni.

Valgevene koondis sai superfinaalil lõpuks neljanda koha, jäädes poolfinaalis alla Portugalile ja kolmanda koha mängus Hispaaniale. Eesti mängis Poola vastu 7.–8. koha peale ning sai lisaajal 3 : 4 kaotuse. Eesti oli turniiri jooksul ainus, kes Valgevene vastu loobumiskaotuse andis. „Praegu pigem tundub, et just sellised Lõuna-Euroopa riigid on asjast liiga kaugel ja nemad kindlasti mängivad,“ selgitas koondise kapten Kristian Marmor Soccernet.ee-le. „Samas on reaalne võimalus, et Poola näiteks ei mängiks, kui nad kokku läheks. Ehk jah, toetus on loomulikult suur, aga paljude jalgpalliliitude jaoks on see teema ähmane. Meie jäime endale kindlaks.“ Superfinaali kaheksanda kohaga pole rannakoondise hooaeg veel lõppenud: oktoobris peetaval MM-valikturniiril loositi Eesti ühte alagruppi Portugali, Saksamaa ja Kasahstaniga. Hispaanias Cádizis toimuval valikturniiril pääsevad igast grupist edasi kaheksa sekka kaks paremat, misjärel tuleb playoff-ringis MM-finaalturniirile pääsemiseks alistada veel üks vastane.

LOOD & TSITAADID

Flora naiskond tegi lätlastele tuule alla ka Meistrite liigas

Nii nad

ütlesid

FC Flora naiskond osales septembri alguses Ungaris naiste Meistrite liiga esimeses eelringis. Nelja naiskonnaga miniturniirilt naasis Flora kolmanda kohaga.

Neljandat hooaega järjest toimus naiste Meistrite liiga esimene eelring miniturniiride kujul – 50 osalevast riigist 43 meistrid olid jaotatud kümneks nelikuks ja üheks kolmikuks, igast seltskonnast pääses edasi teise eelringi vaid võitja.

Florale tõi loos nelikukaaslasteks kolm eri viisi tuttavat naiskonda: poolfinaalivastane Ferencváros on teadupoolest Eesti koondislase Vlada Kubassova koduklubi (kusjuures Kubassova siirdus sinna vähem kui aasta tagasi just Florast), teises poolfinaalis omavahel kohtunud Poltava Vorskla ja SFK Rīga olid aga mõlemad viimase aasta jooksul Floraga kohtunud – Riia naiskonna alistas Flora augustis Balti liiga finaalis, Vorskla naiskonnaga mindi vastamisi eelmise aasta Meistrite liiga turniiril, kui poolfinaalis jäädi ukrainlannadele alla lisaajal 3 : 4.

Kohtumine profinaiskonna Ferencvárosiga algas Florale hirmutavalt, sest juba esimesel mänguminutil sahistas Jadyn Edwards võrku. Vastusega ei jäädud aga võlgu – vaid neli minutit hiljem saatis Mari Liis Lillemäe Flora esimesel ohtlikul rünnakul palli võrku ja viigistas mänguseisu. Kuigi Katarina Elisabeth Käpa tõrjus avapoolajal Edwardsi penalti, lõi ameeriklanna 62. minutil värava, mis osutus 2 : 1 skooriga lõppenud matši võiduväravaks. „Kui räägime vahetult pärast lõpuvilet, siis emotsioon on hetkel frustreeriv,“ rääkis Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva avamängu järel Soccernet.ee-le. „Kindlasti leiab sellest mängust positiivseid külgi, aga ausalt öeldes olen juba väsinud sellest väiksest mentaliteedist, et rahuldume sellega, kui suudame lahingut pakkuda.“ Seega ei jäänud Floral muud üle kui mängida miniturniiri kolmanda koha peale – seal tuli neile vastaseks vana tuttav SFK Rīga, keda alles paar nädalat varem Balti liiga finaalis võideti. Seekordses kohtumises oli Flora koosseis aga mõnevõrra nõrgem: vigastuse tõttu oli eemal ründaja Getter Saar, Jaanika Volkov liitus aga Šveitsi klubiga Servette. Haigestunud ründeliider Lisette Tammik sekkus mängu alles lisaajal. Väga kinnise ja pingelise kohtumise lõpplahendus saabus väravateta 120 minuti järel alles penaltiseerias, kus kolme tõrjega säras Flora puurilukk Käpa – sealjuures sekkus Käpa vahetusest just nimelt penaltiseeriaks.

Neliku ainsa amatöörnaiskonnana teistele kõvasti konkurentsi pakkunud Flora saagiks jäi lõpuks seega miniturniiri kolmas koht, finaalis teenis edasipääsu järgmisse ringi Vorskla, kes alistas ungarlannad 2 : 0.

„Loomulikult oli mul kahju, et ei pääsenud ise liivale. Aga seisin, nagu koondisekaaslased ütlesid, vihmas nagu truu koer! Seisin tribüünil ja katsusin mõtteis kaasas ja toeks olla.“ Rannakoondise kapten Kristian Marmor pidi euroliiga superfinaalis tähtsast mängust Saksamaaga mängukeelu tõttu kõrvale jääma „Kui mängid terve mängu noortejalgpalli ja annad kandiku peal võimalusi ette, siis ongi raske võita.“ Tallinna Kalevi keskkaitsja ja president Ragnar Klavan pärast 1 : 4 kaotust Tartu Tammekale „Pooltes meeskondades seisavad väravavahid, kes olid kunagi Floras ja kes on juba näinud, kuidas ma penalteid löön.“ Vladislav Kreida pärast penaltieksimust Tartu Tammeka puuriluku Richard Alandi vastu „Soovin Joonas Soomrele edukat paranemist. Tundus, et põlves mingi raks käis läbi, siis käis Andero Kivil hüppeliigeses raks läbi, Ralf-Sander Suvinõmmel käis käes raks läbi. Tahaks väga palju ropendada, aga hoian endale.“ FC Kuressaare kapten Märten Pajunurm pärast kohtumist Paidega, kus kolm Kuressaare mängijat vigastada said

Foto: Läti jalgpalliliit

„Esimesel poolajal avastasin kogemata, et minu häält on liiga hästi kuulda. Ütlesin ühel hetkel oma mängijale kehvasti ja sain aru, et see oli liiga vali.“ FC Flora poolkaitsja Markus Soomets Kalju–Flora mängust, mille avapoolaega fännid liiga varajase algusaja tõttu boikoteerisid „Ilmselt nägite ka ise, et pool võistkonda võttis sellest streigist osa, mina kaasa arvatud. Ausõna oli selline tunne!“ Nõmme Kalju ründaja Alex Matthias Tamm sama mängu kohta, mille algus kulges küll Flora domineerides, aga lõppes Kalju 3 : 0 võiduga

Flora sangariks tõusis kahe mänguga kokku neli penaltit tõrjunud Katarina Elisabeth Käpa.

2024 OKTOOBER JALKA

11

MÕTISKLUSI

Hümnipolitsei järjekordne ohver Inglismaal vallandunud hümniskandaal tuletas meelde, et ka Eestis on kindel kontingent jalgpallifänne, kellele on iga koondisematši puhul mängu üks olulisemaid hetki juba enne avavilet.

P

ärast Gareth Southgate’i lahkumist sai Inglismaa koondise peatreeneri kohusetäitjaks senine U21 loots Lee Carsley. Inglismaal sündinud ja üles kasvanud, aga mängijana 40 korral Iirimaa koondist esindanud 50aastase Carsley esimene mäng Inglismaa peatreenerina viis ta saatuse tahtel just nimelt Iirimaale. Saatuse ninanipsud ei olnud sellega aga sugugi lõppenud: 2 : 0 võidumängus lõid inglaste väravad Declan Rice ja Jack Grealish. Rice esindas enne Inglismaa leeri valimist noorena kolmel korral isegi Iirimaa A-koondist,

12 JALKA OKTOOBER 2024

Tekst: Raul Ojassaar

Grealish pidas kümmekond aastat tagasi kokku 19 kohtumist Iirimaa noortekoondiste eest.

Carsleyle on sügisesed Rahvuste liiga mängud sisuliselt üks suur töövestlus – kui need lähevad edukalt, saab ta kõigi eelduste kohaselt koondise peatreeneriameti päriseks endale. Kui väljaku peal on laiemale avalikkusele seni võrdlemisi tundmatu treener teinud seni ainult õigeid ja populaarseid otsuseid, siis enne Dublinis peetud kohtumist kargas osa Inglismaa meediast talle turja.

Põhjus oli väga lihtne: Carsley kinnitas mängueelsel pressikonverentsil, et ei kavatse Inglismaa hümni kaasa laulda. Mitte seetõttu, et ta tunneb end iirlasena või soovib sellega teha mingisuguse avalduse, vaid sellepärast, et tema sõnul viib see ta mõtted ja fookuse algavalt mängult mujale. „Hümni laulmine on midagi, mis on minu jaoks juba Iirimaa eest mängides olnud keeruline. Ma ei ole seda kunagi teinud, olen selle asemel keskendunud mängule ja oma esimestele tegevustele.

Olen selle ka treeneritöösse kaasa võtnud, olen sel ajal juba tsoonis. Austan mõlemat hümni ja saan

MÕTISKLUSI

Foto: Liisi Troska

aru, kui palju need riikidele tähendavad,“ lausus Carsley.

Oleks Carsley siis öelnud, et ta ei laula hümni kaasa, sest ei tunne end päriselt inglasena või midagi sellist – aga Inglismaa meedias avaldati seepeale mitu teda teravalt kritiseerivat artiklit, millest mõni läks koguni nii kaugele, et nõudis tema kohest vallandamist. Kindlasti oli vähemalt osa neist kirjutistest tähelepanu saamiseks pisut üle pingutatud, aga need ei oleks leidnud nii suurt kõlapinda, kui poleks olnud sektorit fännidest, kellele see arvamus nende oma tundeid peegeldas.

Hümnilaulmise fetišeerimist näeme sageli ka Eesti jalgpallikoondise juures. On kindlad inimesed, kes kiruvad iga koondisemängu eel neid, kes hümni kaasa ei laula. Olgem ausad, mittelauljad on peamiselt vene rahvusest mängijad ning hümni mitte laulmine annab neile fännidele alust kahtluse alla seada nende mängijate eestimeelsuse, justkui polekski sinises särgis mängijad jalgpalliväljakul Eesti eest väljas. Kas nad ikka kindlasti jagavad samu väärtusi ja tõekspidamisi kui meie tribüünil või teleka ees?

Ja kõik need küsimused peavad vastuse saama selle minutikese jooksul enne mängu algust.

Personaalne, mitte kollektiivne teema

Peale fännide on hümnipolitseinikke olnud alati ka ajakirjanike seas. Ikka ja jälle kuuleb teatud ajakirjanike kirumist, kuidas üks või teine jälle (nagu see tuleks üllatusena!) hümni kaasa ei jorisenud. Pressitribüünil on mängu eel hümni kaasalaulmine pigem reegel, kusjuures ikka ja jälle leidub reportereid, kes peavad vajalikuks rõhutatult hümni

kaasa röökida, mitte lihtsalt laulda. Võimalik, et selleks, et kõik ikka aru saaksid, kui eestimeelsed ja Eesti poolt nad on. Võimalik, et selleks, et lihtsalt tähelepanu püüda.

Olen alati olnud kardinaalselt teises paadis – mind ei huvita karvavõrdki, kas keegi mängijatest või treeneritest laulab mängu eel hümni kaasa või mitte. Esiteks on see täiesti isikliku eelistuse küsimus, mis ei peakski kellegi teise asi olema, teiseks ei ole see minu arust jalgpalluri hindamise puhul kunagi olnud argument. Jah, mängu eel ühiselt hümni kaasa laulmine süvendab kindlasti tiimitunnet ja aitab mõnel mängijal ehk mänguks veel paremini häälestuda, kuid seda vaid siis, kui tahe hümni kaasa üürata tuleb mängija seest. Kindlasti ei sünni mingit kasu sellest, kui kedagi laulma sundida või isegi kaudselt survestada. Pealesunnitud või välise surve mõjul tehtavad asjad tekitavad eelkõige trotsi. Kas me tahame, et meie koondise mängijad peavad vahetult enne mängu tegelema millegagi, mis tekitab neis trotsi ja segab seeläbi mänguks valmistumist ja keskendumist?

Nooremana koondisemängudel ajakirjanikuna käies laulsin alati hümni kaasa, kuid viimasel ajal olen sellest tasapisi loobunud. Esiteks seetõttu, et… ma ei soovi seda teha. Rohkem põhjendusi polegi tegelikult vaja, ent võin ka pisut selgitada: tunnen, et seda mitte tehes alustan mängu vähem emotsionaalselt ja objektiivsemalt; samuti on see justkui väike vaikne protestiaktsioon nende vastu, kes nõuavad kõigilt mängijatelt eranditult hümni ajal suumaigutamist.

Ma ei tunne, et pean eestimeelsust igal võimalikul juhul hümni kaasa lõugamisega väljendama või et see mind kuidagi vähem eestlaseks teeks.

Täpselt nagu ei tee särav käekell või kallid firmariided inimest rikkamaks või ilusamaks. Loeb ju sisu, mitte vorm! Šveitslane Thomas Häberli otsustas Eesti koondise peatreenerina näiteks temale võõras keeles võõra riigi hümni kaasa laulda. Mulle tundus alati, et tegu oli õõnsa või suisa odavat populaarsust taotleva žestiga, aga sain aru, et paljud inimesed läksidki liimile. „Vaata, kui palju Eesti talle tähendab! Ta on südamega asja juures!“ Isegi kui tähendas – mis siis? Kas soovime oma koondise peatreenerilt seda, et ta laulaks mängu eel hümni kaasa ja oskaks peast „Kalevipoega“ tsiteerida, või seda, et ta paneks meie koondise jalgpalli mängima? Üks ei välista loomulikult teist, aga mulle jääb endiselt arusaamatuks see haiglane huvi nii väikest detaili kui hümni kaasa laulmine suureks ja oluliseks puhuda. Las igaüks teeb seda, mida tahab.

Lõpetuseks – kui koondisekutseid pidevalt tagasi lükkav Oliver Jürgens mängu eel hümni laulab, aga enam kui 100 mängu koondise eest pidanud Dmitri Kruglov seda ei teinud, siis kumb on või oli rohkem hingega Eesti koondise eest väljas?

2024 OKTOOBER JALKA

13

2-KÕNE

31aastaselt unistuse täitnud

KAROL METS: olin kolm aastat tagasi täiesti teine jalgpallur kui praegu

Augusti lõpus alanud jalgpallihooaeg välismaa tippliigades oli Eesti jalgpallile kaunis: ühel ja samal nädalal tegid tippliigas debüüdi nii Karl Jakob Hein kui Karol Mets. Kui 22aastane Hein on veel oma karjääri võrdlemisi alguses, siis 31aastasele Metsale oli debüüt Saksamaa Bundesligas mitme aastakümne pikkuse töö tulemus. Kusjuures veel mõni aasta tagasi ei oleks ilmselt paljud julgenud pakkuda, et ta üldse nii kõrgele tasemele mängima jõuab. Meie mees Bundesligas!

Tekst: Raul Ojassaar

14 JALKA OKTOOBER 2024

Foto: Christian Charisius, dpa/Scanpix

2-KÕNE

S

ee oli juba 13 aastat tagaAjas pisut edasi hüpates – 2020. aasta oktoobris siirdusid mängisi, kui toona vaid 18aastane Karol Mets Mets põhikoosseisumehena ma Saudi Araabiasse. See üleminek FC Flora Eesti meistriks aitas. Kolm tundus sinu varasemaid ülemiSündinud 16.05.1993 täishooaega Eestis tõid talle 2014. nekuid arvestades justkui täiesti Positsioon: keskkaitsja aastaks esimese välislepingu Norras ansamblist väljas olevat – seni olid Klubikarjäär: Viljandi Tulevik, FC Flora, Stavangeri Viking, NAC Breda, Stavangeri Vikingis, sealt edasi läks liikunud karjääriredelil üles või Stockholmi AIK, Al-Ettifaq, Sofia CSKA, ta Hollandisse NAC Breda ridadesteinud sammu kõrvale, aga Al-EtFC Zürich, St. Pauli se. Võrdlused Ragnar Klavaniga olid tifaqiga liitumine paistis vähemalt Eesti koondises (2013–): 96/0 selleks hetkeks enam kui paslikud: väljastpoolt kui suurliiga poole Viljandist pärit vasakujalgne keskpürgimisest loobumine. Kas olid ka ise sel ajal valmis sellele unistusele kaitsja, kelle karjäär oli kulgenud käega lööma? Ei ole ju tavapärane, et mängija läFlora kaudu Norrasse ja sealt Hollandisse… heb mõnda „rahaliigasse“, tuleb sealt tagasi ja tal Kui Klavan astus Hollandis olles karjääriredelil läheb nii, nagu sinul läinud on. veelgi ülespoole ning liikus lõpuks sealt BundesKui see pakkumine mulle tehti, siis mõtlesin väga ligasse, Premier League’i ja Serie A-sse, siis Metsa pikalt. Isegi kui kõik läbirääkimised olid peetud ja võimalus saabus kardinaalselt teistsuguseid radu pidi. oldi jõutud pakkumiseni, mis kõigile osapoolteIntervjuus Jalkale avab Mets oma põneva karjääri le sobis, läks mul vaat et kaks nädalat, et lõplik jah-sõna öelda. Praadisin seda enda sees, ma ei tagamaid ja räägib nii parimatest kui raskeimatest olnud üldse kindel, tundsin, nagu müüksin osa hetkist. oma südamest maha. Täpselt nii oligi!

Karol, rääkisin hiljuti paari mängijaga, kes olid Olin ka elukaaslasele rääkinud, et kui sinna toona Floras, kui sa omal ajal Viljandist Tallinläheme, siis suure tõenäosusega võivad Euroonasse kolisid. Nad tõid välja, et väljaku peal olid pas mõned unistused täitmata jääda. Kõik see oli sa alati ambitsioonikas ja tahtsid kaugele jõuda, teadlik ja läbi räägitud. Jõudsime mõlemad kokkuaga väljaku kõrval käiv elu ei olnud veel sellele leppele, et siis on nii ja võtame pakkumise vastu. sihile justkui järele jõudnud. Millisena sa ise seda aega mäletad?

Vaadates seda, kuhu elu sind praeTäpselt nii, nagu ütlesid – trenni- ja guseks on toonud, siis sa seda tööeetika on mul kogu aeg olnud väga ilmselt ei kahetse – aga kas teeksid hea, trenni mulle meeldib teha. Jalgselle otsuse uuesti? palliväline elu ei olnud mul aga tol ajal Kui vaadata seda, kuidas mul tol Saudi Araabia klubiga liitumisest: hetkel läks, siis tegelikult oli mul kõige paremini organiseeritud – ma AIKs olnud kohutav hooaeg. Ma ei elanud nagu profisportlane, vaid „Praadisin seda enda sees, küll mängisin kogu aeg, aga mul nagu tavaline 18aastane poiss. Külma ei olnud üldse kindel, ei olnud hea hooaeg. Kui oleksin laltki vara, 19aastaselt tekkis mul aga tundsin, nagu müüksin osa tüdruksõber, kes on praegugi minu teinud hea hooaja, siis oleksin kindoma südamest maha.“ elukaaslane. Temaga koos tekkis mul lasti võinud muid valikuid teha, aga kuna mängisin ebastabiilselt ja lauteatav distsipliin, tekkisid rutiinid ja harjumused. Tänu temale läks mu nooruspõlv korsa halvasti, siis arvan, et see ei olnud halb koht, rapärasemaks, ta aitas mind suunata. kuhu minna. Selles mõttes ma ei usu, et ajas tagasi minnes midagi muudaksin. Kogemuse mõttes oli Saudi Araabia uskumatult lahe – sain lähedalt Ilmselt on see paljudel noortel meestel nii – senikaua elad ühikaelu ja tuba on sassis, kuniks näha nende kultuuri, seda, kuidas nemad elavad ja keegi kõrvale tekib. trenni teevad, kuidas nad mängivad ja milline on nende motivatsioon.

Just, mul oli samamoodi. Senikaua, kuni kedagi kodus ei olnud, kes distsipliini aitaks hoida, ei elanud ma ka nagu profijalgpallur. Kõik läks sel ajal Mingis mõttes juhtus see sinuga justkui paar paika! Mõnes mõttes juhtus see küllaltki hilja, aga aastat liiga vara – suur jalgpalliplahvatus toimus Saudi liigas ju paar aastat hiljem. Samas klubis, siiski veel nii heal ajal, et jõudsid tekkida muud kus sina mängisid, on praeguseks näiteks Georhead harjumused: toitumine, uni, see, kuidas puhkust sisustada. Olen talle selle eest väga tänulik! ginio Wijnaldum ja Moussa Dembélé, peatreener aga Steven Gerrard. Vahepeal põikas sealt läbi ka Ühel hetkel tõi see kõik preemiaks juba ka väJordan Henderson.

Kui peaksin kunagi sinna teist korda minema, siis lislepingu.

Ma arvan, et sellel oli kindlasti väga suur mõju. nüüd oleksin selleks kindlasti paremini valmis ja Tegin näiliselt lihtsaid asju, aga tegin neid hästi ja usun, et mul läheks ka oluliselt paremini. Ma ei olnud korrektselt. See kindlasti lihtsustas ja soodustas, tollal selleks täielikult valmis – kuna tulin AIKst et selline asi üldse võimalik oli. halva hoo pealt, ei olnud ma piisavalt enesekindel, 2024 OKTOOBER JALKA

15

2-KÕNE veel midagi lahedat või suurt teha. Kuna läksin jälle poole hooaja pealt meeskonda, kes oli kõigele lisaks sel hetkel tabeliliider, ei olnud ma päris põhimees – mängisin lõpuks 50–60 protsenti nendest mängudest, mida mul oli võimalik mängida. Treener ütles mulle, et väärin olla põhimees, aga kuna olime kõik mängud võitnud, siis ta ei tahtnud toimivat süsteemi muuta ja pidin oma võimalust ootama.

Teisel poolaastal tuli uus treener, kes ütles mulle ausalt, et näeb minu positsioonil üht teist mängijat esimesena. Läksin temaga rääkima, olin hästi valmistunud. Mul oli paberi peal kirjas hunnik statistikat: võidetud duellid, söödud, söödutrajektoorid, kiirus.

Kõik sellised asjad ladusin treenerile ette ja küsisin: kuidas on võimalik, et mängib teine mees, kui kõik need näitajad on minu kasuks? Ta vastas mulle, et jah, mul on tugevad argumendid, aga eelistab teist mängijat, sest ta meeldib talle rohkem.

See ongi jalgpallis okei, olen talle tõesti tänulik, et ta ausalt nii ütles. Mina aga ütlesin agendile, et siit on selgelt vaja edasi liikuda. Ühel hetkel tuligi juba St. Pauli ja nii ta läks.

Kui võrdled praegu Bundesligas mängivat Karol Metsa selle Karol Metsaga, kes oli äsja Saudi Araabiast tagasi tulnud, siis mille poolest oled nüüd parem jalgpallur kui kolm aastat tagasi?

Need on kaks täiesti erinevat mängijat! Mul on vahepealse aja jooksul õnnestunud mitme hea treeneri käe all trenni teha ja näha, kuidas ja mida on mulle teistmoodi õpetatud. Kindlasti olen nüüd palju-palju parem mängija, kui sel hetkel olin. see kõik kandus edasi ja lõpuks läkski nii, et targem oli sealt üldse ära tulla.

Ma ei sobinud sinna – mängisin seal Euroopa jalgpalli, aga seal ei saa niimoodi mängida. Sealse mängu füüsilisus mulle ei sobinud – olin sellega Euroopas teistmoodi harjunud ja seda ei saa sinna üle viia. Tegin seal hästi palju vigu ja penalteid.

Kaitsemängijana peab seal oma mängustiili muutma, mul see ei õnnestunud.

Mis hetkel hakkasid asjad uuesti paremuse poole minema?

Kui tagasi Euroopasse tulin, siis pidin tegelikult kohe Zürichisse minema, aga kuna mu agent tegi seal mingeid imelikke liigutusi, siis Zürich lõpuks loobus minust ja pidin endale uue klubi leidma.

Olin siis agendi vea tõttu kaks-kolm kuud ilma klubita – seepärast ei ole ta enam ka minu agent.

Lõpuks jõudsingi Sofia CSKAsse, sest ma ei tahtnud olla pool aastat ilma klubita. Sofias ei olnud ma ka põhimängija, sest liitusin nendega käigu pealt siis, kui seal oli juba hooaeg alanud ja esimesed mängud mängitud. Mängisin seal küll üsna okeilt, mul läks hästi, aga ma ei mänginud kõiki mänge.

Sama hooaja jaanuaris ostis Zürich mu endale.

See oli esimene märk sellest, et siit on võimalik

16 JALKA OKTOOBER 2024

Eesti koondises võib Metsal juba tänavu täituda 100 kohtumist. Enne oktoobrikuiseid mänge on ta 96 matšiga ühel pulgal Henri Anieriga.

Foto: Liisi Troska

Oleme kuulnud palju sellest, kuidas Ragnar Klavan tegi veel Augsburgis mängideski lisatrenni, et sealt Premier League’i pääseda. Mart Poomi raamatut on ilmselt kõik jalgpallisõbrad lugenud ja sealtki tuleb peamise motiivina välja see, kui kõvasti ta kogu aeg lõhkus trenni teha. Kui palju sina oled ise lisatrenni teinud?

Ma pole kunagi trennis viilinud – olen alati teinud trenni väga hästi ja natuke rohkem ka. Lisatrenni kui sellist, mis planeeritud nädalase treeningukava juurde lisaks tuleks, ei ole ma kunagi teinud. Küll olen igapäevaselt teinud nii enne kui pärast trenni harjutusi ja jõusaali, aga nii, et planeeriks nädalasse kuhugi veel midagi lisaks, seda mitte – mängud ja graafik on nii detailselt ära planeeritud, et selleks ei jää lihtsalt võimalust.

Senisele profikarjäärile tagasi vaadates – mida oled pidanud ohverdama selle nimel, et praeguseks Bundesligasse jõuda?

Olen ju kõigist täielikult eemal olnud, elan mingisuguse oma mulli sees välismaal. Aasta jooksul olen Eestis kokku võibolla 30 päeva. See on kindlasti ohverdus, et lähedasi ja peret olen aastate jooksul näha saanud rohkem siis, kui nad mulle külla tulevad, mitte kodus Eestis. Aga midagi pole teha – sportlase karjäär juba on selline. Kui oleks

2-KÕNE võimalus Eestis sellisel tasemel jalgpalli mängida, siis mängiksin Eestis!

jalgpalli liiga palju. Vaatasin EMi ülivähe, võibolla 20 protsenti. Tundsin lihtsalt, et olen täiesti väsinud ja tühi, mind isegi nagu ei huvitanud.

Enda mänge ja trenne vaatan aga kindlasti järele – mulle meeldib ennast näha ja kui näen ennast midagi valesti tegemas, siis õpin selle pealt väga hästi.

Olen sinu puhul tähele pannud, et viimase umbes viie aastaga on sinu meediasuhtlus läinud kardinaalselt paremaks – sinust on saanud hea intervjueeritav. Vanasti tundus, et andsid hästi palju turvalisi vastuseid – kujutan ette, et täpselt selliseid, nagu mõnel jalgpalluriMängud mängudeks, aga vaatad järele ka trenne? Kõiki trenne? te meediakoolitusel õpetatakse, et mitte pahandusse sattuda. Praegu Kuidas see välja näeb? räägid aga palju vabamalt, mõtestaMeil on ümber treeninguväljaku tumalt ja huvitavamalt. Kas see on kuus-seitse kaamerat, nii et eri nurolnud sul teadlik valik või on see kade alt on võimalik trenni järele tulnud iseenesest? vaadata. Treenerid analüüsivad seda, Võibolla olen ise kuidagi vabam – ehk mulle aga meeldib vaadata, kuidas tuleneb see suuremast enesekindlutrenn läks. Trenni järel saadan visest või kogemusest. Mingis mõttes deoanalüütikule kirja, et palun saada võib see olla äkki pingelangus – muimulle treeningu link, sealt saan juba ise valida, mis kaameranurga alt ma dugi tean, et vastutan oma sõnade Mets ei jää enda sõnul võitudesse kauaks kinni, mingit momenti vaadata tahan. eest, aga tunnen, et võin öelda rohkaotused võivad teinekord aga mitu päeva närima kem, kui ma sel ajal ütlesin. Piir on jääda. Foto: Liisi Troska Aeg, mis sellele kulub, on ju päris justkui nihkunud – võin öelda rohkem arvestatav? ja ausamalt. See on läinud kuidagi omamoodi, ma ei ole selle peale mõelnud – ju olen ise vabamaks ja Eks seal ole ka harjutusi, mida ei pea järele vaatama enesekindlamaks läinud.

– näiteks soojendust. Rohkem käib see mänguliste harjutuste või kindlate asjade kohta, millele on treener tol nädalal kindla rõhu pannud. Kui koju Kuidas on esiliigast kõrgliigasse tõus sinu igapäejõuan, siis 45 minutit kuni tund läheb sellele ikka. vaelu St. Pauli mängijana muutnud? Kas tänaval tuntakse veel rohkem ära või on tekkinud rohkem jalgpalliväliseid kohustusi või üritusi, millel tuleb Mart Poomi ja mõni päev enne sinu Bundeslikindlasti osaleda? ga debüüti La Ligas esimese mängu teinud Karl Heina mentori ja õpipoisi suhe on jalgpallisõpTänaval tuntakse natuke rohkem ära küll, eks inimesed on natuke teadlikumaks saanud. radele hästi teada. Sind on hästi Lihaletis liha ostes tunneb teenindapalju võrreldud Ragnar Klavaniga ja ära ja räägib paar sõna viimasest – olete mõlemad Viljandist pärit vasakujalgsed keskkaitsjad, kes mängust ja nii edasi – tähelepanu on jõudnud Bundesligasse. Sinul ja läinud küll natuke suuremaks, aga minu puhul ei ole see midagi erilist.

Klavanil vist sarnast suhet ju pole Jalgpallimürgistusest: Kui Jackson Irvine liigub Hambur– kui palju te üldse omavahel suht„Kui suvine EM algas, siis tundsin, lete? gis ringi, siis temal on selles mõttes et minu jaoks on jalgpalli liiga kindlasti teised mastaabid.

Pigem ei suhtle. Kui näeme, siis kindlasti räägime juttu ja meie Muidu on elu üpris samasugupalju. Vaatasin EMi ülivähe, omavaheline suhe on alati olnud ne, võibolla on meeskonnal olnud võibolla 20 protsenti.“ positiivne, aga ei saaks öelda, et meedia poolel rohkem kohustusi. me tihti suhtleme. Sünnipäevaks Telefirmade ja teleõigustega seotult tuleb aeg-ajalt mingeid videoklippe teha, kuhugi allteineteisele õnne ikka soovime, aga pigem on see kirju anda või kaamerasse midagi öelda, aga muus suhtlus pinnapealne. Kui kuskil ühises seltskonosas on elu esiliiga omaga üsna sarnane. Saksamaal nas kohtume, siis võib muidugi ka pikemalt minna. on Bundesliga 2 vaadatavus ju samuti ülisuur, ka esiMul ei ole Ragnariga suheldes midagi sellist, et liiga on väga populaarne. peaksin sõnu valima, saan olla mina ise – oleme ju ka koos mänginud.

Kui palju sa ise jalgpalli vaatad? Nii oma kui vastaste mängu analüüsimise mõttes ja niisama?

On sul üldse praegu keegi, keda saad nimetada oma mentoriks?

Oleme ju kuulnud osast jalgpalluritest, kellel on Ei ole. Olen hästi isepäine, mulle meeldib küllaltki töö tõttu jalkamängust nii kõrini, et nad vabal ajal ei tahagi seda jälgida. paljusid oma muresid ja probleeme ise lahendaKui suvine EM algas, siis tundsin, et minu jaoks on da. Kui on vajadus tekkinud, olen pöördunud ka

18 JALKA OKTOOBER 2024

Zürichis põhikoosseisukoha nimel võitlemisest: „Mul oli paberi peal kirjas hunnik statistikat: võidetud duellid, söödud, söödutrajektoorid, kiirus. Kõik sellised asjad ladusin treenerile ette ja küsisin: kuidas on võimalik, et mängib teine mees, kui kõik need näitajad on minu kasuks?“

spordipsühholoogi poole – mul on Eestis olemas inimene, kellega saan nendest asjadest rääkida.

Vahel ei räägi ma isegi elukaaslasele, kui mind sisimas midagi vaevab. Olen sellega harjunud ise hakkama saama.

Psühholoogiast rääkides – kui lihtsalt või raskelt sa võite ja kaotusi üle elad? Kui pikalt need emotsioonid sinu sees püsivad?

Võitudest saan kergesti üle, ma ei jää nendesse kauaks kinni. Muidugi meeldib mulle võite tähistada ja kogeda õnnetunnet ja positiivsust, aga nii küll ei ole, et kui mõne mängu võidan, siis võin kaks järgmist mängu rahulikult võtta või puhata.

Kaotustesse võin küll teinekord kinni jääda, eriti kui olen selles mängus ise mingi jama teinud.

Konstantin Vassiljevi koondisekarjääri lõpetamise järel sai Mets suvel püsivalt oma käe peale ka Eesti koondise kaptenipaela.

Foto: Katariina Peetson

21.45 on juba lausa ekstreemne, need muudavad ka järgmise päeva keeruliseks.

Magad sa sellisel juhul täispika une või ärkad ikka hommikul tavalisel ajal üles?

Nii ei ole, et lähen kell viis magama ja siis teen üheksatunnise une – kella kümne ajal läheb ikka uni ära. Mängupäevajärgne uni on lihtsalt häiritud.

Kui tavaline see tippjalgpallurite puhul on? Kas on ka neid, kelle und mängud üldse ei sega?

On ikka, mõni erand magab juba bussis, kui mängult tagasi sõidame. Julgen väita, et 80 protsenti jalgpalluritest ei suuda pärast mängu kohe magama jääda, see on meil selline ühine mure.

Milles see väljendub? Teed sa midagi, et sellest üle saada?

Ikka teen, sellega tuleb tegeleda. Ma vist ei suuda endale andestada, et suutsin midagi sellist teha või tol hetkel niimoodi mõelda. Olen enda peale kuri või pahane, see võib kesta mitu päeva.

Kas see tuleb sellest, et emotsioonid tuleb kuidagi maha laadida? Või kerib mäng peas edasi-tagasi?

Pigem on see adrenaliin ja mingisugune pingelangus. Keha justkui ei olekski väsinud, mõistus ei ole väsinud, vaid ketrab mängu ja mingeid olukordi uuesti läbi. See on keeruline.

Mis kell mängupäeva järel uni tuleb?

Hilja! Nüüd on meil näiteks kodumäng Slovakkiaga kell 21.45 (intervjuu toimus septembrikuu koondiseakna alguses – toim.). Umbes kell kaksteist öösel lõpeb mäng – kui aus olla, siis ma arvan, et rahulikult võib kella viieni nii minna, et vähkren voodis ja higistan. Üritan ikka varem magama minna, aga see pole nii lihtne.

Klubis on üldiselt lihtsam, sest mängud on tihtipeale varasemal ajal, näiteks kell üks või kell kolm päeval. Hilisemate mängudega on küll keerulisem,

Mida soovitaksid sellele Karol Metsale, kes enam kui kümme aastat tagasi Eestist Norrasse läks?

Millised oleksid su põhisõnumid?

Mänguliselt oleks kõvasti nüansse, mida olen aastatega õppinud ja mis teevad mängu lihtsamaks, stabiilsemaks ja kindlamaks. Kindlasti oleks endale väga palju öelda positsioonivaliku, esimese puute, üle õla vaatamise ja kastis ründajaga kontaktis olemise kohta. Õpetaksin teda olema natuke kannatlikum, natuke rohkem keskendunud ja mitte nii kärsitu ja üliemotsionaalne.

2024 OKTOOBER JALKA

19

PERSOON

Soome tippklubi skaut Mihkel Rääk

soovib peale Palumetsa veel mängijaid Baltikumist HJKsse viia Skaudina 33kordses Soome meisterklubis HJK töötav eestlane Mihkel Rääk (22) räägib Jalkale, mida tema tegemised endast täpsemalt kujutavad. Klubile ise oma teeneid pakkunud Rääk aitas sinna mängima Kevor Palumetsa. Ta teeb suurel määral Jyväskylä linnast kaugtööd ning kinnitab, et HJKs ollakse temaga seni väga rahul.

Tekst: Kristjan Remmelkoor | Foto: erakogu

M

ängijana piirdus Rääk noorteklassis Raplamaa JK esindamisega. „Olin väravavaht, kellel ei olnud palju talenti. Mul oli aga üsna palju vigastusi: murdsin jalgpalli mängides ära mõlemad randmed ja eri näpuluud. Kuskil 14aastaselt minu teekond lõppes. Mul tekkisid muud huvid, lõpetasin jalka mängimise ära ning tegin edasi jõusaali ja niisama sporti,“ meenutab ta.

Jalgpallifanaatikuks, kes päevas tundide kaupa vutti vahib, jäi Rääk aga edasi. Kõrgharidust asus ta omandama Kaunases Leedu spordiülikoolis. „Kui olin kaitseväes, siis mulle sealne elu väga ei sobinud ja mõtlesin, et elus peab tegema midagi, mis päriselt meeldib. Ma lihtsalt guugeldasin, et kus õppida sporti,“ kirjeldab Rääk oma kõrgharidusteekonna algust. „Leedu spordiülikoolis õppides hakkasin otsima väljundit, et endale kooli kõrvalt juba mingit praktikat ja CVd teha. Kirjutasin sealse regiooni kõikidele klubidele ja sain tööd Kaunase Žalgirise jalgpalliosakonna juures. Hakkasin esindusmeeskonna mänge analüüsima ja nendega kaasa reisima.

Ma ei teeninud selle pealt midagi, olin põhimõtteliselt vabatahtlik.“

Kirjutas kõikidele, vastas vaid HJK

„Kuna Žalgirise hooaja-algus oli jube kehv ja minu kontakt – abitreener, kelle kaudu sinna sain – lasti koos kogu staff’iga lahti, siis vahetasin ülikooli ja tulin Soome, et jalka juures jätkata,“ sõnab Rääk.

20 JALKA OKTOOBER 2024

Nüüd õpib ta spordiäri Jyväskylä ülikoolis. Soome jõudnult oli tema taktika sama nagu Leedus: kirjutada kõikidele sealsetele klubidele. „Mul vedas – HJK vastas mulle. Ükski teine klubi ei vastanud. Alguses näitasin natuke oma oskusi, HJK küsis mõne küsimuse ja saatsin neile ühe või kaks analüüsi. Neile meeldis see, mida teen ja mõtlen,“ jutustab Rääk.

Detsembris jõudis eestlane HJKga kokkuleppele ja tänavu jaanuarist hakkas tal seal töö pihta.

Märtsis võttis ta ette ühe pikema reisi, käies järjest ära Austrias, Sloveenias, Horvaatias ja Slovakkias. „See oli võrgustiku loomine, et muuta mängijate toomist lihtsamaks. Kohtusin eri klubide ja agentidega. Otseselt ma sellel reisil ühtegi konkreetset mängijat skautimas ei käinud,“ selgitab Rääk.

Palumets meeldis juba Paide päevilt

Juuli alguses saavutas Rääk märkimisväärse töövõidu, kui HJKga liitus esialgu laenulepingu alusel (Belgiast Waregemi Zultest) 21aastane poolkaitsja, hooaegadel 2020–2022 Paide Linnameeskonnas mänginud Kevor Palumets. Eesti koondislane Palumets on kerkinud HJK põhimeheks, ta aitas meeskonna UEFA Konverentsiliiga põhiturniirile ja avas 14. septembril Soome kõrgliigas oma väravaarve. „Kevor on mulle mängijatüübina juba Paide aegadest meeldinud. Vaatasin, et ta sobiks meile ideaalselt. Minul oli huvi teda üle tuua juba jaanuaris, kui klubil huvi puudus,“ märgib skaut. „Ta oli põhimõtteliselt esimene mängija, kelle HJKsse tõin, ja tema liitumine tekitas mul peas ikka suuremat sorti ekstaasi! Oli suurepärane tunne. Minu analüüside kaudu on HJKsse tulnud ka Aserbaidžaani koondislane Ozan Kökçü, keda käisin Hollandis vaatamas, ja Lee Erwin.“ Aasta esimeses pooles kuulus HJK ridadesse ka Eesti keskkaitsja Andreas Vaher (tema üleminekuga Räägil seost polnud), kes aga esindusmeeskonnas läbi ei löönud. Seepärast oli Räägil põhjust ärevusega oodata, kuidas Palumets hakkama saab – kui järjest teine eestlane ebaõnnestub, siis on edaspidi klubisse kaasmaalasi tuua võibolla

PERSOON kuna õpin Jyväskyläs ja ma ei pea otseselt kontoris kohapeal viibima. Kontoris käin umbes korra nädalas, kindlasti käin kohal ka mängupäevadel,“ lausub Eesti skaut.

Suhtlemise, andmete analüüsimise ja videote vaatamisega võrreldes on Rääk seni staadionitel kohapeal mängijaid jälgimas käinud vähe, aga usub, et saab seda tulevikus kindlasti rohkem teha.

Ta eelistab vaadata mängijate esitusi tugevamate meeskondade vastu. Enim meeldib talle jälgida ründajaid ja väravavahte. „Mulle meeldib vaadata ka sotsiaalmeediat.

Selle pilguga, et kas mängija on sobilik tüüp ja milline on tema psühholoogia. Olen käinud noortele mängijatele andmas ka loenguid, kus räägin, et kõik, mida nad igapäevaselt postitavad, on jälgimise all. Ei ole tark TikTokis mingeid mõttetusi luua,“ õpetab Rääk.

keerulisem. Aga praegu ollakse Palumetsaga Räägi kinnitusel HJKs ülimalt rahul.

Palumetsa üleminek pole jäänud ainsaks Eestiga Sihib kõrgemaid ametikohti seotud diiliks, milleni HJK on tänu Räägi algatusele Mullu neljandat aastat järjest Soome meistriks jõudnud. Nimelt leidis HJK endale koostööparttulnud HJK alustas käimasolevat Veikkausliiga neriks Tallinna Kalevi, kellele laenas suvel kaks hooaega oma standardite järgi katastroofiliselt: 19aastast Soome noortekoondiste kogemusega vaid nelja võiduga esimesest 11 mängust. mängijat: Aaro Toivoneni ja Stanislav Baranovi. „Suvel oli meil vaja hästi kiiresti igasse liini uusi „Kui ma HJKs tööd alustasin, siis meil olid suumängijaid. Võtsin ette oma kontaktid, agendid, remad koosolekud. Minu algatus oli, et võiksime keda ma usaldan, pluss klubi poolt anti mulle veel leida ühe klubi, kuhu hakata talendikaid noori agente juurde, et vaadata lihtsalt järjest profiile meesteklassis mängimiseks laenule saatma, siis läbi ja valida eri positsioonidele parimaid mängioleks sealtpoolt lihtsam tuua ka meile talente tesjaid. Koostasin meie peaskaudile Óscar Garcíale timisele. Ja see klubi võiks olla Eestis, kuna Eestis iga positsiooni jaoks oma esiviisiku. on mul kontakte. Suvel töötasime selle Mõne mängija kohta paluti minult piprojekti kallal ja pidasime kohtumisi,“ kemat ülevaadet. Seejärel toimusid tutvustab Rääk Kaleviga koostööni koosolekud, kus osalesid ka peatreejõudmise protsessi. ner ja president,“ kirjeldab Rääk suvist Peale Palumetsa loodab Eestis tööprotsessi. sirgunud ja Leedus kõrgharidust oman„Olen käinud noortele „Kiirel perioodil vaatasin mängija danud Rääk viia HJKsse veel mängijaid mängijatele andmas ka kohta mitte väga spetsiifilise raporBaltimaadest. loenguid, kus räägin, et ti kirjutamiseks ära kolm-neli mängu. „Baltikumiga olen hästi sina peal, kõik, mida nad igapäevaselt Aga muidu võiks noormängijate puhul seal on tase ja ka palgatase Soome omast natuke madalam. Seega võiks postitavad, on jälgimise all. jälgida neid pool aastat. Me oleme eelarve poolest hästi jätkusuutlik klubi ja sealt tuua talente siia, kust nad saakEi ole tark TikTokis mingeid ei taha teha rutakaid otsuseid.“ sid veel omakorda edasi liikuda,“ sõnab mõttetusi luua.“ Rääk on saanud klubilt oma töö kohRääk. ta väga positiivset tagasisidet. „Nüüd „Tulevikus tahaksime skautide võrgustikku hakkame töötama juba uue hooaja suunas, et natuke suurendada, siis jääkski mulle ideaalis mängijate saamine oleks lihtsam ja ei peaks nende maksimaalselt viis riiki, millele täielikult keskeneest üle maksma. Soovime vältida sellist totrust, et duda: näiteks Baltikumi, Rootsi ja Norra liigad. hooaja keskel on meeskond poolik ning tuleb jälle Aga meie skautide projekt on veel noor ja ülesrutakalt otsida ja otsustada. Seekord tahame olla töötamisel. Selles mõttes sattusin klubisse heal hoolikamad,“ sõnab skaut. ajal, et saan ise selles ülestöötamise protsessis Rääk naudib praegust tööd ja näeb ka oma osaleda.“ tulevikku jalgpalli juures. „Tahaksin arendada ka juhtimise poolt ja sihtida lõpuks natuke kõrgemaid Jälgib mängijate sotsiaalmeediat positsioone. Aga skautimine jääb kindlasti samuti Umbes pooled mängijad, keda jälgida, tekivad alles,“ ütleb ta.

Räägi radarile agentide kaudu ja pooled läbi andLisaks ei välista Rääk tulevikus näiteks jalgpallimebaaside. Iga päev kirjutab talle 20 kuni 40 ja muude spordiürituste korraldamist, sest varem agenti, kes kõik pakuvad mängijaid. on ta tegelenud pulmade ja sünnipäevade korral„HJKs ei ole mul mingeid kindlaid tunde, mille damisega. pean täis töötama. Teen seda rohkem kaugtööna, 2024 OKTOOBER JALKA

21

FAKTIFOTO

Rekordimees

ANDRE FROLOV

Paide Linnameeskonna poolkaitsja Andre Frolov sai septembris oma nimele A. Le Coq Premium liiga rekordi – nimelt möödus ta mängude arvu edetabelis Andrei Kalimullinist ning on nüüd läbi aegade kõige rohkem Premium liiga mänge pidanud mängija.

22 JALKA OKTOOBER 2024

FAKTIFOTO 19 hooaega

Alates 2005. aastast on Frolov vähemalt ühes mängus kaasa teinud kõigil Premium liiga hooaegadel peale ühe – 2007. aasta veetis ta esiliigas FC Flora duubeltiimis.

Täishooaega veel kirjas ei ole

Kuigi sellise rekordini jõudmine eeldab nädalast nädalasse mängimist, ei ole Frolov veel Premium liigas mitte kordagi täishooaega ehk üldjuhul 36 mängu ühel aastal täis saanud – lausa kuuel hooajal on tal sellest puudu jäänud üksainus kohtumine. Kõige enam mänguminuteid kogus ta 2019. aastal, kui sai 35 mänguga Paide eest kirja 3043 minutit.

Esimene värav juba debüüdil

Tulevase rekordimehe esimene mäng Premium liigas toimus 11. septembril 2005, kui Frolov esimest korda meistriliigamänguks Flora koosseisu pääses. Kohtumine autsaideri Tallinna Dünamo vastu lõppes A. Le Coq Arenal Flora 7 : 0 võiduga, Frolov sekkus vahetusest 59. minutil, vahetades välja Teet Allase. Mängu seitsmenda värava lõi 86. minutil just 17aastane Frolov, triblades väravavahist Grigori Ošomkovist mööda ja lükates palli tühja võrku.

Neli meeskonda

Kuigi Frolovi karjäär Eesti meistriliigas on kestnud rohkem kui ühelgi teisel mängijal, on ta kõik need mängud pidanud vaid nelja meeskonna eest. 2005. aastal ja aastatel 2009–2016 esindas ta FC Florat, 2006. aastal Valga Warriori, 2008–09 FC Viljandit ning alates 2017. aastast on tegu Paide Linnameeskonna mängijaga.

Enam kui 500 mänguga vaid üks punane kaart

Nii suure mängude arvuni jõudmise eeldusi on mitu: esiteks tuleb olla piisavalt hea mängija, et Premium liiga tasemel vastu pidada, teiseks tuleb vältida vigastusi ja kolmandaks ka tarbetuid kollaseid-punaseid kaarte, mis endaga mängukeelu kaasa tooksid. Nii ongi Frolov toimetanud – Premium liiga karjääri esimese punase kaardi teenis ta alles 2023. aasta märtsis mängus Tallinna Kaleviga. Ka kollaste kaartide eest teenitud mängukeelde on tal karjääri jooksul olnud üksikuid, kuigi suure mängude arvu peale on hoiatusi tulnud kokku 51.

70 väravat

Kogu karjääri kestel on Frolov olnud üsna hea väravaninaga – oma 19st Premium liiga hooajast on ta ilma ühegi tabamuseta jäänud vaid 2009. ja 2010. aastal ehk viimasel 14 hooajal järjest on Frolov vähemalt ühe meistriliigakolli löönud! Kõige viljakamaks hooajaks osutus 2012. aasta, kui ta sai Flora särgis kirja kümme väravat. Paide ridades olid resultatiivseimad hooajad 2018 ja 2019, kui ta sai kirja 8 väravat + 7 söötu ja 7 väravat + 11 söötu.

Foto: Foto:Katariina KatariinaPeetson Peetson

2024 OKTOOBER JALKA

23

A. LE COQ PREMIUM LIIGA

19 aastat ja 518 mängu hiljem.

Andre Frolov on uus Premium liiga mängude kuningas 2024. aasta 21. september läheb ajalooraamatutesse päevana, mil Andre Frolov sai oma nimele A. Le Coq Premium liigas enim väljakul käinud mängija tiitli. Kolmel kümnendil Eesti kõrgliigas pallinud kogenud poolkaitsja rääkis Jalkaga 16. septembril, kui ta veel jagas Andrei Kalimulliniga mängude rekordit. 19 aastat on pakkunud nii rõõmu kui kurbust, rahulolu kui pettumust, suuri võite kui valusaid kaotusi. See kooslus on teinud Andre Frolovist Premium liiga vaieldamatu legendi.

Tekst: Siim Martti Kubensky / Fotod: Liisi Troska

K

ui suur eesmärk oli sul selle rekordini jõuda?

Ega mul see karjääri alguses ega poole peal eesmärk ei olnud. Lihtsalt on niimoodi juhtunud, et olen Eesti liigas terve elu mänginud. Mida lähemale see tuleb, siis ikka tekib tunne, et tahad rekordit enda nimele, kui juba nii palju on tehtud.

Jalgpallis ei tea ju kunagi – on vigastused, kõikvõimalikud muud asjad, mis võivad valesti minna.

Olen mäng korraga võtnud.

Millal sa hakkasid mängude arvule nii mõtlema, et sul on see rekord võimalik oma nimele saada?

Ma arvan, et võibolla siis, kui umbes 450 mängu sai täis. Sellel hetkel vaatasin, et rekord ei ole enam nii kaugel, see on kahe hooaja jagu mänge.

Oli tunne, et see on püütav ja võimalik ära teha.

Ma siis rohkem sellele ei mõelnud ja nüüd on see hetk kätte jõudnud.

Mida see saavutus sinule tähendab?

Kunagi on võibolla ajalooraamatutes minu nimi.

Sportlasena tahad ikka mingites asjades esimene olla ja alati võita. See on üks asi, kus mul on võimalus esimene olla. Loomulikult, väga vähestel tekib

24 JALKA OKTOOBER 2024

A. LE COQ PREMIUM LIIGA selline võimalus. See on päris suur hulk mänge ja ma arvan, et võin selle üle uhke olla.

na sattusin ja jäin. Võib rahul olla – treeningutingimused olid head, grupp oli hea ja töötasin sealt ennast esindusse välja.

Oskasid sa kunagi unistada või arvata, et sina oled ühel hetkel Eesti kõrgliigas enim väljakul käinud mängija?

(Naerab – toim.). Kindlasti ei osanud.

Eks eesmärk oli ikkagi ka välismaale minna ja seal karjääri teha. Seda ma ei ole teinud ja selle arvelt olen ma siin Eesti liigas pallinud ja neid mänge kogunud.

Kui palju sa sellele mõtled, et oleks tahtnud end ka välismaal proovile panna?

Ma liiga palju pead sellega ei vaeva.

Tean kindlasti, et ma oleks olnud võimeline seda tegema, aga elu lihtsalt läks sedasi, nagu ta läks. Kui ma veel Floras mängisin, siis liiga palju variante ei olnud, et kuskile minna.

Enne Paidega liitumist olid need mõtted, aga kuna siis tuli juba vaikselt ka pereelu peale, siis polnud enam see hetk, kus liigselt riskida, et kuskile minna ja proovida, mis oleks võinud olla üks variantidest. Oli pigem turvalisemat valikut vaja ja siis oli ka Paide poolt huvi minu vastu väga suur ja sai selline otsus tehtud.

Andre Frolov

Ja seal sa tulid mitu korda Eesti meistriks ja karikavõitjaks. Kas Flora aeg tekitas sinus jalgpallurina suurt rahulolu?

Jah, kindlasti. Esimesed mängud Floras (esindusmeeskonnas – toim.) tegin aastal 2005. Mulle anti hooaja lõpus duublist üle tulles paar mängu, aga siis veetsin ühe aasta Valga Warrioris. Meil oli noor sats, olime Premium liigas, pärast seda aasta esiliigas ja siis poolteist hooaega olin Viljandi Tulevikus, kus sai ka korraliku kogemuse alla. Sealt edutati mind Florasse, kus tulid kolm meistritiitlit ja karikavõidud. Sportlasena oli kindlasti väga magus aeg, aga muidugi oli ka väga raskeid aegu.

Kas sul on mõni raske periood eriti hästi meeles, mis tagasi vaadates oli mingil määral õpetlik?

Flora puhul oli alati see, et sa mängid ainult tiitli peale, ja kui mõnel aastal libises see võrdlemisi varakult käest ära või oli ebaõnnestunud aasta, eks sa siis teadsid, et klubi ei ole rahul ja mängijad ning treenerid samamoodi. 2012. aasta hooajal Ehk siis võimalused peale Flora oli klubil majanduslikult probleeme perioodi välismaale liikuda olid ning Levadiaga oli juba võrdlemisi olemas, aga samas mingit garansuur vahe, aga meil oli omavaheline mäng Kadriorus. Kui me selle oleks tiid ei olnud?

Jah, olid pigem sellised pakkumivõitnud, oleks hooaja lõpp võinud sed, et lähen kuhugi testima. Lisaks veel, et mis põnevaks minna. See oli kuulus 5 : 4 mäng, kus me tulime tagasi, aga Levadia sai viimasel minutil veel võimekused olid klubidel palkadega. Oleks olnud penalti (Flora oli 25 minutit enne mängu lõppu 1 : 4 noorem ja üksik mees, oleks võinud igasuguseid kaotusseisus, kuid nad viigistasid skoori 87. minuasju proovida, kui sulle ei ole majanduslik pool nii tähtis. Ma armastan jalgpalli väga palju, aga ma artil. Kuuendal üleminutil realiseeris Igor Morozov mängu kolmanda penalti ja Levadia võitis 5 : 4 – mastan oma perekonda rohkem. toim.). Mäletan, et see oli üks esimesi kordi, kus tõesti pisar tuli silma. See Sa olid noorena Flora poiss, alustasid seal jalgpalliteekonda ja veetsid kõik tundus nii ebareaalne, uskumatu klubis mitu head aastat. Kuidas sa ja ebaaus. Sellega oli ka tiitel läinud, sellele ajale tagasi vaatad? see oli raske hetk. Kas sealt oli midagi „Ma armastan jalgpalli väga Jah, ma alustasin kümneaastaselt. õppida… kindlasti oli, aga tuli lihtsalt Sattusin trenni pärast üht suve, kui kuidagi selle olukorraga hakkama palju, aga ma armastan oma sai kõvasti jalgpalli mängitud. Olin saada ja tugevalt edasi panna. perekonda rohkem.“ sportlik ja mulle meeldisid erinevad alad, aga ühel suvevaheajal sai sõprade-suguKas sa ütleksid, et see oli su karjääri kõige raslastega palju jalkat mängitud ja see hakkas väga kem hetk?

Ma ei ütleks, kaotuseid tuleb ikka ette. Ma arvan, meeldima. Sügisest sai trenni mindud, seega jah, võrdlemisi hilja, kümneaastaselt. Mu vanemad et see on pettumust valmistanud mängudest enim organiseerisid midagi ja mul oli klassikaaslane meelde jäänud, kuna palju oli kaalul ja mäng oli Eerik Reinsoo, kes oli ka Flora trennis. Nii ma sinka täiesti sürreaalne. Pärast seda oli üliraske olla.

Sünniaeg: 18.04.1988 Positsioon: keskpoolkaitsja Klubid: Tallinna FC Flora, Lelle SK, JK Pärnu Tervis, Valga FC Warrior, Viljandi JK Tulevik, Paide Linnameeskond Saavutused: 3 korda Eesti meister (2010, 2011, 2015), 4 korda Eesti karikavõitja (2011, 2013, 2016, 2022), 5 korda Eesti superkarikavõitja (2011, 2012, 2014, 2016, 2023) Premium liiga mänge/väravaid (26.09.2024 seisuga): 518/70 A-koondis: 6/0 (debüüt 8.11.2012 2 : 1 võidumängus Omaani vastu)

2024 OKTOOBER JALKA

25

A. LE COQ PREMIUM LIIGA Kindlasti on läbi käinud ka see, kuidas minu Florast lahkumine oli, see ei olnud nii sujuv ja meeldiv, kui ta oleks võinud olla. See oli igapäevases protsessis raske aeg. Tuli endaga võidelda, et käia igapäevaselt kohal ja teha oma tööd.

Kuidas sa selle uudise vastu võtsid, et sa pärast 2016. aastat Floras ei jätka? Võib vist öelda, et sa olid sellel hetkel parimas mängijaeas.

See oli raske tõesti. See oli mul karjääris esimene kord, kus ma olin jala tugevamalt koondiseukse vahele saanud ning olin stabiilselt seal. Meil ei olnud Floraga väga edukas aasta algus olnud ja mingi hetk tulid sealt signaalid. Mul ei olnud algusest peale selle vastu midagi, et klubi tahab värskendada, niimoodi asjad käivadki. Kui tahetakse kõrvale lükata, siis see ongi spordi osa. Lihtsalt suhtlus ja kuidas kõik toimus – see oli valus osa sellest, mis tegi selle (lahkumise – toim.) keeruliseks.

Florast lahkumise teate kohta: „See oli igapäevases protsessis raske aeg. Tuli endaga võidelda, et käia igapäevaselt kohal ja teha oma tööd.“ Mainisid juba koondisemänge – sul kogunes neid A-koondise eest kuus tükki. Kuidas sa sellega rahul oled? Arvan, et koondise esindamine on iga profisportlase suur eesmärk, ja selle sa täitsid ära.

Jah, selle üle on muidugi hea meel, et olen seal peale saanud, aga kindlasti oleks tahtnud rohkem ja stabiilne koondisemees olla. Ma usun, et mul olid selleks võimed olemas, aga kuidagi see läks nii, et neid ei tulnud juurde. Kui ma Paidega liitusin, siis ma olin parimas mängijaeas ja ikka töötasin igapäevaselt selle nimel, et koondisesse tagasi saada, aga kahjuks ei õnnestunud. Me ei mänginud Paidega esimestel aastatel Eesti kõrgliigas kõrgetele kohtadele, see oli võrdlemisi loogiline. Oleks pidanud veel paremat mängu näitama, ehk siis oleks saanud (naerab – toim.), aga ma kindlasti proovisin ja tean, et enda poolt oli see soov ja töötasin, et seda saada. Aga mis teha, eks koondis ongi keeruline koht, kuhu saavad vaid vähesed.

Rääkisime enne su karjääri keerulisematest aegadest, kuid millised on olnud su meeldivaimad ja rõõmsaimad hetked?

Kindlasti tiitlivõidud Floraga. Tiitli võitmine on hoopis mingi muu tunne. Kes seda tunnet ei ole kunagi kogenud, siis kindlasti soovitan (naerab – toim.)! 2010, kui ma tulin esimest korda meistriks, siis ma ei olnud veel konkreetne põhimees ja mängisin episoodiliselt. Siis ei olnud see tunne võibolla

26 JALKA OKTOOBER 2024

A. LE COQ PREMIUM LIIGA on seitsme- või kaheksakordsed Eesti meistrid, see on juba väga palju. Ma arvan, et karikate hulga üle nuriseda ei saa, aga alati võiks rohkem olla.

Võibolla natuke provokatiivne küsimus, aga kumb klubi sulle hingelähedasem on, kas Flora või Paide?

Ma olen mõlemast klubist väga palju saanud, aga ma arvan, et Paide on kindlasti südamelähedasem. Need inimesed, kes on selle klubi ümber, on suhtunud minusse kokkuvõttes paremini. Austus ja muu selline on Paides olnud kõrgemal tasemel.

Mõlemad on olulised klubid, aga Paide on kindlasti rohkem mu südames.

nii võimas kui sellest järgmisel aastal, kus olin ise ka juba otsustavamas rollis ja andsin suurema panuse, siis oli see vähe magusam. 2015. aasta tiitel noore meeskonnaga oli ka mõnus.

Paidega liitudes oli juba algul plaan mingi aja järel Eesti tippklubiks tõusta ja see on kindlasti väga meeldiv, et oleme siia saanud. Ainult tiitel on puudu, muid karikaid oleme saanud. Kindlasti tahaks, et Paide saaks ka selle meistritiitli. Lisaks sellele, et mul Flora ajal euromängude edu ei olnud, on Paidega euroedu ka kogetud. Eesti liiga kõrval ongi see järgmine tase, et kuidas seal asjad käivad. See kindlasti annab igale mängijale kogemuse mõttes nii palju juurde, mida rohkem neid mänge on. See on ka tõesti väga meeldiv.

Sa oled praegu 36aastane, mitmekordne Eesti meister ja karikavõitja. Mis eesmärgid sul on veel saavutada?

See oleks loomulikult kirss tordil karjääris, kui suudaks Paidega Eesti meistriks tulla. Energiat on, tahaks veel kõvasti mängida. Võibolla võtame eesmärgiks 600 mängu, et näiteks see ära teha (naerab – toim.)!

Kui palju sa tunned, et sul nüüdsel ajal veel mänge paagis on? 600 mängu tundub praegu reaalne eesmärk.

Ma arvan, et see on vägagi tehtav, aga kõik ei sõltu minust. Kas klubi soovib ja vajab mind või on see mõni muu klubi, igatahes tunne on küll hea.

Aga kunagi ei tea, eks vanus seab omad piirid, aga praegu tunnen end 36selt veel väga hästi. Üle maailmagi on jalgpallurite vanus kasvanud. Kuigi noored tulevad peale, siis alati on ka kogemusi vaja.

Energiat on.

2012. aastal Levadialt

Sinu Paide ajast on veel vara kokkuEhk siis praegu karjääri lõpetamise saadud 4 : 5 kaotusest: võtvaid jutte rääkida, sest see veel mõtteid ei ole? „Mäletan, et see oli üks kestab, aga nagu sa mainisid, ei olnud Ei, veel kindlasti ei ole. esimesi kordi, kus tõesti Paide sinu liitudes veel Eesti tippklubi, pisar tuli silma. See kõik nüüd aga on. Kas aeg Paides on vastaKas sa tahaksid, et keegi lööks sinu nud ootustele või isegi ületanud neid? mängude rekordi üle? tundus nii ebareaalne, Jah, ootustele on kindlasti vastanud. Kas Ei tahaks, ma võiks ikka alatiseks sinna uskumatu ja ebaaus.“ ka ületanud… võibolla, kui meil oleks jääda (naerab – toim.)! Tegelikult iga retiitel juba pea kohal, siis oleks võibolla ületanud. kord on kellelegi purustamiseks, loomulikult on see Eks eesmärgid on ju alati suured. Esimesed aastad kellegi teise puhul ka võimalik. Liiga jätkab arenePaides ei olnud võibolla nii lihtsad, olime tabelimist ja kindlasti tuleb minusuguseid mängijaid, kes keskmikud, aga mul on väga hea meel, et see on, veedavad terve oma karjääri siin. ma ütleks, Eesti parim klubi. Need, kes seda klubi juhivad, on väga head inimesed ja nende missioon Kui peaks prognoosima, siis kas see pigem juhon see olnud. Nii nagu algul ka minuga suheldi – tub lähiajal või peame seda veel kaua ootama, kõik need asjad on realiseerunud ja klubi jätkab kuni tuleb keegi ja lööb rekordi üle? Kui üldse samamoodi iga-aastaselt arenemist. tuleb?

Eks see sõltub sellest, kui palju ma ise veel mänKolm meistritiitlit ja neli karikavõitu – kuidas sa ge juurde saan. Kui ma siin ikka veel mängin, siis neid saavutusi hindad? sellega läheb kindlasti kauem aega. Tihtipeale selÜtleme nii, et alati tahaks rohkem, aga ei saa öellised asjad võtavad suurema aja, aga eks näis. Kui da, et seda vähe oleks. Karikaid on kogunenud ja keegi on kõvem mees, siis ta on kõvem mees ja ta sportlasena tahad alati võita. Siin on mängijaid, kes on selle auga välja teeninud.

2024 OKTOOBER JALKA

27

TAKTIKA

Kas tagant lühikesega alustamine tasub end ära?

Veel kümme aastat tagasi oli vägagi tavaline, et väravalöögi korral virutasid väravavahid palli kõrge kaarega keskvälja poole. Pikad ja kõrged väljalöögid on viimastel aastatel igal tasandil muutunud aga vaat et erandiks – üha rohkem näeb võistkondi, kes mängivad väravavahi valduses oleva palli lühikeselt lahti. Osalt on sellise arengu põhjus üks näiliselt lihtne reeglimuudatus, mis jõustus viis suve tagasi.

Tekst: Raul Ojassaar / Foto: Ramsey Cardy, Sportsfile / UEFA via Getty Images

S

ee nihe on omakorda väravavahi positsioonil kaasa toonud sisuliselt revolutsiooni. Kui Pep Guardiola 2016. aastal Manchester City peatreeneriks asunult meeskonna senise esikinda Joe Harti sisuliselt päevapealt ebapiisava jalaga mängu oskuse tõttu koosseisust välja viskas, tõi liigutus kaasa kõvasti kriitikat. Seda nähti sisuliselt Guardiola ekstravagantsina või püüdena uues klubis end kellegi arvelt kehtestada – oli Hart ju enne seda neljal korral võitnud Premier League’i kuldse kinda ehk saanud hooaja peale kirja kõige enam nullimänge, samuti peeti Inglismaa koondise esinumbrit maailma üheks paremaks löökide tõrjujaks. Võimalik, et enda kehtestamine oli kaasnähe, mis Guardiolale sobis, ent peamiselt tähistas see siiski otsustavat ja kardinaalset pööret City mängustiilis. Lühikesed söödud kaitsjatele said uueks normaalsuseks, pikad väljalöögid erandiks. Alates 2017. aastast on City esiväravavaht olnud Ederson, kelle sööduoskus ja enesekindlus palliga on väravavahtide seas absoluutne tippklass. Sealjuures oskab Ederson vajadusel väga täpselt anda ka ülipikki sööte, mis tähendab, et vastased peavad ka selleks variandiks valmis olema.

Inglismaa tippklubide näitel oleme viimastel aastatel näinud sarnast mustrit mitmel korral. Nii

28 JALKA OKTOOBER 2024

Arsenal kui Manchester United on võrdlemisi hiljuti oma senise esikinda vahetanud välja põhjusel, et peatreener leiab, et asendaja suurepärane jalaga mäng kaalub üle need puudused, mis võivad uutel puurivahtidel olla löökide tõrjumisel. Suurepärased tõrjujad David de Gea ja Aaron Ramsdale on teinud ruumi André Onanale ja David Rayale, kes on palliga riskialtimad ning seetõttu mitmel korral valusate pallikaotustega silma paistnud – rääkimata sellest, et de Gea ja Ramsdale paistavad olevat väravavahi põhitöö ehk tõrjumise osas järglastest paremad.

Kas tõrjumist peaks aga üldse väravavahi põhitööks nimetama? Mõelge korra sellele, mitu tõrjet üks väravavaht mängu jooksul keskmiselt teeb. See arv jääb selgelt alla kümne, piirdudes vahel vaid mõne üksiku pareerimisega mängus. Mängu jalaga alustamist ja söötmist tuleb aga mängus ette ju palju rohkem, isegi sellistes kohtumistes, kus väravavahi võistkond mängu domineerib ja pall oma värava alla eriti sageli ei jõua.

Viis aastat teistsugust vutti

Väravavahtide maailm muutus oluliselt 2019. aasta suvel, kui rahvusvaheline jalgpallireeglite eest vastutav nõukogu IFAB kehtestas näiliselt

TAKTIKA

võrdlemisi tühise reeglimuudatuse. Kui varem pidi väravalöögi lahti mängima oma karistusalast väljapoole, siis viimased viis aastat see nõue enam ei kehti – väravaesise lahtilöögi võib teha kasvõi meetri jagu ühele või teisele poole. Vastasmängijad ei tohi seevastu endiselt löögi hetkel karistusalas olla.

Kui varem oli vastasvõistkonna ründemängijatel võimalik lühidalt lahti mängitud väravalööki sisuliselt ära hoida, hoides end iga kaitsemängija ligi, kellele lühike lahtilöök oleks võinud suunatud olla, siis reeglimuudatuse järel käitub karistusala piir justkui virtuaalse barjäärina, mis annab vähemalt paariks sekundiks selle sees olevatele mängijatele vabaduse. Iseäranis tehniliselt osavamad tippmeeskonnad on muudatust reeglites täiega enda kasuks ära kasutanud – kui veel hooajal 2017/18 mängiti näiteks Inglismaa Premier League’is lühidalt lahti (ehk oma väljakukolmandiku piires) vaid 18 protsenti väravalöökidest, siis hooajal 2023/24 oli see näitaja juba 53 protsenti.

FIFA tehnilises osakonnas jalgpalli globaalse arengu juhina (kõlav nimetus, eks!) töötav endine tipptreener Arsène Wenger tõi eelmisel aastal reeglimuudatuse mõjusid analüüsides välja, et

paljud jalgpalliinimesed ei osanud muudatuse mõju esialgu hoomata. „Reegli eesmärk oli jalgpalli kiiremaks ja vaatemängulisemaks muuta, kuid muutunud on palju enam. Selle põhiline efekt seisneb selles, et vastasvõistkond on võimalik nende väravast väga kaugele meelitada ja seejärel üritada pressingust palliga läbi mängida.

Kui võistkond suudab esimesest pressingust läbi pääseda, avaneb väga suur ruum, kus ohtlik olla,“ sõnas Wenger.

Pressingu vastu aitab hea söödumäng

Just nimelt pressingust söötudega läbi mängimine on üks peamisi põhjuseid, miks oleme viimasel ajal näinud nii Eestis kui välismaal üha rohkem treenereid, kes soovivad näha oma võistkonda palju palliga mängimas ja kohtumisi sel viisil dikteerivad. Kui vastasvõistkond teeb kõrget survet, ei jää tehniliselt kehvematel kaitsemängijatel ja väravavahil muud üle kui pall, silmad kinni, pikaks lüüa.

See võib mõnes mõttes tunduda palliga võistkonnale küll turvaline ja riskivaba lahendus, aga pikas plaanis ei ole see eriti jätkusuutlik: tõenäosus, et üksikud ründemängijad need pikad pallid kätte saavad, on üsna väike, veel väiksem on aga šanss, 2024 OKTOOBER JALKA

29

TAKTIKA et nendest rünnakuüritustest midagi ilusat tekib.

Isegi kui ründajad söödu kätte saavad, on nad sageli isoleeritud – ülejäänud võistkonnakaaslased kipuvad sellises olukorras jääma tavaliselt sügavale oma väljakupoolele. Meenutame kasvõi märtsikuisest Poola–Eesti kohtumisest episoodi, kus oma väljakupoolel palli kätte saanud Oliver Jürgens viis selle kiirelt väljakul ülespoole, kuid jäi siis ihuüksi mitme kaitsja vastu ning murti juba keskväljal maha.

Ja pealegi – sellised silmad-kinni-pikad-pallid-ettepoole võtavad kaitsvalt võistkonnalt surve maha vaid viivuks. Kõrgelt suruv tiim saab palli kätte ja saab kohe uut rünnakut alustada.

Sellist olukorda vältides näemegi praegu palju võistkondi, kes üritavad isegi vastase kõrge surve korral mängida oma värava lähedal kiiret söödumängu. Kuna kõrge pressingu korral on survet tegeval võistkonnal mitu mängijat väljakul väga kõrgel, siis on törtsu individuaalse meisterlikkuse ja heade söötude korral võimalik pressingust

läbi mängida ja leida end ühtäkki olukorrast, kus vastase viis-kuus kaitsvat mängijat on väljakul ära jagunenud 60–70 meetri pikkuse ala peale. Teisisõnu: vaba ruumi on tohutult palju!

Sellise oma värava esisel lühikeste söötudega mängimise varjupool on mõistagi see, et iga väike eksimus võib kaasa tuua vastaste värava.

Iga natuke kauemaks palliga jäämine, iga valesti antud sööt võib tähendada seda, et vastased saavad palli kätte sinu karistusalas. Tipptreenerid ja analüütikud on aga nendest riskidest teadlikud ja on arvestanud, et sellise stiili puhul on kasu suurem kui võimalik kahju. Jah, oleme tippjalgpallis näinud viimastel aastatel varasemast rohkem seda, kuidas väravavahid oma karistusalas piinlike eksimustega hakkama saavad ja vastastiimile justkui väravaid kingivad, kuid ei maksa unustada, et iga sellise „piruka“ kohta on üldjuhul palju rohkem neid episoode, kus väravavahid aitavad hea söödumänguga oma tiimil surve alt välja tulla.

Aiko Orgla: pigem võiks väravavaht osata tõrjetööd teha

Foto: Katariina Peetson

FC Floras ja Eesti U21 koondises väravavahtide treenerina töötav Aiko Orgla on enda sõnul selles osas ehk pisut vana kooli mees, kuid tema eelistab väravavahtide puhul eelkõige seda, et nad oleksid väravajoonel suurepärased tõrjujad. „Eestis on üldiselt nii, et mida suurema kaaluga võistkond, seda rohkem on esikohal see, et väravavaht peaks ikkagi oskama tõrjuda. Küll on aga näiteks Levadias jalaga mängul väravavahi puhul väga suur roll,“ arutleb Orgla. „Olen küll väravavahtide treenerina üsna noor, aga mõnes mõttes vana kooli esindaja – minu jaoks on alati kõige tähtsam, et väravavaht oskab väravat kaitsta. Minu poolest võib ta panna kasvõi sada filigraanset söötu, aga kui väravat kaitsta ei oska, siis ma ei näe, et sellisest väravavahist oleks pikas perspektiivis suurt kasu.“ 2019. aasta reeglimuudatuse meeletu mõju jalgpallile oli teiste seas ka Orglale mõnevõrra üllatuslik. „Oli selge, et see mõjutab jalgpalli, aga kuidas täpselt, ei osanud mina ette näha. Kui see algul välja käidi, siis mulle see väga

30 JALKA OKTOOBER 2024

hea idee isegi ei tundunud. Ma ei saanud justkui sellest loogikast aru, et mida see andma peaks – mängitakse korra lühidalt lahti, aga mis siis? Enne mängiti ju ka vahel lühidalt. Ma ei osanud esiti selle reegli eelist näha, aga selle mõju on tegelikult olnud väga suur.“ Puurilukuna ka ise aastatel 2007–2012 kokku 120s A. Le Coq Premium liiga mängus pallinud 37aastane Orgla toob välja, et kui ta ise noor väravavaht oli, ei olnud jalaga mängu harjutamine veel peaaegu üldse aktuaalne. „Põhiline erinevus praegusega ongi see, et üldse väravavahtidele jalaga mängu treeninguid teeme. Muidu olid väravavahid võistkonnas jalaga mängu teatud määral kaasatud, aga treener minuga otseselt jalaga mängu kordagi ei harjutanud – võibolla õpetati ainult pikka palli, et kuidas ja kuhu lüüa. Praegu aga seome väravavahtidel väga palju treeninguid ka jalaga mänguga – just reaktsiooni ja otsustega, et kuidas ja kuhu mängida.“ Orgla ei ole päris nõus väitega, et söödumäng on muutunud tänapäeval väravavahtide puhul tõrjumise ees põhitööks. „Kui statistikat vaadata, siis enamik sööte on väravavahtidel mõne meetri pikkused ja ilma surve all olemata. Surve all olekuid väravavahil ka mängus üldiselt kümnete kaupa ei ole, need on pigem üksikud korrad. Väga suuri riske väravavaht ka reeglina ei võta. Ja kui võtab, siis on aja küsimus, millal ta eksib. Seejärel on juba küsimus treeneritele, kas sellise stiiliga minnakse edasi või mitte.“ FC Flora väravavahtide treener nõuab igatahes oma hoolealustelt eelkõige tipptasemel tõrjeid. „Kui väravavaht annab 50 head söötu, aga teeb ühe suure eksimuse, millest kaotad 0 : 1, siis panustaksin ise küll sellele, et ta oskaks ennekõike oma tööd teha ja kaitsta. Maitse asi – kes mida eelistab ja tahab. Lõpuks võiks väravavaht osata mõlemat – nii jalaga mängida kui kaitsta. Samas kui jalaga üldse mängida ei oska, pole tänapäeva jalgpallis ka eriti midagi teha. Aga pigem gramm rohkem võiks ta kaitsta osata!“

Kasutades sooduskoodi

JALKA15

saad kogu tellimuselt

soodustust -15%

­

Eesti

FC St. Pauli

Karol Mets

Foto: Christian Brendan Moran, Charisius, Sportsfi dpa/Scanpix le / UEFA via Getty Images

Eesti koondis 2024. aasta septembris

Foto: Liisi Troska

Esireas vasakult Vlasi Sinjavski, Alex Matthias Tamm, Joonas Tamm, Karol Mets, Matvei Igonen, Karl Jakob Hein, Karl Andre Vallner, Mihkel Ainsalu, Maksim Paskotši, Mattias Käit, Märten Kuusk Teises reas vasakult mänedžer Miko Pupart, füsioterapeut Helvis Trääder, füsioterapeut Priit Lehismets, arst Kaspar Rõivassepp, füsioterapeut Marius Unt, peatreener Jürgen Henn, abitreener Joel Indermitte, väravavahtide treener Mart Poom, abitreener Arno Pijpers, kehalise ettevalmistuse treener Ilo Rihvk, videoanalüütik Ants Jaakson Tagareas vasakult Ioan Yakovlev, Martin Vetkal, Artur Pikk, Danil Kuraksin, Rauno Sappinen, Michael Schjønning-Larsen, Kevor Palumets, Robi Saarma, Mark Anders Lepik, Martin Miller, Markus Poom, Rocco Robert Shein, Patrik Kristal, Michael Lilander

Saksamaa

Real Madrid

Antonio Rüdiger

Foto: Christian Charisius, dpa/Scanpix

HENRI

ANIER

PILETID LEIAD SIIT

RÜNDAJA

EESTI ROOTSI

14. OKTOOBER FESTIVALIALA 19.45 AVAVILE 21.45 A. LE COQ ARENA

5 AASTAT HILJEM

Viis aastat suurest võidust: Tamme staadionil kummuli löödud Hispaania ainus täht särab Barcelonas

Hispaania kaks, Eesti kolm! Foto: Liisi Troska

2020. aasta maikuu pidi olema nende poiste senise karjääri tipphetk. Kodune finaalturniir, vastaseks tulevased Harry Kane’id, Paul Pogbad ja João Cancelod.

Koroonapandeemia tõmbas unistusele ootamatu kriipsu peale, aga õnneks ei tähendanud see, et Eesti jalgpall oleks jäänud tühjade kätega. Kaugel sellest!

Tekst: Kristjan Jaak Kangur

V

iis aastat tagasi ehk 2019. aasta 24. septembri õhtul võitis koduseks turniiriks valmistunud Eesti U17 koondis Tartus Tamme staadionil 3 : 2 Hispaaniat. Jah, Hispaaniat, kes on selles vanuseklassis kroonitud Euroopa meistriks rekordilised üheksa korda ning jõudnud järjepidevalt nelja parema sekka ka MMil. Avapoolaeg kulges Tartuski ettearvatult. Bruno Iglesias avas pooltunni järel skoori, vaid poolteist minutit hiljem lasi Eesti kapten Maksim Paskotši

mõnelt meetrilt luhta hiilgava viigivõimaluse ning kohe seejärel lõi Israel Salazar 2 : 0. Ent teisele poolajale tuli kodumeeskond õnneks täiesti uue hingamisega.

57. minutil ei suutnud vastaste väravavaht püüda Tristan Toomas Teevälja kauglööki, esimesena oli jaol Karl Gustav Kokka ja vähendas vahet. Mõni minut hiljem teenis Kokka trahvikasti joonelt karistuslöögi ja saatis selle ise madalalt Hispaania kaitsemüüri alt võrku – 2 : 2! Eesti hiilgavale õhtule pani 83. minutil täpse löögiga võiduka punkti Aleksandr Šapovalov.

Eesti koosseis: Maico Rimmel, Martin Vetkal, Maksim Paskotši, Rasmus Kallas, Erko Jonne Tõugjas, Karl Gustav Kokka (90 + 3. Richard Tohver), Andrei Smirnov (78. Rocco Robert Shein), Nikita Ivanov (46. Tristan Toomas Teeväli), Danil Kuraksin (78. Aleksandr Šapovalov), Sten Jakob Viidas (46. Daniil Tarassenkov), Taaniel Usta.

Pingile jäid Georg Mattias Lagus, Aleksandr Nikolajev, Sander Alex Liit, Daniil Sõtšugov.

Eesti U17, kes oli sama aasta jooksul juba alistanud ka Hollandi, Prantsusmaa ja Rootsi eakaaslased, jäi kodusest finaalturniirist küll Hiina nahkhiirte algatusel ilma, kuid samas olnuks see 2024 OKTOOBER JALKA

39

5 AASTAT HILJEM

nende karjääris nii või naa kõigest vahe-, mitte lõppjaam. 2012. aastal Eestis peetud U19 EMil üles astunud koondisest sirgusid küll näiteks A-koondise tugitalad nagu Karol Mets ja Artur Pikk, samuti koduse liiga legendid nagu Brent Lepistu ja Märten Pajunurm, kuid õige mitu selle koondise liiget tegi jalgpalliga varakult lõpparve.

2019. aastal Hispaaniale tuule alla teinud noorukitest on viie aastaga sirgunud noored mehed ja peaaegu kõik on ka jalgpalli juurde jäänud, ehkki mõne lend on olnud kõrgem kui teisel. Et mitme mehe CV ei vaja pikemat lahtikirjutamist, jaotagem platsil käinud 16 mängijat karjäärikõvera järgi mõttelistesse rühmadesse: Maksim Paskotši, Martin Vetkal, Rocco Robert Shein – varakult välismaa noortesüsteemi siirdumisele on järgnenud esimesed sammud meestejalgpallis ja selle tulemusena ka Eesti A-koondisesse murdmine. Kõik kolm mängivad igapäevaselt korralikus välismaa liigas – Paskotši Šveitsis, Vetkal Rootsis ja Shein Hollandi esiliigas; Danil Kuraksin, Tristan Toomas Teeväli – Premium liigas kolmekohaline arv mänge kirjas.

Kuraksinil kaasnes selle staatusega ka A-koondise kutse septembrikuisteks valikmängudeks, ühena vähestest end juba 2019. aastal kindlaks kõrgliigameheks lugeda tohtinud Teeväli pole seda (veel?) saanud; Rasmus Kallas, Daniil Tarassenkov, Erko Jonne Tõugjas, Taaniel Usta – Premium liigas on ennast juba omajagu tõestatud ja kõigil vähemalt poolsada mängu kirjas, kuid A-koondise kutse valikmängudeks laseb end veel oodata; Aleksandr Šapovalov, Nikita Ivanov, Sten Jakob Viidas – taset justkui on, kuid vastakad lood... Šapovalov pani end proovile Freiburgis, tuli siis tagasi Eestisse, lõi Legioni eest hooajaga 11 väravat, kuid

40 JALKA OKTOOBER 2024

Eesti U17 koondise algkoosseis Hispaania vastu. Esireas vasakult Nikita Ivanov, Andrei Smirnov, Martin Vetkal, Karl Gustav Kokka, Maico Rimmel.

Tagareas vasakult Danil Kuraksin, Taaniel Usta, Erko Jonne Tõugjas, Rasmus Kallas, Sten Jakob Viidas, Maksim Paskotši.

Foto: Liisi Troska

Floras läbimurret ei tulnud ja nüüd otsib ta seda Kreeka esiliigast.

Ivanov tegi korraks põike Sloveenia esiliigasse, naasis siis Nõmme Kalju ridadesse, kuid pole seal oodatud moel silma paistnud. Viidas läks noorena Tabasalust Portugali, jäi sealt Paidesse naasnuna statisti rolli ja siirdus tänavuseks Soome tugevuselt kolmandasse liigasse, kus võitleb KPV ridades liiga parima väravaküti tiitli eest; Maico Rimmel, Karl Gustav Kokka, Andrei Smirnov – Premium liigas on üht-teist tehtud, aga läbimurdeotsingud veel kestavad; Richard Tohver – suurest mängust taandunud. Tohver on toonasest koosseisust Paskotši kõrval ainus, kellel Premium liiga mängu CVs kirjas polegi. Tema viimased kaks ametlikku kohtumist Ida-Virumaa Alliance’i särgis pärinevad 2022. aastast.

Viie aasta eest Hispaania vastu pingile jäänud nelikust – ehkki samal turniiril pääsesid kohtumistes Sloveenia ja Portugaliga platsile kõik toonased koondislased – tegi varuväravavaht Georg Mattias Lagus tänavu kõrgliigas esimesed mängud. Daniil Sõtšugov oli samamoodi nagu Teeväli 2019. aasta nooruslikus Tallinna Kalevis juba kindel Premium liiga mees ja nüüdseks on tal mänge üle saja, kuid kitsamasse koondiseringi pole äärekaitsja seni mahtunud. Samas seisus on kolmandat hooaega Premium liiga põhimeeste sekka kuuluvad Sander Alex Liit ja Aleksandr Nikolajev.

Hispaanial üksikud mehed kõrgliigas

Aga kuhu on jõudnud noored hispaanlased? Et sealne mängijate valik on sadu kordi suurem, pole üllatus, et kõrgeimasse tippu on seni suutnud murda neist vaid üks – Barcelonas mängiv vasakkaitsja Alejandro Balde. La Ligas on siiski platsile pääsenud veel mitu Eesti vastu astunud noort meest ning CVsid lapates leidub ka natuke Portugali, Saksamaad ja Hollandit.

Hispaania koosseis: Aitor Fraga, Néstor Lucas (63. Javi Serrano), Diego Almeida, Adrián Corral (63. Adrián Granado), Alejandro Balde, Rodrigo Alonso, Israel Salazar (71. Álejandro Jiménez), Bruno Iglesias, Nico Serrano (63. David Ruiz), Hugo Novoa, Carlos Álvarez (71. Miquel Juanola).

Pingile jäid Adrián Romero, Rubén Iranzo, Miguel Rodríguez, Marc Casadó.

Aitor Fraga – La Ligas seni tosin korda pingil istunud väravavaht ootab läbilööki, mängides praegu Real Sociedadi duubelmeeskonnas.

Néstor Lucas – Real Madridi kasvandik siirdus augusti lõpus Rayo Cantabriasse, mis mängib tugevuselt neljandas liigas.

5 AASTAT HILJEM Diego Almeida – Atlético Madridis sirgunud kaitsja oli eelmisel hooajal laenul Lucase värske tööandja Rayo Cantabria ridades ning läks suvel viiendas liigas mängivasse Unión Collado Villalbasse, mis on juulis sõlmitud koostöölepingu alusel sisuliselt Atlético kolmas võistkond.

Alejandro Balde – kui Barcelona sõlmib sinuga 18aastaselt lepingu, mille väljaostuklausel on 500 miljonit eurot, peab sinus ju midagi olema?

2021. aasta suvel Xavi pilku püüdnud Baldest sai hooajal 2022–23 Barcelonas nii selge põhimees, et hooaja lõpuks valiti ta La Liga sümboolsesse koosseisu. Talvel oli tulnud teinegi šokk – paar päeva enne Katari MMi algust kutsuti Balde ootamatult A-koondise juurde ja nädalapäevad hiljem jooksis ta juba Dohas Costa Rica vastu väljakule, tehes seega koondisedebüüdi MM-finaalturniiril! Praeguseks on tal Hispaania A-koondises kirjas seitse kohtumist. Kehtiva lepingu väljaostuklausel? Üks miljard eurot.

Rodrigo Alonso – kui üks Rodri murdis üheksa aasta eest Villarreali duublist põhikoosseisu, jõudis sealt paari aastaga Manchester Citysse ning seejärel juba Meistrite liiga hooaja ja EM-finaalturniiri parima mängija tiitlini, siis teine alles otsib oma suurt võimalust „Kollase Allveelaeva“ duubelrivistuses.

Israel Salazar – kui Real Madridi süsteemis läbilööki ei tulnud, läks ründaja esmalt Real Valladolidi noortemeeskonda ehk neljandasse liigasse.

Sellest suvest on ta Portugali kõrgliigaklubi Praia Estoril mängija.

Bruno Iglesias – Real Madrid C ja Hispaania tugevuselt kolmas liiga, aga ka see pole sugugi halb koht, kus olla.

Nico Serrano – ääreründaja jõudis hooajal 2021–22 juba Athleticu ridades La Ligas väljakule ja sai kaasa teha isegi Real Madridi vastu kaotatud Copa del Rey finaalis, aga loodetud kõrget lendu ei tulnud. Viimastel aastatel on ta käinud laenul nii esiliigas kui ka Hollandi kõrgliigas, tänavu üritab taas pildile murda Athletic Clubi ridades.

Hispaania U17 algkoosseis Eesti vastu.

Vasakult Bruno Iglesias (10), Carlos Álvarez (20), Néstor Lucas (6), Nico Serrano (11), Alejandro Balde (3), Hugo Novoa (17), Adrián Corral (18), Diego Almeida (12), Rodrigo Alonso (8), Aitor Fraga (13), Israel Salazar (9).

Fotod: Liisi Troska

Hugo Novoa – RB Leipzigi kasvandik käis laenul Baselis, Utrechtis ja Villarreali duubelmeeskonnas, jõudes vahepeal mängida ka 15 mängu Bundesligas. Sellest hooajast on paremäär tagasi sünnimaal ehk La Liga klubi Alavés mängija.

Carlos Álvarez – Sevillas sirgunud poolkaitsja sai 2023. aastal selle eest ühes La Liga mängus üheksaks minutiks platsile, läks siis mullu suvel esiliigasse Levantesse ning kerkis seal kohe põhimeheks.

Javi Serrano – Atlético Madrid on keskväljamehe seni La Ligas viiel korral platsile lubanud ning lisaks laenanud teda esiliigasse Mirandési ja Ibizasse ning Austria kõrgliigasse Grazi Sturmi.

Nii on Serrano ametlikult ka Austria meister ja karikavõitja, ehkki mängis nende eest vaid kaheksa liigamängu. Sel hooajal teeb Serrano uue katse Atléticos pildile pääseda.

David Ruiz – äärekaitsja kolis sel suvel Valenciast Real Madridi noortemeeskonda.

Adrián Granado – Atlético Madridi andekas keskkaitsja pidi 2021. aastal karjääri südameprobleemide tõttu lõppenuks kuulutama, kuid asus seejärel tööle treenerina. Álejandro Jiménez – Villarreali kasvandikust sai sel suvel kolmandasse liigasse kuuluva Tarragona Gimnàsticu mängija.

Miquel Juanola – kaitsja ei suutnud Barcelona noortemeeskonnast kõrgemale murda ja siirdus 2022. aastal Šveitsi klubi Basel ridadesse, aga on ka seal esindanud vaid kolmandas liigas mängivat duubelrivistust.

Toonastest pingimeestest on Sevilla kasvandik Adrián Romero nüüd neljandas liigas Melilla ridades, Rubén Iranzo jätkuvalt Valencia duubelmeeskonnas, paar nädalat pärast Eestiga peetud mängu ehk 17aastaselt La Ligas debüteerinud Miguel Rodríguez laenati Celta Vigost selleks hooajaks Hollandi kõrgliigasse Utrechti ning Marc Casadó nimetati mullu Barcelona duubelmeeskonna kapteniks, kes on alates tänavusest märtsist viiel korral ka La Ligas platsile usaldatud.

2024 OKTOOBER JALKA

41

MÄNGIJA LUUBI ALL

Helina Tarkmeel Hiljuti 19. sünnipäeva tähistanud Helina Tarkmeel tegi möödunud suvel debüüdi Eesti naiste A-koondise eest ja tõstis augusti keskel esimest korda Tallinna Flora naiskonnaga pea kohale Balti liiga võidukarika. Tarkmeelel oli Balti liiga võidus mängida suur roll, sest tema lõpuminutite täpne karistuslöök poolfinaalis viis Flora naiskonna finaali. Eesti parima naiskonna südamikus end arvestatavaks tegijaks mänginud Tarkmeelt analüüsivad Flora naiskonna peatreener Aleksandra Ševoldajeva ja teda Kuressaares noorteklassides treeninud Reivo Vinter.

VÄLJAKUNÄGEMINE

ÕHUVÕITLUS

Ševoldajeva: Näeb hästi liini läbistavaid sööte, kuid peaks veelgi rohkem keha lahti hoidmiseks võimalusi leidma ja läbistavaid ründesööte otsima.

Vinter: Enda ees olevad variandid näeb väga hästi ära, aga selja taga toimuvast alati nii head pilti ees ei ole.

Ševoldajeva: Veidi pelgab, kuid on aina julgemaks selles muutumas.

Vinter: Ajastamise ja võitlustesse julgemalt minemisega saab oma pikkuse juures veel juurde panna.

JÕUD

Ševoldajeva: Väga jõuline mängija, kes oskab hästi kasutada oma füüsilisi eeldusi.

Vinter: Väga sitke mängija, keda palli pealt naljalt ära ei lükata.

VASTUPIDAVUS

Ševoldajeva: Tema positsiooni kohta okei, kuid kaotab veidi plahvatuslikkuses, kui mäng on liiga intensiivne.

Vinter: Ei ole kunagi näinud, et ta ei jaksaks. Alati jaksab.

LIIKUVUS

Ševoldajeva: Väga liikuv ja mobiilne mängija, eriti oma kasvu kohta.

Vinter: Katab väga suurt ala väljakul ja teda mängimas vaadates on tunne, nagu ta oleks justkui igal pool.

SISU

Ševoldajeva: Heatahtlik, toetav ja annab alati endast väljakul kõik. Kasvatamas vaikselt, aga järjekindlalt enesekindlust, et selle kaudu veelgi rohkem oma potentsiaali realiseerida.

Vinter: Alati suudab oma ära teha ja justkui anda endast kõik, aga kui tulevad ebaõnnestumised, siis see võib pingutuse ja sisu veidi kõikuma lüüa.

KIIRUS

Ševoldajeva: Kuigi see ei pruugi esmapilgul välja paista, siis Helina on üks kiiremaid mängijaid naiskonnas.

Vinter: Helina on olnud alati väga kiire mängija, selle taha midagi jäänud ei ole.

TEHNIKA

Ševoldajeva: Pole ühtegi halba sõna öelda, pigem leiab aina üllatavamaid aspekte tema mängus. Suurimad eksimused on rohkem seotud infokogumise, mitte tehnikapuudustega.

Vinter: Väiksema maa-ala peal võib vahel kiirete puudetega hätta jääda.

5 4 3 2 1 0

4,5

5

Vastupidavus

Liikuvus

4

Väljakunägemine

42 JALKA OKTOOBER 2024

SÖÖT JA LÖÖK

Ševoldajeva: Pole selliseid asju varem näinud – ulme!

Vinter: Söödu- ja löögitugevus on tal vägaväga hea. Viimastel aastatel on suured edusammud teinud selles, et nii söötudel kui löökidel on hakanud erinevaid tehnikaid kasutama.

4,5

Tehnika

5 3,5

Õhuvõitlus

Jõud

4,5

4,5

5

Sisu

Kiirus

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL

Endine hüppealade spetsialist, kellest sai Eesti meister jalgpallis

CV Helina Tarkmeel Sünniaeg: 20.09.2005 Positsioon: keskpoolkaitsja Koondised: U15 3/1, U17 7/1, U19 17/1, A-koondis 1/0 Klubid: FC Kuressaare, Tallinna FC Flora Treenerid: Liisa Liesment, Reivo Vinter, Aleksandra Ševoldajeva, Taavi Midenbritt, Anastassia Morkovkina, Sirje Kapper

Kes on su iidol?

Mul otseselt iidolit ei ole. Ma ei ole kedagi selliselt jälginud, aga lapsepõlves jälgisin veidi Cristiano Ronaldot. Lisaks vaatan alt üles ka oma vanematele.

Millise spordialaga sa tegeleksid, kui jalgpalli ei mängiks?

Ma arvan, et ma tegeleks kergejõustikuga ja teeks kõrgushüpet või mitmevõistlust. Oleme kergejõustikku kogu aeg koolis teinud ja gümnaasiumis käisin põhimõtteliselt kergejõustikukursusel, mis oli päris põnev. Mul on ka kaugushüpe hästi välja tulnud, aga kõrgushüppega käisin gümnaasiumis isegi võistlustel ja sain seal päris hea koha.

Kas sa pigem lööks värava või annaks väravasöödu?

Pigem valiksin värava, sest neid nähakse rohkem kui väravasööte. Väravad on jalkas olulised, eriti olulises mängus.

Kas sa eelistaks mängida 40kraadises kuumuses või –10 kraadiga?

Ma arvan, et ma mängiks –10 kraadiga, sest külmaga saaks sooja pesu alla panna, aga kuumaga ei saa väga midagi teha.

Mis on su lemmiklaul, mida enne mängu kuulata?

Mul ei ole lemmikut, aga kõik, mis tõmbab käima, on hea. Meil lastakse hästi palju Nublut ja muud sellist.

Mis on su lemmikriik, kus sa oled seni käinud?

Mulle meeldis Türgi, seal on ilus ja põnev.

Mis on üks asi, ilma milleta sa ei suudaks elada?

Ma arvan, et mu telefon. Selle kaudu saab kõigiga suhelda ja asju vaadata.

Kui sa peaks olema ühe tiimikaaslasega üksikul saarel, siis kes see oleks?

Ma arvan, et ma võtaks kaasa Eline (Ruth Häberli – toim.), sest temaga on väga lõbus ja ei hakka kunagi igav. Me üritaks saarelt koos ära saada.

Kui sa saaksid üheks päevaks olla mõni oma tiimikaaslane, siis kes sa oleksid?

Ma arvan, et ma oleks Kristina Teern, tundub tore omada mõlemat löögijalga ja palju väravaid lüüa.

Mis on su eredaim mälestus jalgpallist?

Minu jaoks oli oluline esimese meistritiitli võitmine. Ka koondisedebüüt on üks oluline punkt, mille tahtsin elus saavutada, kuid ma ei ütleks, et see on olulisem kui meistritiitel.

2024 OKTOOBER JALKA

43

MADALAMAD LIIGAD

Järva-Jaanis 500. matši jahtiv Arto Saar:

saaksin ju Viktor Metsalt või Karel Voolaiult üle küsida, kas olen mängijana ikka arenenud ka Võib ju mõtiskleda küll, et mis kannustas Andre Frolovi taga ajama Premium liiga mängurekordit, ja miks jahib 500. mängu pealtnäha tavaline amatöörpallur. Lubage tutvustada tavalisest teises võtmes – Arto Saar.

Tekst: Laura Jaansen / Foto: erakogu

K

õik, kes vähegi tunnevad Paide Linnameeskonda või on kursis kogukonnajuhtidega, teavad väga hästi, milline aktiivne tegelane on Arto Saar. Ta on Järvamaal pannud käe külge arvukates valdkondades – alustades kõnnijalgpalli populariseerimisega, jätkates vabatahtliku pritsumehe ametiga Järva-Jaani tuletõrjeseltsis ja vallavanema ametiga nii endises Järva-Jaani vallas kui nüüdses Järva vallas – ning ajanud samal ajal ise ka järjepidevalt jalgpalli taga. Ja nii enam kui 500 kohtumises!

41aastase järvamaalase süda päris 500 välja kuulutama veel ei kipu, sest õige eesmärk veel täitunud pole. „Jah, kui arvestada kõiki hooaegu ning kõiki liigasid, siis tuleb 500 muidugi täis,“ tunnistab ta ajal, mil tehtud on kõikide sarjade ja tiimide peale 501 kohtumist. „Aga tegelikult on plaanis murda 500 mängu piir FC Järva-Jaani eest, ja see peaks saabuma ülejärgmisel aastal. Loodame, et tervis peab vastu – hetkel olen optimistlik.“ Saar alustas palluriteed Kõrvemaa JKs, kus ta veetis kaks hooaega. Pärast seda hakkaski ta tegusid tegema Järva-Jaani esindustiimis, mille ridades on praeguseks kirjas 470 kohtumist. Kõik see on muide kindlalt talletatud ka klubi Vikipeedia lehele, kust leiab muu hulgas suurimate väravalööjate paremusjärjestuse. Kui lisada juurde käimasoleva hooaja statistika, jääb Saar esikohal olevale Raido Vesperele alla 11 tabamusega.

Kummalisest jalgpallivigastusest: „2008. aasta suvel saime poest vist natuke kehva lupja, mis polnud hästi kustutatud. Oli märg ilm, kukkusin ja libisesin ning lupja sattus käise kaudu kaenla alla. Tundsin juba mängu ajal, et natuke nagu kipitab, ja siis peale mängu avastasin põlenud naha – või õigemini naha puudumise.“ 44 JALKA OKTOOBER 2024

MADALAMAD LIIGAD Tänavu 25. liigahooaega mängiv Saar hakkas jalgpalliga tegelema alles 12aastaselt. „Mitte mingisuguse kindla eesmärgi või kõrge sihiga,“ meenutab ta, kinnitamaks, et ei kahetse amatöörpalluri karjäärivalikut. Nii ongi ta üsna stabiilselt mänginud III liigas ehk ikka seal, kuhu FC Järva-Jaani on püsima jäänud.

Viktor Metsast, saepurust ja „kolmandast silmast“

Alguspäevilt ehk Jänedal tegutsenud Kõrvemaa JK aegadest (aastad 2000 ja 2001) meenub Saarele nii mõndagi värvikat. „Mäletan, kuidas Meelis Rikken meid oma kaubiku peale võttis ja koos [Tõnis] Vanna ja Idavainudega (vennad Taavi ja Taivo – toim.) trenni viis. Istusime rõõmsalt kaubiku põrandal ja olime täitsa rahul,“ toob ta ühe näitena välja, lisades, et kuna tiimis mängis ka legendaarne Viktor Mets, jagus õppimiskohti kamaluga. Kui 2002. aastal loodi FC Flora ja Järva-Jaani SK koostööna FCF Järva-Jaani SK, asus Mets tiimi juhendama. „Esimestel hooaegadel oli meie koduks Jäneda staadion, sest Järva-Jaani oma oli liiga lühike. Käisime Jänedal mängudel oma autodega ja mäletan, et alguses oli mul punane ZAZ 968 ehk maakeeli sapikas, millele olid triibud peale tõmmatud ja millel aknad tuunitud,“ jätkab ta värvikate memuaaridega. „Kuna meil polnud staadioni joonteks lupja ja värvi, siis kasutasime hoopis saepuru. Selleks oli mul alati Järva-Jaani puiduettevõttest kaasa võetud neli-viis kotti saepuru ning need reisisid mängudele justnimelt sapika esikapoti all! Muidugi kuna nädalavahetustel oli ettevõte suletud, siis pidi saepuru toomiseks roomama aia alt läbi…

Nüüd kasutame juba aastaid ikka kustutatud lupja ja joonemasinat!“ See viib Saare juba järgmise looni. „2008. aasta suvel saime poest vist natuke kehva lupja, mis

Arto Saar mängimise kõrvalt Kasekal ehk Kasekopli staadionil vaheajamängu korraldamas.

Foto: erakogu

polnud hästi kustutatud. Oli märg ilm, kukkusin ja libisesin ning lupja sattus käise kaudu kaenla alla.

Tundsin juba mängu ajal, et natuke nagu kipitab, ja siis peale mängu avastasin põlenud naha – või õigemini naha puudumise. Käisin peale seda kuu aega sidemeid vahetamas.“ Tagajärg oli karm. „Ilmselt on see mu kõige kummalisem jalgpallivigastus. Kõige hullem oli vast see, kui sain sellisest tavalisest pea-pea-vastu koksust koljuluumurru, millest kohe aru ei saanudki. Peale mängu tundsin, et silmade vahele oleks nagu mingisugune kolmanda silma auk tekkinud, ja läksin igaks petteks EMOsse. Pilt näitas õnneks, et tegemist oli välimise koljuluu murruga, ehk ei midagi hullu! Väike paus ja sai edasi mängitud.“

Parim trenn on võistlus! Väljakul külge maha panna Arto Saar juba ei karda!

Foto: erakogu

Liigume tagasi helgematele teemadele. Legendi staatusesse jõudnud amatöörpallur räägib, et muutunud on palju ja peamiselt paremuse poole.

Plusspoolelt toob ta välja paberimajanduse, mida tänu ERISele enam suurt ei ole. Ka teevad mängu lihtsamaks lisandunud joonekohtunikud, kelle puudumine tõi kunagi „väga palju segadust ja väljakule mõttetut juttu“. „Kindlasti on mängu tase tõusnud. Ka III liiga satsid kiigutavad palli ja teevad liikumisi. Meie tiim küll saab suhteliselt harva kokku ja iga mäng ongi natuke nagu selline hea trenn – seda näitab ka selleaastane tabeliseis,“ arutleb ta. „Meie suurim puudus on hetkel ilmselt konkreetse treeneri ja ühiste trenniaegade leidmine. On mõistetav, et kõigil on palju tegemisi ja punti ongi raske kokku saada. Ja siis olen ise korraga nii mängija, treener, mänedžer kui ka platsimeister, ent vaja oleks kõrvaltvaataja pilku. Ses osas mõtted tegelikult liiguvad,“ kinnitab Saar.

Näib muidugi, et vähemalt Saart trennide puudumine suurt ei mõjuta ning palju saab ära teha vana rasva pealt. „Parim trenn on muidugi võistlus!“ arvab mees, kes on sel aastal läbinud nii täispika 2024 OKTOOBER JALKA

45

MADALAMAD LIIGAD Järva-Jaani igat kodumängu on sel hooajal külastanud keskmiselt 71 jalgpallisõpra, mis teeb varasematele aastatele kindlalt silmad ette. Kui panna need numbrid alevi elanikearvuga (949) ühte kalkulatsiooni, saaks laias plaanis väita, et igal mängul on kohal 7,5% kohalikust rahvast. Näiteks kodumängude külastatavuse edetabelit juhtiva konkurendi Raasiku FC Jokeri näitajaks tuleb ligi 5,8%.

Saar annab mõista, et Järva-Jaani mängudel tasub käia, sest publikut rõõmustavad ikka ja jälle vaheajamängud. Kunagi valmisid igaks kodumänguks kavad ning matši kõrvale sai nautida küüslauguleibu – neist tuli Saarel ajanappuse tõttu loobuda. Samas viskab ta õhku, et ehk võiks mingil hetkel need traditsioonid tagasi tuua.

Millised mängud on aga erilisemalt meelde jäänud? See küsimus saadab Saare sügavamatesse Multitalent! Arto Saar (vasakul) on aastaid kaasa löönud ka jalgpalligalal mõtetesse. „Liigast on meeles mõned magusad võiesinevas unistuste bändis – bassimehena. Foto: Liisi Troska dud. Näiteks 2019. aastal, kui hea rivaali Türiga (Türi Ganvix JK – toim.) Kasekas madistasiIronmani kui mitu väiksemat triatlome ja olime 2 : 3 taga, kuniks ma lõpus ni. „Sel suvel võitsime venna Ahtoga kaks väravat lõin – üks oli otse õhust ära Tori Põrgu triatloni, mis koosneb karistusala tagant!“ meenutab ta. ujumisest, jooksmisest ja kanuusõi„Karikamängudest oli ägedaim dust,“ lisab ta justkui muuseas.

Mälestusväärsest ilmselt 2018. aasta kodumäng TarHooaja peale keskmiselt 20 karikamängust: tu JK Tammekaga, kui suutsime kohtumist pidanud Saart on enim rekordpubliku – 132 inimest – ees „Karikamängudest oli ägedaim kasutatud keskkaitses, kuid viimashoida kõrgliigasatsi kuival paarilmselt 2018. aasta kodumäng tel aegadel on ta toimetanud rohkem kümmend minutit. Kaotasime 10 peal. Muidugi on tulnud ette seTartu JK Tammekaga, kui poolaja vaid 0 : 1. Teisel poolajal küll dagi, et peab hoopis postide vahel suutsime rekordpubliku – 132 löödi viis veel, kuid äge oli vaadata seisma. Kuidas on see kõik teda kui inimest – ees hoida kõrgliigasatsi ikka, kuidas Tartu meiega hakkama mängumeest voolinud? „Enda mänei saanud. Kirusid väikest platsi ja kuival paarkümmend minutit. gu on niimoodi keeruline hinnata. olid muidu ka närvilised,“ toob ta Eks ma ikka olen natuke targemaks Kaotasime poolaja vaid 0 : 1.“ toonaste Tipneri karikavõistluste saanud ja ei lenda iga palli peale.

1/8-finaali välja.

Oskan kindlasti paremini positsiooni valida,“ analüüsib ta. „Samas selline noore mehe põlemine on jätkuvalt sees: mängin isukalt iga mänMis on ikkagi see, mis Saart ennast gu ja olukorda. Vastastele valmistan endiselt natuke peavalu ja üsna tihti kaetakse mind autide ajal kahe platsile tõmbab? mehega.“ „Ühelt poolt enda tervis – et oleks põhjus pidevalt liikuda ja pingu„Kui niimoodi mõelda, et treeneriteks on mul tada ning olla heas füüsilises konditsioonis. Teiselt poolt on see läbi aegade olnud Veiko Kurim, Viktor Mets, Karel seltskond ja sõbrad, kellega on pea 30 aastat platsi jagatud. Pean Voolaid ja Margus Luts, kelle kõigiga peale Kareli oluliseks seda, et Järva-Jaanis oleks meeskond, kellele rahvas saab olen nüüd Paide Linnameeskonnas tööl, siis saaks kaasa elamas käia,“ toob oma 25. liigahooaega mängiv Saar välja. ju üle küsida – kuidas areng on olnud!? Kas üld„Kindlasti on üheks motivatsiooniallikaks ka pojale Arturile eeskujuks olemine. Oleme koos saaliturniiridel käinud – ehk järelkasvu se on…“ Saar tundub muheluse taustal kergitavat tuleb peale küll –, aga hetkel mängib ta liigat Paide (Linnameeskontänutäheks kaabut. na – toim.) all.“ Seda, kelle ja mille nimel lõpuni pingutada, jagub.

Ja kuigi Saar suurte eesmärkide seadja pole, siis teatud lootuKord aeti Tammeka üsna närvi sed on tal küll. „Sihiks on kindlasti see, et Järva-Jaani tiim jätkab See, et mängupäev on pidupäev, peab Saare kinnitegevust ja Kasekoplis toimuvad liigamängud. Vahel on pakutud, et võibolla oleks rahvaliigas lihtsam, aga senikaua, kui see minust tusel paika ka madalamates liigades. „Kuna minu sõltub, tahaks mängida ikka süsteemsemalt ja suluseisuga mänülesanne on ka sats kokku saada ning korraldada gu, mida vilistab litsentsiga inimene,“ räägib ta. kas kodumängu või loksutada võõrsilmängu loKoorub välja seegi, et praegune 11 meeskonna konkurentsis gistikat, siis on see selline heas mõttes tavaline käes olev 10. koht ei vasta lootustele. „Olen igal aastal pannud rutiin. Eraldi rituaale mul küll ei ole,“ selgitab ta. eesmärgiks, et lõpetame hooaja tabeli esimeses pooles, kuid paar „Eks muidugi üritan kohtunikega head tuju üleval aastat pole see õnnestunud. Järgmine aasta teeme selle ära!“ lubab FC Järva-Jaani legend Arto Saar. hoida ja küsin tavaliselt, kas täna mängime ikka vileni,“ lisab ta lõbusalt.

46 JALKA OKTOOBER 2024

REGISTREERI SIIN:

TÄRINGUJALGPALLI

meistrivõistlused 07.11.2024

KOONDIS

Alaealised debütandid – kui kõrgele võivad kanda Patrik Kristali tiivad?

16aastasest Patrik Kristalist sai Stockholmis vahetusest väljakule astudes Eesti koondise ajaloo noorim debütant. Ta on läbi aegade kaheksateistkümnes mängija, kes alaealisena Eesti A-koondist esindanud, ning ületas Raimond Põdra ligi 104 aastat püsinud tippmargi, olles debüüdi hetkel kaks ja pool nädalat noorem kui Põder 1920. aastal.

Tekst: Siim Pulst

N

oortele tähtedele seatakse alati suuri ootuseid, aga kuivõrd on need õigustatud?

Mõistagi ei taga varane debüüt iseenesest veel midagi, lõviosa karjäärist seisab ju alles ees.

Mingit aimu võib aga pakkuda võrdlus eelmiste debütantidega – kui kõrgele on nende tiivad kandnud? Jättes võrdlusmomendi huvides kõrvale 1920ndate debütandid, on peale Kristali veel kolmteist mängijat, kes debüteerisid taasiseseisvumise järel Eesti koondises alaealisena.

Patrik Kristalist sai Eesti koondise ajaloo noorim debütant.

Foto: Liisi Troska

48 JALKA OKTOOBER 2024

Kuraditosinast meie vaadeldavast mängijast koguni kaheksa debüteerisid A-koondises aastatel 1994 kuni 1997. Need olid koondisele valdavalt ebaedukad aastad, mis sundisid seadma pilke verinoorte mängijate poole. Pärast 2003. aastat on Eesti koondise eest väljakule pääsenud aga ainult kolm alaealist mängijat.

Tartust pärit keskkaitsja Janek Kiisman debüteeris 1994. aasta lõpus ning jäi esimese hooga koondiseringi püsima, kogudes aasta jooksul veel kuus kohtumist A-koondises. Samal ajal tuli ta FC Flora ridades Eesti meistriks, kuid järgmise edusammu asemel laenati ta Florast nõrgematesse klubidesse ja kadus koondise radarilt, kuniks ta lõpuks Tartusse naasis ja sealseid madalamate liigade klubisid esindama hakkas.

Keskväljamehe Marko Lepiku kõik kolm koondisemängu jäid 1995. aasta esimesse poolde ning need olid juhuslikku laadi. EM-valikmängus Sloveenias kaasati olude sunnil A-koondisse U19-koondislasi, kellega koos Lepik seal viibis, ning ülejäänud kaks mängu sai ta kirja Balti turniiril, kus Eestit esindas B-koosseis. Ta lõpetas tippjalgpalliga Eesti kõrgliigas kordagi mängimata, tehes omale nime hoopis muusikaartistina.

1995. aasta Balti turniiril said sisulise B-koondisega ametliku debüüdi kirja Andres Oper ja Andre Anis. Oper kinnitas end otsekohe A-koondisse, olgugi et tulevasel rekordväravakütil kulus jala valgeks saamiseks 16 koondisemängu. Tema võimas koondisekarjäär tõi kokku 134 mängu ja 38 väravat.

Floras lõi ta väravaid kuni 1999. aastani, misjärel algas edukas väliskarjäär Taanis, Venemaal, Hollandis, Hiinas ja Küprosel. Kahe Eesti meistritiitli kõrvalt jõudis ta Taanis ja Hollandis karikafinaali ning valiti kolmel korral Eesti aasta jalgpalluriks.

Mitmekülgne vasakäär Anis ei esindanud aga kunagi Flora põhimeeskondagi, mängides klubisüsteemi teiste meeskondade eest. Ta esindas pikalt noortekoondiseid ning kogus 2000. aasta võistlusreisil Tais veel kaks A-koondise mängu.

Urmas Rooba debüteeris 1996. aasta Balti turniiril Läti vastu üks päev enne 18. sünnipäeva. Vasakkaitsja päästis 1 : 1 väravaga Eestile viigi ning jäi koondise püsivaks liikmeks kuni 2008. aastani välja. Tema arvele kogunes 70 mängu, kusjuures debüütmängus löödud värav jäigi tema koondisekarjääri ainsaks.

Ohtratest vigastustest hoolimata tegi ta korraliku karjääri, tulles kolmekordseks Taani meistriks, korra Eesti meistriks ja Soomes pronksile.

KOONDIS Kristen Viikmäe sai debüüdi kirja 1997. aasta alguses Liibanonis ning tõusis kiiresti põhitegijate hulka. Skoorimiseks kulus ründajal küll 17 kohtumist, aga lõpuks kogunes tema arvele 115 koondisemänguga 15 väravat, millest enamat on suutnud ainult kaheksa meest. Klubikarjääris jäi tema laeks Skandinaavia, kus ta mängis Norra ja Rootsi klubide eest, ja üks hooaeg Kreeka tugevuselt kolmandas liigas. Neljakordne Eesti meister tuli ka Norra karikavõitjaks.

Poolkaitsjad Maksim Smirnov ja Aivar Anniste debüteerisid 1997. aasta novembris Filipiinidel ning nende mängijakarjäär kulges ka edaspidi üsna sarnaselt. Paremäär Smirnov kogus 39 koondisemängu ja kaks väravat, tuli neli korda Eesti meistriks ning mängis lühikest aega Lätis. Anniste arvele jäi 45 koondisemängu ja kolm väravat, kolm luriks. Auhinnariiulil leiduvad muu hulgas Eesti ja Eesti meistritiitlit ning mõni aasta Norra ja Rootsi Mattias Käit Hollandi meistritiitlid ja Meistrite liiga hõbemedal. lõi juba oma klubides, aga mitte kõrgliigas. teises koondiFrank Liivakust sai 2014. aasta maavõistluses Jarmo Ahjupera pääses 2001. aasta suvel Balti semängus kaks Gibraltari vastu esimene alaealine mängija Eesti turniiril väljakule 17 aasta, 2 kuu ja 21 päeva vanuväravat. koondises 11aastase vaheaja järel. Praeguseks on selt, mida peeti Eesti koondise nooruserekordiks Foto: Jana Pipar 28aastase paremääre arvel 24 koondisemängu ja kuni Raimond Põdra sünniaja täpsustamiseni. kolm väravat, kuid pärast 2020. aastat on ta vaid Pikakasvulise ründaja järgmist koondisemängu ühe korra lõpuminutiteks väljakule pääsenud. tuli oodata üle kolme aasta ning tema esitused Noortejalgpalli Hollandis ja Itaalias mänginud Liivak A-koondises jäidki üsna harvaks, kuni ta 2011. on käinud läbi ka Hispaaniast, Bosnia ja Hertsegoaastal end tugevalt pildile mängis ja playoff-mänviinast ja Iirimaalt, kuid enamik tema karjäärist on gus Iirimaa vastu põhikoosseisugi kuulus. Lõpuks möödunud Floras ja Levadias, tulles kolm korda jäi tema arvele siiski vaid 22 mängu ja üks värav.

Eesti meistriks.

Klubikarjäärile jättis pitseri ränk jalavigastus, kuid Mattias Käit on sellest nimekirjast ainus, kes sellest hoolimata mängis ta vahelduva eduga neli tänaseni koondise põhijõudude hulka kuulub. Ta hooaega Ungari kõrgliigas. debüteeris 2016. aasta alguses AÜEs peetud maaEnar Jääger debüteeris 2002. aasta oktoobris võistluses Rootsi vastu ning lõi juba oma teises maavõistluses Uus-Meremaa vastu, pannes aluse koondisemängus, MM-valikmängus Gibraltari 15 aastat kestnud koondisekarjäärile, mille jooksul vastu kaks väravat. Praeguseks kandis ta A-koondise särki 126 on tema arvel 54 koondisemängu korda – ainult viis meest on suutja kaheksa väravat. Fulhamis jalgnud enamat. Neljakordne Eesti Kõik Eesti koondise palluriks sirgunud poolkaitsja on meister ja kahekordne Norra kaalaealised debütandid mänginud Šotimaal, Sloveenias, rikavõitja mängis karjääri jooksul Norras ja alates 2022. aastast ka Venemaal, Itaalias ja Belgias.

Patrik Kristal (16 aastat, 9 kuud, 27 päeva), Rumeenia tippklubis Bukaresti Ragnar Klavani unustusdebüüt 2024, koondises kokku 1/0 Rapid. väärses debüütmängus kaotas Raimond Põder (16 a, 10 k, 14 p), 2020, 1/0 Nagu näeme, ei ole varane Eesti 2003. aasta Balti turniiril Jarmo Ahjupera (17 a, 2 k, 21 p), 2001, 22/1 koondiseküpsus tipptasemel 1 : 5 Leedule. Sellest hoolimata Alfred Prunn (17 a, 4 k, 6 p), 1920, 1/0 Johannes Brenner (17 a, 5 k, 8 p), 1923, 16/4 jalgpallurikarjääri tagatis, kuid jäi ta koondiseringi ning esinMattias Käit (17 a, 6 k, 8 p), 2016, 54/8 vaevalt on see ka juhus, et osa das kodumaad läbi tõusude Andres Oper (17 a, 6 k, 12 p), 1995, 134/38 sellesse nimistusse kuuluvaid ja mõõnade regulaarselt kuni Ragnar Klavan (17 a, 8 k, 3 p), 2003, 130/3 mehi kujutab endast Eesti jalgpalli 2019. aastani välja. KarjääAivar Anniste (17 a, 9 k, 9 p), 1997, 45/3 suurimaid edulugusid. Neli vaari lõpuosas lisandus veel kolm Janek Kiisman (17 a, 9 k, 23 p), 1994, 7/0 deldud mängijat jõudsid koondise Frank Liivak (17 a, 10 k, 19 p), 2014, 25/3 mängu, Rahvuste liiga sõelmänEnar Jääger (17 a, 10 k, 24 p), 2002, 126/0 sajamänguliste eliitseltskonda ja gud Küprose vastu ja tänavune Maksim Smirnov (17 a, 10 k, 30 p), 1997, 39/2 Käidil on veel hea võimalus nenEM-valiksarja sõelmäng Poola August Lass (17 a, 11 k, 6 p), 1921, 21/0 dega liituda, kuid kolm varast vastu. Ühtekokku 130 mängu Kristen Viikmäe (17 a, 11 k, 16 p), 1997, 115/5 arenejat ei küündinud isegi kümja kolm väravat, mis kahvatub Marko Lepik (17 a, 11 k, 20 p), 1995, 3/0 ne koondisemänguni. veel tema klubijalgpallisaavuAndre Anis (17 a, 11 k, 24 p), 1995, 3/0 Urmas Rooba (17 a, 11 k, 29 p), 1996, 70/1 tuste kõrval. Norra, Hollandi, Tekstis kasutatud allikad: Mati Saksamaa, Inglismaa ja Itaalia Allikas: Mati Kesaväli Kesaväli, „Estonian Football 100 kõrgliigas mänginud mees valiti Years“, jalgpall.ee, Wikipedia seitse korda Eesti aasta jalgpal2024 OKTOOBER JALKA

49

TUNNE OMA VASTAST

Usk paremasse tulevikku või ülikaitsev jalgpall?

Fernando Santose küsimus Jalka palus Aserbaidžaani jalgpalliajakirjanikul Rasim Mövsümzadäl enne oktoobrikuist Eesti–Aserbaidžaani kohtumist rääkida pisut sellest, millises seisus on aserite meeskond pärast suvist treenerivahetust, kui Luigi De Biasi asemele asus Portugali koondise Euroopa meistriks tüürinud Fernando Santos.

Tekst: Rasim Mövsümzadä, Aserbaidžaani jalgpalliajakirjanik, Ballon d’Ori žüriiliige

A

serbaidžaani koondise suurim staar on peatreener – 70aastane Fernando Santos. Portugali peatreener, kes valiti muu hulgas Kreeka kõrgliiga kümnendi parimaks treeneriks (2001–2010) ning võitis Portugali koondisega 2016. aastal EM-tiitli ja 2019. aastal Rahvuste liiga, sõlmis Aserbaidžaani jalgpalliliiduga (AFFA) 12. juunil kolmeaastase lepingu võimalusega seda veel aasta jagu pikendada.

11. oktoobril, kui Aserbaidžaan kohtub Eestiga, on Santos ametis alles 121. päeva. Vaatame tema sõnade kaudu otsa sellele, mis on selle nelja kuu jooksul meie koondisega toimunud. On märgata, et igas sõnavõtus kasutab ta sõna „uskuma“, et oma esimesi põrumisi pehmendada.

Santos oma esitlusel Bakuus: „Olen siin, sest AFFA juhtkond usub minusse. Proovime jõuda suurturniiridele – meie eesmärk on jõuda 2028. aasta EM-finaalturniirile. Hakkan perega Aserbaidžaanis elama, et see projekt ellu viia.“ Pärast seda, kui ta avaldas Rahvuste liiga esimese kahe mängu koosseisu: „Meie kogunemise eesmärk on ehitada üles võistlusvõimeline tiim, mis suudaks tulevikus riiki edukalt esindada. Maailmas pole treenerit, kes sooviks mõnd muud tulemust peale võidu. Soovime aga ehitada üles meeskonna, kus mängijad on enesekindlad ja ambitsioonikad.

Tahame luua tiimi, millel on oma stiil, mis lööb palju väravaid ja laseb endale lüüa vähe.“ Tema mõtted enne Aserbaidžaani ja Rootsi mängu: „Meie mängijad saavad aru, et ülesanne on raske, aga näen neis võiduiha. Olen nende füüsisega rahul, proovime ära kasutada vastase nõrku kohti.“

50 JALKA OKTOOBER 2024

Aserbaidžaani koondist tüürib teenekas Fernando Santos.

Foto: Adam Nurkiewicz, UEFA via Getty Images

Tema kommentaar pärast kodus saadud 1 : 3 kaotust Rootsilt: „Alustasime mängu hea rünnakuga, aga kahjuks ei suutnud me seda momenti väravaks realiseerida. Olime vastamisi tugeva vastasega, meie mängijad kaitsesid hästi. Isegi kui kaitsesime, mõtlesid meie mängijad ründamisele ja niipea, kui nad palli kätte said, asusid nad rünnakule. Meil oli esimesel poolajal veel võimalusi, samuti eksisime penaltil. Alustasime ka teist poolaega hästi ja lõime võimalusi, mida me kahjuks ära ei kasutanud. Kaotus ei heidutanud meid.

Usume, et suudame teha häid tulemusi.“ Tema mõtted enne Slovakkia–Aserbaidžaani mängu: „Läheme kõiki mänge võitma. Tulin siia, sest usun Aserbaidžaani koondisesse.“ Tema kommentaar pärast 0 : 2 kaotust Slovakkiale: „Meie mängijad võitlesid lõpuni välja. Kõige olulisem on see, et peame muutma oma mõtteviisi ja mõistma, et suudame hästi kaitsta ja tugevaid rünnakuid kokku panna. Usun sada protsenti, et muudan seda meeskonda positiivses suunas.“ Nagu võib aru saada, alustas Santos tööd Aserbaidžaani koondise juures kahe kaotusega. See on tema karjääris koondisetreenerina esmakordne. 2010. aastal alustas ta Kreeka koondise eesotsas võidu ja viigiga, Portugali koondises 2014. ja Poola koondises 2023. aastal võidu ja kaotusega. Isegi kui mitte rääkida ainult esimesest kahest mängust, pole Fernando Santose juhitavad koondised mitte kunagi varem saanud kaht kaotust järjest.

Huvitav oli ka Portugali väljaande A Bola peatoimetaja Luís Mateusi kommentaar Santose kohta Aserbaidžaani spordiportaalile Idman.biz: „Tõde on see, et 36aastase treeneristaaži jooksul on ta võitnud vaid paar üksikut tiitlit, kuigi ta on selle aja jooksul pidevalt olnud tiitlipretendentide treener. Tema mängumudelit on palju kritiseeritud liigse konservatiivsuse ja vähese loovuse tõttu – ta on tihtipeale usaldanud vaid kindlat rühma mängijaid ja vältinud noorte mängijate põhitegijate sekka toomist. Ta ei ole eriti taktikaline treener, vaid peab oluliseks kindla mängijate grupi ja egode juhtimist ja organiseeritust pallita mängimisel. Mis puudutab Aserbaidžaani mänge, siis leian, et teil olid alguses tugevad vastased – samas ei maksa Fernando Santoselt imesid oodata, kui need imed ei põhine just väga suurel ettevaatusel ja ülikaitsval mängul.“

ESITLEB

PILETID LEIAD SIIT

RASMUS

PEETSON KAITSJA

EESTI ASERBAIDŽAAN

11. OKTOOBER FESTIVALIALA 17.00 AVAVILE 19.00 A. LE COQ ARENA

AJALUGU

Ungari õpetas maailma jalgpalli mängima Inglased leiutasid jalgpalli ja levitasid seda üle maailma, aga selle vormimisel on olnud tähelepanuväärne osa kahe maailmasõja vahel Budapestis küpsenud koolkonnal, mille eestvedajad olid ungarlased ja kohalikud juudid. Nemad viisid teadmised ja oskused Euroopasse ja Lõuna-Ameerikasse.

Tekst: Indrek Schwede

II maailmasõja eel kiusati Ungaris taga kohalike juutide asutatud Budapesti MTK klubi, mille võimud saatsid 1942. aastal laiali, kuid mis jäi siiski ellu, kandes vahepeal eri nimesid. Viiekümnendatel kasvas just sellest klubist välja mitu mängijat eesotsas Nándor Hidegkutiga, kes moodustasid maagiliste madjarite nime all tuntud ülieduka Ungari koondise. MTK mängib Ungari kõrgliigas tänini, kuigi viimastel aastatel pole omaaegset edu korrata suudetud. Viimati pääseti eurosarja 2016. aasta suvel, kusjuures klubi seni viimases euromängus Aserbaidžaani klubi Gabala vastu sahistas MTK võrku Sergei Zenjov. Foto: Valentin Flauraud, UEFA via Getty Images

M

aailma jalgpalliajalugu on selgelt teadvustanud Ungari rolli selles, nimetades madjarite suurimaks panuseks nende imemeeskonna teod 1950. aastatel. Peamised verstapostid on 1953. aasta novembris suurepärase mänguga saavutatud 6 : 3 võit Londonis

52 JALKA OKTOOBER 2024

Inglismaa üle, millele pool aastat hiljem järgnes hävitav 7 : 1 üleolek Budapestis, ning 1954. aasta MM-finaalis saadud 2 : 3 üllatuskaotus Saksamaalt. Enne seda kohtumist olid ungarlased olnud võitmatud 29 järjestikuses mängus (25 võitu, neli viiki alates 1950. aastast).

AJALUGU Hoopis vähem on teada, et Ungari roll tänapäeva jalgpalli vormimisel on suurem kui imemeeskonna pakutu. Jalgpallitaktika ajalooga tegelev britt Jonathan Wilson arvab, et kui jätta kõrvale 1990. aastate lõpus FC Barcelonas tegutsenud ja sealt sirgunud treenerid, siis on maailma jalgpallile enim mõju avaldanud 1920. aastate lõpus ja järgmise kümnendi alguses Budapestis esile kerkinud koolkond.

See põlvkond omakorda toetus eelkäijatele. Wilsoni sõnul: „Pole liialdus väita, et nüüdisaegne jalgpall vormiti esimesele maailmasõjale järgnenud viieaastase kaose jooksul Budapestis.“1

MTKd Mandri-Euroopa tugevaimaks meeskonnaks ja selle taset pimestavaks.

Kui Ungari alistas ülalviidatud mängus Londonis Inglismaa 6 : 3, istus ta aukülalisena tribüünil... mitte Inglise, vaid Ungari jalgpalliliidu külalisena. Tal olid kaasas tema Birminghami Aston Villa noored, kellele ta lubas, et nad näevad väljakul midagi erilist. Pärast mängu lausus Ungari koondise peatreener Gusztáv Sebes inglise ajakirjanikele: „Me mängisime jalgpalli, mida õpetas meile Jimmy Hogan.“

Juudi päritolu mängijad emigreeruvad

Hogani külvatud seeme läks pärast maailmasõda kiiresti idanema.

Sealjuures polnud sugugi kõik UnKa Ungari jalgpallile andsid tõuke brigarist sirgunud treenerid etnilised tid. Neid mängis kohalikes klubides, aga ungarlased. Silmapaistev osa neist veelgi tähtsamaks osutusid treenerid. Üks olid juudid. 1899. aastal elas Budapestis märgiline persoon oli šotlane John Tait Ro170 000 juuti – neljandik linna elanikkonnast. bertson, kes saabus Budapesti MTKd juhendama Samal ajal oli ühiskonnas keelevahetus: saksa keelelt mindi üle ungari keelele, aastatel 1881– enne I maailmasõda. Tema sõnul kasutasid mängiJimmy Hogan jad vaid üht jalga, peamäng oli väga nõrk ja puudus 1919 vahetas perekonnanime ligi 45 000 inimest.

1908. aastal.

Foto: Bridgeman Art koostöö liinide vahel. Robertson suutis paari aasAastal 1915 abiellus kolmandik juudi meestest Library / National taga klubis juurutada šoti koolkonna tugevusi, teiseusulisega ja paljud juudid pöördusid ise risFootball Museum milleks oli sel ajal eelkõige hea söödumäng. tiusku. Ungari identiteeti nähti kui midagi, mis Veelgi olulisemaks kujunes Inglismaal iiri peon ületanud etnilisuse. II maailmasõja eel olurekonda sündinud Jimmy Hogani panus. Hollandi kord muutus. Paljud juudid lahkusid kodumaalt koondist ja Austria olümpiakoondist (koos Hugo kas majanduslikel kaalutlustel või antisemitismi tõttu. Ungari võimud kiusasid antiseMeisliga) juhendada jõudnud Hogan vahistati välismaalasena sõja esimesel miidist peaministri (1932–1936) Gyula päeval Viinis. Ta pääses küll vabadusse, Gömbösi tasemel taga Budapesti MTK kuid pidi elama võimude valve all. USA klubi, millel oli juudi taust. 1942. aaskonsuli abiga õnnestus 1915. aastal kotal saadeti klubi laiali. Kuid põgenema pääsenud juudi jalgpallitreenerid võtdumaale saata Hogani naine ja kaks last.

Gazeta de Notícias: sid oma ideed kaasa.

Aasta hiljem pääses Hogan Buda„Ungari meeskond mängis pesti treenima sealset tippklubi MTKd. Kolmanda Mandri-Euroopa riigina parimat jalgpalli, mida Enesekindlusest tal puudu polnud: loodi Ungaris profiliiga 1926. aastal oma nimekaardile laskis ta trükkida (Austrias kaks aastat ja Tšehhoslovakoleme eales näinud, „Jimmy Hogan, number üks treener kias aasta varem). Klubid olid edukad kaasa arvates Inglismaa maailmas“.2 Teda loetakse nende hulka, tollases populaarses rahvusvahelises profimeeskonnad.“ Mitropa karikasarjas: 1927 alustanud kes tõid igapäevakasutusse pallurite taktikalise harimise koos tahvliga võistlusel võitsid kuni II maailmasõjani esikoha Budapesti Ferencváros (1928, 1937) ja seinal ning mängijate positsioonide ja liikumise näitlikustamisega. Ta juurutas palli valdavat, vooÚjpesti TE (1929, 1939). Koondisel läks kehvemini. lavat ja liikumisel põhinevat stiili, mispärast on 1924. aastal saadi olümpiamängudel Pariisis 0 : 3 šokk-kaotus Egiptuselt, kes tegi väravale täpselt teda peetud ka totaalse jalgpalli esiisaks. Samas kolm lööki! Tulevane peaminister Gyula Gömbös soosis ta vajadusel pikka söötu, et viia tasakaalust välja vastaste kaitse. Hogan ei pooldanud lihtsalt lausus, et meeskonnaliikmed ei esindanud ungari mängu ilu tagaajamist – ilus mäng pidi viima rahvast ega Ungari sporti, vaid internatsionaalvõidule. Kui Hogan 1919. aastal MTKst lahkus, set professionalismi. Igalt mängijalt võeti kaotuse purustas klubi Müncheni Bayerni 7 : 1. Ajakirjas kohta tunnistusi ja koostati niinimetatud must Kicker nimetas ajakirjanik Walther Bensemann raamat. (Muuseas: vähemalt 11 mängijat 23st olid

„Me mängisime jalgpalli, mida õpetas meile Jimmy Hogan“

1 Jonathan Wilson „The Names Heard Long Ago“. Blink, 2020 [esmatrükk 2019], 8.

2 Keith Baker „Fathers of Football“. Pitoh, 2015, 118.

2024 OKTOOBER JALKA

53

AJALUGU võideti 4 : 1. Ungarlased kurtsid kohtunike tegevuse üle, Tóthi sõnul olid vastased kiiremad, aga ungarlased taktikaliselt paremad. Muuseas, Ferencváros sai 2 : 5 kaotuse São Paulos kohalikult Palestra Itálialt (praegu Palmeiras), mida juhendas ungarlane Jenő Medgyessy, kelle eesnimi muutus uues elukohas Eugenioks, hüüdnimeks sai mees Marineti.

Imre Hirschl Uruguays ja Dori Kürschner Brasiilias

Ferencvárosi turnee järel jäi Lõuna-Ameerikasse klubi direktor Imre Szigeti, kes hispaaniapärastas nime Americoks ning viis Montevideo Nacionali kahe Uruguay meistritiitlini (1933, 1934). Samal, 1929. aastal saabus Lõuna-Ameerikasse Ungari juut Imre Hirschl (esireas vasakul) 1936. aastal võiduka River Plate’i meeskonnaga.

Imre Hirschl, kes oli esimene välistreener ArgenFoto: El Gráfico tinas pärast brittide domineerimise lõppu riigis.

Tema kohta pärinevad andmed on vastuolulised, juudid.) Selle pettumuse ja jalgpalli professionaliaga Jonathan Wilson kirjutab joonealuses viidatud seerumise tõttu ei saadetud koondist 1928. aasta raamatus, et mees pani oma esimeses mängus La olümpiale. Aga mängijate suur eksport ja klubide Plata Gimnasia y Esgrima eest väravavahi vasakturneed näitasid, kui tugev Ungari tesisemise positsioonile, keskpoolkaitsja gelikult oli. Gabriel Hanot, Prantsuse väravasse ja tegi veel ümberpaigutusi internatsionaal, treener ja spordilehe ning võitis mängu. Teises mängus põhL’Équipe toimetaja, kahtles, kas britid justas ta mängijatele positsioone andes on ikka enam parimad maailmas: „See veelgi suurema segaduse ja võitis jälle.

Jonathan Wilson: on nagu võrrelda araabia tõupuhtaid Ja siis jälle ja jälle. taluhobustega.“3 „Pole liialdus väita, et Kohalikele harjumatut WM-süsteemi nüüdisaegne jalgpall vormiti rakendanud Hirschl kaasas meeskonFerencvárosi Lõuna-Ameerika da noori ja suutis nendeni viia olulisi esimesele maailmasõjale turnee teadmisi. Hiljem oli Hirschl peatreejärgnenud viieaastase kaose ner mitme Lõuna-Ameerika tippklubi Budapesti Ferencvárosi 1929. aasta turneel Brasiiliasse kirjutas Rio de jooksul Budapestis.“ juures, tehes muu hulgas Buenos AiJaneiro ajaleht Gazeta de Notícias: rese River Plate’iga 1936. aastal kuldse „Ungari meeskond mängis parimat jalgpalli, duubli. Montevideo Peñarolis andis Hirschl demida oleme eales näinud, kaasa arvates Inglisbüüdi 1950. aasta MM-finaali võiduvärava lööjale maa profimeeskonnad. Nad õitsevad taktikaliselt Alcides Ghiggiale, kes hiljem nimetas teda oma elu ja see on nende peamise jõu allikas. Nende liikuparimaks treeneriks. mised on teravmeelsed, leidlikud ja ootamatud, kuid need tulevad Ferencvárosi puhul välja loomulikult.“4 Kohalikud fännid olid vaimustuses, Budapesti kohvikujalgpall andes seisvad ovatsioonid Ferencvárosile.

Mängija István Tóth lausus Rio koondise vasUngari jalgpallikoolkonna väljakujunemise üheks põhjuseks tu peetud mängu kohta: „Mängijad pulbitsevad peetakse niinimetatud kohvikujalgpalli fenomeni, millel oli Viinis rõõmust, näidates kõiki oskusi, mida võib jalgveelgi suurem mõju. Aga ka Budapestis. Seda on lihtne seletada võrdluse kaudu: kui Briti saarte pubides arutlesid mehed püstijalu pallis ette kujutada. Mõju oli laastav... Triblingud, pindi õllega jalgpalli üle, siis Kesk-Euroopa kohvikutes istuti laudaelegantsed esimesed puuted, suurepärased komde taga, kus oli võimalik kohvitassi, lusika ja suhkrutoosi abil taktibinatsioonid ja kiirus – see iseloomustas meie kat visandada. Jalgpalli üle hakkasid arutlema ja sellesse tõsiselt mängu! Virtuoossus, mitte jalgpall!“ suhtuma ka kohvikuid külastavad intellektuaalid ja kirjanikud. See Samas puudus ungarlastel niinimetatud tapjasoosis abstraktset mõtlemist ning lusikatest ja suhkrutoosist oli instinkt, pakuti kunsti kunsti pärast ja skoorimine lühike tee diagrammideni.

Kohvikute mõju kohta Ungari jalgpallile on hea näide Budapesti vajus pahatihti tagaplaanile. Ferencváros käis sama Ferencváros, mis pidas oma koosolekuid Gebaueri kohvikus, kus turnee raames ka Uruguays ja Argentinas. Uruguay pidi mõnda aega oma väravaposte hoidma. Ühe versiooni järgi oli koondisega, kes oli kahekordne olümpiavõitja, klubi üks asutajaid Kornél Gabrowitz armunud Gebaueri kohviku mängiti 3 : 3 ja 0 : 3, Montevideo linnameeskonda omaniku tütresse ja palus sel anda klubile värvid. Tütarlaps oli valinud rohelise värvi piljardilaua ja lilla oma lemmikvärvi järgi.

3 Jonathan Wilson „The Names Heard Long Ago“. Blink, 2020 [esmatrükk Pärast mitut särgipesu muutus lilla valgeks ja tänaseni on jäänud 2019], 79.

Ferencvárosi värvideks roheline ja valge.

4 Jonathan Wilson „The Names Heard Long Ago“. Blink, 2020 [esmatrükk 2019], 87.

54 JALKA OKTOOBER 2024

ALEKSANDR

AJALUGU

Dori Kürschner 1937. aastal.

Foto: A Noite, Rio de Janeiro

Árpád Weiszist sai 34aastaselt noorim Itaalia Serie A võitnud treener. Paraku oli tema saatus kurb: juudina viidi ta 1944. aastal Auschwitzi, kus tema ja ta pere mõrvati. Foto: fourfourtwo.hu

Marton Bukovi Građanski särgis.

Foto: dinamo11.blogspot.com

Hirschl oli Peñarolis 1949. aastal nii võimas, kaitseliini ja revanšeerisid eelmises mängus et Uruguay koondis tahtis teda endale, kuid saadud 1 : 5 kaotuse. Peagi sai sellest WM-asekahe suurklubi Peñaroli ja Nacionali omavahelitusest (ehk 3-2-2-3) Ladina-Ameerika jalgpalli ne rivaliteet sundis teda järgmisel aastal pärast edulugu. Kürschneri ideed aitasid Brasiilial võita lühikest aega lahkuma. Ta nimetati NacionaMM-tiitli 1958. aastal. li selja taga salaja uuesti treeneriks, kuid kuna mehe hingel oli Argentinas toime pandud väiUngari jälg Itaalias detav kokkuleppemäng, hääletasid teised klubid Ungari treenerid olid edukad ka Euroopas: Serie A ta maha. Valikmängudel asendas puuduvat treeavahooajal 1929/30 võttis kaasmaalaselt József nerit Hirschli poolt koondisse tagasi Violalt Milano Interi peatreeneri posti kutsutud Obdulio Varela, kes kasutas üle juut Árpád Weisz (Veisz), kes viis Hirschli taktikat. Viis nädalat enne MMi klubi kohe esimesel aastal tiitlivõiduni. Ta oli 34aastasena noorim Serie A määrati treeneriks Juan López, kel olid sidemed mõlema suurklubiga. Uruguay võitnud peatreener. Hiljem saavuMuu hulgas tõmbas Bukovi võitis tiitli. On arvatud, et taktikaosa tas ta sama Bolognaga (1936, 1937). kujundaski Varela, kes nagu finaalis Weisz viis oma meeskondades sisse kesktormaja väljakul mänginud veel viis mängijat, sealhulgas ka niinimetatud ritiro ehk enne mänpisut tagasi – lüke, mida gu hotellis ööbimise. Interis drillis just skoorijad, oli Peñarolist. tänapäeval tuntakse Weisz tollal 19aastase tulevikukuulsuEuroopaski edu maitsnud juudist valeüheksana. See nipp Dori Kürschnerist (Kruschner) sai se Giuseppe Meazza mõlemajalgseks.

Flamengo treener 1937. aastal. Tema Kahekordne maailmameister Meazza, viis Ungari seitse aastat viljeldud jalgpall erines tollal Brasiilias hiljem võiduni Inglismaa üle kelle auks on nimetatud San Siro staamängitust, ta mängis Budapesti MTK dion Milanos, on nimetanud Weiszi Wembleyl. niinimetatud peaajujalgpalli, mida oli oma elu parimaks treeneriks. õppinud mängijana Hogani käe all. Tal Itaalias on teinud hiilgava karjääri õnnestus teoks teha see, mis Euroopas jalgpalli juut Ernő Erbstein, kes ehitas üles kuulsa AC Torino, hiljem lennuõnnetuses hukkunud Il Grande vaatamas käinud Gentil Cardosol ei tulnud välja, Torino. 1947. aastal kohtusid maavõistlusel Itaalia sest Cardoso oli mustanahaline ja teda ei kuulatud. Kürschner viis sisse niinimetatud sistema, ja Ungari. Itaalia meeskonna kõik väljakumängiaga temagi uued ideed jäid esialgu võõraks ja jad olid Erbsteini treenitud Torinost. Kui Torino ta vallandati järgmisel aastal pärast kaotameeskonna lennuk kaks aastat hiljem Superga tud avamängu. Ometi oli ta 1938. aasta MMil mäega kokku põrgates alla kukkus, leidis üks munk Brasiilia koondise nõustaja. 1939. aastal Argenühest kohvrist Torino särgid ja selle järgi saadi aru, tina–Brasiilia mängus kasutasid brasiillased just kes olid alla kukkunud. Ühest kohvrist leiti ka nukk Kürschneri Botafogos kasutatud kolmemehelist – Erbsteinil oli kombeks tütrele igast riigist selli-

56 JALKA OKTOOBER 2024

AJALUGU ne tuua. Matustel oli pool miljonit inimest. Ungari mõju Itaalia jalgpallile on olnud erakordne. Aastatel 1920–1945 oli Itaalias 60 Ungari treenerit.

kisse, mida olid varemgi tüürinud ungarlased.

Endine koduklubi pommitas teda tagasikutsetega, kuid Bukovi ei naasnud. 1936. aastal alistas Građanski kodus Liverpooli 5 : 1, terve Zagreb Valeüheksa juurutaja Márton Bukovi läks hulluks. Vastukülaskäigul tuli kaotus 0 : 4, Üheks jalgpalli suurimaks taktikauuendajaks peekuid Bukovi tegi Inglismaa turneest järelduse, et takse Márton Bukovid, kelle isa oli juut. Kui ta Kesk-Euroopa stiil on liiga maneerlik ja vaja on vanemad abiellusid, võttis ta endale sirgjoonelisemat lähenemist. Muu isa perekonnanime Selinka, mida ta hulgas tõmbas Bukovi kesktormajalgpallikarjääri kestel ei kasutanud. ja väljakul pisut tagasi – lüke, mida Tema nimekuju on esinenudki mittänapäeval tuntakse valeüheksana. mel viisil: sündides Bukovy, 1935.

See nipp viis Ungari seitse aasaastal muutis ta seda ja uueks niKui Briti saarte pubides arutlesid tat hiljem võiduni Inglismaa üle meks sai Bokodi ning 1958. aastal Wembleyl. Ka varem oli katsetamehed püstijalu pindi õllega Bukovi (sageli on kirjutatud ka Butud midagi sarnast, näiteks G. O. jalgpalli üle, siis Kesk-Euroopa kovai). Kuna Ungari kaotas pärast I Smith Corinthiansis 1890ndatel, kohvikutes istuti laudade taga, maailmasõda 2/3 oma territooriuLuis Ravaschino Independientes mist (ja 1/3 etnilistest ungarlastest), kus oli võimalik kohvitassi, lusika 1920ndatel ja Matthias Sindelar sai Bukovi koos paljudega TšehhosAustria Wunderteamis 1930ndatel, ja suhkrutoosi abil taktikat lovakkia kodakondsuse ja kui ta 1926 aga esimest korda taganes kesktorvisandada. debüteeris Ungari eest, oli ta ametmaja sisuliselt poolkaitsesse. likult Tšehhoslovakkia kodakondne.

Rootsis tegi head tööd Ungari Mängijana on teda peetud Ungari kõigi aegade juut Lajos Czeizler, kes töötas IFK Norrköpingus parimaks keskpoolkaitsjaks, aga temast kujunes alates 1941. aastast kaheksa hooaega. Ta tavatsuurepärane treener. ses meeskonda võtta tehniliselt häid ründajaid Kuna ta ei tahtnud juhendada pallureid, kellega ja paigutada nad siis muudele positsioonidele. oli koos mänginud, siirdus ta Zagrebi GrađansTema käe all treenis Georg Åby Ericson, kes hil-

Mida Béla Guttmann tegelikult ütles?

oli teist aastat järjest võitnud Benficale Euroopa karika, keeldus klubi juhtkond tema palka tõstmast.

Seepeale Guttmann lahkus, öeldes, Ungari kõigi aegade parimaks et klubi ei võida lähema saja aasta treeneriks peetakse juudi rahvusest jooksul Euroopa karikat. Sealt Béla Guttmanni, kes lahkus Ungaalates on Benfica kaotanud kõik viis rist lõplikult 1949. aasta alguses Euroopa karikavõistluste finaali ja enne kommunistliku süsteemi jäika lisaks kolm UEFA karika / Euroopa kinnistumist Ungaris. Guttmann elas karika finaali. kokku 14 riigis ja oli treener UngaBriti kirjanik David Bolchover ris, Austrias, Hollandis, Rumeenias, võttis nõuks välja uurida, mida Itaalias, Argentinas, Küprosel, Guttmann tegelikult ütles. Tema Brasiilias, Portugalis, Uruguays, uurimise kohaselt ilmus ülaltoodud Šveitsis ja Kreekas. Mängijana käis ütlus esimest korda avalikkuse ette ta 1926. aastal maailmakuulsa Viini seitse aastat pärast Guttmanni Hakoahi meeskonnaga Tallinnas, surma 1988. aastal väljaandes A kus kinnitas ajakirjanikele, et ta pole Bola, kui Benfica kaotas Euroopa juut.1 Treenerina olid tema suurimad karika finaalis penaltiseeria järel saavutused kaks Euroopa karika PSV Eindhovenile. Bolchoveri sõnul võitu Lissaboni Benficaga aastatel on sellele kõige lähedasem tsitaat 1961 ja 1962 ning selle eelkäija Guttmanni enese suust 1966. aasta Mitropa Cupi võit 1939. aastal 4. mail Mundo Deportivole öeldu: Újpest TEga. Ajakiri World Soccer „Keegi ei saa võtta minult kaht Eureastas ta 2013. aastal maailma roopa karikat, mida ma aitasin võita kõigi aegade parimate treenerite Béla Guttmann hooajal 1925/26 ja mida mitte keegi teine ei võitnud edetabelis üheksandaks. Teda on Viini Hakoahi mängijana. ega võida kunagi.“2 Foto: Spiegel Online, Berenberg Verlag nimetatud maailma kõige populaar1970. aastal hakkas Guttmann valsemal spordialal kõige suuremat edu ju häälega irooniliselt naerma, kui A Bola ajakirjanik küsis, saavutanud juudiks. kas Portugalis on treenerit, kes võiks Benfica viia Euroopa Tänapäeval meenutatakse Guttmanni seoses Lissakarika võiduni. boni Benficale needuse pealepanemisega: kui Guttmann 1 „Viini Hakoahi gastrolli nõrk lõpp“. Päevaleht 6.08.1926.

2 David Bolchover „The Greatest Comeback“. Biteback Publishing, 2017, 237.

2024 OKTOOBER JALKA

57

AJALUGU jem juhendas Rootsi koondist 1974. ja 1978. aasta MM-finaalturniiril. Czeizleri käe all alustas profikarjääri Rootsi kõigi aegade parimaks ründajaks peetav Gunnar Nordahl, kes võitis AC Milaniga kaks scudetto’t ja skooris 257 mänguga 210 väravat. Tema käe all mängis ka Nils Liedholm, kes võitis hiljem AC Milanis neli Itaalia meistritiitlit.

1947. aastal tegi Czeizler Norrköpingiga turnee Inglismaale, kus võideti Charltonit 3 : 2, Sheffield Unitedit 5 : 2 ja Newcastle’it 3 : 2. Järgmisel aastal alistati Chelsea 4 : 1 ja šotlaste Hibernian 3 : 1. Pärast Rootsile võidukat 1948. aasta olümpiat siirdusid Nordahl ja Liedholm AC Milani, kus neid ootas ees Lajos Czeisler! Üheskoos võideti 1951. aasta scudetto. Czeizler ise juhendas hiljem teisi saapamaa klubisid ja ka Itaalia koondist ning Lissaboni Benficat, millega tegi 1964. aastal Portugalis kuldse duubli.

Ungari treenerid MM-võite vormimas

Eespool on välja toodud mõned olulisemad Ungari jalgpallitreenerid, kelle jälg on eriti suur Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. Mõistagi on neid veel. Näiteks György Orth, kes oli mängijana paremgi ja ääretult populaarne kodumaal, kuid kes juhendas nii enne kui pärast II maailmasõda mitut Lõuna-Ameerika klubi ja koondist. Muu hulgas saavutas Peruu 1957. aastal oma esimese võidu Argentina üle ja kaks aastat hiljem võidu Inglismaa üle just tema juhendamisel. Kui Peruu ja Ungari mängisid 1960. aasta olümpial samas alagrupis ja sõitsid koos rongiga Roomast Napolisse, veetis Orth enamiku aega ungarlastega.

Jonathan Wilson on välja toonud, et Ungari treeneritel on olnud suur roll mitme riigi MM-tiitli võidus. Näiteks Árpád Weisz, Ernő Erbstein ja István Tóth aitasid kaasa Itaalia triumfile 1934. ja 1938. aasta MMil. Uruguay võidu 1950. aastal vormis Imre Hirschl, kes muutis ka Argentina jalgpalli. Brasiilia vutt sai hoo

Veel Guttmanni ütlemisi Guttmann oli hea psühholoog ja oskas mängijaid õigesti kohelda. Ta kiitis oma mängijaid ja rõhutas, kui head nad on. Arvatakse, et José Mourinho võis temalt palju õppida, sest kui portugallane oli noor, räägiti Guttmannist palju.

Paraku püsis Guttmann klubide juures vähe aega. Talle kuulub ütlus: „Esimesel tööaastal saab treener töötada rahulikult, teine on keerukam ja kolmas saatuslik.

Béla Guttmanni passipilt Argentinas Treener domineerib looelamise ajast. 1953. aastal Quilmesi made üle, kelle puuris meeskonda juhendades oli ta 54aastane. ta oma etendust annab, Foto: liveauctioneers.com ja seni, kuni ta nendega enesekindlalt ja kartmatult tegeleb. Aga hetkest, kui ta pole enam kindel oma hüpnootilises energias ja esimene kartusvihje ilmub tema silmadesse, on ta kaotanud.“ Veel mõni ilmekas ütlemine Guttmannilt: „Mänge ei võideta laupäeval või pühapäeval, vaid nädala sees treeningutel.“ „Igal meeskonnal peab olema oma süsteem, mis on kohandatud mängijate omadustega. Nii nagu rätsep ei tee küürakale sama ülikonda kui tavalisele mehele, nii ei saa ka treener paigutada kõiki samasse süsteemi.“ „Ma olin alati ründamise poolt. 0 : 0 oli minu jaoks hea algskoor.

Ma ei aktsepteeri seda kunagi lõppskoorina.“ „Profijalgpallis pole edu ilma ohverdusteta! Ilma raudse distsipliinita ei võida ükski armee kunagi lahingut, rääkimata sõjast!

Ja Euroopa karika mängud on sõda. Kui mu mängijad ei taha end ohverdada, peavad nad leidma tööd sardiinivabrikus. Nad ei pea jalgpalliga leiba teenima.“

Ungarlaste tüli Itaalias Ungari päritolu tipptreenerite suur emigratsioon vabasse maailma tõi kaasa nende tihedad kontaktid. 1955. aasta veebruaris kohtusid Milanos Béla Guttmanni juhendatud AC Milan ja Lajos Czeizleri tüüritud Sampdoria. Paar päeva enne omavahelist Serie A kohtumist kutsus Guttmann kaasmaalase koos naisega õhtul baari. Seal läks tüliks, millesse sekkusid abikaasad.

Czeizleri naine viskas Guttmanni naist pudeliga. Kiseldi ja karjuti.

Tabeli teises pooles paiknev Sampdoria võitis liiga liidrit 3 : 1.

Kaks päeva hiljem Guttmann vallandati. Sealtmaalt lasi Guttmann alati lisada lepingusse, et teda ei tohi vallandada, kui meeskond on tabelijuht. Mängijad saatsid Guttmannile südamliku kirja. Milan tuli kevadel meistriks ja kui külla saabus Budapesti Honvéd, kutsusid ungarlased Guttmanni mängujärgsele banketile.

Milani mängijad kasutasid juhust ja kinkisid Guttmannile kuldse tahvli kirjaga „Béla Guttmann, Itaalia 1954/55. hooaja meistri AC Milani peatreener“.

sisse pärast Dori Kürschneri saabumist. Sellesse loetellu võib lisada ka Béla Guttmanni (vaata lisalugusid), kes ei toonud küll Brasiiliasse 4-2-4 süsteemi, mis võeti üle ilma Ungari mõjuta, kuid kes andis teadmise, mida see süsteem tähendab.

Kui Brasiilia 1958. aastal esimest korda maailmameistriks tuli, juhendas koondist Vicente Feola, kes oli olnud Guttmanni abi São Paulos vahetult enne finaalturniiri. Pärast võitu ütles Feola: „See võit on 50% Guttmanni oma, kuna ma kopeerisin tema meetodit.“5 Tugeva jälje üle Euroopa jättis veel mitu käesolevas artiklis käsitletud ja käsitlemata jäänud Ungari treenerit. Neile omakorda andis vundamendi Jimmy Hogan, kelle novaatorlikke ideid Inglismaal tõrjuti. Wilsoni sõnadega: inglased viisid jalgpalli maailma, aga Ungari treenerid arendasid seda kahe sõja vahel ja õpetasid maailma mängima moel, nagu me seda teame.

5 David Bolchover „The Greatest Comeback“. Biteback Publishing, 2017, 181.

58 JALKA OKTOOBER 2024

Move

KÕRG E

28g

DUS AL

Tervislik ja kosutav vahepala!

LGUSIS VA

pakis

LAKTOOSIVABA GLUTEENIVABA

KLÕPSUD

Sadas nii vihma kui väravaid Septembrikuu pakkus küll üldiselt suviselt soojasid ilmasid, kuid meie jalgpalliväljakutel sai muu hulgas näha ka tormi – seda nii ilma kui ka spordi mõttes.

Peapalli nimel võitlevad Eesti ja Saksamaa U21 koondise mängus Tanel Tammik ja Nicolò Tresoldi. Saksamaa U21 eestlastele ei halastanud: Kadriorus toimunud kohtumine lõppes külaliste 10 : 1 võiduga. Foto: Liisi Troska

Veetakistus platsil! Foto: Liisi Troska

60 JALKA OKTOOBER 2024

Eesti tüdrukute U19 koondis võitis Balti turniiri täiseduga: Lätist saadi jagu 1 : 0, Fääri saartest 5 : 0 ja Leedust 3 : 1. Võiduka viimase kohtumise järel kastis Viktoria Toding peatreener Reivo Vinteri karikast külma dušiga üle. Foto: Liisi Troska

KLÕPSUD

Eesti U19 naiskond Fääri saartele löödud väravat tähistamas. Foto: Liisi Troska

FCI Levadia ja Narva Transi vaheline A. Le Coq Premium liiga kohtumine jäeti tõeliselt tugeva vihmasaju tõttu suisa pooleli. Võiks ju arvata, et vihmatantsu polnud sel hetkel enam teha vaja, aga tundub, et mängijad tegid sellest ikka oma interpretatsiooni!

Foto: Katariina Peetson

Õhuniiskus – 100 protsenti. Ja maapinna niiskus niisamuti! Foto: Katariina Peetson 2024 OKTOOBER JALKA

61

10 AASTAT TAGASI

30 minutiga

Manuel Neuer

84 : 62

leidsid omaniku kõik Eesti–Inglismaa mänguks turule paisatud 1800 üksikpiletit.

sai Jalka kaasautorilt Andres Mustalt hääle Euroopa parima jalgpalluri valimisel. 54 UEFA liikmesriigi ajakirjanikud hääletasid võitjaks Cristiano Ronaldo.

oli esiliigas Pärnu Linnameeskonna väravate vahe 27 vooru järel. Keskmine mänguskoor 3,1 : 2,3!

Võiduga alanud valiksari

2

014. aasta oktoobrikuu Jalka kaaneloos lahati Eesti koondise tegemisi – sinisärgid olid uut EM-valiksarja alustanud magusa 1 : 0 võiduga Sloveenia üle. Muu hulgas arutati 21aastase Karol Metsa küsimust – klubis keskkaitsjana tegutsenud Mets toimetas Magnus Pehrssoni käe all koondises hoopis kaitsva poolkaitsjana.

Kultuuriajakirjanik Silvia Urgas kirjeldas arvamusloos jalgpalliülekannete ajal levinud niinimetatud honey shot’i fenomeni. „Mäletate ju küll neid kaadreid tänavuselt MMilt, kus rõõmuhõisetes või siiski hoopiski agoonias väänleva publiku seast otsiti lausa imepärase kaameratööga üles piltilus neiu. Niisugusel kaadril on oma nimi – honey shot,“ selgitas Urgas. „Honey shot toidab lääne ühiskonnas valitsevat arusaama, et naistele on igati sobilik tänaval järele karjuda või nende välimust kommenteerida. Ei tahaks kuulda neid märkusi, mida purjakil mehed baaris jalkat vaadates järsku ekraanile ilmuva kaunitari kohta teha võivad.“ Indrek Schwede tõi oma arvamusküljel välja 1993. aasta detsembris Eesti Spordi Lehes ilmunud artikli, kus Eesti jalgpalli kohta oli arvamust küsitud eri elualade esindajatelt ja kolmelt Pelgulinna poisilt.

Nii mõnigi toonane arvamus meie väga algusjärgus jalgpalli ja koondise kohta oli üsna naelapea pihta. Näitleja ja lavastaja Eino Baskin tõi näiteks välja, et tema hinnangul on koondisel vaja asjatundjat välistreenerit, kirjanik Mihkel Mutt aga sõnas, et jalgpall on „õudselt tähtis rahvusliku eneseteadvuse tõusule“. „Ja ma ei saa aru, miks see nii vilets on,“ lisas Mutt.

Näitleja ja lavastaja Mikk Mikiver arvas aga näiteks, et jalgpallil on rohkem perspektiivi kui suusatamisel. „Muru on meil rohkem kui lund.“ Poliitik Mart Laar: „Oli näha, et hooaja vältel läks meie koondise mäng paremaks… aga nad said ikkagi kloppi. Tribüünil istudes oli siis küll selline tunne, nagu oleks ise pihta saanud.“ Siim Kera tõi välja mõne Eesti meistriliiga (või suisa koondise) tasemel mängija, kes on

62 JALKA OKTOOBER 2024

mängimise kõrvalt kõrghariduse omandanud. Endine lõvipoiss ja FC Kuressaare kapten Priit Reiska omandas näiteks Saksamaal Kieli ülikoolis doktorikraadi ning töötas Tallinna ülikoolis professorina, nii meeste- kui naistekoondise toonased rekordinternatsionaalid Martin Reim ja Kaire Palmaru olid aga mõlemad lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli.

Oma tegemistest rääkis vaid 22aastaselt putsad varna riputanud, aga sellest hoolimata 25 koondisemängu kirja saanud Ott Reinumäe (pildil). Konstantin Vassiljevi, Dmitri Kruglovi, Martin Vungi ja Enar Jäägeri eakaaslane oli selle aastakäigu üks lubavamaid talente, kuid ühel hetkel ei pääsenud ta välismaale mängima ja jäi eemale ka koondiseringist, mistõttu otsustas ta vutikarjääri lõpetada ja hoopis transpordialal tööle hakata.

Mikk Reintam meenutas, kuidas tema kunagine Jyväskylä JK tiimikaaslane Eero Markkanen ühtäkki Real Madridi pääses. „Zinedine Zidane läks DVDga tehnilise direktori juurde ja ütles, et ma tahan seda meest! Kui Zidane annab trennis tsenderdusi ja Markkanen lööb sisse, siis on see iga jalkapoisi unistus,“ sõnas Reintam.

Legioni klubi asutaja ja treener Mihhail Artjuhhov meenutas, et nooruspõlves lõpetas ta jalgpalli mängimise armastuse tõttu. „Olin 17aastane ja kõrvuni armunud ning tundsin, et ei suuda poolteist kuud ilma oma tüdrukuta olla, et lähen ilma temata hulluks,“ meenutas Artjuhhov põhjust, miks ta Eesti NSV noortekoondise võistlusturneest loobus.

Mängijaks luubi all oli Kaspar Paur, postritel olid Sergei Pareiko, Erik Lamela, Fernando Llorente ja Filipe Luís.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

PANE END PROOVILE!

Pane end proovile! „Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu õiget vastust kaheksa küsimuse peale kokku saad?

Foto: Katariina Peetson

Mälumäng

2. Läti klubi RFS tegi tänavu suvel ajalugu ning pääses Euroopa liiga põhiturniirile, korrates sellega Ventspilsi 2009. aasta saavutust.

Euroopa liiga põhiturniiril on läbi ajaloo mänginud kuus Eesti mängijat: Ragnar Klavan, Sergei Zenjov, Sergei Pareiko, Henrik Ojamaa, Joonas Tamm ja küsitav. Milline Eesti jalgpallur mängis Euroopa liiga alagrupiturniiril kaks hooaega tagasi?

3. Milline on Eesti meeste seas kõige populaarsem eesnimi, mille kandja pole mitte kunagi mänginud meie A-koondises? Eesnimede edetabelis leiame selle meestenimede seast 12. kohalt (eestipäraste nimede seas on see lausa neljas) ning kuigi seda kannab Eestis 5105 meest, ei tasu seda nähtavasti lapsele nimeks panna, kui temast tulevast vutikoondislast soovida. Teistelt spordi- ja elualadelt leiame selle eesnime kandjaid siiski omajagu – näiteks on selle eesnimega üks endine väga teenekas korvpallur, praeguse valitsuse minister ja teenitud palga mõttes üks Eesti läbi aegade edukamaid pallimängijaid.

4. Hiljuti Eesti vastu mänginud Rootsi koondise vasakäärel Ken Semal on üks eripära, mille poolest ei ole ta maailma profijalgpallurite seas kindlasti ainus, kuid paistab siiski teiste seast välja, sest on üks kõrgema profiliiga mängijaid, kes on sellest eripärast avalikult ja häbitundeta rääkinud. Sama eripära on (valdavalt küll leebemas vormis) väidetavalt (olnud) näiteks Elvis Presleyl, Marilyn Monroel, Kendrick Lamaril, Samuel L. Jacksonil, Shaquille O’Nealil ja Ed Sheeranil. Milline eripära see on?

5. Tartu Välk 494 on ilmselt eelkõige tuntud hokimeeskonnana, kuid paarkümmend aastat tagasi tegutses madalamates liigades ja vahepeal isegi esiliigas ka samanimeline jalgpallitiim. 2005. aastal lõi nende ridades kaasa üks endine teise spordiala proff, kes paistis aga silma inetustega: 15. mai kohtumises sai ta punase kaardi vastasmängija tõukamise eest, 4. septembril sai ta aga hakkama eriti koleda teoga, kui astus FC Fauna mängijale jalgpallisaapaga pähe ja sai selle eest mitmekuulise mängukeelu. Kes see paharet oli? Tema vennapoeg on jalgpallis olnud palju kombekam ja jõudnud ka Eesti koondisesse.

Sina oled kohtunik 1. Mängija sooritab küljesisseviset.

Vastasvõistkonna mängija seisab meetri kaugusel ja takistab küljesisseviske sooritajat, kes selle peale hoolimatult takistajat palliga viskab. Milline on sinu otsus? a) kollane kaart mõlemale mängijale b) punane kaart viskajale, kollane kaart takistajale c) kollane kaart viskajale, suuline hoiatus takistajale d) kollane kaart takistajale, suuline hoiatus viskajale 2. Väravavaht paneb palli mängu väravaesisest lahtilöögist. Löök on tugev ja jõuab ründajani, kes oli löögi hetkel selgelt suluseisupositsioonil.

Enne kui tekib väravalöömise võimalus, libistab kaitsja end hoolimatult samale ründajale jalgadesse. Sinu otsus? a) suluseis, kaitsjale kollane kaart b) suluseis, kaitsjale suuline hoiatus c) karistuslöök ründavale võistkonnale, kaitsjale kollane kaart d) vabalöök ründavale võistkonnale, kaitsjale kollane kaart 3. Märkad mängu kaheksandal minutil, et ühe võistkonna väravavaht on kindad käest võtnud ja need värava taha maha visanud. Kuidas käitud? a) kollane kaart järgmisel mängupausil b) palud järgmisel mängupausil kindad uuesti kätte panna c) peatad mängu ja palud kindad uuesti kätte panna d) lased mängul jätkuda Vastused 1. Õige on variant a – reegel 15 sätestab, et vastast, kes segab või takistab viskajat ebaausalt (sealhulgas vahemaad eirates), tuleks hoiatada ebasportliku käitumise eest. Samuti tuleks hoiatada ebasportliku käitumise eest mängijat, kes vastast hoolimatult palliga viskab. Mäng jätkub vabalöögiga viskaja võistkonna kasuks.

2. Õige on variant c – reegli 11 järgi ei rikuta suluseisureeglit, kui mängija saab palli otse väravaesisest lahtilöögist. Kuna mäng parasjagu käis, tuleks kaitsjat hoolimatu vea eest hoiatada kollase kaardiga.

3. Õige on variant d – reegel 4 lubab väravavahil kanda kindaid, kuid see ei ole nendele kohustuslik.

1. 2014. aasta alguses anti Eesti jalgpallihooaja eel välja ajakiri Eesti Jalgpall 2014, kust sai muu hulgas leida Premium liiga ja esiliiga hooaja giidi kõikide meeskondade koosseisu ja fotodega, samuti intervjuusid, statistikat ja muud põnevat. Ajakirjas toodi välja ka kaheksa noort Premium liiga talenti, kel tasus tol hooajal silma peal hoida – näiteks olid seal Henrik Pürg, Pavel Marin, Mihkel Ainsalu, Kevin Aloe ja Herol Riiberg. Üks noor talent oli aga ajakirja kaanel – kes? Hiljem Eesti koondisessegi jõudnud, sõlmis ta juba väga noorelt lepingu välisklubiga ning on Premium liigas teinud kaasa alla ühe täishooaja jagu kohtumisi.

2024 OKTOOBER JALKA

63

Vastused 1. Patrik Kristal (kaanel koos isa Markoga) 2. Karol Mets 3. Margus 4. Ta kogeleb 5. Toomas Liivak (vennapoeg Frank Liivak)

LISAAEG Oktoobrikuu sünnipäevad 1.10 Mark Švets

48

1.10 Albert Prosa

34

2.10 Kalev Pajula

55

2.10 Sirje Roops

32

2.10 Liis Lepik

30

2.10 Matvei Igonen

28

4.10 Signy Aarna

34

4.10 Bogdan Vaštšuk

29

5.10 Margus Kröönström

55

5.10 Joel Lindpere

43

5.10 Madis Vihmann

29

6.10 Andrei Kalimullin

47

6.10 Janno Jürisson

44

6.10 Tarmo Kink

39

7.10 Sander Sinilaid

34

9.10 Kert Kütt

44

10.10 Maaren Olander-Doyle

49

11.10 Aleksandr Volkov

30

14.10 Tõnu Vanakesa

62

14.10 Meelis Lindmaa

54

14.10 Andrei Karhu

44

14.10 Taavi Midenbritt

35

14.10 Lisette Tammik

26

15.10 Bert Klemmer

31

16.10 Vjatšeslav Smirnov

67

16.10 Erkko Liiv

33

17.10 Gerlin Naisson

46

18.10 Lembit Peegel

88

19.10 Viktor Neštšeretnõi

74

19.10 Aivar Pohlak

62

20.10 Erko Saviauk

47

20.10 Karolin Kaivoja

32

20.10 Ander Ott Valge

26

21.10 Igor Prins

58

22.10 Hillar Maldre

93

22.10 Aleksandr Starodubtsev

73

22.10 Maksim Rõtškov

51

23.10 Gleb Pevtsov

24

26.10 Priit Adamson

49

27.10 Timo Teniste

39

28.10 Gerd Müller

53

28.10 Martin Lepa

48

28.10 Enver Jääger

42

28.10 Sander Saga

37

29.10 Tõnu Sirel

67

29.10 Rein Pajunurm

61

29.10 Maria Sootak

34

29.10 Ralf-Sander Suvinõmm

23

30.10 Elar Tarkus

41

30.10 Ragnar Klavan

39

64 JALKA OKTOOBER 2024

Karikatuur: Meelis Naudi

Norra antidopinguliit soovis surnud jalgpallureid testida Norra koondise peatreener Ståle Solbakken rääkis septembrikuise koondiseakna jooksul toimunud pressikonverentsil, et riigi antidopinguorganisatsiooni käitumine pani teda arvama, et talle üritatakse varjatud kaameraga vingerpussi mängida.

Nimelt tulid dopingukütid Norra koondise juurde ning palusid dopinguproovi andma kuus pallurit: Erling Braut Hålandi, Jørgen Strand Larseni, Antonio Nusa, Oscar Bobbi, Einar Gunderseni ja Jørgen Juve. Hålandi, Larseni ja Nusaga ei olnud probleeme, küll aga ülejäänud kolmega: vigastatud Bobb ei olnud üldse koondise juures, Gundersen ja Juve surid aga üks 1962. ja teine 1983. aastal!

Ilmselt heitsid dopingukütid väga pealiskaudse pilgu Norra koondise ajaloo parimate väravaküttide edetabelile: aastatel 1928–1937 koondist esindanud Juve on seal 33 väravaga (veel!) rekordimees, Håland on 32 kolliga teine ning 1917–1928 mänginud Gundersen kolmas.

TIITLIVÖÖ Tiitlivöö vahetas viimaks omanikku Pärast seda, kui Premium liiga liidermeeskond FCI Levadia on lõviosa senisest hooajast tiitlivööd enda käes hoidnud, on see lõpuks liikvele pääsenud: juba teist korda sel hooajal napsas selle Levadia käest Tallinna derbis ära FC Flora, kes alistas levadialased augusti eelviimasel päeval 2 : 1.

Oktoobrikuu Jalka numbrini ei suutnud Flora seda aga enda käes hoida, sest tulises lahingus jäädi Hiiu staadionil alla Nõmme Kaljule ning loovutati sellega vöö nõmmekatele.

Järgmine mäng tiitlivöö peale (trükkimineku hetkel): 29. september, Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC 2022. aasta detsembris tutvustas Jalka Eesti jalgpalli tiitlivöö kontseptsiooni: alates 1992. aasta esimesest meistriliigamängust peetavat arvestust, kus tiitlivöö läheb selle meeskonna kätte, kes on suutnud ametlikus mängus seni seda hoidnud tiimi alistada.

Jalka hoiab hooaja jooksul igakuiselt tiitlivöö käekäigul silma peal.

LISAAEG RUBRIIK

Vana Kristal

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

aseritega müdistamas Oktoobrikuus ootab meie meestekoondist ees kaks kodumängu: üks Aserbaidžaani, teine Rootsiga. Mõlemad vastased on meile juba head tuttavad: Rootsiga kohtume 23. korda ajaloos, aseritega 11. korda. Rootsist rohkem oleme mänginud vaid Läti (57), Leedu (52) ja Soomega (38), Aserbaidžaani ja Rootsi vahele mahub selles nimekirjas napilt vaid Andorra (12).

Eesti esimene kodumäng Aserbaidžaaniga toimus 1997. aastal Viljandi linnastaadionil, kui saime 2000 pealtvaataja ees Urmas Kirsi väravast kirja 1 : 0 võidu.

Sel fotol heitleb aseritega Marko Kristal – võimalik, et sel sügisel saab sama teha tema poeg Patrik! Muide, 1997. aasta alguses kohtusid Eesti ja Aserbaidžaan ka Küprosel ning läbi aegade esimese värava kahe riigi omavaheliste mängude ajaloos lõi seal just Kristal.

LHV edetabel Augustikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (4.) FC Nõmme United 4. (5.) FC Elva 5. (6.) JK Tallinna Kalev 6. (3.) Nõmme Kalju FC 7. (10.) JK Tabasalu 8. (7.) Pärnu JK Vaprus 9. (9.) Viimsi JK 10. (16.) Tallinna FCI Levadia 11. (11.) Viljandi JK Tulevik 12. (8.) Paide Linnameeskond 13. (12.) FC Kuressaare 14. (14.) Raplamaa JK 15. (–) FC Tallinn 16. (17.) Rakvere JK Tarvas 17. (13.) Tartu Kalev Jalgpalliakadeemia 18. (20.) FC Kose 19. (15.) JK Welco 20. (–) Saku Sporting LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2024 OKTOOBER JALKA

65

RISTSÕNA

Septembrikuu ristsõna õige vastus oli „Miki on mängus“. Õige vastuse eest võitis kaks piletit Eesti–Aserbaidžaani Rahvuste liiga kohtumisele Tõnu Ivanov. Võitjaga võtame ühendust.

Oktoobrikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. oktoobriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja siililogoga fliisist pleedi.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66 JALKA OKTOOBER 2024